Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 66/01)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

“TŘEBOŇSKÝ KAPR”

EÜ nr: CZ/PGI/0377/18.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi vastutav asutus:

2.   Rühm:

Kuna selles piirkonnas on ainult üks tootja, siis rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandit. Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2037/93 (2) artiklis 1 sätestatud nõuded on täidetud.

3.   Toote tüüp:

Klass 1.7. Kala, värske, ja tooted kalast

4.   Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: “Třeboňský kapr”

4.2.   Kirjeldus: “Třeboňský kapr ”klassifitseeritakse liigiks “karpkala”. Toote lõplike omaduste saavutamiseks ei ole tingimata vaja teatavat selle liigi liini ega hübriide.

“Třeboňský kapr'it ”kasvatatakse asjaomase piirkonna kalatiikides, s.t paljundamine, kasvatamine ja pidamine peavad aset leidma selles piirkonnas. Töötlemine ei pea aset leidma asjaomases piirkonnas.

“Třeboňský kapr'i ”selg on tumeroheline, hall või hallikassinine, küljed kollakasrohelised kuni kuldsed ning kõht kollakasvalge. Selja- ja sabauim on hallid, saba- ja pärakuuim on punaka varjundiga ning rinna- ja kõhuuimed on kollakad või punakad. “Třeboňský kapr'i ”keha iseloomustab kõrgeseljalisus. “Třeboňský kapr ”kasvab kuni ühe meetri pikkuseks ja 20 kg raskuseks või raskemaks. Tema optimaalne tapakaal on kolmeaastaselt 1,20–1,80 kg ja nelja-aastaselt 2,40–3,20 kg.

“Třeboňský kapr'i ”liha omadused: kuivaineid 23 %, valku 19,2 %, rasva 2,6 %.

Organoleptiliselt iseloomustab “Třeboňský kapr'it ”kvaliteetne liha, mille rasvasisaldus on väga väike. Lihal on õrn, “Třeboňský kapr'ile ”omane kalamaitse. Maitse on eriomane ning see on tingitud kvaliteetsest ja puhtast veest, milles kõnealust kala asjaomases piirkonnas kasvatatakse, looduslike ja geograafiliste olude mõjust kõnealuse karpkala kasvatamisele, Třeboňi basseini spetsiifilise aluspinnase mõjust ning eelkõige asjaomase piirkonna vees sisalduvatest valdavalt looduslikest planktontoitainetest, millele lisatakse täiendsööta. Täiendsööt koosneb teraviljast.

“Třeboňský kapr'it ”turustatakse elusalt või töödeldult, s.t külmutatult, (värskelt) jahutatult, suitsutatult või marineeritult järgmisel kujul: roogitud terve karpkala, poolitatud või osadeks jagatud karpkala, karpkalafilee või karpkalarupsid.

4.3.   Geograafiline piirkond: “Třeboňský kapr'i ”kasvatamise asjaomane piirkond hõlmab Třeboňsko maastikukaitsealal Třeboňi basseinis asuvaid kalatiike; need tiigid moodustavad süsteemi, mida ühendavad Zlatá stoka kanal ja sellega seotud vooluveekogud.

4.4.   Päritolutõend: “Třeboňský kapr'i ”tegelik tootmine alates marja ja niisa võtmisest kuni kasvatamise, pidamise ja töötlemiseni toimub asjaomases piirkonnas standardile ISO 9001:2001 vastava sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt ning tootmist kontrollitakse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) abil. Vastavust spetsifikaadile kontrollib riigi veterinaaramet.

Kõnesoleva süsteemi järgi on väljapüüdmise ja basseinidest müümise ajal kohal piirkondliku veterinaarameti personal, kes kontrollib kalade terviseseisundit, välimust ja kvaliteeti. Lisaks võtab piirkondliku veterinaarameti personal vastavalt kehtestatud seirekavale aasta jooksul kindlate ajavahemike tagant kalakasvandustest kalaproove, teeb nendega katseid ja analüüsib neid akrediteeritud laboratooriumides. Kõnealused katsed ja analüüsid hõlmavad kalade terviseseisundit, tervislikkust ja liha kvaliteeti. Pistelist kontrolli tehakse ja proove võetakse ka marja ja niisa võtmise ajal.

Kalakasvataja märgib kalade liikumise kalakasvanduses asjakohastesse dokumentidesse. Need dokumendid kajastavad nii kalakarja asustamise etappi, kogu liikumist kui ka kalasaagi kogumist. Raamatupidamisdokumentides kalamüügi kohta näidatakse müüdud kalakogused ja identifitseeritakse kliendid. Kliendid registreeritakse raamatupidamissüsteemis.

4.5.   Totmismeetod: “Třeboňský kapr'i ”sugukalad kasvatatakse alati teadaolevate vanemate järglastest, kelle välised omadused (kehaproportsioonid, soomuskatte tüüp ja värvus) vastavad nõutavale standardile.

Noorte sugukalade kasvatamisel asjaomases piirkonnas tehakse valik, milles keskendatakse tähelepanu kalade omandatud kaalule, soomuskatte tüübile ja terviseseisundile. Noor- ja sugukalu käideldakse alati nii vähe kui võimalik.

Karpkala paljundamiseks kasutatakse teatavat marja ja niisa võtmise meetodit kontrollitavas keskkonnas haudejaamas, mis asub asjaomases piirkonnas, kus keskkonna ja vee kvaliteet on tagatud.

Embrüo arenemine marjateras leiab aset spetsiaalses seadmes. Karpkala eelvastseid hoitakse spetsiaalsetes maimutiikides, mis jällegi asuvad asjaomases piirkonnas. Selles arengujärgus elavad “Třeboňský kapr'id ”looduslikust toidust (plankton ja bentos) ning osaliselt toidetakse neid täiendsöödaga, mis koosneb lisanditeta teraviljajahu segust. Karpkalamaimud kasvavad nendes tiikides üks kuni kaks aastat ning paigutatakse seejärel suurematesse kalatiikidesse, kus nad ühe kuni kahe aasta jooksul omandavad turustuskõlbliku suuruse. Sel etapil elavad karpkalad kahe kolmandiku ulatuses looduslikust toidust ja ühe kolmandiku ulatuses täiendsöödast, mis koosneb teraviljast. Toitumine mõjutab otseselt liha moodustumist ja kvaliteeti ning seega “Třeboňský kapr'i ”üldist väärtust. Täiendsööda andmist reguleeritakse vastavalt veetemperatuurile ja vee hapnikuküllastusele. Loomulikult jälgitakse ka karpkalade täiendsööda omastamise intensiivsust, nagu ka kalade kasvu ja terviseseisundit. Kõnealused näitajad tehakse kindlaks toitumiskohtade korrapärase kontrolli ja proovipüügi abil.

Turustatavate kalade hoidmiseks pärast nende püüdmist kasutatakse käitlustiike, mis kujutavad endast väikesi basseine, kust voolab läbi asjaomasest piirkonnast pärit vesi. Hoiutiikides kaob puhta voolava vee tulemusel kalade mudamaitse ning liha muutub väärtuslikumaks ja maitsvamaks. Pärast väljapüüdmist ja standardset töötlemist läbib toode edasise töötlusetapi, näiteks jahutamise, külmutamise, suitsutamise või marineerimise.

4.6.   Seos: Asjaomases piirkonnas on spetsiifiline kliima, mis on tingitud piirkonna asukohast ja geomorfoloogiast, millest suure osa kujundavad veekogud; kõik see soodustab kalade kaalukasvu. Kõnealune geograafiline piirkond on ökoloogiliselt puhas, Třeboňsko maastikukaitsealal ei ole olulisi tööstuslikke ega olmelisi saasteallikaid ning sellel on soodne mõju kalade terviseseisundile. Zlatá stoka kanaliga ühendatud kalatiigid moodustavad ainulaadse üle 300aastase veesüsteemi, millele ei ole struktuurilt ja funktsioonilt võrdväärset mitte ainult kogu Euroopas, vaid ka kogu maailmas, ning see hõlmab spetsiifilist biotoopi, millel on väljakujunenud erijooned, mis mõjutavad toote omadusi. Kõnesolev piirkond ühendab endas suurepäraseid tingimusi planktoni ja toitainerikka loodusliku karpkalatoidu tekkeks, millele aitavad kaasa ka edaspidi kirjeldatud spetsiifilised klimaatilised ja geoloogilised olud. Kõikide eespool osutatud tegurite mõjul tekib põhjuslik seos asjaomase geograafilise piirkonna ja toote lõplike omaduste vahel (vt alapunkt 4.2).

