ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 321

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
29. detsember 2006


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Nõukogu

2006/C 321/1

Märkus Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahelise ühinemislepingu, milles käsitletakse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kohta

1

 

Komisjon

2006/C 321/2

Euro vahetuskurss

2

2006/C 321/3

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4178 — MAN Ferrostaal/Eurotecnica Group) ( 1 )

3

2006/C 321/4

Liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta

4

2006/C 321/5

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

9

2006/C 321/6

Ravimite müügilubasid käsitlevate ühenduse otsuste kokkuvõte alates 1.11.2006 kuni 30.11.2006(Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklile 13 või 38)

13

2006/C 321/7

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

19

2006/C 321/8

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muudatustaotluse avaldamine

23

2006/C 321/9

Prantsuse valitsuse teatis seoses 30. mai 1994. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Arvamus vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimiseks ainuõigusega tegevusloa ehk nn Juan de Nova Maritime Profond' loa taoltemise kohta) ( 1 )

28

2006/C 321/0

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4441 — EN+/Glencore/Sual/UC Rusal) ( 1 )

29

2006/C 321/1

Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad ( 1 )

30

2006/C 321/2

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti a kohane komisjoni teatis — Teatavatele regulaarlennuteenustele kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse muudatus Hispaanias ( 1 )

36

2006/C 321/3

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4484 — Danske Bank/Sampo Bank) ( 1 )

37

 

Euroopa andmekaitseinspektor

2006/C 321/4

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (KOM(2006) 269 lõplik) — 2006/0088 (COD)

38

 

II   Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud õigusaktid

2006/C 321/5

Austria Vabariigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades

45

 

2006/C 321/6

Teade lugejatele

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Nõukogu

29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/1


Märkus Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid)

ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahelise ühinemislepingu,

milles käsitletakse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kohta

(2006/C 321/01)

Ühinemisleping, mis allkirjastati 25. aprillil 2005. aastal Luxembourgis (1), jõustub 1. jaanuaril 2007 pärast kõikide ratifitseerimiskirjade hoiule andmist ja vastavalt ühinemislepingu artikli 4 lõikele 2.


(1)  ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.


Komisjon

29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/2


Euro vahetuskurss (1)

28. detsember 2006

(2006/C 321/02)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3173

JPY

Jaapani jeen

156,61

DKK

Taani kroon

7,4573

GBP

Inglise nael

0,67115

SEK

Rootsi kroon

9,0463

CHF

Šveitsi frank

1,6058

ISK

Islandi kroon

93,60

NOK

Norra kroon

8,2375

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5782

CZK

Tšehhi kroon

27,540

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

251,92

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6972

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,8305

RON

Rumeenia leu

3,3980

SIT

Sloveenia talaar

239,64

SKK

Slovakkia kroon

34,561

TRY

Türgi liir

1,8648

AUD

Austraalia dollar

1,6699

CAD

Kanada dollar

1,5268

HKD

Hong Kongi dollar

10,2387

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8731

SGD

Singapuri dollar

2,0209

KRW

Korea won

1 224,69

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,2590

CNY

Hiina jüaan

10,2935

HRK

Horvaatia kuna

7,3495

IDR

Indoneesia ruupia

11 905,10

MYR

Malaisia ringit

4,6534

PHP

Filipiini peeso

64,679

RUB

Vene rubla

34,6940

THB

Tai baht

47,252


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/3


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4178 — MAN Ferrostaal/Eurotecnica Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/03)

1.

19. detsembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Saksamaa ettevõtja MAN Ferrostaal AG (“Ferrostaal”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kontserni Eurotecnica Group SA kuuluva Luksemburgi ettevõtja Eurotecnica Melamine S.A. (“Eurotecnica”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Ferrostaal: ülemaailmselt tegutsev tööstustehnoloogiakontsern, mis tegutseb ka keemiatehnoloogia valdkonnas;

Eurotecnica: tehnoloogiateenused ja keemiatööstuses rakendatava tootmistehnoloogia, sealhulgas melamiini tootmise tehnoloogia litsentsimine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4178 — MAN Ferrostaal/Eurotecnica Group):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/4


Liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (1)

(2006/C 321/04)

Märkus: Nimekiri ja selles tehtavad muudatused on kättesaadavad ka Internetis (2).)

EU Liikmesriik

Pädev asutus

Belgia

FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu,

DG Leefmilieu, Dienst Risicobeheersing

SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement

(Rahvatervise-, toiduahela- ja keskkonnaalane avalik föderaalteenistus)

EUROSTATION II

Victor Hortaplein 40 bus 10/Place Victor Horta 40, boite 10

1060 Brussel/Bruxelles

Tel: (32) 2 524 95 76

Faks: (32) 2 524 95 03

e-post: risk@health.fgov.be

Tšehhi Vabariik

Ministerstvo životního prostředí — Odbor environmentálních rizik

(Keskkonnaministeerium — keskkonnaohtude osakond)

Vršovická 65

100 10 Praha 10 — Vršovice

Tel. (420) 267 122 535

Faks: (420) 267 310 013

e-post: info@env.cz

Taani

Miljøstyrelsen — EPA

(Keskkonnaministeerium — keskkonnakaitseamet)

Strandgade 29

DK-1401 København K

(45) 32 66 01 00

Faks: (45) 32 66 0474

Saksamaa

Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

Keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusministeerium)

Referat IG II 1

Robert-Schuman-Platz 3

DE–53175 Bonn

Tel. (49-1888) 305 27 37/(49-1888) 305 27 33

Faks: (49-1888) 305 35 24/(49-1888) 305 35 24

Umweltbundesamt

(Föderaalne keskkonnamet)

Wörlitzer Platz 1

DE–06844 Dessau

Tel. (49-340) 21 03 33 17/ — 31 54

Faks: (49-340) 21 04 33 17/ — 31 54

Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin

Töötervishoiu ja tööohutuse föderaalne instituut

FB 5.4

Friedrich-Henkel-Weg 1

DE–44149 Dortmund

Tel. (49-231) 9071 — 2319

Tel. (49-231) 9071 2516

Eesti

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond

Chemicals Safety Unit

Gonsiori 29

15027 Tallinn

Tel. (372) 626 91 53

Faks: (372) 699 22 09

Kreeka

Eλληνικη Δημοκρατια

Υπουργειο Οικονομικων

(Rahandusministeerium

Riiklik keemialabor

Toorainete ja tööstustoodete osakond

16, An. Tsocha Street

GR–115 21 Athina

Tel. (30-210) 647 92 64/64 79 265

Faks: (30-210) 644 16 48

e-post: gxk-industrial@ath.forthnet.gr

Hispaania

Ministerio de Industria y Energía

(Tööstus- ja energeetikaministeerium)

Jefe de Servicio de Química Básica

Paseo de la Castellana 160

ES–28071 Madrid

Tel. (34-91) 349 42 20

Faks: (34-95) 669 80 84

Prantsusmaa

Ministère de l'Ecologie et du Développement Durable, Direction de l'Eau

Sous-Direction des Milieux Aquatiques et de la Gestion des Eaux

(Keskkonna ja säästva arengu ministeerium)

Chef du Bureau de la Lutte contre les Pollutions Domestiques et Industrielles

20 Avenue de Ségur

75302 PARIS 07 SP

Tel. (33-1) 42 19 12 37

Faks: (33 2) 42 19 12 35

Ministère de l'Ecologie et du Développement Durable

Bureau des Substances et Préparations Chimiques DPPR/SDPD

(Keskkonna ja säästva arengu ministeerium)

20, avenue de Ségur

75302 PARIS 07 SP

Tel. (33-1) 42 19 15 45

Faks: (33-1) 42 19 14 68

Ministère de l'Economie, des Finances et de l'Industrie

Direction Générale des Entreprises, Bureau Chimie

(Majandus-, rahandus- ja tööstusministeerium)

Bâtiment Le Bervil

12, rue VILLIOT

75572 Paris Cedex 12

Tel. (33-1) 53 44 94 52

Faks: (33-1) 53 44 91 72

Iirimaa

Department of the Environment and local government

(Keskkonna ja kohaliku omavalitsuse ministeerium)

IE–Dublin

Tel. (353-1) 888 20 00

Faks: (353-1) 888 20 14

Department of Enterprise, Trade and Employment

(Ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeerium)

Kildare Street

IE–Dublin 2

Tel. (353-1) 661 44 44/631 22 31/631 22 29

Faks: (353-1) 662 25 22

Itaalia

Ministero della Salute

(Tervishoiuministeerium)

Dirigente chimico

Viale della Civiltà Romana 7

I-00144 Roma

Tel. (39-06)59 94 34 39/59 94 32 12

Faks: (39-06)59 94 35 54/59 94 32 27

Küpros

Υπουργείο Υγείας

(Tervishoiuministeerium)

Medical and Public Health Services

Public Health Services

18, John Kennedy, Pallouriotissa

CY-1449 Nicosia

Tel. (357) 22 305 339

Faks: (357) 22 305 345

e-post: ministryofhealth@cytanet.com.cy

Läti

Veselības ministrija

(Tervishoiuministeerium)

Brivibas Str., 72

Riga, LV –1011

Tel: (371) 787 61 02

Faks: (371) 787 60 71

Valsts sanitara inspekcija

(Riiklik sanitaarinspektsioon)

Ieriku Str., 3

Riga LV-1084

Tel. (371) 781 96 84

Faks: (371) 781 96 72

e-post: vsi@vsi.gov.lv

LATVIJAS VIDES, ĢEOLOĢIJAS UN METEOROLOĢIJAS AĢENTŪRA

(Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiaamet)

Maskavas iela 165

Riga, LV-1019

Tel. (371) 714 61 38

Faks: (371) 714 51 54

e-post: lvgma@lvgma.gov.lv

Leedu

Ūkio ministerija

(Majandusministeerium)

Gedimino ave. 38/2

LT-01104, Vilnius

Tel. (+370 5) 2623863

Faks: (+370 5) 2623974

e-post: kanc@ukmin.lt

Valstybinė ne maisto produktų inspekcija prie Ūkio ministerijos

(Majandusministeeriumi riiklik toiduks mittekasutatavate toodete inspektsioon)

Gedimino ave. 38/2

LT-01104, Vilnius

Tel. (+370-5) 2612300

Faks: (+370-5) 2629413

e-post: rastine@is.lt

Luksemburg

Administration de la Gestion de l'Eau — Direction

(Veemajandus)

51, rue de Merl

L-2146 Luxembourg

Tel. (352) 26 02 86 1

Ungari

Környezet- és Természetvédelmi Főfelügyelőség

(Riiklik keskkonna-, loodus- ja veeinspektsioon)

Mészáros u. 58/a

H-1016 Budapest

Tel. (36-1) 224 9100

Faks: (36-1) 224 9263

e-post: orszagos@zoldhatosag.hu

Malta

Foodstuff, Chemicals and Cosmetics Directorate/Malta Standard Authority

(Konkurentsi- ja kommunikatsiooniministeerium)

2nd Floor, Evans Buildings

Merchants Street

Valletta VLT 03

Tel. (356) 21242420

Faks: (356) 21242406

e-post: info@msa.org.mt

Madalmaad

Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

Directoraat-Generaal Milieubeheer

(Elamumajanduse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaküsimuste ministeerium)

Ipc 650 or Ipc 655 

Postbus 30945

NL–2500 GX Den Haag

Tel. (30-70) 339 46 64 või (30-70) 339 43 79

Faks: (30-70) 339 13 13 või (30-70) 339 43 79

Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (VROM)

(Riiklik rahvatervise ja keskkonnaküsimuste instituut)

Postbus 1

NL–3720 BA Bilthoven

Tel. (31-30) 274 20 01/274 40 87

Faks: (31-30) 274 44 13/274 44 01

Austria

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

(Põllumajanduse, metsanduse, keskkonna ja veemajanduse föderaalministeerium)

Stubenbastei 5

AT–1010 Wien

Tel. (43-1) 515 222 328/515 222 330

Faks: (43-1) 515 227 334

Poola

Biuro do Spraw Substancji i Preparatów Chemicznych

Departament do Spraw Substancji i Preparatów Niebezpiecznych

(Keemiliste ainete ja valmististe büroo)

8, Sw. Teresy Street

91-348 Lodz

Tel. (48-42) 631 47 22

Faks: (48-42) 631 46 79

e-post: biuro@chemikalia.mz.gov.pl

Portugal

Ministério da Economia e da Inovação

(Majandus- ja innovatsiooniministeerium)

Direcção Geral da Empresa

Av. Visconde Valmor no 72

1069-041 Lisboa

Tel. (35-21) 791 91 00

e-post: ue@dgempresa.min-economia.pt

Sloveenia

Ministrstvo za zdravje — Urad RS za kemikalije

(Tervishoiuministeerium — riiklik kemikaalide büroo)

Mali trg 6

SI-1000 Ljubljana

Tel. (386-1) 478-6051

Faks: (386-1) 478-6266

e-post: urad.kemikalije@gov.si

Slovakkia

Centrum pre chemické látky a prípravky

(Keemiliste ainete ja valmististe keskus)

Limbova 14

833 01 Bratislava

Slovakia

Tel. (+421) 2 59 369 608

Faks: (+421) 2 59 369 602

e-post: detergent@ccsp.sk

Soome

Suomen ympäristökeskus (SYKE)/Kemikaaliyksikkö

(Soome keskkonnainstituut/kemikaalide üksus)

PO Box 140

FI–00251 Helsinki

Tel. (358-9) 40 30 05 37 või 26

Faks: (358-9) 40 30 05 91

Rootsi

Kemikalieinspektionen (KEMI)

(Rootsi kemikaali-inspetsioon)

Hazard and Risk Assessment Division

Esplanaden 3 A, Box 2

172 13 Sundbyberg

Tel. (46 -8) 519 411 00

Faks: (46-8), 735 76 98

e-post: kemi@kemi.se

United Kingdom

Pesticides Safety Directorate

(Pestitsiidide ohutuse direktoraat)

Room 310/311, Mallard House,

Kings Pool,

3 Peasholme Green,

York YO1 2PX,

Tel. (44-1904) 455 738/(44-1904) 455 708

Faks: (44-1904) 455 733

e-post: detergents@psd.defra.gsi.gov.uk

Department of Trade and Industry

(Kaubandus- ja tööstusministeerium)

14 Park Lane

Knebworth SG3 6PF

Tel. (44-14) 38 81 21 07 või 52 32

Faks: (44-14) 38 81 72 27


EFTA liikmed

Pädev asutus

Island

Hollustuvernd ríkisins

(Islandi keskkonna- ja toiduamet)

Armula 1a

IS–108 Reykjavík

Tel. (354) 585 10 00

Faks: (354) 585 10 10

Norra

Statens forurensningstilsyn

(Norra saastekontrolli amet)

Strømsvelen 96

Postboks 8100 Dep.

NO–0032 Oslo

Tel. (47-22) 57 34 00/57 36 44

Faks: (47 -22) 67 67 06


(1)  ELT L 104, 8.4.2004, lk 1, viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).

(2)  http://ec.europa.eu/enterprise/chemicals/legislation/fertilizers/index_en.htm


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/9


Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 321/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“CASTAGNA CUNEO”

EÜ nr: IT/PGI/005/0342/20.04.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministero delle politiche agricole e forestali

Aadress:

Via XX Settembre, n. 20

I-00187 Roma

Tel.:

(39-06) 481 99 68

Faks:

(39-06) 42 01 31 26

E-post:

qtc3@politicheagricole.it

2.   Rühm:

Nimi:

Società Asprofrut Società Consortile Cooperativa a r.l.

Aadress:

Via Caraglio, 16

I-12100 Cuneo

Tel.:

(39-0175) 28 23 11

Faks:

E-post:

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Rühm 1.6 — Värske või töödeldud puu- ja köögivili

4.   Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Nimi: “Castagna Cuneo”

4.2   Kirjeldus: “Castagna Cuneo” kaitstud geograafilise tähisega võib tähistada üksnes järgmisi Castanea sativa liiki kuuluvaid kastanisorte (välja arvatud liikidevahelised hübriidid): Ciapastra, Tempuriva, Bracalla, Contessa, Pugnante, Sarvai d'Oca, Sarvai di Gurg, Sarvaschina, Siria, Rubiera, Marrubia, Gentile, Verdesa, Castagna della Madonna, Frattona, Gabiana, Rossastra, Crou, Garrone Rosso, Garrone Nero, Marrone di Chiusa Pesio, Spina Lunga.

Ühtlasi on välja arvatud ka metsikult kasvav, segametsas, vanade kasvatuste puudelt saadud toode, kuigi see on kõnesolevast liigist.

Kaitstud geograafilise tähisega “Castagna Cuneo” kastanit eristab magus ja peen maitse ja krõmpsuv väline viljakest, mis muudavad selle eriti sobivaks nii värskelt söömiseks kui ka töötlemiseks.

Värske kastani omadused vabasse ringlusse lubamisel: koore värvus helepruunist tumepruunini; enam-vähem lai seemnenaba, mis ei ulatu kunagi üle pähklikarva külgtahkude; tähesarnaselt kulgevad viirud; välise viljakesta värvus kollasest helepruunini, kastan on konsistentsi poolest krõmpsuv; seemne värvus valgest kreemikani; maitse magus ja õrn; suurus: maksimaalne pähklite arv kilogrammis = 110.

Sisemisi ega väliseid defekte (lõhkenud, mädanenud, hallitanud, seestpoolt ussitanud vili) ei või esineda üle 10 % viljadest.

Kuivatatud kooritud kastanid peavad olema terved, puhtad, heledat õlgkollast värvi. Defekte (ussitamisjälgedega, deformeerunud, puruksläinud, välise viljakesta jääkidega viljad jne) ei või esineda üle 10 % kuivatatud viljadest.

Selliselt saadud terve kuivatatud vilja niiskusesisaldus ei või ületada 15 %.

4.3   Geograafiline piirkond: Kaitstud geograafilise tähisega “Castagna Cuneo” tootmispiirkond hõlmab ligi 110 haldusüksust Cuneo provintsis, nagu on märgitud tootmise tehnospetsifikaadis.

4.4   Päritolutõend: Tootmisprotsessi igas järgus peab toimuma järelevalve, milles dokumenteeritakse igas tootmisjärgus sissetulevad ja väljaminevad tooted. Sel viisil ja kontrolliasutuses kaitstud geograafilise tähisega kastanite “Castagna Cuneo” tootmiseks sobivate ettevõtete, tootjate ja pakendajate kohta peetavate eri nimekirjade abil, tootmise ja pakendamise kohta registrite pidamise abil ning kontrolliasutusele toodetud kogustest ning pakendatud ja märgistatud tootepartiidest enne vabasse ringlusse lubamist teatamise teel tagatakse toote järgitavus (tootmisahela algusest lõpuni). Kontrolliasutus kontrollib kõiki vastavatesse nimekirjadesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid vastavalt tootmise tehnospetsifikaadi ja vastava kontrollkava sätetele.

4.5   Tootmismeetod: Tehnospetsifikaat näeb muu hulgas ette, et kastanipuusalud asuvad päikeselistes ja tuulevarjulistes kohtades. Keelatud on igasugune väetamine ja töötlemine sünteesitud taimekaitsevahenditega, välja arvatud mahepõllundustooted (ühenduse määrus 2092/91 ja järgmised).

Tootmises kasutatavate taimede tihedus ei või olla üle 150 taime hektari kohta.

Põllumaad tuleb hoida üleliigsest umbrohust ja põõsastest puhtana iga-aastase rohu niitmise ja tihnikute, rohu ja kuivanud taimede väljajuurimise teel enne saagikoristust, et oleks võimalik vilju korralikult kokku koguda. Lubatud on perioodiline okste tagasilõikamine taimede tervendamiseks ja kaitseks parasiidirünnakute vastu.

Saaki võib koristada käsitsi või mehaaniliste vahenditega (koristusmasinad), millega on tagatud toote terviklikkuse säilimine.

Koristusperiood algab septembri alguses ja lõpeb novembris.

Traditsiooniliselt kasutatava õige tehnika kohaselt võib värsket toodet säilitada soojas vees töötlemise teel.

Lubatud on kasutada laagerdamise tehnikat, hoides vilju 7–9 päeva jooksul toatemperatuuril vees. Selline tehnika võimaldab kerget piimhapnemist, mis blokeerib seenhaigusetekitajate arengu ja loob ilma igasuguste lisanditeta praktiliselt steriilse keskkonna. Ühtlasi on lubatud toote säilitamine koorimise ja sellele järgneva külmutamise teel vastavalt toote külmutamiseks ettenähtud viisile.

Kuivatatud toote “Castagna Cuneo” — Secca saamiseks tuleb kasutada traditsioonilist aeglasel tulel pideva kuivatamise tehnikat kuivatuskohtades, mis on enamasti müüritisega ruumid. Nendes ruumides tuleb kastanid asetada restiga (võrega) tasasele pinnale, mille all hoitakse kollet või mida soojendatakse soojusvaheti kaudu. Küttena ei tohi kasutada keemiliselt töödeldud puidu jäätmeid ega kõrvalsaadusi. Protsess kestab keskmiselt 30 päeva.

Viljade sorteerimise, mõõtmise, töötlemise, säilitamise toimingud tuleb teostada tootmise tehnospetsifikaadi artiklis 3 määratletud piirkonnas.

4.6   Seos: Kaitstud geograafilise tähise registreerimist taotletakse selle vilja vääramatu maine põhjal, mille jaoks tootmispiirkond on ammustest aegadest peale looduslik kasvukoht. Nimelt pärinevad esimesed viited kastanile Cuneo provintsis koguni XII sajandi lõpust, millest annab tunnistust Certosa di Pesio kirjavahetus maaostu kohta, millest on näha, et aastatel 1173–1277 moodustas viiendiku haritavast põllumaast kastanikasvatus. Cuneo provintsi põllumaastikul laiusid XIX sajandi alguses haritud maatükke piiritlevatel avaratel maatükkidel enamjaolt kõrgetüvelised kastanipuusalud. Kastanipuusalud püsisid XIX sajandil, nagu eelnevatel sajanditelgi, maaelu korralduse keskmes. Kastanimüük oli mägipiirkonna jaoks üks väheseid võimalusi oma tooteid turustada. Sügisel tuli maarahvas Alpide ja Apenniinide küladest kastanikottidega alla. Kõige märkimisväärsem turg oli Cuneo turg, kus kastani jaoks eriline aeg oli 11. novembri mardilaat, kus kastaneid hinnati kõige väärtuslikemate viinamarjade hinnaga. Cuneo oli väga aktiivne turg juba XVI sajandi lõpus ja sellest sai aastate jooksul Euroopa tähtsusega turg; sise- ja välisturg elavnesid üha enam eelkõige tänu nõudluse pidevale kasvule Cuneo kastanite järele. Kaitstud geograafilise tähise kuulsus ei piirdu ainult Euroopa turuga, eelkõige Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Šveitsi ja Inglismaaga, vaid sellele leidub suuri austajaid ka teistes maades, nagu Ühendriigid ja Argentina.

Cuneo kastani silmapaistvuse näiteks võib muu hulgas tuua kaitstud geograafilise tähise suurepäraste omaduste kiituseks korraldatud arvukaid laatu ja rahvakogunemisi, nagu Cuneos korraldatav kastani nädal, mil selle ala parimad asjatundjad ja tootjad arutavad mitmeid selle kultuuriga seonduvaid küsimusi. Minevikus oli suure tähtsusega Chiusa di Pesio iga-aastane kastanifestival Sagra del Marrone, mis pälvis koguni kohalike ajalehtede tähelepanu, kus ei jäetud kunagi avaldamata täpseid ülevaateid üritusest. Festivali edu oli nii suur, et see viidi peagi üle Cuneosse, kus üritust tähistati suurejooneliselt mitmesuguste etendustega, mille hulgas olid tähtsal kohal kastaninäitused. Vanimaks ja kuulsaimaks sügislaadaks jääb siiski viimasena enne talvekülmi peetav San Dalmazzo jahe laat (Fiera fredda di San Dalmazzo), mis on oma 430 aasta pikkuse ajalooga kõigi aegade kõige vaieldamatum olemasolev seos päritolupiirkonna, selle rahva ja kastani vahel.

Sama ulatuslik Cuneo kokakunsti retseptikogu, kus Cuneo kastan on vaieldamatu valitsejanna, on päritolupiirkonnas kastani kohalolu traditsiooni kõige ilmsemaks väljenduseks. Värskel kujul kasutatakse kastanit arvukates roogades, maaelu traditsioonis kõige lihtsamatest kõige peenemate retseptideni välja. Keedetud või röstitud või mundaj — rõõmupeo sümbol suurte pühade eelõhtul — moodi kastanite puhul tuleks ära märkida marron glacé — šokolaadirull kastanitega, samuti soolased road, nagu sea- või kitsepraad kastanitega.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimi:

Istituto Nord-Ovest Qualità Soc. Coop. a r.l.

Aadress:

Piazza Carlo Alberto Grosso, n. 82

Moretta (CN)

Tel.:

(39-0172) 91 13 23

Faks:

(39-0172) 91 13 20

E-post:

inoq@isiline.it

4.8   Märgistus: Kaitstud geograafilise tähisega “Castagna Cuneo” kastanit võib värskel kujul turustada järgmistes pakendites:

erinevast materjalist kottides kaaluga 0,10 kuni 30 kg, peamiselt kaaluga 0,10–0,25–0,5–1–2,5–5–10–25–30 kg;

puit- või plastkastides mõõtmetega 30x50 ja 40x60;

džuutriidest kottides kaaluga 5 kuni 100 kg (5–10–25–30–50–100).

Kaitstud geograafilise tähisega kuivatatud “Castagna Cuneo” — Secca kastanit võib turustada järgmistes pakendites:

erinevast materjalist kottides kaaluga 0,10 kuni 30 kg, peamiselt kaaluga 0,10–0,25–0,5–1–2,5–5–10–25–30 kg.

Igal juhul võib toodet turustada ainult kas eelnevalt pakendatud kujul või müügi hetkel pakendades.

Pakenditele või pakkidele kinnitataval sildil peab olema selges ja loetavas kirjas märgitud kaitstud geograafiline tähis “Castagna Cuneo”, mis on muust kirjast selgesti eristatud ja sellele peab vahetult järgnema märge “Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis).

Pakenditel peab selgelt olema ühesuuruste trükitähtedega kiri “Castagna Cuneo” või “Castagna Cuneo” — Secca, millele järgneb vahetult märge “Indicazione Geografica Protetta”.

Samal väljal peab olema näha pakendaja nimi, ärinimi ja aadress ning brutokaal.

Märget “Indicazione Geografica Protetta” võib korrata mujal pakendil või sildil ka lühendina “I.G.P”.

Ühenduses kaitstud geograafilise tähisega “Indicazione Geografica Protetta” on lubatud kasutada graafilisi tähiseid ja/või sümboleid, mis viitavad ärinimedele või ühistele kaubamärkidele või individuaalsetele firmamärkidele, tingimusel et need ei ole kiitvad või ostjat eksitavad.

Logo kirjeldus

Logo moodustavad kujundlikud elemendid kujutavad veidi paremale kaldu asetsevat kastanit. Vilja vasak profiil on piiritletud sõnaga “castagna” (kastan), mis on kirjutatud erilises kalligraafilises kirjas, samas kui parempoolne profiil on antud käsitsi tehtud graafilise märgina, mis meenutab kiiret ja kindlajoonelist pintslitõmmet. Märki täiendab vilja all asuv kastanileht, mille sees on valges kirjas eriliste kalligraafiliste tähtedega kirjutatud “Cuneo”. All vasakul on näha kirjatüübis Frutiger light kujutatud kiri IGP.

Kaitstud geograafilise tähisega I.G.P. “Castagna Cuneo” tooted, mille puhul on kasutatud töötlemist, võib ka pärast valmistus- ja töötlusprotsesse turustada pakendites, mis sisaldavad viidet sellele nimetusele ilma ühenduse logota, tingimusel et kaitstud päritolunimetusega toode, mis on sellisena kinnitatud, on vastavas kaubakategoorias ainulaadne; kaitstud päritolunimetusega toote kasutajad on saanud loa intellektuaalomandi õiguse valdajatelt, kes on õigused omandanud kaitstud geograafilise tähise registreerimisega ja kes kuuluvad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi poolt tunnustatud ühendusse. Kõnealune ühendus kannab kasutajad ühtlasi asjakohastesse registritesse ja teostab järelevalvet kaitstud päritolunimetuse nõuetekohase kasutamise üle.

Tunnustatud ühenduse puudumisel täidab eespool kirjeldatud ülesandeid põllumajandus- ja metsandusministeerium kui määruse (EÜ) nr 510/2006 rakendamise eest vastutav riigiasutus.

4.9   Riiklikud nõuded: —


(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/13


Ravimite müügilubasid käsitlevate ühenduse otsuste kokkuvõte alates 1.11.2006 kuni 30.11.2006

(Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) artiklile 13 või 38)

(2006/C 321/06)

—   Müügiloa väljaandmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 13): Heaks kiidetud.