“Třeboňský kapr'it ”on mainitud ajaloolistes dokumentides perioodist, kui kaubateed viisid Passausse ja Viini.

Karpkalakasvatuse traditsioon sai Tšehhi aladel alguse peaaegu tuhat aastat tagasi. Dubravius mainis karpkalade eraldi kasvatamist vastavalt vanusele ning esimesi sugukarpkalade valiku aluseid 16. sajandil, mil kalatiikide pidamine oli Třeboňskos kõrgemal arengutasemel kui kusagil mujal. Štěpánek Netolický koostas 1506. aastal ettepaneku kalatiikide süsteemi rajamiseks Třeboňi basseinis. Selle süsteemi teljeks sai Zlatá stoka kanal, mis 48 km pikkusena varustab paljusid Chlum u Třeboně ja Veselí nad Lužnicí vahelisi kalatiike Lužnice jõe veega. Viiteid “Třeboňský kapr'i ”aretamisele leidub paljudes väljaannetes, näiteks J. Pokorný teoses “Atlas kaprů chovaných v ČR ”(“Tšehhi Vabariigis aretatud karpkalade atlas”) ja J. Šusta teoses “Pět století rybničního hospodářství v Třeboni ”(“Viis sajandit kalakasvatust Třeboň'is”).

Nimetust “Třeboňský kapr ”on kauem kui 100 aastat pidevalt kasutatud teatavate omadustega kala kohta. Alates 1974. aastast on kõnealune nimetus kaitstud kui Tšehhi päritolunimetus nr 54 “Třeboňský kapr ”(sks Wittingauer Karpfen) ja samuti kui rahvusvaheline päritolunimetus “Třeboňský kapr ”(sks Wittingauer Karpfen), mida kaitsevad rahvusvahelised protokollid Lissaboni kokkuleppe alusel (22. novembri 1967. aasta protokoll nr 53 ja 6. detsembri 2000. aasta protokoll nr 836). Lisaks reguleerivad nimetuse “Třeboňský kapr ”kaitset Tšehhi Vabariigi ning Austria, Portugali ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolsed kokkulepped päritolunimetuste kaitse kohta.

Valdavalt määrab “Třeboňský kapr'i ”erilise laadi, kvaliteedi ja maitseparameetrid kõnealuse kala kasvatamine asjaomases geograafilises piirkonnas, millel on järgmised omadused.

Piirkonna laad, eriomadused ja seisund: keskajast kuni tänapäevani eri etappidel rajatud leidlik tehiskanalite ja -kalatiikide võrk kujutab endast täiuslikku maastiku järkjärgulise ja koordineeritud muutmise süsteemi, milles kasutatakse tundlikult ära kohalikke loodusolusid.

Ulatuslikud orusood hästi säilinud taimekoosluste ja nendest sõltuva selgrootu faunaga kuuluvad kõige väärtuslikumate biotoopide hulka, mis mitmel juhul ei ole ainulaadsed mitte ainult Böömimaal, vaid ka kogu Euroopas. Teine ja mitte vähem väärtuslik element on ulatuslik kalatiikide süsteem sealsete teiseselt moodustunud litoraalkooslustega, mis sageli on asendanud algsed märgalade biotoobid.

Geoloogia: olulise osa Třeboňskost moodustavad Třeboňi basseini geomorfoloogiline kompleks ja eriti läänepoolses settekompleksis Lomnický basseini tasandik ning idaosas Kardašořečická pahorkatina kõrgustiku kristalne aluskord. Třeboňi bassein kumerdub kergelt lõuna-põhja suunal.

Kliima: üldiselt on Třeboňsko kliima, eriti basseini aladel, oma asukoha ja geomorfoloogia tõttu ning seetõttu, et ala koosneb suuresti veekogudest, teataval määral spetsiifiline ja teistsugune kui ümbritsevatel aladel. Keskmine aastane temperatuur on kõrgem, kui sellel kõrgusel võiks eeldada, ning tegelik päikesepaiste kestus on suurem. Suveperioodil esineb sageli tugevaid vihmahoogusid. Třeboňi basseinile on iseloomulikud sagedased tuuletud inversioonid, kui õhumassid basseinis pikemat aega stagneeruvad, eriti aasta külmemal ajal. Nendes oludes esineb sageli ka udu. Õnneks ei avalda kõnesolevate inversioonide kahjulikkus ja ebapiisav õhuvahetus Třeboňskos tugevat mõju õhusaastele, sest seal on väga vähe heiteallikaid.

Kaitsealune maapiirkond: Třeboňskos on kaks (paljusid kohti hõlmavat) piirkonda, mis kuuluvad Ramsari konventsiooniga kaitstavate rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja.

Veel kinnitab kõnealuse piirkonna ökosüsteemi spetsiifilisust see, et rahvusvaheline linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International on mitmel aastal liigitanud Třeboňsko Euroopa tähtsate linnualade (IBA) hulka. Samuti on Třeboňsko kuulutatud NATURA 2000 alaks (linnualaks ja hoiualaks).

Kõik need jooned kokku kujundavad selle puhta keskkonna, vee ja õhuga maa-ala spetsiifilise bioomi, nii et “Třeboňský kapr'i ”kasvatamisel asjaomases piirkonnas on kõik ökoloogiliselt puhta protsessi tunnused. Eespool osutatud looduslikke parameetreid arvestades on asjaomase piirkonna olud eriti sobivad loodusliku karpkalatoidu tekkeks.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus: Nimetust “Třeboňský kapr ”kasutatakse eluskala turustamiseks nii, et kalade hulgitarneid tehakse mootorsõidukite abil transporditsisternides, kõnealune nimetus esineb arvetel, saatelehtedel ja veodokumentides ning võib esineda ka tsisternil või mootorsõidukil. Jaemüügis, s.t kauplustes ja müügilettidel müümise korral on müüja kohustatud panema müügikohas välja hästi nähtava teadaande sõnadega “Třeboňský kapr”.

Töödeldud kala korral esitatakse nimetus “Třeboňský kapr ”hästi nähtavalt toote pakendil.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  EÜT L 185, 28.7.1993, lk 5.

Euro vahetuskurss (1)

21. märts 2007

(2007/C 66/02)

1 euro=

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

AEGUNUD KOMISJONI ETTEPANEKUTE TÜHISTAMINE

(2007/C 66/03)

Tagasivõetud ettepanekute loetelu

(1)  Mõned ettepanekud ei ole ELTs avaldatud.

Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (1)  (2) artikli 13 lõikele 4

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 66/04)

PRANTSUSMAA

Väljastatud lennutegevusload

A kategooria:   Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta

B kategooria:   Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang

Kehtetuks tunnistatud lennutegevusload

A kategooria:   Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta

Lennutegevusloa omaniku nime muutmine

A kategooria:   Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta

(1)  EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

(2)  Otsused, millest teatati Euroopa Komisjonile enne 31.8.2005.