Otsuse tegemise kuupäev

Ravimi nimetus

Rahvusvahe-line mittekauban-duslik nimetus (INN)

Müügiloa omanik

Kande number ühenduse registris

Ravimvorm

ATC-kood (anatoomilis-terapeutiline keemiline kood)

Teatamise kuupäev

20.11.2006

BYETTA

eksenatiid

Eli Lilly Nederland B.V.

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/06/362/001-004

Nahaaluseks kasutamisek

A10BX04

22.11.2006

20.11.2006

Sprycel

Dasatiniib

Bristol-Myers Squibb Pharma EEIG

Uxbridge Business Park

Sanderson Road

Uxbridge UD8 1DH

United Kingdom

EU/1/06/363/001-009

Õhukese polümeerikattega tablett

L01XX

22.11.2006

—   Müügiloa muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 13): Heaks kiidetud

Otsuse tegemise kuupäev

Ravimi nimetus

Müügiloa omanik

Kande number ühenduse registris

Teatamise kuupäev

7.11.2006

Exubera

PFIZER Ltd

Ramsgate Road

Sandwich Kent CT 13 9NJ

United Kingdom

EU/1/05/327/001-018

9.11.2006

7.11.2006

Humira

Abbott Laboratories Ltd.

Queenborough

Kent ME11 5EL

United Kingdom

EU/1/03/256/001-010

9.11.2006

7.11.2006

Trudexa

Abbott Laboratories Ltd.

Queenborough Kent ME11 5EL

United Kingdom

EU/1/03/257/001-010

9.11.2006

14.11.2006

Humalog

Eli Lilly Nederland B.V.

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/96/007/015-017

EU/1/96/007/026-028

16.11.2006

14.11.2006

Zevalin

Schering AG

Müllerstrasse 170-178

D-13342 Berlin

EU/1/03/264/001

16.11.2006

20.11.2006

Crixivan

Merck Sharp & Dohme Ltd.

Hertford Road

Hoddesdon

Hertfordshire EN11 9BU

United-Kingdom

EU/1/96/024/001-005

EU/1/96/024/007-008

EU/1/96/024/010

22.11.2006

20.11.2006

Hycamtin

SmithKline Beecham plc

980 Great West Road

Brentford Middlesex TW8 9GS

United Kingdom

EU/1/96/027/001

EU/1/96/027/003-005

22.11.2006

20.11.2006

Yttriga

QSA Global GmbH

Gieselweg 1

D-38110 Braunschweig

EU/1/05/322/001

22.11.2006

20.11.2006

Liprolog

Eli Lilly Nederland BV

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/01/195/005-007

EU/1/01/195/013-015

22.11.2006

20.11.2006

Protopic

Astellas Pharma GmbH

Neumarkter Str. 61

D-81673 München

EU/1/02/201/001-006

22.11.2006

20.11.2006

Protopy

Astellas Pharma GmbH

Neumarkter Str. 61

D-81673 München

EU/1/02/202/001-006

22.11.2006

20.11.2006

Norvir

Abbott laboratories Ltd

Queenborough

Kent ME11 5EL

United-Kingdom

EU/1/96/016/001

EU/1/96/016/003

22.11.2006

22.11.2006

TRIZIVIR

Glaxo Group Ltd

Greenford

Middlesex UB6 0NN

United Kingdom

EU/1/00/156/002-003

24.11.2006

22.11.2006

Evista

Eli Lilly Nederland BV

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/98/073/001-004

24.11.2006

22.11.2006

Optruma

Eli Lilly Nederland BV

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/98/074/001-004

24.11.2006

22.11.2006

PEGASYS

Roche Registration Limited

6 Falcon Way

Shire Park

Welwyn Garden City, AL7 1TW

United Kingdom

EU/1/02/221/01-010

24.11.2006

22.11.2006

Tarceva

Roche Registration Limited

6 Falcon Way

Shire Park

Welwyn Garden City AL7 1TW

United Kingdom

EU/1/05/311/001-003

24.11.2006

22.11.2006

Invirase

Roche Registration Limited

6 Falcon Way

Shire Park

Welwyn Garden City AL7 1TW

United Kingdom

EU/1/96/026/001-002

24.11.2006

22.11.2006

Hycamtin

SmithKline Beecham plc

980 Great West Road

Brentford

Middlesex TW8 9GS

United Kingdom

EU/1/96/027/001

EU/1/96/027/003-005

24.11.2006

22.11.2006

Avandamet

SmithKline Beecham plc

980 Great West Road

Brentford

Middlesex TW8 9GS

United Kingdom

EU/1/03/258/001-022

24.11.2006

22.11.2006

AVANDIA

SmithKline Beecham plc

980 Great West Road

Brentford

Middlesex TW8 9GS

United Kingdom

EU/1/00/137/002-018

24.11.2006

24.11.2006

Ariclaim

Eli Lilly Nederland B.V.

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/04/283/001-007

28.11.2006

24.11.2006

Avaglim

SmithKline Beecham plc

980 Great West Road

Brentford

Middlesex TW8 9GS

United Kingdom

EU/1/06/349/001-008

28.11.2006

24.11.2006

Stocrin

Merck Sharp & Dohme Ltd

Hertford Road

Hoddesdon

Hertfordshire EN11 9BU

United Kingdom

EU/1/99/111/010-011

28.11.2006

24.11.2006

Pedea

Orphan Europe SARL

Immeuble “Le Guillaumet”

F-92046 Paris-La-Défense

EU/1/04/284/001

28.11.2006

24.11.2006

Aptivus

Boehringer Ingelheim International GmbH

Binger Strasse 173

D-55216 Ingelheim am Rhein

EU/1/05/315/001

28.11.2006

24.11.2006

Replagal

Shire Human Genetic Therapies AB

Rinkebyvägen 11B

S-182 36 Danderyd

EU/1/01/189/001-006

28.11.2006

24.11.2006

Levitra

Bayer AG

D-51368 Leverkusen,

EU/1/03/248/001-012

28.11.2006

24.11.2006

Vivanza

Bayer AG

D-51368 Leverkusen

EU/1/03/249/001-012

28.11.2006

24.11.2006

Xeristar

Boehringer Ingelheim International GmbH

Binger Strasse 173

D-55216 Ingelheim am Rhein

EU/1/04/297/001-008

28.11.2006

24.11.2006

Cymbalta

Eli Lilly Nederland BV

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/04/296/001-008

28.11.2006

28.11.2006

Ziagen

Glaxo Group Ltd, Greenford

Middlesex UB6 0NN

United Kingdom

EU/1/99/112/001-002

1.12.2006

28.11.2006

Glivec

Novartis Europharm Limited

Wimblehurst Road

Horsham

West Sussex RH12 5AB

United Kingdom

EU/1/01/198/001-013

1.12.2006

28.11.2006

Tysabri

Elan Pharma International Ltd.

Monksland

Athlone

County Westmeath

Ireland

EU/1/06/346/001

4.12.2006

28.11.2006

Ebixa

H. Lundbeck A/S, Ottiliavej 9

DK-2500 Valby

EU/1/02/219/001-015

1.12.2006

28.11.2006

Axura

Merz Pharmaceuticals GmbH

Eckenheimer Landstr. 100-104

D-60318 Frankfurt/Main

EU/1/02/218/001-011

1.12.2006

28.11.2006

Kepivance

Amgen Europe B.V.

Minervum 7061

4817 ZK Breda

Nederland

EU/1/05/314/001

1.12.2006

28.11.2006

Nespo

Dompé Biotec S.p.A.

Via San Martino 12

I-20122 Milano

EU/1/01/184/001-068

1.12.2006

28.11.2006

Kivexa

Glaxo Group Ltd

Berkeley Avenue

Greenford

Middlesex UB6 0NN

United Kingdom

EU/1/04/298/001-002

1.12.2006

28.11.2006

YENTREVE

Eli Lilly Nederland B.V.

Grootslag 1-5

3991 RA Houten

Nederland

EU/1/04/280/001-008

1.12.2006

28.11.2006

Abilify

Otsuka Pharmaceutical Europe Ltd

Hunton House

Highbridge Business Park

Oxford Road

Uxbridge

Middlesex UB8 1HU

United Kingdom

EU/1/04/276/001-036

1.12.2006

29.11.2006

Enbrel

Wyeth Europa Limited

Huntercombe Lane South

Taplow

Maidenhead,

Berkshire, SL6 0PH

United Kingdom

EU/1/99/126/001-018

1.12.2006

29.11.2006

Aldara

Laboratoires 3M Santé

Boulevard de l'Oise

F-95029 Cergy Pontoise Cedex

EU/1/98/080/001

1.12.2006

29.11.2006

Foscan

Biolitec pharma Ltd

United Drug House

Magna Drive

Dublin 24

Ireland

EU/1/01/197/001-002

1.12.2006

29.11.2006

Emselex

Novartis Europharm Limited

Wimblehurst Road

Horsham

West Sussex RH12 5AB

United Kingdom

EU/1/04/294/001-028

1.12.2006

29.11.2006

Aranesp

Amgen Europe B.V.

Minervum 7061

4817 ZK Breda

Nederland

EU/1/01/185/001-068

1.12.2006

—   Müügiloa tühistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 13).

Otsuse tegemise kuupäev

Ravimi nimetus

Müügiloa omanik

Kande number ühenduse registris

Teatamise kuupäev

14.11.2006

Monotard

Novo Nordisk A/S

Novo Allé

DK-2880 Bagsværd

EU/1/02/235/001-004

16.11.2006

14.11.2006

Ultratard

Novo Nordisk A/S

Novo Allé

DK-2880 Bagsværd

EU/1/02/236/001-004

16.11.2006

—   Müügiloa väljaandmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 38): Heaks kiidetud.

Otsuse tegemise kuupäev

Ravimi nimetus

Rahvusvahe-line mittekauban-duslik nimetus (INN)

Müügiloa omanik

Kande number ühenduse registris

Ravimvorm

ATC-kood (anatoomilis-terapeutiline keemiline kood)

Teatamise kuupäev

14.11.2006

Yarvitan

Mitratapide

Janssen Animal Health B.V.B.A.

Turnhoutseweg, 30

B-2340 Beerse

EU/2/06/063/001-003

Suukaudne lahus

QA08AB90

16.11.2006

—   Müügiloa muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 38): Heaks kiidetud

Otsuse tegemise kuupäev

Ravimi nimetus

Müügiloa omanik

Kande number ühenduse registris

Teatamise kuupäev

20.11.2006

Virbagen Omega

VIRBAC S.A.

1ere Avenue 2065 m L.I.D.

F-06516 Carros

EU/2/01/030/001-004

22.11.2006

Kõnealuseid ravimeid käsitleva avaliku hindamisaruandega ja vastavate otsustega tutvuda soovijatel palutakse pöörduda:

The European Medicines Agency

7, Westferry Circus, Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom


(1)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/19


Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 321/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“ASPARAGO BIANCO DI BASSANO”

EÜ nr: IT/PDO/005/0338/17.03.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos osutatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimetus:

Ministero delle politiche agricole e forestali

Aadress:

Via XX Settembre n. 20

I-00187 Roma

Tel:

(39-06) 481 99 68

Faks:

(39-06) 42 01 31 26

E-post:

qtc3@politicheagricole.it

2.   Rühm:

Nimetus:

Associazione per la tutela e la valorizzazione dell'Asparago Bianco di Bassano

Aadress:

Via G. Matteotti, 39

I-36061 Bassano del Grappa (VI)

Tel:

(39-0424) 52 13 45

Faks:

E-post:

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) muu ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6 — I lisa värsked või töödeldud puu- või köögiviljad — Spargel.

4.   Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Toote nimetus: “Asparago Bianco di Bassano”

4.2   Toote kirjeldus: Kaitstud päritolunimetus “Asparago Bianco di Bassano” on reserveeritud sparglivõrsetele (Asparagus officinalis L.), mis kasvavad punktis 4.3 kindlaks määratud tootmispiirkonnas ja on pärit kohalikust “Comune — o Chiaro — di Bassano” ökotüübist.

Võrsed, mille kohta võib kasutada “Asparago Bianco di Bassano” päritolunimetust, peavad olema:

valget värvi. Veidi roosakas värvus ja kerged roostejäljed on lubatud nuttidel ja alusel, kui need ei ulatu võrsetipuni (esimesed 3 cm), ja tingimusel, et tarbija saab neid eemaldada tavalisel koorimisel, ning neid ei või mingil juhul olla üle 10 % tootekimbust;

hästi väljakujunenud: sirged, terved, kinnise tipuga, võrsed ei tohi olla seest tühjad ega lõhenenud, kooritud ega murdunud. Vähese kiulisuse tõttu esineb pakendamisel palju võrsete lõhenemist külje pealt, kerge lõhenemine on lubatud, kui lõhed on tekkinud pärast saagi koristamist ja neid esineb maksimaalselt 15 % kimpu pandud tootest. Kergelt kaardus võrsed on lubatud;

noored; puituma hakanud võrsed ei ole lubatud;

värske välimuse ja lõhnaga; ilma võõra lõhna või maitseta;

terved — ilma närilise- ja putukahammustusteta;

puhtad, ilma mulla või muu mustuseta;

pindmise niiskuseta ja piisavalt kuivad pärast külma, keemiliste lisanditeta veega pesemist ja jahutamist.

Alusele tehtav sisselõige peab olema võimalikult puhas ja pikitelje suhtes risti.

Suurust määratakse pikkuse ja läbimõõdu järgi. Võrsete keskläbimõõt on pikkuse keskkohast võetav läbimõõt. Keskkoha vähimaks läbimõõduks on koos lubatud kõrvalekaldega kehtestatud 11 mm. Võrsed peavad olema pakendatud nii, et igas kimbus oleks võrsed, mille keskmine läbimõõdu erinevus ei ületa 10 mm. Kimbud klassifitseeritakse selles sisalduvate võrsete keskkoha läbimõõdu alusel. Kimbus olevate võrsete pikkus peab vahetult seonduma selle klassifikatsiooniga ja vastama järgmises tabelis esitatud näitajatele:

4.3   Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond: “Asparago Bianco di Bassano” kasvatamis- ja pakendamispiirkond hõlmab Vicenza provintsi teatavaid haldusüksusi Bassano del Grappa linna lähedal, nagu on osutatud tehnospetsifikaadis.

4.4   Päritolutõend: Tootmisprotsessi kõigis järkudes toimub järelevalve, kus registreeritakse kõik sisenevad ja väljuvad tooted. Sel viisil ja volitatud kontrolliasutuse hallatavatesse spetsiaalsetesse põllumaade, tootjate ja pakendajate loenditesse registreerimisega ning tootekoguste teatavaks tegemisega tagatakse toote päritolu ja jälgitavus protsessi algusest lõpuni. Kontrolliasutus kontrollib vastavalt tootmise tehnospetsifikaadile ja vastava kontrollikava sätetele kõiki asjaomastesse loenditesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Järelevalve teostamisel pööratakse erilist tähelepanu kontrolliasutuses peetavale loendile, kuhu registreeritakse igal tootmisaastal “Asparago Bianco di Bassano” kasvatamise põllumaad, märgitakse kõnealuste põllumaade katastritingimused ja iga katastrimaatüki kohta selle omanik, tootmisettevõte, asukoht, “Asparago Bianco di Bassano” all olev külvipind ning registreeritakse märgistatud kimpude numbrikoodid.

4.5   Valmistamismeetod: Tehnospetsifikaadis on muu hulgas sätestatud, et põllumaade pH-väärtus peab olema 5,5–7,5. Mullaanalüüsid on kohustuslikud iga uue istanduse puhul ja igal juhul tuleb põhiparameetreid (pH, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ja orgaanilise aine sisaldus) analüüsida vähemalt iga viie aasta tagant. Uute istanduste puhul kehtivad eelneva kolme aasta jooksul tehtud analüüsid. Maapind valmistatakse istutamiseks ette eelmisel sügisel kerge künniga kuni 30 cm sügavuselt, millele järgneb hiljem pinnase kobestamine 40–50 cm sügavuselt. Uute istanduste rajamisel ei või ridade vaheline kaugus olla alla 1,8 m paarisridade puhul ja alla 2 m ühekordsete ridade puhul; suurim tihedus peab siiski olema 1,8 taime ruutmeetri kohta.

Vaod peavad olema 15–20 cm sügavused. Spargliistikud tuleb ümber istutada märtsis või aprillis, seemikud tuleb ümber istutada juunis. Samale põllumaale võib uuesti sparglit istutada alles nelja aasta pärast.

Juhul kui on kindlaks tehtud juuri kahjustava seenhaiguse (Rizoctonia ja Fusarium) olemasolu, võib samale maale istutada alles pärast kaheksa aasta möödumist. Lisaks on Rizoctonia-seene ohu tõttu keelatud enne spargli istutamist kasvatada samal põllul kartulit, ravimtaimi, porgandit, ristikheina ja peeti. Samuti on soovitatav kasvatada enne spargli istutamist teraviljakultuure, nagu otra, nisu, maisi.

Oma tarbeks kasutamiseks võivad põlluharijad ise taimematerjali paljundada. Selleks võib kasutada ainult kohalikku ökotüüpi, mis vastab tehnospetsifikaadi artiklis 2 loetletud tunnustele.

Enne uut istutamist on kohustuslik teha täielikud mullaanalüüsid, mida tuleb põhiparameetrite (pH, N, P, K, Ca, Mg ja orgaaniline aine) puhul korrata iga viie aasta tagant. Kehtivad ka eelneva kolme aasta jooksul tehtud analüüsid.

Enne istutamist tuleb laotada lehmasõnnikut koguses 600 ts/ha, mis tuleb pärast laagerdamist maa sisse kaevata. Muude orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb lähtuda lehmasõnniku puhul ette nähtud väärtusest.

Vähemalt 50 % lämmastikust peab olema orgaanilist päritolu. Fosforväetist ja osa kaaliumväetist pannakse sügistööde või talve lõpu tööde ajal, samas kui lämmastikväetis ja ülejäänud osa kaaliumväetist pannakse pärast saagikoristust (mitte hiljem kui juulis), jagades väetamise mitmesse ossa. Põhilisi toiteelemente ei tohi aastas siiski lisada üle järgmiste piirnormide hektari kohta: lämmastik 150; fosfor 80; kaalium 180. Kui lisatakse mikroelemente, tuleb seda teha sügisel või talvel.

Koristusajal on lubatud multšimine umbrohu vältimiseks ja valguse eest kaitsmiseks sobiva tumeda kilega või toote lõppomaduste tagamiseks sobiva muu materjaliga.

Maapealne osa tuleb täieliku närbumise ja kuivamise perioodil maha niita, eemaldada ja põletada, koristamise lõpus tuleb mullakuhjad tasandada nii, et taime juureosa liigselt maast välja ei kerkiks.

Saagikoristus peab toimuma ajavahemikul 1. märtsist 15. juunini.

Kasvuhoonetüüpi või kaitstud (tunnel) tingimustes kasvatatud kultuurid võib kontrolliasutuse eelneval loal koristada enne eespool osutatud kuupäeva, kuid mitte enne 1. veebruari.

Täie tootmisvõimsusega spargliistanduses on lubatud maksimaalne toodang 80 ts/ha.

Toote tüüpiliste tunnuste, jälgitavuse ja kontrolli tagamiseks peab toote ettevalmistamine ja pakendamine toimuma tehnospetsifikaadi artiklis 3 määratletud tootmispiirkonnas.

4.6   Seos piirkonnaga: “Asparago Bianco di Bassano” tootmispiirkonna põllumaadele on iseloomulik hea läbilaskvusega ja vähese orgaanilise ainega kobedat või kobedat liivast tüüpi tekstuuriga, kruusarikka aluskihiga pinnas, mille pH tase on valdavalt 5,5–7,5 (nõrgalt happelised kuni neutraalsed mullad).

Vaatlusalune piirkond on Brenta jõega Valsugana alale kuuluv alluviaalne ala. Selle tunnused määrab tasandiku koostisele iseloomulik jõeveega tasandikule kantud kruusase, liivase ja mudase purdmaterjali füüsikalis-keemiline koostis.

“Asparago Bianco di Bassano” kasvatamise alade kliimat mõjutavad tugevasti Valsuganat läbiv Brenta jõgi ning piirkonda kaitsev Veneetsia ja Massiccio del Grappa Alpide eelmäestik.

Aastane sademehulk on ligikaudu 1 000 mm ning sademehulk on suurim aprillis–mais ja septembris–oktoobris.

Keskmine temperatuur on 2,5° kuni 23° ning äärmuslikke temperatuure esineb jaanuaris ja juulis. Kultuuri mõjutavate ilmastikunähtuste hulgas tuleb märkida tuulekiirust ja -suunda, mis määrab Alta Valsuganast kagusse puhudes kohaliku mikrokliima, mis iseloomustab kasvatuspinda. Mikrokliimale on omased vähesed niiskusjäägid, vähene lumi ja pinnaste vähene temperatuurimuutus.

Kõnealused omadused võimaldavad taimel arendada keeruka, laia ja sügava juurestiku, mis koosneb suurtest risoomidest ja lihavatest juurtest ning võimaldab omakorda toitainetel aktiivselt taimesse imenduda ja suhkruid moodustada. Selle tulemusel kasvavad võrsed kiiresti piisavalt suureks ning on täielikult tarbimiskõlblikud ja vähese kiulisusega.

Veneetsia Vabariigis peeti sparglit vääristoiduaineks ja selle kohta on teateid suursugustele külalistele pakutavate bankettide arvepidamises juba kuueteistkümnenda sajandi esimesel poolel. Seitsmeteistkümnendal sajandil kasvatati seda ulatuslikult Terraferma viljaaedades. Controriforma di Trento kogukonnas rändavatel preestritel (1545–1563) olevat olnud Bassanot läbides kombeks maitsta kohalikku toodet ja leidus neid, kes ülistasid kirjades selle toiteväärtust. Muu hulgas on arvukaid tunnistusi “Asparago Bianco di Bassano” kvaliteediomaduste ja väärtuse kohta.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimetus:

CSQA S.r.l.

Aadress:

Via S. Gaetano 74, Thiene (VI)

Tel:

(39-0445) 36 60 94

Faks:

(39-0445) 38 26 72

E-post:

csqa@csqa.it

Kontrolliasutus täidab standardis EN 45011 sätestatud tingimusi.

4.8   Märgistus: Igas pakendis peavad olema ühesuurused kimbud ja kõik kimbud peavad olema ühesugused. Võrseid tuleb müüa kindlalt kimpu köidetult pakendites, mis kaaluvad 0,5 kuni 4 kg.

Kimbust väljaspool asuvad võrsed peavad olema välimuselt ja suuruselt samasugused kimbus olevate keskmiste sparglitega. Võrsed peavad olema ühepikkused.

Traditsiooni kohaselt tuleb kõik kimbud pärast alumisest otsast tasaseks lõikamist kindlalt kinni siduda noore pajuoksa või -võrsega (“stroppa”). Iga kimbu puhul tuleb “stroppa” otsa kinnitada silt, millel on kaitstud päritolunimetuse “Asparago Bianco di Bassano” märk ja toote jälgitavust võimaldav kimbu tunnusnumber.

Kimbud tuleb asetada korrapäraselt pakendisse ja neid võib panna puit- ja plastkastidesse või muust sobivast materjalist kastidesse.

Iga pakendi välispinnale tuleb panna otseselt märgitult või spetsiaalsel sildil järgmised andmed: ASPARAGO BIANCO DI BASSANO — D.O.P. (kaitstud päritolunimetus); tootja nimi, pakendaja ärinimi ja aadress, pakendamise kuupäev ning järgmised kaubanduslikud andmed: kvaliteedikategooria (ELi normid), suurus, kimpude arv, kimpude keskmine kaal.

Toote kaubamärk koosneb kaitstud päritolunimetuse logost ning toote ja tootja identifitseerimise koodist, mis tagab toote jälgitavuse.

Kõnealune märk kinnitatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud sulgemisvahendiga “stroppa” külge kimbu ülaosas toote kaitstud päritolunimetuse tagatiseks.

4.9   Riiklikud nõuded: —


(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/23


Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muudatustaotluse avaldamine

(2006/C 321/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatustaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväite kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

MUUDATUSTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muudatustaotlus vastavalt artiklile 9 ja artikli 17 lõikele 2

“ASIAGO”

EÜ nr: IT/PDO/117/0001

KPN ( X ) KGT ( )

Taotletav(ad) muudatus(ed)

Pealkiri (pealkirjad) tehnospetsifikaadis:

Image

Toote nimi

Image

Toote kirjeldus

Image

Geograafiline piirkond

Image

Päritolutõend

Image

Tootmismeetod

Image

Seos piirkonnaga

Image

Märgistamine

Image

Riiklikud nõuded

Muudatus(ed):

Kirjeldus

Täpsustatakse kaht liiki “Asiago” juustu, s.o pressitud (värske) ja laagerdatud “Asiago” juustu eritunnused, keemilised (niiskus, valgud, rasvad, kuivaine rasvasisaldus) ja mikrobioloogilised (haigusetekitajad, S. aureus, E. coli, kolibakterid 30o) omadused.

Täpsustatakse, et juustukerasid võib toote minimaalse valmimisaja lõpus pindmiselt töödelda kehtivate riigisiseste õigusnormide kohaselt lubatud ainetega, välja arvatud juustukerasid täiendava nimetusega “prodotto della montagna” (“mägitoode”).

Geograafiline piirkond

Lisatakse mägipiirkonna määratlus: mitte alla 600 meetri kõrgusel asuvad piirkonnad.

Tootmismeetod

Märgitakse söödad ja loomatoit, mida on keelatud kariloomadele anda. Täiendavat nimetust “prodotto della montagna” kandvate juustukerade puhul täpsustatakse, et keelatud on iga liiki silotooted.

Kahte liiki, pressitud ja laagerdatud “Asiago” juustu puhul täpsustatakse hoiutemperatuur, maksimaalne säilivusaeg ja valmistamiseks kasutatava piima koostis.

Mõlemat liiki “Asiago” puhul täpsustatakse juustuvalmistusmeetodite füüsikalised ja ajalised parameetrid. Laagerdatud “Asiago” tootmiseks kasutatavale piimale lisatakse vajaduse korral lüsosüümi (E 1105), välja arvatud juustukeradele täiendava nimetusega “prodotto della montagna”.

Samuti märgitakse täpsed tehnilised andmed (temperatuur ja niiskus) juustu laagerdamise ja säilitamise protsessi kohta. Täpsustatakse laagerdatud “Asiago” minimaalne valmimisaeg (60 päeva või täiendavat nimetust “prodotto della montagna” kandvate juustukerade puhul 90 päeva).

Juustukerade paremaks märgistamiseks on kasutusele võetud nummerdatud kaseiinplaadid ja juustu alumisele servale trükitakse tootmiskuud tähistav tähestiku täht.

Kaitstud päritolunimetusega terveid “Asiago” juustukerasid võib portsjoniteks lõigata ja pakendada viiludena, millel on näha juustukera alumine serv. Juhul kui portsjoniteks jaotamisel juustukoorikut kraabitakse ja/või see eemaldatakse, peab pakendamine toimuma tootmispiirkonnas, et tagada toote ehtsus.

Märgistamine

Määratakse kindlaks kahte liiki (värske ja laagerdatud) “Asiago” juustu tähistamiseks kasutatavad võimalikud hilisemad määratlused ning laagerdatud “Asiago” eri valmimisastmed (poolvalminud, valminud, ekstra valminud), võimalus märkida sildil, et lüsosüümi (E 1105) ei ole kasutatud, ainult mägiettevõtetes mägipiirkonna piimast toodetud juustukerade tähise “prodotto della montagna” kasutamise eeskirjad.

AJAKOHASTATUD KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

“ASIAGO”

EÜ nr: IT/PDO/117/0001

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1.   Liikmesriigi vastutav talitus:

Nimi:

Ministero politiche agricole e forestali

Aadress:

Via XX Settembre, 20

I-00187 Roma

Tel.:

(39-06) 481 99 68

Faks:

(39-06) 42 01 31 26

E-post:

QTC3@politicheagricole.it

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Consorzio Tutela formaggio Asiago

Aadress:

Corso Fogazzaro, 18

I-36100 Vicenza

Tel.:

(39-0444) 32 17 58

Faks:

(39-0444) 32 62 12

E-post:

asiago@asiagocheese.it

Liikmed:

Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Tooteliik:

Klass 1.3 — Juust

4.   Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Nimi: “Asiago”

4.2   Kirjeldus: Kaitstud päritolunimetusega “Asiago” tähistatakse üksnes tehnospetsifikaadi nõuete kohaselt toodetud lehmapiimast valmistatud poolkeedetud juustu, mida on kahte liiki — “Asiago” pressjuust ja laagerdatud juust.