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 66/05)

Teade muu hulgas Taist pärit teatavate raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

(2007/C 66/06)

Komisjonile on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt 22. detsembri 1995. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “algmäärus”) (1) artikli 11 lõikele 3.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Tai eksportija Usha Siam Steel Industries Public Company Limited (edaspidi “taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2.   Toode

Vaatlusaluseks tooteks on Taist pärit raud- ja terastrossid, sh mittehargnevad trossid, v.a roostevabast terasest trossid, mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm, külgeühendatud liitmikega või liitmiketa (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida praegu liigitatakse CN-koodide 7312 10 81, 7312 10 83, 7312 10 85, 7312 10 89 ja 7312 10 98 alla. Need CN-koodid on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3.   Kehtivad meetmed

Praegu kehtivad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (2) teatavate Taist pärit raud- või terastrosside impordi suhtes kehtestatud lõplikud tollimaksud.

Teade muu hulgas Taist pärit vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta avaldati 3. augustil 2006. (3) Nimetatud läbivaatamine veel kestab.

4.   Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja väidab ja esitab esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema kulutuste ja omamaiste hindade võrdlemisel tema ekspordihindadega selguks, et dumpingu määr on märgatavalt madalam kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Taotluse esitaja väidab, et see on toonud kaasa dumpingu vähenemise või kadumise. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud kahju määral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

5.   Dumpingu kindlaksmääramise menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et on olemas piisavad tõendid osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, algatab komisjon käesolevaga läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimise käigus hinnatakse taotluse esitaja suhtes kohaldatavate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb lõpetada või neid muuta, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 1601/2001 artiklis 1 sätestatud muude eksportivate tootjate impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a)   Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotlejale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendusmaterjali punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet, mida küsimustikud ei hõlma, ja tõendeid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused. Nimetatud taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

6.   Tähtajad

a)   Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas kõnealune isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

b)   Ärakuulamised

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

7.   Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES ”(tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

8.   Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ja kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 211, 4.8.2001, lk 1.

(3)  ELT C 181, 3.8.2006, lk 15.

(4)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 artikli VI rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

Teadaanne Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise ning Indiast pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

(2007/C 66/07)

Komisjon on otsustanud omal initsiatiivil algatada Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “dumpinguvastane algmäärus”) (1) artikli 11 lõikele 3 ning Indiast pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt nõukogu 6. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “subsiidiumivastane algmäärus”) (2) artiklile 19.

Läbivaatamise käigus uuritakse üksnes seda, kas meetmete jätkuv kohaldamine on ühenduse huvides või mitte.

1.   Toode

Vaatlusalused tooted on Taiwanist ja Indiast pärinevad salvestatavad laserkettad (CD-R) (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8523 40 11, 8523 40 11 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

2.   Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatakse Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2002 (3) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja Indiast pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1960/2003 (4) kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu.

3.   Läbivaatamise põhjused

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal ilmneb, et pärast neid uurimisperioode, mida kasutati praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, on ühenduse turg muutunud ja seega ei pruugi meetmete jätkuv kohaldamine enam olla ühenduse huvides. Hiina Rahvavabariigist, Hong Kongist ja Malaisiast pärinevate salvestatavate laserketaste importi käsitleva dumpinguvastase uurimise tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtestamine nendest riikidest pärineva impordi suhtes ei ole ühenduse huvides. (5) Seoses sellega on asjakohane kontrollida, kas kehtivate meetmete jätkuv kohaldamine on vajalik, ja jõustada sellekohane otsus võimaluse korral tagasiulatuvalt alates 4. novembrist 2006, s.t kuupäevast, mil avaldati otsus Hiina Rahvavabariigist, Hong Kongist ja Malaisiast pärinevate salvestatavate laserketaste importi käsitleva dumpinguvastase uurimise lõpetamise kohta.

4.   Menetlus

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali osaliste vahepealsete läbivaatamiste algatamiseks, algatab komisjon käesolevaga Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja Indiast pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artiklile 19, kusjuures mõlemal puhul piirdutakse ühenduse huvide uurimisega.

a)   Küsimustikud

Käesoleva uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootjatele, importijatele, kasutajatele, Taiwani ja India eksportivatele tootjatele ja asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 5 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet, mida küsimustikud ei hõlma, ja tõendusmaterjali. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 5 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused. Nimetatud taotlus tuleb esitada punkti 5 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

5.   Tähtajad

a)   Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas kõnealune isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

b)   Ärakuulamised

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

6.   Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (6) ning vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 19 lõikele 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 29 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES ”(tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

7.   Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt dumpinguvastase algmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele vastavalt dumpinguvastase algmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase algmääruse artiklile 28. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ja kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikele 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artiklile 22 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(3)  EÜT L 160, 18.6.2002, lk 2.

(4)  ELT L 138, 5.6.2003, lk 1.

(5)  Vt komisjoni otsuse 2006/753/EÜ põhjendus 116 (ELT L 305, 4.11.2006, lk 15).

(6)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt dumpinguvastase algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6, samuti vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artiklile 29 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.140 — DaimlerChrysler kohta

(2007/C 66/08)

1.   SISSEJUHATUS

Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon kooskõlas nõukogu määruse nr 1/2003 (1) artikliga 9 muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

Käesolev juhtum käsitleb Mercedes-Benz ja Smarti mudelite remondialaseid tehnilisi andmeid, mida ettevõtja DaimlerChrysler esitab sõltumatutele remonditöökodadele. Komisjoni uurimise käigus ilmnes, et DaimlerChrysler ei ole tõenäoliselt suutnud avaldada teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka pärast komisjoni määruses 1400/2002 (2) sätestatud üleminekuperioodi lõppu. Lisaks sellele ei olnud DaimlerChrysler komisjoni esialgse hinnangu kohaselt käivitanud komisjoni uurimise alustamise ajaks tõhusat süsteemi, mille abil sõltumatutel remonditöökodadel oleks lihtne juurdepääs remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas DaimlerChrysler juurdepääsu oma tehnilistele andmetele, eelkõige 2005. aasta juunis sel eesmärgil loodud veebisaidi (edaspidi “TA veebisait”) kaudu, näisid sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadavad andmed siiski puudulikud.

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas DaimlerChryslerile esialgse hinnangu, milles kahtles DaimlerChrysleri Mercedes-Benzi ja Smarti müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

Sisuliselt nõutakse kõnealustes lepingutes, et Mercedes-Benzi ja Smarti volitatud võrgustiku liikmed osutaksid kõiki sõidukimarkidega seotud remonditeenuseid, ja nendega välistatakse iseseisvaid varuosade hulgimüügiettevõtjaid ja ettevõtjaid, kes soovivad pakkuda teistsuguseid ja/või konkreetsemalt suunatuid teenuseid. Komisjon tundis muret, et sellistest kokkulepetest tulenevat negatiivset mõju võimendab veelgi DaimlerChrysleri suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt on selline tegevus viinud sõltumatute remonditöökodade turuseisundi nõrgenemiseni, mis on tõenäoliselt omakorda kahandanud varuosade sõltumatute hulgimüügiettevõtjate turgu ning kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste kõrgema hinna, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja innovatiivsetele remonditöökodadele juurdepääsu puudumise näol.

Lisaks sellele on DaimlerChrysleri väidetav suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele takistanud ettevõtjal müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete puhul saamast kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ettenähtud erandist, sest vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, töövahenditele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalikud mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks.

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et DaimlerChrysleri ja selle volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete puhul oleks võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3. Sisuliselt ei paista volitatud remonditöökodade valitud võrgustiku tegevusest eeldatav tõhususe suurenemine korvavat märkimisväärset negatiivset mõju konkurentsile, mis tuleneb praegu sõltumatutele ettevõtjatele antavast ebapiisavast juurdepääsust sõidukimarkidega seotud remondialastele tehnilistele andmetele ja sellest johtuvast DaimlerChrysleri volitatud võrgustiku kaitsest sõltumatu remonditöödesektori konkurentsisurve eest.