 

 

Lubatud hälbed

niiskus

39,5 %

+/- 4,5

valgud

24,0 %

+/- 3,5

rasvad

30,0 %

+/- 4,0

naatriumkloriid

1,7 %

+/- 1,0

kuivaine rasvasisaldus

mitte alla 44 %

Puudub

Alumine serv:

sirge või veidi kumer

Küljed:

lamedad või peaaegu lamedad

Kaal:

11–15 kg

Kõrgus:

11–15 cm

Läbimõõt:

30–40 cm

Haigusetekitajad

Puuduvad

S. aureus

 (2)M < 1000/g

E. coli

 (2)M < 1000/g

Kolibakterid 30°C

 (2)M < 100 000/g

 

 

Lubatud hälbed

niiskus

34,50 %

+/- 4,00

valgud

28,00 %

+/- 4,00

rasvad

31,00 %

+/- 4,50

naatriumkloriid

2,40 %

+/- 1,00

kuivaine rasvasisaldus

mitte alla 34 %

Puudub

Alumine serv:

sirge või peaaegu sirge

Küljed:

lamedad või peaaegu lamedad

Kaal:

8–12 kg

Kõrgus:

9–12 cm

Läbimõõt:

30–36 cm

Haigusetekitajad:

Puuduvad

S. aureus:

M < 10 000/g

E. coli:

M < 100 000/g

Pärast toote minimaalse valmimisaja lõppu võib “Asiago” juustukerasid pindmiselt töödelda kehtivate õigusnormide järgi lubatud ainetega. Juustukerade pindmine osa (koorik) ei ole söödav.

Juustukerade pinnatöötlus peab igal juhul võimaldama juustukera tähistava kaseiinplaadi ja nimetust kujutava logo lugemist. Täiendavat tähist “prodotto della montagna” kandvate “Asiago” juustukerade pinda on keelatud töödelda värvainete ja hallitusvastaste toodetega.

Kaitstud päritolunimetusega “Asiago” terveid juustukerasid võib portsjoniteks lõigata ja pakendada viiludena, millel on näha juustukera alumine serv.

4.3   Geograafiline piirkond: Kaitstud päritolunimetusega “Asiago” juustu toodetakse piiritletud piirkonnas asuvate veisekasvatuste piimast sama piirkonna kommuunide meiereides Vicenza, Trento, Padova ja Treviso provintsis, nagu on märgitud toote tehnospetsifikaadis. Eespool osutatud tootmispiirkondi, mis asuvad vähemalt 600 meetri kõrgusel, klassifitseeritakse mägipiirkonnaks.

4.4   Päritolutõend: Kõiki tootmisprotsessi järke jälgitakse. Kontrolliasutus haldab nimekirja, kuhu on kantud piimatootjad, -kogujad, -töötlejad, juustuvalmistajad ja koorikuta juustu pakendajad, keda kontrollitakse tehnospetsifikaadis ja vastavas kontrollikavas sätestatud kontrollide käigus, et tagada toote jälgitavus. Nõuetele mitte vastava tootmisprotsessi ja toote tuvastamisega kaasneb “Asiago” nimetusega toote turustamise keeld.

4.5   Tootmismeetod: Tehnospetsifikaadiga on muu hulgas ette nähtud, et kaitstud päritolunimetusega “Asiago” juustu valmistamiseks suunatud piima tootva karja sööt ei tohi sisaldada toote tehnospetsifikaadis keelatud sööta ja loomatoitu. Samas on kaitstud päritolunimetusega “Asiago”“prodotto della montagna” juustu valmistamiseks suunatud piima tootva karja söödas keelatud ka mis tahes liiki silotooted.

“Asiago” pressjuustu tootmiseks kasutatakse kehtivatele tervishoiunõuetele vastavat ühest või kahest lüpsist saadavat toorpiima või kehtivate normide kohaselt 15 sekundi vältel temperatuuril 72° C pastöriseeritud piima. Laagerdatud “Asiago” juustu tootmiseks kasutatakse kehtivatele tervishoiunormidele vastavat kahest lüpsist saadavat, koore pealt äravalamise teel osaliselt kooritud piima või kahest lüpsist saadavat piima, millest ühe lüpsi piim on osaliselt kooritud koore pealt äravalamise teel, või ainult ühe lüpsi piima, mis on koore pealt äravalamise teel osaliselt kooritud. Kõnealune piim on toorpiim või kuumtöödeldud 15 sekundi vältel temperatuuril 57-68° C. Kaitstud päritolunimetusega “Asiago” juustu “prodotto della montagna” on lubatud valmistada kahe või nelja lüpsi piimast, mis tuleb kahe lüpsi piima kasutamise korral töödelda 18 tunni jooksul pärast vastuvõtmist ja nelja lüpsi piima kasutamise korral 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist.

Laagerdatud “Asiago” tootmisel lisatakse töötlemiseks kasutatavale piimale vajadusel lüsosüümi (E 1105) seaduses sätestatud koguse piires. Lüsosüümi kasutamine on keelatud “Asiago”“prodotto della montagna” tootmisel.

“Asiago” pressjuustu minimaalne valmimisaeg on 20 päeva alates tootmise kuupäevast; laagerdatud “Asiago” valmimisaeg on 60 päeva alates tootmiskuu viimasest päevast. “Asiago”“prodotto della montagna” valmimisaeg on 90 päeva alates tootmiskuu viimasest päevast laagerdatud “Asiago” puhul ja 30 päeva alates tootmisest “Asiago” pressjuustu puhul.

Juust peab valmima tootmispiirkonnas.

“Asiago” juustu “prodotto della montagna” peab valmima mägiterritooriumil asuvates ettevõtetes, kus on looduslike keskkonnatingimustega määratud temperatuuri- ja niiskustingimused. Kui portsjoniteks jaotamisel koorikut kraabitakse ja/või koorik eemaldatakse nii, et päritolumärgistust ei ole näha (kuubikud, viilud jne), tuleb toode pakendada tootmispiirkonnas, et tagada toote jälgitavus. Mägiterritooriumil asuvatest lautadest pärit ja mägipiirkonnas asuvates meiereides töödeldud piimast toodetud ning mägipiirkonnas valminud “Asiago” juustul võib olla täiendavat tähistust “prodotto della montagna” kandev silt.

4.6   Seos piirkonnaga: Looduslike tegurite kohta märgitakse, et piiritletud territooriumil valitsevad valdavalt ühtlased kliima- ja mullastikutingimused, mis mõjutavad piimalehmade toiduks kasutatavat sööta. Inimestega seoses on tõendeid, et ajalooliselt Asiago kõrgtasandikult pärit juust levis kohaliku elanikkonna rändega Esimese maailmasõja sündmuste tõttu ümbritsevatele mäejalami aladele.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimi:

CSQA S.r.l. Certificazioni

Aadress:

Via S. Gaetano, 74

I-36016 Thiene (VI)

Tel:

(39-0445) 36 60 94

Faks:

(39-0445) 38 26 72

E-post:

csqa@csqa.it

4.8   Märgistamine: Kõik kaitstud päritolunimetusega “Asiago” juustukerad tähistatakse tunnustatud tootjaühenduse valdusse kuuluvate nummerdatud ja juustuvormide abil märgistatud kaseiinplaatidega, mida võivad kasutada kõik volitatud isikud. Plaatidel on märgitud nimetuse logo, mis moodustab toote tehnospetsifikaadi lahutamatu osa, tootja meierei tähtnumbriline lühend, ja nimetus “Asiago” juust. Kõnealune nimetus esineb mitu korda ning tähesuurus on “Asiago” pressjuustu puhul 25 mm ja laagerdatud “Asiago” juustu puhul 20 mm.

Laagerdatud “Asiago” juustukerade alumisele servale on lisaks trükitud tootmiskuud tähistav tähestikutäht, nagu on märgitud toote tehnospetsifikaadis. “Asiago”“prodotto della montagna” juustukerasid eristab teistest see, et märgistavatesse vormidesse on ainult ühekordselt lisatud sõnad “prodotto della montagna”. Minimaalse valmimisaja lõpus märgistatakse “Asiago”“prodotto della montagna” juustukerad alumisele servale vajutatud tulimärgiga, mis tehakse selleks määratud tunnustatud ühendusele kuuluvate vahenditega. Kõnealuseid vahendeid võivad kasutada volitatud meiereid, ja nende abil saab teha tehnospetsifikaadis esitatud märgistuse.

“Asiago” pressjuustu silt võib sisaldada ka tähist “värske”.

Laagerdatud “Asiago” juustu silt võib sisaldada ka tähist “laagerdatud”.

Laagerdatud, 4–6 kuu pikkuse valmimisajaga “Asiago” juustu silt võib sisaldada ka tähist “poolvalminud”.

Laagerdatud, üle 10 kuu pikkuse valmimisajaga “Asiago” juustu silt võib sisaldada ka tähist “valminud”.

Laagerdatud, üle 15 kuu pikkuse valmimisajaga “Asiago” juustu silt võib sisaldada ka tähist “ekstra valminud”.

Sildil on lubatud vajadusel märkida, et tootes ei ole kasutatud lüsosüümi (E 1105).

Muud tootmisalast teavet sisaldavad sildid, märgid, serigraafid jne ei tohi vähendada kaitstud päritolunimetuse “Asiago” tähistuse (tähistus märgistusvormide abil) ja “Asiago” juustukerasid tähistavate kaseiinplaatide loetavust.

4.9   Riiklikud nõuded: —


(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

(2)  Kõnealused andmed kehtivad kuumtöödeldud piimast valmistatud juustu kohta.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/28


Prantsuse valitsuse teatis seoses 30. mai 1994. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Arvamus vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimiseks ainuõigusega tegevusloa ehk nn Juan de Nova Maritime Profond' loa taoltemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/09)

6. aprillil 2006. aastal esitasid ettevõtted Marex Petroleum Corporation (dba Marex, Inc.), asukohaga 11711 Memorial Drive, Suite 258, Texas 77024 Houston (Ameerika Ühendriigid) ja Roc Oil Company Limited, asukohaga 1 Market Street, Level 14, Sydney 2000 NSW (Austraalia), taotluse vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Juan de Nova Maritime Profond' loa saamiseks umbes 62 000 ruutkilomeetri suurusel määratlemata alal, mis asub Prantsusmaale kuuluva saare Juan de Nova majandusvööndi merepõhjas.

Tegevusluba kehtib järgmiselt piiritletud maa-alal:

Ühelt poolt on saare idaosas piiriks Prantsuse ja Malagassi majanduspiirkonna kindlaksmääratav piir.

Teiselt poolt on saare lääneosas piiriks Prantsuse ja Mosambiigi majanduspiirkonna kindlaksmääratav piir.

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamislube käsitleva 19. aprilli 1995. aasta muudetud dekreedi nr 95-427 artiklites 3 ja 4 (Prantsuse Vabariigi Teataja 22. aprill, 1995) ning on endiselt jõus vastavalt 2. juuni 2006. aasta kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva dekreedi nr 2006-648 artiklile 63.

Huvitatud ettevõtted võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtvalt esitatud “Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374 lk 11) ja kinnitatud 19. aprilli 1995. aasta muudetud dekreediga nr 95-427. Konkureerivad taotlused edastatakse kaevandamisküsimustega tegelevale ministrile allpool osutatud aadressil.

Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta vastavalt eespoolnimetatud dekreedi artiklis 5 määratletud kaevandamisloa andmise kriteeriumitele võetakse vastu kahe aasta jooksul arvestatuna kuupäevast, mil Prantsuse asutused said kätte esialgse taotluse, seega hiljemalt 10. aprilliks 2008.

Tingimused ja nõuded kaevandamise teostamise ja peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2.juuni 2006. aasta dekreedist nr 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli. (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Täiendavat teavet sellel teemal võib saada majandus-, rahandus-, ja tööstusministeeriumist (energia- ja tooraineosakond, energia- ja mineraalressursside talitus, kaevandusalase seadusandluse büroo) — ministère de l'économie, des finances et de l'industrie (direction générale de l'énergie et des matières premières, direction des ressources énergétiques et minérales, bureau de la législation minière) –, aadressil: 61, boulevard Vincent-Auriol, Télédoc 133, F-75703 Paris Cedex 13 [telefon: (33) 144 97 23 02, faks: (33) 144 97 05 70].

Eespool nimetatud õigusaktide sätetega saab tutvuda veebilehel

http://www.legifrance.gouv.fr.


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/29


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4441 — EN+/Glencore/Sual/UC Rusal)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/10)

1.

19. detsembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja UC Rusal Limited, mis on kontserni EN+ Group Limited (“EN+”, Jersey) äsja asutatud tütarettevõtja, omandab kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate Sual Partner Ltd (“Sual'i varad”) ja Glencore International (“Glencore'i varad”) teatavate varade ja omakapitali üle aktsiate ja varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

EN+: energia, masinad, finantsteenused, ehitus- ja kinnisvaraarendussektor, boksiidi kaevandamine, alumiiniumi ja alumiiniumiga seotud toodete tootmine ja müük;

Sual'i varad: boksiidi kaevandamine, alumiiniumi ja alumiiniumiga seotud toodete tootmine ja müük;

Glencore'i varad: boksiidi kaevandamine, alumiiniumi ja alumiiniumiga seotud toodete tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4441 — EN+/Glencore/Sual/UC Rusal):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/30


Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37; EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)

Pealkiri

Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)

2006/0620/F

Avalikuks aruteluks esitatud tehnilised märkmed farmakopöa kohta

26.2.2007

2006/0621/SI

Eeskirjad tingimuste kohta, millele gluteenivaba ja vähese gluteenisisaldusega toit peab vastama

28.2.2007

2006/0622/F

Määrus teatavat liiki pehme mööbli ohutuse kohta

28.2.2007

2006/0623/EE

Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seadus

1.3.2007

2006/0624/PL

Majandusministri määrus, millega muudetakse määrust tööohutuse ja -tervishoiu, liikluskorralduse ja eritulekaitse kohta puuri abil maavarasid kaevandavates tööstustes

1.3.2007

2006/0625/PL

Majandusministri määrus, millega muudetakse määrust töötervishoiu ja -ohutuse, liikluskorralduse ja eritulekaitse kohta põhimineraalide avakaevandustes

1.3.2007

2006/0626/F

Määruse eelnõu, mis käsitleb puuetega inimeste juurdepääsu eluhoonetele nende hooldustööde ajal või siis, kui olemasolevatesse ehitistesse rajatakse eluruumid, muutes nii nende ehitiste otstarvet

2.3.2007

2006/0627/F

Määruse eelnõu puuetega inimeste ligipääsu kohta olemasolevatesse ühiskondlikesse asutustesse ja olemasolevatele ühiskondlikele rajatistele

2.3.2007

2006/0628/D

Täiendavad tehnilised lepingutingimused — nõlvakindlustuse ja kaevikupõhjakindlustusega seotud vesiehitustööd (ZTV-W) (rakendusvaldkond 210), väljaanne 2006

2.3.2007

2006/0629/CZ

2006. aasta seadlus, milles sätestatakse valitud mineraalõlide erimärgistamise ja värvimise üksikasjad ning teatavate muude mineraalõlide erimärgistamise üksikasjad

2.3.2007

2006/0630/UK

Suitsetamist keelavate märkide (Põhja-Iirimaa) 2007. aasta eeskiri

2.3.2007

2006/0631/SI

Seadus geneetiliselt muundatud taimede kooseksisteerimise kohta muude põllumajandustaimedega

5.3.2007

2006/0632/D

Neljas sõidukimaksuseaduse muutmise seadus

 (4)

2006/0633/B

Teksti LISA 14ter 2006-11 eelnõu pakendijäätmete tekke vältimise ja käitlemise alase 30. mai 1996. aasta koostöölepingu läbivaatamise kohta, täpsemalt meetmete kohta, mille eesmärk on võtta riigisisestesse õigusaktidesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/12/EÜ, 11. veebruar 2004, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta

 (4)

2006/0634/S

Maanteeameti eeskirjad Euroopa arvestusstandardite kohaldamist käsitlevate eeskirjade (VVFS 2004:43) muutmise kohta

7.3.2007

2006/0635/NL

Sotsiaalasjade ja tööhõive abiministri määrus töövahendite rahalise toetuse SZW subsiidiumimääruse muutmiseks

 (4)

2006/0636/NL

2007. aasta määrus energiainvesteeringute toetuste rakendamise kohta koos Energialoendiga

 (4)

2006/0637/CZ

Seadluse eelnõu, millega muudetakse seadlust nr 141/1997 Coll. etüülalkoholi tootmise, ladustamise ja töötlemise tehniliste nõuete kohta (muudetud kujul)

8.3.2007

2006/0638/F

Määrus, mis käsitleb riiklike ohusignaalide tehnilisi näitajaid

8.3.2007

2006/0639/CZ

Õhukaitse seaduse nr 86/2002 Coll. muutmise seaduse eelnõu

8.3.2007

Komisjon juhib tähelepanu 30. aprillil 1996. aasta kohtuotsusele “CIA Security” kaasuses (C-194/94 — ECR I, lk 2201), milles Euroopa Ühenduste Kohus määras, et direktiivi 98/34/EÜ (endine direktiiv 83/189/EMÜ) artikleid 8 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et üksikisikud võivad nendele siseriiklikes kohtutes tugineda, kohtud peavad aga keelduma selliste siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamises, millest ei ole teatatud vastavalt nimetatud direktiivile.

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

B-1049 Brussels

E-post: dir83-189-central@ec.europa.eu

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://ec.europa.eu/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

B-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32-2) 277 80 03

Faks: (32-2) 277 54 01

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Hr Miroslav Chloupek

Director of International Relations Department

Telefon: (420) 224 90 71 23

Faks: (420) 224 91 49 90

E-post: chloupek@unmz.cz

Pr Lucie Růžičková

Telefon: (420) 224 90 71 39

Faks: (420) 224 90 71 22

E-post: ruzickova@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Byggestyrelsen

(National Agency for Enterprise and Construction)

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Hr Bjarne Bang Christensen

Legal adviser

Telefon: (45) 35 46 63 66 (otsetelefon)

E-post: bbc@ebst.dk

Pr Birgit Jensen

Principal Executive Officer

Telefon: (45) 35 46 62 87 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: bij@ebst.dk

Pr Pernille Hjort Engstrøm

Head of Section

Telefon: (45) 35 46 63 35 (otsetelefon)

E-post: phe@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress — noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Referat EA3

Scharnhorststr. 34-37

D-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49-30) 20 14 63 53

Faks: (49-30) 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Karl Stern

Executive Officer of Trade Policy Division

EU and International Co-operation Department

Telefon: (372-6) 25 64 05

Faks: (372-6) 31 30 29

E-post: karl.stern@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

Interneti-aadress: http://www.mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 Athens

Telefon: (30-210) 696 98 63

Faks: (30-210) 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45 Athens

Pr Evangelia Alexandri

Telefon: (30-210) 212 03 01

Faks: (30-210) 228 62 19

E-post: alex@elot.gr

Üldelektronpostiaadress: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

S.G. de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

D.G. de Coordinación del Mercado Interior y otras PPCC

Secretaría de Estado para la Unión Europea

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Torres “Ágora”

C/ Serrano Galvache, 26-4a

E-20033 Madrid

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34-91) 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34-91) 379 84 64

Faks: (34-91) 379 84 01

Üldelektronpostiaadress: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33-1) 53 44 97 04

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33-1) 53 44 97 05

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

Üldelektronpostiaadress: d9834.france@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

Dublin 9

Ireland

Hr Tony Losty

Telefon: (353-1) 807 38 80

Faks: (353-1) 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero dello sviluppo economico

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

I-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@attivitaproduttive.gov.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: enrico.castiglioni@attivitaproduttive.gov.it

Üldelektronpostiaadress: ucn98.34.italia@attivitaproduttive.gov.it

Interneti-aadress: http://www.attivitaproduttive.gov.

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13-15, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357-22) 40 93 10

Faks: (357-22) 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357-22) 40 94 09

Faks: (357-22) 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Ministry of Economics of Republic of Latvia

Trade Normative and SOLVIT Notification Division

SOLVIT Coordination Centre

55, Brīvības Street

LV-1519 Riga

Reinis Berzins

Deputy Head of Trade Normative and SOLVIT Notification Division

Telefon: (371) 701 32 30

Faks: (371) 728 08 82

Zanda Liekna

Senior Officer of Division of EU Internal Market Coordination

Telefon: (371) 701 32 36

Telefon: (371) 701 30 67

Faks: (371) 728 08 82

E-post: zanda.liekna@em.gov.lv

Üldelektronpostiaadress: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370-5) 270 93 47

Faks: (370-5) 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve B.P. 10

L-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Industrial Department

Budapest

Honvéd u. 13-15.

H-1880

Hr Zsolt Fazekas

Leading Councillor

E-post: fazekas.zsolt@gkm.gov.hu

Telefon: (36-1) 374 28 73

Faks: (36-1) 473 16 22

E-post: notification@gkm.gov.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Telefon: (356) 21 24 32 82

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Nederland

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31-50) 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31-50) 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31-50) 5 23 21 33

Faks: (31-50) 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress:

Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

A-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43-1) 711 00 58 96

Faks: (43-1) 715 96 51 või (43-1) 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy

Department for Economic Regulations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00-570 Warszawa

Pr Barbara H. Kozłowska

Telefon: (48-22) 693 54 07

Faks: (48-22) 693 40 25

E-post: barbara.kozlowska@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48-22) 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

P-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351-21) 294 82 36 või 81 00

Faks: (351-21) 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Ðmartinska 140

SLO-1000 Ljubljana

Pr Vesna Straþiðar

Telefon: (386-1) 478 30 41

Faks: (386-1) 478 30 98

E-post: contact@sist.si

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421-2) 52 49 35 21

Faks: (421-2) 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa-ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FIN-00171 Helsinki

ja

Katakatu 3

FIN-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FIN-00023 Government

Pr Leila Orava

Telefon: (358-9) 16 06 46 86

Faks: (358-9) 16 06 46 22

E-post: leila.orava@ktm.fi

Pr Katri Amper

Telefon: (358-9) 16 06 46 48

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

S-113 86 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46-8) 690 48 82 või (46-8) 690 48 00

Faks: (46-8) 690 48 40 või (46-8) 30 67 59

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

London SW1 W 9SS

United Kingdom

Hr Philip Plumb

Telefon: (44-20) 72 15 14 88

Faks: (44-20) 72 15 13 40

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32-2) 286 18 61

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32-2) 286 18 71

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGESA@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue Joseph II 12-16

B-1000 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32-2) 286 17 49

Faks: (32-2) 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGEFTA@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari no 36

TR-06510

Emek — Ankara

Hr Mehmet Comert

Telefon: (90-312) 212 58 98

Faks: (90-312) 212 87 68

E-post: comertm@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr


(1)  Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2)  Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3)  Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(4)  Ooteaega ei kohaldata, kuna meede puudutab tehnilisi spetsifikatsioone või muid eeskirju või teenuseid puudutavaid eeskirju, mis on seotud fiskaal- või finantsmeetmetega vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 11 teise lõigu kolmandale taandele.

(5)  Teatamismenetlus on lõpetatud.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/36


Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti a kohane komisjoni teatis

Teatavatele regulaarlennuteenustele kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse muudatus Hispaanias

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/12)

Hispaania valitsus otsustas kohaldada nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti a ja muuta regulaarlennuteenustele kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi Kanaari saarte vahelistel regulaarlennuliinidel, mis on avaldatud 21. oktoobri 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 255.

Iga lennuliini ühe suuna pileti võrdlushind on järgmine:

a)

Gran Canaria — Tenerife Norte: 53 EUR

b)

Gran Canaria — Tenerife Sur: 53 EUR

c)

Gran Canaria — Fuerteventura: 61 EUR

d)

Gran Canaria — El Hierro: 89 EUR

e)

Gran Canaria — Lanzarote: 68 EUR

f)

Gran Canaria — La Palma: 83 EUR

g)

Tenerife Norte — Fuerteventura: 84 EUR

h)

Tenerife Norte — El Hierro: 61 EUR

i)

Tenerife Norte — Lanzarote: 89 EUR

j)

Tenerife Norte — La Palma: 56 EUR

k)

La Palma — Lanzarote: 89 EUR

l)

Gran Canaria — La Gomera: 83 EUR

m)

Tenerife Norte — La Gomera: 61 EUR

Ülejäänud avaliku teenindamise kohustused, mis on avaldatud 21. oktoobri 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 255, jäävad samaks.


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/37


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4484 — Danske Bank/Sampo Bank)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 321/13)

1.

Komisjon sai 15. detsembril 2006 nõukogu määruse (EMÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Danske Bank A/S (edaspidi “Danske Bank”, Taani) omandab aktsiate ostu teel kontrolli kogu ettevõtja Sampo Bank plc (edaspidi “Sampo Bank”, Soome) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Danske Bank: Finantsteenused, sealhulgas kindlustus, hüpoteegid, varahaldus, vahendusteenused, kinnisvara ja liisinguga seotud teenused;

Sampo Bank: Pangandus- ja investeerimisteenused jaeklientidele, äriühingutele ja institutsioonidele.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4484 — Danske Bank/ Sampo Bank):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


Euroopa andmekaitseinspektor

29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/38


Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (KOM(2006) 269 lõplik) — 2006/0088 (COD)

(2006/C 321/14)

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti selle artiklit 41,

võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2006. aasta taotlust arvamuse esitamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1.   SISSEJUHATUS

Kavandataval määrusel on kaks peamist eesmärki, mis on seotud viisainfosüsteemi (VIS) rakendamisega:

luua liikmesriikidele õiguslik alus biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks viisataotlejatelt;

luua õiguslik alus liikmesriikide konsulaaresinduste töö korraldamiseks, eelkõige organiseerides viisataotluste menetlemisega seotud võimalikku koostööd liikmesriikide vahel.

Nende kahe eesmärgiga seoses kerkivad üles mitmed andmekaitsega seotud küsimused ning neid käsitletakse erinevates jaotistes, ehkki need on sama ettepaneku osad.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta ühiseid konsulaarjuhiseid. Need võttis vastu 14. juuni 1985. aasta Schengeni kokkuleppe rakenduskonventsiooniga loodud täitevkomitee. Osana Schengeni acquis'st integreeriti need Amsterdami lepingule lisatud protokolliga ELi õigusesse ning sellest ajast saati on neid mitu korda muudetud. Ehkki mitmed muudatused on salastatud, avaldati ühised konsulaarjuhised 2000. aastal. Sisu osas on põhimõtteliselt tegemist käsiraamatuga, mis sisaldab praktilisi eeskirju lühiajaliste viisade väljastamise kohta. Need hõlmavad sätteid taotluste käsitlemise kohta, otsusetegemise menetluse kohta, selle kohta, kuidas täita viisakleebist, jne.

2.   BIOMEETRILISTE TUNNUSTE KOGUMINE

2.1.   Sissejuhatav märkus: biomeetriliste andmete eripära

Komisjoni poolt 28. detsembril 2004. esitatud VISi käsitleva ettepaneku (1) kohaselt võtavad liikmesriigid isikusamasuse kontrolli ja isiku tuvastamise eesmärgil VISis biomeetriliste tunnustena kasutusele sõrmejäljed ja fotod. Käesoleva ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid, soovitakse luua õiguslik alus biomeetriliste tunnuste kogumiseks.

Euroopa andmekaitseinspektor esitas 23. märtsil 2005 arvamuse VISi ettepaneku kohta (2). Selles arvamuses rõhutas andmekaitseinspektor, kui oluline on biomeetriliste andmete töötlemise puhul kõigi vajalike kaitsemeetmete olemasolu, pidades silmas nende andmete eriomadusi (3):

“Biomeetria kasutamine infosüsteemides ei ole kunagi kerge valik, eelkõige kui kõnealune süsteem puudutab tohutut hulka üksikisikuid. Biomeetria (…) muudab pöördumatult keha ja identiteedi vahelist suhet, muutes inimkeha tunnused “masinloetavateks” ning edasise kasutamise objektiks. Isegi kui biomeetrilised tunnused ei ole inimsilmale loetavad, saab neid alati asjakohaste vahenditega lugeda ja kasutada kõikjal, kuhu isik läheb.”

Andmekaitseinspektori kohaselt nõuab biomeetriliste andmete tundlik olemus, et nende andmete kasutamise saab kohustuslikuks muuta alles pärast seda, kui on põhjalikult hinnatud sellega seotud riske, ning kasutades menetlust, mis võimaldab täielikku demokraatlikku kontrolli. Need märkused on taustaks käesoleva ettepaneku käsitlemisele andmekaitseinspektori poolt.

2.2.   Ettepaneku taust

Kontekst, milles see ettepanek on esitatud, muudab selle veelgi tundlikumaks. Kavandatavat määrust ei saa vaadelda lahus muude laiaulatuslike IT-süsteemide arendamisest ning üldisest tendentsist suurendada infosüsteemide koostalitlusvõimet. Seda mainitakse komisjoni 24. novembri 2005. aasta teatises justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta (4).