3.   PAKUTUD KOHUSTUSTE PÕHISISU

DaimlerChrysler on komisjonile välja pakkunud kohustused, et lahendada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleeme. Ettevõtja teeb ettepaneku, et kõnealused kohustused kehtiksid kuni 31. maini 2010. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kavandatavatest kohustustest, mille inglisekeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

3.1   Tehnilised andmed, mis tuleb avaldada

Avaldatavate andmete ulatus määratakse kindlaks vastavalt põhimõttele, et sõltumatute ja volitatud remonditöökodade kohtlemise vahel ei tohi olla erinevust. Seda silmas pidades tagab DaimlerChrysler, et kõik tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja kogu väljaõpe, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks, mida pakutakse DaimlerChrysleri poolt või nimel Mercedes-Benzi ja Smarti mudelite volitatud remonditöökodadele ja/või sõltumatutele importijatele ELi liikmesriikides, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

Tehnilised andmed määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses hõlmavad kõiki andmeid, mis avaldatakse volitatud remonditöökodadele Mercedes-Benzi ja Smarti mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja, et seadistada elektroonilisi kontrollplokke DaimlerChrysleri soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahendusi, tagasikutsumise teateid ja muud teateid, milles on sätestatud remonditööd, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võib teha tasuta.

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiseadmetele koos juurdekuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ja kõnealuste tööriistade müügijärgseid teenuseid.

Kavandatud kohustused on DaimlerChryslerile ja sellega seotud ettevõtjatele siduvad, kuid ei ole otseselt siduvad Mercedes-Benzi ja Smarti mudelite sõltumatutele importijatele.

Seetõttu on DaimlerChrysler nõustunud, et nende liikmesriikide puhul, kus DaimlerChrysler turustab Mercedes-Benzi ja/või Smarti sõidukeid sõltumatute importijate kaudu, teeb DaimlerChrysler kõik endast oleneva, et lepinguga kohustada kõnealuseid ettevõtjaid tasuta ja mittediskrimineerival viisil oma riikliku kommertsveebisaidi kaudu edastama sõltumatutele remonditöökodadele kõik tehnilised andmed või tehniliste andmete kõik keeleversioonid, mille asjaomane importija on edastanud volitatud remonditöökodadele asjaomases liikmesriigis ja mis ei ole sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadav TA veebisaidi kaudu.

Vastavalt määruse põhjendusele 26 ei ole DaimlerChrysler kohustatud avaldama tehnilisi andmeid, mis võivad anda kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada, elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes. Sarnaselt muude ELi õiguse kohaste eranditega tuleb põhjendust 26 tõlgendada kitsalt ning kui DaimlerChrysler otsustaks kõnealust erandit kasutada sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et salastatud teave piirdub põhjenduses 26 sätestatud kaitse tagamisega ning et kõnealuse teabe puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas selliste seadmete nagu mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

3.2   Meedia

Määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

DaimlerChrysler avaldab TA veebisaidil kõik tehnilised andmed pärast 1996. aastat toodetud mudelite kohta ja tagab, et kõik tehniliste andmete uuendused on kogu aeg kättesaadavad TA veebisaidil või sellele järgneval veebisaidil. Kuid kui teatavad tehnilised andmed mudelite kohta, mis on toodetud pärast 1996. aastat, või nende keeleversioonid, mida DaimlerChrysler või sellega seotud ettevõtjad on edastanud volitatud remonditöökodadele teatavas liikmesriigis, ei ole kättesaadavad TA veebisaidi kaudu, peetakse DaimlerChryslerit olevat täitnud oma kohustust kõnealuses küsimuses juhul, kui ettevõtja on sõltumatutele remonditöökodadele avaldanud kõnealused andmed asjatu viivituseta ja tasuta oma kommertsveebisaidil asjaomases liikmesriigis.

DaimlerChrysler tagab, et veebisait on igal ajal kergesti leitav ja on võrdväärne selliste meetodite toimivusega, mida kasutatakse tehniliste andmete edastamiseks DaimlerChrysleri volitatud võrgustike liikmetele. Kui DaimlerChrysler või mõni muu ettevõtja, kes tegutseb DaimlerChrysleri nimel, muudab ühe osa tehnilistest andmetest kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele teatavas ELi keeles, avaldab DaimlerChrysler kõnealuses keeles andmed viivituseta TA veebisaidil.

DaimlerChrysler on kindlaks määranud aastase tasu juurdepääsu eest TA veebisaidile, mis on 1 254 EUR (1 239 EUR juurdepääsu eest veebisaidi põhiosale nimega WIS veeb; elektrooniliste varuosade kataloogi veeb on tasuta, välja arvatud iga-aastane makse 15 EUR halduskulude katteks). Kuid et võtta arvesse määruses sätestatud proportsionaalsuse nõuet, on DaimlerChrysler nõustunud pakkuma pro rata jaotust juurdepääsu puhul WIS veebile kuu, nädala, päeva ja tunni kaupa hinnaga vastavalt 180, 70, 20 ja 4 EUR. DaimlerChrysler on nõus säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja tasu mitte suurendama üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

3.3   Miinimumstandardite põhimõte

DaimlerChrysleri kohustused ei piira ühenduse või riikliku õigusega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega võidakse suurendada tehniliste andmete ulatust, mida DaimlerChrysler peab edastama sõltumatutele ettevõtjatele, ja/või sätestada soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

3.4   Vaidluste lahendamine

Kui sõltumatu remonditöökoda või selliste töökodade ühendus seda taotleb, nõustub DaimlerChrysler arbitraažiga, mis on ette nähtud tehnilisi andmeid käsitlevate vaidluste lahendamiseks. Arbitraaži reguleeritakse vastavalt riiklikele arbitraaži eeskirjale ja materiaalõigusele, mille suhtes DaimlerChrysler on sõlminud lepingu oma volitatud remonditöökodadega liikmesriikides, kus taotluse esitanud pool asub. DaimlerChrysler võtab endale kohustuse avaldada taotluse korral teavet kõnealuste eeskirjade kohta. Arbitraaž koosneb vastavalt kõnealustele eeskirjadele nimetatud kolmest vahekohtunikust. Arbitraaž ei piira õigust esitada kaebus riigi pädevale kohtule.

4.   KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

Komisjon kavatseb turutestidest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (4) avaldatud kohustused siduvaks. Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) 1/2003 artikli 27 lõikele 4 kolmandaid isikuid esitama kavandatud kohustuste kohta oma märkusi. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile e-posti (comp-infotech@ec.europa.eu), faksi ((32-2) 296 29 11) või postiga järgmisele aadressile (lisada viitenumber COMP/39.140 — DaimlerChrysler):

Menetluste edasises etapis võib käesoleva teatise avalikustamise järel osutuda vajalikuks või asjakohaseks teha kohustuste kokkuvõte kättesaadavaks kohustuste võtmise ettepaneku teinud pooltele. Sellega seoses palume Teil teatada, kui märkused sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi. Õigustatud taotlusi võetakse arvesse.

(1)  EUT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(3)  St muuta elektroonilise kontrollplokki algseid seadistusi viisil, mis on vastuolus DaimlerChrysleri soovitatuga.

(4)  http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.141 — Fiat kohta

(2007/C 66/09)

1.   SISSEJUHATUS

Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon kooskõlas nõukogu määruse nr 1/2003 (1) artikliga 9 muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

Käesolev juhtum käsitleb remondialaseid tehnilisi andmeid, mida Fiat esitab sõltumatutele remonditöökodadele. Komisjoni uurimise käigus ilmnes, et Fiat ei ole tõenäoliselt suutnud avaldada teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka pärast komisjoni määruses (EÜ) nr 1400/2002 (2) sätestatud üleminekuperioodi lõppu. Lisaks sellele ei olnud Fiat komisjoni esialgse hinnangu kohaselt käivitanud komisjoni uurimise alustamise ajaks tõhusat süsteemi, mille abil sõltumatutel remonditöökodadel oleks lihtne juurdepääs remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas Fiat juurdepääsu oma tehnilistele andmetele, eelkõige 2005. aasta juunis sel eesmärgil loodud veebisaidi (edaspidi “TA veebisait”) kaudu, näisid sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadavad andmed siiski puudulikud.

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas Fiatile esialgse hinnangu, milles kahtles Fiati müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

Sisuliselt nõutakse Fiati varuosade edasimüümise ja teeninduslepingutes, et Fiati volitatud võrgustiku liikmed osutaksid kõiki sõidukimarkidega seotud remonditeenuseid, ja nendega välistatakse iseseisvaid varuosade hulgimüügiettevõtjaid ja ettevõtjaid, kes soovivad pakkuda teistsuguseid ja/või konkreetsemalt suunatuid teenuseid. Komisjon tundis muret, et sellistest kokkulepetest tulenevat negatiivset mõju võimendab veelgi Fiati suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt on selline tegevus viinud sõltumatute remonditöökodade turuseisundi nõrgenemiseni, mis on tõenäoliselt omakorda kahandanud varuosade sõltumatute hulgimüügiettevõtjate turgu ning kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste kõrgema hinna, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja innovatiivsetele remonditöökodadele juurdepääsu puudumise näol.

Lisaks sellele on Fiati väidetav suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele takistanud Fiatil müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete puhul saamast kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ettenähtud erandist, sest vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, töövahenditele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks.

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et Fiati ja selle volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete puhul oleks võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3. Sisuliselt ei paista volitatud remonditöökodade valitud võrgustiku tegevusest eeldatav tõhususe suurenemine korvavat märkimisväärset negatiivset mõju konkurentsile, mis tuleneb praegu sõltumatutele ettevõtjatele antavast ebapiisavast juurdepääsust sõidukimarkidega seotud remondialastele tehnilistele andmetele ja sellest johtuvast Fiati volitatud võrgustiku kaitsest sõltumatu remonditöödesektori konkurentsisurve eest.

3.   PAKUTUD KOHUSTUSTE PÕHISISU

Fiat on komisjonile välja pakkunud kohustused, et lahendada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleeme. Fiat teeb ettepaneku, et kõnealused kohustused kehtiksid kuni 31. maini 2010. Järgnev kirjeldab kohustuste põhisisu.

3.1   Tehnilised andmed, mis tuleb avaldada

Avaldatavate andmete ulatus määratakse kindlaks vastavalt põhimõttele, et sõltumatute ja volitatud remonditöökodade kohtlemise vahel ei tohi olla erinevust. Seda silmas pidades tagab Fiat, et kõik tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja kogu väljaõpe, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks, mida pakutakse Fiati poolt või nimel volitatud remonditöökodadele ja/või sõltumatutele importijatele ELi liikmesriikides, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

Tehnilised andmed määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses hõlmavad kõiki andmeid, mis avaldatakse volitatud remonditöökodadele Fiat, Alfa Romeo ja Lancia mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja, et seadistada elektroonilisi kontrollplokke Fiati soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahendusi, tagasikutsumise teateid ja muid teateid, milles on sätestatud remonditööd, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võib teha tasuta.

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiseadmetele koos juurdekuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ja kõnealuste tööriistade müügijärgseid teenuseid.

Kavandatud kohustused on Fiatile ja sellega seotud ettevõtjatele siduvad, kuid ei ole otseselt siduvad Fiati sõidukimarkide sõltumatutele importijatele. Liikmesriikide puhul, kus Fiat turustab Fiat, Alfa Romeo ja/või Lancia sõidukeid sõltumatute importijate kaudu, on Fiat nõustunud tegema kõik endast oleneva, et lepinguga kohustada kõnealuseid ettevõtjaid Fiatile edastama kõik tehnilised andmed või tehniliste andmete kõik keeleversioonid, mis nad asjaomases liikmesriigis on volitatud remonditöökodadele edastanud. Fiat võtab endale kohustuse panna kõnealused tehnilised andmed või keeleversioonid viivitamata üles oma TA veebisaidile kooskõlas käesoleva teatise 3.2 jaos esitatud põhimõtetega.

Vastavalt määruse põhjendusele 26 ei ole Fiat kohustatud edastama tehnilisi andmeid, mis võivad anda kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada, elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes. Sarnaselt muude ELi õiguse kohaste eranditega tuleb põhjendust 26 tõlgendada kitsalt ning kui Fiat otsustaks kõnealust erandit kasutada sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et salastatud teave piirdub põhjenduses 26 sätestatud kaitse tagamisega ning et kõnealuse teabe puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas selliste seadmete nagu mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

3.2   Meedia

Määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

Fiat avaldab TA veebisaidil kõik tehnilised andmed pärast 1996. aastat toodetud mudelite kohta ja tagab, et kõik tehniliste andmete uuendused on kogu aeg kättesaadavad TA veebisaidil või sellele järgneval veebisaidil. Lisaks sellele tagab Fiat, et veebisait on igal ajal kergesti leitav ja on võrdväärne selliste meetodite toimivusega, mida kasutatakse tehniliste andmete edastamiseks Fiati volitatud võrgustike liikmetele. Kui Fiat või mõni muu ettevõtja, kes tegutseb Fiati nimel, muudab ühe osa tehnilistest andmetest kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele teatavas ELi keeles, avaldab Fiat kõnealuses keeles andmed viivituseta TA veebisaidil.

Järgmised kolm rühma tehnilisi andmeid ei ole veel avaldatud TA veebisaidil, kuid Fiat on võtnud endale kohustuse avaldada kõnealune teave veebisaidil 31. detsembriks 2007:

Fiati juurdepääsutasu struktuur kõnealuse veebisaidi puhul põhineb aastase abonemendi hinnal CD-ROMi täispaketi eest, mida Fiat edastab oma volitatud remonditöökodadele. Kõnealune hind on 3 356 EUR, lisaks 65 EUR varuosade kataloogi eest ning täiendavalt igakuine abonemendi tasu 134 EUR uuenduste eest. Kuid et võtta arvesse määruses sätestatud proportsionaalsuse nõuet, on Fiat nõustunud pakkuma pro rata jaotust kuu, päeva ja tunni kaupa hinnaga iga sõidukimargi puhul 3 EUR tund, 22 EUR päev ja 350 EUR kuu. Fiat on nõus säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja tasu mitte suurendama üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

3.3   Miinimumstandardite põhimõte

Fiati kohustused ei piira ühenduse või riikliku õigusega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega võidakse suurendada tehniliste andmete ulatust, mida Fiat peab edastama sõltumatutele ettevõtjatele, ja/või sätestada soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

3.4   Vaidluste lahendamine

Kui sõltumatu remonditöökoda või selliste töökodade ühendus seda taotleb, nõustub Fiat vaidluste lahendamise mehhanismiga, mis on ette nähtud tehnilisi andmeid käsitlevate vaidluste lahendamiseks. Vaidluste lahendamine toimub liikmesriigis, kus asub taotluse esitanud poole registrijärgne kontor, vastavalt volitatud kohaliku vaidluste lahendamise keskuse eeskirjadele. Vaidluse lahendamine ei piira õigust esitada kaebus pädeva riigi kohtule.

4.   KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

Komisjon kavatseb turutestidest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (4) avaldatud kohustused siduvaks. Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 kolmandaid isikuid esitama kavandatud kohustuste kohta oma märkusi. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile e-posti (comp-infotech@ec.europa.eu), faksi ((32-2) 296 29 11) või postiga järgmisele aadressile (lisada viitenumber COMP/39.141 — Fiat):

Menetluste edasises etapis võib käesoleva teatise avalikustamise järel osutuda vajalikuks või asjakohaseks teha kohustuste kokkuvõte kättesaadavaks kohustuste võtmise ettepaneku teinud pooltele. Sellega seoses palume Teil teatada, kui märkused sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi. Õigustatud taotlusi võetakse arvesse.

(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(3)  St muuta elektroonilise kontrollplokki algseid seadistusi viisil, mis on vastuolus Fiati soovitatuga.

(4)  http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.142 — Toyota kohta

(2007/C 66/10)

1.   SISSEJUHATUS

Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 9 muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

Käesolev juhtum käsitleb remondialaseid tehnilisi andmeid, mida ettevõtja Toyota Motor Europe NV/SA (edaspidi “Toyota”) esitab sõltumatutele remonditöökodadele. Komisjoni uurimise käigus ilmnes, et Toyota ei ole tõenäoliselt suutnud avaldada teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka pärast komisjoni määruses (EÜ) nr 1400/2002 (2) sätestatud üleminekuperioodi lõppu. Lisaks ei olnud Toyota komisjoni esialgse hinnangu kohaselt käivitanud komisjoni uurimise alustamise ajaks tõhusat süsteemi, mille abil sõltumatutel remonditöökodadel oleks lihtne juurdepääs remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas Toyota juurdepääsu oma tehnilistele andmetele, eelkõige suurendades oma tehnilise andmete veebisaidil TechDoc (edaspidi “TA veebisait”) erinevates keeltes olemasoleva teabe ja käsitletavate mudelite hulka, näisid sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadavad andmed siiski puudulikud

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas Toyotale esialgse hinnangu, milles kahtles Toyota müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

Sisuliselt nõutakse Toyota varuosade edasimüümise ja teeninduslepingutes, et Toyota volitatud võrgustiku liikmed osutaksid kõiki sõidukimarkidega seotud remonditeenuseid, ja nendega välistatakse iseseisvaid varuosade hulgimüügiettevõtjaid ja ettevõtjaid, kes soovivad pakkuda teistsuguseid ja/või konkreetsemalt suunatuid teenuseid. Komisjon tundis muret, et sellistest kokkulepetest tulenevat negatiivset mõju võimendab veelgi Toyota suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt on selline tegevus viinud sõltumatute remonditöökodade turuseisundi nõrgenemiseni, mis on tõenäoliselt omakorda kahandanud varuosade sõltumatute hulgimüügiettevõtjate turgu ning kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste kõrgema hinna, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja innovatiivsetele remonditöökodadele juurdepääsu puudumise näol.

Lisaks sellele on Toyota väidetav suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele takistanud Toyotal müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete puhul saamast kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ettenähtud erandist, sest vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, töövahenditele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks.

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et Toyota ja selle volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete puhul oleks võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3. Sisuliselt ei paista volitatud remonditöökodade valitud võrgustiku tegevusest eeldatav tõhususe suurenemine korvavat märkimisväärset negatiivset mõju konkurentsile, mis tuleneb praegu sõltumatutele ettevõtjatele antavast ebapiisavast juurdepääsust sõidukimarkidega seotud remondialastele tehnilistele andmetele ja sellest johtuvast Toyota volitatud võrgustiku kaitsest sõltumatu remonditöödesektori konkurentsisurve eest.

3.   PAKUTUD KOHUSTUSTE PÕHISISU

Toyota on komisjonile välja pakkunud kohustused, et lahendada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleeme. Toyota teeb ettepaneku, et kõnealused kohustused kehtiksid kuni 31. maini 2010. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kavandatavatest kohustustest, mille inglisekeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

3.1   Tehnilised andmed, mis tuleb avaldada

Avaldatavate andmete ulatus määratakse kindlaks vastavalt põhimõttele, et sõltumatute ja volitatud remonditöökodade kohtlemise vahel ei tohi olla erinevust. Seda silmas pidades tagab Toyota, et kõik tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja kogu väljaõpe, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks, mida pakutakse Toyota poolt või nimel volitatud remonditöökodadele ja/või sõltumatutele importijatele ELi liikmesriikides, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

Tehnilised andmed määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses hõlmavad kõiki andmeid, mis avaldatakse volitatud remonditöökodadele Toyota sõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja, et seadistada elektroonilisi kontrollplokke Toyota soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahenduseid, tagasikutsumise teateid ja muid teateid, milles on sätestatud remonditööd, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võib teha tasuta.

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiseadmetele koos juurdekuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ja kõnealuste tööriistade müügijärgseid teenuseid.

Kavandatud kohustused on Toyotale ja sellega seotud ettevõtjatele siduvad, kuid ei ole otseselt siduvad Toyota sõidukimarkide sõltumatutele importijatele (mitteseotud riiklikud turustus- ja müügiettevõtjad). Liikmesriikide puhul, kus Toyota turustab oma sõidukeid mitteseotud riiklike turustus- ja müügiettevõtjate kaudu, on Toyota nõustunud tegema kõik endast oleneva, et lepinguga kohustada kõnealuseid ettevõtjaid Toyotale edastama kõik tehnilised andmed või tehniliste andmete kõik keeleversioonid, mis nad asjaomases liikmesriigis on volitatud remonditöökodadele edastanud. Toyota võtab endale kohustuse panna kõnealused tehnilised andmed või keeleversioonid viivitamata üles oma TA veebisaidile kooskõlas käesoleva teatise 3.2 jaos esitatud põhimõtetega

Vastavalt määruse põhjendusele 26 ei ole Toyota kohustatud edastama tehnilisi andmeid, mis võivad anda kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada, elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes. Sarnaselt muude ELi õiguse kohaste eranditega tuleb põhjendust 26 tõlgendada kitsalt ning kui Toyota otsustaks kõnealust erandit kasutada sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et salastatud teave piirdub põhjenduses 26 sätestatud kaitse tagamisega ning et kõnealuse teabe puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas selliste seadmete nagu mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

3.2   Meedia

Määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

Toyota avaldab TA veebisaidil kõik tehnilised andmed pärast 1. jaanuarit 1997 toodetud mudelite kohta ja tagab, et kõik tehniliste andmete uuendused on kogu aeg kättesaadavad TA veebisaidil või sellele järgneval veebisaidil. Lisaks sellele tagab Toyota, et veebisait on igal ajal kergesti leitav ja on võrdväärne selliste meetodite toimivusega, mida kasutatakse tehniliste andmete edastamiseks Toyota volitatud võrgustike liikmetele. Kui Toyota või mõni muu ettevõtja, kes tegutseb Toyota nimel, muudab ühe osa tehnilistest andmetest kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele teatavas ELi keeles, avaldab Toyota kõnealuses keeles andmed viivituseta TA veebisaidil.

Toyota on võtnud endale kohustuse avaldada 31. detsembriks 2007 oma TA veebisaidil tehnilised andmed mudelite kohta, mida Toyota on tootnud alates 1. jaanuarist 1997 ja enne 1. jaanuarit 2000, ning mis praegu ei ole avaldatud TA veebisaidil.

Toyota juurdepääsutasu struktuur veebisaidi puhul põhineb hinnal, mida volitatud remonditöökojad peavad maksma aastase abonemendi eest Toyota sisevõrgus — 2 400 EUR. Kuid et võtta arvesse määruses sätestatud proportsionaalsuse nõuet, on Toyota nõustunud pakkuma pro rata jaotust kuu, päeva, nelja tunni, kolme tunni, kahe tunni ja tunni kaupa hinnaga 3 EUR tund, 6 EUR kaks tundi, 9 EUR kolm tundi, 12 EUR neli tundi, 16 EUR päev, 72 EUR nädal ja 240 EUR kuu. Toyota on nõus säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja tasu mitte suurendama üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

3.3   Miinimumstandardite põhimõte

Toyota kohustused ei piira ühenduse või riikliku õigusega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega võidakse suurendada tehniliste andmete ulatust, mida Toyota peab edastama sõltumatutele ettevõtjatele, ja/või sätestada soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

3.4   Vaidluste lahendamine

Toyota võtab endale kohustuse rakendada järgmist kaebuste käsitlemise menetlust, käsitlemaks Euroopa Liidus asutatud sõltumatu remonditöökoja või sõltumatute remonditöökodade ühenduse esitatud kaebusi seoses juurdepääsuga tehnilistele andmetele.

Pärast esialgset teadet käsitleb riiklik turustus- ja müügiettevõtja kaebust omal tasandil, määrates kaebuse halduri. Kõnealune haldur uurib kaebust, esitab täiendavat teavet või täiendavaid selgitusi ja/või teeb kaebajale ettepaneku võimaliku lahenduse kohta. Juhul kui kaebuse haldur ja kaebuse esitaja ei jõua kaebuse küsimuses kokkuleppele, edastab haldur kaebuse viivitamata Toyota loodud abiteenistusse, välja arvatud juhul, kui kokkuleppe puudumine on põhjustatud sõltumatu remonditöökoja või sõltumatute remonditöökodade ühenduse puudulikust reageerimisest. Toyota vaatab küsimuse läbi ja kas kinnitab kaebuse halduri seisukoha või pakub välja alternatiivse lahenduse. Kui Toyota ja kaebuse esitaja ei jõua kaebuse küsimuses kokkuleppele, kohustub Toyota nõustuma arbitraažiga. Igal juhul on kaebuse esitajal õigus esitada sellise arbitraaži taotlus 20 tööpäeva pärast oma esialgset kaebust riiklikule turustus- või müügiettevõtjale.

Arbitraaži reguleeritakse vastavalt riiklikele arbitraaži eeskirjale ja see koosneb vastavalt kõnealustele eeskirjadele nimetatud kolmest vahekohtunikust. Arbitraaž toimub selles liikmesriigis, kus on kaebuse esitaja registrijärgne kontor. Arbitraaži menetluse keel on arbitraaži toimumisriigi ametlik keel.

Arbitraaž ei piira õigust esitada kaebus riigi pädevale kohtule.

4.   KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

Komisjon kavatseb turutestidest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (4) avaldatud kohustused siduvaks. Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 kolmandaid isikuid esitama kavandatud kohustuste kohta oma märkusi. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile e-posti (comp-infotech@ec.europa.eu), faksi ((32-2) 296 29 11) või postiga järgmisele aadressile (lisada viitenumber COMP/39.142 — Toyota):

Menetluste edasises etapis võib käesoleva teatise avalikustamise järel osutuda vajalikuks või asjakohaseks teha kohustuste kokkuvõte kättesaadavaks kohustuste võtmise ettepaneku teinud pooltele. Sellega seoses palume Teil teatada, kui märkused sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi. Õigustatud taotlusi võetakse arvesse.

(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(3)  St muuta elektroonilise kontrollplokki algseid seadistusi viisil, mis on vastuolus Toyota soovitatuga.

(4)  http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html .

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.143 — Opel kohta

(2007/C 66/11)

1.   SISSEJUHATUS

Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon kooskõlas nõukogu määruse nr 1/2003 (1) artikliga 9 muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

Käesolev juhtum käsitleb Opeli/Vauxhalli remondialaseid tehnilisi andmeid, mida ettevõtja General Motors Europe's (edaspidi “GME”) avaldab sõltumatutele remonditöökodadele. Komisjoni uurimise käigus ilmnes, et GME ei ole tõenäoliselt suutnud avaldada teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka pärast komisjoni määruses (EÜ) nr 1400/2002 (2) sätestatud üleminekuperioodi lõppu. Lisaks sellele ei olnud GME komisjoni esialgse hinnangu kohaselt käivitanud komisjoni uurimise alustamise ajaks tõhusat süsteemi, mille abil sõltumatutel remonditöökodadel oleks lihtne juurdepääs Opeli/Vauxhalli remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas GME juurdepääsu oma tehnilistele andmetele, näisid sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadavad andmed siiski puudulikud.

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas GME-le esialgse hinnangu, milles kahtles GME müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

Sisuliselt nõutakse GME varuosade edasimüümise ja teeninduslepingutes, et GME volitatud võrgustiku liikmed osutaksid kõiki sõidukimarkidega seotud remonditeenuseid, ja nendega välistatakse iseseisvaid varuosade hulgimüügiettevõtjaid ja ettevõtjaid, kes soovivad pakkuda teistsuguseid ja/või konkreetsemalt suunatuid teenuseid. Komisjon tundis muret, et sellistest kokkulepetest tulenevat negatiivset mõju võimendab veelgi GME suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt on selline tegevus viinud sõltumatute remonditöökodade turuseisundi nõrgenemiseni, mis on tõenäoliselt omakorda kahandanud varuosade sõltumatute hulgimüügiettevõtjate turgu ning kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste kõrgema hinna, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja innovatiivsetele remonditöökodadele juurdepääsu puudumise näol.

Lisaks sellele on GME väidetav suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele takistanud GME-l müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete puhul saamast kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ettenähtud erandist, sest vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, töövahenditele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks.

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et GME ja Opeli/Vauxhalli volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete puhul oleks võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3. Sisuliselt ei paista volitatud remonditöökodade valitud võrgustiku tegevusest eeldatav tõhususe suurenemine korvavat märkimisväärset negatiivset mõju konkurentsile, mis tuleneb praegu sõltumatutele ettevõtjatele antavast ebapiisavast juurdepääsust sõidukimarkidega seotud remondialastele tehnilistele andmetele ja sellest johtuvast Opeli/Vauxhalli volitatud võrgustiku kaitsest sõltumatu remonditöödesektori konkurentsisurve eest.

3.   PAKUTUD KOHUSTUSTE PÕHISISU

GME on komisjonile välja pakkunud kohustused, et lahendada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleeme. GME teeb ettepaneku, et kõnealused kohustused kehtiksid kuni 31. maini 2010. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kavandatavatest kohustustest, mille inglisekeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

3.1   Tehnilised andmed, mis tuleb avaldada

Avaldatavate andmete ulatus määratakse kindlaks vastavalt põhimõttele, et sõltumatute ja volitatud remonditöökodade kohtlemise vahel ei tohi olla erinevust. Seda silmas pidades tagab GME, et kõik tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja kogu väljaõpe, mida on vaja Opeli/Vauxhalli sõidukite remondiks ja hoolduseks, mida pakutakse GME poolt või nimel volitatud remonditöökodadele ELi liikmesriikides, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

Tehnilised andmed määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses hõlmavad kõiki andmeid, mis avaldatakse volitatud Opeli/Vauxhalli remonditöökodadele Opeli/Vauxhalli sõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja, et seadistada elektroonilisi kontrollplokke GME soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahendusi, tagasikutsumise teateid ja muud teateid, milles on sätestatud remonditööd, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võib teha tasuta.

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiseadmetele koos juurdekuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ja kõnealuste tööriistade müügijärgseid teenuseid.

Kõnealuse määruse põhjenduse 26 kohaselt on selge, et artikli 4 lõikes 2 ei nõuta GME-lt selliste tehniliste andmete avaldamist sõltumatutele remonditöökodadele, mis võivad anda kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada, elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes või muuta muid juhtimisega seotud parameetreid. Vaatamata sellele võtab GME endale kohustuse võimaldada sõltumatutele remonditöökodadele piiramatut juurdepääsu kõnealustele andmetele juhul, kui remonditöökojad omandavad GME asjaomase väljaõppe sertifikaadi. (4) Kõnealune sertifikaat väljastatakse viivitamata sõltumatutele remonditöökodadele pärast koolituse lõpetamist.

Juhul kui GME otsustaks tulevikus kasutada kõnealust erandit sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et salastatud teave piirdub põhjenduses 26 sätestatud kaitse tagamisega ning et kõnealuse teabe puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas selliste seadmete nagu mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

3.2   Meedia

Määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

GME avaldab TA veebisaidil kõik tehnilised andmed pärast 1996. aastat toodetud mudelite kohta ja tagab, et kõik tehniliste andmete uuendused on kogu aeg kättesaadavad TA veebisaidil või sellele järgneval veebisaidil. Lisaks sellele tagab GME, et veebisait on igal ajal kergesti leitav ja on võrdväärne selliste meetodite toimivusega, mida kasutatakse tehniliste andmete edastamiseks Opeli/Vauxhalli volitatud võrgustike liikmetele. Kui GME või mõni muu ettevõtja, kes tegutseb GME nimel, muudab ühe osa tehnilistest andmetest kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele teatavas ELi keeles, avaldab GME kõnealuses keeles andmed viivituseta TA veebisaidil.

Elektrooniliste varuosade kataloogi puhul, mis praegu ei ole kättesaadav TA veebisaidil, loetakse GME täitvat oma kohustusi, kui ettevõtja avaldab kõnealuse teabe TA veebisaidil 31. detsembriks 2007. Lühiajalise lahendusena on kataloog kättesaadav GME kõnekeskuse kaudu, mis taotluse korral ja viivituseta saadab sõltumatutele remonditöökodadele faksi teel vajalikud lehed ükskõik millises keeles, milles kataloog on kättesaadav volitatud remonditöökodadele. Teenus maksab 1 EUR leht (+ 3,9 % käsitlemistasu) ja selle puhul kohaldatakse kohalikke tariife.

Juhtmeskeemide puhul avaldab GME TA veebisaidil kõik sellised skeemid, mis on esitatud digitaalses formaadis või on sellesse konverteeritud, et Opeli/Vauxhalli volitatud remonditöökojad ELis saaksid neid kasutada. Ülejäänud skeemid, mis on seotud pärast 1. jaanuarit 1997 toodetud mudelitega (5) ja mis ei ole digitaalses formaadis, on kättesaadavad sõltumatutele remonditöökodadele GME kõnekeskuse kaudu. Kõnealused kõnekeskused tegutsevad kõikides vajalikes keeltes, et vältida otsest või kaudset diskrimineerimist sõltumatute ja Opeli/Vauxhalli volitatud remonditöökodade vahel ning võtavad arvesse tingimusi, mille kohaselt kõnealused volitatud remonditöökojad omavad juurdepääsu juhtmeskeemidele. Juhtmeskeemid edastatakse faksi teel viivituseta ja kõige väiksemas mahus, mida keskmine sõltumatu remonditöökoda võiks vajada remonditöö tegemiseks, ning samadel tingimustel kui Opeli/Vauxhalli volitatud remonditöökodade puhul. GME võtab endale kohustuse pidada kohustuste kehtivuse jooksul kinni tingimustest, mida praegu kohaldatakse kõnealuste mittedigitaalsete juhtmeskeemide suhtes.

GME on nõustunud pakkuma TA veebisaidile juurdepääsu pro rata jaotust tunni, päeva, nädala ja kuu kaupa hinnaga vastavalt 4 EUR, 30 EUR, 100 EUR, 300 EUR ja 3 700 EUR. TA veebisaidi esmakordsel kasutamisel nõutakse ühekordset registreerimistasu (15 EUR + 3,9 % käsitlemistasu). Diagnostikatarkvara Tech1/Tech2 SWDL allalaadimine on võimalik aastase TA veebisaidi abonemendi raames või makstes iseseisvat igakuist abonemenditasu 100 EUR. GME on nõus säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja ei suurenda tasu üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

3.3   Miinimumstandardite põhimõte

GME kohustused ei piira ühenduse või riikliku õigusega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega võidakse suurendada tehniliste andmete ulatust, mida GME peab edastama sõltumatutele ettevõtjatele, ja/või sätestada soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

3.4   Vaidluste lahendamine

Selleks et käsitleda sõltumatu remonditöökoja kaebusi seoses juurdepääsuga tehnilistele andmetele, kavatseb GME luua GME ombudsmani ametikoha. Sõltumatu remonditöökoja kaebuse saamisel peab GME ombudsman maksimaalselt kolme nädala jooksul pärast kaebuse saamist esitama sõltumatule remonditöökojale GME vastuse. Juhul kui kaebuse esitaja ei ole GME vastusega nõus, võtab GME endale kohustuse nõustuda arbitraažiga, lahendamaks probleeme, mis on seotud tehniliste andmete avaldamisega. Vaidluse kummalgi poolel on õigus nimetada üks ekspert, kes seejärel otsustavad ühiselt kolmanda eksperdi nimetamise.

Arbitraaž toimub selles liikmesriigis, kus on kaebuse esitaja registrijärgne kontor. Arbitraaži menetluse keel on arbitraaži toimumisriigi ametlik keel. Arbitraaž ei piira õigust esitada kaebus riigi pädevale kohtule.

4.   KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

Komisjon kavatseb turutestidest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (6) avaldatud kohustused siduvaks. Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 kolmandaid isikuid esitama kavandatud kohustuste kohta oma märkusi. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile e-posti (comp-infotech@ec.europa.eu), faksi ((32-2) 296 29 11) või postiga järgmisele aadressile (lisada viitenumber COMP/39.143 — Opel):

Menetluste edasises etapis võib käesoleva teatise avalikustamise järel osutuda vajalikuks või asjakohaseks teha kohustuste kokkuvõte kättesaadavaks kohustuste võtmise ettepaneku teinud pooltele. Sellega seoses palume Teil teatada, kui märkused sisaldavad konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi. Õigustatud taotlusi võetakse arvesse.

(1)  EUT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(3)  St muuta elektroonilise kontrollplokki algseid seadistusi viisil, mis on vastuolus GME soovitatuga.

(4)  Väljaõppe sertifikaadi tasu on sama volitatud ja sõltumatute remonditöökodade puhul ning GME võtab endale kohustuse säilitada tasu samal tasemel kohustuste kogu kehtivusaja jooksul. Väljaõpe koosneb i) kahepäevasest instruktoriga koolitusest (tasu 115–230 EUR päev, olenevalt riigi turust) ja ii) ühepäevastest Tech2 veebipõhisest koolitusest (tasu 30–50 EUR päev, olenevalt taas asjaomase riigi turust). Väljaõppe korraldab asutus GM Academy.

(5)  Kõnealustest mudelitest ainult kaks (Agila ja Movano) on veel tootmises ja mõlema mudeli variantide (tootmises alates 2002. aastast) juhtmeskeemid on avaldatud TA veebisaidil. Ainukesed mudelid, mille skeemid on kättesaadavad ainult GME kõnekeskuse kaudu (Arena ja Sintra), võeti tootmisest maha 1999. ja 2001. aastal. Ülejäänud mudelite puhul on TA veebisaidil üleval juhtmeskeemid 2002. aastast (Astra-G, Frontera-B, Zafira-A) ja 2003. aastast (Speedster) tootmises olevate variantide puhul.

(6)  http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

RIIGIABI — MADALMAAD

Riigiabi nr C 4/07 (ex N 465/06) — Groepsrentebox

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 66/12)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 7. veebruaril 2007 kirjas teavitas komisjon Madalmaid oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus seoses osaga eespool nimetatud meetmest.

Komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid seoses teatava teise meetmega, mida on kirjeldatud käesoleva kokkuvõtte järel esitatud kirjas.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetmete kohta, mille suhtes komisjon menetlust alustab, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

Märkused edastatakse Madalmaadele. Märkused esitanud huvitatud isiku andmete konfidentsiaalset käsitlemist võib taotleda kirjalikult, esitades taotluse põhjendused.

KOKKUVÕTTE TEKST

1.   MENETLUS

2.   MEETME KIRJELDUS

3.   MEETME ANALÜÜS

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artiklile 14 võib ebaseaduslikult osutatud abi selle saajatelt sisse nõuda.

KIRJA TEKST

(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2)  Zaak C-168/01, Jurispr. 2003, blz. I-9409.

(3)  PB C 384 van 10.12.1998.

(4)  Beschikking van de Commissie van 17.2.2003, PB L 180 van 18.7.2003, blz. 52.

(5)  Zaak 790/79, Jurispr. 1980, blz. 2671.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4613 — Eurazeo SA/Apcoa Parking Holdings GmbH)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 66/13)

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.