Seetõttu mõjutab kõnealuses kontekstis tehtud otsus, pidades silmas antud eesmärki, tõenäoliselt muudel eesmärkidel loodud süsteemide arendamist ja kasutamist. Eelkõige on biomeetrilisi andmeid — sealhulgas tõenäoliselt andmeid, mida on kogutud viisapoliitika rakendamiseks — võimalik kasutada pärast nende kättesaadavaks tegemist erinevates kontekstides. See võib puudutada mitte ainult SISi raamistikku, vaid väga tõenäoliselt ka Europoli ja FRONTEXit.

2.3.   Sõrmejälgede andmise kohustus

Käesoleva ettepaneku seletuskirjas mainitakse järgmist: “Biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamine saab osaks viisa taotlemise korrast ja seepärast tuleb muuta ühiseid konsulaarjuhiseid, et luua õiguslik alus kõnealuse meetme võtmiseks”.

Euroopa andmekaitseinspektor ei ole nõus seadusandja valikuga lisada sätted selle kohta, millised isikud või isikute rühmad on või ei ole vabastatud sõrmejälgede andmise kohustusest, ühisesse konsulaarjuhisesse ja mitte VISi määrusesse endasse. Esiteks on neil sätetel oluline mõju paljude isikute eraelu kaitstusele ning neid tuleks käsitleda põhiõigusaktides, mitte juhistes, mis on põhiliselt tehnilise olemusega. Teiseks on õigusliku korra selguse huvides eelistatav käsitleda seda küsimust infosüsteemi enda loomist käsitlevas õigusaktis.

(a)

Esiteks on õigusliku aluse loomine kohustuslikuks sõrmejälgede võtmiseks ning biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks palju enam kui vaid tehniline küsimus; sellel on oluline mõju asjaomaste isikute eraelu kaitstusele. Eelkõige on otsus sõrmejälgede võtmise miinimum- või maksimumvanuse kohta poliitiline ja mitte tehniline. Seetõttu soovitab andmekaitseinspektor, et seda küsimust, ja eelkõige selle mittetehnilisi aspekte, käsitletaks põhiõigusaktis (VISi käsitlevas ettepanekus), mitte juhistes, mis käsitlevad peamiselt viisamenetluse tehnilisi ja praktilisi aspekte (5).

Sellega seoses on ühtlasi kasulik tuletada meelde Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ECHR) nõudeid ja sellega seotud kohtupraktikat. ECHRi artikli 8 lõike 2 kohaselt võivad ametiasutused piirata eraelu austamise õiguse kasutamist üksnes tingimusel, et see on “kooskõlas seadusega” ning kui see on “demokraatlikus ühiskonnas vajalik” oluliste huvide kaitsmiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas on nende tingimuste tulemusel kehtestatud lisanõuded, mis käsitlevad õiguste piiramise õigusliku aluse kvaliteeti (see tuleb ette näha lihtsalt juurdepääsetava õigusaktiga ning olema ette aimatav), mis tahes meetme proportsionaalsust ning kuritarvitamise vastaste meetmete vajadust.

Sõltumata asjaolust, et allpool kirjeldatud tükitine lähenemisviis õigusaktidele vähendab õigusliku regulatsiooni selgust ja lihtsat juurdepääsu sellele, tekib kahtlusi ka selle suhtes, kas ühised konsulaarjuhised iseenesest need nõuded täidaksid. Küsimusi võib tekitada akti (võimalikuks) edasiseks muutmiseks kasutatav menetlus. Igal juhul tuleb kindlustada, et sedavõrd tähtsat otsust poleks võimalik muuta ilma menetluseta, mis näeb ette kohase läbipaistvuse ja demokraatliku konsulteerimise.

(b)

Teine küsimus seondub asjaomase õigusliku korra selgusega. Ettepaneku seletuskirjas ei viidata selgelt, miks on vajalik eraldi õiguslik alus biomeetriliste tunnuste kogumiseks ja nende töötlemiseks. Selles märgitakse, et “käesolevas ettepanekus käsitletakse biomeetriliste andmete kogumist, VISi ettepanekus aga andmete edastamist ja vahetamist” (6). Andmekaitse seisukohast hõlmab aga andmete töötlemine ka nende kogumist. Samasse tegevuste ahelasse kuuluvate operatsioonide reguleerimine erinevates õigusaktides võib kahjustada asjaomase korra selgust. See on probleemiks nii andmesubjekti (keda see ettepanek mõjutab) kui ka süsteemi demokraatliku kontrolli seisukohast. Üha raskemaks muutub täieliku pildi saamine sellest valdkonnast, kus erinevad õigusaktid reguleerivad põhimõtteliselt samade andmete töötlemist.

2.4.   Erandid sõrmejälgede andmise nõudest

Selle kohta on heaks näiteks sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud isikute kategooriate küsimus, eelkõige väikeste lastega seoses.

Väikestelt lastelt sõrmejälgede võtmise lubamist tuleks arutada VISi enda eesmärkide valguses. Teisisõnu peab teatavate isikute kategooriate puhul biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumise kohustuslikuks tegemine või nende vabastamine sellest kohustusest olema proportsionaalne meede viisapoliitika ja sellega seotud eesmärkide raamistikus, mis on toodud VISi käsitlevas ettepanekus. Seda proportsionaalsust tuleks hinnata demokraatliku menetluse raames.

Seda tuleks samuti hinnata selle valguses, kuidas neid sõrmejälgi VISi käsitleva ettepaneku kohaselt kasutatakse. Biomeetriat kasutatakse kas isikusamasuse kontrolli või isiku tuvastamise eesmärgil: biomeetrilist tunnust võidakse lugeda tehniliselt sobivaks ühe, kuid mitte teise eesmärgi jaoks. Alla 14-aastaste laste sõrmejälgede töötlemist peetakse tavaliselt usaldusväärseks ainult isikusamasuse kontrolli jaoks. See peaks mõjutama selle ettepaneku analüüsi, kuid taas sisalduvad vajalikud elemendid VISi käsitlevas ettepanekus (ning nende kohta pole veel otsust vastu võetud).

Kokkuvõttes soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt, et biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumisest tehtavad erandid oleksid VISi käsitlevas määruses selguse ja järjekindluse eesmärgil rangelt reguleeritud. Biomeetriliste tunnuste ja eelkõige sõrmejälgede kogumist tuleks antud juhul käsitada põhiõigusakti toetavana ning seetõttu reguleerida seda põhiõigusaktis endas.

2.5.   Viisataotlejate vanus

Ettepanekus märgitakse, et sõrmejälgede andmise kohustusest on vabastatud ainult alla 6-aastased lapsed. Sellega seoses kerkib üles mitmeid küsimusi (sõltumata sellest, kas seda küsimust käsitletakse VISi või ühiseid konsulaarjuhiseid käsitlevas ettepanekus).

Esiteks on Euroopa andmekaitseinspektor seisukohal, et üldist laste sõrmejälgede võtmist ei saa käsitada tehnilise küsimusena ning et see peaks nõudma tõsist demokraatlikku debatti asjakohastes institutsioonides. Selline otsus ei peaks põhinema mitte üksnes tehnilisel teostatavusel, vaid ka vähemalt kasul, mis sellest VISi rakendamisega seoses tuleneks. Samas ei näi selle küsimuse üle toimuvat praegu avalikku debatti, välja arvatud vaid mõnes üksikus liikmesriigis, mis on väga kahetsusväärne.

Ühtlasi tuleb meelde tuletada, et VIS on põhimõtteliselt loodud eesmärgiga lihtsustada viisamenetlusi bona fide reisijate (enamiku reisijate) jaoks. Seetõttu tuleks võtta arvesse hõlpsuse ja ergonoomika aspekte (7). Biomeetriliste tunnuste kasutamine viisataotlusmenetluse ja piirikontrolli puhul ei tohiks muuta viisamenetluste järgimist laste puhul liiga raskeks.

Lõpuks tuleb meelde tuletada, et kõik biomeetrilised tuvastamissüsteemid on tehniliste puudustega. Teaduslikus kirjanduses ei esitata otsustavaid tõendeid selle kohta, et alla 14-aastastelt lastelt sõrmejälgede võtmine võimaldaks usaldusväärset isiku tuvastamist. Ainsad kogemused elanikkonnaga laiemalt on seni saadud Eurodaci ja US-Visit süsteemiga. Huvitav on see, et mõlemad süsteemid kasutavad alates 14-aastaste laste sõrmejälgi. Alla 14-aastastelt lastelt sõrmejälgede võtmise puhul oleksid vajalikud seda toetavad uuringud, mis tõestaksid nende täpsust ja kasulikkust sellise ulatusliku andmebaasi nagu VISi kontekstis.

Igal juhul oleks soovitav kasutada väikeste laste sõrmejälgi pigem üks-ühele võrdluse kui üks-mitmele võrdluste jaoks. See peaks olema selgesõnaliselt reguleeritud.

Kõik eespool tehtud märkused ei puuduta mitte ainult lapsi, vaid ka vanureid. Sõrmejälgede täpsus ja kasutatavus vähenevad inimeste vananedes (8) ning hõlpsuse ja ergonoomika aspektid on samuti eriti asjakohased.

2.6.   Fotod

Samad märkused saaks teha fotode kohta, mille puhul pole ette nähtud vanuselist piirangut ei käesolevas ettepanekus ega VISi käsitlevas ettepanekus. Tekib küsimus, kas laste fotod, mis on tehtud enne seda, kui neil on väljakujunenud täiskasvanu näojooned, on tõepoolest kasulikud isiku tuvastamise või isegi isikusamasuse kontrolli eesmärgil.

Laste näo tuvastamine (olgu automaatne või inimese teostatav), mis põhineb paari aasta vanustel võrdluspiltidel, on tõenäoliselt problemaatiline. Isegi kui näo tuvastamise tehnoloogia oluliselt edasi areneb, on väga ebatõenäoline, et tarkvara suudaks lähitulevikus kompenseerida kasvamisest tulenevat mõju laste nägudele. Seetõttu tuleks VISi käsitlevas määruses selgitada, et fotosid võib isikusamasuse kontrolliks või isiku tuvastamiseks kasutada ainult toetava elemendina, seni kuni näo tuvastamise tehnoloogia pole piisavalt usaldusväärne, pidades meeles, et see on laste puhul sedaviisi kaugemas tulevikus.

Üldiselt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor mõlema biomeetrilise tunnuse puhul kaaluda tõsiselt küsimust, kas nendest tulenevad eelised (seoses ebaseadusliku sisserände vastase võitluse ja lastekaubandusega) kaaluvad üles eespool mainitud negatiivsed aspektid.

2.7.   Muud erandid

Ettepanekus märgitakse, et taotlejad “kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta” vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.

Euroopa andmekaitseinspektor on oma arvamuses VISi käsitleva ettepaneku kohta juba toonitanud, et see on niiviisi suure hulga isikute puhul — kuni 5 % rahvastiku puhul ei peeta registreerimist võimalikuks. Andmebaasi puhul, millesse tehakse 20 000 000 kannet aastas, tähendab see, et arvestada võib kuni 1 000 000 juhtumiga aastas, mille puhul esinevad registreerimisega seotud raskused. Seda tuleb ettepaneku analüüsimisel kindlasti meeles pidada. Lisaks rõhutas andmekaitseinspektor vajadust tõhusate varumenetluste järele:

“Peaksid eksisteerima varumenetlused, mis tagaksid vajalikud kaitsemeetmed seoses biomeetria kasutuselevõtuga, sest biomeetrilised andmed ei ole kõigile kättesaadavad ega täiel määral täpsed. Nimetatud menetlusi peaks rakendama ja kasutama, et austada nende isikute väärikust, kelle andmeid ei olnud võimalik registreerida, ning vältida seda, et nad kannataksid süsteemi puuduste all.”

Kavandatav määrus näeb ette, et sellistel juhtudel lisatakse VISi märge “ei kohaldata”. See on kindlasti teretulnud. Siiski võib karta, et asjaolu, et registreerimine pole võimalik, võib kergemini kaasa tuua viisa andmisest keeldumise. Kui väga suur osa sellistest juhtudest toob kaasa viisa andmisest keeldumise, pole see aktsepteeritav.

Seetõttu tuleks VISi käsitlevasse ettepanekusse lisada säte selle kohta, et asjaolu, et registreerimine pole võimalik, ei tohi tuua automaatselt kaasa negatiivset seisukohta viisa andmisega seoses. Lisaks tuleks VISi käsitlevas ettepanekus ette nähtud aruannete koostamise puhul hoolitseda eraldi selle küsimuse käsitlemise eest — jälgida tuleks juhtumeid, mille puhul suur osa viisa andmisest keeldumisi on seotud asjaoluga, et registreerimine pole füüsiliselt võimalik.

3.   VIISATAOTLUSTEGA SEOTUD ALLHANKED

Selleks et vähendada iga liikmesriigi koormat (muu hulgas seoses varustuse ostmise ja töökorras hoidmise kuludega), võimaldab ettepanek mitmesuguseid koostöömehhanisme:

Ühisosakonnad: ühe või mitme liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad menetlevad neile teise liikmesriigi diplomaatilises ja konsulaaresinduses esitatud taotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused), kasutades selle liikmesriigi vastavaid seadmeid.

Ühised viisataotluskeskused: ühte hoonesse paigutatakse kahe või enama liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, kes võtavad vastu neile esitatavaid viisataotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused).

Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et viisataotlusankeetide vastuvõtmise ning biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamise võib läbi viia väline teenuseosutaja (see näib olevat viimane võimalus liikmesriikide jaoks, kes ei saa kasutada üht või kaht muud võimalust, ehkki see pole täiesti selge).

Ettepanekus tehakse pingutusi selle tagamiseks, et välja saaks valida ainult usaldusväärsed välised teenuseosutajad ning et need teenuseosutajad peaksid olema võimelised võtma kõik vajalikud meetmed andmete kaitsmiseks “juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või juurdepääsu eest(...)” (ettepaneku punkt 1.B.2).

See säte on koostatud, kandes hoolt ning pöörates suurt tähelepanu andmekaitsele, mida Euroopa andmekaitseinspektor tervitab. Viisataotluste menetlemise läbiviimise võimaldamine välistele teenuseosutajatele kolmandas riigis toob viisade väljastamiseks kogutud (mõnikord väga tundlike) andmete kaitse seisukohast siiski kaasa mitmesuguseid tagajärgi.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab eelkõige järgmist:

kolmanda riigi õigusaktide või tavade tõttu võib väga raskeks ja ehk isegi võimatuks osutuda töötajate taustakontrolli läbiviimine;

samuti pole eraelu kaitset puudutavate õigusaktide rikkumise puhul tingimata võimalik sanktsioonide rakendamine välise teenuseosutaja töötajate suhtes (isegi kui lepinguga seotud sanktsioone saab kohaldada peatöövõtja suhtes);

eraettevõtet võivad mõjutada poliitilised rahutused või muutused, mille tõttu tal võib osutada võimatuks täita oma kohustusi seoses töötlemise turvalisusega;

raske võib olla tõhusa järelevalve loomine, ehkki see oleks välispartnerite puhul seda vajalikum.

Seetõttu peaks mis tahes leping väliste teenuseosutajatega sisaldama vajalikke kaitsemeetmeid, et kindlustada andmekaitse nõuete järgmine, sealhulgas välised auditid, korrapärased kohapealsed kontrollid, aruandlussüsteem ning mehhanismid, mis tagavad eraelu kaitset puudutavate õigusaktide rikkumise puhul lepingulise töövõtja vastutuse, sealhulgas kohustus anda kompensatsiooni isikutele, kes on kannatanud tulenevalt teenuseosutaja tegevusest kahju.

Lisaks nendele muredele tuleks ehk veelgi olulisemana arvestada, et liikmesriigid pole võimelised tagama allhanke korras tellitud andmetöötluse kaitset (või kaitset ühises viisataotluskeskuses läbiviidavale andmetöötlusele, kui see toimub väljaspool diplomaatilise kaitse all olevat territooriumi asuvas hoones) taotluse esitamise riigi ametiasutuste võimaliku sekkumise eest (nt läbiotsimine või vara arestimine) (9).

Vaatamata kõikidele muudele lepingu tingimustele kohaldatakse väliste teenuseosutajate suhtes selle kolmanda riigi siseriiklikku õigust, kus nad on asutatud. Hiljutised sündmused, mis puudutavad kolmanda riigi ametiasutuste juurdepääsu ELi äriühingu töödeldavatele finantsandmetele, näitavad, et see risk pole sugugi teoreetiline. Lisaks sellele võib see hõlmata asjaomaste isikute jaoks olulist riski mõnedes kolmandates riikides, kes võivad soovida teada, kes nende kodanikest on viisat taotlenud (poliitiliste vastaste ja dissidentide poliitiliseks kontrollimiseks). Eraettevõtte töötajatel, kes on tõenäoliselt enamasti kohalikud töötajad, pole võimalik astuda vastu taotluse esitamise riigi valitsuse või õiguskaitseasutuste survele, kui neilt andmeid nõutakse.

See on selle süsteemi oluline nõrkus võrreldes andmete töötlemisega diplomaatilise või konsulaaresinduse valdustes. Viimasel juhul oleksid andmed kaitstud vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Konventsiooni artiklis 21 märgitakse, et:

“Esinduse valdused on puutumatud. Asukohariigi esindajad ei või neisse siseneda ilma esinduse juhi nõusolekuta. (…) Esinduse valdused, nende sisustus ja muu vara ning esinduse sõiduvahendid ei kuulu läbiotsimisele, rekvireerimisele, arestimisele või hävitamisele”.

Lisaks sellele kohaldataks vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile b direktiivi rakendavaid siseriiklikke sätteid selgesõnaliselt isikuandmete töötlemisele, mis tugevdab seda kaitset.

Seetõttu näib selgena, et ainus tõhus viis viisataotlejate ja nende (ELi kodanikest või äriühingutest) sponsorite andmete kaitsmiseks on anda neile Viini konventsiooniga tagatud kaitse. See tähendab, et andmeid tuleks töödelda valdustes, mis on diplomaatilise kaitse all. See ei takistaks liikmesriikidel tellimast viisataotluste menetlemist allhanke teel, tingimusel, et väline teenuseosutaja saab viia oma tegevuse läbi diplomaatilise esinduse valdustes. Niisamuti peaks see olema ka ühiste viisataotluskeskuste puhul.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt, et ei kasutataks võimalust tellida menetlemine allhanke teel välistelt teenuseosutajatelt, nagu on ette nähtud ettepaneku leheküljel 15 uue punkti 1.B.1 alapunktis b. Selles suhtes on vastuvõetavad valikuvõimalused järgmised:

viisataotluste menetlemise tellimine allhanke teel eraettevõttelt, tingimusel et see asub diplomaatilise staatusega kaitstud valdustes;

vaid kõnekeskusena teabe pakkumise tellimine allhanke teel, mis on ette nähtud kavandatava punkti 1.B.1 alapunktis a.

4.   JÄRELDUSED

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et ettepanek ühiste konsulaarjuhiste muutmise kohta võetakse vastu kaasotsustamismenetluse teel, mistõttu on tugevdatud demokraatlik kontroll valdkonnas, kus see on kindlasti väga vajalik.

Sisuliste küsimuste osas esitab andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

sõrmejälgede andmise kohustustest vabastamist tuleks reguleerida VISi käsitlevas määruses, mitte ühistes konsulaarjuhistes, et tagada kõnealuse korra selgus ja järjekindlus;

hoolikalt tuleks kaaluda sõrmejälgede võtmise ja fotodega seotud vanuselisi piiranguid, võttes arvesse mitte üksnes teostatavuse aspekti, vaid ka eetika, hõlpsuse ja täpsusega seotud kaalutlusi;

fotosid ei tohiks käsitleda eraldiseisva tuvastamismeetodina, vaid ainult toetava elemendina;

viisataotluste menetlemise tellimine allhanke teel eraettevõttelt peaks olema lubatud ainult tingimusel, et ettevõte asub diplomaatilise staatusega kaitstud valdustes ning et tellimine põhineb lepingutingimustel, mis näevad ette tõhusa järelevalve ja lepingulise töövõtja vastutuse.

Brüssel, 27. oktoober 2006

Peter HUSTINX

Euroopa andmekaitseinspektor


(1)  Komisjoni poolt 28. detsembril 2004 esitatud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (KOM(2004)835 lõplik).

(2)  23. märtsi 2005. aasta arvamus ettepaneku kohta koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta, ELT C 181, 23.7.2005, lk 13.

(3)  “[Biomeetrilised andmed] võimaldavad peaaegu täielikku eristatavust, st igal üksikisikul on ainult temale omased biomeetrilised tunnused. Biomeetrilised andmed ei muutu inimese eluea jooksul peaaegu kunagi, mis muudab need tunnused püsivateks. Igaühel on olemas samad füüsilised tunnused, mis annab biomeetriale universaalse mõõtme.”, ibid.

(4)  KOM(2005) 597 lõplik.

(5)  Asjaolu, et tegemist on erinevate õiguslike alustega — ühiste konsulaarjuhiste puhul artikli 62 lõike 2 punkti b alapunktiga ii ja VISi käsitleva ettepaneku puhul artikliga 66 — ei takista seadusandjal seda küsimust samas õigusaktis käsitlemast.

(6)  Seletuskiri, lk 5.

(7)  Seda on rõhutatud Hollandi valitsuse tellitud uurimuses, J.E. DEN HARTOGH jt, Kuidas last mõõta? Biomeetria kasutamine laste puhul (How do you measure a child? A study into the use of biometrics in children), 2005, TNO.

(8)  Vt nt A. HICKLIN ja R. KHANNA, Andmete kvaliteedi roll biomeetriliste süsteemide puhul (The Role of Data Quality in Biometric Systems), MTS, 9. veebruar 2006.

(9)  See probleem eksisteerib juba reisibüroode poolt taotluste menetlemise puhul, kuid antud juhul on see veelgi tundlikum, kuna tegemist on biomeetriliste andmetega ning kuna reisibüroode kasutamine pole põhimõtteliselt kohustuslik.


II Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud õigusaktid

29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/45


Austria Vabariigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades

(2006/C 321/15)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 30, artiklit 32 ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Austria Vabariigi algatust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 sätestatakse, et liidu eesmärk on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid oma 25. märtsi 2004. aasta terrorismivastase solidaarsuse deklaratsioonis kindlat kavatsust, et liikmesriigid peaksid mobiliseerima kõik nende käsutuses olevad vahendid, et abistada terrorirünnaku korral teist liikmesriiki või ühinevat riiki tema poliitiliste organite taotlusel ja tema territooriumil.

(3)

Pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid on liikmesriikide kõikide õiguskaitseasutuste eriüksused juba alustanud koostööd politseijuhtide töökonna egiidi all. Seda võrgustikku kutsutakse Atlaseks ja selle raames on alates 2001. aastast korraldatud mitmesuguseid seminare ja uuringuid, vahetatud materjale ja viidud läbi ühiseid õppusi.

(4)

Ühegi liikmesriigi käsutuses eraldi pole kõiki vajalikke vahendeid, ressursse ja teadmisi selleks, et tulla tõhusalt toime erinevate võimalike ulatuslike kriisiolukordadega, mis nõuavad erisekkumist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga liikmesriik saaks mõnelt teiselt liikmesriigilt abi taotleda.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatakse mõningad üldised eeskirjad vastutuse kohta, sealhulgas kriminaalvastutuse kohta, et luua õiguslik raamistik olukorraks, mil asjaomased liikmesriigid lepivad kokku abi taotlemises ja andmises. Sellise õigusliku raamistiku ning pädevaid asutusi osutava avalduse olemasolu võimaldab liikmesriikidel kriisiolukorra tekkides kiirelt reageerida ja aega kokku hoida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas otsuses sätestatakse üldeeskirjad ja -tingimused, mis võimaldavad ühe liikmesriigi eriüksustel anda kriisiolukorraga toimetulekuks abi ja/või tegutseda teise liikmesriigi (edaspidi “taotlev liikmesriik”) territooriumil, kui viimane on neilt seda taotlenud ja kui kõnealused eriüksused on selleks andnud oma nõusoleku.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

eriüksus — liikmesriigi mis tahes õiguskaitseasutus, mis on spetsialiseerunud kriisiolukordade ohjamisele;

2)

kriisiolukord — mis tahes olukord liikmesriigis, mis on inimese tekitatud ja mis seab selle liikmesriigi inimesed või institutsioonid tõsisesse ja otsesesse füüsilisse ohtu, eelkõige pantvangide võtmine, sõiduki kaaperdamine või muu sarnane juhtum.

Artikkel 3

Abi andmine teisele liikmesriigile

1.   Liikmesriik võib kriisiolukorraga toimetulekuks taotleda abi teise liikmesriigi eriüksuselt. Iga liikmesriik võib sellise taotluse vastu võtta või tagasi lükata või pakkuda teistsugust abi.

2.   Vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahelisele kokkuleppele võib abi seisneda taotlevale liikmesriigile varustuse või ekspertnõu pakkumises või taotleva liikmesriigi territooriumil operatsioonide läbiviimises.

3.   Taotleva liikmesriigi territooriumil operatsioonide läbiviimise korral peavad abistava eriüksuse ametnikud:

a)

omama luba tegutseda taotleva liikmesriigi territooriumil toetavas rollis;

b)

tegutsema taotleva liikmesriigi vastutusel ja juhtimisel ning kooskõlas taotleva liikmesriigi õigusaktidega;

c)

tegutsema nende siseriikliku õigusega neile omistatud pädevuse piires.

Artikkel 4

Üldeeskirjad vastutuse kohta

1.   Kui ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad kooskõlas käesoleva otsusega teise liikmesriigi territooriumil, vastutab viimati nimetatud liikmesriik mis tahes kahju eest, mida nad oma operatsioonide käigus tekitavad.

2.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse juhul, kui kahju tuleneb tegevusest, mis oli vastuolus abi taotlenud liikmesriigi juhtnööridega või ületas asjaomaste ametnike pädevuse piire nende siseriikliku õiguse kohaselt, järgmisi eeskirju:

a)

liikmesriik, kelle territooriumil kahju tekitati, hüvitab sellise kahju tingimustel, mida kohaldatakse tema enda ametnike tekitatud kahju puhul;

b)

liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see on kannatanutele või nende esindajatele tasunud;

c)

ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ning välja arvatud punkti b puhul, hoiduvad liikmesriigid käesolevas lõikes sätestatud juhtudel nõudmast, et teine liikmesriik hüvitaks nende kantud kahju.

Artikkel 5

Kriminaalvastutus

Artiklis 3 osutatud operatsioonide kestel käsitatakse teise liikmesriigi territooriumil tegutsevaid ametnikke nende vastu või nende poolt toimepandud kuritegude puhul selle liikmesriigi ametnikena.

Artikkel 6

Kohtumised ja ühine koolitus

Liikmesriigid tagavad, et nende asjaomased asutused korraldavad vastavalt vajadusele kohtumisi, ühiseid koolitusi ja õppusi, eesmärgiga vahetada kogemusi ja teadmisi ning üldist, praktilist ja tehnilist teavet abi andmise kohta kriisiolukordades.

Artikkel 7

Kulud

Kui asjaomaste liikmesriikide vahel ei ole teisiti kokku lepitud, kannab iga liikmesriik oma kulud ise.

Artikkel 8

Seos muude dokumentidega

1.   Liikmesriigid võivad jätkuvalt kohaldada kahe- või mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid, mis kehtisid … (3), kui nimetatud lepingud või kokkulepped lubavad laiendada käesoleva otsuse eesmärke liikmesriikide vahel.

2.   Liikmesriigid võivad sõlmida või jõustada kahe- või mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid pärast … (3), kui nimetatud lepingud või kokkulepped lubavad laiendada käesoleva otsuse eesmärke liikmesriikide vahel.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingud ja kokkulepped ei tohi mingil moel mõjutada suhteid nende liikmesriikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute või kokkulepete osapooled.

4.   Liikmesriigid teavitavad nõukogu ja komisjoni lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingutest ja kokkulepetest.

Artikkel 9

Lõppsätted

Iga liikmesriik teatab enne … (3) avalduses, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, milliseid ametiasutusi eriüksuse määratlus hõlmab ning millised pädevad asutused võivad vastavalt artiklile 3 taotlusi esitada ja anda loa abiandmiseks. Mis tahes sellist avaldust võib alati muuta.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub … (4).

Brüssel, ...

Nõukogu nimel

eesistuja

...


(1)  ELT C …

(2)  ... arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  …

(4)  ...


29.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 321/s3


TEADE LUGEJATELE

Alates 1. jaanuarist 2007 lihtsustatakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate õigusaktide jaotust, säilitades siiski hädavajaliku järjepidevuse.

Uue struktuuriga ja näidetega õigusaktide jaotuse kohta võib tutvuda EUR-Lexi veebilehel

http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm