ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu
Teataja
C 303E
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
49. köide
13. detsember 2006
|
ISSN 1725-5171 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 303E |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
49. köide |
|
|
||
|
2006/C 303E/05 |
||
|
ET |
|
I Teave
Euroopa Parlament
Esmaspäev, 3. juuli 2006
|
13.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 303/1 |
PROTOKOLL
(2006/C 303 E/01)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungjärgu jätkamine
Istung algas kell 17.05.
2. Presidentuuri avaldus
Parlamendi president tegi avalduse, milles käsitles tütarlaste Stacy Lemmensi ja Nathalie Mahy tapmist juunikuus Liège'is ning täna toimunud ja palju inimelusid nõudnud raudteekatastroofi Hispaanias Valencias.
Parlament pidas ohvrite mälestuseks minutilise leinaseisaku.
3. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Istungi kuupäev: 14.06.2006
Hääletuse kavatsused:
Resolutsiooni ettepanek B6-0327/2006
|
— |
resolutsioon (terviktekst) vastu: Nils Lundgren |
Istungi kuupäev: 15.06.2006
Hääletuse kavatsused:
Raport Jerzy Buzek — A6-0202/2006
|
— |
muudatusettepanek 320 poolt: Britta Thomsen |
*
* *
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
4. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
Fraktsioonide PPE-DE ja ALDE taotlusel kinnitas parlament järgmised ametissenimetamised:
|
— |
Delegatsioon parlamendi ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani koostöökomisjonide juures ja delegatsioon Tadžikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks:
|
|
— |
Delegatsioon Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga suhtlemiseks:
|
|
— |
Delegatsioon Mašriki riikidega suhtlemiseks:
|
5. Parlamendi koosseis (vaatlejad)
Valeriu Ştefan Zgonea teatas oma tagasiastumisest vaatleja ametikohalt Euroopa Parlamendis alates 13.7.2006.
Parlament võttis selle teatavaks ja informeerib sellest Rumeenia pädevaid ametiasutusi.
6. Volituste kontrollimine
21.6.2006 koosolekul kontrollis JURI komisjon vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 2 Achille Occhetto volitusi ja vaatas läbi Beniamino Donnici vastuväite Achille Occhetto nimetamisele Euroopa Parlamendi liikmeks Antonio Di Pietro asemele.
Pärast tuvastamist, et vastuväide ei olnud otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 12 alusel vastuvõetav, kuna tugines Itaalia valimisõigusele, tegi JURI komisjon ühehäälselt ettepaneku kinnitada Achille Occhetto mandaat alates 8.5.2006.
Parlament kinnitas mandaadi.
7. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine
President teatas, et vastavalt kodukorra artiklile 68 allkirjastab ta kolmapäeval koos nõukogu eesistujaga järgmised kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktid:
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (3681/3/2005 — C6-0210/2006 — 2005/0007(COD)) |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (3626/2006 — C6-0213/2006 — 2004/0165(COD)) |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (3625/2006 — C6-0212/2006 — 2004/0167(COD)) |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (3627/2006 — C6-0214/2006 — 2004/0168(COD)) |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (3621/2006 — C6-0215/2006 — 2004/0084(COD)) |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ning direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta (3663/2/2005 — C6-0211/2006 — 2004/0237(COD)) |
8. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
parlamendi komisjonid:
|
|
2) |
parlamendiliikmed:
|
|
3) |
lepituskomiteelt:
|
|
4) |
parlamendi delegatsioonilt lepituskomitees:
|
9. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid
Nõukogu edastas järgmiste dokumentide tõestatud koopiad:
|
— |
Euroopa Ühenduse ja Singapuri Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping, |
|
— |
Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping, |
|
— |
Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping. |
10. Assigneeringute ümberpaigutamine
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 20/2006 ettepaneku (C6-0163/2006 — SEC(2006)0646).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
11. Tööplaan
Päevakorra järgmine punkt oli tööplaani arutamine.
Jagati välja juuli täiskogu istungi lõplik päevakorra projekt (PE 354.650/PDOJ) ning selle kohta tehti järgmised muudatusettepanekud (kodukorra artikkel 132):
03.07.2006 kuni 06.07.2006 istungid
Esmaspäev
|
— |
muudatusteta |
Teisipäev
|
— |
kodukorra artikli 168 alusel esitatud LIBE komisjoni taotlus saata teisipäevase hääletustunni kavasse (lõpliku pävekorra projekti punkt 22) kantud Martine Roure i raport (A6-0192/2006) tagasi vastutavale komisjonile. |
Sõna võttis Martine Roure, kes põhjendas taotlust.
Parlament kiitis taotluse heaks.
Kolmapäev ja neljapäev
|
— |
muudatusteta |
Tööplaan kinnitati.
12. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel
Vastavalt kodukorra artiklile 144 esinesid üheminutilise sõnavõtuga järgmised parlamendiliikmed, kes soovisid juhtida parlamendi tähelepanu poliitiliselt olulistele küsimustele:
Sõna võtsid Manolis Mavrommatis, Pál Schmitt, Antolín Sánchez Presedo, Kyriacos Triantaphyllides, Urszula Krupa, Georgios Karatzaferis, Zsolt László Becsey, Georgios Papastamkos, Catherine Guy-Quint, András Gyürk, Jules Maaten, Mieczysław Edmund Janowski, Marta Vincenzi, Tunne Kelam, Koenraad Dillen, Ryszard Czarnecki, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Maria Badia I Cutchet, Pedro Guerreiro, Csaba Sándor Tabajdi, Giusto Catania, Bogdan Golik ja Bairbre de Brún (alustades oma sõnavõttu iiri keeles, mille peale tuletas president talle meelde, et täiskogul seda keelt ei tõlgita), Siiri Oviir ja Dariusz Maciej Grabowski.
13. Equitable Life Assurance Society kriis (arutelu)
Raport Equitable Life Assurance Society kriisi kohta [2006/2026(INI)] — Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0221/2006).
Diana Wallis tutvustas raportit.
ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ
asepresident
Sõna võttis Charlie McCreevy (komisjoni liige).
Sõna võtsid Robert Atkins fraktsiooni PPE-DE nimel, Proinsias De Rossa fraktsiooni PSE nimel, Paul van Buitenen fraktsiooni Verts/ALE nimel, Marcin Libicki fraktsiooni UEN nimel, Ashley Mote (fraktsioonilise kuuluvuseta), Mairead McGuinness, Harald Ettl, Seán Ó Neachtain, Neil Parish, Manuel Medina Ortega, Jean-Paul Gauzès, Michael Cashman ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.15.
14. Finantsteenuste sektori konsolideerimine — Ühinemiste ja omandamistega seotud arengud Euroopa väärtpaberibörside ümber (arutelu)
Raport finantsteenuste sektori täiendava konsolideerimise suunas [2006/2081(INI)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Joseph Muscat (A6-0170/2006).
Suuliselt vastatav küsimus (O-0069/2006), mille esitas(id) Pervenche Berès ECON komisjoni nimel komisjonile: Ühinemiste ja omandamistega seotud arengud Euroopa väärtpaberibörside ümber (B6-0317/2006).
Joseph Muscat tutvustas raportit.
Pervenche Berès esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Charlie McCreevy (komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid Karsten Friedrich Hoppenstedt fraktsiooni PPE-DE nimel, Ieke van den Burg fraktsiooni PSE nimel, Wolf Klinz fraktsiooni ALDE nimel, John Whittaker fraktsiooni IND/DEM nimel, Gunnar Hökmark, Antolín Sánchez Presedo, Sharon Bowles, Zsolt László Becsey, Margarita Starkevičiūtė, Piia-Noora Kauppi, John Purvis, Charlie McCreevy, Pervenche Berès ja John Purvis (kaks viimast Charlie McCreevy sõnavõtu kohta).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.16.
15. Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1/2003 seoses selle rakendusala laiendamisega kabotaažile ja rahvusvahelistele trampteenustele [KOM(2005)0651 — C6-0046/2006 — 2005/0264(CNS)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Corien Wortmann-Kool (A6-0217/2006).
Sõna võttis Charlie McCreevy (komisjoni liige).
Corien Wortmann-Kool tutvustas raportit.
Sõna võtsid Rodi Kratsa-Tsagaropoulou fraktsiooni PPE-DE nimel, Robert Navarro fraktsiooni PSE nimel, Georgios Toussas fraktsiooni GUE/NGL nimel, ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.13.
16. Raha ülekandmisel edastatav maksjaga seotud teave ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta [KOM(2005)0343 — C6-0246/2005 — 2005/0138(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Alexander Alvaro (A6-0196/2006).
Sõna võttis Charlie McCreevy (komisjoni liige).
Alexander Alvaro tutvustas raportit.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
Sõna võtsid Udo Bullmann (ECON komisjoni arvamuse koostaja), Mihael Brejc fraktsiooni PPE-DE nimel, Andrzej Jan Szejna fraktsiooni PSE nimel, Sophia in 't Veld fraktsiooni ALDE nimel, Hubert Pirker, Wiesław Stefan Kuc ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.9.
17. Äriühinguõiguse viimased arengud ja tulevikuväljavaated (arutelu)
Raport äriühinguõiguse viimaste arengute ja tulevikuväljavaadete kohta [2006/2051(INI)] — Õigusasjade komisjon
Raportöör: Andrzej Jan Szejna (A6-0229/2006).
Andrzej Jan Szejna tutvustas raportit.
Sõna võttis Charlie McCreevy (komisjoni liige).
Sõna võtsid Klaus-Heiner Lehne (ECON komisjoni arvamuse koostaja), Andreas Schwab fraktsiooni PPE-DE nimel, Pervenche Berès fraktsiooni PSE nimel, Marek Aleksander Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Charlotte Cederschiöld, Ieke van den Burg, Donata Gottardi ja Charlie McCreevy.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.17.
18. Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele (arutelu)
Raport lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele [2005/2249(INI)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Caroline Lucas (A6-0201/2006).
Caroline Lucas tutvustas raportit.
Sõna võttis Stavros Dimas (komisjoni liige).
Sõna võtsid Jeanine Hennis-Plasschaert (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Peter Liese fraktsiooni PPE-DE nimel, Karin Scheele fraktsiooni PSE nimel, Chris Davies fraktsiooni ALDE nimel, Satu Hassi fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kartika Tamara Liotard fraktsiooni GUE/NGL nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Péter Olajos, Dorette Corbey, Holger Krahmer, Carl Schlyter, Jaromír Kohlíček, Avril Doyle, Justas Vincas Paleckis, Marios Matsakis, Eva Lichtenberger, Bogusław Sonik, Ulrich Stockmann, Eija-Riitta Korhola, Philip Bradbourn ja Stavros Dimas.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.18.
19. Ühenduse institutsioonide ja organite suhtes Århusi konventsiooni sätete kohaldamine ***III (arutelu)
Raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta [PE-CONS 3614/1/2006 — C6-0156/2006 — 2003/0242(COD)] — parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raportöör: Eija-Riitta Korhola (A6-0230/2006).
Eija-Riitta Korhola tutvustas raportit.
Sõna võttis Stavros Dimas (komisjoni liige).
Sõna võtsid Horst Schnellhardt fraktsiooni PPE-DE nimel, María Sornosa Martínez fraktsiooni PSE nimel, Marian Harkin fraktsiooni ALDE nimel, Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Péter Olajos.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.5.
20. Patareid, akud ja nende jäätmed ***III (arutelu)
Raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ, lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta [PE-CONS 3615/2006 — C6-0154/2006 — 2003/0282(COD)] — parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raportöör: Johannes Blokland (A6-0231/2006).
Johannes Blokland tutvustas raportit.
Sõna võttis Stavros Dimas (komisjoni liige).
Sõna võtsid Peter Liese fraktsiooni PPE-DE nimel, Dan Jørgensen fraktsiooni PSE nimel, Anne Laperrouze fraktsiooni ALDE nimel, ja Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 04.07.2006 protokolli punkt 6.6.
21. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 354.650/OJMA).
22. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 22.50.
Julian Priestley
peasekretär
Jacek Emil Saryusz-Wolski
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Aita, Albertini, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Ashworth, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belet, Belohorská, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Birutis, Blokland, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Catania, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, de Brún, Degutis, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Farage, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Grech, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hudacký, Hudghton, Hutchinson, Ibrisagic, Ilves, in't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kułakowski, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lavarra, Lax, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lewandowski, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Locatelli, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lynne, Maaten, McAvan, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Markov, Marques, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podkański, Poignant, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Rosati, Roszkowski, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salinas García, Salvini, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savi, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Frithjof Schmidt, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Sudre, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toussas, Trakatellis, Triantaphyllides, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Veneto, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Anastase, Arabadjiev, Athanasiu, Bărbuleţiu, Bliznashki, Buruiană Aprodu, Cappone, Ciornei, Cioroianu, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Dimitrov, Dîncu, Duca, Ganţ, Hogea, Kazak, Kirilov, Kónya-Hamar, Marinescu, Mihăescu, Morţun, Paparizov, Petre, Podgorean, Popa, Popeangă, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Szabó, Ţicău, Tîrle
Teisipäev, 4. juuli 2006
|
13.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 303/15 |
PROTOKOLL
(2006/C 303 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.05.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
nõukogu ja komisjon:
|
|
2) |
parlamendi komisjonid:
|
3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine)
Järgmised parlamendiliikmed ja fraktsioonid esitasid vastavalt kodukorra artiklile 115 taotluse arutelu korraldamiseks alljärgnevate resolutsiooni ettepanekute üle:
|
I. |
Somaalia
|
|
II. |
Mauritaania
|
|
III. |
Väljendusvabadus internetis
|
Kõneaeg eraldatakse vastavalt kodukorra artiklile 142.
4. Hispaanias toimunud kindral Franco riigipöörde 70. aastapäev — (Euroopa Parlamendi presidendi ja fraktsioonide esimeeste avaldused)
Euroopa Parlamendi presidendi ja fraktsioonide esimeeste avaldused: Hispaanias toimunud kindral Franco riigipöörde 70. aastapäev.
Parlamendi president esines avaldusega.
Sõna võtsid (ühtlasi ka avalduste esitamiseks) Jaime Mayor Oreja fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Bronisław Geremek fraktsiooni ALDE nimel, Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Jens-Peter Bonde fraktsiooni IND/DEM nimel, Maciej Marian Giertych (fraktsioonilise kuuluvuseta), Martin Schulz isikliku märkusega Maciej Marian Giertychi sõnavõtu kohta, Zbigniew Zaleski arutelu korralduse kohta ja Hans-Gert Poettering samuti Maciej Marian Giertychi sõnavõtu kohta.
Arutelu lõpetati.
5. Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond (üldsätted) *** — Ühtekuuluvusfondi asutamine *** — Euroopa Sotsiaalfond ***II — Euroopa Regionaalarengu Fond ***II — Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ***II (arutelu)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 [09077/2006 — C6-0192/2006 — 2004/0163(AVC)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Konstantinos Hatzidakis (A6-0224/2006).
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 [09078/2006 — C6-0191/2006 — 2004/0166(AVC)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Alfonso Andria (A6-0226/2006).
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 [09060/4/2006 — C6 0188/2006 — 2004/0165(COD)] — Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: José Albino Silva Peneda (A6-0220/2006).
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 [09059/4/2006 — C6-0187/2006 — 2004/0167(COD)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Giovanni Claudio Fava (A6-0225/2006).
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta [09062/2/2006 — C6-0189/2006 — 2004/0168(COD)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Jan Olbrycht (A6-0227/2006).
Konstantinos Hatzidakis tutvustas soovitust A6-0224/2006.
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
Alfonso Andria tutvustas soovitust A6-0226/2006.
José Albino Silva Peneda tutvustas soovitust teisele lugemisele A6-0220/2006.
Giovanni Claudio Fava tutvustas soovitust teisele lugemisele A6-0225/2006.
Jan Olbrycht tutvustas soovitust teisele lugemisele A6-0227/2006.
Sõna võtsid Hannes Manninen (nõukogu eesistuja), Danuta Hübner (komisjoni liige) ja Vladimír Špidla (komisjoni liige).
Sõna võtsid Jacek Protasiewicz (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Gerardo Galeote fraktsiooni PPE-DE nimel, Constanze Angela Krehl fraktsiooni PSE nimel, Jean Marie Beaupuy fraktsiooni ALDE nimel, Elisabeth Schroedter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Pedro Guerreiro fraktsiooni GUE/NGL nimel, Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel, ja Vladimír Železný fraktsiooni IND/DEM nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Ingo FRIEDRICH
asepresident
Sõna võtsid Jana Bobošíková, Rolf Berend, Alain Hutchinson, Mojca Drčar Murko, Gisela Kallenbach, Bairbre de Brún, Guntars Krasts, Graham Booth, Jan Tadeusz Masiel, Ambroise Guellec, Iratxe García Pérez, Marian Harkin, Alyn Smith, Kyriacos Triantaphyllides, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Georgios Karatzaferis, Peter Baco, Markus Pieper, Karin Jöns, Paavo Väyrynen, Luca Romagnoli, Oldřich Vlasák, Zita Gurmai, Nathalie Griesbeck, László Surján, Magda Kósáné Kovács, Antonio López-Istúriz White, Bernadette Bourzai, Francesco Musotto, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ria Oomen-Ruijten, Gábor Harangozó, Lambert van Nistelrooij, Stavros Arnaoutakis, Hannes Manninen, Danuta Hübner ja Vladimír Špidla.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 4.7.2006 protokolli punkt 6.11, 4.7.2006 protokolli punkt 6.12, 4.7.2006 protokolli punkt 6.7, 4.7.2006 protokolli punkt 6.8 ja 4.7.2006 protokolli punkt 6.9.
ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident
6. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
6.1. Taotlus konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega: Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele (kodukorra artikkel 117) (hääletus)
Konsulteerimise taotlus: Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
Vastu võetud
6.2. Taotlus konsulteerida Regioonide Komiteega: Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele (kodukorra artikkel 118) (hääletus)
Konsulteerimise taotlus: Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
Vastu võetud
6.3. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (rändajate salaja üle piiri toimetamine) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (uus konsulteerimine) [08174/2006 — KOM(2005)0503 — C6-0129/2006 — 2003/0196(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jean-Marie Cavada (A6-0215/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0281)
6.4. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (inimkaubandus) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendava ja inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (uus konsulteerimine) [08174/2006 — KOM(2005)0503 — C6-0130/2006 — 2003/0197(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jean-Marie Cavada (A6-0214/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0282)
6.5. Ühenduse institutsioonide ja organite suhtes Århusi konventsiooni sätete kohaldamine ***III (hääletus)
Raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta [PE-CONS 3614/1/2006 — C6-0156/2006 — 2003/0242(COD)] — parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raport Eija-Riitta Korhola (A6-0230/2006).
(Antud häälte enamus heakskiitmiseks)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
ÜHINE TEKST
Vastu võetud (P6_TA(2006)0283)
6.6. Patareid, akud ja nende jäätmed ***III (hääletus)
Raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ, lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta [PE-CONS 3615/2006 — C6-0154/2006 — 2003/0282(COD)] — parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raport Johannes Blokland (A6-0231/2006).
(Antud häälte enamus heakskiitmiseks)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
ÜHINE TEKST
Vastu võetud (P6_TA(2006)0284)
6.7. Euroopa Sotsiaalfond ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 784/1999 [09060/4/2006 — C6 0188/2006 — 2004/0165(COD)] — Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: José Albino Silva Peneda (A6-0220/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 7)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0285)
6.8. Euroopa Regionaalarengu Fond ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 [09059/4/2006 — C6-0187/2006 — 2004/0167(COD)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Giovanni Claudio Fava (A6-0225/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 8)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0286)
6.9. Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta [09062/2/2006 — C6-0189/2006 — 2004/0168(COD)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Jan Olbrycht (A6-0227/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 9)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0287)
6.10. Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta [KOM(2005)0305 — C6-0232/2005 — 2005/0126(COD)] — Õigusasjade komisjon
Raportöör: Jean-Paul Gauzès (A6-0024/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 10)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0288)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0288)
6.11. Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond (üldsätted) *** (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 [09077/2006 — C6-0192/2006 — 2004/0163(AVC)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Konstantinos Hatzidakis (A6-0224/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 11)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0289)
Parlament andis oma nõusoleku.
6.12. Ühtekuuluvusfondi asutamine *** (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 [09078/2006 — C6-0191/2006 — 2004/0166(AVC)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Alfonso Andria (A6-0226/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 12)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0290)
Parlament andis oma nõusoleku.
6.13. Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1/2003 seoses selle rakendusala laiendamisega kabotaažile ja rahvusvahelistele trampteenustele [KOM(2005)0651 — C6-0046/2006 — 2005/0264(CNS)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Corien Wortmann-Kool (A6-0217/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0291)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0291)
6.14. EÜ omavahendite süsteem * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta [KOM(2006)0099 — C6-0132/2006 — 2006/0039(CNS)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Alain Lamassoure (A6-0223/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 14)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0292)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0292)
6.15. Equitable Life Assurance Society kriis (hääletus)
Raport: Equitable Life Assurance Society kriisi kohta [2006/2026(INI)] — Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjon
Raportöör Diana Wallis (A6-0221/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 15)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0293)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
Diana Wallis (raportöör) esitas põhjenduse G kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu.
6.16. Finantsteenuste sektori konsolideerimine (hääletus)
Raport finantsteenuste sektori täiendava konsolideerimise suunas [2006/2081(INI)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Joseph Muscat (A6-0170/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0294)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
Joseph Muscat (raportöör) esitas muudatusettepaneku 8 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu.
6.17. Äriühinguõiguse viimased arengud ja tulevikuväljavaated (hääletus)
Raport äriühinguõiguse viimaste arengute ja tulevikuväljavaadete kohta [2006/2051(INI)] — Õigusasjade komisjon
Raportöör: Andrzej Jan Szejna (A6-0229/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 17)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0295)
6.18. Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele (hääletus)
Raport lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele [2005/2249(INI)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Caroline Lucas (A6-0201/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 18)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0296)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
|
— |
Caroline Lucas (raportöör) esitas muudatusettepanekute 2 ja 1 kohta suulised muudatusettepanekud, mida ei võetud vastu; |
|
— |
enne lõpphääletust ütles Jeanine Hennis-Plasschaert (TRAN komisjoni arvamuse koostaja) lahti oma toetavast seisukohast raporti suhtes, Chris Davies võttis sõna selle seisukohavõtu kohta. |
7. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta:
Raport: Jean-Marie Cavada — A6-0215/2006:
|
— |
Andreas Mölzer, Hubert Pirker |
Raport: Jean-Marie Cavada — A6-0214/2006:
|
— |
Hubert Pirker |
Raport: Alain Lamassoure — A6-0223/2006:
|
— |
Hynek Fajmon |
Raport: Caroline Lucas — A6-0201/2006:
|
— |
Ivo Strejček, Robert Evans |
8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused
Hääletuse parandused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Hääletuskavatsused
Teatati järgmistest hääletuskavatsustest (seoses andmata häältega):
Raport: Konstantinos Hatzidakis — A6-0224/2006
|
— |
muudatusettepanek 1 vastu: José Javier Pomés Ruiz, Marie Panayotopoulos-Cassiotou |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Gunnar Hökmark, José Javier Pomés Ruiz, Alexander Radwan |
Raport: Corien Wortmann-Kool — A6-0217/2006
|
— |
muudatusettepanek 20 vastu: Rainer Wieland |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Gilles Savary, |
Raport: Alain Lamassoure — A6-0223/2006
|
— |
muudatusettepanek 1 poolt: Hubert Pirker |
Raport: Caroline Lucas — A6-0201/2006
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Libor Rouček |
(Istung katkestati kell 12.50 ja jätkus kell 15.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Jacek Emil SARYUSZ-WOLSKI
asepresident
9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
10. Ettevõtluse ümberkorraldamise majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud Euroopas (arutelu)
Komisjoni avaldus: Ettevõtluse ümberkorraldamise majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud Euroopas
Günter Verheugen (komisjoni asepresident) esines avaldusega.
Sõna võtsid José Albino Silva Peneda fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Lena Ek fraktsiooni ALDE nimel, Pierre Jonckheer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Philip Bushill-Matthews, Jan Andersson, Roberto Musacchio, Malcolm Harbour, Jean Louis Cottigny, Helmuth Markov, Edite Estrela ja Pier Antonio Panzeri.
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
Sõna võtsid Joel Hasse Ferreira, Jamila Madeira ja Günter Verheugen.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Alain Lipietz, Pierre Jonckheer, Elisabeth Schroedter fraktsiooni Verts/ALE nimel ümberkorralduste majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta (B6-0383/2006), |
|
— |
Martin Schulz, Stephen Hughes, Jan Andersson, Joel Hasse Ferreira, Jean Louis Cottigny, Alain Hutchinson, Edite Estrela, Jamila Madeira fraktsiooni PSE nimel ettevõtluse ümberkorraldamise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta Euroopas (B6-0387/2006), |
|
— |
Ria Oomen-Ruijten, José Albino Silva Peneda fraktsiooni PPE-DE nimel ettevõtluse ümberkorraldamise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta Euroopas (B6-0388/2006), |
|
— |
Lena Ek fraktsiooni ALDE nimel tööstuse ümberkorraldamise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta Euroopas (B6-0389/2006), |
|
— |
Ilda Figueiredo, Pedro Guerreiro, Roberto Musacchio, Marco Rizzo, Helmuth Markov, Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel ettevõtluse ümberstruktureerimise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta Euroopas (B6-0398/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.13.
11. Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse (arutelu)
Raport Ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis (2006/2005(INI)) — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Pilar del Castillo Vera (A6-0204/2006).
Pilar del Castillo Vera tutvustas raportit.
Sõna võttis Günter Verheugen (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Maria Matsouka (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Guy Bono (CULT komisjoni arvamuse koostaja), Jerzy Buzek fraktsiooni PPE-DE nimel, Britta Thomsen fraktsiooni PSE nimel, Jorgo Chatzimarkakis fraktsiooni ALDE nimel, David Hammerstein Mintz fraktsiooni Verts/ALE nimel, Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel, Andreas Mölzer (fraktsioonilise kuuluvuseta), Nikolaos Vakalis, Reino Paasilinna, Arūnas Degutis, Erna Hennicot-Schoepges, Teresa Riera Madurell, Ján Hudacký, Pia Elda Locatelli, András Gyürk, Adam Gierek ja Zita Pleštinská.
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
Sõna võtsid John Attard-Montalto, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Wiesław Stefan Kuc ja Romana Jordan Cizelj.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 05.07.2006 protokolli punkt 4.5.
12. Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks: süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (arutelu)
Raport raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale [2006/2003(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Joan Calabuig Rull (A6-0206/2006).
Joan Calabuig Rull tutvustas raportit.
Sõna võttis Günter Verheugen (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Ilda Figueiredo (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Werner Langen fraktsiooni PPE-DE nimel, Reino Paasilinna fraktsiooni PSE nimel, Patrizia Toia fraktsiooni ALDE nimel, Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel, ja Lydia Schenardi (fraktsioonilise kuuluvuseta).
Infotunni ajaks arutelu katkestati.
Arutelu jätkatakse kell 21.00.
13. Infotund (küsimused komisjonile)
Parlament vaatas läbi komisjonile esitatavad küsimused (B6-0312/2006).
Esimene osa
Küsimus 34 (Claude Moraes): jalgpall.
Neelie Kroes (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Claude Moraes, Glyn Ford ja Manolis Mavrommatis.
Küsimus 35 (Robert Evans): Montenegro.
Olli Rehn (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Robert Evans ja Bernd Posselt.
Küsimus 36 (András Gyürk): möödunud kuul toimunud energiaturu kontroll ja selle tulemused.
Neelie Kroes vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) András Gyürk ja Paul Rübig.
Teine osa
Küsimust 37 ei käsitletud, kuna kõnesoleva teema arutamine oli kantud asjaomase osaistungjärgu päevakorda.
Küsimus 38 (Bernd Posselt): olukord Venemaal.
Küsimus 39 (Milan Horáček): olukord Venemaal.
Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige) vastas küsimustele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Bernd Posselt, Milan Horáček, Justas Vincas Paleckis ja Paul Rübig.
Küsimus 40 (Nicholson of Winterbourne): muudetud tegevusjuhised seoses pantvangivõtjatega.
Benita Ferrero-Waldner vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Nicholson of Winterbourne ja Richard Seeber.
Küsimus 41 (Justas Vincas Paleckis): ELi ja Venemaa koostöö.
Benita Ferrero-Waldner vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Justas Vincas Paleckis, Piia-Noora Kauppi ja Agnes Schierhuber.
Küsimustele 42 kuni 47 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 48 (Marc Tarabella): Euroopa Liidu kodanike elamisload.
Franco Frattini (komisjoni asepresident) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Marc Tarabella.
Küsimus 49 (Sarah Ludford): üleminekuklausel.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sarah Ludford ja Margarita Starkevičiūtė.
Küsimus 50 (Zdzisław Kazimierz Chmielewski): puudega inimeste olukord karistusasutustes.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Zdzisław Kazimierz Chmielewski.
Küsimustele 51 kuni 58 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 59 (Georgios Toussas): ametiühingute liikmete vallandamine.
Franco Frattini vastas küsimusele.
Georgios Toussas esitas täiendava küsimuse.
Sõna võttis Marie Panayotopoulos-Cassiotou, kes avaldas vastuseisu sellele, küsimust 51 ei käsitletud (asepresident vastas talle, et infotunni läbiviimist reguleerivatest sätetest on kinni peetud).
Franco Frattini vastas Georgios Toussase täiendavale küsimusele.
Küsimus 60 (Dimitrios Papadimoulis): Kreeka õigustik ja kohtuotsuste mittetäitmine.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Dimitrios Papadimoulis.
Sõna võttis Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, kes avaldas vastuseisu küsimuste käsitlemise järjekorrale ja sellele, et tema esitatud küsimust 54 ei käsitletud (asepresident vastas talle, et infotunni läbiviimist reguleerivatest sätetest on kinni peetud).
Marie Panayotopoulos-Cassiotou esitas täiendava küsimuse, millele Franco Frattini vastas.
Sõna võttis Georgios Toussas, kes avaldas vastuseisu infotunni korraldusele (asepresident vastas talle, et asjakohastest sätetest on kinni peetud).
Küsimus 61 (Proinsias De Rossa): töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamine Iirimaal.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Proinsias De Rossa, Mairead McGuinness ja Jim Higgins.
Küsimused 69 ja 86 ei ole vastuvõetavad.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Komisjoni infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.20 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
14. Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks: süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (arutelu jätkamine)
Raport raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale [2006/2003(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Joan Calabuig Rull (A6-0206/2006).
Sõna võtsid Pilar del Castillo Vera, Pia Elda Locatelli, Danutė Budreikaitė, Nikolaos Vakalis, John Attard-Montalto, Alessandro Battilocchio, Gunnar Hökmark ja Paul Rübig.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 05.07.2006 protokolli punkt 4.6.
15. Siseveelaevade tehnilised nõuded ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ [13274/1/2005 — C6-0091/2006 — 1997/0335(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Renate Sommer (A6-0208/2006).
Renate Sommer tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Reinhard Rack fraktsiooni PPE-DE nimel, Ulrich Stockmann fraktsiooni PSE nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Inés Ayala Sender ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 05.07.2006 protokolli punkt 4.2.
16. Tsiviillennundus (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses [13376/1/2005 — C6-0090/2006 — 2000/0069(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Ulrich Stockmann (A6-0212/2006).
Ulrich Stockmann tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Roland Gewalt fraktsiooni PPE-DE nimel, Gilles Savary fraktsiooni PSE nimel, ja Dirk Sterckx fraktsiooni ALDE nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
Sõna võtsid Eva Lichtenberger fraktsiooni Verts/ALE nimel, Georgios Toussas fraktsiooni GUE/NGL nimel, Roberts Zīle fraktsiooni UEN nimel, Georg Jarzembowski, Ewa Hedkvist Petersen, Mieczysław Edmund Janowski, Reinhard Rack, Inés Ayala Sender, Christine De Veyrac, Jörg Leichtfried ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 05.07.2006 protokolli punkt 4.3.
17. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse veod * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta [KOM(2005)0673 — C6-0031/2006 — 2005/0272(CNS)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Esko Seppänen (A6-0174/2006).
Sõna võttis Andris Piebalgs (komisjoni liige).
Esko Seppänen tutvustas raportit.
Sõna võtsid Werner Langen fraktsiooni PPE-DE nimel, Vincenzo Lavarra fraktsiooni PSE nimel, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kartika Tamara Liotard fraktsiooni GUE/NGL nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, Alejo Vidal-Quadras, Justas Vincas Paleckis, Marie Anne Isler Béguin, Romana Jordan Cizelj, András Gyürk, Paul Rübig ja Andris Piebalgs.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 05.07.2006 protokolli punkt 4.4.
18. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 354.650/OJME).
19. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.05.
Julian Priestley
peasekretär
Janusz Onyszkiewicz
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, van den Berg, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Birutis, Blokland, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, de Brún, Degutis, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ek, El Khadraoui, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomolka, Gottardi, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, Locatelli, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lynne, Maaten, McAvan, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Peillon, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Savi, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Frithjof Schmidt, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Veneto, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Manfred Weber, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Abadjiev, Anastase, Arabadjiev, Athanasiu, Bărbuleţiu, Bliznashki, Buruiană Aprodu, Cappone, Ciornei, Cioroianu, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Dimitrov, Dîncu, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Ilchev, Kazak, Kirilov, Kónya-Hamar, Marinescu, Mihăescu, Morţun, Paparizov, Parvanova, Petre, Podgorean, Popa, Popeangă, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Szabó, Ţicău, Tîrle, Zgonea Valeriu Ştefan
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (…, …, …) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (…, …, …) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Taotlus Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse küsimiseks — Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
konsulteerimise taotlus |
|
+ |
|
2. Taotlus Regioonide Komitee arvamuse küsimiseks — Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
konsulteerimise taotlus |
|
+ |
|
3. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (rändajate salaja üle piiri toimetamine) *
Raport: Jean-Marie CAVADA (A6-0215/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (inimkaubandus) *
Raport: Jean-Marie CAVADA (A6-0214/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Ühenduse institutsioonide ja organite suhtes Århusi konventsiooni sätete kohaldamine ***III
Raport: Eija-Riitta KORHOLA (A6-0230/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
hääletus: ühine tekst |
|
+ |
|
||
6. Patareid, akud ja nende jäätmed ***III
Raport: Johannes BLOKLAND (A6-0231/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
hääletus: ühine tekst |
|
+ |
|
||
7. Euroopa Sotsiaalfond ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
José Albino SILVA PENEDA (A6-0220/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
heakskiitmine ilma hääletuseta |
|
+ |
|
||
8. Euroopa Regionaalarengu Fond ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Giovanni Claudio FAVA (A6-0225/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
heakskiitmine ilma hääletuseta |
|
+ |
|
||
9. Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Jan OLBRYCHT (A6-0227/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
heakskiitmine ilma hääletuseta |
|
+ |
|
||
10. Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmine ***I
Raport: Jean-Paul GAUZES (A6-0024/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Määruse ettepanek |
|||||
|
plokk nr 1 |
7-28 30-40 42-43 |
PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE |
|
+ |
|
|
plokk nr 2 |
1-6 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
õigusloomega seotud resolutsiooni projekt |
|||||
|
pärast § 1 |
29 |
PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE |
|
+ |
|
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 41 ja 44 võeti tagasi.
11. Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond (üldsätted) ***
Soovitus: Konstantinos HATZIDAKIS (A6-0224/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
pärast teist volitust |
1 |
Verts/ALE |
NH |
- |
80, 534, 16 |
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
533, 41, 53 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
Verts/ALE: me 1
12. Ühtekuuluvusfondi asutamine ***
Raport: Alfonso ANDRIA (A6-0226/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
567, 29, 36 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
13. Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused *
Raport: Corien WORTMANN-KOOL (A6-0217/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
1 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
2 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
3 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
4 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
6 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
7 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
8 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
9 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
10 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
11-12 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
art 1 pärast § 2 |
20 |
Verts/ALE |
NH |
- |
261, 363, 13 |
|
13 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
art 2 |
15 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
21 |
Verts/ALE |
NH |
- |
279, 354, 11 |
|
|
14 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
pärast põhj 10 |
22 |
PPE-DE + PSE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
põhj 11 |
5vo |
komisjon |
|
+ |
|
|
põhj 12 |
5vo |
komisjon |
|
+ |
|
|
16 |
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
|
põhj 13 |
17 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
pärast põhj 13 |
18 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
põhj 14 |
19 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
534, 89, 16 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
Verts/ALE: me 20, 21
Taotlused eraldi hääletuseks:
IND/DEM: me 6-12
Verts/ALE: me 1, 6, 13, 14
ALDE: me 10, 13, 14
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE
me 3
1. osa: kogu tekst, v.a. sõnad „jõustub pärast kaheaastast üleminekuperioodi”
2. osa: need sõnad
me 4
1. osa: kogu tekst, v.a. sõnad „samas sundida neid selleks ei saa.”
2. osa: need sõnad
me 8
1. osa:„ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi … konkurentsieeskirjade parandamisele.”
2. osa:„Ent komisjon peaks põhjalikult … ja poliitilisi mõjusid.”
ALDE
me 1
1. osa:„Määruses (EMÜ) nr 4056/86 … kaitsta konkurentsi eest.”
2. osa:„Praeguses ülemaailmse konkurentsi, … vahelise teabevahetuse vajalikkust.”
Verts/ALE, ALDE
me 22
1. osa:„Liiniteenuste sektori õiguskindluse tagamiseks võtab komisjon tihedas koostöös sidusrühmadega ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu suunised asutamislepingu artiklite 81 ja 82 reguleerimisala kohta.”
2. osa:„enne üleminekuperioodi lõppu”
14. EÜ omavahendite süsteem *
Raport: Alain LAMASSOURE (A6-0223/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
2-4 6 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
1 |
komisjon |
NH |
+ |
533, 82, 23 |
|
5 |
komisjon |
osa/NH |
|
|
|
|
1 |
+ |
576, 38, 25 |
|||
|
2 |
- |
283, 328, 30 |
|||
|
põhj 8 |
7 |
GUE/NGL |
NH |
- |
242, 390, 7 |
|
põhj 9 |
8 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
pärast põhj 11 |
9 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: me 5 ja 7
GUE/NGL: me 1
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE
me 5
1. osa:„Euroopa Ülemkogu kutsus 15.–16. detsembril … ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.”
2. osa:„Euroopa Parlament märkis oma 17. mai 2006. aasta … järgmise finantsraamistiku puhul;”
Taotlused eraldi hääletuseks:
GUE/NGL: me 5
15. Equitable Life Assurance Society kriis
Vaheraport: Diana Wallis (A6-0221/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
põhj G |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Mitmesugust
Raportöör pr Wallis esitas põhjenduse G kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
|
„G. |
arvestades, et uurimiskomisjoni käsitletavad küsimused on üldise tähtsusega, mis ulatub otseselt mõjutatud Euroopa kodanike konkreetsetest probleemidest kaugemale, eelkõige seoses kindlustustoodete siseturu adekvaatse toimimise, ühenduse õiguse nõuetekohase rakendamise ning kodanikele kättesaadavate hüvitusmehhanismide piisavusega, eriti piiriülestes olukordades, kus asjaomane ettevõte on koduriigi kontrolli all;” |
16. Finantsteenuste sektori konsolideerimine
Raport: Joseph MUSCAT (A6-0170/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 3 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
353, 255, 20 |
|||
|
§ 4 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 8 |
6 |
PSE |
NH |
+ |
345, 287, 9 |
|
§ 9 |
1 |
ALDE |
|
- |
|
|
pärast § 9 |
7 |
PSE |
|
- |
|
|
§ 10 |
2 |
ALDE |
|
- |
|
|
§ 12 |
3 |
ALDE |
EH |
+ |
326, 276, 18 |
|
§ 17 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 23 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
- |
282, 319, 18 |
|||
|
§ 26 |
4 |
ALDE |
EH |
+ |
308, 299, 16 |
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
§ 33 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 36 |
5 |
ALDE |
EH |
+ |
306, 272, 39 |
|
§ 38 |
8 |
PSE |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE: §§ 17, 26
UEN: § 38
ALDE: § 33
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PSE: me 6
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE, PSE
§ 23
1. osa:„märgib, et praegune dividendide … ELi dividendide väljamaksmist;”
2. osa:„märgib samuti, et ELi dividendide puhul … puhaskasumi märkimisväärse vähenemise;”
ALDE
§ 4
1. osa:„väljendab heameelt positiivse … ajakohastamisele ja täiendamisele,”
2. osa:„isegi kui siiamaani ei ole … ühisraha finantsturgude integreerimiseks;”
PSE
§ 3
1. osa: märgib, et ühinemised ja omandamised … paljudel erinevatel viisidel,
2. osa:„nt institutsioonidevaheliste kaubanduslike … loomise kaudu konkurentidega (nt maksete kliiringu- ja arveldussüsteemid);”
Mitmesugust
Raportöör hr Muscat esitas ME 8 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
|
„38. |
usub, et on viimane aeg selleks, et ELi institutsioonid, eriti Euroopa Parlament, alustaks arutelu ELi finantsturgude järelevalve struktuuri üle; sel põhjusel nõuab 2006. aasta lõpuks nn tarkade isikute komitee loomist, kes uuriks ja esitaks kuus kuud pärast komitee loomist aruande turgude ja finantseerimisasutuste konsolideerimise mõjude kohta usaldatavus-normatiivide täitmise järelevalvele, finantsstabiilsusele ja kriisiohjamisele; seoses sellega palub nimetatud komiteel pakkuda välja mõtteid seoses arvukate aruandlusnõuete lihtsustamisega, praeguste struktuuride parandamisega ja lõpuks esitada arvamus Euroopa finantsjärelevalveasutuste vajaduste ja struktuuride kohta;” |
17. Äriühinguõiguse viimased arengud ja tulevikuväljavaated
Raport: Andrzej Jan SZEJNA (A6-0229/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 3 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
pärast § 15 |
2 |
PSE |
|
+ |
|
|
pärast § 26 |
4 |
PSE |
|
- |
|
|
pärast § 31 |
5 |
PSE |
|
- |
|
|
pärast § 42 |
3 |
PSE |
|
- |
|
|
§ 43 |
1 |
ALDE |
|
- |
|
|
põhj F |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks:
ALDE: § 3, põhj F
18. Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele
Raport: Caroline LUCAS (A6-0201/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 1 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 4 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 6 |
4 |
Verts/ALE |
EH |
- |
268, 323, 33 |
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
|
§ 7 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 8 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
- |
281, 332, 17 |
|||
|
pärast § 10 |
2 |
PPE-DE: |
|
+ |
|
|
§ 11 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 21 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
pärast § 21 |
3 |
PPE-DE + DAVIES |
|
+ |
|
|
§ 22 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1/EH |
- |
295, 317, 18 |
|||
|
2/EH |
+ |
364, 253, 11 |
|||
|
§ 23 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 27 |
1 |
GUE/NGL |
EH |
- |
142, 453, 8 |
|
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 29 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
- |
270, 331, 23 |
|
§ 30 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 37 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
439, 74, 102 |
||
Taotlused eraldi hääletuseks:
ALDE: §§ 4, 6, 7, 8, 21, 23 ja 29
PSE: § 29
Verts/ALE: §§ 9, 11, 37
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Verts/ALE: lõpphääletus
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE, PSE, ALDE
§ 22
1. osa:„jagab komisjoni arvamust … kohasem teguviis”
2. osa:„teeb siiski ettepaneku … kauplemissüsteemi müüa”
ALDE
§ 1
1. osa:„tervitab komisjoni … meetmete komplekti,”
2. osa:„mis sisaldab õiguslikke … arvessevõtmise;”
§ 9
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „selle probleemiga tegelemiseks on lisaks” ja „vajalik kaaluda … mitte lennundusele;”
2. osa: need sõnad
§ 27
1. osa:„kutsub komisjoni üles ergutama … muude kui CO2 mõjudest”
2. osa:„kutsub komisjoni üles pakkuma … õhkutõusmisel ja maandumisel;” ja „ning toetama … lämmastikoksiididele;”
§ 30
1. osa: kogu tekst, v.a „saabuvaid ja sealt”, „(võimaluse korral ka ELi õhuruumi läbivaid kontinentidevahelisi lende)” ja „rõhutab, et võiamlikult … kauplemise süsteem;”
2. osa: need sõnad
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Hatzidakise soovitus A6-0224/2006
Muudatusettepanek 1
Poolt: 80
ALDE: Bourlanges
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
PPE-DE: Casini, Cederschiöld, Fjellner, Hökmark, Ibrisagic
PSE: Correia, Leichtfried
UEN: Camre
Verts/ALE: Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 534
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Blokland, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Karatzaferis, Knapman, Louis, Nattrass, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Mussolini, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 16
ALDE: Samuelsen
GUE/NGL: Flasarová, Manolakou, Remek, Toussas
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski
NI: Kilroy-Silk, Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Nicholson
Verts/ALE: van Buitenen
2. Hatzidakise soovitus A6-0224/2006
Resolutsioon
Poolt: 533
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Blokland, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Giertych, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, Locatelli, McAvan, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 41
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Krarup, Liotard, Manolakou, Meijer, Meyer Pleite, Sjöstedt, Svensson, Toussas
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Mussolini, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Nassauer, Radwan
PSE: Leinen
UEN: Camre
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 53
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kirkhope, Lauk, McMillan-Scott, Nicholson, Parish, Tannock, Van Orden
Verts/ALE: van Buitenen
3. Andria soovitus A6-0226/2006
Resolutsioon
Poolt: 567
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, Morgantini, Musacchio, Ransdorf, Strož
IND/DEM: Blokland, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Giertych, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pinheiro, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 29
GUE/NGL: Toussas
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Schenardi, Vanhecke
UEN: Camre
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 36
GUE/NGL: Brie, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Coûteaux
NI: Baco, Claeys, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Kamall, Kirkhope
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Diamanto Manolakou
4. Wortmann-Kooli raport A6-0217/2006
Muudatusettepanek 20
Poolt: 261
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski
NI: Battilocchio, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 363
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Borghezio, Claeys, Czarnecki Ryszard, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Mussolini, Piskorski, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: Manolakou, Toussas
IND/DEM: Coûteaux, Louis
NI: Allister, Baco, Dillen, Kilroy-Silk, Kozlík, Rivera
PPE-DE: Gutiérrez-Cortines
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
5. Wortmann-Kooli raport A6-0217/2006
Muudatusettepanek 21
Poolt: 279
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski
NI: Battilocchio, Borghezio, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 354
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Czarnecki Ryszard, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 11
GUE/NGL: Manolakou, Toussas
IND/DEM: Coûteaux, Louis
NI: Allister, Baco, Kilroy-Silk, Kozlík, Rivera
PSE: Grech
Verts/ALE: van Buitenen
6. Wortmann-Kooli raport A6-0217/2006
Resolutsioon
Poolt: 534
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Kohlíček
IND/DEM: Blokland, Bonde, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski
NI: Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mussolini, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 89
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Kilroy-Silk, Martin Hans-Peter, Mote
PPE-DE: Gewalt, Pieper, Sartori
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 16
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Železný
NI: Allister, Baco, Helmer, Kozlík
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Fajmon, Ouzký, Škottová, Strejček, Vlasák, Zvěřina
Verts/ALE: van Buitenen
7. Lamassoure'i raport A6-0223/2006
Muudatusettepanek 1
Poolt: 533
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
NI: Battilocchio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Giertych, Helmer, Masiel, Mussolini, Piskorski, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 82
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Farage, Grabowski, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Fajmon, Nicholson, Ouzký, Seeberg, Škottová, Strejček, Vlasák
UEN: Camre
Erapooletuid: 23
ALDE: Cappato
IND/DEM: Coûteaux, Louis
NI: Baco, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Martin Hans-Peter, Speroni
PPE-DE: Lauk
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Honeyball, Hughes, Kinnock, McAvan, Martin David, Morgan, Stihler, Willmott, Wynn
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Erapooletuid
Richard Corbett, Gary Titley
8. Lamassoure'i raport A6-0223/2006
Muudatusettepanek 5/1
Poolt: 576
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Battilocchio, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Masiel, Mussolini, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 38
ALDE: Lambsdorff
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Buzek, Cabrnoch, Duchoň, Fajmon, Ouzký, Seeberg, Škottová, Strejček, Vlasák, Vlasto
Erapooletuid: 25
GUE/NGL: Manolakou, Toussas
IND/DEM: Louis
NI: Allister, Baco, Helmer, Kilroy-Silk, Kozlík
PPE-DE: Zvěřina
PSE: Cashman, Corbett, Evans Robert, Ford, Gill, Honeyball, Hughes, Kinnock, McAvan, Martin David, Morgan, Stihler, Titley, Willmott, Wynn
Verts/ALE: van Buitenen
9. Lamassoure'i raport A6-0223/2006
Muudatusettepanek 5/2
Poolt: 283
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Markov
NI: Battilocchio, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Mussolini, Rutowicz
PPE-DE: Doyle, Fjellner, Grosch, Jackson, Wieland
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 328
ALDE: Lambsdorff
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Grabowski, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 30
GUE/NGL: Aita, Catania, Musacchio, Papadimoulis, Remek, Wagenknecht
NI: Baco, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Kilroy-Silk, Kozlík, Martin Hans-Peter, Speroni
PSE: Cashman, Corbett, Evans Robert, Ford, Gill, Honeyball, Hughes, Kinnock, McAvan, Martin David, Morgan, Stihler, Titley, Willmott, Wynn
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
Hääletuse parandused
Vastu
Françoise Grossetête, Henrik Dam Kristensen
Erapooletuid
Christofer Fjellner
10. Lamassoure'i raport A6-0223/2006
Muudatusettepanek 7
Poolt: 242
ALDE: Degutis, Deprez, Samuelsen
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Chruszcz, Giertych, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Marques
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Gierek, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 390
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Claeys, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Cashman, Corbett, Evans Robert, Ford, Geringer de Oedenberg, Gill, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Ilves, Kinnock, Martin David, Morgan, Segelström, Skinner, Stihler, Titley, Westlund, Willmott, Wynn
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 7
NI: Baco, Kilroy-Silk, Kozlík
PSE: Hughes, McAvan
Verts/ALE: van Buitenen, Smith
Hääletuse parandused
Vastu
Linda McAvan
Erapooletuid
Eva-Britt Svensson, Jonas Sjöstedt
11. Muscati raport A6-0170/2006
Muudatusettepanek 6
Poolt: 345
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Blokland, Bonde, Karatzaferis
NI: Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Karas, Rübig, Schierhuber, Seeber, Vernola
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Camre, Didžiokas
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 287
ALDE: Andria
GUE/NGL: Adamou, Manolakou, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 9
ALDE: Harkin
IND/DEM: Louis
NI: Baco, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Rivera
PPE-DE: Korhola
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Reinhard Rack, Hubert Pirker
12. Lucasi raport A6-0201/2006
Resolutsioon
Poolt: 439
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Busk, Cappato, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Hall, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Ludford, Lynne, Manders, Matsakis, Nicholson of Winterbourne, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Blokland, Bonde, Coûteaux, Karatzaferis, Louis
NI: Battilocchio, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Martin Hans-Peter, Masiel, Mussolini, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Iturgaiz Angulo, Jackson, Járóka, Jeggle, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klaß, Klich, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Rocard, Rosati, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Szejna, Tabajdi, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Westlund, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 74
ALDE: Alvaro, Andria, Birutis, Bourlanges, Chatzimarkakis, Degutis, Deprez, Dičkutė, Griesbeck, Klinz, Krahmer, Lambsdorff, Neyts-Uyttebroeck, Riis-Jørgensen, Takkula, Virrankoski
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Helmer, Kilroy-Silk, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Berend, Brok, Cabrnoch, del Castillo Vera, Cederschiöld, Duchoň, Fajmon, Ferber, Fjellner, Friedrich, Hökmark, Ibrisagic, Itälä, Jarzembowski, Kauppi, Klamt, Konrad, Lehne, Ouzký, Pack, Pieper, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Škottová, Strejček, Vlasák, Weber Manfred, von Wogau, Zvěřina
PSE: Groote, Hänsch, Haug, Stockmann, Vincenzi, Walter, Weiler
UEN: Zīle
Erapooletuid: 102
ALDE: Beaupuy, Budreikaitė, Cocilovo, Fourtou, Geremek, Gibault, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Maaten, Mulder, Newton Dunn, Pannella, Polfer, Savi, Schuth, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Väyrynen, Van Hecke
GUE/NGL: Adamou, Figueiredo, Manolakou, Remek, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Sinnott
NI: Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Bradbourn, Descamps, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Doyle, Hannan, Hatzidakis, Jałowiecki, Jordan Cizelj, Korhola, Lamassoure, Lewandowski, McGuinness, Pirker, Rack, Reul, Schwab, Seeber, Sonik
PSE: Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Calabuig Rull, Carnero González, Cashman, Corbett, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, García Pérez, Goebbels, Grech, Gruber, Honeyball, Hughes, Laignel, McAvan, Mann Erika, Moreno Sánchez, Morgan, Riera Madurell, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Tarabella, Titley, Wiersma, Willmott, Wynn, Zingaretti
UEN: Kamiński
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Karin Riis-Jørgensen
Erapooletuid
Paul Rübig, Robert Evans, Othmar Karas, Joseph Muscat, Agnes Schierhuber, Jim Higgins, Gay Mitchell
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0281
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (rändajate salaja üle piiri toimetamine) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (8174/2006 — KOM(2005)0503 — C6-0129/2006 — 2003/0196(CNS))
(Nõuandemenetlus — uus konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse projekti (8174/2006); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0503) (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 13. jaanuari 2004. aasta seisukohta (2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 lõiget 2 ja artikli 63 lõiget 3, artiklit 66, 179 ja 181 a koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga (C6-0129/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 43 lõiget 1, artikli 55 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0215/2006), |
|
1. |
kiidab protokolli sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0282
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus (inimkaubandus) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava, inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitleva protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel ((8174/2006 — KOM(2005)0503 — C6-0130/2006 — 2003/0197(CNS))
(Nõuandemenetlus — uus konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse projekti (8174/2006); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0503) (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 13. jaanuari 2004. aasta seisukohta (2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 lõiget 2, artikli 63 lõiget 3, ning artikleid 66, 179 ja 181a koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga (C6-0130/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 43 lõiget 1, artikli 55 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0214/2006), |
|
1. |
kiidab protokolli sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0283
Århusi konventsiooni sätete kohaldamine ühenduse institutsioonide ja organite suhtes ***III
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (PE-CONS 3614/1/2006 — C6-0156/2006 — 2003/0242(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse lepituskomitee poolt heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3614/1/2006 — C6-0156/2006); |
|
— |
võttes arvesse esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0622) (2) suhtes; |
|
— |
võttes arvesse teise lugemise seisukohta (3) nõukogu ühise seisukoha (4) suhtes; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi muudatuste kohta ühises seisukohas (KOM(2006)0081) (5); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 65; |
|
— |
võttes arvesse delegatsiooni lepituskomitees raportit (A6-0230/2006), |
|
1. |
kiidab ühise teksti heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada koos nõukogu eesistujaga õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
3. |
teeb Euroopa Parlamendi peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused on nõuete kohaselt läbi viidud, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 103, 29.4.2004, lk 612.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) Vastuvõetud tekstid, 18.1.2006, P6_TA(2006)0016.
(4) ELT C 264, 25.10.2005, lk 18.
(5) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0284
Patareid, akud ja nende jäätmed ***III
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete ning direktiivi 91/157/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (PE-CONS 3615/4/2006 — C6-0154/2006 — 2003/0282(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3615/4/2006 — C6-0154/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0723) (2) suhtes; |
|
— |
võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta (3) nõukogu ühise seisukoha (4) suhtes; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt nõukogu ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2006)0017) (5); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 65, |
|
— |
võttes arvesse raportit, mille esitas Euroopa Parlamendi delegatsioon lepituskomitees (A6-0231/2006), |
|
1. |
kiidab ühise teksti heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
3. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused on nõuetekohaselt läbi viidud, ja korraldada nõukogu peasekretäri nõusolekul selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 354.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) Vastuvõetud tekstid, 13.12.2005, P6_TA(2005)0495.
(4) ELT C 264 E, 25.10.2005, lk 1.
(5) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0285
Euroopa Sotsiaalfond ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (9060/4/2006 — C6-0188/2006 — 2004/0165(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9060/4/2006 — C6-0188/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0493) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse muudetud komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0523) (3); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0220/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 6.7.2005, P6_TA(2005)0281.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0286
Euroopa Regionaalarengu Fond ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (9059/4/2006 — C6-0187/2006 — 2004/0167(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9059/4/2006 — C6-0187/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0495) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0225/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 6.7.2005, P6_TA(2005)0279.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0287
Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (9062/2/2006 — C6-0189/2006 — 2004/0168(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9062/2//2006 — C6-0189/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0496) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0094) (3); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0227/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 6.7.2005, P6_TA(2005)0280.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0288
Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmine ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (KOM(2005)0305 — C6-0232/2005 — 2005/0126(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0305) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0232/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0024/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
kutsub komisjoni üles esitama määruse (EÜ) nr 1348/2000 kodifitseeritud versiooni muudetud ettepaneku kujul, võttes arvesse käesolevaid muudatusettepanekuid; |
|
3. |
palub komisjonil Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui komisjon kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda uue tekstiga asendada; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0126
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega muudetakse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)
tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
1. oktoobril 2004. aastal võttis komisjon vastu aruande nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta) (3) kohaldamisest. Aruanne teeb järelduse, et alates jõustumisest 2001. aastal on määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamine üldiselt parandanud ja kiirendanud dokumentide edastamist ja kätteandmist liikmesriikide vahel, kuid sellegipoolest ei ole nimetatud määruse teatud sätete kohaldamine täielikult rahuldav. |
|
(2) |
Siseturu ladusa toimimisega kaasneb vajadus arendada edasi ja kiirendada tsiviil- või kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikide vahel edastamist ja kätteandmist, et lihtsustada määruse (EÜ) nr 1348/2000 teatud sätete kohaldamist ning parandada taotluse esitaja ja adressaadi õiguskindlust. |
|
(3) |
Määrust (EÜ) nr 1348/2000 ei tuleks kohaldada, kui dokumendid antakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elukohast. |
|
(4) |
Dokument tuleb kätte anda nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul ühe kuu jooksul alates selle saamisest vastuvõtva asutuse poolt. |
|
(5) |
Vastuvõttev asutus peaks teavitama adressaati kirjalikult, kasutades selleks tüüpvormi, mis selgitab, et isik võib keelduda dokumenti vastu võtmast kätteandmise hetkel või saates dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul , kui dokument ei ole adressaadile arusaadavas keeles ega kätteandmiskoha ametlikus keeles . Kõnealune kord peaks kehtima ka järgnevate kätteandmiste puhul, kui adressaat on kasutanud oma õigust keelduda. Kõnealust keeldumise korda tuleks samuti kohaldada kätteandmisele diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuste vahendusel ning otse kätteandmise puhul. |
|
(6) |
Vastuvõttev asutus peaks jätkama dokumendi kätteandmiseks vajalike meetmete rakendamist ka siis, kui kätteandmine ei ole osutunud võimalikuks ühe kuu jooksul, näiteks kuna kostja viibis oma kodukohast eemal puhkuse tõttu või ei viibinud töökohas ärireisi tõttu. Selleks, et vältida vastuvõtva asutuse tähtajatut kohustust edastava asutuse ees rakendada meetmeid dokumendi kätteandmiseks, peaks viimane standardvormis täpsustama tähtaja, pärast mida kätteandmist enam ei nõuta. |
|
(7) |
Tuleb kehtestada, et dokumendi kätteandmiseks võib lugeda adressaadile dokumendi tõlke kätteandmist. |
|
(8) |
Dokumendi kätteandmise kuupäev peaks olema kuupäev, millal see antakse kätte kooskõlas adressaatliikmesriigi seadustega. Kui vastavalt liikmesriigi seadustele antakse dokument kätte teatud tähtajaks , tuleb siiski lugeda taotluse esitaja puhul arvesseminevaks tähtpäevaks liikmesriigi seadustega kehtestatud tähtpäeva. Liikmesriigid, kus kõnealust süsteemi kohaldatakse, peaksid komisjoni sellest teavitama ning komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ning tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus. |
|
(9) |
Õiguskaitse kättesaadavuse soodustamiseks peavad kohtuametniku, ametiiskiku või muu adressaatliikmesriigi seaduste kohaselt pädeva isiku võetavad tasud vastama kõnealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud ühtsele kindlale määrale, mis järgib proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Ühtse kindla määra nõue ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust kehtestada erinevatele kätteandmisviisidele erinevaid määrasid, kui kehtestamisel järgitakse nimetatud põhimõtteid. |
|
(10) |
Igal liikmesriigil peaks olema õigus dokumente teises liikmesriigis resideeruvatele isikutele kätte anda ka otse postiteenuse abil — tähtkirjaga koos kättesaamise kinnituse või samaväärse dokumendiga. |
|
(11) |
Iga kohtumenetlusest huvitatud isik võib anda dokumendid kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu , kui otse kätteandmine on lubatud asjaomase liikmesriigi õigusaktidega . |
|
(12) |
Komisjon peaks koostama juhendi, mis sisaldaks asjakohast teavet määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamise kohta ning mis tuleks avaldada tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva selleks, et tagada kõnealuse teabe ajakohasus ja terviklikkus, eriti vastuvõtvate ja edastavate asutuste kontaktandmete osas. |
|
(13) |
Määruses (EÜ) nr 1348/2000 sätestatud ajavahemike ja tähtaegade arvestamisel peaks rakendama nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (4). |
|
(14) |
Kuna liikmesriigid ei saa võetavate meetmete eesmärke küllaldasel määral täita ning seda saaks paremini teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(15) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. (5) |
|
(16) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
|
(17) |
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1348/2000 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade ega riigi vastutuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel („acta iure imperii”).” |
|
2) |
Artikli 4 lõike 3 viimane lause asendatakse järgmisega: „Iga liikmesriik teatab Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.” |
|
3) |
Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vastuvõttev asutus rakendab vajalikke meetmeid, et anda dokument kätte võimalikult kiiresti, kuid igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumente ei ole võimalik olnud ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest kätte anda, peab vastuvõttev asutus:
|
|
4) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Kätteandmise kuupäev 1. Dokumendi kätteandmise kuupäev on kuupäev, millal see antakse kätte kooskõlas adressaatliikmesriigi seadustega, ilma et eelöeldu piiraks artikli 8 kohaldamist. 2. Kui kooskõlas liikmesriigi seadustega antakse dokument kätte kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetav kuupäev liikmesriigi seaduste kohaselt.” |
|
6) |
Artikli 10 lõike 2 viimane lause asendatakse järgmisega: „Iga liikmesriik teeb teatavaks Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.” |
|
7) |
Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Taotluse esitaja kannab või hüvitab kulud, mis on seotud:
Kohtuametniku või muu adressaatliikmesriigi seaduste kohaselt pädeva ametniku võetavad tasud peavad vastama kõnealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud ühtsele kindlale määrale, mis järgib proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Liikmesriigid edastavad kõnealused kehtestatud tasumäärad komisjonile.” |
|
8) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Kätteandmine postiteenuse vahendusel Igal liikmesriigil on õigus anda kohtudokumendid kätte otse teises liikmesriigis elavatele isikutele postiteenuse vahendusel — tähtkirjaga koos kättesaamise kinnitusega või samaväärse dokumendiga.” |
|
9) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Otse kätteandmine Iga kohtumenetlusest huvitatud isik võib anda kohtudokumendid kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu , kui otse kätteandmine on lubatud asjaomase liikmesriigi õigusaktidega .” |
|
10) |
Lisatakse artikkel 15a: „Artikkel 15a Kohaldatavad sätted 1. Artiklis 8 sätestatud eeskirjad dokumentide vastuvõtmisest keeldumise kohta ja artiklis 9 sätestatud eeskirjad kätteandmise tähtaja kohta kehtivad saatmise ja kätteandmise vahendite suhtes, mis on sätestatud käesolevas jaos. 2. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel:
|
|
11) |
Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Rakenduseeskirjad Määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad lisas toodud tüüpvormide ajakohastamist ja nende tehnilisi muudatusi, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 2 viidatud nõuandemenetlusele.” |
|
12) |
Artikkel 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 Teavitamine ja avaldamine 1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 4, 10, 11, 13, 15 ja 19 nimetatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende õigusaktide kohaselt antakse dokument kätte kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2. 2. Komisjon avaldab kooskõlas lõikega 1 esitatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende jurisdiktsioonis olevate geograafiliste piirkondade aadressid ja muud kontaktandmed. 3. Komisjon koostab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava juhendi ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb juhendi elektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis kehtestati vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusele 2001/470/EÜ. (6) |
|
13) |
Artikkel 24 asendatakse järgnevaga: „Artikkel 24 Läbivaatamine Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt 1. juuniks 2011 ja pärast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 2 kohaselt määratud asutuste töö tõhususele ning artikli 3 punkti c ja artikli 9 praktilisele kohaldamisele. Aruandele lisatakse vajadusel teatamissüsteemide arengust tulenevad ettepanekud käesoleva määruse muutmise kohta.” |
|
14) |
Artikkel 25 asendatakse järgnevaga: „Artikkel 25 Kohaldamiskuupäev Käesolevat määrust kohaldatakse alates … (7), välja arvatud artikkel 23, mida kohaldatakse alates … (8) . Määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav. |
|
15) |
Lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub […].
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 7 .
(2) Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta seisukoht.
(3) ELT L 160, 30.6.2000, lk 37.
(4) ELT L 124, 8.6.1971, lk 1.
(5) ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(6) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25 .”
(7) Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.
(8) Üheksa kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.”
LISA
DOKUMENTIDE KÄTTEANDMISE TAOTLUS
(Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta artikli 4 lõige 3 (1)
Viitenumber:
1. EDASTAV ASUTUS
|
1.1. |
Nimi: |
|
1.2. |
Aadress:
|
|
1.3. |
Telefon: |
|
1.4. |
Faks: (2) |
|
1.5. |
E-post: (2) |
2. VASTUVÕTTEV ASUTUS
|
2.1. |
Nimi: |
|
2.2. |
Aadress:
|
|
2.3. |
Telefon: |
|
2.4. |
Faks: (2) |
|
2.5. |
E-post: (2) |
3. TAOTLEJA
|
3.1. |
Nimi: |
|
3.2. |
Aadress:
|
|
3.3. |
Telefon: (2) |
|
3.4. |
Faks: (2) |
|
3.5. |
E-post: (2) |
4. ADRESSAAT
|
4.1. |
Nimi: |
|
4.2. |
Aadress:
|
|
4.3. |
Telefon: (2) |
|
4.4. |
Faks: (2) |
|
4.5. |
E-post: (2) |
|
4.6. |
Isikukood/sotsiaalkindlustusnumber/registrikood/muu samalaadne tunnus: (2) |
5. KÄTTEANDMISVIIS
|
5.1. |
Adressaatliikmesriigi seaduste kohaselt |
|
5.2. |
Järgmisel konkreetsel viisil:
|
6. KÄTTEANTAV DOKUMENT
|
a) |
|
|
b) |
|
|
c) |
|
7. KOOS KÄTTEANDMISTEATISEGA TAGASTADA DOKUMENDI KOOPIA (määruse artikli 4 lõige 5)
|
7.1. |
Jah (sellisel juhul saata kätteantavast dokumendist kaks eksemplari) |
|
7.2. |
Ei |
|
1. |
Määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt olete kohustatud tegema kõik dokumendi kätteandmiseks vajalikud toimingud nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti ei ole võimalik ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest kätte anda, tuleb igal juhul informeerida asjaomast asutust punkti 13 kohase teatisega. |
|
2. |
Kui te ei saa käesolevat kätteandmistaotlust edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, olete määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt kohustatud asjaomase asutusega võimalikult kiiresti kontakteeruma, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid. |
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
Edastava asutuse viitenumber:
Vastuvõtva asutuse viitenumber:
KINNITUS KÄTTESAAMISE KOHTA
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 6 lõige 1)
See kinnitus tuleb saata võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast dokumendi kättesaamist kõige kiirema edastusvahendi abil.
8. KÄTTESAAMISE KUUPÄEV:
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
Edastava asutuse viitenumber:
Vastuvõtva asutuse viitenumber:
TAOTLUSE JA DOKUMENDI TAGASTAMISE TEATIS
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 6 lõige 3)
Taotlus ja dokument tuleb kohe tagastada.
9. TAGASTAMISE PÕHJUS:
|
9.1. |
Taotlus ei kuulu selgelt määruse reguleerimisalasse:
|
|
9.2. |
Kätteandmine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu:
|
|
9.3. |
Kätteandmisviis on vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega (määruse artikli 7 lõige 1) |
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
Edastava asutuse viitenumber:
Vastuvõtva asutuse viitenumber:
TEATIS TAOTLUSE JA DOKUMENDI EDASISAATMISE KOHTA PÄDEVALE VASTUVÕTVALE ASUTUSELE
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 6 lõige 4)
Taotlus ja dokument on edastatud järgmisele vastuvõtvale asutusele, kellel on territoriaalne pädevus see kätte anda:
|
10.1. |
Nimi: |
|
10.2. |
Aadress:
|
|
10.3. |
Telefon: |
|
10.4. |
Faks: (2) |
|
10.5. |
E-post: (2) |
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
Edastava asutuse viitenumber:
Vastuvõtva asutuse viitenumber:
TERRITORIAALSELT PÄDEVA VASTUVÕTVA ASUTUSE KÄTTESAAMISTEATIS EDASTAVALE ASUTUSELE
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 6 lõige 4)
See teatis tuleb saata võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast dokumendi saamist kõige kiirema edastusvahendi abil.
11. KÄTTESAAMISE KUUPÄEV:
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
TEAVE ADRESSAADILE TEMA ÕIGUSE KOHTA JÄTTA DOKUMENT VASTU VÕTMATA
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 8 lõige 1)
Edastava asutuse viitenumber:
Vastuvõtva asutuse viitenumber:
TEATIS DOKUMENTIDE KÄTTEANDMISE VÕI KÄTTE ANDMATA JÄTMISE KOHTA
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikkel 10)
Dokumendid antakse kätte nii kiiresti kui võimalik . Kui dokumente ei ole pärast nende vastuvõtmist olnud võimalik ühe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest kätte anda, informeerib vastuvõttev asutus sellest edastavat asutust (vastavalt määruse artikli 7 lõikele 2).
12. KÄTTEANDMISE TOIMUMINE
|
a) |
|
|
b) |
|
|
c) |
|
13. ARTIKLI 7 LÕIKE 2 KOHANE TEAVE
Dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul selle kättesaamisest võimalik edasi anda.
14. DOKUMENDIST KEELDUMINE
Kasutatud keele tõttu keeldus adressaat dokumenti vastu võtmast. Dokumendid on lisatud käesolevale teatisele.
15. DOKUMENDI KÄTTE ANDMATA JÄTMISE PÕHJUS
|
15.1. |
Aadress teadmata |
|
15.2. |
Adressaadi asukoht teadmata |
|
15.3. |
Dokumenti ei olnud võimalik kätte anda enne punktis 6.2 määratud tähtpäeva või tähtaega. |
|
15.4. |
Muu (täpsustada): |
Dokumendid on lisatud käesolevale teatisele.
Koht:
Kuupäev:
Allkiri ja/või tempel:
(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
(2) Selle teabe esitamine on vabatahtlik.
P6_TA(2006)0289
Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond (üldsätted) ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (9077/2006 — C6-0192/2006 — 2004/0163(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (9077/2006) (1), |
|
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 161 (C6-0192/2006), |
|
— |
võttes arvesse käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni avaldust, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 1, |
|
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni soovitust ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0224/2006); |
|
1. |
annab nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA KOMISJONI AVALDUS
Ilma et see piiraks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning kehtivaid eeskirju (2007-2013), esitab komisjon alates 2010. aastast eelarvepädevatele institutsioonidele hinnangu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohta programmiperioodil 2007-2013, sh reegli N + 3/N + 2 rakendamise tagajärgede kohta.
P6_TA(2006)0290
Ühtekuuluvusfondi asutamine ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (9078/2006 — C6-0191/2006 — 2004/0166(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (9078/2006) (1), |
|
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 161 teisele lõigule (C6-0191/2006), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 1, |
|
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni soovitust (A6-0226/2006); |
|
1. |
annab nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0291
Liinilaevanduskonverentside grupierand ning kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1/2003 seoses selle rakendusala laiendamisega kabotaažile ja rahvusvahelistele trampteenustele (KOM(2005)0651 — C6-0046/2006 — 2005/0264(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0651) (1), |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 83, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0046/2006), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0217/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(3) |
Määruses (EMÜ) nr 4056/86 sätestatud liinilaevanduskonverentside grupierandiga vabastatakse ühe või mitme liinilaevanduskonverentsi kõik liikmed või osa liikmeid asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sisalduva kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse keelu kohaldamisest. Grupierandi õigustuses leitakse põhimõtteliselt, et konverentsid loovad tasakaalu, tagades eksportijaile usaldusväärse teeninduse, mida ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Komisjoni läbiviidud mereveosektori põhjalik uurimine on näidanud, et liinilaevandus ei ole unikaalne, sest selle kulustruktuur ei erine oluliselt muude majandussektorite kulustruktuurist. Seega ei ole mingeid tõendeid, et mereveosektorit tuleks kaitsta konkurentsi eest. |
|
(3) |
Määruses (EMÜ) nr 4056/86 sätestatud liinilaevanduskonverentside grupierandiga vabastatakse ühe või mitme liinilaevanduskonverentsi kõik liikmed või osa liikmeid asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sisalduva kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse keelu kohaldamisest. Grupierandi õigustuses leitakse põhimõtteliselt, et konverentsid loovad tasakaalu, tagades eksportijaile usaldusväärse teeninduse, mida ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Komisjoni läbiviidud mereveosektori põhjalik uurimine on näidanud, et liinilaevandus on tänapäeval väga konkurentsivõimeline ega ole mingeid tõendeid, et mereveosektorit tuleks kaitsta konkurentsi eest. Praeguses ülemaailmse konkurentsi, järskude muutuste, kõrgete kulude ja mereveosektorisse investeerimise riskide olukorras tuleks tunnustada kõnealuses sektoris tegutsevate poolte vahelise teabevahetuse vajalikkust. |
|
(9) |
Samuti on tarbetu arvata asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sisalduva keelu kohaldamisalast välja puhtalt tehnilised kokkulepped ja menetlus võimalike konfliktide lahendamiseks õigussüsteemide vahel. Seepärast tuleks need sätted samuti välja jätta. |
|
(9) |
Tehingute lihtsustamiseks selles sektoris sisaldavad artikli 1 lõikes 2a toodud suunised juhiseid tehniliste kokkulepete jaoks määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 2 tähenduses. |
|
(10) |
Seoses eespool selgitatuga tuleks määrus (EMÜ) nr 4056/86 tunnistada tervikuna kehtetuks. |
|
(10) |
Seoses eespooltooduga tuleks määrus (EMÜ) nr 4056/86 tunnistada tervikuna kehtetuks ja liinilaevanduskonverentside grupierandi lõppemine jõustub pärast kaheaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumise kuupäeva . |
|
(10 a) |
Kuna käesoleva määruse rakendamine loob õigusliku konflikti seoses mõnede liikmesriikide ühinemisega ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi tegevusjuhenditega, on nimetatud liikmesriikidel soovituslik end sealt ise taandada, samas sundida neid selleks ei saa. Antud situatsioonist tuleneb vajadus luua täpne menetlus tekkida võivate rahvusvahelise õiguse konfliktidega tegelemiseks. Pärast määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 9 sätete kehtetuks tunnistamist jäetakse alles õiguslik alus, mis võimaldab komisjonil toimida sellel alal nõukogu nimel, võttes aluseks asutamislepingu artiklit 300. |
|
10 b. |
Liiniteenuste sektori õiguskindluse tagamiseks võtab komisjon enne üleminekuperioodi lõppu tihedas koostöös sidusrühmadega ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu suunised asutamislepingu artiklite 81 ja 82 reguleerimisala kohta. |
|
(11) |
Liinilaevanduskonverentse talutakse mitmes riigis. Siin, nagu ka teistes sektorites, ei kohaldata konkurentsiõigust ülemaailmselt ühesuguselt. Võttes arvesse liinilaevanduse globaalset laadi, teeb komisjon kõik vajalikud algatused mujal olemasolevate liinilaevanduskonverentside hinna kindlaksmääramise erandite eemaldamiseks, säilitades samal ajal konsortsiumidesse ja liitudesse koondunud laevandusliinide vahelise koostöö erandi kooskõlas OECD sekretariaadi 2002. aasta soovitustega. |
|
(11) |
Liinilaevanduskonverentse talutakse mitmes riigis. Siin, nagu ka teistes sektorites, ei kohaldata konkurentsiõigust ülemaailmselt ühesuguselt. Võttes arvesse liinilaevanduse globaalset laadi, teeb komisjon kõik vajalikud algatused mujal olemasolevate liinilaevanduskonverentside hinna kindlaksmääramise erandite eemaldamiseks. Samal ajal säilitatakse konsortsiumidesse ja liitudesse koondunud laevandusliinide vahelise koostöö erand kooskõlas OECD sekretariaadi 2002. aasta soovitustega. |
|
(12) |
Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused ei kuulu asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakenduseeskirjade alla, mis sätestati algselt määruses (EMÜ) nr 4056/86 ja seejärel määruses (EÜ) nr 1/2003. Need on nüüdseks ainsad sektorid, mis ei kuulu ühenduse konkurentsi rakenduseeskirjade alla. Regulatiivsest aspektist on anomaalne, et nendes sektorites puuduvad tõhusad jõustamisstruktuurid |
välja jäetud
|
(12 a) |
Koos suunistega esitab komisjon Euroopa Parlamendile läbipaistva ülevaate kolmandate riikide positsioonist (Hiina, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Singapur ja India) seoses ELi uue liinilaevandusteenuste poliitikaga (aktsepteerimine, kohandumine, vastuseis, negatiivne mõju jne) ja nende valmisolekuga kohandada oma süsteeme. |
|
(12 b) |
Kuna liikmesriikidel võib olla tarvis kohandada oma rahvusvahelisi kohustusi seoses liinilaevanduskonverentside süsteemi kaotamisega, tuleks jätkata üleminekuperioodil määruse (EMÜ) nr 4056/86 liinilaevanduskonverentside grupierandit käsitlevate sätete kohaldamist liinilaevanduskonverentside suhtes, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 4056/86 nõuetele käesoleva määruse jõustumise päeval. |
|
(12 c) |
ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi koodeks ei tundu enam rahvusvahelises liinilaevandusteenuste sektoris olulist rolli mängivat. Liikmesriikide vajadus koodeksist loobuda ei tohiks seega olla takistuseks ELi liinilaevanduskonverentside konkurentsieeskirjade parandamisele. Ent komisjon peaks põhjalikult uurima sellise loobumise kaubanduslikke ja poliitilisi mõjusid. |
|
(13 a) |
Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused ei kuulu tänaseni asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakenduseeskirjade alla, mis sätestati algselt määruses (EMÜ) nr 4056/86 ja seejärel määruses (EÜ) nr 1/2003. Need on nüüdseks ainsad sektorid, mis ei kuulu EÜ konkurentsi rakenduseeskirjade alla. Regulatiivsest aspektist on anomaalne, et kabotaaži ja rahvusvaheliste trampteenuste sektorites puuduvad tõhusad konkurentsialased täitevpädevused. |
|
(15 a) |
Eriti enne määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 32 kehtetuks tunnistamist peaks koos määruse (EÜ) nr 1/2003 muudatusettepanekuga kehtestama ka suunised asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakendamiseks trampteenuste suhtes, et tagada selle sektori õiguskindlus ja võtta arvesse selle sektori spetsiifilisi omadusi eriti ühiskasutuse kokkulepete jaoks. Suunised tuleb kindlaks määrata tihedas koostöös huvirühmadega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. |
|
(16) |
Kuna liikmesriikidel võib olla tarvis kohandada oma rahvusvahelisi kohustusi seoses konverentsisüsteemi kaotamisega, tuleks jätkata üleminekuperioodil määruse (EMÜ) nr 4056/86 liinilaevanduskonverentside grupierandit käsitlevate sätete kohaldamist konverentside suhtes, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 4056/86 nõuetele käesoleva määruse jõustumise päeval, |
välja jäetud
|
(16 a) |
Sellega seoses peaks komisjon uurima, kas on vajalik muuta või kehtetuks tunnistada teisi EÜ õigusakte, näiteks nõukogu 15. mai 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 954/79 selle kohta, kuidas liikmesriigid ratifitseerivad liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendit käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni või ühinevad sellega, (2) või nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (3) . |
Komisjon kehtestab suunised enne üleminekuperioodi lõppu. Suunised sisaldavad muuhulgas juhiseid määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 2 objekti kohta, enne kui see tunnistatakse kehtetuks. Lisaks arvestatakse nendes suunistes väikeste ja keskmise suurusega laevaomanike ning kaubanduse eriharudes tegutsejate huvidega.
Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 32 jäetakse välja .
Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 32 tunnistatakse kehtetuks .
Komisjon kehtestab suunised asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakendamiseks trampteenuste suhtes enne seda, kui tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 32.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0292
EÜ omavahendite süsteem *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (KOM(2006)0099 — C6-0132/2006 — 2006/0039(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0099) (1), |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 269 ja Euratomi lepingu artiklit 173, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0132/2006), |
|
— |
võttes arvese 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2), eelkõige selle punkti 8 ja kokkuleppele lisatud 3. deklaratsiooni finantsraamistiku läbivaatamise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0223/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(1) |
15. ja 16. detsembril 2005. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel jõudis Euroopa Ülemkogu muu hulgas järeldusele, et omavahendeid reguleeriv kord peab lähtuma üleüldisest võrdsuse põhimõttest. Kõnealune kord peab seega vastavalt 1984. aasta Euroopa Ülemkogu Fontainebleau' istungjärgu järeldustele tagama, et ühegi liikmesriigi eelarvekoormus ei oleks ülemäärane tema suhtelise jõukusega võrreldes. Seepärast on asjakohane kehtestada sätted teatavate liikmesriikide kohta. |
|
(1) |
15. ja 16. detsembril 2005. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel jõudis Euroopa Ülemkogu muu hulgas järeldusele, et omavahendeid reguleeriv kord peab lähtuma üleüldisest võrdsuse põhimõttest. Kõnealune kord peab seega vastavalt 1984. aasta Euroopa Ülemkogu Fontainebleau' kohtumise järeldustele tagama, et ühegi liikmesriigi eelarvekoormus ei oleks ülemäärane tema suhtelise jõukusega võrreldes. Seepärast on vältimatu, et ajutiselt ja kuni läbivaatamise menetluses 2008. - 2009. aastal on uues, õiglasemas ning läbipaistvamas omavahendite süsteemis kokku lepitud, kehtestatakse sätted teatavate liikmesriikide kohta. |
|
(2) |
Ühenduste omavahendite süsteem peab tagama ühenduste poliitika korrapäraseks arenguks vajalikud vahendid, võttes arvesse vajadust range eelarvedistsipliini järele. |
|
(2) |
Ühenduste omavahendite süsteem peab tagama ühenduste poliitika korrapäraseks arenguks vajalikud vahendid, lähtudes läbipaistvuse ja lihtsuse põhimõttest ning võttes arvesse vajadust range eelarvedistsipliini järele. |
|
(7) |
Läbipaistvuse ja lihtsuse huvides jõudis Euroopa Ülemkogu 15.-16. detsembril 2005. aastal järeldusele, et ühtseks käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks tuleks fikseerida 0,30 %. |
|
(7) |
Euroopa Ülemkogu jõudis15.-16. detsembril 2005. aastal järeldusele, et ühtseks käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks tuleks fikseerida 0,30 %. |
|
(8 a) |
Ühenduste omavahendite süsteem tuleks läbi vaadata iga kord, kui muudetakse ühenduste maksustamisküsimustega (käibemaks, ettevõtte tulumaks, tollimaksud, maksud, aktsiisimaksud) seotud eeskirju . |
|
(11) |
Euroopa Ülemkogu kutsus 15.-16. detsembril 2005. aastal komisjoni üles teostama kogu ELi kulusid ja vahendeid hõlmava täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise ning koostama selle kohta 2008.-2009. aastal aruande. Läbivaatamise raames peaks komisjon seetõttu tegema omavahendite süsteemi toimimise üldkontrolli, lisades sellele vajadusel asjakohased ettepanekud. |
|
(11) |
Euroopa Ülemkogu kutsus 15.-16. detsembril 2005. aastal komisjoni üles teostama kogu ELi kulusid ja vahendeid hõlmava täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise ning koostama selle kohta 2008.-2009. aastal aruande. Läbivaatamise raames peaks komisjon seetõttu tegema omavahendite süsteemi toimimise üldkontrolli, lisades sellele asjakohased ettepanekud vastavalt 3. deklaratsioonis finantsraamistiku läbivaatamise kohta kehtestatud tingimustele, mis on lisatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) . |
Komisjon viib kõiki ELi kulusid ja vahendeid hõlmava täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise raames, mille kohta ta koostab aruande 2008.-2009. aastal, läbi omavahendite süsteemi üldkontrolli, lisades sellele vajadusel asjakohased ettepanekud.
Komisjon viib kõiki ELi kulusid ja vahendeid hõlmava täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise raames, mille kohta ta koostab aruande 2008.-2009. aastal, läbi omavahendite süsteemi üldkontrolli, lisades sellele asjakohased ettepanekud. Ta peab võtma arvesse tulemusi, mis on saadud liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi ühise töö tulemusel. Komisjon arvestab läbivaatamise teostamisel ja oma ettepanekute koostamisel Euroopa Parlamendi töö ja soovitustega vastavalt 3. deklaratsiooni tingimustele, mis on lisatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele.
(1) ELTs veel avaldamata.
P6_TA(2006)0293
Equitable Life Assurance Society kriis
Euroopa Parlamendi resolutsioon Equitable Life Assurance Society kriisi kohta (2006/2026(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 193; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse rakendamist käsitlevate üksikasjalike sätete kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta otsust luua Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjon (2); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 176; |
|
— |
võttes arvesse Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjoni vaheraportit (A6-0221/2006), |
|
A. |
arvestades, et EÜ asutamislepingu artikliga 193 nähakse ette õiguslik alus Euroopa Parlamendi ajutise uurimiskomisjoni loomisele, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli ühenduse õiguse rakendamisel; arvestades, et see on Euroopa Parlamendi järelevalvepädevuse oluline osa; |
|
B. |
arvestades, et uurimiskomisjoni eesmärgiks on uurida kehtivat ühenduse õigustikku ning viisi, kuidas seda on rakendanud Euroopa ühenduste institutsioon või organ või liikmesriigid, ning arvestades, et uurimise ulatus on piiratud nii uurimiskomisjoni volitustega kui ka ühenduse esmase ja teisese õigusega; |
|
C. |
arvestades, et esimeeste konverentsi ettepaneku alusel otsustas Euroopa Parlament oma 18. jaanuari 2006. aasta täiskogu istungil luua uurimiskomisjoni Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiseks ning et kõnealune uurimiskomisjon hakkab uurima paljusid omavahel seotud küsimusi ja teeb ettepanekuid, mida ta peab antud küsimuses vajalikuks; |
|
D. |
arvestades, et uurimiskomisjoni volitused takistavad tal esitada oma uurimise põhjal tehtud järeldusi enne, kui ta on seisukohal, et tema volitused on täidetud; arvestades seega, et uurimiskomisjonil ei ole võimalik ega soovitatav esitada tähelepanekuid oma volituste eri aspektide kohta nii varajases tööjärgus; |
|
E. |
arvestades, et uurimiskomisjon on kiitnud heaks töödokumendi, milles esitatakse struktureeritud lähenemisviis ning seatakse kindlad tegevus- ja uurimissuunad; |
|
F. |
arvestades, et uurimiskomisjon on tellinud oma ekspertiisieelarve raames välisuuringud seoses esimese kolme töödokumendis määratletud uurimissuunaga ning ootab praegu uuringutulemusi; |
|
G. |
arvestades, et uurimiskomisjoni käsitletavad küsimused on üldise tähtsusega, mis ulatub otseselt mõjutatud Euroopa kodanike konkreetsetest probleemidest kaugemale, eelkõige seoses kindlustustoodete siseturu adekvaatse toimimise, ühenduse õiguse nõuetekohase rakendamise ning kodanikele kättesaadavate hüvitusmehhanismide piisavusega, eriti piiriülestes olukordades, kus asjaomane ettevõte on koduriigi kontrolli all; |
|
H. |
arvestades, et uurimiskomisjonis käsitletavad küsimused võivad avaldada üldist mõju maksevõimet käsitlevale projektile (Solvency II), eriti selles, mis puudutab võimalikke tulevasi sätteid kindlustusseltside varasid ja kohustusi käsitlevate eeskirjade, varade kohustustele vastavuse, edasikindlustusskeemide ning raamatupidamisarvestuse ja kindlustusmatemaatika poliitika mõju kohta; |
|
I. |
arvestades, et uurimiskomisjon peaks arvesse võtma Ühendkuningriigis juba läbiviidud uurimisi, eriti lord Penrose'i tehtuid, samuti käsilolevaid uurimisi nagu Ühendkuningriigi parlamentaarse ombudsmani poolt teostatav; |
|
J. |
arvestades, et siiani esitatud ja uurimiskomisjonis läbi vaadatud suulised ja kirjalikud tõendid kinnitavad vajadust uurida edasi kõiki punkte komisjoni volitustes, mis kinnitati Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta otsusega, ning teha vajalikke ettepanekuid, |
|
1. |
julgustab uurimiskomisjoni tööd jätkama ning rakendama täielikult Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta otsusega antud volitusi, ning toetab kõiki meetmeid ja algatusi, mis viivad volituste täitmiseni; |
|
2. |
peab oluliseks võtta arvesse Ühendkuningriigis koostatud erinevaid raporteid ja läbi viidud uurimisi, eriti raportit, mida Ühendkuningriigi parlamentaarne ombudsman praegu lõpetab ning mis avaldatakse kõige varem 2006. aasta novembris; arvab seetõttu, et uurimiskomisjoni volitusi tuleks pikendada kolme kuu võrra vastavalt kodukorra artikli 176 lõikele 4; |
|
3. |
palub esimeeste konverentsil ja juhatusel toetada kõiki meetmeid, mida uurimiskomisjon vajab oma volituste teostamiseks, eelkõige seoses tunnistajate kulude katmise, erakorraliste koosolekute või muude õigustatud tehniliste vahenditega; |
|
4. |
palub Euroopa Komisjonil uurimiskomisjoni jätkuvalt aidata ja selle tööd toetada, järgides täiel määral lojaalse koostöö põhimõtet ning tagades kogu võimaliku tehnilise ja poliitilise toetuse, isegi juhul, kui kontrollitakse tema enda tegevust või tegevusetust; |
|
5. |
nõuab, et liikmesriikide, eelkõige Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Saksamaa reguleerivad ja järelevalveasutused abistaksid uurimiskomisjoni tema ülesannete täitmisel, eelkõige esitades tõendeid nende ametiasutuste vahelise teabevahetuse ja koostöö toimimise kohta; |
|
6. |
nõuab, et liikmesriikide valitsused ja parlamendid, eriti Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Saksamaa omad, aitaksid uurimiskomisjoni tema ülesannete täitmisel, järgides täiel määral asutamislepingutes sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet. |
|
7. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 2.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0011.
P6_TA(2006)0294
Konsolideerimine Euroopa finantsteenuste sektoris
Euroopa Parlamendi resolutsioon liikumise kohta täiendava konsolideerimise suunas finantsteenuste sektoris (2006/2081(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2005. aasta töödokumenti ELi finantssektori piiriülese konsolideerimise kohta (SEK(2005)1398), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta teatist ELi siseste investeeringute kohta finantsteenuste sektorisse (1), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 11. mai 1999. aasta teatist „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” (KOM(1999)0232), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2005. aasta valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta 2005-2010 (KOM(2005)0629), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (2), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivi 2005/1/EÜ (3), millega luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiive 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (5) (kapitalinõudeid käsitlev direktiiv) ja 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine) (6), |
|
— |
võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni ELi finantsturgude integratsiooni hetkeolukorra kohta (7); |
|
— |
võttes arvesse oma 21. novembri 2002. aasta resolutsiooni usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus (8), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0170/2006), |
|
A. |
arvestades, et ELi majandus seisab globaalsel ja riigisisesel tasandil silmitsi mitmesuguste probleemidega, sealhulgas tihe konkurents, loid majanduskasv, elanikkonna vananemine ja pensionikohustiste suurenemine; |
|
B. |
arvestades, et finantsturgude stabiilsuse ja julgeoleku eesmärk peab olema võrdväärne jõupingutusega vähendada piiriüleste tegevuste tõkkeid seoses finantstegevusega; |
|
C. |
arvestades, et tugevad, stabiilsed ja tõhusad finantsturud ja -institutsioonid on väga olulised selleks, et vastata ELi eri ettevõtjate finantseerimisvajadustele, ning selleks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet; |
|
D. |
arvestades, et stabiilsele ja konkurentsivõimelisele finantsteenuste sektorile saab osaks tarbijate usaldus, kui sektor põhineb tarbijakaitse kõrgel tasemel; |
|
E. |
arvestades, et konsolideerimine loob mastaabi- ja mitmekülgsussäästu potentsiaali, sünergia ja tasuvuse, ning kui lisada sellele turu edasine integreerimine, võib konsolideerimine turgude likviidsuse ja tõhususe toetamise kaudu soodustada majanduskasvu ja investeerimist; |
|
F. |
arvestades, et ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajate ülesanne on luua reguleeriv raamistik ja järelevalveraamistik, mis ergutavad majanduskasvu, parandavad ELi majanduse konkurentsivõimet, tagavad võrdse mänguruumi, kaitsevad turu tõhusust, terviklikkust, läbipaistvust ja rahandussüsteemi stabiilsust ning kaitsevad hoiustajaid, investoreid ja kindlustatud isikuid; |
|
G. |
arvestades, et tarbijate vajadused ja mitmekesine kvaliteetsete toodete valik peaksid olema selles sektoris iga tegevusvaldkonna peaeesmärk; |
|
H. |
arvestades, et piisavat tähelepanu tuleks pöörata nende töötajate ja klientide arvamustele ja heaolule, kes mõlemad on olulisteks huvirühmadeks ühinemisi ja omandamisi läbivates finantseerimisasutustes; |
|
I. |
arvestades, et tuleks lahendada põhjendamatute riiklike tavade ning protektsionistlike ja diskrimineerivate meetmete probleem, kuna need killustavad turgu ja jätavad tarbijad ilma konsolideerimise eelistest, |
Üldised väljavaated
|
1. |
arvab, et konsolideerimine finantsturgudel on oluline turusuundumus, olgugi et mitte ainus, mis on vastuseks kasvavale konkurentsile nii ELi tasandil kui ka globaalselt; |
|
2. |
on seisukohal, et finantsturgudel konsolideerimise eesmärk ei tohiks olla teatud arvu finantseerimisasutuste hõlmamine ning see peab olema proportsionaalne konkurentsiga finantsturgudel; |
|
3. |
märgib, et ühinemised ja omandamised on finantseerimisasutuste jaoks endiselt kõige levinum majanduskasvu strateegia; märgib ka, et kaasaegses majanduses on konsolideerimise mõju võimalik saavutada paljudel erinevatel viisidel, nt institutsioonidevaheliste kaubanduslike liitude, tehingute arveldusosakonna toimingute allhangete või sisemiste vahendite kasutamisega, tehingute arveldusosakonna koostöö ning ühiste infrastruktuuride loomise kaudu konkurentidega (nt maksete kliiringu- ja arveldussüsteemid); |
|
4. |
väljendab heameelt positiivse mõju üle, mida euro ja finantsteenuste tegevuskava on avaldanud hulgiturgude integreerimisele, turu läbipaistvusele ja likviidsusele ning ELi finantssektori reguleeriva ajakohastamisele ja täiendamisele, isegi kui siiamaani ei ole tehtud kõiki järeldusi ühisraha finantsturgude integreerimiseks; |
|
5. |
märgib, et ühinemiste ja omandamiste alase ning restruktureerimisalase tegevusega, millel on konkurentsivõimele tõenäoliselt positiivne mõju, kaasneb sageli negatiivne ettekujutus tööhõive kaotamise hirmust, mis aeg-ajalt ilmneb, eelkõige mõnedes piirkondades; |
|
6. |
võtab arvesse intensiivset konsolideerimist piiriüleste ühinemiste ja omandamiste kaudu uutes liikmesriikides viimase 10 aasta jooksul; tuletab seoses sellega meelde usaldusväärsete ja stabiilsete rahandussüsteemide olulisust väikestele majandustele; |
|
7. |
tuletab meelde, et konsolideerimine ei peaks olema poliitiline eesmärk omaette, kuid see peaks tooma majandusele kaasa selge kasu, ergutades kasvu, julgustades uuenduste tegemist, tagades konkurentsi, parandades juurdepääsu rahalistele vahenditele, võimaldades finantseerimisasutustel kasutada sünergiaid ja tasuvust ning pakkudes tarbijatele suuremat valikut ja paremat kvaliteeti, tagades samas tarbijakaitse piisava taseme; |
|
8. |
palub pöörata tähelepanu konsolideerimise rakendamise mõjule finantssektori tööhõivele, korraldades ümber omandi ja tegevused ning eelkõige ostes tegevusi sisse; ärgitab sektorit võtma täielikku sotsiaalset vastutust ja nägema ette kaasnevad meetmed, mis viivad finantsasutuste personali ümberõppe ja kvalifitseerimiseni, sobitumaks Lissaboni strateegia eesmärkidega seoses teadmistemahukama majandusega; |
|
9. |
on veendunud, et finantseerimisasutuste mitmekesisust, mis peegeldab paremini ettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja tarbijate erisuguseid rahastamisvajadusi, tuleks säilitada ning seetõttu ei tohiks EÜ õigusaktid eelistada mis tahes ühte ärimudelit või ärimudelite struktuuri ega ühte tüüpi toodet teistele; |
|
10. |
usub, et finantsteenuste ülesehitus Euroopa Liidu tasandil peaks tagama erinevate struktuuride ja suuruste kooseksisteerimise, et omada tõhusaid ja konkurentsivõimelisi osalejaid nii rahvusvahelisel tasandil kui ka lähivõrgustikes; |
|
11. |
usub, et finantstoodete mitmekesisus tuleb säilitada, et vastata tarbijate erinevatele ja muutlikele vajadustele; |
Piiriülese konsolideerimise tõkked
|
12. |
märgib, et mitmesuguste takistuste tõttu on piiriülese konsolideerimise tase rahandussektoris ja eriti panganduses sageli madalam riigisisese konsolideerimise tasemest ELis; võtab teadmiseks komisjoni uuringus tuvastatud tõkked; |
|
13. |
juhib tähelepanu sellele, et siseturul peaks olema saavutatav konsolideerimisest tulenev majanduslik sünergia ja tasuvus ning seda ei tohiks tõkestada põhjendamatute takistustega, nagu maksutõkked ja mitmesugused järelevalve korrad; toetab komisjoni kavatsust tegeleda nende tõketega; võtab teadmiseks raskused, millega seisavad silmitsi finantseerimisasutused, mis soovivad saavutada kasu ning mastaabi- ja mitmekülgsussäästu, müües samu või identseid tooteid erinevates riikides ning kutsub komisjoni üles neid raskusi täiendavalt uurima; |
|
14. |
juhib tähelepanu sellele, et turuosalised peaksid võtma arvesse oma sotsiaalset vastutust ühinemiste ja omandamiste alase ning restruktureerimisalase tegevuse käigus; juhib tähelepanu ka sellele, et globaliseerumise protsessis on ainuke viis Euroopa Liidu kodanike usalduse võitmiseks parandada sotsiaalset turumajandust rohkemate ja paremate töökohtadega; |
|
15. |
tunnustab liikmesriikide järelevalveasutuste olulist rolli usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalves ning riiklike finantsturgude ja finantseerimisasutuste usaldusväärsuse kaitsmisel; |
|
16. |
juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide erisugused järelevalvetavad ja -standardid võivad vähendada turu tõhusust, suurendada piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste tegevuskulusid ja seega vähendada ühtse finantsturu soodsat mõju ning kokkuvõttes killustada ühtset finantsturgu; |
|
17. |
tunneb muret selle üle, et finantseerimisasutused, mis püüavad arendada oma strateegiaid ELi tasandil, seisavad sageli silmitsi kulukate ja ajamahukate reguleerivat laadi ja järelevalvega seotud tavadega ning erisuguste aruandekohustustega; |
|
18. |
on veendunud, et järelevalvetavade ja -standardite täiendav lähenemine võiks osaliselt vähendada järelevalvetavade erinevuste negatiivset mõju ja parandada turu tõhusust; väljendab heameelt Euroopa pangajärelevalve komitee tehtud edusammude üle ja julgustab selle edasist tööd; |
|
19. |
tunnustab 3. taseme komisjonide — Euroopa pangandusjärelevalve komitee (CEBS), Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) ning Euroopa kindlustuse ja ametipensionide järelevalve komitee (CEIOPS) — saavutatud edusamme suurema järelevalvealase lähenemise saavutamisel ja ergutab neid edasises töös; |
|
20. |
märgib, et integratsioon hulgimüügiturgudel on peaaegu lõppenud ning eelkõige integratsioon rahaturgudel on kaugele arenenud, ning et teated intressimäärade suurenemise ja vähenemise kohta kajastuvad kiiresti ja hästi turuhindades; |
|
21. |
avaldab kahetsust selle üle, et mitmed maksutõkked, eriti kontsernisisene käibemaks ning neutraalsuse ja õiguskindluse puudumine finantsteenuste käibemaksu käsitlemisel kahandavad ja sageli takistavad sünergiat ja tasuvust, ning kutsub komisjoni üles koostama ettepanekud nende tõkete kõrvaldamise kohta; |
|
22. |
märgib, et praegu piiravad lisaks ettevõtetevahelistele maksudele ka olulised tagastamatud käibemaksukulud suures osas võimalikke piiriülesest konsolideerimisest tulenevaid sääste; |
|
23. |
märgib, et praegune dividendide maksustamine mõnes liikmesriigis soodustab pigem siseriiklike kui ELi dividendide väljamaksmist; |
|
24. |
on veendunud, et jaemüügi finantsturu edasine integreerumine peaks andma tarbijatele suurema valiku parema kvaliteediga tooteid ning peaks võimaldama ettevõtetel müüa oma tooteid välisriikidesse ilma, et see kahjustaks konkurentsi ELi jaemüügi finantsturgudel; palub komisjonil esitada selge ja kokkuvõtlik strateegia jaemüügi finantsturgude integreerimiseks; |
|
25. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja finantsteenuste sektor arutaksid edasi finantsteenuste „26. režiimi”, mida mobiilsed ELi kodanikud võivad vajada tegevuseks muudes ELi liikmesriikides, eeliseid ja puudusi, võimaldades neil kasutada tuttavaid teenusepakkujaid ning tulla toime ainult rea lihtsate standardsete eeskirjadega; nõuab tungivalt, et komisjon eelkõige määratleks õigusliku aluse kõrgel tasemel tarbijakaitse kindlustamiseks, ühtlustamise vajalikud koostisosad ning sobiva järelevalve korra; |
|
26. |
on veendunud, et Euroopa pangandusturu pluralistlik struktuur on Euroopa majanduse jaoks kasulik ning seda ei tohiks vaidlustada; |
Reguleerimise ja järelevalve raamistik
Turu struktuur
|
27. |
märgib, et turukontsentratsiooni tasemed teatavates liikmesriikides valmistavad muret seoses turu struktuuri, Euroopa pankade ja teiste finantseerimisasutuste tegevuse ja käitumisega; |
|
28. |
palub, et komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused uuriksid kooskõlas EÜ asutamislepinguga ning Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusega hoolikalt finantsturgude ja finantseerimisasutuste koondumist; |
|
29. |
kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid rakendaksid järjekindlalt asjaomaseid õigusakte; |
|
30. |
palub komisjonil uurida suurtes piirkondlikes finantskeskustes konsolideerimise mõju väikeste piirkondade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate finantseerimisele; |
Järelevalve
|
31. |
väljendab rahulolu hiljuti vastu võetud ELi meetmete üle, mis käsitlevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, eriti kapitalinõudeid käsitlevat direktiivi, mis edendab asukohamaa kontrolli põhimõtet ja muudab märkimisväärselt kehtivat järelevalveraamistikku, mis sisaldab nüüd uusi sätteid liikmesriikide pädevate asutuste koostöö kohta, järelevalve avalikustamise nõudeid ja konsolideeritud järelevalve teostaja laiendatud pädevust seoses riski mõõtmise mudelite valideerimisega; on veendunud, et praegustesse õigusaktidesse tuleks lisada asukohariigi ja vastuvõtjariigi järelevalveasutuste volituste selge määratlus ja tasakaalustatud jaotus teha edasisi asjakohaseid muudatusi, ilma et see piiraks direktiivi läbivaatamisklauslite kohaldamist; |
|
32. |
märgib, et SE mudelit kasutusele võtta soovivate ELi mõnede peamiste finantskontsernide struktuuri ümberkujundamisel võib olla märgatav mõju asjaomastele järelevalveasutustele; kutsub komisjoni üles jälgima olukorda ja uurima, kas SE mudeli kasutuselevõtmine mõjutab usaldatavusnormatiivide stabiilsust ja kriisiohjamisstruktuure; |
|
33. |
kutsub komisjoni üles võtma oma ettepanekutes arvesse teatavate siseriiklike reguleerijatele osaks saavat raskust sekkumisel turgudesse, mida iseloomustab väga tugev väliskapitali olemasolu; |
|
34. |
märgib, et väga suurel määral integreeritud finantsturgudel ei saa liikmesriikide asutused individuaalselt lahendada kriise, mis jäävad väljapoole liikmesriigi jurisdiktsiooni; arvab seoses sellega, et praegused liikmesriikide järelevalveasutuste võrgustikud, järelevalve kord ja õiguslikult mittesiduvad vastastikuse mõistmise memorandumid ei pruugi olla piisavad selleks, et olla valmis suurteks kriisideks, mille põhjuseks on turul esinevad tõrked või olulised piiriülesed finantskontsernid; on seisukohal, et järelevalveasutuste koostöö ja vastastikune usaldus kriisiolukorras on ülimalt oluline ning nõuab tungivalt, et komisjon ja vastutavad riigiasutused töötaksid ühiselt välja sobivad tõhusa kriisiohjamise ettepanekud, mille Euroopa Parlament läbi vaatab; |
|
35. |
on seisukohal, et Euroopa Liidu autoriteeti rahvusvahelistel läbirääkimistel, mis käsitlevad eeskätt pangandusjärelevalvet, tugevdaks tema töökorra selgitamine; |
|
36. |
märgib, et viimase instantsi laenuandja probleem tuleb lahendada paralleelselt edasiste aruteludega ELi finantsjärelevalve kohta; sellega seoses rõhutab, et on vajalik selge otsus kohustuste kohta; |
|
37. |
märgib, et praegune järelevalve raamistik toob kaasa arvukaid aruandlusnõudeid pankadele ning seetõttu on kõikidel järelevalveasutustel tähtsaks ülesandeks standardite koondamine; |
|
38. |
usub, et on viimane aeg selleks, et ELi institutsioonid, eriti Euroopa Parlament, alustaks arutelu ELi finantsturgude järelevalve struktuuri üle; sel põhjusel nõuab 2006. aasta lõpuks nn tarkade isikute komitee loomist, kes uuriks ja esitaks kuus kuud pärast komitee loomist aruande turgude ja finantseerimisasutuste konsolideerimise mõjude kohta usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele, finantsstabiilsusele ja kriisiohjamisele; seoses sellega palub nimetatud komiteel pakkuda välja mõtteid seoses arvukate aruandlusnõuete lihtsustamisega, praeguste struktuuride parandamisega ja lõpuks esitada arvamus Euroopa finantsjärelevalveasutuste vajaduste ja struktuuride kohta; |
*
* *
|
39. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile; |
(1) ELT C 293, 25.11.2005, lk 2.
(2) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.
(3) ELT L 79, 24.3.2005, lk 9.
(4) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.
(5) ELTs seni avaldamata.
(6) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0295
Äriühinguõiguse hiljutised arengud ja väljavaated
Euroopa Parlamendi resolutsioon äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta (2006/2051(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Äriühinguõiguse nüüdisajastamine ja hea ühingujuhtimise tava täiustamine Euroopa Liidus — arengukava” (KOM(2003)0284); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga: „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel — Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)0024); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Seadusandjale esitatud seadusandlike ettepanekute sõelumise tulemus” (KOM(2005)0462); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia” (KOM(2005)0535); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine — kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” (KOM(2005)0551); |
|
— |
võttes arvesse oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse kaasajastamise ja hea ühingujuhtimise tava täiustamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0229/2006), |
|
A. |
arvestades, et eespool nimetatud komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises välja pakutud tegevuskavas (2003. aasta tegevuskava) määratletakse äriühinguõiguse ja hea ühingujuhtimise tava nüüdisajastamise olulised eesmärgid; |
|
B. |
arvestades, et nimetatud eesmärkide saavutamisel on juba tehtud olulisi edusamme; |
|
C. |
arvestades, et 2003. aasta tegevuskava tuleb käsitleda uuendatud Lissaboni strateegia valguses ning seetõttu tuleb rakendada meetmeid, mille abil luua äriühinguõiguse raamistik, mis suurendaks kogu Euroopa ettevõtluse tulemuslikkust ja konkurentsivõimet; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamine eeldab ühtset lähenemist ELi tasandil; |
|
E. |
arvestades, et Lissaboni kava eesmärkide saavutamiseks on äriühingute õiguskeskkonna parandamine väga oluline; |
|
F. |
paljudes Euroopa riikides kasutusel olev süsteem, mille kohaselt nähakse õigusnormidega ette töötajate osavõtt ettevõtjas, peaks olema Euroopa hea ühingujuhtimise tava oluline osa, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele; |
|
G. |
arvestades, et õigusloome parandamine on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks; |
|
H. |
arvestades, et ühenduse äriühinguõiguse lihtsustamine võib osutuda õigusraamistiku tõhustamise oluliseks vahendiks; arvestades siiski, et lihtsustamine ei saa tähendada dereguleerimist; |
Üldised aspektid
|
1. |
palub komisjonil tagada, et äriühinguõiguse ja hea ühingujuhtimise tava nüüdisajastamise meetmed oleksid kooskõlas meetmetega, mida võetakse seonduvates valdkondades, nagu finantsteenused, tööstuspoliitika, sotsiaalpoliitika ning ettevõtja sotsiaalne vastutus; |
|
2. |
rõhutab, kui oluline on võtta arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust asutamisvabaduse põhimõtte kohta; |
|
3. |
palub komisjonil äriühinguõiguse arendamise edasiste meetmete otsustamisel arvesse võtta Euroopa sotsiaalmudelit; seda ka seoses töötajate osavõtuga ettevõtjas; |
Parem õigusloome ja normide lihtsustamine
|
4. |
rõhutab õigusloome parandamise tähtsust tõhusama õigusraamistiku loomiseks; rõhutab, et kõikide tulevaste algatuste puhul on oluline parandada õigusaktide kvaliteeti, tehes seda sidusrühmadega peetavate süstemaatiliste konsultatsioonide, subsidiaarsuse põhimõtte range järgimise, äriühinguid vähem koormavate ning võimalikult suurt paindlikkust võimaldavate vahendite valimise ning iga uue õigusloomega seotud algatuse mõju igakülgse hindamise abil; |
|
5. |
rõhutab, et kehtivaid EÜ äriühinguõiguse direktiive ei tohiks muuta: asjaomaste äriühingute kahjustamise vältimiseks tuleks neid lihtsustada ainult erandkorras, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja ainult juhul, kui need ei käsitle väga tundlikke küsimusi ega ole saavutatud keeruliste kompromissidega; |
|
6. |
palub komisjonil üksikasjalikult selgitada plaani äriühinguõiguse direktiivid täielikult ühte õigusakti konsolideerida; rõhutab selles kontekstis, et esmatähtsaks tuleks pidada ühenduse äriühinguõiguse selgust ja sidusust äriühinguõiguse erinevates valdkondades; palub komisjoni eelkõige täpsustada, milliseid direktiive sõnastatakse uuesti, millised tunnistatakse kehtetuks, millised kodifitseeritakse ja milliseid muudetakse; |
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
7. |
tervitab komisjoni algatust luua väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks parem õiguskeskkond; |
|
8. |
palub komisjonil uurida äriühinguõiguse alaste õigusakti ettepanekute mõju hindamisel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalu ning tagada nende vajaduste nõuetekohane ja süstemaatiline arvesse võtmine; |
|
9. |
rõhutab, et eelkõige tuleb kõrvaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormusega seotud takistused; |
|
10. |
palub, et komisjon pööraks tulevastes õigusakti ettepanekutes või kehtivate õigusaktide ülevaatamisel rohkem tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele; tuletab meelde, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad loovad töökohti ning edendavad majanduskasvu; |
Hea ühingujuhtimise tava
|
11. |
rõhutab liikmesriikide erinevaid traditsioone ja neis kasutatavaid süsteeme arvestavate parimate tavade väljatöötamise tähtsust; |
|
12. |
märgib, et on loodud hea ühingujuhtimise tava käsitlev Euroopa foorum ning vastav nõustamisrühm, ning palub komisjonil Euroopa Parlamenti pidevalt kursis hoida nimetatud organite töö tulemustega ning nende tulemuste põhjal tehtud otsustega; |
|
13. |
avaldab kahetsust, et komisjonil ei ole selget nägemust, milline peaks olema hea ühingujuhtimise tava Euroopa ettevõtjate jaoks, vaid ta tundub lähtuvat meetmete võtmisel erinevatest kriteeriumidest ja konkreetsetest juhtudest; kinnitab oma eespool nimetatud 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni järeldusi ja kutsub komisjoni üles neid järgima; |
|
14. |
rõhutab, et hea ühingujuhtimise tava ei hõlma ainult aktsionäride ja juhatuse vahelisi suhteid, vaid tasakaalustatud otsustamisprotsessi jaoks on olulised ka teised ettevõtja sidusrühmad, kellel samuti peaks olema võimalus anda oma panus otsustesse, mis on seotud ettevõtja strateegiaga; märgib, et eelkõige peaks olema tagatud töötajate teavitamine ja nendega nõu pidamine; |
|
15. |
avaldab eelkõige kahtlust seoses Euroopa algatusega anda aktsionäridele eriuurimise õigus, kuna see mõjutab otseselt paljude riikide äriühinguõiguses kehtestatud pädevuse lahususe põhimõtet juhatuse — organ, kes äriühingut juhib — ja aktsionäride vahel; on lisaks sellele seisukohal, et kõiki tulevasi algatusi tuleks hinnata käimasoleva õigusloomeprotsessi valguses; märgib, et hiljutises aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi ettepanekus on juba sätestatud õigus lisada punkte üldkoosoleku päevakorda ja esitada otsuste ettepanekuid; |
|
16. |
rõhutab vajadust kaasata finantsturu reguleerijad ja kontrollijad selgete ühingujuhtimise eeskirjade ja soovituste väljatöötamisse ning vajadust finantsturu reguleerimise poliitikat ja äriühinguõiguse poliitikat omavahel tihedalt kooskõlastada; |
Äriühinguõigus
|
17. |
tervitab eespool nimetatud komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nende äriühingute aktsionäride hääleõiguse kasutamise kohta, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul, ning direktiivi 2004/109/EÜ muutmise kohta (2005/0265(COD)); |
|
18. |
tervitab kokkuleppele jõudmist järgmiste ettepanekute suhtes:
|
|
19. |
palub komisjonil teha ettepanek meetmete kohta, mis suurendaksid juhatuse liikmete õiguste äravõtmise alase teabe piiriülest kättesaadavust; |
|
20. |
on seisukohal, et Euroopa tasandil puudub vajadus pahauskse äritegevuse (wrongful trading) alase algatuse järele, kuna liikmesriikides on juba asjakohased õigusnormid olemas; ehkki kõnealused õigusnormid võivad liikmesriigiti erineda, ei kujuta see endast takistust siseturu jaoks; |
|
21. |
kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku aktsiakapitalis osaluse avalikustamiskohustuse liigendamiseks; tervitaks süsteemi, milles nähtaks ette järgmised tasemed — 3 %, 5 %, 10 %, 15 % ja 20 % — ning teatamiskohustus iga protsendi suhtes 20 %st suurema osaluse puhul; märgib, et avalikustamiskohustuse liigendamine aitaks kindlasti parandada aktsiaosaluse läbipaistvust; |
|
22. |
kutsub komisjoni üles kehtestama selged eeskirjad üleminekuperioodide kohta, s.t määrama kindlaks sobiva ajavahemiku, pärast mida võivad aktiivsed juhatuse liikmed, kes juhatusest lahkuvad, minna soovi korral nõukogusse (kahetasandilise süsteemi puhul) või hakata juhatuse nõunikuks (ühetasandilise süsteemi puhul); märgib, et selline üleminekuperiood peaks kestma vähemalt kaks aastat; rõhutab sellise üleminekuperioodi tähtsust nõukogu sõltumatuse säilitamiseks; |
|
23. |
kutsub komisjoni üles lahendama õigusküsimusi, näiteks juhatuse liikmete sõltumatust, pigem õiguslike vahenditega (direktiivid) kui soovitustega, nii et kaasataks nii üldsus kui õiguslooja ning kokkulepitud reeglid kajastaksid tegelikku praktikat; |
|
24. |
innustab komisjoni olema valvas huvide konfliktide suhtes ning seoses teabe ja mõju võimaliku ebaproportsionaalse kogunemisega olulistele osalejatele, kes tegutsevad vahendajate ja nõuandjate kettides, mis on seotud aktsionäride hääleõiguse kasutamisega äriühingutes; rõhutab emitentide vajadust läbipaistvuse ja õiglaste võimaluste järele, et nad saaksid end kaitsta aktsionäride lubamatu koondumise ja kooskõlastatud tegevuse eest; |
|
25. |
palub kehtestada selge õigusliku režiimi, et avalikustada ja muuta võrreldavaks teave juhatuse liikmete individuaalse tasustamise ja tasustamise poliitika kohta, sealhulgas selliste elementide suhtes nagu pensioniskeemid ja aktsiate eelismüügiplaanid; |
|
26. |
kutsub komisjoni üles tagama, et äriühingule antaks võimalus lähtuda erinevatest hea ühingujuhtimise tava põhimõtetest, sealhulgas valida ühetasandiliste ja kahetasandiliste süsteemide vahel, ilma et tuleks vastu võtta sätteid, mille abil määrata kindlaks äriühingu juhtorganite pädevus ja kohustused; |
|
27. |
palub komisjonil uurida võimalusi Euroopa äriühingu (SE) põhikirjas sisalduvate asutamisreeglite läbivaatamiseks, et neid lihtsustada ning viia need vastavusse turunõuetega; |
|
28. |
palub komisjonil esitada ettepanek European private company kohta, et rahuldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi; |
|
29. |
taunib asjaolu, et komisjon on juba otsustanud võtta tagasi ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa assotsiatsiooni põhikirja kohta (1991/0386(COD)) ning ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta (1991/0390(COD)) ning kaks ettepanekut võtta vastu direktiiv nimetatud põhikirjade täiendamiseks seoses töötajate kaasamisega (1991/0387(COD) ja 1991/0391(COD)); |
|
30. |
märgib siiski, et komisjon väljendas 2003. aasta tegevuskavas kavatsust toetada aktiivselt nimetatud põhikirjadega algatatud õigusloomeprotsessi, et reageerida Euroopa Parlamendi soovile pöörata rohkem tähelepanu ettevõtete uute õiguslike vormide väljatöötamisele; peab neid ettepanekuid kasulikuks, et edendada majandustegevust üle kogu Euroopa assotsiatsioonide ja vastastikuste ühingute abil; |
|
31. |
palub komisjonil esitada uus ettepanek Euroopa vastastikuse ühingu ja Euroopa assotsiatsiooni põhikirjade kohta; |
|
32. |
rõhutab, et registreeritud asukoha üleviimine on praegu kas võimatu või takistavad seda riigi tasandil kehtestatud nõuded; rõhutab, et asutamisvabaduse tagamiseks on oluline võtta vastu kõnealust valdkonda reguleeriv direktiiv ja et kauaoodatud neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv täidaks äriühingute jaoks siseturusüsteemis haigutava tühimiku; |
|
33. |
palub seetõttu komisjonil esitada lähitulevikus ettepanek võtta vastu neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv piiratud vastutusega äriühingute registreeritud asukoha piiriülese üleviimise kohta; rõhutab, et registreeritud asukoha üleviimist ei tohi kasutada töötajate õiguste piiramiseks, eelkõige seoses nende osavõtuga äriühingu otsuste tegemisest, ega võlausaldajate kaitse vähendamiseks; on seisukohal, et kõnealuse direktiivi selgesõnaline eesmärk peab olema töötajate õiguste kaitse seoses nende osavõtuga äriühingu otsuste tegemisest; |
|
34. |
palub komisjonil jätkata ühenduse õigusaktide ettevalmistamist ettevõtluse uute õiguslikke vormide, nagu näiteks Euroopa sihtasutuse sätestamiseks; |
|
35. |
soovitab komisjonil täiendavalt uurida, kas on vaja käsitleda kontsernide ja püramiidide probleeme, eelkõige seoses kontsernistruktuuride läbipaistvuse eeskirjade ning püramiidstruktuuridele omaste eriprobleemidega; |
|
36. |
kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu äriühingu börsilt lahkumisele ja esitama õigusakti ettepaneku selle tulevaseks ühtlustamiseks ELi tasandil; märgib, et börsilt lahkumine on liikmesriikides küll võimalik, kuid sellega kaasnevad ettevõtjate jaoks hiiglaslikud bürokraatlikud ja õiguslikud kulud; nõuab seetõttu, et tulevikus nõuaks börsilt lahkumine võimalikult vähest bürokraatiat, võttes eelkõige arvesse aktsionäride majanduslike huvide tagamist; |
|
37. |
kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti tulemuslikumalt arutelusse rahvusvaheliste ja Euroopa raamatupidamisstandardite üle ning tegema jõupingutusi, et kujundada välja Euroopale omane lähenemisviis, mis põhineks liikmesriikide parimatel tavadel ja traditsioonidel, selle asemel et pimesi järgida USA auditeerimistraditsioone; rõhutab taas, et rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites peab olema rohkem Euroopa esindajaid, et tagada tõeliselt rahvusvaheline lähenemisviis; rõhutab, et raamatupidamisstandardeid käsitlevad määrused avaldavad mõju maksundusalastele õigusaktidele ja ettevõtjate struktuurile; |
|
38. |
taunib asjaolu, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogus (IASB) puudub demokraatlik kontroll, mistõttu teeb ta otsuseid, mis ei kajasta asjakohaselt Euroopa äriühingute tegelikku olukorda ega vasta näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele; toob siinkohal näiteks IAS 32s sätestatud nõudmise eristada bilansis omakapital ja kohustused, mis on usaldusühingute puhul põhjustanud tõsiseid materiaalseid probleeme, andes näiteks moonutatud pildi nende krediidivõimest; palub seetõttu komisjonil tagada, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogus arvestataks rohkem Euroopa Parlamendi otsustega; |
|
39. |
tuletab meelde, et komisjonil ei ole volitusi kinnitada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid; |
|
40. |
palub komisjonil astuda täiendavaid samme ühenduse äriühinguõiguse pidevaks läbivaatamiseks; |
|
41. |
palub komisjonil teostada põhjalikku järelevalvet ühenduse äriühinguõiguse ülevõtmise kohta läbirääkijariikides ühinemiseelsel perioodil ning avaldada kõnealuse järelevalve tulemused; |
|
42. |
ootab huviga komisjoni tellitud ja ELi börsil noteeritud ettevõtjate omandisuhete ja kontrolli vahelist tasakaalu käsitleva komisjoni tellitud välisuuringu tulemusi, eeldades et see annab empiiriliste ja teoreetiliste tõendite abil võimaluse objektiivselt analüüsida, milline mõju on erinevate liikmesriikide omandimudelitel majanduslikule tasuvusele, äriühingute omanikupoolsele kontrollile ja võimalustele teha piiriüleseid tehinguid, lubades ühtlasi teha põhjaliku äriõigusliku analüüsi liikmesriikide laiema majandusliku ja õigusliku keskkonna ning hea ühingujuhtimise tava eri vormide kohta; rõhutab, et nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta vajadust tagada kontrolliõiguste struktuuri läbipaistvus; |
|
43. |
loodab, et komisjon ei tee põhimõtet „üks aktsia — üks hääl” käsitlevat õigusakti ettepanekut enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (2) läbivaatamise tulemuste selgumist — nagu on sätestatud kõnesoleva direktiivi artiklis 20 — ega kõnesoleva direktiivi hindamist; |
|
44. |
palub komisjonil teha ettepanek meetmete võtmiseks, et suurendada institutsiooniliste investorite läbipaistvust; tuletab meelde, et läbipaistvus on vajalik investeerimispoliitika, hääletamispoliitika ja aktsiaomandi puhul ning see ei tohi piirduda üksnes fondide ja üksikinvestorite vaheliste suhete läbipaistvusega; tuletab meelde, et institutsioonilistel investoritel peavad olema teatavad avalikustamiskohustused nende äriühingute ees, millega nad on seotud, näiteks seoses nende kavatsuste ja investeeringu kavandatud kestusega; |
|
45. |
palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti komisjoni poolt 2005. aasta detsembris käivitatud äriühinguõiguse nüüdisajastamise ja hea ühingujuhtimise tava 2003. aasta tegevuskava edasiste prioriteetide alaste konsultatsioonide tulemustest ning selgitada üksikasjalikult nende konsultatsioonide tulemusel tehtavaid otsuseid; |
|
46. |
palub komisjonil analüüsida olemasolevate õigusaktide rakendamisega seonduvaid probleeme, et võtta selle analüüsi tulemusi arvesse uute õigusloomega seotud ettepanekute arutamisel; |
|
47. |
kutsub õiguskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni üles jälgima komisjoni tööd; |
*
* *
|
48. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
P6_TA(2006)0296
Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele
Euroopa Parlamendi resolutsioon lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele (2005/2249(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga: „Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele” (KOM(2005)0459); |
|
— |
võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0201/2006), |
|
A. |
arvestades, et EL on pühendunud eesmärgile tegeleda kliimamuutustega ja on püstitanud ülemaailmse eesmärgi seada globaalse temperatuuri tõusu piiriks industriaalajastueelse tasemega võrreldes + 2 °C; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament kinnitas oma ülalmainitud 16. novembri 2005. aasta resolutsioonis, et arenenud riigid peavad heitkoguseid vähendama suurel määral — 2020. aastaks 30 % ja 2050. aastaks 60-80 %; |
|
C. |
arvestades, et lennunduse panus kliimamuutustesse on märkimisväärne ja kasvab kiiresti; |
|
D. |
arvestades, et rahvusvahelise lennunduse suhtes ei kohaldata ühtegi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonist ja selle Kyoto protokollist või mõnest muust rahvusvahelisest kliimamuutustealasest kohustusest tulenevat kohustust; |
|
E. |
arvestades, et EL peaks olema kliimamuutustevastases võitluses juhtpositsioonil ning olema piirkondlike ja varajaste meetmete võtmise kaudu eeskujuks selles osas, kuidas tegeleda lennunduse mõjuga kliimale, |
|
1. |
tervitab komisjoni teatist ja seisukohta, mille kohaselt on kõikide lennunduse poolt kliimale avaldatavate mõjudega tegelemisel vaja rakendada põhjalikku meetmete komplekti, mis sisaldab õiguslikke, majanduslikke, tehnilisi ja töökorralduslikke vahendeid, kohaldades põhimõtet, et saastaja maksab ja tagades kulude täieliku arvessevõtmise; |
|
2. |
rõhutab, et valitud poliitikavahendite üldeesmärk peab olema vähendada kulutasuvalt lennunduse mõju kliimamuutustele; leiab, et need poliitikavahendid tuleb valida selliselt, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste võimalikult suur vähendamine ja samas minimaalne konkurentsi moonutamine Euroopas asuvate lennuettevõtjate ja ELi-väliste lennuettevõtjate vahel ning ebaausa konkurentsi vähenemine lennutranspordi sektori ja muude transpordisektorite vahel ELis; |
|
3. |
rõhutab, et selles osas tuleks kõrvale jätta igasugune tarbetu bürokraatlik koormus, seda eriti turul tegutsevatele väikestele lennuettevõtjatele mõeldes; |
|
4. |
toetab täielikult komisjoni kavatsust taotleda petrooleumimaksude kasutuselevõtmist ja nõuab tungivalt, et komisjon alustaks sellega koheselt, nõudes selleks kõigi siseriiklike ja ELi-siseste lendude maksustamist (võimalusega vabastada sellest kõik lennuettevõtjad nendel marsruutidel, millel tegutsevad ELi-välised lennuettevõtjad); palub komisjonil pakkuda välja kord nende ülemaailmseks sisseviimiseks; |
|
5. |
rõhutab, et käimasolevatel läbirääkimistel lennunduslepingute — eelkõige USAga sõlmitava lepingu — muutmiseks on vaja kiiresti tulemusteni jõuda, et võimaldada igasuguste eeltingimusteta ning võrdsetel alustel maksustada nii ELi-sisestele kui ka ELi-välistele lennuettevõtjatele tarnitavat kütust; |
|
6. |
rõhutab, et maksuvabastused õhutranspordile ja muu ebavõrdsus tingivad väga ebavõrdse konkurentsi lennundussektori ja muude transpordisektorite vahel; |
|
7. |
rõhutab, et see on eriti koormav raudteesektorile, kuna raudteesektori puhul kehtib lisaks maksudele ka ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis suurendab märkimisväärselt selle keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi maksumust; |
|
8. |
rõhutab, et selline konkurentsimoonutus transpordisektorite vahel toob kaasa ka konkurentsimoonutuse turismipiirkondade vahel, misläbi kaotavad peamiselt auto, bussi või rongiga ligipääsetavad piirkonnad; |
|
9. |
rõhutab, et lennundusest tingitud keskkonnaprobleemidele on vaja leida õiglane lahendus; |
|
10. |
toetab maksude juurutamist kui sammu kulude täieliku arvessevõtmise suunas, nii et maksude roll ja suurus kajastaksid seda, kui suurel määral mingi heitkogustega kauplemise süsteem allpool kirjeldatud nõueteni ei küüni; |
|
11. |
palub, et erilist tähelepanu pöörataks olukorrale enim eraldatud piirkondades, mis on õhutranspordi teenustest eriti sõltuvad ning eelkõige saare- või äärepoolsematele piirkondadele, kus alternatiivsed lahendused on piiratud või puuduvad; |
|
12. |
tervitab Euroopa Ülemkogu sel hetkel ametisoleva eesistuja ja Austria kantsleri Wolfgang Schüsseli Euroopa Parlamendis 18. jaanuaril 2006. aastal peetud kõnet, milles ta seda teemat käsitles, ning palub ametisoleval eesistujariigil töötada välja sellealased konkreetsed ettepanekud; |
|
13. |
rõhutab, et CO2 heitkoguste, kondensjälgede ja kiudpilvede vähendamiseks on kiiresti vaja lennuliikluse paremat korraldamist ning et see oleks kulutõhus meede; |
|
14. |
kutsub üles edasistele jõupingutustele teadusuuringutes, et täiendada meie arusaamist lennunduse kogumõjust kliimamuutustele; on arvamusel, et eriti oluline on välja selgitada õhusõidukite kondensjälgede (veeauru) mõju ning see, millises ulatuses vähendaks madalamal kõrgusel lendamine üldisi heitkoguseid ja seega ka kliimamõju ning hinnata stratosfääri paisatud aerosoolide heitmete soojendavat mõju; |
|
15. |
nõuab tungivalt, et komisjon propageeriks biokütuste kasutuselevõttu lennunduses, et anda panus kliimamuutuste mõju vähendamisse; |
|
16. |
rõhutab, et ka teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis tuleb prioriteetseks pidada puhaste mootoritehnoloogiate ja alternatiivkütuste alast uurimis- ja arendustegevust; on arvamusel, et tuleks püüelda integreeritud lähenemisviisi poole, milles oleks ühendatud nii heitkogustega kauplemine kui ka puhaste mootorite ja kütuste väljatöötamine, et vähendada lennundussektoris peale CO2 ka muude ainete heitkoguseid; |
|
17. |
peab ühtlasi oluliseks järgida jätkuvalt teaduslikke ja tehnilisi eesmärke õhusõidukite ja helikopterite energiatõhususe parandamiseks; |
|
18. |
rõhutab, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames võetavad meetmed tehnoloogiliste uuenduste soodustamiseks kosmose- ja lennundussektoris ning ühtse Euroopa õhuruumi (Single European Sky) õigusaktidest tulenev lennuliikluse täiustatud korraldus on heitkoguste vähendamisel määrava tähtsusega; |
|
19. |
kutsub komisjoni üles näitama initsiatiivi lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise täiustamiseks SESARi (ühtse Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise teadusuuringute) projekti ning ühtse Euroopa õhuruumi õigusaktide raames, eesmärgiga saavutada lendude suurem energiatõhusus ning auru kondensjälgede vähendamine või ärahoidmine; |
|
20. |
kutsub komisjoni üles tagama, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames tehtaks uurimisalase koostöö kontekstis eraldisi eesmärgiga suurendada õhusõidukite ja helikopterite mootorite keskkonna- ja energiatõhusust; |
Lennunduse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaasamine
|
21. |
tunnustab, et heitkogustega kauplemine võib etendada oma rolli osana põhjalikus meetmete komplektis, mis on mõeldud selleks, et tegeleda lennunduse mõjuga kliimale, kuid seda tingimusel, et see on asjakohaselt kavandatud; |
|
22. |
rõhutab, et mis tahes heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaalane tulemuslikkus sõltub selle piisavalt laiast geograafilisest ulatusest, rangest piiritlemisest, algse jaotuse täielikust kontrollimisest, jaotuse juures arvesse võetud tehnilisest tasemest ja varajastest meetmetest ning täieliku kliimamõjuga tegelemisest; |
|
23. |
palub komisjonil esitada viivitamatult oma kujunduslike ettepanekute eriparameetrite mõju hindamine, nt lennunduse heitkoguste ülempiir, nõuetele vastavus, osaleva üksuse valik (õhusõiduki käitajad, lennuettevõtjad või lennuväljad) ning esitada ettepanekud, mis tagaksid et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saab kohaldada lennuettevõtjatele väljastpoolt ELi; |
|
24. |
teeb siiski ettepaneku kehtestada lennunduse heitkoguste jaoks eraldi erisüsteem, tunnistades, et kuna Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis ja selle Kyoto protokollis puuduvad rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes siduvad kohustused, ei saaks lennundussektor heitkoguseid tegelikkuses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi müüa; |
|
25. |
märgib, et arvepidamist lihtsustaks märgatavalt eraldiseisev, suletud süsteem; on arvamusel, et kui lennuettevõtjatel võimaldataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemist heitkoguseid osta, peaks see võimalus olema rangelt piiratud; |
|
26. |
rõhutab, et kui lennundus peaks lõpuks laialdasema ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga liituma, peaks sellele vähemalt katseetapina eelnema eraldi süsteem ajavahemikuks 2008-2012; |
|
27. |
teeb ettepaneku, et kui lennundus peaks lõpuks laialdasema ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga liituma, tuleb kohaldada eritingimusi tagamaks, et see ei moonuta turgu vähem kaitstud sektorite kahjuks: lennundusel turult osta lubatavate heitekvootide ülemmäära ja nõuet heitkoguste vähendamiseks teatud osa võrra ilma ostu-müügita, enne kui ta tohib heitelubasid osta; |
|
28. |
kutsub komisjoni üles pakkuma paralleelselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemile välja muid poliitikavahendeid lennunduse muude saasteainete kui CO2 mõjudega tegelemiseks; on arvamusel, et kui mingite mõjude osas valitseb ebakindlus, peaks poliitika põhinema ettevaatuspõhimõttel; leiab, et lisaks kliimamõjudele tuleks erilist tähelepanu pöörata õhu- ja mürasaastele õhusõidukite õhkutõusmisel ja maandumisel; kutsub komisjoni üles ergutama uurimisprogramme teaduslike teadmiste suurendamiseks lennunduse muude saasteainete kui CO2 mõjudest ning toetama Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni tegevust standardite väljatöötamisel lämmastikoksiididele; |
|
29. |
ei välista kohalike lisameetmete võtmise vajadust tulevikus; |
|
30. |
rõhutab, et kui sellist meetmetekomplekti ei õnnestu paralleelselt kasutusele võtta, tuleks keskkonna puutumatus tagada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi abil, korrutades CO2 heitkogused kordajaga; |
Lennunduse süsteemi kohaldamisala
|
31. |
on veendunud, et lennunduse süsteem peaks esimese sammuna hõlmama kõiki mis tahes ELi lennuväljale saabuvaid ja sealt väljuvaid lende (võimaluse korral ka ELi õhuruumi läbivaid kontinentidevahelisi lende) olenemata vastava lennuettevõtja päritoluriigist, et tagada erinevaid liine teenindatavatele lennuettevõtjatele võrdsed tingimused, et vältida turumoonutusi väljaspool ELi asuvate sihtkohtadega lendude kasuks, et tagada selle keskkonnaalane tulemuslikkus, et vältida ristsubsideerimist ning et mõjutada õhusõidukiehitust; rõhutab, et võimalikult kiiresti tuleb kasutusele võtta ülemaailmne heitkogustega kauplemise süsteem; |
|
32. |
tunnistab, et komisjon on pärast hoolikat hindamist arvamusel, et selline lai kohaldamisala on kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, nt WTO reeglitega; palub komisjonil ja nõukogul kaitsta seda seisukohta kolmandate riikide võimalike rünnakute vastu rahvusvahelistes organisatsioonides; |
Algne jaotus
|
33. |
rõhutab, et algse jaotuse koguhulk tuleks määrata kindlaks vastavalt Kyoto protokollis võetud kohustuste sihtarvule ja ei tohi seetõttu võimaldada heitkoguste kasvu üle baasaasta taseme; |
|
34. |
on veendunud, et algselt jaotatav kogus tuleb kindlaks määrata ELi tasandil, kuna selle liikmesriikide tasandil kindlaksmääramise puhul valitseb liiga suurte lähtesuuruste määramise oht, mis moonutaks turgu ja vähendaks süsteemi keskkonnaalast tulemuslikkust; |
|
35. |
rõhutab, et jaotusmeetod ei tohiks otseselt ega kaudselt karistada neid ettevõtteid, mis juba kasutavad tõhusaid lennukeid, seega tuleb varajasi meetmeid igal juhul tunnustada ja peamiselt tuleb muudatuste tegemiseks survet avaldada neile lennuettevõtjatele, kelle kütusesäästlikkus on puudulik; |
Jaotusmeetod
|
36. |
on veendunud, et lubade jaotuse parimaks viisiks on enampakkumine, kuna see kajastab sektori dünaamilist olemust ega kahjusta uusi turule tulijaid ega neid piirkondi, mis peavad selles sektoris veel arenema; |
|
37. |
märgib, et enampakkumine vastab ka põhimõttele, et saastaja maksab ning annab tulude õige jaotamise korral keskkonnale täiendavat kasu; ning et sellega premeeritakse lennuettevõtjaid automaatselt nii seniste kui ka tulevaste heade tulemuste eest; |
|
38. |
rõhutab, et lõpuks saavutatav lubade osaline tasuta jaotus kas trendimeetodi või erinäitajate põhjal ei tohiks diskrimineerida ettevõtjaid, kes liituvad süsteemiga pärast algse jaotuse perioodi; on seetõttu arvamusel, et uute sisenejate kohandamiseks oleks vaja kehtestada erisätted; |
|
39. |
täheldab tõenäosust, et lubade tasuta jaotus kas trendimeetodi või erinäitajate põhjal annaks sektorile tarbija kulul erakorralisi kasumeid tänu sellele, et tasuta jaotusele vaatamata määratakse hinnad lubade turuhinna alusel arvutatud piirkulude põhjal; rõhutab, et see ei ole poliitika eesmärk; |
|
40. |
on arvamusel, et tasuta jaotus eelneva perioodi heitkoguste põhjal on kõige halvem võimalus, kuna see karistab lennuettevõtjaid varajaste meetmete võtmise eest, ja et tasuta jaotus erinäitajate põhjal on teoreetiliselt natuke parem, kuid siin tekib liigse keerukuse ja bürokraatlikkuse oht ning kõigi arvutusmeetodite puhul esineb raskusi parimate tegelike tulemusnäitajate väljaselgitamisel; |
*
* *
|
41. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0433.
Kolmapäev, 5. juuli 2006
|
13.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 303/124 |
PROTOKOLL
(2006/C 303 E/03)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.05.
2. Soome eesistumise programmi esitlemine (arutelu)
Nõukogu avaldus: Soome eesistumise programm
Matti Vanhanen (nõukogu eesistuja) esines avaldusega.
Sõna võttis José Manuel Barroso (komisjoni president).
Sõna võtsid Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Daniel Marc Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Nigel Farage fraktsiooni IND/DEM nimel, Martin Schulz Nigel Farage sõnavõtu kohta, Frank Vanhecke (fraktsioonilise kuuluvuseta), Piia-Noora Kauppi, Reino Paasilinna ja Anneli Jäätteenmäki.
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
Sõna võtsid Satu Hassi, Roberto Musacchio, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Jens-Peter Bonde, Alessandro Battilocchio, Timothy Kirkhope, Hannes Swoboda, Karin Riis-Jørgensen, Ian Hudghton, Tobias Pflüger, Bastiaan Belder, Ryszard Czarnecki, Françoise Grossetête, Gary Titley, Kyösti Virrankoski, Diamanto Manolakou, Ville Itälä, Poul Nyrup Rasmussen, Alexander Lambsdorff, Othmar Karas, Enrique Barón Crespo, Sarah Ludford, João de Deus Pinheiro, Edite Estrela, József Szájer, Jan Andersson, Antonio Tajani, Dariusz Rosati, Jerzy Buzek, Evelyne Gebhardt, Elmar Brok, Guido Sacconi, Gunnar Hökmark ja Lasse Lehtinen.
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
Sõna võtsid Francisco José Millán Mon, Alexander Stubb, Matti Vanhanen ja José Manuel Barroso.
Arutelu lõpetati.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
3. Olukord Palestiinas (arutelu)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Olukord Palestiinas
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige) esinesid avaldustega.
Sõna võtsid Elmar Brok fraktsiooni PPE-DE nimel, Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck fraktsiooni ALDE nimel, Caroline Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Marek Aleksander Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Ioannis Kasoulides, Véronique De Keyser, Chris Davies, Roger Knapman, Mario Borghezio, Charles Tannock, Marek Siwiec, Frédérique Ries, Zbigniew Zaleski, Pierre Schapira, Paula Lehtomäki ja Benita Ferrero-Waldner.
Arutelu lõpetati.
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
Sõna võttis Robert Atkins, kes palus, et hääletustund algaks päevakorras ette nähtud ajal.
*
* *
Asepresident ja BUDG komisjoni esimees Janusz Lewandowski tänasid tehtud töö eest BUDG komisjoni endist esimeest Terence Wynni, kes läheb sel nädalal pensionile.
4. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
4.1. Piiriülese politseikoostöö tugevdamine Euroopa Liidus toimuvate rahvusvaheliste ürituste ajal * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Madalmaade Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine [06930/2005 — C6-0117/2005 — 2005/0804(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Frieda Brepoels (A6-0222/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
ALGATUS, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0297)
4.2. Siseveelaevade tehnilised nõuded ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ [13274/1/2005 — C6-0091/2006 — 1997/0335(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Renate Sommer (A6-0208/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0298)
4.3. Tsiviillennundus (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses [13376/1/2005 — C6-0090/2006 — 2000/0069(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Ulrich Stockmann (A6-0212/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0299)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Ulrich Stockmann (raportöör) teatas, et muudatusettepanekute 20, 22 ja 24 originaalkeel on inglise keel; |
|
— |
Gilles Savary soovitas, et kompromissploki vastuvõtmisel hääletataks muudatusettepanekute 17 ja 18 vastu. |
4.4. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse veod * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta [KOM(2005)0673 — C6-0031/2006 — 2005/0272(CNS)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Esko Seppänen (A6-0174/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0300)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0300)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel, kes palus, et muudatusettepanekut 23 hääletataks nimeliselt (asepresident andis selleks nõusoleku); |
|
— |
Bruno Gollnisch hääletuse kohta; |
|
— |
Rebecca Harms mõistis hukka asjaolu, et komisjon ei ole teatavaks teinud oma seisukohta parlamendis vastu võetud muudatusettepanekute osas. |
4.5. Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse (hääletus)
Raport Ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis (2006/2005(INI)) — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Pilar del Castillo Vera (A6-0204/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0301)
4.6. Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks: süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (hääletus)
Raport raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale [2006/2003(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Joan Calabuig Rull (A6-0206/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0302)
5. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas asepresident Itaalia Euroopa-poliitika ja väliskaubanduse ministrit Emma Boninot, kes viibis külaliste loožis.
6. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Raport: Ulrich Stockmann — A6-0212/2006
|
— |
Oldřich Vlasák |
7. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused
Hääletuse parandused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Hääletuskavatsused
Teatati järgmistest hääletuskavatsustest (seoses andmata häältega):
Raport: Ulrich Stockmann — A6-0212/2006
|
— |
muudatusettepanek 11 |
|
— |
vastu: Manuel Medina Ortega, Hubert Pirker |
Manuel Medina Ortega teatas, et selle muudatusettepaneku hääletamise ajal ei töötanud tema hääletusseade.
Raport: Esko Seppänen — A6-0174/2006
|
— |
muudatusettepanek 24 |
|
— |
poolt: Jan Andersson |
|
— |
vastu: Karin Jöns, Rainer Wieland |
(Istung katkestati kell 13.30 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
8. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
9. Usulise pärandi kaitsmine ja säilitamine Küprose põhjaosas (kirjalik deklaratsioon)
Kirjalik deklaratsioon nr 21/2006 usulise pärandi kaitsmise ja säilitamise kohta Küprose põhjaosas, mille esitasid parlamendiliikmed Iles Braghetto ja Panayiotis Demetriou, kogus 3.7.2006 enamuse parlamendiliikmete allkirjad ning saadetakse vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 4 selle adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega 5.9.2006 istungil vastu võetud tekstide seas.
Sõna võttis Panayiotis Demetriou.
10. Rahvusvaheline lapsendamine Rumeenias (kirjalik deklaratsioon)
Kirjalik deklaratsioon nr 23/2006 rahvusvahelise lapsendamise kohta Rumeenias, mille esitasid parlamendiliikmed Claire Gibault, Jean-Marie Cavada, Antoine Duquesne, Charles Tannock ja Enrique Báron Crespo, kogus 3.7.2006 enamuse parlamendiliikmete allkirjad ning saadetakse vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 4 selle adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega 5.9.2006 istungil vastu võetud tekstide seas.
11. LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine (arutelu)
Vahearuanne LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta [2006/2027(INI)] — LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon
Raportöör: Giovanni Claudio Fava (A6-0213/2006).
Giovanni Claudio Fava tutvustas raportit.
Sõna võtsid Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Franco Frattini (komisjoni asepresident)
Sõna võtsid Jas Gawronski fraktsiooni PPE-DE nimel, Wolfgang Kreissl-Dörfler fraktsiooni PSE nimel, Sarah Ludford fraktsiooni ALDE nimel, Cem Özdemir fraktsiooni Verts/ALE nimel, Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Mirosław Mariusz Piotrowski fraktsiooni IND/DEM nimel, Philip Claeys (fraktsioonilise kuuluvuseta), Carlos Coelho, Józef Pinior, Ignasi Guardans Cambó, Raül Romeva i Rueda, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Eoin Ryan, Bogusław Rogalski ja Roger Helmer.
ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident
Sõna võtsid Ewa Klamt, Inger Segelström, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Willy Meyer Pleite, Mogens N.J. Camre, Gerard Batten, Ryszard Czarnecki, Bogdan Klich, Proinsias De Rossa, Alexander Alvaro, Dimitrios Papadimoulis, Seán Ó Neachtain, Kathy Sinnott, Paweł Bartłomiej Piskorski, Hubert Pirker, Jan Marinus Wiersma, Sajjad Karim, Luca Romagnoli, Camiel Eurlings, Hannes Swoboda, Anneli Jäätteenmäki, Antonio Tajani, Martine Roure, Barbara Kudrycka, Antonio Masip Hidalgo, Josef Zieleniec, Ana Maria Gomes, Miroslav Mikolášik ja Stavros Lambrinidis.
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
Sõna võtsid Panayiotis Demetriou, Claude Moraes, Charles Tannock, Jean Spautz, Simon Coveney ja Franco Frattini.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.14.
12. SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimine Ameerika salateenistuste poolt (arutelu)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimine Ameerika salateenistuste poolt
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Franco Frattini (komisjoni asepresident) esinesid avaldustega.
Sõna võtsid Ewa Klamt fraktsiooni PPE-DE nimel, Martine Roure fraktsiooni PSE nimel, Jean-Marie Cavada fraktsiooni ALDE nimel, Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel, Carlos Coelho, Jan Marinus Wiersma, Sophia in 't Veld, Mihael Brejc, Stavros Lambrinidis, Giovanni Claudio Fava, Paula Lehtomäki ja Franco Frattini.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Mihael Brejc fraktsiooni PPE-DE nimel, Brian Crowley, Romano Maria La Russa ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete väidetava jälgimise kohta Ameerika salateenistuste poolt (B6-0385/2006), |
|
— |
Martine Roure fraktsiooni PSE nimel Ameerika Ühendriikide salateenistuste juurdepääsu kohta pangaülekandeid puudutavatele andmetele (B6-0386/2006), |
|
— |
Monica Frassoni ja Daniel Marc Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimise kohta Ameerika salateenistuste poolt (B6-0391/2006), |
|
— |
Alexander Alvaro, Sophia in 't Veld ja Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimise kohta Ameerika salateenistuste poolt (B6-0393/2006), |
|
— |
Sahra Wagenknecht, Giusto Catania ja Umberto Guidoni fraktsiooni GUE/NGL nimel kehtivate andmekaitsereeglite rikkumise kohta Euroopa riikides SWIFT võrgu andmete kasutamisega Ameerika Ühendriikide poolt (B6-0395/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.15.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
13. Infotund (küsimused nõukogule)
Parlament vaatas läbi nõukogule esitatavad küsimused (B6-0312/2006).
Küsimus 1 (Sarah Ludford): üleminekuklausel.
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Sarah Ludford.
Küsimus 2 (Richard Seeber): kliimamuutuste raamkonventsioon.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Richard Seeber ja Eija-Riitta Korhola.
Küsimus 3 (Bernd Posselt): läbirääkimised Kosovo staatuse üle.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Bernd Posselt, Richard Seeber ja Hubert Pirker.
Küsimus 4 (Nicholson of Winterbourne): ühiste tegevuspõhimõtete tunnustamine pantvangikriiside lahendamisel.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Nicholson of Winterbourne, Agnes Schierhuber ja Bernd Posselt.
Küsimus 5 (Manuel Medina Ortega): vajadus integreeritud sisserändepoliitika järele.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manuel Medina Ortega, Piia-Noora Kauppi ja Hubert Pirker.
Küsimus 6 (Marie Panayotopoulos-Cassiotou): meetmed sisserändajate vastuvõtmise ja integreerimise tõhustamiseks.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Marie Panayotopoulos-Cassiotou ja Bogusław Sonik.
Küsimus 7 (Eugenijus Gentvilas): maksusüsteemide erinevused ELi riikide vahel.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Eugenijus Gentvilas, Josu Ortuondo Larrea ja Reinhard Rack.
Küsimus 8 (Jacky Henin): nõukogu tegevus dollari nõrgenemise vastu.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Jacky Henin ja Paul Rübig.
Küsimus 9 (John Bowis): küsimused nõukogule.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) John Bowis, Richard Corbett ja Piia-Noora Kauppi.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Nõukogu infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.00 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident
14. Viisapoliitika Lääne-Balkani riikide suhtes — Viisarežiimi lihtsustamine Lääne-Balkani riikide suhtes (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0063/2006), mille esitas(id) Doris Pack fraktsiooni PPE-DE nimel, Gisela Kallenbach fraktsiooni Verts/ALE nimel, Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel, Erik Meijer, Ignasi Guardans Cambó, Jelko Kacin ja Henrik Lax nõukogule: Viisapoliitika Lääne-Balkani riikide suhtes (B6-0315/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0077/2006), mille esitas(id) Sarah Ludford, Jelko Kacin, Henrik Lax ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel nõukogule: Viisarežiimi lihtsustamine Lääne-Balkani riikide suhtes (B6-0320/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0078/2006), mille esitas(id) Sarah Ludford, Jelko Kacin, Henrik Lax ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel komisjonile: Viisarežiimi lihtsustamine Lääne-Balkani riikide suhtes (B6-0321/2006)
Doris Pack, Hannes Swoboda, Jelko Kacin ja Gisela Kallenbach (autorid) esitasid suuliselt vastatavad küsimused.
Sõna võtsid Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Franco Frattini (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Panagiotis Beglitis fraktsiooni PSE nimel, Henrik Lax fraktsiooni ALDE nimel, ja Paula Lehtomäki.
Arutelu lõpetati.
15. Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (institutsioonidevaheline kokkulepe) — Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (menetlused) (arutelu)
Raport institutsioonidevaheline kokkulepe ühisavalduse kujul ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [10126/1/2006 — C6-0208/2006 — 2006/2152(ACI)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett (A6-0237/2006).
Raport muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [10126/1/2006 — C6-0190/2006 — 2002/0298(CNS)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett (A6-0236/2006).
Sõna võttis Margot Wallström (komisjoni asepresident).
Richard Corbett tutvustas raporteid.
Sõna võtsid Alexander Radwan fraktsiooni PPE-DE nimel, Pervenche Berès fraktsiooni PSE nimel, Andrew Duff fraktsiooni ALDE nimel, Satu Hassi fraktsiooni Verts/ALE nimel, Maria da Assunção Esteves, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf ja Margot Wallström.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.7 ja 06.07.2006 protokolli punkt 6.8.
16. Vastastikune teabemenetlus varjupaiga ja sisserände valdkondades * — Sisserändajate integreerimine ELis — Euroopa Liidu sisserändepoliitika
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastastikuse teabemenetluse kasutuselevõtmise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades [KOM(2005)0480 — C6-0335/2005 — 2005/0204(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Patrick Gaubert (A6-0186/2006).
Raport strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus [2006/2056(INI)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Stavros Lambrinidis (A6-0190/2006).
Suuliselt vastatav küsimus (O-0061/2006), mille esitas(id) Martin Schulz ja Martine Roure fraktsiooni PSE nimel komisjonile: Euroopa Liidu sisserändepoliitika (B6-0311/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0064/2006), mille esitas(id) Ewa Klamt fraktsiooni PPE-DE nimel komisjonile: ELi sisserändepoliitika (B6-0313/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0070/2006), mille esitas(id) Jean Lambert fraktsiooni Verts/ALE nimel komisjonile: Euroopa Liidu rändepoliitika (B6-0318/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0073/2006), mille esitas(id) Jeanine Hennis-Plasschaert fraktsiooni ALDE nimel komisjonile: Euroopa Liidu sisserändepoliitika (B6-0319/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0079/2006), mille esitas(id) Roberta Angelilli ja Romano Maria La Russa fraktsiooni UEN nimel komisjonile: ELi sisserändepoliitika (B6-0322/2006)
Patrick Gaubert tutvustas raportit (A6-0186/2006).
Stavros Lambrinidis tutvustas raportit (A6-0190/2006).
Ewa Klamt esitas suuliselt vastatava küsimuse B6-0313/2006.
Manuel Medina Ortega (autorite asendaja) esitas suuliselt vastatava küsimuse B6-0311/2006.
Jeanine Hennis-Plasschaert esitas suuliselt vastatava küsimuse B6-0319/2006.
Jean Lambert esitas suuliselt vastatava küsimuse B6-0318/2006.
Sõna võttis Franco Frattini (komisjoni asepresident).
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
Sõna võtsid Dimitrios Papadimoulis (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Barbara Kudrycka fraktsiooni PPE-DE nimel, Claude Moraes fraktsiooni PSE nimel, Ona Juknevičienė fraktsiooni ALDE nimel, Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel, Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel, Sebastiano (Nello) Musumeci fraktsiooni UEN nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Carlos Coelho, Józef Pinior, Tatjana Ždanoka, Kyriacos Triantaphyllides, Derek Roland Clark, Jan Tadeusz Masiel, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Louis Grech, Miguel Portas, Andrzej Tomasz Zapałowski, James Hugh Allister, Simon Busuttil, Stefano Zappalà, David Casa ja Franco Frattini.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.11 ja 06.07.2006 protokolli punkt 6.16.
17. AIDS — asugem tegutsema! (arutelu)
Komisjoni avaldus: AIDS — asugem tegutsema!
Louis Michel (komisjoni liige) esines avaldusega.
Sõna võtsid John Bowis fraktsiooni PPE-DE nimel, Anne Van Lancker fraktsiooni PSE nimel, Fiona Hall fraktsiooni ALDE nimel, Karin Scheele ja Louis Michel.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Luisa Morgantini, Feleknas Uca, Vittorio Agnoletto, Eva-Britt Svensson ja Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel HIVi/AIDSi kohta: asugem tegutsema (B6-0375/2006), |
|
— |
Eoin Ryan fraktsiooni UEN nimel AIDSi kohta — asugem tegutsema (B6-0376/2006), |
|
— |
Miguel Angel Martínez Martínez, Anne Van Lancker ja Pierre Schapira fraktsiooni PSE nimel HIVi/AIDSi kohta: on aeg tegutseda (B6-0377/2006), |
|
— |
John Bowis ja Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel AIDSi kohta — asugem tegutsema (B6-0378/2006), |
|
— |
Fiona Hall, Marios Matsakis ja Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel AIDSi kohta — asugem tegutsema (B6-0379/2006), |
|
— |
Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel HIVi/AIDSi kohta (B6-0380/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.19.
18. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 354.650/OJJE).
19. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 00.05.
Julian Priestley
peasekretär
Gérard Onesta
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gomes, Gomolka, Gottardi, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lynne, Maaten, McAvan, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Savi, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Frithjof Schmidt, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schroedter, Schulz, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Ventre, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Abadjiev, Anastase, Arabadjiev, Athanasiu, Bărbuleţiu, Bliznashki, Buruiană Aprodu, Ciornei, Cioroianu, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Martin Dimitrov, Dîncu, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Ilchev, Kazak, Kirilov, Kónya-Hamar, Marinescu, Mihăescu, Morţun, Paparizov, Parvanova, Petre, Podgorean, Popa, Popeangă, Severin, Shouleva, Silaghi, Sofianski, Szabó, Ţicău, Tîrle, Vigenin, Zgonea Valeriu Ştefan
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (…, …, …) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (…, …, …) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Piiriülese politseikoostöö tugevdamine Euroopa Liidus toimuvate rahvusvaheliste ürituste ajal *
Raport: Frieda BREPOELS (A6-0222/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. Siseveelaevade tehnilised nõuded ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Renate SOMMER (A6-0208/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
pärast põhj 10 |
1 |
komisjon |
|
+ |
|
3. Tsiviillennundus (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine) ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Ulrich STOCKMANN (A6-0212/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
plokk nr 1 (kompromiss) |
19rev - 24rev |
komisjon |
|
+ |
|
|
plokk nr 2 (kompromiss) |
1-8 10 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 1, pärast § 4 |
11 |
GUE/NGL |
NH |
- |
138, 494, 15 |
|
art 8a, § 2 |
16= 25rev = |
SAVARY jt, PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE |
|
+ |
|
|
9 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 8a, pärast § 2 |
17 |
SAVARY jt |
|
- |
|
|
III lisa |
15 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
12 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
|
18 |
SAVARY jt |
|
- |
|
|
|
13 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
|
14 |
GUE/NGL |
|
- |
|
Kompromissplokk sisaldab muudatusettepanekuid 19/rev kuni 25/rev.
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
GUE/NGL: me 11
4. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse veod *
Raport: Esko SEPPÄNEN (A6-0174/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1 3-5 9-10 12-14 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
2 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
597, 48, 9 |
|
6 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
387, 257, 8 |
|
|
7 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
8 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
558, 79, 17 |
|||
|
15 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
16 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
17 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
18 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
20 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
626, 23, 10 |
|||
|
art 6, § 2 |
11 |
komisjon |
|
+ |
|
|
22 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
|
art 7 |
23 |
Verts/ALE |
NH |
- |
137, 511, 12 |
|
art 12 |
24 |
Verts/ALE |
NH |
- |
160, 469, 20 |
|
19 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
art 13 |
25 |
Verts/ALE |
NH |
- |
166, 471, 23 |
|
põhj 10 |
21 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
EH |
+ |
523, 86, 37 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Verts/ALE: me 23, 24, 25
Taotlused eraldi hääletuseks:
PSE: me 6
Verts/ALE: me 2, 7, 15, 16, 17, 18
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE
me 8
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja kaitsmine väärkasutuse eest”
2. osa: need sõnad
IND/DEM
me 20
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „välja arvatud ümbersuunamisel”
2. osa: need sõnad
5. Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse
Raport: Pilar DEL CASTILLO VERA (A6-0204/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 8 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
§ 18 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1/EH |
+ |
524, 92, 10 |
|||
|
2/EH |
+ |
360, 276, 8 |
|||
|
§ 36 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 48 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
+ |
312, 312, 18 |
|
§ 54 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
+ |
369, 258, 8 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: §§ 36, 48, 54
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE
§ 8
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ettepanekut töötada välja”
2. osa: need sõnad
§ 18
1. osa:„võtab teadmiseks komisjoni … kõrgtehnoloogilisi ettevõtjaid”
2. osa:„on seisukohal, et … avalik dokumenteerimise litsents (PDL)”
6. Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks: süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale
Raport: Joan CALABUIG RULL (A6-0206/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 5 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
pärast § 6 |
4 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ 7 |
5 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
pärast § 7 |
6 |
Verts/ALE |
EH |
+ |
339, 274, 9 |
|
7 |
Verts/ALE |
EH |
- |
181, 420, 23 |
|
|
§ 8 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 10 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 12 |
8 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
§ 16 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 22 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
322, 292, 7 |
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
§ 23 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 25 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 26 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
§ 27 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
304, 295, 26 |
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
4 |
+ |
|
|||
|
§ 28 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
- |
|
|
§ 30 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 32 |
9 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
+ |
469, 131, 13 |
|
|
pärast § 32 |
10 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ 33 |
11 |
Verts/ALE |
EH |
+ |
405, 198, 17 |
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
pärast § 34 |
1 |
GUE/NGL |
osa |
|
|
|
1/EH |
+ |
346, 267, 8 |
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
§ 38 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
põhj B |
2 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
põhj C |
3 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
484, 58, 54 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: §§ 16, 28
Verts/ALE: §§ 8, 23, 25, 30, 32
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
ALDE, PSE
me 1
1. osa:„palub tagada tööstusettevõtete … töötajate esindusorganite teavitamine”
2. osa:„eelkõige Euroopa töönõukogude … kinni oma lepingulistest kohustustest”
PPE-DE
§ 5
1. osa: kogu tekst, v.a. sõnad „isoleeritud riiklik poliitika võib takistada Euroopa tööstuspoliitika arengut ja et”
2. osa: need sõnad
§ 10
1. osa:„nõustub sellega, et töötleva tööstuse … säästva arengu järele;”
2. osa:„kutsub komisjoni üles pöörama samavõrd tähelepanu … paremate töökohtade loomisele;”
§ 12
1. osa:„on veendunud, et Euroopa töötleva tööstuse … kui ka struktuursete muutuste hõlbustamisel;”
2. osa:„kahetseb asjaolu, et komisjoni teatises … õppele ega koolitusele;”
3. osa:„nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid … tehnilise ja teadusliku õppe juurde;”
§ 22
1. osa:„tervitab tehnoloogiaplatvormide kontseptsiooni … vastavate teadusharude arendamisele;”
2. osa:„on siiski veendunud, et rakendusuuringud … 30 miljardit eurot riskikapitali ja tagatud pangalaenude näol;”
3. osa:„julgustab komisjoni ja EIPd koos … praktilisi järelmeetmeid võtma;”
§ 25
1. osa:„arvab, et väga kasulik oleks moodustada … säästvuse ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgiga;”
2. osa:„juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks elektriturule on … tööstuse harudele ulatuslik mõju;”
§ 26
1. osa:„juhib tähelepanu sellele, et töötlevat tööstust … koostöös majandus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikutega”
2. osa:„koostaksid kohalikud strateegiaplaanid … eeliste paremale ärakasutamisele;”
3. osa:„kutsub liikmesriike üles … täielikult ära kasutama;”
§ 27
1. osa:„juhib tähelepanu sellele, et Euroopa … valdkondliku mõõtme kõrval ka territoriaalset mõõdet;”
2. osa:„märgib, et piirkondades, kuhu on … kohandatud tööstus- ja majanduspoliitikat;”
3. osa:„kutsub seetõttu komisjoni üles … tegutsema, uurides võimalust suurendada piirkondade koostööd”
4. osa:„mis seisavad silmitsi ühiste probleemide ja … tööstus- ja majanduspoliitikat kujundada ja kooskõlastada;”
Verts/ALE
§ 38
1. osa:„nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks … kaitse ja tugevdamise valdkonnas;”
2. osa:„arvab sellega seoses, et on vaja tõhustada … arenenumaid tehnoloogiarakendusi kasutama;”
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Stockmanni soovitus A6-0212/2006
Muudatusettepanek 11
Poolt: 138
ALDE: Harkin
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ebner, Rübig
PSE: Arif, Arnaoutakis, Bono, Bourzai, Castex, Cottigny, De Keyser, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hazan, Hutchinson, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lienemann, Locatelli, Matsouka, Peillon, Reynaud, Rocard, Roure, Savary, Schapira, Sifunakis, Tarabella, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 494
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Mote, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Rossa, De Vits, Díez González, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarand, Thomsen, Titley, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 15
GUE/NGL: Remek
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
NI: Baco, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Salvini, Speroni
PPE-DE: Seeberg
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Benoît Hamon, Katerina Batzeli, Panagiotis Beglitis
Erapooletuid
Paul Rübig
2. Seppäneni raport A6-0174/2006
Muudatusettepanek 8/2
Poolt: 558
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Brie, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wagenknecht, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mussolini, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 79
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Guidoni, Morgantini, Musacchio, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Andersson, Bullmann, Christensen, Corbey, Gebhardt, Groote, Gruber, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Jørgensen, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Leinen, Piecyk, Rothe, Segelström, Thomsen, Van Lancker, Weiler, Westlund
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 17
ALDE: Samuelsen
GUE/NGL: Manolakou, Markov, Pafilis, Toussas
IND/DEM: Rogalski
NI: Baco, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Mote, Salvini, Speroni
PPE-DE: Coveney, Seeberg
UEN: Kamiński
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Lissy Gröner, Poul Nyrup Rasmussen
3. Seppäneni raport A6-0174/2006
Muudatusettepanek 20/2
Poolt: 626
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Giertych, Helmer, Martin Hans-Peter, Mussolini, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Salvini, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 23
ALDE: Lambsdorff
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
Erapooletuid: 10
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kilroy-Silk, Kozlík, Mote
PPE-DE: Coveney
PSE: Castex
Verts/ALE: van Buitenen
4. Seppäneni raport A6-0174/2006
Muudatusettepanek 23
Poolt: 137
ALDE: Attwooll, Bourlanges, Bowles, Davies, Duff, Hall, Harkin, Jäätteenmäki, Jensen, Karim, Ludford, Lynne, Matsakis, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Resetarits, Samuelsen, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Guerreiro, Guidoni, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Bonde, Grabowski, Krupa, Piotrowski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski
NI: Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Eurlings, Karas, Pirker, Protasiewicz, Rack, Rübig, Schierhuber, Seeberg
PSE: Andersson, Berès, Berger, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, Christensen, Corbey, De Vits, Ettl, Gebhardt, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Hedh, Hedkvist Petersen, Jöns, Jørgensen, Kósáné Kovács, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Leichtfried, Leinen, Muscat, Myller, Piecyk, Rapkay, Reynaud, Rothe, Scheele, Segelström, Swoboda, Van Lancker, Walter, Weiler, Westlund
UEN: Camre, Kuźmiuk, Maldeikis
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 511
ALDE: Andrejevs, Andria, Beaupuy, Birutis, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Kacin, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Maaten, Manders, Mohácsi, Morillon, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski
GUE/NGL: Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Pafilis, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Rogalski, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Mussolini, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berlinguer, Bono, Bourzai, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Kindermann, Kinnock, Koterec, Krehl, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 12
ALDE: Alvaro, Savi, Toia
IND/DEM: Pęk
NI: Baco, Belohorská, Kilroy-Silk, Kozlík, Le Rachinel
PSE: Ferreira Anne, Gurmai
UEN: Vaidere
Hääletuse parandused
Poolt
Saïd El Khadraoui, Eva-Britt Svensson, Jonas Sjöstedt, Poul Nyrup Rasmussen
Vastu
Jean-Louis Bourlanges
5. Seppäneni raport A6-0174/2006
Muudatusettepanek 24
Poolt: 160
ALDE: Attwooll, Bowles, Davies, Duff, Hall, Harkin, Karim, Ludford, Lynne, Manders, Nicholson of Winterbourne, Ortuondo Larrea, Resetarits, Samuelsen, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Farage, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski
NI: Chruszcz, Giertych, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Itälä, Karas, Pirker, Rack, Rübig, Schierhuber, Seeberg, Silva Peneda, Šťastný
PSE: Berger, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, Christensen, Corbey, De Vits, El Khadraoui, Ettl, Gebhardt, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Jørgensen, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Leichtfried, Leinen, Muscat, Piecyk, Rapkay, Reynaud, Rothe, Scheele, Segelström, Thomsen, Van Lancker, Walter, Weiler, Westlund
UEN: Bielan, Camre, Kamiński, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 469
ALDE: Andrejevs, Andria, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Maaten, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski
GUE/NGL: Henin, Kohlíček, Remek
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Sinnott, de Villiers, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Mussolini, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berlinguer, Bono, Bourzai, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Krasts, Kristovskis, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Ryan, Tatarella, Vaidere, Zīle
Erapooletuid: 20
ALDE: Alvaro, Matsakis, Toia
NI: Baco, Belohorská, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Salvini, Speroni
PPE-DE: Coveney, Eurlings
PSE: Ferreira Anne
UEN: Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Podkański, Roszkowski, Szymański
Hääletuse parandused
Poolt
John Attard-Montalto, Richard Seeber, Poul Nyrup Rasmussen
6. Seppäneni raport A6-0174/2006
Muudatusettepanek 25
Poolt: 166
ALDE: Attwooll, Bowles, Davies, Duff, Hall, Harkin, Karim, Lambsdorff, Ludford, Lynne, Ortuondo Larrea, Resetarits, Samuelsen, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Booth, Clark, Farage, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski
NI: Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Dehaene, Karas, Pirker, Rack, Rübig, Schierhuber, Seeberg
PSE: Andersson, Berger, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, Christensen, Corbey, De Vits, El Khadraoui, Ettl, Gebhardt, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Jørgensen, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Leichtfried, Leinen, Muscat, Piecyk, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rothe, Scheele, Segelström, Swoboda, Thomsen, Van Lancker, Walter, Weiler, Westlund
UEN: Bielan, Camre, Didžiokas, Kamiński, La Russa, Maldeikis, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 471
ALDE: Andrejevs, Andria, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Losco, Maaten, Manders, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski
GUE/NGL: Henin
IND/DEM: Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Mussolini, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berlinguer, Bono, Bourzai, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Foglietta, Krasts, Kristovskis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Ryan, Tatarella, Vaidere, Zīle
Erapooletuid: 23
ALDE: Alvaro, Matsakis
GUE/NGL: Remek
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Borghezio, Kilroy-Silk, Kozlík, Salvini
PPE-DE: Coveney, Eurlings
PSE: Schulz
UEN: Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Podkański, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
John Attard-Montalto,Richard Seeber
7. Calabuig Rulli raport A6-0206/2006
Resolutsioon
Poolt: 484
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Bonde
NI: Battilocchio, Belohorská, Borghezio, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Kozlík, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Salvini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Krehl, Kristensen, Kuc, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Morgan, Moscovici, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 58
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis, Pflüger, Toussas, Wagenknecht
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Booth, Clark, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Chruszcz, Giertych, Kilroy-Silk, Martin Hans-Peter, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 54
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, de Villiers, Zapałowski, Železný
NI: Baco, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Koch, Sommer, Strejček
PSE: Kreissl-Dörfler
Verts/ALE: van Buitenen
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0297
Piiriülese politseikoostöö tugevdamine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Madalmaade Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine (6930/2005 — C6-0117/2005 — 2005/0804(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Madalmaade Kuningriigi algatust (6930/2005) (1), |
|
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c, |
|
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0117/2005), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0222/2006); |
|
1. |
kiidab Madalmaade Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Madalmaade Kuningriigi algatust oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Madalmaade Kuningriigi valitsusele. |
|
(3 a) |
Käesoleva otsuse aluseks on nõukogu 13. juuli 2001. aasta järeldused turvalisuse kohta Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja teistel sarnastel kogunemistel. |
|
(3 b) |
Käesolev otsus rajaneb korral, mis on sätestatud 26. mai 1997. aasta ühismeetmes 97/339/JSK, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, pidades silmas avaliku korra ja turvalisuse alast koostööd (2), ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioonil turvalisuse kohta Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja teistel sarnastel kogunemistel (3). |
|
(4) |
Seda suundumust arvesse võttes ning varasematest algatustest (4) tulenevalt on vaja suurendada rahvusvahelist politseikoostööd kõnealuses valdkonnas. |
|
(4) |
Seda suundumust arvesse võttes ning varasematest algatustest tulenevalt on vaja suurendada kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ja vastavalt eraelu puutumatuse kaitse Euroopa eeskirjadele rahvusvahelist politseikoostööd kõnealuses valdkonnas. |
|
(5) |
Schengeni acquis'ga tagatud võimalustest ei piisa tõhusa piiriülese abi kindlustamiseks, |
välja jäetud
|
1) |
Iga kalendriaasta viimases kvartalis esitab nõukogu eesistujariik ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgmisel kalendriaastal eeldatavasti vajatakse. |
|
1) |
Iga kalendriaasta viimases kvartalis esitab nõukogu eesistujariik ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgmisel kalendriaastal eeldatavasti vajatakse. Kui liikmesriik taotleb seoses ettenägematu sündmusega abi pärast nimetatud tähtaja möödumist, lisab eesistujariik uue sündmuse viivitamatult ülevaatele ning teavitab sellest konfidentsiaalselt nõukogu. |
4 a. Kõnealune mehhanism täiendab ühismeedet 97/339/JSK.
5. Eesistujariik saadab lõikes 1 nimetatud aruande nõukogule konfidentsiaalseks tutvumiseks.
välja jäetud
1. Nõukogu peasekretariaat abistab liikmesriike, uurides olemasolevaid lepinguid piiriülese abi kohta.
1. Nõukogu peasekretariaat abistab liikmesriike, uurides olemasolevaid lepinguid piiriülese abi kohta.
2. Liikmesriigid edastavad selliste lepingute tekstid nõukogu peasekretariaadile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist .
2. Liikmesriigid edastavad olemasolevate lepingute ja uute või hetkel väljatöötatavate algatuste tekstid nõukogu peasekretariaadile.
3. Hiljemalt ühe aasta jooksul arutab nõukogu lõikes 1 osutatud uuringute tulemustele toetudes, kas peamisi täheldatud probleeme on võimalik lahendada asjakohaste Euroopa õigusaktide , eelkõige Schengeni konventsiooni kohandamise abil .
3. Saadud teabe põhjal arutab nõukogu täheldatud kitsaskohti ja probleeme ning seda, kas asjakohaste Euroopa õigusaktide kohandamine on vajalik .
(1) ELT C 101, 27.4.2005, lk 36.
(2) EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1 .
(3) ELT C 116, 30.4.2004, lk 18 .
(4) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioon turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel sarnastel kogunemistel ( ELT C 116, 30.4.2004, lk 18 ).
P6_TA(2006)0298
Siseveelaevade tehnilised nõuded ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (13274/1/2005 — C6-0091/2006 — 1997/0335(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (13274/1/2005 — C6-0091/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(1997)0644) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2000)0419) (3); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0208/2006); |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT C 341, 9.11.1998, lk 34 ja EÜT C 54, 25.2.2000, lk 79.
(2) EÜT C 105, 6.4.1998, lk 1.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(1997)0335
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 5. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/…/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 82/714/EMÜ
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiviga 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (3), kehtestati siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kõigis liikmesriikides, välja arvatud Reinil toimuva laevaliikluse osas. Euroopa tasandil kehtivad siseveelaevadele siiski endiselt erinevad tehnilised nõuded. Erinevate rahvusvaheliste ja liikmesriigi õigusnormide üheaegne kehtimine on siiani takistanud jõupingutusi riigisiseste sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise tagamiseks ilma välismaa laevade täiendava kontrollita. Lisaks ei kajasta direktiivis 82/714/EMÜ sisalduvad standardid osaliselt enam tehnoloogia praeguseid arenguid. |
|
(2) |
Direktiivi 82/714/EMÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määruses (1982. aastal Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) poolt heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaseid sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimusi ja tehnilisi nõudeid on sellest ajast alates korrapäraselt läbi vaadatud ning need on tunnistatud tehnoloogia praegustele arengutele vastavateks. Konkurentsi ja turvalisusega seonduvatel põhjustel ning eelkõige suuremaks ühtlustamiseks Euroopa tasandil on soovitav, et nimetatud tehniliste nõuete ulatust ja sisu laiendataks kogu ühenduse siseveeteede võrgustikule. Seejuures tuleb arvesse võtta selles võrgustikus toimunud muutusi. |
|
(3) |
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust eespool nimetatud läbivaadatud tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil ühenduse siseveeteedel. |
|
(4) |
Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel. |
|
(5) |
Reisijateveo ohutuse huvides on soovitav direktiivi 82/714/EMÜ reguleerimisala laiendada rohkem kui 12 reisijale mõeldud reisilaevadele, lähtudes Reini laevakontrolli määrusest. |
|
(6) |
Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi ühenduse mis tahes siseveeteel ohutusnõuded väheneda. |
|
(7) |
Asjakohane on näha ette üleminekukord kasutuselolevatele laevadele, millel ei ole käesoleva direktiiviga kehtestatud läbivaadatud tehniliste nõuete alusel läbitava esimese tehnilise ülevaatuse ajal veel ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistust. |
|
(8) |
Teatavas ulatuses ning vastavalt asjaomase laeva kategooriale on asjakohane määrata kindlaks ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaeg igal konkreetsel juhul. |
|
(9) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4). |
|
(10) |
Laevade osas, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivis 76/135/EMÜ (siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (5) sätestatud meetmed. |
|
(11) |
Võttes arvesse asjaolu, et mõned laevad jäävad nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (6) kui ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, tuleks juhul, kui nimetatud kahe direktiivi sätetes on vastuolusid või ebaühtlust, viia esimesel võimalusel nende lisad asjakohaste komiteemenetluste korras vastavusse. |
|
(12) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks. |
|
(13) |
Direktiiv 82/714/EMÜ tuleks kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Veeteede liigitus
1. Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse ühenduse siseveeteed järgmiselt:
|
a) |
1., 2., 3. ja 4. tsoon:
|
|
b) |
R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel. |
2. Iga liikmesriik võib pärast komisjoniga konsulteerimist muuta oma veeteede liigituse I lisas loetletud tsoonideks. Komisjoni teavitatakse sellistest muudatustest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab nendest teisi liikmesriike.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas II lisa artikliga 1.01 järgmiste veesõidukite suhtes:
|
a) |
laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit, |
|
b) |
laevad, mille pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) maht on vähemalt 100 m3. |
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas II lisa artikliga 1.01 ka kõigi järgmiste veesõidukite suhtes:
|
a) |
lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks mõeldud vedur- ja tõukurpuksiiridele või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks mõeldud vedur- ja tõukurpuksiiridele, |
|
b) |
reisilaevadele, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat, |
|
c) |
ujuvmehhanismid. |
3. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud järgmised veesõidukid:
|
a) |
parvlaevad, |
|
b) |
sõjalaevad, |
|
c) |
merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis
|
Artikkel 3
Tunnistuse omamise kohustus
1. Artiklis 1 osutatud ühenduse siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:
|
a) |
kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:
|
|
b) |
kui need tegutsevad muudel veeteedel, ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõuded. |
2. Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile.
Artikkel 4
Täiendavad ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused
1. Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda ühenduse veeteedel, omades vaid seda tunnistust.
2. Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks — täiendav ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus:
|
a) |
kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid; |
|
b) |
kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3. |
3. Täiendav ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel.
Artikkel 5
Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele
1. Iga liikmesriik võib pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.
2. Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Nimetatud tehniliste nõuete muutmiseks on vajalik komisjoni eelnev nõusolek.
3. Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule. Komisjoni teavitatakse nimetatud täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab nendest teisi liikmesriike.
4. Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse ühenduse veeteedel vastavas tsoonis.
|
5. |
|
6. Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisa peatükis 19b määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele.
7. Iga liikmesriik võib pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete vähendamist veesõidukite puhul, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel selle liikmesriigi territooriumil.
Nõudeid võib vähendada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele, märgitakse see ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele.
Komisjoni teavitatakse II lisas sätestatud tehniliste nõuete vähendamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab sellest liikmesriike.
Artikkel 6
Ohtlikud kaubad
Mis tahes veesõiduk, millel on ohtlike ainete Reinil vedamise määruse (edaspidi „ADNR”) alusel välja antud tunnistus, võib vedada ohtlikke aineid nimetatud tunnistuses sätestatud tingimustel kõikjal ühenduse territooriumil.
Mis tahes liikmesriik võib nõuda, et veesõidukitele, millel ei ole ADNR-tunnistust, antakse luba vedada ohtlikke aineid tema territooriumil ainult siis, kui veesõidukid vastavad täiendavatele nõuetele, mis on kehtestatud lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Sellistest nõuetest teavitatakse komisjoni, kes teavitab nendest liikmesriike.
Artikkel 7
Erandid
1. Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:
|
a) |
laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega; |
|
b) |
ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise dedveitiga veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3. |
2. Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse laeva tunnistusele.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest teavitatakse komisjoni, kes teavitab nendest teisi liikmesriike.
4. Mis tahes liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 9, 10 ja 12.
Artikkel 8
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamine
1. Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates … (10), antakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
2. Veesõidukitele, mis ei kuulunud direktiivi 82/714/EMÜ reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 1 ja 2, antakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt … (11), et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas kehtestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikides, kus veesõiduki olemasoleva riigisisese tunnistuse kehtivusaeg on vähem kui viis aastat, võib nimetatud tunnistusi väljastada kuni viie aasta jooksul pärast … (10).
Kui II lisas kehtestatud tehnilisi nõudeid ei täideta, märgitakse see ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe nimetatud puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib eelmises lõigus nimetatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni nõuetele mittevastavaks tunnistatud veesõiduki asjaomased komponendid või alad asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa nõuetele vastama.
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele; veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või II lisa kohastele eriomadustele. II lisa kohaselt lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavateks puudujääkideks.
Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.
4. Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi laevaomaniku taotlusel.
Artikkel 9
Pädevad asutused
1. Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi võivad välja anda mis tahes liikmesriigi pädevad asutused.
2. Iga liikmesriik koostab nende asutuste loendi, kes on pädevad ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi välja andma, ning edastab selle komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.
Artikkel 10
Tehniliste ülevaatuste läbiviimine
1. Artiklis 8 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused, kes võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt II lisa artikli 1.01 kohaselt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele. Tunnustatakse ainult VII lisa I osas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid.
2. Iga liikmesriik koostab nende asutuste loendi, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.
Artikkel 11
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus
1. Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asutus, kes on vastavalt II lisale pädev neid tunnistusi välja andma.
2. Iga liikmesriik võib artiklites 12 ja 16 ning II lisas määratletud juhtudel välja anda ajutisi ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele.
Artikkel 12
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine
Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab kaotatud või rikutud kehtiva ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse asendada.
Artikkel 13
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine
1. Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.
2. Enne … (10) välja antud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse II lisas sisalduvaid üleminekusätteid.
3. Pärast … (10) välja antud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse II lisas sisalduvaid üleminekusätteid, mis on jõustunud pärast selliste tunnistuste väljaandmist.
Artikkel 14
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse pikendamine
Asutus, mis ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.
Artikkel 15
Uute ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine
Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib laev enne järgmist sõitu uuesti artiklis 8 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui kõnealune tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või seda uuendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse välja andnud või seda uuendanud pädevat asutust.
Artikkel 16
Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine
Kõik ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad sisaldama põhjendust. Asjaomast isikut teavitatakse põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ning selle tähtaegadest.
Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.
Artikkel 17
Täiendav ülevaatus
Liikmesriigi pädevad asutused võivad kooskõlas VIII lisaga igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste alusel kehtiv tunnistus ning kas see täidab nimetatud tunnistusele märgitud nõudeid või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed kooskõlas VIII lisaga.
Artikkel 18
Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine
Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni ühenduse ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi veeteedel tegutsemise osas tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.
Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused kooskõlas artikli 8 lõikega 1.
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (12) artikli 7 alusel loodud komitee (edaspidi nimetatud „komitee”).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, arvestades artikli 8 sätteid.
Artikkel 20
Lisade kohandamine ja soovitused ajutiste tunnistuste kohta
1. Komisjon võtab artikli 19 lõikes 2 viidatud korras vastu mis tahes muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või asjaomases valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni — CCNR) tööst tulenevaid arenguid selle tagamiseks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kaks tunnistust antaks välja võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel, või artiklis 5 osutatud juhtude arvesse võtmiseks.
Nimetatud muudatused tuleb teha kiiresti garanteerimaks, et Reinil tegutsemiseks nõutava tunnustatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamiseks vajalikud tehnilised tingimused tagavad tunnistuse väljastamiseks vajalike, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklis 22 osutatud tingimustega võrdväärse ohutustaseme.
2. Komisjon võtab vastu otsuse komitee soovituste osas ajutiste ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmise kohta kooskõlas II lisa artikliga 2.19.
Artikkel 21
Direktiivi 76/135/EMÜ jätkuv kohaldatavus
Käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 1 ja 2 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 76/135/EMÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid.
Artikkel 22
Täiendavad või vähendatud riiklikud nõuded
Liikmesriigis enne … (13) kehtivad täiendavad nõuded selle liikmesriigi territooriumil 1. ja 2. tsooni veeteedel tegutsevatele veesõidukitele või vähendatud tehnilised nõuded, mis kehtisid enne nimetatud kuupäeva liikmesriigi territooriumil 3. ja 4. tsooni veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes, jäävad kehtima kuni jõustuvad artikli 5 lõike 1 kohased täiendavad tehnilised nõuded või II lisas sätestatud tehniliste nõuete artikli 5 lõike 7 kohased vähendamised, kuid ainult kuni … (14).
Artikkel 23
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid, millel on artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates … (13). Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata oma käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
Artikkel 24
Karistused
Liikmesriigid sätestavad karistuste süsteemi, mida rakendatakse tema käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende karistuste kohaldamise tagamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 25
Direktiivi 82/714/EMÜ kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 82/714/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (13).
Artikkel 26
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 27
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.
…., …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) EÜT C 157, 25.5.1998, lk 17.
(2) Euroopa Parlamendi 16. septembri 1999. aasta seisukoht (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 79), nõukogu 23. veebruari 2006. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 5. juuli 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(5) EÜT L 21, 29.1.1976, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 78/1016/EMÜ (EÜT L 349, 13.12.1978, lk 31).
(6) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15 . Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 ( ELT L 284, 31.10.2003, lk 1 ).
(7) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(8) EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/75/EÜ (ELT L 190, 30.7.2003, lk 6).
(9) Kahe aasta möödumist käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
(10) Kahe aastat möödumisest käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
(11) 12 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(12) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(13) Kahe aasta möödumist käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
(14) 30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
I LISA
GEOGRAAFILISELT 1., 2., 3. JA 4. TSOONI JAOTATUD ÜHENDUSE SISEVEETEEDE LOETELU
1. PEATÜKK
1. Tsoon
Saksamaa Liitvabariik
|
Ems: |
endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53°30′ ja idapikkuseni 6°45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (1). |
Poola Vabariik
Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.
Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
|
ŠOTIMAA |
|||||||
|
Blue Mulli väin: |
Gutcheri ja Belmonti vahel. |
||||||
|
Yelli väin: |
Tofts Voe ja Ulsta vahel. |
||||||
|
Sullom Voe: |
Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu. |
||||||
|
Dales Voe: |
Talvel:
|
||||||
|
Dales Voe: |
Suvel:
|
||||||
|
Lerwick: |
Talvel:
|
||||||
|
Lerwick: |
Suvel:
|
||||||
|
Kirkwall: |
Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59°10,5′ põhjalaiust ja 2°57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59°10,0′ põhjalaiust ja 2°56,4′ läänepikkust. |
||||||
|
Stromness: |
Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd. |
||||||
|
Scapa Flow: |
Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Balnakieli laht: |
Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel. |
||||||
|
Cromarty Firth: |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Inverness: |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Tay jõgi — Dundee: |
Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Firth of Forth ja Forthi jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Solway Firth: |
Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothi. |
||||||
|
Loch Ryan: |
Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Clyde: |
Välispiir:
Sisepiir talvel:
Sisepiir suvel:
Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5. juunist 5. septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's. |
||||||
|
Oban: |
Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega. |
||||||
|
Kyle of Lochalsh: |
Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani. |
||||||
|
Loch Gairloch: |
Talvel:
Suvel:
|
||||||
|
PÕHJA-IIRI |
|||||||
|
Belfast Lough: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Loch Neagh: |
Kaugemal kui kaks miili rannast. |
||||||
|
INGLISMAA IDARANNIK |
|||||||
|
Humberi jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK |
|||||||
|
Severni jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Wye jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Newport: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Cardiff: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Barry: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Swansea: |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi. |
||||||
|
Menai väin: |
Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Dee jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Mersey jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Preston ja Southport: |
Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Fleetwood: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Lune jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Heysham: |
Talvel:
Suvel:
|
||||||
|
Morecambe: |
Talvel:
Suvel:
|
||||||
|
Workington: |
Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
LÕUNA-INGLISMAA |
|||||||
|
Colne-Colchesteri jõgi: |
Talvel:
Suvel:
|
||||||
|
Blackwateri jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Crouchi jõgi ja Roachi jõgi: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Thames ja selle lisajõed: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Medway jõgi ja Swale: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Chichester: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Langstone'i sadam: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Portsmouth: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Bembridge, Isle of Wight: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Cowes, Isle of Wight: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Southampton: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Beaulieu jõgi: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Keyhaveni järv: |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Weymouth: |
Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel. |
||||||
|
Plymouth: |
Seespool joont, mis ühendab Cawsandi ja Plymouthi kaitsemuuli ning Staddonit ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Falmouth: |
Talvel:
Suvel:
ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Cameli jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Bridgewater: |
Sulust seespool ja 2. tsooni vetest avamere pool. |
||||||
|
Avoni jõgi (Avon): |
Talvel:
Suvel:
|
||||||
2. Tsoon
Tšehhi Vabariik
Lipno paisjärv.
Saksamaa Liitvabariik
|
Ems: |
Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni. |
||||||
|
Jade: |
Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuldja Langwardeni kirikutorni. |
||||||
|
Weser: |
Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed. |
||||||
|
Elbe: |
Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni). |
||||||
|
Meldorfer Bucht: |
Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead. |
||||||
|
Eider: |
Gieselau kanalist Eideri paisuni. |
||||||
|
Flensburger Förde: |
Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki. |
||||||
|
Schlei: |
Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid. |
||||||
|
Eckernförder Bucht: |
Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal. |
||||||
|
Kieler Förde: |
Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali. |
||||||
|
Nord-Ostsee-Kanal (Kieli kanal): |
Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal. |
||||||
|
Trave: |
Ülestõstetava raudteesilla loodeservast ja Holstenbrücke põhjaservast (Stadttrave) Lübeckis jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead, sealhulgas Pötenitzer Wiek, Dassower See ja Altarmen Teerhofi saare juures. |
||||||
|
Leda: |
Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni suudmeni. |
||||||
|
Hunte: |
Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni suudmeni. |
||||||
|
Lesum: |
Bremen-Burgi raudteesillast kuni suudmeni. |
||||||
|
Este: |
Buxtehude lüüsi väljavoolualast kuni Este paisuni. |
||||||
|
Lühe: |
Horneburgi Au-Mühle lüüsi väljavoolualast Lühe paisuni. |
||||||
|
Schwinge: |
Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Schwinge paisuni. |
||||||
|
Oste: |
Bremervörde veskitammi kirdeservast kuni Oste paisuni. |
||||||
|
Pinnau: |
Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Pinnau paisuni. |
||||||
|
Krückau: |
Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast Krückau paisuni. |
||||||
|
Stör: |
Rensingi loodeveenäiturist Störi paisuni. |
||||||
|
Freiburger Hafenpriel: |
Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast suudmeni. |
||||||
|
Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond: |
Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga. |
||||||
|
Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed: |
Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte. |
||||||
|
Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond): |
Laienevad avamere suunas:
|
||||||
|
Greifswalder Bodden ja Greifswaldi sadama piirkond, sealhulgas Ryck: |
Avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54°10′37″ põhjalaiust, 13°47′51″ idapikkust). |
||||||
|
Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Stettiner Haff): |
Ida suunas kuni Poola piirini Stettiner Haffis. |
Prantsuse Vabariik
Dordogne: Libourne'i kivisillast kuni suudmeni.
Garonne: Bordeaux' kivisillast kuni suudmeni.
Gironde.
Loire: Madeleine'i harujõge ületavast Haudaudine'i sillast kuni suudmeni ja alates Pirmili harujõge ületavast Pirmili sillast.
Rhône: Arles's olevast Trinquetaille'i sillast Marseille' suunas.
Seine: Roueni Jeanne d'Arci sillast kuni suudmeni.
Ungari Vabariik
Balatoni järv.
Madalmaade Kuningriik
Dollard.
Eems.
Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega.
Ijsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee.
Nieuwe Waterweg ja Scheur.
Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas.
Hollands Diep.
Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad.
Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele.
Hellegat.
Volkerak.
Krammer.
Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel.
Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal.
Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal.
Poola Vabariik
Szczecini laguun.
Kamieńi laguun.
Wisła laguun.
Pucki laht.
Włocławski veehoidla.
Śniardwy järv.
Niegocini järv.
Mamry järv.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
|
ŠOTIMAA |
|
|
Scapa Flow: |
Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel. |
|
Kyle of Durness: |
Eilean Dubhist lõuna pool. |
|
Cromarty Firth: |
Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit. |
|
Inverness: |
Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi. |
|
Findhorni laht: |
Maasäärest seespool. |
|
Aberdeen: |
Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga. |
|
Montrose Basin: |
Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures. |
|
Tay jõgi — Dundee: |
Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis. |
|
Firth of Forth ja Forthi jõgi: |
Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool. |
|
Dumfries: |
Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi. |
|
Loch Ryan: |
Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi. |
|
Ayri sadam: |
Sulust seespool. |
|
Clyde: |
1. tsooni vetest ülevalpool. |
|
Kyles of Bute: |
Colintraive'i ja Rhubodachi vahel. |
|
Campbeltowni sadam: |
Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi. |
|
Loch Etive: |
Loch Etive'is ülevalpool Lora juga. |
|
Loch Leven: |
Ülevalpool Ballachulishi silda. |
|
Loch Linnhe: |
Corran Pointi tuletornist põhja pool. |
|
Loch Eil: |
Kogu järv. |
|
Kaledoonia kanal: |
Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness. |
|
Kyle of Lochalsh: |
Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool. |
|
Loch Carron: |
Stromemore'i ja Strome Ferry vahel. |
|
Loch Broom, Ullapool: |
seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet. |
|
Kylesku: |
Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele. |
|
Stornoway sadam: |
Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel. |
|
Sound of Scalpay: |
Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris). |
|
Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam: |
Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast. |
|
Loch Awe: |
Kogu järv. |
|
Loch Katrine: |
Kogu järv. |
|
Loch Lomond: |
Kogu järv. |
|
Loch Tay: |
Kogu järv. |
|
Loch Loyal: |
Kogu järv. |
|
Loch Hope: |
Kogu järv. |
|
Loch Shin: |
Kogu järv. |
|
Loch Assynt: |
Kogu järv. |
|
Loch Glascarnoch: |
Kogu järv. |
|
Loch Fannich: |
Kogu järv. |
|
Loch Maree: |
Kogu järv. |
|
Loch Gairloch: |
Kogu järv. |
|
Loch Monar: |
Kogu järv. |
|
Loch Mullardach: |
Kogu järv. |
|
Loch Cluanie: |
Kogu järv. |
|
Loch Loyne: |
Kogu järv. |
|
Loch Garry: |
Kogu järv. |
|
Loch Quoich: |
Kogu järv. |
|
Loch Arkaig: |
Kogu järv. |
|
Loch Morar: |
Kogu järv. |
|
Loch Shiel: |
Kogu järv. |
|
Loch Earn: |
Kogu järv. |
|
Loch Rannoch: |
Kogu järv. |
|
Loch Tummel: |
Kogu järv. |
|
Loch Ericht: |
Kogu järv. |
|
Loch Fionn: |
Kogu järv. |
|
Loch Glass: |
Kogu järv. |
|
Loch Rimsdale/nan Clar: |
Kogu järv. |
|
PÕHJA-IIRI |
|
|
Strangford Lough: |
Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi. |
|
Belfast Lough: |
Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi. |
|
Larne: |
Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga. |
|
Banni jõgi: |
Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani. |
|
Lough Erne: |
Ülemine ja alumine Lough Erne. |
|
Lough Neagh: |
Kuni kaks miili rannast. |
|
INGLISMAA IDARANNIK |
|
|
Berwick: |
Lainemurdjatest seespool. |
|
Warkworth: |
Lainemurdjatest seespool. |
|
Blyth: |
Välismuulipeadest seespool. |
|
Tyne'i jõgi: |
Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni. |
|
Weari jõgi: |
Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni. |
|
Seaham: |
Lainemurdjatest seespool. |
|
Hartlepool: |
Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga. Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga. |
|
Teesi jõgi: |
Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni. |
|
Whitby: |
Whitby muulipeadest seespool. |
|
Humberi jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga. |
|
Grimsby dokk: |
Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga. |
|
Boston: |
New Cutist seespool. |
|
Dutchi jõgi: |
Kogu kanal. |
|
Hulli jõgi: |
Beverley Beckist kuni Humberi jõeni. |
|
Kielder Water: |
Kogu järv. |
|
Ouse jõgi: |
Naburni lüüsist allpool. |
|
Trenti jõgi: |
Cromwelli lüüsist allpool. |
|
Wharfe'i jõgi: |
Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani. |
|
Scarborough: |
Scarborough' muulipeadest seespool. |
|
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK |
|
|
Severni jõgi: |
Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51°43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3. tsooni vetest avamere pool. |
|
Wye jõgi: |
Chepstowi juures põhjalaiusest (51°38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini. |
|
Newport: |
Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool. |
|
Cardiff: |
Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool. |
|
Barry: |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi. |
|
Talboti sadam: |
Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke. |
|
Neath: |
Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51°37,2′ põhjalaiust, 3°50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas. |
|
Llanelli ja Burry sadam: |
Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga. |
|
Milford Haven: |
Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi. |
|
Fishguard: |
Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi. |
|
Cardigan: |
Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool. |
|
Aberystwyth: |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi. |
|
Aberdyfi: |
Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki. |
|
Barmouth: |
Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga. |
|
Portmadoc: |
Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud. |
|
Holyhead: |
Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht). |
|
Menai väin: |
Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi. |
|
Conway: |
Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool. |
|
Llandudno: |
Lainemurdjast seespool. |
|
Rhyl: |
Lainemurdjast seespool. |
|
Dee jõgi: |
Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani. |
|
Mersey jõgi: |
Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid. |
|
Preston ja Southport: |
Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool. |
|
Fleetwood: |
Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti. |
|
Lune jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud. |
|
Barrow: |
Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi. |
|
Whitehaven: |
Lainemurdjast seespool. |
|
Workington: |
Lainemurdjast seespool. |
|
Maryport: |
Lainemurdjast seespool. |
|
Carlisle: |
Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont. |
|
Coniston Water: |
Kogu järv. |
|
Derwentwater: |
Kogu järv. |
|
Ullswater: |
Kogu järv. |
|
Windermere: |
Kogu järv. |
|
LÕUNA-INGLISMAA |
|
|
Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed: |
Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani. |
|
Orwelli ja Stouri jõgi: |
Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3. tsooni vetest avamere pool. |
|
Blackwateri jõgi: |
Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool. |
|
Crouchi ja Roachi jõgi: |
Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi. |
|
Thamesi jõgi koos lisajõgedega: |
Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini. |
|
Medway jõgi ja Swale: |
Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni. |
|
Stouri jõgi (Kent): |
Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani. |
|
Doveri sadam: |
Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga. |
|
Rotheri jõgi: |
Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini. |
|
Aduri jõgi ja Southwicki kanal: |
Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni. |
|
Aruni jõgi: |
Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani. |
|
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven: |
Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni. |
|
Brighton: |
Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga. |
|
Chichester: |
Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3. tsooni vetest avamere pool. |
|
Langstone'i sadam: |
Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi. |
|
Portsmouth: |
Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini. |
|
Bembridge, Isle of Wight: |
Bradingi sadam. |
|
Cowes, Isle of Wight: |
Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal. |
|
Southampton: |
Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga. |
|
Beaulieu jõgi: |
Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt. |
|
Keyhaveni järv: |
Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini. |
|
Christchurch: |
Run. |
|
Poole: |
Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini. |
|
Exeter: |
Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga. |
|
Teignmouth: |
Sadama piirides. |
|
Darti jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi. |
|
Salcombe'i jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi. |
|
Plymouth: |
Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi. |
|
Fowey: |
Sadamast seespool. |
|
Falmouth: |
Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi. |
|
Cameli jõgi: |
Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli. |
|
Taw' ja Torridge'i jõgi: |
Seespool joont asimuudiga 200° Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani. |
|
Bridgewater: |
Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51°13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud. |
|
Avoni jõgi (Avon): |
Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga. |
2. PEATÜKK
3. Tsoon
Belgia Kuningriik
Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu.
Tšehhi Vabariik
Labe: Ústí nad Labem-Střekovi lüüsist kuni Lovosice lüüsini.
Paisjärved: Baška, Brněnská (Kníničky), Horka (Stráž pod Ralskem), Hracholusky, Jesenice, Nechranice, Olešná, Orlík, Pastviny, Plumov, Rozkoš, Seč, Skalka, Slapy, Těrlicko, Žermanice.
Máchovo järv.
Velké Žernoseky veeala.
Tiigid: Oleksovice, Svět, Velké Dářko.
Kruusakarjäärid: Dolní Benešov, Ostrožná Nová Ves a Tovačov.
Saksamaa Liitvabariik
|
Doonau: |
Kelheimist (2 414,72 km) Saksamaa-Austria piirini. |
|
Rein: |
Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini. |
|
Elbe: |
Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini. |
|
Müritz |
|
Prantsuse Vabariik
Rein.
Ungari Vabariik
Doonau: jõe 1812. kilomeetrist kuni 1433. kilomeetrini.
Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini.
Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini.
Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini.
Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrist.
Velence järv.
Fertő järv.
Madalmaade Kuningriik
Rein
Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten Ij, Afgesloten Ij, Noordzeekanaal, Ijmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal.
Austria Vabariik
Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini.
Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi jõujaamani.
Traun: suudmest kuni 1,8 km kaugusele.
Enns: suudmest kuni 2,7 km kaugusele.
March: kuni 6. kilomeetrini.
Poola Vabariik
Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini.
Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini.
Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini.
Dąbie järv sisemere piirini.
Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega.
Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud.
Bydgoski kanal.
Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud.
Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga.
Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni.
Łączański kanal.
Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv.
Żerański kanal.
Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini.
Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega.
Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini.
Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini.
Nysa Łuźycka jõgi Gubinist Oderi suudmeni.
Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini.
Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega.
Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini.
Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini.
Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini.
Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini.
Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka.
Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla.
Slovaki Vabariik
Doonau: Devínist (jõe 1 880,26. kilomeetril) Slovakkia-Ungari piirini.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
|
ŠOTIMAA |
|
|
Leith (Edinburgh): |
Lainemurdjatest seespool. |
|
Glasgow: |
Strathclyde Loch. |
|
Crinani kanal: |
Crinan Ardrishaigini. |
|
Kaledoonia kanal: |
Kanali sektsioonid. |
|
PÕHJA-IIRI |
|
|
Lagani jõgi: |
Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini. |
|
IDA-INGLISMAA |
|
|
Weari jõgi (pole loodeid): |
Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis. |
|
Teesi jõgi: |
Teesi paisust ülesvoolu. |
|
Grimsby dokk: |
Lüüsidest seespool. |
|
Imminghami dokk: |
Lüüsidest seespool. |
|
Hulli dokid: |
Lüüsidest seespool. |
|
Bostoni dokk: |
Lüüsiväravatest seespool. |
|
Aire ja Calderi laevateed: |
Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs). |
|
Ancholme jõgi: |
Ferriby lüüsist Briggini. |
|
Calderi ja Hebble'i kanal: |
Wakefieldist (Fall Ingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini. |
|
Fossi jõgi: |
Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani. |
|
Fossdyke'i kanal: |
Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini. |
|
Goole dokk: |
Lüüsiväravatest seespool. |
|
Hornsea Mere: |
Kogu kanal. |
|
Hulli jõgi: |
Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini. |
|
Market Weightoni kanal: |
Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini. |
|
Uus ühenduskanal: |
Kogu kanal. |
|
Ouse'i jõgi: |
Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini. |
|
Sheffield ja Lõuna-Yorkshire'i kanal: |
Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini. |
|
Trenti jõgi: |
Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni. |
|
Withami jõgi: |
Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln). |
|
WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA |
|
|
Severni jõgi: |
Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool. |
|
Wye jõgi: |
Monmouthist ülalpool. |
|
Cardiff: |
Roath Parki järv. |
|
Talboti sadam: |
Kinnistes dokkides. |
|
Swansea: |
Kinnistes dokkides. |
|
Dee jõgi: |
Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta. |
|
Mersey jõgi: |
Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk). |
|
Lune'i jõgi: |
Ülalpool Glassoni dokki. |
|
Avoni jõgi (Midland): |
Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini. |
|
Gloucester: |
Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal). |
|
Hollingworthi järv: |
Kogu järv. |
|
Manchester Shipi kanal: |
Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi. |
|
Pickmere'i järv: |
Kogu järv. |
|
Tawe'i jõgi: |
Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel. |
|
Rudyardi järv: |
Kogu järv. |
|
Weaveri jõgi: |
Northwichist allpool. |
|
LÕUNA-INGLISMAA |
|
|
Nene'i jõgi: |
Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in–a-Doubleti lüüsini. |
|
Great Ouse'i jõgi: |
Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda. |
|
Yarmouth: |
Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water. |
|
Lowestoft: |
Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni. |
|
Alde ja Ore jõgi: |
Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini. |
|
Debeni jõgi: |
Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni. |
|
Orwelli ja Stouri jõgi: |
Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini. |
|
Chelmeri ja Blackwateri kanal: |
Beeleigh' lüüsist ida pool. |
|
Thamesi jõgi koos lisajõgedega: |
Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini. |
|
Aduri jõgi ja Southwicki kanal: |
Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal. |
|
Aruni jõgi: |
Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat. |
|
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven: |
Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa. |
|
Bewl Water: |
Kogu järv. |
|
Grafham Water: |
Kogu järv. |
|
Rutland Water: |
Kogu järv. |
|
Thorpe Parki järv: |
Kogu järv. |
|
Chichester: |
Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga. |
|
Christchurch: |
Christchurchi sadam, välja arvatud Run. |
|
Exeteri kanal: |
Kogu kanal. |
|
Avoni jõgi (Avon): |
Bristoli linna dokid Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni. |
3. PEATÜKK
4. Tsoon
Belgia Kuningriik
Kogu Belgia siseveeteede võrgustik, välja arvatud 3. tsooni veeteed.
Tšehhi Vabariik
Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis.
Saksamaa Liitvabariik
Kõik siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed.
Prantsuse Vabariik
Kõik Prantsusmaa siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed.
Itaalia Vabariik
Po jõgi: Piacenzast suudmeni.
Milano-Cremona kanal, Po jõgi: viimane 15 km pikkune lõik Po jõeni.
Mincio jõgi: Mantovast Governolos Po jõeni.
Ferrara veeteed: alates Post (Pontelagoscuro) Ferraras Porto Garibaldini.
Brondolo ja Valle kanalid: idapoolsest Post Veneetsia laguunini.
Fissero-Tartaro-Canalbianco-kanal: Aadriast idapoolse Poni.
Veneetsia rannajoon: Veneetsia laguunist Gradoni.
Leedu Vabariik
Kogu Leedu võrgustik.
Luksemburgi Suurhertsogiriik
Moselle.
Ungari Vabariik
Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 2. ja 3. tsoonis.
Madalmaade Kuningriik
Kõik 1., 2. ja 3. tsoonis loetlemata jõed, kanalid ja järved.
Austria Vabariik
Thaya: kuni Bernhardsthalini.
March: 6. kilomeetrist ülespoole.
Poola Vabariik
Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis.
Slovaki Vabariik
Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 3. tsoonis.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
|
ŠOTIMAA |
|
|
Ratho ja Linlithgow Unioni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Glasgow: |
Forthi ja Clyde'i kanal. Monklandi kanal, Faskine ja Drumpellier' sektsioonid. Hogganfield Loch. |
|
IDA-INGLISMAA |
|
|
Ancholme'i jõgi: |
Briggist Harram Hilli lüüsini. |
|
Calderi ja Hebble'i kanal: |
Broadcut Topi lüüsist Sowerby sillani. |
|
Chesterfieldi kanal: |
Lääne-Stockwithist Worksopini. |
|
Cromfordi kanal: |
Kogu kanal. |
|
Derwenti jõgi: |
Ühinemiskohast Ouse jõega Stamfordi sillani. |
|
Driffieldi laevasõidutee: |
Struncheon Hilli lüüsist Great Driffieldini. |
|
Erewashi kanal: |
Trenti lüüsist Langley Milli lüüsini. |
|
Huddersfieldi kanal: |
Ühinemiskohast Calderi ja Hebblega Coopersi silla juures kuni Huddersfield Narrow kanalini Huddersfieldis. Ashton-Under-Lyne'i ja Huddersfieldi vahel. |
|
Leedsi ja Liverpooli kanal: |
Leedsi jõe lüüsist kuni Skiptoni sadamasillani. |
|
Light Water Valley järv: |
Kogu järv. |
|
Mere, Scarborough: |
Kogu järv. |
|
Ouse jõgi: |
Nun Monkton Poolist ülevalpool. |
|
Pocklingtoni kanal: |
Ühinemiskohast Derventi jõega kuni Melbourne Basinini. |
|
Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal: |
Tinsley lüüsist kuni Sheffieldini. |
|
Soari jõgi: |
Ühinemiskohast Trentiga kuni Loughborough'ni. |
|
Trenti ja Mersey kanal: |
Shardlowst kuni Dellow Lane'i lüüsini. |
|
Ure jõgi ja Riponi kanal: |
Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Riponi kanalini (Ripon Basin). |
|
Ashtoni kanal: |
Kogu kanal. |
|
WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA |
|
|
Avoni jõgi (Midland): |
Eveshamist ülevalpool. |
|
Birminghami kanali laevatee: |
Kogu kanal. |
|
Birminghami ja Fazeley kanal: |
Kogu kanal. |
|
Coventry kanal: |
Kogu kanal. |
|
Grand Unioni kanal (Naptoni ühinemiskohast kuni Birminghami ja Fazeleyni |
Kogu kanali sektsioon. |
|
Kenneti ja Avoni kanal (Bathist Newburyni): |
Kogu kanali sektsioon. |
|
Lancasteri kanal: |
Kogu kanal. |
|
Leedsi ja Liverpooli kanal: |
Kogu kanal. |
|
Llangolleni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Caldoni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Peak Foresti kanal: |
Kogu kanal. |
|
Macclesfieldi kanal: |
Kogu kanal. |
|
Monmouthshire'i ja Breconi kanal: |
Kogu kanal. |
|
Montgomery kanal: |
Kogu kanal. |
|
Rochdale'i kanal: |
Kogu kanal. |
|
Swansea kanal: |
Kogu kanal. |
|
Neathi ja Tennanti kanal: |
Kogu kanal. |
|
Shropshire Unioni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Staffordshire' ja Worcesteri kanal: |
Kogu kanal. |
|
Stratford-upon-Avoni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Trenti jõgi: |
Kogu jõgi. |
|
Trenti ja Mersey kanal: |
Kogu kanal. |
|
Weaveri jõgi: |
Northwichist ülalpool. |
|
Worcesteri ja Birminghami kanal: |
Kogu kanal. |
|
LÕUNA-INGLISMAA |
|
|
Nene'i jõgi: |
Dog-in-a-Doubleti lüüsist ülalpool. |
|
Great Ouse'i jõgi: |
Kings Lynn Lääne-Lynni maanteesillast ülalpool; Great Ouse'i jõgi ja kõik sellega seotud Fenlandi veeteed, sealhulgas Cami jõgi ja Middle Leveli laevatee. |
|
Norfolki ja Suffolki üleujutatavad alad: |
Kõik tõusuvee ajal ning loodetest mõjutamata laevatatavad jõed, luhad, kanalid ja veeteed Norfolki ja Suffolki üleujutatavatel aladel, sealhulgas Oulton Broad, samuti Waveney jõgi, Yare, Bure, Ant ja Thurne, välja arvatud Yarmouthi ja Lowestoftdi kohta sätestatu. |
|
Blythi jõgi: |
Blythi jõgi, sissepääs Blythburghini. |
|
Alde ja Ore jõgi: |
Alde jõgi ülalpool Westrow Pointi. |
|
Debeni jõgi: |
Debeni jõgi ülalpool Felixstowe Ferryt. |
|
Orwelli ja Stouri jõgi: |
Kõik Stouri jõe veeteed ülalpool Manningtreed. |
|
Chelmeri ja Blackwateri kanal: |
Lääne pool Beeleighi lüüsi. |
|
Thamesi jõgi koos lisajõgedega: |
Storti ja Lee jõed ülalpool Bow Creeki; Grand Unioni kanal Brentfordi lüüsist ülalpool ja Regentsi kanal Limehouse Basinist ülalpool ning kõik sellega ühendatud kanalid; Wey jõgi Thamesi lüüsist ülalpool; Kenneti ja Avoni kanal; Thamesi jõgi Oxfordist ülalpool; Oxfordi kanal. |
|
Medway jõgi ja Swale: |
Medway jõgi Allingtoni lüüsist ülalpool. |
|
Stouri jõgi (Kent): |
Stouri jõgi Flagstaff Reachi maabumiskohast ülalpool. |
|
Doveri sadam: |
Kogu sadam. |
|
Rotheri jõgi: |
Rotheri jõgi ja Royal Military kanal Scots Floati lüüsist ülalpool ja Brede jõgi sissepääsulüüsist ülalpool. |
|
Brighton: |
Brighton Marina sisesadam ülalpool lüüsi. |
|
Wickstead Parki järv: |
Kogu järv. |
|
Kenneti ja Avoni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Grand Unioni kanal: |
Kogu kanal. |
|
Avoni jõgi (Avon): |
Pulteney ülevoolupaisust ülalpool. |
|
Bridgewateri kanal: |
Kogu kanal. |
(1) Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).
(2) Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti lepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).
II LISA
TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED 1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE
SISUKORD
I OSA
1. PEATÜKK
ÜLDOSA
|
Artikkel 1.01 |
Mõisted |
|
Artikkel 1.02 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 1.03 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 1.04 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 1.05 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 1.06 |
Ajutised nõuded |
|
Artikkel 1.07 |
Haldusjuhendid |
2. PEATÜKK
MENETLUS
|
Artikkel 2.01 |
Kontrollorgan |
|
Artikkel 2.02 |
Kontrolli läbiviimise taotlus |
|
Artikkel 2.03 |
Veesõiduki esitamine kontrolliks |
|
Artikkel 2.04 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.05 |
Ajutine ühenduse tunnistus |
|
Artikkel 2.06 |
Ühenduse tunnistuse kehtivus |
|
Artikkel 2.07 |
Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine |
|
Artikkel 2.08 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.09 |
Perioodiline kontroll |
|
Artikkel 2.10 |
Vabatahtlik kontroll |
|
Artikkel 2.11 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.12 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.13 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.14 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 2.15 |
Kulud |
|
Artikkel 2.16 |
Teave |
|
Artikkel 2.17 |
Ühenduse tunnistuste register |
|
Artikkel 2.18 |
Ametlik number |
|
Artikkel 2.19 |
Võrdväärsus ja erandid |
II OSA
3. PEATÜKK
LAEVAEHITUSNÕUDED
|
Artikkel 3.01 |
Põhinõue |
|
Artikkel 3.02 |
Tugevus ja püstuvus |
|
Artikkel 3.03 |
Laevakere |
|
Artikkel 3.04 |
Masina- ja katlaruumid, punkrid |
4. PEATÜKK
SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID
|
Artikkel 4.01 |
Süvise ohutusvaru |
|
Artikkel 4.02 |
Vabaparras |
|
Artikkel 4.03 |
Minimaalne vabaparras |
|
Artikkel 4.04 |
Lastimärgid |
|
Artikkel 4.05 |
Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel |
|
Artikkel 4.06 |
Süviseskaalad |
5. PEATÜKK
MANÖÖVERDUSVÕIME
|
Artikkel 5.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 5.02 |
Navigeerimiskatsed |
|
Artikkel 5.03 |
Katsetamispiirkond |
|
Artikkel 5.04 |
Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal |
|
Artikkel 5.05 |
Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes |
|
Artikkel 5.06 |
Ettenähtud kiirus (edasisuunas) |
|
Artikkel 5.07 |
Peatumisvõime |
|
Artikkel 5.08 |
Tagasisuunas liikumise võime |
|
Artikkel 5.09 |
Kõrvalepõigete sooritamise võime |
|
Artikkel 5.10 |
Pööramisvõime |
6. PEATÜKK
ROOLISÜSTEEM
|
Artikkel 6.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 6.02 |
Roolimehhanismi ajamid |
|
Artikkel 6.03 |
Roolimehhanismi hüdrauliline ajam |
|
Artikkel 6.04 |
Jõuallikas |
|
Artikkel 6.05 |
Käsiajam |
|
Artikkel 6.06 |
Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid |
|
Artikkel 6.07 |
Näiturid ja seireseadmed |
|
Artikkel 6.08 |
Pöördekiiruse regulaatorid |
|
Artikkel 6.09 |
Tunnustamismenetlus |
7. PEATÜKK
ROOLIKAMBER
|
Artikkel 7.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 7.02 |
Takistusteta väljavaade |
|
Artikkel 7.03 |
Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded |
|
Artikkel 7.04 |
Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded |
|
Artikkel 7.05 |
Laevatuled, valgus- ja helisignaalid |
|
Artikkel 7.06 |
Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid |
|
Artikkel 7.07 |
Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abi |
|
Artikkel 7.08 |
Laevade omavahelise sidepidamise seadmed |
|
Artikkel 7.09 |
Häiresüsteem |
|
Artikkel 7.10 |
Küte ja ventilatsioon |
|
Artikkel 7.11 |
Ahtriankru käitamisseade |
|
Artikkel 7.12 |
Sissetõmmatavad roolikambrid |
|
Artikkel 7.13 |
Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil |
8. PEATÜKK
MASINA EHITUS
|
Artikkel 8.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 8.02 |
Ohutusvarustus |
|
Artikkel 8.03 |
Jõuallikas |
|
Artikkel 8.04 |
Masina väljalasketoru |
|
Artikkel 8.05 |
Kütusetankid, torud ja abiseadmed |
|
Artikkel 8.06 |
Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed |
|
Artikkel 8.07 |
Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine |
|
Artikkel 8.08 |
Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid |
|
Artikkel 8.09 |
Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine |
|
Artikkel 8.10 |
Laevade tekitatud müra |
|
8.a PEATÜKK |
(välja jäetud) |
9. PEATÜKK
ELEKTRISEADMED
|
Artikkel 9.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 9.02 |
Elektrivarustussüsteemid |
|
Artikkel 9.03 |
Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest |
|
Artikkel 9.04 |
Plahvatuskaitse |
|
Artikkel 9.05 |
Kaitsemaandus |
|
Artikkel 9.06 |
Suurim lubatav pinge |
|
Artikkel 9.07 |
Jaotussüsteemid |
|
Artikkel 9.08 |
Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega |
|
Artikkel 9.09 |
Teiste veesõidukite elektriga varustamine |
|
Artikkel 9.10 |
Generaatorid ja mootorid |
|
Artikkel 9.11 |
Akud |
|
Artikkel 9.12 |
Lülitusseadmete paigaldamine |
|
Artikkel 9.13 |
Vooluahela avariikatkestid |
|
Artikkel 9.14 |
Armatuurid |
|
Artikkel 9.15 |
Kaablid |
|
Artikkel 9.16 |
Valgustusseadmed |
|
Artikkel 9.17 |
Laevatuled |
|
Artikkel 9.18 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 9.19 |
Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid |
|
Artikkel 9.20 |
Elektroonilised seadmed |
|
Artikkel 9.21 |
Elektromagnetiline vastavus |
10. PEATÜKK
SEADMED
|
Artikkel 10.01 |
Ankruseadmed |
|
Artikkel 10.02 |
Muu varustus |
|
Artikkel 10.03 |
Käsitulekustutid |
|
Artikkel 10.03a |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides |
|
Artikkel 10.03b |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides |
|
Artikkel 10.04 |
Jollid |
|
Artikkel 10.05 |
Poid ja päästevestid |
11. PEATÜKK
TÖÖKOHTADE OHUTUS
|
Artikkel 11.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 11.02 |
Kaitse kukkumise eest |
|
Artikkel 11.03 |
Töökohtade mõõtmed |
|
Artikkel 11.04 |
Külgtekid |
|
Artikkel 11.05 |
Juurdepääs töökohtadele |
|
Artikkel 11.06 |
Väljapääsud ja avariiväljapääsud |
|
Artikkel 11.07 |
Redelid, astmed ja samalaadsed seadised |
|
Artikkel 11.08 |
Siseruumid |
|
Artikkel 11.09 |
Kaitse müra ja vibratsiooni eest |
|
Artikkel 11.10 |
Luugikaaned |
|
Artikkel 11.11 |
Vintsid |
|
Artikkel 11.12 |
Kraanad |
|
Artikkel 11.13 |
Tuleohtlike vedelike hoidmine |
12. PEATÜKK
ELURUUMID
|
Artikkel 12.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 12.02 |
Konstruktsiooni erinõuded |
|
Artikkel 12.03 |
Sanitaarseadmed |
|
Artikkel 12.04 |
Kambüüsid |
|
Artikkel 12.05 |
Joogivesi |
|
Artikkel 12.06 |
Küte ja ventilatsioon |
|
Artikkel 12.07 |
Muu eluruumide sisustus |
13. PEATÜKK
KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED
|
Artikkel 13.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 13.02 |
Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed |
|
Artikkel 13.03 |
Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed |
|
Artikkel 13.04 |
Õliaurustuspõletiga ahjud |
|
Artikkel 13.05 |
Õlipihustuspõletiga kütteseadmed |
|
Artikkel 13.06 |
Sundõhuga köetavad seadmed |
|
Artikkel 13.07 |
Kütmine tahke kütusega |
14. PEATÜKK
MAJAPIDAMISES KASUTATAVAD VEDELGAASISEADMED
|
Artikkel 14.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 14.02 |
Seadmed |
|
Artikkel 14.03 |
Balloonid |
|
Artikkel 14.04 |
Toiteallikate asukoht ja korraldus |
|
Artikkel 14.05 |
Tagavara- ja tühjad balloonid |
|
Artikkel 14.06 |
Reduktorid |
|
Artikkel 14.07 |
Rõhk |
|
Artikkel 14.08 |
Torud ja painduvad torud |
|
Artikkel 14.09 |
Jaotussüsteem |
|
Artikkel 14.10 |
Gaasi tarbivad seadmed ja nende paigaldamine |
|
Artikkel 14.11 |
Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine |
|
Artikkel 14.12 |
Kasutus- ja ohutusnõuded |
|
Artikkel 14.13 |
Heakskiitmiskatse |
|
Artikkel 14.14 |
Katsed |
|
Artikkel 14.15 |
Kinnitus |
15. PEATÜKK
REISILAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 15.01 |
Üldsätted |
|
Artikkel 15.02 |
Laevakered |
|
Artikkel 15.03 |
Püstuvus |
|
Artikkel 15.04 |
Süvise ohutusvaru ja vabaparras |
|
Artikkel 15.05 |
Reisijate maksimaalne lubatud arv pardal |
|
Artikkel 15.06 |
Reisijateruumid ja reisijate poolt kasutatavad alad |
|
Artikkel 15.07 |
Käitursüsteem |
|
Artikkel 15.08 |
Ohutusseadised ja -varustus |
|
Artikkel 15.09 |
Päästevarustus |
|
Artikkel 15.10 |
Elektriseadmed |
|
Artikkel 15.11 |
Tulekaitse |
|
Artikkel 15.12 |
Tule kustutamine |
|
Artikkel 15.13 |
Ohutusmeetmed |
|
Artikkel 15.14 |
Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed |
|
Artikkel 15.15 |
Teatavatele reisilavadele tehtavad erandid |
15a. PEATÜKK
REISIPURJELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 15a.01 |
II osa kohaldamine |
|
Artikkel 15a.02 |
Teatavatele reisijateveoks mõeldud purjelaevadele tehtavad erandid |
|
Artikkel 15a.03 |
Püstuvusnõuded purjedega sõitvatele laevadele |
|
Artikkel 15a.04 |
Laevaehitus ja laevamehaanika alased nõuded |
|
Artikkel 15a.05 |
Taglasest üldiselt |
|
Artikkel 15a.06 |
Mastidest ja peeledest üldiselt |
|
Artikkel 15a.07 |
Erisätted mastide kohta |
|
Artikkel 15a.08 |
Erisätted marsstengide kohta |
|
Artikkel 15a.09 |
Erisätted pukspriitide kohta |
|
Artikkel 15a.10 |
Erisätted kliiverpoomide kohta |
|
Artikkel 15a.11 |
Erisätted grootpoomide kohta |
|
Artikkel 15a.12 |
Erisätted kahvlite kohta |
|
Artikkel 15a.13 |
Üldsätted seisevtaglase ja jooksevtaglase kohta |
|
Artikkel 15a.14 |
Erisätted seisevtaglase kohta |
|
Artikkel 15a.15 |
Erisätted jooksevtaglase kohta |
|
Artikkel 15a.16 |
Kinnitused ja taglase osad |
|
Artikkel 15a.17 |
Purjed |
|
Artikkel 15a.18 |
Seadmed |
|
Artikkel 15a.19 |
Katsetamine |
16. PEATÜKK
PUKSIIRIS VEETAVA, TÕUGATAVA VÕI PARRAS PARDAGA HAALATAVA KOOSSEISU OSAKS OLEVATELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 16.01 |
Tõukurpuksiiriks sobivad veesõidukid |
|
Artikkel 16.02 |
Tõugatavaks sobivad veesõidukid |
|
Artikkel 16.03 |
Parras-pardaga haalatava koosseisu liigutamiseks sobivad veesõidukid 204 |
|
Artikkel 16.04 |
Koosseisus pukseeritavateks sobivad veesõidukid |
|
Artikkel 16.05 |
Pukseerimiseks sobivad veesõidukid |
|
Artikkel 16.06 |
Koosseisude navigeerimiskatsed |
|
Artikkel 16.07 |
Kanded ühenduse tunnistusele |
17. PEATÜKK
UJUVMEHHAMNISMIDELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 17.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 17.02 |
Erandid |
|
Artikkel 17.03 |
Täiendavad nõuded |
|
Artikkel 17.04 |
Süvise ohutusvaru jääk |
|
Artikkel 17.05 |
Jääkvabaparras |
|
Artikkel 17.06 |
Kallutuskatse |
|
Artikkel 17.07 |
Püstuvuse tunnustamine |
|
Artikkel 17.08 |
Püstuvuse tunnustamine vähendatud jääkvabaparda puhul |
|
Artikkel 17.09 |
Lastimärgid ja süviseskaalad |
|
Artikkel 17.10 |
Ujuvmehhanismid, millele ei nõuta püstuvuse tunnustamist |
18. PEATÜKK
ERINÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE TÖÖKOHAL KASUTAMISEKS ÕELDUD VEESÕIDUKITELE
|
Artikkel 18.01 |
Käitamistingimused |
|
Artikkel 18.02 |
II osa kohaldamine |
|
Artikkel 18.03 |
Randid |
|
Artikkel 18.04 |
Süvise ohutusvaru ja vabaparras |
|
Artikkel 18.05 |
Jollid |
19. PEATÜKK
AJALOOLISTELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)
19a. PEATÜKK
KANALIPARGASTELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)
19b. PEATÜKK
TSOONI VEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 19b.01 |
4. peatüki kohaldamine |
20. PEATÜKK
MERELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)
21. PEATÜKK
LÕBUSÕIDULAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 21.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 21.02 |
II osa kohaldamine |
|
Artikkel 21.03 |
(välja jäetud) |
22. PEATÜKK
KONTEINERILAEVADE PÜSTUVUS
|
Artikkel 22.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 22.02 |
Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitamata konteinerite transpordil |
|
Artikkel 22.03 |
Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil |
|
Artikkel 22.04 |
Menetlus püstuvuse hindamiseks laeva pardal |
22a. PEATÜKK
ÜLE 110 M PIKKUSTELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 22a.01 |
I osa kohaldamine |
|
Artikkel 22a.02 |
II osa kohaldamine |
|
Artikkel 22a.03 |
Tugevus |
|
Artikkel 22a.04 |
Ujuvus ja püstuvus |
|
Artikkel 22a.05 |
Täiendavad nõuded |
|
Artikkel 22a.06 |
IV osa kohaldamine ümberehitamise korral |
22b. PEATÜKK
KIIRLAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
|
Artikkel 22b.01 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 22b.02 |
I osa kohaldamine |
|
Artikkel 22b.03 |
II osa kohaldamine |
|
Artikkel 22b.04 |
Istmed ja turvavööd |
|
Artikkel 22b.05 |
Vabaparras |
|
Artikkel 22b.06 |
Ujuvus, püstuvus ja osadeks jaotamine |
|
Artikkel 22b.07 |
Roolikamber |
|
Artikkel 22b.08 |
Täiendav varustus |
|
Artikkel 22b.09 |
Kinnised alad |
|
Artikkel 22b.10 |
Väljapääsud ja pääseteed |
|
Artikkel 22b.11 |
Tulekaitse ja tulekahju ennetamine |
|
Artikkel 22b.12 |
Üleminekusätted |
III OSA
23. PEATÜKK
LAEVA MEHITAMISEGA SEOTUD VARUSTUS
|
Artikkel 23.01 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.02 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.03 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.04 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.05 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.06 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.07 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.08 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.09 |
Laevade varustus |
|
Artikkel 23.10 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.11 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.12 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.13 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.14 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 23.15 |
(välja jäetud) |
IV OSA
24. PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
|
Artikkel 24.01 |
Üleminekusätete kohaldamine juba kasutuses olevatele veesõidukitele |
|
Artikkel 24.02 |
Kasutuses olevatele laevadele tehtavad erandid |
|
Artikkel 24.03 |
Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976 |
|
Artikkel 24.04 |
Muud erandid |
|
Artikkel 24.05 |
(välja jäetud) |
|
Artikkel 24.06 |
Erandid veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud artikliga 24.01 |
|
Artikkel 24.07 |
(välja jäetud) |
24a. PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED VEESÕIDUKITELE, MIS EI NAVIGEERI R TSOONI VEETEEDEL
|
Artikkel 24a.01 |
Juba kasutuses olevatele veesõidukitele üleminekusätete rakendamine ja eelmiste ühenduse tunnistuste kehtivus |
|
Artikkel 24a.02 |
Erandid juba kasutuses olevatele laevadele |
|
Artikkel 24a.03 |
Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985 |
|
Artikkel 24a.04 |
Muud erandid |
|
I liide |
OHUSIGNAALID |
|
II liide |
HALDUSJUHENDID |
I OSA
1. PEATÜKK
ÜLDOSA
Artikkel 1.01
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
Veesõidukite liigid
|
|
|
Veesõidukite koostud
|
|
|
Erineva otstarbega alad laevas
|
|
|
Laevade ehitust käsitlevad mõisted
|
|
|
Roolisüsteem
|
|
|
Konstruktsiooniosade ja materjalide omadused
|
|
|
Muud mõisted
|
Artikkel 1.02
(välja jäetud)
Artikkel 1.03
(välja jäetud)
Artikkel 1.04
(välja jäetud)
Artikkel 1.05
(välja jäetud)
Artikkel 1.06
Ajutised nõuded
Kui siseveetranspordi kohandamine tehnilise arenguga nõuab kiiresti erandite tegemist käesolevast direktiivist enne selle eeldatavat muutmist, või kui see on vajalik katsete lubamiseks, võib käesoleva direktiivi artiklis 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võtta ajutisi nõudeid. Nõuded tuleb avaldada ning need kehtivad kõige rohkem kolm aastat. Need nõuded peavad jõustuma kõikides liikmesriikides samaaegselt ning need tühistatakse kõikides liikmesriikides samade tingimuste kohaselt.
Artikkel 1.07
Haldusjuhendid
Direktiivi rakendamise lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võib kontrolli käsitlevaid siduvaid haldusjuhendeid võtta vastu käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
2. PEATÜKK
MENETLUS
Artikkel 2.01
Kontrollorgan
1. Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.
2. Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.
Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:
|
a) |
siseveelaevanduse eest vastutava haldusasutuse töötaja; |
|
b) |
siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert; |
|
c) |
laevajuhtimistunnistusega laevandusekspert. |
3. Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle riigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.
4. Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.
Artikkel 2.02
Kontrolli läbiviimise taotlus
1. Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning kontrollimiskoha ja -aja kindlaksmääramine kuulub ühenduse tunnistusi väljastavate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid esitada tuleb. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.
2. Omanik või tema esindaja võib taotleda ühenduse tunnistust veesõidukile, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata. Tema taotlus tuleb rahuldada, kui laev vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 2.03
Veesõiduki esitamine kontrolliks
1. Omanik või tema esindaja peab esitama kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta peab andma kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta peab kontrollijatele avama mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.
2. Kontrollorgan peab kõigepealt nõudma kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud nõuetekohasustõend või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.
Kontrollorgan peab tegema proovisõite liikurlaevade või konvoide esmasel kontrollimisel ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.
3. Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet tuleb ka kohaldada veesõiduki ehitamise ajal.
Artikkel 2.04
(välja jäetud)
Artikkel 2.05
Ajutine ühenduse tunnistus
1. Pädev asutus võib väljastada ajutise ühenduse tunnistuse:
|
a) |
veesõidukitele, et lubada neil ühenduse tunnistuse saamiseks sõita teatud kindlasse kohta; |
|
b) |
veesõidukitele, mille ühenduse tunnistus on ajutiselt tagasi võetud ühel artiklis 2.07 või käesoleva direktiivi artiklites 12 ja 16 osutatud juhtudest; |
|
c) |
veesõidukitele, mis ootavad ühenduse tunnistuse kättesaamist pärast edukalt läbitud kontrolli; |
|
d) |
veesõidukitele, mis ei vasta kõikidele V lisa I osas esitatud tingimustele, mis on ühenduse tunnistuse saamiseks vajalikud; |
|
e) |
veesõidukitele, mis saadud vigastuse tõttu ei vasta enam ühenduse tunnistusele; |
|
f) |
ujuvalustele või -mehhanismidele, kui erivedude eest vastutavad asutused nõuavad liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt eriveoloa väljastamisel nimetatud ühenduse tunnistuse omamist; |
|
g) |
veesõidukitele, mis artikli 2.19 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei vasta II osa sätetele. |
2. Kui veesõidukit, ujuvalust või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavaks, koostatakse V lisa III osas esitatud näidise kohaselt ajutine ühenduse tunnistus.
See peab sisaldama pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib:
|
a) |
lõike 1 punktides a, d-f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud; |
|
b) |
lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul; |
|
c) |
lõike 1 punktis g nimetatud juhtudel kuus kuud. Ajutist ühenduse tunnistust võib pikendada korraga kuni kuueks kuuks kuni selle ajani kui komitee teeb otsuse. |
Artikkel 2.06
Ühenduse tunnistuse kehtivus
1. Pädevad asutused määravad uute laevade ühenduse tunnistustele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmised kehtivusperioodid:
|
a) |
reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat; |
|
b) |
muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat. |
Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele.
2. Veesõidukitel, mis on enne kontrolli juba kasutuses, määrab pädev asutus nende ühenduse tunnistuse kehtivusperioodi iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajaperioode.
Artikkel 2.07
Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine
1. Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest ametliku numbri, registreeringu või kodusadama muutmisest ning saadab muudatuse sisseviimiseks nimetatud asutusele ühenduse tunnistuse.
2. Iga pädev asutus võib ühenduse tunnistust täiendada või muuta.
3. Kui pädev asutus muudab või täiendab ühenduse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes ühenduse tunnistuse väljastas.
Artikkel 2.08
(välja jäetud)
Artikkel 2.09
Perioodiline kontroll
1. Enne ühenduse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tuleb veesõidukile teha perioodiline kontroll.
2. Omaniku või tema esindaja põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus erandkorras ning ilma täiendava kontrollita pikendada ühenduse tunnistuse kehtivust mitte rohkem kui kuus kuud. Nimetatud pikenduse kohta väljastatakse kirjalik dokument, mida tuleb hoida veesõidukis.
3. Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus ühenduse tunnistusele uue kehtivusperioodi.
Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.
4. Kui ühenduse tunnistus asendatakse lõikes 3 ettenähtud korras pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem ühenduse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.
Artikkel 2.10
Vabatahtlik kontroll
Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.
Kontrollimistaotlust tuleb käsitleda.
Artikkel 2.11
(välja jäetud)
Artikkel 2.12
(välja jäetud)
Artikkel 2.13
(välja jäetud)
Artikkel 2.14
(välja jäetud)
Artikkel 2.15
Kulud
Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik laeva kontrolli ning ühenduse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi poolt kehtestatud maksumäärale.
Artikkel 2.16
Teave
Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda ühenduse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele ühenduse tunnistuste väljavõtteid ja koopiaid, mille õigsus on tõendatud.
Artikkel 2.17
Ühenduse tunnistuste register
1. Pädevad asutused annavad nende poolt väljastatud ühenduse tunnistustele järjekorranumbrid. Nad peavad direktiivi VI lisas esitatud näidise kohast registrit kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste kohta.
2. Pädevad asutused säilitavad kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste protokollid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti ühenduse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe.
Artikkel 2.18
Ametlik number
1. Ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib ühenduse tunnistusele ametliku numbri, mille nimetatud veesõidukile on andnud selle liikmeriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.
Kolmandate riikide veesõidukitele annab ühenduse tunnistusele kantava ametliku numbri ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus.
Neid nõudeid ei kohaldata lõbusõidulaevadele.
2. (välja jäetud).
3. (välja jäetud).
4. Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele ametliku numbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka ühenduse tunnistusele kantud ametliku numbri laevale kinnitamise eest ning selle eemaldamise eest kohe, kui see enam ei kehti.
Artikkel 2.19
Võrdväärsus ja erandid
1. Kui II osa sätted nõuavad teatud materjalide, paigaldiste või seadmete veesõidukis kasutamist või nende pardalolekut või teatud konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamist, võib pädev asutus lubada nimetatud veesõidukite puhul teiste materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamist või pardalolekut või teiste konstruktsioonielementide või paigutuste kasutamist, kui need on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt tunnistatud võrdväärseks.
2. Kui komitee ei suuda käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teha otsust lõikes 1 sätestatud võrdväärsuse kohta, võib pädev asutus väljastada ajutise ühenduse tunnistuse.
Käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teatab pädev asutus ühe kuu jooksul pärast ajutise ühenduse tunnistuse väljastamist sellest komiteele, näidates ära veesõiduki nime ja ametliku numbri, kõrvalekalde liigi ning riigi, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.
3. Pädev asutus võib käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt komitee soovituse alusel väljastada katseliselt ning piiratud ajaks teatud konkreetsele veesõidukile ühenduse tunnistuse, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II osas sätestatust, kui need nõuded pakuvad võrdväärset ohutust.
4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud võrdväärsus ja erandid märgitakse ühenduse tunnistusele. Sellest teatatakse komisjonile.
II OSA
3. PEATÜKK
LAEVAEHITUSNÕUDED
Artikkel 3.01
Põhinõue
Laevad ehitatakse vastavalt heale laevaehitustavale.
Artikkel 3.02
Tugevus ja püstuvus
1. Laevakere on piisavalt tugev, et pidada vastu kõikidele jõududele, mis kerele tavatingimustes mõjuvad:
|
a) |
äsjaehitatud laevade puhul ning laevade tugevust mõjutavate suuremate ümberehitamiste puhul esitatakse piisava tugevuse tõendamiseks tõendusmaterjal konstruktsiooniarvutuste kohta. Nimetatud tõendusmaterjali ei nõuta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu tõend; |
|
b) |
artiklis 2.09 osutatud kontrolli puhul kontrollitakse põhja-, pilsi- ja pardaplaatide minimaalset paksust järgmiste tingimuste kohaselt: Teraslaevade minimaalseks paksuseks tmin võetakse järgmise valemi kohaselt arvutatud suurim väärtus:
|
|
c) |
Kahekordse põhja ning kimmipilsikanaliga pikisuunas tugevdatud laevade puhul võib punkti b kohaselt välja arvutatud plaatide minimaalseid paksusi vähendada laevakere piisava tugevuse puhul (piki-, põik- ja kohalik tugevus) arvutatud väärtuseni, mille volitatud klassifikatsiooniühing on kinnitanud. Plaadid tuleb välja vahetada, kui põhja-, pilsi- või pardaplaatide väärtused on sellisel viisil saadud lubatud väärtustest madalamad. |
Sel viisil arvutatud miinimumväärtused on piirväärtused, milles arvestatakse tavalist ühtlast kulumist ja eeldatakse, et kasutatud on laevaehitusterast ning et sellised sisestruktuuri komponendid nagu kaared, kaarepõrand, piki- ja põiksuunalised põhistruktuuri üksused on heas seisukorras ning laevakerel ei ole mingeid märke pikisuunalisest ülekoormusest.
Niipea, kui nendest väärtustest ei ole enam kinni peetud, tuleb kõnealused plaadid parandada või välja vahetada. Siiski on lubatud arvutatud väärtusest kuni 10 % väiksema paksusega plaatide kasutamine lokaalselt väikestel pindadel.
2. Kui laevakere ehitamiseks kasutatakse muud materjali kui terast, tuleb arvutustega tõendada, et kere tugevus (pikisuunas, ristsuunas ja kohalik tugevus) on vähemalt võrdne tugevusega, mille annab terase kasutamine, kui minimaalne paksus vastab lõikes 1 sätestatule. Kui esitatakse volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud klassitunnistus või tõend, võib arvutuste abil tõendamise ära jätta.
3. Laevade püstuvus peab vastama nende kasutuseesmärgile.
Artikkel 3.03
Laevakere
1. Kuni tekini, või kui tekki pole, siis sandekini ulatuvad vaheseinad tuleb paigaldada järgmistesse punktidesse:
|
a) |
Põrkevahesein sobivale kaugusele vöörist ning sellisel viisil, et oleks tagatud lastis laeva süvise ohutusvaru jääk 100 mm, kui vesi tungib põrkevaheseina ees olevasse veetihedasse sektsiooni. Üldiselt peetakse lõikes 1 nimetatud nõuet täidetuks, kui põrkevahesein on paigaldatud kaugusele 0,04 L kuni 0,04 L + 2 m vööri loodsirgest suurima süvise veejoone tasandil. Kui nimetatud kaugus ületab 0,04 L + 2 m, tuleb lõikes 1 sätestatud nõuet tõendada arvutustega. Vahemaad võib vähendada kuni 0,03 L-ini. Sellisel juhul tuleb tõendada vastavust lõikes 1 nimetatud nõudele arvutustega, eeldades, et põrkevaheseinast eespool olev sektsioon ning sellega piirnevad sektsioonid on täitunud veega. |
|
b) |
Kui laeva pikkus L on rohkem kui 25 m, peab ahtrist piisaval kaugusel olema ahterpiigivahesein. |
2. Põrkevaheseina pinnast eespool ei tohi olla ei eluruume ega laeva ohutuseks või tegutsemiseks vajalikke paigaldisi. Seda nõuet ei kohaldata ankruseadmele.
3. Eluruumid, masina- ja katlaruumid ning nende juurde kuuluvad mis tahes tööruumid tuleb eraldada trümmidest tekini ulatuvate veetihedate põikvaheseintega.
4. Eluruumid peavad olema masina- ja katlaruumidest ning trümmidest gaasitihedalt eraldatud ja neisse peab pääsema otse tekilt. Kui selline ligipääs puudub, peab üks avariiväljapääs viima ka otse tekile.
5. Lõigetes 1 ja 3 määratletud vaheseinad ning lõikes 4 määratletud alade piirded ei tohi sisaldada avasid.
Lubatud on aga ahterpiigi uks ning läbiviigud, mis on mõeldud eeskätt šahtide ja torustike jaoks, kui nende konstruktsioon ei vähenda nimetatud vaheseinte ning alade piirete tõhusust. Ahterpiigivaheseina ustel peab olema mõlemal pool järgmine kergesti loetav juhend:
„Uks tuleb pärast kasutamist viivitamata sulgeda”.
6. Laevakere külge kinnitatud veevõtu- ja vee äravoolukohti ning torustikke loetakse veetihedateks, kui need on ehitatud nii, et vesi ei saa juhuslikult laeva sisse voolata.
7. Laeva vööriosad ehitatakse nii, et ankur ei ulatu ei osaliselt ega täielikult pardaplaadistuse tagant välja.
Artikkel 3.04
Masina- ja katlaruumid, punkrid
1. Masina- ja katlaruumid peavad olema sisustatud nii, et neis olevaid seadmeid oleks kerge ja ohutu käitada, kontrollida ning hooldada.
2. Vedelkütuse või määrdeõli punkritel ning reisijatealadel ja eluruumidel ei tohi olla ühiseid piirdeid, mis on nende tavakasutuse ajal vedeliku staatilise surve all.
3. Mootoriruumi, katlaruumi ja punkri vaheseinad, laed ja uksed peavad olema valmistatud terasest või muust sarnasest mittesüttivast materjalist.
Mootoriruumis kasutatav isolatsioonimaterjal peab olema kaitstud kütuse sissetungimise ja kütuseaurude eest.
Kõik masinaruumide, katlaruumide ja punkrite seintes, lagedes ja ustes olevad avad peavad olema väljastpoolt suletavad. Lukustusseadmed peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.
4. Masina- ja katlaruume ning muid ruume, kus võivad koguneda tuleohtlikud või mürgised gaasid, peab saama piisavalt ventileerida.
5. Kajutitrepid ning masina- ja katlaruumidesse ja punkritesse viivad redelid peavad olema tugevalt kinnitatud ja need peavad olema valmistatud terasest või muust löögikindlast ja mittesüttivast materjalist.
6. Masina- ja katlaruumidel peab olema kaks väljapääsu, millest üks võib olla avariiväljapääs.
Teist väljapääsu pole vaja, kui:
|
a) |
mootori- või katlaruumide kogu põrandapind (keskmine pikkus x keskmine laius põrandaplaatide tasandil) ei ole suurem kui 35 m2 ja |
|
b) |
tee pikkus väljapääsu juurest hooldus- või kontrollimiskohani või kaugus välisväljapääsu juures asuvast kajutitrepi platvormist ei ole suurem kui 5 m ja |
|
c) |
tulekustuti on paigaldatud avariiväljapääsust kõige kaugemal asetsevasse hoolduskohta, ning samuti erandina artikli 10.03 lõike 1 punktist e, kui mootorite seadistatud võimsus ei ole suurem kui 100 kW. |
7. Maksimaalne lubatud helirõhk masinaruumis tohib olla 110 dB(A). Mõõtepunktid ruumis valitakse vastavalt töötaja asukohale seadmete tavahooldusel.
4. PEATÜKK
SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID
Artikkel 4.01
Süvise ohutusvaru
1. Süvise ohutusvaru peab olema vähemalt 300 mm.
2. Laevadel, mille avasid ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, ning katmata trümmidega sõitvatel laevadel suurendatakse süvise ohutusvaru nii, et iga nimetatud ava asub vähemalt 500 mm kõrgusel suurima süvise veejoone tasandist.
Artikkel 4.02
Vabaparras
1. Ilma teki pikinõgususeta ja tekiehitisteta pideva tekiga laevade vabaparras on 150 mm.
2. Pikinõgusa tekiga ja tekiehitistega laevade vabaparras arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus:
|
α |
on parandustegur, mis arvestab kõiki asjakohaseid tekiehitisi; |
|
βv |
on laeva pikkuse L vööripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev vööriteki tõusu mõju parandustegur; |
|
βa |
on laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev ahtriteki tõusu mõju parandustegur; |
|
Sev |
on teki efektiivne tõus vööris millimeetrites; |
|
Sea |
on teki efektiivne tõus ahtris millimeetrites. |
3. Tegur α arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
|
lem |
on keskosas asuva tekiehitise efektiivne pikkus meetrites, mis vastab poolele laeva pikkusest L; |
|
lev |
on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L vööripoolses veerandis; |
|
lea |
on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis. |
Tekiehitise efektiivne pikkus arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
|
l |
on asjaomase tekiehitise efektiivne pikkus meetrites; |
|
b |
on asjaomase tekiehitise efektiivne laius meetrites; |
|
B1 |
on laeva laius meetrites, mõõdetuna vertikaalsete pardaplaatide välispinnal teki tasapinnas asjaomase tekiehitise poolel pikkusel; |
|
h |
on asjaomase tekiehitise kõrgus meetrites. Luukide puhul lahutatakse h saamiseks koomingute kõrgusest pool artikli 4.01 lõigetes 1 ja 2 osutatud ohutust sügavusvarust. Mingil juhul ei tohi h olla suurem kui 0,36 m. |
4. Tegurid βv ja βa arvutatakse järgmiste valemite abil:
5. Efektiivsed ahtri-/vööriteki tõusud Sev/Sea arvutatakse järgmiste valemite abil:
|
|
Sev = Sv · p |
|
|
Sea = Sa · p |
kus:
|
Sv |
on tegelik vööriteki tõus millimeetrites, Sv ei tohi siiski olla suurem kui 1 000 mm; |
|
Sa |
on tegelik ahtriteki tõus millimeetrites, Sa ei tohi siiski olla suurem kui 500 mm; |
|
p |
on järgmise valemi abil arvutatav tegur: 
|
|
x |
on tõusuga 0,25 Sv/Sa tekipunkti abstsiss otspunktist (vt joonist).
|
Tegur p ei tohi siiski olla suurem kui 1.
6. Kui βa · Sea on suurem kui βv · Sev, võib βv · Sev väärtuse lugeda võrdseks βa · Sea väärtusega.
Artikkel 4.03
Minimaalne vabaparras
Võttes arvesse artiklis 4.02 osutatud vähendusi, ei tohi minimaalne vabaparras olla väiksem kui 0 mm.
Artikkel 4.04
Lastimärgid
1. Suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel peavad olema täidetud minimaalse vabaparda ja minimaalse süvise ohutusvaru nõuded. Ohutuskaalutlustel võib kontrollorgan ka ette näha süvise ohutusvaru või vabaparda suuremad väärtused. Suurima süvise veejoone tasand määratakse kindlaks vähemalt 3. tsooni jaoks.
2. Suurima süvise veejoone tasand peab olema tähistatud hästi nähtavate kustumatute lastimärkidega.
3. tsooni lastimärgid peavad koosnema 300 mm pikkusest ja 40 mm kõrgusest ristkülikust, mille põhi on horisontaalne ning ühtib suurima lubatud süvise veetasandiga. Mis tahes muud erinevad lastimärgid peavad sisaldama sellist ristkülikut.
4. Laevadel peab olema vähemalt kolm paari lastimärke, kusjuures üks paar peab asuma laeva keskosal ning kahe ülejäänud paari kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist peab vastama umbes ühele kuuendikule laeva pikkusest.
Siiski:
|
a) |
kui laeva pikkus on väiksem kui 40 m, piisab kahe paari lastimärkide kinnitamisest, mille kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist võrdub veerandiga laeva pikkusest; |
|
b) |
kui laev pole mõeldud kaubaveoks, piisab märkidepaarist, mis asub umbes laevapikkuse keskel. |
5. Märgid ja tähised, mis pärast kontrolli kaotavad kehtivuse, tuleb kontrollorgani järelevalve all kustutada või märkida mittekehtivaks. Kui lastimärk peaks laevalt kaduma, võib selle asendada vaid kontrollorgani järelevalve all.
6. Kui laev on mõõdetud siseveelaevade mõõtmise 1966. aasta konventsiooni kohaselt ja mõõdumärkide tasand vastab käesoleva direktiivi nõuetele, asendavad need mõõdumärgid lastimärke ning see märgitakse siis ka ühenduse tunnistusele.
7. Mujal kui siseveeteede 3. tsoonis (tsoonid 1, 2 ja 4) sõitvate laevade lõikes 4 sätestatud vööri ja ahtri lastimärkide paare täiendatakse vertikaalse joonega, millele kinnitatakse üks, või kui sõidetakse mitmes tsoonis, siis mitu täiendavat 150 mm pikkust süvisejoont 3. tsooni lastimärgist vööri poole.
Vertikaalne joon ja horisontaalne joon on 30 mm laiused. Laeva vööri lastimärgi juurde kantakse asjakohaste tsoonide numbrid mõõtmetega 60 × 40 mm (vt joonist 1).
Joonis 1
Artikkel 4.05
Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel
Kui laeva 3. tsooni suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel eeldatakse, et trümme on võimalik pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda ning kui suurima süvise veejoone tasandi ja koomingute ülaservade vahekaugus on väiksem kui 500 mm, tuleb kindlaks määrata suurim süvis sõitmisel avatud trümmidega.
Ühenduse tunnistusele tuleb teha järgmine kanne:
„Kui trümmiluugid on osaliselt või täielikult katmata, võib laev olla lastitud üksnes kuni … mm allpool 3. tsooni lastimärke”.
Artikkel 4.06
Süviseskaalad
1. Laevadel, mille süvis võib olla rohkem kui 1 m, peab ahtri pool kummalgi pardal olema süviseskaala; laevadel võib olla ka täiendavaid süviseskaalasid.
2. Kõikide süviseskaalade nullpunkt võetakse vertikaalsuunas suurima süvise veejoone tasandiga paralleelselt tasandilt nii, et see läbib laevakere või kiilu (kui see on olemas) madalaimat punkti. Vertikaalset vahemaad nullist üleval tuleb gradueerida detsimeetrites. Stantsitud või graveeritud jaotised, mis on värvitud kahe erineva värviga ning moodustavad hästi nähtava rea, peavad olema kõikidel skaaladel alates lastita veeliinist kuni kõrguseni 100 mm üle suurima süvise veetasandi. Need jaotised peavad olema tähistatud numbritega skaala kõrval iga viie detsimeetri järel ning skaala tipus.
3. Ahtri kaks mõõteskaalat, mis on kinnitatud artikli 4.04 lõikes 6 osutatud konventsiooni kohaselt, võivad asendada süviseskaalasid, kui neil on nõuetele vastav jaotus ning kui see on asjakohane, siis ka süvist näitavad numbrid.
5. PEATÜKK
MANÖÖVERDUSVÕIME
Artikkel 5.01
Üldnõuded
Laevadel ja koosseisudel peab olema piisav navigeerimis- ja manööverdusvõime.
Mitteliikurlaevad, mis on mõeldud pukseerimiseks, peavad vastama kontrollorgani poolt kehtestatud erinõuetele.
Liikurlaevad ja koosseisud peavad vastama artiklites 5.02-5.10 esitatud nõuetele.
Artikkel 5.02
Navigeerimiskatsed
1. Navigeerimis- ja manööverdusvõimet kontrollitakse navigeerimiskatsetega. Kontrollitakse eeskätt vastavust artiklites 5.06-5.10 esitatud nõuetele.
2. Kontrollorgan võib ära jätta osa katsetest või kõik katsed, kui vastavus navigeerimis- ja manööverdusvõimele esitatud tingimustele on tõendatud muul viisil.
Artikkel 5.03
Katsetamispiirkond
1. Artiklis 5.02 osutatud navigeerimiskatsed viiakse läbi pädevate asutuste poolt selleks otstarbeks määratud siseveeteede piirkondades.
2. Need katsetamispiirkonnad peavad asuma kas voolaval või seisval veel, olema võimalikult sirged, vähemalt 2 km pikkused ning piisavalt laiad ja olema varustatud väga selgelt eristatavate märkidega laeva asukoha kindlaksmääramiseks.
3. Kontrollorganil peab olema võimalik kaardile kanda hüdroloogilisi andmeid, nagu näiteks erinevatest veetasemetest tulenevat vee sügavust, laevatatava ala laiust ning keskmist voolukiirust laevatuspiirkonnas.
Artikkel 5.04
Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal
Kaubalaevad ja nende koosseisud peavad navigeerimiskatsete ajal olema lastitud vähemalt 70 % ulatuses nende tonnaažist ja last peab olema paigutatud nii, et oleks tagatud võimalikult horisontaalne asend. Kui katsed tehakse väiksema lastiga, saab allavoolu navigeerimise katse kiita heaks selle koormuse piirides.
Artikkel 5.05
Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes
1. Navigeerimiskatse ajal võib kasutada kõiki ühenduse tunnistuse lahtrites 34 ja 52 osutatud ja roolikambrist aktiveeritavaid seadmeid, välja arvatud ankur.
2. Vööriankruid võib katse ajal siiski kasutada vastuvoolu pööramisel, nagu on osutatud artiklis 5.10.
Artikkel 5.06
Ettenähtud kiirus (edasisuunas)
1. Laevad ja koosseisud peavad saavutama vee suhtes kiiruse vähemalt 13 km/h. See tingimus ei ole kohustuslik, kui vedur-tõukurpuksiirid tegutsevad üksi.
2. Kontrollorgan võib lubada erandeid üksnes suudmealades ja sadamates tegutsevatele laevadele ja koosseisudele.
3. Kontrollorgan kontrollib, kas lastimata laev suudab vee suhtes ületada kiirust 40 km/h. Kui seda on võimalik kinnitada, võib ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 teha järgmise kande:
Laev on vee suhtes suuteline ületama kiirust 40 km/h
Artikkel 5.07
Peatumisvõime
1. Laevad ja koosseisud peavad suutma aegsasti peatuda vöör allavoolu, jäädes seejuures piisavalt manööverdusvõimeliseks.
2. Kui laevad ja konvoid ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, võib eespool nimetatud peatumisvõime asendada pööramisvõimega.
3. Peatumisvõimet tuleb tõendada peatumismanöövritega artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas ning pööramisvõimet tuleb tõendada pööramismanöövritega artiklis 5.10 sätestatu kohaselt.
Artikkel 5.08
Tagasisuunas liikumise võime
Kui artikli 5.07 kohaselt nõutav peatumismanööver viiakse läbi seisvas vees, peab sellele järgnema navigeerimiskatse tagasisuunas liikumisel.
Artikkel 5.09
Kõrvalepõigete sooritamise võime
Laevad ja koosseisud peavad olema võimelised sooritama aegsasti kõrvalepõikeid. Seda omadust tuleb tõendada kõrvalepõikamismanöövritega, mis viiakse läbi artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas.
Artikkel 5.10
Pööramisvõime
Laevad ja koosseisud, mis ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, peavad olema võimelised aegsasti pöörama.
Selle pööramisvõime võib asendada artiklis 5.07 osutatud peatumisvõimega.
Pööramisvõimet tõendatakse vastuvoolu tehtavate pööramismanöövritega.
6. PEATÜKK
ROOLISÜSTEEM
Artikkel 6.01
Üldnõuded
1. Laevad peavad olema varustatud usaldusväärse roolisüsteemiga, mis annab vähemalt 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.
2. Jõuajamiga roolisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et rool ei muudaks tahtmatult oma asendit.
3. Roolisüsteem tervikuna peab olema konstrueeritud nii, et see taluks kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva õhu temperatuuri alates – 20 °C kuni + 50 °C.
4. Roolisüsteemi osad peavad olema selliste mõõtmetega, et need peaksid vastu maksimaalpingele normaalsetes töötingimustes. Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.
5. Roolisüsteemi juurde peab kuuluma jõuajam, kui see on vajalik rooli käitamiseks vajaliku jõu saamiseks.
6. Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.
7. Rooliballerite läbiviigud peavad olema konstrueeritud nii, et vett saastavate määrdeainete levik oleks takistatud.
Artikkel 6.02
Roolimehhanismi ajamid
1. Kui roolimehhanismil on jõuajam, peab saama teise iseseisva ajami või käsiajami viie sekundi jooksul kasutusele võtta, kui roolimehhanismi ajam lakkab töötamast või selles tekib talitlushäire.
2. Kui teine ajam või käsiajam ei lülitu töösse automaatselt, peab roolimehel olema võimalik seda ühe kiire ja lihtsa liigutusega sisse lülitada.
3. Ka teine ajam või käsiajam peab tagama 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.
Artikkel 6.03
Roolimehhanismi hüdrauliline ajam
1. Roolimehhanismi hüdraulilise ajamiga ei tohi ühendada teisi võimsustarbijaid. Kui on kaks sõltumatut ajamit, võib nimetatud ühenduse ühe ajamiga siiski teha, kui tarbijad on ühendatud tagasijuhiga ning neid on võimalik ajamist eraldusseadmega lahutada.
2. Kui on kaks hüdraulilist ajamit, peab kummalgi neist olema eraldi õlitank. Siiski lubatakse ka topelttanke. Õlitankidel peab olema hoiatussüsteem, mis teatab õlitaseme igast langusest madalaimast töökindlust tagavast tasemest allapoole.
3. Juhtventiili pole vaja dubleerida, kui seda on võimalik sisse lülitada käsitsi või käsitsi juhitava hüdraulilise käivitusega roolikambrist.
4. Torustiku mõõdud, konstruktsioon ja komplektsus peavad aitama nii palju kui võimalik vältida mehhaanilisi vigastusi või tulekahjustusi.
5. Hüdrauliliste ajamite puhul ei nõuta eraldi torustikusüsteemi teisele ajamile, kui kahe ajami sõltumatu toimimine on tagatud ja kui torustikusüsteem suudab vastu pidada vähemalt 1,5kordsele maksimaalsele töörõhule.
6. Painduv torustik on lubatud üksnes siis, kui selle kasutamine aitab oluliselt summutada vibratsiooni või võimaldab komponentide vaba liikumist. See peab olema konstrueeritud vähemalt maksimaalse töörõhuga võrdsele rõhule.
Artikkel 6.04
Jõuallikas
1. Kahe jõuajamiga rooliseadmetel peab olema vähemalt kaks jõuallikat.
2. Kui jõuajami teine jõuallikas ei ole laeva teeloleku ajal pidevalt kättesaadav, peab käivitamiseks vajaliku võimsusvaru andma küllaldase võimsusega puhverseade.
3. Elektrilise jõuallika puhul ei tohi rooliseadme peajõuallikas varustada teisi tarbijaid.
Artikkel 6.05
Käsiajam
1. Käsiajami ratast ei tohi käitada jõuajamiga.
2. Olenemata rooli asendist peab olema välditud ratta tagasilöök käsiajami automaatsel sisselülitumisel.
Artikkel 6.06
Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid
1. Kui kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi või vööritrastri vektorjuhtimine aktiveeritakse kaugjuhtimise teel elektriliste, hüdrauliliste või pneumaatiliste vahenditega, peab roolikambri ja käituri või trasterseadme vahel olema kaks teineteisest sõltumatut aktiveerimissüsteemi, mis vastavad artiklite 6.01 kuni 6.05 nõuetele mutatis mutandis.
Käesoleva lõike nõudeid nimetatud süsteemidele ei kohaldata, kui need ei ole vajalikud 5. peatükis nõutava manööverdusvõime saavutamiseks või kui need on vajalikud üksnes peatumiskatseks.
2. Kui on kaks või enam üksteisest sõltumatut kruvirooli, veepaiskurit, tsükloidsõukruvi või vööritrastrit, pole teine aktiveerimissüsteem vajalik, kui laev säilitab 5. peatükis nõutud manööverdusvõime ühe süsteemi rikke korral.
Artikkel 6.07
Näiturid ja seireseadmed
1. Rooli asend peab olema roolimiskohal selgelt näha. Kui rooli asendit näidatakse elektrilise näituriga, peab sellel olema oma toide.
2. Roolimiskohal peavad olema vähemalt järgmised näiturid ja seireseadmed:
|
a) |
õlitase õlitankides vastavalt artikli 6.03 lõikele 2 ja hüdraulilise süsteemi töörõhk; |
|
b) |
rike roolimehhanismi juhtija elektrivarustuses; |
|
c) |
ajami elektrivarustuse rike; |
|
d) |
pöördekiiruse regulaatori rike; |
|
e) |
nõutava puhverseadme rike. |
Artikkel 6.08
Pöördekiiruse regulaatorid
1. Pöördekiiruse regulaatorid ning nende komponendid peavad vastama artiklis 9.20 sätestatud nõuetele.
2. Pöördekiiruse regulaatori nõuetekohane töö peab olema kuvatud roolimiskohas rohelise indikaatortulega.
Seireseade peab registreerima pinge puudumise või lubamatu kõikumise ja güroskoobi pöörlemiskiiruse lubamatu vähenemise.
3. Kui lisaks pöördekiiruse regulaatorile on veel muud rooliseadmed, peab roolimiskohal olema võimalik selgelt eristada, milline neist süsteemidest on aktiveeritud. Peab olema võimalik viivitamata lülituda ühelt süsteemilt ümber teisele süsteemile. Pöördekiiruse regulaatoril ei tohi olla mitte mingisugust mõju nendele muudele juhtimisseadmetele.
4. Pöördekiiruse regulaatori elektrivarustus ei tohi sõltuda muudest jõutarbijatest.
5. Pöördekiiruse regulaatorites kasutatavad güroskoobid, detektorid ja pöörlemiskiiruse näiturid peavad vastama miinimumspetsifikatsioonide miinimumnõuetele ja katsetingimustele, mis on sätestatud IX lisas siseveeteede pöördekiiruse kuvamisseadmetele.
Artikkel 6.09
Tunnustamismenetlus
1. Paigaldatud roolisüsteemi vastavust kontrollib kontrollorgan. Selleks võib ta nõuda järgmiste dokumentide esitamist:
|
a) |
roolisüsteemi kirjeldus; |
|
b) |
joonised ning teave ajami ja roolimehhanismi juhtija kohta; |
|
c) |
roolimehhanismi puudutav teave; |
|
d) |
elektriskeem; |
|
e) |
pöördekiiruse regulaatori kirjeldus; |
|
f) |
roolisüsteemi kasutusjuhendid. |
2. Kogu roolisüsteemi toimimist kontrollitakse navigeerimiskatse abil. Kui pöördekiiruse regulaator on paigaldatud, tuleb kontrollida, kas eelnevalt kindlaks määratud kurssi on võimalik usaldusväärselt säilitada ning kas on võimalik kurssi ohutult muuta.
7. PEATÜKK
ROOLIKAMBER
Artikkel 7.01
Üldnõuded
1. Roolikambrid peavad olema sisustatud nii, et roolimees saaks laeva teel olles kogu aeg oma ülesandeid täita.
2. Tavapärastes töötingimustes ei tohi laeva tekitatud müra helirõhk roolimehe pea juures ületada 70 dB(A).
3. Kui roolikamber on sisustatud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab roolimehel olema võimalik täita oma tööülesandeid istudes ning kõik laeva tegevuseks vajalikud kuvamis- või seireseadmed ning kõik juhtimisseadmed peavad paiknema nii, et roolimees saaks neid laeva teel olles kasutada, lahkumata selleks oma kohalt ja kaotamata silmist radariekraani.
Artikkel 7.02
Takistusteta väljavaade
1. Roolimiskohalt peab olema igas suunas piisav takistusteta väljavaade.
2. Roolimehe takistatud väljavaateala veepinnal laeva ees traaversite vahelise kaare ulatuses, kui laev on lastimata, sellel on pool moonavarudest, kuid puudub ballast, ei või ületada kahte laevapikkust või 250 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Kontrollimisel ei tohi võtta arvesse optilisi ja elektroonilisi abivahendeid, millega piiratud nähtavusega ala vähendatakse.
Takistatud nähtavuse vähendamiseks võib kasutada üksnes sobivaid elektroonilisi seadmeid.
3. Roolimehe takistusteta väljavaateala tema tavapärases asendis peab olema vähemalt 240° horisondi ulatusest ja sellest vähemalt 140° peab asuma tema ees olevas poolringis.
Roolimehe tavapärases vaateväljas ei tohi olla aknaraami, posti ega tekiehitist.
Isegi siis, kui 240° takistusteta vaateväli on olemas, kuid puudub piisav takistusteta vaateväli tagasisuunas, võib kontrollorgan nõuda muude vahendite kasutamist, eeskätt sobivate optiliste ja elektrooniliste abiseadmete paigaldamist.
Külgakende alumine serv peab olema võimalikult madalal, külg- ja tagaakende ülemine serv peab olema võimalikult kõrgel.
Kui kontrollitakse roolikambri vastavust käesolevas artiklis nähtavuse kohta sätestatud nõuetele, eeldatakse, et roolimehe silmad on roolimiskohal tekist 1 650 mm kõrgusel.
4. Roolikambri esiakende ülaserv peab olema nii kõrgel, et juhtimiskohal oleval inimesel, kelle silmad on 1 800 mm kõrgusel, oleks selge nähtavus vähemalt 10° silmade tasandist kõrgemale.
5. Peavad olema vahendid, mis aitavad igasuguse ilmaga selgelt läbi esiklaasi näha.
6. Roolikambri klaaspinnad peavad olema valmistatud turvaklaasist, mille valguse läbilaskvus on vähemalt 75 %.
Peegelduste vältimiseks peavad silla esiaknad olema mittepimestavad ning vertikaaltasapinnast mitte vähem kui 10° ja mitte rohkem kui 25° väljapoole kallutatud.
Artikkel 7.03
Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded
1. Laeva käitamiseks vajalikke juhtimisseadmeid peab saama kergesti tööasendisse viia. Tööasend peab olema ühetähenduslikult selge.
2. Seireseadmed peavad olema kergesti loetavad. Nende valgustust peab olema võimalik sujuvalt reguleerida kuni kustumiseni. Valgusallikad ei tohi olla häirivad ega halvendada jälgitavate mõõteriistade loetavust.
3. Peab olema süsteem hoiatus- ja märgutulede kontrollimiseks.
4. Peab olema selgelt tuvastatav, kas süsteem on sisse lülitatud. Süsteemi toimimist näitav näidikutuli peab olema roheline.
5. Kõik seiresüsteemide poolt registreeritavad rikked või tõrked peavad olema näidatud punaste hoiatustuledega.
6. Punase hoiatustule süttimisega peab kaasnema hoiatav helisignaal. Hoiatavaks helisignaaliks võib olla ühekordne ühissignaal. Selle signaali helirõhutase peab ületama roolimiskoha keskkonnamüra helirõhutaset vähemalt 3 dB(A) võrra.
7. Hoiatav helisignaal peab olema väljalülitatav, kui rike või tõrge on teadmiseks võetud. Selline väljalülitumine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul. Punased hoiatustuled tohivad kustuda alles siis, kui rike on kõrvaldatud.
8. Seire- ja näiturseadmed peavad alternatiivsele toiteallikale automaatselt ümber lülituma, kui nende toiteallikas läheb rikki.
Artikkel 7.04
Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded
1. Roolimiskohalt peab saama juhtida ja jälgida peamasinaid ning roolisüsteeme. Peamasinaid, mis on varustatud roolimiskohalt sisselülitatava siduriga või mis ajavad ringi roolimiskohalt juhitavat reguleeritava sammuga sõukruvi, peab saama mootoriruumist üksnes käivitada ja seisata.
2. Iga masina juhtimiseks peab olema üks kang, mille liikumine toimub kaarekujuliselt laeva pikiteljega enam-vähem paralleelsel vertikaaltasapinnal. Kangi liigutamine ettepoole peab panema laeva liikuma edasisuunas ja liigutamine ahtri poole peab panema laeva liikuma tagasisuunas. Siduri sisselülitamine ja liikumissuuna muutmine peab toimuma kangi neutraalsest asendist. Kangil peab olema fikseeritud neutraalasend.
3. Kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad laevale ülekantav tõukejõud ning sõukruvi või peamootorite pöörlemiskiirused olema roolikambris kuvatud.
4. Artikli 6.07 lõikes 2, artikli 8.03 lõikes 2 ja artikli 8.05 lõikes 13 nõutud seire- ja näiturseadmed peavad olema roolimiskoha juures.
5. Laev, mille roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema roolitav juhtimiskangi abil. See kang peab olema käega kergesti liigutatav. Kangi asend laeva pikisuunalise telje suhtes peab vastama täpselt roolilehtede asendile. Kangi peab olema võimalik vabastada igas antud asendis ilma selleks roolilehti liigutamata. Kangi neutraalne asend peab olema selgelt tajutav.
6. Kui roolikamber on sisustatud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ning laev on varustatud vööri- või eriroolidega eelkõige tagasisuunas sõitmiseks, peavad need olema aktiveeritavad eraldi kangidega, mis mutatis mutandis vastavad lõikes 5 sätestatud nõuetele.
Seda nõuet kohaldatakse ka koosseisude puhul, kus kasutatakse roolisüsteemi, mis on paigaldatud teisele veesõidukile kui see, mis koosseisu liigutab.
7. Kui kasutatakse pöördekiiruse regulaatoreid, peab pöördekiiruse regulaatori vabastamine olema võimalik igas määratud asendis ilma seejuures valitud kiirust muutmata.
Juhtija pööramise kaar peab olema piisavalt lai selleks, et tagada piisavalt täpne positsioneerimine. Kangi neutraalasend peab olema teistest asenditest selgelt eristatav. Skaala valgustus peab olema sujuvalt muudetav.
8. Kogu roolisüsteemi kaugjuhtimisseade peab olema püsivalt paigaldatud ning see peab olema korraldatud nii, et valitud kurss oleks selgelt nähtav. Kui kaugjuhtimisseadet saab välja lülitada, peab sellel olema näidik, millelt on näha, kas seade töötab või on välja lülitatud. Juhtijate paigutus ja käsitsemine peab olema funktsionaalne.
Roolisüsteemi täiendavate süsteemide, nagu näiteks aktiivsete vööritrastrite, mittestatsionaarsete kaugjuhtimisseadmete kasutamine on lubatud, kui nimetatud abiseadmeid saab igal ajal roolikambrist aktiveerida.
9. Kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi ning vööriroolisüsteemide puhul on lubatud juhtimis-, näitur- ja seireseadmetena kasutada võrdväärseid seadmeid.
Lõigetes 1-8 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis, pidades silmas eespool nimetatud aktiveeritud roolimis- ja käiturüksuste eriomadusi ja nende jaoks valitud korraldusi. Näiturseade peab iga seadme puhul selgelt näitama laeva mõjutava tõukejõu või veejoa suunda.
Artikkel 7.05
Laevatuled, valgus- ja helisignaalid
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
laevatuled — mastitopi-, parda- ja ahtrituled ning kõikidest suundadest nähtavad tuled, sinised stsintilleeruvad tuled, kiirlaevade kollased kiirstsintilleeruvad tugevad tuled ning sinised tuled ohtlike kaupade veol; |
|
b) |
valgussignaalid — helisignaalidega kaasnevad valgussignaalid ja sinise paneeli tuli. |
2. Laevatuledele vastavad märgutuled või muud märgutuledega samaväärsed seadmed, mida kasutatakse laevatulede seireks, peavad asuma roolikambris, kui laevatulesid ei saa otse roolikambrist jälgida.
3. Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad märgutuled asuma juhtimispaneelil, et oleks võimalik jälgida laevatulesid ja valgussignaale. Laevatulede lülitid peavad olema ühendatud märgutuledega või asuma nende kõrval.
Laevatulede ning valgussignaalide märgutulede paigutus ja värv peab vastama nende tulede ja signaalide tegelikule asendile ja värvile.
Laevatule või valgussignaali rikke korral peab vastav märgutuli kustuma või andma rikkest märku mõnel muul viisil.
4. Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema võimalik aktiveerida helisignaale jalaga manipuleeritava lüliti abil. Liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt ei pea seda nõuet kohaldama signaalile „Ära lähene”.
5. Laevatuled peavad vastama kõikidele IX lisa I osas sätestatud nõuetele.
Artikkel 7.06
Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid
1. Radarseadmel ja pöördekiiruse näituril peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus. IX lisas sätestatud nõuded radarseadmete ning pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete kohta peavad olema täidetud. Sisevete ECDISi seadmeid, mida saab kasutada navigeerimiseks, peetakse radarseadmeteks. Lisaks peavad olema täidetud ka sisevete ECDISi standardi nõuded.
Pöördekiiruse näitur peab asuma roolimehe ees tema vaateväljas.
2. Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil:
|
a) |
ei tohi radariekraan tavaasendis oluliselt roolimehe vaateväljast kõrvale jääda; |
|
b) |
peab radarikuva olema ilma pimeduskaitse või filtrita täielikult nähtav, olenemata valgustustingimustest väljaspool roolikambrit; |
|
c) |
peab pöördekiiruse näitur paiknema otse radarikuva kohal, selle all või olema sellega ühendatud. |
Artikkel 7.07
Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil
1. Laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab laevadevahelise sidepidamise käigus saadav teave ning meresõiduteave olema vastu võetav valjuhääldi kaudu ning info edastamine peab toimuma kinnitatud mikrofoni abil. Üleminek vastuvõtmiselt edastamisele ja vastupidi peab toimuma surunupu abil.
Nende võrkude mikrofonide kasutamine telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu ei tohi olla võimalik.
2. Kui laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, on seadmed telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu, peab nende kõnede vastuvõtmine olema võimalik roolimehe istmelt.
Artikkel 7.08
Laevade omavahelise sidepidamise seadmed
Laevadel, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad olema omavahelise sidepidamise seadmed.
Roolimiskohast peab olema võimalik pidada sidet:
|
a) |
laeva või koosseisu vööriga; |
|
b) |
laeva või koosseisu ahtriga, kui otseside roolimiskohalt ei ole võimalik; |
|
c) |
laevapere eluruumidega; |
|
d) |
laevajuhi kajutiga. |
Omavahelisel sidepidamisel võetakse info vastu valjuhääldi kaudu ning info edastatakse kinnitatud mikrofoni kaudu. Ühendust laeva või koosseisu vööri ja ahtriga võib pidada raadiotelefoni abil.
Artikkel 7.09
Häiresüsteem
1. Laevas peab olema sõltumatu häiresüsteem eluruumide, masinaruumide ja vajaduse korral ka eraldi pumbaruumide jaoks.
2. Roolimehe käeulatuses peab olema lüliti häiresignaali sisse-/väljalülitamiseks, ei ole lubatud kasutada lüliteid, mis lahtilaskmisel automaatselt välja lülituvad.
3. Häiresignaali helirõhutase peab olema eluruumides vähemalt 75 dB(A).
Masina- ja pumbaruumides tuleb häiresignaal anda vilkuva tulega, mis on nähtav kõikidest külgedest ning selgelt tajutav ruumi kõikides punktides.
Artikkel 7.10
Küte ja ventilatsioon
Roolikambris peab olema tõhus kütte- ja ventilatsioonsüsteem, mida on võimalik reguleerida.
Artikkel 7.11
Ahtriankru käitamisseade
Laevades, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ja mis on pikemad kui 86 m või laiemad kui 22,90 m, peab roolimees saama oma kohalt ahtriankrut sisse lasta.
Artikkel 7.12
Sissetõmmatavad roolikambrid
Sissetõmmatavad roolikambrid peavad olema varustatud hädaolukorras allalaskmise süsteemiga.
Kõik allalaskmistoimingud peavad automaatselt vallandama selgelt kuuldava hoiatussignaali. Seda nõuet ei kohaldata, kui asjakohase konstruktsiooni abil on välditud vigastuste tekitamise oht.
Roolikambrist peab selle asendist olenemata olema võimalik ohutult välja pääseda.
Artikkel 7.13
Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil
Kui laev vastab artiklites 7.01, 7.04-7.11 sätestatud eritingimustele, mis esitatakse roolikambritele laeva ainuisikulisel juhtimisel radari abil, tehakse ühenduse tunnistusele järgmine kanne:
„Roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil”.
8. PEATÜKK
MASINA EHITUS
Artikkel 8.01
Üldnõuded
1. Masinad ja nendega seotud seadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.
2. Regulaarset kontrollimist nõudvad paigaldised, eriti katlad ja muud surveanumad ning nende lisavarustus ning tõsteseadmed, peavad vastama eeskirjadele, mis kehtivad ühenduse ühes liikmesriigis.
3. Paigaldada võib üksnes sisepõlemismootoreid, milles põlevate kütuste leekpunkt on kõrgem kui 55 °C.
Artikkel 8.02
Ohutusvarustus
1. Kõik masinad tuleb paigaldada ja varustada nii, et töötamise ja hooldamise ajal oleks neile piisav juurdepääs ning et need ei oleks ohtlikud antud ülesandeid täitvatele isikutele. Peab olema võimalik takistada nende tahtmatut käivitumist.
2. Peamasinad, abimasinad, katlad ja survemahutid peavad olema varustatud ohutusseadmetega.
3. Hädaolukorras peab olema võimalik seisata surve- ja tõmbeventilaatoreid käitavad mootorid väljastpoolt seda ruumi, kus need asuvad, ning väljastpoolt masinaruumi.
4. Kui see on vajalik, tuleb kütteõli-, määrdeõli- ning jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavate õlide torustike ühendused varjestada või tuleb neid muul viisil kaitsta, et vältida pritsmete ning lekkiva õli sattumist kuumadele pindadele, masinate õhusisselaskesüsteemidesse või mujale, kus see võib süttida. Selliste torustike ühenduste arv peab olema võimalikult väike.
5. Diiselmootorite välised kõrgsurvestatud kütuse etteande torud, mis asuvad kütuse kõrgsurvepumpade ja kütusepihustite vahel, peavad olema kaitstud manteltorude süsteemiga, millega saab kokku koguda kõrgsurvetoru rikke puhul lekkiva kütuse. Manteltorude süsteemi peab kuuluma vahend lekkinud õli kogumiseks ning tagada tuleb häire andmine kütusetoru rikke korral; kui mootoril ei ole rohkem kui kaks silindrit, siis häire andmist ei nõuta. Manteltorude süsteemi ei ole vaja kasutada avatud tekkidel asuvate pelisid ja kepsleid teenindavate mootorite puhul.
6. Masinaosade isolatsioon peab vastama artikli 3.04 lõike 3 punkti 2 nõuetele.
Artikkel 8.03
Jõuallikas
1. Laeva käiturseadmeid peab saama kiiresti ja ohutult käivitada, seisata või reverseerida.
2. Sobivate seadmetega, mis kriitilise tasemeni jõudmisel annavad häiresignaali, tuleb jälgida järgmist:
|
a) |
peamasina jahutusvee temperatuur; |
|
b) |
peamasinate ja jõuülekannete määrdeõli rõhk; |
|
c) |
peamasina reverseerimisseadmete, reverseeritavate jõuülekannete või sõukruvide õli- ja õhurõhk. |
3. Kui laevas on vaid üks peamasin, ei tohi see masin olla automaatselt seisatav, välja arvatud kaitseks ülekiiruse vastu.
4. Kui laevas on vaid üks peamasin, võib see olla varustatud masina kiiruse automaatse vähendamise seadmega ainult sel juhul, kui masina kiiruse automaatsest vähendamisest antakse roolikambris märku nii optiliste- kui ka akustiliste vahenditega ning kui masina kiiruse vähendamise seadet saab roolimehe kohalt välja lülitada.
5. Võllipuksid peavad olema konstrueeritud nii, et vettsaastavate määrdeainete levik oleks takistatud.
Artikkel 8.04
Masina väljalasketoru
1. Heitgaasid tuleb laevast täielikult välja juhtida.
2. Tuleb võtta kõik sobivad meetmed, et vältida heitgaaside sissepääsu erinevatesse ruumidesse. Eluruume või roolikambrit läbivad väljalasketorud peavad olema nende piires kaetud kaitsva gaasitiheda ümbrisega. Välisõhk peab pääsema väljalasketoru ja selle ümbrise vahel olevasse vahesse.
3. Väljalasketorud peavad olema paigaldatud ja kaitstud nii, et need ei saaks tekitada tulekahju.
4. Väljalasketorusid tuleb masinaruumides piisavalt isoleerida või jahutada. Väljaspool masinaruume piisab sellest, kui on olemas kaitse füüsiliste kontaktide eest.
Artikkel 8.05
Kütusetankid, torud ja abiseadmed
1. Vedelkütust tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt selle külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ole suurem kui 12 liitrit ning mis on valmistamise ajal abiseadmetega kokku ehitatud. Kütusetankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.
2. Tankid koos torustike ning abiseadmetega tuleb paigaldada ja korraldada nii, et kütus ega kütuseaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse. Tankiventiilid peavad kütuseproovide võtmisel või vee äravoolu puhul automaatselt sulguma.
3. Kütusetanke ei tohi olla põrkevaheseinast eespool.
4. Kütusetankid ning nende armatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.
5. Kütusetankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.
6. Kütusetankide täiteavade kaelad peavad olema tekil, välja arvatud kulutankidel. Täiteava kael peab olema varustatud Euroopa standardile EN 12 827:1999 vastava ühendusotsakuga.
Sellised tankid peavad olema varustatud rõhuühtlustamistoruga, mille ots on vabas õhus teki kohal ning mis on nii paigaldatud, et vee sissepääs sellesse ei ole võimalik. Rõhuühtlustamistoru ristlõige peab olema vähemalt võrdne 1,25 kordse täiteava kaela ristlõikega.
Kui tankid on omavahel ühendatud, peab ühendustoru ristlõige võrduma vähemalt 1,25 kordse täiteava kaela ristlõikega.
7. Kütuse jaotustorudel peab olema otse tanki väljavoolu juures sulgur, mida on võimalik kasutada tekilt.
Seda nõuet ei kohaldata otse masinale monteeritud tankile.
8. Kütusetorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Kütusetorud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.
9. Kütusetankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse sulgurseadmega põhjas ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitetaset. Klaasmõõturites kasutatud materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulguva seadisega.
|
10. |
|
11. Kui kütusetankidel on automaatsed sulgurid, peavad andurid peatama tanki kütusega täitmise siis, kui 97 % sellest on täidetud; nimetatud seadmed peavad vastama töökindlusele esitatavatele nõuetele.
Kui andur aktiveerib elektrikontakti, mis võib katkestada punkerdusjaamaga kahendsignaali abil moodustatud elektriahela, peab olema võimalik edastada signaali punkerdusjaama veekindla pistiku abil, mis vastab IEC väljaandes 60309-1:1999 sätestatud nõuetele ja on ette nähtud 40-50 V alalisvoolu jaoks, mille kate on valge ning kontakti maandusasend on kella kümne asend.
12. Vedelkütusetankidel peavad olema lekkekindlalt suletavad avad nende puhastamiseks ja kontrollimiseks.
13. Laeva peamasinaid ning laeva turvaliseks käitamiseks vajalikke masinaid otsetoitvatel vedelkütusetankidel peab olema seade, mis lähetab roolikambrisse nii valgus- kui ka helisignaali juhul, kui tankide täitetase ei ole laeva edasiseks ohutuks käitamiseks piisav.
Artikkel 8.06
Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed
1. Määrdeõli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Määrdeõlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.
2. Määrdeõlitankid ja nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigutada ja korraldada nii, et määrdeõli ja määrdeõliaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse.
3. Põrkevaheseinast eespool ei tohi olla määrdeõlitanke.
4. Määrdeõlitankid ning nende toruliitmikud ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.
5. Määrdeõlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.
6. Määrdeõlitorud, nende ühendused, tihendid ja aparatuur peavad olema materjalist, mis peavad vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.
7. Määrdeõlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.
Artikkel 8.07
Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine
1. Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavat õli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Sellistel õlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.
2. Sellised õlitankid ning nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigaldada ja korraldada nii, et ei õli ega õliaurud pääseks juhuslikult laeva sisemusse.
3. Põrkevaheseinast eespool ei tohi selliseid õlitanke olla.
4. Nimetatud õlitankid ning nende aparatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.
5. Selliste õlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.
6. Sellised õlitorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.
7. Sellised õlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool tankide maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.
Artikkel 8.08
Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid
1. Iga veetihedat sektsiooni peab olema võimalik eraldi tühjaks pumbata. Seda nõuet ei kohaldata siiski veetihedatele sektsioonidele, mis on tavaliselt laeva käitamise ajal hermeetiliselt tihendatud.
2. Laevaperega laevades peab olema kaks sõltumatut pilsipumpa, mis ei tohi asuda samas ruumis. Vähemalt üks neist peab olema mootorpump. Kuid laevadel, mille jõud on väiksem kui 225 kW või mille kandevõime on väiksem kui 350 tonni või mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 250 m3, piisab ühest pumbast, mis võib olla kas käsipump või mootorpump.
Kõiki nõutud pumpasid peab saama kasutada kõikides veetihedates sektsioonides.
3. Esimese pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q1 arvutatakse järgmise valemi abil:
|
|
Q1 = 0,1 · d1 2 [l/min] |
d1 arvutatakse järgmise valemi abil:
Teise pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q2 arvutatakse järgmise valemi abil:
|
|
Q2 = 0,1 · d2 2 [l/min] |
d2 arvutatakse järgmise valemi abil:
Kuid d2 väärtus ei pea olema suurem d1 väärtusest.
Q2 arvutamisel on l pikima veetiheda sektsiooni pikkus.
Nendes valemites:
|
l |
kõnesoleva veetiheda sektsiooni pikkus meetrites; |
|
d1 |
peaäravoolutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites; |
|
d2 |
harutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites. |
4. Pilsipumpade äravoolusüsteemiga ühenduse kohas peab äravoolutorude sisseläbimõõt olema vähemalt d1 millimeetrites ja harutorude siseläbimõõt peab olema vähemalt d2 millimeetrites.
Kui laeva pikkus on vähem kui 25 m, võib d1 ja d2 väärtusi vähendada 35 millimeetrini.
5. Lubatud on ainult iseimevad pilsipumbad.
6. Äravoolusüsteemiga lamedapõhjalistes sektsioonides, mis on laiemad kui 5 m, peab olema vähemalt üks imitoru nii tüürpoordi kui ka pakpoordi poolsel küljel.
7. Ahtriruumi peab saama tühjendada peamasinaruumist kergesti ligipääsetava automaatselt sulguva armatuuri abil.
8. Üksiksektsioonide harutorud tuleb ühendada peaäravoolutoruga lukustatava ühesuunalise ventiili abil.
Ballastiruumid ja muud ballasti jaoks kasutatavad kohad tuleb äravoolusüsteemi ühendada lihtsalt suletava seadmega. Seda nõuet ei kohaldata siiski trümmidele, mida saab kasutada ballasti vedamiseks. Sellised trümmid tuleb täita ballastveega ballastitorustiku abil, mis on püsivalt paigaldatud ega sõltu äravoolutorudest, või harutorude abil, mida saab ühendada peaäravoolutoruga painduvate torude või painduvate adapterite abil. Trümmi põhjas asuvaid vee sissevõtuventiile selleks kasutada ei tohi.
9. Trümmi pilss tuleb varustada mõõteseadmetega.
10. Kui äravoolusüsteemi kuulub püsivalt paigaldatud torustik, peavad õlise vee väljaimemiseks mõeldud pilsipõhja äravoolutorud olema varustatud kontrollorgani poolt paigalduskohas plommitud sulguritega. Selliste sulgurite arv ja asukohad tuleb märkida ühenduse tunnistusele.
11. Sulgurite paigalduskohades lukustamist tuleb pidada võrdväärseks nende plommimisega lõike 10 kohaselt. Sulgurite lukustusseadiste võti või võtmed peavad olema vastavalt märgistatud ning neid tuleb hoida märgistatud ja kergesti ligipääsetavas kohas masinaruumis.
Artikkel 8.09
Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine
1. Laevas peab olema võimalik hoida selle käitamise ajal kogunenud õlist vett. Selliseks hoidmiskohaks on masinaruumi pilss.
2. Kasutatud õlide hoidmiseks peab masinaruumis olema üks või mitu spetsiaalset anumat, mille maht vastab vähemalt 1,5kordselt kõikide paigaldatud sisepõlemismootorite ja jõuülekannete karteripõhjade kasutatud õli mahule, kaasa arvatud hüdraulilised vedelikud hüdrauliliste vedelike tankides.
Eespool nimetatud anumate tühjendamiseks kasutatavad liitmikud peavad vastama Euroopa standardile EN 1305:1999.
3. Kui laeva kasutatakse vaid lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada erandeid lõike 2 nõuetest.
Artikkel 8.10
Laevade tekitatud müra
1. Lavade teel olles tekitatud müra, eriti masinate õhu sisse- ja väljalaskega kaasnev müra, tuleb asjakohaste vahenditega summutada.
2. Laeva teel olles tekitatud müra ei tohi ületada 75 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.
3. Kui ümberlastimist mitte arvestada, siis ei tohi liikumatu laeva poolt tekitatud müra ületada 65 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.
8.a PEATÜKK
(välja jäetud)
9. PEATÜKK
ELEKTRISEADMED
Artikkel 9.01
Üldnõuded
1. Kui puuduvad erinõuded seadme teatud osade kohta, tuleb ohutustaset pidada rahuldavaks, kui need osad on valmistatud kehtiva Euroopa standardi või volitatud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt.
Kontrollorganile tuleb esitada asjakohased dokumendid.
2. Laevas tuleb hoida kontrollorgani poolt nõuetekohaselt tembeldatud dokumente järgmise sisuga:
|
a) |
kogu elektrisüsteemi üldjoonised; |
|
b) |
peakilbi, avariikilbi ja jaotuskilbi lülitusskeemid koos kõige olulisemate tehniliste andmetega, nagu näiteks kaitse- ja juhtimisseadiste voolutugevus amprites ning nimivool; |
|
c) |
andmed elektrimasinate ja -seadmete toite kohta; |
|
d) |
kaablite liigid ja andmed elektrijuhtmete ristlõigete kohta. |
Mehitamata laeva pardal neid dokumente hoida ei ole vaja, kuid omanik peab need igal ajal kättesaadavaks muutma.
3. Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et need taluksid kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva siseõhu temperatuuri alates 0°C kuni + 40 °C ning temperatuuri tekil alates – 20 °C kuni + 40 °C. Antud piirväärtuste vahemikes peavad seadmed töötama tõrgeteta.
4. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning aparaadid peavad olema täielikult ligipääsetavad ning hõlpsasti hooldatavad.
Artikkel 9.02
Elektrivarustussüsteemid
1. Kui veesõiduk on varustatud elektrisüsteemiga, peab sellel süsteemil põhimõtteliselt olema kaks toiteallikat, et ühe toiteallika rikke korral suudaks teine toiteallikas varustada elektriga ohutuks laevasõiduks vajalikke jõutarbijaid vähemalt 30 minutit.
2. Toite võimsuse piisavust tuleb tõendada võimsusbilansi abil. Arvesse tuleb võtta asjakohast üheaegsustegurit.
3. Lõikes 1 sätestatust sõltumatult kohaldatakse artiklit 6.04 roolisüsteemi toiteallikale (rooliseadmetele).
Artikkel 9.03
Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest
Püsivalt paigaldatud osade minimaalse kaitse liigid peavad vastama tabelis sätestatule.
|
Asukoht |
Minimaalse kaitse liik (IEC väljaande 60529:1992 kohaselt) |
|||||
|
Generaatorid |
Mootorid |
Trafod |
Paneelid Jagajad Lülitid |
Armatuurid |
Valgustusseadmed |
|
|
Tööruumid, masinaruumid, rooliseadme ruumid |
IP 22 |
IP 22 |
(1)IP 22 |
IP 44 |
IP 22 |
|
|
Trümmid |
|
|
|
|
IP 55 |
IP 55 |
|
Akud ja värvikapid |
|
|
|
|
|
IP 44 u (Ex) (3) |
|
Vabatekid ja avatud roolimiskohad |
|
IP 55 |
|
IP 55 |
IP 55 |
IP 55 |
|
Roolikamber |
|
IP 22 |
IP 22 |
IP 22 |
IP 22 |
IP 22 |
|
Eluruumid, välja arvatud sanitaarsõlmed ja pesuruumid |
|
|
|
IP 22 |
IP 20 |
IP 20 |
|
Sanitaarsõlmed ja pesuruumid |
|
IP 44 |
IP 44 |
IP 44 |
IP 55 |
IP 44 |
Artikkel 9.04
Plahvatuskaitse
Ruumidesse, kus võivad koguneda potentsiaalselt plahvatusohtlikud gaasid või gaasisegud (sektsioonid akude või eriti tuleohtlike toodete hoidmiseks), võib paigaldada üksnes plahvatuskindlaid elektriseadmeid. Nendesse ruumidesse ei tohi paigaldada valgustuse lüliteid või muid elektriseadmeid. Plahvatuskaitse puhul tuleb arvestada tõenäoliselt tekkida võivate potentsiaalselt plahvatusohtlike gaaside või segude omadusi (plahvatuspotentsiaali grupp, temperatuuriklass).
Artikkel 9.05
Kaitsemaandus
1. Süsteemid pingega üle 50 V tuleb maandada.
2. Metallosad, millega võidakse kokku puutuda ja mis tavakäitusel ei ole elektriliselt laetud, nagu näiteks masinaraamid ja korpused, aparaadid ja valgustusseadmed, peavad olema eraldi maandatud, kui neil puudub elektrikontakt laevakorpusega nende isolatsiooni tõttu.
3. Teisaldatavate võimsustarbijate ning kaasaskantavate vahendite korpused peavad tavakasutuse ajal olema maandatud jõukaabli täiendava maandusjuhtme abil.
Seda sätet ei kohaldata, kui kasutatakse vooluahelat väljalülitavat kaitsetrafot või kui seadmed on varustatud kaitseisolatsiooniga (topeltisolatsioon).
4. Maandusjuhtmete ristlõige ei tohi olla väiksem allpool olevas tabelis osutatust.
|
Välisjuhtmete ristlõige [mm2] |
Maandusjuhtmete minimaalne ristlõige |
|
|
isoleeritud kaablites [mm2] |
eraldi paigaldatuna [mm2] |
|
|
0,5-4 |
sama ristlõige kui välisjuhtmel |
4 |
|
rohkem kui 4–16 |
sama ristlõige kui välisjuhtmel |
sama ristlõige kui välisjuhtmel |
|
rohkem kui 16–35 |
16 |
16 |
|
rohkem kui 35–120 |
pool välisjuhtme ristlõikest |
pool välisjuhtme ristlõikest |
|
rohkem kui 120 |
70 |
70 |
Artikkel 9.06
Suurim lubatav pinge
1. Järgmisi pingeid ei tohi ületada:
|
Paigaldise liik |
Suurim lubatav pinge |
||||
|
Alalisvool |
Ühefaasiline vahelduvvool |
Kolmefaasiline vahelduvvool |
|||
|
250 V |
250 V |
500 V |
||
|
250 V |
250 V |
- |
||
|
|
|
|
||
|
50 V (4) |
50 V (4) |
– |
||
|
– |
250 V (5) |
– |
||
|
250 V (4) |
250 V (4) |
– |
||
|
– |
250 V (4) |
500 |
||
|
250 V |
250 V |
500 V |
||
|
50 V (4) |
50 V (4) |
–– |
||
2. Erandina lõikest 1 on kõrgem pinge lubatud järgmistel juhtudel, kui rakendatakse vajalikke kaitsemeetmeid:
|
a) |
jõuseadmetel, kui nende võimsus seda nõuab; |
|
b) |
spetsiaalsetel pardaseadmetel, nagu näiteks raadio ja süütesüsteemidel. |
Artikkel 9.07
Jaotussüsteemid
1. Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:
|
a) |
süsteemid, mis koosnevad kahest juhtmest, millest üks on maandatud (L1/N/PE); |
|
b) |
süsteemid, mis koosnevad ühest juhtmest ning kasutavad laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet ja mis on mõeldud üksnes kohapealsetele seadmetele (näiteks sisepõlemismootorite käivitusseade, katoodkaitse) (L1/PEN); |
|
c) |
süsteemid, mis koosnevad kahest laevakerest isoleeritud juhtmest (L1/L2/PE). |
2. Kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:
|
a) |
neljajuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet (L1/L2/L3/N/PE) = (võrk TN-S) või (võrk TT); |
|
b) |
kolmejuhtmelised laevakerest isoleeritud süsteemid (Ll/L2/L3/PE) = (võrk IT); |
|
c) |
kolmejuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet, see ei ole siiski lubatud terminali vooluahelatele (L1/L2/L3/PEN). |
3. Kontrollorgan võib lubada teiste süsteemide kasutamist.
Artikkel 9.08
Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega
1. Kaldavõrkudest või teistest välisvõrkudest sissetulevatel toiteliinidel, mis on ühendatud pardavõrgu seadmetega, peab olema pardal püsiühendus püsiterminali või fikseeritud pistikupesade vormis. Kaabelühendustele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.
2. Laevakeret peab saama tõhusalt maandada, kui ühenduspinge on suurem kui 50 V. Maaühendus peab olema erimärgistusega.
3. Ühenduste lülitusseadmed peavad võimaldama vältida pardal asuvate võrgugeneraatorite ning kaldavõrgu või muude välisvõrkude samaaegset kasutamist. Lubatud on lühike samaaegne kasutusperiood, kui ühte süsteemi vahetatakse teisega ilma pinget katkestamata.
4. Ühendus peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest.
5. Elektri peakilbil peab olema näidik, mis näitab, kas ühendus on pinge all.
6. Peavad olema näiturseadmed, mille abil on võimalik võrrelda polaarsust ühenduse ja pardavõrgu vahel alalisvoolu ning kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul.
7. Ühenduse juures oleval paneelil peavad olema järgmised näidikud:
|
a) |
ühenduse loomiseks vajalikud meetmed; |
|
b) |
voolu liik ja nimipinge ning vahelduvvoolu puhul sagedus. |
Artikkel 9.09
Teiste veesõidukite elektriga varustamine
1. Teiste veesõidukite elektriga varustamisel tuleb kasutada eraldi ühendust. Kui teiste veesõidukite elektriga varustamiseks kasutatakse rohkem kui 16 A voolu jaoks ettenähtud pistikupesi, peavad olema paigaldatud seadised (lülitid või blokeerijad) mis tagaksid, et sisselülitamine ja väljalülitamine toimub üksnes siis, kui liin ei ole pingestatud.
2. Kaablitele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.
3. Artikli 9.08 lõikeid 3 — ohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 9.10
Generaatorid ja mootorid
1. Generaatorid, mootorid ning nende klemmikarbid peavad olema ligipääsetavad kontrollimiseks, parandamiseks ja mõõtmiseks. Isolatsiooni liik peab vastama asukohale (vt artiklit 9.03).
2. Peamasina, sõukruvivõlli või teiste muul eesmärgil kasutavate abimasinate jõul töötavad generaatorid peavad olema konstrueeritud nii, et need oleksid töötamise ajal suutelised taluma pöördekiiruse muutumist.
Artikkel 9.11
Akud
1. Akud peavad olema ligipääsetavad ning paigaldatud nii, et veesõiduki liikumine neid ei nihutaks. Need peavad olema sellises asendis, et ei puutuks kokku ülemäärase kuumuse, ekstreemse külma, pritsmete, auru või niiskusega.
Neid ei tohi paigaldada roolikambrisse, eluruumidesse ega trümmidesse. See nõue ei kehti teisaldatavate seadmete akude kohta või akude kohta, mis mille laadimisvõimsus on väiksem kui 0,2 kW.
2. Akud, mis vajavad laadimisvõimsust rohkem kui 2 kW (arvutatud suurima laadimisvoolu ja aku nimipinge põhjal ning arvesse võttes laadimisseadme laadimiskõverat) peavad olema paigaldatud eriruumi. Akude paigaldamisel tekile piisab sellest, kui need asuvad kapis.
kud, mille laadimiseks on vaja väiksemat voolu kui 2,0 kW, võivad olla paigaldatud kappi või kasti mitte üksnes siis, kui need on tekil, vaid ka siis, kui need on teki all. Neid võib paigaldada ka masinaruumi või mujale hästi ventileeritud kohta, kui need on kaitstud kukkuvate esemete ja tilkuva vee eest.
3. Kõikide ruumide, kappide või kastide, riiulite või muude akude jaoks ehitatud konstruktsioonide sisepinnad peavad olema kaitstud elektrolüütide kahjustava toime eest.
4. Kui akud paiknevad suletud kambris, kapis või kastis, peab seal olema tõhus ventilatsioon. Üle 2 kW kaadiumnikkelakudele ja üle 3 kW pliiakudele tuleb tagada sundventilatsioon.
Õhk peab sisenema põhjast ja väljuma ülevalt, nii et on tagatud kogu gaasi eemaldamine.
Ventilatsioonikanalites ei tohi olla õhuvoolu takistavaid seadiseid nagu näiteks sulgemisarmatuure.
5. Vajalik õhu läbivool (Q) tunni kohta arvutatakse järgmise valemi abil:
|
|
Q = 0,11 I n [m3/h] |
kus:
|
I |
= |
|
|
n |
= |
kambrite arv. |
Pardavõrgu puhverakude puhul võib kontrollorgan lubada teiste arvutamismeetodite kasutamist, kus arvestatakse ka laadimisseadmele iseloomulikku laadimiskõverat, kui need meetodid põhinevad volitatud klassifikatsiooniühingute sätetel või asjakohastel standarditel.
6. Kui kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, peab ventilatsioonikanalite ristlõige olema piisav nõutava õhu läbivoolu jaoks, mille kiirus on 0,5 m sekundis. Siiski peab ristlõige olema vähemalt 80 cm2 pliiakudele ning 120 cm2 kaadmiumnikkelakudele.
7. Sundventilatsiooni puhul tuleb kasutada ventilaatorit, soovitavalt imevat, mille mootor peab olema eraldatud gaasi- või õhuvoolust.
Ventilaatorid peavad olema sellise konstruktsiooniga, et oleks välistatud sädemete teke ventilaatori laba ja korpuse vahel ning elektrostaatiliste laengute teke.
8. Vastavalt I liite joonisele tuleb paigaldada akukambrite, -kappide ja -kastide ustele ja katetele tähised „Tuli, lahtine leek ja suitsetamine keelatud” minimaalse diameetriga 10 cm.
Artikkel 9.12
Lülitusseadmete paigaldamine
1. Elektrikilbid:
|
a) |
Aparaadid, lülitid, kaitsmed ja kilbimõõdikud peavad olema selge asetusega ning ligipääsetavad hoolduseks ja paranduseks. Trminalid pingele kuni 50 V, ja sellest kõrgema pinge terminalid, tuleb hoida eraldi ja need peavad olema asjakohaselt märgistatud. |
|
b) |
Kilpidele peavad olema kinnitatud markeerimisplaadid, millel on näidatud kõikide lülitite ja aparaatide elektriahelad. Näidatud peavad olema nimivool ja kaitsmete vooluahel. |
|
c) |
Kui aparaadid, mille käitamispinge on üle 50 V, on paigaldatud uste taha, peavad nende aparaatide pinge all olevad komponendid olema kaitstud juhusliku kokkupuute eest, kui uksed on lahti. |
|
d) |
Elektrikilpide ehitamiseks kasutatud materjalid peavad olema sobiva mehaanilise tugevusega ja vastupidavad, leeki aeglustavad ning isekustuvad, ka ei tohi need olla hügroskoopsed. |
|
e) |
Kui elektrikilpidele on paigaldatud kõrge katkestusvõimega kaitsmed (HRC), peab olema võimalik kasutada lisaseadmeid ja isiklikke kaitsevahendeid nende kaitsmete paigaldamiseks ning eemaldamiseks. |
2. Lülitid, kaitseseadised
|
a) |
Generaatori vooluahelad peavad olema kaitstud lühisvoolu ning liigkoormuse eest kõikide mittemaandatud juhtmete puhul. Selleks võib kasutada lühisvoolu- või liigkoormusvabastiga automaatseid kaitselüliteid või kaitsmeid. Ajamite elektrimootoreid varustavad vooluahelad (roolisüsteem) ja nende juhtimisahelad peavad olema kaitstud ainult lühiste eest. Kui vooluahelasse kuuluvad termilised vooluahela katkestajad, tuleb need neutraliseerida või reguleerida vähemalt kahekordsele tavalisele voolutugevusele amprites. |
|
b) |
Väljundid peakilbilt üle 16 A tugevust voolu kasutavatele jõutarbijatele peavad olema varustatud koormus- või jõulülitiga. |
|
c) |
Veesõiduki käituri, roolisüsteemi, rooli asendi näituri, navigeerimis- või ohutussüsteemide elektritarbijatel ning üle 16 A tugevusega nimivoolu kasutavatel tarbijatel peavad olema eraldi vooluahelad. |
|
d) |
Laeva edasitõukamiseks ja manööverdamiseks vajalike jõuallikate vooluahelad peavad saama voolu otse peakilbi kaudu. |
|
e) |
Vooluahela katkestusseadmed tuleb valida nimivoolu tugevuse, termilise või dünaamilise tugevuse ning rakendumise alusel. Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik voolu all olevad juhtmed. Lülitusasend peab olema tuvastatav. |
|
f) |
Kaitsmed peavad olema kinnised sulavkaitsmed ning need peavad olema tehtud keraamilisest või sellega samaväärsest materjalist. Nende vahetamine peab olema võimalik ilma operaatorile füüsilise kokkupuute ohtu tekitamata. |
3. Mõõte- ja seireseadmed
|
a) |
Generaator, aku ja jaotusahelad peavad olema varustatud mõõte- ja seireseadmetega, kui paigaldise ohutu käitamine seda nõuab. |
|
b) |
Maandamata võrgud pingega üle 50 V peavad olema varustatud maaühenduse jälgimissüsteemidega, mis suudavad anda häiret nii valgus- kui helisignaali abil. Teisestes paigaldistes nagu näiteks juhtimise vooluahelad, võidakse neid seadmeid mitte nõuda. |
4. Elektrikilpide asukoht
|
a) |
Elektrikilbid peavad asuma ligipääsetavates ja hästi ventileeritud kohtades ning olema kaitstud vee ja mehhaaniliste kahjustuste eest. Torustikud ja õhukanalid peavad olema paigutatud nii, et elektrikilp ei saaks lekke korral kahjustatud. Kui torude paigaldamine elektrikilpide lähedusse on vältimatu, ei tohi kilpide läheduses olla torude lahtivõetavaid ühendusi. |
|
b) |
Kapid ja seinasüvendid, kus paiknevad kaitseta lülitusseadmed, peavad olema leeki aeglustavast materjalist või kaitstud metallist või muust leeki aeglustavast materjalist kattega. |
|
c) |
Kui pinge on üle 50 V, tuleb operaatori töökoha juurde peakilbi ette paigaldada isolatsioonivõred või -matid. |
Artikkel 9.13
Vooluahela avariikatkestid
Õlipõletite, kütusepumpade, kütuse separaatorite ja masinaruumi ventilaatorite vooluahela avariikatkestid peavad olema paigaldatud kesksele kohale väljaspool ruumi, kus asuvad seadmed.
Artikkel 9.14
Armatuurid
1. Kaablite sisenemiskohtade suurus peab vastama ühendatavate kaablite funktsioonile ning kasutatavatele kaabliliikidele.
2. Erinevate pingete või sagedustega jaotusahelate pistikupesade segiajamine ei tohi olla võimalik.
3. Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik vooluahela maandamata juhtmed. Siiski on maandamata vooluahelas lubatud ühe polaarsusega lülitid eluruumide valgustuse puhul, välja arvatud pesupesemisruumid, duširuumid, pesuruumid ning muud märgruumid.
4. Kui voolutugevus amprites ületab 16 A, peab olema võimalik lukustada pistikupesa lüliti abil nii, et pistik on võimalik üksnes sisse pista ja välja tõmmata siis, kui vool on välja lülitatud.
Artikkel 9.15
Kaablid
1. Kaablid peavad olema leeki aeglustavad, isekustuvad ning vee- ja õlikindlad.
Eluruumides võib kasutada ka muud liiki kaableid, kui need on tõhusalt kaitstud, leeki aeglustavad ning isekustuvad.
Kaablite leegileviku aeglustamise standardid peavad olema kooskõlas järgmiste dokumentidega:
|
a) |
rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni väljaanded 60332-1:1993, 60332-3:2000 või |
|
b) |
samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud. |
2. Jõu- ja valgustusahelate kaablite juhtmete ristlõige peab olema vähemalt 1,5 mm2.
3. Tavaliste käitamistingimuste puhul ei kasutata kaablite metallturvist, -katet või -ümbrist ei juhtmete ega maanduse jaoks.
4. Jõu- ja valgustuskaablite metallkatted ja -ümbrised peavad olema maandatud vähemalt ühest otsast.
5. Juhtmete ristlõike puhul tuleb arvestada nende maksimaalset lubatud lõpp-temperatuuri (voolujuhtivus) ning lubatavat pingelangust. Pingelangus peakilbi ning paigaldise kõige ebasoodsama punkti vahel ei tohi olla nimipingega võrreldes üle 5 % valgustusel ning üle 7 % jõu- või kütteahelatel.
6. Kaablid peavad olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest.
7. Kaabliarmatuurid peavad tagama, et mis tahes tõmbekoormus ei ületaks lubatud piirväärtusi.
8. Kui kaablid läbivad vaheseinu või tekke, ei tohi läbiviigud kahjustada nende vaheseinte ja tekkide tugevust, veetihedust ega tulekindlust.
9. Kõikide juhtmete otsad ja ühendused tuleb teha nii, et oleks säilitatud juhtmete esialgsed elektrilised, mehhaanilised ja vajaduse korral ka tulekindlusomadused.
10. Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid peavad olema piisavalt painduvad ning nende isolatsioon peab olema piisava paindlikkusega temperatuurini – 20 °C, samuti peavad need olema vastupidavad aurule ja niiskusele, ultraviolettkiirgusele ning osoonile.
Artikkel 9.16
Valgustusseadmed
1. Kõik valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et nendest eralduv soojus ei süütaks lähedal asuvaid tuleohtlikke esemeid või seadmeid.
2. Avatud tekkidel asuvad valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et need ei segaks laevatulede nägemist.
3. Kui ühte masina- või katlaruumi on paigaldatud kaks või rohkem valgustusseadet, peab neil olema vähemalt kaks erinevat vooluahelat. Seda nõuet kohaldatakse ka ruumidele, kuhu on paigaldatud jahutusseadmed, hüdraulikaseadmed või elektrimootorid.
Artikkel 9.17
Laevatuled
1. Laevatulede kilp peab asuma roolikambris. Laevatulesid varustatakse peakilbi eraldi fiidrist või kahest sõltumatust teisesest jagajast.
2. Laevatuledel peab olema laevatulede kilbist eraldi olev toide, kaitse ja lülitus.
3. Artikli 7.05 lõikes 2 sätestatud seireseadme viga ei tohi mõjutada selle tule toimimist, mida antud seadmega jälgitakse.
4. Mitmel tulel, kui need moodustavad funktsionaalse üksuse ning on paigaldatud koos samasse kohta, võib olla ühine elektrivarustus, lülitus ja jälgimine. Seireseadmega peab saama tuvastada kõikide nimetatud tulede rikkeid. Siiski ei tohi olla võimalik mõlema valgusallika kasutamine topelttulena (kaks tuld, mis on ühe kaitseümbrise sees monteeritud teineteise peale) samaaegselt.
Artikkel 9.18
(välja jäetud)
Artikkel 9.19
Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid
Mehaaniliste seadmete seireks ja kaitseks ettenähtud häire- ja ohutussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
Häiresüsteemid Häiresüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et häiresüsteemi rike ei põhjustaks jälgitava aparaadi või seadme rikkiminekut. Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud jõudevoolu või jälgitava koormusvoolu põhimõtte kohaselt. Visuaalsed häiresignaalid peavad jääma nähtavaks kuni vea parandamiseni; teadmiseks võetud häiresignaal peab olema eristatav häiresignaalist, mida veel teadmiseks võetud ei ole. Iga häiresignaali juurde peab kuuluma helisignaal. Helisignaale peab olema võimalik välja lülitada. Helisignaali seiskamine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul. Lubatud on erandid, kui häiresüsteemid hõlmavad vähem kui viit mõõtepunkti. |
|
b) |
Ohutussüsteemid Ohutussüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et need peataksid mõjutatud seadme või aeglustaksid selle tööd või hoiataksid pidevalt mehitatud keskust enne kriitilise seisundi saavutamist. Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud koormusvoolu põhimõtte kohaselt. Kui ohutussüsteemid ei ole konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik nende nõuetekohast toimimist kontrollida. Ohutussüsteemid peavad olema sõltumatud teistest süsteemidest. |
Artikkel 9.20
Elektroonilised seadmed
1. Üldnõuded
Allpool lõikes 2 sätestatud katsetingimusi kohaldatakse üksnes elektroonilistele seadmetele, mis on vajalikud roolisüsteemidele ning veesõiduki jõuallikatele, kaasa arvatud nende abiseadmed.
2. Katsetingimused
|
a) |
Järgnevalt esitatud katsetest tulenevad koormused ei tohi põhjustada elektrooniliste seadmete kahjustusi või rikkeid. Vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, nagu näiteks IEC väljaanne 60092-504:2001, viiakse katsed läbi sisselülitatud seadmel, välja arvatud külmakatse. Katsete käigus tuleb kontrollida seadme nõuetekohast toimimist. |
|
b) |
Pinge ja sageduse muutused
|
|||||||||||||||||
|
c) |
Kuumuskatse Näidise temperatuur tõstetakse poole tunni jooksul temperatuurini 55 °C. Kui nimetatud temperatuur on saavutatud, hoitakse seda 16 tundi. Seejärel viiakse läbi toimivuskatse. |
|
d) |
Külmakatse Näidis lülitatakse välja ning jahutatakse temperatuurini – 25 °C ning hoitakse sellel temperatuuril kaks tundi. Seejärel tõstetakse temperatuur 0 °C-ni ning viiakse läbi toimivuskatse. |
|
e) |
Vibratsioonikatse Vibratsioonikatse viiakse läbi piki seadmete või komponentide kolme telge resonantssagedusel 90 minutit kõikidel juhtudel. Kui selget resonantsi ei teki, tuleb vibratsioonikatse teha 30 Hz juures. Vibratsioonikatse tehakse sinusoidse ostsilleerimisega järgmiste piirväärtuste raames: Üldnõuded f = 2,0 kuni 13,2 Hz; a = ± 1 mm (amplituud a = f = 13,2 Hz kuni 100 Hz: kiirendus ± 0,7 g. Rooliaparaatidele või diiselmootoritele kinnitatavaid seadmeid katsetatakse järgmiselt: f = 2,0 kuni 25 Hz; a = ± 1,6 mm (amplituud a = f = 25 Hz kuni 100 Hz; kiirendus ± 4 g. Diiselmootorite heitgaasitorudesse paigutatavatele anduritele võib rakenduda oluliselt suuremaid koormusi. Katsete ajal tuleb seda arvestada. |
|
f) |
Elektromagnetilise vastavuse katse tehakse IEC väljaannete 61000-4-2:1995, 61000-4- 3:2002, 61000-4-4:1995 põhjal, testiastmel number 3. |
|
g) |
Tõendid elektrooniliste seadmete vastavuse kohta nimetatud katsetingimustele peab esitama tootja. Klassifikatsiooniühingu tunnistust võib samuti pidada sellekohaseks tõendiks. |
Artikkel 9.21
Elektromagnetiline vastavus
Elektri- ja elektrooniliste süsteemide toimivust ei tohi halvenda elektromagnetilised häired. Üldmõõtmised peavad pidama võrdselt oluliseks ning hõlmama järgmist:
|
a) |
häireallika ja mõjutatud seadme vaheliste ülekandeteede katkestamine; |
|
b) |
häire põhjuste vähendamine häireallikas; |
|
c) |
mõjutatud seadme tundlikkuse vähendamine häire suhtes. |
10. PEATÜKK
SEADMED
Artikkel 10.01
Ankruseadmed
1. Kaubalaevad, välja arvatud praamkonteinerid, mille pikkus L ei ületa 40 m, peavad olema varustatud vööriankruga, mille täismass P saadakse järgmise valemi abil:
|
|
P = k · B · T [kg] |
kus:
|
k |
tegur, mis arvestab pikkuse L ja laiuse B suhet ning laeva liiki: 
lihtrite puhul siiski k = c; |
|
c |
empiiriline tegur, mis on esitatud järgmises tabelis:
|
Laevadel, mille täiskandevõime tonnaaž ei ole suurem kui 400 t ja mida vastavalt nende konstruktsioonile ja ettenähtud kasutuseesmärgile kasutatakse üksnes eelnevalt kindlaksmääratud lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada vööriankrute puhul üksnes kahte kolmandikku kogumassist P.
2. Reisilaevad ja laevad, mis pole mõeldud kaubaveoks, välja arvatud tõukurpuksiirid, peavad olema varustatud vööriankrutega, mille kogumass P saadakse järgmise valemi abil:
|
|
P = k · B · T [kg] |
kus:
|
k |
lõikele 1 vastav tegur, kuid kus empiirilise teguri (c) saamiseks tuleb täiskandevõime tonnaaži asemel võtta ühenduse tunnistusele märgitud veeväljasurve kuupmeetrites. |
3. Lõikes 1 osutatud laevad, mille maksimaalne pikkus ei ületa 86 m, peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille mass võrdub 25 %ga P massist.
Laevad, mille maksimaalne pikkus on üle 86 m, peavad siiski olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 %ga P massist, mis on välja arvutatud lõigete 1 või 2 kohaselt.
Ahtriankruid ei nõuta:
|
a) |
laevadel, millel ahtriankrumass oleks väiksem kui 150 kg, lõike 1 viimases lõigus osutatud laevade puhul tuleb arvesse võtta ankrute vähendatud massi; |
|
b) |
lihtritel. |
4. Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus ei ületa 86 m, tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 25 %ga maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusele kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.
Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus on üle 86 m, allavoolu tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 % maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusse kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.
5. Lõigetes 1 + 4 ette nähtud ankrute massi võib teatud konkreetsete ankrute puhul vähendada.
6. Vööriankrutele ette nähtud kogumassi P võib jagada ühe või kahe ankru vahel. Seda võib vähendada 15 %, kui laeval on ainult üks vööriankur ning ankruklüüsi toru asub laeva keskkohas.
Tõukurpuksiiridele ja laevadele maksimaalpikkusega üle 86 m ette nähtud vööriankrute kogumassi võib jagada ühe või kahe ankru vahel.
Kõige kergema ankru mass ei tohi olla vähem kui 45 % nimetatud kogumassist.
7. Malmankrud ei ole lubatud.
8. Ankrutel peab olema näidatud nende mass kulumatute reljeefsete tähemärkidega.
9. Üle 50 kg massiga ankrud peavad olema varustatud pelidega.
10. Kõikide vööriankrute keti minimaalne pikkus peab olema:
|
a) |
40 m, kui laeva pikkus ei ole suurem kui 30 m; |
|
b) |
10 m laevast pikem, kui laeva pikkus on 30-50 m; |
|
c) |
60 m laevadel, mis on pikemad kui 50 m. |
Kõik ahtriankru ketid peavad olema vähemalt 40 m pikad. Kui aga laevad peavad peatuma vöör allavoolu, peavad neil olema vähemalt 60 m pikkused ahtriankru ketid.
11. Ankrukettide minimaalne tõmbetugevus R tuleb välja arvutada järgmise valemi abil:
|
a) |
ankrud massiga kuni 500 kg: R = 0,35 · P' [kN]; |
|
b) |
ankrud mille mass on üle 500 kg ja mitte üle 2 000 kg:
|
|
c) |
ankrud massiga üle 2 000 kg: R = 0,25 · P' [kN], |
kus:
|
P' |
iga ankru teoreetiline mass, mis on kindlaks määratud lõigete 1-4 ja 6 kohaselt. |
Ankrukettide tõmbetugevus määratakse kindlaks liikmesriigis kehtiva standardi alusel.
Kui ankrute mass ületab lõigetes 1-6 sätestatu, määratakse ankruketi tõmbetugevus kindlaks tegeliku ankrumassi funktsioonina.
12. Kui laeval on raskemad ankrud, millel on ka vastavalt tugevamad ankruketid, märgitakse ühenduse tunnistusele üksnes lõigetes 1-6 ja 11 nõutud miinimummassid ja minimaalsed tõmbetugevused.
13. Ankrut ketiga ühendavad osad (pöörlid) peavad vastu pidama vastavate ankrukettide tõmbetugevusest 20 % suuremale tõmbekoormusele.
14. Ankrukettide asemel on lubatud kasutada trosse. Trosside tõmbetugevus peab olema sama, mida nõutakse kettidelt, kuid need peavad olema 20 % pikemad.
Artikkel 10.02
Muu varustus
1. Vastavalt liikmesriikides kehtivatele kohaldatavatele navigatsiooniasutuste määrustele peab laeva pardal olema vähemalt järgmine varustus:
|
a) |
raaditelefonisüsteem; |
|
b) |
seadmed ja aparaadid heli- ja valgussignaalide andmiseks ning laevade tähistamiseks päeval ja öösel; |
|
c) |
ettenähtud sildumistulesid dubleerivad tuled; |
|
d) |
tulekindel kaanega suletav märgistatud anum õliste puhastuslappide jaoks; |
|
e) |
tulekindel kaanega suletav märgistatud anum ohtlike või saastavate tahkete jäätmete jaoks, mis vastab navigatsiooniasutuse asjakohastele kohaldatavatele määrustele; |
|
f) |
tulekindel kaanega suletav märgistatud anum naftajääkide jaoks. |
2. Lisaks peavad varustusse kuuluma vähemalt:
|
a) |
Sildumistrossid Laevadel peab olema kolm sildumistrossid. Nende minimaalne pikkus peab olema vähemalt järgmine:
Kõige lühemat trossi ei ole vaja laevadel, mille pikkus on alla 20 m. Trosside tõmbetugevus Rs arvutatakse välja järgmise valemi abil: kui L · B · T kuni 1 000 m3: kui L · B · T on üle 1 000 m3: Nõutud trosside kohta peab laevas olema Euroopa standardi EN 10 204:1991 numbri 3.1 kohane tunnistus. Trossid võib asendada sama pikkuse ja tõmbetugevusega köitega. Trosside minimaalne tõmbetugevus peab olema märgitud tunnistusele. |
|
b) |
Pukseerimistrossid
|
|
c) |
Viskenöör |
|
d) |
Maabumissild, mis on vähemalt 0,4 m lai ning 4 m pikk ning mille servad on märgistatud eredat värvi triibuga; sellel maabumissillal peab olema ka käsipuu. Kontrollorgan võib väiksematele laevadele lubada lühemaid maabumissildu. |
|
e) |
Pootshaak |
|
f) |
Liikmesriigi asjakohasele standardile vastav sidemepakk. Sidemepakki tuleb hoida eluruumis või roolikambris ning see peab asuma sellises kohas, et seda oleks vajaduse korral kerge ja ohutu kätte saada. Kui sidemepakki hoitakse varjatud kohas, peab selle kattel olema 1.liite joonisele 8 vastav sidemepaki sümbol, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm. |
|
g) |
Binokkel 7 × 50 või suurema läätsede diameetriga. |
|
h) |
Juhend üle parda kukkunud isikute päästmise ja elustamise kohta. |
|
i) |
Prožektor, mida on võimalik käitada roolikambrist. |
3. Laevadel, mille parda kõrgus lastita veeliini kohal on rohkem kui 1,50 m, peab olema laevale minekuks trepp või redel.
Artikkel 10.03
Käsitulekustutid
1. Euroopa standardi EN 3:1996 kohaselt peab vähemalt üks käsitulekustuti olema järgmistes kohtades:
|
a) |
roolikambris; |
|
b) |
iga sissepääsu läheduses, mis viib tekilt eluruumidesse; |
|
c) |
iga sissepääsu läheduses, mis viib teenindusruumidesse, kuhu eluruumidest ei pääse ja kus asuvad tahkel või vedelkütusel või vedelgaasil töötavad kütte-, toiduvalmistamis- või külmutusseadmed; |
|
d) |
iga masina- ja katlaruumide sissepääsu juures; |
|
e) |
teki all masina- või katlaruumides sobivates kohtades nii, et antud ruumide ühestki punktist ei oleks üle 10 m lähima tulekustutini. |
2. Lõikes 1 nõutud käsitulekustutitena võib kasutada üksnes vähemalt 6 kg mahutavaid pulberkustuteid või muid sama tulekustutusvõimsusega käsitulekustuteid. Need peavad sobima A, B ja C klassi tulele ning tulele elektrisüsteemides kuni 1 000 V.
3. Lisaks pulber-, vesi- ja vahtkustutitele võib kasutada tulekustuteid, mis sobivad vähemalt tuleklassile, mis selles ruumis, mille jaoks nad ette on nähtud, kõige tõenäolisemalt puhkeda võib.
4. Käsitulekustuteid, kus kustutusaineks on CO2, võib kasutada üksnes kambüüside ning elektriseadmete tulekahjude kustutamiseks. Nende tulekustutite maht ei tohi olla üle 1 kg 15 m3 kohta ruumides, kus neid kasutatakse.
5. Käsitulekustuteid tuleb kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selle kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.
6. Kui käsitulekustutid asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 3 kohase tulekustutite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm.
Artikkel 10.03a
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides
1. Eluruumides, roolikambrites ning reisijateruumides tohib kaitseks tule vastu kasutada üksnes püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme sobivate automaatselt survestatud veesprinkleritega.
2. Süsteeme tohivad paigaldada või ümber ehitada üksnes vastava eriala firmad.
3. Süsteemid peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.
4. Süsteemid peavad suutma pritsida vett vähemalt 5 l/m2 minutis kõige suurema kaitstava ruumi pinnale.
5. Väiksemaid veekoguseid pritsivatel süsteemidel peab olema tüübikinnitus, mis vastab IMO resolutsioonile A 800(19) või standardile, mida on tunnustanud käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 2 kohaselt moodustatud komitee. Tüübikinnituse annab volitatud klassifikatsiooniühing või akrediteeritud katseasutus. Akrediteeritud katseasutus peab vastama katselaborite tegutsemise ühtlustatud standarditele (EN ISO/IEC 17025:2000).
6. Ekspert kontrollib süsteeme:
|
a) |
enne kasutuselevõtmist; |
|
b) |
kui süsteemid on olnud käivitatud, siis enne nende taaskasutuselevõtmist; |
|
c) |
pärast iga muudatuste tegemist või parandamist; |
|
d) |
tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant. |
7. Lõikes 6 sätestatud kontrolli puhul peab ekspert kinnitama süsteemi vastavust käesoleva artikli nõuetele.
Kontroll peab hõlmama vähemalt:
|
a) |
kogu süsteemi välist kontrolli; |
|
b) |
ohutussüsteemide ja väljalaskedüüside toimivuse kontrolli; |
|
c) |
survetankide ja pumbasüsteemi toimivuse kontrolli. |
8. Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise aeg.
9. Paigaldatud süsteemide numbrid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.
10. Eluruumide, roolikambrite ning reisijateruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.
Artikkel 10.03b
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides
1. Tulekustutusained
Masina-, katla- ja pumbaruumide püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemides võib kasutada järgmisi tulekustutusaineid:
|
a) |
CO2 (süsinikdioksiid); |
|
b) |
HFC 227ea (heptafluoropropaan); |
|
c) |
IG-541 (52 % lämmastikku, 40 % argooni, 8 % süsinikdioksiidi). |
Muud tulekustutusained on lubatud üksnes käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud komitee soovitusel.
2. Ventilatsioon, õhu sisseanne
|
a) |
Käiturites kasutatavat õhku ei tohi sisse imeda ruumidest, kus on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid. Seda nõuet ei kohaldata, kui laevas on kaks teineteisest sõltumatut ja hermeetiliselt eraldatud masinaruumi või kui peamasinaruumi kõrval on eraldi masinaruum vööri lisamootori jaoks, mis kindlustab laeva liikumise omal jõul, kui peamasinaruumis peaks tekkima tulekahju. |
|
b) |
Tule eest kaitstava ruumi mis tahes sundventilatsioon peab automaatselt välja lülituma, kui tulekustutussüsteem käivitub. |
|
c) |
Kättesaadavad peavad olema seadised, millega on võimalik tule eest kaitstavas ruumis kiiresti sulgeda kõik avad, mille kaudu õhk võiks sisse ning gaas välja pääseda. Peab olema selgelt tuvastatav, kas need avad on kinni või lahti. |
|
d) |
Masinaruumi paigaldatud suruõhutankidest kaitseventiilide kaudu väljuv õhk peab olema juhitud väliskeskkonda. |
|
e) |
Tulekustutusaine sissevoolust tingitud üle- või alarõhk ei tohi rikkuda tule eest kaitstavat ruumi ümbritsevate piirete osi. Peab olema võimalik rõhu ohutu võrdsustumine. |
|
f) |
Kaitstavatel ruumidel peavad olema seadmed tulekustutusaine ja põlemisgaaside eemaldamiseks. Selliseid seadmeid peab saama käitada kaitstavatest ruumidest väljaspool paiknevatest kohtadest, mida kaitstavates ruumides puhkenud tulekahju ei tohi ligipääsmatuks muuta. Kui ruumides on püsivalt paigaldatud ekstraktorid, ei tohi need pärast tule kustutamist jääda sisselülitatuks. |
3. Tulekahju häiresüsteem
Kaitstavas ruumis peab olema asjakohane tulekahju häiresüsteem. Häire peab olema vastuvõetav roolikambris, eluruumides ning kaitstavas ruumis.
4. Torustik
|
a) |
Tulekustutusaine juhitakse kaitstavasse ruumi ning jaotatakse sinna paigaldatud torustiku abil. Torustik ning selle armatuur peavad kaitstavas ruumis olema terasest. Eespool öeldu ei kehti torusid ja kompensaatoreid ühendava tanki kohta, kui kasutatud materjalide omadused tulekahju korral on samasugused. Torud peavad nii seest- kui ka väljastpoolt olema kaitstud korrosiooni eest. |
|
b) |
Väljalaskedüüsid peavad olema dimensioneeritud ja kinnitatud nii, et tulekustutusaine jaotuks ühtlaselt. |
5. Käivitusseadmed
|
a) |
Automaatkäivitiga tulekustutussüsteemid ei ole lubatud. |
|
b) |
Tulekustutussüsteemi peab olema võimalik käivitada sobivast kohast kaitstavast ruumist väljaspool. |
|
c) |
Käivitusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et neid oleks võimalik kasutada ka tulekahju korral ning ka siis, kui tuli või plahvatus on vigastanud kaitstavat ruumi, peab olema võimalik toimetada sinna vajalik kogus tulekustutusainet. Mittemehhaanilisi käiviteid peavad võimsusega varustama kaks erinevat üksteisest sõltumatut energiaallikat. Energiaallikad peavad asuma väljaspool kaitstavat ruumi. Juhtimisliinid peavad olema konstrueeritud nii, et need toimiksid tulekahju korral kaitstavas ruumis vähemalt 30 minutit. Sellele nõudele vastavad standardi IEC 60331-21:1999 kohased elektrijuhtmed. Kui käivitusseadmed asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 6 kohase tulekustutusvahendite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm ning millel on valgel taustal punaste tähtedega tekst: „Feuerlöscheinrichtung Installation d'extinction Brandblusinstallatie Fire-fighting installation”. |
|
d) |
Kui tulekustutussüsteem on ette nähtud mitme ruumi kaitseks, peab iga ruumi jaoks olema eraldi käivitusseade, mis on selgelt tuvastatav. |
|
e) |
Iga käivitusseadme kõrval peab olema välja pandud kasutusjuhend ühe liikmesriigi keeles, see peab olema hästi nähtav ja kustumatu. Kasutusjuhendis peavad olema eelkõige juhised:
|
|
f) |
Kasutusjuhendis peab olema rõhutatud, et enne tulekustutussüsteemi käivitamist peavad olema seisatud sisepõlemismootoriga masinad, mis imevad õhku kaitstavast ruumist. |
6. Hoiatussüsteem
|
a) |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemidel peab olema akustiline ja optiline hoiatussüsteem. |
|
b) |
Hoiatussüsteem peab tulekustutussüsteemi käivitumisel automaatselt välja lülituma. Hoiatussignaal peab kestma teatud kindlaksmääratud aja enne tulekustutusaine vabastamist ning seda ei tohi olla võimalik välja lülitada. |
|
c) |
Hoiatussignaalid peavad olema selgelt nähtavad kaitstavates ruumides ning väljaspool nende juurdepääsude juures ning selgesti kuuldavad isegi kõige tugevamat müra tekitavates töötingimustes. Need peavad olema selgesti eristatavad kõikidest teistest akustilistest ja optilistest signaalidest kaitstavas ruumis. |
|
d) |
Akustilised hoiatussignaalid peavad olema selgelt kuuldavad kõrvalasuvates ruumides isegi siis, kui vaheuksed on suletud ning kõige tugevamat müra tekitavate töötingimuste juures. |
|
e) |
Kui ohutussüsteemi ei ole lühiste, juhtmete katkemise ja pingelanguse osas konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik selle nõuetekohast toimimist kontrollida. |
|
f) |
Iga sellise ruumi sissepääsu juures, mida on võimalik varustada tulekustutusainega, peab olema järgmine selgelt nähtav tekst punaste tähtedega valgel taustal: „Vorsicht, Feuerlöscheinrichtung! Bei Ertönen des Warnsignals (Beschreibung des Signals) den Raum sofort verlassen! Attention, installation d'extinction d'incendie Quitter immédiatement ce local au signal (description du signal)! Let op, brandblusinstallatie! Bij het in werking treden van het alarmsignaal (omschrijving van het signaal) deze ruimte onmiddellijk verlaten!” „Warning, fire-fighting installation! Leave the room as soon as the warning signal sounds (description of signal)” |
7. Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud
|
a) |
Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud peavad vastama ühe liikmesriigi kehtivatele sätetele. |
|
b) |
Survetankid peavad olema paigaldatud tootja juhiste kohaselt. |
|
c) |
Survetanke, toruliitmikke ja surve all olevaid torusid ei tohi paigaldada eluruumidesse. |
|
d) |
Temperatuur kappides ja seadmeruumides, kus asuvad survetankid, ei tohi olla üle 50 °C. |
|
e) |
Tekil asuvad kapid või seadmeruumid peavad olema tugevasti kinnitatud ning varustatud õhu tõmbeluukidega, et survetanki lekke korral ei pääseks gaas laeva sisemusse. Otseühendused teiste ruumidega ei ole lubatud. |
8. Tulekustutusaine kogus
Kui tulekustutusaine kogus on mõeldud rohkem kui ühe ruumi kaitseks, ei pea kättesaadava tulekustutusaine koguhulk olema suurem kogusest, mis on vajalik suurima ruumi kaitseks.
9. Paigaldus, kontroll ja dokumentatsioon
|
a) |
Süsteemi tohib paigaldada või ümber ehitada tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud ettevõtja. Tuleb täita tulekustutusaine ja süsteemi valmistajate poolt esitatud nõudeid (toote andmete leht, ohutusandmete leht). |
|
b) |
Ekspert kontrollib süsteemi:
|
|
c) |
Kontrolli käigus peab ekspert veenduma, et aparaat vastab käesoleva peatüki nõuetele. |
|
d) |
Kontroll peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
|
e) |
Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg. |
|
f) |
Ühenduse tunnistusele tuleb märkida püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide arv. |
10. CO2 tulekustutussüsteemid
Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on CO2, peavad lisaks lõigete 1-9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:
|
a) |
CO2 mahutid peavad asuma ruumis või kapis, mis on väljaspool kaitstavat ruumi ning on teistest ruumidest hermeetiliselt eraldatud. Selliste seadmeruumide ja kappide uksed peavad avanema väljapoole, olema lukustatavad ning nende välisküljel peab olema I liite joonise 4 kohane vähemalt 5 cm kõrgune üldohtu tähistav hoiatussümbol koos sama värvi ja sama kõrgusega märgisega „CO2”. |
|
b) |
Seadmeruumid teki all CO2 mahutite säilitamiseks peavad olema ligipääsetavad vaid väljast. Neil ruumidel peab olema oma väljatõmbekanalitega piisav sundventilatsioonisüsteem, mis on täiesti eraldatud muudest pardal olevatest ventilatsioonisüsteemidest. |
|
c) |
CO2 mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 0,75 kg/l. Survestamata CO2 erimahuks tuleb võtta 0,56 m3/kg. |
|
d) |
CO2 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 40 % tema kogumahust. Antud maht peab olema saavutatav 120 sekundi jooksul ning peab olema võimalik kontrollida, kas mahu moodustamine on lõppenud. |
|
e) |
Mahuti ventiilide avamine ning ülejooksuklapi kasutamine peavad toimuma eraldi juhtimistoimingute abil. |
|
f) |
Lõike 6 punktis b osutatud asjakohane aeg peab olema vähemalt 20 sekundit. Vajalik on usaldusväärne seadis, mis suudaks tagada nõutud viivituse enne CO2 vabastamist. |
11. HFC-227ea tulekustutussüsteemid
Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on HFC 227ea, peavad lisaks lõigete 1-9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:
|
a) |
Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga. |
|
b) |
Iga HFC 227ea mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud. |
|
c) |
Iga mahuti peab olema varustatud gaasirõhu kontrollimise seadisega. |
|
d) |
Mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 1,15 kg/l. Survestamata HFC 227ea erimahuks tuleb võtta 0,1374 m3/kg. |
|
e) |
HFC 227ea maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 8 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 10 sekundi jooksul. |
|
f) |
HFC 227ea mahutid peavad olema varustatud rõhujälgimisseadmega, mis käivitab roolikambris akustilise ja optilise häiresignaali propellendi lubamatu kao puhul. Kui roolikambrit pole, tuleb häiresignaal anda väljaspool kaitstavat ruumi. |
|
g) |
Pärast veevoolu lõppu ei tohi kontsentratsioon kaitstavas ruumis olla üle 10,5 %. |
|
h) |
Tulekustutussüsteemil ei tohi olla ühtegi alumiiniumosa. |
12. IG-541 tulekustutussüsteemid
Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on IG-541, peavad lisaks lõigete 1-9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:
|
a) |
Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga. |
|
b) |
Iga HFC IG-541 mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud. |
|
c) |
Iga mahuti peab olema varustatud selle sisu kontrollimise seadisega. |
|
d) |
Mahuti täitmisrõhk ei tohi ületada 200 baari temperatuuril + 15 °C. |
|
e) |
IG-541 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 44 % ja mitte rohkem kui 50 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 120 sekundi jooksul. |
13. Tulekustutussüsteemid objektide kaitseks
Masinaruumide, katlaruumide ja pumbaruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.
Artikkel 10.04
Jollid
1. Vastavalt Euroopa standardile EN 1914 : 1997 peab joll olema järgmistel veesõidukitel:
|
a) |
liikurlaevad ja praamid kandevõimega üle 150 t; |
|
b) |
vedur- ja tõukurpuksiirid mahtveeväljasurvega üle 150 m3; |
|
c) |
ujuvmehhanismid; |
|
d) |
reisilaevad. |
2. Ühel isikul peab olema võimalik selline joll ohutult vette lasta 5 minuti jooksul alustades esimesest vajalikust käsitsi tehtavast toimingust. Kui kasutatakse ajamiga veeskamisseadist, ei tohi see halvendada elektrivarustuse rikke korral jolli kiiret ja ohutut vettelaskmist.
3. Täispuhutavaid jolle kontrollitakse vastavalt tootja juhistele.
Artikkel 10.05
Poid ja päästevestid
1. Euroopa standardi EN 14 144 : 2002 kohaselt peab veesõiduki pardal peab olema vähemalt kolm päästepoid. Need peavad olema valmis kasutamiseks ning kinnitatud tekile sobivates kohtades, ilma et nad oleksid kinnitatud oma aluse külge. Vähemalt üks päästepoi peab asuma roolikambri vahetus läheduses ning see peab olema varustatud isesüttiva patareitoitelise tulega, mis vees ei kustu.
2. Euroopa standarditele EN 395 : 1998 või EN 396 : 1998 vastav isikupärastatav, automaatselt täispuhutav päästevest peab olema igale laeval pidevalt viibivale isikule kättesaadav.
Lastele on nimetatud standarditega lubatud ka mittetäispuhutavad päästevestid.
3. Neid tuleb kontrollida tootja juhendite kohaselt.
11. PEATÜKK
TÖÖKOHTADE OHUTUS
Artikkel 11.01
Üldnõuded
1. Laevad peavad olema nii ehitatud, korraldatud ja varustatud, et inimestel oleks võimalik seal ohutult töötada ja ringi liikuda.
2. Püsivalt paigaldatud seadmed, mis on laevas töötamiseks vajalikud, peavad olema korraldatud, paigaldatud ja turvatud nii, et oleks võimalik neid ohutult ja lihtsalt käitada, kasutada ja hooldada. Vajaduse korral peavad teisaldatavad või kõrge temperatuuriga komponendid olema varustatud kaitseseadistega.
Artikkel 11.02
Kaitse kukkumise eest
1. Tekid ja külgtekid peavad olema tasased ning nende ükski punkt ei tohi olla komistamise tõenäoliseks põhjuseks, lompide moodustumine peab olema välistatud.
2. Tekid, külgtekid, masinaruumi põrandad, trepimademed, trepid ja külgtekipollarite pealispinnad peavad olema konstrueeritud nii, et vältida libisemist.
3. Külgtekipollarite pealispinnad ning vahekäikudes olevad takistused, nagu näiteks trepiastmete servad, peavad olema ümbritseva teki suhtes kontrastse värviga.
4. Tekkide välisservad, samuti töökohad, kus inimene võib kukkuda rohkem kui 1 m, peavad olema varustatud umbreelingute või reelingutega, mis on vähemalt 0,70 m kõrged või Euroopa standardile EN 711 : 1995 vastava kaitsereelinguga, mis koosneb käsipuust, reelingulatist põlvede kõrgusel ja jalatoest. Külgtekid peavad olema varustatud jalalatiga ja koominguga kindlalt ühendatud pideva käsipuuga. Koomingu käsipuud ei nõuta, kui külgtekid on varustatud mittesissetõmmatavate pardareelingutega.
5. Töökohal, kus on oht kukkuda rohkem kui 1 m, võib kontrollorgan nõuda asjakohaseid abiseadmeid ja vahendeid, mis tagaksid töötamise ohutuse.
Artikkel 11.03
Töökohtade mõõtmed
Töökohtade mõõtmed peavad olema sellised, et igal seal töötaval laevapere liikmel oleks piisavalt liikumisvabadust.
Artikkel 11.04
Külgtekid
1. Külgteki puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 meetrit. Seda võib vähendada 0,50 meetrini teatud punktides, mis laeva käitamiseks on vajalikud, näiteks tekipesuventiilid. Seda võib vähendada kuni 0,40 meetrini pollarite ja klampide juures.
2. Kuni 0,90 meetri kõrguseni külgteki kohal võib külgteki puhaslaiust vähendada 0,54 meetrini tingimusel, et üleval, laevakorpuse välisserva ja trümmi siseserva vahel ei ole läbipääs väiksem kui 0,65 meetrit. Külgteki puhaslaiust võib vähendada 0,50 meetrini, kui külgteki välisserval on Euroopa standardile EN 711:1995 vastav kukkumist takistav kaitsereeling. Kaitsereelingu võib ära jätta 55 meetri pikkustel ja lühematel veesõidukitel, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid kohaldatakse kuni 2,00 meetri kõrguseni külgtekist.
Artikkel 11.05
Juurdepääs töökohtadele
1. Juurdepääsukohad ja inimeste liikumiseks ning esemete liigutamiseks vajalikud vahekäigud peavad olema piisava suurusega ning korraldatud nii, et:
|
a) |
juurdepääsuava ees on piisavalt ruumi takistamatuks liikumiseks; |
|
b) |
vahekäigu puhaslaius peab vastama töökoha eesmärgile ja olema vähemalt 0,60 meetrit, välja arvatud kuni 8 meetri laiused laevad, millel seda võib vähendada kuni 0,50 meetrini; |
|
c) |
vahekäigu puhaskõrgus koos lävega peab olema vähemalt 1,90 meetrit. |
2. Uksed peavad olema nii korraldatud, et neid saaks mõlemalt poolt ohutult avada ja sulgeda. Need peavad olema kaitstud juhusliku avanemise või sulgumise eest.
3. Kui põrandapindade kõrguste vahe on üle 0,50 meetri, peavad juurdepääsudes, väljapääsudes ja vahekäikudes olema trepid, redelid või astmed.
4. Pidevalt mehitatud tööruumides peavad olema trepid, kui põrandate kõrguste vahe on üle 1 meetri. Seda nõuet ei kohaldata avariiväljapääsudele.
5. Trümmidega laevadel peab olema vähemalt üks püsijuurdepääs iga trümmi igale otsale.
Erandina esimesest lausest võib püsijuurdepääsud ära jätta, kui on olemas vähemalt kaks liigutatavat redelit, mis 60° kaldega ulatuvad vähemalt kolme pulga võrra üle luugikoomingu.
Artikkel 11.06
Väljapääsud ja avariiväljapääsud
1. Väljapääsude ning avariiväljapääsude arv, korraldus ja mõõtmed peavad vastama ruumide eesmärgile ja suurusele. Avariiväljapääsud peavad olema selgelt märgistatud.
2. Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutiluukide läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2 ning selle väikseim mõõde peab olema vähemalt 0,5 m.
Artikkel 11.07
Redelid, astmed ja samalaadsed seadised
1. Trepid ja redelid peavad olema turvaliselt kinnitatud. Trepid peavad olema vähemalt 0,60 m laiad ning käsipuude vaheline puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m; astmete sügavus ei tohi olla väiksem kui 0,15 m; astmed peavad olema mittelibiseva pinnaga ning treppidel, millel on üle kolme astme, peavad olema käsipuud.
2. Redelite ja eraldi kinnitatavate redelipulkade puhaslaius peab olema vähemalt 0,30 m; redelipulkade omavaheline kaugus ei tohi olla üle 0,30 m ning vahemaa redelipulkade ja konstruktsioonide vahel ei tohi olla vähem kui 0,15 m.
3. Redelid ning eraldi kinnitatavad redelipulgad peavad olema selgesti tuvastatavad ülevalt poolt ning need peavad olema varustatud ohutuskäepidemetega väljapääsuava kohal.
4. Teisaldatavad redelid peavad olema vähemalt 0,40 m laiad ja vähemalt 0,50 m laiuse alaosaga; neid peab olema võimalik paigutada nii, et need ümber ei kukuks ega ei libiseks; redelipulgad peavad olema püstlattide külge turvaliselt kinnitatud.
Artikkel 11.08
Siseruumid
1. Sisetööruumide mõõtmed, korraldus ja jaotus peavad olema tehtava töö jaoks sobivad ning need peavad vastama tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Nendes ruumides peab olema piisav mittepimestav valgustus ning piisav ventilatsioon. Vajaduse korral peavad neis ruumides olema kütteseadmed, millega on võimalik säilitada piisavat temperatuuri.
2. Sisetööruumide põrandad peavad olema tugevad ja kulumiskindlad ning need peavad olema konstrueeritud nii, et ei põhjustaks komistamist või libisemist. Tekkides ja põrandates olevad avad peavad avatud olekus olema kaitstud kukkumisohu eest ning aknad ja keilutid peavad olema korraldatud ja varustatud nii, et neid oleks võimalik ohutult kasutada ja puhastada
Artikkel 11.09
Kaitse müra ja vibratsiooni eest
1. Töökohad peavad asuma sellistes kohtades, olema varustatud ja konstrueeritud nii, et laevapere liikmed ei puutuks kokku kahjuliku vibratsiooniga.
2. Püsivad töökohad peavad lisaks sellele olema ehitatud ja helikindlaks muudetud nii, et müra ei kahjustaks laevapere tervist ega ohutust.
3. Laevapere liikmetel, kes iga päev puutuvad tõenäoliselt kokku 85 dB(A) ületavate müratasemetega, peab olema võimalik kasutada individuaalseid kõrvakaitseid. 90 dB(A) ületava müratasemega töökohtades peab olema osutatud kõrvakaitsete kandmise kohustuslikkusele I liite joonise 7 kohase sümboliga „Kasuta kõrvakaitseid”, mis on vähemalt 10 cm kõrgune.
Artikkel 11.10
Luugikaaned
1. Luugikaaned peavad olema kergesti ligipääsetavad ja käsitsemiseks ohutud. Luugikaante üle 40 kg kaaluvad komponendid peavad olema konstrueeritud nii, et neid saab liigutada libistades või pöördtelgede abil või peavad need olema varustatud mehhaaniliste avamisseadistega. Tõsteseadmetega liigutatavatel luugikaantel peavad olema piisavad ja kergesi ligipääsetavad kinnitusseadised. Mittevahetatavad luugikaaned ja ülemised raampuud peavad olema selgelt märgistatud, näidates, milliste luukide juurde need kuuluvad ning milline on nende õige asend luukidel.
2. Luugikaaned peavad olema kindlustatud tuulest või lastimisseadmest põhjustatud kaldu vajumise vastu. Libisevad kaaned peavad olema varustatud püüduritega, et takistada juhuslikku horisontaalsuunalist liikumist rohkem kui 0,40 m ulatuses, neid peab saama lukustada lõppasendisse. Peavad olema asjakohased seadised virna laotud luugikaante kohal hoidmiseks.
3. Mehhaaniliselt liigutatavate luugikaante elektrivarustus peab juhtimislüliti vabastamisel automaatselt välja lülituma.
4. Luugikaaned peavad vastu pidama koormustele, mida neil tõenäoliselt kanda tuleb: Luugikaaned, mis on konstrueeritud nende peal käimiseks, peavad vastu pidama vähemalt 75 kg koormusele. Luugikaaned, mis ei ole konstrueeritud peal käimiseks, peavad olema vastavalt märgistatud. Tekikauba vastuvõtmiseks konstrueeritud luugikaantele peab olema peale märgitud lubatud koormus (t/m2). Kui maksimaalse lubatud koormuse saavutamiseks on vajalikud toed, peab see olema näidatud sobivas kohas, sellisel juhul peavad pardal olema asjakohased joonised.
Artikkel 11.11
Vintsid
1. Vintsid peavad olema konstrueeritud nii, et nendega oleks võimalik ohutult töötada. Need peavad olema varustatud koorma tahtmatut vabanemist takistava seadisega. Vintsidel, mis ei lukustu automaatselt, peab olema nende veojõu jaoks piisav pidur.
2. Käsivintsid peavad olema varustatud vända tagasilööki takistava seadisega. Käsivintsid, mis töötavad ka jõuajamiga, peavad olema konstrueeritud nii, et liikumapaneva jõu juhtimisseade ei aktiveeriks käsijuhtimist.
Artikkel 11.12
Kraanad
1. Kraanad peavad olema ehitatud vastavalt heale kraanaehitustavale. Nende käitamisel tekkivad jõud tuleb ohutult üle kanda laevaehitistele ja need ei tohi vähendada laeva stabiilsust.
2. Kraanadel peab olema tootja plaat järgmiste andmetega:
|
a) |
tootja nimi ja aadress; |
|
b) |
CE-märgistus koos valmistamisaastaga; |
|
c) |
tüübiesindaja seeriad; |
|
d) |
kui on kohaldatav, siis seerianumber. |
3. Kraanadele peavad olema püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt suurimad lubatud koormused.
Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, piisab sellest, kui kraanale on püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt ohutu töökoormus suurima haardeulatuse juures.
4. Peavad olema seadised, mis kaitsevad muljumis- ja lõikamisõnnetuste eest. Kõikide kraana välisosade ning ümbritsevate esemete vahel peab olema ohutusvahe 0,5 m üles, alla ja külgsuunas. Ohutusvahet külgsuunas ei nõuta väljaspool töökohti ja vahekäikusid.
5. Peab olema võimalik takistada ajamiga kraanade kasutamist selleks volitamata isikute poolt. Neid peab olema võimalik käivitada üksnes kraanajuhi kohalt. Juhtimine peab olema automaatse tagasijooksuga (nupud ilma stopita); käitamissuund peab olema ühetähenduslikult selge.
Kui veoajam läheb rikki, ei tohi koorem kontrollimatult maha kukkuda. Kraana ei tohi tahtmatult liikuda.
Peavad olema asjakohased seadmed, mis takistavad tõsteseadme igasugust ülespoole liikumist ja ohutu töökoormuse ületamist. Tõsteseadme igasugune allapoole liikumine peab olema piiratud, kui mis tahes ettenähtud töötingimuste puhul konksu kinnitamise hetkel võib trumlil olla vähem kui kaks trossipooli. Vastav vastuliikumine peab siiski olema võimalik pärast automaatse piiramisseadme aktiveerimist
Paigaldustrosside tõmbetugevus peab vastama trosside viiekordsele lubatud koormusele. Trossid peavad olema veatud ning nende konstruktsioon peab sobima kraanadel kasutamiseks.
6. Enne esmakordset kasutuselevõtmist või enne taaskasutuselevõtmist pärast oluliste muudatuste tegemist tuleb kraana piisavat tugevust ja stabiilsust tõendada arvutustega ja koormuskatsega.
Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, võib ekspert asendada tõendamise arvutuste abil kas täielikult või osaliselt katsega, milles kasutatakse 1,25kordset ohutut töökoormust kogu tööpiirkonna ulatuses.
Esimese või teise lõike kohase heakskiitmiskatse viib läbi kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.
7. Kraanasid peab korrapäraselt, vähemalt iga 12 kuu järel, kontrollima pädev isik. Kontrolli käigus hinnatakse kraana tööseisundi ohutust visuaalselt ja talitluskontrolli abil.
8. Hiljemalt iga kümne aasta järel pärast heakskiitmiskatset peab kraanat jälle kontrollima kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.
9. Kraanad, mille ohutu töökoormus on üle 2 000 kg ja mida kasutatakse kauba ümberlaadimiseks või mis on paigaldatud ujuvtõstukite, pontoonide ja muude ujuvmehhanismide pardale või töökohal kasutatavatele veesõidukitele, peavad lisaks vastama ühe liikmesriigi nõuetele.
10. Kõikide kraanade puhul peavad laevas olema vähemalt järgmised dokumendid:
|
a) |
Kasutusjuhend kraana tootjalt, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
|
b) |
Tunnistused lõigete 6-8 või 9 kohaselt läbi viidud kontrollide kohta. |
Artikkel 11.13
Tuleohtlike vedelike hoidmine
Tuleohtlike vedelike hoidmiseks, mille leekpunkt on alla 55 °C peab tekil olema mittesüttivast materjalist ventileeritav hoiuruum. Hoiuruumi välisküljel peab olema I liite joonisele 2 vastav tähis „Lahtine tuli ja suitsetamine keelatud”, mille diameeter on vähemalt 10 cm.
12. PEATÜKK
ELURUUMID
Artikkel 12.01
Üldnõuded
1. Laevadel peavad olema eluruumid laeva pardal tavaliselt viibivatele isikutele, vähemalt minimaalsele laevaperele.
2. Eluruumid peavad olema konstrueeritud, korraldatud ja varustatud nii, et need vastaksid pardalolijate tervishoiu, ohutuse ja mugavusega seotud vajadustele. Need peavad olema ohutud ja kergesti juurdepääsetavad ning kaitstud külma ja kuuma eest.
3. Kontrollorgan võib lubada erandeid käesoleva peatüki sätetest, kui pardalolijate ohutus ja tervis on tagatud teiste vahenditega.
4. Kontrollorgan kannab ühenduse tunnistusele kõik laeva ööpäevastele tööperioodidele ja tööviisidele kehtestatud piirangud, mis tulenevad lõikes 3 osutatud eranditest.
Artikkel 12.02
Konstruktsiooni erinõuded
1. Eluruumidel peab olema küllaldane ventilatsioon isegi suletud ustega; lisaks peavad salongid saama piisavalt päevavalgust ning olema võimaluse korral väljavaatega.
2. Kui tekilt puudub juurdepääs eluruumidele ning tasapindade erinevus on 0,30 m või rohkem, peab eluruumidesse viima trepp.
3. Laeva esiosas ei tohi ükski põrand olla suurima süvise veejoone tasandist madalamal kui 1,20 m.
4. Elu- ja magamisruumidel peab olema vähemalt kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest nii kaugel kui võimalik ja mida saab kasutada pääseteedena. Üks väljapääs võib olla konstrueeritud avariiväljapääsuna. Seda ei kohaldata ruumidele, kust on otse väljapääs tekile või koridori, mida kasutatakse pääseteena, ja kui sellel koridoril on kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest eemal ning viivad pakpoordi ja tüürpoordi. Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutite läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2, selle kõige lühem külg ei tohi olla alla 0,50 m ning see peab võimaldama kiiret evakueerumist avariiolukorras. Pääseteede isolatsioon ja kaitsekiht peavad olema leeki aeglustavatest materjalidest ning pääseteede kasutatavus peab olema tagatud igal ajal asjakohaste vahenditega nagu näiteks redelid või eraldi paigaldatavad redelipulgad.
5. Eluruumid peavad olema kaitstud lubamatu müra ja vibratsiooni eest. Helirõhutase ei tohi ületada:
|
a) |
salongides 70 dB(A), |
|
b) |
magamisruumides 60 dB(A), Seda sätet ei kohaldata laevadele, mida kasutatakse liikmesriikide õigusaktide kohaselt üksnes väljapoole laevapere puhkeperioode jääval ajal. Päevased kasutamisperioodide piirangud tuleb märkida ühenduse tunnistusele. |
6. Eluruumide puhaskõrgus peab olema vähemalt 2,00 m.
7. Üldiselt peab laevadel olema vähemalt üks salong, mis on magamisruumidest piiretega eraldatud.
8. Salongi vaba põrandapinda ei tohi olla vähem kui 2 m2 inimese kohta ning mitte mingil juhul vähem kui 8 m2 kokku (arvestamata mööblit, välja arvatud lauad ja toolid).
9. Individuaaleluruumide ja -magamisruumide ruumala ei tohi kummagi puhul olla alla 7 m3.
10. Õhuruumi maht individuaaleluruumides peab olema vähemalt 3,5 m3 inimese kohta. Õhuruumi maht magamisruumides peab olema vähemalt 5 m3 esimese elaniku kohta ja vähemalt 3 m3 iga järgmise elaniku kohta (arvestamata mööbli mahtu). Kui see on võimalik, peavad magamiskajutid olema kavandatud ainult kuni kahele inimesele. Koid peavad olema vähemalt 0,30 m kõrgusel põrandast. Kui üks koi asub teise kohal, peab vaba kõrgus iga koi kohal olema vähemalt 0,60 m.
11. Ukseavade ülaserv peab olema vähemalt 1,90 m kõrgusel tekist või põrandast ning puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m. Ettenähtud kõrguse võib saada liug- või liigendkatete või ruloode abil. Uksed peavad avanema väljapoole ning neid peab olema võimalik mõlemalt poolt avada. Läved ei tohi olla kõrgemad kui 0,40 m, ilma et see piiraks muude ohutuseeskirjade sätteid.
12. Trepid peavad olema püsivalt kinnitatud ning ohutult kasutatavad. Selleks on tarvis, et:
|
a) |
need vähemalt 0,60 m laiad; |
|
b) |
trepiaste on vähemalt 0,15 m sügav; |
|
c) |
astmed on libisemiskindlad; |
|
d) |
üle kolme astmega treppidel on vähemalt üks käsipuu või käepide. |
13. Eluruumidesse ja eluruumidesse viivatesse koridoridesse ei tohi paigaldada ohtlike gaaside või vedelike torustikke, eelkõige kõrgsurvetorusid, mille leke võib inimesi ohustada. Seda ei kohaldata auru ja hüdraulilise süsteemi torudele, kui need on metallümbrises, ja majapidamises kasutatavate vedelgaasiseadmete torudele.
Artikkel 12.03
Sanitaarseadmed
1. Eluruumidega laevades peavad olema vähemalt järgmised sanitaarseadmed:
|
a) |
üks tualettruum eluruumiüksuse või kuue laevapere liikme kohta; seda peab saama värske õhuga ventileerida; |
|
b) |
üks külma ja kuuma joogiveega ning kanalisatsiooniga ühendatud kraanikauss eluruumi või nelja laevapere liikme kohta; |
|
c) |
üks külma ja kuuma joogiveega ühendatud vann või dušš eluruumi või kuue laevapere liikme kohta; |
2. Sanitaarseadmed peavad asuma eluruumide läheduses. Tualettruumidest ei tohi olla otsepääsu kambüüsidesse, messidesse ega ühendatud salongi ja kambüüsi.
3. Tualettruumide minimaalne põrandapind peab olema vähemalt 1 m2 (laius vähemalt 0,75 ja pikkus vähemalt 1,1 m). Tualettruumid mitte rohkem kui kahe inimese kajutites võivad olla väiksemad. Kui tualettruumis on kraanikauss ja/või dušš, peab põrandapind olema suurem vähemalt valamu ja/või dušši (vanni) poolt hõivatud põrandapinna võrra.
Artikkel 12.04
Kambüüsid
1. Kambüüsid võivad olla ühendatud salongidega.
2. Kambüüsides peab olema:
|
a) |
pliit, |
|
b) |
valamu koos äravooluga, |
|
c) |
joogiveevarustus, |
|
d) |
külmik, |
|
e) |
piisav hoiuruum ja tööpind. |
3. Ühendatud salongide-kambüüside söögikohad peavad olema piisavalt suured, mahutamaks seal tavaliselt üheaegselt viibivaid laevapere liikmeid. Istmed peavad olema vähemalt 0,60 m laiad.
Artikkel 12.05
Joogivesi
1. Eluruumidega laevadel peavad olema joogiveeseadmed. Joogiveetanki täiteava ja joogiveevoolikud peavad olema märgistatud ning ette nähtud üksnes joogivee jaoks. Joogiveetankide täiteavad peavad olema paigaldatud teki kohale.
2. Joogiveeseadmetel:
|
a) |
peavad sisepinnad olema korrosioonikindlast materjalist, mis ei ole füsioloogiliselt ohtlik; |
|
b) |
ei tohi olla torusektsioone, kus pidev veevool ei ole tagatud ja |
|
c) |
ja need peavad olema kaitstud ülekuumenemise eest. |
3. Lisaks lõikele 2 peab/peavad joogiveetankidel olema:
|
a) |
mahtuvus vähemalt 150 l tavaliselt laeval elava isiku kohta ning vähemalt minimaalse laevapere liikmete arvu kohta; |
|
b) |
sobiva suurusega lukustatav ava, mille kaudu on võimalik tanki sisemust puhastada; |
|
c) |
veetaseme näitur; |
|
d) |
välisõhku juhitud ventilatsioonitorud või asjakohased filtrid. |
4. Joogiveetankidel ei tohi olla muude tankidega ühiseid vaheseinu. Joogiveetorud ei tohi läbida muid vedelikke sisaldavaid tanke. Joogiveevarustussüsteemi ja muude torustike vahelised ühendused on keelatud. Muid vedelikke ja gaase sisaldavad torud ei tohi läbida joogiveetanke.
5. Joogivee survetankides tohib kasutada ainult saastamata suruõhku. Kui suruõhku saadakse kompressoritega, peavad vahetult joogivee survetanki ette olema paigaldatud asjakohased õhufiltrid ja õlipüüdurid, kui vett ja õhku ei eralda membraan.
Artikkel 12.06
Küte ja ventilatsioon
1. Peab olema võimalik kütta eluruume vastavalt nende kasutusotstarbele. Kütteseadmed peavad sobima võimalike ilmastikutingimustega.
2. Peab olema võimalik ventileerida elu- ja magamisruume piisavalt ka siis, kui uksed on suletud. Ventilatsiooni peab saama reguleerida, et oleks tagatud piisav õhuvahetus kõikides kliimatingimustes.
3. Eluruumid peavad olema konstrueeritud ja sisustatud nii, et võimalikult oleks takistatud saastunud õhu sissepääs laeva teistest piirkondadest, näiteks masinaruumidest ja trümmidest; kui kasutatakse sundventilatsiooni, peavad õhu sissevõtuavad olema paigutatud nii, et eespool esitatud nõuded oleksid täidetud.
Artikkel 12.07
Muu eluruumide sisustus
1. Laevapere igal liikmel peab olema sobiv lukustatav riidekapp. Koi sisemõõdud peavad olema vähemalt 2,00 × 0,90 m.
2. Tööriiete hoidmiseks ja kuivatamiseks peavad olema sobivad kohad, kuid need ei tohi olla magamisruumides.
3. Kõik eluruumid peavad olema elektrivalgustusega. Täiendavaid gaasi- või vedelkütuselampe võib kasutada üksnes salongides. Mis tahes valgustusseadmed, mis töötavad vedelkütusel, peavad olema metallist ja neis tohib põletada ainult neid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C või kaubanduslikku petrooleumi. Need peavad olema paigutatud või kinnitatud nii, et oleks välditud tuleoht.
13. PEATÜKK
KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED
Artikkel 13.01
Üldnõuded
1. Vedelgaasiga töötavad kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed peavad vastama käesoleva lisa 14. peatüki nõuetele.
2. Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed koos lisavarustusega peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et need ei ole ohtlikud isegi ülekütmise korral. Need tuleb paigaldada nii, et need ei saa minna ümber ega tahtmatult liikuda.
3. Lõikes 2 osutatud seadmeid ei tohi paigaldada kohtadesse, kus kasutatakse või säilitatakse aineid, mille leekpunkt on alla 55 °C. Nende seadmete lõõrid ei tohi minna läbi nimetatud kohtade.
4. Tuleb tagada põlemiseks vajaliku õhu sisenemine.
5. Kütteseadmed peavad olema kindlalt ühendatud lõõritorudega, millele peavad olema paigaldatud sobivad kuplid või seadmed, mis kaitsevad tuule eest. Need peavad olema korraldatud nii, et neid oleks võimalik puhastada.
Artikkel 13.02
Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed
1. Kui kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed töötavad vedelkütusega, võib neis kasutada ainult selliseid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C.
2. Erandina lõikest 1 on lubatud eluruumides ja roolikambris kasutada toiduvalmistamis-, kütte- ja külmutusseadmeid, millel on tahiga põleti ja mis töötavad kaubandusliku petrooleumiga, kui kütusepaagi maht ei ületa 12 liitrit.
3. Tahiga põletitega seadmed peavad olema:
|
a) |
varustatud metallist kütusepaagiga, mille täiteava on lukustatav ning millel pole allpool maksimaalse täitmise taset pehmejoodisega ühendus ning mis on konstrueeritud ja paigaldatud nii, et kütusetanki ei ole võimalik juhuslikult avada või tühjendada; |
|
b) |
võimelised süttima ilma mõne muu vedelkütuse abita; |
|
c) |
paigaldatud nii, et oleks tagatud põlemisgaaside ohutu eemaldamine. |
Artikkel 13.03
Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed
1. Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed peavad olema ehitatud oma ala parimate ehitustavade kohaselt.
2. Kui õliaurustuspõletiga ahi või õlipihustuspõletiga kütteseade paigaldatakse masinaruumi, peab kütteseadme ja masinate õhuvarustus olema selline, et kütteseade ja masinad saaksid töötada nõuetekohaselt ja ohutult üksteisest sõltumatult. Vajaduse korral peab seal olema eraldi õhuvarustus. Seade peab olema paigaldatud nii, et põleti leek ei ulatu masinaruumi seadmete muude osadeni.
Artikkel 13.04
Õliaurustuspõletiga ahjud
1. Õliaurustuspõletiga ahjude süütamine peab olema võimalik teise põlevvedeliku abita. Need tuleb kinnitada metallist tilgakoguja kohale, mis peab ulatuma kõikide kütust transportivaid seadmeosade alla ning mille küljed on vähemalt 20 mm kõrged ning mahutavus on vähemalt 2 liitrit.
2. Masinaruumi paigaldatud õliaurustuspõletiga ahjudel peavad lõikes 1 kirjeldatud tilgakoguja küljed olema vähemalt 200 mm kõrgused. Õliaurustuspõleti alaserv peab paiknema tilgakoguja servast kõrgemal. Lisaks peab tilgakoguja ülaserv ulatuma vähemalt 100 mm põrandast kõrgemale.
3. Õliaurustuspõletiga ahjud peavad olema varustatud sobiva regulaatoriga, mis kõigi reguleerimisasendite puhul tagab püsiva kütusevoolu põletisse ning mis leegi kustumisel tõkestab kütusevoolu. Regulaatorid peavad sobima nõuetekohaseks tööks isegi vibratsiooni ja kuni 12° kalde puhul ning neil peab lisaks taset reguleerivale ujukile olema
|
a) |
teine ujuk, mis sulgeb kütuse juurdevoolu ohutult ja usaldusväärselt, kui lubatud tase on ületatud või |
|
b) |
ülejooksutoru, kuid vaid siis, kui tilgakoguja on piisava suurusega, et mahutada vähemalt kütusepaagi sisu. |
4. Õliaurustuspõletiga ahju kütusepaagi eraldi paigaldamisel:
|
a) |
ei tohi paagi ja põleti vaheline etteandekiirus ületada tootja kasutusjuhendis sätestatud kiirust; |
|
b) |
peab see olema paigaldatud nii, et ta oleks kaitstud lubamatu kuumenemise eest; |
|
c) |
tekilt peab olema võimalik katkestada selle kütusega varustamist. |
5. Õliaurustuspõletiga ahjude lõõrid tuleb varustada seadmega, mis aitab vältida tõmbe ümberpöördumist.
Artikkel 13.05
Õlipihustuspõletiga kütteseadmed
Õlipihustuspõletiga kütteseadmed peavad eelkõige vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
peab olema tagatud põleti piisav ventileerimine enne seadmesse kütuse andmist; |
|
b) |
kütuse juurdevoolu reguleeritakse termostaadi abil; |
|
c) |
kütus süüdatakse elektriliselt või süüteleegi abil; |
|
d) |
leegiseireseade peab kütuse juurdevoolu katkestama, kui leek kustub; |
|
e) |
pealüliti peab asuma kergesti juurdepääsetavas kohas väljaspool ruumi, kus seade asub. |
Artikkel 13.06
Sundõhuga köetavad seadmed
Sundõhuga kütteseadmed, mis koosnevad põlemiskambrist, mille ümber soojendatav õhk surve all liigub ning kust see juhitakse jaotussüsteemi või ruumi, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
Kütuse surve all pihustamisel tuleb puhuriga suunata seadmesse põlemiseks vajalik õhk. |
|
b) |
Enne põleti süütamist tuleb põlemiskamber hästi ventileerida. Ventileerimist võib pidada täielikuks, kui põlemisõhu puhur pärast leegi kustumist jätkab tööd. |
|
c) |
Kütuse juurdevool katkestatakse automaatselt, kui:
|
|
d) |
Põlemisõhu ja soojendatud õhu puhureid peab saama välja lülitada väljaspool ruumi, kus kütteseade asub. |
|
e) |
Kui soojendatav õhk võetakse sisse väljast, peavad õhu sissevõtuavad asuma nii kõrgel teki kohal kui võimalik. Need peavad olema paigaldatud nii, et vihm ja veepiisad neisse sisse ei pääseks. |
|
f) |
Soojaõhutorud peavad olema metallist. |
|
g) |
Sooja õhu väljalaskeavade täielik sulgemine ei tohi olla võimalik. |
|
h) |
Mis tahes lekkiv kütus ei tohi sattuda soojaõhutorudele. |
|
i) |
Sundõhuga köetavad kütteseadmed ei tohi imeda soojendatavat õhku sisse masinaruumist. |
Artikkel 13.07
Kütmine tahke kütusega
1. Kütteseadmed tahke kütusega kütmiseks peavad olema paigaldatud üleskeeratud servadega metallplaadile, et põlev kütus või kuum tuhk ei kukuks väljapoole plaati.
Seda nõuet ei kohaldata kütteseadmetele, mis asuvad mittesüttivatest materjalidest ehitatud kambrites, mis on mõeldud üksnes küttekatelde paigutamiseks.
2. Tahkel kütusel töötavatel küttekateldel peavad olema termostaadid põlemisõhuvoolu reguleerimiseks.
3. Iga kütteseadme lähedusse tuleb paigaldada vahend, mille abil saab tuhka kiiresti kustutada.
14. PEATÜKK
MAJAPIDAMISES KASUTATAVAD VEDELGAASISEADMED
Artikkel 14.01
Üldnõuded
1. Vedelgaasiseadmed koosnevad peamiselt toiteallikast, mis sisaldab ühte või mitut gaasiballooni, ning ühest või mitmest reduktorist, jaotussüsteemist ja mitmest gaasitarbijast.
Toiteallikast eraldatud tagavara- ja tühje balloone ei peeta seadme osadeks. Neile võib vastavalt kohaldada artiklit 14.05.
2. Seadmetes tohib kasutada ainult kaubanduslikku propaani.
Artikkel 14.02
Seadmed
1. Vedelgaasiseadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.
2. Vedelgaasiseadet võib kasutada eluruumides ja roolikambris ainult olmeks ja samal otstarbel ka reisilaevades.
3. Laeval võib olla mitu erinevat seadet. Ühte seadet ei tohi kasutada eluruumide teenindamiseks, mida eraldab trümm või sisseehitatud tank.
4. Vedelgaasiseadme ükski osa ei tohi asuda masinaruumis.
Artikkel 14.03
Balloonid
1. Kasutada tohib ainult lubatud mahuga balloone vahemikus 5 kuni 35 kg. Reisilaevades võib kontrollorgan lubada suuremate balloonide kasutamist.
2. Balloonidel peab olema ametlik tempel, mis kinnitab, et need on läbinud kohustuslikud katsed.
Artikkel 14.04
Toiteallikate asukoht ja korraldus
1. Toiteallikas peab olema paigaldatud tekile eraldiasetsevasse kappi või seinakappi, mis asub väljaspool eluruume sellises kohas, et see ei sega laevas liikumist. Neid kappe ei tohi aga paigaldada vööri või ahtri umbreelingu plaadistuse vastu. Kapp võib olla tekiehitisse ehitatud seinakapp, kui see on gaasitihe ning seda on võimalik avada üksnes väljastpoolt tekiehitist. See peab asuma ka sellises kohas, et gaasi tarbimispunktidesse minevad torud oleksid võimalikult lühikesed.
Kasutusel ei tohi olla samaaegselt rohkem balloone, kui seadme talitluseks on vaja. Mitu ballooni võib ühendada vaid juhul, kui kasutatakse ümberlülitusventiili. Üheks toiteallikaks võib ühendada kuni neli ballooni. Balloonide arv pardal koos tagavaraballoonidega ei tohi olla suurem kui kuus ballooni seadme kohta.
Reisilaevadel, kus on kambüüsid ja söögikohad reisijatele, võib olla ühendatud kuni kuus ballooni. Balloonide arv pardal koos tagavaramahutitega ei tohi olla suurem kui üheksa ballooni seadme kohta.
Reduktor või kaheetapilise rõhualandamise korral esimene reduktor peab olema paigaldatud sama kapi vaheseina külge, kus asuvad balloonid.
2. Toiteallikas peab olema paigaldatud nii, et kogu lekkiva gaasi saab allikat sisaldavast kapist lasta välja nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks seda süüdata.
3. Kapid peavad olema tehtud leekiaeglustavast materjalist ning peavad olema piisavalt õhutatud üleval ja all olevate avade kaudu. Balloonid peavad olema kapis püsti nii, et need ei saa ümber minna.
4. Kapid peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et balloonide temperatuur ei ületaks 50 °C.
5. Kapi välisseinal peab olema sõna „vedelgaas” ja vähemalt 100 mm diameetriga sümbol „Lahtine tuli ja suitsetamine keelatud”, mis vastab I liite joonisele 2.
Artikkel 14.05
Tagavara- ja tühjad balloonid
Toiteallikas mitte hoitavaid tagavara- ja tühje balloone tuleb hoida väljaspool eluruume ja roolikambrit asuvas kapis, mis on ehitatud vastavalt artikli 14.04 nõuetele.
Artikkel 14.06
Reduktorid
1. Gaasitarbijaid võib ühendada balloonide külge ainult jaotussüsteemi kaudu, mis on varustatud ühe või mitme reduktoriga, mis vähendavad gaasi rõhu kasutusrõhuni. Rõhku võib vähendada ühe- või kaheastmeliselt. Kõik reduktorid peavad olema püsivalt reguleeritud rõhule, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 14.07.
2. Viimasel reduktoril või vahetult pärast seda peab olema kaitseseade, mis automaatselt kaitseb toru ülerõhu eest reduktori rikke korral. Kaitseseade peab olema paigaldatud nii, et kogu lekkiva gaasi saab lasta välja nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks gaasi süüdata, vajaduse korral tuleb selleks paigaldada eraldi toru.
3. Tuleb vältida vee sattumist nii kaitseseadmetesse kui õhuavadesse.
Artikkel 14.07
Rõhk
1. Kui kasutatakse kaheetapilist rõhualandamissüsteemi, ei tohi vahepealne rõhk ületada atmosfäärirõhku rohkem kui 2,5 baari.
2. Rõhk viimase reduktori väljundis ei tohi atmosfäärirõhku ületada rohkem kui 0,05 baari, lubatud hälve on 10 %.
Artikkel 14.08
Torud ja painduvad torud
1. Torud peavad olema püsivalt paigaldatud teras- või vasktorud.
Kuid balloonide ühendamiseks tuleb kasutada kõrgsurvevoolikuid või propaani jaoks sobivaid spiraaltorusid. Kui gaasitarbijad ei ole püsivalt paigaldatud, võib neid ühendada sobivate voolikutega, mille pikkus ei ületa 1 m.
2. Torud peavad vastu pidama mis tahes pingetele, eriti korrosioonile ja jõule, mis võib laevas tavalistes tegutsemistingimustes esineda, ning nende karakteristikud ja asetus peavad olema sellised, et oleks tagatud gaasitarbijatesse rahuldav gaasi voolamine kohase rõhu all.
3. Torudel peab olema võimalikult vähe muhve. Nii torud kui muhvid peavad olema gaasikindlad ja jääma gaasikindlaks vibratsioonile või paisumisele vaatamata.
4. Torudele juurdepääs peab olema hõlbus, need peavad olema korralikult kinnitatud ja kaitstud igas punktis, kus need võivad sattuda löögi või hõõrdumise alla, eelkõige nendes kohtades, kus need läbivad terasvaheseinu või metallseinu. Terastorude kogu välimine pind peab olema töödeldud korrosioonitõrjevahendiga.
5. Voolikud ja nende muhvid peavad vastu pidama mis tahes survele, mis võib tavalistes tegutsemistingimustes laevas olla. Need peavad olema koormamata ja paigaldatud nii, et oleks välditud nende ülekuumenemine ning et neid saaks kontrollida kogu pikkuses.
Artikkel 14.09
Jaotussüsteem
1. Kogu jaotussüsteemi peab saama välja lülitada peaventiili abil, mis peab olema alati kergesti ja kiiresti ligipääsetav.
2. Igal gaasitarbijal peab olema jaotussüsteemi eraldi haru ning igal harul peab olema eraldi sulgur.
3. Ventiilid peavad olema sellistes kohtades, kus need on ilmastiku ja löökide eest kaitstud.
4. Iga reduktori järel peab olema kontrollühendus. Sulgemisseade peab tagama, et survekatsete ajal katserõhk ei rakenduks reduktorile.
Artikkel 14.10
Gaasi tarbivad seadmed ja nende paigaldamine
1. Paigaldada tohib ainult ühes liikmesriigis heakskiidetud ja propaanil töötavaid seadmeid, mis on varustatud kaitseseadistega, mis tõkestavad tõhusalt gaasi väljavoolamist nii leegi kui signaallambi kustumise korral.
2. Iga gaasi tarbiv seade peab olema asetatud ja ühendatud nii, et oleks välditud selle ümbermineku või tahtmatu liigutamise või ühendustorude tahtmatu paindumise oht.
3. Kütte- ja veesoojendusseadmed ja külmikud peavad olema ühendatud põlemisgaaside välisõhku juhtimise lõõriga.
4. Gaasi tarbivaid seadmeid tohib roolikambrisse paigaldada ainult siis, kui roolikamber on ehitatud nii, et lekkiv gaas ei pääse veesõiduki alumistesse osadesse, eriti mitte masinaruumi sinna viivate juhtimisseadmete avade kaudu.
5. Magamisruumidesse tohib gaasi tarbivaid seadmeid paigaldada ainult siis, kui põlemine on sõltumatu ruumide õhust.
6. Gaasi tarbivad seadmed, mille põlemine sõltub nende asukoha ruumides olevast õhust, tuleb paigaldada piisavalt suurtesse ruumidesse.
Artikkel 14.11
Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine
1. Ruumides, kus on gaasi tarbivaid seadmeid, mille põlemine sõltub ümbritsevast õhust, tuleb värske õhu juurdevool ja põlemisgaaside eemaldamine tagada piisavalt suurte õhuavadega, mille ristlõige on vähemalt 150 cm2 õhuava kohta.
2. Õhuavadel ei tohi olla sulgureid ja need ei tohi avaneda magamisruumidesse.
3. Eemaldamisseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et tagada põlemisgaaside ohutu eemaldamine. Need peavad toimima usaldusväärselt ja olema tehtud mittesüttivatest materjalidest. Sundventilatsioon ei tohi nende tööd mõjutada.
Artikkel 14.12
Kasutus- ja ohutusnõuded
Kasutusjuhend peab olema kinnitatud laevas sobivasse kohta. See peab sisaldama vähemalt järgmist:
Jaotussüsteemi külge ühendamata balloonide kraanid peavad olema kinni ka siis, kui balloonid on eeldatavasti tühjad
„Voolikud tuleb vahetada kohe, kui nende olukord seda nõuab”;
„Kõik gaasi tarbivad seadmed peavad olema ühendatud või vastavad ühendustorud peavad olema suletud”.
Artikkel 14.13
Heakskiitmiskatse
Enne vedelgaasiseadme kasutamist, pärast mis tahes muudatuste tegemist või parandamist ja artiklis 14.15 osutatud nõuetekohasuse tõendamist iga uuenduse järel peab kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert kogu seadme heaks kiitma. Heakskiitmiskatse käigus peab ekspert veenduma, et seade vastab käesoleva peatüki nõuetele. Ta esitab kontrollorganile heakskiiduaruande.
Artikkel 14.14
Katsed
Seadme katsetamine toimub järgmistel tingimustel:
|
1. |
Keskmise rõhuga torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud esimese reduktori sulgurist kuni teise reduktori ees oleva ventiilini:
|
|
2. |
Töörõhuga torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud lõppreduktori või ainsa reduktori sulgurist kuni tarbija ees oleva ventiilini:
|
|
3. |
Torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud lõppreduktori või ainsa reduktori sulgurist kuni tarbija regulaatorini:
|
|
4. |
Lõike 1 punktis b ning lõigetes 2 ja 3 osutatud katsete korral loetakse torud gaasitihedateks siis, kui pärast normaalse tasakaalu taastamiseks kuluva piisava aja möödumist ei ole katserõhk järgmise kümne katseminuti jooksul langenud. |
|
5. |
Ballooniühendused, torude muhvid ja muud balloonirõhu all olevad liitmikud ning muhvid reduktori ja jaotustoru vahel:
|
|
6. |
Kõik gaasi tarbivad seadmed tuleb kasutusele võtta nimirõhu juures ning nende rahuldavat ja häireteta põlemist tuleb kontrollida erinevate rõhureguleeringute juures. Tuleb kontrollida ohutusseadmeid, et tagada nende rahuldav töötamine. |
|
7. |
Pärast lõikes 6 osutatud katset tuleb iga lõõriga ühendatud gaasi tarbiva seadme puhul kontrollida, kas pärast viieminutilist töötamist nimirõhu juures suletud akende ja ustega ning töötavate ventilatsiooniseadmetega pääseb põlemisgaase õhu sissevõtuava kaudu ruumi. Kui gaase pääseb ruumi rohkem kui hetkeliselt, tuleb põhjus kohe kindlaks teha ja kõrvaldada. Gaasi tarbiva seadme kasutamiseks ei tohi enne kõikide vigade kõrvaldamist nõusolekut anda. |
Artikkel 14.15
Kinnitus
1. Tunnistusel peab olema kinnitus selle kohta, et kõik vedelgaasiseadmed vastavad käesoleva peatüki nõuetele.
2. Selle kinnituse võib väljastada kontrollorgan pärast artiklis 14.13 osutatud heakskiitmiskatset.
3. Kinnitus kehtib kuni kolm aastat. Seda võib uuendada ainult pärast uut heakskiitmiskatset, mis on tehtud vastavalt artiklile 14.13.
Kui veesõiduki omanik või tema esindaja esitab põhjendatud taotluse, võib tunnistuse välja andnud liikmesriik pikendada erandkorras kinnituse kehtivust kuni kolme kuu võrra, tegemata artiklis 14.13 nõutud heakskiitmiskatset. Pikendus tuleb kanda ühenduse tunnistusele.
15. PEATÜKK
REISILAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 15.01
Üldsätted
1. Ei kohaldata järgmisi sätteid:
|
a) |
artikli 3.02 lõike 1 punkti b; |
|
b) |
artikleid 4.01 kuni 4.03; |
|
c) |
artikli 8.08 lõike 2 teist lauset ja lõiget 7; |
|
d) |
artikli 9.14 lõike 3 teist lauset üle 50 V nimipinge kohta. |
2. Järgmised seadmeliigid on reisilaevadel keelatud:
|
a) |
artikli 12.07 lõike 3 kohased vedelgaasi- või vedelkütusetoitega lambid; |
|
b) |
artikli 13.04 kohased õliaurustuspõletiga ahjud; |
|
c) |
artikli 13.07 kohased tahke kütuse kütteseadmed; |
|
d) |
artikli 13.02 lõigete 2 ja 3 kohased tahtpõletitega varustatud seadmed; |
|
e) |
peatüki 14 kohased vedelgaasiseadmed. |
3. Laevadele, millel puudub oma elektrivarustus, ei tohi väljastada reisijateveoluba.
4. Reisilaevadel peavad olema alad, mida käesoleva peatüki sätete kohaselt saavad kasutada liikumispuudega inimesed. Kui käesoleva peatüki nende sätete rakendamine, mis sätestavad liikumispuudega inimeste eriohutusvajadused, on praktiliselt raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan lubada erandeid neist sätetest käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2osutatud menetluse kohaselt tehtud soovituste alusel. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.
Artikkel 15.02
Laevakered
1. Artiklis 2.09 osutatud kontrollide käigus määratakse kindlaks terasest reisilaevade välisplaadistuse paksus järgmiselt:
|
a) |
Reisilaevade põhja, pilsi ja väliskorpuse pardaplaadistuse minimaalne paksus tmin määratakse järgmise valemi suurima väärtuse kohaselt:
Nendes valemites:
|
|
b) |
Lubatud on eespool punktis a sätestatust madalam plaadistuse paksuse miinimumväärtus, kui lubatud väärtus on määratud ja tõendatud laevakorpuse piisava tugevuse matemaatilise tõestuse abil (pikisuunaline, ristsuunaline ja kohalik). |
|
c) |
Mitte üheski punktis ei tohi punktide a või b kohaselt arvutatud paksus olla vähem kui 3 mm. |
|
d) |
Lähtudes punktist c eespool, tuleb plaadistus uuendada, kui põhja, pilsi või pardaplaatide paksus on väiksem punktides a või b määratud miinimumväärtusest. |
2. Vaheseinte arv ja asukohad tuleb valida nii, et üleujutuse korral jääks laev artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohaselt ujuvaks. Kõik laeva vaheruumideks jaotamise tõhusust mõjutavad siseehituse osad peavad olema veekindlad ning olema nii konstrueeritud, et säiliks vaheruumideks jaotumise terviklikkus.
3. Põrkevaheseina ja vööri loodsirge vaheline kaugus peab olema vähemalt 0,04 LWL ja mitte rohkem kui 0,04 LWL + 2 m.
4. Põikvahesein võib olla kinnitatud vaheseinaastme kaudu, kui kõik selle astme osad paiknevad ohutul alal.
5. Vaheseinad, mida kahjustatud püstuvuse artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohasel arvutamisel arvestatakse, peavad olema veetihedad ning ulatuma kuni vaheseinte tekini. Kui vaheseinte tekk puudub, peavad nimetatud vaheseinad ulatuma vähemalt 20 cm kõrgemale ujuvusvaru veeliinist.
6. Vaheseintes olevate avade arv ei tohi olla suurem, kui seda nõuab konstruktsioonitüüp ja laeva tavaline käitamine. Avad ja läbiviigud ei tohi kahjustada vaheseinte veetihedust.
7. Põrkevaheseintes ei tohi olla avasid ega uksi.
8. Vaheseintes, mis lõike 5 kohaselt eraldavad masinaruume reisijateruumidest või laevapere ja pardapersonali eluruumidest, ei tohi olla uksi.
9. Käsitsi liigutatavad uksed, millel pole kaugjuhtimist, on lõikes 5 osutatud vaheseintes lubatud üksnes sellistes kohtades, mis pole reisijatele juurdepääsetavad. Need peavad:
|
a) |
olema alati suletud, nii et neid avatakse üksnes ajutiselt juurdepääsu võimaldamiseks; |
|
b) |
olema varustatud sobivate seadistega, mis võimaldavad neid kiiresti ja ohutult sulgeda; |
|
c) |
olema varustatud kummalgi pool ust järgmise juhendiga: Uks tuleb pärast kasutamist viivitamata sulgeda |
10. Lõikes 5 osutatud vaheseintes olevad uksed, mis on pikkade ajavahemike vältel avatud, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
neid peab saama sulgeda mõlemalt poolt vaheseina ning kergesti ligipääsetavast kohast vaheseinte teki kohal; |
|
b) |
pärast sulgemist kaugjuhtimispuldi abil peab saama ust kohapeal jälle ohutult avada ja sulgeda. Sulgemist ei tohi segada vaipkate, jalatoed ega muud takistused; |
|
c) |
ukse sulgemine kaugjuhtimise teel peab toimuma vähemalt 30 sekundi ja mitte rohkem kui 60 sekundi jooksul; |
|
d) |
sulgemise ajal peab ukse juures aktiveeruma automaatne helisignaal; |
|
e) |
ukse liigutamine ja häiresignaal peavad toimima laeva toiteallikast sõltumatult. Kaugjuhtimispuldi juures peab olema seadis, mis näitab, kas uks on lahti või kinni. |
11. Lõikes 5 osutatud vaheseintes olevad uksed ja nende aktuaatorid peavad asuma ohutul alal.
12. Roolikambris peab olema hoiatussüsteem, mis näitab, kas lõikes 5 osutatud vaheseinte uksed on lahti.
13. Avatud otstega torustike ja ventilatsioonikanalite läbiviigud peavad olema sellised, et mitte mingi võimaliku üleujutuse korral nende kaudu ei ujutataks üle täiendavaid ruume või tanke.
|
a) |
Kui mitu sektsiooni on ühendatud avatud torustiku või ventilatsioonikanalitega, peavad need torustikud ja püstikud olema sobivas kohas juhitud välja ülalpool veeliini, arvestades kõige tugevamaid võimalikke üleujutusi. |
|
b) |
Torustikud ei pea vastama punkti a nõuetele, kui torustikule on paigaldatud sulgurseadmed nendes kohtades, kus torustik läheb läbi vaheseinte ning kui neid seadmeid saab kaugjuhtimise teel juhtida teatud punktist, mis asub vaheseinte tekist kõrgemal. |
|
c) |
Kui torujuhtmestikul pole sektsioonis avatud väljalasku, tuleb seda pidada antud sektsiooni kahjustumise korral rikkumatuks, kui see kulgeb läbi ohutu ala ning asub rohkem kui 0,50 m kõrgusel laeva põhjast. |
14. Vaheseinte tekist kõrgemal asuvad lõike 10 kohased vaheseinte uste kaugjuhtimisseadmed ja lõike 13 punkti b kohased sulgurseadmed peavad olema selgelt tähistatud.
15. Topeltpõhjade puhul peab nende kõrgus olema vähemalt 0,60 m ja kimmipilsikanalite puhul peab nende laius olema vähemalt 0,60 m.
16. Aknad võivad olla ujuvusvaru veeliinist allpool, kui need on veekindlad, neid ei saa avada, on piisava tugevusega ning vastavad artikli 15.06 lõikes 14 sätestatule.
Artikkel 15.03
Püstuvus
1. Taotleja peab tõendama arvutusega, mis põhineb vigastamata laeva püstuvuse standardi rakendamise tulemustel, et vigastamata laeva püstuvus on kohane. Kõik arvutused tuleb teha lubatud diferendi ja vajumisega.
2. Vigastamata laeva püstuvust tuleb tõendada järgmiste standardsete koormustingimuste juures:
|
a) |
reisi alguses: 100 % reisijaid, 98 % kütust ja värsket vett, 10 % heitvett; |
|
b) |
reisi ajal: 100 % reisijaid, 50 % kütust ja värsket vett, 50 % heitvett; |
|
c) |
reisi lõpul: 100 % reisijaid, 10 % kütust ja värsket vett, 98 % heitvett; |
|
d) |
lastimata laev: ilma reisijateta, 98 % kütust ja värsket vett, 10 % heitvett. |
Kõigi standardsete koormustingimuste puhul arvestatakse, et ballastitankid on kas tühjad või täis vastavalt laeva tavalistele käitamistingimustele.
Teel ballasti vahetamise eeltingimusena peab lõike 3 punktis d esitatud nõue olema tõendatud järgmiste koormustingimuste juures:
100 % reisijaid, 50 % kütust ja värsket vett, 50 % heitvett, kõik muud tankid (sh ballast) on täidetud 50 %.
Kui seda tingimust ei saa täita, tuleb ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 teha kanne selle kohta, et teel olles võivad ballastitankid olla üksnes tühjad või täis ning et teel olles ei tohi ballastitingimusi muuta.
3. Vigastamata laeva piisava püstuvuse tõendamise arvutustes tuleb kasutada järgmisi mõisteid seoses lõike 2 punktides a-d osutatud vigastamata laeva püstuvuse ja standardsete koormustingimustega:
|
a) |
maksimaalne püstuvusõlg hmax peab olema kreeninurga φmax ≥ 15° juures ja ei tohi olla väiksem kui 0,20 m. Kui aga φf < φmax, siis ei tohi püstuvusõlg üleujutatavusnurga φf juures olla väiksem kui 0,20 m; |
|
b) |
üleujutatavusnurk φf ei tohi olla väiksem kui 15°; |
|
c) |
püstuvusõla kõvera all olev piirkond A peab olenevalt φf ja φmax väärtustest saavutama vähemalt järgmised väärtused:
kus:
|
|
d) |
esialgne metatsentriline kõrgus GMo, mida on korrigeeritud vedelikutankide vabapindade mõjuga, ei tohi olla väiksem kui 0,15 m; |
|
e) |
kahe järgneva juhtumi puhul kummalgi juhul ei tohi kreeninurk ületada 12°:
|
|
f) |
lõigete 4,5 ja 6 kohase reisijatest, tuulest ja kursimuutusest tuleneva kallutusnurga puhul ei tohi jääkvabaparras olla väiksem kui 200 mm; |
|
g) |
laevadel, millel on vaheseinte tekkidest allpool aknad või muud laevakorpuses olevad avad, mis pole veetihedalt suletud, peab süvise ohutusvaru olema vähemalt 100 mm kolme punktist f tuleneva kallutusmomendi rakendamisel. |
4. Inimeste ühele pardale kogunemisest tekitatud kallutusmoment tuleb välja arvutada järgmise valemi abil:
Mp = g · P · y = g · Σ Pi · yi [kNm],
kus:
|
P |
= |
pardal olevate inimeste kogumass tonnides, arvutatud maksimaalse lubatud reisijatehulga ja maksimaalse lubatud pardapersonali ja laevapere liikmete arvu liitmise teel, kui laeva käitatakse tavatingimustel ning arvestades inimese keskmiseks massiks 0,075 t; |
|||||||||||
|
y |
= |
inimeste kogumassi P raskuskeskme külgkaugus keskjoonest meetrites; |
|||||||||||
|
g |
= |
raskuskiirendus (g = 9,81 m/s2); |
|||||||||||
|
Pi |
= |
alal Ai kogunenud inimeste mass tonnides:
|
|||||||||||
|
yi |
= |
ala Ai geomeetrilise keskpunkti kaugus külgsuunas keskjoonest meetrites. |
Arvutus tehakse inimeste kogunemise kohta nii tüür- kui pakpoordi.
Inimeste jaotumine peab olema laeva püstuvuse seisukohalt kõige ebasoodsam. Inimmomendi arvutamisel arvestatakse, et kajutid on tühjad.
Koormuste arvutamisel võetakse inimese raskuskese 1 m kõrgusel teki kõige madalamast punktis 0,5 LWL juures, jättes arvestamata teki mis tahes kõverused ning eeldades massi 0,075 t inimese kohta.
Üksikasjaliku arvutuse inimestega hõivatud tekialade kohta võib ära jätta, kui on kasutatud järgmisi väärtusi:
|
P |
= |
kus:
|
|||||||
|
y |
= |
B/2 meetrites. |
5. Tuule survest tulenev moment (Mw) arvutatakse järgmiselt:
|
|
Mw = pw · Aw · (lw + T/2) [kNm] |
kus:
|
pw |
= |
tuule erisurve 0,25 kN/m2; |
|
Aw |
= |
lastitud laeva purjesuspind ruutmeetrites; |
|
lw |
= |
purjesuspinna AW raskuskeskme kaugus lastitud laeva veetasandist meetrites. |
6. Tsentrifugaaljõust tingitud moment (Mdr), mille tekitab laeva kursimuutus, arvestatakse järgmiselt:
|
|
Mdr = cdr · CB · v2 · D/LWL · (KG – T/2) [kNm] |
kus:
|
cdr |
= |
tegur väärtusega 0,45; |
|
CB |
= |
täidlustegur (kui pole teada, võetakse 1,0); |
|
v |
= |
laeva maksimaalne kiirus (m/s); |
|
KG |
= |
raskuskeskme ja kiilujoone vaheline kaugus meetrites. |
Reisilaevadel, millel on artiklile 6.06 vastavad käitursüsteemid, tuletatakse Mdr täisskaala või mudelkatsete abil või vastavate arvutustega.
7. Taotleja peab tõendama kaotatud ujuvuse meetodil põhinevate arvutuste abil, et vigastatud laeva püstuvus on üleujutuse korral sobiv. Kõik arvutused tuleb teha lubatud diferendi ja vajumisega.
8. Laeva ujuvus üleujutuse korral tuleb tõendada lõikes 2 määratletud standardsetel koormustingimustel. Seega tuleb matemaatiliste tõenditega määratleda üleujutuse kolm vahefaasi (25 %, 50 % ja 75 % üleujutuse rakendumisest) ja üleujutuse lõppfaas.
9. Reisilaevad peavad vastama 1-sektsioonilisele staatusele ja 2-sektsioonilisele staatusele.
Üleujutuse korral tuleb arvestada järgmisi hinnanguid vigastuste ulatuse kohta:
|
|
1-sektsiooniline staatus |
2-sektsiooniline staatus |
|
Pardavigastuse ulatus |
|
|
|
pikisuunas l [m] |
1,20 + 0,07 · LWL |
|
|
põiksuunas b [m] |
B/5 |
0,59 |
|
vertikaalne h [m] |
laeva põhjast üles ilma piiranguteta |
|
|
Põhjavigastuse ulatus |
|
|
|
pikisuunas l [m] |
1,20 + 0,07 · LWL |
|
|
põiksuunas b [m] |
B/5 |
|
|
vertikaalselt h [m] |
0,59, artikli 15.02 lõike 13 punkti c kohaselt paigaldatud torujuhtmestikku käsitatakse vigastamatuna |
|
|
a) |
1-sektsioonilise staatuse puhul peetakse vaheseinu vigastamatuteks, kui kahe naabervaheseina vaheline kaugus on suurem vigastuse pikkusest. Arvutamisel ei võeta arvesse pikivaheseinu, mille kaugus parda välisplaadistusest suurima süvise veeliinil on väiksem kui B/3, mõõdetuna vaheseina katteplaadistusest risti keskjooneni. |
|
b) |
2-sektsioonilise staatuse puhul hinnatakse kõik vaheseinad vigastuse ulatuses vigastatuteks. See tähendab, et vaheseinad peavad paiknema nii, et reisilaev jääks ujuvaks kahe või enama pikisuunas kõrvuti asetseva sektsiooni üleujutamisel. |
|
c) |
Iga mitteveekindla ava kõige madalam punkt (näiteks uksed, aknad, juurdepääsuluugid) peavad asuma vähemalt 0,10 m ülevalpool vigastatud laeva veeliini. Vaheseinte tekk ei tohi üleujutuse viimases faasis vee alla jääda. |
|
d) |
Eeldatav täituvus on 95 %. Kui arvutustega on tõendatud, et mis tahes sektsiooni avariiline täituvus on väiksem kui 95 %, võib selle asemel kasutada arvutatud väärtust. Heakskiidetavad väärtused ei tohi olla väiksemad kui:
Üleujutuse vahepealsete faaside puhul peab vaba pinna mõju arvutamise aluseks olema vigastatud sektsioonide kogupindala. |
|
e) |
Kui eespool määratletust väiksema ulatusega vigastus tekitab suuremat kahjustavat mõju kreeni või metatsentrilise kõrguse kaotuse osas, tuleb seda arvutamisel arvestada. |
10. Kõikide lõikes 8 osutatud üleujutuse vahefaaside puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
|
a) |
kreeninurk φ kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendis ei tohi ületada 15°; |
|
b) |
väljaspool kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendit näitab püstuvusõla kõvera positiivne osa püstuvusõla väärtust GZ ≥ 0,02 m enne esimese kaitsmata ava kahjustumist või siis näitab see kreeninurga φ jõudmist 25°-ni; |
|
c) |
mitteveekindlad avad ei tohi kahjustuda enne, kui kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendi kreen on saavutatud. |
11. Üleujutuse lõppfaasis peavad olema täidetud järgmised tingimused, võttes seejuures lõike 4 kohaselt arvesse reisijatest tingitud kallutusmomenti:
|
a) |
kreeninurk φE ei tohi ületada 10°; |
|
b) |
väljaspool tasakaaluasendit peab püstuvusõla kõvera positiivne osa näitama püstuvusõla väärtust GZR ≥ 0,05 m pindalaga A ≥ 0,0065 mrad. Neid püstuvuse miinimumväärtusi tuleb järgida kuni esimese kaitsmata ava kahjustumiseni või igal juhul enne kreeninurga φm ≤ 25° saavutamist; 
|
|
c) |
mitteveekindlad avad ei tohi kahjustuda enne, kui tasakaaluasend on saavutatud; kui need avad on kahjustunud enne nimetatud punkti, tuleb vigastatud laeva püstuvuse arvutamisel pidada juurdepääsu saanud ruume üleujutatuks. |
12. Veekindlalt suletavad sulgurseadised peavad olema vastavalt märgistatud.
13. Kui on olemas asümmeetrilise üleujutuse vähendamiseks ristvooluavad, peavad need vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
ristvoolu arvutamisel kohaldatakse IMO resolutsiooni A.266(VIII); |
|
b) |
need peavad olema isetoimivad; |
|
c) |
neil peavad olema sulgurseadised; |
|
d) |
kompenseerimiseks lubatav aeg kokku ei tohi olla üle 15 minuti. |
Artikkel 15.04
Süvise ohutusvaru ja vabaparras
1. Süvise ohutusvaru peab võrduma vähemalt summaga, mille liidetavad on:
|
a) |
välisplaadistuselt mõõdetav täiendav külgsukeldumine, mille on tekitanud lubatud kreeninurk artikli 15.03 lõike 3 punkti e kohaselt ja |
|
b) |
artikli 15.03 lõike 3 punktile g vastav süvise ohutusvaru jääk. |
Vaheseinte tekita laevadel peab süvise ohutusvaru olema vähemalt 500 mm.
2. Vabaparras peab vähemalt võrduma järgmiste liidetavate summaga:
|
a) |
välisplaadistuselt mõõdetav täiendav külgsukeldumine, mille on tekitanud lubatud kreeninurk artikli 15.03 lõike 3 punkti e kohaselt ja |
|
b) |
artikli 15.03 lõike 3 punktile f vastav jääkvabaparras. |
Vabaparras peab siiski olema vähemalt 300 mm.
3. Suurima süvise veejoone tasand peab olema määratud nii, et oleks tagatud lõike 1 kohane süvise ohutusvaru ja lõike 2 ning artiklite 15.02 ja 15.03 kohane vabaparras.
4. Ohutuskaalutlustel võib kontrollorgan sätestada suurema süvise ohutusvaru või vabaparda.
Artikkel 15.05
Reisijate maksimaalne lubatud arv pardal
1. Kontrollorgan määrab reisijate suurima lubatud arvu ja märgib selle ühenduse tunnistusele.
2. Reisijate suurim lubatud arv ei tohi ületada ühtegi järgmistest väärtustest:
|
a) |
reisijate arv, mille jaoks artikli 15.06 lõike 8 kohase evakueerimisala olemasolu on tõendatud; |
|
b) |
reisijate arv, mida on arvestatud lõike 15.03 kohases püstuvusarvutuses; |
|
c) |
reisijatel kasutada olevate koide arv kajutitega laevades, mida kasutatakse ööbimisega merereisideks. |
3. Kajutitega laevade puhul, mida kasutatakse ka ühepäevareisideks, arvutatakse reisijate arv välja niihästi laeva kasutamisel ühepäevareisideks kui ka selle kasutamisel kajutitega reisilaevana ning need arvud märgitakse ühenduse tunnistusele.
4. Reisijate suurim lubatud arv laevas peab olema näidatud sildil, mis on selgelt loetav ja paigutatud nähtavale kohale.
Artikkel 15.06
Reisijateruumid ja reisijate poolt kasutatavad alad
1. Reisijateruumid peavad olema:
|
a) |
paigutatud kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri poole ja juhul kui reisijateruumid on vaheseinte teki all, peavad need olema eespool ahterpiigi vaheseina tasandit ja |
|
b) |
gaasikindlalt eraldatud masina- ja katlaruumidest; |
|
c) |
nii korraldatud, et artikli 7.02 kohased vaateliinid neid ei läbiks. |
2. Artiklis 11.13 osutatud kapid ja ruumid tuleohtlike vedelike hoidmiseks peavad asuma väljaspool reisijate poolt kasutatavat piirkonda.
3. Reisijateruumide väljapääsude arv ja laius peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
|
a) |
Ruumidel või ruumide rühmadel, mis on konstrueeritud või sisustatud 30 ja enamale reisijale või kus on koid 12 või enamale reisijale, peab olema vähemalt kaks väljapääsu. Ühepäevareiside laevadel võib üks neid kahest väljapääsust olla asendatud avariiväljapääsuga. |
|
b) |
Kui ruumid paiknevad vaheseinte teki all, võib üheks neist väljapääsudest olla artikli 15.02 lõike 10 kohane veekindel vaheseinauks, mis viib kõrvalsektsiooni, millest pääseb otse ülemisele tekile. Teine väljapääs peab viima otse, või kui see vastavalt punktile a on lubatud, siis avariiväljapääsuna väliskeskkonda või vaheseinte tekile. See nõue ei kehti individuaalkajutite suhtes. |
|
c) |
Punktide a ja b kohased väljapääsud peavad olema piisavalt korraldatud ning nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m ja puhaskõrgus vähemalt 2,00 m. Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius võib olla vähendatud 0,70 meetrile. |
|
d) |
Ruumidel ja ruumide rühmadel, mis on mõeldud rohkem kui 80 reisijale, peab kõikide reisijatele mõeldud ning nende poolt avariiolukorras kasutatavate väljapääsude laiuste summa olema vähemalt 0,01 m reisija kohta. |
|
e) |
Kui väljapääsude kogulaius on määratud kindlaks reisijate arvuga, peab iga väljapääsu laius olema vähemalt 0,005 m reisija kohta. |
|
f) |
Avariiväljapääsudel peab kõige lühem külg olema vähemalt 0,60 m pikk või on nende minimaalne diameeter 0,70 m. Need peavad avanema evakueerumise suunas ning olema mõlemalt poolt märgistatud. |
|
g) |
Liikumispuudega inimeste ruumide väljapääsude puhaslaius peab olema vähemalt 0,90 m. Väljapääsud, mille kaudu puudega inimesed laeva lähevad ja sealt lahkuvad, peavad olema puhaslaiusega vähemalt 1,50 m. |
4. Reisijateruumide uksed peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:
|
a) |
Uksed avanema väljapoole või olema liuguksed, ühenduskoridoridesse viivad uksed välja arvatud. |
|
b) |
Kajutiuksed peavad olema tehtud nii, et neid oleks võimalik ka väljaspool igal ajal avada. |
|
c) |
Ajamiga liigutatavad uksed peavad avanema kergelt, kui antud mehhanismi toites tekib rike. |
|
d) |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ustel peab olema ukse avanemise suunas minimaalselt 0,60 m vahe ukseraami lukupoolse külje siseserva ja kõrvaloleva ristseina vahel. |
5. Reisijateruumide uksed peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:
|
a) |
Nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m või kui need viivad ruumidesse, mida kasutab rohkem kui 80 reisijat, siis vähemalt 0,01 m reisija kohta. |
|
b) |
Nende puhaskõrgus ei tohi olla väiksem kui 2,00 m. |
|
c) |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ühenduskoridoride puhaslaius peab olema 1,30 m. Rohkem kui 1,50 m laiustes koridorides peab kummalgi pool olema käsipuu. |
|
d) |
Kui reisijatele mõeldud laeva osa või ruumi ühendab muu laevaga üks koridor, peab selle puhaslaius olema vähemalt 1,00 m. |
|
e) |
Ühenduskoridorides ei tohi olla astmeid. |
|
f) |
Need peavad viima üksnes avatud tekkidele, ruumidesse või treppide juurde. |
|
g) |
Ühenduskoridoride tupikotsad ei tohi olla pikemad kui 2 meetrit. |
6. Lisaks lõike 5 sätetele peavad pääseteed vastama ka järgmistele nõuetele:
|
a) |
Trepid, väljapääsud ja avariiväljapääsud peavad olema nii paigutatud, et tulekahju korral ükskõik millisel nimetatud alal oleks võimalik ohutult evakueerida teistel aladel olijad. |
|
b) |
Pääseteed peavad viima kõige lühemat teed mööda lõike 8 kohastele evakuatsioonialadele. |
|
c) |
Pääseteed ei tohi läbida masinaruume või kambüüsi. |
|
d) |
Pääseteedel ei tohi üheski kohas olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi. |
|
e) |
Pääseteede uksed peavad olema ehitatud nii, et need ei vähendaks artikli 5 lõigete a või d osutatud pääsetee minimaalset laiust. |
|
f) |
Pääseteed ja avariiväljapääsud peavad olema selgelt tähistatud. Need peavad olema valgustatud avariivalgustussüsteemi abil. |
7. Pääseteedel ja avariiväljapääsudel peab olema sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks.
8. Kõikide laeva pardal viibivate inimeste jaoks peavad olema kogunemisalad, mis vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
Kogunemisalade kogupindala ruutmeetrites peab vastama vähemalt järgmise valemiga saadud väärtusele:
Käesolevas valemis kohaldatakse järgmisi mõisteid:
|
|
b) |
Iga evakueerumis- või kogunemisala peab olema suurem kui 10 m2. |
|
c) |
Kogunemisaladel ei tohi olla mööblit, ei teisaldatavat ega laeva külge kinnitatut. |
|
d) |
Kui ruumis, kus asuvad kogunemisalad, on teisaldatavat mööblit, tuleb see libisemise vältimiseks asjakohaselt kinnitada. |
|
e) |
Evakuatsioonialadelt peab olema hõlbus juurdepääs päästevarustusele. |
|
f) |
Peab olema võimalik evakueerida inimesi ohutult nendelt evakuatsioonialadelt laeva ükskõik kummalt küljelt. |
|
g) |
Kogunemisalad peavad olema ülalpool ujuvusvaru veeliini. |
|
h) |
Kogunemis- ja ohutusalad peavad olema näidatud ohutusplaanil ning olema tähistatud laeva pardal. |
|
i) |
Kui ruumis, kuhu on määratud kogunemisalad, on kinnitatud istmeid või pinke, tuleb punkti a kohaselt kogunemisala pindala välja arvutades arvestada vastava inimeste arvuga. Kui arvestatakse inimeste arvuga teatud ruumis, kelle jaoks seal on kinnitatud istmeid ja pinke, ei tohi see arv siiski ületada inimeste arvu, kelle jaoks antud ruumi kogunemiskohad on juurdepääsetavad. |
|
j) |
Punktide d ja i sätteid kohaldatakse ka vabade tekkide kohta, kuhu on määratud kogunemisalad. |
|
k) |
Kui ühiselt kasutatavad artikli 15.09 lõikele 5 vastavad päästevahendid on pardal kättesaadavad, võib nende inimeste arvu, kellele need on kättesaadavad, arvestamata jätta, kui arvutatakse punktis a osutatud kogunemisalade kogupindala. |
|
l) |
Kuid kõikidel juhtudel, kui punktides i kuni k tehakse vähendusi, peab punkti a kohane kogupindala olema piisav vähemalt 50 % reisijate maksimaalselt lubatud arvust. |
9. Reisijatealade trepid ja trepimademed peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
Need peavad olema ehitatud vastavalt Euroopa standardile EN 13056: 2000. |
|
b) |
Nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m või kui need viivad ühenduskoridoridesse või aladele, mida kasutab rohkem kui 80 reisijat, siis vähemalt 0,01 m reisija kohta. |
|
c) |
Nende puhaslaius peab olema vähemalt 1,00 m, kui need on reisijatele mõeldud ruumi ainsaks juurdepääsuks. |
|
d) |
Kui samas ruumis ei ole vähemalt ühte treppi laeva kummalgi küljel, peavad need paiknema ohutul alal. |
|
e) |
Lisaks peavad liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud trepid vastama järgmistele nõuetele:
|
Liikumispuudega inimestele mõeldud liftid ja tõsteseadmed, nagu näiteks trepiliftid ja tõsteplatvormid, peavad olema ehitatud asjakohase standardi või liikmesriigi eeseeskirjade kohaselt.
10. Reisijatele mõeldud teki osad ning need osad, mis pole kinnised, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
Need peavad olema ümbritsetud kinnitatud umbreelingu või vähemalt 1,00 m kõrguse kaitsereelinguga või reelinguga, mis vastab Euroopa standard EN 711: 1995 konstruktsioonitüübile PF, PG või PZ. Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingud ja reelingud peavad olema vähemalt 1,10 m kõrged. |
|
b) |
Laevamineku või laevast väljumise avad ja varustus ning lastimis- ja lossimisavad peavad olema sellised, et neid oleks võimalik kaitsta ning nende puhaslaius peab olema vähemalt 1,00 m. Avad, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega isikud laevaminekuks ja laevast väljumiseks, peavad olema puhaslaiusega vähemalt 1,50 m. |
|
c) |
Kui laevamineku ja laevast lahkumise avasid ja varustust ei ole võimalik roolikambrist jälgida, tuleb kasutada optilisi või elektroonilisi abivahendeid. |
|
d) |
Istuvad reisijad ei tohi varjata artiklis 7.02 sätestatud vaateliine. |
11. Laeva osad, mis pole reisijatele mõeldud, eriti juurdepääs roolikambrile, vintsidele ja masinaruumidele, peavad olema kindlustatud lubamatute sisenemiste vastu. Iga sellise juurdepääsu juures peab olema nähtaval kohal I liite joonisele 1 vastav sümbol.
12. Maabumissillad peavad olema ehitatud vastavalt Euroopa standardile EN 14206: 2003. Erandina artikli 10.02 lõike 2 punktist d võivad need olla lühemad kui 4 m.
13. Liikumispuudega inimestele mõeldud liikumisteede puhaslaius peab olema 1,30 m ning seal ei tohi olla rohkem kui 0,025 m kõrguseid astmeid või lävesid. Liikumispuudega inimestele mõeldud liikumisteede seintel peavad olema põrandast 0,90 m kõrgusel käsipuud.
14. Liikumisteede klaasuksed ja -seinad ning aknaklaasid peavad olema eelpingestatud klaasist või lamineeritud klaasist. Need võivad olla ka sünteetilisest materjalist, kui tuleohutuse seisukohalt on lubatud.
Läbipaistvad uksed ja kuni põrandani ulatuvad liikumisteede läbipaistvad seinad peavad olema nähtavalt märgistatud.
15. Panoraampaneelidest tekiehitised või nende katused võivad olla valmistatud üksnes sellistest materjalidest, mis õnnetuse korral nii suurel määral kui võimalik vähendavad pardal olevate inimeste vigastuste saamise ohtu.
16. Joogiveesüsteemid peavad vastama vähemalt artikli 12.05 nõuetele.
17. Reisijatel peavad olema kasutada tualettruumid. Vähemalt üks tualettruum peab olema varustatud liikumispuudega inimestele asjakohase standardi või liikmesriigi eeskirjade kohaselt ning sellele peab olema juurdepääs liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud aladelt.
18. Avatava aknata kajutid peavad olema ühendatud ventilatsioonisüsteemiga.
19. Analoogselt sellega peavad ka laevapere liikmete ja laevapersonali eluruumid vastama käesoleva artikli sätetele.
Artikkel 15.07
Käitursüsteem
Lisaks käitursüsteemile peavad laevad olema varustatud teise sõltumatu jõuseadmega, millega tagatakse peajõuseadet mõjutava rikke korral laeva edasiliikumine omal jõul väikseimal roolimiskiirusel.
Teine sõltumatu käitursüsteem peab asuma eraldi masinaruumis. Kui neil masinaruumidel on ühiseid piirdeid, peavad need olema ehitatud artikli 15.11 lõike 2 kohaselt.
Artikkel 15.08
Ohutusseadised ja -varustus
1. Kõikidel reisilaevadel peavad olema artiklis 7.08 sätestatud omavahelise sidepidamise vahendid. Nendele vahenditele peab olema juurdepääs tööruumides ja artikli 15.06 lõikes 8 osutatud reisijate kogunemis- ja evakueerimisaladel, kui seal ei ole otsesidet roolikambriga.
2. Kõik reisijatealad peavad olema hõlmatud valjuhääldisüsteemiga. Süsteem peab olema konstrueeritud nii, et oleks tagatud edastatava teabe selge eristamine taustmürast. Kui otseside roolikambri ja reisijatealade vahel on olemas, ei ole valjuhääldid kohustuslikud.
3. Laeval peab olema häiresüsteem. Süsteem peab koosnema:
|
a) |
Häiresüsteemist, mis võimaldab reisijatel, laevapere liikmetel ja pardapersonalil hoiatada ohu eest laeva juhtkonda ja meeskonda. Selle häire võib anda ainult laeva juhtkonna ja laevapere jaoks ettenähtud aladel, seda häiret peab saama lõpetada ainult laeva juhtkond. Häiret peab saama anda vähemalt järgmistest kohtadest:
Häirepäästik peab asuma põrandast 0,85-1,10 m kõrgusel. |
|
b) |
Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust reisijatele. See häiresignaal peab olema selgelt ja eksimatult kuuldav kõikides reisijatele juurdepääsetavates ruumides. Seda häiret peab sama anda roolikambrist ja kohast, mis on pidevalt mehitatud. |
|
c) |
Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust laevaperele ja pardapersonalile. Artikli 7.09 lõike 1 osutatud häiresüsteem peab hõlmama ka laevapersonali puhkeruume, külmruumi ja muid hoiuruume. |
Häirepäästikud peavad olema kaitstud tahtmatu kasutamise eest.
4. Joogiveetankidel peab olema veetaseme näitur.
5. Laevas peab olema kaks mootoriga pilsipumpa.
6. Laevas peab olema artikli 8.06 lõikele 4 vastav püsivalt paigaldatud pilsisüsteem.
7. Külmruumide uksi peab olema võimalik avada seestpoolt isegi siis, kui need on lukustatud.
8. Kui teki all asuvatesse ruumides on CO2 tõkestussüsteemid, peavad need ruumid olema varustatud automaatsete ventilatsiooniseadmetega, mis hakkavad tööle ruumi ukse või luugi avamisel. Ventilatsioonikanalid peavad ulatuma selliste ruumide põrandast 0,05 m allapoole.
9. Lisaks artikli 10.02 lõike 2 punktile f vastavale sidemepakile peab laevas olema piisaval arvul täiendavaid sidemepakke. Sidemetepakid ning nende hoiukohad peavad vastama artikli 10.02 lõike 2 punktis f sätestatud nõuetele.
Artikkel 15.09
Päästevarustus
1. Lisaks artikli 10.05 lõikes 1 nimetatud päästepoidele peavad kõik teki osad, mis on mõeldud reisijatele ja mis pole kinnised, olema Euroopa standardi EN 14144: 2003 kohaselt varustatud päästepoidega laeva mõlemal küljel vahekaugusega mitte üle 20 m.
Pooled ettenähtud päästepoidest peavad olema varustatud ujuvnööriga, mis on vähemalt 30 m pikk ja mille diameeter on 8-11 mm. Ülejäänud poid peavad olema varustatud isesüttiva patareidel töötava tulega, mis vees ei kustu.
2. Lisaks lõikes 1 osutatud päästepoidele peavad olema kättesaadavad ja kasutamisvalmis järgmised vahendid:
|
a) |
artikli 10.05 lõikele 2 vastav individuaalne päästevarustus laevapersonalile, kes vastutab turvaplaanis ette nähtud ülesannete täitmise eest; |
|
b) |
Euroopa standarditele N 395: 1998 või EN 396: 1998 vastav individuaalne kaitsevarustus muule laevapersonalile. |
3. Reisilaevadel peavad olema sobivad vahendid inimeste ohutuks siirdamiseks madalasse vette, kaldale või teisele laevale.
4. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud päästevarustusele peab Euroopa standardite EN 395: 1998 või EN 396: 1998 kohane päästevarustus olema kättesaadav 100 % reisijatele nende suurimast lubatud arvust.
Kui lõikes 1 osutatud individuaalsed päästevahendid ei sobi ka lastele, peab Euroopa standardi EN 395: 1998 kohane laste individuaalne päästevarustus kaaluga mitte üle 30 kg olema kättesaadav 10 % reisijatele nende suurimast lubatud arvust.
5. Mõiste „ühispäästevahendid” hõlmab artiklile 10.04 vastavaid jollisid ja päästeparvesid.
Päästeparved peavad:
|
a) |
olema varustatud tekstiga, kus on kirjas nende otstarve ja ettenähtud kasutajate arv; |
|
b) |
võimaldama istumiskohti lubatud arvule inimestele; |
|
c) |
olema ujuvusega vähemalt 750 N inimese kohta magedas vees; |
|
d) |
olema varustatud reisilaeva külge kinnitatud köiega, mis ei lase päästeparvel eemale triivida; |
|
e) |
olema valmistatud sobivatest materjalidest ning taluma õli, õlitooteid ja temperatuuri kuni 50 °C. |
|
f) |
omandama ja säilitama stabiilse diferendi ning seoses sellega olema varustatud asjakohaste vahenditega, millest neil näidatud arv inimesi saab kinni haarata; |
|
g) |
olema värvitud florestseeruva oranži värviga või omama florestseeruvaid pindasid, mis on nähtavad kõikidest külgedest ja mille pindala on vähemalt 100 cm2; |
|
h) |
olema sellised, et üks inimene saab neid kiiresti ja ohutult kinnitatud asendist vabastada ja üle parda heita või olema kinnitatud asendist vette lastavad; |
|
i) |
olema varustatud asjakohaste evakuatsioonivahenditega artikli 15.06 lõikes 8 osutatud evakuatsioonialadelt päästeparvedele evakueerimiseks, kui vertikaalne vahemaa evakuatsioonialade ja suurima süvise veejoone tasandi vahel on suurem kui 1 m. |
6. Täiendavad ühispäästevahendid on päästevahendite üksused, mis tagavad paljude inimeste vee peal püsimise. Need peavad:
|
a) |
olema varustatud tekstiga, kus on kirjas nende otstarve ja ettenähtud kasutajate arv; |
|
b) |
olema ujuvusega vähemalt 100 N inimese kohta magedas vees; |
|
c) |
olema valmistatud sobivatest materjalidest ning taluma õli, õlitooteid ja temperatuuri kuni 50 °C; |
|
d) |
omandama ja säilitama stabiilse diferendi ning seoses sellega olema varustatud asjakohaste vahenditega, millest neil näidatud arv inimesi saab kinni haarata; |
|
e) |
olema värvitud florestseeruva oranži värviga või omama florestseeruvaid pindasid, mis on nähtavad kõikidest külgedest ja mille pindala on vähemalt 100 cm2; |
|
f) |
olema sellised, et üks inimene saab neid kiiresti ja ohutult kinnitatud asendist vabastada ja üle parda heita või olema kinnitatud asendist vette lastavad. |
7. Täispuhutavad ühispäästevahendid peavad lisaks sellele:
|
a) |
koosnema kahest eraldi õhukambrist; |
|
b) |
täituma õhuga automaatselt või olema poolautomaatselt täidetavad; |
|
c) |
hoolimata kantavast koormast omandama ja säilitama stabiilse diferendi isegi siis, kui vaid pooled kambritest on õhku täis. |
8. Ühispäästevahendid peavad olema kinnitatud laevas nii, et vajaduse korral oleks neid võimalik kergseti ja ohutult kätte saada. Varjatud hoidekohad peavad olema selgelt märgistatud.
9. Päästevahendeid tuleb kontrollida tootja juhendite kohaselt.
10. Jollil peab olema mootor ja prožektor.
11. Olemas peab olema sobiv kanderaam.
Artikkel 15.10
Elektriseadmed
1. Valgustamiseks on lubatud kasutada üksnes elektriseadmeid.
2. Artikli 9.16 lõikes 3 kohaldatakse täiendavalt ka reisijate vahekäikudele ja puhkeruumidele.
3. Järgmistes ruumides ja kohtades peab olema piisav valgustus ja avariivalgustus:
|
a) |
kohtades, kus hoitakse päästevahendeid ning kus neid vahendeid tavaliselt kasutamiseks ette valmistatakse; |
|
b) |
pääseteed, reisijate juurdepääsud, kaasa arvatud maabumissillad, sisse- ja väljapääsud, ühenduskoridorid, liftid ja kajutitrepid, kajutid ja eluruumid; |
|
c) |
pääseteede ja avariiväljapääsude märgistus; |
|
d) |
muudel aladel, mis on mõeldud liikumispuudega inimestele kasutamiseks; |
|
e) |
tööruumid, masinaruumid, ruumid roolimehhanismi jaoks ning nende väljapääsud; |
|
f) |
roolikamber; |
|
g) |
avarii-jõuseadme ruum; |
|
h) |
kohad, kus asuvad tulekustutid ja tulekustutusvahendite juhtimisseadised; |
|
i) |
kohad laevas, kus reisijad, pardapersonal ja laevapere kogunevad ohu korral. |
4. Laevas peab olema avariijõujaam, mis koosneb avarii-jõuallikast ja avarii-kilbist, mis juhul, kui järgmiste elektriseadmete toide katkeb, hakkab neid viivitamata elektriga varustama, kui antud seadmel pole oma toiteallikat:
|
a) |
signaaltuled; |
|
b) |
seadised hoiatushelisignaalide andmiseks; |
|
c) |
lõikele 3 vastav avarii-valgustus; |
|
d) |
raaditelefoniseadmed; |
|
e) |
häire- valjuhääldi- ja omavahelise sidepidamise süsteemid; |
|
f) |
artikli 10.02 lõike 2 punktile i vastavad prožektorid; |
|
g) |
tulekahju häiresüsteem; |
|
h) |
muud ohutusseadmed, nagu näiteks automaatsed survestatud sprinklersüsteemid või tulekustutuspumbad; |
|
i) |
liftid ja tõsteseadmed artikli 15.06 lõike 9 teise lause tähenduses. |
5. Avariivalgustuse armatuurid peavad olema sellistena märgistatud.
6. Avariijõujaam peab paiknema väljaspool peamasinaruumi, väljaspool artikli 9.02 lõikes 1 osutatud jõuallikate paigaldamiseks kasutatavaid ruume ning väljaspool ruumi, kus asub peakilp; see peab olema antud ruumidest eraldatud artikli 15.11lõikele 2 vastavate piiretega.
Elektriseadmete avariiolukorras kasutatavad toitekaablid peavad olema paigaldatud ja suunatud nii, et oleks säilitatud nimetatud seadmete varustamine elektriga tulekahju või üleujutuse korral. Neid kaableid ei tohi kunagi viia läbi peamasinaruumi, kambüüsi või ruumide, kus asuvad peaenergiaallikas ning sellega ühendatud seadmed, välja arvatud siis, kui vooluga on vaja varustada nende ruumide avariiseadmeid.
Avarii-jõujaamad peavad asuma ülalpool ujuvusvaru veeliini.
7. Avariijõuallikatena on lubatud kasutada järgmisi seadmeid:
|
a) |
abiseadet, mille kütuse toitesüsteem on peamasinast sõltumatu ja millel on eraldi jahutussüsteem, seade hakkab elektrisüsteemi rikke korral tööle ning võtab energiavarustuse 30 sekundi jooksul automaatselt üle või mida saab käsitsi sisse lülitada, kui see asub roolikambri või mis tahes muu laevapere liikmetega pidevalt mehitatud ruumi vahetus läheduses, ning mis on 30 sekundi jooksul võimeline hakkama iseseisvalt vooluvajadusi katma; või |
|
b) |
akupatareisid, mis lülituvad elektrisüsteemi rikke korral automaatselt sisse või mida saab käsitsi sisse lülitada, kui need asuvad roolikambri või mõne muu laevapere liikmetega pidevalt mehitatud ruumi vahetus läheduses. Need seadmed peavad suutma toita eespool nimetatud energiatarbijaid ettenähtud ajavahemiku jooksul ilma uuesti laadimiseta ning ilma lubamatu pingelanguseta. |
8. Avariienergiavarustusele kavandatud tööperiood määratakse kindlaks reisilaeva kasutusotstarbe kohaselt. See ei tohi olla lühem kui 30 minutit.
9. Elektrisüsteemide isolatsiooni vastupidavust ja maandust tuleb katsetada artiklis 2.09 ettenähtud kontrollide ajal.
10. Artikli 9.02 lõikele 1 vastavad jõuallikad peavad olema üksteisest sõltumatud.
11. Pea- või avariijõuseadmete rikked ei tohi vastastikku teineteise töökindlust mõjutada.
Artikkel 15.11
Tulekaitse
1. Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks määratakse kindlaks tunnustatud katsetusasutuse poolt asjakohaste katsetusmeetoditega.
|
a) |
Katsetusasutus peab vastama:
|
|
b) |
Materjalide mittesüttivuse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised:
|
|
c) |
Materjalide leegileviku aeglustavuse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised:
|
|
d) |
Tulekindluse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised:
|
2. Piirded peavad olema konstrueeritud vastavalt järgmisele tabelile:
Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03 kohaselt survestatud sprinklersüsteeme ei paigaldata
|
Ruumid |
Juhtimiskeskused |
Trepišahtid |
Kogunemisalad |
Salongid |
Masinaruumid |
Kambüüsid |
Hoiuruumid |
|
Juhtimiskeskused |
– |
A0 |
A0/B15 (6) |
A30 |
A60 |
A60 |
A60 |
|
Trepišahtid |
|
– |
A0 |
A30 |
A60 |
A60 |
A60 |
|
Kogunemisalad |
|
|
– |
A30/B15 (7) |
A60 |
A60 |
A60 |
|
Salongid |
|
|
|
–/B15 (8) |
A60 |
A60 |
A60 |
|
Masinaruumid |
|
|
|
|
A60/A0 (9) |
A60 |
A60 |
|
Kambüüsid |
|
|
|
|
|
A0 |
A60/B15 (10) |
|
Hoiuruumid |
|
|
|
|
|
|
– |
Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03 kohaselt survestatud sprinklersüsteemid paigaldatakse
|
Ruumid |
Juhtimiskeskused |
Trepišahtid |
Kogunemisalad |
Salongid |
Masinaruumid |
Kambüüsid |
Hoiuruumid |
|
Juhtimiskeskused |
– |
A0 |
A0/B15 (11) |
A0 |
A60 |
A60 |
A30 |
|
Trepišahtid |
|
– |
A0 |
A0 |
A60 |
A30 |
A0 |
|
Kogunemisalad |
|
|
– |
A30/B15 (12) |
A60 |
A60 |
A60 |
|
Salongid |
|
|
|
–/B0 (13) |
A60 |
A30 |
A0 |
|
Masinaruumid |
|
|
|
|
A60/A0 (14) |
A60 |
A60 |
|
Kambüüs |
|
|
|
|
|
– |
B15 |
|
Hoiuruumid |
|
|
|
|
|
|
– |
|
a) |
Tüübi A piireteks on vaheseinad, seinad ja tekid, mis peavad olema:
|
|
b) |
Tüübi B piireteks on vaheseinad, seinad, tekid, laed ja vooderdised, mis peavad olema:
|
|
c) |
Et tagada vastavus eespool nimetatud tulepüsivuse ja temperatuuri tõusu kohta käivate sätetega, võib kontrollorgan tulekatsekoodeksi kohaselt nõuda piirete valimi katsetamist. |
3. Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid peavad olema leekiaeglustavad. Vaibad, riidematerjalid, kardinad ning muud ripptekstiilid, samuti polsterdatud mööbel ning voodivarustuse komponendid peavad olema leekiaeglustavad, kui ruumides, kus need asuvad, ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi.
4. Kui salongides ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi, peavad salongide laed ja seinakatted, kaasa arvatud karkass, olema valmistatud mittesüttivatest materjalidest, välja arvatud nende pealispinnad, mis peavad olema vähemalt leekiaeglustavad.
5. Kui salongides, mida kasutatakse kogunemiskohtadena, ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi, peab nende mööbel ja sisseseade olema valmistatud mittesüttivatest materjalidest.
6. Värvid, lakid ja muud materjalid, mida laeva sisemuses tulega kokku puutuda võivates kohtades kasutatakse, ei tohi tekitada rohket suitsu või mürgiseid aineid. Seda tuleb tõendada tulekatsekoodeksi sätete kohaselt.
7. Salongide isolatsioonimaterjalid peavad olema mittesüttivad. Seda ei kohaldata jahutusvedelike torude isolatsioonile. Nende torude isolatsioonimaterjali pealispind peab olema vähemalt leekiaeglustav.
8. Lõike 2 kohaste piirete uksed peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
need peavad vastama samadele punktis 2 esitatud nõuetele kui piirded ise; |
|
b) |
punktile 10 vastavates piiretes ning masinaruumide, kambüüside ja trepišahtide piiretes peavad olema isesulguvad uksed; |
|
c) |
isesulguvad uksed, mis laeva tavakäituse ajal on avatud, peavad olema sellised, et neid saab sulgeda pardapersonaliga või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohast. Kui uks on kaugjuhtimisega suletud, peab olema võimalik seda kohapeal ohutult uuesti avada ja sulgeda; |
|
d) |
artiklile 15.02 vastavaid veetihedaid uksi ei ole vaja isoleerida. |
9. Lõikele 2 vastavad seinad peavad olema pidevad tekist kuni tekini või pidevate lagede otsteni, mis rahuldab samad nõuded, kui lõikes 2 osutatud.
10. Järgmised reisijatealad peavad olema jagatud lõikes 2 osutatud vertikaalsete piiretega:
|
a) |
reisijatealad, mille kogupindala on üle 800 m3; |
|
b) |
kajutitega reisijatealad, vahedega mitte üle 40 m. |
Vertikaalsed piirded peavad tavalistel käitamistingimustel olema suitsutihedad ning pidevad tekist tekini.
11. Tühikud lagede kohal, põrandate all ja seinte taga tuleb eraldada mitte üle 14 meetriste vahemikega mittesüttivate tuuletõketega, mis isegi tulekahju korral moodustavad tõhusa tulekindla isoleerkihi.
12. Trepid peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.
13. Sisetrepid ja liftid peavad kõikidel tasanditel olema ümbritsetud lõikele 2 vastavate seintega. Lubatud on järgmised erandid:
|
a) |
seintega ei pea olema ümbritsetud trepp, mis ühendab vaid kahte tekki, kui ühel tekil on trepp lõike 2 kohaselt piiratud; |
|
b) |
seintega ei pea olema ümbritsetud salongitrepp, kui see paikneb täiesti ruumi sees või kui
|
14. Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
need peavad olema konstrueeritud nii, et süsteemid ise ei põhjustaks tule ja suitsu levikut; |
|
b) |
õhu sisse- ja väljalaskesüsteeme peab olema võimalik välja lülitada; |
|
c) |
ventilatsioonikanalid peavad olema valmistatud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist ning need peavad olema omavahel ja tekiehitistega ohutult ühendatud; |
|
d) |
kui ventilatsioonikanalid, mille ristlõige on üle 0,02 m2, läbivad lõikes 2 sätestatud tüübi A piirdeid või lõike 10 kohaseid piirdeid, peavad neil olema automaatsed tulesiibrid, mida saab juhtida pardapersonali või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohast; |
|
e) |
kambüüside ja masinaruumide ventilatsioonisüsteemid peavad olema teiste alade ventilatsioonisüsteemidest eraldatud; |
|
f) |
õhu väljalaskekanalites peavad kontrollimise ja puhastamise jaoks olema lukustatavad avad. Avad peavad asuma tulesiibrite läheduses; |
|
g) |
kõiki sisseehitatud ventilaatoreid peab saama välja lülitada väljaspool masinaruumi asuvast keskusest. |
15. Kambüüsides peavad olema ventilatsioonisüsteemid ning õhupuhastiga pliidid. Õhupuhastite väljalaskekanalid peavad vastama lõike 14 nõuetele ning lisaks peavad nende sissetõmbeavade juures olema käsitsi liigutatavad tulesiibrid.
16. Juhtimiskeskused, trepid ja sisemised evakuatsioonialad peavad olema varustatud loomulike või mehhaaniliste suitsueemaldussüsteemidega. Suitsueemaldussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
need peavad olema piisava mahu ja töökindlusega; |
|
b) |
need peavad vastama reisilaeva käitamistingimustele, |
|
c) |
kui suitsueemaldussüsteemid töötavad ka ruumide peaventilaatoritena, ei tohi see takistada see nende suitsueemaldusfunktsiooni täitmist tulekahju korral; |
|
d) |
suitsueemaldussüsteemidel peab olema käsikäivitus; |
|
e) |
mehhaaniliste suitsueemaldussüsteemide tööd peab saama pardapersonaliga või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohtadest juhtida; |
|
f) |
loomulikel suitsueemaldussüsteemidel peab olema käsitsi või eemaldussüsteemis asuva jõuallika abil juhitav avamismehhanism; |
|
g) |
käsikäivitus- ja avamisseadmetele peab juurde pääsema kaitstava ruumi seest või väljastpoolt seda ruumi. |
17. Salongid, mis ei ole laevapersonali või meeskonnaliikmete pideva järelevalve all, kambüüsid, masinaruumid ja muud tuleohtlikud ruumid peavad olema ühendatud nõuetele vastava tulekahju häiresüsteemiga. Tulekahju tekkimine ja täpne asukoht peavad olema automaatselt kuvatud pardapersonali või laevapere liikmete poolt püsivalt mehitatud kohas.
Artikkel 15.12
Tule kustutamine
1. Lisaks artikli 10.03 kohastele käsitulekustutitele peavad laevas olema veel vähemalt järgmised käsitulekustutid:
|
a) |
üks käsitulekustuti reisijateala üldpõrandapinna iga 120 m2 kohta; |
|
b) |
üks käsitulekustuti 10-kajutilise rühma kohta, ümardatud ülespoole; |
|
c) |
üks käsitulekustuti igas kambüüsis ning kõikide ruumide läheduses, kus hoitakse või kasutatakse tuleohtlikke vedelikke. Kambüüsides peab olema kattekangas rasvapõlengute kustutamiseks. |
Täiendavad tulekustutid peavad vastama artikli 10.03 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning need peavad olema paigaldatud ja jaotatud laevas nii, et iga tulekahju puhul, sõltumata selle tekkimise ajast ja kohast, oleks võimalik viivitamata saada kätte tulekustuti. Igas köögis ja samuti juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes peab käepärast olema tulekustutusvaip.
2. Reisilaevadel peab olema hüdrantsüsteem, mis koosneb:
|
a) |
kahest piisava võimsusega mootoriga käitatavast tuletõrjepumbast, millest vähemalt üks on püsivalt paigaldatud; |
|
b) |
ühest tulekustutusliinist piisava arvu hüdrantidega, mis on püsivalt ühendatud tulekustutusvoolikutega, mille pikkus on vähemalt 20 m ning mille düüsid võivad vett pihustada või joana välja paisata ning millel on sulgemisseade. |
3. Hüdrantsüsteemid peavad olema konstrueeritud ja dimensioneeritud nii, et:
|
a) |
igasse punkti laeval ulatuks vähemalt kaks erinevates kohtades asuvat hüdranti, kusjuures kummagi üksikvooliku pikkus ei ole rohkem kui 20 m; |
|
b) |
hüdrantide surve on vähemalt 300 kPa ja |
|
c) |
kõikidel tekkidel on võimalik tekitada vähemalt 6 m pikkune veejuga. |
Kui hüdrant paikneb kastis, peab selle välisküljel olema I liite joonisele 5 sarnane tulekustutusvooliku sümbol küljepikkusega vähemalt 10 cm.
4. Keermestatud avadega või kraanidega hüdrandiventiilid peavad olema paigaldatud nii, et iga tulekustutusvoolikut on võimalik tuletõrjepumpade töötamise ajal lahti ühendada ja eemaldada.
5. Siseruumide tulekustutusvoolikud peavad olema rullitud telgepidi kinnitatud rullidele.
6. Tulekustutusseadmete materjalid peavad olema kas kuumuskindlad või sobivalt kaitstud rikkimineku eest kõrgel temperatuuril töötamisel.
7. Torud ja hüdrandid peavad olema korraldatud nii, et külmumisvõimalus oleks välditud.
8. Tulekustutuspumbad peavad:
|
a) |
olema paigaldatud või asuma eri ruumides; |
|
b) |
olema käitatavad üksteisest sõltumatult; |
|
c) |
igaüks eraldi kõikidel tekkidel säilitama hüdrantide vajaliku surve ning saavutama veejoa nõutava pikkuse; |
|
d) |
olema paigaldatud ahtrivaheseinast eespool. |
Tulekustutuspumpasid võib kasutada ka üldotstarbeliselt.
9. Masinaruumides peab olema artikli 10.03b kohane püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteem.
10. Kajutitega laevadel peab olema:
|
a) |
kaks kompaktset hingamisaparaadikomplekti, mis vastavad Euroopa standardile EN 137: 1993 koos Euroopa standardile EN 136: 1998 vastavate täismaskidega; |
|
b) |
kaks varustusekomplekti, mis koosnevad vähemalt kaitseülikonnast, kiivrist, saabastest, kinnastest, kirvest, raudkangist, taskulambist ja ohutusnöörist ning |
|
c) |
neli suitsupeakatet. |
Artikkel 15.13
Ohutusmeetmed
1. Reisilaevadel peab olema välja töötatud turvameetmete tagamise kord. Turvameetmete tagamise korras kirjeldatakse pardapersonali ja laevapere liikmete kohustusi järgmistes olukordades:
|
a) |
avarii, |
|
b) |
tulekahju laevas, |
|
c) |
reisijate evakueerimine, |
|
d) |
inimene üle parda. |
Arvestada tuleb seoses liikumispuudega isikutega võetavaid erimeetmeid.
Turvameetmete tagamise korra kohaselt peavad pardapersonal ja laevapere liikmed oma töökohtadel täitma erinevaid ülesandeid. Laevaperele antavad erijuhtnöörid peavad tagama, et ohu korral suletakse viivitamatult kõik uksed ja avad artiklis 15.02 nimetatud veetihedates vaheseintes.
2. Turvameetmete tagamise kord hõlmab ohutuskava, milles on selgelt ja täpselt määratletud vähemalt:
|
a) |
liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud alad; |
|
b) |
artikli 15.06 lõikes 8 osutatud pääseteed, avariiväljapääsud ning kogunemis- ja evakuatsioonialad; |
|
c) |
päästevarustus ja jollid; |
|
d) |
tulekustutid ja tulekustutus- ja survestatud sprinklersüsteemid; |
|
e) |
muud ohutusvahendid; |
|
f) |
artikli 15.08 lõike 3 punktis a osutatud häiresüsteem; |
|
g) |
artikli 15.08 lõike 3 punktides b ja c osutatud häiresüsteem; |
|
h) |
artikli 15.02 lõikes 5 osutatud vaheseinauksed ning nende juhtimiskohad, samuti artikli 15.02 lõigetes 9, 10 ja 13 ning artikli 15.03 lõikes 12 osutatud muud avad; |
|
i) |
artikli 15.11 lõikes 8 osutatud uksed; |
|
j) |
tulesiibrid; |
|
k) |
tulekahju häiresüsteem; |
|
l) |
avariijõujaam; |
|
m) |
ventilatsioonisüsteemi juhtimisüksused; |
|
n) |
ühendused maismaaga; |
|
o) |
kütusetorustike sulgurid; |
|
p) |
vedelgaasiseadmed; |
|
q) |
massiteavitussüsteemid; |
|
r) |
raadiotelefoniseadmed; |
|
s) |
esmaabipakid. |
3. Lõike 1 kohane turvameetmete tagamise kord ja lõike 2 kohane ohutusplaan peavad:
|
a) |
olema nõuetekohaselt kontrollorgani pitseriga varustatud ja |
|
b) |
olema igal tekil sobivas kohas nähtavalt välja pandud. |
4. Reisijate tegevusjuhend peab olema välja pandud igas kajutis, samuti lihtsustatud ohutusplaan, mis sisaldab üksnes lõike 2 punktides a kuni f osutatud teavet.
See tegevusjuhend peab sisaldama vähemalt järgmist:
|
a) |
hädaolukordade määratlemine
|
|
b) |
erinevate häiresignaalide kirjeldus; |
|
c) |
juhised:
|
|
d) |
juhised:
|
See teave peab olema esitatud hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles.
Artikkel 15.14
Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed
1. Reisilaevad peavad olema varustatud reoveekogumistankidega või asjakohaste reoveekäitlussüsteemidega.
2. Reoveekogumistankid peavad olema piisava mahutavusega. Tankidel peab olema täituvust näitav seade. Tankide tühjendamiseks peavad olema pardapumbad ja torud, millega on võimalik reovett välja juhtida laeva mõlemalt küljelt. Peab olema võimalik läbi juhtida teiste laevade reovett.
Torudel peab olema Euroopa standardile 1306: 1996 vastav tühjendamisliide.
Artikkel 15.15
Teatavatele reisilavadele tehtavad erandid
1. Alternatiivina artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohasele piisava püstuvuse tagamisele pärast vigastust peavad reisilaevad, mille pikkus ei ole üle 25 m ja millel on lubatud kanda kuni 50 reisijat, vastama järgmistele kriteeriumitele:
|
a) |
pärast sümmeetrilist üleujutust ei tohi laeva sukeldumine ületada ujuvusvaru veeliini ja |
|
b) |
metatsentriline kõrgus GMR ei tohi olla väiksem kui 0,10 m. |
Vajalik jääkujuvus peab olema tagatud asjakohase materjalivalikuga laevakere ehitamiseks või kindlalt laevakere külge kinnitatud eriti poorsete vahtujukitega. Laevadel pikkusega üle 15 m tuleb jääkujuvuse tagamiseks kombineerida ujukeid ja sektsioonideks jaotamist artiklis 15.03 sätestatud 1-sektsioonilise staatuse kohaselt.
2. Lõike 1 kohaselt võib kontrollorgan lubada reisilaevadel väiksemaid kõrvalekaldeid artikli 15.06 lõike 3 punktis c ja lõike 5 punktis b osutatud puhaskõrgusest. Need kõrvalekalded ei tohi ületada 5 %. Kõrvalekallete puhul tuleb vastavad osad tähistada värviga.
3. Erandina artikli 15.03 lõikest 9 ei pea o 2-sektsioonilist staatust omama reisilaevad pikkusega mitte üle 45 m, mis on mõeldud mitte rohkem kui 250 reisija veoks.
4. (välja jäetud).
5. Kontrollorgan võib artiklis 10.04 sätestatud taotlusest loobuda reisilaevade puhul, mis on mõeldud maksimaalselt 250 reisijale ja mille pikkus ei ületa 25 m, juhul kui need on varustatud platvormiga, mis on laeva igast küljest juurdepääsetav ning paikneb otse veeliini kohal, võimaldades inimeste ohutut veest kättesaamist. Reisilavad võivad olla varustatud võrdväärsete paigaldistega, mis peavad vastama järgmistele tingimustele:
|
a) |
seda paigaldist peab saama käsitseda üks inimene; |
|
b) |
lubatud on teisaldatavad paigaldised; |
|
c) |
paigaldised peavad asuma käitursüsteemide ohualast väljaspool ja |
|
d) |
laevajuhil peab olema võimalik tõhusalt sidet pidada paigaldise eest vastutava isikuga. |
6. Kontrollorgan võib artiklis 10.04 sätestatud taotlusest loobuda reisilaevade puhul, mis on sertifitseeritud maksimaalselt 600 reisijale ja mille pikkus ei ületa 45 m, juhul kui reisilaev on varustatud lõike 5 esimesele lausele vastava platvormiga, või võrdväärse paigaldisega, mis vastab lõike 5 teisele lausele. Lisaks sellele peab reisilaeval olema:
|
a) |
kruvirool, tsükloidne sõukruvi või veepaiskur peakäiturina või |
|
b) |
peakäitursüsteem kahe käituriga või |
|
c) |
peakäitursüsteem ja vööritraster. |
7. Erandina artikli 15.02 lõikest 9 on reisilaevadel pikkusega mitte üle 45 m, millel ei ole lubatud vedada rohkem reisijaid, kui on laeva pikkus meetrites, lubatud laeva reisijatealas käsitsi juhitav ja ilma kaugjuhtimiseta vaheseinauks, mis vastab artikli 15.02 lõikele 5, kui
|
a) |
laeval on üksnes üks tekk; |
|
b) |
selle ukse juurde pääseb otse tekilt ning see pole tekist kaugemal kui 10 m; |
|
c) |
ukseava alaserv on vähemalt 30 cm üle reisijateala põrandapinna ja |
|
d) |
mõlemas uksega eraldatud sektsioonis on pilsiveetaseme häiresüsteem. |
8. Reisilaevadel võib lõike 7 kohaselt ning erandina artikli 15.06 lõike 6 punktist c üks pääsetee läbida kambüüsi, kui on olemas ka teine pääsetee.
9. Reisilaevadele, mille pikkus ei ületa 45 m, ei kohaldata järgmisi sätteid: artikli 15.01 lõike 2 punkti e, kui vedelgaasiseadmed on varustatud kohaste häiresüsteemidega, mis reageerivad tervisele ohtlikule CO kontsentratsioonile ja gaasi ja õhu potentsiaalselt ohtlikele segudele.
10. Järgmisi sätteid ei kohaldata reisilaevadele pikkusega kuni 25 m:
|
a) |
artikli 15.04 lõike 1 viimast lauset; |
|
b) |
artikli 15.06 lõike 6 punkti c kambüüsidele, kui on olemas teine pääsetee; |
|
c) |
artiklit 15.07. |
11. Kajutitega laevadel pikkusega mitte üle 45 m ei kohaldata artikli 15.12 lõiget 10 juhul kui igas kajutis on kergesti kättesaadav koide arvule vastav arv suitsupeakatteid.
15a. PEATÜKK
REISIPURJELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 15a.01
II osa kohaldamine
Reisijateveoks kasutatavatele purjelaevadele kohaldatakse lisaks II osa sätetele ka käesoleva peatüki nõudeid.
Artikkel 15a.02
Teatavatele reisijateveoks mõeldud purjelaevadele tehtavad erandid
1. Reisijateveoks mõeldud laevadele, mille LWL ei ületa 45 m ja mille maksimaalne lubatud reisijate arv ei ületa LWL täismeetrites, ei kohaldata järgmisi sätteid:
|
a) |
artikli 3.03 lõiget 7 juhul, kui ankruid ei transpordita ankruklüüsi torudes; |
|
b) |
artikli 10.02 lõike 2 punkti d pikkuse osas; |
|
c) |
artikli 15.08 lõike 3 punkti a; |
|
d) |
artikli 15.15 lõike 9 punkti a. |
2. Lõike 1 erandina võib reisijate arvu suurendada kuni LWL 1,5kordse pikkuseni täismeetrites, kui purjed, taglastus ja tekivarustus seda võimaldavad.
Artikkel 15a.03
Püstuvusnõuded purjedega sõitvatele laevadele
1. Artikli 15.03 lõike 3 kohase kallutusmomendi arvutamisel tuleb laeva raskuskeskme kindlaksmääramisel arvestada seesitud purjedega.
2. Kui arvestatakse artikli 15.03 lõike 2 kohaselt kõiki koormustingimusi ning kasutatakse purjede standardseadet, et tohi tuulesurvest tekitatud kallutusmoment ületada kreeninurka 20°. Samal ajal:
|
a) |
arvutamisel tuleb kasutada tuule püsisurvet 0,07 kN/m2, |
|
b) |
süvise ohutusvaru jääk peab olema vähemalt 100 mm ja |
|
c) |
jääkvabaparras ei tohi olla negatiivne. |
3. Staatilise püstuvuse püstuvusõlg peab
|
a) |
saavutama oma maksimaalse väärtuse, kui kreeninurk on 25° või rohkem, |
|
b) |
olema vähemalt 200 millimeetrit, kui kreeninurk on 30° või rohkem, |
|
c) |
olema positiivne kreeninurga juures kuni 60°. |
4. Püstuvusõla all olev ala ei tohi olla väiksem kui
|
a) |
0,055 mrad kuni 30°; |
|
b) |
0,09 mrad kuni 40° või nurga juures, mille puhul kaitsmata ava ulatub veepinnani ning mis on väiksem kui 40°. |
Vahemikus
|
c) |
30° ja 40° vahel või |
|
d) |
30° ja nurga vahel, mille puhul kaitsmata ava ulatub veepinnani ning mis on väiksem kui 40° |
ei tohi see ala olla väiksem kui 0,03 mrad.
Artikkel 15a.04
Laevaehitus ja laevamehaanika alased nõuded
1. Artikli 6.01 lõike 3 ja artikli 9.01 lõike 3 erandina peab varustus olema konstrueeritud püsivatele kreeninurkadele kuni 20°.
2. Artikli 15.15 lõike 7 punkti c erandina võib ukseava alumise serva kõrgust vähendada kuni 200 millimeetrini üle reisijateala põrandapinna. Pärast avamist peab uks sulguma ja lukustuma automaatselt.
3. Artikli 15.06 lõike 10 punkti erandina võib kontrollorgan erijuhtudel lubada teisaldatavate kaitsereelingute kasutamist piirkondades, kus see on vajalik purjede seadmiseks.
4. Artikli 15.06 lõike 5 punkti a ja artikli 15.06 lõike 9 punkti b erandina võib kontrollorgan kuni 25 m pikkustel reisijate veoks mõeldud purjelaevadel lubada vähem kui 800 mm puhaslaiusega ühenduskoridore ja kajutitreppe. Siiski ei tohi nende puhaslaius olla vähem kui 600 mm.
5. Artikli 15.07 tähenduses on purjed peakäitursüsteemiks.
6. Kui purjede abil edasiliikuvas laevas on võimalik kasutada sõukruvi tühikäiku, peavad käitursüsteemi ohustatud osad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.
Artikkel 15a.05
Taglasest üldiselt
1. Taglase osad peavad olema korraldatud nii, et oleks välditud lubamatu hõõrdumine.
2. Kui taglase eritüüpide jaoks on kasutatud muud materjali kui puit, peab see konstruktsioon tagama võrdväärse ohutustaseme käesolevas peatükis sätestatud mõõtmete ja tugevusväärtuste puhul. Tugevuse tõendamiseks
|
a) |
tuleb teha tugevusarvutus või |
|
b) |
saada kinnitus piisava tugevuse kohta volitatud klassifikatsiooniühingult või |
|
c) |
dimensioneerimine peab toimuma tunnustatud reguleerivas raamistikus sätestatud menetluste kohaselt, näiteks Middendorf, Kusk-Jensen). |
Kontrollorganile tuleb esitada tõendavad dokumendid.
Artikkel 15a.06
Mastidest ja peeledest üldiselt
1. Kõik peeled peavad olema tehtud kõrgekvaliteetsest materjalist.
2. Mastipuit peab olema:
|
a) |
ilma tihedalt paiknevate oksakohtadeta; |
|
b) |
ilma maltspuiduta mastimõõdu ulatuses; |
|
c) |
võimalikult sirge tekstuuriga; |
|
d) |
sisaldama nii vähe kui võimalik väändunud kasvukohti. |
3. Kui valitud palk on pigimänd kvaliteeditasemega „puhas ja parem”, võib artiklites 15a.07 kuni 15a.12 esitatud tabelite mõõtusid vähendada 5 %.
4. Kui mastide, marsstengide, raanukkide, poomide ja pukspriitide valmistamiseks kasutatakse mitteümara ristlõikega prusse, peavad need olema siiski võrdväärse tugevusega.
5. Mastialused, mastipukid ja kinnitused tekil, põrandaplaatidel ning vöörtäävis või ahtris peavad olema tehtud nii, et need peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele või kannaksid need jõud üle teistele konstruktsiooniosadele.
6. Olenevalt laeva püstuvusest ja sellele rakenduvatest välisjõududest ning ka kasutada oleva purjepinna jaotumisest võib kontrollorgan käesolevas peatükis sätestatud mõõtude alusel lubada peelede ja kui see on asjakohane, siis taglase ristlõikemõõtmete vähendamist. Tõendamine peab toimuma artikli 15a.05 lõike 2 kohaselt.
7. Kui laeva võnkumise/külgõõtsumise periood sekundites on väiksem kolmest neljandikust tema laiusest meetrites, tuleb järgmistes artiklites sätestatud mõõtmeid suurendada. Tõendamine peab toimuma artikli 15a.05 lõike 2 kohaselt.
8. Artiklites 15a.07 kuni 15a.12 ja 15a.14 esitatud tabelite võimalikud vaheväärtused tuleb interpoleerida.
Artikkel 15a.07
Erisätted mastide kohta
1. Puitmastid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (15) (m) |
Läbimõõt tekil (cm) |
Läbimõõt saalingu kohal (cm) |
Läbimõõt eeselkopis (cm) |
|
10 |
20 |
17 |
15 |
|
11 |
22 |
17 |
15 |
|
12 |
24 |
19 |
17 |
|
13 |
26 |
21 |
18 |
|
14 |
28 |
23 |
19 |
|
15 |
30 |
25 |
21 |
|
16 |
32 |
26 |
22 |
|
17 |
34 |
28 |
23 |
|
18 |
36 |
29 |
24 |
|
19 |
39 |
31 |
25 |
|
20 |
41 |
33 |
26 |
|
21 |
43 |
34 |
28 |
|
22 |
44 |
35 |
29 |
|
23 |
46 |
37 |
30 |
|
24 |
49 |
39 |
32 |
|
25 |
51 |
41 |
33 |
Kui mastil on kaks raad, tuleb läbimõõtusid suurendada vähemalt 10 %.
Kui mastil on rohkem kui kaks raad, tuleb läbimõõtusid suurendada vähemalt 15 %.
Kui mastid on kinnitatud läbi teki, peab mastikanna läbimõõt olema vähemalt 75 % masti läbimõõdust tekitasandil.
2. Mastikinnitused, mastivõrud, saalingud ja eeselkopid peavad olema piisava tugevusega dimensioneeritud ning kinnitatud.
Artikkel 15a.08
Erisätted marsstengide kohta
1. Puidust tengid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (16) (m) |
Jala läbimõõt (cm) |
Läbimõõt keskpikkusel (cm) |
Läbimõõt kinnituse juures (17) (cm) |
|
4 |
8 |
7 |
6 |
|
5 |
10 |
9 |
7 |
|
6 |
13 |
11 |
8 |
|
7 |
14 |
13 |
10 |
|
8 |
16 |
15 |
11 |
|
9 |
18 |
16 |
13 |
|
10 |
20 |
18 |
15 |
|
11 |
23 |
20 |
16 |
|
12 |
25 |
22 |
17 |
|
13 |
26 |
24 |
18 |
|
14 |
28 |
25 |
20 |
|
15 |
31 |
27 |
21 |
Kui tengi külge on kinnitatud nelinurksed purjed, tuleb tabelis esitatud mõõtmeid suurendada 10 %.
2. Tengi ja masti ülekate peab olema võrdne vähemalt 10kordse tengi jala läbimõõduga.
Artikkel 15a.09
Erisätted pukspriitide kohta
1. Puidust pukspriidid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (18) (m) |
Läbimõõt vöörtäävi kohal (cm) |
Läbimõõt keskpikkusel (cm) |
|
4 |
14,5 |
12,5 |
|
5 |
18 |
16 |
|
6 |
22 |
19 |
|
7 |
25 |
23 |
|
8 |
29 |
25 |
|
9 |
32 |
29 |
|
10 |
36 |
32 |
|
11 |
39 |
35 |
|
12 |
43 |
39 |
2. Pukspriidi laeva sees oleva osa pikkus peab olema võrdne vähemalt pukspriidi neljakordse läbimõõduga vöörtäävi kohal.
3. Pukspriidi esiotsa läbimõõt peab olema vähemalt 60 % pukspriidi läbimõõdust vöörtäävi kohal.
Artikkel 15a.10
Erisätted kliiverpoomide kohta
1. Puidust kliiverpoomid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (19)(m) |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
|
Läbimõõt vöörtäävi kohal (cm) |
7 |
10 |
14 |
17 |
21 |
24 |
28 |
31 |
35 |
2. Kliiverpoomi esiotsa läbimõõt peab olema vähemalt 60 % kliiverpoomi läbimõõdust vöörtäävi kohal.
Artikkel 15a.11
Erisätted grootpoomide kohta
1. Puidust grootpoomid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (20)(m) |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
|
Läbimõõt (cm) |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
20 |
21 |
23 |
24 |
25 |
26 |
27 |
2. Läbimõõt pöörlivarda juures peab olema vähemalt 72 % tabelis esitatust.
3. Läbimõõt soodinurga juures peab olema vähemalt 85 % tabelis esitatust.
4. Mastist mõõtes peab suurim läbimõõt olema pikkuse kahe kolmandiku kohal.
5. Kui:
|
a) |
grootpoomi ja ahterliigi vaheline nurk on väiksem kui 65° ning peasoot on kinnitatud poominoka külge või |
|
b) |
soodi kinnituspunkt ei ole soodinurga kohal, |
võib kontrollorgan vastavalt artikli 15a.05 lõikele 2 nõuda suuremat läbimõõtu.
6. Kui purjepind on väiksem kui 50 m2, võib kontrollorgan lubada tabelis esitatud mõõtude vähendamist.
Artikkel 15a.12
Erisätted kahvlite kohta
1. Puidust kahvlid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Pikkus (21)(m) |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
|
Läbimõõt (cm) |
10 |
12 |
14 |
16 |
17 |
18 |
20 |
2. Kahvli toetamata pikkus ei tohi olla rohkem kui 75 %.
3. Piikvalli kaheharulise kinnitustrossi purunemistugevus peab võrduma vähemalt 1,2kordse piikvalli purunemistugevusega.
4. Kinnitustrossi maksimaalne tipunurk tohib olla 60°.
5. Kui lõike 4 erandina on kinnitustrossi tipunurk suurem kui 60°, tuleb tõmbetugevus kohandada tekkida võivate jõududega.
6. Kui purjepind on väiksem kui 50 m2, võib kontrollorgan lubada tabelis esitatud mõõtude vähendamist.
Artikkel 15a.13
Üldsätted seisevtaglase ja jooksevtaglase kohta
1. Seisev- ja jooksevtaglas peavad vastama artiklites 15a.14 ja 15a.15 esitatud tugevusnõuetele.
2. Terastrosside ühendused peavad olema:
|
a) |
pleisitud, |
|
b) |
survehülssides või |
|
c) |
valuhülssides. |
Pleisitud ühendused peavad olema kleeditud ja nende otsad peavad olema margitud.
3. Silmpleisid peavad olema varustatud koussidega.
4. Trossid peavad paiknema nii, et need ei tõkestaks läbipääse ja kajutitreppe.
Artikkel 15a.14
Erisätted seisevtaglase kohta
1. Vöörtaagid ja vandid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Masti pikkus (22)(m) |
11 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
|
Vöörtaagi tõmbetugevus (kN) |
160 |
172 |
185 |
200 |
220 |
244 |
269 |
294 |
|
Vantide tõmbetugevus (kN) |
355 |
415 |
450 |
485 |
525 |
540 |
630 |
720 |
|
Vanditrosside ja -köite arv küljel |
3 |
3 |
3 |
3 |
3 |
3 |
4 |
4 |
2. Paktaagid, tengid, pudinkliivritaagid, kliiverpoomid ja pukspriidi vandid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Masti pikkus (23)(m) |
< 13 |
13-18 |
> 18 |
|
Paktaagi tõmbetugevus (kN) |
89 |
119 |
159 |
|
Tengi tõmbetugevus (kN) |
89 |
119 |
159 |
|
Tengi pikkus (m) |
< 6 |
6-8 |
> 8 |
|
Pudinkliivritaagi tõmbetugevus (kN) |
58 |
89 |
119 |
|
Kliiverpoomi pikkus (m) |
< 5 |
5-7 |
> 7 |
|
Pukspriidi vantide tõmbetugevus (kN) |
58 |
89 |
119 |
3. Eelistada tuleks trossitüüpi 6 × 7 FE tugevusklassiga 1 550 N/mm2. Alternatiivina võib kasutada sama tugevusklassiga trossitüüpe 6 × 36 SE või 6 × 19 FE. Trossitüübi 6 × 19 suurema elastsuse tõttu tuleb tabelis esitatud tõmbetugevusi suurendada 10 %. Muude trossitüüpide kasutamine on lubatud, kui neil on võrdväärsed omadused.
4. Jäiga seisevtaglase kasutamisel tuleb tabelis esitatud tõmbetugevusi suurendada 30 %.
5. Taglase juures võib kasutada üksnes heakskiidetud harke, ringaasasid ja polte.
6. Polte, harke, ringaasasid ja kruvitalrepeid peab saama nõuetekohaselt fikseerida.
7. Veetaagi tõmbetugevus peab olema vähemalt 1,2kordne vastava kliivritaagi või pudinkliivritaagi tõmbetugevusega võrreldes.
8. Kui laeva mahtveeväljasurve on vähem kui 30 m3, võib kontrollorgan lubada tabelis toodud tõmbetugevuste vähendamist järgmiselt:
|
Veeväljasurve jagatuna mastide arvuga (m3) |
Vähendamine (%) |
|
> 20 kuni 30 |
20 |
|
> 10 kuni 20 |
35 |
|
< 10 |
60 |
Artikkel 15a.15
Erisätted jooksevtaglase kohta
1. Jooksevtaglase jaoks tuleb kasutada kunstkiudtrosse või terastrosse. Jooksevtaglase minimaalne tõmbetugevus ja läbimõõt peab sõltuvalt purjepinnast vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Jooksevtaglase liik |
Trossi materjal |
Purjepind (m2) |
Minimaalne tõmbetugevus (kN) |
Trossi läbimõõt (mm) |
|
Taakpurje vall |
Terastraat |
kuni 35 |
20 |
6 |
|
> 35 |
38 |
8 |
||
|
Kunstkiud (polüpropeen-PP) |
Trossi läbimõõt vähemalt 14 mm ja üks plokisiiv iga 25 m2 või selle osa kohta |
|||
|
Kahvelpurje vall Topipurje vall |
Terastraat |
kuni 50 |
20 |
6 |
|
> 50 kuni 80 |
30 |
8 |
||
|
> 80 kuni 120 |
60 |
10 |
||
|
> 120 kuni 160 |
80 |
12 |
||
|
Kunstkiud (PP) |
Trossi läbimõõt vähemalt 18 mm ja üks plokisiiv iga 30 m2 või selle osa kohta |
|||
|
Taakpurje soodid |
Kunstkiud (PP) |
kuni 40 |
14 |
|
|
> 40 |
18 |
|||
|
Kui purjepinda on üle 30 m2, peavad soodid töötama talidena või peab neid saama käitada vintsiga. |
||||
|
Kahvel- ja topi- purje soodid |
terastraat |
< 100 |
60 |
10 |
|
100 kuni 150 |
85 |
12 |
||
|
> 150 |
116 |
14 |
||
|
Topipurje terassootidel peavad alumised otsad olema elastsest materjalist |
||||
|
Kunstkiud (PP) |
Trossi läbimõõt vähemalt 18 mm ja vähemalt kolm plokisiivi. Kui purjepinda on rohkem kui 60 m2, siis üks plokisiiv iga 20 m2 kohta |
|||
2. Jooksevtaglasel, mis on osa seisevtaglasest, peab olema vastavale taagile või vantidele vastav tõmbetugevus.
3. Kui on kasutatud teisi materjale kui lõikes 1 osutatud, peavad need vastama lõike 1 tabelis esitatud tõmbetugevustele.
Ei tohi kasutada polüeteenist trosse.
Artikkel 15a.16
Kinnitused ja taglase osad
1. Kui kasutatakse kunstkiust või terasest trosse, peavad plokisiivid (mõõdetuna trossi tsentrist trossi tsentrini) vastama järgmistele miinimumnõuetele:
|
Terastross (mm) |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
|
Kunstkiud (PP) |
16 |
18 |
20 |
22 |
24 |
26 |
28 |
|
Plokisiiv (mm) |
100 |
110 |
120 |
130 |
145 |
155 |
165 |
2. Erandina lõikest 1 võib trossisiivi läbimõõt olla võrdne terastrossi kuuekordse läbimõõduga, kui terastross ei jookse pidevalt üle siivi.
3. Kinnituste (näiteks hargid, aaspoldid, kruvitalrepid, silmplaadid, poldid, võrud ja seeklid) tõmbejõud peab olema võrdne nende külge kinnitatud seisev- või jooksevtaglasega.
4. Taakide ning pütingvantide kinnitused peavad olema konstrueeritud nii, et nad peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele.
5. Taagi või vandi iga aasa külge võib kinnitada vaid ühe seekli.
6. Purjevallide ja topenantide plokid peavad olema tugevasti kinnitatud masti külge ning selleks kasutatavad pöörlevad kinnitushargid peavad olema heas töökorras.
7. Aaspoltide, klampide, naaglite ja naagelpinkide kinnitused peavad olema konstrueeritud nii, et need peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele.
Artikkel 15a.17
Purjed
1. Peab olema tagatud purjede lihtne, kiire ja ohutu koristamine.
2. Purjepind peab olema sobiv laevatüübile ja veeväljasurvele.
Artikkel 15a.18
Seadmed
1. Laevadel, millel on kliiverpoom või pukspriit, peab olema kliivrivõrk ning piisav arv sobivaid hoide- ja pingutusseadmeid.
2. Lõike 1 kohase varustuse võib ära jätta, kui kliiverpoom või pukspriit on varustatud käeaasaga ja jalatrossiga, mis on piisavalt dimensioneeritud pardal kasutatavate ohutusrakmete kinnitamiseks.
3. Taglastusega töötamiseks peab olema pootsmanitool.
Artikkel 15a.19
Katsetamine
1. Kontrollorgan peab kontrollima taglastust iga 2,5 aasta jooksul. Katsed peavad hõlmama vähemalt järgmist:
|
a) |
purjed, kaasa arvatud külje- ja ahterliigid, soodinurgad ja rehvlüüversid; |
|
b) |
mastide ja teiste peelede seisukord; |
|
c) |
seisev- ja jooksevtaglase seisukord koos trossiühendustega; |
|
d) |
purjede kiireks ja ohutuks koristamiseks kasutatavad seadmed; |
|
e) |
purjevallide ja topenantide plokkide turvaline kinnitamine; |
|
f) |
mastipukkide kinnitamine ja seisev- ning jooksevtaglase muud laeva küljes olevad kinnituspunktid; |
|
g) |
purjede seadmiseks kasutatavad vintsid; |
|
h) |
muud purjetamise jaoks vajalikud seadmed, nagu näiteks sverdid ning nende kasutamiseks vajalik varustus; |
|
i) |
peelede, jooksev- ja seisevtaglase ning purjede hõõrdumise takistamiseks võetavad meetmed; |
|
j) |
artikli 15a.18 kohane varustus. |
2. Masti tekki läbivat ja tekialust osa tuleb kontrollida kontrollorgani poolt määratud ajavahemike järel, kuid mitte harvemini kui kõikide artiklis 2.09 osutatud regulaarkontrollide käigus. Selleks tuleb mast välja võtta.
3. Pardal peab olema tunnistus viimase kontrolli kohta, mille on väljastanud, kuupäevastanud ja allkirjastanud kontrollorgan.
16. PEATÜKK
PUKSIIRIS VEETAVA, TÕUGATAVA VÕI PARRAS-PARDAGA HAALATAVA KOOSSEISU OSAKS OLEVATELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 16.01
Tõukurpuksiiriks sobivad veesõidukid
1. Tõukurpuksiiridena kasutatavatel veesõidukitel peavad olema sobivad tõukeseadmed. Need peavad olema konstrueeritud ja varustatud nii, et:
|
a) |
laevaperel oleks võimalik lihtsalt ja ohutult üle minna ühendusseadme abil ühendatud tõugatavale veesõidukile; |
|
b) |
neil oleks võimalik võtta kindel asend ühendatud veesõidukite suhtes; |
|
c) |
takistada veesõidukite omavahelist liikumist. |
2. Kui veesõidukid on omavahel ühendatud trosside abil, peab tõukurpuksiir olema varustatud vähemalt kahe erivintsiga või samaväärsete ühendusseadmega trosside pingutamiseks.
3. Ühendusseadmed peavad võimaldama moodustada tõugatava veesõidukiga jäika koostu.
Kui koosseis koosneb tõukurpuksiirist ja ühest tõugatavast veesõidukist, peab ühendusseade võimaldama juhitavat liigendühendust. Vajalikud ajamid peavad lihtsalt vastu võtma ülekantava jõu ning neid peab saama kergesti ja ohutult kontrollida. Artikleid 6.02 kuni 6.04 tuleb sellistele ajamitele kohaldada mutatis mutandis.
4. Artikli 3.03 lõike 1 punktis a osutatud põrkevaheseina võib tõukurlaevadel ära jätta.
Artikkel 16.02
Tõugatavaks sobivad veesõidukid
1. Järgnevat ei kohaldata ilma roolisüsteemita, eluruumideta, masina- või katlaruumita lihtritele.
|
a) |
peatükke 5-7 ja 12, |
|
b) |
artikli 8.08 lõikeid 28, artiklit 10.02 ja artikli 10.05 lõiget 1. |
Kui roolisüsteemid, eluruumid, masina- või katlaruumid on olemas, kohaldatakse neile käesoleva lisa asjakohaseid nõudeid.
2. Lisaks peavad praamkonteinerid, mille pikkus L ei ületa 40 m, vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
artiklis 3.03 osutatud põrkevaheseinu ei nõuta, kui praamkonteineri esikülg on suuteline vähemalt 2.5 tundi taluma koormust, mis on ette nähtud samasuguse süvisega ning volitatud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt ehitatud siseveelaevade põrkevaheseintele. |
|
b) |
erandina artikli 8.08 lõike 1 nõuetest ei pea raskesti ligipääsetavad topeltpõhjaga sektsioonid olema äravooluga, kui nende maht ei ületa 5 % praamkonteineri veeväljasurvest lastitud laeva suurima lubatud süvise juures. |
3. Ohutuks ühendamiseks teise veesõidukiga peab tõugatav veesõiduk olema varustatud ühendusseadmetega.
Artikkel 16.03
Parras-pardaga haalatava koosseisu liigutamiseks sobivad veesõidukid
Parras-pardaga haalatavat koosseisu liigutavad veesõidukid peavad olema varustatud pollaritega või võrdväärsete seadistega, mis oma arvu ja korralduse tõttu võimaldavad koosseisu ohutult ühendada.
Artikkel 16.04
Koosseisus pukseeritavateks sobivad veesõidukid
Parras-pardaga koostatud koosseisus pukseeritavad veesõidukid peavad olema varustatud ühendusseadmetega, pollaritega või võrdväärsete seadistega, mis oma arvu ja korralduse tõttu võimaldavad koosseisu ohutul viisil ühendada.
Artikkel 16.05
Pukseerimiseks sobivad veesõidukid
1. Pukseerimiseks sobivad veesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
pukseerimisseadmed peavad olema paigutatud nii, et nende kasutamine ei vähenda laeva, laevapere või kauba ohutust; |
|
b) |
vedur- ja tõukurlaevad peavad olema varustatud pukseerimiskonksuga, mida peab saama roolikambrist ohutult vabastada; seda nõuet ei kohaldata, kui ümberminekut takistab konstruktsioon või muu varustus; |
|
c) |
pukseerimisseadmeteks peavad olema vintsid või pukseerimiskonks. Pukseerimisseadmed peavad asuma eespool sõukruvi tasapinda. Neid nõudeid ei kohaldata kruvirooliga või tsükloidsete sõukruvidega juhitavatele veesõidukitele; |
|
d) |
erandina punktis c sätestatud nõudmistest piisab veesõidukitel, mis liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt annavad liikurlaevadele üksnes pukseerimisabi, sellisest pukseerimisseadmest nagu pollarid või mõnest muust samaväärsest seadmest. Punkti b kohaldatakse mutatis mutandis; |
|
e) |
kui pukseerimistrossid võivad laeva ahtri külge kinni jääda, peavad laeval olema trossipüüduritega kõrvalekallutusvõrud. |
2. Veesõidukeid, mille pikkus L ületab 86 m, ei ole lubatud pukseerida allavoolu.
Artikkel 16.06
Koosseisude navigeerimiskatsed
1. Tõukurpuksiiridele või liikurlaevadele jäigalt ühendatud koosseisu tõukamise loa andmiseks ning selle loa ühenduse tunnistusele märkimiseks peab pädev asutus otsustama, millised tõugatavad koosseisud katsetamiseks esitatakse ja ta peab läbi viima navigeerimiskatsed loa saamiseks esitatud koosseisu selle koostuga (nende koostudega), mis on tema arvates kõige ebasoodsam (ebasoodsamad). Nimetatud koosseis peab vastama artiklites 5.02-5.10 esitatud nõuetele.
Kontrollorgan peab kontrollima, kas 5. peatükis nõutud manöövrite käigus säilib kõikide koosseisu kuuluvate veesõidukite vaheline jäik ühendus.
2. Kui lõikes 1 osutatud katsete ajal on laevadel, mida kas tõugatakse või parras-pardaga haalatakse, sellised eriseadmed, nagu näiteks roolisüsteem, käiturüksused või manööverdusseadmed, või artiklitega 5.02-5.10 vastavuse saavutamiseks vajalikud liigenditega ühendusseadmed, tuleb koosseisu liigutava veesõiduki ühenduse tunnistusele märkida järgmised andmed: nimetatud eriseadmetega varustatud veesõidukite ühendusviis, asend, nimi ja ametlik number.
Artikkel 16.07
Kanded ühenduse tunnistusele
1. Kui veesõiduk on ette nähtud koosseisu pukseerimiseks või koosseisus pukseeritavaks, tuleb tema vastavus artiklites 16.01-16.06 sätestatud asjakohastele nõuetele kanda ühenduse tunnistusele.
2. Koosseisu pukseeriva veesõiduki ühenduse tunnistusele tuleb märkida:
|
a) |
lubatud koosseisud ja koostamisviisid, |
|
b) |
ühendamise liigid, |
|
c) |
ette nähtud suurimad ühendusjõud ja |
|
d) |
kui see on asjakohane, siis ühendustrosside minimaalne tõmbetugevus pikisuunalises ühenduses ning trossipooli arv. |
17. PEATÜKK
UJUVMEHHAMNISMIDELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 17.01
Üldnõuded
Ujuvmehhanismide ehitamisele ja varustusele kohaldatakse peatükke 3, 7-14 ja 16. Käituritega varustatud ujuvmehhanismid peavad vastama ka peatükkide 5 ja 6 nõuetele. Käiturüksusi, mis võimaldavad vaid lühikesi haalamistoiminguid, ei loeta veesõiduki käiturseadmeteks.
Artikkel 17.02
Erandid
1. Kontrollorgan võib lubada erandeid järgmistest nõuetest:
|
a) |
artikli 3.03 lõikeid 1-2 tuleb kohaldada mutatis mutandis; |
|
b) |
artiklit 7.02 tuleb kohaldada mutatis mutandis; |
|
c) |
artikli 12.02 lõike 5 teises lauses sätestatud maksimaalseid helirõhutasemeid võib ületada ujuvmehhanismide jõuülekandeseadmete töötamise ajal, kui öösel keegi töötajatest laevas ei maga; |
|
d) |
erandeid võib teha muudest konstruktsiooni, jõuülekandeseadmeid või varustust puudutavatest nõuetest, kui igal nimetatud juhul on tagatud võrdväärne ohutus. |
2. Kontrollorgan võib mitte nõuda järgmiste nõuete kohaldamist:
|
a) |
artikli 10.01 lõiget 1 ei kohaldata, kui ujuvmehhanismi käitamise ajal on võimalik seda ohutult ankurdada tööankru või vaiade abil. Siiski peab oma käituriga ujuvmehhanismidel olema vähemalt üks artikli 10.01 lõike 1 nõuetele vastav ankur, mille empiiriline tegur k võrdub 45-ga ning T jaoks on võetud väikseim kõrgus; |
|
b) |
artikli 12.02 lõike 1 lause teine osa: kui eluruume on elektri abil võimalik piisavalt valgustada. |
3. Lisaks kohaldatakse ka järgmist:
|
a) |
artikli 8.08 lõike 2 teises lauses peab pilsipump olema mootoriga käitatav; |
|
b) |
artikli 8.10 lõikes 3 võib müra ületada 65 dB(A) 25 m külgkaugusel mis tahes ujuvmehhanismi küljest, kui jõuülekandeseade töötab; |
|
c) |
artikli 10.03 lõikes 1on nõutav vähemalt üks teisaldatav lisakustuti, kui tekile on paigaldatud töötav jõuülekandeseade, mis ei ole püsivalt laeva külge kinnitatud; |
|
d) |
artikli 14.02 lõige 2 hõlmab lisaks majapidamises kasutatavatele vedelgaasiseadmetele ka muid vedelgaasiseadmed. Need seadmed ning nende tarvikud peavad vastama ühe liikmesriigi nõuetele. |
Artikkel 17.03
Täiendavad nõuded
1. Ujuvmehhanismid, mis nende käitamise ajal on mehitatud, peavad olema varustatud üldhäireseadmega. Häiresignaal peab olema selgesti eristatav teistest signaalidest ning eluruumides ja töökohtades peab selle helirõhk olema vähemalt 5 dB(A) võrra kõrgem suurimast kohalikust helirõhutasemest. Häiret peab saama anda roolikambrist ja põhitöökohtadelt.
2. Töötavad seadmed peavad olema piisava tugevusega, et pidada vastu neile rakenduvatele koormustele ning need peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (24).
3. Püstuvus (vastupidavus tasakaalust väljaviimisele) ja tööseadmete ning kui see on asjakohane, siis ka nende tarvikute tugevus peab olema selline, et need suudaksid vastu pidada jõududele, mis tulenevad ujuvmehhanismi eeldatavast kreenist, diferendist ja liikumisest.
4. Kui lasti tõstetakse tõsteseadmete abil, peab tekipaneelidel ja juhtimispunktides olema nähtaval kohal teave püstuvuse ja tugevuse abil tuletatud suurima lubatud koormuse kohta. Kui täiendavate ujukite ühendamisega on võimalik tõstevõimet suurendada, peavad olema selgelt märgitud lubatud väärtused niihästi lisaujukite kasutamise korral kui ka ilma nendeta.
Artikkel 17.04
Süvise ohutusvaru jääk
1. Erandina käesoleva lisa artiklist 1.01 tähendab süvise ohutusvaru jääk käesolevas peatükis lühimat vertikaalset vahemaad veepinna ning ujuvmehhanismi kõige alumise osa vahel, millest alates ujuvmehhanism ei ole enam artikli 17.07 lõikes 4 osutatud momentidest tulenevat kreeni ja diferenti arvestades veetihe.
2. Süvise ohutusvaru jääk on iga pritsme- ja ilmastikukindla ava puhul artikli 17.07 lõike 1 kohaselt piisav, kui see on vähemalt 300 mm.
3. Aval, mis ei ole pritsme- ja ilmastikukindel, peab süvise ohutusvaru jääk olema vähemalt 400 mm.
Artikkel 17.05
Jääkvabaparras
1. Erandina käesoleva lisa artiklist 1.01 tähendab jääkvabaparras käesolevas peatükis lühimat vertikaalset vahemaad veepinna ning teki pealispinna serva vahel, arvestades artikli 17.07 lõikes 4 osutatud momentidest tulenevat kreeni ja diferenti.
2. Jääkvabaparras on artikli 17.07 lõike 1 kohaselt piisav, kui see on vähemalt 300 mm.
3. Jääkvabaparrast võib vähendada, kui kõikide artikli 17.08 nõuete täitmine on tõendatud.
4. Kui ujuki kuju erineb märgatavalt pontooni omast, nagu näiteks silindrikujuliste ujukite puhul, või kui ujuki ristlõikel on rohkem kui neli külge, võib kontrollorgan nõuda või lubada lõikest 2 erinevat vabaparrast. Seda kohaldatakse ka mitmest ujukist koosnevatele ujuvmehhanismidele.
Artikkel 17.06
Kallutuskatse
1. Artiklitele 17.07 ja 17.08 vastav püstuvuse tunnustamine peab põhinema nõuetekohaselt läbiviidud kallutuskatsel.
2. Kui kallutuskatse ajal pole võimalik piisavaid kreeninurki saavutada või kui kallutuskatse tekitab põhjendamatuid tehnilisi raskusi, võib selle asendada laeva raskuskeskme ja kaalu arvutustega. Kaaluarvutusi kontrollitakse süvise mõõtmise abil, kusjuures erinevus ei tohi olla rohkem kui ± 5 %.
Artikkel 17.07
Püstuvuse tunnustamine
1. Jääkvabaparda ja süvise ohutusvaru jäägi piisavuse tunnustamisel tuleb arvestada töötavale jõuülekandeseadmele laeva teel olles rakenduvaid koormusi. Selleks ei tohi diferendi ja kreeni summa ületada 10° ja ujuki põhi ei tohi veest välja kerkida.
2. Püstuvuse tunnustamine hõlmab järgmisi andmeid ja dokumente:
|
a) |
ujukite ja töötavate jõuülekandeseadmete mastaapjoonis ning püstuvuse tunnustamiseks vajalikud üksikasjalikud andmed, nagu näiteks tankide sisu, avad laeva sisemusse pääsemiseks; |
|
b) |
hüdrostaatilised andmed ja graafikud; |
|
c) |
püstuvusõla staatilise püstuvuse graafikud lõikes 5 allpool või artiklis 17.08 nõutud ulatuses; |
|
d) |
töötingimuste kirjeldus koos vastavate andmetega kaalu ja raskuskeskme kohta, sealhulgas ka lastimata seisundis ning seadmete seisund transpordi ajal; |
|
e) |
kreeni-, diferendi- ja püstuvusmomentide arvutamine koos diferendi- ja kreeninurkade ning vastava jääkvabaparda ja süvise ohutusvaru jäägi esitamisega; |
|
f) |
arvutustulemuste kokkuvõte koos töö- ja maksimaalkoormuste piirväärtuste esitamisega. |
3. Püstuvuse tunnustamine peab põhinema vähemalt järgmistel koormuseeldustel:
|
a) |
põhjasüvendajate poolt süvenduse käigus käsitletavate materjalide erikaalud
|
|
b) |
greifersüvendajate puhul tuleb punktis a esitatud väärtusi suurendada 15 %; |
|
c) |
hüdrauliliste põhjasüvendajate puhul tuleb hinnata ka nende maksimaalset tõstejõudu. |
4.1 Püstuvuse tunnustamine peab hõlmama järgmisi momenditekitajaid:
|
a) |
last; |
|
b) |
konstruktsiooni asümmeetria; |
|
c) |
tuulesurve; |
|
d) |
iseliikuvate ujuvmehhanismide kursi muutmine sõidu ajal; |
|
e) |
ristvool, kui see on vajalik; |
|
f) |
ballast ja pardavarud; |
|
g) |
tekilast ja vajadusel veos; |
|
h) |
vedelike vabapinnad; |
|
i) |
inertsjõud; |
|
j) |
muud mehaanilised seadmed. |
Koos mõjuda võivad momendid tuleb kokku liita.
4.2 Tuulesurvemoment arvutatakse välja järgmise valemi abil:
kus:
|
c |
= |
kujust olenev resistentsustegur; Karkassidel c = 1,2 ja massiivsest materjalist sektsioonide piimidel c = 1,6. Mõlema väärtuse puhul arvestatakse tuulepuhanguid. Kogu kontuurjoonega ümbritsetud karkassipindala tuleb pidada tuulele avatud välispinnaks; |
|
pw |
= |
tuule erisurve; see tuleb võtta muutumatult 0,25 kN/m2; |
|
A |
= |
purjesuspind suurima süvise veejoone tasandi korral ruutmeetrites; |
|
lw |
= |
purjesuspinna A raskuskeskme kaugus suurima süvise veetasandist meetrites. |
4.3 Liikumise ajal kursimuutusest tekkinud momentide määramiseks iseliikuvatel ujuvmehhanismidel lõike 4.1 punkti d kohaselt kasutatakse artikli 15.03 lõikes 6 esitatud valemit.
4.4 Lõikes 4.1 punktile e vastavat ristvoolust tulenevat momenti arvestatakse vaid ujuvmehhanismide puhul, mis on töötamise ajaks ankurdatud või kinnitatud silda risti voolusuunaga.
4.5 Lõike 4.1 punkti f kohasest vedelballastist ja vedelpardavarudest tulenevate momentide arvutamisel tuleb kindlaks määrata tankide kõige viimane täitemaht, mis püstuvuse seisukohalt on veel positiivne ning vastavat momenti tulebki arvutustes kasutada.
4.6 Lõike 4.1 punktile i vastavat inertsjõududest tingitud momenti tuleb nõuetekohaselt arvestada, kui on tõenäoline, et koormuse ja töötava jõuülekandeseadme liikumine võivad mõjutada püstuvust.
5. Vertikaalsete külgseintega ujukite püstuvusmoment arvutatakse välja järgmise valemi abil:
|
|
Ma = 10 · D · |
kus:
|
|
= |
metatsentriline kõrgus meetrites; |
|
φ |
= |
kreeninurk kraadides. |
Seda valemit kohaldatakse kreeninurkadele kuni 10° või kreeninurkadele seni kuni need vastavad tekiserva sukeldumisele või põhjaserva veepinnale ulatumisele, otsustav on kõige väiksem nurk. Valemit võib kohaldada kaldus külgseintele kuni kreeninurgani 5°; samuti tuleb kohaldada lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirtingimusi.
Kui ujuki(ujukite) erikuju sellist lihtsustamist ei võimalda, on nõutavad lõike 2 punkti c kohased püstuvusõla graafikud.
Artikkel 17.08
Püstuvuse tunnustamine vähendatud jääkvabaparda puhul
Kui kasutatakse artikli 17.05 lõike 3 kohast vähendatud jääkvabaparrast, tuleb kõikide töötingimuste puhul tõendada et:
|
a) |
pärast vedelike vabapindadega korrigeerimist metatsentriline kõrgus ei ole vähem kui 0,15 m; |
|
b) |
kreeninurkade puhul 0-30° on püstuvusõlg vähemalt h = 0,30-0,28 φn [m] φn on kreeninurk, millest alates püstuvusõla kõvera väärtused on negatiivsed (püstuvusvahemik); see ei tohi olla väiksem kui 20° või 0,35 rad ning seda ei arvestata valemis üle 30° või 0,52 rad puhul, kus φn ühikuks on radiaan (rad) (1° = 0,01745 rad); |
|
c) |
diferendi ja kreeninurkade summa ei ületa 10°; |
|
d) |
säilib artikli 17.04 nõuetele vastav süvise ohutusvaru jääk; |
|
e) |
säilib jääkvabaparras vähemalt 0,05 m; |
|
f) |
kreeninurkade puhul 0-30° on jääkpüstuvusõlg vähemalt h = 0,20–0,23 φn [m] kus φn on kreeninurk, millest alates püstuvusõla kõvera väärtused on negatiivsed, seda ei arvestata valemis rohkem kui 30° või 0,52 rad puhul. |
Jääkpüstuvusõlg on püstuvusõla kõvera ja kallutusõla kõvera vaheline suurim erinevus kui kreen on 0° ja 30° vahel. Kui vesi ulatub laeva siseruumidesse avaneva avani väiksema kreeninurga puhul kui see, mis vastab kahe kõvera maksimaalsele erinevusele, tuleb arvesse võtta sellele kreeninurgale vastavat õlga.
Artikkel 17.09
Lastimärgid ja süviseskaalad
Lastimärgid ja süviseskaalad peavad olema peale kantud artiklite 4.04 ja 4.06 kohaselt.
Artikkel 17.10
Ujuvmehhanismid, millele ei nõuta püstuvuse tunnustamist
1. Artiklite 17.04-17.08 kohaldamist ei nõuta ujuvmehhanismidele:
|
a) |
millel töötavad seadmed ei mõjuta ujuvmehhanismi kreeni ega diferenti, |
|
b) |
mille raskuskeskme igasugune nihe on põhjendatult välistatav. |
2. Kuid
|
a) |
suurimal koormusel peab nende süvise ohutusvaru olema vähemalt 300 mm ja vabaparras vähemalt 150 mm; |
|
b) |
avade puhul, mida ei saa pritsmekindlalt ja veetihedalt sulgeda, peab süvise ohutusvaru jääk olema vähemalt 500φmm. |
18. PEATÜKK
ERINÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE TÖÖKOHAL KASUTAMISEKS MÕELDUD VEESÕIDUKITELE
Artikkel 18.01
Käitamistingimused
V lisa I või II osas osutatud ühenduse tunnistuses määratletud veesõidukid, mis on mõeldud töökohas kasutamiseks, tohivad väljaspool töökohta sõita üksnes tühimassiga; see piirang peab olema märgitud ühenduse tunnistusele.
Seetõttu peab üksnes töökohtades kasutamiseks mõeldud veesõidukitel olema pädeva asutuse väljastatud tunnistus, millel on näidatud tööde kestus ning nende töökohtade geograafilised piirid, kus veesõidukit on lubatud kasutada.
Artikkel 18.02
II osa kohaldamine
Kui käesolevas peatükis ei ole teisiti määratud, peab töökohtades kasutamiseks mõeldud veesõidukite konstruktsioon ja varustus vastama II osa peatükkidele 3-14.
Artikkel 18.03
Erandid
|
1. |
|
2. Kontrollorgan võib mitte nõuda järgmiste nõuete kohaldamist:
|
a) |
artikli 8.06 lõiked 2-8, kui laevapere pardalolek ei ole nõutav; |
|
b) |
artikli 10.01 lõiked 1 ja 3, kui töökohas kasutamiseks mõeldud veesõidukit on võimalik ohutult ankurdada tööankrute või vaiade abil. Siiski peab oma käituriga ujuvmehhanismidel olema vähemalt üks artikli 10.01 lõike 1 nõuetele vastav ankur, mille empiiriliseks teguriks k on võetud 45 ning T on väikseimaks kõrguseks; |
|
c) |
artikli 10.02 lõike 1 punkt c, kui töökohal kasutamiseks mõeldud veesõidukil ei ole oma käiturit. |
Artikkel 18.04
Süvise ohutusvaru ja vabaparras
1. Kui töökohas kasutamiseks mõeldud veesõidukit kasutatakse jäätmekogumis- või punkerpraamina, peab süvise ohutusvaru väljaspool trümmipiirkonda olema vähemalt 300 mm ja vabaparras peab olema vähemalt 150 mm. Kontrollorgan võib lubada väiksemat vabaparrast, kui arvutustega on tõendatud, et püstuvus on piisav lastile erikaaluga 1,5 t/m3 ning et ükski teki serv ei ulatu veeni. Arvesse tuleb võtta vedellasti mõju.
2. Artiklite 4.01 ja 4.02 sätteid tuleb kohaldada mutatis mutandis nendele töökohtadel kasutamiseks mõeldud veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud lõikega 1. Kontrollorgan võib ette näha eespool sätestatust erinevad süvise ohutusvaru ja vabaparda väärtused.
Artikkel 18.05
Jollid
Töökohtadel kasutamiseks mõeldud veesõidukitel ei pea olema jolli, kui:
|
a) |
neil ei ole käiturit või |
|
b) |
joll on töökohal kusagil mujal kättesaadav. |
See erand peab olema märgitud ühenduse tunnistusele.
19. PEATÜKK
AJALOOLISTELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
(välja jäetud)
19a. PEATÜKK
KANALIPARGASTELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
(välja jäetud)
19b. PEATÜKK
4. TSOONI VEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 19b.01
4. peatüki kohaldamine
1. Artikli 4.01 lõigete 1 ja 2 erandina võib 4. tsooni veeteedel sõitvate veesõidukite uste ja avade süvise ohutusvaru, välja arvatud trümmiluukide oma, vähendada järgmiselt:
|
a) |
pritsme- ja ilmastikukindlalt suletavate avade puhul kuni 150 mm; |
|
b) |
avade puhul, mida ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, kuni 200 mm. |
2. Artikli 4.02 erandina võib 4. tsooni veeteedel sõitvate veesõidukite minimaalne vabaparras olla 0 mm, kui lõikele 1 vastavast süvise ohutusvarust peetakse kinni.
20. PEATÜKK
MERELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
(välja jäetud)
21. PEATÜKK
LÕBUSÕIDULAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 21.01
Üldnõuded
Lõbusõidulaevade konstruktsioonile ja varustusele kohaldatakse üksnes artikleid 21.02 ja 21.03.
Artikkel 21.02
II osa kohaldamine
1. Lõbusõidulaevad peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
3. peatüki
|
|
b) |
5. peatükk; |
|
c) |
6. peatüki
|
|
d) |
7. peatüki
|
|
e) |
8. peatüki
|
|
f) |
9. peatüki
|
|
g) |
10. peatüki
|
|
h) |
13. peatükk; |
|
i) |
14. peatükk. |
2. Lõbusõidulaevade puhul, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ (lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (25) hõlmavad esmane kontroll ja regulaarsed kontrollid üksnes:
|
a) |
artiklit 6.08, kui on olemas pöördekiiruse näitur; |
|
b) |
artikli 7.01 lõiget 2, artiklit 7.02, artikli 7.03 lõiget 1 ja artiklit 7.13, kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil; |
|
c) |
artikli 8.01 lõiget 2, artikli 8.02 lõiget 1, artikli 8.03 lõiget 3, artikli 8.05 lõiget 5, artikli 8.08 lõiget 2, artiklit 8.10; |
|
d) |
artikli 10.01 lõikeid 2, 3, 6 ja 14; artikli 10.02 lõike 1 punkti b ning lõike 2 punkte a ja e-h; artikli 10.03 lõike 1 punkte b ja d ja lõikeid 2-6; artiklit 10.05; |
|
e) |
13. peatükki; |
|
f) |
14. peatüki
|
Artikkel 21.03
(välja jäetud)
22. PEATÜKK
KONTEINERILAEVADE PÜSTUVUS
Artikkel 22.01
Üldnõuded
1. Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse konteinerilaevadele, kui liikmesriikides kehtivate kohaldatavate navigatsiooniasutuste määruste kohaselt nõutakse püstuvuse kohta dokumente.
Püstuvusdokumendid peavad olema kontrollitud või kuskil mujal kontrollimiseks esitatud ning need peavad olema kontrollorgani poolt nõuetekohaselt tembeldatud.
2. Püstuvusdokumendid peavad andma laevajuhile piisavalt võrdlevat teavet laeva püstuvuse kohta kõikide koormustingimuste juures.
Püstuvusdokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmist:
|
a) |
teave lubatud püstuvustegurite, lubatud
|
|
b) |
andmed ballastveega täidetavate ruumide kohta; |
|
c) |
püstuvuse kontrollimise viisid; |
|
d) |
juhised laevajuhile arvutamisnäidise kasutamise kohta; |
3. Laevade puhul, mis võivad vedada konteinereid kinnitatult või kinnitamata, peavad olema eri arvutusmeetodid püstuvuse tunnustamiseks konteinerlasti transportimisel kinnitatud ning kinnitamata konteinerites.
4. Konteinerlasti võib pidada kinnitatuks üksnes siis, kui kõik konteinerid on tugevasti kinnitatud laevakere külge konteineri juhikute või kinnitusseadmete abil ning nende asendit ei saa reisi kestel muuta.
Artikkel 22.02
Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitamata konteinerite transpordil
1. Kõik kinnitamata konteineritega laevade püstuvuse arvutamise meetodid peavad vastama järgmistele piirtingimustele:
|
a) |
metatsentriline kõrgus
|
|
b) |
laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade ühistoimel tekkiv kreeninurk ei tohi olla üle 5° ning tekiserv ei tohi vette vajuda; |
|
c) |
laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude toimel tekkiv kallutusõlg määratakse kindlaks järgmise valemi abil: 
kus:
|
|
d) |
tuulesurvest tingitud kallutusõlg määratakse kindlaks järgmise valemi abil: 
kus:
|
|
e) |
vihmavee vabapinnast ja trümmides või kahekordse põhja vahel olevast jääkveest tekkiv kallutusõlg tuleb kindlaks määrata järgmise valemi abil: 
kus:
|
|
f) |
iga koormustingimuse arvutamisel tuleb lähtuda poolest kütuse ja värske vee varust. |
2. Kinnitamata konteinereid vedava laeva püstuvust tuleb pidada piisavaks, kui efektiivne 
ei ületa valemiga saadud 
zul. 
zul tuleb välja arvutada erinevate veeväljasurvete jaoks kogu süvistevahemiku ulatuses.
|
a) |
|
|
b) |
|
Valemis:
|
|
lastitud laeva raskuskeskme suurim lubatud kõrgus tema põhjast [m]; |
|
|
metatsentri kõrgus põhjast [m] vastavalt lõike 3 lähendusvalemile; |
|
F |
vastav efektiivne vabaparras |
|
Z |
pööramisest tingitud tsentrifugaaljõu parameeter 
|
|
v |
laeva maksimaalne kiirus vee suhtes [m/s]; |
|
Tm |
vastav keskmine süvis [m]; |
|
hKW |
lõike 1 punkti d kohane külgtuule survest tingitud kallutusõlg [m]; |
|
hKfO |
lõike 1 punkti e kohaste vedelike vabapindade kallutusõlgade summa [m]. |
Kui ei ole võimalik saada hüdrostaatiliste kõverate lehte, võib 
väärtuse lõike 2 ja artikli 22.03 lõike 2 kohasteks arvutuste tegemiseks kindlaks määrata järgmise lähendusvalemi abil:
|
a) |
pontoonikujulistele laevadele 
|
|
b) |
muudele laevadele 
|
Artikkel 22.03
Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil
1. Kõik kinnitatud konteineritega laevade püstuvuse arvutamise meetodid peavad vastama järgmistele piirtingimustele:
|
a) |
metatsentriline kõrgus
|
|
b) |
laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade ühistoime tõttu ei tohi vee alla jääda ükski laevakeres olev ava; |
|
c) |
laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade toimel tekkivad kallutusõlad määratakse kindlaks artikli 22.02 lõike 1 punktides c-e osutatud valemite abil; |
|
d) |
iga koormustingimuse arvutamisel tuleb lähtuda poolest kütuse ja värske vee varust. |
2. Kinnitatud konteinereid vedava laeva püstuvust tuleb pidada piisavaks, kui efektiivne 
ei ületa 
zul, mis on saadud valemi põhjal, mida kasutatakse erinevate veeväljasurvete arvutamiseks kogu süvisteskaala ulatuses.
|
a) |
|
|
b) |
|
Käesolevas valemis kasutatakse lisaks eespool määratletud mõistetele järgmisi mõisteid:
|
I |
veeliinitasandi inertsjõu põikmoment Tm juures [m4], (lähendusvalemi kohta vt lõiget 3); |
|
i |
põhjaga paralleelse veeliinitasandi inertsjõu põikmoment kõrgusel 
|
|
|
laeva veeväljasurve Tm juures [m3]; |
|
F' |
ideaalne vabaparras F' = H' – Tm [m] või [m] |
|
a |
vertikaalne vahemaa kreeni puhul esimesena üleujutatava ava alaserva ja kreenita laeva veeliini vahel [m]; |
|
b |
sama ava kaugus laeva keskjoonest [m]; |
|
H' |
ideaalne külje kõrgus [m] |
|
q |
tekimajade, luukide, šahtitekkide ja muude tekiehitiste mahtude summa kõrguseni maksimaalselt 1,0 m üle H või kuni madalaima avani kõnesolevas mahus, kusjuures otsustav on madalaim väärtus. Arvesse ei võeta mahuosi, mille kaugus laeva tippudest jääb 0,05 L piiridesse [m3]. |
3. Lähendusvalem I jaoks
Kui ei ole võimalik saada hüdrostaatiliste kõverate lehte, võib veeliinitasandi inertsjõu põikmomendi I välja arvutada järgmise lähendusvalemi abil:
|
a) |
pontoonikujuliste laevade puhul 
|
|
b) |
muude laevade puhul 
|
Artikkel 22.04
Menetlus püstuvuse hindamiseks laeva pardal
Püstuvuse hindamise menetlus võib olla kindlaks määratud artikli 22.01 lõikes 2 osutatud dokumentides.
22a. PEATÜKK
ÜLE 110 M PIKKUSTELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 22a.01
I osa kohaldamine
Lisaks artikli 2.03 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab omanik või tema esindaja enne üle 110 m pikkuse veesõiduki ehitamise alustamist (uue laeva ehitamine või kasutusel oleva laeva pikendamine), välja arvatud meresõidulaevad, teatama sellest sellele kontrollorganile, kes hiljem veesõidukile ühenduse tunnistuse väljastab. Nimetatud kontrollorgan peab ehitamise ajal tegema kontrolle. Kontrolle pole ehitamise ajal vaja teha, kui enne ehitamise alustamist on väljastatud tunnistus, mis tõendab, et laeva ehitamise järelevalvet teostab volitatud klassifikatsiooniühing.
Artikkel 22a.02
II osa kohaldamine
Lisaks II osale tuleb üle 110 m pikkustele laevadele kohaldada artikleid 22a.03-22a.05.
Artikkel 22a.03
Tugevus
Artikli 3.02 lõike 1 punktile a (piki-, põik- ja kohalik tugevus) vastava laevakere piisava tugevuse tunnustamiseks peab volitatud klassifikatsiooniühing väljastama tunnistuse.
Artikkel 22a.04
Ujuvus ja püstuvus
1. Üle 110 m pikkustele laevadele tuleb kohaldada lõikeid 2-9, välja arvatud reisilaevad.
2. Piisav püstuvus, kaasa arvatud püstuvus pärast vigastust, peab olema tõendatud kõige ebasoodsamate koormustingimuste juures.
Püstuvuse arvutamise põhiväärtused — laeva tühimass ja raskuskeskme asukoht — peavad olema kindlaks määratud:
|
— |
kas kreenikatse abil või |
|
— |
üksikasjaliku massi- ja momendiarvutuse abil, kusjuures laeva tühimassi kindlaks tegemiseks kontrollitakse süvist tolerantsipiiriga +/– 5 % arvutusliku massi ja süvisenäitude abil määratud veeväljasurve vahel. |
3. Vigastada saanud laeva ujuvuse tõendamiseks tuleb seda kontrollida täislasti puhul.
Selleks tuleb arvutustega tõendada piisavat püstuvust üleujutuse kriitilistes vahefaasides ja lõppfaasis. Pädevad asutused võivad lubada püstuvuse negatiivseid väärtusi üleujutuse vahefaasides, kui on tõendatud piisav püstuvus pärast vahefaase.
4. Vigastuse puhul tuleb lähtuda järgmistest eeldustest:
|
a) |
Pardavigastuse ulatus
|
|
b) |
Põhjavigastuse pikkus:
|
|
c) |
Iga vigastuspiirkonnas asuv vahesein tuleb lugeda vigastatuks, see tähenda, et vaheseinad peavad paiknema nii, et laev säilitaks ujuvuse ka pärast kahe või enama pikisuunas kõrvuti asetseva sektsiooni üleujutust. Üksnes peamasinaruumi puhul tuleb arvestada ühe-sektsiooni standardit, st tuleb eeldada, et masinaruumi otsvaheseinad ei ole vigastatud. Põhjavigastuste puhul tuleb eeldada, et naabruses olevad põhjasektsioonid on vigastatud. |
|
d) |
Täituvus Eeldatav täituvus on 95 %. Erandina eespool öeldust võib eeldada järgmist täituvust:
Kui arvutus näitab, et mis tahes sektsiooni keskmine täituvus on väiksem, võib kasutada arvutatud väärtust. |
|
e) |
Iga mitteveekindla ava kõige madalam punkt (näiteks uksed, aknad, juurdepääsuluugid) peavad asuma üleujutuse lõppfaasis vähemalt 100 m ülevalpool vigastatud veeliini. |
5. Vigastusejärgne püstuvus on piisav, kui lõike 4 eelduste kohaselt:
|
a) |
üleujutuse lõppfaasis on laeval säilinud süvise ohutusvaru vähemalt 100 mm ning laeva kreeninurk ei ületa 5° või |
|
b) |
ADNR 9. osas määratletud vigastatud laeva püstuvuse arvutamise menetluse kohased arvutused annavad positiivse tulemuse. |
6. Kui üleujutuse asümmeetria vähendamiseks on laev varustatud rist- ja allavooluavadega, ei tohi ühtlustumise aeg ületada 15 minutit, kui üleujutuse vahefaaside ajal on veendutud vigastatud laeva piisava püstuvuse olemasolu.
7. Kui on võimalik veetihedalt sulgeda avasid, mille kaudu vigastamata sektsioone võib täiendavalt üle ujutada, peavad sulgurseadmed olema kasutusjuhendi kohaselt märgistatud.
8. Lõigete 2-5 kohane arvutuste abil tõendamine tuleb lugeda toimunuks, kui ADNR 9. osale vastavad vigastatud laeva püstuvuse arvutused annavad positiivse tulemuse.
9. Kui see on vajalik lõigetes 2 või 3 sätestatud nõuete täitmiseks, tuleb suurima süvise veejoone tasand uuesti kindlaks määrata.
Artikkel 22a.05
Täiendavad nõuded
1. Üle 110 m pikkused laevad peavad:
|
a) |
olema varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga, kus on vähemalt kaks võrdse võimsusega teineteisest sõltumatut mootorit ja roolikambrist juhitav vööritraster, mis toimib tõhusalt ka siis, kui laev on lastimata, või olema varustatud ühe sõukruviga käitursüsteemiga ja roolikambrist juhitava vööritrastriga, mis toimib tõhusalt ka siis, kui laev on lastimata, ning võimaldab laeval peakäitursüsteemi rikke korral omal jõul edasi liikuda; |
|
b) |
olema varustatud artikli 7.06 lõike 1 kohase radari abil juhtimise süsteemiga ning pöördekiiruse näituriga; |
|
c) |
omama artikli 8.08 kohast püsivalt paigaldatud pilsi pumbasüsteemi; |
|
d) |
vastama artikli 23.09 lõike 1.1 nõuetele. |
2. Üle 110 m pikkustel laevadel, välja arvatud reisilaevad, mis lisaks lõikes 1 sätestatule:
|
a) |
on õnnetuse korral raskeid päästeseadmeid kasutamata laeva keskmises kolmandikus eraldi osadeks lahutatavad, kusjuures lahutatud osad säilitavad ujuvuse; |
|
b) |
omavad laevas hoitavat volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistust lahutatud osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse kohta, millel on ka näidatud koormus, mille ületamisel laeva kahe osa ujuvus enam tagatud ei ole; |
|
c) |
on ehitatud ADNR kohaselt topeltkerega laevadena, kusjuures liikurlaevadele kohaldatakse ADNRi 9. osa lõikeid 9.1.0.91 kuni 9.1.0.95 ja tankeritele lõikeid 9.3.2.11.7 ja 9.3.2.13 kuni 9.3.2.15; |
|
d) |
on varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga lõike 1 punkti a lause esimese poole kohaselt, |
tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52, et need laevad vastavad kõikidele punktides a-d esitatud nõuetele.
3. Reisilaevadel pikkusega üle 110 m, mis lisaks lõikes 1 sätestatule:
|
a) |
on ehitatud või ümber ehitatud oma kõrgeima klassi jaoks volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalve all, kusjuures vastavus sellele klassile peab olema tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud tunnistusega ning kehtiv klass ei ole vajalik; |
|
b) |
kas on vähemalt 600 mm kõrguse topeltpõhjaga ja on jaotatud vaheseintega osadeks, mis tagavad mis tahes kahe kõrvuti asetseva veetiheda sektsiooni üleujutuse korral selle, et laev ei vaju oma ujuvusvaru veeliinist sügavamale ning et säilib süvise ohutusvaru jääk 100 mm, või on vähemalt 600 mm kõrguse topeltpõhja ja topeltkerega, kusjuures vahemaa laeva külgseina ja pikivaheseina vahel on vähemalt 800 mm; |
|
c) |
on varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga, millel on vähemalt kaks võrdse võimsusega teineteisest sõltumatut mootorit ja roolikambrist juhitav vööritraster, mis toimib nii piki- kui ka põiksuunaliselt; |
|
d) |
võimaldavad käsitseda ahtriankrut otse roolikambrist, |
tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52, et need laevad vastavad kõikidele punktides a-d esitatud nõuetele.
Artikkel 22a.06
IV osa kohaldamine ümberehitamise korral
Kontrollorgan võib kohaldada 24. peatükki laevadele, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks, üksnes komitee soovitusel.
22b. PEATÜKK
KIIRLAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED
Artikkel 22b.01
Üldnõuded
1. Kiirlaevu ei saa ehitada kajutitega laevadeks.
2. Kiirlaevade pardal on keelatud järgmised seadmed:
|
a) |
artiklile 13.02 vastavad tahiga põletitega seadmed, |
|
b) |
artiklitele 13.03 ja 13.04 vastavad õliaurustuspõletiga ahjud, |
|
c) |
artiklile 13.07 vastavad tahke kütusega kütteseadmed, |
|
d) |
peatükile 14 vastavad vedelgaasiseadmed. |
Artikkel 22b.02
I osa kohaldamine
1. Lisaks artikli 2.03 sätetele peavad kiirlaevad olema ehitatud ja klassifitseeritud sellise volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalve all ning selle kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kellel on olemas erieeskirjad kiirlaevade kohta. Klass tuleb säilitada.
2. Artikli 2.06 erandina on käesoleva peatüki kohaselt väljastatava ühenduse tunnistuse kehtivus viis aastat.
Artikkel 22b.03
II osa kohaldamine
1. Ilma, et see segaks lõike 2 ja artikli 22b.02 lõike 2 kohaldamist, tuleb peatükke 3-15 kohaldada kiirlaevadele, välja arvatud järgmised sätted:
|
a) |
artikli 3.04 lõike 6 punkt 2, |
|
b) |
artikli 8.08 lõike 2 lause a, |
|
c) |
artikli 11.02 lõike 4 laused 2 ja 3, |
|
d) |
artikli 12.02 lõike 4 lause 2, |
|
e) |
artikli 15.06 lõike 3 punkti a lause 2. |
2. Artikli 15.02 lõike 9 ja artikli 15.15 lõike 7 erandina peab olema võimalik kõikide veetihedate vaheseinte uste kaugjuhtimine.
3. Artikli 6.02 lõike 1 erandina peab roolimehhanismi ajami rikke või talitlushäire korral olema võimalik viivitamata kasutusele võtta teine iseseisev roolimehhanismi ajam või käsiajam.
4. Lisaks II osa nõuetele peavad kiirlaevad vastama artiklites 22b.04-22b.12 esitatud nõuetele.
Artikkel 22b.04
Istmed ja turvavööd
Laeval peavad olema istmed reisijate suurimale lubatud arvule. Istmed peavad olema varustatud turvavöödega. Turvavöid ei nõuta, kui on olemas sobiv löögivastane kaitse või kui neid ei nõuta HSC 2000. aasta koodeksi 4. peatüki 6. osa kohaselt.
Artikkel 22b.05
Vabaparras
Artiklite 4.02 ja 4.03 erandina peab vabaparras olema vähemalt 500 mm.
Artikkel 22b.06
Ujuvus, püstuvus ja osadeks jaotamine
Kiirlaevadel peab olema järgmine nõuetekohane dokumentatsioon:
|
a) |
niihästi vigastamata kui vigastatud laeva ujuvuse ja püstuvuse näitajad, mis on piisavad laeva ohutuks käitamiseks veeväljasurvelise ujuvuse faasis; |
|
b) |
püstuvuse näitajad ja stabiliseerimissüsteemid, mis tagavad laeva ohutuse dünaamilise ujuvuse faasis ja üleminekufaasis; |
|
c) |
püstuvuse näitajad dünaamilise ujuvuse faasis ja üleminekufaasis, mis on piisavad veesõiduki ohutuks üleminekuks veeväljasurvelise ujuvuse faasi mis tahes süsteemi talitlushäire korral. |
Artikkel 22b.07
Roolikamber
1. Sisustus
|
a) |
artikli 7.01 lõike 1 erandina peavad roolikambrid olema sisustatud nii, et roolimees ja teine laevapere liige saaksid laeva teel olles kogu aeg oma ülesandeid täita; |
|
b) |
roolikamber peab olema sisustatud nii, et sinna oleksid paigutatud punktis a nimetatud isikute töökohad. Navigeerimis-, manööverdus-, seire ja sidepidamisseadmed ning muud olulised seadmed laeva juhtimiseks peavad asuma üksteisele piisavalt lähedal, et teisel laevapereliikmel ning roolimehel oleks võimalik saada vajalikku teavet ning käsitseda vajalikke juhtimisseadmeid ning muid seadmeid oma istekohtadelt. Kõikidel juhtudel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
|
c) |
punktis a mainitud isikud peavad saama takistamatult töötada punktis b osutatud seadmetega ka siis, kui turvavööd on nõuetekohaselt kinnitatud. |
2. Takistusteta väljavaade
|
a) |
artikli 7.02 lõike 2 erandina ei tohi takistatud väljavaade roolimehe istmelt vööri suunas ületada ühte laeva pikkust olenemata lastist; |
|
b) |
artikli 7.02 lõike 3 erandina ei tohi pimesektorite summa ületada 20° traaversitest rohkem kui 22,5o tahapoole jäävas sektoris. Ükski pimesektor ei tohi olla laiem kui 5o. Kahe pimesektori vahel olev takistusteta väljavaate sektor ei tohi olla kitsam kui 10°. |
3. Seadised
Artiklis 22b.11 osutatud seadmete seire- ja juhtimisseadiste paneelid peavad asuma roolikambris eraldi ning olema selgelt märgistatud. Seda kohaldatakse, kui see on asjakohane, ka ühispäästevahendite vettelaskmise juhtimisseadistele.
4. Valgustus
Kasutamise ajal valgustatud alade ja seadmeosade valgustamiseks tuleb kasutada punast valgust.
5. Aknad
Aknad peavad olema mittepeegelduvad. Peavad olema vahendid päikesepimestuse vältimiseks.
6. Pinnakattematerjalid
Roolikambris tuleb vältida peegelduva pealispinnaga materjalide kasutamist.
Artikkel 22b.08
Täiendav varustus
Kiirlaevadel peab olema järgmine varustus:
|
a) |
artikli 7.06 lõikele 1 vastav radarseade ja pöördekiiruse näitur; |
|
b) |
kergesti kättesaadav individuaalne päästevarustus suurimale lubatud reisijatearvule vastavalt Euroopa standardile EN 395:1998. |
Artikkel 22b.09
Kinnised alad
1. Üldnõuded
Ühiskondlikud ruumid ja eluruumid koos sisustusega peavad olema konstrueeritud nii, et ükski inimene, kes neid ruume nõuetekohaselt kasutab, ei saaks vigastada laeva käivitamisel või seiskamisel tava- ja avariiolukorras või tavasõidul manööverdamise ajal ja rikke või talitlushäire korral.
2. Sidepidamine
|
a) |
Reisijate teavitamiseks ohutusmeetmetest peavad kõik reisilaevad olema varustatud heli- ja valgusseadmetega, mis on kõikidele pardal viibijatele nähtavad ja kuuldavad. |
|
b) |
punktis a kirjeldatud seadmed peavad võimaldama juhiste edastamist reisijatele. |
|
c) |
Iga reisija istme juures peab olema avariiolukordade juhend, mis sisaldab laeva plaani, millel on näidatud kõik väljapääsud, pääseteed, avariivarustus, päästevahendid ning milles on ka juhised päästevestide kasutamiseks. |
Artikkel 22b.10
Väljapääsud ja pääseteed
Pääse- ja evakuatsioonipääseteed peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
roolimiskohalt peab lihtsalt, ohutult ja kiiresti pääsema üldkasutatavatesse ruumidesse ja eluruumidesse; |
|
b) |
avariiväljapääsudeni viivad pääseteed peavad olema selgelt ja püsivalt tähistatud; |
|
c) |
kõik väljapääsud peavad olema nõuetekohaselt tähistatud. Nii seest- kui väljastpoolt peab olema selgelt arusaadav, kuidas avamismehhanism töötab; |
|
d) |
pääseteedel ja avariiväljapääsudel peab olema sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks; |
|
e) |
väljapääsude kõrvale tuleb jätta piisavalt ruumi laevapere liikme jaoks. |
Artikkel 22b.11
Tulekaitse ja tulekahju ennetamine
1. Üldkasutatavad koridorid, ruumid ja eluruumid, samuti kambüüsid ja masinaruumid peavad olema ühendatud asjakohase tulekahju häiresüsteemiga. Tulekahju tekkimine ja asukoht peavad olema automaatselt kuvatud laevapere liikmete poolt pidevalt mehitatud kohas.
2. Masinaruumides peab olema artikli 10.03b kohane püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteem.
3. Üldkasutatavates ruumides ja eluruumides ning nende pääseteedel peab olema artikli 10.03a kohane survestatud vee sprinklersüsteem. Kasutatud vett peab saama kiiresti ja otse välja juhtida.
Artikkel 22b.12
Üleminekusätted
Artikli 1.01 lõikele 22 vastavad kiirlaevad, millel 31. märtsil 2003. aastal on kehtiv ühenduse tunnistus, peavad vastama käesoleva peatüki järgmistele sätetele:
|
a) |
Artiklitele 22b.01, 22b.04, 22b.08, 22b.09, 22b.10, artikli 22b.11 lõikele 1 siis, kui ühenduse tunnistust uuendatakse; |
|
b) |
1. aprillil 2013. aastal artikli 22b.07 lõigetele 1, 3, 4, 5 ja 6; |
|
c) |
1. jaanuaril 2023. aastal kõikidele ülejäänud sätetele. |
III OSA
23. PEATÜKK
LAEVA MEHITAMISEGA SEOTUD VARUSTUS
Artikkel 23.01
(välja jäetud)
Artikkel 23.02
(välja jäetud)
Artikkel 23.03
(välja jäetud)
Artikkel 23.04
(välja jäetud)
Artikkel 23.05
(välja jäetud)
Artikkel 23.06
(välja jäetud)
Artikkel 23.07
(välja jäetud)
Artikkel 23.08
(välja jäetud)
Artikkel 23.09
Laevade varustus
1. Kontrollorgan peab märkima liikurlaevade, tõukurpuksiiride, tõugatavate koosseisude ja reisilaevade kohta käivate ühenduse tunnistuse lahtrisse 47, kas need vastavad või ei vasta lõigete 1.1 ja 1.2 sätetele.
1.1 Standard S1
|
a) |
Käitursüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et roolikambrist oleks võimalik muuta kiirust ning reverseerida sõukruvi telgjõu suunda. Roolikambrist peab saama sisse või välja lülitada laeva käitamiseks kasutatavaid lisamootoreid, kui see ei toimu automaatselt või kui mootorid ei tööta iga sõidu ajal pidevalt. |
|
b) |
Ohualad, mis hõlmavad:
peavad olema jälgitavad seadiste abil, mis edastavad roolikambrisse talitlushäirete korral heli- ja valgussignaale. Helisignaalid võivad olla ühendatud ühte akustilisse hoiatusseadisesse. Neid võib välja lülitada kohe, kui teade talitlushäire kohta on vastu võetud. Valgussignaale peab saama välja lülitada üksnes siis, kui neid aktiveerinud talitlushäired on kõrvaldatud. |
|
c) |
Kütusevarustus ja peamasina jahutus peavad olema automaatsed. |
|
d) |
Roolisüsteemi peab saama käsitseda üks inimene, ilma et ta kasutaks selleks erilist jõudu isegi suurima süvise puhul. |
|
e) |
Riikliku või rahvusvahelise navigatsiooniasutuse määruste kohaste valgus- ja helisignaalide andmine peab olema võimalik, vajadusel ka roolikambrist. |
|
f) |
Kui puudub otseühendus roolikambri ja vööri, ahtri, eluruumide ja masinaruumi vahel, peab laevas olema kõnesidesüsteem. Sidepidamiseks masinaruumidega võib kasutada optilisi või akustilisi signaale. |
|
g) |
Nõutav joll peab olema vettelastav ühe laevapere liikme poolt kohase ajavahemiku jooksul. |
|
h) |
Peab olema prožektor, mida saab juhtida roolikambrist. |
|
i) |
Tõsteseadmete väntade ning muude samasuguste pööratavate osade käitamine ei tohi nõuda suuremat jõudu kui 160 N. |
|
k) |
Ühenduse tunnistusele kantud pukseerimisvintsid peavad olema mootoriga käitatavad. |
|
l) |
Pilsi- ja tekipesupumbad peavad olema mootoriga. |
|
m) |
Põhilised juhtimisüksused ja seireseadised peavad olema ergonoomilised. |
|
n) |
Artikli 6.01 lõikes 1 nõutud seadmed peavad olema roolikambrist kaugjuhitavad. |
1.2 Standard S2
|
a) |
Iseseisvalt käitatavad liikurlaevad:
|
|
b) |
Parras-pardaga haalatava koosseisu pukseerivad liikurlaevad:
|
|
c) |
Iseendast ja tõugatavast laevast koosnevaid koosseise pukseerivad liikurlaevad:
|
|
d) |
Tõugatavat koosseisu tõukavad tõukurpuksiirid.
|
|
e) |
Reisilaevad:
|
Artikkel 23.10
(välja jäetud)
Artikkel 23.11
(välja jäetud)
Artikkel 23.12
(välja jäetud)
Artikkel 23.13
(välja jäetud)
Artikkel 23.14
(välja jäetud)
Artikkel 23.15
(välja jäetud)
IV OSA
24. PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 24.01
Üleminekusätete kohaldamine juba kasutuses olevatele veesõidukitele
1. Artiklite 24.02-24.04 sätteid kohaldatakse üksnes … (27) kehtiva laevatunnistusega laevadele, mis vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtinud määrusele Reini laevakontrolli kohta või mis olid 31. detsembril 1994. aastal ehitamisel või ümberehitamisel.
2. Veesõidukitele, mis ei ole lõikega 1 hõlmatud, kohaldatakse artikli 24.06 sätteid.
Artikkel 24.02
Kasutuses olevatele laevadele tehtavad erandid
1. Ilma et see piiraks artiklite 24.03 ja 24.04 kohaldamist, peavad veesõidukid, mis käesoleva direktiivi sätetele ei vasta
|
a) |
olema kohandatud nii, et need vastavad järgnevas tabelis loetletud üleminekusätete kohaselt nimetatud sätetele ja |
|
b) |
kuni nende kohandamiseni vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale määrusele Reini laevakontrolli kohta. |
2. Järgnevas tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:
|
— |
N.R.C. — sätet ei rakendata kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või muudetud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud („N”) veesõidukitele ning kõnealuste piirkondade ja osade asendamisele („R”) ja ümberehitamisele („C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine („R”) üleminekusätete tähenduses. |
|
— |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine — vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse. |
|
Artikkel ja lõige |
SISU |
TÄHTPÄEV JA MÄRKUSED |
||
|
3. PEATÜKK |
||||
|
3.03 lõike 1 punkt a |
Põrkevaheseina paiknemine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 2 |
Eluruumid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
Ohutusvahendid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|||
|
lõige 4 |
Eluruumide gaasitihedad vaheseinad masina- ja katlaruumide ning trümmidega |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 5 lõige 2 |
Ahterpiigi vaheseinte uste seire |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 7 |
Laeva vöörisektsioonidesse mitteulatuvad ankrud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2041 |
||
|
3.04 lõike 3 teine lause |
Masinaruumides kasutatud isolatsioonimaterjalid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõike 3 kolmas ja neljas lause |
Avamis- ja sulgurseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
3.04 lõige 6 |
Väljapääsud masinaruumidest |
Masinaruumid, mida artikli 1.01 kohaselt enne 1995. aastat masinaruumideks ei peetud, peavad olema N.R.C. puhul varustatud teise väljapääsuga hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
5. PEATÜKK |
||||
|
5.06 lõike 1 esimene lause |
Väikseim kiirus (edasisuunas) |
Veesõidukitel, mille ehitamist on alustatud enne 1996. aastat, ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
6. PEATÜKK |
||||
|
6.01 lõige 1 |
5. peatükis nõutud manööverdusvõime |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 3 |
Alalised loendid ja välistemperatuurid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 7 |
Rooliballerite konstruktsioon |
Veesõidukitel, mille ehitamist on alustatud enne 1996. aastat: hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
6.02 lõige 2 |
Teise ajami käitamiseks piisav üksiktoiming |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 3 |
5. peatükis nõutud manööverdusvõime tagamine teise ajamiga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
6.03 lõige 1 |
Teiste võimsustarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamiga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 2 |
Eraldiasuv õlitank |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
6.05 lõige 1 |
Käsiajami ratas, mida ei käitata jõuajamiga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
6.06 lõige 1 |
Kaks sõltumatut aktiveerimissüsteemi |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
6.07 lõike 2 punkt a |
Õlitanki taseme ja töörõhu seire seadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 2 punkt e |
Puhverseadmete seire |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
6.08 lõige 1 |
Artikli 9.20 kohased nõuded elektriseadmetele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
7. PEATÜKK |
||||
|
7.02 lõike 3 punkt 2 |
Takistamatu väljavaade roolimehe tavalises vaatesuunas |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 5 |
Minimaalne valguse läbilase |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
7.03 lõige 7 |
Häireseadmete väljalülitamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel, kui roolikamber ei ole konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil |
||
|
lõige 8 |
Automaatne ümberlülitamine teisele jõuallikale |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
7.04 lõige 1 |
Peamasinate ja roolisüsteemide juhtimine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõige 2 |
Peamasina juhtimine |
kui roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035, kui liikumissuunda võib saavutada otse; N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 muudel masinatel |
||
|
7.09 |
Häiresüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
7.12 lõige 1 |
Sissetõmmatavad roolikambrid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel. Kui hüdrauliline allalaskmissüsteem puudub: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõiked 2 ja 3 |
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
8. PEATÜKK |
||||
|
8.01 lõige 3 |
Üksnes sisepõlemismootorid, milles põlevate kütuste leekpunkt on üle 55 °C |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
8.02 lõige 1 |
Masinate turvamine tahtmatu käivitamise vastu |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 4 |
Masinaosade kaitse |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel. |
||
|
8.03 lõige 2 |
Seireseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010. |
||
|
lõige 3 |
Kiiruspiirik |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 5 |
Võllipukside konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
8.05 lõige 1 |
Vedelkütuse terastankid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 2 |
Tankiventiilide automaatne sulgemine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõige 3 |
Kütusetankid ei tohi asuda põrkevaheseinast eespool |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 4 |
Kütusetankid ning nende toruliitmikud ei tohi asuda otse masinate või väljalasketorude kohal |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 Selle ajani peavad sobivad seadmed tagama kütuse ohutu eemaldamise |
||
|
lõike 6 laused 3–5 |
Rõhutasandustorude ja ühendustorude paigaldamine ja mõõtmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
8.05 lõige 7 |
Tekil asuv katkestusseadis |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõike 9 esimene lause |
Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 13 |
Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
8.08 lõige 8 |
Lihtne sulgurseadis, mis pole piisav ballastiruumide ühendamiseks ballasti vedamiseks sobivate trümmide tühjendustorudega |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 9 |
Mõõteseadmed trümmi pilssides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
8.09 lõige 2 |
Õlise vee ja kasutatud õli kogumisseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
8.010 lõige 3 |
Paigalseisvate laevade mürataseme piirnorm 65 dB (A) |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
8a. PEATÜKK |
||||
|
|
Kohaldatakse Reini laevakontrolli määruse 8a. peatüki üleminekusätteid |
|
||
|
9. PEATÜKK |
||||
|
9.01 lõike 1 teine lause |
Kontrollorganile esitatavad asjakohased dokumendid. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõike 2 teine taane |
Laevas hoitavad pea-, avarii- ja jaotuskilbi lülitusskeemid. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 3 |
Õhutemperatuur siseruumides ja tekil. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.02 lõiked 1–3 |
Elektrivarustussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.05 lõige 4 |
Maandusjuhtmete ristlõige |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
9.11 lõige 4 |
Akude tõhus õhutamine, kui neid hoitakse suletud sektsioonis, kapis või kastis |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
9.12 lõike i 2 punkt a |
Lülitusseadmete paigaldamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõike 3 punkt b |
Maanduse jälgimise süsteem nii heli- kui valgushäiresignaaliga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.13 |
Vooluahela avariikatkestid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.14 lõike 1 teine lause |
Ühe polaarsusega lülitite keelamine pesupesemisruumides, duširuumides, pesuruumides ning muudes märgruumides. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.15 lõige 2 |
Minimaalne kaabli ristlõige 1,5 mm2 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 9 |
Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
9.16 lõike 3 teine lause |
Teine vooluahel |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
9.19 |
Mehhaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
9.20 |
Elektroonilised seadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
9.21 |
Elektromagnetiline vastavus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
10. PEATÜKK |
||||
|
10.01 |
Ankruseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
10.02 lõike 2 punkt a |
Tunnistus sildumis- ja muude trosside kohta |
Esimene asendatav kaabel laevas: N.R.C., hiljemalt 1.1.2008 Teine ja kolmas kaabel: 1.1.2013 |
||
|
10.03 lõige 1 |
Euroopa norm |
Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010 |
||
|
lõige 2 |
Sobivus A, B ja C tuleklassiga |
Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010 |
||
|
lõige 4 |
CO2 sisalduse ja ruumi suuruse suhe |
Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010 |
||
|
10.03a |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambrites ja reisijateruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
10.03b |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides |
|||
|
10.04 |
Euroopa normide kohaldamine jollidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015. |
||
|
10.05 lõige 2 |
Täispuhutavad päästevestid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010. Päästeveste, mis on olnud laevas 30.9.2003, võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010. |
||
|
11. PEATÜKK |
||||
|
11.02 lõige 4 |
Tekkide välisservade ja töökohtade varustus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
11.04 |
Külgtekid |
(29) Ühenduse tunnistuse esmane väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2035, kui on suurem kui 7,30 m. |
||
|
11.05 lõige 1 |
Juurdepääs töökohtadele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõiked 2 ja3 |
Uksed ja juurdepääsud, väljapääsud ja vahekäigud, kui põrandapindade vahe on üle 0,50 meetri. |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine. |
||
|
lõige 4 |
Pidevalt mehitatud töökohtade trepid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
11.06 lõige 2 |
Väljapääsud ja avariiväljapääsud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
11.07 lõike 1 teine lause |
Redelid, astmed ja samalaadsed paigaldised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõiked 2 ja 3 |
|
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine |
||
|
11.10 |
Luugikaaned |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
11.11 |
Vintsid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
11.12 lõiked 2-6 ja 8–10 |
Kraanad: tootja silt, suurimad lubatud koormused, kaitseseadised, arvutuskatse, kontrollimine ekspertide poolt, laevas olevad tunnistused |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
11.13 |
Tuleohtlike vedelike hoidmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
12. PEATÜKK |
||||
|
12.01 lõige 1 |
Eluruumid laeva pardal tavaliselt elavatele isikutele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
12.02 lõige 3 |
Põrandate asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 4 |
Elu- ja magamisruumid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 6 |
Eluruumide puhaskõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 8 |
Salongide vaba põrandapind |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 9 |
Ruumide ruumala |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 10 |
Õhuruumala inimese kohta. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 11 |
Uste mõõdud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõike 12 punktid a ja b |
Treppide asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
lõige 13 |
Ohtlike vedelike või gaaside torud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
12.03 |
Sanitaarseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
12.04 |
Kambüüsid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
12.05 |
Joogivesi |
N.R.C., hiljemalt 31.12.2006 |
||
|
12.06 |
Küte ja ventilatsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
12.07 lõike 1 teine lause |
Muud eluruumide paigaldised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
15. PEATÜKK |
||||
|
15.01 lõike 1 punkt d |
Artikli 9.14 punkti 3 teise lause mittekohaldamine nimipingele üle 50 V |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 2 punkt c |
Artikli 13.07 kohaste tahket kütust kasutavate kütteseadmete keelamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 Sätet ei kohaldata tahkekütusemootoritega (aurumootoritega) veesõidukitele |
||
|
punkt e |
Peatüki 14 kohaste vedelgaasiaparaatide keelamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.02 lõige 2 |
Vaheseinte arv ja asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõike 5 teine lause |
Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub |
Reisilaevadel, mille ehitamist on alustatud enne 1.1.1996 kohaldatakse nõuet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõike 10 alapunkt c |
Sulgemiseks kuluv aeg |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 12 |
Optiline hoiatussüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõige 15 |
Topeltpõhjade ja kimmipilsikanalite minimaalne kõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.03 lõiked 1-6 |
Vigastamata püstuvus |
N.R.C., ja kui peal on maksimaalne arv reisijaid, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõiked 7 ja 8 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 9 |
2-sektsiooniline staatus |
N.R.C. |
||
|
lõiked 10-13 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.05 lõiget 2 punkt a |
Reisijate arv, kelle jaoks artikli 15.06 punkti 8 kohase evakuatsiooniala olemasolu on tõendatud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
punkt b |
Artikli 15.03 kohases püstuvusarvutuses arvestatud reisijate arv |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.06 lõiget 1 punkt a |
Reisijateruumid kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri pool ja ahterpiigivaheseina tasandist eespool |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 3 punkt c esimene lause |
Väljapääsude puhaskõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
teine lause |
Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius |
0,7 m mõõtmiseks, N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.06 lõige 3 punkt f esimene lause |
Avariiväljapääsude mõõtmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
punkt g |
Liikumispuudega inimestele mõeldud ruumide väljapääsud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 4 punkt d |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud uksed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 5 |
Nõuded koridoridele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 6 punkt b |
Pääseteed evakuatsioonialadele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
punkt d |
Pääseteedel ei tohi olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 7 |
Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 8 |
Kogunemisalade kohta käivad nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 9 |
Reisijatealade treppidele ja trepimademetele esitatavad nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõike 10 punkt a esimene lause |
Reelingud vastavalt Euroopa standardile EN 711: 1995 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
teine lause |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingute ja reelingute kõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.06 lõike 10 punkt b teine lause |
Avade puhaslaius, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega inimesed laevaminekuks ja laevast väljumiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 13 |
Liikumispuudega inimeste liikumisalad ja nende alade seinad |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 14 esimene lause |
Liikumisalade klaasuste ja -seinte ning aknapaneelide konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 15 |
Täielikult panoraampaneelidest tehtud tekiehitistele ja nende katustele esitatavad nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 16 |
Artiklile 12.05 vastavad joogiveesüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 31.12.2006 |
||
|
lõike 17 teine lause |
Nõuded liikumispuudega inimestele mõeldud tualettruumidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 18 |
Avatava aknata kajutite ventilatsioonisüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 19 |
Artikli 15.06 nõuded laevapere liikmete ja pardapersonali eluruumidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.07 |
Nõuded käitursüsteemile |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.08 lõige 2 |
Nõuded reisijatealade valjuhääldisüsteemidele |
Reisilaevade puhul, mille LWL on vähem kui 40 m või mis ei ole ette nähtud rohkem kui 75 inimesele, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 3 |
Nõuded häiresüsteemile |
Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 4 |
Pilsi taseme häiresüsteem iga veetiheda sektsiooni jaoks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 5 |
Kaks mootoriga pilsipumpa |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 6 |
Püsivalt paigaldatud pilsisüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 8 |
Ventilatsioonisüsteemid CO2 eemaldussüsteemidele allpool tekki olevates ruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.09 lõige 3 |
Asjakohane transportimisvarustus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.09 lõige 4 |
Individuaalsed päästevahendid lastele |
Kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010 loetakse seda varustust individuaalsete päästevahendite alternatiiviks |
||
|
|
Päästevahendid |
Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 punkti 5 kohaselt enne 1.1.2005, neid päästevahendeid loetakse isiklike päästevahendite alternatiiviks Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega artikli 15.09 punkti 6 kohaselt enne 1.1.2005, neid loetakse individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 5 punktid b ja c |
Piisav istumisruum, ujuvus vähemalt 750 N |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
punkt f |
Stabiilne diferent ja asjakohased haardeseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
punkt i |
Sobivad evakuatsioonivahendid inimeste toimetamiseks evakuatsioonialadelt päästepaatidesse |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 10 |
Mootori ja prožektoriga varustatud laevapaat |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.10 lõige 2 |
Artikli 9.16 punkt 3 on ka kohaldatav vahekäikudele ja reisijate puhkeruumidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 3 |
Piisav avariivalgustus |
Avariivalgustus N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
15.10 lõige 4 |
Avarii-jõujaam |
Ühepäevareiside laevadele, mille LWL on 25 m või vähem, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
punkt f |
Prožektorite avariitoide vastavalt artikli 10.02 punkti 2 punktile i |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
punkt i |
Liftide ja tõsteseadmete avariitoide vastavalt artikli 15.06 lõike 9 teisele lausele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 6 |
Nõuded avariijõujaamale: |
|
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
15.11 lõige 1 |
Tulekaitse Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 2 |
Piirete konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 3 |
Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides, kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid ja ka tekikatted peavad olema leekiaeglustavad |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
||
|
lõige 4 |
Salongide laed ja seinakatted, mis on valmistatud mittesüttivatest materjalidest |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 5 |
Kogunemisalade mööbel ja sisseseade, mis on valmistatud mittesüttivast materjalist |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 6 |
Katsetatud koodeksi kohaselt |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 7 |
Salongide isolatsioonimaterjalid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 8 |
Nõuded vaheseinte ustele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 9 |
Seinad |
Kajutitega laevadel, kus ei ole automaatset survestatud vee sprinklersüsteemi, kajutitevaheliste seinte otsad: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 10 |
Piirded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.11 lõige 11 |
Tuulekaitsed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõike 12 teine lause |
Terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist trepid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 13 |
Sisetreppide piirded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 14 |
Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 15 |
Kambüüside ja õhupuhastiga pliitide ventilatsioonisüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 16 |
Juhtimiskeskused, treppide seinad, kogunemisalad ja suitsueemaldussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 17 |
Tulekahju häiresüsteem |
Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.12 lõige 1 |
Käsitulekustutid |
Tulekustutid ja kustutusmaterjalid kambüüsides, juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõige 2 |
Hüdrantsüsteem |
Teine tulekustutuspump: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 3 |
Nõuded hüdrantsüsteemidele |
Surve ja veejoa pikkus: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 6 |
Materjalid, kaitse rikkimineku eest |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.12 lõige 7 |
Torude ja hüdrantide külmumisvõimaluse vältimine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 8 punkt b |
Tulekustutuspumpade iseseisev käitamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
punkt c |
Veejoa pikkus kõikidel tekkidel |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
punkt d |
Tulekustutuspumpade paigaldamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõige 9 |
Tulekustutussüsteem masinaruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.14 lõige 1 |
Reoveekogumis- ja kõrvaldamisseadmed |
Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 2 |
Nõuded reoveekogumistankidele |
Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja mitte üle 50 reisijaga ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
15.15 lõige 1 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
||
|
lõige 4 |
välja jäetud |
|
||
|
lõige 5 |
Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega |
Reisilaevadel, mille reisijate maksimaalne lubatud arv on 250 või kus on 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
15.15 lõige 6 |
Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega |
Reisilaevadel, mille reisijate maksimaalne lubatud arv on 250 või kus on 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
lõike 9 punkt a |
Vedelgaasiseadmete häiresüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 14.15 |
||
|
punkt b |
Artikli 15.09 lõikele 5 vastavad ühispäästevahendid 5 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
||
|
16. PEATÜKK |
||||
|
16.01 lõige 2 |
Erivintsid ning samaväärsed ühendusseadmed |
Nõuet kohaldatakse veesõidukitele, mis on enne 1.1.1995 saanud litsentsi tõukamiseks ilma nõuetekohaste kinnitusvahenditeta, üksnes N.R.C. puhul, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
16.01 lõike 3 viimane lause |
Nõuded ajamitele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
|
17. PEATÜKK |
||||
|
17.02 lõige 3 |
Täiendavad nõuded |
Kohaldatakse samu üleminekusätteid kui need, mis on osutatud vastavas artiklis |
||
|
17.03 lõige 1 |
Üldine häiresüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
lõige 4 |
Suurim lubatud koormus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
17.04 lõiked 2 ja 3 |
Süvise ohutusvaru jääk |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
17.05 lõiked 2 ja 3 |
Jääkvabaparras |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
17.06, 17.07 ja 17.08 |
Kallutuskatse ja püstuvuse tunnustamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
17.09 |
Lastimärgid ja süviseskaalad |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
||
|
20. PEATÜKK |
||||
|
|
Kohaldatakse Reini laevakontrolli määruse 20. peatüki üleminekusätteid |
|
||
|
21. PEATÜKK |
||||
|
21.01–21.02 |
|
Nõudeid kohaldatakse lõbusõidulaevadele, mis on ehitatud enne 1.1.1995, üksnes N.R.C. puhul, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
||
Artikkel 24.03
Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976
1. Lisaks artikli 24.02 sätetele kohaldatakse veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976, järgmisi sätteid.
Alltoodud tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:
|
— |
R.C. — sätet ei kohaldata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele („R”) ja ümberehitamisele („C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine („R”) üleminekusätete tähenduses. |
|
— |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine — vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse. |
|
Artikkel ja lõige |
SISU |
TÄHTPÄEV JA MÄRKUSED |
|
3. PEATÜKK |
||
|
3.03 lõige 1 alapunkt a |
Põrkevaheseina asend |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
|
3.04 lõige 2 |
Punkrite ning eluruumide ja reisijatealade ühispindala |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
|
lõige 7 |
Maksimaalne lubatud helirõhutase |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015 |
|
4. PEATÜKK |
||
|
4.01 lõige 2, 4.02 ja 4.03 |
Süvise ohutusvaru, vabaparras, minimaalne vabaparras |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015 |
|
7. PEATÜKK |
||
|
7.01 lõige 2 |
Laeva poolt tekitatud helirõhk |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
7.05 lõige 2 |
Laevatulede seire |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: |
|
8. PEATÜKK |
||
|
8.08 lõiked 3 ja 4 ja 4 |
Minimaalane pumpamismaht ja äravoolutorude siseläbimõõt |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015 |
|
8.10 lõige t 2 |
Laeva poolt sõidu ajal tekitatud müra |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9. PEATÜKK |
||
|
9.01 |
Nõuded elektriseadmetele |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.03 |
Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.06 |
Lubatav maksimumpinge |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.10 |
Generaatorid ja mootorid |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.11 lõige 2 |
Akude paigaldus |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.12 |
Lülitusseadmete paigaldamine |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.14 |
Armatuurid |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.15 |
Kaablid |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
9.17 |
Laevatuled |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
|
12. PEATÜKK |
||
|
12.02 lõige 5 |
Müra ja vibratsioon eluruumides |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015 |
|
15. PEATÜKK |
||
|
15.02 lõige 5, lõige 6 esimene lause, lõiked 7-11 ja lõige 13 |
Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
|
15.02 lõige 16 |
Veetihedad aknad |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
|
15.04 |
Süvise ohutusvaru, vabaparras, meetmed sukeldumisel |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
|
15.05 |
Reisijate arv |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015 |
|
15.10 lõige 4, lõige 6, lõige 7, lõige 8 ja lõige 11 |
Avarii-jõujaam |
R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
2. Ühepäevareiside laevadele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976, kohaldatakse artikli 15.11 lõike 3 punkti a kuni ühenduse tunnistuse esmakordse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2045 koos sättega, mille kohaselt üksnes värvid, värnitsad, kattekihid ja muud pääseteede pinnakattematerjalid ning muud paneelide pinnatöötlusmaterjalid peavad olema tulekindlad ega tohi eraldada ohtlikes kogustes suitsu ja mürgiseid aurusid.
3. Ühepäevareiside laevadele, mis on ehitatud 1. aprillil 1976 või enne seda, kohaldatakse kuni ühenduse tunnistuse esimese väljastamise või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2045, 12. jao artiklit 15.11 eritingimusega, mille kohaselt võib pääseteede trepid kandvate teraskoostude vormis treppide asemel konstrueerida nii, et need jäävad tulekahju korral kasutatavaks umbeks sama pikaks ajaks, kui kandvate teraskoostude vormis trepid.
Artikkel 24.04
Muud erandid
1. Laevade puhul, mille minimaalne vabaparras on kindlaks määratud Reini laevakontrolli määruse artikli 4.04 kohaselt, mida kohaldati 31. märtsil 1983. aastal, võib kontrollorgan omaniku taotlusel vabaparda kindlaks määrata Reini laevakontrolli määruse artikli 4.03 kohaselt, mida kohaldatakse 1. jaanuaril 1995. aastal.
2. Laevad, mille kiil on maha pandud enne 1. juulit 1983, ei pea vastama Reini laevakontrolli määruse 9. peatükile, kuid need peavad vastama vähemalt sama määruse 6. peatükile, mida kohaldatakse 31. märtsil 1983.
3. Artikli 15.06 lõike 3 punkte a-e ja artikli 15.12 lõike 3 punkti a kohaldatakse üksikvooliku pikkuse osas veesõidukitele, mille kiil on maha pandud pärast 30. septembrit 1984 ning kõnealuste piirkondade ümberehitamisele hiljemalt siis, kui ühenduse tunnistus on esimest korda väljastatud või muudetud pärast 1. jaanuari 2045.
4. Kui üleminekusätete kehtivuse lõppemise järel on käesolevate sätete järgimine praktikas raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan komitee soovituste põhja lubada erandeid nimetatud sätetest. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.
5. Kui nendes sätetes seoses seadmete konstrueerimisele esitatavate nõuetega osutatakse Euroopa või rahvusvahelisele standardile, võib selliseid seadmeid pärast standardi läbivaatamist kasutada veel 20 aastat.
Artikkel 24.05
(välja jäetud)
Artikkel 24.06
Erandid veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud artikliga 24.01
1. Alltoodud sätteid kohaldatakse:
|
a) |
veesõidukitele, millele väljastati Reini laevakontrolli määruse kohane laevatunnistus esimest korda 1. jaanuari 1995 ja … (27) vahel, tingimusel, et need laevad ei olnud 31. detsembril 1994. aastal ehitamisel või ümberehitamisel; |
|
b) |
veesõidukitele, mis on saanud mõne muu laevasõiduloa 1. jaanuari 1995 ja … (27) vahel. |
2. Peab olema tõendatud, et nimetatud veesõidukid vastavad Reini laevakontrolli määrusele, mida kohaldati laevatunnistuse või mõne muu laevasõiduloa väljastamise ajal.
3. Peab olema kinnitatud laeva vastavus sätetele, mis vastavalt allpool esitatud üleminekusätetele jõustuvad pärast esmakordset laevatunnistuse või muu laevasõiduloa väljastamist.
4. Artikli 24.04 lõikeid 4 ja 5 tuleb kohaldada mutatis mutandis.
5. Alltoodud tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:
|
— |
N.R.C. — sätet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud („N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele („R”) ja ümberehitamisele („C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine („R”) üleminekusätete tähenduses. |
|
— |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine — vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse. |
|
Artikkel ja lõige |
SISU |
TÄHTPÄEV JA MÄRKUSED |
Kehtib laevatunnistuse või muu laevasõiduloaga veesõiduki puhul |
||
|
3. PEATÜKK |
|||||
|
3.03 lõige lõige t 7 |
Laeva vöörisektsioonidesse mitteulatuvad ankrud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2041 |
1.10.1999 |
||
|
3.04 lõike 3 teine lause |
Masinaruumide isolatsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.4.2003 |
||
|
lõige 3 laused 3 ja 4 |
Avamis- ja sulgurseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.10.2003 |
||
|
8. PEATÜKK |
|||||
|
8.02 lõige 4 |
Masinaosade kaitsmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.4.2003 |
||
|
8.03 lõige 3 |
Kiiruspiirik |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.4.2004 |
||
|
8.05 lõike 9 esimene lause |
Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.4.1999 |
||
|
lõige 13 |
Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate, vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.4.1999 |
||
|
8a. PEATÜKK |
|||||
|
|
Kohaldatakse Reini laevakontrollimääruse 8a. peatüki üleminekusätteid |
|
|
||
|
10. PEATÜKK |
|||||
|
10.02 lõike 2 punkt a |
Terastrosside ja trosside tunnustamine |
Esimene asendatud tross laevas: N.R.C., hiljemalt 1.1.2008. Teine ja kolmas tross: 1.1.2013. |
1.4.2003 |
||
|
10.03 lõige 1 |
Euroopa standard |
Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010 |
1.4.2002 |
||
|
lõige 2 |
Sobib tuleklassidele A, B ja C |
Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010 |
1.4.2002 |
||
|
10.03a |
Püsivalt paigaldatud tulekustutusvahendid kajutites, roolikambrites ja reisijatealadel |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
1.4.2002 |
||
|
10.03b |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides |
(30) hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 |
1.4.2002 |
||
|
10.04 |
Euroopa normide kohaldamine jollidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.10.2003 |
||
|
10.05 lõige 2 |
Täispuhutavad päästevestid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010. Päästeveste, mis on olnud laevas 30.9.2003, võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010 |
1.10.2003 |
||
|
11. PEATÜKK |
|||||
|
11.13 |
Tuleohtlike vedelike hoidmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.10.2002 |
||
|
15. PEATÜKK |
|||||
|
15.01 lõike 1 punkt c |
Artikli 8.06 lõike 2 teist lauset ei kohaldata |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
punkt d |
Artikli 9.14 lõike 3 teist lauset üle 50 V nimipingele ei kohaldata |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 2 punkt b |
Artikli 13.04 kohaste õliaurustuspõletiga ahjude keelamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
punkt c |
Artikli 13.07 kohaste tahket kütust kasutavate kütteseadmete keelamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
punkt e |
Peatüki 14 kohaste vedelgaasiseadmete keelamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.02 lõige 2 |
Vaheseinte arv ja asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 5 teine lause |
Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub |
Reisilaevadel, mis on vette lastud enne 1.1.1996 kohaldatakse nõuet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 15 |
Topeltpõhjade ja kimmipilsikanalite minimaalne kõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.03 lõiked 1-6 |
Vigastamata püstuvus |
N.R.C., ja kui peal on maksimaalne arv reisijaid, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.03 lõige 7 ja 8 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 9 |
2-sektsiooniline staatus |
N.R.C. |
1.1.2007 |
||
|
lõiked 10-13 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.05 lõige 2 punkt a |
Reisijate arv, kelle jaoks artikli 15.06 lõike 8 kohase evakuatsiooniala olemasolu on tõendatud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige b |
Artikli 15.03 kohases püstuvusarvutuses arvestatud reisijate arv |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.06 lõige 1 |
Reisijateruumid kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri pool ja eespool ahterpiigi vaheseina tasandit |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 2 |
Kapid ja artiklis 11.13 osutatud ruumid tuleohtlike vedelike hoidmiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõike 3 punkti c esimene lause |
Väljapääsude puhaskõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
teine lause |
Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius |
0,7 m mõõtmiseks, N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.06 lõike 3 punkti f esimene lause |
Avariiväljapääsude mõõdud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
punkt g |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ruumide väljapääsud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 4 punkt d |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud uksed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige t 5 |
Nõuded ühenduskoridoridele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 6 punkt b |
Pääseteed, mis viivad evakuatsioonialadele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
punkt c |
Pääseteed ei tohi läbida masinaruume või kambüüsi. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
punkt d |
Pääseteedel ei tohi olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 7 |
Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 8 |
Kogunemisalade nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike i 9 punktid a-c ja viimane lause |
Reisijatealade treppide ja trepimademete nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 10 punkti a esimene lause |
Reelingud vastavalt Euroopa standardile EN 711: 1995 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
teine lause |
Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingute ja reelingute kõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
punkti b teine lause |
Avade puhaslaius, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega inimesed laevaminekuks ja laevast väljumiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 12 |
Maabumissillad Euroopa standardi EN 14206: 2003 kohaselt |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 13 |
Liikumispuudega inimeste liikumisalad ja nende seinad |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 14 esimene lause |
Liikumisalade klaasuste ja -seinte ning aknapaneelide konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 15 |
Täielikult panoraampaneelidest tehtud tekiehitistele või nende katustele esitatavad nõuded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 16 |
Artikli 12.05 kohased joogiveesüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõike 17 teine lause |
Nõuded liikumispuudega inimestele kohandatud tualettruumidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 18 |
Avatava aknata kajutite ventilatsioonisüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.07 |
Nõuded käitursüsteemile |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2007 |
||
|
15.08 lõige 2 |
Nõuded reisijatealade valjuhääldisüsteemidele |
Reisilaevade puhul, mille LWL on vähem kui 40 m või mis ei ole ette nähtud rohkem kui 75 inimesele, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 3 |
Nõuded häiresüsteemile |
Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 3 alapunkt b |
Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust laevaperele ja pardapersonalile |
Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 4 |
Pilsi taseme häiresüsteem iga veetiheda sektsiooni jaoks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 5 |
Kaks mootoriga pilsipumpa |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 6 |
Artikli 8.06 lõike 4 kohane püsivalt paigaldatud pilsisüsteem 4 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 7 |
Külmhoiuruumide avamine seestpoolt |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 8 |
Ventilatsioonisüsteemid CO2 eemaldussüsteemidele allpool tekki olevates ruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 9 |
Esmaabipakid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
15.09 lõike 1 esimene lause |
Päästepoid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 2 |
Individuaalsed päästevahendid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 3 |
Asjakohane transportimisvarustus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
15.09 lõige 4 |
Euroopa standarditele N 395: 1998 või EN 396: 1998 vastavad individuaalsed päästevahendid 100 % reisijatele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
|
Individuaalsed päästevahendid lastele |
Kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010 loetakse seda varustust individuaalsete päästevahendite alternatiiviks |
1.1.2006 |
||
|
|
Päästevahendid |
Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 5 kohaselt enne 1.1.2005, neid päästevahendeid loetakse isiklike päästevahendite alternatiiviks Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 6 kohaselt enne 1.1.2005, neid loetakse individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 5 punktid b ja c |
Piisav istumisruum, ujuvus vähemalt 750 N |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
punkt f |
Stabiilne diferent ja asjakohased haardeseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
punkt i |
Asjakohased evakuatsioonivahendid evakuatsioonialadelt päästepaatidesse pääsemiseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 9 |
Päästevahendite kontrollimine tootja juhendite kohaselt. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 10 |
Mootori ja prožektoriga varustatud laevapaat |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 11 |
Pinguti |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
|
Elektriseadmed |
|
1.1.2006 |
||
|
15.10 lõige 2 |
Artikli 9.16 lõige 3 on ka kohaldatav vahekäikudele ja reisijate puhkeruumidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 3 |
Piisav avariivalgustus |
Avariivalgustus N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 4 |
Avarii-jõujaam |
Ühepäevareiside laevadele, mille LWL on 25 m või vähem, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
punkt f |
Prožektorite avariitoide vastavalt artikli 10.02 lõike 2 punktile i |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
punkt i |
Liftide ja tõsteseadete avariitoide vastavalt artikli 15.06 lõike 9 teisele lausele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 6 |
Nõuded avarii-jõujaamale: |
|
1.1.2006 |
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
|
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
15.11 |
Tulekaitse |
|
1.1.2007 |
||
|
lõige 1 |
Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.11 lõige 2 |
Piirete konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 3 |
Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides, kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid ja ka tekikatted peavad olema leekiaeglustavad |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 4 |
Salongide laed ja seinakatted, mis on valmistatud mittesüttivatest materjalidest |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 5 |
Kogunemisalade mööbel ja sisseseade, mis on valmistatud mittesüttivast materjalist |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 6 |
Katsetatud koodeksi kohaselt |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 7 |
Salongide isolatsioonimaterjalid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 8 punktid a ja b, punkti c teine lause ja punkt d |
Nõuded vaheseintes olevatele ustele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 9 |
Seinad |
Kajutitega laevadel, kus ei ole automaatset survestatud vee sprinklersüsteeme, kajutitevaheliste seinte otsad: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 10 |
Piirded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 12 teine lause |
Terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist trepid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 13 |
Sisetreppide piirded |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 14 |
Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 15 |
Kambüüside ja õhuäratõmbega pliitide ventilatsioonisüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 16 |
Juhtimiskeskused, treppide seinad, kogunemistsoonid ja suitsueemaldussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 17 |
Tulekahju häiresüsteem |
Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
15.12 lõige 1 |
Käsitulekustutid |
Tulekustutid ja kustutusvaip kambüüsides, juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 2 |
Hüdrantsüsteem |
Teine tulekustutuspump: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 4 |
Hüdrandi ventiilid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 5 |
Telgepidi ühendatud rullid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
lõige 6 |
Materjalid, kaitse rikkimineku eest |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 7 |
Torude ja hüdrantide külmumisvõimaluse vältimine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige i 8 alapunktid b |
Tulekustutuspumpade iseseisev käitamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
punkt d |
Tulekustutuspumpade paigaldamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 9 |
Tulekustutussüsteem masinaruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
15.12 lõige 9 |
Terasest või võrdväärsete omadustega masinaruumide tulekustutussüsteem |
alt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045. Üleminekuperioodi ei kohaldata reisilaevadele, mida on hakatud ehitama pärast 31.12.1995 ja mille korpus on valmistatud puidust, alumiiniumist või plastikust ning mille masinaruumid ei ole tehtud artikli 3.04 lõigete 3 ja 4 kohastest materjalidest |
1.1.2006 |
||
|
15.13 |
Ohutusmeetmed |
Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
1.1.2006 |
||
|
15.14 lõige 1 |
Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed |
Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõige 2 |
Nõuded reoveekogumistankidele |
Kajutitega laevadel, kus on 50 või vähem koid ja ühepäevareiside laevadel, millel on lubatud sõidutada 50 ja vähem reisijat: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
15.15 |
Teatavatele reisilaevadele tehtavad erandid |
|
1.1.2006 |
||
|
lõike 1 |
Vigastatud püstuvus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 4 |
välja jäetud |
|
|
||
|
lõike 5 |
Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega |
Reisilaevadel, millel on lubatud maksimaalselt 250 reisijat või 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
lõike 6 |
Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega |
Reisilaevadel, millel on lubatud maksimaalselt 250 reisijat või 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
|
15.15 lõike 9 punkt a |
Vedelgaasiseadmete häiresüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 14.15 |
1.1.2006 |
||
|
punkt b |
Artikli 15.09 lõikele 5 vastavad ühispäästevahendid 5 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 |
1.1.2006 |
||
Artikkel 24.07
(välja jäetud)
24a. PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED VEESÕIDUKITELE, MIS EI NAVIGEERI R TSOONI VEETEEDEL
Artikkel 24a.01
Juba kasutuses olevatele veesõidukitele üleminekusätete rakendamine ja eelmiste ühenduse tunnistuste kehtivus
1. Kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
a) |
veesõidukitele, millele esimest korda väljastati ühenduse tunnistus enne … (27) ja |
|
b) |
veesõidukitele, mis on omandanud mõne muu laevasõidulitsentsi enne … (27). mis ei navigeeri R tsooni veeteedel. |
2. Peab olema sätestatud, et need veesõidukid vastavad direktiivi 82/714/EMÜ II lisa peatükkidele 1-13 sel kuupäeval, mil väljastatakse laevatunnistus teise sõidulitsentsi kohta.
3. Ühenduse tunnistused, mis on väljastatud enne … (27) jäävad kehtima kuni tunnistusel näidatud aegumiskuupäevani. Artikli 2.09 lõige 2 jääb kohaldatavaks.
Artikkel 24a.02
Erandid juba kasutuses olevatele laevadele
1. Piiramata artiklite 24a.03 ja 24a.04 kohaldamist, peab veesõidukeid, mis ei vasta täielikult käesoleva direktiivi sätetele, kohandama nii, et need vastaksid sätetele, mis jõustuvad pärast veesõidukitele ühenduse tunnistuse või muu liiklusloa esmakordset väljaandmist vastavalt allpool toodud tabelis loetletud ajutistele sätetele.
2. Tabelis kasutatud mõisted:
|
— |
N.R.C. — nõuet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud („N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele („R”) ja ümberehitamisele („C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine („R”) üleminekusätete tähenduses. |
|
— |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine — nõuet tuleb järgida järgmisel tunnistuse väljaandmisel või uuendamisel pärast … (27). Kui tunnistus kaotab kehtivuse … (27) ja … (31) eelneva päeva vahel, on see nõue siiski kohustuslik alates … (31). |
|
Artikkel ja lõige |
SISU |
TÄHPÄEV JA MÄRKUSED |
|
3. PEATÜKK |
||
|
3.03 lõige 1a. |
Põrkevaheseina asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
3.03 lõige 2 |
Eluruumide ohutusvahendid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
3.03 lõige 2 |
Ohutusvahendid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
3.03 lõige 4 |
Gaasitihe piire |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
3.03 lõike 5 teine lause |
Ahterpiigi vaheseina uste seire |
|
|
3.03 lõige 7 |
Vöörisektsioonid ankrutaskutega |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
3.04 lõike 3 teine lause |
Masinaruumide isolatsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
3.04 lõike 3 kolmas ja neljas lause |
Avamis- ja sulgurseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
3.04 lõige 6 |
Väljapääsud ruumidest, mis käesoleva direktiivi alusel on liigitatud masinaruumideks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
4. PEATÜKK |
||
|
4.04 |
Lastimärgid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
5. PEATÜKK |
||
|
5.06 lõike 1 esimene lause |
Ettenähtud kiirus (edasisuunas) |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
6. PEATÜKK |
||
|
6.01 lõige 1 |
5. peatükis nõutud manööverdusvõime |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 3 |
Alalised loendid ja ümbritseva õhu temperatuurid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
6.01 lõige 7 |
Rooliballeri konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
6.02 lõige 2 |
Jõuallika kasutusse võtmine ühe liigutusega |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 3 |
5. peatükis nõutud manööverdusvõime tagamine teise ajamiga/käsiajamiga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
6.03 lõige 1 |
Teiste jõutarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamiga |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 2 |
Eraldi olevad hüdraulikaõli tankid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
6.05 lõige 1 |
Käisajami automaatne lahtiühendamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
6.06 lõige 1 |
Kaks sõltumatut aktiveerimissüsteemi |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
6.07 lõike 2 punkt a |
Niihästi hüdraulikaõli tankide kui süsteemi surve jälgimise häiresüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
punkt e |
Puhverseadmete seire |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
6.08 lõige 1 |
Artikli 9.20 kohased nõuded elektriseadmetele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
7. PEATÜKK |
||
|
7.02 lõiked 2–7 |
Takistamatu väljavaade roolikambrist, välja arvatud järgmised sektsioonid: |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
7.02 lõike 3 punkt 2 |
Roolimehe tavalise vaatevälja takistamatu väljavaade |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
lõige 5 |
Klaaside minimaalne valgusläbivus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
7.03 lõige 7 |
Häireseadmete väljalülitamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
lõige 8 |
Automaatne ümberlülitamine teisele jõuallikale |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
7.04 lõige 1 |
Peamasinate ja rooliseadmete juhtimine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
7.04 lõige 2 |
Peamasinate juhtimine |
kui roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32), kui liikumissuuna võib saavutada otse; N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33)muudel masinatel |
|
7.09 |
Häiresüsteem |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
7.12 lõige 1 |
Sissetõmmatavad roolikambrid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel. Ilma automaatse sissetõmbamiseta: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 2 ja 3 |
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
8. PEATÜKK |
||
|
8.01 lõige 3 |
Üksnes sisepõlemismootorid, milles põlevate kütuste leekpunkt on üle 55 °C |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
8.02 lõige 1 |
Masinate turvamine tahtmatu käivitamise vastu |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 4 |
Masinaosade kaitse |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
8.03 lõige 2 |
Seireseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 3 |
Kiiruspiirik |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 5 |
Võlli pukside konstruktsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
8.05 lõige 1 |
Terastankid vedelkütuse jaoks |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
8.05 lõige 2 |
Tankiventiilide automaatne sulgemine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
lõige 3 |
Kütusetankid ei tohi asuda põrkevaheseinast eespool |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 4 |
Kütusetankid ning nende toruliitmikud ei tohi asuda otse masinate või väljalasketorude kohal. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33). Selle ajani peavad sobivad seadmed tagama kütuse ohutu eemaldamise. |
|
lõige 6 laused 3- 5 |
Rõhutasandustorude ja ühendustorude paigaldamine ja mõõtmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 7 |
Tekil asuv katkestusseadis |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
lõike 9 esimene lause |
Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 13 |
Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate, vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
8.06 |
Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
8.07 |
Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
8.08 lõige 8 |
Lihtne sulgurseadis, mis pole piisav ballastiruumide ühendamiseks ballasti kandmiseks sobivate trümmide tühjendustorudega |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
8.08 lõige 9 |
Mõõteseadmed trümmi pilssides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
8.09 lõige 2 |
Õlise vee ja kasutatud õli kogumisseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast …… (33) |
|
8.10 lõige 3 |
Paigalseisvate laevade mürataseme piirnorm 65 dB (A) |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
9. PEATÜKK |
||
|
9.01 lõike 1 teine lause |
Kontrollorganile esitatavad asjakohased dokumendid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
9.01 lõike teine taane |
Laevas hoitavad pea-, avarii- ja jaotuspaneeli lülitusskeemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 3 |
Ümbritseva õhu temperatuurid laeva sees ja tekil |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.02 lõiked 1–3 |
Elektrivarustussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.03 |
Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
9.05 lõige 4 |
Maandusjuhtmete ristlõige |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
9.11 lõige 4 |
Akude tõhus õhutamine, kui neid hoitakse suletud sektsioonis, kapis või kastis |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
9.12 |
Lülitusseadmete paigaldamine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
9.12 lõike 3 punkt b |
Maanduse jälgimissüsteem, millel on nii heli- kui valgusega häiresignaal |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.13 |
Vooluahela avariikatkestid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.14 |
Armatuurid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
9.14 lõike 1 teine lause |
Ühe polaarsusega lülitite keelamine pesupesemisruumides, duširuumides, pesuruumides ning muudes märgruumides. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.15 lõige 2 |
Minimaalne kaabli ristlõige 1,5 mm2 |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
lõige 10 |
Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
9.16 lõike 3 teine lause |
Teine elektriahel |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
9.19 |
Mehhaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
9.20 |
Elektroonikaseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
9.21 |
Elektromagnetiline vastavus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
10. PEATÜKK |
||
|
10.01 |
Ankruseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
10.02 lõike 2 punkt a |
Tunnistus sildumis- ja muude trosside kohta |
Esimene asendatav kaabel laevas: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) Teine ja kolmas kaabel: … (34) |
|
10.03 lõige 1 |
Euroopa norm |
Asendamisel, hiljemalt … (33) |
|
lõige 2 |
Sobib A, B ja C tuleklassile |
Asendamisel, hiljemalt … (33) |
|
lõige 4 |
CO2 sisalduse ja ruumi suuruse suhe |
Asendamisel, hiljemalt … (33) |
|
10.03a |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
10.03b |
Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides |
Enne 1. oktoobrit 1985 paigaldatud CO2 tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast … (32), kui need vastavad direktiivi 82/714/EMÜ II lisa artikli 13.03 nõuetele. |
|
10.04 |
Euroopa normide kohaldamine jollidele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
10.05 lõige 2 |
Täispuhutavad päästevestid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) Päästeveste, mis on laevas päeval enne … (35), võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast … (33) |
|
11. PEATÜKK |
||
|
11.02 lõige 4 |
Tekkide välisservade ja töökohtade varustus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
11.04 |
Külgtekid |
(36)Ühenduse tunnistuse esmane väljastamine või uuendamine (32)pärast ZZ + 40, kui laius on üle 7,30 m |
|
11.05 lõige 1 |
Juurdepääs töökohtadele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõiked 2 ja 3 |
Juurdepääsud, väljapääsud ja vahekäigud, kui põrandapindade erinevus on üle 0,50 meetri |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
lõige 4 |
Pidevalt mehitatud töökohtade trepid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
11.06 lõiked 2 |
Väljapääsud ja avariiväljapääsud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
11.07 lõike 1 teine lause |
Redelid, astmed ja samalaadsed paigaldised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõiked 2 ja 3 |
|
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
11.10 |
Luugikaaned |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
11.11 |
Vintsid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (33) |
|
11.12 lõiked 2–6 ja 8-10 |
Kraanad: tootja silt, suurimad lubatud koormused, kaitseseadised, arvutuskatse, ekspertide kontroll, laevas olevad tunnistused |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
11.13 |
Tuleohtlike vedelike hoidmine |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
12. PEATÜKK |
||
|
12.01 lõiked 1 |
Eluruumid tavaliselt laevas elavatele isikutele |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.02 lõiked 3 |
Põrandate asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 4 |
Elu- ja magamisruumid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.02 lõige 5 |
Müra ja vibratsioon eluruumides |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
|
lõige 6 |
Eluruumide puhaskõrgus |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 8 |
Salongide vaba põrandapind |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 9 |
Ruumide ruumala |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 10 |
Õhuruumi maht inimese kohta. |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 11 |
Uste mõõdud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõike 12 punktid a ja b |
Treppide asend |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõige 13 |
Ohtlike vedelike või gaaside torud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.03 |
Sanitaarseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.04 |
Kambüüsid |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.05 |
Joogivesi |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
12.06 |
Küte ja ventilatsioon |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
12.07 lõike 1 teine lause |
Muud eluruumide paigaldised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
15. PEATÜKK |
||
|
|
Reisilaevad |
Vt direktiivi artiklit 8 |
|
15a. PEATÜKK |
||
|
|
Purjereisilaevad |
Vt direktiivi artiklit 8 |
|
16. PEATÜKK |
||
|
16.01 lõige 2 |
Erivintsid ning samaväärsed ühendusseadmed |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
lõike 3 viimane lause |
Nõuded ajamile |
N.R.C. hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (32) |
|
17. PEATÜKK |
||
|
|
Ujuvmehhanismid |
Vt direktiivi artiklit 8 |
|
21. PEATÜKK |
||
|
|
Lõbusõidulaevad |
Vt direktiivi artiklit 8 |
|
22b. PEATÜKK |
||
|
22b.03 |
Teise sõltumatu roolimehhanismi ajam |
N.R.C. hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (34) |
Artikkel 24a.03
Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985
1. Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985, tuleb lisaks artikli 24a.02 sätetele teha erand tabeli kolmandas tulbas kirjeldatud tingimuste kohaselt järgmistest sätetest, kui veesõiduki ja laevapere ohutus on tagatud mõnel muul asjakohasel viisil.
2. Tabelis kasutatud mõisted tähendavad järgmist:
|
— |
N.R.C. — nõuet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud („N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele („R”) ja ümberehitamisele („C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, ei ole see asendamine („R”) üleminekusätete tähenduses. |
|
— |
Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine — antud nõuet tuleb järgida järgmisel tunnistuse väljaandmisel või uuendamisel pärast … (27). Kui tunnistus kaotab kehtivuse … (27) ja … (31) eelneva päeva vahel, on see nõue siiski kohustuslik üksnes … (31) alates. |
|
Artikkel ja lõige |
SISU |
TÄHTPÄEV JA MÄRKUSED |
|
3. PEATÜKK |
||
|
3.03 lõige 1 |
Veetihedad põrkevaheseinad |
N.R.C. |
|
3.03 lõige 2 |
Eluruumid, ohutusseadised |
N.R.C. |
|
3.03 lõige 5 |
Avad veetihedates vaheseintes |
N.R.C. |
|
3.04 lõige 2 |
Punkrite pinnad |
N.R.C. |
|
3.04 lõige 7 |
Suurim lubatud helirõhutase masinaruumides |
N.R.C. |
|
4. PEATÜKK |
||
|
4.01 |
Süvise ohutusvaru |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (37) |
|
4.02 |
Vabaparras |
N.R.C. |
|
6. PEATÜKK |
||
|
6.01 lõige 3 |
Roolisüsteemile esitatavad nõuded |
N.R.C. |
|
7. PEATÜKK |
||
|
7.01 lõige 2 |
Suurim lubatud helirõhutase roolikambris |
N.R.C. |
|
7.05 lõige 2 |
Laevatulede seire |
N.R.C. |
|
7.12 |
Sissetõmmatavad roolikambrid |
N.R.C. |
|
8. PEATÜKK |
||
|
8.01 lõige 3 |
Teatud vedelkütuste keelamine |
N.R.C. |
|
8.04 |
Masina väljalasketoru |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel |
|
8.05 lõige 13 |
Kütuse täituvustaseme häireseadis |
N.R.C. |
|
8.08 lõige 2 |
Pilsipumba varustus |
N.R.C. |
|
8.08 lõiked 3 ja 4 |
Pilsipumpade läbimõõt ja minimaalane pumpamismaht |
N.R.C. |
|
8.08 lõige 5 |
Automaatse eeltäitega pumbad |
N.R.C. |
|
8.08 lõige 6 |
Filtrite juurde kuuluv varustus |
N.R.C. |
|
8.08 lõige 7 |
Ahterpiigi automaatselt sulguv kinnitus |
N.R.C. |
|
8.10 lõige 2 |
Veesõidukite tekitatav müra |
N.R.C. |
|
9. PEATÜKK |
||
|
9.01 lõige 2 |
Elektriseadmete tunnistused |
N.R.C. |
|
9.01 lõige 3 |
Elektriseadmete paigaldamine |
N.R.C. |
|
9.06 |
Lubatav maksimumpinge |
N.R.C. |
|
9.10 |
Generaatorid ja mootorid |
N.R.C. |
|
9.11 lõige 2 |
Akud |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (38) |
|
9.12 lõige 2 |
Lülitid, kaitseseadised |
N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast … (38) |
|
9.14 lõige 3 |
Üheaegne lülitamine |
N.R.C. |
|
9.15 |
Kaablid |
N.R.C. |
|
9.16 lõige 3 |
Masinaruumide valgustus |
N.R.C. |
|
9.17 lõige 1 |
Laevatulede paneelid |
N.R.C. |
|
9.17 lõige 2 |
Laevatulede toide |
N.R.C. |
|
10. PEATÜKK |
||
|
10.01 lõige 9 |
Ankrupelid |
N.R.C. |
|
10.04 lõige 1 |
Jollid standardi kohaselt |
N.R.C. |
|
10.05 lõige 1 |
Päästepoid standardi kohaselt |
N.R.C. |
|
10.05 lõige 2 |
Päästevestid standardi kohaselt |
N.R.C. |
|
11. PEATÜKK |
||
|
11.11 lõige 2 |
Vintside ohutus |
N.R.C. |
|
12. PEATÜKK |
||
|
12.02 lõige 13 |
Ohtlike vedelike või gaaside torud |
N.R.C. |
Artikkel 24a.04
Muud erandid
Kui käesoleva peatüki nende sätete, mis järgnevad üleminekusätete kehtivuse lõppemisele, rakendamine praktikas on raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan lubada erandeid nimetatud sätetest komitee soovituste alusel. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.
(1) Kui aparaadid eraldavad suurtes kogustes soojust: IP 12
(2) Kui aparaatidel või paneelidel ei ole seda tüüpi kaitset, peab nende asukoht vastama tingimustele, mida seda liiki kaitsele kohaldatakse.
(3) Kinnitatud ohutustüübiga elektriseadmed kooskõlas
|
a) |
Euroopa standarditega EN 50014: 1997; 50015: 1998; 50016: 2002; 50017: 1998; 50018: 2000; 50019: 2000 ja 50020: 2002 või |
|
b) |
IEC 1. oktoobri 2003. aasta väljaandega 60079. |
(4) Kui pinge saadakse kõrgema pingega võrkudest, tuleb kasutada galvaanilist eraldamist (ohutustrafo).
(5) Kõik teise elektriahela poolused tuleb maapinnast isoleerida.
(6) Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.
(7) Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.
(8) Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.
(9) Artikli 15.07 ja artikli 15.10 punkti 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.
(10) B15 on piisav piiretele ühelt poolt kambüüside ning teiselt poolt külmruumide ja pardavarude hoiuruumide vahel.
(11) Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.
(12) Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.
(13) Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.
(14) Artikli 15.07 ja artikli 15.10 punkti 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.
(15) vahekaugus saalingust tekini
(16) Tengi kogupikkus ilma mastitopita
(17) Tengi läbimõõt topikinnituse juures.
(18) Pukspriidi kogupikkus
(19) Kliiverpoomi kogupikkus
(20) Grootpoomi kogupikkus
(21) Kahvli kogupikkus
(22) vahekaugus topist või saalingust tekini
(23) vahekaugus topist või saalingust tekini
(24) EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud dikretiiviga 98/79/EÜ (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).
(25) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(26) Vedeliku vabapinnaga trümmisektsioonid tekivad, kui veekindlate piki- ja/või põikijaotuste kaudu moodustuvad üksteisest sõltumatud vedelikupinnad.
(27) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
|
1. |
Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele. |
|
2. |
1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5. |
|
1. |
Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele. |
|
2. |
1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5. |
|
3. |
Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035. |
|
1. |
Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele. |
|
2. |
1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5. |
|
3. |
Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035. |
|
1. |
Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele. |
|
2. |
1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5. |
|
3. |
Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035. |
|
4. |
Artikli 10.03b lõike 2 alapunkti a tohib kohaldada üksnes ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui nimetatud seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992. |
|
1. |
Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele. |
|
2. |
1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5. |
|
3. |
Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035. |
|
4. |
Artikli 10.03b lõike 2 alapunkti a tohib kohaldada üksnes ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui nimetatud seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992. |
(29) Sätet kohaldatakse laevadele, mille kiil on maha pandud pärast 31.12.1994, ja kasutusel olevatele laevadele järgmise lisatingimusega:
Kogu trümmiala ümberehitamisel tuleb järgida artikli 11.04 nõudeid.
Kui ümberehitamine, mille käigus muudetakse külgteki puhaslaiust, hõlmab külgtekkide kogupikkust, siis
|
a) |
artiklit 11.04 tuleb järgida, kui külgteki puhaslaiust vähendatakse kõrguseni 0,90 m või kui sellest kõrgusest üleval pool olevat puhaslaiust vähendatakse; |
|
b) |
külgteki puhaslaius kuni kõrguseni 0,90 m enne ümberehitamist või puhaslaius sellest kõrgemalei tohi olla väiksem, kui artiklis 11.04 on sätestatud. |
|
1. |
Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5. |
|
1. |
Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5. |
|
2. |
Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002. |
|
1. |
Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5. |
|
2. |
Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002. |
|
1. |
Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5. |
|
2. |
Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002. |
|
3. |
Artikli 10.03b punkti 2 alapunkt a on kohaldatav üksnes siis, kui need seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992. |
|
1. |
Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5. |
|
2. |
Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002. |
|
3. |
Artikli 10.03b punkti 2 alapunkt a on kohaldatav üksnes siis, kui need seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992. |
(31) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(32) 43 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(33) 18 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(34) 23 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(35) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(36) Sätet kohaldatakse laevadele, mille kiil on maha pandud 2 aastat pärst käesoleva direktiivi jõustumist ja kasutuses olevatele laevadele järgmise eritingimusega:
Kogu trümmiala ümberehitamisel tuleb järgida artikli 11.04 nõudeid.
Kui ümberehitamine, mille käigus muudetakse külgteki puhaslaiust, hõlmab külgtekkide kogupikkust, siis:
|
a) |
artiklit 11.04 tuleb järgida, kui külgteki puhaslaiust vähendatakse kõrguseni 0,90 m või kui sellest kõrgusest üleval pool olevat puhaslaiust vähendatakse; |
|
b) |
külgteki puhaslaius kuni kõrguseni 0,90 m enne ümberehitamist või puhaslaius sellest kõrgemal ei tohi olla väiksem artiklis 11.04 sätestatust. |
(37) 13 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(38) 23 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
I Liide
OHUSIGNAALID
|
Joonis 1 Kõrvalistel isikutel sissepääs keelatud |
|
Värv: punane/valge/must |
|
Joonis 2 Tuli, lahtine leek ja suitsetamine keelatud |
|
Värv: punane/valge/must |
|
Joonis 3 Käsitulekustutid |
|
Värv: punane/valge |
|
Joonis 4 Üldine ohuhoiatus |
|
Värv: must/kollane |
|
Joonis 5 Tulekustutusvoolik |
|
Värv: punane/valge |
|
Joonis 6 Tulekustutusseade |
|
Värv: punane/valge |
|
Joonis 7 Kasuta kõrvakaitseid |
|
Värv: sinine/valge |
|
Joonis 8 Esmaabipakk |
|
Värv: roheline/valge |
Tingimusel, et sümboli tähendust ei ole muudetud ja sellel ei ole erinevusi ega muutusi, mis muudaksid selle tähenduse arusaamatuks, võib tegelikult kasutatav sümbol vähesel määral erineda käesoleva liite graafilistest reproduktsioonidest või sisaldada neist rohkem üksikasju.
II liide
HALDUSJUHENDID
|
Nr 1 |
: |
Kõrvalepõikamisvõime ja pööramisega seotud nõuded |
|
Nr 2 |
: |
Ettenähtud suurima kiiruse, peatumisvõime ja tagasisuunas liikumise võimega seotud nõuded |
|
Nr 3 |
: |
Ühendussüsteemidele ja -seadmetele esitatavad nõuded veesõidukite puhul, mis tõukavad teisi või mida tõugatakse jäigas koosseisus |
|
Nr 4 |
: |
Müra mõõtmine |
|
Nr 5 |
: |
Spetsiaalsed vähendatud massiga ankrud |
|
Nr 6 |
: |
Teki veetihedate külgluukide tugevus |
|
Nr 7 |
: |
Nõuded automaatsele survestatud sprinklersüsteemile. |
|
Nr 8 |
: |
Laevatunnistuse väljastamine. Ühenduse tunnistuse kehtivus |
|
Nr 9 |
: |
Veesõidukite kütusetankid |
|
Nr 10 |
: |
Praamide korpuse minimaalne paksus |
|
Nr 11 |
: |
Kasutatud õli kogumisseadmed |
|
Nr 12 |
: |
Laeva liikumine omal jõul |
|
Nr 13 |
: |
Asjakohane tulekahju häiresüsteem |
|
Nr 14 |
: |
Laeva erinevate osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse tõendamine |
|
Nr 15 |
: |
Minimaalse laevaperega laevade varustus |
|
Nr 16 |
: |
Elektrikaablid |
|
Nr 17 |
: |
Nähtavus roolikambrist |
III LISA
2. JA 1. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED
Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud tehnilised nõuded antud liikmesriigi territooriumi 1. ja 2. tsoonis kasutatavate laevade kohta on piiratud järgmiste valdkondadega:
|
1. |
Mõisted
|
|
2. |
Püstuvus
|
|
3. |
Süvise ohutusvaru ja vabaparras
|
|
4. |
Laevakere avade ja tekiehitiste veetihedus
|
|
5. |
Varustus
|
|
6. |
Täiendavad sätted reisilaevadele
|
|
7. |
Koosseisud ja konteinerite vedu
|
IV LISA
TEHNILISTE NÕUETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE LAEVADE PUHUL
Käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 7 ja kohaselt võib liikmesriik lubada tehniliste nõuete järgmist vähendamist laevade puhul, mis tegutsevad üksnes selle liikmesriigi territooriumil 3. või 4. tsooni veeteedel:
|
|
3. tsoon
|
|
|
4. tsoon
|
V LISA
ÜHENDUSE SÕIDUKÕLBLIKKUSE TUNNISTUSTE NÄIDISED
I OSA
ÜHENDUSE SISEVEELAEVADE TUNNISTUSE NÄIDIS
II OSA
TÄIENDAVA ÜHENDUSE SÕIDUKÕLBULIKKUSE TUNNISTUSE NÄIDIS
III OSA
AJUTINE ÜHENDUSE SÕIDUKÕLBULIKKUSE TUNNISTUS
VI LISA
ÜHENDUSE SÕIDUKÕLBLIKKUSE TUNNISTUSTE REGISTRI NÄIDIS
VII LISA
KLASSIFIKATSIOONIÜHINGUD
SISUKORD
|
I osa |
Klassifikatsiooniühingu volitamise kriteeriumid |
|
II osa |
Klassifikatsiooniühingu volitamise menetlus |
|
III osa |
Volitatud klassifikatsiooniühingute nimekiri |
I OSA
KLASSIFIKATSIOONIÜHINGU VOLITAMISE KRITEERIUMID
Klassifikatsiooniühingud, mis taotlevad volitamist käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt, peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:
|
1) |
Klassifikatsiooniühing peab olema võimeline dokumenteerima siseveelaevade, sealhulgas ka ohtlikke kaupu vedavate laevade, konstrueerimise ja ehitamise hindamise mahukaid kogemusi. Klassifikatsiooniühingul peab olema terviklik reglement siseveelaevade konstrueerimise, ehitamise ja perioodilise kontrolli kohta, kaasa arvatud ka ohtlikke kaupu vedavate laevade kohta, mis tuleb avaldada vähemalt hollandi, inglise, prantsuse või saksa keeles ning mida tuleb teadusliku uurimistöö ja arendusprogrammide abil pidevalt kaasajastada ja täiustada. Reglement ei tohi olla vastuolus ühenduse õiguse või kehtivate rahvusvaheliste lepingutega. |
|
2) |
Klassifikatsiooniühing peab avaldama oma laevade registri igal aastal. |
|
3) |
Laevaomanikud või laevaehitajad või muud isikud, kelle ärihuvid on seotud laevade konstrueerimise, tootmise, varustamise, täiustamise, käitamise või kindlustamisega, ei tohi klassifikatsiooniühingut kontrollida. Klassifikatsiooniühingu tulud ei tohi sõltuda ühestainsast äriettevõttest. |
|
4) |
Klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, mis siseveeteede transpordi eeskirjade kohaselt on volitatud tegema otsuseid ning tegutsema kõikides turgu valitsevates valdkondades, peab asuma ühes liikmesriigis. |
|
5) |
Klassifikatsiooniühingul ning selle ekspertidel peab olema hea maine siseveetranspordi alal, eksperdid peavad suutma esitada tõendeid oma professionaalse suutlikkuse kohta. Nad peavad tegutsema klassifikatsiooniühingu vastutusel. |
|
6) |
Klassifikatsiooniühingul peab olema tööülesannete ning klassifitseeritavate laevade jaoks piisav tehniline, juhtimis-, abi-, kontrollimis- ja teadusliku uurimistööga tegelev personal, kes on suuteline tegelema arendustööga ja eeskirjade kaasajastamisega. Ühingul peavad olema oma ülevaatajad vähemalt ühes liikmesriigis. |
|
7) |
Klassifikatsiooniühing peab juhinduma eetikakoodeksist. |
|
8) |
Klassifikatsiooniühingut tuleb juhtida ja hallata nii, et oleks tagatud liikmesriigi poolt nõutava teabe konfidentsiaalsus. |
|
9) |
Klassifikatsiooniühing peab olema võimeline esitama liikmesriigile asjakohast teavet. |
|
10) |
Klassifikatsiooniühingu juhtkond peab välja töötama ja dokumenteerima ühingu poliitika, kvaliteedieesmärgid ja kohustused ning tagama organisatsiooni kõikidel tasanditel nende mõistmise, rakendamise ja nendest kinnipidamise. |
|
11) |
Klassifikatsiooniühing peab ette valmistama, rakendama ja korrastama tõhusat sisemist kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ning mis on kooskõlas EN 45004 (kontrollorganid) ja EN 29001 standarditega, nagu neid on tõlgendatud IACS kvaliteedisüsteemi sertifitseerimissüsteemi nõuetes. Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust peab kinnitama sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus lõike 4 kohaselt klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor asub; lisaks muule tagab kvaliteedisüsteem:
|
|
12) |
Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust peab kinnitama sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus lõike 4 kohaselt on klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor. |
|
13) |
Klassifikatsiooniühing on kohustatud kooskõlastama oma nõuded Euroopa Liidu direktiividega ning esitama komiteele õigeaegselt kogu asjakohase teabe. |
|
14) |
Klassifikatsiooniühing on kohustatud konsulteerima juba volitatud klassifikatsiooniühingutega teatud ajavahemike järel, et tagada tehniliste standardite ja nende rakendamise ühetaolisust ning ta peaks lubama liikmesriigi esindajatel ning muudel huvitatud pooltel osaleda oma reglemendi arendamises. |
II OSA
KLASSIFIKATSIOONIÜHINGU VOLITAMISE MENETLUS
Otsuse klassifikatsiooniühingu käesoleva direktiivi artikli 10 kohaseks volitamiseks teeb komisjon käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Lisaks tuleb järgida järgmist menetlust:
|
1) |
Volitamistaotluse peavad esitama komisjonile selle liikmesriigi esindajad, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba teha otsuseid ning tegutseda kõikides turgu valitsevates valdkondades siseveelaevade kohta kehtivate määruste kohaselt. Lisaks esitavad selle liikmesriigi esindajad kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis volitamiskriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks on vajalik. |
|
2) |
Iga komitee liige võib nõuda kõnesoleva klassifikatsiooniühingu ärakuulamist või täiendava teabe esitamist. |
|
3) |
Volituse tagasivõtmine toimub samal viisil. Iga komitee liige võib taotleda volituse tagasivõtmist. Volituse tagasivõtmist taotleva liikmesriigi esindajad peavad esitama nende taotlust toetava teabe ja dokumentatsiooni. |
|
4) |
Otsuse tegemisel peab komisjon arvestama Reini laevasõidu keskkomisjoni otsuseid antud klassifikatsiooniühingu volitamise kohta. Enne volituse andmist klassifikatsiooniühingule, kellel puudub Reini laevasõidu keskkomisjoni volitus, peab komisjon konsulteerima keskkomisjoni sekretariaadiga. |
|
5) |
Pärast iga klassifikatsiooniühingu volitamise või volituse tühistamise kohta tehtud otsust tuleb muuta volitatud klassifikatsiooniühingute nimekirja. |
|
6) |
Komisjon peab teatama oma otsusest asjaosalistele klassifikatsiooniühingutele. |
III OSA
VOLITATUD KLASSIFIKATSIOONIÜHINGUTE NIMEKIRI
Käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt on I ja II osas kirjeldatud kriteeriumide põhjal praeguseks volituse saanud järgmised klassifikatsiooniühingud:
|
1) |
Bureau Veritas |
|
2) |
Germanischer Lloyd |
|
3) |
Lloydi Laevandusregister |
Kuni volituse saamiseni kooskõlas I ja II osaga on klassifikatsiooniühingud, millele mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivile 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (1) andnud volituse ja tegevusloa, praegu vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10 volitatud üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite puhul.
(1) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).
VIII LISA
ÜLEVAATUSTE LÄBIVIIMISE KORD
Artikkel 1
Kui asutused leiavad ülevaatusel, et tunnistus on kehtetu või et laev ei vasta tunnistusel sisalduvatele nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Seitsme päeva jooksul tuleb sellest teatada asutusele, kes tunnistuse välja andis või seda viimati uuendas.
Artikkel 2
Kui lõikes 1 tehtud ülevaatuse käigus asutused leiavad, et tunnistust ei ole laeval kaasas või et laev kujutab endast ilmset ohtu, võivad nad keelata laeval edasi liikumise kuni olukorra parandamiseks vajalike meetmete võtmiseni.
Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid laeval pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus laeva üle vaadatakse või remonditakse. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.
Artikkel 3
Liikmesriik, kes on peatanud laeva liikumise või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljastanud või viimati uuendanud liikmesriigi asutusele seitsme päeva jooksul.
Artikkel 4
Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel laeva liikumise peatamise mis tahes otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.
IX LISA
SIGNAALLETERNATELE, RADARSEADMETELE JA PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURITELE ESITATAVAD NÕUDED
|
I osa |
Siseveelaevade signaallaternate tunnustamisele ja tulede värvusele ning valgustugevusele esitatavad nõuded |
|
II osa |
Nõuded siseveelaevade signaallaternate katsetingimustele ning tüübikinnitusele |
|
III osa |
Siseveelaevadel navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete miinimumnõuded ja katsetingimused |
|
IV osa |
Siseveelaevadel kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõuded ja katsetingimused |
|
V osa |
Siseveelaevadel kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete nõuded |
|
VI osa |
Näidisnimekiri katseinstituutidest, tunnustatud seadmetest ja paigaldusettevõtjatest |
I OSA
SISEVEELAEVADE SIGNAALLATERNATETUNNUSTAMISELE JA TULEDE VÄRVUSELE NING VALGUSTUGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED
Sisukord
|
1. peatükk |
Mõisted |
|
Artikkel 1.01 |
Signaallaternad |
|
1.02 |
Signaaltuled |
|
1.03 |
Valgusallikad |
|
1.04 |
Optika |
|
1.05 |
Filtrid |
|
1.06 |
IO, IB ja t vahelised suhted |
|
2. peatükk |
Nõuded signaaltuledele |
|
Artikkel 2.01 |
Signaaltulede värvus |
|
2.02 |
Signaaltulede valgustugevus ja valgusulatus |
|
2.03 |
Signaaltulede valguse jaotumine |
|
3. peatükk |
Nõuded signaallaternatele |
|
Artikkel 3.01 |
Tehnilised nõuded |
|
4. peatükk |
Katsed, tüübikinnitus ja märgistamine |
|
Artikkel 4.01 |
Tüübikatsed |
|
4.02 |
Katsemenetlus |
|
4.03 |
Tüübikinnitustunnistus |
|
4.04 |
Pistelised kontrollid |
|
4.05 |
Märgistused |
|
Lliide |
Siseveelaevade signaallaternate tüübikinnituse mudel |
1. peatükk
Mõisted
Artikkel 1.01
Signaallaternad
|
1. |
Latern — tehisvalgusallika valgusvoo jaotamise seadis; see hõlmab ka valguse filtreerimiseks, murdmiseks või peegeldamiseks ning valgusallika hoidmiseks või käsitsemiseks vajalikke komponente. |
|
2. |
Laevas signaalide andmiseks kasutatavaid laternaid nimetatakse signaallaternateks. |
Artikkel 1.02
Signaaltuled
|
1. |
Signaaltuled — signaallaternatega edastatavad valgussignaalid. |
|
2. |
Topituli — valge tuli, mis on nähtav horisontaalsel 225° kaarel ja mis moodustab ühtse katkematu kiire üle 112°30′ kummalgi küljel, st vöörist kuni 22°30′ traaversist tahapoole kummalgi küljel. |
|
3. |
Pardatuled — roheline tuli tüürpoordis ja punane tuli pakpoordis, need tuled peavad olema nähtavad horisontaalsel 112°30′ kaarel ja peavad moodustama ühtse katkematu kiire, st vöörist kuni 22°30′ traaversist tahapoole kummalgi küljel. |
|
4. |
Ahtrituli — valge tuli, mis on nähtav horisontaalsel 135° kaarel ja mis moodustab ühtse katkematu kiire sektori 67°30′ ulatuses kummalgi pool ahtrit. |
|
5. |
Kollane ahtrituli — kollane tuli, mis on nähtav horisontaalsel 135° kaarel ja mis moodustab ühtse katkematu kiire sektori 67°30′ ulatuses kohal kummalgi pool ahtrit. |
|
6. |
Kõikidest suundadest nähtav tuli — valge tuli, mis on nähtav horisontaalsel 360° kaarel ja mis moodustab ühtse katkematu kiire. |
|
7. |
Vilkuv tuli tähendab korrapäraseid valgusperioodide seeriaid ajaühikus. |
|
8. |
Signaaltuled on liigitatud valgustugevuse alusel järgmiselt:
|
Artikkel 1.03
Valgusallikad
Valgusallikad — signaallaternate valgusvoogude tekitamiseks konstrueeritud elektrilised või mitteelektrilised seadised.
Artikkel 1.04
Optika
|
1. |
Optika — valgust murdvatest, peegeldavatest või murdvatest ja peegeldavatest komponentidest ning nende hoidjatest koosnevad seadised. Nende komponentide ülesandeks on kiirte juhtimine valgusallikast teatud uutesse suundadesse. |
|
2. |
Värviline optika — ülekantava valguse värvust ja tugevust muutev optiline seadis. |
|
3. |
Neutraalne optika — ülekantava valguse tugevust muutev optiline seadis. |
Artikkel 1.05
Filter
|
1. |
Värvusfilter — selektiivne filter, mis muudab ülekantava valguse värvi ja tugevust. |
|
2. |
Neutraalne filter — mitteselektiivne filter, mis muudab ülekantava valguse tugevust. |
Artikkel 1.06
IO, IB ja t vahelised suhted
|
IO |
fotomeetriline valgustugevus kandelates (cd) elektrivalguse tavapinge juures mõõdetuna. |
|
IB |
valgustugevus kandelates (cd) tööseisundis. |
|
t |
ulatus kilomeetrites (km). |
Arvestades näiteks valgusallika vananemist, optika määrdumisastet ja pinge kõikumisi laevavõrgus võetakse IB 25 % väiksem kui IO.
Järelikult:
|
|
IB = 0,75 · IO |
Signaaltulede IB ja t vaheline suhe on antud järgmise võrrandi abil:
|
|
IB = 0,2 · t · q–t |
Atmosfääri läbilaskvusteguriks2 q on võetud 0,76, mis vastab meteoroloogilisele nähtavusele 14,3 km.
2. peatükk
Nõuded signaaltuledele
Artikkel 2.01
Signaaltulede värvus
|
1. |
Signaaltuledes kasutatakse viievärvisüsteemi, mis koosneb järgmistest värvidest:
See süsteem peab vastama rahvusvahelise valgustuskomisjoni soovitustele pealkirjaga „Signaaltulede värvused”, IEC väljaanne nr 2.2. (TC-1.6) 1975. Värvusi kohaldatakse signaallaternatest väljastatavatele valgusvoogudele. |
|
2. |
Signaaltulede värvused peavad olema piiristatud IEC väljaandes nr 2.2 (TC-1.6) 1975 esitatud värvsusdiagrammi koordinaatide ristumispunktidega (vt värvsusdiagrammi) järgmiselt:
IEC värvsusdiagramm,
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikkel 2.02
Signaaltulede valgustugevus ja valgusulatus
Allpool olevas tabelis on esitatud IO, IB ja t lubatud piirväärtused (kasutamiseks päeval ja öösel) vastavalt signaaltulede olemusele. Esitatud väärtusi kohaldatakse signaallaternatest väljastatavatele valgusvoogudele.
IO ja IB on antud kandelates ja t on antud kilomeetrites.
Maksimum- ja miinimumväärtused
|
Signaaltule olemus |
Signaaltule värvus |
||||||||
|
Valge |
Roheline/punane |
Kollane |
Sinine |
||||||
|
min |
maks |
min |
maks |
min |
maks |
min |
maks |
||
|
tavaline |
IO |
2,7 |
10,0 |
1,2 |
4,7 |
1,1 |
3,2 |
0,9 |
2,7 |
|
IB |
2,0 |
7,5 |
0,9 |
3,5 |
0,8 |
2,4 |
0,7 |
2,0 |
|
|
t |
2,3 |
3,7 |
1,7 |
2,8 |
1,6 |
2,5 |
1,5 |
2,3 |
|
|
ere |
IO |
12,0 |
33,0 |
6,7 |
27,0 |
4,8 |
20,0 |
6,7 |
27,0 |
|
IB |
9,0 |
25,0 |
5,0 |
20,0 |
3,6 |
15,0 |
5,0 |
20,0 |
|
|
t |
3,9 |
5,3 |
3,2 |
5,0 |
2,9 |
4,6 |
3,2 |
5,0 |
|
|
tugev |
IO |
47,0 |
133, 0 |
— |
— |
47,0 |
133,0 |
— |
— |
|
IB |
35,0 |
100,0 |
— |
— |
35,0 |
100,0 |
— |
— |
|
|
t |
5,9 |
8,0 |
— |
— |
5,9 |
8,0 |
— |
— |
|
Siiski peab kollase vilkuva tule päevasel kasutamisel minimaalne valgustugevus (IO) olema 900 cd.
Artikkel 2.03
Signaaltulede valguse jaotumine
|
1. |
Valgustugevuse horisontaalne jaotumine
|
|
2. |
Valgustugevuse vertikaalne jaotumine Kui kreen on kuni ± 5° või ± 7,5° horisontaalist peab valgustugevus olema vähemalt 80 % esimesel juhul ja 60 % teisel juhul sellest valgustugevusest, mis vastab kreenile 0°, kuid ta ei tohi seda ületada rohkem kui 1,2 korda. |
3. peatükk
Nõuded signaallaternatele
Artikkel 3.01
Tehnilised nõuded
|
1. |
Signaallaternate ja valgusallikate konstruktsioon ja materjalid peavad tagama nende ohutuse ja vastupidavuse. |
|
2. |
Laternate komponendid (näiteks kaitsevõred) ei tohi muuta valguse tugevust, värvust ja jaotumist. |
|
3. |
Signaallaternaid peab saama laevas lihtsalt ja õigesse asendisse paigaldada. |
|
4. |
Valgusallikaid peab olema lihtne asendada. |
4. peatükk
Katsed, tüübikinnitus ja märgistamine
Artikkel 4.01
Tüübikinnituskatsed
Siseveelaevade signaallaternate katsetamise ja tüübikinnituse tingimustele vastava tüübikinnituskatsega tehakse kindlaks signaallaternate ja nende valgusallikate vastavus nendele nõuetele.
Artikkel 4.02
Katsemenetlus
|
1. |
Pädevale katseasutusele tuleb esitada tüübikinnituskatse taotlus koos vähemalt kahe kavandite koopiaga ja kahe laterna ning nõutava valgusallika näidisega. |
|
2. |
Kui katse tulemused ei anna põhjust vastuväidete esitamiseks, tagastatakse taotluse esitajale üks kavandite koopia ja üks tüübikinnituse saanud laterna näidis. Teine koopia ja teine laterna näidis jäävad katseasutusele. |
|
3. |
Tootja peab katseasutusele tõendama, et kõik seeriaviisiliselt valmistatud laternate komponendid vastavad nendele tüübikinnituse saanud laternatele. |
Artikkel 4.03
Tüübikinnitustunnistus
|
1. |
Kui tüübikinnituskatse näitab, et need nõuded on täidetud, tunnustatakse signaallaterna tüüpi ning taotlejale väljastatakse liites esitatud näidise kohane tunnistus, millel on artiklile 4.05 vastav märgistus. |
|
2. |
Tüübikinnitustunnistuse omanik:
|
Artikkel 4.04
Pistelised kontrollid
|
1. |
Katseasutusel on õigus võtta katsete jaoks proove signaallaternate seeriatootmise ajal. |
|
2. |
Kui katse näitab tõsiseid puudusi, võib tüübikinnituse tagasi võtta. |
Artikkel 4.05
Märgistused
|
1. |
Tunnustatud signaallaternad, optika ja valgusallikad peavad olema järgmiselt märgistatud:
kus „ „X” näitab tüübikinnituse väljastanud riiki, kusjuures:
|
|
2. |
Märgised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatult kinnitatud. |
|
3. |
Kestade märgistused peavad olema sellised, et nende leidmiseks ei peaks laevas paigaldatud signaallaternaid maha monteerima. Kui kest ja optika on eraldamatud, piisab märgisest kestal. |
|
4. |
Üksnes tunnustatud signaallaternad, optika ja valgusallikad tohivad kanda eespool lõikes 1 osutatud märgiseid. |
|
5. |
Katseasutus peab märgistusest viivitamata teatama komiteele. Liide
|
II OSA
NÕUDED SISEVEELAEVADE SIGNAALLATERNATE KATSETAMISE JA TÜÜBIKINNITUSE TINGIMUSTE KOHTA
Sisukord
|
1. peatükk |
Üldsätted |
|
Artikkel 1.01 |
Standardpinge |
|
1.02 |
Toimivusnõuded |
|
1.03 |
Paigaldus |
|
1.04 |
Fotomeetrilised nõuded |
|
1.05 |
Komponendid |
|
1.06 |
Hooldus |
|
1.07 |
Ohutusnõuded |
|
1.08 |
Tarvikud |
|
1.09 |
Mitteelektrilised signaallaternad |
|
1.10 |
Topeltlaternad |
|
2. peatükk |
Fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded |
|
Artikkel 2.01 |
Fotomeetrilised nõuded |
|
2.02 |
Kolorimeetrilised nõuded |
|
3. peatükk |
Nõuded tootmisele |
|
Artikkel 3.01 |
Elektrilaternad |
|
3.02 |
Filtrid ja optilised klaasid |
|
3.03 |
Elektrilised valgusallikad |
|
4. peatükk |
Katse- ja tüübikinnitusmenetlus |
|
Artikkel 4.01 |
Menetlemise üldine kord |
|
4.02 |
Taotlus |
|
4.03 |
Katse |
|
4.04 |
Tüübikinnitus |
|
4.05 |
Tüübikinnituse peatamine |
|
Liide |
Keskkonnakatsed |
|
1. |
Pritsiva vee ja tolmu vastase kaitse katsed |
|
2. |
Atmosfääriniiskuse katse |
|
3. |
Külmakatse |
|
4. |
Kuumuskatse |
|
5. |
Vibratsioonikatse |
|
6. |
Kiirendatud kliimakatse |
|
7. |
Soolase vee ja kliima (mereudu) katse. |
1. peatükk
Üldsätted
Artikkel 1.01
Standardpinge
Siseveelaevade signaallaternate standardpinge peab olema 230 V, 115 V, 110 V, 24 V ja 12 V. Kui võimalik, tuleks kasutada 24 V seadmeid.
Artikkel 1.02
Toimivusnõuded
Laeval tavapäraselt toimuvad tegevused ei tohi segada signaallaternate ja nende tarvikute normaalset tööd. Eeskätt kõik kasutatud optilised komponendid ning põhiosad nende paigaldamiseks ja reguleerimiseks peavad olema nii valmistatud, et nende asendit ei oleks võimalik töö ajal muuta.
Artikkel 1.03
Paigaldus
Signaallaternate laeva paigaldamiseks vajalikud osad peavad olema tehtud nii, et kui need on kord juba reguleeritud, ei oleks enam võimalik kindlasse asendisse fikseeritud laternate asendit nende kasutamise ajal muuta.
Artikkel 1.04
Fotomeetrilised nõuded
Signaallaternad peavad andma valgustugevuse ettenähtud jaotumise; valguse tunnusvärvus ja ettenähtud tugevus peavad olema saavutatavad kohe, kui valgus sisse lülitatakse.
Artikkel 1.05
Komponendid
Signaallaternates tohib kasutada üksnes nende jaoks valmistatud komponente.
Artikkel 1.06
Hooldus
Signaallaternate ja nende tarvikute ehitus peab võimaldama nende regulaarset hooldamist ja vajaduse korral valgusallikate hõlpsat vahetamist ka pimedas.
Artikkel 1.07
Ohutusnõuded
Signaallaternad ja nende tarvikud peavad olema nii valmistatud ja olema sellise suurusega, et inimestel oleks võimalik neid ohutult käitada, kontrollida ja jälgida.
Artikkel 1.08
Tarvikud
Laternate tarvikud peavad olema nii konstrueeritud ja valmistatud, et nende korraldus, paigaldus ja ühendamine ei takistaks laternate tavapärast ja nõuetekohast tööd.
Artikkel 1.09
Mitteelektrilised signaallaternad
Mitteelektrilised laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud käesoleva peatüki artiklite 1.02-1.08 kohaselt ning vastama ka 3. peatüki nõuetele. 2. peatükis sisalduvaid nõudeid katsetamise ja tüübikinnituse tingimuste kohta kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 1.10
Dubleerivad laternad
Peab olema võimalik kasutada ühe kestaga kaetud kahte teineteise kohale paigaldatud laternat (topeltlaternat) ühe laternana. Mitte mingil juhul ei tohi topeltlaterna kahte valgusallikat kasutada samaaegselt.
2. peatükk
Fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded
Artikkel 2.01
Fotomeetrilised nõuded
|
1. |
Signaallaternate fotomeetrilised andmed on sätestatud I osas. |
|
2. |
Signaallaternate ehitus peab tagama, et valgus ei peegelduks ega katkeks. Ei tohi kasutada reflektoreid. |
|
3. |
Kahe- või kolmevärviliste tulede puhul tuleb tõhusalt takistada ühe värvuse valguse levimist antud värvuse jaoks ettenähtud piiridest väljapoole, kaasa arvatud ka klaasis. |
|
4. |
Neid nõudeid kohaldatakse mitteelektrilistele tuledele mutatis mutandis. |
Artikkel 2.02
Kolorimeetrilised nõuded
|
1. |
Signaallaternate kolorimeetrilised andmed on sätestatud I osas. |
|
2. |
Signaallaterna valguse värvus peab vastama kromaatilisele asendile ja värvustemperatuur kasutatava valgusallika tüübile nagu on kehtestatud I osas. |
|
3. |
Signaaltulede värvus peab tulenema üksnes filtritest (optika, klaasid). Läbinisti värvitud optilised klaasid peavad tagama, et väljastatava valguse kromaatilised punktid ei erine rohkem kui 0,01 võrra IEC kromaatilisel diagrammil antud koordinaatidest. Värvitud pirnid ei ole lubatud. |
|
4. |
Värviliste klaaside (filtrite) läbipaistvus peab olema selline, et kasutatava valgusallika värvustemperatuuri puhul saavutatakse ettenähtud valgustugevus. |
|
5. |
Lähtevalguse peegeldus signaallaterna osadel ei tohi olla selektiivne st signaallaternas kasutatava valgusallika trikromaatiliste koordinaatide x ja y lahknevus pärast peegeldust ei tohi kasutatava värvustemperatuuri juures olla suurem kui 0,01. |
|
6. |
Värvitu klaas ei tohi kasutatava värvustemperatuuri juures selektiivselt mõjutada väljastatavat valgust. Samuti ka pika tööperioodi järel ei tohi signaallaternas kasutatava valgusallika trikromaatiliste koordinaatide x ja y hälve olla pärast klaasi läbimist suurem kui 0,01. |
|
7. |
Mitteelektriliste signaallaternate valguse värvus peab kasutatava valgustemperatuuri juures asuma kromaatilises asendis, mis on kindlaks määratud I osas. |
|
8. |
Mitteelektriliste värviliste signaallaternate valguse värvus peab tulenema üksnes läbinisti värvilisest silikaatklaasist. Värviliste mitteelektriliste laternate puhul peab kogu värviline silikaatklaas olema selline, et mitteelektrilisele valgusallikale kõige lähemal värvustemperatuuril saavutatakse ettenähtud valgustugevus. |
3. peatükk
Nõuded tootmisele
Artikkel 3.01
Elektrilised signaallaternad
|
1. |
Kõik laternate osad peavad vastu pidama laeva liikumisest tulenevale tööpingele, vibratsioonile, korrosioonile, temperatuuri kõikumistele, löökidele lastimise ja jääs sõitmise ajal ning muudele laevas tekkida võivatele mõjudele. |
|
2. |
Ehitus, materjalid ja töötlus peavad andma laternale stabiilsuse ning tagama, et nimetatud nõuete kohased mehaanilised ja termilised mõjutused ning ultraviolettkiirgus ei muudaks laterna talitlusvõimet, eeskätt selle fotomeetrilisi ja kolorimeetrilisi omadusi. |
|
3. |
Korrodeerivale mõjule avatud komponendid peavad olema valmistatud korrosioonikindlatest materjalidest või peab neil olema tõhus korrosioonikaitse. |
|
4. |
Kasutatavad materjalid ei tohi olla hügroskoopsed, kus see võib halvendada paigaldiste, seadmete ja tarvikute talitlust. |
|
5. |
Kasutatavad materjalid peavad olema väga kõrge tulekindlusega. |
|
6. |
Katsetamisasutus võib lubada erandeid kasutatud materjalide omaduste osas, kui tootja suudab tagada ohutuse. |
|
7. |
Signaallaternate laevas kasutamiseks sobivuse kindlakstegemiseks tuleb neid katsetada. Katsetega tuleb kontrollida vastavust keskkonna- ja talitlusnõuetele. |
|
8. |
Keskkonnanõuded:
|
|
9. |
Talitluskõlblikkus
|
|||||||||||||||||||||||
|
10. |
Keskkonnatingimused laevas Lõike 8 punktis a osutatud tavalised, ekstreemsed ja transpordi keskkonnatingimused põhinevad IEC väljaannete 92-101 ja 92-504 kavandatud täiendustel. Muud nendest erinevad väärtused on märgistatud * abil.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
11. |
Signaallaternad peavad läbima liites esitatud keskkonnakatsed: |
|
12. |
Laterna orgaanilistest materjalidest komponendid ei tohi olla tundlikud ultraviolettkiirguse suhtes. Pärast liite punkti 6 kohast 720 tunnist katsetamist ei tohi kvaliteet halveneda ja trikromaatilised koordinaadid x ja y ei tohi hälbida rohkem kui 0,01 väärtustest, mis on ette nähtud läbipaistvatele osadele, mis ei ole kokku puutunud ei kiirguse ega veega. |
|
13. |
Laterna läbipaistvad osad ja klaasid peavad olema nii konstrueeritud ja valmistatud, et need ei deformeeru, muutu ega hävi nende laiendatud kasutamisel kehtivatest tavanõuetest 10 % kõrgema pingega ja ümbritseva õhu temperatuuril + 45 °C. |
|
14. |
Laiendatud kasutamisel ja 10 %-lise lisapinge juures ning ümbritseva õhu temperatuuril + 60 °C peavad laternad jääma oma hoidjates terveks, kui neile rakendub kaheksa tunni jooksul jõud 1 000 N (njuutonit). |
|
15. |
Laternad peavad vastu pidama ajutisele sukeldumisele. Laiendatud kasutamisel 10 %-lise lisapingega ning ümbritseva õhu temperatuuril + 45 °C ei tohi neid mõjutada vihmutamine 10 liitrise mahtuvusega nõust, kus vee temperatuur on + 15 kuni + 20 °C. |
|
16. |
Kasutatud materjalide vastupidavus töötingimustel peab olema tagatud, eriti peavad materjalid olema töös vastupidavad kõige kõrgematele pidevkasutuse temperatuuridele. |
|
17. |
Kui laternates on mittemetallist komponente, peab olema määratletud nende pidevkasutuse temperatuur laevas valitsevatel tingimustel kui ümbritseva õhu temperatuur on + 45 °C. Kui sellisel viisil kindlaks määratud mittemetallist materjalide pidevkasutuse temperatuur ületab IEC väljaande 598 I osa tabelites X ja XI esitatud maksimaalsed temperatuurid, tuleb läbi viia eriuuringud, et kindlaks määrata laternate nende osade vastupidavus püsivatele mehaanilistele, termilistele ja kliimamõjutustele. |
|
18. |
Osade püsitemperatuuril mittedeformeerumise katsete puhul asetatakse laternad tööasendisse kerges püsivas õhuvoolus (v = umbes 0,5 m/s) ning keskkonnatemperatuuril + 45 °C ja laevas valitsevates tingimustes. Kui need on allutatud temperatuuri mõjutustele ning töötemperatuur on saavutatud, tuleb mittemetallist osadele rakendada mehaanilist survet, mis vastab nende eesmärgile või võimalikule sellega manipuleerimisele. Laternate läbipaistvatele osadele, mis on muust materjalist kui silikaatklaas, tuleb rakendada 5 mm × 6 mm metalltempliga ühtlast jõudu 6,5 N (võrdub sõrmesurvega) poolel teel läbipaistava osa ülemise ja alumise serva vahel. Detail ei tohi sellise mehaanilise surve toimel püsivalt deformeeruda. |
|
19. |
Kui katsetatakse laternate vastupidavust ilmastikule, tuleb laternate ilmastikumõjudega kokkupuutuvad mittemetallist komponendid paigutada kliimakambrisse, kus 12 tundi on õhutemperatuur 45 °C ja suhteline niiskus 95 % ning seejärel 12 tundi õhutemperatuuri – 20 °C, ja lastes neil töötada vahelduvalt laeval valitsevates tingimustes, nii et need läbiksid nii kuum-niiskeid kui külmi tsükleid ja ning temperatuuri muutusi madalalt temperatuurilt kõrgele perioodide vältel, mis vastavad nende tööaegadele. Selle katse kogupikkus peab olema vähemalt 720 tundi. Katse ei tohi mõjutada laterna mittemetallist osade talitlusvõimet. |
|
20. |
Kergesti ligipääsetavatel laterna osadel ei tohi ümbritseva õhu temperatuuril + 45 °C kerkida temperatuur üle + 70 °C, kui need on tehtud metallist, või + 85 °C, kui need on mittemetallist. |
|
21. |
Laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud heakskiidetud standardite kohaselt ning peavad eeskätt vastama IEC väljaande 598 I osale „Laevad, tuled — üldspetsifikatsioonid ja katsed”. Järgmistes punktides esitatud nõudeid tuleb järgida:
|
|
22. |
Elektrijuhtmete ristlõige peab tavaliselt olema mitte väiksem kui 1,5 mm2. Ühendamiseks kasutatavad juhtmed peavad olema vähemalt HO 7 RN-F tüüpi või sellega samaväärsed. |
|
23. |
Plahvatusohu tsoonide laternakaitsete tüüp tuleb kindlaks määrata ja antud eesmärgil kinnitada pädeva katseasutuse poolt. |
|
24. |
Laternate tootmise meetodi puhul peab olema arvestatud:
|
|
25. |
Kõikidel paigaldatavatel laternatel peavad olema kaasas positsioneerimis- ja paigaldusjuhendid, mis näitavad, kuhu tuled tuleb monteerida ning milline on vahetatavate osade eesmärk ja tüüp. Liigutatavaid laternaid peab olema võimalik paigaldada kergelt ja ohutult. |
|
26. |
Nõutavad paigaldusalused peavad olema sellised, et kui need on ettenähtud asendis, oleks laterna horisontaalne sümmeetriatasand paralleelne laeva veeliinitasandiga. |
|
27. |
Igale laternale peavad olema kinnitatud selgelt ja püsivalt järgmised märgised, mis peavad olema nähtavad ka siis, kui latern on laevas paigaldatud:
|
Artikkel 3.02
Filtrid ja optilised klaasid
|
1. |
Filtrid (optika ja klaasid) ja optilised klaasid tohivad olla valmistatud orgaanilisest klaasist (sünteetilisest klaasist) või anorgaanilisest klaasist (silikaatklaasist). Silikaatklaasist filtrid ja optilised klaasid peavad olema tehtud vähemalt ISO standardis 719 osutatud hüdrolüütilisest IV klassi klaasist, mis tagab püsiva veekindluse. Sünteetilisest klaasist filtritel ja optilistel klaasidel peab olema samasugune püsiv veekindlus kui on silikaatklaasist tehtud filtritel ja optilistel klaasidel. Optilised klaasid peavad olema valmistatud madalate sisepingetega klaasist. |
|
2. |
Filtritel ja optilistel klaasidel peab olema nii vähe mulle ja lisandeid kui võimalik. Ei tohi olla pinnadefekte nagu poleerimata (matte) sektsioone, sügavaid kriimustusi jne. |
|
3. |
Filtrid ja optilised klaasid peavad vastama artikli 3.01 nõuetele. Need tingimused ei tohi mõjutada nende fotomeetrilisi ja kolorimeetrilisi omadusi. |
|
4. |
Külgtulede punased ja rohelised optilised klaasid ei tohi olla omavahel vahetatavad. |
|
5. |
Lisaks tootja märgisele peavad filtritele ja optilistele klaasidele olema loetavalt ja püsivalt märgitud tüübikinnitusnumber ja tüübikirjeldus kohtadesse, kust need on nähtavad ka pärast filtrite ja optiliste klaaside laternatesse paigaldamist. Nendel märgistel olevad väärtused ei tohi jääda allapoole fotomeetrilistest ja kolorimeetrilistest miinimumnõuetest. |
Artikkel 3.03
Elektrilised valgusallikad
|
1. |
Signaallaternates tohib kasutada üksnes antud otstarbeks valmistatud hõõglampe. Need peavad olema kättesaadavad standardpingetega. Erijuhtudel võib lubada erandeid. |
|
2. |
Peab olema võimalik hõõglampe signaallaternatesse ainult ettenähtud asendis paigaldada. Signaallaternates on lubatud maksimaalselt kaks kindlat asendit. Ebakorrektsed ja vahepealsed asendid ei tohi olla võimalikud. Katse jaoks tuleb valida vähemsoodne asend. |
|
3. |
Hõõglampidel ei tohi olla nende tõhusust ebasoodsalt mõjutavaid eritunnuseid, nagu näiteks kriimustusi või plekke kolvil või hõõgniitide vale paigutust. |
|
4. |
Hõõglampide värvustemperatuur nende kasutamise ajal ei tohi olla väiksem kui 2 360 K. |
|
5. |
Kasutatud alused ja lambihoidjad peavad vastama optiliste süsteemide erinõuetele ning pidama vastu laevas töö käigus tekkivatele mõjudele. |
|
6. |
Hõõglambi sokkel peab olema vastupidav ning tugevasti kinnitatud kolvi külge, nii et töötades 100 tundi 10 %-lise lisapingega peaks see vastu ühtlasele keeramisele momendiga 25 kg/cm. |
|
7. |
Kaubamärk, nimipinge ja -võimsus ja/või nimivalgustugevus, samuti tüübikinnitusnumber peavad olema märgitud loetavalt ja vastupidavalt hõõglambi kolvile või soklile. |
|
8. |
Hõõglampidele on lubatud järgmised tolerantsid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. peatükk
Katsetamise ja tüübikinnituse menetlus
Artikkel 4.01
Menetlemise üldine kord
Katse- ja tunnustamismenetlus peab vastama I osale.
Artikkel 4.02
Taotlus
|
1. |
Tootja või tema volitatud esindaja poolt esitatavale tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada järgmised andmed ja dokumendid:
|
|
2. |
Koos taotlusega tuleb esitada kaks kasutuskõlblikku näidist, neist kumbki kümne valgusallikaga iga nimipinge jaoks ja kui see on asjakohane, siis ka iga signaalvärvuse viis värvilist filtrit koos kinnitus või suunamisseadisega. Vastava nõudmise korral tuleb tüübikinnituse katse jaoks esitada ka vajalikud täiendavad eritarvikud. |
|
3. |
Näidis peab täielikult vastama kavandatud tootemudelile. See peab olema varustatud kõikide tarvikutega, mis on vajalikud laterna kinnitamiseks ja paigutamiseks tavalisse tööasendisse, milles seda laevas selle kasutusotstarbe kohaselt kasutatakse. Teatud tarvikud võib ära jätta, kui pädev katseasutus sellega nõus on. |
|
4. |
Vastava nõudmise korral tuleb esitada täiendavad näidised, andmed ja dokumendid. |
|
5. |
Dokumendid tuleb esitada selle riigi keeles, kus katse- ja tüübikinnitusasutus asub. |
|
6. |
Kui taotletakse täiendavate seadiste tüübikinnitust, kohaldatakse lõikeid 1-5 mutatis mutandis, lähtudes arusaamisest, et täiendavaid osi võib tunnustada üksnes tunnustatud laternatega kombineeritult. |
|
7. |
Sektortuled tuleb põhimõtteliselt esitada täieliku komplektina. |
Artikkel 4.03
Katse
|
1. |
Tunnustatud laterna või tarviku uue või muudetud variandi katsetega tuleb kindlaks teha, kas näidis vastab nimetatud katse nõuetele ja tüübikinnituse tingimustele ning on vastavuses artikli 4.02 lõike 1 punktis f osutatud dokumentidega. |
|
2. |
Tüübikinnituskatse peab toimuma laevas valitsevate tingimuste kohaselt. Katse peab hõlmama kõiki hankimisele tulevaid valgusallikaid, optilisi klaase ja tarvikuid, mis on signaallaternate jaoks ette nähtud. |
|
3. |
Fotomeetriline ja kolorimeetriline katse viiakse läbi nimipingel. Laterna hindamisel tuleb arvestada selle töötamisaegset horisontaalset valgustugevust IB ja töötamisaegset värvustemperatuuri. |
|
4. |
Osasid või tarvikuid tuleb katsetada üksnes selle laternatüübiga, mille jaoks need on ette nähtud. |
|
5. |
Teiste pädevate asutuste poolt tehtud katseid võib pidada 3. peatüki nõuetele vastavust tõendavateks, kui need on tunnistatud võrdväärseteks liites sätestatud katsetega. |
Artikkel 4.04
Tüübikinnitus
|
1. |
Signaallaternate tüübikinnitus peab toimuma 'I osa artiklite 4.01-4.05 kohaselt. |
|
2. |
Masstoodanguna valmistatud ja valmistatavate laternate ja tarvikute tüübikinnituse võib väljastada taotlejale pärast taotleja kulul tehtud katset, kui taotleja tagab tunnustamisest tulenevate õiguste nõuetekohase kasutamise. |
|
3. |
Tüübikinnituse puhul tuleb I osa artiklis 4.03 osutatud tunnistus väljastada vastava laternatüübi kohta ning sellele tuleb kanda I osa artiklile 4.05 vastav tüübikinnitusmärgis. Tüübikinnitusmärgis ja seerianumber peavad olema loetavalt ja vastupidavalt kantud igale kooskõlas näidisega valmistatud laternale sellisesse kohta, mis on täielikult nähtav pärast laterna laeva paigaldamist. Originaalmärgised ja -tüübikirjeldused peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatult kinnitatud. Laternatele ei tohi kinnitada märgiseid, mida võiks tüübikinnitusmärgistega segi ajada. |
|
4. |
Tüübikinnituse võib anda piiratud ajavahemikuks ja vastavalt sätestatud tingimustele. |
|
5. |
Tunnustatud laterna muutmine ning sellele täienduste tegemine peavad olema kooskõlastatud katseasutusega. |
|
6. |
Kui laterna tüübikinnitus on tühistatud, tuleb taotlejale sellest viivitamata teatada. |
|
7. |
Iga tüübikinnituse saanud laternatüübi üks näidis tuleb jätta tüübikinnituse väljastanud katseasutusele. |
Artikkel 4.05
Tüübikinnituse kehtivuse lõppemine
|
1. |
Tüübikinnitus peatatakse aegumise, tühistamise või tagasivõtmise tõttu. |
|
2. |
Tüübikinnituse võib tühistada, kui:
Tüübikinnitus võetakse tagasi, kui puudub vastavus selle väljastamisaegsetele tingimustele. |
|
3. |
Kui tüübikinnitusega signaallaternate tootmine katkestatakse, tuleb sellest viivitamata teatada tüübikinnituse väljastanud katseasutusele. |
|
4. |
Tüübikinnituse tagasivõtmine või tühistamine tähendab seda, et väljastatud tüübikinnitusnumbri kasutamine on keelatud. |
|
5. |
Kui tüübikinnitus ei ole enam kehtiv, tuleb tunnistus esitada annulleerimiseks samale katseasutusele, kes selle väljastas. |
Liide
Keskkonnakatsed
1. Pritsiva vee ja tolmu vastase kaitse katse
|
1.1 |
Laterna kaitsetüüp peab olema tagatud vastavalt IEC väljaande osa 598-1liigitusele IP 55. Katse, mis käsitleb näidise kaitsmist pritsiva vee ja tolmu eest ning tulemuste hindamine tuleb läbi viia vastavalt IEC väljaande 529 liigitusele IP 55. Esimene „5” tähendab kaitset tolmu vastu. See tähendab: pingestatud komponentide täielik tolmukindluskaitse ja kaitse kahjulike tolmukogumite vastu. Tolmu sissetungimine ei ole täielikult tõkestatud. Teine „5” tähendab kaitset pritsiva vee vastu. See tähendab, et ükskõik millisest suunast laternale suunatud veejuga ei tohi seda kahjustada. |
|
1.2 |
Näidise kaitset vee vastu hinnatakse järgmiselt: kaitset peetakse piisavaks, kui mis tahes sissepääsenud vesi ei kahjusta näidise tööd. Isolatsioonimaterjalidele et tohi koguneda vett, kui seetõttu võib minimaalne tööiga jääda saavutamata. Elektriliselt pingestatud komponendid ei tohi märjaks saada ja neid ei tohi mõjutada mitte mingisugune laternasse kogunev vesi. |
2. Atmosfääriniiskuse katse
2.1 Eesmärk ja kohaldamine
Selle katsega määratakse kindlaks artikli 3.01 lõike 10 punktis b kirjeldatud niiske soojuse ja niiskuse toime laevajuhtimise paigaldistele, seadmetele ja aparaatidele nende töö või transpordi või ladustamise vältel toimuvate temperatuurimuutuste ajal, kui need võivad kokku puutuda kondenseerumisest tekkiva pinnaniiskusega.
Sisseehitamata komponentide puhul sarnaneb see kondenseerumine töö käigus tekkivate tolmukogumite või hügroskoopse soolakile toimele.
Järgnev spetsifikatsioon põhineb IEC väljaande 68 osal 2-30 koos artikli 3.01 lõike 10 punktidega a ja b. Väljaandest võib leida lisateavet.
Komponendid ja komponentide rühmad, mis on tüübinäidistena sisseehitamata kujul esitatud tüübikinnituseks, tuleb testida sellises sisseehitamata seisundis või kui see komponentide olemuse tõttu ei ole võimalik, siis varustades need minimaalsete kaitseseadistega, mida taotleja peab laevas kasutamisel vajalikuks.
2.2 Läbiviimine
|
1) |
Katse viiakse läbi katsekambris, kus vajaduse korral õhuvahetusseadise abil saavutatakse see, et temperatuur ja niiskustase on praktiliselt kõikides punktides samad. Õhu liikumine ei tohi märkimisväärselt jahutada katsetatavat näidist, kuid see peab olema piisav, et tagada ettenähtud õhutemperatuuri ja niiskuse säilitamine näidise vahetus läheduses. Kondensaat tuleb katsekambrist pidevalt eemaldada. Kondensaat ei tohi tilkuda näidisele. Kondensaati tohib taaskasutada niisutamiseks pärast ümbertöötlemist ainult siis, kui eelkõige näidise kemikaalid on sellest eemaldatud. |
|
2) |
Näidisele ei tohi mõjuda kambri soojendamise soojuskiirgus. |
|
3) |
Näidis peab olema olnud kasutusest välja võetud vahetult enne katset, kuid siiski nii aegsasti, et kõik tema osad oleksid saavutanud keskkonnatemperatuuri. |
|
4) |
Näidis paigutatakse katsekambrisse keskkonnatemperatuuriga + 25 ± 10 °C vastavalt selle tavakasutusele laevas. |
|
5) |
Kamber on suletud. Õhutemperatuur reguleeritakse – 25 ± 3 °C ja suhteline õhuniiskus 45 % kuni 75 % ning neid tingimusi säilitatakse seni, kuni näidis on saavutanud sama temperatuuri. |
|
6) |
Relatiivne õhuniiskus tõstetakse mitte vähem kui 95 %ni maksimaalselt üheks tunniks, kusjuures õhutemperatuuri ei muudeta. Selline suurendamine võib toimuda näidise temperatuuritingimustele kohandamise viimase tunni jooksul. |
|
7) |
Kambri õhutemperatuuri tõstetakse progresseeruvalt 3 t ± 0,5 t jooksul kuni + 40 ± 2 °C. Temperatuuri tõstes säilitatakse suhteline õhuniiskus vähemalt 95 %sena ning mitte väiksemana kui 90 % viimase 15 minuti jooksul. Selle temperatuuritõusu jooksul muutub näidis niiskeks. |
|
8) |
Õhu temperatuuri säilitatakse + 40 ± 2 °C ajaperioodi 12 t ± 0,5 t jooksul, mõõdetuna 7. faasi algusest suhtelise õhuniiskuse juures 93 % ± 3 %. Esimese 15 ja viimase 15 minuti jooksul sellest ajavahemikust, mille vältel temperatuur on + 40 ± 2 °C, võib suhteline õhuniiskus olla 90 % ja 100 % vahel. |
|
9) |
Õhutemperatuur vähendatakse kuni + 25 ± 3 °C kolmeks kuni kuueks tunniks. Suhteline õhuniiskus peab pidevalt olema üle 80 %. |
|
10) |
Õhu temperatuuri säilitatakse + 25 ± 3 °C 24 tunni jooksul 7. faasi algusest, kusjuures suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 95 %. |
|
11) |
Korratakse 7. faasi. |
|
12) |
Korratakse 8. faasi. |
|
13) |
Mitte varem kui 10 tundi pärast 12. faasi alustamist lülitatakse sisse näidise õhukonditsioneerseade. Kui on saavutatud tootja poolt näidise kohta esitatud kliimatingimused, pannakse näidis tootja juhendite kohaselt tööle laeva elektrivõrgu nimipingega, mille tolerants võib olla ± 3 %. |
|
14) |
Pärast tootja poolt teatatud normaalse tööolukorra jaoks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse näidise funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. Kui selleks on vaja kamber avada, tuleb see uuesti sulgeda nii kiiresti kui võimalik. Kui tavapärase töörežiimi saavutamiseks kulub rohkem kui 30 minutit, tuleb antud faasi vastavalt pikendada ning kui tööolukord on saavutatud, peab olema vähemalt 30 minutit aega funktsioonide seireks ja tööandmete mõõtmiseks. |
|
15) |
1-3 tunnise ajavahemiku vältel, kui näidis on jälle kasutusel, madaldatakse õhutemperatuur ümbritseva õhu temperatuurini tolerantsiga ± 3 °C ja õhu suhteline niiskus alla 75 %. |
|
16) |
Kamber on avatud ja näidis on tavapärase temperatuuri ja õhuniiskusega keskkonnas. |
|
17) |
Pärast 3 tundi ning kui kõik näidisel näha olev niiskus on aurustunud, seiratakse uuesti näidise funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
|
18) |
Näidis vaadatakse üle. Laterna korpus on avatud ning kontrollitakse kliimakatse mõju selle sisemusele ning jääkkondensaadi olemasolu. |
2.3 Saavutada tulevad tulemused
|
2.3.1 |
Näidis peab toimima tavapäraselt faasides 12-18 sätestatud tingimuste juures. Mingit talitluse halvenemist ei tohi olla täheldatud. |
|
2.3.2 |
Faaside 12 ja 18 tööandmed peavad jääma näidisele katse ja tunnustamistingimuste põhjal lubatud tolerantsi piiridesse. |
|
2.3.3 |
Laterna sees ei tohi olla ei korrosiooni ega jääkkondensaati, mis suure atmosfääriniiskuse pikaaegse mõju toimel võib põhjustada selle talitlushäireid. |
3. Külmakatse
3.1 Eesmärk
Selle katsega määratakse artikli 3.01 lõigete 8 ja 10 kohaselt kindlaks külma mõju tööolukorras ja transportimisel. Täiendavat teavet on võimalik leida IEC väljaande 68 osast 3-1.
3.2 Läbiviimine
|
1) |
Katse viiakse läbi katsekambris, kus vajaduse korral õhutsirkulatsiooniseadise abil saavutatakse see, et temperatuur on praktiliselt kõikides punktides sama. Õhuniiskus peab olema piisavalt madal, et tagada, et näidis ei märguks kondensatsioonist üheski faasis. |
|
2) |
Näidis paigutatakse katsekambrisse keskkonnatemperatuuril + 25 ± 10 °C, mis vastab selle tavapärasele kasutamisele laevas. |
|
3) |
Kambri õhutemperatuur madaldatakse kuni – 25 ± 3 °C kiirusega mitte rohkem kui 45 °C/t. |
|
4) |
Kambri õhutemperatuuri hoitakse – 25 ± 3 °C juures kuni näidis on saavutanud tasakaalutemperatuuri ja sellele lisaks veel vähemalt 2 tundi. |
|
5) |
Kambri õhutemperatuur tõstetakse kuni 0 ± 2 °C kiirusega mitte rohkem kui 45 °C/t. |
Kõikidele artikli 3.01 lõike 10 punkti a näidistele kohaldatakse veel järgmist:
|
6) |
4. faasi viimaseks tunniks kliimaklassis X pannakse näidis tootja poolt ettenähtud viisil tööle laeva elektrivõrgu nimipingel tolerantsiga ± 3 %. Näidises olevad soojusallikad peavad töötama. Pärast normaalse tööolukorra saavutamiseks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse näidise funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
|
7) |
Kambri õhutemperatuur tõstetakse ümbritseva õhu temperatuurini kiirusega mitte rohkem kui 45 °C/t. |
|
8) |
Kui näidis on saavutanud tasakaalutemperatuuri, avatakse kamber. |
|
9) |
Näidise funktsioone kontrollitakse uuesti ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
3.3 Saavutada tulevad tulemused
Näidis peab toimima tavapäraselt faasides 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste juures. Mingit talitluse halvenemist ei tohi olla täheldatud.
Faaside 7 ja 9 tööandmed peavad jääma näidisele katse- ja tunnustamistingimuste põhjal lubatud tolerantsi piiridesse.
4. Kuumuskatse
4.1 Eesmärk ja kohaldamine
Selle katsega määratakse artikli 3.01 lõike 8 punkti a ja lõike 10 punkti a kohaselt kindlaks kuumuse mõju töötamise, transpordi ja ladustamise ajal. Järgnev spetsifikatsioon põhineb IEC väljaande 68 osal 2-2 koos artikli 3.01 lõike 10 punktidega a ja b. IEC väljaandest võib leida lisateavet.
|
|
Tavaline |
Ekstreemne |
|
Keskkonnakatsed |
||
|
Kliimaklassid X ja S |
+ 55 °C |
+ 70 °C |
|
Lubatav tolerants ± 2 °C |
||
Põhimõtteliselt tuleb kõigepealt läbi viia katse ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Kui tööandmed jäävad tavapäraste keskkonnatingimuste puhul kohaldatavate tolerantside piiridesse, võib ära jätta katse normaalsetes keskkonnatingimustes.
4.2 Läbiviimine
|
1) |
Katse viiakse läbi katsekambris, kus vajaduse korral õhutsirkulatsiooniseadise abil saavutatakse see, et temperatuur on praktiliselt kõikides punktides sama. Õhu liikumine ei tohi märkimisväärselt jahutada katsetatavat näidist. Näidisele ei tohi mõjuda kambrisoojenduse soojuskiirgus. Õhuniiskus peab olema piisavalt madal, et tagada, et näidis ei märguks kondensatsioonist üheski faasis. |
|
2) |
Näidis paigutatakse katsekambrisse keskkonnatemperatuuril + 25 ± 10 °C, mis vastab selle tavapärasele kasutamisele laevas. Näidis pannakse tootja poolt ettenähtud viisil tööle laeva elektrivõrgu nimipingel tolerantsiga ± 3 %. Pärast normaalse tööolukorra saavutamiseks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse näidise funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
|
3) |
Kambri õhutemperatuur tõstetakse artikli 3.01 lõike 10 punktis a osutatud katsetemperatuurini kiirusega mitte rohkem kui 45 °C/t. |
|
4) |
Kambri õhutemperatuuri hoitakse seni, kuni näidis on saavutanud tasakaalutemperatuuri ja sellele lisaks veel vähemalt 2 tundi. Kahe viimase tunni jooksul kontrollitakse uuesti funktsioone ning märgitakse üles tööandmed. |
|
5) |
Kambri õhutemperatuur madaldatakse keskkonnatemperatuurini mitte vähem kui ühe tunni jooksul. Kamber on siis avatud. Pärast seda, kui näidis on saavutanud keskkonnatemperatuuri, kontrollitakse uuesti funktsioone ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
4.3 Saavutada tulevad tulemused
Näidis peab toimima tavapäraselt katse kõikides faasides sätestatud tingimuste juures. Mingit talitluse halvenemist ei tohi olla täheldatud. Faaside 2, 4 ja 5 tööandmed peavad jääma näidisele normaalsete keskkonnatingimuste katse ja tunnustamistingimuste põhjal lubatud tolerantsi piiridesse.
5. Vibratsioonikatse
5.1 Eesmärk ja kohaldamine
Selle katsega määratakse kindlaks artikli 3.01 lõike 8 punkti a ja lõike 10 punktis a osutatud vibratsiooni funktsionaalsed ja strukturaalsed mõjud. Strukturaalsed mõjud puudutavad mehaaniliste komponentide talitlust, eriti resoneerivat vibratsiooni ja materjalide pingeid, mis tekitavad väsimust kuid ei mõjuta alati otseselt näidise tööd ega tekita muutusi tööandmetes.
Funktsionaalsed mõjud puudutavad otseselt näidise tööd ja tööandmeid. Need võivad olla seotud struktuursete mõjudega.
Järgnev spetsifikatsioon põhineb IEC väljaande 68 osal 2-6 koos artikli 3.01 lõike 10 punktiga e. Eespool nimetatud sätetest kõrvale kalduvad väärtused on tähistatud sümboliga*. IEC väljaande 68 osast 2-6 võib leida lisateavet.
Katsenõuded:
Katse tuleb läbi viia sinusoidse vibratsiooniga, kasutades järgmisi siin näidatud amplituude ja sagedusi:
|
|
Tavaline |
Ekstreemne |
|
Keskkonnakatsed |
||
|
Vibratsiooniklass V: |
|
|
|
Sagedused |
2-10 Hz |
2-13,2 Hz* |
|
Amplituud |
± 1,6 mm |
± 1,6 mm |
|
Sagedused |
10-100 Hz |
13,2-100 Hz* |
|
Kiirendusamplituud |
± 7 m/s2 |
± 11 m/s2 |
Põhimõtteliselt tuleb kõigepealt läbi viia katse ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Kui tööandmed jäävad tavapäraste keskkonnatingimuste puhul kohaldatavate tolerantside piiridesse, võib ära jätta katse normaalsetes keskkonnatingimustes. Näidised, mida kavatsetakse kasutada koos amortisaatoritega, tuleb ka koos nendega katsetada. Kui erandjuhtudel katsetamine koos tavapäraseks tööks ettenähtud amortisaatoritega ei ole võimalik, tuleb seadmeid katsetada ilma amortisaatoriteta ning muuta amortisaatorite toimega arvestamiseks katsetingimusi.
Amortisaatoriteta katset tohib kasutada ka iseloomulike sageduste kindlaksmääramiseks.
Vibratsioonikatse viiakse läbi kolmes põhisuunas, mis on üksteisega perpendikulaarsed. Näidiste puhul, millele nende konstruktsiooni tõttu võivad rakenduda vibratsiooni erimõjud kaldenurga all põhisuuna suhtes, tuleb teha katse ka nendes suundades, mille suhtes seade on eriti tundlik.
5.2 Läbiviimine
|
1) |
Katsevahendid Katse viiakse läbi vibratsiooniseadmega, mida nimetatakse vibratsioonilauaks, mis võimaldab rakendada näidisele mehaanilist vibratsiooni järgmiste tingimuste kohaselt:
|
|
2) |
Esimene kontroll, kinnitamine ja kasutusele võtmine Näidis vaadatakse üle, et hinnata selle veatust, nii palju kui see visuaalselt on võimalik, samuti kontrollitakse seda, kas koost on veatu kõikide komponentide ja komponentide rühmade osas. Näidis kinnitatakse vibrolauale vastavalt laevas ette nähtud kinnitusviisile. Näidiseid, mille vibratsioonist mõjutatud talitlus ja jõudlus sõltub nende asendist vertikaali suhtes tuleb katsetada nende tavapärases tööasendis. Kinnitamiseks kasutatavad alused ja seadised ei tohi märkimisväärselt muuta näidise amplituudi ja liikumist katses kasutatud sageduste ulatuses. Näidis pannakse tootja poolt ette nähtud viisil tööle laeva elektrivõrgu nimipingel tolerantsiga ± 3 %. Pärast normaalse tööolukorra saavutamiseks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse näidise funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised selle kasutamisel laevas. |
|
3) |
Talitlusvõime eelkontroll vibratsiooni puhul Kõik näidised peavad läbima katsefaasi. Näidised, mida võib kasutada erinevatel eesmärkidel erinevate vibratsioonimõjudega, tuleb katse läbi viia kas kõikide või mõnede erinevate kasutuste kohta. Sagedustsükkel sooritatakse vibrolaua abil nii, et punktis 5.1 esitatud sageduste ulatus koos vastavate amplituudidega on hõlmatud madalaimast sagedusest kõige kõrgemani ning vastupidi kiirusel üks oktaav minuti kohta. Töötavat näidist jälgitakse asjakohaste mõõtmisvahendite abil ning visuaalselt, kasutades vajaduse korral stroboskoopi selleks, et kontrollida põhjalikult mis tahes talitlusprobleeme, tööandmete muutusi ning selliseid mehaanilisi nähtusi nagu resoneeriv vibratsioon ning teatud erisagedustel tekkiv tärin. Neid sagedusi kirjeldataksegi „karakteristlike sagedustena”. Karakteristlike sageduste ja vibratsiooni mõjude kindlaksmääramiseks aeglustatakse sageduste varieerumist, see lõpetatakse või muudetakse vastupidiseks ning vähendatakse vibratsioonide amplituudi. Tööandmete sammhaaval muutmisel tuleb oodata lõppväärtuse saavutamist, säilitades vibratsioonisagedust, kuid mitte üle viie minuti. Sageduse skaneerimisel registreeritakse vähemalt sagedused ning näidise laeval kasutamiseks vajalikud tööandmed, märkides üles kõik karakteristlikud sagedused koos nende mõjudega nende edaspidiseks võrdlemiseks 7. faasis. Kui näidise töötamise ajal ei ole võimalik piisavalt määratleda selle reageeringut mehaanilisele vibratsioonile, tuleb läbi viia täiendav vibratsioonile reageerimise katse ilma näidist ühendamata. Katse võib katkestada, kui sageduste skaneerimisel tööandmed ületavad märgatavalt lubatud tolerantse, töö katkeb lubamatult või kui vibratsioonikatse jätkamisel strukturaalne resoneeriv vibratsioon võiks tõenäoliselt mõjuda purustavalt. |
|
4) |
Lülitusfunktsioonide katse See katsefaas tuleb läbi viia kõigi näidiste puhul siis, kui vibratsioon võib mõjutada lülitusfunktsioone, näiteks releesid. Näidisele rakendatakse punktis 5.1 osutatud sagedusulatusega vibratsiooni E12 seeriate (8) kohaste sageduse varieerumise astmetega ning nendele vastavate amplituudidega. Igal sagedusastmel korratakse vähemalt kaks korda kõiki lülitusfunktsioone, mis võivad olla tundlikud vibratsioonile, vajaduse korral ka sisse- ja väljalülitamist kasutades. Lülitusfunktsioone võib ka katsetada E-12 seeriate väärtuste vahele jäävatel sagedustel. |
|
5) |
Laiendatud katse Selle katsefaasi peavad läbima kõik näidised. Näidistega, mida võib kasutada erinevatel eesmärkidel erinevate vibratsioonimõjudega, tuleb selle faasi esimene osa (kui näidis on kasutusel) läbi viia mitu korda kas kõikide või mõnede erinevate kasutuste kohta. Kui näidis on 2. faasis kirjeldatu kohaselt kasutusel, rakendatakse sellele viis tsüklit, mille kestel punkti 5.1 kohaselt mõjuv sagedusulatus koos vastavate amplituudidega hõlmatakse igal korral kõige madalamast kuni kõige kõrgema sageduseni ja vastupidi kiirusel üks oktaav minutis. Pärast viit tsüklit võib vibrolaua peatada, siis kontrollitakse funktsioone ning registreeritakse ja märgitakse üles tööandmed, mis on olulised kasutamisel laevas. |
|
6) |
Püsisageduse laiendatud katse See katsefaas viiakse läbi siis, kui uuritakse vibratsiooni mõju eespool nimetatud 3. faasis, jälgides üle 5 Hz sagedusulatuse skaneerimisega mehaanilisi resonantse, mis tootja või tema volitatud esindaja kinnituse kohaselt laiendatud kasutuse puhul laevas on lubatud, kuid millede esinemisel mõjutatavate osade tugevust ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. Eriti puudutab see faas neid seadmeid, mis on varustatud amortisaatoritega, mille resonantssagedus jääb punktis 5.1 osutatud sagedusulatuse piiridesse ning on kõrgem kui 5 Hz. Kui näidist kasutatakse eespool 2. faasis kirjeldatu kohaselt, siis iga kõnesoleva resonantssageduse puhul rakendatakse sellele kahe tunni jooksul ekstreemsete keskkonnatingimuste katses sätestatud amplituudidega ning punktis 5.1 osutatud vastava sagedusega vibratsiooni, kusjuures vibratsiooni suund on selline, mis tavapärase kasutuse korral kõnesolevatele osadele kõige suuremat mõju avaldab. Vajaduse korral tuleb kohaldatud sagedusi rektifitseerida nii, et resonantsvibratsioon jätkub amplituudiga, mis ei ole väiksem kui 70 % sageduste maksimaalsest amplituudist või siis pannakse sagedus pidevalt varieeruma kahe väärtuse vahel 2 % allpool ja 2 % ülevalpool esialgu täheldatud sagedust, kusjuures kiirus on vähemalt 0,1 kuid mitte suurem kui 1 oktaav minutis. Vibratsioonimõju rakendamise ajal seiratakse näidise funktsioone kuni talitlushäirete ilmnemiseni, mille põhjuseks on mehaaniliste osade eraldumine või teisaldumine või elektriühenduse katkemine või lühiühendus. Näidiseid, mille jaoks selle katsefaasi sooritamine on oluline väljalülitatud asendis, võib selles seisundis katsetada, kui kõnesolevatele osadele avaldatav mehaaniline mõju ei ole väiksem kui tavapärasel kasutusel. |
|
7) |
Talitlusvõime lõppkontroll vibratsiooni puhul See katsefaas viiakse läbi vajaduse korral. Talitlusvõime kontrollimist 3. faasis osutatud vibratsioonide puhul korratakse, kasutades selles faasis kohaldatud sagedusi ja amplituude. Sedastatud karakteristlikke sagedusi ning sedastatud vibratsioonimõju tagajärgi võrreldakse 3. faasi tulemustega, et määrata kindlaks kõik vibratsioonikatse käigus toimunud muutused. |
|
8) |
Kontrolli põhjal tehtud järeldused Kui vibrolaud on peatatud ning on möödunud ajavahemik, mis on vajalik vibratsioonimõjuta tööolukorra saavutamiseks ilma, kontrollitakse funktsioone ning registreeritakse ja märgitakse üles tööandmed, mis on olulised kasutamisel laevas. Lõpuks kontrollitakse näidist veel visuaalselt, et teha kindlaks, kas see on terve. |
5.3 Saavutada tulevad tulemused
Näidisel, selle komponentidel ja komponentide rühmadel ei tohi olla mingeid mehaanilisi resonantsvibratsioone punktis 5.1 osutatud sagedusulatustes. Kui seda liiki resonantsvibratsioonid on vältimatud, tuleb võtta konstrueerimismeetmeid, et tagada näidise, selle komponentide ja komponentide rühmade vigastamatuks jäämine.
Vibratsioonikatse ajal ja pärast seda ei tohi ilmneda mingeid vibratsioonimõju märgatavaid tagajärgi, eriti ei tohi olla erinevus 7. faasis täheldatud karakteristlike sageduste ja 3. faasis kindlaks määratud väärtuste vahel, samuti ei tohi laiendatud vibratsioon põhjustada mitte mingisuguseid vigastusi või talitlushäireid.
Normaalsete keskkonnatingimuste katse korral peavad faasides 3-8 registreeritud tööandmed jääma tolerantside piiridesse, mis antud katse ja tunnustustingimuste põhjal on lubatud.
Lülitusfunktsioonide katses 4. faasis ei tohi lülitamisel esineda talitlushäiret või tõrget.
6. Kiirendatud kliimakatse
6.1 Eesmärk ja kohaldamine
Kiirendatud kliimakatse (kliimaelementidega kokkupuutumise imiteerimine filtriga ksenoonlampide kiirguse ja piserdamise abil) viiakse läbi IEC väljaande 68 osade 2-3, 2-5 ja 2-9 kohaselt koos järgmiste täiendustega:
Nimetatud väljaande kohaselt on kiirendatud kliimakatse eesmärgiks looduslike ilmastikutingimuste imiteerimine katseseadmestiku abil spetsiifilistes korratavates tingimustes, et kutsuda esile kiireid muutusi materjalide omadustes.
Kiirendatud kliimakatse viiakse läbi katseseadmestikus ksenoonlampide filtreeritud kiirguse ja perioodilise piserduse abil. Pärast elementidega kokkupuutumist, mida mõõdetakse kiirguse tugevuse ja kestusega, võrreldakse näidise eelnevalt kindlaks määratud osi sama päritoluga näidise osadega, mis antud elementidega ei ole kokku puutunud. Kõigepealt määratletakse praktilise kasutamise seisukohalt kõige olulisemad omadused nagu värv, pealispinna kvaliteet, löögikindlus, tõmbetugevus ja tugevus.
Nende tulemuste võrdlemisel looduslike ilmastikutingimustega kokkupuutumisel saadavate tulemustega eeldatakse, et elementidega kokkupuutumisel tekitab omadustes muutusi eelkõige looduslik kiirgus ning sellega samaaegne hapniku, vee ja soojuse mõju materjalidele.
Kiirendatud kliimakatse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata seadme kiirguse lähedusele looduslikule kiirgusele (vt IEC väljaannet).
Erifiltriga ksenoonlambi kiirgus imiteerib loomulikku kiirgust.
Kogemused on näidanud, et osutatud katsetingimuste juures on tugev korrelatsioon kiirendatud kliimakatse ilmastikukindluse ja looduslikele ilmastikutingimustele vastupidavuse vahel. Kiirendatud kliimakatsel, mis ei sõltu kohast, kliimast ega aastaajast, on eelis looduslike ilmastikutingimuste ees, kuna see on korratav ning võimaldab katseaega lühendada, kuna see ei sõltu päeva ja öö vaheldumisest ning aastaaegadest.
6.2 Näidiste arv
Kliimakatse puhul tuleb kasutada piisavat arvu näidiseid, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrdlemiseks on vajalik piisav arv näidiseid, mida ilmastikutingimused ei ole mõjutanud.
6.3 Näidiste ettevalmistamine
Näidiseid katsetatakse nende tarnimisseisundis, kui pole kokku lepitud teisiti. Võrdlemiseks kasutatavaid näidiseid tuleb hoida kogu katse ajal pimedas ja keskkonnatemperatuuril.
6.4 Katseseadmestik
Katseseadmestik koosneb põhiliselt ventileeritavast katsekambrist, mille keskel on kiirgusallikas. Kiirgusallika ümber paigutatakse optilised filtrid. Näidiste aluseid liigutatakse süsteemi pikitelgede ümber allikast ja filtritest kaugusel, mis on vajalik punktis 6.4.1 ettenähtud kiirguse saavutamiseks.
Kiirgustugevus kiirgusega kokkupuutuva näidise kogupealispinna ühelgi komponendil ei tohi erineda rohkem kui ± 10 % erinevate pindade kiirgustugevuse aritmeetilisest keskmisest.
6.4.1 Kiirgusallikas
Kiirgusallikana kasutatakse ksenoonlampi. Kiirgusvoog peab olema valitud nii, et kiirgustugevus näidise pinnal oleks 1 000 ± 200 W m–2 ja lainepikkus on 300-830 nm (vt punkti 6.9 kiirituse mõõtmise seadmestiku kohta).
Kui kasutatakse õhkjahutusega ksenoonlampe, ei tohi juba kasutatud osooni sisaldav õhk katsekambrisse sisse pääseda ning see tuleb eraldi eemaldada.
Mõõdetud väärtused näitavad, et ksenoonlampide kiirgusvoog väheneb 80 %ni oma esialgse väärtusega võrreldes pärast umbes 1500 tunnist kasutust ja pärast seda ajavahemikku väheneb märkimisväärselt ka ultraviolettkiirguse osa teiste kiirgusliikidega võrreldes. Seepärast tuleb ksenoonlamp pärast nimetatud ajavahemikku asendada (vt ka ksenoonlampide valmistaja poolt esitatud andmeid).
6.4.2 Optilised filtrid
Optilised filtrid peavad asuma kiirgusallika ja näidiste aluste vahel, et ksenoonlampide filtreeritud kiirgus oleks looduslikule kiirgusele võimalikult lähedane (vt IEC väljaande 68 osi 2-9).
Kõiki klaasfiltreid tuleb korrapäraselt puhastada, et vältida kiirgustugevuse soovimatut vähenemist. Kui sarnasust loodusliku kiirgusega pole enam võimalik saavutada, tuleb filtrid asendada.
Asjakohased optilised filtrid peavad vastama katseseadmestiku tootja poolt esitatud andmetele. Katseseadmestiku tarnimisel peab tootja tagama selle vastavuse punktis 6.4 sätestatud nõuetele.
6.5 Piserdus- ja õhuniisutusseadis
Näidist tuleb niisutada nii, et see toimuks samamoodi nagu loodusliku vihma ja kaste puhul. Näidise piserdusseadis peab olema nii konstrueeritud, et selle piserdamise ajal niiskuvad kõik näidise välispinnad. Seda tuleb juhtida nii, et oleks järgitud punktis 6.10 ettenähtud piserduse/kuivperioodi tsüklit. Katsekambri õhku tuleb niisutada, et säiliks punktis 6.10.3 ettenähtud suhteline niiskus. Piserduseks ja õhu niisutamiseks kasutatav vesi peab olema destilleeritud või täielikult soolatustatud (juhtivus < 5 μS/cm).
Destilleeritud või täielikult soolatustatud vee tankid, torud ja pihustid peavad olema korrosioonikindlast materjalist. Katsekambri suhtelist niiskust mõõdetakse piserduse ja otsese kiirguse eest kaitstud hügromeetriga ning reguleeritakse hügromeetri abil.
Kui kasutatakse täielikult soolatustatud vett või suletud ringluses vett, on see oht (nagu läikekatse puhul), et näidiste pinnale moodustub sade või et heljumained kulutavad pinda.
6.6 Ventilatsiooniseadis
Punktis 6.10.2 kirjeldatud musta paneeli temperatuuri säilitatakse katsekambris puhta, filtreeritud, niisutatud ja vajaduse korral juhitud temperatuuriga õhuvahetuse abil. Õhuvoog ja -kiirus tuleb valida sellised, et oleks tagatud süsteemi kõikide näidiste aluste välispindade ühesugune temperatuur.
6.7 Näidise alused
Kasutada võib igasugust roostevabast terasest alust, mis võimaldab paigaldada näidiseid punktis 6.10.1 sätestatu kohaselt.
6.8 Musta paneeli termomeeter
Musta paneeli temperatuuri mõõtmiseks tsükli kuiva perioodi ajal kasutatakse musta paneeli termomeetrit. See termomeeter koosneb roostevabast terasest paneelist, mis on termiliselt isoleeritud oma alustest, mis on samade mõõtmetega kui näidise alused ja 0,9 ± 0,1 mm paksud. Paneeli kaks külge on kaetud läikiva musta lakiga, mis on väga veekindel ja mille maksimaalne peegeldusjõud on 5 % kiirgusest, mis on suurema kui 780 nm lainepikkusega. Paneeli temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse bimetalltermomeetrit, mille andur on asetatud paneeli keskele ning millel on hea termiline kontakt.
Ei ole soovitatav jätta termomeetrit seadmestikku punktis 6.10 osutatud katse ajaks. Piisab sellest, kui panna see katseseadmestikku iga 250 tunni järel umbes 30 minutiks musta paneeli temperatuuri mõõtmiseks kuiva perioodi ajal.
6.9 Kiirituse mõõtmise seadmestik
Kiiritus (mõõteühik: W s m–2) saadakse kiirituse intensiivsuse (ühik: W . m–2) ja kiirituse kestuse (ühik: s) tulemusel. Näidise pindade kiiritust katseseadmestikus mõõdetakse vastava kiirituse mõõtmise seadmega, mis on kohandatud kiirgusallikast ja filtrist koosneva süsteemi kiirgusfunktsioonile. Kiirituse mõõtmise seade peab olema nii gradueeritud või kalibreeritud, et see ei arvestaks infrapunast kiirgust üle 830 nm.
Kiirituse mõõtmise seadme jõudlus oleneb põhiliselt sellest, kas ta andur on väga vastupidav ilmale ning vananemisele ning kas tal on piisavalt spektraalset tundlikkust loodusliku kiirguse jaoks.
Kiirituse mõõtmise seadmel võivad näiteks olla järgmised osad:
|
a) |
silikoonist fotoelement kiirgusandurina; |
|
b) |
fotoelemendi ette asetatud optiline filter ja |
|
c) |
kulonmeeter, mis mõõdab fotoelemendi poolt toodetava voolu ja sellega võrdelise kiirituse intensiivsuse (ühik: A) ning aja (ühik: s) kaudu kiiritust (ühik: C = A.c). |
Kiirituse mõõtmise seadme skaala peab olema kalibreeritud. Pärast aastast kasutamist tuleb kalibreeringut kontrollida ning vajaduse korral korrigeerida.
Kiirituse tugevus näidiste pinnal oleneb kaugusest kiirgusallikast. Seepärast peavad näidise pinnad olema nii palju kui võimalik samal kaugusel allikast kui kiirituse mõõtmise seadme andur. Kui see pole võimalik, tuleb kiirituse mõõtmise seadme näitu korrutada korrigeerimisteguriga.
6.10 Läbiviimine
|
6.10.1 |
Näidised paigaldatakse alustele nii, et vesi ei saaks koguneda tagumistele pindadele. Näidise alused peavad põhjustama üksnes nii väikest mehaanilist survet kui võimalik. Et tagada kiirituse ja piserduse võimalikult ühtlane jaotumine, pöörlevad näidised katse ajal kiirusel üks kuni viis pööret minutis allikast ja filtrist koosneva süsteemi ning piserdusseadme ümber. Tavaliselt on ilmastikutingimustega kokkupuutes üks näidise külg. IEC väljaande kohaldatavatest sätetest olenevalt või vastavalt sellele, mida muul viisil on kokku lepitud, võivad kokkupuutes olla ka üksiknäidise esi- ja tagakülg. Sellisel juhul on mõlemad pinnad avatud samale kiirgusele ja samale piserdusele. Et antud näidise esi- ja tagapind oleksid kiirguse ja piserdusega sarnaselt mõjutatud, võib seda perioodiliselt pöörata. Seda võib teha automaatselt pööramisseadise abil, kui aluseks on avatud raam. |
|
6.10.2 |
Musta paneeli temperatuur punktis, kus näidised asuvad kuiva perioodi ajal, on kindlaks määratud ja seda reguleeritakse IEC väljaande kohaselt, mida kõnesolevale seadmele saab kohaldada. Kui pole teisiti kokku lepitud, tuleb musta paneeli temperatuuri hoida + 45 °C juures. Musta paneeli keskmine temperatuur tähendab musta paneeli temperatuuri aritmeetilist keskmist kuiva perioodi lõpus. Kuiva perioodi jooksul on lubatud kohalik erinevus ± 5 °C ja erinevus piirjuhtumite puhul ± 3 °C. Musta paneeli nõutava temperatuuri säilitamiseks ja vajaduse korral näidise esi- ja tagapinnal võrdväärse tugevusega kiirguse tagamiseks (vt punkti 6.10.1) võib näidist iga pöörde järel automaatselt 180° pöörata. Sel juhul peavad musta paneeli termomeeter ja kiirituse mõõtmise seade olema kaasatud pöörlevasse liikumisse. |
|
6.10.3 |
Allpool määratletud järjestikku korratavas tsüklis on alustele paigaldatud näidiste ja punktis 6.9 osutatud kiirguse mõõtmise seadme anduri kiiritamine ja piserdamine ühesugused.
Suhteline õhuniiskus peab olema 60-80 % kuiva perioodi ajal. |
6.11 Katse kestus ja menetlus
Katses järgitakse IEC väljaande 68 osas 2-9 sätestatud menetlust. Katse kestab 720 tundi koos punktis 6.10.3 määratletud piserdustsükliga.
On soovitatav teha kliimakatse ühe ja sama näidisega (juhul kui peetakse silmas katset omaduste muutmisega, mis ei oleks purustav, nagu näiteks kliimakatse) või mitme näidisega (purustava katse puhul, nagu näiteks löögikindlus) erinevate eelnevalt kokkulepitud kiiritusastmete juures. Sellega võib seadmeüksuse omaduste muutuse arengu kliimakatse jooksul kindlaks määrata.
6.12 Hindamine
Pärast seda, kui kokkupuude ebasoodsa kliimaga on lõpetatud, hoitakse näidist vähemalt 24 tundi pimeduses õhutemperatuuril + 23 °C, kastepunktiga + 12 °C, suhtelise õhuniiskusega 50 %, õhu ringluse kiirusega 1 m/s ja atmosfäärirõhul 860-1 060 hPa. (Lubatud erinevus on ± 2 °C õhutemperatuuri jaoks ja ± 6 % suhtelise niiskuse jaoks.)
Nimetatud näidised ning punktides 6.2 ja 6.3 osutatud võrdluseks valitud näidised vaadatakse üle, et määrata kindlaks nende omadused artikli 2.01 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 3.01 lõikes 12 osutatud nõuete kohaselt.
7. Soolase vee ja ilmastikukindluse katse
(mereudu katse)
7.1 Eesmärk ja kohaldamine
Selle katsega määratakse artikli 3.01 kohaselt kindlaks soolase vee ja soola sisaldava õhu toime töötamise, transpordi ja ladustamise ajal.
Seda võib piirata nii katsetades näidist või materjalide proove.
Järgnev spetsifikatsioon põhineb IEC väljaande 68 osal 2-52. Väljaandest saab ka täiendavat teavet.
7.2 Läbiviimine
|
1) |
Katseseadmestik Katse viiakse läbi katsekambris pihusti ja soolalahusega järgmistel tingimustel:
|
|
2) |
Eelnev ülevaatus Näidise vigastamatust, eriti aga selle korrektset kokkupanekut ning avade nõuetekohast sulgumist kontrollitakse ülevaatuse käigus visuaalselt. Puhastatakse määrdesed, õlised või mudased välispinnad. Käsitsetakse kõikide juhtimis- ja liikuvaid osi ning kontrollitakse nende nõuetekohast toimimist. Kõikide sulgurite, katete ning hoolduse või töö käigus eraldatavate või liigutatavate osade liikuvust kontrollitakse ning siis asetatakse need korrektselt oma kohale tagasi. Näidis võetakse kasutusse tootja juhendite kohaselt laeva elektrivõrgu nimipingega, mille tolerants on ± 3 %. Pärast normaalse tööolukorra saavutamiseks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised laevas kasutamise puhul ning soolaudu toime hindamisel. Seejärel ühendatakse näidis pihustamiseks lahti. |
|
3) |
Pihustamisfaas Näidis pannakse soolaudukambrisse, nii et see on kokkupuutes soolauduga kaks tundi temperatuuril + 15 °C kuni + 35 °C. |
|
4) |
Niiskusperiood Näidis pannakse konditsioneeritud õhuga kambrisse nii, et väikseim võimalik soolalahusekogus sellelt maha nõrgub. Seda hoitakse konditsioneeritud õhuga seitse päeva õhutemperatuuril + 40 ± 2 °C ja suhtelise niiskuse juures 93 ± 3 %. See ei tohi puutuda kokku ühegi teise näidise ega metallesemega. Nii võib olla korraldatud mitu näidist, kui nende vastastikune toime on välistatud. |
|
5) |
Katsetsükli kordamine Katsetsüklit koos 3. ja 4. faasiga korratakse kolm korda. |
|
6) |
Edasine käsitlemine Pärast neljandat katsetsüklit võetakse näidis konditsioneeritud õhuga kambrist välja ning seda pestakse kohe seejärel viis minutit voolavas kraanivees ning loputatakse destilleeritud või soolatustatud vees. Näidise küljes olevad tilgad eemaldatakse õhujoaga või raputatakse maha. Näidis jäetakse tavapärasesse keskkonda vähemalt kolmeks tunniks ja igal juhul nii kauaks, et igasugune nähtav niiskus jõuaks aurustuda, enne kui tehakse selle lõppülevaatus. Näidist kuivatakse pärast loputamist üks tund temperatuuril + 55 ± 2 °C. |
|
7) |
Ülevaatuse põhjal tehtud järeldused Kontrollitakse visuaalselt näidise välimust. Kahjustuste olemus ja ulatus näidise esialgse seisundiga võrreldes registreeritakse katsearuandes, vajaduse korral lisatakse ka fotod. Näidis võetakse kasutusele tootja juhendite kohaselt laeva elektrivõrgu nimipingel, mille tolerants on ± 3 %. Pärast normaalse tööolukorra saavutamiseks vajaliku ajavahemiku möödumist kontrollitakse funktsioone ja registreeritakse ning märgitakse üles tööandmed, mis on olulised laevas kasutamise puhul ning soolaudu toime hindamisel. Käsitsetakse kõiki juhtimis- ja liikuvaid osi ning kontrollitakse nende nõuetekohast toimimist. Kontrollitakse kõikide sulgurite, katete ning hoolduse või töö käigus eraldatavate või liigutatavate osade liikuvust. |
7.3 Saavutada tulevad tulemused
Näidisel ei tohi olla muutusi, mis võiksid:
|
— |
takistada selle kasutamist ja talitlust; |
|
— |
takistada olulisel määral sulgurite ja katete eemaldamist või liikuvate osade liikumist, kui see on vajalik kasutamiseks või hoolduseks. |
|
— |
halvendaksid katte veekindlust; |
|
— |
võiksid pikaaegsel kasutamisel põhjustada talitlushäireid. |
Faasides 3 ja 7 registreeritud tööandmed peavad jääma tolerantside piiridesse, mis antud katse ja tunnustustingimuste põhjal on lubatud.
III OSA
MIINIMUMNÕUDED JA KATSETINGIMUSED SISEVEELAEVADEL NAVIGEERIMISEKS KASUTATAVATELE RADARSEADMETELE
Sisukord
|
1. peatükk |
Üldosa |
|
Artikkel 1.01 |
Reguleerimisala |
|
Artikkel 1.02 |
Radarseadmete kasutuseesmärk |
|
Artikkel 1.03 |
Tüübikinnituskatsetamine |
|
Artikkel 1.04 |
Tüübikinnituskatsetamise taotlus |
|
Artikkel 1.05 |
Tüübikinnitus |
|
Artikkel 1.06 |
Radarseadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber |
|
Artikkel 1.07 |
Tootja kinnitus |
|
Artikkel 1.08 |
Tunnustatud seadme muutmine |
|
2. peatükk |
Üldised miinimumnõuded radarseadmetele |
|
Artikkel 2.01 |
Ehitus, konstruktsioon |
|
Artikkel 2.02 |
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus |
|
Artikkel 2.03 |
Toimimine |
|
Artikkel 2.04 |
Kasutusjuhised |
|
Artikkel 2.05 |
Paigaldus- ja toimimiskatsed |
|
3. peatükk |
Miinimumnõuded radarseadme toimimisele |
|
Artikkel 3.01 |
Radarseadme toimimisvalmidus |
|
Artikkel 3.02 |
Eraldusvõime |
|
Artikkel 3.03 |
Kaugusskaalad |
|
Artikkel 3.04 |
Muudetav kaugusmarker |
|
Artikkel 3.05 |
Kursijoon |
|
Artikkel 3.06 |
Tsentreeringust vabastamine |
|
Artikkel 3.07 |
Peilinguskaala |
|
Artikkel 3.08 |
Peilimise seadmed |
|
Artikkel 3.09 |
Seadmed veepinna ja sademete peegeldushäirete vähendamiseks |
|
Artikkel 3.10 |
Teise radarseadme poolt põhjustatud häirete vähendamine |
|
Artikkel 3.11 |
Ühilduvus radarimajakatega |
|
Artikkel 3.12 |
Võimenduse reguleerimine |
|
Artikkel 3.13 |
Sageduse häälestamine |
|
Artikkel 3.14 |
Navigatsioonilised jooned ja info ekraanil |
|
Artikkel 3.15 |
Süsteemi tundlikkus |
|
Artikkel 3.16 |
Kajasignaali jälg |
|
Artikkel 3.17 |
Lisanäiturid |
|
4. peatükk |
Tehnilised miinimumnõuded radarseametele |
|
Artikkel 4.01 |
Toimimine |
|
Artikkel 4.02 |
Kuvar |
|
Artikkel 4.03 |
Radaripildi karakteristikud |
|
Artikkel 4.04 |
Näidu värvus |
|
Artikkel 4.05 |
Pildi uuendamise kiirus ja katkematus |
|
Artikkel 4.06 |
Näidu lineaarsus |
|
Artikkel 4.07 |
Kauguse ja peilingu mõõtmise täpsus |
|
Artikkel 4.08 |
Antenni karakteristikud ja emissioonispekter |
|
5. peatükk |
Radarseadmete katsetingimused ja katsemeetodid |
|
Artikkel 5.01 |
Ohutus, koormustaluvus ja häired |
|
Artikkel 5.02 |
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus |
|
Artikkel 5.03 |
Katsemenetlus |
|
Artikkel 5.04 |
Antenni mõõtmine |
|
1. liide |
Suunaeraldusvõime kauguste puhul kuni 1 200 m (kaasa arvatud) |
|
2. liide |
Katseväljad radarseadmete eraldusvõime kindlaksmääramiseks |
1. peatükk
Üldosa
Artikkel 1.01
Reguleerimisala
Need sätted kehtestavad minimaalsed tehnilised ja toimivusnõuded siseveelaevade navigeerimiseks kasutatavatele radarseadmetele ning tingimused nimetatud miinimumnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Käesolevate sätete tähenduses on radarseadmed sisevete ECDIS-seadmeid, mida saab kasutada navigeerimiseks.
Artikkel 1.02
Radarseadmete kasutuseesmärk
Radarseadmed peavad hõlbustama laevade navigeerimist, esitades mõistetava radaripildi oma asukohast poide, kaldajoone ja navigeerimisehitiste suhtes, ka võimaldavad need usaldusväärselt ja õigeaegselt tuvastada teisi laevu ning üle veepinna ulatuvaid takistusi.
Artikkel 1.03
Tüübikinnituskatsetamine
Radarseadmeid ei tohi paigaldada laeva enne, kui tüübikinnituskatsega on kindlaks tehtud seadmete vastavus käesolevate sätete miinimumnõuetele.
Artikkel 1.04
Tüübikinnituskatsetamise taotlus
|
1. |
Radarseadmete tüübikinnituskatse taotlus esitatakse ühe liikmesriigi pädevale asutusele. Pädevad asutused peavad olema komiteele teada. |
|
2. |
Iga taotlusega peavad olema kaasas järgmised dokumendid:
|
|
3. |
Katsete abil peab taotleja kindlaks tegema või laskma kindlaks teha radarseadmete vastavuse käesolevate sätete miinimumnõuetele. Taotlusele tuleb lisada katsetulemused ning antenni horisontaalse ja vertikaalse kiirgusdiagrammi mõõtmisaruanded. Pädev asutus peab säilitama dokumente ja ning katsetamisega saadud infot. |
|
4. |
Tüübikinnituskatsetamise tähenduses on „taotleja” iga füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel, kaubamärgi all või mõne muu identifitseerimisviisi kohaselt katsetamiseks esitatavaid seadmeid toodetakse või turustatakse. |
Artikkel 1.05
Tüübikinnitus
|
1. |
Kui seadmed läbivad tüübikinnituskatse, väljastab pädev asutus tüübikinnitustunnistuse. Kui seade miinimumnõuetele ei vasta, tuleb teatada taotlejale kirjalikult tema taotluse tagasilükkamise põhjused. Tüübikinnituse annab pädev asutus. Pädev asutus peab teatama seadmetele tüübikinnituse andmisest komiteele. |
|
2. |
Kõikidel katseasutustel on õigus valida igal ajal seeriatoodangust seadmeid kontrollimiseks. Kui antud kontrollimine paljastab seadmetes vigu, võib tüübikinnituse tagasi võtta. Tüübikinnituse peab tagasi võtma see asutus, kes selle väljastas. |
|
3. |
Tüübikinnitus kehtib 10 aastat ning seda saab vastava taotluse korral pikendada. |
Artikkel 1.06
Radarseadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber
|
1. |
Igal seadme komponendil peab olema kustumatult märgitud tootja nimi, seadme tootenimetus, liik ja seerianumber. |
|
2. |
Pädeva asutuse antud tüübikinnitusnumber peab olema kustutamatult kinnitatud kuvariüksusele nii, et see oleks selgelt nähtav pärast seadme paigaldamist. Tüübikinnitusnumber koosneb järgmistest osadest: e-NN-NNN
|
|
3. |
Tüübikinnitusnumbrit tohib kasutada üksnes sellega seotud tüübikinnituse puhul. Tüübikinnitusnumbri valmistamise ja kinnitamise eest vastutab taotleja. |
|
4. |
Pädev asutus peab määratud tüübikinnitusnumbri viivitamata teatama komiteele. |
Artikkel 1.07
Tootja kinnitus
Igal seadmeüksusel peab olema kaasas tootja kinnitus selle kohta, et antud üksus vastab põhilistele miinimumnõuetele ning et see on igas mõttes identne katsetamiseks esitatud seadmega.
Artikkel 1.08
Tunnustatud seadme muutmine
|
1. |
Mis tahes muudatuste tegemine juba tüübikinnituse saanud seadmes tingib tüübikinnituse tagasivõtmise. Iga kord, kui selliseid muudatusi kavandatakse, tuleb nende üksikasjalik kirjeldus esitada kirjalikult pädevale katseasutusele. |
|
2. |
Pädev katseasutus peab otsustama, kas kohaldatakse sama tüübikinnitust või on vajalik kontroll või uue katse läbiviimine. Kui antakse uus tüübikinnitus, antakse ka uus tüübikinnitusnumber. |
2. peatükk
Üldised miinimumnõuded radarseadmetele
Artikkel 2.01
Ehitus, konstruktsioon
|
1. |
Radarseadmed peavad sobima tööks siseveelaevadel. |
|
2. |
Seadmete konstruktsioon ja ehitus peavad vastama kaasaegse tehnika tasemele nii mehaaniliselt kui elektriliselt. |
|
3. |
Kui direktiivi II lisas või käesolevates sätetes puuduvad vastavad erisätted, tuleb toitele, ohutusele, laevade seadmete poolt tekitatavatele vastastikustele häiretele, kompassi ohutule kaugusele, ilmastikukindlusele, mehaanilisele tugevusele, keskkonnamõjudele, kuuldavale müraemissioonile ja seadmete märgistamisele kohaldada IEC väljaandes 945 „Navigeerimisseadmete üldnõuded” sisalduvaid nõudeid ja katsemeetodeid. Lisaks tuleb kohaldada ITU raadioeeskirjade nõudeid. Seadmed peavad vastama nende sätete kõikidele nõuetele radari kuvari keskkonnatemperatuuri vahemikus 0 °C kuni 40 °C. |
Artikkel 2.02
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus
|
1. |
Sagedustel 30-2 000 MHz ei tohi parasiitemisioonide väljatugevus ületada 500 μV/m. Sagedustel 156-165 MHz, 450-470 MHz ja 1,53-1,544 GHz ei tohi parasiitemisioonide väljatugevus ületada 15 μV/m. Neid väljatugevusi mõõdetakse 3 meetri kaugusel katsetatavast seadmest. |
|
2. |
Seadmed peavad vastama miinimumnõuetele elektromagnetilise välja tugevuse juures kuni 15 V/m katsetatavate seadmete vahetus läheduses sagedustel 30-2 000 MHz. |
Artikkel 2.03
Toimimine
|
1. |
Seadmel ei pea olema rohkem juhtimisseadiseid, kui selle korrektseks toimimiseks on vaja. Juhtimisseadiste konstruktsioon, märgistused ning käsitsemine peab võimaldama nende lihtsat, ühetähenduslikku ja kiiret käsitsemist. Nende korraldus peab aitama võimalikult palju vältida vigu seadmega töötamisel. Tavapäraseks tööks mittevajalikud juhtimisseadised ei tohi olla vahetult kättesaadavad. |
|
2. |
Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peavad olema ingliskeelsed sümbolid ja/või märgised. Sümbolid peavad vastama IMO soovituse nr A.278 (VIII) „Meresõidu radarseadmete juhtimisseadiste sümbolid” nõuetele või IEC väljaandes nr 417 sisalduvatele nõuetele; kõik numbrid ja tähed peavad olema vähemalt 4 mm kõrgused. Kui on võimalik tõendada, et tehnilistel põhjustel pole 4 mm kõrguste numbrite ja tähtede kasutamine võimalik ning kui see tööd ei takista, võib lubada kõrguse vähendamist 3 millimeetrile. |
|
3. |
Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et käitamisvead ei põhjustaks seadme riket. |
|
4. |
Kõik miinimumnõuetest väljapoole jäävad funktsioonid, nagu näiteks seadised teiste seadmetega ühendamiseks, peavad olema sellised, et seadmed igas olukorras vastaksid miinimumnõuetele. |
Artikkel 2.04
Kasutusjuhised
|
1. |
Iga üksusega peab olema kaasas üksikasjalik kasutusjuhend. See peab olema kättesaadav hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles ning see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
|
|
2. |
Iga seadmeüksusega peab kaasas olema kasutusjuhendi kokkuvõte kulumiskindlas vormis. See peab olema kättesaadav hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles. |
Artikkel 2.05
Paigaldus- ja toimimiskatsed
Paigaldus-, asendamis- ja toimimiskatsed peavad vastama V osas esitatatud nõuetele.
3. peatükk
Miinimumnõuded radarseadme toimimisele
Artikkel 3.01
Radarseadme toimimisvalmidus
|
1. |
Külmkäivituse puhul peab radarseade olema täielikult töövalmis nelja minuti jooksul. Pärast seda ajavahemikku peab olema võimalik ülekannet silmapilkselt katkestada ja aktiveerida. |
|
2. |
Ühel inimesel peab olema võimalik radarseadet kasutada ning samaaegselt kuvarit jälgida. Kui juhtimispaneel on eraldi üksus, peavad sellel olema kõik otseselt radari juhtimiseks kasutatavad juhtimisseadised. Juhtmeta kaugjuhtimispuldid ei ole lubatud. |
|
3. |
Kuvarit peab olema võimalik lugeda ka küllaltki suure taustvalguse juures. Vajaduse korral peavad olema kättesaadavad asjakohased nägemise abivahendid ning neid peab saama lihtsalt ja kergesti kinnitada ning eemaldada. Nägemise abivahendeid peavad saama kasutada ka prille kandvad inimesed. |
Artikkel 3.02
Eraldusvõime
|
1. |
Nurkeraldusvõime Nurkeraldusvõime on seotud kaugusskaala ja kaugusega. Nõutav minimaalne eraldusvõime kauguse puhul kuni 1 200 m (kaasa arvatud) on näidatud I liites. Minimaalne eraldusvõime on minimaalne asimuutkaugus kahe standardpeegeldi vahel (vt artikli 5.03 lõiget 2), mille puhul neid on võimalik radaripildil selgelt eraldada. |
|
2. |
Minimaalne kaugus ja eraldusvõime kauguse järgi Kaugusskaaladel kuni 1 200 m (kaasa arvatud) peavad kõikide kauguste puhul vahemikus 15 kuni 1 200 m olema samal peilingul üksteisest 15 m kaugusele paigutatud standardpeegeldid radariekraanil selgelt eraldatavad. |
|
3. |
Kaugusskaaladel kuni 2 000 m ei tohi olla võimalik sisse lülitada funktsioone, mis võivad halvendada eraldusvõimet. |
Artikkel 3.03
Kaugusskaalad
|
1. |
Radarseadmed peavad olema varustatud järgmiste järjestikuliselt sisselülitatavate kaugusskaalade ja ringidega:
|
|
2. |
Lubatud on ka edasised järjestikku sisselülitatavad kaugusskaalad. |
|
3. |
Valitud kaugusskaala ja vahemaa kaugusringi ning muudetava kaugusmarkeri vahel peab olema näidatud meetrites või kilomeetrites. |
|
4. |
Kaugusringide ja muudetava kaugusmarkeri joone laius ei tohi tavalise heledusreguleeringu juures olla üle 2 mm. |
|
5. |
Alasektori kuvamine ja suurendused ei ole lubatud. |
Artikkel 3.04
Muudetav kaugusmarker
|
1. |
Radarseadmel peab olema muudetav kaugusmarker. |
|
2. |
Kaugusmarkeri peab saama reguleerida igale kaugusele 8 sekundi jooksul. |
|
3. |
Kaugus, millele muudetav kaugusmarker on seatud, ei tohi muutuda isegi pärast teistele kaugusskaaladele ümberlülitumist. |
|
4. |
Kaugus peab olema kuvatud kolme- või neljakohalise numbriga. Kaugustel kuni 2 000 m ei tohi viga ületada 10 meetrit. Kaugusmarkeri raadius peab vastama digitaalkuvale. |
Artikkel 3.05
Kursijoon
|
1. |
Kursijoon peab ulatuma radariantenni asendile vastavast ekraanipunktist kuni radariekraani servani. |
|
2. |
Kursijoone laius ekraani serval ei tohi olla rohkem kui 0,5°. |
|
3. |
Radariüksusel peab olema reguleerimisseadis antenni paigalduse asimuudinurga vigade korrigeerimiseks. |
|
4. |
Pärast nurgavea korrigeerimist ja radarüksuse aktiveerimist ei tohi kursijoone kõrvalekalle kiilujoonest olla suurem kui 0,5°. |
Artikkel 3.06
Tsentreeringust vabastamine
|
1. |
Et võimaldada laiendatud nähtavust ettepoole, peab saama radaripilti tsentreeringust vabastada kõikide artikli 3.03 lõikes 1 määratletud kaugusskaalade puhul. Tsentreeringust vabastamisega peab kaasnema nähtavuse laienemine üksnes ettepoole ning seda peab saama reguleerida vahemikus 0,25 kuni 0,33 ekraani kasulikust läbimõõdust. |
|
2. |
Kaugusringid peavad laienema ettepoole laiendatud nähtavuse alale ning muudetavat kaugusmarkerit peab olema võimalik reguleerida ja lugeda kuni maksimaalse kuvatava kauguseni. |
|
3. |
Lõike 1 kohaselt kuvatav kauguse püsiv ettepoole laiendamine on lubatud siis, kui pildi keskosa kasulik läbimõõt ei ole väiksem artikli 4.03 lõikes 1 sätestatust ja peilinguskaala on konstrueeritud nii, et asimuuti on võimalik võtta artikli 3.08 kohaselt. Sellisel juhul ei ole vajalik lõikes 1 osutatud tsentreeringust vabastamise seadis. |
Artikkel 3.07
Peilinguskaala
|
1. |
Radarseadmel peab olema ekraani serval peilinguskaala. |
|
2. |
Peilinguskaala peab olema jagatud vähemalt 72 osaks, millest igaüks vastab 5 kraadile. 10 kraadi jaotusmärgised peavad olema selgelt pikemad 5 kraadi märgistest. Peilinguskaala 000 märgis peab asuma ekraani ülaserva keskel. |
|
3. |
Peilinguskaala peab olema märgistatud kolmekohaliste numbritega 000st kuni 360 kraadini kellaosuti liikumise suunas. Numereering peab olema araabia numbrites iga 10 või 30 kraadi järel. Arvu 000 võib asendada selgelt nähtava noolega. |
Artikkel 3.08
Peilimise seadmed
|
1. |
Objekti peilingute võtmise seadmed on lubatud. |
|
2. |
Kui sellised seadmed on olemas, peab nendega olema võimalik võtta iga objekti peilingut umbes 5 sekundiga maksimaalse veaga ± 1 kraad. |
|
3. |
Kui kasutatakse elektroonilist peilingujoont, peab see:
|
|
4. |
Kui kasutatakse mehaanilist peilingujoont, peab see:
|
Artikkel 3.09
Seadmed veepinna ja sademete peegeldushäirete vähendamiseks
|
1. |
Radarseadmetel peavad olema käsitsi juhitavad seadmed veepinna ja sademete peegeldushäirete vähendamiseks. |
|
2. |
Veepinna peegeldushäirete reguleerimisseadis (STC) peab oma maksimaalse reguleeringu korral tõhusalt toimima kauguseni kuni 1 200 m. |
|
3. |
Radarseadmetel ei tohi olla veepinna ja sademete peegeldushäirete vähendamise automaatseid seadmeid. |
Artikkel 3.10
Teise radarseadme poolt põhjustatud häirete vähendamine
|
1. |
Teise radarseadme poolt põhjustatud häirete vähendamiseks peab olema sisselülitatav seade. |
|
2. |
Selle seadme toimimine ei tohi summutada vajaliku objekti kuvamist. |
Artikkel 3.11
Ühilduvus radarimajakatega
IMO resolutsiooni A.423 (XI) kohased radarimajaka signaalid peavad olema selgelt kuvatud, kui sademete peegeldushäirete summutamise seade (FTC) on välja lülitatud.
Artikkel 3.12
Võimenduse reguleerimine
Võimenduse reguleerimise ulatus peab olema selline, et veepinna peegeldushäirete summutamise minimaalse reguleeringu juures oleks vee pinnaliikumine selgelt nähtav ning tugevad kajasignaalid, millele vastav kajapind on 10 000 m2, saaks eraldada iga vahemaa puhul.
Artikkel 3.13
Sageduse häälestamine
Kuvar peab olema varustatud häälestusnäituriga. Häälestusskaala pikkus peab olema vähemalt 30 mm. Näitur peab toimima kõikide kauguste puhul ja isegi ilma kajasignaalideta. Näitur peab toimima sama hästi ka siis, kui aktiveeritakse võimendus või lähikajade summuti.
Seadmel peab olema käsijuhtimisseadis häälestuse reguleerimiseks.
Artikkel 3.14
Navigatsioonilised jooned ja info ekraanil
|
1. |
Radariekraanil tohivad olla üksnes kursijoon, peilingujooned ja kaugusringid. |
|
2. |
Lisaks radaripildile ning infole radarseadme toimimise kohta võib olla kuvatud vaid allpool loetletud navigatsiooniline teave:
|
|
3. |
Kogu radaripildist väljajääv teave tuleb kuvada kvaasistatistiliselt ja uuendamiskiirus peab vastama toimimisnõuetele. |
|
4. |
Nõuded navigatsioonilise info kuvamise ja täpsuse kohta peavad olema samad, mida kohaldatakse põhiseadmetele. |
Artikkel 3.15
Süsteemi tundlikkus
Süsteemi tundlikkus peab olema selline, et 1 200 m kaugusel asuv standardpeegeldi oleks radaripildil antenni iga pöörde juures selgelt nähtav. Kui samal kaugusel on 1 m2 peegeldi, ei tohi jagatis, mis saadakse 100 pöörde tegemiseks kuluva ajaperioodi jooksul kajasignaali andvate antenni pöördekiiruse jagamisel samal ajaperioodi kogu antenni pöördekiirusega, olla väiksem kui 0,8.
Artikkel 3.16
Kajasignaali jälg
Eelnevad objekti asendid peavad olema näidatud kajasignaali jälje abil.
Kajasignaali jälje esitus peab olema kvaasipidev ning selle heledus peab olema väiksem objekti helendusest, mille juurde see kuulub; kajasignaali jälg ja radaripilt peavad olema sama värvi. Jälje püsivus peab olema kohandatav radari toimimisnõuetele, kuid see ei tohi kesta kauem kui kaks antennipööret.
Kajasignaali jälg ei tohi halvendada radaripilti.
Artikkel 3.17
Lisanäiturid
Lisanäiturid peavad vastama kõikidele navigeerimisradaritele kohaldatavatele nõuetele
4. peatükk
Tehnilised miinimumnõuded radarseadmetele
Artikkel 4.01
Toimimine
|
1. |
Kõik juhtimisseadised peavad olema korraldatud nii, et nende toimimise ajal kogu info oleks nähtav ning võimaldaks laeva takistamatult juhtida. |
|
2. |
Juhtimisseadised, mida saab kasutada seadmete väljalülitamiseks või millega sisselülitatud olekus saab tekitada häireid seadme töös, peavad olema kaitstud tahtmatu kasutamise eest. |
|
3. |
Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peab olema mittepimestav valgusallikas, mis sobib kõikide ümbritseva keskkonna valgustustingimustega ja mida on võimalik reguleerida sõltumatu juhtimisseadise abil nullasendisse. |
|
4. |
Järgmistel funktsioonidel peab olema oma otsejuurdepääsuga juhtimisseadis:
Kui eespool nimetatud funktsioonide puhul kasutatakse pööratavaid juhtimisseadiseid, ei tohi need juhtimisseadised paikneda kontsentriliselt üksteise peal. |
|
5. |
Vähemalt võimenduse ning veepinna ja sademete peegeldushäirete summutamise jaoks peavad olema pööratavad reguleerimisseadised, mille mõju on proportsionaalne pööramisnurgaga. |
|
6. |
Reguleerimisseadiste kasutamisel peab nende liigutamisel paremale või üles olema muutujatele positiivne mõju ning liigutamisel vasakule ja alla olema negatiivne mõju. |
|
7. |
Kui kasutatakse surunuppe, peab olema võimalik puudutusega nende asukohta kindlaks määrata ning neid kasutada. Nende väljalülitamine peab samuti olema selgelt tunnetatav. |
|
8. |
Peab olema võimalik reguleerida järgmiste muutujate heledust nullist kuni käitamiseks vajaliku väärtuseni:
|
|
9. |
Juhul, kui mõnede kuvatud väärtuste heledus on nõrk ja alalist kaugusringi, muudetavat kaugusringi ja peilingujoont on võimalik sõltumatult üksteisest välja lülitada, võib olla neli heleduse reguleerimisseadist, igale järgmisele rühmale üks:
|
|
10. |
Kursijoone heledus peab olema reguleeritav, kuid selle madaldamine nulli ei tohi olla võimalik. |
|
11. |
Kursijoont väljalülitav juhtimisseadis peab olema automaatselt algolekut taastav. |
|
12. |
Häiretevastased seadised peavad olema alates nullist sujuvalt reguleeritavad. |
Artikkel 4.02
Kuvar
|
1. |
Radaripilt — ümbritsevate objektide kajasignaalide ning nende laeva suhtes toimuva liikumise ühtses joonmõõdus esitamine kuvariekraanil ühe antennipöörde jooksul, kusjuures laeva kiilujoon ja kursijoon ühtivad pidevalt. |
|
2. |
Kuvar — ekraani sisaldav seadmeüksus. |
|
3. |
Ekraan — kuvari vähepeegelduv osa, millel näidatakse kas üksnes radaripilti või radaripilti koos täiendava navigatsioonilise infoga. |
|
4. |
Radaripildi kasulik läbimõõt — peilinguskaala poolt piiratud täisringikujulise radaripildi suurim läbimõõt. |
|
5. |
Rasterskaneeringu esitamine — täieliku antennipöörde radaripildi kvaasistatistiline esitamine telepildina. |
Artikkel 4.03
Radaripildi karakteristikud
|
1. |
Radaripildi kasulik läbimõõt ei tohi olla väiksem kui 270 mm. |
|
2. |
Artiklis 3.03 määratletud kaugusskaalade välise kaugusringi läbimõõt peab olema vähemalt 90 % radaripildi kasulikust läbimõõdust. Kõikide kaugusskaalade puhul peab antenni asukoht olema radaripildil nähtav. |
Artikkel 4.04
Näidu värvus
Näidu värvus peab olema valitud füsioloogiliste tegurite põhjal. Kui ekraanil on võimalik taasesitada erinevaid värve, peab tegelik radaripilt olema ühevärviline. Erinevate värvide taasesitamine ei tohi põhjustada üheski ekraani osas värvide segunemist värvide üksteise peale asetamise tõttu.
Artikkel 4.05
Pildi uuendamise kiirus ja katkematus
|
1. |
Kuvaris näidatav radaripilt peab asenduma uuendatud radaripildiga 2,5 sekundi jooksul. |
|
2. |
Iga ekraanil olev kajasignaal peab püsima vähemalt ühe antennipöörde, kuid mitte kauem kui kaks antennipööret. Radaripildi katkematuse võib saavutada kahel moel: kas katkematu kuvamisega või pildi perioodilise uuendamisega. Pildi perioodilise uuendamise sagedus peab olema vähemalt 50 Hz. |
|
3. |
Heleduse erinevus kajasignaali ning selle järelhelenduse üleskirjutamise vahel ühe antennipöörde jooksul peab olema võimalikult väike. |
Artikkel 4.06
Näidu lineaarsus
|
1. |
Radaripildi lineaarsusviga ei tohi olla suurem kui 5 %. |
|
2. |
Kõikide kauguste puhul kuni 2 000 meetrini peab 30 m kaugusel asuv sirge püsikaldajoon olema kuvatud radariantenni abil sirge pideva kajastruktuuri abil ilma märgatavate moonutusteta. |
Artikkel 4.07
Kauguse ja peilingu mõõtmise täpsus
|
1. |
Objekti kauguse kindlaksmääramisel muudetavate või alaliste kaugusjoonte abil peab täpsus olema kuni ± 10 m või ± 1,5 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. |
|
2. |
Objekti peilingu nurkväärtus ei tohi erineda tegelikust väärtusest rohkem kui üks kraad. |
Artikkel 4.08
Antenni karakteristikud ja emissioonispekter
|
1. |
Antenni käitursüsteem ja antenn peavad võimaldama korrektset toimimist tuule kiirusel kuni 100 km tunnis. |
|
2. |
Antenni käitursüsteemil peab olema kaitselüliti saatja ja pöördajami väljalülitamiseks. |
|
3. |
Ühes suunas mõõdetud antenni horisontaalne kiirgusdiagramm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
|
4. |
Ühes suunas mõõdetud antenni vertikaalne kiirgusdiagramm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
|
5. |
Kõrgsageduslik kiirgusenergia peab olema horisontaalse polarisatsiooniga. |
|
6. |
Seadme töösagedusulatus peab asuma piirkonnas üle 9 GHz, mis kehtivate ITU raadioeeskirjade kohaselt navigeerimiseks kasutatavatele radarseadmetele on ette nähtud. |
|
7. |
Antenni kõrgsagedusliku kiirgusenergia sagedusspekter peab vastama ITU raadioeeskirjadele. |
5. peatükk
RADARSEADMETE KATSETINGIMUSED JA KATSEMEETODID
Artikkel 5.01
Ohutus, koormustaluvus ja häired
Toidet, ohutust, laevaseadmete poolt tekitatavaid vastastikuseid häireid, kompassi ohutut kaugust, ilmastikukindlust, mehaanilist tugevust, keskkonnamõjusid ja kuuldavaid müraemissioone tuleb katsetada IEC väljaande 945 „Navigeerimisseadmete üldnõuded” kohaselt.
Artikkel 5.02
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus
|
1. |
Parasiitemissioone tuleb mõõta vastavalt IEC väljaande 945 „Navigeerimisseadmete häired” sagedusulatusele 30-2 000 MHz. Tuleb järgida artikli 2.02 lõike 1 nõudeid. |
|
2. |
Tuleb järgida artikli 2.02 lõike 2 nõudeid elektromagnetilise ühilduvuse kohta. |
Artikkel 5.03
Katsemenetlus
|
1. |
Liites 2 näidatud radarseadmete katsetamise katseala peab olema vähemalt 1,5 km pikkune ja 0,3 km laiune vaikse pinnaga veeala või samaväärsete peegeldustingimustega maa-ala. |
|
2. |
Standardpeegeldiks peab olema radaripeegeldi, mis 3,2 cm lainepikkusel vastaks ristlõikele 10 m2. Kolmnurksete pindadega kolmeteljelise radaripeegeldi ekvivalentne ristlõige (sigma) sagedusel 9 GHz (3,2 cm) tuleb arvutada järgmise valemi abil: 
Kolmnurksete pindadega standardpeegeldi serva pikkus a = 0,222 m. Kui katsetatava radarseadme lainepikkus on muu kui 3,2 cm, tuleb ulatuse ja eraldusvõime katsetamisel ikkagi kasutada samu peegeldite mõõtmeid, mida kasutatakse 3,2 cm lainepikkuse puhul. |
|
3. |
Standardpeegeldid peavad asuma antennist 15 m, 30 m, 45 m, 60 m, 85 m, 300 m, 800 m, 1 170 m, 1 185 m ja 1 200 m kaugusel. Lisaks 85 m kaugusel asuvale standardpeegeldile peavad sellest mõlemal pool 5 m kaugusel olema üles pandud peilingujoone suhtes õige nurga alla täiendavad standardpeegeldid. Lisaks 300 m kaugusel asuvale standardpeegeldile peab sellest 18 m kaugusel õige nurga all peilingujoone suhtes olema üles pandud peegeldi, mis ristlõikele 300 m2. 300 m kaugusele antennist peavad olema üles pandud täiendavad peegeldid, mis vastavad ristlõigetele 1 m2 ja 1 000 m2 ning nende vaheline peilingunurk peab olema vähemalt 15 kraadi. Lisaks 1 200 m kaugusel asuvale standardpeegeldile peab sellest 30 m kaugusele õige nurga all peilingujoone suhtes ühele poole olema paigaldatud standardpeegeldi ja teisele poole ristlõikele 1 m2 vastav peegeldi. |
|
4. |
Radarseade peab olema reguleeritud pildi parimale kvaliteedile. Võimsus peab olema reguleeritud nii, et vahetult peegeldushäirete juhtimisseadise kasutusulatusest väljapoole jäävas piirkonnas ei oleks müra enam näha. Veepinna peegeldushäirete summutamise juhtimisseade (STC) peab olema miinimumasendis ja sademete peegeldushäirete summutamise juhtimisseade (FTC) välja lülitatud. Kõikide pildi kvaliteeti mõjutavate juhtimisseadiste asend peab jääma katse ajal teatud konkreetse antenni kõrguse juures muutumatuks ning see tuleb asjakohasel viisil fikseerida. |
|
5. |
Antenni võib paigutada soovitud kõrgusele vahemikus 5-10 m vee- või maapinnast. Peegeldid tuleb üles seada sellisele kõrgusele vee- või maapinnast, et radari kasulik peegeldus vastaks lõikes 2 määratud väärtustele. |
|
6. |
Kõik valitud kaugusele üles seatud peegeldid peavad olema kõikide kauguste puhul kuni 1 200 m (viimane kaasa arvatud) näidatud samaaegselt ekraanil selgelt eristatavate objektidena olenemata katseala peilingust kursijoone suhtes. Artiklis 3.11 kirjeldatud radarimajakate signaalid peavad olema selgelt kuvatud. Kõik nendes sätetes esitatud nõuded peavad olema täidetud kõikidel antennikõrgustel 5-10 m, kusjuures lubatud on kasutada juhtimisseadiseid vaid põhireguleeringuteks. |
Artikkel 5.04
Antenni mõõtmine
Antenni karakteristikud tuleb mõõta IEC väljaande 936 „Laevaradarid” kohaselt.
1. Liide
Suunaeraldusvõime kauguste puhul kuni 1 200 m (kaasa arvatud)
2. Liide
Katseväljad radarseadmete eraldusvõime kindlaksmääramiseks
IV OSA
SISEVEELAEVADEL KASUTATAVATELE PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURITELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED JA KATSETINGIMUSED
SISUKORD
|
1. peatükk |
Üldosa |
|
Artikkel 1.01 |
Reguleerimisala |
|
Artikkel 1.02 |
Pöördekiiruse näituri kasutuseesmärk |
|
Artikkel 1.03 |
Tüübikinnituskatsetamine |
|
Artikkel 1.04 |
Tüübikinnituskatsetamise taotlus |
|
Artikkel 1.05 |
Tüübikinnitus |
|
Artikkel 1.06 |
Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber |
|
Artikkel 1.07 |
Tootja kinnitus |
|
Artikkel 1.08 |
Tunnustatud seadme muutmine |
|
2. peatükk |
Üldised miinimumnõuded pöördekiiruse näituritele |
|
Artikkel 2.01 |
Ehitus, konstruktsioon |
|
Artikkel 2.02 |
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus |
|
Artikkel 2.03 |
Toimimine |
|
Artikkel 2.04 |
Tööjuhised |
|
Artikkel 2.05 |
Paigaldus- ja toimimiskatse |
|
3. peatükk |
Minimaalsed toimivusnõuded pöördekiiruse näituritele |
|
Artikkel 3.01 |
Pöördekiiruse näituri töövalmidus |
|
Artikkel 3.02 |
Pöördekiiruse näitamine |
|
Artikkel 3.03 |
Mõõteulatus |
|
Artikkel 3.04 |
Näidatava pöördekiiruse täpsus |
|
Artikkel 3.05 |
Tundlikkus |
|
Artikkel 3.06 |
Toimimise seire |
|
Artikkel 3.07 |
Mittetundlikkus laeva muu tavapärase liikumise suhtes |
|
Artikkel 3.08 |
Mittetundlikkus magnetväljade suhtes |
|
Artikkel 3.09 |
Lisanäiturid |
|
4. peatükk |
Minimaalased tehnilised nõuded pöördekiiruse näituritele |
|
Artikkel 4.01 |
Toimimine |
|
Artikkel 4.02 |
Summutid |
|
Artikkel 4.03 |
Lisaseadmete ühendamine |
|
5. peatükk |
Pöördekiiruse näiturite katsetingimused ja -menetlused |
|
Artikkel 5.01 |
Ohutus, koormustaluvus ja häired |
|
Artikkel 5.02 |
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus |
|
Artikkel 5.03 |
Katsemenetlus |
|
Liide: |
Pöördekiiruse näiturite maksimaalsed tolerantsid |
1. peatükk
Üldosa
Artikkel 1.01
Reguleerimisala
Need sätted kehtestavad minimaalsed tehnilised ja toimimisnõuded siseveelaevade navigeerimiseks kasutatavatele pöördekiiruse näituritele ning tingimused nimetatud miinimumnõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Artikkel 1.02
Pöördekiiruse näituri kasutuseesmärk
Pöördekiiruse näitur on mõeldud radari abil navigeerimise hõlbustamiseks ning laeva tüürpoordi või pakpoordi pööramise kiiruse mõõtmiseks ja näitamiseks.
Artikkel 1.03
Tüübikinnituskatsetamine
Pöördekiiruse näitureid ei tohi paigaldada laeva enne, kui tüübikinnituskatsega on kindlaks tehtud, et seadmed vastavad käesolevate sätete miinimumnõuetele.
Artikkel 1.04
Tüübikinnituskatsetamise taotlus
|
1. |
Pöördekiiruse näiturite tüübikinnituskatse taotlus esitatakse ühe liikmesriigi pädevale asutusele. Pädevad asutused tuleb komiteele teatavaks teha. |
|
2. |
Iga taotlusega peavad olema kaasas järgmised dokumendid:
|
|
3. |
Katsete abil peab taotleja kindlaks tegema või laskma kindlaks teha, et seadmed vastavad käesolevate sätete miinimumnõuetele. Taotlusele tuleb lisada katse- ja mõõtetulemused. Pädev asutus säilitab dokumente ja ning katsetamisega saadud infot. |
|
4. |
Tüübikinnituskatsetamise tähenduses on „taotleja” iga füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel, kaubamärgi all või mõne muu identifitseerimisviisi kohaselt katsetamiseks esitatavaid seadmeid toodetakse või turustatakse. |
Artikkel 1.05
Tüübikinnitus
|
1. |
Kui seadmed läbivad tüübikinnituskatse, väljastab pädev asutus tüübikinnitustunnistuse. Kui seade miinimumnõuetele ei vasta, tuleb teatada taotlejale kirjalikult tema taotluse tagasilükkamise põhjused. Tüübikinnituse annab pädev asutus. Pädev asutus peab teatama seadmetele tüübikinnituse andmisest komiteele. |
|
2. |
Kõikidel katseasutustel on õigus valida igal ajal toodanguseeriatest seadmeid kontrollimiseks. Kui antud kontrollimine paljastab seadmetes vigu, võib tüübikinnituse tagasi võtta. Tüübikinnituse peab tagasi võtma see asutus, kes selle väljastas. |
|
3. |
Tüübikinnitus kehtib 10 aastat ning seda saab vastava taotluse korral pikendada. |
Artikkel 1.06
Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber
|
1. |
Igal seadme komponendil peab olema kustumatult märgitud tootja nimi, seadme tootenimetus, seadme liik ja seerianumber. |
|
2. |
Pädeva asutuse poolt antud tüübikinnitusnumber peab olema kustutamatult kinnitatud juhtimisüksusele nii, et see jääks selgelt nähtavaks pärast seadme paigaldamist. Tüübikinnitusnumber koosneb järgmistest osadest: e-NN-NNN (e= Euroopa Liit NN= tüübikinnituse andnud riigi kood, kusjuures:
NNN= pädeva asutuse poolt määratud kolmekohaline number.) |
|
3. |
Tüübikinnitusnumbrit tohib kasutada üksnes sellega seotud tüübikinnituse puhul. Tüübikinnitusnumbri valmistamise ja kinnitamise eest vastutab taotleja. |
|
4. |
Pädev asutus peab omistatud tüübikinnitusnumbrist viivitamata teatama sätestatud komiteele. |
Artikkel 1.07
Tootja kinnitus
Igal seadmeüksusel peab kaasas olema tootja kinnitus selle kohta, et antud üksus vastab põhilistele miinimumnõuetele ning et see on igas mõttes identne katsetamiseks esitatud seadmega.
Artikkel 1.08
Tunnustatud seadme muutmine
|
1. |
Mis tahes muudatuste tegemine juba tüübikinnituse saanud seadmes tingib tüübikinnituse tagasivõtmise. Iga kord, kui selliseid muudatusi kavandatakse, tuleb nende üksikasjalik kirjeldus saata kirjalikult pädevale katseasutusele. |
|
2. |
Pädev katseasutus peab otsustama, kas kohaldatakse sama tüübikinnitust või on vajalik kontroll või uue katse läbiviimine. Kui antakse uus tüübikinnitus, antakse ka uus tüübikinnitusnumber. |
2. peatükk
ÜLDISED MIINIMUMNÕUDED PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURILE
Artikkel 2.01
Ehitus, konstruktsioon
|
1. |
Pöördekiiruse näiturid peavad sobima tööks siseveelaevadel. |
|
2. |
Seadmete konstruktsioon ja ehitus peavad vastama kaasaegse tehnika tasemele nii mehaaniliselt kui elektriliselt. |
|
3. |
Kui käesoleva direktiivi II lisas või käesolevates sätetes puuduvad vastavad erisätted, tuleb toitele, ohutusele, laevade seadmete poolt tekitatavatele vastastikustele häiretele, kompassi ohutule kaugusele, ilmastikukindlusele, mehaanilisele tugevusele, keskkonnamõjudele, kuuldavale müraemissioonile ja seadmete märgistamisele kohaldada IEC väljaandes 945 „Navigeerimisseadmete üldnõuded” sisalduvaid nõudeid ja katsemeetodeid. Lisaks peavad seadmed vastama kõikide nende sätete nõuetele keskkonnatemperatuuride vahemikus 0 °C kuni 40 °C. |
Artikkel 2.02
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus
|
1. |
Sagedusulatusel 30-2 000 MHz ei tohi parasiitemisioonide väljatugevus ületada 500 μV/m. Sagedusulatusel 156-165 MHz, 450-470 MHz ja 1,53-1,544 GHz ei tohi parasiitemisioonide väljatugevus ületada 15 μV/m. Neid väljatugevusi kohaldatakse katsekaugusel 3 meetrit katsetatavast seadmest. |
|
2. |
Seadmed peavad vastama miinimumnõuetele elektromagnetilise välja tugevuse juures kuni 15 V/m seadmete vahetus läheduses katse ajal sagedusulatuses 30-2 000 MHz. |
Artikkel 2.03
Toimimine
|
1. |
Seadmel ei tohi olla rohkem juhtimisseadiseid, kui selle korrektseks toimimiseks on vaja. Juhtimisseadiste konstruktsioon, märgistused ning käsitsemine peab võimaldama toimida lihtsalt, ühetähenduslikult ja kiiresti. Nende korraldus peab võimalikult palju aitama vältida vigu seadmega töötamisel. Tavapäraseks tööks mittevajalikud juhtimisseadmed ei tohi olla vahetult kättesaadavad. |
|
2. |
Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peavad olema ingliskeelsed sümbolid ja/või märgised. Sümbolid peavad vastama kõikidele IEC väljaandes nr 417 sätestatud nõuetele. Kõik numbrid ja tähed peavad olema vähemalt 4 mm kõrgused. Kui on võimalik tõendada, et tehnilistel põhjustel pole 4 mm kõrguste numbrite ja tähtede kasutamine võimalik ning kui see tööd ei takista, võib lubada kõrguse vähendamist 3 millimeetrile. |
|
3. |
Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et käitamisel tehtavad vead ei põhjustaks riket. |
|
4. |
Kõik miinimumnõuetest väljapoole jäävad funktsioonid, nagu näiteks seadised teiste seadmetega ühendamiseks, peavad olema sellised, et seadmed igas olukorras vastaksid miinimumnõuetele. |
Artikkel 2.04
Tööjuhised
Iga üksusega peab olema kaasas üksikasjalik kasutusjuhend. Seda peab olema võimalik saada hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles ning see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
|
a) |
aktiveerimine ja toimimine, |
|
b) |
hooldus ja teenindus, |
|
c) |
üldised ohutuseeskirjad. |
Artikkel 2.05
Paigaldus ja toimimiskatse
|
1. |
Paigaldus, asendamine ja toimimiskatsed peavad vastama V osas esitatud nõuetele. |
|
2. |
Paigalduse suund kiilujoone suhtes peab olema näidatud pöördekiiruse näituri anduriüksusel. Vähima tundlikkuse tagamiseks laeva muu tavapärase liikumise suhtes peab olema koostatud paigaldusjuhend. |
3. peatükk
Minimaalsed toimivusnõuded pöördekiiruse näituritele
Artikkel 3.01
Pöördekiiruse näituri töövalmidus
|
1. |
Külmkäivituse puhul peab pöördekiiruse näituri olema täielikult töövalmis nelja minuti jooksul ning toimima nõutud tolerantsi piires. |
|
2. |
Hoiatussignaal peab näitama pöördekiiruse näituri sisselülitamist. Pöördekiiruse näiturit peab saama samaaegselt jälgida ja käsitseda. |
|
3. |
Juhtmeta kaugjuhtimispuldid ei ole lubatud. |
Artikkel 3.02
Pöördekiiruse näitamine
|
1. |
Pöördekiirus peab olema näidatud lineaarselt gradueeritud skaalal, mille keskel on nullpunkt. Peab olema võimalik lugeda pöördekiiruse suunda ja ulatust vajaliku täpsusega. Nõelindikaatorid ja joongraafikud on lubatud. |
|
2. |
Näituriskaala peab olema vähemalt 20 cm pikk ning see võib olla ringikujuline või sirgjooneline. Sirgjoonelised skaalad võivad olla üksnes horisontaalsed. |
|
3. |
Üksnes numbriliste näiturite kasutamise ei ole lubatud. |
Artikkel 3.03
Mõõtekaugused
Pöördekiiruse näituritel võib olla üks või mitu mõõteulatust. Soovitatavad on järgmised mõõteulatused:
|
|
30°/minut |
|
|
60°/minut |
|
|
90°/minut |
|
|
180°/minut |
|
|
300°/minut |
Artikkel 3.04
Näidatava pöördekiiruse täpsus
Näidatav pöördekiirus ei tohi erineda rohkem kui 2 % mõõdetavast maksimumväärtusest või rohkem kui 10 % tegelikust väärtusest, olenevalt kumb neist on suurem (vt liidet).
Artikkel 3.05
Tundlikkus
Toimimislävi peab olema võrdne või väiksem nurkkiiruse muutusest, mis võrdub 1 %-ga näidatud väärtusest.
Artikkel 3.06
Toimimise seire
|
1. |
Kui pöördekiiruse näitur ei tööta nõutud täpsusega, peab see olema näidatud. |
|
2. |
Kui kasutatakse güroskoopi, peab näitur näitama igat güroskoobi pöördekiiruse kriitilist langust. Güroskoobi pöörlemiskiiruse langus on kriitiline, kui see vähendab täpsust 10 % võrra. |
Artikkel 3.07
Mittetundlikkus laeva muu tavapärase liikumise suhtes
|
1. |
Laeva rullamine kuni 10° pöördekiirusel kuni 4° sekundis ei tohi põhjustada lubatud tolerantse ületavaid mõõtmisvigu. |
|
2. |
Mõjutused, mis võivad tekkida näiteks ankurdamise ajal, ei tohi põhjustada lubatud tolerantse ületavaid mõõtmisvigu. |
Artikkel 3.08
Mittetundlikkus magnetväljade suhtes
Pöördekiiruse näitur ei tohi olla tundlik laevas tüüpiliselt esinevate magnetväljade suhtes.
Artikkel 3.09
Lisanäiturid
Lisanäiturid peavad vastama kõikidele pöördekiiruse näituritele kohaldatavatele nõuetele.
4. peatükk
Minimaalased tehnilised nõuded pöördekiiruse näituritele
Artikkel 4.01
Toimimine
|
1. |
Kõik juhtimisseadised peavad olema korraldatud nii, et nende toimimise ajal kogu info oleks nähtav ning oleks võimalik laeva radari abil takistamatult juhtida. |
|
2. |
Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peab olema mittepimestav valgusallikas, mis sobib kõikide ümbritseva keskkonna valgustustingimustega ja mida on võimalik reguleerida sõltumatu juhtimisseadise abil nullasendisse. |
|
3. |
Juhtimisseadiste kasutamisel peab nende liigutamisel paremale või üles olema muutujatele positiivne mõju ning liigutamisel vasakule ja alla olema negatiivne mõju. |
|
4. |
Kui kasutatakse surunuppe, peab olema võimalik puudutuse abil nende asukohta kindlaks määrata ning neid kasutada. Nende väljalülitamine peab ka olema selgelt tunnetatav. |
Artikkel 4.02
Summutusseadised
|
1. |
Andursüsteemi tuleb summutada kriitiliste väärtuste puhul. Summutuskonstant (63 % piirväärtusest) ei tohi ületada 0,4 sekundit. |
|
2. |
Näitur tuleb summutada kriitiliste väärtuste puhul. Lubatud on reguleerimisvõimalus summutamise suurendamiseks. Summutuskonstant ei tohi mitte mingil juhul olla üle viie sekundi. |
Artikkel 4.03
Lisaseadmete ühendamine
|
1. |
Kui pöördekiiruse näiturit saab ühendada lisanäituritega või sarnaste seadistega, peab pöördekiiruse näiturit saama kasutada elektrilise signaali andjana. Pöördekiiruse näitur peab olema pidevalt ühendatud läbi galvaanilise isolaatori ning talle vastav analoogpinge peab olema 20 mV/kraad ± 5 % ja maksimaalne sisetakistus 100 oomi. Polaarsus peab olema positiivne, kui laev pöördub tüürpoordi ja negatiivne, kui laev pöördub pakpoordi. Toimimislävi ei tohi olla kõrgem kui 0,3°/minut. Nulli viga ei tohi ületada 1° minuti kohta temperatuuril 0 °C kuni 40 °C. Kui näitur on sisse lülitatud ja liikumine andurit ei mõjuta, ei tohi väljundsignaali parasiitpinge, mõõdetuna madala läbilaskvusega filtri pääsuribaga 10 Hz, olla suurem kui 10 mV. Pöördekiiruse signaal tuleb vastu võtta ilma täiendava summutamiseta, mis ületaks artikli 4.02 lõikes 1 sätestatud piire. |
|
2. |
Olemas peab olema häirelüliti. Näituril peab olema galvaaniliselt isoleeritud lüliti. Väline häire peab vallanduma kontaktide sulgumisega:
|
5. peatükk
Pöördekiiruse näiturite katsetingimused ja -menetlused
Artikkel 5.01
Ohutus, koormustaluvus ja häired
Toidet, ohutust, laevade seadmete poolt tekitatavaid vastastikuseid häireid, kompassi ohutut kaugust, ilmastikukindlust, mehaanilist tugevust, keskkonnamõjusid ja kuuldavaid müraemissioone tuleb katsetada IEC väljaande 945 „Navigeerimisseadmete üldnõuded” kohaselt.
Artikkel 5.02
Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus
|
1. |
Parasiitemissioone tuleb mõõta vastavalt IEC väljaande 945 „Navigeerimisseadmete häired” sagedusulatusele 30-2 000 MHz. Artikli 2.02 lõike 1 nõudeid tuleb järgida. |
|
2. |
Artikli 2.02 lõike 2 nõudeid elektromagnetilise ühilduvuse kohta tuleb järgida. |
Artikkel 5.03
Katsemenetlus
|
1. |
Pöördekiiruse näiturid tuleb kasutusele võtta ja katsetada nominaalsete ja piirtingimuste juures. Seoses sellega tuleb tööpinge ja keskkonnatemperatuuri mõju katsetada ettenähtud piirväärtusteni. Lisaks tuleb kasutada raadiosaatjaid maksimaalsete magnetväljade loomiseks näiturite läheduses. |
|
2. |
Lõikes 1 kirjeldatud tingimustel peavad näituri vead jääma liites esitatud tolerantside piiridesse. Kõiki teisi nõudeid tuleb järgida. |
Liide
Joonis 1: pöördekiiruse näiturite näiduvigade maksimaalsed tolerantsid
V OSA
SISEVEELAEVADEL KASUTATAVATE RADARSEADMETE JA PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURITE PAIGALDUS- JA TOIMIVUSKATSETELE ESITATAVAD NÕUDED
Sisukord
|
Artikkel 1 |
Nõuete eesmärk |
|
Artikkel 2 |
Seadme tunnustamine |
|
Artikkel 3 |
Volitatud spetsialiseerunud ettevõtted |
|
Artikkel 4 |
Nõuded laeva elektrivarustusele |
|
Artikkel 5 |
Radariantenni paigaldamine |
|
Artikkel 6 |
Kuvariüksuse ja juhtimisüksuse paigaldamine |
|
Artikkel 7 |
Pöördekiiruse näituri paigaldamine |
|
Artikkel 8 |
Asendiandurite paigaldamine |
|
Artikkel 9 |
Paigaldus- ja toimivuskatse |
|
Artikkel 10 |
Paigaldus- ja toimivustunnistus |
|
Liide |
Radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldus- ja toimivustunnistuse näidis |
Artikkel 1
Nõuete eesmärk
Käesolevate nõuete eesmärk on tagada, et ühenduse siseveeteedel ohutu navigeerimise huvides navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid oleksid paigaldatud optimaalsete tehniliste ja ergonoomiliste standardite kohaselt ning et paigaldamisele järgneks toimivuskatse. Käesolevate sätete tähenduses peetakse sisevete ECDIS-seadmeid, mida võib kasutada navigeerimiseks, navigeerimiseks kasutatavateks radarseadmeteks.
Artikkel 2
Seadme tunnustamine
Ühenduse veeteedel radari abil navigeerimiseks on lubatud paigaldada üksnes käesoleva direktiivi ja Reini laevasõidu keskkomisjoni kohaldatavate sätete kohaselt tunnustatud ning tunnustusnumbrit kandvaid seadmeid.
Artikkel 3
Volitatud spetsialiseerunud ettevõtted
|
1. |
Radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldust, asendamist, remonti või hooldust võivad teha üksnes spetsialiseerunud ettevõtted, kes on selleks artikli 1 kohaselt pädeva asutuse poolt volitatud. |
|
2. |
Pädev asutus võib volituse anda teatud ajavahemikuks ning ta võib selle igal ajal ära võtta, kui artikli 1 tingimused enam ei ole täidetud. |
|
3. |
Pädev asutus peab viivitamata teatama tema poolt volitatud spetsialiseerunud ettevõtjatest komiteele. |
Artikkel 4
Nõuded laeva elektrivarustusele
Kõikidel radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite toitekaablitel peavad olema eraldi ohutusseadised ja võimaluse korral ka veakaitsed.
Artikkel 5
Radariantenni paigaldamine
|
1. |
Radariantenn peab olema paigaldatud võimalikult lähedale vööri-ahtriliinile. Antenni läheduses ei tohi olla takistusi, mis põhjustaksid väärkajasignaale või soovimatuid varjusid, vajaduse korral tuleb antenn paigaldada ruhvile. Radariantenni monteerimine ja kinnitamine tööasendisse peab andma piisava stabiilsuse, mis on vajalik selleks, et radarseadmed saaksid töötada nõutud täpsuse piirides. |
|
2. |
Pärast seda, kui monteerimise nurgavead on parandatud ja seadmed on sisse lülitatud, ei tohi erinevus kursijoone ning vööri-ahtrijoone vahel olla suurem kui 1 kraad. |
Artikkel 6
Kuvari- ja juhtimisüksuse paigaldamine
|
1. |
Kuvariüksus ja juhtimisüksus peavad olema paigaldatud roolikambrisse nii, et radaripildi hindamine ning seadmete käitamine ei tekitaks raskusi. Radaripildi asimuutorientatsioon peab vastama keskkonna normaalsele olukorrale. Klambrid ja reguleeritavad konsoolid peavad olema tehtud nii, et neid oleks võimalik lukustada mis tahes vibratsioonivabasse asendisse. |
|
2. |
Radariga navigeerimise ajal ei tohi kunstlik valgustus peegelduda radarioperaatori suunas. |
|
3. |
Kui juhtimisüksus ei ole kuvariüksuse osa, peab see olema ümbrises ning asuma 1 m kaugusel kuvariüksusest. Juhtmeta kaugjuhtimispuldid ei ole lubatud. |
|
4. |
Kui on paigaldatud lisanäiturid, peavad need vastama kõikidele navigeerimisradaritele kohaldatavatele nõuetele. |
Artikkel 7
Pöördekiiruse näituri paigaldamine
|
1. |
Andursüsteem peab olema paigaldatud võimalikult laeva keskele, horisontaalasendisse ning laeva vööri-ahtrijoonega kokkulangevalt. Paigalduskoht peab olema nii palju kui võimalik vibratsioonivaba ning võimalikult väikeste temperatuurikõikumistega. Kui võimalik, peab pöördekiiruse näitur olema paigaldatud radari kuvari kohale. |
|
2. |
Kui on paigaldatud lisanäiturid, peavad need vastama kõikidele pöördekiiruse näituritele kohaldatavatele nõuetele. |
Artikkel 8
Asendiandurite paigaldamine
Asendiandurid (näiteks DGPS antenn) peavad olema paigaldatud nii, et oleks tagatud nende võimalikult täpne töö ning et neid võimalikult vähe mõjutaksid laeva tekiehitised ning saatjad.
Artikkel 9
Paigaldus- ja toimivuskatse
Enne kui seadmed lülitatakse sisse esimest korda pärast paigaldamist või laeva kontrollimistunnistuse uuendamist või pikendamist (välja arvatud see, mis artikli 2.09 lõike 2 kohaselt II lisas on sätestatud), samuti pärast laeva igasugust muutmist, mis tõenäoliselt võib mõjutada seadmete töötingimusi, peab pädev asutus või artikli 3 kohaselt volitatud ettevõtja läbi viima paigaldus- ja toimivuskatsed. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
elektrivarustusel peab olema eraldi ohutusseadis; |
|
b) |
tööpinge peab olema tolerantsi piires (III osa artikkel 2.01). |
|
c) |
kaablid ning nende paigaldus peavad vastama II lisa sätetele ning vajaduse korral ka ADNR-le; |
|
d) |
antenni pöördekiirus peab olema vähemalt 24 pööret minutis; |
|
e) |
antenni läheduses ei tohi olla navigeerimist raskendavaid takistusi; |
|
f) |
antenni ohutuslüliti peab olema töökorras; |
|
g) |
kuvariüksuse, pöördekiiruse näiturite ning juhtimisüksuste korraldus peab olema ergonoomiline ja kasutajasõbralik; |
|
h) |
radariseadme kursijoon ei tohi laeva vööri- ja ahtrijoonest rohkem kui 1 kraad kõrvale kalduda; |
|
i) |
kauguste ning peilingukuvade täpsus peavad vastama nõuetele (mõõtmised teadaolevaid objekte kasutades); |
|
j) |
lineaarsus peab väikeste kauguste puhul olema korrektne; |
|
k) |
kuvatav minimaalane kaugus peab olema 15 meetrit või vähem; |
|
l) |
pildi keskpunkt peab olema nähtav ning selle läbimõõt ei tohi olla üle 1 mm; |
|
m) |
Ei tohi olla peegeldustest põhjustatud väärkajasignaale ning soovimatuid varje kursijoonel või siis ei tohi need halvendada navigeerimise ohutust; |
|
n) |
Veepinna ja sademete peegeldushäirete summutajad (STC ja FTC) ja nendega seotud juhtimisseadised peavad töötama korrektselt; |
|
o) |
võimenduse reguleerimine peab toimima nõuetekohaselt; |
|
p) |
fookus ja pildi piiritlemine peavad olema korrektsed; |
|
q) |
laeva pööramissuund peab olema selline, nagu on näidatud pöördekiiruse näituril ning nullpunkt otseliikumisel peab olema korrektne; |
|
r) |
radarseadmed ei tohi olla tundlikud laeva raadiosaatjate suhtes või muude laeval olevatest allikatest tulevate häirete suhtes; |
|
s) |
radarseadmed ja/või pöördekiiruse näiturid ei tohi segada teisi laeval olevaid seadmeid. |
Lisaks sisevete ECDIS-e seadmete puhul:
|
t) |
ei tohi kaarti mõjutav statistiline positsioneerimisviga ületada 2 m; |
|
u) |
ei tohi kaarti mõjutav statistiline faasinurga viga olla üle 1 kraadi |
Artikkel 10
Paigaldus- ja toimivustunnistus
Pärast artikli 8 kohase katse edukat sooritamist väljastab pädev asutus või volitatud ettevõja liite näidise kohase tunnistuse. See tunnistus peab alati laevas olema.
Kui katsetingimused ei ole täidetud, koostatakse puuduste loetelu. Volitatud ettevõtja võtab sellisel juhul tunnistuse tagasi või saadab selle pädevale asutusele.
Liide
VI OSA
NÄIDISLOETELU KATSEINSTITUUTIDEST, TUNNUSTATUD SEADMETEST JA VOLITATUD PAIGALDUSETTEVÕTJATEST
nii nagu see on esitatud IV ja V osas.
A. PÄDEVAD KATSEASUTUSED
vastavalt I osa artiklile 1.04
B. TUNNUSTATUD RADARSEADMED
vastavalt IV osa artikli 1.06 lõikele 4
C. TUNNUSTATUD PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURID
vastavalt IV osa artikli 1.06 lõikele 4
D. RADARSEADMEID JA PÖÖRDEKIIRUSE NÄITUREID PAIGALDAMA VÕI ASENDAMA VOLITATUID ERIETTEVÕTTED
vastavalt V osa artiklile 3
NB: 4. tulba tähed viitavad punkti B 1. tulba nimetusele (radarseadmed) ja punkti C 1. tulba nimetusele (pöördekiiruse näiturid).
(1) Nimipinge ja -sagedus kajastavad tootja poolt ette nähtud väärtusi. Võidakse esitada ka pinge- ja/või sagedusulatus.
(2) 24 V/40 W lambi valguskeskme pikkuse tolerants: ± 1,5 mm
(3) L: Kui lamp on püsti, siis vaadates vastu valguse levimissuunda on sokli P 28 S laiem fiksaator vasakul.
(4) Katse alguses enne väärtuste mõõtmist peab hõõglamp juba olema 60 minutit töötanud nimipingel.
(5) Neist piirväärtustest tuleb kinni pidada piirkonnas ± 10° mõlemal pool horisontaaljoont, mis läbib laternakorpuse keskpunkti, kui lampi pööratakse 360° tema teljel.
(6) Katse alguses enne väärtuste mõõtmist peab hõõglamp juba olema töötanud nimipingel 60 minutit.
(7) Neist piirväärtustest tuleb kinni pidada piirkonnas ± 30° mõlemal pool horisontaaljoont, mis läbib laternakorpuse keskpunkti, kui lampi pööratakse 360° ümber telje.
(8) E-12 IEC seeriate põhiväärtused: 1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2.
P6_TA(2006)0299
Tsiviillennundus (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (13376/1/2005 — C6-0090/2006 — 2000/0069(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (13376/1/2005 — C6-0090/2006), |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohti (1) seoses Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepanekuga (KOM(2000)0121) (2) ja muudetud ettepanekuga (KOM(2002)0030) (3), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0073) (4), |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62, |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0212/2006); |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 224 ja ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 103.
(2) EÜT C 311 E, 31.10.2000, lk 13.
(3) EÜT C 227 E, 24.9.2002, lk 1.
(4) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2000)0069
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 5. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus (EMÜ) nr 3922/91 (3) kehtestas ühtsed, nimetatud määruse II lisas loetletud ohutusnõuded, eelkõige õhusõidukite konstrueerimise, tootmise, käitamise ja hoolduse suhtes ning nende ülesannetega tegelevate isikute ja organisatsioonide suhtes. Need ühtlustatud ohutusnõuded kehtisid kõigi ühenduse käitajate poolt käitatavate, liikmesriigis või kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite suhtes. |
|
(2) |
Kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb II lisas loetlemata valdkondades, võtta vastu ühised tehnilised nõuded ja haldusprotseduurid asutamislepingu artikli 80 lõike 2 alusel. |
|
(3) |
23. juuli 1992. aasta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (4) artiklis 9 on sätestatud, et lennutegevusloa andmine ja selle jätkuv kehtivus sõltub kehtiva lennuettevõtja sertifikaadi omamisest, mis piiritleb lennutegevusloaga hõlmatud tegevused ja vastab kavandatavas määruses kehtestatud kriteeriumidele. Nüüd on asjakohane need kriteeriumid kehtestada. |
|
(4) |
Ühinenud Lennuametid (Joint Aviation Authorities — JAA) on võtnud vastu ühtlustatud eeskirjad lennukiga teostatava ärilise lennutranspordi kohta, nimetusega ühised lennundusnõuded ärilises lennutranspordis (lennukid) — Joint Aviation Requirements Commercial Air Transportation (Aeroplanes JAR-OPS 1, muudatustega. Nende eeskirjadega (1. jaanuari 2005. aasta muudatus 8) sätestatakse minimaalsed ohutusnõuded ning seega on need heaks aluseks ühenduse õigusele, mis reguleerib lennukite käitamist. Et viia JAR-OPS 1 vastavusse ühenduse õigusaktide ja poliitikatega, tuleb selle teksti muuta, võttes arvesse selle suurt mõju majandus- ja sotsiaalvaldkonnale. Uut teksti ei saa ühenduse õigusesse üle võtta lihtsalt viitega JAR-OPS 1-le määruses (EMÜ) nr 3922/91. Seepärast tuleb määrusele lisada uus lisa, mis sisaldab ühiseid nõudeid. |
|
(5) |
Lennuettevõtjatel peaks olema piisavalt vabadust, et lahendada ettenägematuid kiireloomulisi probleeme lennutegevuses, rahuldada oma tegutsemisega seotud lühiajalisi vajadusi või näidata, et nad võivad saavutada samaväärse ohutustaseme muul viisil kui lisas (edaspidi „III lisa”) toodud ühiste reeglite rakendamine. Seepärast peaks liikmesriikidel olema õigus erandite tegemiseks või ühistest tehnilistest nõuetest ja haldusprotseduuridest erinevate nõuete rakendamiseks. Kuvõrd need erandid ja erinevused võivad teatud juhtudel kahjustada ühiseid ohutusstandardeid või tekitada moonutusi turul, peaks nende ulatus olema rangelt piiritletud ja nende rakendamine peaks olema allutatud ühenduse asjakohasele kontrollile. Selles suhtes peaks komisjonil olema volitus kaitsemeetmete võtmiseks. |
|
(6) |
Konkreetselt määratletud juhtumitel tuleks liikmesriikidel lubada võtta vastu või säilitada oma siseriiklikud sätted lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja nõuete osas tingimusel, et järgitakse ühiselt kehtestatud korda ning kuni kehtestatakse teaduslikult põhjendatud teadmistel ja parimatel tavadel põhinevad ühenduse eeskirjad. |
|
(7) |
Käesoleva määruse eesmärk on sätestada kõrgetasemelised ühtlustatud ohutusstandardid, sealhulgas lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeajad. Mõnedes liikmesriikides kehtivad kollektiivlepingud ja/või õigusaktid, millega sätestatakse lennu- ja tööaja piirangute ning salongipersonali töötingimuste osas paremad tingimused. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et see piiraks võimalust niisuguseid lepinguid sõlmida või neist jätkuvalt kinni pidada. Liikmesriigid võivad säilitada õigusaktid, mis sisaldavad käesoleva määrusega kehtestatutest soodsamaid sätteid. |
|
(8) |
Määruse (EMÜ) nr 3922/91 komiteemenetlust käsitlevaid sätteid peaks kohandama, võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5). |
|
(9) |
Määruse (EMÜ) nr 3922/91 reguleerimisala käsitlevaid sätteid peaks kohandama, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennuohutusameti loomist (6) ning rakenduseeskirju, mis on kehtestatud komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (7) ning komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (8). |
|
(10) |
Käesolevas määruses ja eriti III lisa Q alajaos sätestatud lennu- ja tööaja piirangutes ning puhkeaja nõuetes on arvesse võetud piiranguid ja miinimumstandardeid, mis on juba kehtestatud direktiivis 2000/79/EÜ (9). Selles direktiivis sätestatud piiranguid peaks tsiviillennunduse ringi liikuvate töötajate suhtes alati arvestama. III lisa Q alajao sätted ja muud käesoleva määruse alusel heakskiidetud sätted ei tohiks mingil juhul olla üldisemad ja pakkuma seega nendele töötajatele vähem kaitset. |
|
(11) |
Liikmesriigid peaksid saama jätkuvalt rakendada meeskonnaliikmete lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid käsitlevaid siseriiklikke sätteid tingimusel, et selliste siseriiklike sätetega kehtestatud piirangud on väiksemad kui maksimaalsed ja suuremad kui minimaalsed III lisa Q alajaos sätestatud piirangud. |
|
(12) |
Liikmesriigid peaksid saama jätkuvalt rakendada meeskonnaliikmete lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid käsitlevaid siseriiklikke sätteid valdkondades, mis ei ole praegu hõlmatud III lisa Q alajao nõuetega, näiteks maksimaalne päevane lennuaeg ühe piloodiga lendudel ja meditsiinilise kiirabi lendudel, samuti sätted, mis puudutavad lennu- ja tööaja vähendamist või puhkeaja pikendamist, kui ületatakse mitmeid ajavööndeid. |
|
(13) |
Lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja nõuetele ning vajaduse korral ka salongipersonali kohta käivatele nõuetele tuleks anda teaduslik ja meditsiiniline hinnang kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. |
|
(14) |
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada inspekteerimisi puudutavaid sätteid, mis on sätestatud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (10). |
|
(15) |
Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord tuleb veel ellu rakendada, |
|
(16) |
Määrust (EMÜ) nr 3922/91 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 3922/91 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Pärast põhjendust 9 lisatakse järgmine põhjendus: „Arvestades, et lennu- ja tööaja piirangutega seotud sätete kohaldamine võib kaasa tuua olulisi tõrkeid nende ettevõtlusmudelite tööaja graafikute süsteemides, mis põhinevad eranditult öistel lendudel; arvestades, et komisjon peaks asjaosaliste poolt esitatud tõendite alusel läbi viima hindamise ja tegema ettepaneku lennu- ja tööaja piirangutega seotud sätete korrigeerimiseks, et võtta arvesse neid erilisi ettevõtlusmudeleid.”; |
|
2) |
Pärast põhjendust 10 lisatakse järgmine põhjendused: „Euroopa Lennuohutusamet peaks (11) viima läbi III lisa Q alajao ja vajaduse korral O alajao teadusliku ja meditsiinilise hindamise. Hindamise tulemuste põhjal ja vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korrale, peaks komisjon vajaduse korral viivitamata koostama ja esitama ettepanekud, et muuta asjakohaseid tehnilisi nõudeid. Artiklis 8 a osutatud teatud sätete läbivaatamisel tuleks jätkata võetud suunda salongipersonali koolitamise nõuete täiendavaks ühtlustamiseks, et lihtsustada salongipersonali vaba liikumist ühenduses; sellega seoses tuleks uuesti läbi vaadata võimalus ühtlustada täiendavalt salongipersonali erialast ettevalmistust.”; |
|
3) |
Viimane põhjendus asendatakse järgmise põhjendusega: „Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12). |
|
4) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmine mõiste: „i) Lennuamet III lisas: tähendab pädevat asutust, mis on välja andnud lennuettevõtja sertifikaadi.”; |
|
6) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, rakendatakse ühenduses lennukiga teostatava ärilise transpordi suhtes III lisas toodud ühiseid tehnilisi nõudeid ja haldusprotseduure. 2. Viiteid III lisa M alajaole loetakse viideteks komisjoni 20. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (13) M osale või selle asjakohastele sätetele. |
|
7) |
Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Valdkondades, mis ei ole hõlmatud III lisaga, võetakse ühised tehnilised nõuded ja haldusprotseduurid vastu asutamislepingu artikli 80 lõike 2 kohaselt. Komisjon esitab esimesel võimalusel sobivad ettepanekud asjakohastes valdkondades.”; |
|
8) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Õhusõidukeid, mida käitatakse liikmesriigi poolt kooskõlas ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuridega antud loa alusel, võib samadel tingimustel käitada teistes liikmesriikides ilma nende teiste liimesriikide poolsete täiendavate tehniliste nõuete või hindamiseta.”; |
|
9) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Liikmesriigid tunnustavad käesoleva määruse kohaselt teise liikmesriigi või tema nimel tegutseva organi poolt selle liikmesriigi jurisdiktsiooni ja ülemvõimu all olevatele organitele ja isikutele antud toodete hooldamise ja õhusõidukite käitamisega seotud sertifikaate.”; |
|
10) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Artiklite 3 kuni 7 sätted ei takista liikmesriiki viivitamata reageerimast käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toote, isiku või organistatsiooniga seotud ohutusküsimusele. Kui ohutusküsimuse põhjuseks on ebapiisav ohutustase ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kohaldamisel või puudused neis nõuetes ja protseduurides, teatab liikmesriik viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest ja nende põhjustest. Komisjon otsustab artikli 12 lõikes 2 osutatud korra kohaselt, kas käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt vastuvõetud meetmete jätkuv rakendamine on põhjendatud seoses ebapiisava ohutustaseme või puuduste tõttu ühistes tehnilistes nõuetes ja haldusprotseduurides. Sellisel juhul võtab komisjon ka vajalikke meetmeid asjaomaste ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride muutmiseks vastavalt artiklile 4 või artiklile 11. Kui leitakse, et liikmesriigi meetmed ei ole põhjendatud, tunnistab liikmesriik kõnealused meetmed kehtetuks. 2. Ettenägematutes kiireloomulistes olukordades või seoses ajaliselt piiratud tegutsemisvajadustega võib liikmesriik teha erandeid käesolevas määruses nimetatud tehnilistest nõuetest ja haldusprotseduuridest. Komisjoni ja teisi liikmesriike peab korduvalt tehtud eranditest teavitama või kui need on antud pikemaks tähtajaks kui kaks kuud. Kui komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse vastavalt teisele lõigule liikmesriigi tehtud eranditest, kontrollib komisjon, kas erandid on käesoleva määruse üldiste ohutuseesmärkide ja kõikide muude ühenduse õiguse sätetega kooskõlas. Kui komisjon leiab, et tehtud erandid ei ole kooskõlas käesoleva määruse üldiste ohutuseesmärkide või mis tahes muu asjakohase ühenduse õiguse sättega, teeb komisjon otsuse kaitsemeetmete kohta artiklis 12a nimetatud korras. Sel juhul tunnistab asjaomane liikmesriik erandi kehtetuks. 3. Kui III lisas toodud ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride rakendamisega saavutatavat ohutustaset on võimalik saavutada muude vahenditega, võivad liikmesriigid, hoidudes taotlejate diskrimineerimisest riikkondsuse alusel ja võttes arvesse vajadust hoiduda konkurentsimoonutustest, anda heakskiidu nendest sätetest kõrvale kaldudes. Sellistel juhtudel teavitab asjassepuutuv liikmesriik komisjoni, et ta kavatseb sellise heakskiidu anda, esitab selle põhjused ning samaväärse ohutustaseme saavutamise tagamiseks kehtestatud tingimused. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt teate saamist algatab komisjon artikli 12 lõikes 2 nimetatud menetluse, et otsustada, kas ettepandud meetme heakskiidu võib anda. Sellisel juhul teavitab komisjon oma otsusest kõiki liikmesriike, kellel on samuti õigus seda meedet rakendada. Meetmega vastavusse viimiseks võib muuta ka III lisa asjakohaseid sätteid. Kõnealuse meetme suhtes kohaldatakse artikleid 6 ja 7. 4. Olenemata lõigete 1, 2 ja 3 sätetest võib liikmesriik vastu võtta või säilitada III lisa Q alajao OPS 1.1105 punktiga 6, OPS 1.1110 punktidega 1.3 ja 1.4.1, OPS 1.1115 ning OPS 1.1125 punktiga 2.1 seonduvaid sätteid niikaua kui kehtestatakse teaduslikul teadmisel ja parimatel tavadel põhinevad ühenduse eeskirjad. Liikmesriik teavitab komisjoni sätetest, mis ta on otsustanud säilitada. Siseriiklike sätete osas, mis erinevad esimeses lõigus nimetatud OPS 1 sätetest ja mida liikmesriigid kavandavad vastu võtta pärast III lisa kohaldamiskuupäeva, algatab komisjon kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt teate saamist artikli 12 lõikes 2 nimetatud menetluse, et otsustada, kas need sätted on kooskõlas käesoleva määruse üldiste ohutuseesmärkide ja kõikide muude ühenduse õiguse sätetega ning kas neid võib hakata kohaldama. Sellisel juhul teavitab komisjon oma otsusest meede heaks kiita kõiki liikmesriike, kel on samuti õigus seda meedet kohaldada. Meetmega vastavusse viimiseks võib muuta ka III lisa asjakohaseid sätteid. Kõnealuse meetme suhtes kohaldatakse artikleid 6 ja 7.”; |
|
11) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 8a 1. Hiljemalt … (14) viib Euroopa Lennuohutusamet läbi III lisa Q alajao ja vajaduse korral O alajao nõuete teadusliku ja meditsiinilise hindamise. 2. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennuohutusameti loomist (15), artikli 7 kohaldamist, abistab Euroopa Lennuohutusamet komisjoni III lisa O ja Q alajaos toodud kehtivate tehniliste nõuete muutmisettepanekute ettevalmistamisel.” |
|
12) |
Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon teeb artikli 12 lõikes 2 osutatud korras III lisas loetletud ühistes tehnilistes nõuetes ja haldusprotseduurides teaduslikust ja tehnilisest progressist tulenevaid vajalikke muudatusi.”; |
|
13) |
Artikkel asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 1. Komisjoni abistab Lennuohutuskomitee (Air Safety Committee) (edaspidi „komitee”). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklit 8. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra.”; |
|
14) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 12a Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 6 sätestatud kaitsemeetmete menetlust. Enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib komisjon komiteega. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 6 punkti b tähenduses kehtestatakse kolm kuud. Kui liikmesriik suunab komisjoni otsuse nõukogule, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu sellest erineva otsuse kolme kuu jooksul.”; |
|
15) |
Käesoleva määruse lisas toodud tekst lisatakse III lisana. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 11 kohaldamist, jõustub III lisa … (16).
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) EÜT C 14, 16.1.2001, lk 33.
(2) Euroopa Parlamendi 3. septembri 2002. aasta seisukoht (ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 103), nõukogu 9. märtsi 2006. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 5. juuli 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1).
(4) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(6) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).
(7) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 706/2006 ( ELT L 122, 9.5.2006, lk 16 ).
(8) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 707/2006 ( ELT L 122, 9.5.2006, lk 17 ).
(9) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (EÜT L 302, 1.12.2000, lk 57).
(10) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 211/2005 ( ELT L 344, 27.12.2005, lk 15 ).
(11) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”;
(13) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.”;
(14) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(15) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).
(16) 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
LISA
„III LISA
ÕHUSÕIDUKIGA TEOSTATAVA ÄRILISE LENNUTRANSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISED TEHNILISED NÕUDED JA HALDUSPROTSEDUURID
OPS 1: ÄRILINE LENNUTRANSPORT (LENNUKITEL)
Sisukord (üldine)
|
A ALAJAGU |
|
||
|
B ALAJAGU |
|
||
|
C ALAJAGU |
|
||
|
D ALAJAGU |
|
||
|
E ALAJAGU |
|
||
|
F ALAJAGU |
|
||
|
G ALAJAGU |
|
||
|
H ALAJAGU |
|
||
|
I ALAJAGU |
|
||
|
J ALAJAGU |
|
||
|
K ALAJAGU |
|
||
|
L ALAJAGU |
|
||
|
M ALAJAGU |
|
||
|
N ALAJAGU |
|
||
|
O ALAJAGU |
|
||
|
P ALAJAGU |
|
||
|
Q ALAJAGU |
|
||
|
R ALAJAGU |
|
||
|
S ALAJAGU |
|
A ALAJAGU
KOHALDAMINE JA MÕISTED
OPS 1.001
Kohaldatavus
OPS 1. osa sätestab nõuded, mida kohaldatakse kõikide ärilise lennutranspordi eesmärkidel kasutatavate tsiviillennukite käitamise suhtes kõikide käitajate puhul, kelle peamine äritegevuse koht ja registreeritud asukoht (selle olemasolul) on liikmesriigis (edaspidi käitaja). OPS 1 ei kohaldata:
|
1) |
lennukite suhtes, mida kasutatakse kaitseväe, tolli ja politsei teenistustes; ega |
|
2) |
langevarjuhüpete kohale või tulekahju kustutamise kohale lendamise, seal nende tegevuste sooritamise või sealt tagasipöörduvate lendude suhtes, kui nendel lendudel veetakse inimesi, kes tavaliselt sõidavad langevarjuhüpetele või tulekahju kustutamisele; ega |
|
3) |
lendude suhtes, mis sooritatakse vahetult enne lennutöid, nende tööde ajal või vahetult pärast selliseid töid, kui nimetatud lennud on seotud lennutöödega ning kui nendel lendudel veetakse peale meeskonnaliikmete kuni 6 inimest, kes on lennutöödel hädavajalikud. |
OPS 1.003
Mõisted
|
a) |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
b) |
Käesolevas lisas viidatud M osa ja 145. osa on samad, mis komisjoni 20. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2042/2003. |
B ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
OPS 1.005
Üldnõuded
|
a) |
Käitaja tohib käitada õhusõidukit ärilise lennutranspordi eesmärkidel ainult kooskõlas OPS 1. osas sätestatud nõuetega. Leebemad nõuded B suutlikkusklassi lennukite käitamisteks on toodud OPS 1.005 lõike a 1. liites. |
|
b) |
Käitajal tuleb täita kehtivaid, ärilise lennutranspordi eesmärgil käitatavatele lennukitele tagasiulatuvalt kohaldatavaid lennukõlblikkusnõudeid. |
|
c) |
Kõiki lennukeid tuleb käitada nende lennukõlblikkussertifikaadi tingimuste ning lennukäsiraamatus toodud piirangute kohaselt. |
|
d) |
Kõik õhusõidukit jäljendavad koolitusseadmed (STD), mida lennuki asemel koolitamise ja/või kontrollimise eesmärkidel kasutatakse, näiteks lennusimulaatorid või õhusõiduki lendu jäljendavad koolitusseadmed (FTD), peavad vastama kehtivatele õhusõidukit jäljendavatele koolitusseadmetele kehtivatele nõuetele. Käitaja, kes kavatseb selliseid õhusõidukit jäljendavateid koolitusseadmeid kasutada, peab hankima selleks loa lennuametilt. |
OPS 1.020
Seadused, eeskirjad ja menetlused — käitaja kohustused
Käitaja peab tagama, et:
|
1) |
kõik töötajad on teadlikud nõudest, et neil tuleb täita riikide, kus lennud toimuvad, seadusi, eeskirju ja menetlusi, mis seonduvad nende tööülesannete täitmisega ja |
|
2) |
kõik meeskonnaliikmed tunnevad oma tööülesannete täitmisega seonduvaid seadusi, eeskirju ja menetlusi. |
OPS 1.025
Ühine suhtlemiskeel
|
a) |
Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed saavad suhelda ühises suhtlemiskeeles. |
|
b) |
Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud lennutegevuskäsiraamatu need osad, mis käivad nende tööülesannete ja kohustuste kohta. |
OPS 1.030
Minimaalvarustuse loetelud — käitaja kohustused
|
a) |
Käitaja kehtestab kõikidele lennukitele minimaalvarustuse loetelu (Minimum Equipment List — MEL), mille kinnitab lennuamet. Minimaalvarustuse loetelu aluseks tuleb võtta asjaomane lennuameti poolt kinnitatud minimaalvarustuse põhiloetelu (Master Minimum Equipment List — MMEL) (kui see on olemas), kusjuures minimaalvarustuse loetelu ei tohi olla vähem piirav kui selle aluseks olev minimaalvarustuse põhiloetelu. |
|
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit ainult kooskõlas minimaalvarustuse loeteluga (MEL), välja arvatud juhul, kui lennuamet on lubanud teisiti. Mingitel tingimustel ei tohi lubada lende, mis on vastuolus minimaalvarustuse põhiloeteluga (MMEL). |
OPS 1.035
Kvaliteedisüsteem
|
a) |
Käitajal tuleb kehtestada üks kvaliteedisüsteem ning määrata ametisse üks kvaliteedijuht, jälgimaks lendude ohutuse ja lennukite lennukõlblikkuse tagamiseks kehtestatud protseduuride täitmist ning nende protseduuride asjakohasust. Vastutavale juhile tagasiside andmine peab olema kontrollisüsteemi osaks (vaata ka OPS 1.175 lõiget h), et vajaduse korral tagada korrigeerivad meetmed. |
|
b) |
Kvaliteedisüsteemi peab sisaldama kvaliteedi tagamise programmi, mille menetluste abil kontrollitakse, kas kogu lennutegevus toimub vastavalt kehtivatele nõuetele, standarditele ja protseduuridele. |
|
c) |
Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedijuht peavad olema lennuametile vastuvõetavad. |
|
d) |
Kvaliteedisüsteem peab olema kirjeldatud asjakohastes dokumentides. |
|
e) |
Olenemata eespool toodud lõikest a võib lennuamet nõustuda ka kahe kvaliteedijuhi ametissemääramisega — üks lennutegevuse ja teine hoolduse valdkonnas — tingimusel, et käitaja on moodustanud ühe kvaliteedijuhtimise üksuse kvaliteedisüsteemi ühtseks rakendamiseks kogu ettevõttes. |
OPS 1.037
Õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programm
|
a) |
Käitaja peab kehtestama ja järgima õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi, mis võib olla ühendatud kvaliteedisüsteemiga ning millesse peavad kuuluma:
|
|
b) |
Õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi põhjal korrigeerivate meetmete kohta ettepanekute tegemine on programmi eest vastutava isiku ülesanne. |
|
c) |
Kvaliteedijuht jälgib õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi põhjal tehtud ettepanekute alusel sisseviidud korrigeerivate meetmete tõhusust. |
OPS 1.040
Meeskonnaliikmed
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna ja salongipersonali liikmed on koolitatud ja pädevad oma tööülesandeid täitma. |
|
b) |
Kui lennuki reisijatesalongis täidavad peale salongipersonali liikmete oma tööülesandeid ka muud meeskonnaliikmed, tagab käitaja, et:
|
OPS 1.050
Otsingu- ja päästeteave
Käitaja tagab, et kavandatavat lendu puudutav oluline teave otsingu- ja päästeteenistuste kohta on kabiinis kergesti kättesaadav.
OPS 1.055
Teave pardal oleva avariivarustuse ja päästevahendite kohta
Käitajal tagab, et kõikidel lennukitel on pardaloleva avariivarustuse ja päästevahendite nimekirjad, mida saaks kiirelt edastada päästekoordinatsioonikeskustele. Nimetatud teave peab sisaldama vastavalt vajadusele päästeparvede ning pürotehniliste vahendite arvu, värvi ja tüüpe, üksikasju meditsiinilise esmaabi vahendite, veevarude ning ohuolukorra jaoks mõeldud portatiivsete raadioseadmete tüüpide ja sageduste kohta.
OPS 1.060
Hädamaandumine vette
Käitaja ei käita 30-st suurema lubatud istekohtade arvuga lennukit veekogu kohal maismaast kaugemal, kui hädamaandumiseks sobivast kohast 120 minutilise reisilennu kiirusel läbitud teekond või 400 meremiili (sõltuvalt sellest kumb kaugus on väiksem) välja arvatud, kui lennuk vastab kehtivates lennukõlblikkuse eeskirjades ettenähtud vette sooritatava hädamaandumise nõuetele.
OPS 1.065
Lahingrelvade ja lahingumoona vedu
|
a) |
Käitaja tohib vedada lahingrelvi ja lahingumoona lennutranspordiga üksnes juhul, kui tal on selleks kõikide asjaomaste riikide luba. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lahingrelvad ja lahingumoon:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenile teatatakse enne lennu algust kõik üksikasjad lennuki pardal olevate lahingrelvade ja lahingumoona ning nende asukoha kohta. |
OPS 1.070
Sportrelvade ja laskemoona vedu
|
a) |
Käitaja võtab kõik võimalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõikidest sportrelvadest, mida kavatsetakse lennutranspordiga vedada. |
|
b) |
Käitaja, kes võtab sportrelvad transportimiseks vastu, tagab, et:
|
|
c) |
Sportrelvade laskemoona võib teatud piirangutega vedada reisijate registreeritud pagasis kooskõlas tehniliste juhenditega (vt OPS 1.1160 lõike b punkti 5) nagu on määratletud OPS 1.1150 lõike a punktis 15. |
OPS 1.075
Inimeste vedu
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski isik ei viibi lennu ajal lennuki nendes osades, mis ei ole ette nähtud inimeste veoks, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten on kellelegi andnud ajutise sissepääsuloa mõnesse lennuki osasse:
|
1) |
eesmärgiga tegutseda lennuki või lennukis olevate inimeste, loomade või kaupade ohutuse huvides; või |
|
2) |
kus veetakse lasti või pardavarustust ja kuhu lennu ajal on juurdepääs ette nähtud. |
OPS 1.080
Ohtlike kaupade vedu lennutranspordiga
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlikke kaupu pakuvad ja võtavad lennutranspordiks vastu ainult vastava koolitusega isikud ning et kaubad on nõuetekohaselt klassifitseeritud, dokumentidega varustatud, sertifitseeritud, kirjeldatud, pakitud, markeeritud ja transportimiseks sobivas olekus, nagu on ette nähtud tehnilistes juhendites ja asjakohastes ühenduse õigusaktides.
OPS 1.085
Meeskonna kohustused
|
a) |
Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, mis:
|
|
b) |
Meeskonnaliige peab:
|
|
c) |
Eespool toodud lõikes b sätestatule vaatamata ei ole meeskonnaliikmel kohustust teatada juhtumist, millest on juba teatanud mõni teine meeskonnaliige. |
|
d) |
Meeskonnaliige ei tohi lennukil tööülesandeid täita:
|
|
e) |
Meeskonnaliige täidab käitaja kehtestatud alkoholitarbimise nõudeid, mis on lennuametile vastuvõetavad ning vähemalt sama piiravad kui järgmised nõuded:
|
|
f) |
Õhusõiduki kapten:
|
|
g) |
Õhusõiduki kapten peab kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras tegutsema nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sellisel juhul võib ta ohutuse huvides eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda. |
OPS 1.090
Õhusõiduki kapteni õigused
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik lennukil veetavad inimesed täidavad õhusõiduki kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab lennuki ja selles viibivate isikute või vara ohutuse tagamiseks.
OPS 1.095
Õhusõiduki ruleerimise õigus
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema vastutusel olevat lennukit ruleerib lennuvälja liiklusalal ainult lennumeeskonna liige, välja arvatud juhul, kui isikule, kes istub juhiste taga:
|
1) |
on ruleerimiseks andnud nõuetele vastava loa kas käitaja või selleks volitatud isik ning ta oskab:
|
|
2) |
talle on antud juhiseid lennuvälja plaani, radade ja ruleerimisteede, tähiste, tähistuste, tulede, lennujuhtimisteenistuse signaalide, juhiste, fraseoloogia ja protseduuride kohta ning ta suudab täita lennuki lennuväljal ohutuks liiklemiseks nõutavaid norme. |
OPS 1.100
Sissepääs lennuki kabiini
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki kabiini ei pääse ega seal ei viibi ükski isik, kes ei ole selleks lennuks määratud lennumeeskonna liige, välja arvatud, kui see isik on:
|
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et:
|
|
c) |
Lennuki kabiini lubamist puudutava lõpliku otsuse tegemine on õhusõiduki kapteni ülesanne. |
OPS 1.105
Sanktsioneerimata vedu
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lennuki pardal ei ole end varjavaid isikuid ega varjatud lasti.
OPS 1.110
Kaasaskantavad elektroonilised seadmed
Käitaja ei luba ühelgi lennuki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid ning ta võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et keegi ei kasutaks lennuki pardal kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid, mis võivad lennuki süsteemide ja seadmete tööd ebasoodsalt mõjutada.
OPS 1.115
Alkohol ja narkootikumid
Käitaja ei luba lennukisse siseneda ega seal viibida isikutel, kes on tugeva alkoholi või narkootikumide mõju all nii, et see ohustab tõenäoliselt lennukit või selles viibijaid, ning võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et sellised isikud ei saaks lennukisse siseneda ega seal viibida.
OPS 1.120
Ohuolukorra vältimine
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kellegi hoolimatu käitumine, ettevaatamatus või tegevusetus:
|
1) |
ei ohustaks lennukit ega selles olevaid isikuid; |
|
2) |
ei põhjustaks ega võimaldaks lennukist tulenevat ohtu isikutele või varale. |
OPS 1.125
Pardadokumendid
|
a) |
Käitaja tagab, et kõikide lendude ajal on pardal järgmised dokumendid või nende koopiad:
|
|
b) |
Kõikidel lennumeeskonna liikmetel peavad kõikidel lendudel kaasas olema kehtivad lennumeeskonna load, millele on kantud konkreetse lennu eesmärgile vastav(ad) pädevus(ed). |
OPS 1.130
Lennuki pardal olevad käsiraamatud
Käitaja tagab, et:
|
1) |
kõikide lendude ajal on lennuki pardal kehtiva lennutegevuskäsiraamatu need osad, kus käsitletakse meeskonna tööülesandeid; |
|
2) |
lennu sooritamiseks vajalikud lennutegevuskäsiraamatu osad on lennuki pardal meeskonnaliikmetele kergesti kättesaadavad; ja |
|
3) |
lennu ajal on lennuki pardal kehtiv lennuki lennutegevuskäsiraamat, välja arvatud juhul, kui lennuamet on aktsepteerinud, et OPS 1.1045 juurde kuuluva 1. liite B osas ettenähtud lennutegevuskäsiraamatus on asjakohane teave selle lennuki kohta. |
OPS 1.135
Täiendav teave ja dokumendid lennuki pardal
|
a) |
Käitaja tagab, et lisaks OPS 1.125 ja 1.130 ette nähtud dokumentidele ja käsiraamatutele on iga lennu ajal lennuki pardal järgmine lennutegevuse liigile ja käitamispiirkonnale vastav teave ja järgmised dokumendid:
|
|
b) |
Lennuamet võib lubada lõikes a nimetatud teabe või osa selle teabe esitamist mingil teisel kujul kui paberkandjale trükituna. Sel juhul tuleb tagada nõutaval tasemel teabe kättesaadavus, kasutatavus ja usaldusväärsus. |
OPS 1.140
Teave, mida säilitatakse maa peal
|
a) |
Käitaja tagab, et vähemalt kõikide lendude või kõikide lennuseeriate ajal:
|
|
b) |
Lõikes a nimetatud teabe hulka kuulub:
|
OPS 1.145
Inspekteerimisõigus
Käitaja tagab, et kõiki lennuameti poolt volitatud isikuid lubatakse alati kõikide lennukite pardale ja lennata kõikidel lennukitel, mida käitatakse vastavalt selle lennuameti välja antud lennuettevõtja sertifikaadile (AOC) ja et neil isikutel lubatakse kabiini siseneda ja seal viibida tingimusel, et õhusõiduki kapten võib keelata sissepääsu kabiini juhul, kui tema arvates võib seal viibimine lennukit ohustada.
OPS 1.150
Dokumentide ja andmete esitamine
|
a) |
Käitaja:
|
|
b) |
Õhusõiduki kapten esitab mõistliku aja jooksul lennuameti poolt volitatud isikule nõutavad dokumendid kohustuslike pardadokumentide hulgast. |
OPS 1.155
Dokumentide säilitamine
Käitaja tagab, et:
|
1) |
kõikide säilitamisele kuuluvate dokumentide originaale või koopiad säilitatakse nõutud säilitamistähtajani isegi siis, kui käitaja lõpetab lennuki käitamise; ja |
|
2) |
kui meeskonnaliige, kelle lennu-, tööaja ja puhkeaja andmed käitaja on registreerinud, hakkab tööle mõne teise käitaja meeskonnaliikmena, antakse need andmed üle uuele käitajale. |
OPS 1.160
Pardaregistraatori salvestuste säilitamine, esitamine ja kasutamine
|
a) |
Salvestuste säilitamine
|
|
b) |
Salvestuste esitamine Pardaregistraatoriga lennuki käitaja esitab mõistliku ajavahemiku jooksul pärast lennuametilt vastava taotluse saamist iga pardaregistraatori salvestuse, mis on kättesaadav või mida on säilitatud. |
|
c) |
Salvestuste kasutamine
|
OPS 1.165
Rentimine
|
a) |
Mõisted Käesolevas lõikes kasutatud mõistetel on järgmine tähendus:
|
|
b) |
Lennukite rentimine ühenduse käitajate vahel
|
|
c) |
Lennukite rentimine ühenduse käitaja ja mis tahes isiku vahel, kes ei ole ühenduse käitaja
|
OPS 1.005 lõike a 1. liide
Lennud B suutlikkusklassi lennukitel.
|
a) |
Mõisted
|
|
b) |
Lende, mille suhtes kohaldatakse käesoleva liite nõudeid, võib sooritada vastavalt allpool toodud leebematele nõuetele.
|
C ALAJAGU
KÄITAJA SERTIFITSEERIMINE JA JÄRELEVALVE
OPS 1.175
Käitaja sertifitseerimise üldnõuded
Märkus 1 Käesoleva jaotise 1. liites on toodud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) sisu ja tingimused.
Märkus 2 Käesoleva jaotise 2. liites on toodud nõuded käitaja juhtimisele ja organisatsioonile.
|
a) |
Käitaja käitab lennukit ärilises lennutranspordis ainult lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel ning kooskõlas selle tingimustega. |
|
b) |
Lennuettevõtja sertifikaadi või lennuettevõtja sertifikaadi muudatuse taotleja peab lubama lennuametil kontrollida kõiki kavandatava lennutegevuse ohutusega seotud aspekte. |
|
c) |
Lennuettevõtja sertifikaadi taotleja:
|
|
d) |
Kui käitaja lennukid on registreeritud erinevates liikmesriikides, tuleb teha asjakohased korraldused nõuetekohase ohutusalase järelevalve tagamiseks. |
|
e) |
OPS 1 nõuetele jätkuva vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võimaldab käitaja lennuametile juurdepääsu oma organisatsiooni ja lennukite juurde ning tagab, et hoolduse osas oleks juurdepääs kõikidele asjassepuutuvatele osa-145 hooldusorganisatsioonidele. |
|
f) |
Kui lennuamet ei ole enam veendunud, et käitaja suudab jätkuvalt tagada ohutut lennutegevust, muudetakse lennuettevõtja sertifikaati, peatakse selle kehtivus või tunnistatakse see kehtetuks. |
|
g) |
Käitaja peab lennuametile tõestama, et:
|
|
h) |
Käitaja peab olema ametisse määranud lennuametile vastuvõetava vastutava juhi, kellel on pädevus ja õigus tagada, et kogu lennundus- ja hooldustegevust finantseeritakse ja teostatakse lennuameti nõutud standardite kohaselt. |
|
i) |
Käitaja peab olema ametisse määranud lennuametile vastuvõetavad töötajad, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:
|
|
j) |
Üks isik võib töötada rohkem kui ühe tegevusvaldkonna juhi ametikohal juhul, see on lennuametile vastuvõetav, kuid käitajal, kellel on 21 või rohkem täistööajaga töötajat, peavad nelja eespool loetletud valdkonna eest vastutama vähemalt kaks inimest. |
|
k) |
Käitajal, kellel on 20 või vähem täistööajaga töötajat, võib üheks või enamaks tegevusvaldkonna juhiks olla vastutav juht, kui see on lennuametile vastuvõetav. |
|
l) |
Käitaja peab tagama, et kõik lennud viiakse läbi vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. |
|
m) |
Käitaja peab korraldama vajaliku maapealse teeninduse, et tagada oma lendude ohutu teenindamine. |
|
n) |
Käitaja peab tagama, et tema lennukid oleksid varustatud ja meeskonnad oleksid kvalifitseeritud vastavalt lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi nõuetele. |
|
o) |
Käitaja peab täitma M osa hooldusnõudeid kõikide lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel käitatavate lennukite osas. |
|
p) |
Käitaja peab esitama lennuametile oma lennutegevuskäsiraamatu ühe eksemplari vastavalt alajao P nõuetele ja kõik selle muudatused või täiendused. |
|
q) |
Käitajal peavad käitamise põhibaasis olema lennutegevuse piirkonnale ja -liigile vastavad lennutegevust toetavad seadmed ja rajatised. |
OPS 1.180
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) väljaandmine, muutmine ja kehtivus
|
a) |
Käitajale antakse lennuettevõtja sertifikaat (AOC) või muudetakse sertifikaati ning see lennuettevõtja sertifikaat (AOC) kehtib ainult juhul, kui:
|
|
b) |
Olenemata OPS 1.185 lõike f sätetest peab käitaja lennuametile niipea kui võimalik teatama kõikidest muudatustest teabes, mille ta vastavalt OPS 1.185 lõike a nõuetele on esitanud. |
|
c) |
Juhul, kui lennuamet ei ole veendunud, et eespool toodud lõike a nõuded on täidetud, võib lennuamet nõuda ühe või enama näidislennu sooritamist, mida sooritatakse nii, nagu need oleksid ärilise lennutranspordi lennud. |
OPS 1.185
Haldusnõuded
|
a) |
Käitaja tagab, et esmakordses lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) taotlemise ning vajaduse korral sertifikaadi muutmise või uuendamise avaldus sisaldaks järgmist teavet:
|
|
b) |
Esmakordne lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) taotlus ning vajaduse korral sertifikaadi muutmise või uuendamise taotlus peab käitaja hooldussüsteemi kohta sisaldama järgmist teavet iga lennukitüübi osas, mida käitada kavatsetakse:
|
|
c) |
Taotlus esmakordse lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) väljaandmiseks tuleb esitada vähemalt 90 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust; lennutegevuskäsiraamatu võib esitada hiljem, kuid vähemalt 60 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust. |
|
d) |
Lennuettevõtja sertifikaadi muutmise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust või, kui on teisiti kokku lepitud, siis enne kavandatava lennutegevuse algust. |
|
e) |
Lennuettevõtja sertifikaadi uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust või, kui on teisiti kokku lepitud, siis enne olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppu. |
|
f) |
Lennuametile tuleb teatada kõikidest tegevusvaldkondade juhtide kavatsetavatest väljavahetamistest vähemalt 10 päeva ette, välja arvatud erakordsetel asjaoludel toimuvad tegevusvaldkondade juhtide väljavahetamised. |
OPS 1.175 1. liide
Lennuettevõtja sertifikaadi sisu ja tingimused
Lennuettevõtja sertifikaadile (AOC) kantakse:
|
a) |
käitaja nimi ja asukoht (peamine äritegevuse koht); |
|
b) |
väljaandmise kuupäev ja kehtivuse aeg; |
|
c) |
lubatud lennutegevuse liigid; |
|
d) |
kasutamiseks lubatud lennuki tüüp/lennukite tüübid; |
|
e) |
käitamiseks lubatud lennuki(te) registreerimistunnused; käitajal on lubatud ise teatada lennuametile lennukite registreerimistunnused, mida ta oma lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitab; |
|
f) |
lennutegevuse piirkonnad; |
|
g) |
eripiirangud; ja |
|
h) |
eriload, näiteks:
|
OPS 1.175 2. liide
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) omaniku ettevõtte juhtimine ja struktuur
|
a) |
Üldnõuded Käitajal peab ohutu lennutegevuse tagamiseks olema kindel ja tõhus juhtimisstruktuur. Tegevusvaldkonna juhtidel peab olema juhtimisalane kogemus ja asjakohane tehniline/lennutegevusalane kvalifikatsioon lennunduses. |
|
b) |
Tegevusvaldkondade juhid
|
|
c) |
Piisav personal ja selle järelevalve
|
|
d) |
Tööruumid
|
|
e) |
Dokumendid Käitaja peab korraldama käsiraamatute koostamise, muudatuste tegemise ja muude dokumentide koostamise. |
D ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
OPS 1.195
Lennutegevuse kontrollimine
Käitaja:
|
a) |
kehtestab lennuameti poolt heaks kiidetud meetodid oma tegevuse kontrollimiseks ning kasutab neid; ja |
|
b) |
teostab kontrolli kogu lennutegevuse üle, mis toimub tema lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) tingimuste alusel. |
OPS 1.200
Lennutegevuskäsiraamat
Käitaja koostab vastavalt alajao P nõuetele lennutegevuskäsiraamatu, mida kasutab ja millest juhindub käitav personal.
OPS 1.205
Käitava personali pädevus
Käitaja tagab, et kogu maapealsesse või lennutegevusse määratud või nendes otseselt kaasatud personal on nõuetekohaselt instrueeritud, on näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid ja on teadlik oma vastutusest ning oma tööülesannete osast kogu käitamistegevuses tervikuna.
OPS 1.210
Protseduuride kehtestamine
|
a) |
Käitaja kehtestab iga lennukitüübi kohta protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad maapealse personali ja meeskonnaliikmete kohustusi nii maa peal kui ka lennu ajal kõikide lennutegevuse liikide lõikes. |
|
b) |
Käitaja kehtestab lennutegevuskäsiraamatu käitamisprotseduuridest kinnipidamise tagamiseks kontrollkaartide süsteemi, mida meeskonnaliikmed kasutavad lennuki käitamise kõikidel etappidel vastavalt tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades. |
|
c) |
Käitaja nõuab lennu kriitilistel etappidel meeskonnaliikmelt vaid nende tegevuste sooritamist, mis on vajalikud lennuki ohutuks käitamiseks. |
OPS 1.215
Lennuliiklusteenuste kasutamine
Käitaja tagab, et lennuliiklusteenuseid kasutatakse kõikidel lendudel, kus see on kättesaadav.
OPS 1.216
Õhus olevale lennukile edastatavad tegevusjuhendid
Käitaja tagab, et tema poolt õhus olevale lennukile edastatavad tegevusjuhendid, mis sisaldavad lennuplaani muudatusi, peavad, kui võimalik, enne lennukile edastamist olema kooskõlastatud vastava lennuliiklusteenistuse üksusega.
OPS 1.220
Käitaja antud lennuväljade kasutamise luba
Käitaja lubab kasutada ainult neid lennuvälju, mis vastavad täielikult asjaomas(t)ele lennuki tüübile/tüüpidele ja lennutegevus(t)e iseloomule.
OPS 1.225
Lennuväljade käitamismiinimumid
|
a) |
Käitaja kehtestab lennuväljade käitamismiinimumid vastavalt OPS 1.430 nõuetele kõikide väljumis-, siht- või varulennuväljade jaoks, mida kooskõlas OPS 1.220 nõuetega on lubatud kasutada. |
|
b) |
Kõik lennuameti kehtestatud täiendavad nõuded tuleb lisada eespool oleva lõike a nõuete järgi kehtestatud miinimumidele. |
|
c) |
Eriliiki lähenemis- ja maandumisprotseduuride miinimume kohaldatakse juhul, kui:
|
OPS 1.230
Instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduurid
|
a) |
Käitaja tagab lennuvälja asukohariigi kehtestatud instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduuride kasutamise. |
|
b) |
Olenemata lõikes a sätestatust võib õhusõiduki kapten aktsepteerida lennuliiklusteenistuse (ATC) luba kalduda avaldatud väljumis- või saabumismarsruudist kõrvale juhul, kui takistustevaba kõrguse nõuded on täidetud ja käitamistingimusi arvestatakse täielikult. Lõpliku lähenemise peab lendama visuaalselt või vastavalt kehtivale instrumentaallähenemise protseduurile. |
|
c) |
Lõikes a nõutud protseduuridest erinevaid protseduure võib käitaja rakendada ainult tingimusel, et need on heaks kiitnud lennuvälja asukohariik (kui seda nõutakse) ning kui lennuamet on neid protseduure aktsepteerinud. |
OPS 1.235
Müra vähendamise protseduurid
|
a) |
Käitaja kehtestab käitamisprotseduurid müra vähendamiseks instrumentaallendudel vastavalt ICAO PANS OPS 1. köite nõuetele (dok 8168 — OPS/611)). |
|
b) |
Käitaja poolt mistahes lennukitüübi stardijärgseks tõusuks kehtestatud müra vähendamise protseduurid peaksid olema samad kõikidel lennuväljadel. |
OPS 1.240
Marsruudid ja käitamispiirkonnad
|
a) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse ainult marsruutidel või piirkondades:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse kõikide piirangute kohaselt, mida lennuamet on marsruutidele või käitamispiirkondadele kehtestanud. |
OPS 1.241
Lennud vähendatud vertikaalhajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis
Õhuruumi kindlaksmääratud osades, kus piirkondliku aeronavigatsiooni lepingu (Regional Air Navigation Agreement) alusel kohaldatakse vertikaalhajutusmiinimumi 300 meetrit (1 000 jalga), võib käitaja käitada lennukit ainult lennuameti loal (RVSM luba). (Vt ka OPS 1.872.)
OPS 1.243
Lennud erinõuetega navigatsioonipiirkondades
Käitaja ei tohi ilma lennuameti loata (MNPS/RNP/RNAV luba) käitada lennukit piirkondliku aeronavigatsiooni lepingu (kus on toodud minimaalsed navigatsioonilised nõuded) (Regional Air Navigation Agreement) alusel kindlaksmääratud piirkondades või õhuruumi teatud konkreetses osas. (Vt ka OPS 1.865 lõike c punkti 2 ja OPS 1.870.)
OPS 1.245
Kahemootoriliste lennukite maksimaalne lennukaugus sobivast lennuväljast ilma ETOPS lendude loata
|
a) |
Kui lennuamet ei ole kooskõlas OPS 1.246 lõike a nõuetega andnud eriluba (ETOPS luba), ei tohi käitaja käitada kahemootorilist lennukit marsruudil, mille mõni punkt asub sobivast lennuväljast:
|
|
b) |
Käitaja määrab kiiruse, mille põhjal arvutatakse maksimaalne kaugus sobiva lennuväljani kõikide käitatavate kahemootoriliste lennuki tüüpide või nende variantide jaoks; see kiirus ei tohi olla suurem kui maksimaalne käitamiskiirus VMO, mille aluseks on tegelik õhkkiirus, mida lennukil on võimalik ühe mittetöötava mootoriga järgmistes tingimustes säilitada:
|
|
c) |
Käitaja peab tagama, et lennutegevuskäsiraamatus on allpool loetletud konkreetsed andmed kõikide lennukitüüpide või -variantide kohta:
|
Märkus Eespool toodud kiirused ja kõrgused (lennutasandid) on mõeldud ainult selleks, et määrata kindlaks suurimat lubatud kaugust sobivast lennuväljast.
OPS 1.246
Kahemootoriliste lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS)
|
a) |
Käitaja tohib sooritada lende kaugemale vastavalt OPS 1.245 nõuetele kindlaksmääratud vahemaast üksnes lennuameti loal (ETOPS luba). |
|
b) |
Enne ETOPS-lennu sooritamist tuleb käitajal tagada sobiva varulennuvälja olemasolu ETOPS-marsruudil marsruudist lubatud kõrvalekaldumise aja sees või sellise marsruudist kõrvalekaldumise aja sees, mis on tuletatud minimaalvarustuse loetelu (MEL) põhjal lennuki töökorrasoleku staatusest, olenevalt sellest kumb ajavahemik on lühem. (Vt ka OPS 1.297 lõiget d). |
OPS 1.250
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamine
|
a) |
Käitaja kehtestab minimaalsed lennukõrgused ja määrab nende kõrguste arvutamise metoodika kõikide lennatava marsruudi etappide jaoks, millel on nõutud takistustevaba kõrgus, võttes arvesse alajagude F kuni I nõudeid. |
|
b) |
Kõik minimaalsete lennukõrguste kehtestamise meetodid peab kinnitama lennuamet. |
|
c) |
Kui riigid, millest üle lennatakse, on kehtestanud suuremad minimaalsed lennukõrgused kui käitaja poolt kehtestatud lennukõrgused, kohaldatakse suuremaid kõrgusi. |
|
d) |
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamisel tuleb käitajal arvestada järgmisi tegureid:
|
|
e) |
Eespool toodud lõikes d esitatud nõuete täitmisel tuleb kohaselt arvesse võtta:
|
OPS 1.255
Kütusepoliitika
|
a) |
Käitaja peab kehtestama lendude planeerimisel ja lennu ajal lennuplaanide muutmisel kasutatava kütusepoliitika, mis tagab, et kõikidel lendudel oleks pardal planeeritud lennu jaoks piisav kogus kütust ja kütusevarud, mis võimaldavad planeeritud lennust kõrvalekaldumist. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lendude planeerimisel võetakse aluseks vähemalt allpool toodud lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuded:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et lennueelsel kütuse arvutamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka:
|
|
d) |
Käitaja tagab, et kui lend jätkub planeeritust erineval marsruudil või suundub planeeritust erinevale sihtlennuväljale, siis võetakse kasutatava kütuse ümberarvutamise protseduurides arvesse:
|
OPS 1.260
Piiratud liikumisvõimega isikute vedu
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid piiratud liikumisvõimega isikute veoks. |
|
b) |
Käitaja tagab, et piiratud liikumisvõimega isikuid ei paigutataks või nad ise ei istuks kohtadele, kus nad võiksid:
|
|
c) |
Kui lennuki pardal on piiratud liikumisvõimega isikuid, tuleb sellest teavitada õhusõiduki kaptenit. |
OPS 1.265
Vastuvõetamatute reisijate, deporteeritavate ja vahi all olevate isikute vedu
Käitaja kehtestab lennuki ja selles viibijate ohutuse tagamiseks protseduurid vastuvõetamatute reisijate, deporteeritavate ja vahi all olevate isikute veoks. Kui lennuki pardal tuleb vedada eespool nimetatud isikuid, tuleb sellest õhusõiduki kaptenile teatada.
OPS 1.270
Pagasi ja lasti paigutamine
(Vt OPS 1.270 1. liide)
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mis tagavad, et reisijate salongi võetakse ainult niisugune käsipagas, mida saab nõuetekohaselt ja ohutult paigutada. |
|
b) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mis tagavad, et kogu pardalolev pagas ja last, mis võib oma kohalt liikudes põhjustada vigastusi või kahjustusi või ummistada vahekäike või väljapääse, paigutatakse hoiukohtadesse, mis on ette nähtud nende liikumatuna hoidmiseks. |
OPS 1.275
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.280
Reisijate istekohad
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse reisijate paigutamine kohtadele, kus nad ohuolukorras saaksid kõige paremini evakueerimisele kaasa aidata ega takistaks seda.
OPS 1.285
Reisijate teavitamine
Käitaja tagab, et:
|
a) |
Üldnõuded
|
|
b) |
Enne starti
|
|
c) |
Pärast starti
|
|
d) |
Enne maandumist
|
|
e) |
Pärast maandumist
|
|
f) |
Lennu ajal tekkinud ohuolukorra puhul teavitatakse reisijaid nendest ohuolukorras vajalikest tegevustest, mis on antud hetkel kõige sobivamad. |
OPS 1.290
Lennu ettevalmistus
|
a) |
Käitaja tagab, et iga kavandatava lennu jaoks koostatakse operatsiooniline lennuplaan. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tohib lendu alustada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et:
|
OPS 1.295
Lennuväljade valimine
|
a) |
Käitaja kehtestab lennu planeerimiseks vajalikud siht- ja/või varulennuväljade valimise protseduurid vastavalt OPS 1.220 nõuetele. |
|
b) |
Käitaja peab valima ja operatsioonilisse lennuplaani märkima varustardilennuvälja juhuks, kui väljumislennuväljale ei ole meteoroloogilistel või lennutehnilistel põhjustel võimalik tagasi pöörduda. Varustardilennuväli peab asuma:
|
|
c) |
Käitaja peab kõikide instrumentaallennureeglite järgi toimuvate (IFR) lendude jaoks valima sihtlennuvälja tarbeks vähemalt ühe varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui
|
|
d) |
Käitaja peab valima sihtlennuvälja jaoks kaks varulennuvälja juhul, kui:
|
|
e) |
Käitaja märgib kõik nõutud varulennuväljad operatsioonilisse lennuplaani. |
OPS 1.297
IFR-lendude miinimumide planeerimine
|
a) |
Miinimumide planeerimine varustardilennuväljade jaoks Käitaja võib lennuvälja valida varustardilennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas kumbki eraldi või mõlemad koos, näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus 1 tund enne kuni 1 tund pärast arvestuslikku saabumisaega lennuväljale on samaväärsed vastavate OPS 1.225 nõuetes kindlaksmääratud maandumismiinimumidega või nendest paremad. Pilvede kõrgust tuleb arvesse võtta juhul, kui ainsaks võimalikuks lähenemiseks on mitte-täppislähenemine ja/või ringilt lähenemine. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga lendavale lennukile kehtestatud piiranguid. |
|
b) |
Sihtlennuväljade ja sihtlennuväljade ja varulennuväljade miinimumide planeerimine. Käitaja valib sihtlennuvälja ja/või sihtlennuvälja varulennuvälja(d) üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas kumbki eraldi või mõlemad koos, näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus 1 tund enne kuni 1 tund pärast arvestuslikku saabumisaega lennuväljale on paremad või samaväärsed järgmiste planeerimiseks antud miinimumidega:
|
||||||||||||||||||||||||||
|
c) |
Marsruudi varulennuvälja miinimumide planeerimine. Käitaja võib lennuvälja valida marsruudi varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas kumbki eraldi või mõlemad koos näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus 1 tund enne kuni 1 tund pärast arvestuslikku saabumisaega lennuväljale on tabelis 1 toodud planeeritavate miinimumidega samaväärsed või nendest paremad. |
|
d) |
ETOPS lendude marsruudi varulennuvälja miinimumide planeerimine. Käitaja võib lennuvälja valida ETOPS lendude marsruudi varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas kumbki eraldi või mõlemad koos näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus 1 tund enne kuni 1 tund pärast arvestuslikku saabumisaega lennuväljale on samaväärsed tabelis 2 toodud planeeritavate miinimumidega või on nendest paremad ning on kooskõlas käitaja ETOPS lendude loaga. Tabel 2 Miinimumide planeerimine ETOPS lendude jaoks
|
||||||||||||||||||||||||
OPS 1.300
Lennuplaani esitamine lennuliiklusteenistusele (ATS)
Käitaja tagab, et enne lennu alustamist esitatakse lennuliiklusteenistusele (ATS) lennuplaan või piisav teave lennu kohta, et vajadusel oleks võimalik kasutada häireteenistusi.
OPS 1.305
Tankimine/paakide tühjendamine reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal
(Vt OPS 1.305 1. liide)
Käitaja peab tagama, et reisijate lennukisse sisenemise, lennukist väljumise või lennukis viibimise ajal lennukit ei tangita/paake ei tühjendata lennukibensiiniga/lennukibensiinist, reaktiivkütusega/-kütusest (näiteks Jet-B või sellega võrdväärne kütus) ega nende kütuste seguga/segust. Kõikidel teistel juhtudel tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid ning lennukis olev meeskond peab olema vastavalt kvalifitseeritud, et võimalikult otstarbekalt ja operatiivselt alustada ja juhtida lennukist evakueerimist.
OPS 1.307
Reaktiivkütusega tankimine/paakide tühjendamine reaktiivkütusest
Nõudmise korral kehtestab käitaja protseduurid reaktiivkütuse (näiteks Jet-B või sellega võrdväärse kütuse) tankimiseks/paakide tühjendamiseks reaktiivkütusest.
OPS 1.308
Lennuki pukseerimine ja tagurdamine
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik lennuki tagurdamise ja pukseerimise protseduurid vastavad asjakohastele lennunduses kehtivatele normidele ja protseduuridele. |
|
b) |
Käitaja tagab, et ruleerimiseelsele või -järgsele seisupaigale pukseeritakse lennukit ainult tiisliga, välja arvatud juhul, kui
|
OPS 1.310
Meeskonnaliikmete töökohad
|
a) |
Lennumeeskonna liikmed
|
|
b) |
Salongipersonali liikmed. Nõuete kohaselt lennuki kõikides reisijatesalongides ettenähtud salongipersonali liikmed peavad lennu kriitilistel etappidel istuma neile määratud kohtadel. |
OPS 1.315
Abivahendid ohuolukorras evakueerimiseks
Käitaja kehtestab protseduurid, mille abil tagatakse, et ohuolukorras evakueerimiseks vajalikud automaatselt töötavad abivahendid on töövalmis alati enne ruleerimist, starti ja maandumist või muudel juhtudel, kui see on turvalisuse seisukohast otstarbekas.
OPS 1.320
Istmed, turvavööd ja ohutusrihmad
|
a) |
Meeskonnaliikmed
|
|
b) |
Reisijad
|
OPS 1.325
Reisijate salongi ja vahekäikude julgestamine
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik väljapääsud ja evakueerimisteed on enne ruleerimist, starti ja maandumist takistustest vabad. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kõik seadmed ja kogu pagas on nõuetekohaselt kinnitatud enne starti ja maandumist ning alati kui see on ohutuse huvides vajalik. |
OPS 1.330
Juurdepääs avariivarustusele
Õhusõiduki kapten tagab, et asjakohane avariivarustus on koheseks kasutamiseks kergesti kättesaadav.
OPS 1.335
Suitsetamine lennuki pardal
|
a) |
Õhusõiduki kapten tagab, et mitte ühelgi lennuki pardal oleval isikul ei lubata suitsetada:
|
OPS 1.340
Meteoroloogilised tingimused
|
a) |
Lennul instrumentaallennureeglite (IFR) järgi ei või õhusõiduki kapten:
|
|
b) |
lennul instrumentaallennureeglite (IFR) järgi tohib õhusõiduki kapten jätkata lendu:
|
|
c) |
Lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi võib õhusõiduki kapten jätkata lendu planeeritud sihtlennuvälja suunas juhul, kui kõige viimane saadud teave näitab, et planeeritud arvestuslikul saabumisajal on ilmatingimused sihtlennuväljal või vähemalt ühel sihtlennuvälja varulennuväljal samaväärsed planeeritud lennuväljal kehtivate käitamismiinimumidega või nendest paremad. |
|
d) |
Lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi võib õhusõiduki kapten alustada starti juhul, kui faktiline ilmateade või faktilised ilmateated koos ilmaprognoosidega näitavad, et meteoroloogilised tingimused marsruudil või marsruudi osal, mida tuleb lennata visuaallennureeglite (VFR) järgi, on kõnealusel ajal niisugused, et neid reegleid on võimalik täita. |
OPS 1.345
Jää ja muude saasteainete maapealsed tõrjeprotseduurid
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida on vaja teostada, kui on tarvis maapealset jäätõrjet ja jäätumisvastast töötlust ning nendega seotud lennuki(te) ülevaatusi. |
|
b) |
Lennuki kapten võib alustada starti üksnes juhul, kui lennuki välispind on puhas igasugustest saasteainetest, mis võivad halvasti mõjutada lennuki lennutehnilisi omadusi ja/või lennuki juhitavust, välja arvatud juhtudel, mis on lubatud lennukikäsiraamatus. |
OPS 1.346
Jää ja muude saasteainete tõrjeprotseduurid lennu ajal
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida on vaja täita lennu ajal teadaolevates või oletatavates jäätumistingimustes. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu või lennata ettekavatsetult teadaolevatesse või oletatavatesse jäätumistingimustesse üksnes juhul, kui lennuk on sertifitseeritud lendamiseks nendes tingimustes ja varustatud vajalike seadmetega. |
OPS 1.350
Kütuse ja õli varud
Õhusõiduki kapten tohib alustada lendu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et lennukil on vähemalt sellised kogused kütust ja õli, mis on planeeritud lennu ohutuks sooritamiseks, võttes arvesse oletatavaid käitamistingimusi.
OPS 1.355
Starditingimused
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten isiklikult veenduma, et temale teadaoleva teabe kohaselt ei takista ilm lennuväljal ega ka kasutamiseks kavandatud raja tingimused ohutut starti ega väljumist.
OPS 1.360
Stardimiinimumide kohaldamine
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et nähtavus rajal (RVR) või nähtavus lennuki stardisuunal on võrdne kehtestatud miinimumiga või sellest parem.
OPS 1.365
Minimaalsed lennukõrgused
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, ei tohi lennata madalamal kindlaksmääratud minimaalsetest lennukõrgustest, välja arvatud juhul, kui see on vajalik startimiseks või maandumiseks.
OPS 1.370
Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et ärilise lennutranspordi lendudel ei jäljendata ebatavalisi või hädaolukordi, kus on kas osaliselt või tervikuna vaja rakendada ebatavalise või hädaolukorra protseduure; samuti kehtestab käitaja protseduurid instrumentaallennuilma (IMC) tingimuste kunstliku jäljendamise vältimiseks.
OPS 1.375
Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
(Vt OPS 1.375 1. liide)
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse kütuse kontrollimine ja kütusekulu jälgimine lennu ajal. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kütuse jääk on lennu ajal suurem kui kütuse kogus, mida on vaja lennuväljani jõudmiseks, kus saab sooritada ohutu maandumise, kusjuures pärast maandumist peab ettenähtud varukütus alles olema. |
|
c) |
Õhusõiduki kapten kuulutab välja hädaolukorra, kui arvestuse järgi on maandumise ajal pardal olev tegelik kasutatav kütusekogus väiksem kui ettenähtud varukütuse kogus. |
OPS 1.380
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.385
Lisahapniku kasutamine
Õhusõiduki kapten tagab, et lennumeeskonna liikmed, kes lennu ajal täidavad lennuki ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku juhul, kui rohkem kui 30 minuti jooksul on salongi rõhkkõrgus rohkem kui 10 000 jalga ning alati, kui salongi rõhkkõrgus on rohkem kui 13 000 jalga.
OPS 1.390
Kosmiline kiirgus
|
a) |
Käitaja võtab arvesse võimalikku kosmilise kiirguse ohtu kõikidele tööülesandeid täitvatele meeskonnaliikmetele lennu ajal (sealhulgas töökohale lendamise ajal) ning käitaja võtab kasutusele järgmised meetmed nende meeskonnaliikmete kaitsmiseks, kellele mõjuv kiirguse doos võib aastas ületada 1 mSv:
|
|
b) |
|
OPS 1.395
Maale ohtliku lähenemise kindlakstegemine
Kui mõni meeskonnaliige teeb kindlaks või hoiatussüsteem registreerib maapinnale ohtliku lähenemise, tuleb õhusõiduki kaptenil või piloodil, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, tagada, et otsekohe alustatakse ohutute lennutingimuste taastamiseks vajalikku tegevust.
OPS 1.398
Õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteemi (ACAS) kasutamine
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et:
|
a) |
pardale paigaldatud ja töökorras õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteemi (ACAS) kasutatakse lennu ajal režiimis, mis võimaldab süsteemil ohtliku vahemaa teadete (Resolution Advisories — RA) edastamist, välja arvatud juhul, kui see ei oleks antud hetkel olemasolevates lennutingimustes asjakohane. |
|
b) |
Kui õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem (ACAS) registreerib ohtliku lähenemise mõnele teisele õhusõidukile (RA), tuleb kaptenil või piloodil, kellele lennu juhtimine on delegeeritud, tagada, et otsekohe alustataks ohutu vahemaa taastamiseks vajalikku tegevust juhul, kui seda õhusõidukit ei ole visuaalselt kindlaks tehtud ja veendutud, et see ei kujuta endast ohtu. |
OPS 1.400
Lähenemise ja maandumise tingimused
Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et lennutegevuskäsiraamatus ettenähtud lennukarakteristikute järgi ei takista ohutut lähenemist, maandumist ega lähenemise katkestamist temale teadaoleva teabe järgi ilm lennuväljal ega tingimused rajal, mida ta kavatseb kasutada.
OPS 1.405
Lähenemise alustamine ja jätkamine
|
a) |
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, võib alustada instrumentaallähenemist hoolimata ilmateates teatatud nähtavusest rajal (RVR)/nähtavusest, kuid ei tohi jätkata lähenemist kaugmajakast või samaväärsest kohast edasi juhul, kui teatatud nähtavus rajal (RVR)/nähtavus on väiksem kui kehtestatud miinimumid. |
|
b) |
Kui puudub teave nähtavuse kohta rajal (RVR), võib selle väärtused tuletada, teisendades teatatud nähtavuse väärtust vastavalt OPS 1.430 1. liite lõikele h. |
|
c) |
Kui pärast kaugmajaka või samaväärse asukoha ületamist vastavalt lõikele a on edastatud nähtavus rajal (RVR) väiksem kui kehtestatud miinimum, võib lähenemist jätkata kuni otsusekõrguseni (DA/H) või minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H). |
|
d) |
Kaugmajaka või samaväärse fikseeritud punkti puudumisel tuleb õhusõiduki kaptenil või piloodil, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, otsustada lähenemise jätkamine või katkestamine lennuvälja kohal enne laskumist 1 000 jalast madalamale. Kui minimaalne laskumiskõrgus (MDA/H) on lennuvälja kohal 1 000 jalga või suurem, tuleb käitajal kehtestada kõikideks lähenemisprotseduurideks eraldi kõrgused, millest madalamal ei tohi lähenemist jätkata, kui nähtavus rajal (RVR)/nähtavus on kehtestatud miinimumidest väiksem. |
|
e) |
Otsusekõrgusest (DA/H) või minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale laskumise ja maandumise võib sooritada juhul, kui nõutud visuaalsed orientiirid on nähtavad otsusekõrgusel (DA/H) või minimaalsel laskumiskõrgusel (MDA/H) ja visuaalne side (silmside) nende orientiiridega on püsiv. |
|
f) |
Maandumisala nähtavus rajal (RVR) on alati määrav. Kui on olemas teatatud nähtavus (RVR) vahepealses punktis ja raja lõpp-punktis ning see on asjakohane, on ka need andmed määrava tähtsusega. Minimaalne vahepealse punkti nähtavus rajal (RVR) on 125 m või maandumisalal nõutud nähtavus rajal, kui see on väiksem; raja lõpp-punkti minimaalne nähtavus rajal (RVR) on 75 m. Maandumisjärgse läbijooksu juhtimis- või kontrollsüsteemiga varustatud lennukite jaoks on minimaalne nähtavus rajal (RVR) vahepealses punktis 75 m. |
Märkus „Asjakohane” tähendab selles kontekstis seda raja osa, mida kasutatakse maandumisjärgse läbijooksu suure kiiruse etapil kuni kiiruse vähenemiseni ligikaudu 60 sõlmeni.
OPS 1.410
Käitamisprotseduurid — läve ületamise kõrgus
Käitajal tuleb kehtestada käitamisprotseduurid, mis tagavad, et täppislähenemistel kasutatud lennuk ületab läve maandumiskonfiguratsioonis ja -asendis ohutul kõrgusel.
OPS 1.415
Lennupäevik
Õhusõiduki kapteni tagab, et lennupäevik on täidetud.
OPS 1.420
Juhtumitest teatamine
|
a) |
Mõisted
|
|
b) |
Lennuintsidentidest teatamine -käitajal tuleb kehtestada lennuintsidentidest teatamise protseduurid, võttes arvesse allpool lõikes d kirjeldatud asjaolusid ja järgmisi kohustusi:
|
|
c) |
Lennuõnnetustest ja tõsistest lennuintsidentidest teatamine käitaja kehtestab lennuõnnetustest ja tõsistest lennuintsidentidest teatamise protseduurid, võttes seejuures arvesse allpoololevas lõikes d sätestatud asjaolusid ja järgmisi kohustusi:
|
|
d) |
Eriettekanded. Järgnevalt on loetletud juhtumid, mille korral tuleb teatamiseks ja aruandmiseks kasutada erimeetodeid.
|
OPS 1.425
Reserveeritud
OPS 1.270 1. liide
Pagasi ja lasti paigutamine
Käsipagasi ja lasti nõuetekohase ja ohutu paigutamise tagamise protseduuride koostamisel tuleb käitajal arvestada järgmist:
|
1) |
kõik salongisolevad esemed peab paigutama ainult niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kinnitada; |
|
2) |
hoiupaigale või selle juurde märgitud massi piiranguid ei tohi ületada; |
|
3) |
istmealuseid hoiukohti tohib kasutada ainult juhul, kui istme all on piire, mis pagasi seal fikseerib ning kui pagas on piisavalt suur, et see ei hakka istme all liikuma; |
|
4) |
esemeid ei tohi paigutada tualettidesse või niisuguste vaheseinte vastu, mis ei takista nende esemete liikumist edasi, külgedele või üles, ning kui vaheseinal ei ole silti, mis näitab suurimat massi, mida võib sinna paigutada; |
|
5) |
pea kohal olevasse suletavasse hoiukohta paigutatud pagasi ja lasti mõõtmed peavad olema niisugused, et luugid saab kindlalt sulgeda; |
|
6) |
pagasit ja lasti ei tohi paigutada kohtadesse, kus see takistab pääsu avariivarustuse juurde; ja |
|
7) |
pagasit ja lasti tuleb kontrollida enne starti, enne maandumist ja alati, kui on sisse lülitatud tabloo „Kinnitage turvavööd!” või juhul, kui mis tahes lennuetapil antakse mingil teisel viisil korraldus tagada pagasi paigutamine nii, et see ei takistaks evakueerimist ega vigastaks kedagi kukkudes (ega muul viisil liikumisel). |
OPS 1.305 1. liide
Tankimine/paakide tühjendamine reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal
Käitaja peab kehtestama käitamisprotseduurid tankimiseks/paakide tühjendamiseks reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal, et tagada järgmiste ettevaatusabinõude tarvituselevõtmine:
|
1) |
tankimise ajal, kui reisijad on pardal, peab teatud kindlaksmääratud kohal olema üks vastava kvalifikatsiooniga isik. Nimetatud kvalifikatsiooniga isik peab tundma tuletõrje eeskirju ja tuletõrje protseduure ohuolukorras, suutma kasutada sidepidamisvahendeid ning oskama alustada evakueerimist ja seda juhtida; |
|
2) |
tankimist juhtiva maapealse meeskonna ja pardal oleva kvalifitseeritud personali vahel peab olema kahepoolne side kas lennuki sisesidesüsteemi või muude sobivate vahendite abil; |
|
3) |
tankimisest/paakide tühjendamisest tuleb hoiatada meeskonda, personali ja reisijaid; |
|
4) |
tabloo „Kinnitage turvavööd!” peab olema välja lülitatud; |
|
5) |
sisse tuleb lülitada tablood „MITTE SUITSETADA!” ja salongi sisevalgustus peab põlema, et avariiväljapääsude asukohad oleksid näha; |
|
6) |
reisijatel tuleb paluda teha lahti istmete turvavööd ja mitte suitsetada; |
|
7) |
lennuki pardal peab olema piisavalt kvalifitseeritud personali, kes on valmis koheseks evakueerimiseks ohuolukorras; |
|
8) |
kui tankimise/paakide tühjendamise ajal märgatakse lennukis kütuse auru või mingeid muid ohte, tuleb tankimine/paakide tühjendamine otsekohe lõpetada; |
|
9) |
maapind väljapääsude all, mis on mõeldud ohuolukorras evakueerimiseks ning piirkonnad, mis on mõeldud kaldpindade kasutamiseks, tuleb hoida vabana; ja |
|
10) |
tuleb luua tingimused ohutuks ja kiireks evakueerimiseks. |
OPS 1.375 1. liide
Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
|
a) |
Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
|
|
b) |
Kütuse kasutamise juhtimine lennu ajal
|
E ALAJAGU
IGAILMALENNUD
OPS 1.430
Lennuvälja käitamismiinimumid — üldnõuded
(Vt OPS 1.430 1. liide)
|
a) |
Käitaja kehtestab kõikide lennuväljade jaoks, mida ta kasutada kavatseb, lennuvälja käitamismiinimumid, mis ei tohi olla väiksemad 1. liites toodud väärtustest. Miinimumide määramise meetod peab olema lennuametile vastuvõetav. Käitaja miinimumid ei tohi olla väiksemad käitamismiinimumidest, mille nendele lennuväljadele võib kehtestada lennuvälja asukohariik, välja arvatud juhul, kui selleks on nimetatud riigi eriluba. Märkus Eespool toodud lõige ei keela plaaniväliste varulennuväljade miinimumide arvutamist lennu ajal juhul, kui seda tehakse tunnustatud meetodi järgi. |
|
b) |
Lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamisel konkreetsetele lendudele peab käitaja täielikult arvesse võtma:
|
|
c) |
Käesolevas alajaos käsitletud lennukite kategooriad tuleb määrata OPS 1.430 lõike c 2. liites toodud meetodi kohaselt. |
OPS 1.435
Mõisted
Käesolevas alajaos kasutatud mõistetel on järgmine tähendus:
|
1) |
Ringilt lähenemine — instrumentaallähenemise visuaalne etapp lennuki viimiseks vajalikku asukohta, et maanduda rajale, mis ei asetse otselähenemiseks sobivas suunas. |
|
2) |
Halva nähtavuse protseduurid (Low Visibility Procedures — LVP) — protseduurid, mida rakendatakse lennuväljal eesmärgiga tagada ohutus II ja III kategooria lähenemistel ja startimistel halva nähtavusega. |
|
3) |
Startimine halva nähtavusega (Low Visibility Take-Off — LVTO) — startimine tingimustes, kus nähtavus rajal (RVR) on vähem kui 400 m. |
|
4) |
Lennuki lennujuhtimissüsteem (Flight control system) — süsteem, mis sisaldab automaatmaandumissüsteemi ja/või kombineeritud maandumissüsteemi. |
|
5) |
Passiivne automaatmaandumissüsteem (Fail-passive flight control system) — automaatmaandumissüsteem on passiivne, kui rikke korral ei teki märkimisväärseid asendi muutusi ega kõrvalekaldumisi lennutrajektoorist või -kõrgusest, kuid maandumist ei sooritata automaatselt. Passiivse automaatmaandumissüsteemi korral võtab piloot pärast vea/rikke tekkimist lennuki juhtimise üle. |
|
6) |
Aktiivne automaatmaandumissüsteem (Fail-operational flight control system) — automaatmaandumissüsteem on aktiivne, kui rikke korral allpool hoiatuskõrgust saab lähenemist, väljajoondumist ja maandumist sooritada automaatselt. Rikke korral toimib automaatne maandumissüsteem nagu passiivne süsteem. |
|
7) |
Kombineeritud aktiivne automaatmaandumissüsteem (fail-operational hybrid landing system) — süsteem, mis koosneb esmasest passiivsest maandumissüsteemist ning sõltumatust sekundaarsest juhtimissüsteemist, mis võimaldab piloodil esmase süsteemi rikke korral maanduda käsitsijuhtimisega. Märkus Tüüpiline sõltumatu sekundaarne juhtimissüsteem koosneb esiklaasi indikaatorist, kust piloot saab teavet tavaliselt korralduse vormis, kuid see võib olla ka teave asukoha (või kõrvalekaldumise) kohta. |
|
8) |
Visuaallähenemine — lähenemine, mille puhul ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri mõnda osa või seda protseduuri tervikuna ning lähenemine lõpetatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi. |
OPS 1.440
Lennud halva nähtavusega — üldised käitamiseeskirjad
(Vt OPS 1.440 1. liide)
|
a) |
Käitaja sooritab II ja III kategooria lende üksnes juhul, kui:
|
|
b) |
Käitaja võib sooritada halva nähtavusega starte raja nähtavuse (RVR) korral alla 150 m (A, B ja C kategooria lennukid) või alla 200 m (D kategooria lennukid) ainult lennuameti loal. |
OPS 1.445
Lennud halva nähtavusega — lennuväljade valimine
|
a) |
Käitaja tohib kasutada lennuvälja II või III kategooria lendudeks üksnes juhul, kui lennuvälja asukohariik on lennuvälja sertifitseerinud nende lendude sooritamiseks. |
|
b) |
Käitaja peab kontrollima, kas lennuväljadel, kus ta kavatseb hakata sooritama lende halva nähtavuse korral, on kehtestatud halva nähtavuse protseduurid (LVP) ja on tagatud nende protseduuride täitmine. |
OPS 1.450
Lennud halva nähtavusega — koolitus ja kvalifikatsioonid
(Vt OPS 1.450 1. iide)
Käitaja tagab, et enne halva nähtavusega II ja III kategooria lendude starti:
|
1) |
on kõik lennumeeskonna liikmed:
|
|
2) |
koolitus ja kontrollimine viiakse läbi lennuameti poolt kinnitatud üksikasjaliku õppekava järgi, mis on toodud lennutegevuskäsiraamatus. Nimetatud koolitus lisandub alajaos N ettenähtud koolitusele; ja |
|
3) |
lennumeeskonna liikmete kvalifikatsioon vastab lendude liigile ja lennuki tüübile. |
OPS 1.455
Lennud halva nähtavusega — käitamisprotseduurid
(Vt OPS 1.455 1. liide)
|
a) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid ja juhendid, mida kasutatakse halva nähtavusega startimisel ning II ja III kategooria lendudel. Need protseduurid peavad olema toodud lennutegevuskäsiraamatus ning nendes tuleb kindlaks määrata lennumeeskonna liikmete tööülesanded ruleerimisel, startimisel, lähenemisel, väljajoondumisel, maandumisel, pidurdamisel ja katkestatud lähenemisel. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten peab veenduma:
|
OPS 1.460
Lennud halva nähtavusega — miinimumvarustus
|
a) |
Käitaja lennutegevuskäsiraamatus peab olema loetelu miinimumvarustusest, mis vastavalt lennukikäsiraamatu (AFM) või mõne teise kinnitatud dokumendi nõuetele peab olema töökorras halva nähtavusega stardi või II või III kategooria lähenemise alustamisel. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten peab veenduma, et lennuki seisund ja asjakohased pardasüsteemid on konkreetse lennu sooritamiseks sobivad. |
OPS 1.465
Visuaallendude käitamismiinimumid
(Vt OPS 1.465 1. liide)
Käitaja tagab, et:
|
1) |
visuaallende sooritatakse vastavalt visuaallennu reeglitele ja kooskõlas OPS 1.465 1. liites toodud tabeli andmetega; |
|
2) |
erivisuaallende ei alustata, kui nähtavus on väiksem kui 3 km ega jätkata nähtavusega alla 1,5 km. |
OPS 1.430 1. liide
Lennuväljade käitamismiinimumid
|
a) |
Stardimiinimumid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
b) |
Mittetäppislähenemine
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
c) |
Täppislähenemine — I kategooria lennud
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
d) |
Täppislähenemine — II kategooria lennud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
e) |
Täppislähenemine — III kategooria lennud.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
f) |
Ringilt lähenemine
|
|||||||||||||||||||||||
|
g) |
Visuaalne lähenemine. Käitaja ei tohi visuaalsel lähenemisel kasutada rada nähtavusega (RVR) alla 800 m. |
|
h) |
Raja nähtavuse (RVR) tuletamine teatatud meteoroloogilise nähtavuse alusel.
|
||||||||||||||||||
OPS 1.430 lõike c 2. liide
Lennukite kategooriad — igailmalennud
|
a) |
Lennukite klassifikatsioon Lennukite klassifitseerimisel võetakse arvesse mõõteriistakiirust läve kohal (VAT), mis saadakse, kui varisemiskiirus (Vso) korrutatakse 1,3 ga või kui varisemiskiirus ülekoormusel 1 g (VS1G) korrutatakse 1,23 ga maandumiskonfiguratsiooni suurima sertifitseeritud maandumismassi juures. Kui on teada nii Vso kui ka VSIG, tuleb kasutada suuremat VAT väärtust. VAT väärtusele vastavad lennuki kategooriad on toodud järgmises tabelis:
Käitaja või lennuki tootja määrab kindlaks maandumiskonfiguratsiooni, mida peab arvesse võtma. |
|
b) |
Alaline kategooria muutmine (maksimaalne maandumismass)
|
OPS 1.440 1. liide
Lennud halva nähtavusega — üldised käitamiseeskirjad
|
a) |
Üldnõuded. Halva nähtavusega lendude alustamisel ja heakskiitmisel kohaldatakse järgmisi protseduure: |
|
b) |
Lennu demonstreerimine. Lendu demonstreeritakse eesmärgiga määrata kindlaks või kontrollida kasutatavate õhusõidukite lennujuhtimissüsteemide, koolituse, lennumeeskonna protseduuride, hooldusprogrammi ja käsiraamatute kasutamist ja tõhusust heakskiidetavatel II/III kategooria lendudel.
|
|
c) |
Andmete kogumine lendude demonstreerimiseks. Kõikidel taotlejatel tuleb lähenemiste ja maandumiste näitajate registreerimiseks töötada välja andmete kogumise metoodika (näiteks vorm, mida lennumeeskond peab kasutama). Tulemuste andmed ja demonstreerimise andmete kokkuvõte esitatakse hindamiseks lennuametile. |
|
d) |
Andmete analüüs. Ebarahuldavad lähenemised ja/või automaatjuhtimissüsteemiga maandumised dokumenteeritakse ja neid analüüsitakse. |
|
e) |
Pidev järelevalve
|
|
f) |
Üleminekuperioodid
|
|
g) |
II ja III kategooria ning halva nähtavusega stardiks (LVTO) vajalike seadmete hooldus. Käitaja peab koostöös tootjaga kehtestama pardalolevate juhtimissüsteemide hooldusjuhendid, mis tuleb lisada OPS 1.910 ettenähtud lennuki hooldusprogrammi, mis peab olema kinnitatud lennuameti poolt. |
|
h) |
Sobivad lennuväljad ja rajad
|
OPS 1.450 1. liide
Lennud halva nähtavusega — koolitus ja kvalifikatsioonid
|
a) |
Üldnõuded. Käitaja peab tagama, et lennumeeskonna liikmete koolitusprogrammid halva nähtavusega lendude jaoks koosneksid maapealse koolituse, lennusimulaatoril läbiviidava lennuõppe ja/või lennuõppe liigendatud kursustest. Käitaja võib kursuste sisu lühendada vastavalt punktide 2 ja 3 nõuetele juhul, kui lühendatud kursuse sisu on lennuametile vastuvõetav.
|
|
b) |
Maapealne koolitus. Käitaja peab tagama, et halva nähtavusega lendude ettevalmistamiseks mõeldud esmane maapealne koolituskursus hõlmaks vähemalt järgmist:
|
|
c) |
Koolitus lennusimulaatoril ja/või lennuõpe
|
|
d) |
Ümberõppe nõuded halva nähtavusega startimisteks ning II ja III kategooria lendudeks. Käitajal tuleb tagada, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi halva nähtavuse protseduuride koolituse, kui nad hakkavad töötama uuel lennukitüübil või -variandil, millega hakatakse sooritama starte halva nähtavuse korral ning II ja III kategooria lende. Kogemused, mida lennumeeskonna liikmelt nõutakse lühendatud kursuse läbimiseks, on sätestatud eespool lõike a punktides 2 ja 3.
|
|
e) |
Tüübiga ja lennu juhtimisega seotud kogemused. Enne II/III kategooria lendude alustamist kohaldatakse õhusõiduki kaptenite suhtes (või pilootide suhtes, kellele on delegeeritud lennu juhtimine), kellel ei ole varasemaid kogemusi antud lennukitüübil, järgmisi lisanõuded:
|
|
f) |
Startimine halva nähtavusega, kui nähtavus rajal (RVR) on alla 150/200 m
|
|
g) |
Regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine — lennud halva nähtavusega
Märkus Halva nähtavusega startide (LVTO) ja II/III kategooria lendude hiljutine kogemus, mis põhineb automaatjuhtimisega lähenemistel ja/või automaatjuhtimisega maandumistel, saavutatakse käesolevas lõikes sätestatud korduvkoolituse ja kontrolliga. |
OPS 1.455 1. liide
Lennud halva nähtavusega — käitamisprotseduurid
|
a) |
Üldnõuded. Lennud halva nähtavusega sisaldavad järgmist:
1. märkus Kõikidel nendel käitamisrežiimidel võib kasutada kombineeritud süsteeme. 2. märkus Võib sertifitseerida ja heaks kiita ka teisi juhtimissüsteeme või näidikuid. |
|
b) |
Protseduurid ja käitamisjuhendid
|
OPS 1.465 1. liide
Visuaallendude minimaalsed nähtavused
|
Õhuruumi klass |
|
A B C D E [1. märkus] |
F G |
|||||||
|
|
kõrgemal kui 900 m (3 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL) või kõrgemal kui 300 m (1 000 jalga) maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal |
900 m (3 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL) või allpool seda, või 300 m (1 000 jalga) maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal |
||||||||
|
Kaugus pilvest |
|
1 500 m horisontaalselt, 300 m (1 000 jalga) vertikaalselt |
väljaspool pilve ja maapind nähtav |
|||||||
|
Nähtavus lennul |
8 km 3 050 m (10 000 jala) kõrgusel ja kõrgemal keskmise merepinna (AMSL) kohal (2. märkus) 5 km allpool 3 050 m (10 000 jalga) keskmise merepinna (AMSL) kohal |
5 km (3. märkus) |
||||||||
|
||||||||||
F ALAJAGU
LENNU TEOSTAMISE ÜLDNÕUDED
OPS 1.470
Kohaldatavus
|
a) |
Käitaja tagab, et suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa (9) või suurima lubatud stardimassiga üle 5 700 kg mitme mootoriga turbopropellerlennukeid ning kõiki mitme mootoriga turboreaktiivlennukeid käitatakse vastavalt alajao G (suutlikkusklass A) nõuetele. |
|
b) |
Käitaja tagab, et propellerlennukeid suurima lubatud reisijakohtade arvuga kuni üheksa (kaasa arvatud) ning suurima lubatud stardimassiga kuni 5 700 kg (kaasa arvatud) käitatakse vastavalt alajao H (suutlikkusklass B) nõuetele. |
|
c) |
Käitaja tagab, et kolbmootoriga lennukeid suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa (9) või suurima lubatud stardimassiga üle 5 700 kg käitatakse vastavalt alajao I (suutlikkusklass C) nõuetele. |
|
d) |
Kui täielikku vastavust asjaomase alajao nõuetele ei ole võimalik tagada lennuki eriliste konstruktsiooniomaduste tõttu (näiteks ülehelikiirusega lennukid või vesilennukid), tuleb käitajal kohaldada niisuguseid lennutehnilisi norme, mis tagavad vastavas alajaos ettenähtud lennuohutuse taseme. |
OPS 1.475
Üldnõuded
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki mass:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et asjakohase alajao nõuete täitmise kindlaksmääramisel võetakse aluseks lennukikäsiraamatus toodud heakskiidetud lennuandmed, mida vajadusel täiendatakse muude lennuametile vastuvõetavate andmetega, nagu on sätestatud vastavas alajaos. Et vältida käitamisnõuete topeltrakendamist, võib vastavas alajaos ettenähtud käitamisnõuete rakendamisel arvesse võtta ka kõiki lennukikäsiraamatu lennuandmetes juba olemasolevaid nõudeid. |
|
c) |
Asjakohase alajao nõuete täitmise hindamisel tuleb vajalikul määral arvesse võtta lennuki konfiguratsiooni, keskkonnatingimusi ning nende süsteemide tööd, millel on lennuparameetritele ebasoodne mõju. |
|
d) |
Niisket rada (välja arvatud murukattega rajad) võib lennu teostamise seisukohast lugeda kuivaks rajaks. |
|
e) |
Käitajal tuleb kohaldatava alajao stardinõuete täitmise hindamisel arvestada kasutatava abimaterjali (graafikud, tabelid) täpsust. |
OPS 1.480
Mõisted
|
a) |
Alajagudes F, G; H, I ja J kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
b) |
Lennukitega seotud mõisted„stardi hoovõtu katkestusmaa” (accelerate-stop distance), „stardidistants” (take-off distance), „hoojooksu pikkus” (take-off run), „tegelik stardi tõusutrajektoor” (net take-off flight path), „tegelik lennutrajektoor ühe mittetöötava mootoriga” (one engine inoperative en-route net flight path) ning „tegelik lennutrajektoor kahe mittetöötava mootoriga” (two engines inoperative en-route net flight path), on defineeritud lennukõlblikkuse nõuetes, mille alusel lennuk sertifitseeriti või nagu on defineerinud lennuamet, kui lennuamet on leidnud, et nendest definitsioonidest ei piisa lennutehniliste käitamispiirangute täitmise hindamiseks. |
G ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS A
OPS 1.485
Üldnõuded
|
a) |
Käitaja tagab, et käesoleva alajao nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks täiendatakse lennukikäsiraamatus sisalduvaid heakskiidetud lennuandmeid teiste lennuametile vastuvõetavate andmetega, kui lennukikäsiraamatus sisalduvad lennuandmed ei ole piisavad:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et märja ning puhastamata raja korral kasutatakse lennuandmeid, mis on kindlaks määratud kooskõlas kohaldatavate suurte lennukite sertifitseerimisnõuetega või samaväärsete lennuametile vastuvõetavate nõuetega. |
OPS 1.490
Start
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennuki- käsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
|
b) |
Käitaja peab suurima lubatud stardimassi määramisel täitma järgmisi nõudeid:
|
|
c) |
Eelneva lõike b nõuete täitmisel tuleb käitajal arvestada järgmisi tegureid:
|
OPS 1.495
Takistustevaba kõrgus stardil
|
a) |
Käitaja tagab, et tegeliku stardi tõusutrajektoori kaugus kõikidest takistustest oleks vähemalt 35 jala kõrgusel vertikaalselt või horisontaalselt vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates kasutatava stardidistantsi lõpust või juhul, kui pööre on kavandatud teha enne kasutatava stardidistantsi lõppu, siis stardidistantsi lõpust. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
|
b) |
Eelneva lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
|
c) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel:
|
|
d) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel, kui kavandatud lennutrajektoor ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
e) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel, kui kavandatud lennutrajektoor nõuab lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
f) |
Käitaja kehtestab erakorralised protseduurid OPS 1.495 nõuete täitmiseks ning ohutu teekonna tagamiseks ja takistuste vältimiseks, mis võimaldavad lennukil täita marsruudil järgitavaid OPS 1.500 tingimusi või maanduda kas väljumislennuväljal või stardi varulennuväljal. |
OPS 1.500
Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga
|
a) |
Käitaja tagab, et lennukikäsiraamatus toodud ühe mittetöötava mootoriga lennu tegeliku lennutrajektoori andmed marsruudil prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes vastavad kõikides marsruudi punktides kas lõike b või c nõuetele. Tegelikul lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 1 500 jala kõrgusel lennuvälja kohal, kus peale mootoririket kavatsetakse maanduda. Jäätõrjesüsteemide kasutamist nõudvates meteoroloogilistes tingimustes tuleb arvestada nende mõju tegelikule lennutrajektoorile. |
|
b) |
Tegeliku lennutrajektoori gradient peab olema positiivne vähemalt 1 000 jala kõrgusel maapinnast ja takistustest marsruudil 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud lennutrajektoori. |
|
c) |
Lennutrajektoor peab võimaldama jätkata lendu reisikõrgusest kuni lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt kas OPS 1.515 või 1.520 nõuetele, kusjuures tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal kogu marsruudil 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud lennutrajektoori vastavalt järgmistele punktidele 1-4:
|
|
d) |
OPS 1.500 nõuete täitmisel peab käitaja suurendama eelpool toodud lõigetes b ja c ettenähtud ulatuse piirväärtusi kuni 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsus ei vasta 95 % ettenähtud tasemest. |
OPS 1.505
Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukil, mille kaks mootorit ei tööta
|
a) |
Käitaja tagab, et kolme või enama mootoriga lennuki kavandatud trajektoori ükski punkt ei oleks — lennates kõikide töötavate mootoritega pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikuse ilmaga — kaugemal kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, välja arvatud juhul, kui lennuk vastab allpool toodud lõigete b-f nõuetele. |
|
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki tegelik lennutrajektoor marsruudil peab võimaldama lennukil jätkata lendu prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes punktist, kus mõlemad mootorid arvatakse üheaegselt seiskuvat, kuni lennuväljani, kus kahe mittetöötava mootoriga maandumiseks ettenähtud protseduure kasutades on võimalik maanduda ja lennuk täielikult peatada. Tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori. Kõrguste ja meteoroloogiliste tingimuste korral, mis nõuavad jäätõrjesüsteemide kasutamist, tuleb arvesse võtta nende kasutamise mõju tegelikule lennutrajektoorile. Kui navigeerimistäpsus ei ole nõutud 95 % tasemel, peab käitaja suurendama eespool mainitud ulatuse piirväärtust 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini). |
|
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega ja pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
|
d) |
Tegelik lennutrajektoor peab 1 500 jala kõrgusel selle lennuvälja kohal, kus pärast kahe mootori seiskumist eeldatavasti maandutakse, olema positiivse gradiendiga. |
|
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
|
f) |
Lennuki arvestuslik mass selles punktis, kus kaks mootorit võivad seiskuda, peab sisaldama vähemalt kütuse massi, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus planeeritakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 1 500 jala kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
OPS 1.510
Maandumine siht- ja varulennuväljal
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõike a nõuetele, ei ületa maksimaalset maandumismassi, mis on ette nähtud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust ja õhutemperatuuri eeldataval arvestuslikul saabumisajal. |
|
b) |
Instrumentaallähenemisteks üle 2,5 % kordusringile mineku gradiendiga peab käitaja kontrollima, et lennuki eeldatav maandumismass võimaldab kordusringile minekut tõusugradiendiga, mis on võrdne gradiendiga, mida kasutatakse kordusringile minekul ühe mittetöötava mootoriga kordusringile mineku konfiguratsioonis ja kiirusel, või sellest suurem (vt kohaldatavaid suurte lennukite sertifitseerimisnõudeid). Alternatiivse meetodi kasutamiseks peab olema lennuameti luba. |
|
c) |
Instrumentaallähenemisteks otsusekõrgustel allpool 200 jalga peab käitaja kontrollima, et lennuki eeldatav maandumismass võimaldab seiskunud kriitilise mootoriga ning kordusringile mineku kiiruse ja konfiguratsiooniga saavutada vähemalt 2,5 % katkestatud lähenemise tõusunurka (tõusugradienti) või avaldatud gradienti, sõltuvalt sellest, kumb on suurem (vt sertifitseerimisnõudeid CS AWO 243). Alternatiivse meetodi kasutamiseks peab olema lennuameti luba. |
OPS 1.515
Maandumine kuivadele radadele
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõike a nõuetele, võimaldab arvestuslikul maandumisajal sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda:
|
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
|
c) |
Lõike a nõuete täitmisel tuleb eeldada, et:
|
|
d) |
Kui käitaja ei saa täita lõike c punkti 1 nõudeid sihtlennuvälja osas, sest sihtlennuväljal on ainult üks rada, kus maandumine sõltub tuule suunast, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud kaks varulennuvälja, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. Enne sihtlennuväljal maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten veenduma, et maanduda saab täielikult OPS 1.510 ja eespool toodud lõigete a ja b nõuetele vastavalt. |
|
e) |
Kui käitaja ei suuda täita lõike c punkti 2 nõudeid sihtlennuvälja osas, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. |
OPS 1.520
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants vähemalt 115 % OPS 1.515 kohaselt kindlaksmääratud nõutavast maandumisdistantsist. |
|
b) |
Käitaja tagab, et kui vastavad ilmateated või -prognoosid või mõlemad koos näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, peab kasutatav maandumisdistants olema vähemalt sama pikk, kui eespool toodud lõike a kohaselt kindlaks määratud maandumisdistants või vähemalt 115 % maandumisdistantsist, mis on kindlaks määratud vastavalt lennuameti poolt heakskiidetud puhastamata raja maandumisdistantsi andmetele või nendega samaväärsetele andmetele, sõltuvalt sellest, kummad on suuremad. |
|
c) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo märgade radade maandumisdistantside kohta, võib kasutada lühemat märja raja maandumisdistantsi kui see, mida nõutakse lõikes a, kuid mitte väiksemat kui nõutud OPS 1.515 lõikes a. |
|
d) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo puhastamata radade maandumisdistantside kohta, võib kasutada lõikes b sätestatust lühemat maandumisdistantsi spetsiaalselt ettevalmistatud puhastamata rajal maandumiseks, kuid mitte väiksemat kui OPS 1.515 lõikes a sätestatud maandumisdistants. |
|
e) |
Eespool toodud lõigete b, c ja d järgimisel tuleb kohaldada vastavaid OPS 1.515 kriteeriume, välja arvatud OPS 1.515 lõike a punkte 1 ja 2, mida ei kohaldata lõike b suhtes. |
OPS 1.495 lõike c punkti 3 1. liide
Suuremate kallakute kasutamine
|
a) |
Suuremate, eriluba nõudvate kallakute kasutamiseks tuleb täita järgmised kriteeriumid:
|
OPS 1.515 lõike a punkti 3 1. liide
Järsu lähenemise protseduurid
|
a) |
Lennuamet võib lubada rakendada järskudeks lähenemisteks ettenähtud protseduure, mille puhul 50 jalast väiksema, (kuid mitte alla 35 jalga) mõõteriistakõrguse juures kasutatakse 4,5° või suuremaid glissaadikaldeid eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
OPS 1.515 lõike a punkti 4 1. liide
Lennud lühimaa maandumisega
|
a) |
OPS 1.515 lõike a punkti 4 kohaldamisel võib distants, mida kasutatakse lubatud maandumismassi arvutamiseks, koosneda kasutada oleva kinnitatud ohutusala pikkusest koos olemasoleva kinnitatud kasutatava maandumisdistantsiga. Selliseid lende võib lennuamet lubada kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:
|
OPS 1.515 lõike a punkti 4 2. liide
Lennuvälja kriteeriumid lühimaa maandumisteks
|
a) |
Ohutusala kasutamine peab olema heaks kiidetud lennuvälja juhtkonna poolt. |
|
b) |
1.515 lõike a punkti 4 ja käesoleva liite sätete kohase kinnitatud ohutusala kasutatav pikkus ei tohi ületada 90 meetrit. |
|
c) |
Kinnitatud ohutusala laius ei tohi olla väiksem kui raja kahekordne laius või lennuki kahekordne tiivaulatus, olenevalt sellest, kumb on suurem; ala keskjooneks on raja telgjoone pikendus. |
|
d) |
Kinnitatud ohutusala peab olema vaba takistustest ja süvenditest, mis võiksid ohustada maanduvat lennukit, ning ajal, mil rada kasutatakse lühimaa maandumiseks, ei tohi kinnitatud ohutusalal olla ühtegi liikuvat objekti. |
|
e) |
Kinnitatud ohutusala kalle maandumissuunas ei tohi ületada 5 % ülespoole või 2 % allapoole. |
|
f) |
Sellisteks maandumisteks ei ole kinnitatud ohutusala suhtes vaja kohaldada OPS 1.480 lõike a punktis 5 sätestatud kandevõime nõuet. |
H ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS B
OPS 1.525
Üldnõuded
|
a) |
Käitaja ei tohi käitada ühe mootoriga lennukit:
Märkus Ühe mootoriga lennukite käitamispiiranguid käsitletakse OPS 1.240 lõike a punktis 6. |
|
b) |
Käitaja käsitleb OPS 1.525 b 1. liites sätestatud tõusunõuetele mittevastavaid kahe mootoriga lennukeid ühe mootoriga lennukitena. |
OPS 1.530
Start
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennuki- käsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lennukikäsiraamatus määratud tasakaalustatud stardidistants ei ületa:
|
|
c) |
Lõike b nõuete täitmisel peab käitaja arvestama järgmist:
|
OPS 1.535
Takistustevaba kõrgus stardil — mitme mootoriga lennukid
|
a) |
Käitaja tagab, et kahe või enama mootoriga lennukite vastavalt käesolevale lõikele kindlaks määratud stardi tõusutrajektoori kaugus kõikidest takistustest oleks vertikaalselt vähemalt 50 jalga või horisontaalselt vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk läbib alates kasutatava stardidistantsi lõpust või, kui pööre on kavandatud teha enne kasutatava stardidistantsi lõppu, stardidistantsi lõpust, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud allpool toodud lõigetes b ja c. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb eeldada, et:
|
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel juhul, kui kavandatud lennutrajektoor ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
c) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, kui kavatsetav lennutrajektoor nõuab lennusuuna muutmist rohkem kui 15°, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mis on kaugemal kui:
|
|
d) |
Lõigete a, b ja c tingimuste täitmisel peab käitaja võtma arvesse järgmisi tegureid:
|
OPS 1.540
Lend marsruudil mitme mootoriga lennukitega
|
a) |
Käitaja tagab, et prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes ühe mootori rikke korral juhul, kui teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalse püsivõimsusega, saaks lennuk lendu jätkata lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud minimaalsel ohutul kõrgusel või sellest kõrgemal kuni 1 000 jala kõrgusel asuva punktini lennuvälja kohal, kus saab täita vastavaid lennutehnilisi nõudeid. |
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel:
|
OPS 1.542
Lend marsruudil ühe mootoriga lennukitel
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuks oodatavates meteoroloogilistes tingimustes oleks lennukil mootori rikke korral võimalik jõuda kohta, kus saab sooritada ohutut hädamaandumist. Maalennukite korral peab maandumiseks olema koht maa peal, välja arvatud, kui lennuamet on lubanud teisiti. |
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel:
|
OPS 1.545
Maandumine siht- ja varulennuväljadel
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, ei ületa maksimaalset maandumismassi, mis on kindlaks määratud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust merepinnast ja õhutemperatuuri eeldataval arvestuslikul saabumisajal.
OPS 1.550
Maandumine kuival rajal
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on arvestuslikuks saabumisajaks kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, võimaldab sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda kasutatavast maandumisdistantsist 70 % piires.
|
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja võtma arvesse järgmisi tegureid:
|
|
c) |
Lennuki väljumisel vastavalt lõike a nõuetele tuleb eeldada, et:
|
|
d) |
Kui käitajal ei ole võimalik täita lõike c punktis 2 sätestatud nõuet sihtlennuvälja osas, võib lennuk välja lennata juhul, kui on kindlaks määratud varulennuväli, kus on võimalik eespool toodud lõigete a, b ja c nõudeid täielikult täita. |
OPS 1.555
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants võrdne vastavalt OPS 1.550 sätetele kindlaks määratud maandumisdistantsiga, mis on korrutatud teguriga 1,15, või sellest suurem. |
|
b) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid kas eraldi või mõlemad, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei ületa nende tingimuste korral lennuametile vastuvõetavate andmete alusel kindlaks määratud maandumisdistants kasutatava maandumisdistantsi pikkust. |
|
c) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo maandumisdistantside kohta märgadel radadel, võib kasutada maandumisdistantsi märjal rajal, mis on lühem kui eespool toodud lõikes a nõutud maandumisdistants, kuid mitte väiksem kui OPS 1.550 lõike a kohaselt nõutav maandumisdistants. |
OPS 1.525 lõike b 1. liide
Üldnõuded stardijärgseks tõusuks ja maandumiselt tõusule üleminekuks
(Käesoleva liite nõuete aluseks on JAR-23.63 lõike c punkt 1 ja JAR-23.63 lõike c punkt 2, mis kehtivad alates 11. märtsist 1994.)
|
a) |
Stardijärgne tõus
|
|
b) |
Maandumiselt tõusule üleminek
|
OPS 1.535 lõike b punkti 1 ja lõike c punkti 1 1. liide
Starditrajektoor — navigatsioon visuaalse kursihoidmisega
Visuaalse kursihoidmisega navigatsiooni lubamiseks peab käitaja tagama, et käitamise ajal valitsevad ilmatingimused, sealhulgas pilvede kõrgus ja nähtavus, võimaldaksid näha ja kindlaks määrata takistuste ja/või maapealsete orientiiride märgistust. Lennutegevuskäsiraamatus peavad asjaomaste lennuväljade jaoks olema täpselt määratletud minimaalsed ilmatingimused, mille korral lennumeeskond saab maapealsete orientiiride järgi pidevalt õiget lennutrajektoori kindlaks määrata ja seda hoida nii, et takistusteni ja maapinnani oleks tagatud ohutu vahemaa järgmiselt:
|
a) |
protseduur peab olema maapealsete orientiiride kasutamise osas nii üksikasjalikult määratletud, et lennatavat marsruuti saaks analüüsida takistustest ülelennu nõuete seisukohast; |
|
b) |
protseduur peab arvestama lennuki tehnilisi võimalusi, edasiliikumiskiiruse, kallaku ja tuule mõju osas; |
|
c) |
meeskonnal peab kasutamiseks olema kirjalik ja/või illustreeritud protseduuri kirjeldus; ja |
|
d) |
määratleda tuleb kitsendavad keskkonntingimused (näiteks tuul, pilved, nähtavus; päev/öö, ümbrusvalgus, takistuste valgustus). |
OPS 1.550 lõike a 1. liide
Järsu lähenemise protseduurid
|
a) |
Lennuamet võib lubada kohaldada järskudeks lähenemisteks ettenähtud protseduure, mille puhul 50 alast väiksema (kuid mitte väiksema kui 35 jalga) mõõteriistakõrguse juures kasutatakse 4,5° või suuremat glissaadi kaldenurka, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
OPS 1.550 lõike a 2. liide
Lennud lühimaa maandumisega
|
a) |
OPS 1.550 lõike a punkti 2 nõuete kohaldamisel võib distants, mida kasutatakse lubatud maandumismassi arvutamiseks, koosneda kasutada oleva kinnitatud ohutusala pikkusest koos olemasoleva kinnitatud kasutatava maandumisdistantsiga. Selliseid lende võib lennuamet lubada kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:
|
I ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS C
OPS 1.560
Üldnõuded
Käitaja tagab, et käesoleva jao nõuetele vastavuse kindlakstegemisel täiendatakse lennuki- käsiraamatus olevaid kinnitatud lennuandmeid teiste lennuametile vastuvõetavate andmetega, kui lennukikäsiraamatus sisalduvad lennuandmed on ebapiisavad.
OPS 1.565
Start
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennuki- käsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lennukite puhul, mille lennukikäsiraamatus sisalduva stardimaa pikkuse puhul ei ole arvestatud mootoririkke võimalusega, ei ületa kõikide töötavate mootoritega maksimaalse kindlaksmääratud stardivõimsusega 50 jala kõrgusele maapinna kohale jõudmiseks vajalik stardimaa hoovõtu algusest, mis on korrutatud:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et lennukite puhul, mille lennukikäsiraamatutes sisalduva stardimaa pikkuse puhul on arvestatud mootoririkke võimalusega, oleks täidetud järgmised nõuded vastavalt lennuki lennukikäsiraamatus määratletule:
|
|
d) |
Lõigete b ja c nõuete täitmisel peab käitaja arvestama järgmisi tegureid:
|
OPS 1.570
Takistustevaba kõrgus stardil
|
a) |
Käitaja tagab, et ühe mittetöötava mootoriga startimisel oleks starditrajektoori kaugus kõikidest takistustest vertikaalselt vähemalt 50 jalga pluss 0,01 × D ja horisontaalselt vähemalt 90 meetrit pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates kasutatava stardidistantsi lõpust. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
|
b) |
Stardi trajektoor peab algama 50 jala kõrguselt maapinna kohalt vastavalt kas OPS 1.565 lõigetes b või c nõutud stardimaa lõpus, ning lõppema 1 500 jala kõrgusel maapinna kohal. |
|
c) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvestama järgmisi tegureid:
|
|
d) |
Lõike a nõuete täitmisel ei lubata lennusuuna muutmist enne kui starditrajektoor on jõudnud punktini, kus saavutatud kõrguseks on 50 jalga maapinna kohal. Sellest alates kuni kõrguseni 400 jalga on ette nähtud, et lennukit ei kallutata rohkem kui 15°. 400 jalast kõrgemal võib planeerida 15° suuremaid kallakuid, kuid mitte üle 25°. Piisavalt tuleb arvestada mõjuga, mida kaldenurk avaldab käitamiskiirusele ja lennutrajektoorile, ning suurenenud käitamiskiirustest tulenevat vahemaa kasvu. |
|
e) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, mis ei nõua lennusuuna muutusi rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgtakistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
f) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, mis ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgtakistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
g) |
Käitaja kehtestab OPS 1.570 nõuetele vastavad erakorralised protseduurid takistuste vältimiseks ja ohutu teekonna tagamiseks, mis võimaldavad täita OPS 1.580 sätestatud marsruudil lendamise nõudeid või maanduda kas väljumislennuväljal või stardilennuvälja varulennuväljal. |
OPS 1.575
Lend marsruudil kõikide töötavate mootoritega
|
a) |
Käitaja tagab, et lennukil on lennu arvatavates meteoroloogilistes tingimustes marsruudi kõikides punktides või planeeritud kõrvalekaldumistel marsruudist võimalik saavutada tõusukiirus vähemalt 300 jalga minutis kõikide töötavate mootoritega maksimaalsel tõusurežiimil:
|
OPS 1.580
Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga
|
a) |
Käitaja tagab, et lennukil on eeldatavates ilmatingimustes, kui üks mootor seiskub mõnes marsruudi punktis või marsruudist planeeritud kõrvalekalde punktis ning kui teine mootor või teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalsel tõusurežiimil, võimalik jätkata lendu reisilennu kõrguselt lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt kas OPS 1.595 või OPS 1.600 nõuetele, ületades takistused 9,3 km (5 meremiili) ulatuses kummalgi pool planeeritud marsruuti vähemalt:
|
|
b) |
Lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 450 m (1 500 jala) kõrgusel lennuvälja kohal, kus peale mootoririket kavatsetakse maanduda. |
|
c) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb arvestada, et lennuki kasutatavaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kui kindlaksmääratud marsruutlennu tõusukiirus. |
|
d) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel peab käitaja suurendama lõikes a nimetatud ulatuse määra 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini), kui navigeerimistäpsus on halvem kui 95 %. |
|
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
OPS 1.585
Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukitel, mille kaks mootorit ei tööta
|
a) |
Käitaja tagab, et kolme või enama mootoriga lennuki kavandatud marsruudi ükski punkt ei oleks kaugemal kui 90 minuti kaugusel — lennates kõikide töötavate mootoritega pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga — lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, kui see lennuk ei vasta lõigete b-e nõuetele. |
|
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki lennutrajektoor peab võimaldama lennukil jätkata lendu prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes lennuväljani, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, ületades takistused 9,3 kilomeetri (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud marsruuti vähemalt 2 000 jala kõrguselt. |
|
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega ja pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
|
d) |
Lennuki arvestuslik mass selles punktis, kus kaks mootorit võivad seiskuda, peab sisaldama vähemalt kütuse massi, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus planeeritakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 1 500 jala kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
|
e) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb arvestada, et lennuki kasutatavaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kui kindlaksmääratud tõusukiirus. |
|
f) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel peab käitaja suurendama lõikes a nimetatud ulatuse määra 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini), kui navigeerimistäpsus on halvem kui 95 %. |
|
g) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
OPS 1.590
Maandumine siht- ja varulennuväljadel
Käitaja tagab, et vastavalt OPS 1.475 lõike a nõuetele kindlaks määratud lennuki maandumismass ei ületa lennukikäsiraamatus selle kõrguse jaoks, ning arvestuslikul maandumisajal siht- ja varulennuvälja prognoositava õhutemperatuuri jaoks ettenähtud maksimaalset maandumismassi, kui see sisaldub lennukikäsiraamatus.
OPS 1.595
Maandumine kuivadele radadele
|
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on arvestuslikuks saabumisajaks kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, võimaldab sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda kasutatavast maandumisdistantsist 70 % piires. |
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
|
c) |
Lennuki väljalennul vastavalt lõike a nõuetele tuleb eeldada, et:
|
|
d) |
Kui käitaja ei suuda täita lõike c punkti 2 nõudeid sihtlennuvälja osas, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. |
OPS 1.600
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants võrdne vastavalt OPS 1.595 sätetele kindlaks määratud maandumisdistantsiga, mis on korrutatud teguriga 1,15, või sellest suurem. |
|
b) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või mõlemad, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei ületa nende tingimuste korral lennuametile vastuvõetavate andmete alusel kindlaks määratud maandumisdistants kasutatava maandumisdistantsi pikkust. |
J ALAJAGU
MASS JA BALANSSEERING
OPS 1.605
Üldnõuded
(Vt OPS 1.605 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et kõikidel lennu etappidel vastaksid lennuki last, mass ja raskuskese kinnitatud lennukikäsiraamatus või lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud piirangutele, sõltuvalt sellest, kumma tingimused on rangemad. |
|
b) |
Enne lennuki esmakordset kasutuselevõtmist peab käitaja kaalumise teel kindlaks tegema lennuki massi ja raskuskeskme ning edaspidi tuleb lennukeid massi ja raskuskeskme määramiseks kaaluda kord 4 aasta järel juhul, kui kasutatakse üksikute lennukite masse eraldi ning 9 aasta järel juhul, kui kasutatakse kogu lennukipargi massi. Arvestada tuleb mõju, mida modifikatsioonid ja remondid avaldavad massile ja balansseeringule ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. Lisaks sellele tuleb lennukid uuesti üle kaaluda juhul, kui pole täpselt teada mõju, mida modifikatsioonid on massile ja balansseeringule avaldanud. |
|
c) |
Käitaja peab kaalumisega või standardmasside põhjal kindlaks määrama kõigi käitamisseadmete ja meeskonnaliikmete massi, mis kuulub lennuki tühja käitamismassi hulka. Kindlaks tuleb määrata mõju, mida nende asukoht avaldab lennuki raskuskeskmele. |
|
d) |
Käitaja peab kas kaalumisega või OPS 1.620 kohaselt määratletud reisijate ja pagasi standardmassi järgi kehtestama tegeliku lasti massi koos kogu ballasti massiga. |
|
e) |
Käitaja peab kindlaks määrama kütusekoguse massi tegeliku tiheduse põhjal või, kui see ei ole teada, siis tiheduse põhjal, mis arvutatakse vastavalt lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud meetodile. |
OPS 1.607
Mõisted
|
a) |
Tühi käitamismassl (Dry Operating Mass) — konkreetset liiki lennuks valmis oleva lennuki kogu mass, välja arvatud kogu kasutatav kütus ja kogu tegelik last. Tühja käitamismassi hulka kuuluvad:
|
|
b) |
Maksimaalne mass ilma kütuseta (Maximum Zero Fuel Mass) — lennuki maksimaalne lubatud mass ilma kasutatava kütuseta. Selle massi hulka tuleb arvestada teatud kindlates paakides oleva kütuse mass, kui selle kohta on otsene märge lennuki lennukäsiraamatu piirangutes. |
|
c) |
Maksimaalne maandumismass (Maximum Structural Landing Mass) — tavalistes tingimustes maandumiseks lubatav maksimaalne lennuki kogumass. |
|
d) |
Maksimaalne stardimass (Maximum Structural Take Off Mass) — stardi hoovõtu alguses lubatav maksimaalne lennuki kogumass. |
|
e) |
Reisijate liigitamine.
|
|
f) |
Tegelik last (Traffic Load) — reisijate, pagasi ja lasti kogumass, sealhulgas kogu tasuta veetav last (omalaadung). |
OPS 1.610
Lastimine, mass ja balansseering
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks lastimise ning massi ja balansseeringu süsteemi käsitlevad põhimõtted ja meetodid vastavalt OPS 1.605 nõuetele. Nimetatud süsteem peab hõlmama kõiki kavandatavate lendude liike.
OPS 1.615
Meeskonna mass
|
a) |
Käitaja kasutab tühja käitamismassi määramiseks järgmisi massi väärtusi:
|
|
b) |
Käitaja peab korrigeerima tühja käitamismassi, et võtta arvesse kogu täiendavat pagasit. Nimetatud täiendava pagasi asukohta tuleb arvestada lennuki raskuskeskme määramisel. |
OPS 1.620
Reisijate ja pagasi mass
|
a) |
Käitaja arvutab reisijate ja registreeritud pagasi massi, kasutades selleks kas kõikide isikute ja pagasi tegelikku kaalumise teel määratud massi või allpool tabelites 1 kuni 3 toodud standardmassi väärtusi, välja arvatud juhul, kui olemasolevate reisijate istekohtade arv on väiksem kui 10. Sellistel juhtudel võib reisijate massi teha kindlaks kõikide reisijate suuliste ütluste või nende eest öeldu põhjal, millele pagasi ja riiete kaalu arvestamiseks lisatakse kindlaksmääratud konstant. Lennutegevuskäsiraamatus peab olema kehtestatud protseduur, mis näeb ette, millal valida tegelikke või standardmasse ja protseduur, mida tuleb täita suuliste ütluste kasutamisel. |
|
b) |
Juhul, kui tegeliku massi määramiseks kasutatakse kaalumist, peab käitaja tagama, et sealjuures kaalutakse ka reisijate isiklikud asjad ja käsipagas. Selline kaalumine tuleb läbi viia vahetult enne pardale minemist lennukile lähedalasuvas kohas. |
|
c) |
Kui reisijate mass määratakse standardmassi väärtuste alusel, tuleb selleks kasutada allpool tabelites 1 ja 2 toodud standardmassi väärtusi. Standardmasside hulka on arvatud käsipagas ja alla 2-aastaste väikelaste kaal, kes lendavad koos täiskasvanuga ühel reisija istekohal. Käesoleva lõike nõuete kohaldamisel tuleb väikelapsed lugeda lasteks juhul, kui neil on oma reisija istekoht eraldi täiskasvanu kohast. |
|
d) |
Reisijate mass 20 või enama reisijakohaga lennukil
|
||||||||||||||||||||||
|
e) |
Reisijate mass 19 või vähema reisijakohaga lennukil.
|
|
f) |
Pagasi mass
|
|
g) |
Kui käitaja soovib kasutada teisi, tabelite 1-3 andmetest erinevaid standardmasside väärtusi, peab ta teavitama lennuametit selle põhjustest ja saama selleks lennuameti eelneva heakskiidu. Käitaja peab samuti esitama heakskiitmiseks üksikasjaliku plaanitava kaalu-uuringu ülevaate ning kasutama seejuures OPS 1.620 lõike g 1. liites toodud statistilise analüüsi meetodit. Pärast seda, kui lennuamet on kaalu-uuringu tulemused kontrollinud ja kinnitanud, kohaldatakse muudetud standardmassi väärtusi ainult selle käitaja suhtes. Muudetud standardmassi väärtusi võib kasutada ainult kaalu-uuringu läbiviimise tingimustele vastavates tingimustes. Juhul kui muudetud standardmassi väärtused on suuremad kui tabelites 1-3 toodud andmed, tuleb kasutada neid suuremaid väärtusi. |
|
h) |
Kõikide lendude korral, millel veetakse suurt arvu reisijaid, kelle kaal koos käsipagasiga on arvatavasti suurem kui reisija standardmass, peab käitaja kaalumisega määrama nende reisijate tegeliku massi või liitma standardmassile küllaldase lisamassi väärtuse. |
|
i) |
Kui registreeritud pagasi jaoks kasutatakse standardmassi väärtusi ning paljude reisijate registreeritud pagasi mass on arvatavasti suurem kui pagasi standardmass, peab käitaja määrama sellise pagasi tegeliku massi kas kaalumisega või liitma standardmassile küllaldase lisamassi väärtuse. |
|
j) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenit informeeritaks juhul, kui lasti massi määramiseks on kasutatud mittestandardset meetodit, ning et see meetod on toodud massi ja balansseeringu dokumentides. |
OPS 1.625
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
(Vt OPS 1.625 1. liide)
|
a) |
Käitaja peab enne igat lendu täitma massi ja balansseeringu dokumendid, kus on märgitud andmed lasti ja selle paigutamise kohta. Massi ja balansseeringu dokumentide abil peab õhusõiduki kaptenil olema võimalik kindlaks määrata, et lasti ja selle paigutusega ei ole ületatud lennuki massi ja balansseeringu piiranguid. Dokumentidele peab olema märgitud isiku nimi, kes need koostas. Lennuki lastimist kontrollinud isik peab oma allkirjaga kinnitama, et last ja selle paigutus vastavad massi- ja balansseeringu dokumentide andmetele. Sellele dokumendile peab oma allkirja või sellega võrdväärse kinnituse andma õhusõiduki kapten. (Vt samuti OPS 1.1055 lõike a punkt 12.) |
|
b) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid, mida järgitakse, kui lasti osas toimuvad viimasel hetkel muudatused. |
|
c) |
Lennuameti loal võib käitaja kasutada protseduure, mis erinevad lõigetes a ja b sätestatutest. |
OPS 1.605 1. liide
Mass ja balansseering — üldnõuded
(Vt OPS 1.605)
|
a) |
Lennuki tühja käitamismassi määramine
|
|
b) |
Spetsiaalsed tegeliku lasti standardmassid Lisaks reisijate ja registreeritud pagasi standardmassidele võib käitaja taotleda lennuametilt luba ka teiste lasti hulka kuuluvate esemete standardmasside kasutamiseks. |
|
c) |
Lennuki lastimine
|
|
d) |
Raskuskeskme piirangud
|
OPS 1.620 lõike f 1. liide
Euroopasiseste lendude piirkonna määratlemine
OPS 1.620 lõike f kohaldamisel on peale kohalike lendude Euroopasisesed lennud need, mida sooritatakse järgmiste punktide vahel raamiga piiratud ala piires:
|
— |
N7200 |
E04500 |
|
— |
N4000 |
E04500 |
|
— |
N3500 |
E03700 |
|
— |
N3000 |
E03700 |
|
— |
N3000 |
W00600 |
|
— |
N2700 |
W00900 |
|
— |
N2700 |
W03000 |
|
— |
N6700 |
W03000 |
|
— |
N7200 |
W01000 |
|
— |
N7200 |
E04500 |
nagu on näidatud joonisel 1:
Joonis 1
Euroopa regioon
OPS 1.620 lõike g 1. liide
Protseduur reisijate ja pagasi standardmassi väärtuste muutmiseks
|
a) |
Reisijad
|
|
b) |
Registreeritud pagas. Muudetud standardse pagasi massi väärtuste määramise statistiline meetod, mis põhineb minimaalse valimi alusel pagasi keskmise massi määramisel, on põhiliselt sama kui reisijate masside määramise meetod, mis on sätestatud lõike a alapunktis 1. Pagasi puhul on suhtelise täpsuse määr 1 %. Kaaluda tuleb vähemalt 2 000 registreeritud pagasi ühikut. |
|
c) |
Reisijate ja registreeritud pagasi muudetud standardmassi väärtuste määramine
|
OPS 1.625 1. liide
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
|
a) |
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
|
|
b) |
Arvutisüsteemid. Kui massi ja balansseeringu dokumente koostatakse arvuti abil, peab käitaja kontrollima väljastatavate andmete õigsust. Ta peab looma süsteemi, mille abil saab kontrollida, kas muudatused tema sisestatud andmetesse on süsteemis õigesti kajastatud ning kontrollima, kas süsteem töötab jätkuvalt õigesti, kontrollides selleks väljastatud andmete õigsust vähemalt iga 62 kuu järel. |
|
c) |
Massi ja balansseringu süsteemid lennuki pardal. Kui käitaja soovib kasutada lennuki pardal olevat massi ja balansseeringu arvutisüsteemi lennuki väljasaatmiseks vajaliku esmase allikana, peab tal selleks olema lennuameti luba. |
|
d) |
Andmeside. Kui massi- ja balansseeringu dokumendid edastatakse lennukitele andmesidesüsteemi kaudu, peavad maa peal olema õhusõiduki kapteni poolt kinnitatud lõpliku massi ja balansseeringu dokumendid. |
K ALAJAGU
MÕÕTERIISTAD JA SEADMED
OPS 1.630
Sissejuhatus
|
a) |
Käitaja tagab, et lendu ei alustata, kui käesolevas alajaos nõutud mõõteriistad ja seadmed ei ole:
|
|
b) |
Mõõteriistade ja seadmete minimaalsed lennutehnilised normid on sätestatud kehtivates Euroopa ühtsetes tehnilistes normatiivides (ETSO — European Technical Standard Orders), mis on loetletud kehtivates sertifitseerimisnõuetes Euroopa ühtsete tehniliste normatiivide kohta (CS-TSO), välja arvatud juhul, kui käitamise või lennukõlblikkuse eeskirjades pole ette nähtud teistsuguseid lennutehnilisi norme. Need mõõteriistad ja seadmed, mis OPSi kehtimahakkamise kuupäeval vastavad Euroopa tehnilistest normatiividest (ETSO) erinevatele konstruktsiooni- ja lennutehniliste spetsifikatsioonide nõuetele, võivad jääda kasutusele või paigaldatuks juhul, kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud täiendavaid nõudeid. Kord juba sertifitseeritud ning ETSOle vastavad mõõteriistad ja seadmed ei pea vastama täiendatud ETSOle ega ETSOst erinevale spetsifikatsioonile, kui nende suhtes ei ole kehtestatud tagasiulatuvuse nõuet. |
|
c) |
Järgmised seadmed ei pea olema sertifitseeritud:
|
|
d) |
Kui lennu ajal tuleb ühel lennumeeskonna liikmel kasutada seadmeid/varustust oma töökohal, peavad need seadmed/varustus olema sellelt kohalt hõlpsasti käsitletavad. Kui ühte üksikut seadet tuleb lennu ajal kasutada rohkem kui ühel lennumeeskonna liikmel, peab see olema paigutatud nii, et seda on hõlbus kasutada igalt töökohalt, kus selle kasutamine on ette nähtud. |
|
e) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete poolt kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama kõikidel lennumeeskonna liikmetel lugeda nende näitusid oma istekohtadelt nii, et nad peaksid võimalikult vähe muutma asendit ja vaatenurka, mis neil tavaliselt lennusuunas vaadates on. Kui lennukil, mida käitatakse enam kui ühe lennumeeskonna liikmega, peab mingit mõõteriista olema üks, peab see olema paigutatud nii, et see oleks nähtav kõikide lennumeeskonna liikmete istmetelt. |
OPS 1.635
Elektrikaitsmed
Käitaja tohib käitada lennukit, millel on sulavkaitsmed üksnes juhul, kui selle pardal on vähemalt 10 % varukaitsmeid iga suuruse üldarvust või kolm tükki igast suurusest, sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem.
OPS 1.640
Lennuki signaaltuled
Käitaja tohib käitada ainult lennukeid, millel on:
|
a) |
päevasteks lendudeks:
|
|
b) |
Öisteks lendudeks, lisaks eespool olevas lõikes a nimetatule:
|
OPS 1.645
Tuuleklaasi puhastajad
Käitaja tohib käitada üle 5 700 kilogrammise maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukit üksnes juhul, kui esiklaasil on iga piloodi koha juures klaasipuhastaja või mingi samaväärne seade, mis hoiab sademete korral tuuleklaasi puhtana.
OPS 1.650
Lennud päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi — lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Käitaja tohib päevastel lendudel käitada lennukit visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on järgmised lennu- ja navigatsiooni mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed ning neid kasutatakse vastavalt järgmistes lõigetes kehtestatud nõuetele:
|
a) |
magnetkompass; |
|
b) |
täpne ajamõõtja, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid; |
|
c) |
tundlik baromeetriline kõrgusemõõtja, mis on kalibreeritud jalgades ja mille rõhuskaala on kalibreeritud hektopaskalites/millibaarides ning mida saab kohandada igasuguse lennu ajal esineda võiva rõhu järgi; |
|
d) |
õhkkiiruse näidik, mis on kalibreeritud sõlmedes; |
|
e) |
variomeeter; |
|
f) |
pöörangu- ja libisemisnäitur või pöörangunäitaja koos libisemisnäituriga; |
|
g) |
aviohorisont; |
|
h) |
stabiliseeritud kursiindikaator; ja |
|
i) |
vahendid, mis lennumeeskonna kabiinis näitavad välisõhu temperatuuri ja mis on kalibreeritud kraadides Celsiuse skaala järgi. |
|
j) |
alla 60 minuti kestvatel lendudel, mille start ja maandumine on samal lennuväljal ja mille lennukaugus sellest lennuväljast ei ületa 50 meremiili, võib lõigetes f, g ja h ning lõike k punktides 4, 5 ja 6 loetletud mõõteriistu asendada libisemisnäitur või nii aviohorisont kui libisemisnäitur; |
|
k) |
kui lennuk on ette nähtud käitamiseks kahe piloodiga, peavad teise piloodi istekohal olema eraldi järgmised mõõteriistad:
|
|
l) |
Kõikidel õhkkiirust näitavatel süsteemidel peab olema soojendatav Pitot' toru või samaväärsed vahendid, et ära hoida kondenseerumisest või jäätumisest tulenevaid rikkeid:
|
|
m) |
Kui nõutakse dubleerivaid mõõteriistu, tähendab see, et kõikide pilootide jaoks peavad olema eraldi näidikud ja eraldi lülitid või vajaduse korral muud nendega seotud seadmed. |
|
n) |
Kõikidel lennukitel peavad olema vahendid, mis näitavad, kui nõutud lennumõõteriistadel ei ole piisavat elektritoidet ning |
|
o) |
kõigil lennukitel, millede lennukarakteristikutele avaldab õhu kokkusurutavus märgatavat mõju ja mille nõutud õhkkiiruse näidikud seda mingil muul moel ei näita, peavad igal piloodi istekohal olema Machi arvu näitajad. |
|
p) |
Käitaja tohib sooritada päevasel ajal lende visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on kõikide kabiinis töötavate lennumeeskonna liikmete jaoks statsionaarsed kõrvaklapid ja suumikrofon või samaväärsed seadmed. |
OPS 1.652
Lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel — lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Käitaja tohib käitada lennukit instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öölendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on järgmised lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed, mida kasutatakse vastavalt allpool toodud lõigetes kehtestatud nõuetele:
|
a) |
magnetkompass; |
|
b) |
täpne ajamõõtja, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid; |
|
c) |
kaks tundlikku baromeetrilist kõrgusemõõtjat, mis on kalibreeritud jalgades ja millel on hektopaskalites/millibaarides kalibreeritud rõhuskaala, mida saab reguleerida vastavalt lennu ajal esineda võivale rõhule. Nendel kõrgusemõõtjatel peab olema trummelnäidik või sellega võrdväärne näidik; |
|
d) |
õhkkiiruse indikaatorsüsteem koos soojendatava Pitot' toruga või samaväärsete vahenditega, mis takistavad kondensaadist või jäätumisest tekkivaid rikkeid ja millel olev signalisatsioon hoiatab Pitot' toru soojendamise katkemisest. Pitot' toru soojendamise katkemisest hoiatav signalisatsioon ei ole kohustuslik nendele lennukitele, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on 9 või väiksem või mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem ning mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 1. aprilli 1998; |
|
e) |
variomeeter; |
|
f) |
pöörangu- ja libisemisnäitur; |
|
g) |
aviohorisont; |
|
h) |
stabiliseeritud kursiindikaator; |
|
i) |
vahendid, mis lennumeeskonna kabiinis näitavad välisõhu temperatuuri ja mis on kalibreeritud kraadides Celsiuse skaala järgi ning |
|
j) |
kaks teineteisest sõltumatut staatilise rõhu süsteemi, välja arvatud propellerlennukitel maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga 5 700 kg või vähem, millel võib olla üks staatilise rõhu määramise süsteem ja üks staatilise rõhu varuallikas; |
|
k) |
kui lennuk on ette nähtud käitamiseks kahe piloodiga, peavad teise piloodi istekohal olema eraldi järgmised mõõteriistad:
|
|
l) |
Maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või 9-st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukitel peab olema täiendavavalt veel üks aviohorisont, mida saab kasutada mõlemalt piloodiistmelt ja mis:
välja arvatud lennukid, mille sertifitseeritud maksimaalne stardimass on 5 700 kg või väiksem ja mis on juba registreeritud liikmesriigis 1. aprillil 1995 ning mille vasakpoolsel mõõteriistade paneelil on asendi varuindikaator; |
|
m) |
eespool toodud lõike l nõuete täitmisel peab lennumeeskonnal olema selge, millal käesolevas jaotises nõutud täiendav aviohorisont töötab avariijõuallikalt saadava elektriga. Kui asendi varuindikaatori jaoks on eraldi toiteallikas, peab selle näidikul või mõõteriistade paneelil olema vastav signalisatsioon, mis näitab, kui seda toiteallikat kasutatakse. |
|
n) |
Sobivas asendis kaardihoidja, mida saab öiste lendude ajal valgustada; |
|
o) |
kui asendi varuindikaatori süsteem on sertifitseeritud vastavalt sertifitseerimisnõuetega CS 25.1303 lõike b punktis 4 või samaväärsete nõuetega, võivad pöörangu- ja libisemisnäiturite asemel olla libisemisnäidikud; |
|
p) |
kui nõutakse topelt mõõteriistu, tähendab see, et kummagi piloodi jaoks peavad olema eraldi näidikud ja eraldi lülitid ja vajaduse korral ka kõik muud nendega seotud seadmed; |
|
q) |
Kõikidel lennukitel peavad olema vahendid, mis näitavad, kui nõutud lennumõõteriistadel ei ole piisavat elektritoidet ning |
|
r) |
kõigil survestuspiirangutega lennukitel, mille nõutud õhkkiiruse näidikud seda mingil muul moel ei näita, peavad igal piloodi istekohal olema Machi arvu näitajad. |
|
s) |
Käitaja tohib sooritada lende instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel üksnes juhul, kui iga kabiinis tööülesandeid täitva lennumeeskonna liikme jaoks on tema töökohal kõrvaklapid ja suumikrofon või nendega samaväärne varustus ning kõikide pilootide jaoks, kellelt nõutakse raadiosidet, on juhisel raadioside nupp. |
OPS 1.655
Lisaseadmed lendudeks ühe piloodiga lennukil instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel
Käitaja tohib sooritada lende instrumentaallennureeglite (IFR) järgi ühe piloodiga lennukil üksnes juhul, kui lennukil on vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
OPS 1.660
Ohtliku kõrguse häiresüsteem
|
a) |
Käitaja tohib turbopropeller-mootoriga lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 või turboreaktiiv-mootoriga lennukit käitada üksnes juhul, kui sellel on ohtliku kõrguse häiresüsteem, mis:
|
OPS 1.665
Maapinna ohtliku läheduse hoiatussüsteem (GPWS) ning reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteem (TAWS)
|
a) |
Käitaja tohib turbiinimootoriga lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 käitada üksnes juhul, kui sellel on maapinna ohtliku läheduse hoiatussüsteem, millel on ohtlikust reljeefist hoiatamise funktsioon (reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteem — TAWS) |
|
b) |
Maapinna ohtliku läheduse hoiatussüsteem peab automaatselt kas helisignaaliga või helisignaali ja visuaalsete signaalidega hoiatama lennumeeskonda õigeaegselt ja selgelt juhul, kui lennukil on ohtlik laskumiskiirus, kui lennuk on maapinnale ohtlikult lähedal, on pärast starti või kordusringile minekut kaotanud kõrgust või juhul, kui lennukil on ebaõige maandumiskonfiguratsioon või kui lennuk on kaldunud glissaadist allapoole. |
|
c) |
Reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteem (Terrain Awareness and Warning System — TAWS) peab automaatse helisignaali ning visuaalsete signaalide ja ekraaninäitude abil piisava häireajaga hoiatama lennumeeskonda, et meeskond suudaks juhitaval lennul vältida kokkupõrget maaga (CFIT), võimaldama vaate sõidusuunas ning tagama takistustevaba lennu. |
OPS 1.668
Õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem (ACAS)
Käitaja tohib käitada turbiinimootoriga lennukit, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg või mille maksimaalse lubatud reisijakohtade arv on suurem kui 19 üksnes juhul, kui lennukil on õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem, mille minimaalne lennutehniline tase on võrdne vähemalt ACAS II-ga.
OPS 1.670
Meteoroloogiline pardaradar
|
a) |
Käitaja tohib käitada:
|
|
b) |
Propellermootoriga ja survestatud lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 5 700 kg ja mille suurim lubatud reisijakohtade arv ei ole üle 9, võib lennuameti heakskiidul meteoroloogilise pardaradari asemel kasutada teisi seadmeid, millega saab kindlaks teha äikest ja muid potentsiaalselt ohtlikke ilmatingimusi, mida tehakse tavaliselt kindlaks meteoroloogilise pardaradariga. |
OPS 1.675
Varustus lendudeks jäätumistingimustes
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes üksnes juhul, kui lennuk on sertifitseeritud ja varustatud seadmetega, mis on vajalikud jäätumistingimustes lendamiseks. |
|
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes üksnes juhul, kui lennukil on jäätumise kindlakstegemiseks valgustus või vastavad seadmed. Kasutatav valgustus ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
OPS 1.680
Kosmilise kiirguse kindlakstegemise seadmed
Käitaja tohib käitada lennukit kõrgemal kui 15 000 m (49 000 jalga) üksnes juhul, kui lennukil on seadmed, mis pidevalt mõõdavad ja näitavad üldist kosmilise kiirguse doosi (st kogu galaktika- ja päikese ioniseerivat kiirgust ja neutronkiirgust) ning iga lennu kestel saadud kumulatiivset ülddoosi.
OPS 1.685
Lennumeeskonna sisetelefoni süsteem
Käitaja tohib käitada lennukit, mille lennumeeskond koosneb rohkem kui ühest liikmest üksnes juhul, kui lennukil on lennumeeskonna sisetelefoni süsteem, mille alla kuuluvad kõrvaklapid ja mitte-käeshoitavad mikrofonid kõikide lennumeeskonna liikmete jaoks.
OPS 1.690
Meeskonnaliikmete sisetelefoni süsteem
|
a) |
Käitaja tohib käitada maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 15 000 kg või 19st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukit üksnes juhul, kui lennukil on kõigi meeskonnaliikmete jaoks sisetelefoni süsteem. See nõue ei kehti lennukite suhtes, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. aprilli 1965. a ja mis olid juba liikmesriigis registreeritud 1. aprillil 1995. a. |
|
b) |
Käesoleva jaotise kohaselt nõutav meeskonnaliikmete sisetelefoni süsteem peab:
|
OPS 1.695
Reisijate teavitamise valjuhääldisüsteem
|
a) |
Käitaja tohib 19-st suurema suurima lubatud reisijakohtade arvuga lennukit käitada üksnes juhul, kui sellel lennukil on valjuhääldisüsteem reisijate teavitamiseks. |
|
b) |
Käesoleva jaotise sätete kohaselt nõutav süsteem peab:
|
OPS 1.700
Piloodikabiini helisalvestusseadmed — 1
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998. a või hiljem ning millel on:
|
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt 2 viimase tunni jooksul salvestatud teabe. Lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem, võib see aeg olla 30 minutit. |
|
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab mootori jõul liikumist ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. Lisaks sellele, sõltuvalt elektrivoolu olemasolust, peab piloodikabiini helisalvestusseade käivituma esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu tehtava piloodikabiini kontrollini. |
|
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.705
Piloodikabiini helisalvestusseadmed — 2
|
a) |
Käitaja võib käitada mitmemootorilisi turbiinmootoriga lennukeid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja ajavahemikus 1. jaanuarist 1990. aastal (kaasa arvatud) kuni 31. märtsini 1998. aastal (kaasa arvatud) ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või vähem ning suurim lubatud reisijakohtade arv üle 9, üksnes juhul, kui lennukil on piloodikabiini helisalvestusseadmed, mis salvestavad:
|
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt töö viimase 30 minuti jooksul salvestatud teabe. |
|
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab oma mootori jõul liikumist ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. Lisaks sellele, sõltuvalt elektrivoolu olemasolust, peab piloodikabiini helisalvestusseade hakkama salvestama esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni kabiinikontrollini, mis tehakse lennu lõpul vahetult pärast mootori seiskamist. |
|
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.710
Piloodikabiini helisalvestusseadmed -3
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukeid maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. aprilli 1998. aastal üksnes juhul, kui lennukil on piloodikabiini helisalvestusseadmed, mis salvestavad:
|
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt töö viimase 30 minuti jooksul salvestatud teabe. |
|
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab oma mootori jõul liikumist ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. |
|
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.715
Pardaregistraatorid — 1
(Vt OPS 1.715 1. liide)
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998. a või hiljem ja millel on:
üksnes juhul, kui lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teavet digitaalselt ja kui on vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
|
b) |
Pardaregistraator peab säilitama vähemalt viimase 25 tunni salvestusi. Lennukite puhul, mille sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem, võib see aeg olla 10 tundi. |
|
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
|
d) |
Andmed peavad põhinema lennuki allikatel, nii et oleks võimalik taastada täpne korrelatsioon lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
|
e) |
Pardaregistraator peab käivitama salvestusrežiimi automaatselt enne seda, kui lennuk alustab mootori jõul liikumist, ja salvestamise automaatselt lõpetama pärast seda, kui lennuk lõpetab mootori jõul liikumise. |
|
f) |
Pardaregistraatoril peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
|
g) |
Kui lennuamet on andnud vastava heakskiidu, ei pea lennukite puhul, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998 või hiljem, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2001, täitma OPS 1.715 lõike c nõuet, tingimusel et:
|
OPS 1.720
Pardaregistraatorid -2
(Vt OPS 1.720 1. liide)
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja ajavahemikus 1. juuni 1990 (kaasa arvatud) kuni 31. märts 1998 (kaasa arvatud) ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg, üksnes juhul, kui sellel lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teabe digitaalselt ja kui on vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
|
b) |
Pardaregistraator peab säilitama salvestusi vähemalt viimase 25 tunni töö kohta. |
|
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
|
d) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole lennukite puhul maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga 27 000 kg ja alla selle vaja salvestada OPS 1.720 1. liite tabelis B toodud parameetreid 14 ja 15B, kui selleks on üks järgmistest põhjustest:
|
|
e) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole lennukite puhul maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 27 000 kg vaja salvestada OPS 1.720 1. liite tabelis A toodud parameetrit 15B, ning OPS 1.720 1. liite tabelis B toodud parameetreid 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30 ja 31, kui selleks on üks järgmistest põhjustest:
|
|
f) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole vaja salvestada neid üksikuid parameetreid, mida arvutamisega saab tuletada teistest salvestatud parameetritest. |
|
g) |
Andmed peavad põhinema nendel lennuki allikatel, mis võimaldavad taastada konkreetset korrelatsiooni lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
|
h) |
Pardaregistraator peab hakkama automaatselt andmeid salvestama enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui lennuk on lõpetanud mootori jõul liikumise. |
|
i) |
Pardaregistraatoril peab olema seade, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
OPS 1.725
Pardaregistraatorid -3
(Vt OPS 1.725 1. liide)
|
a) |
Käitaja tohib käitada turboreaktiivmootoriga lennukeid, millele anti esimene individuaalne lennukõlblikkussertifikaat enne 1. juunit 1990 ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg üksnes juhul, kui lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teabe digitaalselt ja kui on olemas vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
|
b) |
Pardaregistraator peab säilitama salvestusi vähemalt viimase 25 tunni töö kohta. |
|
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
|
d) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole vaja salvestada neid üksikuid parameetreid, mida arvutamisega saab tuletada teistest salvestatud parameetritest. |
|
e) |
Andmed peavad põhinema nendel õhusõiduki allikatel, mis võimaldavad taastada konkreetset korrelatsiooni lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
|
f) |
Pardaregistraator peab hakkama automaatselt andmeid salvestama enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui lennuk on lõpetanud mootori jõul liikumise. |
|
g) |
Pardaregistraatoril peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
OPS 1.727
Kombineeritud salvesti
|
a) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmetele ja pardaregistraatorile kehtivate nõuete täitmiseks võib:
|
|
b) |
Kombineeritud salvestiks loetakse pardaregistraatorit, mis salvestab:
|
OPS 1.730
Istmed, istmete turvavööd, ohutusrihmad ja laste turvavahendid
|
a) |
Käitaja tohib käitada ainult lennukeid, millel on:
|
|
b) |
Kõik õlarihmadega turvavööd peavad olema ühest kohast avatavad. |
|
c) |
Lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 5 700 kg, lubatakse kasutada turvavöid koos diagonaalsete õlarihmadega või lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 2 730 kg, lubatakse kasutada turvavöid ohutusrihmadega turvavöö asemel, kui viimaste paigaldamine ei ole praktiliselt võimalik. |
OPS 1.731
Tablood „Kinnitage turvavööd!” ja „Suitsetamine keelatud!”
Käitaja tohib käitada lennukit, milles kõik reisijate istmed pole kabiinist nähtavad üksnes juhul, kui lennukil on seadmed, mille abil saab kõiki reisijaid ja salongipersonali liikmeid teavitada, millal tuleb istmete turvavööd kinnitada ja millal ei ole suitsetamine lubatud.
OPS 1.735
Siseuksed ja kardinad
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui:
|
a) |
19-st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukil on reisijate salongi ja meeskonnaruumi vahel lukustatav uks sildiga „Ainult meeskonnaliikmetele” („crew only”), mille lukustusseadmed ei võimalda reisijatel seda avada ilma lennumeeskonna liikme loata; |
|
b) |
lennukil on vahendid kõikide uste avamiseks, mis eraldavad reisijatesalongi mingist teisest ruumist, kus asuvad avariiväljapääsud; uste avamisvahendid peavad olema kergesti kättesaadavad; |
|
c) |
reisijaistmelt avariiväljapääsuni jõudmiseks läbitaval ja reisijate salongi teistest ruumidest eraldaval ukseaval või kardinal on vahendid, mis hoiavad neid vajadusel avatuna; |
|
d) |
lennuki igal siseuksel ja kardinate kõrval, kust pääseb avariiväljapääsuni, on silt, mis näitab, et need peavad olema avatud stardi ja maandumise ajal ning |
|
e) |
lennukil on kõikide meeskonnaliikmete jaoks vahendid, millega nad saavad lukust lahti teha kõik uksed, mida tavaliselt kasutavad reisijad ja mida reisijad saavad lukustada. |
OPS 1.745
Esmaabivahendite komplektid
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennuk on varustatud kergesti kättesaadavate esmaabivahendite komplektidega, mille arv vastab allpool toodule:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et esmaabivahendite komplekte:
|
OPS 1.755
Vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt
|
a) |
Käitaja tohib 30-st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukit käitada lennul, mille ettenähtud marsruudi mõni punkt asub rohkem kui 60 minuti (normaalse reisilennukiirusega) lennu kaugusel lennujaamast, kus on võimalik saada kvalifitseeritud arstiabi, üksnes juhul, kui lennuki pardal on vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et ravimeid annavad ainult kvalifitseeritud arstid, õed või muu samaväärse kvalifikatsiooniga personal. |
|
c) |
Nõuded vältimatu meditsiiniabi vahendite komplektile
|
OPS 1.760
Esmaabi hapnik
|
a) |
Käitaja tohib kõrgemal kui 25 000 jalga käitada survestatud lennukit, mida nõuete järgi peab teenindama salongipersonal, üksnes juhul, kui õhusõidukil on 100-protsendilise hapniku varu nende reisijate jaoks, kes salongi survestuse kadumise järel võivad füsioloogilistel põhjustel vajada hapnikku. Ühes minutis 1 inimese jaoks vajaliku hapniku koguse arvutamiseks tuleb aluseks võtta vähemalt 3 liitri hapniku keskmine voolamiskiirus rahvusvahelise standardatmosfääri (standardse temperatuuri, rõhu ja kuivuse — STPD) juures. Hapnikukogusest peab piisama vähemalt 2 % pardalolevatele reisijatele (kuid mitte vähem kui ühele inimesele) kogu ülejäänud lennuks pärast salongi survestuse kadumist juhul, kui salongi kõrgus on üle 8 000 jala. Õhusõidukis peab olema piisav arv hapnikuballoone (kuid mitte vähem kui 2) koos salongipersonalile hapniku kasutamiseks mõeldud vahenditega. |
|
b) |
Igaks konkreetseks lennuks nõutud esmaabihapniku vajadus määratakse kindlaks selleks lennuks ja marsruudiks ettenähtud protseduuride järgi salongi rõhkkõrguste ja lennu kestvuse põhjal. |
|
c) |
Kasutatavad hapnikuseadmed peavad standardsetes tingimustes (STPD) iga kasutaja jaoks andma vähemalt 4 liitrit hapnikku minutis. Võib kasutada seadmeid, mis vähendavad hapnikuvoolu, kuid mitte alla 2 liitri minutis standardsetes tingimustes (STPD) mis tahes kõrgusel. |
OPS 1.770
Lisahapnik — survestatud lennukid
(Vt OPS 1.770 1. liidet)
|
a) |
Üldnõuded
|
|
b) |
Hapnikusüsteem ja nõutud hapnikuvaru
|
OPS 1.775
Lisahapnik — survestamata lennukid
(Vt OPS 1.775 1. liide)
|
a) |
Üldnõuded
|
|
b) |
Nõutud hapnikuvaru
|
OPS 1.780
Hingamisteede kaitsevahendid meeskonna jaoks
|
a) |
Käitaja tohib käitada survestatud lennukit või survestamata lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 19 üksnes juhul, kui:
|
|
b) |
Lennumeeskonnale kasutamiseks ettenähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) peavad kabiinis olema käepäraselt paigutatud ning kergesti kättesaadavad kõigile ettenähtud töökohtadel olevatele lennumeeskonna liikmetele. |
|
c) |
Lennuki salongipersonalile kasutamiseks ettenähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) tuleb paigutada kõigi salongipersonali liikmete töökohtade vahetusse lähedusse. |
|
d) |
Kõikide OPS 1.790 lõigetes c ja d nõutud käsitulekustutite juures või nende vahetus läheduses peab olema täiendav kaasaskantav hingamisteede kaitsevahend (PBE). Juhul kui tulekustuti asub lastiruumis, peab kaitsevahend (PBE) olema väljaspool lastiruumi vahetult lastiruumi sissepääsu juures. |
|
e) |
Hingamisteede kaitsevahendid (PBE) ei tohi kasutamise ajal takistada OPS 1.685, OPS 1.690, OPS 810 ja OPS 1.850 nõutud sidepidamist. |
OPS 1.790
Käsitulekustutid
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennukil on käsitulekustutid, mida saab kasutada meeskonna-, reisijate- ja lastiruumides ning vahekäikudes vastavalt järgmistele nõuetele:
|
a) |
kustutusvahendi liik ja kustutusvahendite arv peavad vastama tulekahju liikidele, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada ning vähendama seal miinimumini toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu meeskonna ruumides; |
|
b) |
vähemalt üks tulekustuti, mis kustutusvahendina sisaldab Halon 1211 (broomkloriiddikloormetaani CBrCIF), või sellega võrdväärset vahendit, peab asetsema meeskonnale kasutamiseks kättesaadavas kohas kabiinis; |
|
c) |
kõikides lennukisektsioonides, mis ei ole reisijate põhisalongis, peab olema või seal kasutamiseks olema kergesti kättesaadav vähemalt üks käsitulekustuti; |
|
d) |
kõikides A või B klassi lasti- või pagasiruumides ja kõikides E klassi lastiruumides, kuhu meeskonnaliikmetel on lennu ajal juurdepääs, peab olema vähemalt üks kergesti kättesaadav käsitulekustuti ning |
|
e) |
reisijate salongis (salongides) peab olema kättesaadavalt paigutatud vähemalt järgmine arv käsitulekustuteid:
Kui ette on nähtud kaks või rohkem tulekustutit, tuleb need paigutamisel jaotada ühtlaselt kogu reisijatesalongi ulatuses. |
|
f) |
Lennukil suurima lubatud reisijakohtade arvuga vähemalt 31, kuid mitte üle 60, peab vähemalt üks, ning lennukil suurima lubatud reisijakohtade arvuga 61 või enam, vähemalt kaks reisijate salongi nõutavatest tulekustutitest sisaldama kustutusvahendina Halon 1211 (broomkloriiddikloormetaan CBrCIF) või sellega samaväärset vahendit. |
OPS 1.795
Kirved ja raudkangid
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 üksnes juhul, kui lennuki kabiinis on vähemalt üks kirves või raudkang. Kui suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 200, peab lennuki tagumises sektsioonis või selle vahetus läheduses olema lisaks veel üks kirves või raudkang. |
|
b) |
Reisijate salongis olevad kirved ja raudkangid ei tohi olla reisijatele nähtavad. |
OPS 1.800
Hädaolukorras sissemurdmise kohtade tähistamine
Kui lennuki kerel tuleb märkida piirkonnad, kust päästemeeskonnad võivad hädaolukorras lennukisse sisse murda, tagab käitaja, et nimetatud piirkonnad tähistatakse allpool näidatud viisil. Piirkonnad tuleb tähistada punase või kollase värviga ning üldise taustaga kontrasti saavutamiseks ümbritseda need vajaduse korral valge joonega. Kui tähistuse nurgad on üksteisest kaugemal kui 2 m, tuleb vahejooned mõõtmetega 9 cm × 3 cm paigutada nii, et kõrvuti olevate üksikute tähistuste vahe ei oleks üle 2 meetri.
OPS 1.805
Hädaolukorras evakueerimise vahendid
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille reisijate avariiväljapääsude läve kõrgus:
|
|
b) |
Tiiva kohal asetsevate väljapääsude juures ei pea sellist varustust või vahendeid olema juhul, kui evakueerimistee lõpu kindlaksmääratud kohast lennuki keres on maapinnani vähem kui 1,83 meetrit (6 jalga), kui lennuk on maas, telik välja lastud ja tagatiivad on vastavalt kas stardi- või maandumisasendis, sõltuvalt sellest, milline tagatiibade asend on maapinnast kõrgemal. |
|
c) |
Lennukitel, millel peab olema eraldi avariiväljapääs lennumeeskonnale, ja:
|
OPS 1.810
Megafonid
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 60, mille pardal on 1 või enam reisijat, üksnes juhul, kui lennuk on varustatud kaasaskantavate patareidel töötavate megafonidega, mis on meeskonnaliikmetele evakuatsiooni korral kasutamiseks kergesti kättesaadavad. Megafonide arv määratakse järgmiselt:
|
OPS 1.815
Avariivalgustus
|
a) |
Käitaja tohib käitada reisilennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 9, üksnes juhul, kui lennukil on evakueerimise hõlbustamiseks avariivalgustuse süsteem, millel on autonoomne toide. Avariivalgustuse süsteemi peavad kuuluma:
|
|
b) |
Käitaja võib öösel käitada reisilennukit suurima lubatud reisijaistekohtade arvuga 9 või vähem üksnes juhul, kui lennuki salongi üldvalgustusel on vooluallikas, mis võimaldab lennukist evakueerimist. Selles süsteemis võib kasutada sisevalgusteid või teisi lennukile juba paigutatud valgustusallikaid, mis töötavad ka siis, kui lennuki aku on välja lülitatud. |
OPS 1.820
Automaatne avariimajakas
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. jaanuaril 2002 või pärast seda üksnes juhul, kui lennukil on automaatne avariimajakas (Emergency Locator Transmitter — ELT), mis töötab sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
|
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. jaanuari 2002, üksnes juhul, kui lennukil on mis tahes tüüpi avariimajakas (ELT), mis töötab sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
|
c) |
Käitaja tagab, et kõik avariimajakad (ELT), mis töötavad sagedusel 406 MHz, on kodeeritud vastavalt ICAO 10. lisale ja registreeritud riigiasutuses, mis vastutab otsimis- ja päästetööde eest, või mõnes teises selleks määratud asutuses. |
OPS 1.825
Päästevestid
|
a) |
Maalennukid. Käitaja ei või käitada maalennukit:
|
|
b) |
Vesilennukid ja amfiiblennukid. Käitaja võib käitada vesilennukit või amfiiblennukit vee kohal üksnes juhul, kui lennukil on kõigi pardal olevate isikute jaoks päästevestid, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. Päästevestid peavad asuma kergesti juurdepääsetavas kohas ja olema istmetelt või kohtadelt kergesti kättesaadavad isikutele, kellele need on kasutamiseks mõeldud. Laste päästevestide asemel võivad olla muud lubatud ujuvvahendid, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. |
OPS 1.830
Päästeparved ja avariimajakad kauglendudeks veekogu kohal
|
a) |
Lendudel veekogu kohal tohib käitaja lennukit käitada kaldast kaugemal kui hädamaandumiseks ettenähtud vahemaa juhul, kui kaugus kaldast on suurem kui:
|
|
b) |
Piisav arv päästeparvi kõigi pardal olevate isikute jaoks. Kui varustuse hulka ei kuulu piisava mahutavusega lisaparved, peab päästeparvede kandevõime ja istekohtade arv ületama nende arvestuslikku mahutavust nii palju, et kõige suurema arvestusliku mahutavusega päästeparve kaotuse korral mahuksid parvedesse kõik lennuki pardal olevad isikud. Päästeparved peavad olema varustatud:
|
|
c) |
vähemalt kahe avariimajakaga (ELT), mis töötavad avariisagedustel vastavalt ICAO 10. lisa V köite 2. peatüki nõuetele. |
OPS 1.835
Pääste- ja avariivarustus
Käitaja tohib käitada lennukit piirkondade kohal, kus otsimis- ja päästetööd on eriti raskendatud üksnes juhul, kui lennukil on järgmine varustus:
|
a) |
signaliseerimisvahendid pürotehniliste hädasignaalide edastamiseks, mis on ette nähtud ICAO 2. lisas; |
|
b) |
vähemalt üks avariimajakas (ELT), mis töötab avariisagedustel ICAO 10. lisa V köite 2. peatüki nõuetele ja |
|
c) |
lennatavale marsruudile vastav täiendav pääste- ja avariivarustus olenevalt pardal olevate isikute arvust; lõikes c nimetatud varustust ei ole vaja, kui lennuk kas:
|
OPS 1.840
Vesilennukid ja amfiiblennukid — mitmesugused seadmed
|
a) |
Käitaja tohib käitada vee kohal vesi- või amfiiblennukit üksnes juhul, kui lennukil on järgmine varustus:
|
OPS 1.715 1. liide
Pardaregistraatorid-1 — Loetelu parameetritest, mida tuleb salvestada
Tabel A1 — Lennukid maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg.
Märkus tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
|
NR |
NÄITAJA |
|
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
|
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
|
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
|
4 |
KURSS |
|
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
|
6 |
TANGAAŽINURK |
|
7 |
KALLAK |
|
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK |
|
9 |
IGA MOOTORI TÕMME/VÕIMSUS NING VAJADUSEL IGA MOOTORI JUHTHOOVA ASEND PILOODIKABIINIS |
|
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
12 |
REEVERSI ASETUS |
|
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
|
14 |
ÜLDINE- VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
|
15 |
AUTOPILOOT, TÕMBEAUTOMAAT JA LENNU AUTOMAATSE JUHTIMISSÜSTEEMI (AFCS) REŽIIM |
|
16 |
PIKIKIIRENDUS (PIKITELJE SUUNALINE) |
|
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
Tabel A2 — 5700 kg või väiksema maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukid
Märkus tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
|
NR |
NÄITAJA |
|
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
|
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
|
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
|
4 |
KURSS |
|
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
|
6 |
TANGAAŽINURK |
|
7 |
KALLAK |
|
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK |
|
9 |
IGA MOOTORI TÕMME/VÕIMSUS NING VAJADUSEL IGA MOOTORI JUHTHOOVA ASEND PILOODIKABIINIS |
|
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
12 |
REEVERSI ASETUS |
|
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
|
14 |
ÜLDINE- VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
|
15 |
AUTOPILOODI/TÕMBEAUTOMAADI ASETUS |
|
16 |
KOHTUMISNURK (KUI VASTAV ANDUR ON OLEMAS) |
|
17 |
PIKIKIIRENDUS (PIKITELJE SUUNALINE) |
Tabel B — Täiendavad parameetrid suurema kui 27 000 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukitele.
Märkus tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
|
NR |
NÄITAJA |
|
18 |
PÕHIJUHISED — JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
|
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
|
20 |
RAADIOKÕRGUS |
|
21 |
VERTIKAALKIIRE HÄLBED (INSTRUMENTAALMAANDUMISSÜSTEEMI (ILS) GLISSAADIST VÕI MIKROLAINE MAANDUMISSÜSTEEMI (MLS) KÕRGUSTASANDIST) |
|
22 |
HORISONTAALKIIRE HÄLBED (ILS KURSIMAJAKAST VÕI MLS ASIMUUDIST) |
|
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
|
24 |
HOIATUSED |
|
25 |
RESERVEERITUD (SOOVITUS: NAVIGATSIOONISÜSTEEMI VASTUVÕTJA SAGEDUSTE VALIMINE) |
|
26 |
RESERVEERITUD (SOOVITUS: DME-KAUGUS) |
|
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI SEISUND VÕI ASEND (ÕHK/MAA) |
|
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE HOIATUSSÜSTEEM |
|
29 |
KOHTUMISNURK |
|
30 |
ALARÕHU HOIATUS (HÜDRAULILINE JA PNEUMAATILINE SURVE) |
|
31 |
TEEKONNAKIIRUS |
|
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI/JUHTHOOVA ASEND |
Tabel C — elektrooniliste näidikutega lennukid
Märkus tabeli keskmises veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendi ED55 tabelis A1.5 kasutatud seerianumbrid.
|
NR |
NR |
NÄITAJA |
|
33 |
6 |
VALITUD BAROMEETRILINE SEADE (IGA PILOODIKOHA JUURES) |
|
34 |
7 |
VALITUD KÕRGUS MEREPINNAST |
|
35 |
8 |
VALITUD KIIRUS |
|
36 |
9 |
VALITUD MACH'I ARV |
|
37 |
10 |
VALITUD VERTIKAALKIIRUS |
|
38 |
11 |
VALITUD KURSS |
|
39 |
12 |
VALITUD LENNUTRAJEKTOOR |
|
40 |
13 |
VALITUD OTSUSEKÕRGUS |
|
41 |
14 |
ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE (EFIS) NÄIDIKUTE FORMAAT |
|
42 |
15 |
HÄIRETE/MOOTORI/HOIATUSTE KUVAMISE FORMEERING |
OPS 1.720 1. liide
Pardaregistraatorid-2 — Loetelu parameetritest, mida tuleb salvestada
Tabel A — Lennukid maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg
|
NR |
NÄITAJA |
|
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
|
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
|
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
|
4 |
KURSS |
|
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
|
6 |
TANGAAŽINURK |
|
7 |
KALLAK |
|
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK JUHUL, KUI EI OLE ALTERNATIIVSEID VAHENDEID PARDAREGISTRAATORI JA KABIINI HELISALVESTUSSEDAMETE SALVESTUSTE SÜNKRONISEERIMISEKS |
|
9 |
IGA MOOTORI VÕIMSUS |
|
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND PILOODIKABIINIS |
|
12 |
REEVERSI ASEND (AINULT TURBOREAKTIIVLENNUKITE PUHUL) |
|
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
|
14 |
ÜLDINE- VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
|
15a |
AUTOPILOODI ASEND |
|
15b |
AUTOPILOODI TÖÖREŽIIMID, TÕMBEAUTOMAADI NING AUTOMAATSETE LENNUJUHTIMISSÜSTEEMIDE (AFCS) ASEND JA REŽIIMID |
Tabel B — Täiendavad parameetrid lennukitele, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 27 000 kg
|
NR |
NÄITAJA |
|
16 |
PIKIKIIRENDUS |
|
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
|
18 |
PÕHIJUHISED — JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
|
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
|
20 |
RAADIOKÕRGUS |
|
21 |
HÄLVE GLISSAADIST |
|
22 |
HÄLVE KURSIMAJAKAST |
|
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
|
24 |
PEAMISED HOIATUSSIGNAALID |
|
25 |
NAV 1 JA NAV 2 SAGEDUSTE VALIMINE |
|
26 |
DME 1- JA DME 2 KAUGUS |
|
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI ASEND |
|
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE HOIATUSSÜSTEEM |
|
29 |
KOHTUMISNURK |
|
30 |
KÕIK HÜDRAULIKASÜSTEEMID (MADAL SURVE) |
|
31 |
NAVIGATSIOONIANDMED |
|
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI ASEND |
OPS 1.725 1. liide
Pardaregistraatorid-3 — Loetelu parameetritest, mida tuleb salvestada
Tabel A — Lennukid maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg
|
NR |
NÄITAJA |
|
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
|
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
|
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
|
4 |
KURSS |
|
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
Tabel B — äiendavad parameetrid lennukitele, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 27 000 kg
|
NR |
NÄITAJA |
|
6 |
TANGAAŽINURK |
|
7 |
KALLAK |
|
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK JUHUL, KUI EI OLE ALTERNATIIVSEID VAHENDEID PARDAREGISTRAATORI JA KABIINI HELISALVESTI SALVESTUSTE SÜNKRONISEERIMISEKS |
|
9 |
IGA MOOTORI VÕIMSUS |
|
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
|
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
|
12 |
REEVERSI ASEND (AINULT TURBOREAKTIIVLENNUKITE PUHUL) |
|
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
|
14 |
ÜLDINE- VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
|
15a |
AUTOPILOODI ASEND |
|
15b |
AUTOPILOODI REŽIIMID, TÕMBEAUTOMAADI NING LENNU AUTOMAATSETE JUHTIMISSÜSTEEMIDE (AFCS) ASEND JA REŽIIMID |
|
16 |
PIKIKIIRENDUS |
|
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
|
18 |
PÕHIJUHISED — JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
|
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
|
20 |
RAADIOKÕRGUS |
|
21 |
HÄLVE GLISSAADIST |
|
22 |
HÄLVE KURSIMAJAKAST |
|
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
|
24 |
PEAMISED HOIATUSSIGNAALID |
|
25 |
NAV 1 JA NAV 2 SAGEDUSTE VALIMINE |
|
26 |
DME 1- JA DME 2 KAUGUS |
|
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI ASEND |
|
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE HOIATUSSÜSTEEM |
|
29 |
KOHTUMISNURK |
|
30 |
KÕIK HÜDRAULIKASÜSTEEMID (MADAL SURVE) |
|
31 |
NAVIGATSIOONIANDMED (LAIUS, PIKKUS, TEEKONNAKIIRUS JA TRIIVIMISNURK) |
|
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI ASEND |
OPS 1.770 1. liide
Hapnik — miinimumnõuded lisahapniku andmiseks survestatud lennukitel avariilaskumise ajal ja pärast seda
Tabel 1
|
a) |
b) |
||||||||||
|
KELLELE: |
KESTVUS JA KABIINI RÕHKKÕRGUS |
||||||||||
|
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala ja kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on üle 10 000 jala, kuid mitte suurem kui 13 000 jalga, pärast esimese 30 minuti möödumist nendel kõrgustel, kuid mitte mingil juhul vähem kui:
|
||||||||||
|
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus ületab 13 000 jalga, kuid mitte vähem kui 30 minutit (märkus 2) ja kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 10 000 jalga, kuid ei ületa 13 000 jalga, pärast 30 minuti möödumist sellel kõrgusel. |
||||||||||
|
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus ületab 15 000 jalga, kuid mitte mingil juhul vähem kui 10 minutit (märkus 4) |
||||||||||
|
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 14 000 jalga, kuid ei ületa 15 000 jalga. |
||||||||||
|
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 10 000 jalga, kuid mitte üle 14 000 jala pärast 30 minuti möödumist sellel kõrgusel. |
||||||||||
|
|||||||||||
OPS 1.775 1. liide
Survestamata lennukitele ettenähtud lisahapnik
Tabel 1
|
a) |
b) |
||
|
KELLELE: |
KESTVUS JA RÕHKKÕRGUS |
||
|
Kogu lennuaja kestel rõhukõrgusel üle 10 000 jala. |
||
|
Kogu lennuaja kestel rõhkkõrgusel üle 13 000 jala ja kogu 30 minutit ületava aja jooksul, mis lennatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
||
|
Kogu lennuaja kestel rõhkkõrgusel üle 13 000 jala. |
||
|
Kogu 30 minutit ületava lennuaja jooksul, mis lennatakse rõhukõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
||
|
|||
L ALAJAGU
SIDE- JA NAVIGATSIOONISEADMED
OPS 1.845
Sissejuhatus
|
a) |
Käitaja tagab, et lendu alustatakse üksnes juhul, kui käesolevas alajaos nõutud side- ja navigatsiooniseadmed:
|
|
b) |
Side- ja navigatsiooniseadmete minimaalsed töönormatiivid on määratletud kehtivates Euroopa tehnilistes normatiivides (European Technical Standrad Orders — ETSO), välja arvatud juhul, kui käitamis- või lennukõlblikkuse eeskirjades ei ole sätestatud teistsuguseid normatiive. Side- ja navigatsiooniseadmed, mis OPSi kehtimahakkamise kuupäeval vastavad Euroopa tehnilistest normatiividest erinevatele konstruktsiooni- ja töönormatiividele, võivad jääda kasutusele juhul, kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud täiendavaid nõudeid. Side- ja navigatsiooniseadmed, mis on juba sertifitseeritud, ei pea vastama muudetud ja täiendatud Euroopa tehnilistele normatiividele või täiendatud normatiividele, mis erinevad ühtsetest tehnilistest normatiividest, välja arvatud juhul, kui nende kohta on sätestatud tagasiulatuvuse nõue. |
OPS 1.850
Raadioseadmed
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennukil on antud liiki lennuks vajalikud raadioseadmed. |
|
b) |
Kui käesolevas alajaos nõutakse kahte teineteisest sõltumatut raadiosüsteemi, peab kummalegi süsteemile olema paigaldatud eraldi antenn; juhul kui kasutatakse jäigalt kinnitatud traadita antenne või teisi samaväärse töökindlusega antenne, peab olema ainult üks antenn. |
|
c) |
Eespool oleva lõike a nõuete täitmiseks vajalikud raadiosideseadmed peavad töötama ka lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
OPS 1.855
Helikanalite ümberlülitamise plokk — selektor
Käitaja tohib instrumentaallennureeglite (IFR) järgi lennukit käitada üksnes juhul, kui lennukil on kõikidele lennumeeskonna liikmetele ligipääsetav helikanalite ümberlülitamise plokk.
OPS 1.860
Raadioseadmed lendudeks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus navigeeritakse visuaalsete orientiiride järgi
Käitaja tohib käitada lennukit lendamiseks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus saab navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, üksnes juhul, kui lennukil on raadioside seadmed, mis on tavalistes käitamistingimustes vajalikud:
|
a) |
sidepidamiseks vastavate maapealsete teenistustega; |
|
b) |
sidepidamiseks vastava lennujuhtimisel kasutatava rajatisega mis tahes punktist kontrollitavas õhuruumis, kus plaanijärgselt hakatakse lende sooritama ja |
|
c) |
meteoroloogilise teabe vastuvõtmiseks. |
OPS 1.865
Side- ja navigatsiooniseadmed lendudeks instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei navigeerita visuaalsete orientiiride järgi
|
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei saa navigeerida visuaalsete orientiiride järgi üksnes juhul, kui lennukil on raadioside ja SSR transponder ning navigatsiooniseadmed, mis vastavad käitamispiirkondade lennuliiklusteenistuste nõuetele. |
|
b) |
Raadioseadmed. Käitajal tuleb tagada, et raadioseadmed koosnevad vähemalt:
|
|
c) |
Navigatsiooniseadmed. Käitaja tagab, et navigatsiooniseadmed
|
|
d) |
Käitaja võib käitada lennukit ilma raadiokompassi (ADF) süsteemita või lõike c punkti 1 alalõikes vi ja/või lõike c punkti 1 alalõikes vii nõutud navigatsiooniseadmeteta tingimusel, et lennukil on lennatava marsruudi jaoks lennuameti poolt lubatud alternatiivsed seadmed. Alternatiivsete seadmete töökindlus ja täpsus peavad võimaldama ohutut navigatsiooni kavandatud marsruudil. |
|
e) |
Käitaja tagab, et instrumentaallennureeglite (IFR) järgi käitatavate lennukite VHF sidepidamisseadmete, instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS) kursimajakas ja VHF ringsuunalise raadioseadme (VOR) vastvõtjate tüübid on sertifitseeritud vastavalt FM häirekindluse standarditele. |
OPS 1.866
Transpondriseadmed
|
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada üksnes juhul, kui lennukil on:
|
OPS 1.870
Täiendavad navigatsiooniseadmed käitamisteks MNPS õhuruumis
|
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada MNPS õhuruumis üksnes juhul, kui lennukil on navigatsiooniseadmed, mis vastavad ICAO dokumendis 7030 „Regionaalsed lisaprotseduurid” (Regional Supplementary Procedures) navigatsiooni tehnilistele karakteristikutele sätestatud minimaalsetele tingimustele. |
|
b) |
Käesolevas jaotises nõutud navigatsiooniseadmed peavad olema mõlemale piloodile nähtavad ja kasutatavad mõlema piloodi istmelt. |
|
c) |
MNPS-õhuruumis piiranguteta lendamiseks peavad lennukil olema kaks teineteisest sõltumatut suure tegevusraadiusega navigatsioonisüsteemi (LRNS — Long Range Navigation Systems). |
|
d) |
MNPS-õhuruumis teatud erimarsruutidel lendamiseks peab lennukil olema üks suure tegevusraadiusega navigatsioonisüsteem (LRNS), kui ei ole teisiti sätestatud. |
OPS 1.872
Seadmed lendamiseks vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga (RSVM) õhuruumis
|
a) |
Käitaja tagab, et vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga (RVSM) õhuruumis käitatavatel lennukitel on:
|
M ALAJAGU
LENNUKITE HOOLDUS
OPS 1.875
Üldnõuded
|
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada üksnes juhul, kui seda hooldab ja sellele väljastab hooldustõendeid niisugune ettevõte, mis on tegevusloa saanud vastavalt osa 145 nõuetele. Lennueelseid ülevaatusi ei pea tingimata tegema osa 145 nõuetele vastav ettevõte. |
|
b) |
Lennukite hooldusnõuded, mida tuleb täita OPS 1.180 sätestatud käitaja sertifitseerimise nõuetele vastamiseks, on sätestatud M osas. |
N ALAJAGU
LENNUMEESKOND
OPS 1.940
Lennumeeskonna koosseis
(Vt OPS 1.940 1. ja 2. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Minimaalne lennumeeskonna koosseis lendudeks instrumentaallennureeglite (IRF) järgi või öösel. Käitaja tagab, et lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel:
|
JAR-OPS 1.943
Käitajapoolne meeskonna koostöövõime (CRM) algkoolitus
|
a) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem käitajapoolset meeskonna koostöövõime (Crew Resource Management — CRM) algkoolitust läbi teinud (uued töötajad või olemasoleva personali liikmed), tuleb käitajal tagada, et selline meeskonnaliige lõpetab käitajapoolse meeskonna koostöövõime (CRM) algkoolituse kursuse. Uutel töötajatel tuleb lõpetada käitajapoolne CRM algkursus ühe aasta jooksul pärast tööle asumist. |
|
b) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem läbinud inimfaktoreid käsitlevat koolitust, siis tuleb tal enne käitajapoolset CRM algkoolitust lõpetada liinipiloodiloa (ATPL) omistamiseks ettenähtud teooriakursus, mis põhineb liinipiloodiloa (ATPL) väljaandmiseks nõutud inimvõimete ja nendest tulenevate piirangute programmil (vaata lennumeeskonna lubade väljaandmisele kehtivaid nõudeid) või ühendada inimfaktoreid käsitlev koolitus käitajapoolse meeskonna koostöövõime algkoolitusega. |
|
c) |
Meeskonna koostöövõime algkoolituse viib läbi vähemalt üks lennuametile vastuvõetav meeskonna koostöövõime (CRM) koolitaja, keda võivad spetsiifiliste valdkondade käsitlemisel abistada eksperdid. |
|
d) |
Meeskonna koostöövõime algkoolitus viiakse läbi lennutegevuskäsiraamatus toodud üksikasjaliku õppekava alusel. |
OPS 1.945
Ümberõpe ja kontroll
(Vt OPS 1.945 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Kui vahetatakse lennuki tüüpi või klassi, võib 1.965 lõikes b nõutud kontrolliga ühendada tüübi- või klassipädevuse lennuoskustesti, mis viiakse läbi vastavalt lennumeeskonna lubade väljaandmise suhtes kohaldatavate nõuetega. |
|
c) |
Omavahel võib liita käitaja ümberõppekursuse ning lennumeeskonna liikmetele lubade saamiseks nõutava tüübi- ja klassipädevuse kursuse. |
OPS 1.950
Erinevuste koolitus ja tutvumisõpe
|
a) |
Käitajal tagab, et lennumeeskonna liige teeb läbi:
|
|
b) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks, millal erinevuste koolitust ja tutvumisõpet nõutakse. |
OPS 1.955
Õhusõiduki kapteni määramine
|
a) |
Käitaja tagab, et teise piloodi määramiseks õhusõiduki kapteniks ja tema õhusõiduki kaptenina tööle asumiseks:
|
|
b) |
Eespool oleva lõike a punktis 2 nõutud meeskonna juhtimiskursuse sisu peab olema kindlaks määratud lennutegevuskäsiraamatus ning sellesse peab kuuluma vähemalt:
|
OPS 1.960
Õhusõiduki kaptenid, kellel on ametpiloodi luba
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
OPS 1.965
Regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine
(Vt OPS 1.965 1. ja 2. liide)
|
a) |
Üldnõuded. Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Käitajapoolne lennuoskuste tasemekontroll
|
|
c) |
Liinilennu kontroll. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi liinilennu kontrolli lennukil, et näidata oma oskusi lennutegevusraamatus kirjeldatud tavalistel liinilendudel. Liinilennu kontrolli tulemus kehtib 12 kuud lisaks sooritamise kuu ülejäänud päevadele. Juhul, kui liinilennu kontroll tehakse eelmise liinilennu kontrolli kehtimise viimase 3 kuu jooksul, kehtib selle tulemus alates selle sooritamise päevast ning kehtib kuni 12 kuu möödumiseni eelmise liinilennu kontrolli tulemuse aegumiskuupäevast. |
|
d) |
Avarii- ja päästevarustuse koolitus ning kontroll. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi koolituse ja kontrolli pardaloleva avarii- ja päästevarustuse asukoha ja kasutamise kohta. Avarii- ja päästevarustuse kontrolli tulemus kehtib 12 kuud, millele lisanduvad selle sooritamise kuu järelejäänud päevad. Juhul, kui kontroll sooritatakse eelmise avarii- ja päästevarustuse kontrolli kehtimise 3 viimase kuu jooksul, hakkab selle tulemus kehtima alates selle sooritamise päevast ning kestab kuni 12 kuu möödumiseni eelmise kontrolli tulemuse aegumiskuupäevast. |
|
e) |
Meeskonna koostöövõime koolitus (CRM). Käitaja tagab, et:
|
|
f) |
Maapealne koolitus ja täiendkoolitus. Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed teevad läbi maapealse koolituse ja täiendkoolituse vähemalt iga 12 kuu järel. Juhul, kui koolitus toimub 3 kalendrikuu jooksul enne 12 kuu möödumist, tuleb järgmine maapealne koolitus ja täiendkoolitus läbida eelmise koolituse kehtivuse lõppemise tähtajast arvates 12 kuu jooksul. |
|
g) |
Koolitus lennukil/õhusõidukit jäljendaval koolitusseadmel. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad vähemalt iga 12 kuu järel läbi koolituse lennukil/õhusõidukit jäljendaval koolitusseadmel (STD). Kui koolitus toimub 3 kalendrikuu jooksul enne 12 kuu möödumist eelmisest koolitusest, peab järgmine koolitus lennukil/õhusõidukit jäljendaval koolitusseadmel (STD) toimuma 12 kuu jooksul arvates eelmise koolituse kehtivuse lõppemise kuupäevast. |
OPS 1.968
Piloodi kvalifikatsioon tegutsemiseks ükskõik kummalt piloodikohalt
(Vt OPS 1.968 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
OPS 1.970
Hiljutine lennukogemus
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Lõike a punktides 1 ja 2 sätestatud 90-päevast ajavahemikku võib tüübipädevuse lennuõpetaja või kontrollpiloodi järelevalve all lennatavate liinilendude puhul pikendada kuni 120 päevani. 120 päevast pikema aja puhul loetakse hiljutise lennukogemuse nõue täidetuks, kui piloot teeb õppelennu või kasutab lennusimulaatorit või käitatavat tüüpi lennukit. |
OPS 1.975
Marsruutide ja lennuväljade kvalifikatsioon
|
a) |
Käitaja tagab, et enne kui piloot määratakse õhusõiduki kapteniks või piloodiks, kellele õhusõiduki kapten võib lennu juhtimise delegeerida, on ta omandanud küllaldased teadmised lennatava marsruudi ja lennuvälja (kaasa arvatud varulennuväljade) ning lennuväljade seadmete ja protseduuride kohta. |
|
b) |
Marsruutide ja lennuväljade kvalifikatsioon kehtib 12 kalendrikuud lisaks:
|
|
c) |
Marsruudi ja lennuvälja kvalifikatsiooni pikendatakse, kui eespool lõikes b toodud kehtivusaja jooksul lennatakse antud marsruudil või antud lennuväljale. |
|
d) |
Kui kvalifikatsiooni pikendatakse eelmise marsruudi ja lennuvälja kvalifikatsiooni kehtivuse viimase 3 kuu jooksul, algab kvalifikatsiooni kehtivusaeg selle pikendamise päevast ning kehtib 12 kuud alates eelmise kvalifikatsiooni kehtivuse aegumiskuupäevast. |
OPS 1.978
Täiustatud kvalifikatsiooniprogramm
|
a) |
OPS 1.965 ja 1.970 sätestatud kehtivusaegu võib pikendada, kui lennuamet on heaks kiitnud käitaja poolt kehtestatud täiustatud kvalifikatsiooniprogrammi. |
|
b) |
Täiustatud kvalifikatsiooniprogrammi peab kuuluma koolitus ja kontrollimine, mis kindlustab piloodi kompetentsuse taseme ja säilitab seda taset, mis ei tohi olla madalam OPS 1.945, 1.965 ja 1.970 sätestatust. |
OPS 1.980
Lendamine rohkem kui ühel tüübil või variandil
(Vt OPS 1.980 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et lennumeeskonna liige lendab enam kui ühte tüüpi või varianti õhusõidukil üksnes juhul, kui ta on pädev seda tegema. |
|
b) |
Kaaludes lendamise lubamist enam kui ühel tüübil või variandil tuleb käitajal tagada, et selline lendamine on põhjendatud, võttes arvesse asjassepuutuvate lennukite erinevusi ja/või sarnasust ning järgmisi asjaolusid:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et enam kui ühel tüübil või variandil lendav lennumeeskonna liige täidab kõiki alajaos N nende tüüpide või variantide kohta sätestatud nõudeid, välja arvatud juhul kui lennuamet on heaks kiitnud koolituse, kontrollimise ja hiljutise lennukogemusega seotud lennutundide ülekandmise/arvestamise korda. |
|
d) |
Käitajal määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks asjakohased protseduurid ja/või käitamispiirangud lendamiseks enam kui ühel tüübil või variandil. Need protseduurid ja piirangud kiidab heaks lennuamet ning need hõlmavad:
|
OPS 1.981
Lendamine kopteril ja lennukil
|
a) |
Kui lennumeeskonna liige lendab nii kopteritel kui ka lennukitel:
|
OPS 1.985
Koolitusdokumendid
|
a) |
Käitaja:
|
OPS 1.940 1. liide
Lennumeeskonna liikmete asendamine lennu ajal
|
a) |
Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige. |
|
b) |
Õhusõiduki kapteni asendamine
|
|
c) |
Miinimumnõuded piloodile, kes asendab õhusõiduki kaptenit:
|
|
d) |
Teise piloodi asendamine
|
|
e) |
Miinimumnõuded teise piloodi asenduspiloodile:
|
|
f) |
Süsteemi paneelioperaatori asendamine. Süsteemi paneelioperaatorit võib lennu ajal asendada pardainseneri lennundusloaga meeskonnaliige või lennuametile vastuvõetava kvalifikatsiooniga lennumeeskonna liige. |
OPS 1.940 2. liide
Ühest piloodist koosneva meeskonna lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel
|
a) |
OPS 1.940 lõike b punktis 2 nimetatud lennukeid võib instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel käitada ühest piloodist koosnev meeskond, kui on täidetud järgmised nõuded:
|
OPS 1.945 1. liide
Käitaja ümberõppekursus
|
a) |
Käitaja ümberõppekursus hõlmab järgmist:
|
|
b) |
Ümberõppekursus viiakse läbi eespool lõikes a toodud järjekorras. |
|
c) |
Pärast simulaatorõppel põhinevat ümberõppekursust tuleb piloodil:
|
|
d) |
Ümberõppekursusega tuleb liita meeskonna koostöövõime koolituse (CRM) teemad, mida peab õpetama sobiva kvalifikatsiooniga personal. |
|
e) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem läbinud käitaja ümberõppe kursust, tagab käitaja, et lisaks eespool olevas lõikes a toodule teeb lennumeeskonna liige läbi esmaabi-alase üldkoolituse ja vajaduse korral ka vette sooritatava hädamaandumise protseduure puudutava koolituse, kasutades selleks vastavat varustust vees. |
OPS 1.965 1. liide
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll — piloodid
|
a) |
Regulaarne korduvkoolitus — regulaarne korduvkoolitus peab koosnema järgmisest:
|
|
b) |
Regulaarne kontrollimine. Regulaarne korduvkontroll peab koosnema:
|
OPS 1.965 2. liide
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll — süsteemi paneelioperaatorid
|
a) |
Süsteemi paneelioperaatorite regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine peab vastama pilootidele kehtestatud nõuetele ja süsteemi paneelioperaatoritele kehtivatele täiendavatele nõuetele, välja arvatud need teemad, mis paneelioperaatoreid ei puuduta. |
|
b) |
Kui võimalik, peab süsteemi paneelioperaatorite regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine toimuma koos piloodi regulaarse korduvkoolituse ja kontrollimisega. |
|
c) |
Liinilennu kontrolli viib läbi käitaja poolt määratud ja lennuametile vastuvõetav õhusõiduki kapten või süsteemi paneelioperaatori tüübipädevuse lennuõpetaja või kontrollpiloot. |
OPS 1.968 1. liide
Piloodi kvalifikatsioon tegutsemiseks ükskõik kummalt piloodikohalt
|
a) |
Õhusõiduki kaptenid, kelle kohustuste hulka kuulub ka töötamine parempoolsel istmel ja teise piloodi ülesannete täitmine, või õhusõiduki kaptenid, kes koolitust ja kontrolle läbi viies istuvad parempoolsel istmel, peavad läbima lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud täiendava koolituse ja kontrolli koos käitajapoolsete lennuoskuse tasemekontrollidega, mis on sätestatud OPS 1.965 lõikes b. Selle täiendava koolituse hulka peavad kuuluma vähemalt järgmised teemad:
|
|
b) |
Kui manöövreid mittetöötava mootoriga sooritatakse lennukil, tuleb mootoririket jäljendada. |
|
c) |
Parempoolsel istmel töötamiseks peavad olema sooritatud ja kehtima ka kontrollid, mida OPS kohaselt nõutakse töötamiseks vasakul istmel. |
|
d) |
Piloot, kes asendab õhusõiduki kaptenit, peab olema OPS 1.965 lõikes b sätestatud käitajapoolse lennuoskuste tasemekontrolli ajal näidanud nende harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis tavaliselt ei kuulu asenduspiloodi kohustuste hulka. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi (näiteks autopiloodi tõttu), võib neid harjutusi ja protseduure sooritada ükskõik kummal istmel. |
|
e) |
Vasakul istmel tegutseval piloodil, kes ei ole õhusõiduki kapten, tuleb käitajapoolse lennuoskuse tasemekontrolli käigus näidata OPS 1.965 lõikes b nõuetes sätestatud harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis on tavaliselt mittepiloteeriva piloodina tegutseva õhusõiduki kapteni kohustused. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi (näiteks autopiloodi tõttu), võib neid harjutusi ja protseduure sooritada ükskõik kummal istmel. |
OPS 1.980 1. liide
Lendamine rohkem kui ühel tüübil või variandil
|
a) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühel lennukiklassil, -tüübil või variandil, mis on loetletud kehtivates lennumeeskonna lubade väljaandmist reguleerivates nõuetes ning mille kohta ei ole tema lennundusloal ühist kannet, tuleb käitajal täita järgmised nõuded:
|
|
b) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühel lennukitüübil või -variandil, mille kohta on tema lennundusloal üks või enam lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes (mitme piloodiga lennukitüüp) määratletud kannet, tagab käitaja, et:
Märkus Kui lennatakse lennukitel, mille kohta on lennundusoal rohkem kui üks kanne, siis vaata allpool olevaid lõikeid c ja d. |
|
c) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühel lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes loetletud lennukitüübil või variandil (ühe piloodiga tüübid ja mitme piloodiga tüübid), kuid mitte ühise lennundusloa kande alusel, tuleb käitajal täita:
|
|
d) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühel lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes loetletud lennukitüübil või variandil (mitme piloodiga tüübid), kuid mitte ühise lennundusloa kande alusel, tuleb käitajal täita järgmisi nõudeid:
|
|
e) |
Kui lennumeeskonna liige lendab mitmel lennukitüübil või -variandil, mis on määratletud lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes (ühe piloodiga klass ja mitme piloodiga tüüp), tuleb käitajal demonstreerida, et eriprotseduurid ja/või käitamispiirangud on heaks kiidetud vastavalt OPS 1.980 lõike d nõuetele. |
O ALAJAGU
SALONGIPERSONAL
OPS 1.988
Kohaldatavus
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed vastavad käesoleva alajao nõuetele ja kõikidele teistele salongipersonali liikmeid puudutavatele ohutusnõuetele.
Käesolevas määruses tähendab salongipersonali liige lennumeeskonda mittekuuluvat meeskonna liiget, kes reisijate ohutuse huvides täidab talle käitaja või õhusõiduki kapteni poolt määratud ülesandeid lennuki reisijatesalongis.
OPS 1.989
Identimine
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed kannavad käitaja salongipersonali vormi ja on reisijatele selgesti salongipersonali liikmena äratuntavad. |
|
b) |
Teised salongis tööülesandeid täitvad personali liikmed, näiteks meditsiinipersonal, julgestuspersonal, lapsehoidjad, saatjad, tehniline personal, meelelahutuspersonal ja tõlgid ei kanna vormi, mille järgi reisijad võiksid eristada neid kui salongipersonali liikmeid, välja arvatud juhul kui nad vastavad käesoleva alajao nõuetele ja teistele käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. |
OPS 1.990
Salongipersonali suurus ja koosseis
|
a) |
Käitaja ei või käitada lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 19 ja millel on üks või enam reisijat, üksnes juhul, kui meeskonnas on vähemalt üks salongipersonali liige, kes täidab reisijate ohutuse huvides lennutegevuskäsiraamatus kindlaksmääratud ülesandeid. |
|
b) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel tuleb käitajal tagada, et minimaalne salongipersonali liikmete arv oleks suurem kui:
|
|
c) |
Erandolukordades võib lennuamet käitajalt nõuda täiendavate salongipersonali liikmete määramist meeskonda. |
|
d) |
Ettenägematute asjaolude korral võib nõutud minimaalset salongipersonali liikmete arvu vähendada, tingimusel et:
|
|
e) |
Kui käitaja kasutab füüsilisest isikust ettevõtjate ja/või vabakutseliste või osalise tööajaga salongipersonali liikmete teenuseid, tuleb tal tagada, et järgitakse alajao O nõudeid. Sellistel juhtudel tuleb erilist tähelepanu pöörata õhusõidukite tüüpide või variantide koguarvule, millel salongipersonali liige võib ärilises lennutranspordis lennata. See arv ei tohi ületada OPS 1.1030 nõuetes sätestatut ka siis, kui tema teenuseid kasutab veel teine käitaja. |
OPS 1.995
Miinimumnõuded
Käitaja tagab, et salongipersonali liikmed:
|
a) |
on vähemalt 18-aastased; |
|
b) |
on läbinud korrapäraste ajavahemike järel lennuameti poolt nõutava tervisekontrolli või terviseseisundi hindamise, et kontrollida nende terviseseisundi sobivust oma ülesannete täitmiseks; |
|
c) |
salongipersonal on edukalt läbinud algkoolituse vastavalt OPS 1.1005 nõuetele ja omab ohutusalase koolituse läbimise tunnistust; |
|
d) |
salongipersonal on läbinud asjakohase ümberõppe ja/või erinevuste koolituse, mis hõlmab vähemalt OPS 1.1010 loetletud teemasid; |
|
e) |
salongipersonal on läbinud regulaarse korduvkoolituse vastavalt OPS 1.1015 nõuetele; |
|
f) |
salongipersonal on pädev täitma oma ülesandeid vastavalt lennutegevuskäsiraamatus toodud korrale. |
OPS 1.1000
Salongipersonali vanemliikmed
|
a) |
Kui salongipersonali koosseisu on tööle määratud rohkem kui üks liige, tuleb käitajal määrata salongipersonali vanem. Lendudel rohkem kui ühe salongipersonali liikmega, kus nõuete kohaselt on vaja vaid üht, määrab käitaja ühe salongipersonali liikme vastutavaks õhusõiduki kapteni ees. |
|
b) |
Salongipersonali vanem vastutab õhusõiduki kapteni ees lennutegevuskäsiraamatus ettenähtud reisijatesalongi tavaprotseduuride ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise ja koordineerimise eest. Turbulentsuse ajal olukorras, kui lennumeeskonnalt ei ole edastatud mingeid juhiseid, on salongipersonali vanemal õigus katkestada kõik ohutusega mitte seotud tegevused ning teatada lennumeeskonnale, milline on tekkinud turbulentsi tase ja kas on vaja lülitada sisse tabloo turvavööde kinnitamise nõudega. Seejärel tuleks salongipersonalil julgestada reisijatesalong ja muud vajalikud alad. |
|
c) |
Kui OPS 1.990 nõuete järgi peab meeskonnas olema rohkem kui üks salongipersonali liige, määrab käitaja salongipersonali vanemaks üksnes sellise isiku, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus salongipersonali liikmena ja kes on lõpetanud vastava kursuse, mis hõlmab vähemalt järgmist:
|
|
d) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mille järgi salongipersonali vanema kohale valitakse järgmine kõige sobivama kvalifikatsiooniga salongipersonali liige juhul, kui ametisolev salongipersonali vanem ei ole võimeline edasi töötama. Need protseduurid peavad olema lennuametile vastuvõetavad ja nende kehtestamisel tuleb arvesse võtta salongipersonali liikme töökogemust. |
|
e) |
Meeskonna koostöövõime (CRM) koolitus: käitaja tagab, et koolituses hõlmab kõiki teemasid, mis on toodud OPS 1.1005/1.1010/1.1015 2. liite tabeli 1 veerus a, ning neid käsitletakse salongipersonali vanema kursusel veerus f nõutud tasemel. |
OPS 1.1002
Lennud ühe salongipersonali liikmega
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik uued salongipersonali liikmed, kellel ei ole eelnevat võrdväärset töötamise kogemust, läbivad enne ainsa salongipersonali liikmena tööleasumist:
|
|
b) |
Enne kui salongipersonali liige määratakse ainsa salongipersonali liikmena õhusõidukile tööle, tuleb käitajal tagada, et see salongipersonali liige on pädev täitma oma ülesandeid vastavalt lennutegevuskäsiraamatus toodud korrale. Sobilikkus tööks ainsa salongipersonali liikmena määratletakse salongipersonali valiku, töölevõtmise, koolituse ja nende pädevuse hindamise kriteeriumitega. |
OPS 1.1005
Ohutusalane algkoolitus
(Vt OPS 1.1005 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et enne ümberõppe alustamist on kõik salongipersonali liikmed edukalt läbinud ohutusalase algkoolituse, mis hõlmab vähemalt OPS 1.1005 1. liites loetletud teemasid. |
|
b) |
Koolituskursuse viib läbi lennuameti otsusel ja tingimusel, et kursuse on lennuamet heaks kiitnud kas:
|
|
c) |
Algkoolituse kursuste programm ja ülesehitus peavad vastama kehtivatele nõuetele ja need peab lennuamet eelnevalt heaks kiitma. |
|
d) |
Vastavalt lennuameti otsusele annab kas lennuamet, käitaja või kursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon ohutusalase koolituse läbimise tunnistuse salongipersonali liikmele, kes on läbinud ohutusalase algkoolituse ning teinud edukalt läbi OPS 1.1025 nimetatud kontrolli. |
|
e) |
Kui lennuamet delegeerib käitajat või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni andma salongipersonali liikmele ohutusalase koolituse läbimise tunnistuse, peab tunnistustel olema selge viide lennuameti heakskiidule. |
OPS 1.1010
Ümberõpe ja erinevuste koolitus
(Vt OPS 1.1010 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed on läbinud vastavalt kehtivatele eeskirjadele asjakohase ümberõppe ja erinevuste koolituse, mis hõlmavad vähemalt OPS 1.1010 1. liites loetletud teemasid. Koolituskursus peab olema kirjeldatud lennutegevuskäsiraamatus. Lennuamet peab koolituskursuse programmi ja ülesehituse eelnevalt heaks kiitma.
|
|
b) |
Käitajal tuleb kindlaks määrata ümberõppe ja erinevuste koolituse sisu, võttes arvesse salongipersonali varasemat töökogemust, mis on OPS 1.1035 nõuete kohaselt kantud salongipersonali koolitusdokumentidesse. |
|
c) |
Ilma et see piiraks OPS 1.995 lõike c kohaldamist, võib algkoolitust (OPS 1.1005) ning ümberõppe ja erinevuste koolitust (OPS 1.1010) omavahel kombineerida. |
|
d) |
Käitaja tagab, et:
|
|
e) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed teevad enne esmakordset töölemääramist läbi käitaja meeskonna koostöövõime koolituse ja lennukitüübi kohase meeskonna koostöövõime koolituse vastavalt OPS 1.1010 lõike j 1. liite nõuetele. Sellel osal salongipersonalist, kes juba töötavad käitaja juures salongipersonali liikmetena, kuid ei ole varem käitaja meeskonna koostöövõime koolitust läbi teinud, tuleb see koolitus lõpetada järgmise nõutava regulaarse korduvkoolituse ja kontrollimise ajaks vastavalt OPS 1.1010 lõike j 1. liite nõuetele, kaasa arvatud lennukitüübi kohane meeskonna koostöövõime koolitus, kui see on asjakohane. |
OPS 1.1012
Tutvumislennud
Käitaja tagab, et pärast ümberõpet tutvuvad kõik salongipersonali liikmed lennukiga enne kui nad asuvad tööle OPS 1.990 kohaselt nõutud minimaalse salongipersonali arvuga meeskonna koosseisus.
OPS 1.1015
Regulaarne korduvkoolitus
(Vt OPS 1.1015 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed läbivad vastavalt OPS 1.1015 I liite nõuetele regulaarse korduvkoolituse, mis hõlmab kõikidele salongipersonali liikmetele määratud tegevusi tava- ja hädaolukordade protseduurides, ning |
|
b) |
et lennuameti kinnitatud regulaarne korduvkoolituse ja kontrollimise kava sisaldab teoreetilist õpet ja praktilist koolitust koos individuaalse praktikaga, nagu on kirjeldatud OPS 1.1015 I liites. |
|
c) |
OPS 1.1025 nõuetes ette nähtud regulaarse korduvkoolituse ja sellega seotud kontrolli kehtivusaeg on 12 kuud, sellele lisanduvad koolituse või kontrolli sooritamise kuu ülejäänud päevad. Kui kontroll tehakse eelmise kontrolli kehtivuse 3 viimase kuu jooksul, kehtib uue kontrolli tulemus alates kontrolli läbimise päevast ning kestab kuni 12 kuu möödumiseni eelmise kontrolli aegumiskuupäevast. |
OPS 1.1020
Täiendkoolitus
(Vt OPS 1.1020 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed, kes ei ole rohkem kui 6 kuu jooksul täitnud ühtegi lendudega seotud tööülesannet, kuid kelle eelmine OPS 1.1025 lõike b punktis 3 ettenähtud kontrolli tulemus on veel kehtiv, teevad läbi lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud täiendkoolituse vastavalt OPS 1.1020 1. liite nõuetele. |
|
b) |
Käitaja tagab, et kui salongipersonali liige, kes ei ole viimase 6 kuu jooksul töötanud OPS 1.990 lõike b kohaselt nõutava salongipersonali liikmena, kuid ei ole puudunud kõikidelt lennuga seotud ülesannete täitmiselt, teeb see salongipersonali liige enne konkreetsel lennukitüübil salongipersonali liikmena tööle asumist läbi kas:
|
OPS 1.1025
Kontrollid
|
a) |
Vastavalt lennuameti otsusele tagab kas lennuamet, käitaja või koolituskursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, et OPS 1.1005, 1.1010, 1.1015 ja 1.1020 nõutud koolituse ajal või selle järel kontrollitakse kõiki salongipersonali liikmeid läbitud koolituse ulatuses selleks, et veenduda nende oskuses täita ohutusalaseid tööülesandeid tava- ja hädaolukordades. Vastavalt lennuameti otsusele tagab kas lennuamet, käitaja või koolituskursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, et neid kontrolle viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga töötajad. |
|
b) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed teevad läbi järgmised kontrollid:
|
OPS 1.1030
Lendamine rohkem kui ühel tüübil või variandil
|
a) |
Käitaja tagab, et salongipersonali liige töötab kuni kolmel lennukitüübil; neljal lennukitüübil võib salongipersonali liige töötada lennuameti loal, tingimusel et nendest vähemalt kahel tüübil:
|
|
b) |
Lõike a kohaldamisel loetakse lennukitüübi variante erinevateks tüüpideks juhul, kui nad ei ole sarnased kõikides allpool loetletud aspektides:
|
OPS 1.1035
Koolitusdokumendid
Käitaja:
|
1) |
dokumenteerib kõik OPS 1.1005, 1.1010, 1.1015, 1.1020 ja 1.1025 alusel nõutavad koolitused ja kontrollid; |
|
2) |
säilitab ohutuskoolituse läbimise tunnistusi; |
|
3) |
hoiab ajakohasena koolitusdokumente ja tervisekontrolli või -hindamise dokumente, näidates koolitusdokumentide puhul ära ümberõppe, erinevuste koolituse ja regulaarse korduvkoolituse kuupäevad ja sisu; |
|
4) |
teeb salongipersonali liikme palvel talle kättesaadavaks kõik teda puudutavad dokumendid algkoolituse, ümberõppe ning regulaarse korduvkoolituse ja kontrollide kohta. |
OPS 1.1005 1. liide
Ohutusalane algkoolitus
OPS 1.1005 nimetatud ohutusalase algkoolituse kursuse raames tuleb läbi võtta vähemalt järgmised teemad:
|
a) |
Tule- ja suitsutõrje koolitus:
|
|
b) |
Päästeõppus vees: Isikliku päästevarustuse vees selgapanemise ja ujuvvahendite kasutamise harjutamine; enne, kui salongipersonali liikmed asuvad esmakordselt tööle päästeparvedega või teiste sarnaste päästevahenditega varustatud lennukil, tuleb neile õpetada selle varustuse kasutamist ning lasta neil selle kasutamist vees harjutada; |
|
c) |
Päästeõppus: Ellujäämiskoolitus vastavalt käitamispiirkonna tingimustele (näiteks polaaralad, kõrb, džungel või meri); |
|
d) |
Meditsiinilised aspektid ja esmaabi:
|
|
e) |
Reisijate kohtlemine:
|
|
f) |
Sidepidamine: Koolitusel rõhutatakse salongipersonali ja lennumeeskonna vahelise efektiivse sidepidamise tähtsust, sealhulgas käsitletakse sidevahendite, ühise suhtlemiskeele ja terminoloogia kasutamist. |
|
g) |
Distsipliin ja kohustused:
|
|
h) |
Meeskonna koostöövõime:
|
OPS 1.1010 1. liide
Ümberõpe ja erinevuste koolitus
|
a) |
Üldnõuded Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Tule- ja suitsutõrjealane koolitus Käitaja tagab, et koolitusel:
|
|
c) |
Uste ja väljapääsude kasutamine Käitaja tagab, et:
|
|
d) |
Evakueerimise liugraja kasutamise koolitus Käitaja tagab, et:
|
|
e) |
Evakueerimise ja muude hädaolukordade protseduurid Käitaja tagab, et:
|
|
f) |
Inimeste juhendamine Käitaja tagab et õpetatakse, kuidas vastavalt lennukitüübile inimesi erinevates hädaolukordades tegelikult juhendada. |
|
g) |
Piloodi teovõimetus Kui lennumeeskonna minimaalne koosseis on kuni kaks liiget, tagab käitaja, et kõigile salongipersonali liikmetele õpetatakse lennumeeskonna liikme teovõimetuse protseduure ning kuidas tuleb kasutada istmete turvavöösid ja kinnitusrihmade mehhanisme. Lennumeeskonna liikmete hapnikusüsteemide kasutamise koolitus ja lennumeeskonna liikmete kontroll-nimekirjade kasutamise koolitus, kui seda nõutakse käitaja standardsetes käitamisprotseduurides (SOP), tuleb korraldada näitliku praktilise demonstratsioonina. |
|
h) |
Ohutusvarustus Käitaja tagab, et kõikidele salongipersonali liikmetele õpetatakse ja näidatakse, kus tegelikult asub ohutusvarustus ja kuidas seda kasutada, sealhulgas:
|
|
i) |
Reisijate informeerimine/ohutusvõtete demonstratsioon Käitaja tagab, et salongipersonali koolitatakse OPS 1.285 nõuete järgi reisijate informeerimiseks ja juhendamiseks nii tava- kui hädaolukordades. |
|
j) |
Meeskonna koostöövõime (CRM) Käitaja tagab, et:
|
OPS 1.1015 1. liide
Regulaarne korduvkoolitus
|
a) |
Käitaja tagab, et regulaarse korduvkoolituse viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga isikud. |
|
b) |
Käitaja tagab, et iga 12 kuu järel toimuva praktilise koolituse kavasse kuuluvad:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et ajavahemike järel, mis ei ületa kolme aastat, kuuluvad regulaarse korduskoolituse kavasse ka:
|
|
d) |
Käitaja tagab, et salongipersonali liikmete koolitusse kuuluvad kõik asjakohased OPS 1 lisa III nõuded. |
OPS 1.1020 1. liide
Täiendkoolitus
Käitaja tagab, et täiendkoolituse viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga isikud ja selle läbivad kõik salongipersonali liikmed ning see hõlmab vähemalt järgmist:
|
1) |
hädaolukorra protseduurid, sealhulgas piloodi teovõimetuse korral; |
|
2) |
evakueerimise protseduurid, sealhulgas rahvahulga juhendamise võtted; |
|
3) |
reisijate evakueerimiseks kõikide tava- ja avariiväljapääsude kasutamine ja avamine lennukil või seda jäljendaval õppevahendil; |
|
4) |
kõikide teiste väljapääsude, sealhulgas kabiini akende toimimise demonstreerimine ja |
|
5) |
ohutusvarustuse, sealhulgas hapnikusüsteemide, asukoht ja kasutamine ning päästevestide selgapanek, portatiivsete hapnikuaparaatide ja hingamisteede portatiivsete kaitsevahendite kasutamine. |
OPS 1.1005/1.1010/1.1015 2. liide
Koolitus
|
1) |
Meeskonna koostöövõime (CRM) koolituse kava koos meeskonna koostöövõime metoodika ja mõistetega peab olema toodud lennutegevuskäsiraamatus. |
|
2) |
Tabelis 1 on toodud meeskonna koostöövõime koolitusteemasid, mida tuleb erinevat liiki koolitustel käsitleda. Tabel 1. Meeskonna koostöövõime (CRM) koolitus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
P ALAJAGU
KÄSIRAAMATUD, TEHNILISED PÄEVIKUD JA DOKUMENDID
OPS 1.1040
Üldnõuded lennutegevuskäsiraamatule
|
a) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamat sisaldab kõiki juhendeid ja teavet, mis on vajalik käitavale personalile oma kohustuste täitmiseks. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu sisu, sealhulgas kõikide selle muudatuste ja paranduste sisu ei oleks vastuolus lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) tingimuste ega ühegi kehtiva eeskirjaga ning oleks vastuvõetav lennuametile või vajaduse korral lennuameti poolt heaks kiidetud. |
|
c) |
Kui lennuamet ei ole teisiti lubanud või kui siseriiklike õigusaktidega ei ole teisiti sätestatud, peab käitaja koostama oma lennutegevuskäsiraamatu inglise keeles. Lisaks sellele võib käitaja nimetatud käsiraamatu või selle osad tõlkida mingisse teise keelde ja kasutada neid selles keeles. |
|
d) |
Kui käitajal peaks tekkima vajadus uue lennutegevuskäsiraamatu koostamiseks või selle peamiste osade/üksikute köidete uuendamiseks, peab ta täitma eelpooltoodud lõike c nõudeid. |
|
e) |
Käitaja lennutegevuskäsiraamat võib koosneda mitmest eraldi köitest. |
|
f) |
Käitaja tagab, et kogu käitavale personalile on kergesti kättesaadavad lennutegevuskäsiraamatu kõik need osad, mis puudutavad nende tööülesandeid. Lisaks sellele peab käitaja vastavalt vajadusele andma meeskonnaliikmetele lennutegevuskäsiraamatu A ja B osade või nende alajagude koopiad isiklikuks kasutamiseks. |
|
g) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatut muudetaks ja täiendataks nii, et selles sisalduvad juhendid ja teave oleksid ajakohased. Käitaja tagab, et kogu käitavat personali teavitatakse muudatustest, mis puudutavad nende töökohustusi. |
|
h) |
Kõikidel isikutel, kellel on lennutegevuskäsiraamat või selle mingi osa, tuleb hoida seda ajakohasena, täiendades seda käitaja poolt tehtud muudatuste ja täiendustega. |
|
i) |
Käitajal tuleb kavandatavad muudatused ja täiendused enne nende kehtimahakkamist esitada lennuametile. Kui muudatus puudutab ükskõik millist lennutegevuskäsiraamatu osa, mis vastavalt OPS nõuetele peab olema heaks kiidetud, tuleb heakskiit saada enne muudatuse jõustumist. Kui muudatusi või täiendusi on ohutuse huvides vaja teha otsekohe, võib need kohe avaldada ja rakendada juhul, kui nõutava heakskiidu saamiseks on taotlus esitatud. |
|
j) |
Käitaja viib lennutegevuskäsiraamatusse sisse kõik lennuameti poolt nõutud muudatused ja täiendused. |
|
k) |
Käitaja peab tagama, et kogu heakskiidetud dokumentidest võetud informatsioon ning kõik heakskiidetud dokumentidesse tehtud muudatused kajastuvad lennutegevuskäsiraamatus õigesti ning et lennutegevuskäsiraamatus olev informatsioon ei ole vastuolus ühegi heakskiidetud dokumendiga. See nõue ei takista siiski käitajal rangemate andmete ja protseduuride kasutamist. |
|
l) |
Käitaja peab tagama, et lennutegevuskäsiraamatu sisu on esitatud kujul, mida on lihtne kasutada. Lennutegevuskäsiraamatu ülesehituse kavandamisel tuleb järgida inimfaktori põhimõtteid. |
|
m) |
Paberkandjal oleva lennutegevuskäsiraamatu asemel võib lennuamet lubada käitajal esitada oma lennutegevuskäsiraamatut või selle osasid ka mingil teisel kujul. Sellisel juhul tuleb lennutegevuskäsiraamatule tagada vastuvõetava tasemega juurdepääs, kasutatavus ning usaldatavus. |
|
n) |
Lennutegevuskäsiraamatu kasutamine lühendatud kujul ei vabasta käitajat OPS 1.130 nõuete täitmisest. |
OPS 1.1045
Lennutegevuskäsiraamatu ülesehitus ja sisu
(Vt OPS 1.1045 1. liide)
|
a) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu põhiline ülesehitus on järgmine:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu sisu vastab OPS 1.1045 1. liite nõuetele ning on kooskõlas lennutegevuse piirkonna ja liigiga. |
|
c) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu üksikasjalik ülesehitus on lennuametile vastuvõetav. |
OPS 1.1050
Lennukikäsiraamat
Kõikide lennukite kohta, mida käitaja käitab, tuleb tal pidada kehtivat ja heakskiidetud lennuki- käsiraamatut või sellega võrdväärset dokumenti.
OPS 1.1055
Lennupäevik
|
a) |
Käitaja säilitab iga sooritatud lennu kohta lennupäeviku vormis järgmise teabe:
|
|
b) |
Lennuamet võib lubada käitajal lennuki lennupäevikut või selle osasid mitte pidada juhul, kui asjakohane teave on kättesaadav teistes dokumentides. |
|
c) |
Käitaja tagab, et kõik sissekanded tehakse koheselt, õiges ajalises järjestuses ning püsivatena. |
OPS 1.1060
Operatsiooniline lennuplaan
|
a) |
Käitaja peab tagama, et operatsiooniline lennuplaan ja lennu ajal tehtavad kanded sisaldavad järgmist teavet:
|
|
b) |
Operatsioonilisest lennuplaanist võib välja jätta punktid, mis on hõlpsasti kättesaadavad teistest dokumentidest, mõnest teisest vastuvõetavast allikast või mis ei ole antud lennu liigi puhul asjassepuutuvad. |
|
c) |
Käitaja peab tagama, et operatsiooniline lennuplaan ja selle kasutamine oleksid kirjeldatud käitaja lennutegevuskäsiraamatus. |
|
d) |
Käitaja tagab, et kõik kanded operatsioonilisse lennuplaani tehakse seostatult, õiges ajalises järjestuses ning püsivatena. |
OPS 1.1065
Dokumentide säilitamise aeg
Käitaja tagab, et kõiki dokumente ning kogu asjakohast käitamisalast ja tehnilist teavet iga üksiku lennu kohta säilitatakse OPS 1.0165 1. liites ettenähtud aja jooksul.
OPS 1.1070
Käitaja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat
Käitajal tuleb pidada kehtivat ja heaks kiidetud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatut vastavalt M osa jaotise M.A.704 nõuetele.
OPS 1.1071
Lennuki tehniline päevik
Käitajal tuleb pidada lennuki tehnilist päevikut vastavalt OPS 1.915 nõuetele.
OPS 1.1045 1. liide
Lennutegevuskäsiraamatu sisu
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatus on allpool loetletud osad.
A. ÜLDOSA
0. LENNUTEGEVUSKÄSIRAAMATU HOIDMINE JA KONTROLLIMINE
0.1. Sissejuhatus
|
a) |
Kinnitus, et lennutegevuskäsiraamat vastab kõigi kehtivate õigusaktide nõuetele ning lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) tingimustele. |
|
b) |
Kinnitus, et lennutegevuskäsiraamatus sisalduvad käitamisjuhendid, mida peab täitma asjaomane personal. |
|
c) |
Lennutegevuskäsiraamatu osade loetelu, nende sisu, rakendamise ja kasutamise lühikirjeldus. |
|
d) |
Lennutegevuskäsiraamatu kasutamiseks vajalike mõistete ja terminite selgitused ja definitsioonid. |
0.2. Muudatuste ja täienduste tegemise kord
|
a) |
Isiku(te) andmed, kes vastutavad muudatuste ja täienduste väljaandmise ja sisseviimise eest. |
|
b) |
Muudatuste ja täienduste register koos nende sisseviimise ja jõustumise kuupäevadega. |
|
c) |
Kinnitus, et käsitsi kirjutatud muudatused ja täiendused ei ole lubatud, välja arvatud olukordades, mis nõuavad koheseid muudatusi või täiendusi lennuohutuse huvides. |
|
d) |
Lehekülgede tähistamise ja lehekülgede jõustumiskuupäevade süsteemi kirjeldus. |
|
e) |
Kehtivate lehekülgede loetelu. |
|
f) |
Muudatuste tähistamine (tekstiga lehekülgedel ja vastavalt vajadusele ka kaartidel ning diagrammidel). |
|
g) |
Ajutised täiendused. |
Käsiraamatute, muudatuste ja paranduste levitamise süsteemi kirjeldus.
1. ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA PERSONALI VASTUTUS
|
1.1. |
Ettevõtte struktuur. Ettevõtte organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, sealhulgas ettevõtte üldine struktuuriskeem ning lennutegevusosakonna struktuuriskeem. Ettevõtte struktuuriskeem peab kajastama suhteid lennutegevusosakonna ja ettevõtte teiste osakondade vahel. Eelkõige tuleb esile tuua kõikide nende üksuste, osakondade jne lennutegevuse ohutust puudutavad alluvus- ja aruandlussuhted. |
|
1.2. |
Tegevusvaldkondade juhid. Tegevusvaldkondade juhtide nimed, kes vastutavad lennutegevuse, hooldustööde süsteemi, meeskonna koolituse ja maapealse tegevuse eest, nii nagu see on ette nähtud OPS 1.175 lõikes i, kaasa arvatud nende tööülesannete ja vastutusala kirjeldus. |
|
1.3. |
Lennutegevust juhtiva personali vastutus ja kohustused. Lennutegevust juhtiva personali lennutegevuse ohutuse ja kehtivate eeskirjade täitmisega seotud tööülesannete, vastutuse ja volituste kirjeldus. |
|
1.4. |
Õhusõiduki kapteni õigused, kohustused ja vastutus. Õhusõiduki kapteni kindlaksmääratud õigused, kohustused ja vastutus. |
|
1.5. |
Meeskonnaliikmete (v.a õhusõiduki kapten) kohustused ja vastutus. |
2. LENNUTEGEVUSE KONTROLLIMINE JA JÄRELEVALVE
|
2.1. |
Käitajapoolne lennutegevuse järelevalve. Käitaja järelevalve süsteemi kirjeldus (vt OPS 1.175 lõiget g), kus peab olema näidatud, kuidas teostatakse lennutegevuse ohutuse ja personali kvalifikatsiooni järelevalvet. Eelkõige tuleb kirjeldada protseduure, mis on seotud järgmiste valdkondadega:
|
|
2.2. |
Täiendavate käitamisjuhendite kehtestamise ja informatsiooni edastamise kord. Igasuguse informatsiooni, mis sisaldab käitamiseks vajalikku teavet, kuid ei kuulu lennutegevuskäsiraamatusse, kasutuselevõtmise süsteemi kirjeldus, kaasa arvatud nimetatud informatsiooni rakendamine ja vastutus selle kehtestamise eest. |
|
2.3. |
Õnnetuste vältimise ja lennuohutuse tagamise programm. Lennuohutuse programmi põhiküsimuste kirjeldus. |
|
2.4. |
Lennutegevuse kontrollimine. Protseduuride ja vastutuse kirjeldus, mis on vajalikud lennuohutust tagava käitamiskontrolli läbiviimiseks. |
|
2.5. |
Lennuameti õigused. Lennuameti õiguste kirjeldus ja juhendid personalile, kuidas hõlbustada lennuameti töötajate poolt tehtavaid inspekteerimisi. |
3. KVALITEEDISÜSTEEM
Vastuvõetud kvaliteedisüsteemi kirjeldus, sealhulgas vähemalt:
|
a) |
kvaliteedipoliitika; |
|
b) |
ettevõtte kvaliteedisüsteemi kirjeldus ja |
|
c) |
kohustuste ja vastutuse jaotus. |
4. MEESKONNA KOOSSEIS
|
4.1. |
Meeskonna koosseis. Selgitus metoodika kohta, mille järgi määratakse meeskonna koosseis, arvestades järgmist:
|
|
4.2. |
Õhusõiduki kapteni ametisse määramine. Reeglid, mida kohaldatakse õhusõiduki kapteni määramisel. |
|
4.3. |
Lennumeeskonna teovõimetus. Juhendid alluvusjärjestuse kohta juhul, kui lennumeeskond muutub teovõimetuks. |
|
4.4. |
Lendamine enam kui ühel lennukitüübil. Kinnitus, mis näitab, milliseid lennukeid loetakse ühte tüüpi kuuluvateks järgmistel eesmärkidel:
|
5. KVALIFIKATSIOONINÕUDED
|
5.1. |
Käitavalt personalilt töökohustuste täitmiseks nõutav lennunduslubade, pädevus(t)e, kvalifikatsiooni/pädevuse (näiteks marsruutide ja lennuväljade osas), kogemuse, koolituse, kontrollimise ja viimaste kogemuste kirjeldus. Arvesse tuleb võtta lennuki tüüpi, lennu liiki ja meeskonna koosseisu. |
|
5.2. |
Lennumeeskond
|
|
5.3. |
Salongipersonal
|
|
5.4. |
Koolitus-, kontroll- ja järelevalvepersonal
|
|
5.5. |
Muu käitav personal |
6. ABINÕUD MEESKONNA TERVISE KAITSEKS
|
6.1. |
Abinõud meeskonna tervise kaitseks. Asjaomased eeskirjad ja juhendid meeskonnaliikmete tervise osas, mis puudutavad:
|
7. LENNUAJA PIIRANGUD
|
7.1. |
Lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeaeg. Käitaja poolt vastavalt kehtivatele nõuetele väljatöötatud süsteem. |
|
7.2. |
Lennu- ja tööaja pikendamine ja/või puhkeaja lühendamine. Tingimused, mille puhul lennu- ja tööaega võib pikendada või puhkeaega lühendada, ning nendest muudatustest teatamise kord. |
8. KÄITAMISPROTSEDUURID
8.1. Lennuks ettevalmistamise juhendid. Vastavalt lennule:
|
8.1.1. |
Minimaalsed lennukõrgused. Minimaalsete kõrguste määramise ja kasutamise meetodite kirjeldus, sealhulgas:
|
|
8.1.2. |
Kriteeriumid ja vastutus lennuväljade kasutamise lubamisel, arvestades alajagude D, E, F, G, H, I ja J kohaldatavaid nõudeid. |
|
8.1.3. |
Lennuväljade käitamismiinimumide kehtestamise metoodika. Meetod instrumentaallennureeglite (IFR) järgi sooritatavate lendude lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamiseks vastavalt OPS 1 alajao E nõuetele. Arvesse tuleb võtta nähtavuse ja/või raja nähtavuse (RVR) kindlaksmääramise korda ning piloodi poolt kindlakstehtud tegeliku nähtavuse rakendamise protseduure, teatatud andmeid nähtavuse kohta ja nähtavuse kohta rajal. |
|
8.1.4. |
Marsruudi käitamismiinimumid visuaallendudele või lendude visuaalsete osade kohta; kui kasutatakse ühemootorilist lennukit, siis juhendid marsruudi valimiseks pidades silmas maapinna võimalusi ohutuks hädamaandumiseks. |
|
8.1.5. |
Lennuvälja ja marsruudi käitamismiinimumide esitamine ja kasutamine. |
|
8.1.6. |
Meteoroloogilise teabe tõlgendamine. Selgitav materjal lennutegevuse piirkonda puudutavate meteoroloogiliste (MET) prognooside ja ettekannete dekodeerimise kohta, sealhulgas tinglike väljendite tõlgendamine. |
|
8.1.7. |
Kütuse, õli ja metanooli vesilahuse koguse määramine. Metoodika, mille järgi määratakse pardalevõetava kütuse, õli ja metanooli vesilahuse kogused ning jälgitakse neid lennu ajal. See osa peab sisaldama ka juhendeid, kuidas mõõta ja jaotada pardalolevaid vedelikke. Nendes juhendites peab olema arvesse võetud kõiki olukordi, mis võivad lennu ajal ette tulla, sealhulgas marsruudi muutmine lennu ajal ning lennuki ühe või enama mootori rike. Kirjeldada tuleb ka süsteemi, kuidas hoitakse kütuse ja õli kohta registreeritud andmeid. |
|
8.1.8. |
Mass ja raskuskese. Massi ja raskuskeskme üldised põhimõtted, sealhulgas:
|
|
8.1.9. |
Lennuliiklusteenistuse (ATS) lennuplaan. Lennuliiklusteenistuse lennuplaani ettevalmistamise ja selle esitamise protseduurid ja vastutus. Tegurid, millega tuleb arvestada nii üksikute kui ka korduvplaanide esitamisel. |
|
8.1.10. |
Operatsiooniline lennuplaan. Protseduurid ja vastutus operatsioonilise lennuplaani ettevalmistamisel ja aktsepteerimisel. Tuleb kirjeldada operatsioonilise lennuplaani kasutamist ja esitada kasutuselolevate operatsiooniliste lennuplaanide vormide näidised. |
|
8.1.11. |
Käitaja lennuki tehniline päevik. Kirjeldada tuleb vastutust käitaja lennuki tehnilise päeviku ja selle kasutamise eest ning esitada kasutuseloleva vormi näidised. |
|
8.1.12. |
Loetelu dokumentidest, vormidest ja täiendavas infost, mis peab olema lennuki pardal. |
8.2. Maapealse teeninduse juhendid
|
8.2.1. |
Tankimise protseduurid. Tankimisel ettenähtud protseduuride kirjeldus, sealhulgas:
|
|
8.2.2. |
Ohutusega seotud lennuki ja reisijate teenindamise ning lasti käitlemise protseduurid. Teenindamise protseduuride kirjeldus, mida kasutatakse reisijate istekohtadele paigutamisel, pardaletulekul või lennukist väljumisel ja lennuki lastimisel või lasti mahalaadimisel. Esitada tuleb ka täiendavad protseduurid ohutuse saavutamiseks juhul, kui lennuk on perroonil. Teenindamise protseduurid peavad sisaldama järgmist:
|
|
8.2.3. |
Reisija lennuki pardale võtmisest keeldumise kord. Protseduurid, millega tagatakse, et lennuki pardale ei lubata isikuid, kes on ilmselt joobeseisundis või kelle käitumine või füüsiline seisund näitab, et nad on narkootikumide mõju all. Eeltoodu ei kehti isikute kohta, kes on nõuetekohase meditsiinilise hoolduse all. |
|
8.2.4. |
Jää eemaldamine ja jäätõrje maa peal. Maa peal toimuva jää eemaldamise meetodite ning jäätõrje abinõude ja protseduuride kirjeldus. Nende protseduuride all tuleb kirjeldada erinevat liiki jäätumist ja muud saastumist ning nende mõju lennukitele paigalseisul, liikumise ajal maa peal ja stardi ajal. Lisaks sellele tuleb loetleda kasutatavad jäätumisvastased ained, sealhulgas nende:
|
8.3. Lennu sooritamise protseduurid
|
8.3.1. |
Visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) rakendamine. Asjaolude kirjeldus, mille puhul lubatakse lende sooritada visuaallennureeglite (VFR) järgi või nõutakse lendude sooritamist instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või mille puhul minnakse üle ühelt teisele. |
|
8.3.2. |
Navigatsiooniprotseduurid. Kõikide navigatsiooniprotseduuride kirjeldused vastavalt tüübile/tüüpidele ja käitamispiirkonnale/-piirkondadele. Tähelepanu tuleb pöörata:
|
|
8.3.3. |
Kõrgusemõõtja seadmise protseduurid, sealhulgas vajaduse korral ka:
|
|
8.3.4. |
Ohtliku kõrguse häiresüsteem |
|
8.3.5. |
Maapinna ohtliku läheduse hoiatussüsteemi (GPWS)/reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteem (TAWS). Protseduurid ja juhendid, mis on vajalikud ärahoidmaks juhitava lennu põrkumist maaga, sealhulgas ka suure vertikaalkiiruse piiramiseks maapinna lähedal (vastavad koolitusnõuded on toodud D.2.1). |
|
8.3.6. |
Õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (TCAS/ACAS) kasutamise kord |
|
8.3.7. |
Lennu ajal kütuse kasutamise kontrollimise kord |
|
8.3.8. |
Ebasoodsad ja potentsiaalselt ohtlikud atmosfääritingimused. Käitamisprotseduurid ebasoodsates ja potentsiaalselt ohtlikes ilmastikutingimustes ja/või protseduurid selliste tingimuste vältimiseks, kaasa arvatud:
|
|
8.3.9. |
Lennuki keerisjälje turbulentsus. Keerisjälje turbulentsuse kriteeriumid sõltuvalt lennuki tüübist, tuule omadustest ja maandumisraja asendist. |
|
8.3.10. |
Meeskonnaliikmed oma töökohtadel. Nõuded meeskonnaliikmetele asuda oma ettenähtud töökohal või istmel lennu erinevatel etappidel või kui seda peetakse vajalikuks ohutuse huvides, sealhulgas ka ettenähtud reguleeritud puhkuse korraldamine kabiinis. |
|
8.3.11. |
Meeskonna ja reisijate turvavööde kasutamine. Nõuded meeskonnaliikmetele ja reisijatele turvavööde ja/või ohutusrihmade kasutamiseks lennu erinevatel etappidel või alati kui seda peetakse ohutuse seisukohast vajalikuks. |
|
8.3.12. |
Pääs lennuki kabiini. Tingimused isikute, kes ei ole lennumeeskonna liikmed, pääsemiseks lennuki kabiini, sealhulgas kord, kuidas pääsevad kabiini lennuameti inspektorid. |
|
8.3.13. |
Meeskonna vabade istekohtade kasutamine. Tingimused ja protseduurid meeskonna vabade istekohtade kasutamiseks. |
|
8.3.14. |
Meeskonnaliikmete teovõimetus. Protseduurid, mida tuleb järgida meeskonnaliikmete teovõimetuse korral lennu ajal, sealhulgas näited erinevat liiki teovõimetuse kohta ja meetodid nende äratundmiseks. |
|
8.3.15. |
Salongi ohutusnõuded. Protseduurid:
|
|
8.3.16. |
Reisijate teavitamise protseduurid. Reisijate teavitamise sisu, viisid ja teabe edastamise ajastamine vastavalt OPS 1.285 nõuetele. |
|
8.3.17. |
Protseduurid lennukitele, mille käitamisel peavad alati pardal olema kosmilise või päikesekiirguse kindlakstegemise seadmed. Protseduurid kosmilise või päikesekiirguse kindlakstegemise seadmete kasutamiseks ja nende näitude salvestamiseks, sealhulgas tegevused juhuks, kui näidud ületavad lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud piirväärtusi. Lisaks protseduurid, mida tuleb järgida juhul, kui otsustatakse laskuda või marsruuti muuta, sealhulgas ATS protseduurid. |
|
8.3.18. |
Autopiloodi ja tõmbeautomaadi kasutamine. |
|
8.4. |
Käitamine erinevates ilmatingimustes (AWO). Erinevates ilmatingimustes sooritatavate lendude käitamisprotseduuride kirjeldus. (Vaata ka OPS alajagusid D ja E). |
|
8.5. |
ETOPS. ETOPS-lendude käitamisprotseduuride kirjeldus. |
|
8.6. |
Miinimumvarustuse loetelu (MEL) ja varustatuse muudatuste loetelu (CDL) kasutamine. |
8.7. Mittetulunduslikud lennud. Protseduurid ja piirangud:
|
a) |
õppelendudele; |
|
b) |
katselendudele; |
|
c) |
kohaletoimetamislendudele; |
|
d) |
ülelendudele; |
|
e) |
näidislendudele ja |
|
f) |
töökohale lendamiseks, sealhulgas isikute loetelu, kes nende lendude ajal võivad viibida õhusõiduki pardal. |
8.8. Hapniku kasutamise nõuded.
|
8.8.1. |
Selgitus, millal peab hapnik olema saadaval ja kuidas seda kasutada. |
|
8.8.2. |
Nõuded hapniku kasutamise kohta, mis on kehtestatud:
|
9. OHTLIKUD KAUBAD JA RELVAD
|
9.1. |
Teave, instruktsioonid ja üldised juhendid ohtlike kaupade veo kohta, kaasa arvatud:
|
|
9.2. |
Relvade, laskemoona ja sportrelvade veo tingimused. |
10. JULGESTUS
|
10.1. |
Lennundusjulgestuse juhendid ja mittekonfidentsiaalsed juhtnöörid, kaasa arvatud käitava personali õigused ja vastutus ning käitajapoolne tegevus ja protseduurid pardal toimepandud kuritegude korral (näit. ebaseaduslik sekkumine, sabotaaž, pommiähvardused ja õhusõiduki kaaperdamine) ja nendest teatamine. |
|
10.2. |
Preventiivsete julgestusmeetmete kirjeldus ja sellealane koolitus. Märkus lennundusjulgestuse instruktsioonide ja juhendite mõned osad võivad olla konfidentsiaalsed. |
11. JUHTUMITE KÄSITLEMINE, NENDEST TEATAMINE JA ETTEKANDMINE
Protseduurid juhtumite käsitlemiseks, nendest teatamiseks ja ettekandmiseks. Selles osas peab:
|
a) |
defineerima juhtumid ja määrama kindlaks kõikide asjaomaste isikute kohustused; |
|
b) |
tooma ära näidised igat liiki juhtumite ettekannete vormide kohta (või ettekannete vormide koopiad), juhendid, kuidas neid vorme täita, aadressid, kuhu ettekanded saata ning aeg, mille jooksul seda tuleb teha; |
|
c) |
loetlema, milliseid ettevõtte osakondi, milliseid lennuameteid ja milliseid muid asutusi tuleb õnnetuse korral teavitada, kellele tuleb õnnetusest teatada, kuidas seda teha ning millises järjekorras; |
|
d) |
tooma ära lennuliiklusteenistuse üksuste suulise teavitamise korra intsidentide puhul, kui õhus kokkupõrke vältimise süsteem registreerib ohtliku lähenemise (ACAS RA), lindude ohu, intsidendi ohtlike kaupadega või muudest ohtlikest tingimustest põhjustatud intsidendi; |
|
e) |
tooma ära protseduurid kirjalike ettekannete esitamiseks lennuliikluses toimunud intsidentide, õhus kokkupõrke vältimise süsteemi poolt registreeritud ohtlike lähenemiste (ACAS RA), lindudega kokkupõrgete, ohtlike kaupadega toimunud intsidentide või õnnetuste ning ebaseaduslike sekkumiste kohta; |
|
f) |
tooma ära aruandluse protseduurid, mille abil tagatakse OPS 1.085(b) ja 1.420 nõuete täitmine. Nende protseduuride hulka peavad kuuluma firmasisene ohutusalase aruandluse kord, mida meeskonna liikmetel tuleb järgida tagamaks, et õhusõiduki kaptenit informeeritakse kohe kõikidest intsidentidest, mis lennu ajal vähendasid või mis oleksid võinud vähendada ohutust, ning et kaptenile edastataks kogu asjassepuutuv teave. |
12. LENNUREEGLID
Lennureeglid, sealhulgas:
|
a) |
visuaal- ja instrumentaallennureeglid; |
|
b) |
lennureeglite territoriaalne kohaldamine; |
|
c) |
sideprotseduurid, kaasa arvatud sidekatkestuse puhuks mõeldud protseduurid (COM-failure procedures); |
|
d) |
informatsioon ja juhendid, mis on seotud tsiviillennukite tunnistamisega (interception of civil aeroplanes); |
|
e) |
olukorrad, mille puhul tuleb olla raadiokuuldel; |
|
f) |
signaalid; |
|
g) |
lennu ajal kasutatav ajasüsteem; |
|
h) |
lennujuhtimiskeskuse (ATC) load, lennuplaanist kinnipidamine ning asukoha ettekanded; |
|
i) |
visuaalsed signaalid, mida kasutatakse luba mitteomavate lennukite hoiatamiseks juhul, kui need sisenevad piirangu-, keelu- või ohutsooni või lendavad seal; |
|
j) |
protseduurid pilootidele, kes näevad pealt õnnetust või võtavad vastu hädasignaali; |
|
k) |
visuaalsed maapealsed leppemärgid ja visuaalsed õhusignaalid õnnetuses ellujäänutele, signaliseerimisvahendite kirjeldus ja kasutamine ning |
|
l) |
ohu- ja hädasignaalid. |
13. ÕHUSÕIDUKITE RENTIMINE
Õhusõiduki rentimisega seotud tegevuste ja korra kirjeldus, rentimisega seotud protseduurid ja juhtkonna vastutus/kohustused.
B. LENNUKITE KÄITAMINE VASTAVALT TÜÜBILE
Tüüpide ja tüüpide variantide vaheliste erinevuste arvessevõtmine järgmiste teemade kaupa:
0. ÜLDINFO JA MÕÕTÜHIKUD
|
0.1. |
Üldinfo (näiteks lennuki mõõtmed), sealhulgas lennuki tüübi käitamisel kasutatava mõõtühikute süsteemi kirjeldus ja teisendamise/tuletamise tabelid. |
1. PIIRANGUD
|
1.1. |
Sertifitseerimisel määratletud piirangute ja kehtivate käitamispiirangute kirjeldus:
|
2. TAVAOLUKORRA PROTSEDUURID
|
2.1. |
Meeskonna tavaolukorra protseduurid ja kohustused, vastavad kontroll-kaardid, nende kasutamise süsteem ning lennumeeskonna ja salongipersonali vaheliseks koordineerimiseks vajalikud protseduurid. Toodud peavad olema järgmised protseduurid ja kohustused:
|
3. EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID
|
3.1. |
Meeskonna protseduurid ja kohustused, vastavad kontroll-kaardid, kontroll-kaartide kasutamise süsteem ja teave vajalike koordineerimisprotseduuride kohta lennumeeskonna ja salongipersonali vahel. Toodud peavad olema järgmised protseduurid ja kohustused ebatavalistes ja hädaolukordades:
|
4. LENNUTEHNILISED VÕIMALUSED
|
4.0. |
Andmed lennutehniliste võimaluste kohta peab esitama hõlpsasti kasutataval kujul. |
|
4.1. |
Andmed lennutehniliste võimaluste kohta. Materjalid lennutehniliste võimaluste kohta, mis on vajalikud OPS 1 alajagudes F, G, H ja I sätestatud käitamisnõuete täitmiseks ning mille abil saab kindlaks määrata:
|
|
4.1.1. |
Lisaandmed lendude sooritamiseks jäätumistingimustes. Käsitleda tuleb kõiki sertifitseeritud lennutehnilisi andmeid, mis puudutavad lubatud konfiguratsiooni või konfiguratsioonist kõrvalekallet, näiteks mittetöötavat pidurite blokeerimisvastast seadet. |
|
4.1.2. |
Kui lennuki heakskiidetud lennukikäsiraamatus (AFM) ei ole andmeid vastava suutlikkusklassi puhul nõutud lennutehniliste võimaluste kohta, tuleb sinna lisada teised, lennuametile vastuvõetavad andmed. Teise võimalusena võib lennutegevuskäsiraamatus viidata lennukikäsiraamatus (AFM) olevatele heakskiidetud andmetele, kui neid andmeid ei kasutata tõenäoliselt kuigi sageli või kui neid tõenäoliselt ei kasutata ohuolukorras. |
|
4.2. |
Lennutehniliste võimaluste lisaandmed. Vajaduse korral lisaandmed lennutehniliste võimaluste kohta, sealhulgas:
|
5. LENNU PLANEERIMINE
|
5.1. |
Andmed ja juhendid, mis on vajalikud lennueelseks lennu planeerimiseks ja planeerimiseks lennul, kaasa arvatud sellised tegurid nagu kiiruse graafikud ja mootorite töörežiimid. Vajaduse korral käitamisprotseduurid mootori(te) seiskumise puhuks, lennuks suurendatud kaugusele kahe turboreaktiivmootoriga lennukil (ETOPS) (eelkõige reisilennu kiirusel ühe mittetöötava mootoriga ja maksimaalsel kaugusel sobivast lennuväljast, mis määratakse kindlaks vastavalt OPS 1.245 nõuetele) ning lendudeks kaugel eraldiasuvate üksikute lennuväljadeni. |
|
5.2. |
Lennu erinevate etappide jaoks kütuse vajaduse arvutamise metoodika vastavalt 1.255 nõuetele. |
6. MASS JA BALANSSEERING
Juhendid ja andmed massi ja balansseeringu arvutamiseks, sealhulgas:
|
a) |
arvutamise süsteem (näiteks indeksite süsteem); |
|
b) |
teave ja juhendid massi ja balansseeringu dokumentide täitmiseks, sealhulgas teave ja juhendid käsitsi ja arvutiga täidetavate dokumentide jaoks; |
|
c) |
massi piirangud ja raskuskeskmed lennuki tüüpidel, variantidel või üksikutel lennukitel, mida käitaja kasutab, ning |
|
d) |
tühi käitamismass ja vastav raskuskese või indeks. |
7. LASTIMINE
Õhusõiduki lastimise ja lennuki pardale võetava lasti kinnitamise protseduurid ja tingimused.
8. VARUSTATUSE MUUDATUSTE LOETELU
Varustatuse muudatuste loetelu(d) (Configuration Deviation List — CDL), kui see on tootja poolt kaasa antud ja selle koostamisel on arvestatud käitatavaid lennuki tüüpe ja variante, sealhulgas protseduurid, mida tuleb järgida ajal, kui lennuk lendab välja varustatuse muudatuste loetelu (CDL) tingimuste kohaselt.
9. MINIMAALVARUSTUSE LOETELU
Minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille puhul on arvesse võetud käitatavaid lennuki tüüpe ja variante ning lendude liike/käitamispiirkonda. Minimaalvarustuse loetelusse (MEL) peavad kuuluma navigatsiooniseadmed ning selle koostamisel tuleb arvesse võtta marsruudil ja käitamispiirkonnas nõutud navigeerimistäpsust.
10. PÄÄSTE- JA AVARIIVARUSTUS, SEALHULGAS HAPNIK
|
10.1. |
Nimekiri päästevarustusest, mis peab olema õhusõiduki pardal kõikidel marsruutidel, kus lennatakse, ning protseduurid selle varustuse töökorrasoleku kontrollimiseks enne starti. Juhendid pääste- ja avariivarustuse asukoha, kättesaadavuse ja juurdepääsu ning kasutamise kohta, samuti varustuse kontrollkaart/-kaardid. Lennuki süsteemide, nendega seotud juhiste ja näidikute ja käitamisjuhendite kirjeldus. |
|
10.2. |
Nõutava ja olemasoleva hapnikukoguse kindlaksmääramise kord. Arvestada tuleb lennu profiili, pardalolijate arvu ja salongi rõhu võimalikku langust. Informatsioon tuleb esitada kergestikasutatavas vormis. |
11. EVAKUEERIMISE PROTSEDUURID OHUOLUKORRAS
|
11.1. |
Juhendid ohuolukorras evakueerimise ettevalmistamiseks, sealhulgas juhendid meeskonna koostöö koordineerimiseks ja töökoha määramiseks ohuolukorras. |
|
11.2. |
Evakueerimise protseduurid ohuolukorras. Kõigi meeskonnaliikmete kohustuste kirjeldus kiire evakueerimise ajaks ning reisijate abistamiseks sundmaandumise, vette maandumise või teiste hädaolukordade korral. |
12. LENNUKI SÜSTEEMID
Lennuki süsteemide, nendega seotud juhiste ja näidikute ja käitamisjuhendite kirjeldus.
C. MARSRUUTIDE JA LENNUVÄLJADE JUHENDID NING TEAVE
|
1. |
Juhendid ja teave sidepidamise, navigatsiooni ja lennuväljade kohta, sealhulgas minimaalsete lennutasandite ja -kõrguste kohta kõikidel lennatavatel marsruutidel ning käitamismiinimumide kohta kõikidel lennuväljadel, mida on planeeritud kasutada, sealhulgas:
|
D. KOOLITUS
|
1. |
Koolituskavad ja kontrollimise programmid kogu käitava personali jaoks, kes täidab lennu ettevalmistamisega ja/või sooritamisega seotud ülesandeid. |
|
2. |
Koolituskavadesse ja kontrollprogrammidesse peavad kuuluma: |
|
2.1. |
lennumeeskonnale — kõik alajagudes E ja N ettenähtud asjakohased koolitused; |
|
2.2. |
salongipersonalile — kõik alajaos O ettenähtud asjakohased koolitused; |
|
2.3. |
käitavale personalile, sealhulgas meeskonnaliikmetele:
|
|
2.4. |
käitamisega seotud personalile, välja arvatud meeskonnaliikmed (näiteks lendude korraldaja, hoolduspersonal jne) — kõik muud asjakohased koolitused, mis on ette nähtud OPS nõuetes vastavalt igaühe kohustustele. |
|
3. |
Protseduurid |
|
3.1. |
Koolituse ja kontrollimise protseduurid. |
|
3.2. |
Protseduurid juhtudeks, kui personal ei saavuta või ei suuda säilitada nõutavat professionaalset taset. |
|
3.3. |
Protseduurid, millega tagatakse, et ärilistel lennutranspordi lendudel ei jäljendata ebatavalisi või hädaolukordi, mis nõuavad kõikide või osade ebatavaliste või hädaolukorra protseduuride järgimist ega teostata instrumentaallennutingimuste jäljendamist kunstlike vahenditega. |
|
4. |
Dokumentide kirjeldus, mida tuleb säilitada ning nende säilitamise ajad. (Vt OPS 1.1065 1. liidet.) |
OPS 1.1065 1. liide
Dokumentide säilitamise aeg
Käitaja tagab, et järgmine teave/dokumendid säilitatakse lennuametile vastuvõetaval kujul ja lennuametile kättesaadavana järgnevates tabelites märgitud aja jooksul.
Märkus lisateave dokumentide säilitamise kohta on esitatud M osas.
Tabel 1
Teave, mida kasutatakse lennu ettevalmistamisel ja läbiviimisel
|
Teave, mida kasutatakse lennu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vastavalt OPS 1.135 nõuetele |
|
|
Operatsiooniline lennuplaan |
3 kuud |
|
Lennuki tehniline päevik |
36 kuud pärast viimase kande kuupäeva, vastavalt M osa jaotise M.A.306 lõikele c |
|
Marsruudi kohased NOTAM/AIS teavitamise dokumendid, kui need on käitaja koostatud |
3 kuud |
|
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta |
3 kuud |
|
Teated erilastide, kaasa arvatud ohtlike kaupade kohta |
3 kuud |
Tabel 2
Aruanded
|
Aruanded |
|
|
Lennupäevik |
3 kuud |
|
Ettekanded kõikidest lennul asetleidnud OPS 1.420 märgitud juhtumite üksikasjadest või teistest sündmustest, millest õhusõiduki kapten peab vajalikuks ette kanda/mida registreerida |
3 kuud |
|
Aruanded tööaja pikendamise ja/või puhkeaja lühendamise kohta |
3 kuud |
Tabel 3
Lennumeeskonna dokumendid
|
Lennumeeskonna dokumendid |
|
|
Lennu-, töö- ja puhkeaeg |
15 kuud |
|
Lennundusload |
Kuni lennumeeskonna liige kasutab oma loaga kaasnevaid õigusi käitaja juures |
|
Ümberõpe ja kontroll |
3 aastat |
|
Meeskonna juhtimiskursus (k.a kontroll) |
3 aastat |
|
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll |
3 aastat |
|
Koolitus ja kontroll tegutsemiseks mõlemalt piloodiistmelt |
3 aastat |
|
Hiljutine lennukogemus (vt OPS 1.970) |
15 kuud |
|
Marsruudi ja lennuvälja pädevus (vt OPS 1.975) |
3 aastat |
|
Koolitus ja kvalifikatsioon konkreetseteks lendudeks, kui seda nõuab OPS (näiteks ETOPS CAT II/III lennud) |
3 aastat |
|
Asjakohane ohtlike kaupade veo koolitus |
3 aastat |
Tabel 4
Salongipersonali dokumendid
|
Salongipersonali dokumendid |
|
|
Lennu-, töö- ja puhkeaeg |
15 kuud |
|
Algkoolitus, ümberõpe ja erinevuste koolitus (k.a kontroll) |
Kuni salongipersonali liige töötab käitaja juures |
|
Regulaarne korduvkoolitus ja täienduskoolitus (k.a kontroll) |
Kuni 12 kuud pärast salongipersonali liikme lahkumist käitaja teenistusest |
|
Asjakohane ohtlike kaupade veo koolitus |
3 aastat |
Tabel 5
Muu käitava personali dokumendid
|
Muu käitava personali dokumendid |
|
|
Koolituse/kvalifikatsiooni dokumendid muu personali kohta, kellele OPS kohaselt tuleb koostada heakskiidetud koolitusprogramm |
Dokumendid kahe viimase koolituse kohta |
Tabel 6
Muud dokumendid
|
Muud dokumendid |
|
|
Dokumendid kosmilise ja päikese kiirguse dooside kohta |
Kuni 12 kuud pärast meeskonnaliikme lahkumist käitaja teenistusest |
|
Kvaliteedisüsteemi dokumendid |
5 aastat |
|
Ohtlike kaupade veo dokumendid |
3 kuud pärast lennu teostamist |
|
Ohtlike kaupade vastuvõtu kontrollkaardid |
3 kuud pärast lennu teostamist |
Q ALAJAGU
LENNU- JA TÖÖAJA PIIRANGUD NING NÕUDED PUHKEAJALE
OPS 1.1090
Eesmärk ja kohaldamisala
|
1. |
Käitaja kehtestab meeskonna liikmete lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeaja nõuded. |
|
2. |
Käitaja tagab kõikidel lendudel: |
|
2.1. |
Lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja vastavuse:
|
|
2.2. |
Lennud planeeritakse nii, et need toimuvad lubatud lennuaja piires, võttes arvesse lennueelsetele ülesannetele ja lennule ning lennuki teenindamisele kuluvat aega. |
|
2.3. |
Töögraafikud valmistatakse ette ja avaldatakse piisavalt varakult, et meeskonnaliikmetel oleks võimalus planeerida piisavalt puhkeaega. |
|
3. |
Käitaja ülesanded |
|
3.1. |
Käitaja määrab iga meeskonna liikme põhibaasi. |
|
3.2. |
Käitaja peaks arvestama lennuaegade ja puhkeaegade sageduse ja struktuuri vahelist suhet ning võtma kohaselt arvesse minimaalse puhkejaga vahelduvate pikkade tööaja perioodide mõjusid. |
|
3.3. |
Käitajad määravad kindlaks tööaja skeemid, kus välditakse sellist ebasoovitavat tööaja korraldust nagu päevaste/öiste tööaegade vaheldumine või meeskonnaliikmete sellist töölelähetamist, mis tõsiselt häirib väljakujunenud magamise/tööaja struktuuri. |
|
3.4. |
Käitajad planeerivad tööst vabad kohalikud päevad ning teavitavad nendest meeskonnaliikmeid eelnevalt. |
|
3.5. |
Käitajad tagavad, et puhkeajad on piisava pikkusega selleks, et meeskonnaliikmed taastuksid eelnevate tööülesannete täitmise mõjudest ning oleksid järgmiseks lennuajaks hästi välja puhanud. |
|
3.6. |
Käitajad tagavad, et lennuajad planeeritakse nii, et need võimaldavad meeskonnaliikmetel vältida väsimust, et nad saaksid kõikides tingimustes töötades tagada rahuldava ohutustaseme. |
|
4. |
Meeskonna liikmete ülesanded |
|
4.1. |
Meeskonna liige ei tohi käitada lennukit, kui ta teab, et on väsinud või on tõenäoliselt väsinud või tunneb ennast halvasti määral, mis võib lendu ohustada. |
|
4.2. |
Meeskonna liikmed peaksid optimaalselt kasutama olemasolevaid võimalusi puhkamiseks ning kasutama oma puhkeaega nõuetekohaselt. |
|
5. |
Tsiviillennundusasutuste ülesanded |
|
5.1. |
Erinevused |
|
5.1.1. |
Vastavalt artiklile 8 võib lennuamet lubada erinevusi käesoleva jao nõuetest kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtiva seadusandlusega ja protseduuridega ning konsulteerides huvitatud pooltega. |
|
5.1.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid faktoreid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile demonstreerima, et nende taotletavate erinevuste rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
Selliste erinevuste juurde kuuluvad vajaduse korral sobivad leevendavad meetmed.
OPS 1.1095
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1.1. |
Suurendatud lennumeeskond Lennumeeskond, millesse kuulub rohkem liikmeid kui minimaalselt lennuki käitamiseks nõutav ja milles iga lennumeeskonna liige võib lahkuda oma töökohalt, mispuhul teda asendab teine piisavalt kvalifitseeritud lennumeeskonna liige. |
|
1.2. |
Blokk-aeg Ajavahemik alates hetkest, mil õhusõiduk liigub paigast parkimiskohast õhkutõusmise eesmärgil, kuni hetkeni, mil õhusõiduk peatub talle määratud parkimiskohas ja kõik mootorid või propellerid on seiskunud. |
|
1.3. |
Vaheaeg Kõikidest tööülesannetest vaba, puhkeajast lühem aeg, mis arvestatakse tööaja hulka. |
|
1.4. |
Tööülesanne Mis tahes ülesanne, mida meeskonna liige peab täitma seoses lennuettevõtja sertifikaadi omaniku tegevusega/tööga. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju, määratleb lennuamet, kas valvesolek loetakse tööülesandeks ja millisel määral. |
|
1.5. |
Tööaeg Ajavahemik, mis algab hetkest, mil meeskonna liige alustab käitaja tööülesande täitmist ning kestab kuni hetkeni, mil meeskonna liige vabaneb kõikidest tööülesannetest. |
|
1.6. |
Lennutöö aeg Ajavahemik, mille jooksul isik töötab meeskonna liikmena õhusõidukil. Lennuaeg algab hetkest, mil meeskonna liige käitaja nõudel alustab lennuks või lendude seeriaks valmistumist; lennuaeg lõpeb viimase lennu lõpus, millel ta on töötav meeskonna liige. |
|
1.7. |
Põhibaas Käitaja poolt kindlaks määratud asukoht, kust meeskonna liige tavaliselt alustab ja kus ta lõpetab oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise ja kus käitaja tavaliselt ei pea vastutama konkreetse meeskonna liikme majutamise eest. |
|
1.8. |
Kohalik päev 24-tunnine ajavahemik, mis algab kell 00:00 kohaliku aja järgi. |
|
1.9. |
Kohalik öö 8-tunnine ajavahemik kella 22:00 ja 8:00 vahel kohaliku aja järgi. |
|
1.10. |
Üksik vaba päev Üksik vaba päev sisaldab kahte kohalikku ööd. Puhkeaeg võib kuuluda selle vaba päeva sisse. |
|
1.11. |
Töötav meeskonna liige Meeskonna liige, kes täidab oma tööülesandeid õhusõidukil lennu ajal või mingi lennu osa jooksul. |
|
1.12. |
Töökohale minek Mittetöötava meeskonnaliikme minek ühest kohast teise käitaja korraldusel, välja arvatud sõiduaeg. Sõiduaeg on:
|
|
1.13. |
Puhkeaeg Katkestamatu ja kindlaksmääratud ajavahemik, mille jooksul meeskonna liige on tööülesannetest ja lennujaama valvest vaba. |
|
1.14. |
Valveaeg Kindlaksmääratud ajavahemik ilma vahepealse puhkeajata, mil meeskonna liige peab olema käitajale kättesaadav lennuülesande saamiseks, töökohale minekuks või muuks tööülesandeks. |
|
1.15. |
Ööpäevase tsükli madalseisu vahemik (WOCL) Aeg vahemikus 02:00 ja 05:59. Kolme ajavööndi piires arvestatakse ööpäevase tsükli madalseisu vahemik põhibaasi aja järgi. Nendest kolmest ajavööndist väljaspool arvestatakse väljalennule järgneva 48 tunni jooksul ööpäevase tsükli madalseisu vahemik põhibaasi aja järgi ning pärast seda kohaliku aja järgi. |
PS 1.1100
Lennu- ja tööaja piirangud
|
1.1. |
Kogu tööaeg Käitaja tagab, et kogu tööaeg, mis kulub meeskonnaliikmel tööülesannete täitmiseks ei ületa:
|
|
1.2. |
Kogu blokk-aja piirang Käitaja tagab, et üksiku meeskonnaliikme kogu blokk-aeg lendudel, kus ta täidab töötava meeskonnaliikme tööülesandid, ei ületa
|
OP 1.1105
Maksimaalne päevane lennuaeg
|
1.1. |
Käesolevat OPSi ei kohaldata ühe piloodiga lendude ja meditsiinilise kiirabi lendude suhtes. |
|
1.2. |
Käitaja määrab kindlaks lennu ettevalmistusaja, mis põhineb reaalselt ohutusega seotud maapealsetele tööülesannetele kuluval ajal, mis on lennuameti poolt heaks kiidetud. |
|
1.3. |
Maksimaalne päevane lennuaeg on 13 tundi. |
|
1.4. |
Neid 13 tundi vähendatakse 30 minuti võrra iga lennu kohta alates kolmandast lennust; maksimaalselt võib päevast lennuaega vähendada kaks tundi. |
|
1.5. |
Kui lennuaeg algab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal, lüheneb punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud maksimaalne päevane lennuaeg 100 % võrra selle kestusest ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal. Kui lennuaeg algab või kui kogu lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal, lüheneb punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud maksimaalne päevane lennuaeg 50 % võrra selle kestusest ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal. |
|
2. |
Lennuaja pikendamine |
|
2.1. |
Maksimaalset päevast lennuaega võib pikendada kuni ühe tunni võrra. |
|
2.2. |
Lennuaja pikendamine ei ole lubatud, kui põhiline päevane lennuaeg hõlmab kuut või enamat lendu. |
|
2.3. |
Kui lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal kuni kaks tundi, võib lennuaega pikendada kuni nelja lennu korral. |
|
2.4. |
Kui lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal üle kahe tunni, võib lennuaega pikendada kuni kahe lennu korral. |
|
2.5. |
Lennuaega võib pikendada maksimaalselt kaks korda seitsme üksteisele järgneva päeva jooksul. |
|
2.6. |
Kui lennuaega planeeritakse pikendada, pikeneb minimaalne puhkeaeg enne ja pärast lendu kahe tunni võrra või pikeneb ainult minimaalne puhkeaeg pärast lendu nelja tunni võrra. Kui pikendatakse üksteisele järgnevaid lennuaegasid, peavad puhkeajad pärast eelmist ja enne järgmist lendu üksteisele järgnema. |
|
2.7. |
Kui pikendatud lennuaeg algab ajavahemikus 22:00 kuni 04:59, peab käitaja piirduma lennuajaga 11 tundi ja 45 minutit. |
|
3. |
Salongipersonal |
|
3.1. |
Salongipersonali puhul, kes täidab tööülesandeid lennul või lendude seerial, võib lennuaega pikendada aja võrra, mille võrra salongipersonali lennuks ettevalmistuse aeg erineb lennumeeskonna lennuks ettevalmistuse ajast, kui erinevus ei ületa ühte tundi. |
|
4. |
Kindel töökorraldus |
|
4.1. |
Kavandatud sõiduplaanid peavad võimaldama lendude teostamist maksimaalse lubatud lennuaja piires. Selle saavutamiseks võtavad käitajad meetmeid sõiduplaani või meeskondade töökorralduse muutmiseks hiljemalt siis kui tegelik lendude kestus ületab maksimaalset lennuaega rohkem kui 33 % sellel hooajal sõiduplaanis olevate lendude osas. |
|
5. |
Töökohale minek |
|
5.1. |
Kogu töökohale minekule kulutatud aega loetakse tööajaks. |
|
5.2. |
Töökohale minek pärast lennuks valmistumist, kuid enne lendu, arvestatakse lennuaja hulka, kuid seda ei loeta lennuks. |
|
5.3. |
Töökohale mineku lendu, mis järgneb vahetult lennule tööülesannetes, võetakse arvesse OPS 1.1110 punktides 1.1. ja 1.2 määratletud minimaalse puhkeaja arvutamisel. |
|
6. |
Pikendatud (vaheajaga) lennuaeg |
|
6.1. |
Lennuamet võib anda loa pikendatud lennuajaga lennule, mis sisaldab vaheaega vastavalt artikli 8 sätetele. |
|
6.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid faktoreid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile demonstreerima, et nende taotletava pikendatud lennuaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
OPS 1.1110
Puhkeaeg
|
1. |
Minimaalne puhkeaeg |
|
1.1. |
Minimaalne puhkeaeg enne põhibaasist algava lennu lennuaega on vähemalt võrdne eelneva tööaja pikkusega või 12 tundi, olenevalt sellest, kumb on pikem. |
|
1.2. |
Minimaalne puhkeaeg enne põhibaasist väljaspool algava lennu lennuaega on vähemalt võrdne eelneva tööaja pikkusega või 10 tundi, olenevalt sellest, kumb on pikem; kui minimaalne puhkaeg veedetakse põhibaasist eemal, peab käitaja võimaldama meeskonnaliikmel 8 tundi magada, võttes kohaselt arvesse reisimisega seotud ja muid psühholoogilisi vajadusi. |
|
1.3. |
Käitaja tagab, et ajavööndite erinevuse mõju meeskonnaliikmetele kompenseeritakse täiendava puhkeajaga, nii nagu lennuamet vastavalt artikli 8 sätetele ette näeb. |
|
1.4.1. |
Olenemata punktidest 1.1 ja 1.2 ning vastavalt artikli 8 sätetele võib lennuamet lubada lühendatud puhkeaja rakendamist. |
|
1.4.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid faktoreid nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile demonstreerima, et nende taotletava lühendatud puhkeaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
|
2. |
Puhkeaja kestus |
|
2.1. |
Käitaja tagab, et eelpool kirjeldatud minimaalset puhkeaega saab regulaarselt kasutada nädalase puhkeajana, mis kestab 36 tundi (kaasa arvatud kaks kohalikku ööd), nii et ühe nädalase puhkeaja lõpu ja järgmise alguse vahel ei oleks kunagi rohkem kui 168 tundi. Erandina OPS 1.1095 punktist 1.9 võib lennuamet otsustada, et teine kohalikest öödest võib alata kell 20:00, kui nädalase puhkeaja kestus on vähemalt 40 tundi. |
OPS 1.1115
Lennuaja pikendamine lennu ajal kasutatava puhkeaja tõttu
|
1. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid faktoreid nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile demonstreerima, et nende taotletava pikendatud lennuaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
|
1.1. |
Lennumeeskonna suurendamine Lennuamet kehtestab nõuded põhi-lennumeeskonna suurendamise osas eesmärgiga pikendada lennuaega üle eelpool toodud OPS 1.1105 piirangute. |
|
1.2. |
Salongipersonal Lennuamet kehtestab salongipersonali liikmete poolt lennu ajal kasutatava puhkeaja nõuded, juhul kui lennuaeg kestab kauem kui eelpool OPS 1.1105 piirangutes sätestatud. |
OPS 1.1120
Ettenägematud asjaolud lendude teostamisel — õhusõiduki kapteni otsused
|
1. |
Võttes arvesse, et lennuks valmisoleku ajal algava lennu teostamise ajal ette tulevad edaspidi nimetatud juhtumid on vaja lahendada, võib käesolevas jaos sätestatud lennuaja, töö- ja puhkeaja piiranguid ettenägematute asjaolude ilmnemisel muuta. Kõik sellised muudatused peavad pärast konsultatsioone teiste meeskonna liikmetega olema õhusõiduki kaptenile vastuvõetavad ning need peavad igal juhul olema vastavuses järgmisega: |
|
1.1. |
OPS 1.1105 punktis 1.3 nimetatud maksimaalset lennuaega võib pikendada üle kahe tunni ainult siis, kui lennumeeskonda on suurendatud, mispuhul võib lennuaega pikendada kuni 3 tundi. |
|
1.1.2. |
Kui lennuaja hulka kuuluval viimasel lennul ilmnevad pärast õhkutõusu asjaolud, mille tulemusena lennuaeg pikeneks üle lubatud kestuse, võib lendu jätkata planeeritud sihtkohta või varulennuväljale. |
|
1.1.3. |
Selliste asjaolude korral võib lennuajale järgnevat puhkeaega lühendada, kuid mitte alla OPS 1.1110 punktis 1.2 määratletud minimaalse puhkeaja kestuse. |
|
1.2. |
Erilistel asjaoludel, mis võivad põhjustada suurt väsimust, peab õhusõiduki kapten pärast konsulteerimist asjaomaste meeskonnaliikmetega vähendama tegelikku lennuaega ja/või pikendama puhkeaega, et vältida ebasoovitavat mõju lennuohutusele. |
|
1.3. |
Käitaja tagab, et: |
|
1.3.1. |
õhusõiduki kapten esitab käitajale ettekande alati, kui tegelikul lennul tema otsusel lennuaega pikendatakse või kui puhkeaega lühendatakse ja |
|
1.3.2. |
kui lennuaja pikendamine või puhkeaja lühendamine ületab ühte tundi, saadetakse ettekande koopia koos käitaja kommentaaridega lennuametile hiljemalt 28 päeva jooksul pärast juhtumit. |
OPS 1.1125
Valveaeg
|
1. |
Lennujaama valve |
|
1.1. |
Meeskonna liige on lennujaama valves alates valmisolekust tavalises lennu alguskohas kuni teada antud valveaja lõpuni. |
|
1.2. |
Lennujaama valve arvestatakse täielikult kogu tööaja hulka. |
|
1.3. |
Kui lennujaama valvele järgneb vahetult lennuaeg, määrab lennuamet, milline on suhe selle lennujaama valve ja lennuülesande täitmise vahel. Sellisel juhul lisatakse lennujaama valve aeg OPS 1.1110 punktides 1.1. ja 1.2 nimetatud tööajale minimaalse puhkeaja arvestusse. |
|
1.4. |
Kui lennujaama valvele ei järgne lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema vähemalt lennuameti poolt määratud puhkeaeg. |
|
1.5. |
Lennujaama valve ajal annab käitaja meeskonnaliikme käsutusse vaikse ja mugava koha, mis ei ole üldsusele juurdepääsetav. |
|
2. |
Teised valved (sealhulgas valve hotellis) |
|
2.1. |
Vastavalt artikli 8 sätetele reguleerib kõiki teisi valve vorme lennuamet, võttes arvesse järgmist: |
|
2.1.1. |
teave valvete kohta kantakse tööaja graafikusse ja/või antakse eelnevalt teada; |
|
2.1.2. |
valve alguse ja lõppemise aeg määratakse kindlaks ja nendest teavitatakse eelnevalt; |
|
2.1.3. |
määratakse kindlaks kõigi valvete kestus, mis toimuvad konkreetse lennu alguskohast erinevas kohas; |
|
2.1.4. |
määratletakse suhe valve ja valvele järgneva mis tahes lennuülesande täitmise vahel, võttes arvesse meeskonnaliikme võimalusi puhkamiseks ja teisi asjakohaseid asjaolusid; |
|
2.1.5. |
määratletakse valveaegade arvestamise põhimõtted kogu tööaja arvestamise eesmärgil. |
OPS 1.1130
Toitlustamine
Et vältida ebasoovitavaid mõjusid meeskonna liikme töövõimele, peab tal olema võimalus süüa ja juua, eriti kui lennuaeg ületab kuut tundi.
OPS 1.1135
Lennu-, töö- ja puhkeaja dokumenteerimine
|
1. |
Käitaja tagab, et meeskonna liikme kohta oleksid dokumenteeritud:
ning et neid dokumenteeritakse nii, et oleks tagatud vastavus käesoleva jao nõuetele; koopiad nendest dokumentidest tehakse meeskonna liikme nõudel talle kättesaadavaks. |
|
2. |
Kui käitaja poolt vastavalt lõikele 1 täidetavad dokumendid ei hõlma kõiki meeskonnaliikme lennu-, töö- ja puhkeaegu, registreerib asjaomane meeskonnaliige individuaalselt:
|
|
3. |
Meeskonna liige esitab oma dokumendid taotlusel enne lennuaja algust mis tahes käitajale, kes kasutab tema teenuseid. |
|
4. |
Dokumente säilitatakse vähemalt 15 kalendrikuud alates viimasest asjakohasest sissekandest või kauem vastavalt siseriiklike õigusaktide nõuetele. |
|
5. |
Lisaks säilitab käitaja eraldi kõik õhusõiduki kapteni lennuaja või lennutundide pikendamise ja puhkeaja vähendamise kohta tehtud otsuste ettekanded vähemalt kuus kuud pärast igat konkreetset juhtumit. |
R ALAJAGU
OHTLIKE KAUPADE VEDU LENNUTRANSPORDIGA
OPS 1.1150
Mõisted
|
a) |
Käesolevas alajaos kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
|
OPS 1.1155
Ohtlike kaupade veo luba - Ohtlikud kaubad
Käitaja tohib ohtlikke kaupu transportida ainult siis, kui tal on selleks lennuameti luba.
OPS 1.1160
Reguleerimisala
|
a) |
Käitaja peab täitma tehniliste juhendite nõudeid igal ohtlikke kaupade veol, sõltumata sellest kas lend toimub täielikult või osaliselt riigi territooriumi kohal või väljaspool seda. |
|
b) |
Käesoleva alajao sätteid ei kohaldata tehnilises juhendis sätestatud määral esemete ja ainete suhtes, mida muudel juhtudel liigitatakse ohtlikeks kaupadeks, tingimusel et:
|
|
c) |
Esemed ja ained, mis on ette nähtud eespool lõike b punktides 1 ja 2 nimetatud artiklite asendamiseks ja neid transporditakse lennukis vastavalt tehnilistele juhenditele. |
OPS 1.1165
Ohtlike kaupade veo piirangud
|
a) |
Käitaja võtab kõik meetmed tagamaks, et lennukil ei veetaks esemeid ja aineid, mis on tehnilistes juhendites konkreetselt kas nime või üldise kirjelduse kaudu määratletud kui transportimiseks täielikult keelatud. |
|
b) |
Käitaja võtab kõiki meetmed tagamaks, et esemeid ja aineid või teisi kaupu, mis on tehniliste juhendite kohaselt tavatingimustes transportimiseks keelatud, transporditakse ainult siis, kui:
|
OPS 1.1170
Klassifikatsioon
Käitaja võtab kõik meetmed tagamaks, et esemed ja ained oleksid klassifitseeritud ohtlike ainetena vastavalt tehnilistele juhenditele.
OPS 1.1175
Pakend
Käitaja võtab kõik meetmed tagamaks, et ohtlikud ained on pakitud tehniliste juhendite nõuete kohaselt.
OPS 1.1180
Tähistamine ja markeerimine
|
a) |
Käitaja võtab kõik meetmed tagamaks, et taara, välised pakendid ja kaubakonteinerid oleks tähistatud ja markeeritud tehniliste juhendite nõuete kohaselt. |
|
b) |
Kui ohtlikke kaupu veetakse lendudel, mis täielikult või osaliselt toimuvad väljaspool käitaja riiki, peavad tähised ja markeering olema lisaks teistele keeltele ka inglise keeles. |
OPS 1.1185
Ohtlike kaupade veodokument
|
a) |
Käitaja tagab, et ohtlike kaupadega on kaasas ohtlike kaupade veodokumendid, kui tehnilistes juhendites ei ole sätestatud teisiti. |
|
b) |
Kui ohtlikke kaupu transporditakse lendudel, mis täielikult või osaliselt toimuvad väljaspool käitaja riiki, tuleb ohtlike kaupade veodokumendid täita lisaks teistele keeltele ka inglise keeles. |
OPS 1.1195
Ohtlike kaupade vastuvõtt
|
a) |
Käitaja võib ohtlikke kaupu transpordiks vastu võtta üksnes juhul, kui pakend, väline pakend või kaubakonteinerid on kontrollitud vastavalt tehnilistes juhendites määratletud vastuvõtu protseduuridele. |
|
b) |
Käitaja või tema esindaja peab kasutama vastuvõtu kontrollkaarte. Vastuvõtu kontrollkaart peab võimaldama kontrollida kõiki asjakohaseid üksikasju ning olema kujul, mis võimaldab registreerida vastuvõtu kontrolli tulemusi käsitsi, mehaaniliselt või arvutiga. |
OPS 1.1200
Kontroll kahjustuste, lekete või saaste kindlakstegemiseks
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
OPS 1.1205
Saaste eemaldamine
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
OPS 1.1210
Laadimise piirangud
|
a) |
Reisijate salong ja kabiin. Käitaja tagab, et ohtlikke aineid ei veeta lennuki salongis, kus viibivad reisijad, ega kabiinis, kui tehnilistes juhendites ei ole teisiti sätestatud. |
|
b) |
Lastiruum. Käitaja tagab, et ohtlikke kaupu laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse lennukis vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
|
c) |
Ainult transportõhusõidukitega transportimiseks ettenähtud ohtlikud kaubad. Käitaja tagab, et ohtlikke kaupu, mille pakenditel on tähistus „Transportida ainult transportõhusõidukis” transporditakse ainult transportõhusõidukis ja neid laaditakse vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
OPS 1.1215
Teabe edastamine
|
a) |
Maapealsele personalile edastatav teave. Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Reisijatele ja teistele isikutele edastatav teave.
|
|
c) |
Meeskonnaliikmete teavitamine. Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatus on teave, mis võimaldab meeskonnaliikmetel täita ohtlike kaupade veoga seotud kohustusi, kaasa arvatud meetmete võtmine ohtlike kaupade veol tekkivates võimalikes hädaolukordades. |
|
d) |
Õhusõiduki kapteni teavitamine. Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenile antakse tehnilistes juhendites määratletud kirjalikku teavet. (Vt OPS 1.1065 1. liite tabelit 1 dokumentide säilitamise aja kohta.) |
|
e) |
Teave, mida edastatakse lennuintsidendi või -õnnetuse korral.
|
OPS 1.1220
Koolitusprogrammid
|
a) |
Käitaja kehtestab ja järgib tehnilistele nõuetele vastavat personali koolitusprogrammi, mille kinnitab lennuamet. |
|
b) |
Käitajad, kellel ei ole alalist ohtlike kaupade vedamise luba. Käitaja tagab, et:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
c) |
Käitajad, kellel on ohtlike kaupade vedamise alaline luba. Käitaja tagab, et:
|
|
d) |
Käitaja tagab, et kogu koolitusel osalev personal läbib testi kontrollimaks nende arusaamist oma kohustustest. |
|
e) |
Käitaja tagab, et kogu personal, kes peab läbima ohtlike kaupade veo alase koolituse, läbib regulaarse korduvkoolituse vähemalt iga kahe aasta järel. |
|
f) |
Käitaja tagab, et andmed vastavalt eespool toodud lõikele d läbi viidud personali ohtlike kaupade alase koolituse kohta dokumenteeritakse vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
|
g) |
Käitaja tagab, et tema käitleja töötajad on läbinud koolituse vastavalt tabeli 1 või 2 asjakohases veerus toodud valdkondadele. Tabel 2
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
OPS 1.1225
Ettekanded lennuintsidentidest ja -õnnetustest ohtlike kaupade veol
|
a) |
Käitaja peab teatama lennuametile ohtlike kaupade veol toimunud lennuintsidentidest ja -õnnetustest. Esmane ettekanne tuleb teha 72 tunni jooksul sündmuse toimumisest arvates, kui seda ei takista erakorralised asjaolud. |
|
b) |
Käitaja peab esitama lennuametile ka ettekande deklareerimata või valesti deklareeritud ohtlike kaupade kohta lasti hulgas või reisijate pagasis. Esmane ettekanne tuleb esitada 72 tunni jooksul sündmuse toimumisest arvates, kui seda ei takista erakorralised asjaolud. |
S ALAJAGU
JULGESTUS
OPS 1.1235
Julgestusnõuded
Käitaja tagab, et kogu asjaomane personal tunneb, teab ja täidab käitaja riigi riiklike julgestusprogrammide vastavaid nõudeid.
OPS 1.1240
Koolitusprogrammid
Käitajal tuleb koostada koolitusprogrammid, säilitada ja ajakohastada kinnitatud koolitusprogramme ning viia läbi nendele programmidele vastavaid koolitusi, mille käigus omandatud teadmiste abil tegutsedes on käitaja meeskonna liikmetel võimalik takistada selliseid ebaseaduslikke sekkumisi nagu sabotaaž või lennukite ebaseaduslik hõivamine ning vähendada miinimumini nende tagajärgi juhul, kui need peaksid toimuma. Koolitusprogramm peab olema kooskõlas tsiviillennunduse riikliku julgestusprogrammiga. Kõikidel meeskonnaliikmetel peavad olema koolitusprogrammi asjakohastele teemadele vastavad teadmised, oskused ja pädevus.
OPS 1.1245
Ebaseaduslikest sekkumistest teatamine
Pärast lennuki pardal toimunud ebaseaduslikku sekkumist tuleb õhusõiduki kaptenil või tema puudumisel käitajal esitada viivitamata selle juhtumi kohta ettekanne vastavale kindlaksmääratud kohalikule asutusele ja käitaja riigi lennuametile.
OPS 1.1250
Lennuki läbiotsimise protseduuride kontrollkaart
Käitaja tagab, et lennuki pardal on kontrollkaart protseduuridega, mida järgitakse pommi või improviseeritud lõhkeseadme (Improvised Explosive Device — IED) otsimisel sabotaažikahtluse korral ning relvade, lõhkeainete või teiste ohtlike seadmete otsimisel, kui on põhjendatud kahtlus, et lennuki suhtes võidakse toime panna ebaseaduslik sekkumine. Kontrollkaardi juurde peavad kuuluma tegevusjuhendid juhuks, kui leitakse pomm või kahtlane ese, samuti teave selle kohta, kus on konkreetses lennukis kõige ohutum koht pommi paigutamiseks, kui tüübisertifikaadi omanik on selle koha määratlenud.
OPS 1.1255
Lennumeeskonna kabiini turvalisus
|
a) |
Kõikidel lennukitel, mille lennumeeskonna kabiinil on uks, peab olema võimalik seda ust ka lukustada. Peavad olema kehtestatud lennuametile vastuvõetavad protseduurid, kuidas salongipersonal saab teatada lennumeeskonnale kahtlasest tegevusest või julgestusnõuete rikkumisest lennuki salongis. |
|
b) |
Kõikidel reisilennukitel maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 45 500 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 60 peab olema heakskiidetud kabiini uks, mida saab lukustada ja mille lukku saab avada kõigilt piloodi istmetelt ning mille konstruktsioon vastab kehtivatele tagasiulatuva jõuga käitamist puudutavatele lennukõlblikkuse nõuetele. Ukse konstruktsioon ei tohi segada ohuolukorras tegutsemist vastavalt kehtivatele tagasiulatuva jõuga käitamist puudutavatele lennukõlblikkuse nõuetele. |
|
c) |
Kõikidel lennukitel, millele lõike b kohaselt on paigaldatud lennumeeskonna kabiini uks:
|
P6_TA(2006)0300
Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse veod *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta (KOM(2005)0673 — C6-0031/2006 — 2005/0272(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0673) (1), |
|
— |
võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0031/2006), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0174/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(1 a) |
Nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/84/Euratom (2) on Euroopa Aatomienergiaühendus ühinenud kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooniga. |
|
(6) |
Kuna ühenduses puudub ühine kütusetsüklit käsitlev poliitika, jääb liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik iga liikmesriigi vastutusse, mistõttu ei tohiks käesoleva direktiivi sätted piirata liikmesriikide õigust kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja õigust keelduda nõusoleku andmisest radioaktiivsetele jäätmetele lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil nende territooriumile sisenemiseks, välja arvatud ümbersuunamisel. |
|
(6) |
Liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik jääb iga liikmesriigi vastutusse, kusjuures mõned peavad kasutatud tuumkütust kasulikuks ressursiks, mida saab ümber töötada, samal ajal teised otsustavad selle ladustada; seetõttu ei tohiks käesoleva direktiivi sätted piirata päritoluliikmesriikide õigust kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja sihtliikmesriigi õigust keelduda nõusoleku andmisest (i) radioaktiivsetele jäätmetele lõpptöötluse eesmärgil nende territooriumile sisenemiseks, välja arvatud ümbersuunamisel , ning (ii) kasutatud tuumkütusele lõppladustamiseks nende territooriumile sisenemiseks . |
|
(8) |
Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende heakskiitu . Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohastest riiklikest või rahvusvahelistest õigusnormidest , mida on lihtne kindlaks teha . Asjakohased õigusaktid ei piirdu valdkondlikke vedusid käsitlevate õigusaktidega. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe-, ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi. |
|
(8) |
Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende nõusolekut . Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohastest riiklikest , ühenduse või rahvusvahelistest õigusnormidest vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule . Asjakohased õigusaktid ei piirdu valdkondlikke vedusid käsitlevate õigusaktidega. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe-, ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi. |
|
(8 a) |
Iga liikmesriik on täielikult vastutav radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise eest tema jurisdiktsiooni alla kuuluval alal; miski käesolevas direktiivis ei tohiks viidata sellele, et sihtliikmesriik peab vastu võtma radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veoseid lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui jäätmed või kütus on mõeldud ümbersuunamiseks. Sellistest veostest keeldumist tuleks põhjendada käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel. |
3 a. Käesolev direktiiv ei pmiira rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, muu hulgas ÜRO mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) sätestatud rahumeelse läbisõidu ja transiidi õigust.
1)
1)
2)
2)
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kogu käesoleva direktiiviga hõlmatud veoseid käsitleva teabe hoolikas haldamine ja kaitsmine väärkasutuse eest.
Artikkel 5 a
Pädeva asutuse kinnitus taotluse kättesaamise kohta
Hiljemalt 15 kalendripäeva pärast seda, kui sihtliikmesriigi ning mis tahes transiidiliikmesriigi pädev asutus on taotluse kätte saanud, on nimetatud asutused kohustatud:
|
a) |
saatma kirjaliku teatise päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitatud taotluse kättesaamise kohta, tingimusel, et taotlus on vastavalt artikli 14 sätetele nõuetekohaselt vormistatud; või |
|
b) |
kui taotlus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, nagu on nimetatud punktis a, siis paluma päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt puuduvad andmed ning teavitama sihtliikmesriigi ja vajaduse korral teiste transiidiliikmesriikide pädevaid asutusi vastavast palvest. Palve koopia saadetakse valdajale. Sellise palve saatmine lükkab edasi avalduse kättesaamise teatise väljastamise tähtaja. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad puuduvad andmed asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta. Hiljemalt seitse kalendripäeva pärast puuduvate andmete kättesaamist saadavad andmeid palunud siht- või transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise nõuetekohaselt vormistatud taotluse kättesaamise kohta. |
1. Hiljemalt üks kuu pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamist väljastavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused kättesaamise kohta teatise.
Hiljemalt kolm kuud pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamist teatavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust, vajalikuks peetavatest tingimustest või nõusoleku andmisest keeldumisest.
Sihtliikmesriigi või iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused võivad oma seisukoha esitamiseks taotleda esimeses lõigus nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust.
1. Hiljemalt kaks kuud pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamise kinnitamist teatavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust, vajalikuks peetavatest tingimustest või nõusoleku andmisest keeldumisest.
Sihtliikmesriigi või iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused võivad oma seisukoha esitamiseks taotleda teises lõigus nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust.
2. Kui lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud tähtajaks pole sihtliikmesriigi ja/või kavandatavate transiidiliikmesriikide pädevatelt asutustelt vastust saadud, loetakse seda taotletava veoga nõustumiseks , tingimusel et lõikes 1 nimetatud kättesaamisteatis on neilt riikidelt saadud .
2. Kui lõike 1 esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtajaks pole sihtliikmesriigi ja/või kavandatavate transiidiliikmesriikide pädevatelt asutustelt vastust saadud, loetakse seda taotletava veoga nõustumiseks.
|
b) |
sihtliikmesriikidele radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse halduse puhul kohaldatavate asjakohaste õigusaktide põhjal ning radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavate asjakohaste riigisiseste, ühenduse ja rahvusvaheliste asjakohaste õigusaktide põhjal. |
|
b) |
sihtliikmesriikidele radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse halduse puhul kohaldatavate asjakohaste õigusaktide põhjal või radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavate asjakohaste riigisiseste, ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide põhjal. |
Ühesugust nõusoleku andmise ja nõusoleku andmisest keeldumise menetlust tuleb kohaldada nii radioaktiivsete jäätmete veoste kui ka lõppladustamiseks mõeldud kasutatud tuumkütuse veoste suhtes.
2. Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa just mõne alternatiivse kokkuleppe abil lahendada. Kõnealused asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid.
2. Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa just mõne alternatiivse kokkuleppe abil lahendada , lähtudes kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete haldamist reguleerivatest kohaldatavatest õigusaktidest . Kõnealused asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid.
3. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud valdaja.
3. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia lõikes 1 nimetatud põhjustel , vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige valdaja , välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või valdaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti .
Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud saaja.
välja jäetud
5. Sihtliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud saaja.
5. Sihtliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi.
Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia esimeses lõigus nimetatud põhjustel , vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige saaja , välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või saaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti .
5. Transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud lõikes 1 osutatud vastutav isik.
5. Transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi.
Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia esimeses lõigus nimetatud põhjustel , vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige lõikes 1 osutatud vastutav isik , välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või nimetatud isiku ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti .
5. Päritoluliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune transiidiliikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kohaldatakse artikli 9 lõiget 2. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, vastutab sellest tulenevate kulude eest valdaja.
5. Päritoluliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune transiidiliikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kohaldatakse artikli 9 lõiget 2.
Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia esimeses lõigus nimetatud põhjustel , vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige valdaja , välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või valdaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti .
1. Liikmesriigid soodustavad kokkulepete sõlmimist, et lihtsustada selliste radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist, sealhulgas lõppladustamist, mis on pärit riikidest, kus seda toodetakse väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest seisukohast põhjendatud.
1. Liikmesriigid soodustavad kokkulepete sõlmimist, et lihtsustada selliste radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist, sealhulgas lõppladustamist, mis on pärit riikidest, kus seda toodetakse väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest , majanduslikust, keskkonna ja ohutuse seisukohast põhjendatud. Sellised kokkulepped tuleb sõlmida tingimusega, et iga liikmesriik jätab endale õiguse keelduda loa andmisest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete toomiseks tema territooriumile lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud ümbersuunamisel.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0301
Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis (2006/2005(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis” (KOM(2005)0488) ja selle lahutamatuks osaks olevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2005)1253 ja SEK(2005)1289); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, millega võeti vastu otsus muuta EL maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majanduseks, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005-2008) (1), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Investeerimine teadusuuringutesse: Euroopa tegevuskava” (KOM(2003)0226), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel — Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)0024), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni aastaaruannet pealkirjaga „Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2004. aasta aruanne” (KOM(2005)0517), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) (KOM(2005)0119), Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta seisukohaga muudetud kujul (2), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007-2013) (KOM(2005)0121, Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta seisukohaga muudetud kujul (3)), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel: Euroopa Tehnoloogiainstituudi, teadmiste lipulaeva arengukava” (KOM(2006)0077), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga „Euroopa konkurentsivõime aruanne 2004” (SEK(2004)1397), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga „Ettevõtluspoliitika võrdlusuuring: 2004. aasta tulemustabel” (SEK(2004)1427), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa 2005. aasta innovatsiooni tulemustabelit (innovatsiooninäitajate võrdlev analüüs), mis näitab selgelt, et Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on innovatsiooni osas juhtpositsioonil, |
|
— |
võttes arvesse ekspertrühma 2004. aasta juuli aruannet pealkirjaga „Teaduse valdkonnast ettevõtlusesse toimuva tehnosiirdega tegelevate asutuste töö tõhustamine”, |
|
— |
võttes arvesse ekspertrühma 2004. aasta aruannet pealkirjaga „Intellektuaalomandi haldamine riiklikult rahastatavates teadusorganisatsioonides: Euroopa suuniste poole”, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 2005. aasta septembri aruannet pealkirjaga „Tööhõive Euroopas 2005 — hiljutised suundumused ja väljavaated”, |
|
— |
võttes arvesse Hampton Courtis pealkirja „Uuendusliku Euroopa loomine” all toimunud tippkohtumisel ametisse määratud sõltumatu ekspertrühma poolt 2006. aasta jaanuaris koostatud aruannet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta (nn Aho-raport), |
|
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni teaduse ja tehnoloogia kohta — suunised Euroopa Liidu teadusuuringute toetamise poliitika kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtluse harta rakendamise kohta (5), |
|
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest (6), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45, |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A6-0204/2006), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa jääb majanduskasvu, teadustegevuse ja tootlikkuse poolest Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist maha, suutmata lõigata kasu info- ja sidetehnoloogiate rakendamisest ning meelitada Euroopasse teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringuid; |
|
B. |
arvestades, et teadus- ja arendustegevuse vahendite suurendamine on majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks vajaliku eduka innovatsiooni eeltingimuseks; |
|
C. |
arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruanded näitavad, et teadus- ja arendustegevuse toetused aitavad viia ettevõtjatel ellu strateegilisi ja töökorraldusega seotud muudatusi ning parandavad suhtumist tehnoloogiasse; |
|
D. |
arvestades, et kuigi Euroopa parimad ettevõtjad teevad maailmatasemel investeeringuid, peavad erasektori jõupingutused teadus- ja arendustegevuse valdkonnas olema suuremad; |
|
E. |
arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panus uutel tehnoloogiatel põhinevate toodete, teenuste ja turgude arengusse sõltub nende suutlikkusest teha uuendusi, suurendada oma jõupingutusi teadustöö vallas, osta sisse teadustöö teenust, laiendada oma võrgustikke, kasutada paremini teadustöö tulemusi ning saada tehnoloogiaalast oskusteavet; |
|
F. |
arvestades, et turuarendusest võiksid võita Euroopa need sektorid, mis mõjutavad otseselt liikmesriikide kodanikke ja on kõige suurema osakaaluga sisemajanduse kogutoodangus; |
|
G. |
arvestades, et toetusorganisatsioonid, nagu koolitus- ja teaduskeskused, finantsasutused, innovatsiooni ja intellektuaalomandi konsultandid ning kohalikud ja piirkondlikud arenguasutused saavad aidata kaasa ettevõtjate loova äripotentsiaali maksimeerimisele; |
|
H. |
arvestades, et Euroopa tööturu väike tulemuslikkus, inimressursside ebaefektiivne kasutamine, turu killustatus ja tööjõu vähenenud liikuvus on suures osas tinginud väikesed edusammud Lissaboni ja Stockholmi eesmärkide saavutamisel; |
|
I. |
arvestades, et struktuurilised tõkked ja ebapiisavad soodustused takistavad tunnustatud teadlaste suuremat liikuvust; |
|
J. |
arvestades, et Euroopa tehnosiirdeasutused ja innovatsiooni levikeskused võimaldavad kiiremat turustamist, uute tehnoloogiate paremat levitamist, intellektuaalomandi paremat haldamist, teadustöö tulemuste paremat rakendamist ning olemasolevate riiklike ja piirkondlike kavade paremat koordineerimist; |
|
K. |
arvestades, et avatud innovatsiooni lähenemisviisi rakendamine parandaks teadus- ja arendustegevuse suutlikkust ELis; |
|
L. |
arvestades, et komisjoni väljapakutud teadusuuringute eelarvet ei tohiks lükata finantsraamistiku lõpuperioodile; |
|
M. |
arvestades, et selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist, tegeleda turul esinevate probleemidega ja optimeerida ühenduse vahendeid, kasutades selleks avaliku ja erasektori kapitali, on vaja finantsvahendite jaoks mõeldud Euroopa Liidu eelarvevahendite kriitilist hulka; |
|
N. |
arvestades, et teadlastel on vaja idee-eelset rahastamist selleks, et hinnata turgu, töötada välja katse- ja näidisprojektid ning kasutatavad näidiseksemplarid, seda nii äriühingute käivitamisel kui ka uute, teadustöö käigus väljatöötatud toodete turustamisel; arvestades, et seejärel on äriühingute kasvuks vaja riskikapitali; |
|
O. |
arvestades, et riigiabi sätted peaksid olema lihtsad, läbipaistvad ja tõhusad ning neid tuleks kasutada ainult viimase abinõuna, kui turg ei toimi, ja et riigiabi andmine peaks olema ajutine; |
|
1. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ettevõtlust hariduse varastest järkudest alates ning tugevdaksid toetust elukestvale õppele, soodustades selleks aktiivselt info- ja sidetehnoloogia alast koolitust nii töötavate kui ka töötute isikute seas; |
|
2. |
nendib liidu mahajäämust Lissaboni strateegia rakendamisel hariduse ja koolituse valdkonnas; kutsub liikmesriike võtma kohustuse taaskäivitada Lissaboni strateegia; |
|
3. |
rõhutab vajadust tõsta teaduslike karjäärivõimaluste mainet ja propageerida olemasolevaid stiimuleid ja autasusid, nagu Descartes'i, Aristotelese ja noore teadlase auhinnad; |
|
4. |
nõuab suurema toetuse andmist Euroopa parimatele teadlastele, eelkõige karjääri alustavatele teadlastele, luues neile atraktiivsemad töötingimused, vähendades õigusalaseid, haldusalaseid ja geograafilisi tõkkeid ning tagades Euroopa teadlastele välisteadlastega võrdse kohtlemise; |
|
5. |
toetab kindlalt teadlaste ühisturu vajalikku eesmärki, mille komisjon on esitanud oma eespool nimetatud teatises pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni — investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis”; |
|
6. |
tunnistab, et soodustamaks teaduslike teadmiste jagamist on esmatähtsad ergutused, et parandada teadlaste ja teadustöötajate töötingimusi ja koolitada jätkuvalt tööjõudu; |
|
7. |
usub, et koolitusasutused võivad selles osas suure panuse anda ja on veendunud, et esiteks peaks kokkupuude teaduse ja teadusuuringutega algama koolist, teiseks on vaja soodustada loovat koostööd ülikooli teadustöötajate ja ettevõtjate vahel; on samuti seisukohal, et takistused teadlaste liikuvusele tuleks kõrvaldada, parandades nende ametiseisundit ja karjääri arengut, mis on eesmärgid, mida ei ole võimalik saavutada liikmesriikide maksualast koostööd parandamata ja teatud sotsiaaltoetusi üle kandmata; |
|
8. |
toetab Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit, sest need algatused võivad julgustada enamaid Euroopa üliõpilasi ülikoolis teaduslikule tööle asuma ning ergutavad samas ka parimaid välisteadlasi, keda tuleks julgustada jätkama oma teaduskarjääri Euroopas alaliselt või vastavalt koostöölepingule ajutiselt lühiajaliste viisade väljastamise eripoliitika kaudu; |
|
9. |
nõuab, et EL võitleks tõhusalt nn „ajude väljavoolu” vastu ning võtaks kõiki vajalikke meetmeid, et muuta liikmesriigid tipptasemel teadlastele huvipakkuvaks, edendades eelkõige vahetusprogramme kolmandate riikidega, nagu Erasmus Mundus, mis on mõeldud üliõpilastele, teadlastele ja õpetajatele; usub, et Euroopa kutsekvalifikatsiooni raamistikul oleks oluline osa Euroopa tööturu loomisel, mis on avatud teadlastele ning toetab jõupingutusi nende liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamisel; |
|
10. |
märgib innovatsiooni aus hoidva kultuuri edendamise olulisust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võimaldaksid innovatsioonipoliitikal tungida kõikidesse riikliku teadustöö valdkondadesse; |
|
11. |
rõhutab ülikoolide kaalukat rolli teadmiste loomisel ja levitamisel ning soovitab tungivalt suurendada nende tähtsust, luues sünergiat kõrghariduse, teaduse, elukestva õppe ja tootlike majandussektorite vahel; pöörab seepärast tähelepanu komisjoni kõrgharidust käsitlevale aruandele; |
|
12. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid ja edendaksid Euroopa innovatsiooni auhindu; |
|
13. |
rõhutab toodete, protsesside ja teadmistepõhiste teenuste integreerimise edendamise olulisust ning mitmesuguste toetussüsteemide kasutuselevõtmist mittetehnoloogilistes sektorites; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ka mittetehnoloogiline innovatsioon sisaldab sotsiaalseid uuendusi ja institutsioonilisi uuendusi; |
|
14. |
teeb ettepaneku pakkuda neile väljavalitud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on innovatsiooni alal ja äriühingute asutamises edukad, piiratud määral täiendavat teadustöötoetust nende teadusuuringute projektide jaoks; |
|
15. |
soovitab pöörata erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisava osalemise tagamisele teadus- ja arendustegevuses, võttes konkreetseid meetmeid, näiteks eraldades osa teadusuuringute rahalistest vahenditest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; |
|
16. |
juhib tähelepanu vajadusele tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkust teadusuuringuteks; |
|
17. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid kodanike ja äriühingute jaoks innovatsioonisõbraliku turu, tagades parema reguleerimise, standardid, riikliku tellimuse ja intellektuaalomandi õigused; nõuab tungivalt, et komisjon annaks teavet intellektuaalomandi õiguste kaitse kohta; |
|
18. |
võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et EL peab saavutama tasuva, õiguslikult kindla ja kasutajasõbraliku intellektuaalomandi kaitse süsteemi, et meelitada ligi kõrgtehnoloogilisi ettevõtjaid; on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse ei tohi häirida vaba juurdepääsu avalikele hüvedele ja avalikule teabele; ärgitab komisjoni propageerima sotsiaalselt kaasavat teadmistepõhist ühiskonda, toetades näiteks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja litsentsimispõhimõtteid, nagu näiteks üldine avalik litsents (General Public Licence — GPL) ja avalik dokumenteerimise litsents (Public Documentation Licence — PDL); |
|
19. |
märgib ära vajaduse piirkondlike teabepunktide järele eesmärgiga koordineerida teadustegevuse ja uuendustega seotud asjakohast teavet; |
|
20. |
teeb ettepaneku vaadata uuesti läbi standardite kehtestamise õiguse kasutamine, et nõuda kõrget tehnilist taset ja jõuda kiiresti uutes standardites kokkuleppele; |
|
21. |
teeb ettepaneku muuta riiklikud klastrid, konglomeraadid, ühistud ja konsortsiumid üleeuroopaliseks eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet ja kriitilist hulka, sealhulgas mitmeid teadusharusid hõlmavaid teadusuuringuid, küpseid tööstusharusid ja alustavaid ettevõtjaid; |
|
22. |
tunnistab innovatsioonisuundade ja -valdkondade loomise olulisust piirkondlikul tasandil ning nende võrgustamise olulisust vastavate struktuuridega teistes piirkondades ja liikmesriikides või kolmandates riikides; |
|
23. |
nõuab tungivalt selgete eesmärkide püstitamist kõrgetasemeliste keskuste loomisel, milles kõigis peaksid olema nn loovuse laboratooriumid; |
|
24. |
märgib, et vaja oleks ühenduse patenti ja kaubamärki ning Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani patendisüsteemide vahelist suuremat vastastikust kasu; märgib, et ühenduse integreeritud patendisüsteem, mis põhineb demokraatlikel õigusnormidel, peab olema osa innovatsioonistrateegiast, mille puhul on oluline tagada tasakaal tööstusomandi kaitse, tehnilise teabe levitamise ning vaba ja piiramatu konkurentsivõime vahel; rõhutab, et patendiga tagatud kaitse eesmärk on leiutise kaitsmine ja mitte turusektorite kontrollimine; |
|
25. |
palub nõukogul lõpetada patiseis väljapakutud ühenduse patendi suhtes seoses keelerežiimiga; |
|
26. |
juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu hiljutistele muutustele seoses teadusliku oskusteabe kaitse ja levitamisega, tasuta juurdepääsuga avaldatud teaduslike ülevaateartiklite edule ning „Science Commons” litsentsile; |
|
27. |
nõuab tungivalt, et komisjon looks üldise aruandlussüsteemi, et kontrollida selliseid näitajaid nagu tulu lepingu alusel tehtavast teadustööst, esitatud ja rahuldatud patenditaotlused, litsentsid ja litsentsimisest saadud tulu, aktiivsete lepingute arv, ettevõtjatest klientide arv (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ning kõrvaltoodete arv ja areng koos kõikide näitajate kvalitatiivse tõlgendamisega; |
|
28. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid aitaksid rakendusuuringute asutustel luua tihedamaid suhteid tööstussektoriga, inkubaatorite ja naabruses asuvate teadus- või tööstusparkidega, aidates neil seeläbi saavutada kriitilist hulka; |
|
29. |
märgib, et Euroopa tähtsaimad sektorid kannatavad jätkuvalt puuduliku koordineerimise ja integratsiooni, kitsaskohtade ja teadmiste viletsa haldamise käes; märgib, et neid probleeme aitaks lahendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamine Euroopa tehnoloogiaplatvormidesse; |
|
30. |
rõhutab vajadust toetada teadlasi juurdepääsul idee-eelsele rahastamisele, mis võimaldaks neil rahastada tegevusi, mille eesmärk on tõestada investoritele, et uuel tehnoloogial on teatav ärilise ja tehnilise elujõulisuse tase; |
|
31. |
väljendab muret seoses sellega, et kuigi Euroopa tasandil tunnistatakse tehnoloogilise teadustegevuse ja innovatsiooni edendamise suurt tähtust, on ELis saavutatud tulemused rahastamise, jõudluse ja võimete kasutamise osas tagasihoidlikud; |
|
32. |
märgib, et on oluline luua kõrvaltooteid kui vahendeid uurimustöö tulemuste kasutamiseks kasumi tootmise otstarbel ja eelkõige krediidivõimaluste osutamise olulisust sellel eesmärgil; |
|
33. |
rõhutab vajadust avaliku ja erasektori partnerluse täiustatuma süsteemi järele selleks, et tõsta ajakohaste seadmete, infrastruktuuri ja teenuste kaudu teadusuuringute kvaliteeti; |
|
34. |
tervitab erainvestorite (nn „business angels”) olulist rolli muidu kättesaamatute investeeringute tagamisel uuenduslikesse ettevõtjatesse, eriti väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse; |
|
35. |
märgib, et keskkonnahoidlik uuendustegevus, eelkõige energiatõhususe suurendamise meetodid, pakuvad Euroopa ettevõtjatele konkurentsieeliseid; |
|
36. |
märgib, et diferentseeritult kokkulepitud laenud ja toetused, mille puhul määratakse vahendi täpne vorm kindlaks tihedas koostöös klientidega, toob kaasa raha tõhusa kasutamise mahu ja toote turustamise tähtaja osas, keskendudes tegelikele vajadustele; |
|
37. |
märgib, et uute ettevõtjate vahelise teadustöö ja innovatsiooni loomiseks, kasvuks, toetamiseks ja selliste ettevõtjate koondamiseks on vaja piisavat riskikapitali; |
|
38. |
nõuab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikidega looks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele struktuuriabi raamistiku, et ajakohastada nende teadmiste haldamist ja tehnoloogilisi ressursse, mis võimaldavad neil nõudluspõhisel innovatsiooniturul aktiivselt osaleda ja olla aktiivselt seotud tehnoloogilise teadus- ja arendustegevusega; |
|
39. |
täheldab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu rahastamisele on vaja parandada; |
|
40. |
toetab Euroopa Ülemkogul 2006. aasta märtsi kohtumisel heaks kiidetud ideed lihtsustada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga laenude kättesaadavust ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes vajavad innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas kõige rohkem ergutust; |
|
41. |
teeb ettepaneku vaadelda struktuurifonde kui tähtsaimaid teadustöö- ja innovatsioonialase suutlikkuse toetamise vahendeid, eriti ühtekuuluvuse poole püüdlemisel; teeb ettepaneku, et teadusuuringutele ja innovatsioonile määratud struktuurifondide summat tuleks kolmekordistada; |
|
42. |
märgib, et riikliku tellimuse kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks on võtmetähtsusega, kuid et see ei peaks moonutama konkurentsi ega eelistama suurimaid turul tegutsevaid ettevõtjaid; |
|
43. |
on seisukohal, et riigihanked ei peaks olema piiratud vaid erainvesteeringute ergutamise rolliga, vaid neil peaks olema strateegiline roll, mis inspireerib ettevõtjaid edendama innovatsiooni ja hankima ajakohast oskusteavet; |
|
44. |
tunnistab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrgustamine suurte töövõtjatega nii era- kui ka avalikust sektorist võib mängida olulist rolli innovatsiooni tugevdamisel; rõhutab, et uuenduslike toodete avaliku sektori poolne tagamine nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil võib aidata täita lünkasid turul ning edendada uuenduslikke tooteid ja teenuseid üldiselt; |
|
45. |
soovitab ELi riigiabi eeskirjade põhjalikku reformimist, mille käigus läheksid subsiidiumid suurtelt ja raskustes olevatelt ettevõtjatelt üle väikestele ja uuenduslikele ettevõtjatele; |
|
46. |
märgib, et paindlikkus ja läbipaistvus on innovatsiooni eeltingimused; |
|
47. |
peab vajalikuks leida suuremaid võimalusi investeeringute tagamiseks uurimisseadmetesse; |
|
48. |
teeb ettepaneku rakendada maksusoodustussüsteemi, et ergutada teenustesektorit tundma huvi teadusuuringute tulemuste ja nende rakendamise vastu; |
|
49. |
pakub välja nn ühtse fondi struktuuri, et vältida ühes liikmesriigis asuva, kuid teise liikmesriigi fondi kaudu investeeringuid tegevate investorite topeltmaksustamist; |
|
50. |
rõhutab vajadust uurida, kas olemasolevad innovatsioonile suunatud struktuurid ja mehhanismid on piisavad, et tagada laiaulatuslikku lähenemisviisi innovatsioonile, ning võimelised seda edendama, aidates kaasa tegevuse ja poliitika paremale koordineerimisele; |
|
51. |
palub nõukogul esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande investeerimise suundumuse kohta riiklikest eelarvetest avaliku sektori teadussprogrammidesse (eesmärk on 1 % SKTst); |
|
52. |
nendib, et tõenäoliselt jääb täitmata eesmärk investeerida aastaks 2010 teadusuuringutesse 3 % ELi SKTst; avaldab kahetsust, et Euroopa Ülemkogu 2006. aasta märtsi kohtumisel ei võtnud liikmesriigid konkreetsemaid kohustusi teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks; avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei määranud kindlaks riigiabi suurendamise minimaalset eesmärki aastaks 2010; |
|
53. |
usub, et ühenduse sellised vahendid nagu i2010 strateegia, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogramm ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm võivad soodustada lõhe ületamist teadusuuringute tulemuste ja majandusliku kasu vahel; |
|
54. |
rõhutab, et täiustatud teadus- ja innovatsioonipoliitika peab säästva arengu kaudu panustama uutesse tööhõivevõimalustesse, keskendudes keskkonnahoidlikule uuendustegevusele ja säästvale tootmisele (näiteks päikese-vesinikutehnoloogiad, tuuleenergia, kütuseelemendid, biomass, taimepõhine keemiatööstus), keskkonnaalaselt tõhusad teenused (energia säästmine, mobiilsusteenused, korduvkasutus ja ringlussevõtt) ning säästev inseneritöö ja juhtimismeetodid (näiteks bioonika, terviklik tootepoliitika); |
|
55. |
tervitab komisjoni soovitust, et parema reguleerimise algatuse raames peaks mõju hindamine sisaldama teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna soovituste mõju hindamist; |
|
56. |
kutsub liikmesriike paremini kasutama neile eraldatud Euroopa vahendeid ning juhib tähelepanu liikmesriikidele, kes oma projektides on asetanud töökohtade loomise kesksele kohale, investeerides enam kui 35 % Euroopa Sotsiaalfondi assigneeringutest haridus- ja koolitussüsteemi kaasajastamisesse; |
|
57. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
(1) ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0265.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0230.
(4) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0022.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0079.
P6_TA(2006)0302
Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks: süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale
Euroopa Parlamendi resolutsioon raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (2006/2003(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale” (KOM(2005)0474), |
|
— |
võttes arvesse antud teatisega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2005)1215, SEK(2005)1216 ja SEK(2005)1217), |
|
— |
võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 28. novembri 2005. aasta järeldusi, |
|
— |
võttes arvesse 23.-24. märtsi 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni eespool nimetatud teatise osas (INT/288 — CESE 595/2006), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45, |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0206/2006), |
|
A. |
arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teatises esitatakse 27 üksiksektori konkurentsivõime üksikasjaliku läbivaatamise alusel töötleva tööstuse poliitika lähiaastate töökava; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa majandusliku arengu mudeli koostisosadeks on dünaamiline ja suure konkurentsivõimega tööstus ning kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid; |
|
C. |
arvestades, et ELi töötlev tööstus moodustab umbes 20 % ELi toodangust ja annab tööd umbes 34 miljonile inimesele, kellest rohkem kui pooled töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKE); |
|
D. |
arvestades, et nõukogu tunnistab töötleva tööstuse kui uute ja uuenduslike toodete looja tähtsust; |
|
1. |
tervitab komisjoni teatist, milles sätestatakse lähiaastateks töötleva tööstuse raampoliitika ja tõhus töökava; peab seda teatist oluliseks osaks usaldusväärse ja tasakaalustatud tööstuspoliitika kujundamisest, kuna see ühendab konkreetsed valdkonnapõhised meetmed valdkondadevaheliste poliitiliste algatustega; |
|
2. |
tunnistab töötleva tööstuse olulist rolli ELis; juhib tähelepanu sellele, et tootmine, teenused ja kaubandus on kaasaegses majanduskeskkonnas tugevalt ja üha rohkem omavahel seotud; toetab seepärast kindlalt sidusa tööstuspoliitika arendamist Euroopa tasandil, et lahendada globaliseerumisega kaasnevaid probleeme; |
|
3. |
tuletab meelde, et EL peab püüdma jääda suureks tööstustootjaks, selle asemel et üksnes piirduda oma teenustesektori arendamisega; |
|
4. |
on seisukohal, et EL peaks tagama tööstuse ja teenuste valdkonnas konkurentsivõime tõstmise strateegiate ühise arendamise ning edendama parimaid tavasid seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlusvaimuga, sealhulgas ka ettevõtjate sotsiaalse vastutuse ning meeste ja naiste võrdsete võimalustega; |
|
5. |
tuletab meelde, et Lissaboni strateegia eesmärgid kujutavad endast miinimumi, mida liikmesriigid peaksid kohustuma täitma; märgib, et hiljuti võtsid mitmed liikmesriigid töötleva tööstuse tugevdamiseks vastu riikliku poliitika; usub, et isoleeritud riiklik poliitika võib takistada Euroopa tööstuspoliitika arengut ja et liikmesriikide võetavate ja ühenduse meetmete parem kooskõlastamine võiks tugevdada mõlemat; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kavandaksid mehhanismid meetmete tõhusaks kooskõlastamiseks nimetatud valdkonnas, kaasates valitsusi, tööstust ning sidusrühmi Euroopa, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil; |
|
6. |
märgib, et ilma valitsuse meetmeteta ei ole võimalik luua tööstusraamistikku, mis oleks tasakaalustatud, atraktiivne ja pakuks õiguskindlust; juhib tähelepanu sellele, et kaasaegse riikliku sektori töö on äärmiselt oluline infrastruktuuri arendamisel ja hariduse ning uuendustegevuse toetamisel; |
|
7. |
on seisukohal, et ühenduse toetus ja abi liikmesriikide tööstuspoliitikale peab olema suunatud Euroopa pädevuskeskuste loomisele, soodustades sünergia teket kohalikul tööjõuturul pakutavate oskuste ja uurimiskeskuste vahel, võttes samas arvesse arengule suunatud poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, kui vahendit soodustamaks suuremaid investeeringuid ja loomaks jõukust ning kvaliteetseid töökohti, mille puhul on tagatud asjaomased õigused; tervitab asjaolu, et komisjoni teatis määratleb Euroopa tööstuspoliitika mõiste; rõhutab siiski, et see lähenemisviis ei tohi olla üksnes horisontaalne, vaid selle juures tuleb arvestada ka valdkonnaspetsiifilisi tingimusi; |
|
8. |
tuletab komisjonile meelde vajadust süvalaiendada energiasäästu ja -tõhususe meetmeid kõigis poliitikavaldkondades; märgib, et energiakulud on paljudes tööstusharudes peamiseks teguriks ning palub komisjonil seetõttu pakkuda osana oma tööstuspoliitikast välja seda arvestavad erimeetmed ja -programmid; |
|
9. |
toetab komisjoni teatises esitatud algatusi; tervitab 27 sektori üksikasjalikku analüüsi ja selget rõhuasetust soovitustes; peab praeguseks ülesandeks siiski algatuste konkreetset rakendamist; on veendunud, et elluviimise pikaajalise järjepidevuse tagamiseks on vaja, et esitatud algatuste kooskõlastamise eest hoolitseks üks peadirektoraat — ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, ja üks nõukogu koosseis — konkurentsivõime nõukogu; kutsub sellega seoses komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti algatustega seoses saavutatud edusammudest enne 2006. aasta lõppu; kutsub komisjoni üles kaaluma ühtlasi kõrgetasemeliste rühmade, innovatsiooninõukogude ja töörühmade taolistest algatustest saadava kasu ja lisandväärtuse süstemaatilise ja korrapärase hindamise võimalust neis valdkondades, kus nad tegutsevad; |
|
10. |
julgustab komisjoni pöörama piisavalt tähelepanu töötleva tööstuse kõigile sektoritele ja vajaduse korral täitma lünki teatavate sektorite analüüsi ja võetavate meetmete osas, võttes arvesse teatud tööstusharude suurt piirkondlikku kontsentratsiooni; |
|
11. |
nõustub sellega, et töötleva tööstuse konkurentsivõimet tuleb parandada; tervitab asjaolu, et komisjon rõhutab ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning vajadust säästva arengu järele; kutsub komisjoni üles pöörama samavõrd tähelepanu töökeskkonnale ning töötajate tervishoiule ja ohutusele kui suurema arvu ja paremate töökohtade loomisele; |
|
12. |
tunnistab, et Euroopa tööstuspoliitika arendamiseks liikmesriikide majandusele strateegilise tähtsusega sektorites on oluline olemasolevat tööstust tugevdada, säilitada avatud siseturg, reguleerida vastavalt vajadusele, võtta arvesse konkurentsivõimega seotud tegureid, mis võivad paljudes liikmesriikides tööhõivet mõjutada, ning toetada kogu Euroopa Liidu tööstuse ajakohastamist, mis on juba konkurentsivõimeline või saaks konkurentsivõimeliseks muutuda; |
|
13. |
on veendunud, et Euroopa töötleva tööstuse tulevik seisneb lisandväärtuse suurendamises ja kvaliteedi parandamises; tunneb seetõttu muret, et ELi üldine kaubandus on endiselt keskendunud keskmiselt kõrge tehnoloogiatasemega sektoritesse, kus töötajate oskused on madalad või keskmised; on veendunud, et kõigil tasanditel on haridus ja koolitus võtmeküsimused nii tööjõu kvalifikatsiooni parandamisel kui ka struktuursete muutuste hõlbustamisel; kahetseb asjaolu, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu haridusele, elukestvale õppele ega koolitusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi suurema arvu noorte õppurite meelitamiseks tehnilise ja teadusliku õppe juurde; |
|
14. |
avaldab heameelt selle üle, et komisjon peab haritud ja paindlikku tööjõudu Euroopa Liidu kõige tähtsamaks ressursiks ning peamiseks konkurentsieeliseks; kutsub ELi üles edendama kõigi tasandite ja eelkõige oskusteta töötajate täiendõpet; |
|
15. |
peab lisaks sellele positiivseks komisjoni ettepanekuid oskustööjõu puuduse leevendamiseks tööstuses, mis seisnevad kvalifikatsiooni läbipaistvuse, ülekandmise ja tunnustamise soodustamises ning meetmetes, mille abil teha valdkonna kaupa kindlaks praegused kvalifikatsiooniprobleemid ja valdkonnad, kus oskustööjõudu napib; |
|
16. |
juhib tähelepanu sellele, et tuleb otsustavamalt investeerida tööjõu oskuste parandamisse, näiteks koolitusega seotud teadus- ja tehnoloogiaalaste rakenduskavade raames, mille eesmärgiks on tagada erinevates liikmesriikides pakutavate väljaõppevõimaluste kvaliteet ja suurem mitmekesisus; |
|
17. |
kutsub ettevõtjaid üles tagama töötajatele nii häid koolitustingimusi kui võimalik, võimaldades neil ennast jätkuvalt täiendada; kutsub ettevõtjaid sellega seoses üles koostama pädevuskavasid ning võtma üldist vastutust oma töötajate elukestva ja jätkuõppe eest; |
|
18. |
on seisukohal, et teadmiste edasiandmine ja teadusuuringute tulemuste rakendamine uute toodete ning protsesside juures on töötlevas tööstuses endiselt liiga nõrk, eelkõige VKEde puhul; näeb sellega seoses selget vajadust ületada praegune lõhe teadusringkondade ja turusektori vahel; on veendunud, et selle probleemi ühisele lahendamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid kiiresti konkreetsed meetmed selle lahendamiseks; rõhutab sel eesmärgil, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi pakutavaid võimalusi tuleks mõistlikult ja võimalikult tõhusalt kasutada; |
|
19. |
on veendunud, et arvesse tuleb võtta väikeste ja mikroettevõtjate erivajadusi, kuna nende probleemid pole suurte ettevõtjate omadega võrreldavad; |
|
20. |
tunnistab vajadust töötada välja otsetoetuskavad ühisele teaduslikule uurimistegevusele, mis hõlmab äriühinguid ja teadusüksusi või ülikoolide töörühmi, võimaldades sel viisil oskuste ja tehnoloogia kiiremat siiret; |
|
21. |
rõhutab kooskõlas sõltumatu teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse ekspertrühma 2006. aasta aruandega, pealkirjaga „Uuendusliku Euroopa loomine”, et riigiabi andmine teistele äriühingutele peale VKEde on asjakohane, kui selle eesmärk on soodustada koostööd teiste äriühingute, VKEde ja akadeemiliste asutustega avatud innovatsiooniklastrite, tippkeskuste ja ühiselt ellu viidavate teadus- ja arendustegevuse programmide raames; |
|
22. |
juhib tähelepanu sellele, et ELi jõukus sõltub maailmatasemel uuenduslike tööstusharude väljakujundamisest Euroopas; |
|
23. |
tervitab tehnoloogiaplatvormide kontseptsiooni, mis aitab kaasa turu vajadustele vastavate teadusharude arendamisele; on siiski veendunud, et rakendusuuringud, mille tulemuseks on uuenduslikud tooted, vajavad rohkem rahalisi vahendeid; tervitab seoses sellega Euroopa Investeerimispanga (EIP) kavatsust suurendada oluliselt teadus- ja arendustegevusse ning VKEdesse suunatavate majanduskasvu soodustavate investeeringute jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid; tuletab meelde eespool nimetatud Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldusi, eeldades, et uuendustegevuse toetuseks ning teadus- ja arendustegevuse ergutamiseks nähakse ette kuni 30 miljardit eurot riskikapitali ja tagatud pangalaenude näol; julgustab komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka koos erasektoriga nimetatud järelduste alusel praktilisi järelmeetmeid võtma; |
|
24. |
rõhutab nanoteaduse ja nanotehnoloogia märkimisväärset potentsiaali ja palub töötleva tööstuse sektoril tungivalt hoida end kursis tehnoloogia arenguga ja Euroopa tegevuskava 2005-2009 sätetega selles valdkonnas, et kasutada ära kõigile tööstusharudele avanevaid võimalusi ja uusi väljavaateid; |
|
25. |
rõhutab juurdepääsuraskusi rahalistele vahenditele ja riskikapitalile, eelkõige tegevust alustavate uuenduslike ettevõtjate ja VKEde puhul; palub seetõttu komisjonil kaasata EIP ja Euroopa Investeerimisfond tihedalt valdkondlike algatuste töösse; |
|
26. |
arvab, et väga kasulik oleks moodustada kõrgetasemeline töörühm, mis tagaks, et tööstust, energeetikat ja keskkonda käsitlevad õigusaktid oleksid kooskõlas säästvuse ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgiga; juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks elektriturule on vaja analüüsida ka maagaasiturgu, arvestades sellega, et neil mõlemal on mõnedele töötleva tööstuse harudele ulatuslik mõju; |
|
27. |
juhib tähelepanu sellele, et töötlevat tööstust iseloomustab tihti piirkondlik kontsentratsioon; seetõttu nõuab tungivalt, et piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikutega koostaksid kohalikud strateegiaplaanid piirkondade jaoks, mis on või võivad muutuda uuenduslikeks tootmiskeskusteks; nõuab sel eesmärgil, et kohalikud strateegiakavad keskenduksid peamise rikkusi tootva sektori, teaduspotentsiaali ning iga piirkonna suhteliste eeliste paremale ärakasutamisele; kutsub liikmesriike üles seoses sellega tõukefondide võimalusi täielikult ära kasutama; |
|
28. |
juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tööstuspoliitika meetmetes tuleb edaspidi arvestada valdkondliku mõõtme kõrval ka territoriaalset mõõdet; märgib, et piirkondades, kuhu on koondunud suurel hulgal töötlevat tööstust, vajatakse nende erivajadustega kohandatud tööstus- ja majanduspoliitikat; kutsub seetõttu komisjoni üles oma teatises esitatud ettepanekutest lähtuvalt edasi tegutsema, uurides võimalust suurendada piirkondade koostööd, mis seisavad silmitsi ühiste probleemide ja väljakutsetega, ning seda, kuidas ergutada nendes piirkondades tootmisega tegelevaid äriühinguid moodustama võrgustikke, mille raames vajalikku tööstus- ja majanduspoliitikat kujundada ja kooskõlastada; |
|
29. |
tervitab komisjoni ettepanekut tööstuspoliitika sidumiseks ja kooskõlastamiseks teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas ühtekuuluvus-, keskkonna-, teadus- ja arendus- ning energeetikapoliitikaga; märgib, et ühtekuuluvus- ja tööstuspoliitika on omavahel seotud, kuna tööstuspoliitika edukuse saavutamiseks ning Euroopa töönõukogude olulise rolli suurendamiseks vajatakse infrastruktuuri ja inimressursse; ja et seetõttu on oluline tagada poliitikate sidusus ja sotsiaalse kaasatuse kõrge tase; |
|
30. |
on veendunud, et sektorid, mis seisavad silmitsi tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, peaksid võtma ühiselt meetmeid ümberkorraldamise ja kaasajastamise hõlbustamiseks; mainib seoses sellega heade näidetena mitmeid algatusi, nagu LeaderSHIP 2015, CARS21 ning tekstiili- ja rõivatoodete kõrgetasemeline töörühm; arvestades pakilise tegevusvajadusega nendes valdkondades, kutsub komisjoni üles esitama 2006. aasta sügiseks konkreetseid ettepanekuid, et nõukogu saaks need vastu võtta ja seejärel Euroopa Parlament nende kohta arvamuse esitada enne 2006. aasta lõppu; tervitab komisjoni kavatsust teha selliseid valdkondlikke algatusi ravimi-, keemia-, kaitse-, kosmose- ja masinatööstuses; |
|
31. |
on seisukohal, et iga valdkonna töötajate ametiühingud ning tarbijate ja ettevõtjate organisatsioonid peavad debatis osalema, et tööstuspoliitika lahendused oleksid neile kohasemad ja ammendavamad; |
|
32. |
rõhutab vajadust alustada kõigi osalejatega dialoogi ning tervitab konkurentsivõime-, energeetika- ja keskkonnaküsimuste kõrgetasemelise töörühma moodustamist; |
|
33. |
avaldab heameelt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üle; nõuab, et see keskenduks globaliseerumise tõttu koondatud töötajate abistamisele uute töökohtade leidmisel, peamiselt nende kvalifikatsiooni tõstmise ja kohandamise kaudu; |
|
34. |
nõuab, et ühenduse abi ei antaks ettevõtjatele, kes pärast abi saamist ühes liikmesriigis viivad oma tootmistegevuse üle teise riiki, pidamata täiel määral kinni lepingutest, mille nad kõnealuses liikmesriigis on sõlminud; |
|
35. |
palub tagada tootmisega tegelevate äriühingute restruktureerimise käigus töötajate õiguste kaitse ning et sellest tulenevalt oleks pidevalt tagatud töötajate esindusorganite teavitamine; |
|
36. |
juhib tähelepanu asjaolule, et juhtkonna ja töötajate dialoog on otsustavalt tähtis moderniseerimisega seotud küsimustes ja sektori konkurentsivõime saavutamiseks või säilitamiseks vajalike muudatuste kindlakstegemisel ning elluviimisel; |
|
37. |
kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima töötleva tööstuse hetkeolukorda uutes liikmesriikides ja eesseisvaid ülesandeid ning tagama ühenduse õigusaktide asjakohase jõustamise; see võimaldab saada koondandmed kõigi 25 liikmesriigi kohta ning nende andmete alusel eri sektoreid analüüsida ja koostada soovitusi edasise tööstuspoliitika kohta; |
|
38. |
kutsub komisjoni üles võtma uusi meetmeid ekspordiga tegelevate ning peamiselt teadus- ja uuendusprojektidesse investeerivate äriühingute toetamiseks; |
|
39. |
nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks turujärelevalve valdkonnale ning võitlusele ebaausa konkurentsi ja võltsimise vastu; kutsub komisjoni üles esitama enne 2006. aasta lõppu konkreetseid ettepanekuid intellektuaalse omandi kaitse ja tugevdamise valdkonnas; arvab sellega seoses, et on vaja tõhustada jõupingutusi võltsingute impordi vastu kolmandatest riikidest ning et liikmesriigid peaksid sel eesmärgil teavet vahetama ja punktides, kus kaubad ELi territooriumile saabuvad, arenenumaid tehnoloogiarakendusi kasutama; |
|
40. |
kutsub komisjoni üles kontrollima ja registreerima, mil määral vastavad imporditavad tooted Euroopa keskkonna ja tarbijate tervise kaitset käsitlevatele õigusaktidele ja kuivõrd mõjutavad need Euroopa toodete konkurentsivõimet; |
|
41. |
rõhutab, kui tähtis on töötleva tööstuse jaoks juurdepääs turule; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostöös asjaomaste sektoritega jõupingutusi rahvusvaheliste tavade, eriti eeskirjade ja toetuste kindlakstegemiseks, mis võivad Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet negatiivselt mõjutada, ja rahvusvaheliste normidega vastuolus olevate kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks; näeb kahepoolsetes kokkulepetes head võimalust ületada need takistused õiglasel, läbipaistval ja tulevikku suunatud viisil ja seega muuta vastastikkuse põhimõte ühenduse kaubandussuhetes üldiseks reegliks; |
|
42. |
rõhutab, et õigusaktid, mille eesmärgiks on kaasata keskkonnateemad majanduspoliitikasse ja -strateegiasse, peaksid võimaldama liikmesriikidele paindlikkust majanduslike ja finantsinstrumentide valikul; |
|
43. |
on veendunud, et võetavate meetmete puhul, eriti WTO raames, tuleb arvestada iga sektori olukorda ja iseloomu, võimalusi ja probleeme, mis võivad ilmneda, ja raskusi, millega erinevad liikmesriigid silmitsi seisavad; |
|
44. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles järgima säästva arengu eesmärke, viies majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid omavahel tasakaalu; |
|
45. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
Neljapäev, 6. juuli 2006
|
13.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 303/651 |
PROTOKOLL
(2006/C 303 E/04)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 10.00.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
nõukogu ja komisjon:
|
|
2) |
parlamendiliikmed:
|
3. Areng ja ränne (arutelu)
Raport arengu ja rände kohta [2005/2244(INI)] — Arengukomisjon
Raportöör: Marie-Arlette Carlotti (A6-0210/2006).
Marie-Arlette Carlotti tutvustas raportit.
Sõna võttis Louis Michel (komisjoni liige).
Sõna võtsid Ioannis Kasoulides (AFET komisjoni arvamuse koostaja), Ona Juknevičienė (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Feleknas Uca (FEMM komisjoni arvamuse koostaja), Fernando Fernández Martín fraktsiooni PPE-DE nimel, Margrietus van den Berg fraktsiooni PSE nimel, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel, Marie-Hélène Aubert fraktsiooni Verts/ALE nimel, Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Alessandro Battilocchio (fraktsioonilise kuuluvuseta), Zbigniew Zaleski, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Jan Jerzy Kułakowski, Miguel Portas, Koenraad Dillen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Marie-Line Reynaud, Toomas Savi, Ryszard Czarnecki, Libor Rouček, Francesco Enrico Speroni, Kader Arif, Panagiotis Beglitis, Justas Vincas Paleckis ja Louis Michel.
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.17.
4. Õiglane kaubandus ja areng (arutelu)
Raport õiglase kaubanduse ja arengu kohta [2005/2245(INI)] — Arengukomisjon
Raportöör: Frithjof Schmidt (A6-0207/2006).
Frithjof Schmidt tutvustas raportit.
Sõna võttis Peter Mandelson (komisjoni liige).
Sõna võtsid Jörg Leichtfried (INTA komisjoni arvamuse koostaja), Filip Kaczmarek fraktsiooni PPE-DE nimel, Linda McAvan fraktsiooni PSE nimel, Sajjad Karim fraktsiooni ALDE nimel, Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, Eoin Ryan fraktsiooni UEN nimel, Christofer Fjellner, Karin Scheele, Fiona Hall, Georgios Papastamkos, Glenys Kinnock, Wiesław Stefan Kuc ja Peter Mandelson.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 6.18.
5. Aprilli lõpus Genfis toimunud WTO kohtumiste tulemused ja tulevikuperspektiivid (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0036/2006/rév.1), mille esitas(id) Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel komisjonile: Aprilli lõpus Genfis toimunud WTO kohtumiste tulemused ja tulevikuperspektiivid (B6-0314/2006)
Enrique Barón Crespo esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Peter Mandelson (komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Hääletuse ajaks arutelu katkestati.
Arutelu jätkatakse kell 15.00.
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
6. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
6.1. Käibemaksustamine ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ärahoidmine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused [KOM(2005)0089 — C6-0100/2005 — 2005/0019(CNS)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Christoph Konrad (A6-0209/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0303)
6.2. Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerluse kohta [2006/2123(INI)] — Arengukomisjon
Raportöör: Gabriele Zimmer (A6-0211/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0304)
6.3. Tervishoiutöötajate kaitsmine süstlatorkevigastuste tagajärjel vere kaudu levivate nakkuste eest (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Teine raport komisjonile esitatavate soovituste kohta Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise osas vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel [2006/2015(INI)] — Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Stephen Hughes (A6-0218/2006).
Hääletus esimese raporti (A6-0137/2006) üle katkestati 1.6.2006 istungil (01.06.2006 protokolli punkt 7.19) ja esimene raport saadeti seejärel vastutavale komisjonile 13.6.2006 (13.06.2006 protokolli punkt 7.11).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0305)
6.4. Euroopa naabruse ja partnerluse instrument ***I (hääletus)
*
* *
Enne hääletust Szymański raporti (A6-0164/2006) üle:
Sõna võtsid kolme raporti (A6-0164/2006, A6-0157/2006, A6-0155/2006) kohta vastavalt Konrad Szymański (raportöör), Raül Romeva i Rueda (raportööri asendaja), István Szent-Iványi (raportöör) ja Elmar Brok (AFET komisjoni esimees).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomiseks [KOM(2004)0628 — C6-0129/2004 — 2004/0219(COD)] — Välisasjade komisjon
Raportöör: Konrad Szymański (A6-0164/2006).
Arutelu toimus 17.05.2006 (17.05.2006 protokolli punkt 11).
Hääletus raporti üle lükati esimeeste konverentsi 14.6.2006 koosolekul tehtud otsuse alusel edasi.
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0306)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0306)
6.5. Stabiliseerimisvahend ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend [KOM(2004)0630 — C6-0251/2004 — 2004/0223(COD)] — Välisasjade komisjon
Raportöör: Angelika Beer (A6-0157/2006).
Arutelu toimus 17.05.2006 (17.05.2006 protokolli punkt 11).
Hääletus raporti üle lükati esimeeste konverentsi 14.6.2006 koosolekul tehtud otsuse alusel edasi.
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0307)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0307)
6.6. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend [KOM(2004)0627 — C6-0047/2005 — 2004/0222(CNS)] — Välisasjade komisjon
Raportöör: István Szent-Iványi (A6-0155/2006).
Arutelu toimus 17.05.2006 (17.05.2006 protokolli punkt 11).
Hääletus raporti üle lükati esimeeste konverentsi 14.6.2006 koosolekul tehtud otsuse alusel edasi.
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0308)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0308)
6.7. Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (institutsioonidevaheline kokkulepe)
Raport institutsioonidevaheline kokkulepe ühisavalduse kujul ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [10126/1/2006 — C6-0208/2006 — 2006/2152(ACI)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett (A6-0237/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 7)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0309)
6.8. Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (menetlused) * (hääletus)
Raport muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [10126/1/2006 — C6-0190/2006 — 2002/0298(CNS)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett (A6-0236/2006).
(Korduv konsulteerimine)
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 8)
NÕUKOGU ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0310)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0310)
6.9. Raha ülekandmisel edastatav maksjaga seotud teave ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta [KOM(2005)0343 — C6-0246/2005 — 2005/0138(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Alexander Alvaro (A6-0196/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 9)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0311)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0311)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
Alexander Alvaro (raportöör) ja Udo Bullmann fraktsiooni PSE nimel, viimane muudatusettepanekute 20, 22, 24, 103, 124 ja 125 kohta.
6.10. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus * (lõpphääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [KOM(2006)0213 — C6-0207/2006 — 2005/0090(CNS)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle (A6-0057/2006).
Arutelu toimus 14.03.2006 (14.03.2006 protokolli punkt 21).
Hääletus komisjoni ettepaneku kohta toimus 15.3.2006 (15.03.2006 protokolli punkt 4.5). Raport saadeti 13.6.2006tagasi pädevale komisjonile vastavalt kodukorra artikli 168 lõikele 1 (11.06.2006 protokolli punkt 7.9).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 10)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0312)
6.11. Vastastikune teabemenetlus varjupaiga ja sisserände valdkondades * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastastikuse teabemenetluse kasutuselevõtmise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades [KOM(2005)0480 — C6-0335/2005 — 2005/0204(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Patrick Gaubert (A6-0186/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0313)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0313)
6.12. Privileegide ja immuniteetide protokolli muutmine (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0275/2006/rév.
Arutelu toimus 26.04.2006 (26.04.2006 protokolli punkt 13).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 12)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0314)
6.13. Ettevõtluse ümberkorraldamise majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud Euroopas (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0383/2006, B6-0387/2006, B6-0388/2006, B6-0389/2006 ja B6-0398/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 13)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK B6-0383/2006
Tagasi lükatud
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0387/2006
(asendades B6-0387/2006, B6-0388/2006 ja B6-0389/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Ria Oomen-Ruijten ja José Albino Silva Peneda fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Martin Schulz, Stephen Hughes, Jan Andersson, Joel Hasse Ferreira, Jean Louis Cottigny, Alain Hutchinson, Edite Estrela ja Jamila Madeira fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Jorgo Chatzimarkakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Eugenijus Maldeikis, Umberto Pirilli ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0315)
(Resolutsiooni ettepanek B6-0398/2006 muutus kehtetuks.)
6.14. LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine (hääletus)
vahearuanne LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta [2006/2027(INI)] — LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon
Raportöör: Giovanni Claudio Fava (A6-0213/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 14)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0316)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
|
|
Jas Gawronski esitas muudatusettepaneku 15 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu (muudatusettepanek 15 lükati muudetud kujul tagasi). |
|
|
Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel esitas muudatusettepaneku 6 kohta suulise muudatusettepaneku. |
|
|
Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu, sest üle 37 parlamendiliikme oli selle vastu. |
|
|
Michael Gahler esitas muudatusettepaneku 1 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
6.15. SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimine Ameerika salateenistuste poolt (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0385/2006, B6-0386/2006, B6-0391/2006, B6-0393/2006 ja B6-0395/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 15)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK B6-0385/2006
Tagasi lükatud
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0386/2006
(asendades B6-0386/2006, B6-0391/2006, B6-0393/2006 ja B6-0395/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Martine Roure fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Alexander Alvaro, Sophia in 't Veld ja Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Monica Frassoni ja Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Francis Wurtz, Sahra Wagenknecht, Giusto Catania, Umberto Guidoni ja Sylvia-Yvonne Kaufmann fraktsiooni GUE/NGL nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0318)
6.16. Sisserändajate integreerimine ELis (hääletus)
Raport strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus [2006/2056(INI)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Stavros Lambrinidis (A6-0190/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0319)
6.17. Areng ja ränne (hääletus)
Raport arengu ja rände kohta [2005/2244(INI)] — Arengukomisjon
Raportöör: Marie-Arlette Carlotti (A6-0210/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 17)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0320)
6.18. Õiglane kaubandus ja areng (hääletus)
Raport õiglase kaubanduse ja arengu kohta [2005/2245(INI)] — Arengukomisjon
Raportöör: Frithjof Schmidt (A6-0207/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 18)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0321)
6.19. AIDS — asugem tegutsema! (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0375/2006, B6-0376/2006, B6-0377/2006, B6-0378/2006, B6-0379/2006 ja B6-0380/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 19)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0375/2006
(asendades B6-0375/2006, B6-0377/2006, B6-0378/2006, B6-0379/2006 ja B6-0380/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
John Bowis fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Miguel Angel Martínez Martínez, Anne Van Lancker ja Pierre Schapira fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Fiona Hall, Marios Matsakis ja Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Luisa Morgantini, Feleknas Uca, Vittorio Agnoletto, Eva-Britt Svensson ja Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0322)
(Resolutsiooni ettepanek B6-0376/2006 muutus kehtetuks.)
7. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Raport: Christoph Konrad — A6-0209/2006:
|
— |
Christoph Konrad |
Raport: Konrad Szymański — A6-0164/2006:
|
— |
Jaromír Kohlíček |
Raport: Richard Corbett — A6-0237/2006:
|
— |
Richard Corbett ja Ivo Strejček |
Raport: Patrick Gaubert — A6-0186/2006:
|
— |
Frank Vanhecke |
Privileegide ja immuniteetide protokolli muutmine B6-0275/2006/rév.:
|
— |
Bruno Gollnisch |
Raport: Giovanni Claudio Fava — A6-0213/2006:
|
— |
Marco Cappato, Philip Claeys, Petr Duchoň, Hynek Fajmon ja Jas Gawronski |
SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimine Ameerika salateenistuste poolt — RC-B6-0386/2006:
|
— |
Marco Cappato |
Raport: Stavros Lambrinidis — A6-0190/2006:
|
— |
Frank Vanhecke ja Philip Claeys |
8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused
Hääletuse parandused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Hääletuskavatsused
Teatati järgmistest hääletuskavatsustest (seoses andmata häältega):
Raport: Stephen Hughes — A6-0218/2006
|
— |
resolutsioon (terviktekst) |
|
— |
poolt: Paul Rübig |
Raport: Giovanni Claudio Fava — A6-0213/2006
|
— |
muudatusettepanek 3, 2. osa |
|
— |
poolt: Harlem Désir |
(Istung katkestati kell 13.35 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Hääletuse kavatsused:
Istung: 5.7.2006
Raport: Ulrich Stockmann — A6-0212/2006
|
— |
muudatusettepanek 11 |
|
— |
vastu: Manuel Medina Ortega |
Pervenche Berès teatas, et vaatamata tema kohalolekule 04.07.2006 istungil ei ole tema nime kohalolijate nimekirja kantud.
*
* *
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
10. Nõukogu ühiste seisukohtade teatavakstegemine
Vastavalt kodukorra artikli 57 lõikele 1 teatas asepresident, et on nõukogult saanud järgmised ühised seisukohad koos nende vastuvõtmise põhjenduste ja komisjoni seisukohaga:
|
— |
Nõukogus 27. juunil 2006 vastu võetud ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (06284/1/2006 — 10436/2006 — COM(2006)0355 — C6-0226/2006 — 2004/0218(COD))
|
|
— |
Nõukogu 30. juuni 2006. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (07535/3/2006 — 10414/2006 — COM(2006)0374 — C6-0227/2006 — 2004/0055(COD))
|
Seisukoha vastuvõtmiseks parlamendile antud kolmekuuline tähtaeg algab homme, 07.07.2006.
11. Aprilli lõpus Genfis toimunud WTO kohtumiste tulemused ja tulevikuperspektiivid (arutelu jätkamine)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0036/2006/rév.1), mille esitas(id) Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel komisjonile: Aprilli lõpus Genfis toimunud WTO kohtumiste tulemused ja tulevikuperspektiivid (B6-0314/2006)
Sõna võtsid Georgios Papastamkos fraktsiooni PPE-DE nimel, Panagiotis Beglitis fraktsiooni PSE nimel, Marian Harkin fraktsiooni ALDE nimel, Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Robert Sturdy, David Martin, Kathy Sinnott, Christofer Fjellner, Elisa Ferreira, Gerard Batten, Daniel Caspary ja Peter Mandelson (komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
12. Kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimine („päritolu märkimine”) (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0065/2006), mille esitas(id) Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel: Kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimine („päritolu märkimine”) (B6-0316/2006)
Enrique Barón Crespo esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Peter Mandelson (komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid Robert Sturdy fraktsiooni PPE-DE nimel, Francisco Assis fraktsiooni PSE nimel, Gianluca Susta fraktsiooni ALDE nimel, Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel, Christofer Fjellner, Jean-Pierre Audy ja Peter Mandelson.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Erika Mann fraktsiooni PSE nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0384/2006), |
|
— |
Caroline Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0390/2006), |
|
— |
Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0392/2006), |
|
— |
Helmuth Markov, Vittorio Agnoletto ja Marco Rizzo fraktsiooni GUE/NGL nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0394/2006) |
|
— |
Robert Sturdy fraktsiooni PPE-DE nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0396/2006), |
|
— |
Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimise („päritolu märkimine”) kohta (B6-0397/2006). |
(INTA komisjon võttis resolutsiooni ettepaneku B6-0381/2006 tagasi.)
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 16.4.
13. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)
(Resolutsiooni ettepanekute pealkirjad ja autorid: vt 04.07.2006 protokolli punkt 3.)
13.1. Somaalia
Resolutsiooni ettepanekud B6-0400/2006, B6-0405/2006, B6-0406/2006, B6-0410/2006, B6-0412/2006 ja B6-0415/2006
Alyn Smith, Tobias Pflüger, Simon Coveney, Marios Matsakis, Ana Maria Gomes ja Cristiana Muscardini tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid Józef Pinior fraktsiooni PSE nimel, Luca Romagnoli (fraktsioonilise kuuluvuseta), Marek Aleksander Czarnecki ja Peter Mandelson (komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 16.1.
13.2. Mauritaania
Resolutsiooni ettepanekud B6-0399/2006, B6-0403/2006, B6-0407/2006, B6-0409/2006, B6-0413/2006 ja B6-0416/2006
Marie Anne Isler Béguin, Tobias Pflüger, Bernd Posselt, Marios Matsakis ja Marie-Arlette Carlotti tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid Michael Gahler fraktsiooni PPE-DE nimel, Alain Hutchinson fraktsiooni PSE nimel, ja Peter Mandelson (komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 16.2.
13.3. Väljendusvabadus internetis
Resolutsiooni ettepanekud B6-0401/2006, B6-0402/2006, B6-0404/2006, B6-0408/2006, B6-0411/2006 ja B6-0414/2006
Raül Romeva i Rueda, Tobias Pflüger, Simon Coveney, Jules Maaten ja Catherine Trautmann tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid Tadeusz Zwiefka fraktsiooni PPE-DE nimel, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg fraktsiooni PSE nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, Ryszard Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Urszula Krupa ja Peter Mandelson (komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 06.07.2006 protokolli punkt 16.3.
14. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
14.1. Somaalia (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0400/2006, B6-0405/2006, B6-0406/2006, B6-0410/2006, B6-0412/2006 ja B6-0415/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 20)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0400/2006
(asendades B6-0400/2006, B6-0405/2006, B6-0406/2006, B6-0410/2006, B6-0412/2006 ja B6-0415/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Simon Coveney, John Bowis, Jana Hybášková, Mario Mauro ja Bernd Posselt fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Pasqualina Napoletano, Glenys Kinnock ja Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Johan Van Hecke ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Margrete Auken ja Sepp Kusstatscher fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Luisa Morgantini ja Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
|
Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0323)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Simon Coveney esitas põhjenduse C kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu; |
|
— |
Michael Gahler esitas lõike 11 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
14.2. Mauritaania (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0399/2006, B6-0403/2006, B6-0407/2006, B6-0409/2006, B6-0413/2006 ja B6-0416/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 21)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0399/2006
(asendades B6-0399/2006, B6-0403/2006, B6-0407/2006, B6-0409/2006, B6-0413/2006 ja B6-0416/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Bernd Posselt, Charles Tannock ja Simon Busuttil fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Pasqualina Napoletano, Marie-Arlette Carlotti, Glenys Kinnock, Alain Hutchinson ja Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Lydie Polfer ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Marie Anne Isler Béguin fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Luisa Morgantini ja Willy Meyer Pleite fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
|
Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0324)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Michael Gahler esitas lõike 26 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
14.3. Väljendusvabadus internetis (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0401/2006, B6-0402/2006, B6-0404/2006, B6-0408/2006, B6-0411/2006 ja B6-0414/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 22)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0401/2006
(asendades B6-0401/2006, B6-0402/2006, B6-0404/2006, B6-0408/2006, B6-0411/2006 ja B6-0414/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Simon Coveney ja Charles Tannock fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Pasqualina Napoletano, Catherine Trautmann ja Christa Prets fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Henrik Lax, Marios Matsakis ja Frédérique Ries fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Daniel Cohn-Bendit ja Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Vittorio Agnoletto, Umberto Guidoni ja Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
|
Hanna Foltyn-Kubicka, Mieczysław Edmund Janowski, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Zdzisław Zbigniew Podkański ja Janusz Wojciechowski fraktsiooni UEN nimel. |
Asepresident teatas, et tehnilise probleemi tõttu on hääletuseks kättesaadav vaid inglisekeelne tekst. Ühtlasi palus ta täiskogu nõusolekut minna hääletusega edasi nii, nagu oli ette nähtud. Kui parlament oli nõusoleku andnud, toimus hääletus (teised keeleversioonid kohandatakse inglisekeelse versiooniga).
Vastu võetud (P6_TA(2006)0325)
14.4. Kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimine („päritolu märkimine”) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0384/2006, B6-0390/2006, B6-0392/2006, B6-0394/2006, B6-0396/2006 ja B6-0397/2006
INTA komisjon võttis oma resolutsiooni ettepaneku B6-0381/2006 tagasi.
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 23)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0384/2006
(asendades B6-0384/2006, B6-0390/2006, B6-0392/2006, B6-0394/2006, B6-0396/2006 ja B6-0397/2006),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
|
Robert Sturdy fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
|
Erika Mann fraktsiooni PSE nimel, |
|
|
Johan Van Hecke ja Gianluca Susta fraktsiooni ALDE nimel, |
|
|
Caroline Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
|
Vittorio Agnoletto, Helmuth Markov ja Marco Rizzo fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
|
Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0326)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
|
— |
Enrique Barón Crespo esitas lõike 2 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
15. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimine („päritolu märkimine”) — RC-B6-0384/2006: Luca Romagnoli
16. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused
Hääletuse parandused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Hääletuskavatsused
Teatati järgmistest hääletuskavatsustest (seoses andmata häältega):
Väljendusvabadus internetis (RC-B6-0401/2006)
(lõpphääletus)
poolt: Enrique Barón Crespo, Jens-Peter Bonde
17. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
Fraktsioonide ALDE ja GUE/NGL taotlusel kinnitas parlament järgmised ametissenimetamised:
AFET komisjon: Marco Cappato
ECON komisjon: Vincenzo Aita
18. Parlamentaarse puutumatuse võtmise taotlus
Belgia pädevad ametiasutused pöördusid presidendi poole taotlusega võtta Vural Ögerilt parlamentaarne puutumatus seoses Brüsseli kohtus käimasoleva menetlusega.
Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2 suunati taotlus JURI komisjonile, mis vastutab küsimuse läbivaatamise eest.
19. Teatud dokumente puudutavad otsused
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 45)
AFET komisjon
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) Reform in the Arab world: what strategy should the EU follow? (2006/2172(INI)) |
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) A Baltic Sea Strategy for the Northern Dimension (2006/2171(INI)) (nõuandvad komisjonid: ENVI, ITRE, REGI) |
INTA komisjon
|
— |
Euroopa — Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomine (2006/2173(INI)) (nõuandvad komisjonid: AFET, AGRI) |
ENVI komisjon
|
— |
Jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia (2006/2175(INI)) (nõuandvad komisjonid: ITRE) |
|
— |
Merekeskkonna temaatiline strateegia (2006/2174(INI)) (nõuandvad komisjonid: TRAN, PECH) |
REGI komisjon
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) The impact and consequences of structural policies on EU cohesion (2006/2181(INI)) (nõuandvad komisjonid: BUDG) |
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) The role and effectiveness of cohesion policy in reducing disparities in the poorest regions of the EU (2006/2176(INI)) |
PECH komisjon
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) A new comprehensive partnership with Greenland in the form of a joint declaration and a Council Decision based on Article 187 of the EC Treaty (2006/2182(INI)) (nõuandvad komisjonid: AFET, INTA, BUDG) |
LIBE komisjon
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) Asylum: practical cooperation: the quality of decision making in the common European asylum system (2006/2184(INI)) (nõuandvad komisjonid: AFET, DEVE, FEMM) |
|
— |
Kohtualluvuskonfliktid ja ne bis in idem põhimõtte rakendamine kriminaalmenetluses (2006/2183(INI)) (nõuandvad komisjonid: JURI) |
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 114)
AFET komisjon
|
— |
(dokument ei ole veel kõikidesse keeltesse tõlgitud) The negotiations with a view to a Euro-Mediterranean Association Agreement between the European Community and its Member States of the one part, and the Syrian Arab Republic, of the other part (2006/2150(INI)) (nõuandvad komisjonid: INTA) |
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö
INTA komisjon
|
— |
Ettepanek: Nõukogu otsus erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (COM(2006)0207 — C6-0171/2006 — 2006/0068(CNS)) (nõuandvad komisjonid: BUDG) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö INTA, AFET (Esimeeste konverentsi otsuse alusel: 29.6.2006) |
EMPL komisjon
|
— |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (COM(2006)0091 — C6-0082/2006 — 2006/0033(COD)) (nõuandvad komisjonid: INTA, ECON, ITRE, IMCO, REGI) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö EMPL, BUDG (Esimeeste konverentsi otsuse alusel: 29.6.2006) |
ENVI komisjon
|
— |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kohta (COM(2005)0125 — C6-0440/2005 — 2005/0028(COD)) (nõuandvad komisjonid: IMCO) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö ENVI, AGRI ITRE komisjon |
(Esimeeste konverentsi otsuse alusel: 29.6.2006)
|
— |
Ettepanek: Nõukogu määrus tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualase abi rahastamisvahendi loomise kohta (09037/2006 — C6-0153/2006 — 2006/0802(CNS)) (nõuandvad komisjonid: DEVE, BUDG, ENVI) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö ITRE, AFET (Esimeeste konverentsi otsuse alusel: 29.6.2006) |
LIBE komisjon
|
— |
Ettepanek: Nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (COM(2005)0649 — C6-0079/2006 — 2005/0259(CNS)) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö LIBE, JURI (Esimeeste konverentsi otsuse alusel: 29.6.2006) |
Saatmine parlamendi komisjonidesse
JURI komisjon
|
— |
Õigusaktidest tulenevate halduskulude vähendamine miinimumini (2005/2140(INI)) vastutav komisjon: CONT (nõuandvad komisjonid: ECON, EMPL, ITRE, JURI) |
Vastavalt kodukorra artiklile 201 tehtud otsus koostada raport
AFCO komisjon
|
— |
Kodukorra artikli 166 tõlgendamine (2006/2139(REG)) |
20. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116)
Registrisse kantud kirjalikele deklaratsioonidele antud allkirjade arv (kodukorra artikli 116 lõige 3):
|
Dokumendi nr |
Esitaja(d) |
Allkirju |
|
19/2006 |
Elly de Groen-Kouwenhoven, Michael Cashman, Erik Meijer, Alexander Lambsdorff ja Geoffrey Van Orden |
115 |
|
20/2006 |
Konrad Szymański, Philippe Morillon, Charles Tannock, Ari Vatanen ja Bastiaan Belder |
81 |
|
21/2006 |
Iles Braghetto ja Panayiotis Demetriou |
403 |
|
22/2006 |
Daniel Strož |
49 |
|
23/2006 |
Claire Gibault, Jean-Marie Cavada, Antoine Duquesne, Charles Tannock ja Enrique Barón Crespo, |
407 |
|
24/2006 |
Robert Navarro, Jean-Luc Bennahmias, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Luigi Cocilovo ja Sylvia-Yvonne Kaufmann |
150 |
|
25/2006 |
Fernand Le Rachinel |
27 |
|
26/2006 |
Jean Lambert, Raül Romeva i Rueda ja Carl Schlyter |
44 |
|
27/2006 |
Daniel Strož |
19 |
|
28/2006 |
Paul Verges, Margie Sudre ja Jean-Claude Fruteau |
129 |
|
29/2006 |
Bogdan Golik ja Bogusław Sonik |
60 |
|
30/2006 |
Caroline Lucas, Jean Lambert ja André Brie |
33 |
|
31/2006 |
Caroline Lucas, Janusz Wojciechowski, David Hammerstein Mintz ja Robert Evans |
81 |
|
32/2006 |
Jean Spautz |
67 |
|
33/2006 |
Richard Corbett, Alexander Alvaro, Christopher Heaton-Harris, Cecilia Malmström ja Cem Özdemir |
196 |
|
34/2006 |
Andreas Mölzer |
20 |
|
35/2006 |
Anna Záborská, Stephen Hughes ja Gérard Deprez |
185 |
|
36/2006 |
Anna Záborská, Stephen Hughes ja Gérard Deprez |
188 |
|
37/2006 |
Anna Záborská, Stephen Hughes ja Gérard Deprez |
197 |
|
38/2006 |
Carl Schlyter, Paulo Casaca, Karl-Heinz Florenz, Mojca Drčar Murko ja Caroline Lucas |
282 |
|
39/2006 |
Cristiana Muscardini |
46 |
|
40/2006 |
Margrietus van den Berg, Jean-Marie Cavada, Harlem Désir ja Caroline Lucas |
114 |
|
41/2006 |
Feleknas Uca, Raül Romeva i Rueda, Karin Scheele, Jürgen Schröder ja Nicholson of Winterbourne |
|
|
42/2006 |
Georgios Karatzaferis |
26 |
|
43/2006 |
Adriana Poli Bortone |
16 |
|
44/2006 |
Mario Borghezio |
6 |
|
45/2006 |
Mario Borghezio |
30 |
|
46/2006 |
Jamila Madeira, Ana Maria Gomes, Anna Záborská, Luisa Morgantini ja Miguel Angel Martínez Martínez |
42 |
|
47/2006 |
Caroline Lucas, Angelika Beer |
37 |
|
48/2006 |
Bogusław Rogalski |
15 |
|
49/2006 |
Alessandra Mussolini |
21 |
|
50/2006 |
Sylwester Chruszcz |
14 |
|
51/2006 |
Daniel Strož ja Jaromír Kohlíček |
7 |
|
52/2006 |
Maciej Marian Giertych |
23 |
|
53/2006 |
Thierry Cornillet |
32 |
|
54/2006 |
Mario Borghezio |
12 |
21. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 172 lõikele 2 esitatakse istungi protokoll parlamendile kinnitamiseks järgmise istungi alguses.
Parlamendi nõusolekul edastatakse vastuvõetud tekstid asjaomastele asutustele ja isikutele.
22. Järgmiste istungite ajakava
Järgmised istungid toimuvad 04.09.2006-07.09.2006.
23. Istungjärgu vaheaeg
Euroopa Parlamendi istungjärk katkestati.
Istung lõppes kell 17.20.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carnero González, Casa, Casaca, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Cottigny, Coveney, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, El Khadraoui, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Fajmon, Falbr, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hamon, Handzlik, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kinnock, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Laignel, Lambert, Lambrinidis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, Lauk, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Leichtfried, Leinen, Le Rachinel, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lynne, Maaten, McAvan, McGuinness, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Markov, Marques, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Peillon, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pistelli, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Saryusz-Wolski, Savi, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Frithjof Schmidt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sinnott, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stockmann, Strejček, Strož, Sturdy, Sudre, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Lancker, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Ventre, Vergnaud, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Voggenhuber, Wallis, Walter, Watson, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Arabadjiev, Athanasiu, Bărbuleţiu, Bliznashki, Buruiană Aprodu, Ciornei, Cioroianu, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Dîncu, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Ilchev, Kirilov, Kónya-Hamar, Mihăescu, Morţun, Podgorean, Popa, Popeangă, Severin, Shouleva, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Ţicău, Vigenin, Zgonea Valeriu Ştefan
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (…, …, …) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH ( …, …, …) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Käibemaksustamine ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ärahoidmine *
Raport: Christoph KONRAD (A6-0209/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerlus
Raport: Gabriele ZIMMER (A6-0211/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
3. Tervishoiutöötajate kaitsmine süstlatorkevigastuste tagajärjel vere kaudu levivate nakkuste eest
Raport: nõutud kvalifitseeritud häälteenamus
Stephen HUGHES (A6-0218/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
465, 18, 13 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
ALDE: tervikhääletus
4. Euroopa naabruse ja partnerluse instrument ***I
Raport: Konrad SZYMAŃSKI (A6-0164/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
plokk nr 1 — kompromissmuudatusettepanekud |
4 6-9 13 15-24 26-31 33-36 40-41 43 48 56 58 61-80 82 84 87 90 99-100 103 109 115 124 128-129 131-138 142-156 158-167 169-171 173 175-176 178-181 183-184 |
commission UEN, PPE-DE + PSE |
|
+ |
|
|
plokk nr 2 — vastutava komisjoni muudatusettepanekud (hääletus plokkide kaupa) |
2 11 14 37 44-46 49-52 54 57 59-60 81 83 85-86 88 94-98 101 105-106 108 113 118 122-123 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
plokk nr 3 — vastutava komisjoni muudatusettepanekud (hääletus plokkide kaupa) |
1 5 10 12 32 38-39 42 47 53 55 89 91-93 102 107 110-112 114 116 119-121 |
komisjon |
|
- |
|
|
25 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1/EH |
+ |
344, 222, 12 |
|||
|
2/EH |
+ |
322, 245, 13 |
|||
|
art 20, § 2 |
126= 104= |
Verts/ALE komisjon |
|
- |
|
|
157 |
UEN, PPE-DE + PSE |
|
+ |
|
|
|
pärast art 27 |
127 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
117 |
komisjon |
|
- |
|
|
|
pärast põhj 4 |
125 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
130 |
UEN, PPE-DE + PSE |
|
+ |
|
|
|
3 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
pärast teist volitust |
177 |
UEN, PPE-DE + PSE |
|
+ |
|
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 178, 179, 180, 181 ja 184 tühistavad ja asendavad muudatusettepanekud 139, 140, 141, 168, 172, ja 174.
Järgmine tekst jäi vea tõttu muudatusettepaneku 152 paremast tulbast välja: „toiduohutuse meetmeteks”.
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
UEN
me 25
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „sealhulgas tüdrukute ja naiste soojätkamis- ja imikutervishoiule”
2. osa: need sõnad
5. Stabiliseerimisvahend ***I
Raport: Angelika BEER (A6-0157/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Määruse ettepanek |
|||||
|
plokk nr 1 — kompromissmuudatusettepanekud |
43-100 102-107 112 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
plokk nr 2 — vastutava komisjoni muudatusettepanekud |
1-42 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
õigusloomega seotud resolutsiooni projekt |
|||||
|
pärast viiendat volitust |
108 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
109 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
110 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
111 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanek 112 tühistab ja asendab muudatusettepaneku 101.
6. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend *
Raport: István SZENT-IVÁNYI (A6-0155/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Määruse ettepanek |
|||||
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-33 |
komisjon |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
õigusloomega seotud resolutsiooni projekt |
|||||
|
pärast neljandat volitust |
34 |
ALDE |
|
+ |
|
|
35 |
ALDE |
|
+ |
|
|
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
7. Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (institutsioonidevaheline kokkulepe)
Raport: Richard CORBETT (A6-0237/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
pärast viiendat volitust |
1 |
PPE-DE |
EH |
+ |
313, 248, 20 |
|
hääletus: otsuse ettepanek (tervikuna) |
|
+ |
|
||
8. Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (menetlused) *
Raport: Richard CORBETT (A6-0236/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
hääletus: õigusloomega seotud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
9. Raha ülekandmisel edastatav maksjaga seotud teave ***I
Raport: Alexander ALVARO (A6-0196/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-5 7-8 12-13 15-17 25 27 30-33 35 37 39 41 43 45 47-48 50 53 55-56 58 60 62 64 66 69 71 73 75 77 86 90 94 98-99 101 106 108 110 112 114-115 117 119 121 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
19 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
20 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
22 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
24 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
78 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
103 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 1 |
131 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
art 5, pärast § 2 |
132 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
68 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 8, pärast § 2 |
80= 133= |
ALDE, PSE + PPE-DE komisjon |
|
+ |
|
|
art 9, § 1 |
83 |
komisjon |
|
- |
|
|
134 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
|
art 9 § 2 |
135 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
85 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 13 |
136 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
89 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 14 |
137 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
91 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 15 |
138 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
96 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
pärast art 19 |
139 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
124 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
125 * |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
art 20 |
140 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
123 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
põhj 4 |
126 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj 5 |
127 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj 7 |
128 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
10 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
põhj 9 |
129 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast põhj 12 |
130 |
ALDE, PSE + PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
442, 16, 130 |
||
Muudatusettepanekud 6, 9, 11, 14, 18, 21, 23, 26, 28, 29, 34, 36, 38, 40, 42, 44, 46, 49, 51, 52, 54, 57, 59, 61, 63, 65, 67, 70, 72, 74, 76, 79, 81, 82, 84, 87, 88, 92, 93, 95, 97, 100, 102, 104, 105, 107, 109, 111, 113, 116, 118, 120 ja 122 tühistati.
* Need muudatusettepanekud muutusid kehtetuks, kuna AFCO komisjoni kaks raportit komiteemenetluse kohta (raportöör: Corbett — dokumendid A6-0237/2006 ja A6-0236/2006) võeti vastu.
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
UEN: lõpphääletus
Taotlused eraldi hääletuseks:
ALDE: me 19
10. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
Raport: Ingeborg GRÄßLE (A6-0057/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Hääletus õigusloomega seotud resolutsiooni projekti üle lükati 13. juuni 2006. aasta istungil edasi.
11. Vastastikune teabemenetlus varjupaiga ja sisserände valdkondades *
Raport: Patrick GAUBERT (A6-0186/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
3-5 15-17 20-23 25-26 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
1 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
2 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
6 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
7 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
10 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
11 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
12 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
13 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
14 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
24 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
291, 288, 6 |
|
|
art 4, § 2 |
27 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
18 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
art 4, pärast § 2 |
19= 28= |
komisjon Verts/ALE |
NH |
- |
81, 498, 12 |
|
30 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
|
art 4, § 4 |
29 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 8 ja 9 tühistati.
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: me 19/28
Taotlused eraldi hääletuseks:
GUE/NGL me 1, 2, 10, 24
ALDE me 7, 11, 12, 13, 24
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
GUE/NGL
me 6
1. osa:„Käesoleva otsusega … või ühenduse tasandil”
2. osa:„ja mitte ainult … nõukogus”
me 7
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „nt suunata rändevood teisest liikmesriigist kõrvale või selle poole”
2. osa: need sõnad
me 14
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „nt suunata rändevood teisest liikmesriigist kõrvale või selle poole”
2. osa: need sõnad
12. Privileegide ja immuniteetide protokolli muutmine
Resolutsiooni ettepanek: B6-0275/2006/rev.
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
JURI komisjoni resolutsiooni ettepanek( B6-0275/2006/rev) |
|||||
|
§ 2 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE § 2
13. Ettevõtete ümberstruktureerimise majaduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Euroopas
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0383/2006, B6-0387/2006, B6-0388/2006, B6-0389/2006, B6-0398/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0383/2006 |
|
Verts/ALE |
|
- |
|
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0387/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, UEN) |
|||||
|
pärast § 1 |
5 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
§ 2 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 3 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
pärast § 5 |
9 |
PSE |
|
+ |
|
|
pärast § 6 |
10 |
PSE |
|
- |
|
|
§ 7 |
11 |
PSE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
§ 8 |
6 |
GUE/NGL |
NH |
- |
227, 316, 40 |
|
12 |
PANZERI jt |
NH |
- |
231, 305, 41 |
|
|
8 |
PSE |
NH |
- |
222, 324, 37 |
|
|
pärast § 8 |
7 |
GUE/NGL |
NH |
- |
225, 321, 42 |
|
enne põhj A |
1 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
2 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
|
põhj C |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
pärast põhj C |
3 |
GUE/NGL |
NH |
- |
234, 311, 43 |
|
4 |
GUE/NGL |
NH |
- |
245, 317, 17 |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0387/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0388/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0389/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0398/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PSE me 8
GUE/NGL me 3, 4, 6, 12 ja 7
Taotlused eraldi hääletuseks:
ALDE põhj C, §§ 2, 3
14. LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine
Vaheraport Claudio FAVA (A6-0213/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 1 |
31 |
UEN |
EH |
- |
244, 325, 19 |
|
§ 3 |
3 |
GUE/NGL |
osa/NH |
|
|
|
1 |
- |
35, 545, 7 |
|||
|
2 |
+ |
309, 259, 15 |
|||
|
pärast § 5 |
13 |
PPE-DE |
NH |
+ |
537, 36, 12 |
|
14 |
PPE-DE |
EH |
- |
258, 307, 18 |
|
|
alapealkiri enne § 6 |
15 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 6 |
32 |
UEN |
|
- |
|
|
§ |
originaaltekst |
osa/NH |
|
|
|
|
1 |
+ |
372, 206, 12 |
|||
|
2 |
+ |
318, 257, 11 |
|||
|
§ 7 |
33 |
UEN |
|
- |
|
|
16 |
PPE-DE |
EH |
+ |
436, 136, 13 |
|
|
pärast § 7 |
4 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
§ 9 |
34/rev |
UEN |
|
- |
|
|
17 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
|
§ 10 |
9 ÜME |
UEN |
|
- |
|
|
§ 11 |
18 |
PPE-DE |
osa/NH |
|
|
|
1 |
+ |
496, 74, 14 |
|||
|
2 |
- |
263, 298, 21 |
|||
|
§ 12 |
35 |
UEN |
osa |
|
|
|
1 |
- |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
pärast § 12 |
19 |
PPE-DE |
NH |
+ |
532, 40, 16 |
|
§ 14 |
36 |
UEN |
|
- |
|
|
5 |
GUE/NGL |
EH |
- |
277, 293, 12 |
|
|
§ 15 |
6 |
GUE/NGL |
NH |
- |
41, 533, 14 |
|
37 |
UEN |
|
- |
|
|
|
pärast § 15 |
20 |
PPE-DE |
NH |
- |
258, 307, 20 |
|
7 |
GUE/NGL |
NH |
+ |
291, 283, 13 |
|
|
alapealkiri enne § 26 |
21 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 26 |
38/rev |
UEN |
|
- |
|
|
22 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
|
§ 27 |
8 |
GUE/NGL |
EH |
- |
66, 507, 9 |
|
§ 28 |
39 |
UEN |
|
- |
|
|
pärast § 31 |
40 |
UEN |
|
- |
|
|
§ 33 |
41 |
UEN |
|
- |
|
|
§ 37 |
42 |
UEN |
|
- |
|
|
pärast § 40 |
49 |
IND/DEM |
NH |
- |
95, 472, 19 |
|
50 |
IND/DEM |
NH |
- |
69, 498, 19 |
|
|
§ 41 |
43 |
UEN |
|
- |
|
|
§ 42 |
44 ÜME |
UEN |
|
tagasi |
|
|
§ 44 |
45 |
UEN |
|
- |
|
|
23 |
PPE-DE |
osa/NH |
|
|
|
|
1 |
+ |
493, 73, 19 |
|||
|
2 |
- |
262, 299, 20 |
|||
|
§ 46 |
46ÜME |
UEN |
|
tagasi |
|
|
1 |
PSE |
NH |
+ |
511, 38, 37 muudetud suuliselt |
|
|
põhj B |
47 |
IND/DEM |
NH |
- |
95, 473, 10 |
|
pärast põhj B |
24 |
UEN |
|
- |
|
|
põhj D |
25 |
UEN |
|
- |
|
|
pärast põhj H |
26 |
UEN |
|
- |
|
|
27 |
UEN |
|
- |
|
|
|
põhj J, esimene taane |
2 |
PSE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
Põhj L |
28 |
UEN |
|
- |
|
|
10 |
PPE-DE |
NH |
+ |
530, 40, 14 |
|
|
põhj M |
29 ÜME |
UEN |
|
- |
|
|
11 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
|
pärast põhj M |
12 |
PPE-DE |
EH |
- |
254, 307, 17 |
|
põhj N |
30ÜME |
UEN |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
389, 137, 55 |
||
Muudatusettepanek 48 võeti tagasi.
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: §§ 47, 49, 50 ja lõpphääletus
GUE/NGL: me 3, 6 ja 7
PPE-DE: me 10, 13, 18, 19, 20, 23, 1 ja lõpphääletus
Verts/ALE: lõpphääletus
PSE lõpphääletus
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PSE
me 18
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „enda sõnul”
2. osa: need sõnad
me 23
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „olles seni 9/11-järgses šokis, on terrorismivastases võitluses esirinnas;”
2. osa: need sõnad
me 3
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja välisriikide sõjaväebaasides, ning”
2. osa: need sõnad
UEN
§ 6
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „raskeid ja lubamatuid”
2. osa: need sõnad
me 35
1. osa:„on seisukohal, et … vajalikust koostööst”
2. osa:„ja kogu ajutise …. ajal piinamist;”
Mitmesugust
Michael Gahler esitas muudatusettepaneku 1 kohta suulise muudatusettepaneku:
ajutises komisjonis toimunud kuulamiste protokollide koostamisega, samuti antud protokollide tõlkimisega ELi liikmesriikide keeltesse, keda uurimine puudutab;
15. SWIFT süsteemi pangaülekandeid puudutavate andmete jälgimine Ameerika salateenistuste poolt
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0385/2006, B6-0386/2006, B6-0391/2006, B6-0393/2006, B6-0395/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0385/2006 |
|
PPE-DE + UEN |
EH |
- |
172, 349, 21 |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0386/2006 (PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL) |
|||||
|
§ 1 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 11 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
+ |
275, 239, 24 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
EH |
+ |
302, 219, 22 |
||
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0386/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0391/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0393/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0395/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks:
GUE/NGL: §§ 1, 9 ja 11
16. Sisserändajate integreerimine ELis
Raport: Stavros LAMBRINIDIS (A6-0190/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 6 |
3 ÜME |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 7 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 8 |
4 |
PPE-DE |
EH |
- |
236, 308, 3 |
|
§ 9 |
5ÜME |
PPE-DE |
NH |
- |
252, 281, 6 |
|
§ 14 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 17 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 18 |
6 ÜME |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 19 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 20 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 21 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 22 |
7 |
PPE-DE |
NH |
- |
242, 291, 6 |
|
1 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
|
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
287, 248, 12 |
|
|
§ 24 |
8 ÜME |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 26 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
põhj C |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj I |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
507, 19, 18 |
|
põhj J, esimene taane |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
põhj J, kolmas taane |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
296, 242, 4 |
|||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: põhj I, me 5 ja 7 ja § 22
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: §§ 7, 14, 17, 19, 20, 21 ja 26
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE
põhj J, esimene taane
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ning sisserändajate haridus- ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kaudu,”
2. osa: need sõnad
põhj J, kolmas taane
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja esindatuse” ning „valitsemise”
2. osa: need sõnad
17. Areng ja ränne
Raport: Marie-Arlette CARLOTTI (A6-0210/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 5 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
448, 50, 34 |
|
pärast § 5 |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 6 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
449, 82, 2 |
|
§ 15 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
402, 81, 33 |
|
pärast seitsmendat volitust |
1 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
472, 24, 30 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
PSE §§ 5, 6, 15 ja lõpphääletus
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: §§ 5, 6, 15
18. Õiglane kaubandus ja areng
Raport: Frithjof SCHMIDT (A6-0207/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
§ 6 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 13 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 17 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 19 |
2 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
222, 179, 6 |
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
4 |
+ |
|
|||
|
§ 28 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 29 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
volitus 9 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
põhj D |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
põhj E |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
põhj F |
1 |
PPE-DE |
EH |
- |
171, 226, 13 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanek 2 asendab § 19.
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: põhj D, E ja §§ 6, 13, 17, 28, 29
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE
üheksas volitus
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „eelkõige selle artikli 23 lõiget g”
2. osa: need sõnad
§ 19
1. osa:„kutsub komisjoni üles … viivad ellu naised;”
2. osa:„b) ELis, sh meetmeid … praktilist toetamist”
3. osa:„c) ELis ja”
4. osa:„arengmaades … nende rolli;”
19. AIDS, asugem tegutsema!
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0375/2006, B6-0376/2006, B6-0377/2006, B6-0378/2006, B6-0379/2006, B6-0380/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0375/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
§ 10 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0375/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0376/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
|
B6-0377/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0378/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0379/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0380/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
IND/DEM
§ 10
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja reproduktiiv”
2. osa: need sõnad
20. Somaalia
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0400/2006, B6-0405/2006, B6-0406/2006, B6-0410/2006, B6-0412/2006, B6-0415/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0400/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
põhj C |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
§ 11 |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0400/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0405/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0406/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0410/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0412/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0415/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
Mitmesugust
Elena Valenciano Martínez-Orozco allkirjastas samuti resolutsiooni ühisettepaneku.
Simon Coveney esitas põhjenduse C kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
|
C. |
arvestades, et Somaalias ei ole kahjuks rohkem kui 15 aastat olnud toimivat keskvalitsust ja Islami Kohtute Liit on hakanud oma kontrolli all olevates piirkondades looma radikaalseid islamikohtuid eesmärgiga haarata võim; arvestades siiski, et klannilojaalsuse tõttu pinge säilib; |
Michael Gahler esitas lõike 11 kohta suulise muudatusettepaneku lisades Aafrika Parlamendi dokumendi saajate hulka.
21. Mauritaania
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0399/2006, B6-0403/2006, B6-0407/2006, B6-0409/2006, B6-0413/2006, B6-0416/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0399/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
§ 26 |
|
originaaltekst |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0399/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0403/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0407/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0409/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0413/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0416/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
Mitmesugust
Michael Gahler esitas lõike 26 kohta suulise muudatusettepaneku lisades Aafrika Parlamendi dokumendi saajate hulka.
22. Väljendusvabadus internetis
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0401/2006, B6-0402/2006, B6-0404/2006, B6-0408/2006, B6-0411/2006, B6-0414/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0401/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
65, 0, 2 |
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0401/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0402/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
|
B6-0404/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0408/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0411/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0414/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
23. Kolmandatest riikidest pärit teatud toodetele päritoluriigi märkimine („päritolu märkimine”)
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0384/2006, B6-0390/2006, B6-0392/2006, B6-0394/2006, B6-0396/2006, B6-0397/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0384/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
63, 0, 1 |
||
|
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0384/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0390/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0392/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
|
B6-0394/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0396/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0397/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
INTA komisjon võttis tagasi oma resolutsiooni ettepaneku B6-0381/2006
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
ALDE: lõpphääletus
Mitmesugust
Enrique Barón Crespo esitas § 2 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
|
2. |
taunib asjaolu, et ehkki komisjon ja nõukogu teavad hästi, kui oluliseks peab Euroopa Parlament päritolu märkimist, ei saatnud komisjon ametlikult määruse ettepanekut isegi teavitamise eesmärgil parlamendile; mõistab, et õiguslikust seisukohast ei nõua kõnesolev ettepanek konsulteerimist Euroopa Parlamendiga; rõhutab siiski, et Euroopa Parlamendile tuleks ühenduse teiste institutsioonide iga olulise algatuse puhul alati anda õigeaegselt võimalus seisukohta avaldada; |
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Hughesi teine raport A6-0218/2006
Resolutsioon
Poolt: 465
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Sinnott, Zapałowski, Železný
NI: Battilocchio, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Busuttil, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Evans Jonathan, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Posdorf, Posselt, Purvis, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Saïfi, Samaras, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Sudre, Surján, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, van den Berg, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Douay, El Khadraoui, Estrela, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Peillon, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, Harms, Horáček, Jonckheer, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Ždanoka
Vastu: 18
NI: Helmer, Masiel, Mote
PPE-DE: Březina, Cabrnoch, Callanan, Deß, Duchoň, Fajmon, Gräßle, Lauk, Lechner, Roithová, Škottová, Strejček, Vlasák, Zvěřina
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 13
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Wise
NI: Allister, Baco, Belohorská, Borghezio, Kozlík, Speroni
PPE-DE: Ulmer, Zieleniec
Verts/ALE: van Buitenen
2. Alvaro raport A6-0196/2006
Resolutsioon
Poolt: 442
ALDE: Bourlanges, Cocilovo, Cornillet, Deprez, Jensen, Manders, Pistelli, Ries, Susta, Takkula, Toia
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Helmer, Masiel, Piskorski, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Jonckheer, Turmes
Vastu: 16
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Wise
NI: Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi
PSE: Kuc
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 130
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Louis, Rogalski, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Baco, Kozlík, Martin Hans-Peter, Romagnoli
UEN: Krasts
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, van Buitenen, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Voggenhuber, Ždanoka
3. Gauberti raport A6-0186/2006
Muudatusettepanek 19 + 28
Poolt: 81
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Graça Moura, Kaczmarek, Surján
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 498
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Piskorski, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Wise
NI: Baco, Borghezio, Kozlík, Mote, Speroni
Hääletuse parandused
Poolt
Eva-Britt Svensson
Verts/ALE: van Buitenen
4. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 6
Poolt: 227
ALDE: Gibault, Losco, Pistelli, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Battilocchio, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Speroni
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Mikko, Moraes, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 316
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Erapooletuid: 40
ALDE: Harkin
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, de Villiers, Zapałowski
NI: Baco, Belohorská, Claeys, Dillen, Kozlík, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Calabuig Rull, Carnero González, Cercas, Díez González, García Pérez, Hänsch, Ilves, Masip Hidalgo, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Rosati, Salinas García, Sánchez Presedo, Sornosa Martínez, Valenciano Martínez-Orozco, Yañez-Barnuevo García
Verts/ALE: van Buitenen
5. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 12
Poolt: 231
ALDE: Cocilovo, Losco, Pistelli, Prodi, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Battilocchio, Borghezio, Rutowicz, Speroni
PPE-DE: Albertini, Castiglione, Coelho, Gargani, Musotto, Podestà, Queiró, Tajani
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Mikko, Moraes, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Rosati, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 305
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 41
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski
NI: Baco, Belohorská, Claeys, Gollnisch, Kozlík, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PSE: Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Calabuig Rull, Carnero González, Cercas, Díez González, García Pérez, Hänsch, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Salinas García, Sánchez Presedo, Sornosa Martínez, Valenciano Martínez-Orozco, Yañez-Barnuevo García
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Hans-Peter Martin
6. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 8
Poolt: 222
ALDE: Losco, Pistelli, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Battilocchio, Borghezio, Martin Hans-Peter, Speroni
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Mikko, Moraes, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Camre, Muscardini, Musumeci
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 324
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 37
ALDE: Cocilovo
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Zapałowski
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Ribeiro e Castro
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Calabuig Rull, Carnero González, Cercas, Díez González, García Pérez, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Rosati, Salinas García, Sánchez Presedo, Sornosa Martínez, Valenciano Martínez-Orozco, Yañez-Barnuevo García
Verts/ALE: van Buitenen
7. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 7
Poolt: 225
ALDE: Cocilovo, Fourtou, Losco, Prodi, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Battilocchio, Borghezio, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Speroni
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Mikko, Moraes, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Muscardini, Musumeci
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 321
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 42
ALDE: Pistelli
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, de Villiers, Zapałowski
NI: Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Calabuig Rull, Carnero González, Cercas, Díez González, García Pérez, Hänsch, Ilves, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Rosati, Salinas García, Sánchez Presedo, Sornosa Martínez, Yañez-Barnuevo García
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Janelly Fourtou
8. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 3
Poolt: 234
ALDE: Losco, Pistelli, Prodi, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Nattrass, Sinnott, Wise
NI: Battilocchio, Borghezio, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Speroni
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Mikko, Moraes, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Muscardini, Musumeci, Pirilli
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 311
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Tomczak, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 43
ALDE: Harkin
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, de Villiers
NI: Baco, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Florenz
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Calabuig Rull, Carnero González, Cercas, Díez González, García Pérez, Ilves, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Rosati, Salinas García, Sánchez Presedo, Sornosa Martínez, Yañez-Barnuevo García
Verts/ALE: van Buitenen
9. RC B6-387/2006 — Ettevõtluse ümberkorraldamine
Muudatusettepanek 4
Poolt: 245
ALDE: Cocilovo, Losco, Pistelli, Prodi, Susta, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Battilocchio, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Speroni
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Muscardini, Pirilli
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 317
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Helmer, Mote, Piskorski, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 17
ALDE: Harkin
IND/DEM: Pęk
NI: Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PSE: Hänsch, Ilves, Rosati
Verts/ALE: van Buitenen
10. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 3/1
Poolt: 35
ALDE: Manders
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde
NI: Romagnoli
PPE-DE: Atkins, Garriga Polledo, Schnellhardt
PSE: Berlinguer
Vastu: 545
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Liotard, Seppänen, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 7
IND/DEM: Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Kamall, Ventre
Verts/ALE: van Buitenen
11. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 3/2
Poolt: 309
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Allister, Czarnecki Marek Aleksander, Helmer, Martin Hans-Peter, Mote, Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Parish, Purvis, Škottová, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Foltyn-Kubicka
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 259
ALDE: Busk, Cocilovo, Jäätteenmäki, Jensen, Morillon, Onyszkiewicz, Riis-Jørgensen, Staniszewska
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Wise, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Masiel, Piskorski, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Gill, Hänsch, Honeyball, Howitt, Kinnock, McAvan, Martin David, Moraes, Titley, Willmott, Wynn
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 15
ALDE: Geremek, Kułakowski, Takkula
IND/DEM: Železný
NI: Baco, Bobošíková, Kozlík, Martinez
PPE-DE: Handzlik, Kamall, Nicholson, Ventre
PSE: Ilves, Rosati
Verts/ALE: van Buitenen
12. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 13
Poolt: 537
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 36
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Bonsignore, De Veyrac
UEN: Krasts
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Bonde, Louis, de Villiers
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Kozlík, Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Kamall, Ventre
Verts/ALE: van Buitenen
13. Fava vaheraport A6-0213/2006
Lõige 6/1
Poolt: 372
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Helmer, Martin Hans-Peter, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Bachelot-Narquin, Beazley, Belet, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Coelho, Dehaene, Demetriou, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Freitas, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hökmark, Kamall, Marques, Nicholson, Parish, Posselt, Purvis, Saïfi, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Thyssen, Ventre, Vlasák, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 206
ALDE: Andria, Busk, Jäätteenmäki, Jensen, Onyszkiewicz, Riis-Jørgensen, Staniszewska
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski
NI: Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Ryszard, Giertych, Masiel, Piskorski, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coveney, Daul, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
UEN: Bielan, Camre, Szymański, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Železný
NI: Baco, Battilocchio, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PSE: Rosati
Verts/ALE: van Buitenen
14. Fava vaheraport A6-0213/2006
Lõige 6/2
Poolt: 318
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Belohorská, Bobošíková, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Belet, Brepoels, Coelho, Dehaene, Demetriou, De Veyrac, Freitas, Marques, Posselt, Saïfi, Seeberg, Thyssen
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 257
ALDE: Busk, Jäätteenmäki, Jensen, Onyszkiewicz, Riis-Jørgensen, Staniszewska
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Romagnoli, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Herczog
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 11
ALDE: Takkula
NI: Baco, Battilocchio, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez
PSE: Rosati
Verts/ALE: van Buitenen
15. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 18/1
Poolt: 496
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Zapałowski
NI: Belohorská, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Giertych, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 74
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Nattrass, Wise, Železný
NI: Allister, Claeys, Czarnecki Ryszard, Helmer, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Nicholson, Parish, Purvis, Ribeiro e Castro, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák, Zvěřina
Erapooletuid: 14
NI: Baco, Battilocchio, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PPE-DE: Bachelot-Narquin, De Veyrac, Saïfi
PSE: Leichtfried
Verts/ALE: van Buitenen
16. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 18/2
Poolt: 263
ALDE: Busk, Geremek, Jäätteenmäki, Jensen, Onyszkiewicz, Riis-Jørgensen, Staniszewska, Takkula
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Belohorská, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Gurmai, Rosati
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 298
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Sinnott
NI: Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Belet, Brejc, Brepoels, Dehaene
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 21
ALDE: Kułakowski
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Wise
NI: Baco, Battilocchio, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez
PPE-DE: Bachelot-Narquin, De Veyrac
Verts/ALE: van Buitenen
17. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 19
Poolt: 532
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 40
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Wise
PPE-DE: Spautz
Erapooletuid: 16
GUE/NGL: Kaufmann
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Bachelot-Narquin, De Veyrac, Kamall, Mann Thomas
PSE: Leichtfried, Masip Hidalgo, Scheele
UEN: Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
18. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 6
Poolt: 41
ALDE: Losco, Ortuondo Larrea
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
PPE-DE: Florenz
PSE: Castex, Cottigny, De Keyser, Gomes, Leichtfried, Martínez Martínez
Vastu: 533
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Romagnoli, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 14
ALDE: Toia
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Sinnott, Wise
NI: Baco, Belohorská, Kozlík
PPE-DE: Kamall, Kasoulides
Verts/ALE: van Buitenen
19. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 20
Poolt: 258
ALDE: Busk, Cornillet, Deprez, Jäätteenmäki, Jensen, Morillon, Onyszkiewicz, Ries, Riis-Jørgensen, Staniszewska, Takkula
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Ulmer, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Vastu: 307
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Belet, Brepoels, Coelho, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Dimitrakopoulos, Esteves, Freitas, Gklavakis, Hatzidakis, Kratsa-Tsagaropoulou, Papastamkos, Thyssen, Trakatellis, Vakalis
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 20
ALDE: Geremek, Kułakowski
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Louis, Nattrass, Sinnott, de Villiers, Wise
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Kozlík, Romagnoli
UEN: Kristovskis, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Antonis Samaras
20. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 7
Poolt: 291
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cocilovo, Davies, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
NI: Czarnecki Marek Aleksander, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Doyle, Grosch
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 283
ALDE: Bourlanges, Chatzimarkakis, Cornillet, Deprez, Manders, Onyszkiewicz, Ries, Staniszewska, Susta, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Masiel, Mote, Piskorski, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Rosati
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Geremek, Kułakowski
IND/DEM: Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Martinez, Speroni
PPE-DE: Kamall
PSE: Hänsch
Verts/ALE: van Buitenen
21. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 49
Poolt: 95
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Lulling, Nicholson, Parish, Purvis, Škottová, Spautz, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Zvěřina
UEN: Angelilli, Berlato, Camre, Kuźmiuk, Muscardini, Musumeci, Pirilli
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 472
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rutowicz, Speroni
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 19
ALDE: Geremek
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Wise
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Kamall, Zieleniec
Verts/ALE: van Buitenen
22. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 50
Poolt: 69
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mote, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Lulling, Nicholson, Parish, Škottová, Spautz, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Zieleniec, Zvěřina
UEN: Angelilli, Berlato, Camre, Kuźmiuk, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański
Vastu: 498
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Sinnott
NI: Battilocchio, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 19
ALDE: Geremek
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Wise
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Casini, Kamall
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Erapooletuid
Hans-Peter Martin
23. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 23/1
Poolt: 493
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Zapałowski
NI: Battilocchio, Borghezio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Giertych, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 73
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Nattrass, Wise, Železný
NI: Allister, Czarnecki Ryszard, Helmer, Mote, Rutowicz
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Parish, Purvis, Ribeiro e Castro, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Zvěřina
PSE: Thomsen
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 19
GUE/NGL: Kaufmann
NI: Baco, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Kamall, Nicholson
PSE: Scheele
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Britta Thomsen
24. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 23/2
Poolt: 262
ALDE: Busk, Deprez, Geremek, Hennis-Plasschaert, Jäätteenmäki, Jensen, Onyszkiewicz, Ries, Riis-Jørgensen, Staniszewska, Takkula
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Belohorská, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Helmer, Le Rachinel, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Rosati
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz
Vastu: 299
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Sinnott, Wise
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Thyssen
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 20
ALDE: Kułakowski
IND/DEM: Bonde, Louis, de Villiers
NI: Baco, Battilocchio, Bobošíková, Gollnisch, Kozlík, Lang, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Kamall, Reul
UEN: Camre, Kristovskis, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
25. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 1
Poolt: 511
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Harkin, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Losco, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Grabowski, Louis, de Villiers
NI: Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rutowicz, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Galeote, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 38
ALDE: Chatzimarkakis, Hall, Hennis-Plasschaert, Karim, Lehideux, Ludford, Prodi
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro
IND/DEM: Belder, Blokland, Tomczak
NI: Belohorská, Chruszcz, Giertych, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: del Castillo Vera, Dehaene, Díaz de Mera García Consuegra, Fernández Martín, Fraga Estévez, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gutiérrez-Cortines, Herranz García, López-Istúriz White, Rudi Ubeda, Vidal-Quadras
PSE: Öger, Tarabella
UEN: Aylward, Crowley, Kristovskis, Ó Neachtain, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Lipietz
Erapooletuid: 37
ALDE: Guardans Cambó, Lynne
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mote, Romagnoli, Vanhecke
PPE-DE: Brepoels, De Veyrac, Thyssen, Varela Suanzes-Carpegna, Ventre
PSE: Tarand
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
José Manuel García-Margallo y Marfil
26. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 47
Poolt: 95
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Martin Hans-Peter, Mote, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Nicholson, Parish, Purvis, Queiró, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Zvěřina
PSE: Tarabella
UEN: Kristovskis, Kuźmiuk, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Kallenbach, Lucas, Schlyter, Ždanoka
Vastu: 473
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Kohlíček, Meijer, Remek
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Sinnott, Wise
NI: Battilocchio, Masiel, Piskorski
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Janowski, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber
Erapooletuid: 10
ALDE: Geremek
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
NI: Baco, Belohorská, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli
PPE-DE: Kamall
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Kathy Sinnott
27. Fava vaheraport A6-0213/2006
Muudatusettepanek 10
Poolt: 530
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 40
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Nattrass, Wise
PPE-DE: Olbrycht
PSE: Obiols i Germà
Erapooletuid: 14
GUE/NGL: Kaufmann
IND/DEM: Louis, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Kamall
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jan Olbrycht
Erapooletuid
Kathy Sinnott
28. Fava vaheraport A6-0213/2006
Resolutsioon
Poolt: 389
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Savi, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Belohorská, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Brejc, Brepoels, Brok, Busuttil, Casa, Caspary, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Dehaene, Demetriou, De Veyrac, Dimitrakopoulos, Doyle, Ebner, Esteves, Eurlings, Fjellner, Florenz, Fontaine, Freitas, Gál, Gaľa, Gklavakis, Goepel, Gräßle, Grosch, Hatzidakis, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Ibrisagic, Itälä, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Karas, Kasoulides, Kauppi, Klamt, Klaß, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Liese, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mavrommatis, Mayer, Mitchell, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Oomen-Ruijten, Pack, Peterle, Pīks, Pirker, Poettering, Posdorf, Posselt, Purvis, Rack, Reul, Rübig, Schierhuber, Schnellhardt, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Sommer, Stauner, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Kristovskis, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 137
ALDE: Staniszewska
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Baco, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Piskorski, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Beazley, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Březina, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casini, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fernández Martín, Fraga Estévez, Friedrich, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gawronski, Gomolka, Graça Moura, Gutiérrez-Cortines, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Herranz García, Jałowiecki, Kaczmarek, Kelam, Klich, Kudrycka, Lauk, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, Mauro, Mayor Oreja, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, Olbrycht, Parish, Pieper, Podestà, Protasiewicz, Queiró, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saryusz-Wolski, Siekierski, Škottová, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tajani, Tannock, Varela Suanzes-Carpegna, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, von Wogau, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Kuc, Rosati
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 55
ALDE: Geremek, Jensen, Kułakowski, Lehideux, Onyszkiewicz, Riis-Jørgensen
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Louis, de Villiers
NI: Battilocchio, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Daul, Descamps, Dombrovskis, Duka-Zólyomi, Ferber, Gahler, Gaubert, Gauzès, Glattfelder, Grossetête, Guellec, Gyürk, Hoppenstedt, Hudacký, Kamall, Konrad, Kušķis, Mikolášik, Olajos, Őry, Papastamkos, Pleštinská, Radwan, Saïfi, Samaras, Schmitt, Schöpflin, Sonik, Sudre, Surján, Szájer, Toubon
PSE: Golik, Liberadzki, Szejna
UEN: Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Tokia Saïfi, Jean-Claude Martinez, Antonis Samaras, Françoise Grossetête
29. Lambrinidise raport A6-0190/2006
Muudatusettepanek 5
Poolt: 252
ALDE: Deprez, Fourtou, Laperrouze, Losco, Ries, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Piskorski, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Szejna
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 281
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Drčar Murko, Duff, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Bobošíková
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Grosch, Weisgerber
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 6
NI: Baco, Belohorská, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Freitas, Ventre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Bernard Lehideux
30. Lambrinidise raport A6-0190/2006
Muudatusettepanek 7
Poolt: 242
ALDE: Bourlanges, Cornillet, Deprez, Fourtou, Ries, Sterckx, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Attard-Montalto, Grech, Muscat
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 291
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Drčar Murko, Duff, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Susta, Szent-Iványi, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott, Tomczak
NI: Bobošíková, Borghezio, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Gahler, Hieronymi, Klich, Pieper, Schwab
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 6
ALDE: Toia
NI: Baco, Belohorská, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Freitas
Verts/ALE: van Buitenen
31. Lambrinidise raport A6-0190/2006
Lõige 22
Poolt: 287
ALDE: Andrejevs, Andria, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Drčar Murko, Duff, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Nattrass, Sinnott
NI: Bobošíková, Rutowicz
PPE-DE: Becsey, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Duchoň, Evans Jonathan, Freitas, Grosch, Gyürk, Kamall, Koch, Nicholson, Saïfi, Šťastný
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Thomsen, Titley, Trautmann, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 248
ALDE: Alvaro, Beaupuy, Bourlanges, Cappato, Cornillet, Deprez, Fourtou, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ries, Sterckx, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Piskorski, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Beazley, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Peterle, Pieper, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Calabuig Rull, Hamon, Pinior, Tarabella
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Janowski, Kristovskis, Musumeci, Pirilli, Roszkowski, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Hassi, Smith
Erapooletuid: 12
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro
NI: Baco, Belohorská, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Bauer, Papastamkos
PSE: Attard-Montalto, Grech, Muscat, Tzampazi
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Evangelia Tzampazi,
Vastu
James Nicholson, Bernard Lehideux, Anne Laperrouze
32. Lambrinidise raport A6-0190/2006
Põhj I
Poolt: 507
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Sinnott
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 19
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Borghezio, Giertych, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
UEN: Camre
Erapooletuid: 18
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Pafilis, Toussas
NI: Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
UEN: Musumeci
Verts/ALE: van Buitenen, Flautre
33. Lambrinidise raport A6-0190/2006
Põhj J-3/2
Poolt: 296
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Drčar Murko, Duff, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott, Tomczak
NI: Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Giertych, Martin Hans-Peter, Rutowicz, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Belet, Cederschiöld, Dehaene, Fjellner, Freitas, Hökmark, Ibrisagic, Liese, Saïfi
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 242
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Cornillet, Deprez, Fourtou, Ries, Sterckx, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Piskorski, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Peterle, Pieper, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Attard-Montalto, Grech, Lambrinidis, Muscat
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Pirilli, Roszkowski, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 4
NI: Baco
PPE-DE: Demetriou, Papastamkos
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Bernard Lehideux, Anne Laperrouze
34. Carlotti raport A6-0210/2006
Lõige 5
Poolt: 448
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Sinnott
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 50
GUE/NGL: Adamou, Figueiredo, Guerreiro
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Elles, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Nicholson, Parish, Pieper, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Zvěřina
UEN: Camre
Erapooletuid: 34
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Borghezio, Martin Hans-Peter, Speroni
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
35. Carlotti raport A6-0210/2006
Lõige 6
Poolt: 449
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Sinnott
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 82
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Grabowski, Knapman, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bushill-Matthews, Chichester, Deva, Elles, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Nicholson, Parish, Pieper, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Zvěřina
UEN: Camre
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 2
NI: Martin Hans-Peter
Verts/ALE: van Buitenen
36. Carlotti raport A6-0210/2006
Lõige 15
Poolt: 402
ALDE: Pistelli
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Toussas, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Sinnott
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Segelström, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 81
ALDE: Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Knapman, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wise, Zapałowski
NI: Allister, Borghezio, Giertych, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
UEN: Camre
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 33
ALDE: Kułakowski
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro
IND/DEM: Bonde
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Elles, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Nicholson, Parish, Pieper, Stevenson, Zvěřina
Verts/ALE: van Buitenen
37. Carlotti raport A6-0210/2006
Resolutsioon
Poolt: 472
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Peterle, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rübig, Saïfi, Samaras, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Leichtfried, Leinen, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kristovskis, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 24
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Knapman, Rogalski, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
UEN: Camre
Erapooletuid: 30
GUE/NGL: Pafilis, Toussas
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Zapałowski
NI: Baco, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Elles, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Nicholson, Parish, Pieper, Stevenson, Strejček, Tannock, Zvěřina
Verts/ALE: van Buitenen
38. RC B6-0401/2006 — Väljendusvabadus internetis
Resolutsioon
Poolt: 65
ALDE: Busk, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz
GUE/NGL: Brie
IND/DEM: Krupa, Rogalski, Sinnott
NI: Czarnecki Ryszard, Romagnoli, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Audy, Chichester, Chmielewski, Coveney, Deß, Gahler, Gauzès, Gomolka, Grossetête, Jeggle, Kaczmarek, Karas, Lulling, Mavrommatis, Mayer, Olbrycht, Papastamkos, Posselt, Roithová, Samaras, Saryusz-Wolski, Sommer, Sonik, Sturdy, Sudre, Wieland, Záborská, Zaleski, Zwiefka
PSE: Ayala Sender, Carlotti, Casaca, Ettl, Ferreira Elisa, Geringer de Oedenberg, Hasse Ferreira, Hutchinson, Kindermann, Kuc, Medina Ortega, Pinior, Reynaud, Sakalas, Scheele, Trautmann
UEN: Libicki, Muscardini, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Isler Béguin, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
Erapooletuid: 2
GUE/NGL: Pflüger, Strož
39. RC B6-0384/2006 — Päritolu märkimine
Resolutsioon
Poolt: 63
ALDE: Busk, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz
GUE/NGL: Brie
IND/DEM: Krupa, Rogalski, Sinnott
NI: Czarnecki Ryszard, Romagnoli, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Audy, Chichester, Chmielewski, Coveney, Deß, Gahler, Gauzès, Gomolka, Grossetête, Jeggle, Kaczmarek, Karas, Lulling, Mavrommatis, Mayer, Olbrycht, Papastamkos, Posselt, Roithová, Samaras, Saryusz-Wolski, Sommer, Sonik, Sturdy, Sudre, Wieland, Záborská, Zaleski, Zwiefka
PSE: Assis, Ayala Sender, Barón Crespo, Casaca, Ettl, Ferreira Elisa, Geringer de Oedenberg, Hasse Ferreira, Hutchinson, Kindermann, Kuc, Martínez Martínez, Medina Ortega, Pinior, Sakalas, Scheele, Trautmann
UEN: Libicki, Muscardini, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Onesta
Erapooletuid: 1
GUE/NGL: Pflüger
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0303
Käibemaksustamine ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ärahoidmine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused (KOM(2005)0089 — C6-0100/2005 — 2005/0019(CNS))
Nõuandemenetlus
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0089) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0100/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0209/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui ta kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul uuesti pidada nõu Euroopa Parlamendiga, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(1 a) |
Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks seoses käibemaksuga — eelkõige piiriüleste kelmuste või muu ebaseadusliku tegevuse kaudu tekkiva kahju eest —, milleks liikmesriigid kohustusid asutamislepingu artikliga 280, peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). |
|
(9 a) |
Käesolev direktiiv ei tohiks riivata liikmesriikide maksundusalast pädevust. |
|
(9 b) |
Erandolukordade lihtsustamine peaks maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemise huvides olema ainult piiratud osa ühenduse käibemaksukorralduse ulatuslikust reformiprogrammist, ning seetõttu tuleks algatada täiendavaid käibemaksukorralduse reforme, muu hulgas eesmärgiga võidelda maksupettuste vastu, näiteks seoses finantsteenustega, e-teenustega, topeltmaksustamisolukordade ja avalike teenustega nende kaasajastamiseks ning lihtsustamiseks. |
|
(9 c) |
Käibemaksu sissenõudmise süsteemi mis tahes muutmise kriteeriumiks peaks olema maksukogumise tõhusus, võrdne kohtlemine maksustamisel ja otstarbekus ettevõtjate seisukohast. |
|
(1) |
Artikli 4 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:
Kui liikmesriik kasutab teises lõigus ette nähtud võimalust, peab ta tagama, et selle võimaluse rakendamisega ei kaasne maksukohustuslastele põhjendamatut kasu ega põhjendamatut kahju. |
välja jäetud
|
(2) |
Artikli 5 lõike 8 teine lause asendatakse järgmisega:
Vajaduse korral võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid konkurentsi moonutamise vältimiseks juhtudel, mille puhul saajale maksukohustus täies ulatuses ei laiene. Liikmesriigid tagavad, et sellega ei kaasne põhjendamatut kasu ega põhjendamatut kahju. |
välja jäetud
|
(7a) |
Artikli 28 lõikele 2 (artiklis 28g esitatud kujul) lisatakse järgmine punkt ca:
|
|
(7 b) |
Lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 30 a Ühenduse finantshuvisid kahjustava piiriülese käibemaksupettuse ja eelkõige nn karussellpettusega võitlemiseks nõuavad liikmesriigid pettuse kahtluse korral oma pädevatelt asutustelt selles valdkonnas tiheda koostöö tegemist Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). Vastavalt asutamislepingu artikli 280 lõikele 5 teavitab komisjon oma aastaaruande raames Euroopa Parlamenti edusammudest selles valdkonnas. |
|
(7 c) |
Lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 34 a Komisjon koostab Euroopa Liidu jaoks pikas perspektiivis parima käibemaksu kogumise korra kindlakstegemiseks ulatusliku võrdleva ülevaate, milles vaadeldakse riikide kaalutlusi selles küsimuses ning esitatakse pöördmaksustamisele ülemineku erinevad tagajärjed, samuti selle eelised ja puudused liikmesriikide ja ühenduses tegutsevate ettevõtjate jaoks. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0304
Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerlus
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerluse kohta (2006/2123(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele teemal „Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerlus” (KOM(2006)0086) (edaspidi „komisjoni teatis”); |
|
— |
võttes arvesse hindamisraportit komisjoni Kariibi mere piirkonna piirkondliku strateegia kohta (1. ja 2. köide, aprill 2005); |
|
— |
võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. aprilli 2006. aasta lõppjäreldusi, sealhulgas Kuuba suhtes võetud ühise seisukoha kinnitamist 2. detsembril 1996. aastal; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus” (1); |
|
— |
võttes arvesse 1. aprillil 2006. aastal Viinis toimunud Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kolmandal kodanikuühiskonna foorumil vastu võetud deklaratsiooni; |
|
— |
võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule (2); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0211/2006), |
|
A. |
arvestades, et mõned Kariibi mere piirkonna riigid saavutavad 2020. aastaks arenenud riikide seisundi, kuid teisi ähvardab langemine keskmise sissetulekuga riikide rühmast madala sissetulekuga riikide kategooriasse; |
|
B. |
arvestades, et kõnealused väikesed saareriigid on oma eripära tõttu vastuvõtlikud loodusõnnetuste ja teiste väliste vapustuste suhtes; |
|
C. |
arvestades toimunud dialoogi komisjoni ja CARIFORUMi (3) esindajate vahel komisjoni teatise üle, kui see oli projekti staadiumis; |
|
D. |
arvestades, et Kariibi mere piirkonna ühtse turu ja majanduse (CSME) loomine enesemääramise alusel on piirkondliku integreerumise oluline meede; |
|
E. |
arvestades, et CARIFORUMi riigid soovisid, et majanduskoostöö lepingute üle peetavaid läbirääkimisi saadaks selge arengupoliitiline mõõde eesmärgiga võidelda kasvava vaesuse ja ebavõrdsusega, toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid (MDG); |
|
F. |
arvestades, et üle 60 % piirkonna elanikkonnast on alla 30 aasta vana ja et hariduse üldine kättesaadavus on kõigi Kariibi mere piirkonna riikide lahendamata probleem, välja arvatud Kuubas; |
|
G. |
arvestades, et Belgia valitsus on andnud positiivse hinnangu kriitilisele dialoogile ja arengukoostööle Kuuba valitsusega; |
|
H. |
arvestades, et on alanud kümnenda Euroopa Arengufondi assigneeringute kavandamise etapp ning et neid vahendeid tuleb tulevikus välja maksta kiiremini, tõhusamalt ja paremini kohandatult piirkonnas asuvate riikide vajadustele, |
|
1. |
kiidab CARIFORUMi rühma kaasamist arutelusse komisjoni teatise projekti üle ning tervitab enamiku piirkonnas asuvate riikide poolt nimetatud muredega arvestamist teatises; |
|
2. |
tervitab asjaolu, et komisjon tugineb oma strateegias võrdsuse, partnerluse ja omandi põhimõtetele; |
|
3. |
loeb Euroopa Parlamendi faktilist marginaliseerimist ajakava kaudu, mis välistas tema osalemise Kariibi mere piirkonna koostööstrateegia koostamisel, eriti kahetsusväärseks kaugenemiseks kolme Euroopa institutsiooni poolt rakendatavast kokkulepitud lähenemisest, kusjuures tegemist on lähenemisega, mis on end tõestanud Aafrika strateegia koostamisega ja Euroopa Liidu arengupoliitika üle saavutatud Euroopa konsensusega seoses; |
|
4. |
taunib seda, et komisjon ei ole nõuetekohaselt arvestanud oma hindamisraportis antud soovitusi; |
|
5. |
toetab komisjoni analüüsi, et kahe piirkonna koostööga ei ole senini kaasnenud nõuetekohast poliitilist dialoogi; peab ebapiisavaks praktikat, mille kohaselt peetakse kord kahe aasta jooksul ühetunnine kohtumine ELi kolmiku ja CARIFORUMi riikide valitsusjuhtide vahel, ning tervitab ettepanekut eraldada sellisele dialoogile tulevikus vajalik aeg kõigil tasanditel; |
|
6. |
tervitab Prantsusmaa Kariibi mere piirkonna ülemeredepartemangude (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana ja Martinique) ning ülemeremaade ja -territooriumide kaasamist tulevasse poliitilisse dialoogi; toetab sellega seoses siiski Kariibi mere piirkonna riikide seisukohta, mille kohaselt tuleks nimetatud kaasamise tingimused kõigepealt rääkida läbi vastavate riikidega, kes allkirjastasid Cotonou lepingu (4) raames kokkuleppe poliitilise dialoogi metoodika kohta; |
|
7. |
toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) seisukohta, et kolmele AKV regioonile suunatud eraldi ELi poliitikate määratlemine ei tohiks mingil juhul tähendada Euroopa Liidu ja AKV riikide üldiste suhete õõnestamist; tervitab poliitilise dialoogi lisafoorumit, mis luuakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide tippkohtumiste näol, kuid loeb siiski primaarseks Cotonou lepingu raames sõlmitud kokkuleppeid; |
|
8. |
tervitab komisjoni teatises väljendatud kavatsust tugevdada usaldusväärseid institutsioone ja edendada head valitsemistava ning läbipaistvust Kariibi mere piirkonna riikides finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas; kutsub kõiki Kariibi mere piirkonna riike üles ratifitseerima rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast ÜRO konventsiooni ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni; |
|
9. |
kiidab heaks komisjoni kavatsuse pidada esmatähtsaks uue loodava Kariibi mere piirkonna ühtse turu ja majanduse (CSME) toetamist; kordab oma seisukohta, et arengueesmärgid peavad olema majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste keskpunktis, et Kariibi mere piirkonna algusfaasis siseturg vajab piisavat kaubandusega seotud toetust ja suutlikkuse tõstmist ning et kaubanduse liberaliseerimine peab toimuma õiges järjekorras; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles tagama, et majanduskoostöö lepingud struktureeritaks nii, et võetakse arvesse piirkonna tegelikku olukorda ja piiravaid tegureid, võimaldades vajadusel teha muudatusi; nõuab, et kõik majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste raames võetavad kohustused järjestatakse hoolikalt kooskõlas majanduskoostöö lepingutega seotud arenguabi andmisega, mis on suunatud asjaomaste valitsuste jaoks peamistele probleemsetele valdkondadele, hõlmates majanduse ümberkorraldamist konkurentsivõime parandamiseks, maksundusega seotud muudatusi ja kaubanduse edendamise toetamist; |
|
11. |
juhib uuesti tähelepanu tollitulude suurele tähtsusele ühe osa Kariibi mere piirkonna riikide eelarvete ja investeerimissuutlikkuse seisukohalt ning järeldab sellest, et selle tulu kaotamist kaasa toovaid meetmeid, mida ei ole praegu võimalik maksustamise abil leevendada, ei tohiks piisava kompensatsioonita kõrvaldada; rõhutab siiski, et kaubavahetuse kasv Kariibi mere piirkonna riikide ja arenguriikide vahel võiks üldiselt aidata kompenseerida tollitulude kaotamist ja aidata kaasa stabiilsemate tuluallikate tekkimisele; |
|
12. |
nõustub komisjoni hinnanguga, et piirkonna väikesed avatud majandused on eriti vastuvõtlikud ülemaailmsetel turgudel valitsevatele jõududele; juhib siiski tähelepanu, et kaubanduse järk-järguline liberaliseerimine piisavate kaitsemehhanismidega ja küllaldase kohanemisaja võimaldamine soodustab arengut ning võib seetõttu olla vahend vaesusega võitlemiseks; |
|
13. |
usub, et kaubandusega seotud suutlikkuse tõstmise meetmed peavad käsitlema pakkumise poolseid piiranguid, toetades muuhulgas põhisaaduste töötlemist ja tootmise mitmekesistamist, ergutades konsultatsioone väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega ning nende toetamist, kõrvaldades bürokraatlikke takistusi investeeringutele ja edendades seeläbi ettevõtluse arengut piirkonnas; |
|
14. |
nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks oma hindamisraporti seitsmendat soovitust, et võtta arvesse väikesaartest arengumaade ÜRO võrgustiku aluspõhimõtteid; ning palub komisjonil levitada avalikult uuringut, mis käsitleb kaubavahetuse liberaliseerimise ja üleilmastumise mõju selliste riikide jätkusuutlikule arengule; |
|
15. |
peab kompensatsiooni- ja reguleerimisprogramme suhkru- ja banaaniturul toimuvate muutuste leevendamiseks alarahastatuks ja kardab piirkonnas viimasel ajal toimunud meeleavalduste valguses, et koostöö eesmärgiks olev sotsiaalne ühtekuuluvus võib olla tõsiselt ohustatud; |
|
16. |
kutsub komisjoni üles töötama välja programme põllumajandustegevuse ümberkorraldamise toetamiseks eesmärgiga kaitsta ja luua sotsiaalpoliitilistele, toiduainetega kindlustatuse, energia- ja keskkonnapoliitilistele eesmärkidele vastavaid vastuvõetavaid töökohti talumajapidamistes, mida praegu majandatakse tavapäraselt ning konkurentsivõimetult; |
|
17. |
nõuab suurema tähelepanu pööramist koostööstrateegia sotsiaalsetele, kultuurilistele ja keskkonnamõjudele ning süsteemse mõjude prognoosimise ja hindamise väljatöötamist aastatuhande arengueesmärkide indikaatorite alusel; |
|
18. |
tervitab oluliste keskkonnakaitset puudutavate kohustuste kaasamist arengukoostöösse Kariibi mere piirkonnaga ning nõuab taastuvate energiaallikate kasutamise ja energiatõhususe edendamise ulatuslikku rahastamist, et ennetada nafta hinnatõusu raskeid tagajärgi ning aeglustada kliimamuutusi; |
|
19. |
jagab komisjoni muret, et üleilmsete kliimamuutuste tulemusena sagenevad ja suurenevad ilmastikuga seotud katastroofid piirkonnas veelgi, ning toetab looduskatastroofidega toimetuleku parandamise eesmärki, kuid taunib viite puudumist 2005. aastal asutatud ELi-AKV looduskatastroofide üksusele; kutsub komisjoni üles toetama sellise üksuse loomist alaliselt pikemaks perioodiks; nõuab komisjonilt korrapärast tagasisidet selle protsessi kohta Euroopa Parlamendi arengukomisjonile ja AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee sotsiaal- ja keskkonnakomisjonile; juhib tähelepanu Kariibi mere piirkonna riikide majanduste haavatavusele looduskatastroofide suhtes ning tervitab komisjoni teadet, et ta rakendab uusi ja kiiremaid taastusabi väljamaksmise menetlusi, mis hõlmavad kohustuslikku eelrahastamist; |
|
20. |
kritiseerib tõsiasja, et Kariibi mere piirkonna strateegias pööratakse kaugelt liiga vähe tähelepanu noorte tööpuuduse probleemi ja noorte hulgas sageneva frustratsiooniga tegelemisele; on mures, et sellist olukorda pingestab veelgi lähenev kriis Kariibi mere piirkonna põllumajanduses; |
|
21. |
rõhutab jätkusuutliku turismi väljaarendamise olulist rolli majandusliku arengu liikumapaneva jõuna, soovitades pikaajalise rahalise toetuse maksmist vajaliku infrastruktuuri (maanteed, sadamad, lennujaamad jne) rajamiseks; juhib siiski tähelepanu sellele, et komisjon ei tunnista, et turismi infrastruktuuri piirkondlikus ja kohalikus omandis olemine on jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluline ning et seda on vaja toetada, et piirata kasumi väljavoolu ja mitte sundida kohalikke elanikke ainult teenindava personali rolli ning hoida ära kohaliku maastiku hävitamist; |
|
22. |
tervitab komisjoni pakkumist jätta lahti võimalus poliitiliseks dialoogiks Kuubaga; kritiseerib siiski sellisele dialoogile 1996. aasta ühise seisukoha alusel kehtestatud rangeid piiranguid; |
|
23. |
juhib tähelepanu sellele, et kui EL suudab olla edukas USA mõjutamisel seoses embargopoliitika lõpetamisega, siis avaneb sellega oluline majanduslik potentsiaal kogu piirkonna jaoks; kooskõlas poliitiliste, sotsiaalsete, üksikisiku ja majanduslike inimõiguste austamisel põhineva poliitikaga kutsub üles alustama kriitilist dialoogi Kuuba valitsusega; |
|
24. |
rõhutab arenguprogrammide kooskõlastamise olulisust piirkonnas asuvate Euroopa-väliste osapooltega, eelkõige Kanada, Hiina, Brasiilia ja Venetsueelaga, ning avaldab sellega seoses kahetsust, et komisjon suhtub teiste osapoolte kaasamisse pigem umbusuga; |
|
25. |
rõhutab piirkonna mitmekesisust ja nõuab suuremat diferentseerimist koostööstrateegias; kutsub komisjoni üles hindama iga Kariibi mere piirkonna riigi puhul eraldi, muu hulgas riigi läbipaistvuse astme, tugevate ja sõltumatute institutsioonide ning hea valitsemistava alusel, kas keskendumine eelarvelisele abile on arengueesmärkide saavutamiseks sobiv meetod; |
|
26. |
juhib erilist tähelepanu Haiti lootusetult viletsale olukorrale ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama Haiti jaoks Kariibi mere piirkonnaga tehtava üldise koostöö raamidest väljuvat eriprogrammi, milleks läheb vaja täiendavaid vahendeid; tervitab Haitil 2006. aasta veebruaris ja aprillis läbiviidud presidendi- ja parlamendivalimiste üldiselt rahuldavat korraldust; |
|
27. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kariibi mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0113.
(3) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide Kariibi mere foorum (The Forum of the Caribbean States of the African, Caribbean and Pacific Group of States).
(4) Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3).
P6_TA(2006)0305
Tervishoiutöötajate kaitsmine vere kaudu levivate nakkuste eest
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjonile esitatavate soovituste kohta Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise osas vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel (2006/2015(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 39, 45 ja 168; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide sätete praktilise rakendamise kohta (KOM(2004)0062); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa konkurentsivõime aruannet 2004 (SEK(2004)1397); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2002–2006” (KOM(2002)0118); |
|
— |
võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6–0137/2006); |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni teist raportit (A6–0218/2006), |
|
A. |
arvestades, et süstlatorkevigastuste tagajärjel võivad edasi kanduda enam kui 20 eluohtlikku viirust, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ja HIV/AIDS, kujutades seega rahvatervisele tõsist probleemi; |
|
B. |
arvestades, et B-hepatiidi, C-hepatiidi ja HI-viiruse levimus kasvab ning ÜRO programm AIDSi vastu võitlemiseks (UNAIDS) on teatanud üle 40 miljonist HI-viiruse ning üle 5 miljonist C-hepatiidi juhtumist üle maailma; |
|
C. |
arvestades, et sõltumatud uuringud on tõestanud, et enamikku süstlatorkevigastusi on võimalik ära hoida, parandades väljaõpet ja töötingimusi ning kasutades ohutumaid meditsiiniinstrumente; |
|
D. |
arvestades, et olemasolevad EÜ õigusaktid, mis kaitsevad tervishoiutöötajaid süstlatorkevigastuste eest, on tegelikult osutunud ebatõhusaks; |
|
E. |
arvestades, et tervishoiutöötajatest on tõsine puudus ning Prantsusmaal ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on näidanud, et elukutse vähese atraktiivsuse üks peamisi põhjusi on igapäevatööga seotud riskid; ning arvestades, et komisjoni konkurentsiaruanne 2004 tunnistab tervishoiusektori töötajate kasvavat nappust kui murettekitavat probleemi Euroopa Liidu jaoks; |
|
F. |
arvestades, et komisjon on pidevalt andnud pettumust valmistavaid vastuseid parlamendi küsimustele, mida on esitanud erinevad Euroopa Parlamendi liikmed, rõhutades vajadust astuda kiireloomulisi ja konkreetseid samme tervishoiutöötajate kaitsmiseks; |
|
G. |
arvestades, et komisjonile tuleks meelde tuletada, et sellised meetmed on kooskõlas algatusega, mis näeb ette parema õigusliku reguleerimise, sealhulgas nende õigusaktide muutmise, mis ei ole osutunud tõhusaks; |
|
H. |
arvestades muret tervishoiutöötajate eluohtlike kutsealaste riskide pärast tulenevalt saastunud süstlanõeltest, millele komisjoni tähelepanu on korduvalt juhitud, viimati Euroopa Parlamendi eelmainitud 24. veebruari 2005. aasta resolutsioonis, milles nõutakse direktiivi 2000/54/EÜ läbivaatamist, et konkreetselt käsitleda süstlanõeltest ja teravatest meditsiiniinstrumentidest tulenevaid ohte; |
|
I. |
arvestades, et kodukorra artikli 39 lõike 2 kohaselt ei ole koostamisel ühtegi ettepanekut rohkem kui 12 kuu möödumisel parlamendi taotlusest teha õigusloomega seotud parandusi, ning arvestades, et selle aja jooksul on ELi tervishoiutöötajad saanud tõenäoliselt lisaks ligikaudu miljon süstlatorkevigastust, millest paljusid oleks saanud ära hoida; arvestades, et mõned neist vigastustest põhjustavad vere kaudu levivaid eluohtlikke viirusinfektsioone ning väga paljudel juhtudel kaasneb selliste vigastustega tervishoiutöötajate ja nende perekondade kuid kestev ängistav teadmatus, kas nad on eluohtliku nakkuse saanud või mitte, |
|
1. |
palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kolme kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist asutamislepingu artiklite 137 ja 251 alusel õigusakti ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/54/EÜ; |
|
2. |
märgib, et Saksamaa Liitvabariigis praegu toimiv süsteem, mis kasutab ka Hispaania kogemusi, võiks olla õigusakti ettepaneku aluseks; |
|
3. |
kutsub komisjoni üles välja töötama ühiseid ELi standardid süstlatorkevigastustest teatamiseks ja nende registreerimiseks; |
|
4. |
kinnitab, et nimetatud soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi; |
|
5. |
on seisukohal, et nõutud ettepanekul ei ole finantsmõju; |
|
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud üksikasjalikud soovitused nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(2) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.
(3) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.
(4) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400.
LISA
RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED NÕUTUD ETTEPANEKU SISU KOHTA
1. TAUST
|
1.1. |
Tervishoiutöötajale tekib süstlatorkevigastus, kui nahka läbib juhuslikult süstlanõel, mis võib olla saastunud patsiendi verega. Saastunud süstlanõelad võivad edasi kanda rohkem kui 20 ohtlikku vere kaudu levivat haigusetekitajat, sealhulgas B-hepatiiti, C-hepatiiti ja HI-viirust. Enamasti tekivad sellised vigastused meditsiiniõdedel ja arstidel, kuid ohustatud on ka teised meditsiinitöötajad, samuti abipersonal, nagu koristajad, pesupesijad ja teised järgmise tasandi töötajad. |
|
1.2. |
ELis töötab tervishoiu- ja hoolekandesektoris ligikaudu 10 % töötajatest, oluline osa neist töötab haiglates. Seega on tervishoid üks Euroopa suuremaid tööhõivevaldkondi. Tööga seotud õnnetusi on tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektoris ELi keskmisest 30 % rohkem (1). Ohtude nimekirja eesotsas on kokkupuuted bioloogiliste mõjuritega, eelkõige HI-viiruse ning B- ja C-hepatiidi viirustega. |
|
1.3. |
Nahka läbivad vigastused, mis on tekitatud õõnsate, verega täidetud teravate esemetega, on esmane tee, mille kaudu tervishoiutöötajad oma kutsetöös nakatuvad verega levivatesse ning surmaga lõppeda võivatesse haigustesse. Hinnanguliselt saadakse Euroopas igal aastal üks miljon süstlatorkevigastust (2). |
|
1.4. |
Kõrge riskiastmega toimingute hulka kuuluvad verevõtmine, veenisiseste kanüülide panemine ning naha kaudu süstimised. Väikesest verekogusest võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik nakkus. Nakkusoht sõltub mitmesugustest teguritest, nagu patsiendi nakatatuse seisund ja viiruse hulk, töötaja immuunsüsteemi seisund, vigastuse sügavus, ülekantud vere hulk, vigastuse ja haava desinfitseerimise vahele jääv ajavahemik, samuti kokkupuutejärgse profülaktika kättesaadavus ja kasutamine. |
|
1.5. |
Nende nakkuste levimus on tervishoiu valdkonnas tunduvalt kõrgem kui elanikkonnas üldiselt (3). |
|
1.6. |
B-hepatiidi ohtu on võimalik vähendada vaktsineerimise abil ning HI-viirusega nakatumise ohtu saab vähendada kokkupuutejärgse kiire profülaktikaga. C-hepatiidi puhul ei ole nendest meetmetest aga abi. |
|
1.7. |
Uuringud on näidanud, et ohutumate instrumentide kasutamine võib süstlatorkevigastusi tunduvalt vähendada. Sõltumata sellest meetmest võivad süstlatorkevigastuste arvu tunduvalt vähendada ka regulaarsed koolitused ja korralduslikud meetmed. Seetõttu tuleks ohutute vahendite kasutamise kõrval rõhku panna ka korralduslikele meetmetele, nagu kehtestatud töövõtted, töötajate koolitused ja instrueerimised ning ohtlike tegevuste teadvustamine (4). |
2. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
|
2.1. |
Direktiiv 2000/54/EÜ (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) sisaldab sätteid töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Selles kontekstis on eriti olulised järgmised sätted.
|
|
2.2. |
Asjakohane on ka nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). Artiklis 3 sätestatakse tööandja kohustused:
Lisaks peavad töötajad saama töövahendite kasutamise ning nende kasutamisega kaasneda võivate ohtude alast teavet ja väljaõpet (artiklid 6 ja 7). |
3. MIKS ON VAJA SEADUSANDLIKKU LAHENDUST
|
3.1. |
Kuigi teoreetiliselt peaksid olemasolevad õigusaktid süstlatorkevigastuste ohtu käsitlema, ei ole see tegelikkuses nii. Komisjoni teatises töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide sätete praktilise rakendamise kohta (KOM(2004)0062) osutatakse eriti avaliku sektori, sealhulgas haiglate probleemidele. |
|
3.2. |
Suunised, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja muud mitteseadusandlikud algatused saavad vaid osaliselt kaasa aidata, neid tuleks kasutada täiendavalt direktiividele (5). |
|
3.3. |
Euroopa 2004. aasta konkurentsivõime aruande kohaselt on tervishoiutöötajate kasvav nappus Euroopas murettekitav. Tervishoiuvaldkonna elukutsete vähesel atraktiivsusel on palju põhjusi, kuid kutsealased ohutuseriskid töökohal on kindlasti üks lisategur. |
4. FINANTSMÕJU
|
4.1. |
Mitmed sõltumatud uuringud on käsitlenud nende investeeringute lühi- ja pikaajalist kasu, mis süstlatorkevigastuste vältimiseks on tehtud ohutumatesse töövõtetesse ja meditsiinivahenditesse, ning kõigis uuringuis on jõutud järeldusele, et üldiselt saavutatakse majanduslik kokkuhoid (6). |
5. ERISÄTTED
|
5.1. |
Direktiivile 2000/54/EÜ tuleks lisada järgmised sätted:
|
(1) Vt KOM(2002)0118.
|
a) |
EPINet Data. Dee May RGN, DMS. Period of Study: July 2000 to June 2001. |
|
b) |
Surveillance of Occupational Exposures in Italy: the SIROH program, Gabriella De Carli, Vincent Puro, Vincenzo Puro, Giuseppe Ippolito, and the SIROH group, SIROH, 6-2002. |
|
c) |
EPINet Spain, 1996-2000. Hermandez — Navarette MJ, Arribas — Llorent JL, Campins Marti M, Garcia de Codes Ilario. |
|
d) |
Risk of Hepatitis C Virus Transmission following Percutaneous Exposure in Healthcare Workers, 2003 — G De Carli, V Puro, G Ippolito, and the Studio Italiano Rischio Occupazionale da HIV (SIROH) Group. |
|
a) |
(University of Wuppertal) Hofmann F, Kralj N, Beie M. Needle stick injuries in healthcare — frequency, causes and preventive strategies. Gesundheitswesen. 2002 May; 64(5):259-66. |
|
b) |
Schroebler S., Infektionsrisiko durch Nadelstichverletzungen für Beschäftigte im Gesundheitsdienst, in Dokumentationsband über die 40. Jahrestagung der Gesellschaft für Arbeitsmedizin und Umweltmedizin e.V., Rindt-Druck, Fulda 2000; fortgeführt und ergänzt, persönliche Mitteilung. |
|
a) |
Advances in Exposure Prevention; vol. 3, no. 4; Libourne study GERES day 09/2001. |
|
b) |
Mendelson MH, Chen LBY, Finkelstein LE, Bailey E, Kogan G. Evaluation of a Safety IV Catheter Using the Centers for Disease Control and Prevention (CDC) National Surveillance System for Hospital Healthcare Workers Database. In 4th Decennial International Conference on Nosicomial and Healthcare-Associated Infections 2000 (March 5-9). Atlanta, Georgia. |
|
c) |
Four-year surveillance from the Northern France network' American Journal of Infection Control. 2003 Oct;31(6):357-63. Tarantola A, Golliot F, Astagneau P, Fleury L, Brucker G, Bouvet E; CCLIN Paris-Nord Blood and Body Fluids (BBF) Exposure Surveillance Taskforce. |
|
d) |
Louis N, Vela G, Groupe Projet. Évaluation de l'efficacité d'une mesure de prevention des accidents d'exposition au sang au cours du prèlévement de sang veineux. Bulletin Épidémiologique Hebdomadaire 2002;51: 260-261. |
|
e) |
Younger B, Hunt EH, Robinson C, McLemore C. Impact of a Shielded Safety Syringe on Needlestick Injuries Among Healthcare Workers. Infection Control and Hospital Epidemiology 1992; 13: 349-353. |
|
f) |
Abiteboul D, Lolom I, Lamontagne F, Tarantola A, Deschamps JM, Bouve Et, and the GERES group. GERES (Groupe d'étude sur le risque d'exposition des soignants aux agents infectieux). AES: Peut on se protéger? Enquête multicentrique sur les AES des infimier(e)s de Médecine et réanimation. GERES Day, Hospital Bichat June 2002 Paris. |
(5) Näiteks 2003. aasta oktoobris avaldati Saksamaal TRBA 250 (tehnilised nõuded bioloogilistele mõjuritele), milles antakse vastavad soovitused teravatest meditsiiniinstrumentidest tekkivate vigastuste vältimiseks, sealhulgas nõelakaitsega meditsiinitehnika kasutamiseks. TRBA 250 üks eesmärk on süstlatorke tagajärjel tekkinud nakkuste vähendamine. Sel põhjusel käsitleti ohutute süsteemide sisseviimise kõrval ka alternatiivseid meetodeid, mis tagavad kanüülide ohutu käsitsemise. Ettevõtjatele on abiks kutseühingu tööohutuse ja töötervishoiu alased eeskirjad (BGR/TRBA 250). Kui ettevõtja peab kinni siin kirjeldatud tehnika tasemest, võib ta lähtuda sellest, et ta on täitnud bioloogilisi mõjureid käsitleva määruse nõuded („eeldatav toime”, „vastav toime”). Et nõuded on kohustuslike nõuete määratlemise asemel sõnastatud tehniliste eeskirjadena, kasutades selliseid väljendeid nagu „peaks”, on nende tegelik mõju väike.
|
a) |
A. Wittmann, F. Hofmann, B. Neukirch, Ch. Thürmer, N. Kralj, S. Schroebler, K. Gasthaus; „Blood-borne viral infections: causes, risks and prevention strategies”, Bergische Universität Wuppertal, May 2005. |
|
b) |
US General Accounting Office, Impact assessment regarding Needlestick Safety and Prevention Act; Nov 17, 2000. |
|
c) |
Evaluation of the Efficacy of a Measure to Prevent Accidental Needlestick Injuries by Using Safety. Needles for Venous Blood.Louis Nicole (1), Vela Gilles (2) and the Project Group Cellule d'Hygiène [Hygiene Unit], Centre Hospitalier 06401 — Cannes cedex Département d'Ergonomie [Department of Ergonomics], Centre Hospitalier Cannes. |
|
d) |
2004 Center for Disease Control Sharps Safety Workbook, USA — Cost of Needlestick Injuries. |
P6_TA(2006)0306
Euroopa naabruse ja partnerluse instrument ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomiseks (KOM(2004)0628 — C6-0129/2004 — 2004/0219(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0628) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikleid 179 ja 181a, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0129/2004); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni deklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuse ühtsuse kohta, mis on lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelisele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) ja sellega seotud kirjavahetust; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0164/2006); |
|
1. |
rõhutab, et käesolevas õigusakti ettepanekus kohaldatakse assigneeringute suhtes, mis puudutavad pärast 2006. aastat algavat perioodi, uut mitmeaastast finantsraamistikku; |
|
2. |
kutsub komisjoni üles esitama pärast järgmise finantsraamistiku vastuvõtmist ettepanek programmi võrdlussumma korrigeerimiseks; |
|
3. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0219
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomiseks
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades, et:
|
(1) |
Tehakse ettepanek uue raamistiku kohta abi kavandamiseks ja osutamiseks, et muuta ühenduse välisabi tõhusamaks. Käesolev määrus on üks üldinstrumentidest, mis toetab otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat. |
|
(2) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. ja 13. detsembril 2002. aasta Kopenhaageni kohtumisel, et Euroopa Liidu laienemine kujutab endast olulist võimalust viia edasi suhteid naaberriikidega, tuginedes ühistele poliitilistele ja majanduslikele väärtustele, ning et Euroopa Liit on jätkuvalt kindel otsuses vältida uusi eraldusjooni Euroopas ja edendamaks stabiilsust ja heaolu Euroopa Liidu uutes piirides ja neist väljaspool. |
|
(3) |
Euroopa Ülemkogu rõhutas 17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli kohtumisel veelkord tähtsust, mida ta omistab koostöö tugevdamisele kõnealuste naabritega, tuginedes partnerlusele ja ühisomandile ning lähtudes demokraatia ja inimõiguste austamise jagatud väärtustest. |
|
(4) |
Privilegeeritud suhe Euroopa Liidu ja selle naabrite vahel peaks lähtuma pühendumisest ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigile, heale valitsemistavale ja inimõiguste austamisele ning turumajanduse, avatud, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse, säästva arengu ja vaesuse vähendamise põhimõtetele. |
|
(5) |
On oluline, et käesoleva määruse raames antav ühenduse abi oleks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja rahvusvaheliste konventsioonidega, mille poolteks on ühendus, liikmesriigid ja partnerriigid, ning et abi andmisel võetaks arvesse poolte poolt ühiselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid. |
|
(6) |
Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias on lepingusuhete aluseks partnerlus- ja koostöölepingud. Vahemeremaades tagab Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus („Barcelona protsess”) piirkondliku raamistiku koostööks, mida täiendab assotsiatsioonilepingute võrgustik. |
|
(7) |
Euroopa naabruspoliitika kohaselt määratlevad Euroopa Liit ja partnerriigid üheskoos prioriteetide kogumi, mis kaasatakse ühiselt kokkulepitud tegevuskavade seeriasse, mis hõlmavad arvukaid eritegevuse võtmevaldkondi, sealhulgas poliitiline dialoog ja reform, kaubandus- ja majandusreform, õiglane sotsiaalne ja majanduslik areng, justiits- ja siseküsimused, energia, transport, infoühiskond, keskkond, teadustegevus ja innovatsioon, kodanikuühiskonna areng ning inimestevahelised kontaktid. Nende prioriteetide suunas liikumine aitab kaasa partnerlus- ja koostöölepingute ning assotsiatsioonilepingute potentsiaali täielikule realiseerimisele. |
|
(8) |
Selleks, et toetada partnerriikide pühendumist ühistele väärtustele ja põhimõtetele ning nende püüdlusi tegevuskavade elluviimisel, peaks ühendusel olema võimalus osutada neile riikidele abi ja toetada mitmesuguseid nende omavahelisi ning nende ja liikmesriikide vahelisi koostöövorme eesmärgiga kujundada ühise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu vöönd, mis hõlmab olulisel määral majanduslikku integratsiooni ja poliitilist koostööd. |
|
(9) |
Ühenduse abi oluline eesmärk on poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide edendamine naaberriikides. Vahemere piirkonnas järgitakse seda eesmärki „Vahemere ja Lähis-Ida piirkonna strateegilise partnerluse” Vahemeremõõtme raames. Suhetes Põhja-Aafrikas asuvate Vahemeremaadest naabritega võetakse arvesse Euroopa Liidu Aafrika strateegia asjakohaseid elemente. |
|
(10) |
On oluline, et Euroopa naabruspoliitika kehtestatud raamistikus naabruses asuvatele arengumaadele pakutav toetus oleks kooskõlas Euroopa Ühenduse arengupoliitika eesmärkide ja põhimõtetega, mis on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavalduses pealkirjaga „Euroopa konsensus arengu küsimuses” (2). |
|
(11) |
Euroopa Liit ja Venemaa on otsustanud arendada oma konkreetset strateegilist partnerlust nelja ühisruumi loomise teel ning ühenduse abi kasutatakse selle partnerluse arendamiseks ja piiriülese koostöö edendamiseks Venemaa ja selle Euroopa Liitu kuuluvate naabrite vahelisel piiril. |
|
(12) |
Põhjamõõde annab raamistiku koostööks Euroopa Liidu, Venemaa, Norra ja Islandi vahel ning on oluline, et ühenduse abi kasutatakse ka sellise raamistiku elluviimist soodustavate tegevuste toetamiseks. Selle poliitika uued eesmärgid määratakse kindlaks poliitilises deklaratsioonis ja poliitilise raamistiku dokumendis, mis koostati 21. novembril 2005. aastal põhjamõõtme ministrite kohtumisel kinnitatud suuniste alusel. |
|
(13) |
Vahemerepartnerite osas peaks abi ja koostöö toimuma Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raamistikus, mis loodi Barcelona 28. novembri 1995. aasta deklaratsiooniga, mida kinnitati 10. aastapäeval Euroopa-Vahemere piirkonna tippkohtumisel 28. novembril 2005. aastal, ning see peaks arvestama antud kontekstis saavutatud kokkulepet kaupade vabakaubanduspiirkonna loomise kohta aastaks 2010 ja asümmeetrilise liberaliseerimise protsessile aluse panemise kohta. |
|
(14) |
On oluline soodustada koostööd nii Euroopa Liidu välispiiril kui ka partnerriikide vahel, eriti üksteisele geograafiliselt lähedal asuvate partnerriikide vahel. |
|
(15) |
Et vältida uute eraldusjoonte tekkimist, on eriti oluline eemaldada tõkked, mis takistavad tõhusat piiriülest koostööd piki Euroopa Liidu välispiiri. Piiriülene koostöö peaks aitama kaasa naabruses asuvate piirialade integreeritud ja jätkusuutlikule piirkondlikule arengule ja harmoonilisele territoriaalsele integratsioonile ühenduse piires ja naaberriikidega. Seda eesmärki on kõige otstarbekam saavutada, kombineerides välispoliitilisi eesmärke keskkonnasäästliku majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega. |
|
(16) |
Selleks, et aidata naaberriikidel oma eesmärke saavutada ning edendada koostööd nende ja liikmesriikide vahel, on soovitatav luua ühine poliitikal põhinev instrument, mis vahetab välja mitmed olemasolevad instrumendid, tagades ühtsuse ja lihtsustades abiprogrammide planeerimist ja haldamist. |
|
(17) |
Käesolev instrument peaks toetama ka piiriülest koostööd partnerriikide ja liikmesriikide vahel, tõstes olulisel määral efektiivust, toimides ühtse haldusmehhanismi kaudu ja ühtse menetluste kogumi kohaselt. See peaks lähtuma naabrusprogrammide rakendamisest saadud kogemustest aastatel 2004-2006 ning toimib sellistele põhimõtetele tuginedes, nagu mitmeaastaste programmide planeerimine, partnerlus ja kaasrahastamine. |
|
(18) |
On oluline tagada, et Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvate riikide piirialad, mis praegu osalevad liikmesriike ja partnerriike hõlmavas piiriüleses koostöös, saaksid koostööd jätkata oma vahenditega. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007-2013 rahastamispakett, mis moodustab eelarvepädevatele institutsioonidele peamise võrdlussumma vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) punktile 37. |
|
(20) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (4). |
|
(21) |
Halduskorra kasutamine peaks olema kohaldatav piiriülese koostöö rakendamist reguleerivate rakenduseeskirjade määratlemisel ning strateegiadokumentide, tegevusprogrammide ja strateegiadokumentides sätestamata erimeetmete vastuvõtmisel, mille väärtus ületab 10 000 000eurot suuruse osaluskünnise. |
|
(22) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt edendada tihedamat koostööd ja järkjärgulist majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja naaberriikide vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(23) |
Käesolev määrus loob vajaduse tunnistada kehtetuks nõukogu 29. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1762/92 (ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta) (5), nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 (finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga) (6) ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 (Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta) (7). Käesolev määrus asendab ka nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias) (8), mille kehtivus lõpeb 31. detsembril 2006. aastal, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse naabrus- ja partnerlusinstrument ühenduse abi osutamiseks heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomiseks, mis hõlmab Euroopa Liitu ja lisas loetletud riike ja territooriume (edaspidi „partnerriigid”).
2. Ühenduse abi kasutatakse partnerriikide hüvanguks. Ühenduse abi võib kasutada liikmesriikide ja partnerriikide ning nende piirkondade ühishuvides eesmärgiga edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd vastavalt artiklile 6.
3. Euroopa Liit on rajatud sellistele väärtustele, nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik ning püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada pühendumist neile väärtustele partnerriikides.
Artikkel 2
Ühenduse abi kohaldamisala
1. Ühenduse abi edendab tihedamat koostööd ja järkjärgulist majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja partnerriikide vahel ning eelkõige partnerlus- ja koostöölepingute, assotsiatsioonilepingute või muude olemasolevate ja tulevaste lepingute rakendamist. See ergutab ka partnerriikide pingutusi, mille eesmärgiks on hea valitsemistava ning õiglase sotsiaalmajandusliku arengu edendamine.
2. Ühenduse abist toetatakse meetmeid järgmistes koostöövaldkondades:
|
a) |
poliitilise dialoogi ja reformide edendamine; |
|
b) |
õigusnormide ühtlustamine kõrgemale tasemele kõigis asjaomastes valdkondades, eelkõige et soodustada partnerriikide kasvavat osalemist siseturul ja kaubanduse intensiivistamist; |
|
c) |
selle poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, mida käsitletakse assotsiatsioonilepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, mille pooled on ühendus ja/või selle liikmesriigid ja partnerriigid ning mille otstarve on käesolevas artiklis määratletud eesmärkide saavutamine; |
|
d) |
õigusriigi põhimõtte ja heade valitsemistavade edendamine, sealhulgas riiklike haldusorganite tõhususe ning kohtusüsteemi erapooletuse ja tõhususe suurendamine, ning korruptsiooni ja pettuse vastase võitluse toetamine; |
|
e) |
säästva arengu edendamine kõigis valdkondades; |
|
f) |
piirkondlike ja kohalike arengualaste jõupingutuste tegemine nii maa- kui linnapiirkondades, et vähendada tasakaalustamatust ning parandada piirkondlikku ja kohalikku arengusuutlikkuse potentsiaali; |
|
g) |
keskkonnakaitse, looduskaitse ja loodusvarade, sealhulgas magevee ja mereressursside säästva haldamise edendamine; |
|
h) |
vaesuse vähendamisele suunatud poliitika toetamine, et aidata saavutada ÜRO aastatuhande arengueesmärke; |
|
i) |
poliitika toetamine, edendamaks sotsiaalset arengut, sotsiaalset kaasamist, soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist, tööhõivet ja sotsiaalset kaitset, sealhulgas võõrtöötajate kaitset, sotsiaalset dialoogi, ning ametiühingu õiguste ja põhiliste (sealhulgas laste töö kohta käivate) töönormide austamist; |
|
j) |
tervise, hariduse ja koolituse edendamisele, sealhulgas mitte ainult peamistele nakkushaigustele ja mittenakkuslikele haigustele ja häiretele suunatud meetmete, vaid ka teenustele ja hea tervishoiukoolituse kättesaadavusele, sealhulgas tüdrukute ja naiste soojätkamis- ja imikutervishoiule suunatud poliitika toetamine; |
|
k) |
inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kaitse edendamine; |
|
l) |
demokratiseerimise toetamine, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamise, meedia mitmekesisuse edendamise ning valimiste jälgimise ja abi kaudu; |
|
m) |
kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide arengule kaasaaitamine; |
|
n) |
turumajanduse arengu edendamine, sealhulgas meetmed erasektori toetamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks, investeeringute soodustamiseks ja ülemaailmse kaubanduse edendamiseks; |
|
o) |
koostöö edendamine energia-, telekommunikatsiooni- ja transpordisektoris, sealhulgas seoses vastastikuse sidumisega, võrkude ja nende talitlusega, rahvusvaheliste transpordi- ja energeetikaoperatsioonide julgeoleku ja ohutuse suurendamisega ning, taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja puhta transpordi edendamisega; |
|
p) |
kodanike toidu ohutuse tõstmisele suunatud meetmete toetamine, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas; |
|
q) |
tõhusa ja turvalise piirijuhtimise tagamine; |
|
r) |
reformi toetamine ja võimekuse tugevdamine justiits- ja siseküsimustes, sealhulgas sellistes küsimustes nagu asüül ja migratsioon ja tagasivõtmine ning inimkaubanduse, nagu ka terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas selle rahastamise, rahapesu ja maksupettuste, ennetamine ja nende vastu võitlemine; |
|
s) |
halduskoostöö toetamine läbipaistvuse ja teabevahetuse parandamiseks maksustamise valdkonnas, et võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu; |
|
t) |
ühenduse teadus- ja innovatsioonitegevuses osalemise edendamine; |
|
u) |
liikmesriikide ja partnerriikide koostöö edendamine kõrghariduse ja õppejõudude, teadlaste ja üliõpilaste liikuvuse valdkonnas; |
|
v) |
kultuuridevahelise dialoogi, inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas liikmesriikides elavate sisserändajate kogukondadega peetavate sidemete, tsiviilühiskondade- ja kultuuriasutuste vahelise koostöö ja noortevahetuse edendamine; |
|
w) |
ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmisele suunatud koostöö toetamine ning selle arengupotentsiaali edendamine, sealhulgas turismi kaudu; |
|
x) |
partnerriikide osalemise toetamine ühenduse programmides ja asutustes; |
|
y) |
piiriülese koostöö toetamine kohalike ühisalgatuste kaudu jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku arengu edendamiseks piirialadel ning integreeritud territoriaalse arengu edendamiseks ühenduse välispiiril; |
|
z) |
piirkondliku ja allpiirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamine, sealhulgas asjakohastel juhtudel riikidega, kellel ei ole õigust käesoleva määruse alusel ühenduse abi saada; |
|
aa) |
toetamine kriisijärgses olukorras, sealhulgas pagulaste ja ümberpaigutatud isikute toetamine, ning abistamine suurõnnetusteks valmisoleku osas; |
|
bb) |
teabevahetuse soodustamine ja vahetustegevuse edendamine partnerite vahel seoses programmide raames rahastatavate meetmete ja tegevustega; |
|
cc) |
ühiste temaatiliste väljakutsete käsitlemine vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ning muude käesoleva määruse reguleerimisalale vastavate eesmärkide taotlemine. |
Artikkel 3
Poliitiline raamistik
1. Partnerlus- ja koostöölepingud, assotsiatsioonilepingud ja muud olemasolevad või tulevased lepingud, millega kehtestatakse suhted partnerriikidega, ning asjaomased komisjoni teatised ja nõukogu järeldused, milles sätestatakse suunised Euroopa Liidu poliitika kohta seoses nimetatud riikidega, moodustavad üldise poliitilise raamistiku käesolevast määrusest tuleneva ühenduse abi planeerimiseks. Ühiselt kokkulepitud tegevuskavad või muud samaväärsed dokumendid on ühenduse abiprioriteetide kehtestamisel peamiseks juhiseks.
2. Euroopa Liidu ja partnerriikide vaheliste lõikes 1 osutatud kokkulepete puudumisel võib ühendus abi osutada juhul, kui see osutub otstarbekaks Euroopa Liidu poliitika eesmärkide saavutamisel, ning abiprogrammid planeeritakse nende eesmärkide alusel.
Artikkel 4
Vastastikune täiendavus, partnerlus ja kaasrahastamine
1. Käesoleva määruse kohane ühenduse abi üldjuhul täiendab või aitab kaasa vastavatele riiklikele, piirkondlikele või kohalikele strateegiatele ja meetmetele.
2. Käesoleva määruse kohane ühenduse abi kehtestatakse tavaliselt komisjoni ja abisaajate partnerluses. Partnerlus hõlmab vajaduse korral riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid, tsiviilühiskonda ja teisi asjaomaseid asutusi.
3. Toetust saavad riigid kaasavad programmide ja projektide ettevalmistamisel, rakendamisel ja järelevalve teostamisel vajaduse korral asjaomaseid partnereid asjakohasel territoriaalsel tasandil, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
4. Tavaliselt kaasrahastavad toetust saavad riigid käesolevast määrusest tulenevat ühenduse abi riiklikest vahenditest, abisaajate osalusest ja muudest allikatest. Kaasrahastamise nõuetest võib loobuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kui see on vajalik kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate arengu toetamiseks meetmete osas, mille eesmärk on inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ning demokratiseerimise toetamine.
Artikkel 5
Sidusus, ühilduvus ja kooskõlastamine
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad programmid ja projektid on kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga. Nad on vastavuses ühenduse ja selle liikmesriikide partnerriikidega sõlmitud lepingutega ja austavad mitmepoolsetest kokkulepetest ning rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid kohustusi, milles nad on osalised, sealhulgas inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistavaga seonduvaid kohustusi.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad käesoleva määruse alusel osutatava ühenduse abi ning ühenduse ja liikmesriikide poolt muude sisemiste ja väliste rahastamisinstrumentide kaudu ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) osutatava rahalise abi sidususe.
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad oma vastavate abiprogrammide kooskõlastamise eesmärgiga tõsta tõhusust ja tulemuslikkust abi andmisel kooskõlas kehtestatud suunistega tegevuse kooskõlastamise tugevdamiseks välisabi valdkonnas ning poliitika ja menetluste ühtlustamiseks. Kooskõlastamine hõlmab korrapäraseid konsultatsioone ja asjaomase teabe sagedast vahetamist abitsüklite erinevate etappide vältel eelkõige praktilisel tasandil ning moodustab liikmesriikide ja ühenduse programmide planeerimise protsessi olulise osa.
4. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega meetmed, mis on vajalikud nõuetekohase kooskõlastamise ja koostöö tagamiseks mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, näiteks rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ÜRO asutuste, fondidega ja programmidega ning Euroopa Liidu väliste rahastajatega.
II JAOTIS
PLANEERIMINE JA VAHENDITE ERALDAMINE
Artikkel 6
Programmide liigid
1. Ühenduse abi rakendatakse käesoleva määruse alusel järgmiste vahendite abil:
|
a) |
artiklis 7 osutatud ühte ja mitut riiki hõlmavad ja piiriülesed strateegiadokumendid ning mitmeaastased näidisprogrammid:
|
|
b) |
artiklis 9 osutatud piiriülese koostöö ühised tegevusprogrammid, artiklis 12 osutatud iga-aastased tegevusprogrammid ja artiklis 13 osutatud erimeetmed. |
2. Mitut riiki hõlmavates programmides võivad sisalduda piirkondadevahelise koostöö meetmed. Käesoleva määruse tähenduses on piirkondadevaheline koostöö liikmesriikide ja partnerriikide vahel toimuv koostöö, mille abil püütakse lahendada ühiseid probleeme, mille eesmärk on edendada ühishüve ja mis toimub liikmesriikide või partnerriikide territooriumil.
Artikkel 7
Planeerimine ja vahendite eraldamine
1. Ühte ja mitut riiki hõlmavate programmide strateegiadokumendid võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Strateegiadokumendid kajastavad poliitilist raamistikku ja tegevuskavasid, millele on viidatud artiklis 3 ja need on kooskõlas artiklites 4 ja 5 sätestatud põhimõtete ja korraga. Strateegiadokumendid kehtestatakse ajavahemikuks, mis vastab poliitilises raamistikus paikapandud prioriteetidele, ning need sisaldavad mitmeaastaseid näidisprogramme, sealhulgas soovituslikke mitmeaastaseid rahaeraldisi ja esmatähtsaid eesmärke iga riigi või piirkonna jaoks kooskõlas artikli 2 lõikes 2 loetletud eesmärkidega. Nende suhtes tehakse vahekokkuvõte või need vaadatakse vastavalt vajadusele läbi mis tahes muul ajal ja neid võib parandada artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
2. Ühte või mitut riiki hõlmavate programmide kehtestamisel määrab komisjon läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume kasutades kindlaks iga programmi jaoks tehtavad eraldised, võttes arvesse asjaomase riigi või piirkonna eripära ja vajadusi, Euroopa Liidu partnerluse ambitsioonikust seoses antud riigiga, edusamme kokkulepitud eesmärkide rakendamisel, sealhulgas halduse, reformide ning ühenduse abi haldamise ja vastuvõtmise suutlikkuse osas.
3. Üksnes piiriülese koostöö eesmärgil, et kehtestada artikli 9 lõikes 1 nimetatud rakenduslike ühisprogrammide nimekiri, soovituslikud mitmeaastased eraldised ja igas programmis osaleda võivad territoriaalsed üksused, võetakse artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastu üks või vajaduse korral mitu strateegiadokumenti. Kõnealused spetsiifilised strateegiadokumendid töötatakse välja vastavalt artiklites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetele ja korrale ning need hõlmavad põhimõtteliselt kuni seitsmeaastast perioodi 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
4. Komisjon määrab kindlaks piiriülese koostöö programmidele eraldatavad vahendid, võttes arvesse selliseid objektiivseid kriteeriume, nagu abikõlblike alade elanikkond ja teised koostöö intensiivsust mõjutavad tegurid, sealhulgas piirialade eripära ning ühenduse abi haldamise ja vastuvõtmise suutlikkus.
5. Euroopa Regionaalarengu Fond edendab käesoleva määruse sätete alusel loodud ja rakendatud piiriülese koostöö programme. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetussumma piiride jaoks partnerriikidega on kehtestatud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (milles nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (9) asjaomastes sätetes.
6. Kriiside või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ohustavate asjaolude, loodusõnnetuste või inimese põhjustatud õnnetuste korral võib kasutada kiirmenetlust strateegiadokumentide eriotstarbeliseks läbivaatamiseks. See läbivaatamine tagab käesoleva määruse alusel osutatava ühenduse abi kooskõla abiga, mida osutatakse vastavalt teistele ühenduse rahastamisinstrumentidele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusele (EÜ) nr …/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (10) (11).
III JAOTIS
PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ
Artikkel 8
Geograafiline abikõlblikkus
1. Artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud piiriülese koostöö programmid võivad hõlmata kõiki järgnevaid piirialasid:
|
a) |
kõik territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 3. tasandile või samaväärsed piki liikmesriikide ja partnerriikide vahelisi maismaapiire. |
|
b) |
kõik territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 3. tasandile või samaväärsed piki olulise tähtsusega mereteid. |
|
c) |
kõik rannikul asetsevad territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 2. tasandile või samaväärsed, mis piirnevad liikmesriikide ja partnerriikide ühise merebasseiniga. |
2. Olemasoleva koostöö jätkumise tagamiseks ja muudel põhjendatud juhtudel võib lubada, et territoriaalüksused, mis piirnevad lõikes 1 osutatud territoriaalüksustega osalevad piiriülese koostöö programmides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 3 nimetatud strateegiadokumentides.
3. Programmide koostamisel vastavalt lõike 1 punktile b, võib komisjon kooskõlas partneritega teha ettepaneku, et koostöös osalemine laiendatakse kogu NUTS 2. tasandi territoriaalüksusele, mille piirkonnas NUTS 3. tasandi territoriaalüksus asub.
4. Komisjon määratleb artikli 7 lõikes 3 osutatud strateegiadokumentides nimekirja olulise tähtsusega mereteedest, tuginedes vahemaadele ja muudele asjakohastele geograafilistele ning majanduslikele kriteeriumidele.
Artikkel 9
Planeerimine
1. Piiriülest koostööd käesoleva määruse alusel tehakse mitmeaastaste programmide raames, mis hõlmavad koostööd piiri või piiride rühma osas ning hõlmavad mitmeaastaseid meetmeid, mis taotlevad ühtset prioriteetide kogumit ning mida võib rakendada ühenduse abi toel (edaspidi „ühised rakenduskavad”). Ühiste rakenduskavade aluseks on artikli 7 lõikes 3 nimetatud strateegiadokumendid.
2. Olulise tähtsusega maismaapiiride ja mereteede ühised rakenduskavad kehtestatakse asjakohasel territoriaalsel tasandil iga piiri kohta eraldi ning need hõlmavad abikõlblikke territoriaalüksusi, mis kuuluvad ühele või mitmele liikmesriigile ja ühele või mitmele partnerriigile.
3. Merebasseinide ühised rakenduskavad on mitmepoolsed ja hõlmavad abikõlblikke territoriaalüksusi, mis piirnevad ühise merebasseiniga, mis kuulub mitmele osalejariigile, sealhulgas vähemalt ühele liikmesriigile ja ühele partnerriigile, võttes arvesse institutsioonilisi süsteeme ja partnerluse põhimõtet. Need võivad hõlmata kahepoolseid tegevusi, mis toetavad ühe liikmesriigi ja ühe partnerriigi vahelist koostööd. Nimetatud rakenduskavad tuleb tihedalt kooskõlastada piiriüleste koostööprogrammidega, millel on Euroopa Liidus kehtestatud osaliselt kattuv geograafiline hõlmavus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1083/2006.
4. Ühiseid rakenduskavasid koostavad liikmesriigid ja asjaomased partnerriigid asjakohasel territoriaalsel tasandil vastavalt nende institutsioonilisele süsteemile ja võttes arvesse artiklis 4 osutatud partnerluse põhimõtet. Üldjuhul hõlmavad need seitsmeaastast perioodi alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
5. Riigid, välja arvatud osalejariigid, mis piirnevad ühise merebasseiniga, kus kehtestatakse ühine rakenduskava, võivad liituda kõnealuse ühise rakenduskavaga ja saada kasu ühenduse abist artiklis 11 osutatud rakenduseeskirjades määratletud tingimustel.
6. Ühe aasta jooksul artikli 7 lõikes 3 osutatud strateegiadokumentide kinnitamisest esitavad osalejariigid komisjonile ühiselt ettepanekud ühiste rakenduskavade kohta. Komisjon võtab iga ühise rakenduskava vastu pärast seda, kui on hinnanud selle vastavust käesolevale määrusele ja rakenduseeskirjadele.
7. Ühiseid rakenduskavasid võib parandada osalejariikide, osalevate piirialade või komisjoni algatusel, et võtta arvesse muutusi koostööprioriteetides, sotsiaalmajanduslikku arengut, asjaomaste meetmete rakendamisel täheldatud tulemusi ning järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi ning vajadust kohandada saadaoleva abi summasid ning vahendeid ümber suunata.
8. Pärast ühiste rakenduskavade vastuvõtmist sõlmib komisjon partnerriikidega rahastamislepingu kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) asjaomaste sätetega (12). Rahastamisleping sisaldab ühise rakenduskava elluviimiseks vajalikke õigusnorme ning selle peaks allkirjastama ka artiklis 10 osutatud ühine juhtorgan.
9. Osalejariigid valivad partnerluse põhimõtet arvestades ühiselt tegevused, mis on kooskõlas ühise rakenduskava prioriteetide ja meetmetega, millele antakse ühenduse abi.
10. Erilistel ja nõuetekohaselt õigustatud juhtudel, kui:
|
a) |
ühist rakenduskava ei saa osalejariikide või Euroopa Liidu ja partnerriigi vahelistes suhetes esilekerkivate probleemide tõttu kehtestada, |
|
b) |
osalejariigid ei ole hiljemalt 30. juuniks 2010 ühist rakenduskava komisjonile esitanud, |
|
c) |
partnerriik ei allkirjasta rahastamislepingut rakenduskava vastuvõtmisele järgneva aasta lõpuks, |
|
d) |
ühist rakenduskava ei saa osalejariikide vahelistes suhetes esilekerkivate probleemide tõttu rakendada, |
võtab komisjon, pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist, vajalikud sammud, et võimaldada asjaomasel liikmesriigil kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi panust programmi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1083/2006.
Artikkel 10
Rakenduskavade haldamine
1. Ühiseid rakenduskavasid viib põhimõtteliselt ellu liikmesriigis asuv ühine juhtorgan halduskoostöö kaudu. Ühist juhtorganit võib abistada ühine tehniline sekretariaat.
2. Osalejariigid võivad teha komisjonile ettepaneku, et ühine juhtorgan peaks asuma partnerriigis, tingimusel, et määratud asutusel on võimalik täielikult kohaldada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 asjaomastes sätetes kehtestatud kriteeriume.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „ühine juhtorgan” mis tahes riigi- või eraasutust või -organit, sealhulgas riiki ennast, kes on riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil määratud ühise rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigi või liikmesriikide ja partnerriigi või partnerriikide poolt ühiselt, kellel on ühenduse abi haldamiseks vajalik finants- ja haldussuutlikkus ning õigusvõime käesoleva määruse kohaselt vajalike lepingute sõlmimiseks.
4. Ühine juhtorgan vastutab ühise rakenduskava haldamise ja elluviimise eest kooskõlas usaldusväärse tehnilise ja finantsjuhtimise põhimõttega ning oma tegevuse õiguspärasuse ja korrektsuse tagamise eest. Selleks kehtestab ta asjakohased haldus-, kontrolli- ja raamatupidamissüsteemid ja -standardid.
5. Ühise rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteem eristab selgelt juhtimise, sertifitseerimise ja auditeerimise ülesanded, kas ülesannete nõuetekohase lahususe kaudu juhtorganis või eraldiseisvate sertifitseerimis- ja auditeerimise organite määramise teel.
6. Ühiste rakenduskavade asjakohase rakendamise ettevalmistamiseks võib komisjon pärast ühise rakenduskava vastuvõtmist ja enne rahastamislepingu allkirjastamist lubada ühisel juhtorganil kasutada osa programmi eelarvest, et alustada programmi tegevuse rahastamist, näiteks juhtorgani tegevuskulude, tehnilise abi ja muude ettevalmistustegevuste kulude kandmiseks. Sellise ettevalmistusfaasi üksikasjalikud detailid lisatakse artiklis 11 osutatud rakenduseeskirjadesse.
Artikkel 11
Rakenduseeskirjad
1. Rakenduseeskirjad, milles kehtestatakse käesoleva jaotise üksikasjalikud rakendussätted, võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
2. Rakenduseeskirjadega kaetud küsimused hõlmavad teemasid nagu kaasrahastamise määr, ühiste rakenduskavade ettevalmistamine, ühiste juhtorganite määramine ja ülesanded, seirekomitee ja valikukomitee ning ühise sekretariaadi roll ja ülesanded, kulutuste abikõlblikkus, ühisprojektide valik, ettevalmistusfaas, ühenduse abi tehniline ja rahaline haldamine, finantskontroll ja auditeerimine, järelevalve ja hindamine, nähtavus ja võimalikele abisaajatele suunatud teavitustegevus.
IV JAOTIS
RAKENDAMINE
Artikkel 12
Tegevusprogrammide vastuvõtmine
1. Artikli 7 lõikes 1 osutatud strateegiadokumentide baasil koostatud tegevusprogrammid võetakse tavaliselt vastu igaks aastaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
Erandkorras, näiteks kui tegevusprogrammi ei ole veel vastu võetud, võib komisjon artiklis 7 osutatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide alusel võtta meetmeid, mis ei ole ette nähtud tegevusprogrammis, samade eeskirjade ja korra kohaselt, mida kohaldatakse tegevusprogrammide suhtes.
2. Tegevusprogrammides määratletakse taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, eeldatavad tulemused, halduskorra ja kavandatava rahastamise kogusumma. Nendes võtetakse arvesse ühenduse abi varasema rakendamise õppetunde. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Nendes määratletakse tulemuslikkuse näitajate liik, mille üle tuleb programmide raames rahastatavate meetmete rakendamisel teostada järelevalvet.
3. Komisjon võtab piiriülese koostöö ühisprogrammid vastu artiklis 9 osutatud korras.
4. Komisjon esitab tegevusprogrammid ja piiriülese koostöö programmid Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele tutvumiseks ühe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.
Artikkel 13
Strateegiadokumentides ja mitmeaastastes näidisprogrammides sätestamata erimeetmete vastuvõtmine
1. Ettenägematute ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste või asjaolude korral võtab komisjon vastu erimeetmed, mis ei ole sätestatud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides (edaspidi „erimeetmed”).
Erimeetmeid võib kasutada ka selleks, et rahastada tegevusi hädaabilt pikaajalisele arendustegevusele ülemineku lihtsustamiseks, sealhulgas tegevusi, mis on mõeldud avalikkuse parema ettevalmistuse tagamiseks, et tulla toime korduvate kriisidega.
2. Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 000 000eurot, võtab komisjon need vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
Artikli 26 lõikes 2 osutatud korda ei ole vaja kasutada muudatuste tegemiseks erimeetmetes, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires või eelarve suurendamiseks vähem kui 20 % võrra esialgse eelarvega võrreldes, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke.
3. Erimeetmetega määratletakse taotletavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, eeldatavad tulemused, halduskorra ja kavandatava rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Nendes määratletakse tulemuslikkuse näitajate liik, mille üle tuleb erimeetmete rakendamisel teostada järelevalvet.
4. Komisjon saadab erimeetmed, mille väärtus ei ületa 10 000 000eurot, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele teavitamise eesmärgil ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemist.
Artikkel 14
Abikõlblikkus
1. Käesoleva määruse alusel on tegevusprogrammide, piiriülese koostöö programmide ja erimeetmete rakendamiseks vahendite saamiseks abikõlblikud:
|
a) |
partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid; |
|
b) |
detsentraliseeritud organid partnerriikides, näiteks piirkonnad, departemangud, provintsid ja munitsipaliteedid; |
|
c) |
partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse loodud ühisorganid; |
|
d) |
rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad, kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkidele; |
|
e) |
ühenduse institutsioonid ja asutused, kuid üksnes artiklis 16 osutatud toetusmeetmete rakendamiseks; |
|
f) |
Euroopa Liidu asutused; |
|
g) |
liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade ning teiste kolmandate riikide järgmised üksused ja asutused, mis vastavad artiklis 21 osutatud ühenduse välisabile juurdepääsu käsitlevatele eeskirjadele, kuivõrd nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkidele:
|
|
h) |
järgmised valitsusvälised osalised:
|
2. Kui see on oluline käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, võib ühenduse abi anda käesolevas artiklis selgesõnaliselt nimetamata asutustele ja osalistele.
Artikkel 15
Meetmete tüübid
1. Ühenduse abi kasutatakse selleks, et rahastada programme, projekte ja mis tahes liiki meetmeid, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkidele.
2. Ühenduse abi võib kasutada ka:
|
a) |
tehnilise abi ja sihipäraste halduskoostöö meetmete rahastamiseks, sealhulgas need koostöö meetmed, millesse on kaasatud avaliku sektori eksperdid, kes on lähetatud liikmesriikidest ning liikmesriikide piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis on programmi kaasatud; |
|
b) |
investeeringute ja investeeringutega seotud tegevuse rahastamiseks; |
|
c) |
toetusteks EIPle või muudele finantsvahendajatele kooskõlas artikliga 23 laenude rahastamise, aktsiakapitalisse investeerimise, tagatisfondide või investeerimisfondide jaoks; |
|
d) |
võlakustutusprogrammideks erakorralistel juhtudel vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusprogrammile; |
|
e) |
valdkondliku või üldise eelarve toetamiseks, kui partnerriigi riiklike kulutuste haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja efektiivne ning kui ta on kehtestanud nõuetekohaselt vormistatud valdkonna- või makromajanduspoliitika, mille on heaks kiitnud tema põhilised rahastajad, sealhulgas rahvusvahelised finantseerimisasutused, kui see on asjakohane; |
|
f) |
subsiidiumide andmiseks laenuintressi tasumiseks, eelkõige keskkonnalaenude puhul; |
|
g) |
mittekaubanduslike riskide vastaseks kindlustamiseks; |
|
h) |
ühenduse, liikmesriikide, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, muude doonorriikide või partnerriikide asutatud fondi panustamiseks; |
|
i) |
rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või piirkondlike arengupankade kapitali panustamiseks; |
|
j) |
kulude rahastamiseks, mis on vajalikud projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks ühenduse abi saavate riikide poolt; |
|
k) |
mikroprojektide rahastamiseks; |
|
l) |
toiduga varustatuse tagamise meetmeteks. |
3. Ühenduse abi ei kasutata üldjuhul maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks.
Artikkel 16
Toetusmeetmed
1. Ühenduse rahastamine võib hõlmata ka kulusid, mis on seotud ettevalmistus-, järelkontrolli-, järelevalve-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, mis on otseselt vajalik käesoleva määruse rakendamiseks ning selle eesmärkide saavutamiseks, nt uuringud, kohtumised, teave, teadlikkuse tõstmine, kirjastus- ja koolitustegevus, sealhulgas partneritele suunatud koolitus- ja haridusalased meetmed, mis võimaldavad neil osaleda programmi erinevates etappides, teabevahetuseks vajalike arvutivõrkudega seotud kulud ja muud haldus- või tehnoabikulud, mis võivad komisjonil programmi haldamise käigus tekkida. Samuti katab see komisjoni delegatsioonide kulud haldustoetusele, mis on vajalik käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute haldamiseks.
2. Need toetusmeetmed ei tarvitse olla hõlmatud mitmeaastase planeerimisega ning seepärast võib neid rahastada väljaspool strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide kohaldamisala. Neid võib aga rahastada ka mitmeaastaste näidisprogrammide raames. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 13 vastu toetusmeetmed, mida mitmeaastased näidisprogrammid ei hõlma.
Artikkel 17
Kaasrahastamine
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed on kõlblikud kaasrahastamiseks muuhulgas järgmiste osalejate poolt:
|
a) |
liikmesriigid, nende piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
|
b) |
EMP riigid, Šveits ja muud doonorriigid, eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
|
c) |
rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused; |
|
d) |
äriühingud, muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtted ning muud valitsusvälised osalised; |
|
e) |
partnerriigid ja piirkonnad, kes saavad toetust. |
2. Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse projekt või programm mitmeks selgelt eristatavaks alamprojektiks, millest igaüht rahastavad erinevad partnerid, kusjuures kaasrahastamine toimub viisil, mis võimaldab rahastamise lõppotstarvet alati kindlaks teha. Ühise kaasrahastamise korral jagatakse projekti või programmi kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid koondatakse selliselt, et projekti või programmi osana toimuva mis tahes tegevuse rahastamise allikat ei ole võimalik kindlaks teha.
3. Ühise kaasrahastamise korral võib komisjon võtta vastu ja hallata vahendeid ühismeetmete rakendamise eesmärgil lõike 1 punktides a, b ja c osutatud asutuste nimel. Kõnealuseid vahendeid käsitletakse assigneeritud tuludena vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 18.
Artikkel 18
Haldusmenetlused
1. Komisjon rakendab käesolevast määrusest tulenevad meetmed kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.
2. Kaasrahastamise korral ja teistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon usaldada avalikule võimule omased ülesanded, eelkõige eelarve rakendamisega seotud ülesanded määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud asutustele, kui neid tunnustatakse rahvusvaheliselt, nad vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ning nende üle teostab järelevalvet avalik võim.
3. Komisjon võib sõlmida raamlepingud partnerriikidega, milles nähakse ette kõik meetmed, mida on vaja ühenduse abi tõhusaks rakendamiseks ja ühenduse finantshuvide kaitsmiseks.
4. Detsentraliseeritud juhtimise korral võib komisjon otsustada kasutada toetust saava partnerriigi või -piirkonna hanke- või toetusmenetlusi, tingimusel et:
|
a) |
toetust saava partnerriigi või -piirkonna menetlus vastab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning välistab huvide konfliktid; |
|
b) |
toetust saav partnerriik või piirkond kohustub korrapäraselt kontrollima, et ühenduse eelarvest rahastatavad toimingud on nõuetekohaselt rakendatud, võtma asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatama kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks. |
Artikkel 19
Eelarvekohustused
1. Eelarvekohustuste aluseks on artikli 9 lõike 6, artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja artikli 16 lõike 2 kohaselt tehtud komisjoni otsused.
2. Mitut eelarveaastat hõlmavate meetmete eelarvekohustused võib jagada mitme aasta peale jaotatud iga-aastasteks osamakseteks.
3. Ühenduse rahastamise õiguslik vorm võib olla üks järgmistest, muu hulgas rahastamiskokkulepe, toetusleping, hankeleping, tööleping.
Artikkel 20
Ühenduse finantshuvide kaitsmine
1. Mis tahes käesolevast määrusest tulenevad lepingud sisaldavad sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse, eelkõige seoses eeskirjade eiramise, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega, kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (13), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (15).
2. Lepingud annavad komisjonile ja kontrollikojale selgesõnaliselt õiguse ühenduse vahendeid saanud töövõtja või alltöövõtja kontrollimiseks, sealhulgas dokumentide kontrollimiseks või kohapealseks auditeerimiseks. Samuti annavad nad komisjonile selgesõnalise loa kohapealsete kontrollide ja ülevaatuste tegemiseks vastavalt määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96.
3. Kõik ühenduse abi rakendamisest tulenevad lepingud tagavad komisjoni ja kontrollikoja lõikest 2 tulenevad õigused lepingute täitmise ajal ja pärast seda.
Artikkel 21
Osalemine pakkumistes ja lepingutes
1. Taotlusi käesoleva määruse kohaselt rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad esitada kõik ühenduse liikmesriikide, käesoleva määruse alusel toetust saavate riikide, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (kehtestatud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (16) alusel toetust saavate riikide või EMP liikmesriikide kodanikud ja juriidilised isikud, kelle elu- või asukoht on nimetatud riikides.
2. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada naaberriikidega traditsioonilisi majandus-, kaubandus- ja geograafilisi sidemeid omava riigi kodanike ja juriidiliste isikute, kelle elu- või asukoht on nimetatud riigis, osalemist ning muu päritoluga tarnete ja materjalide kasutamist.
3. Taotlusi käesoleva määruse kohaselt rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad samuti esitada kõik muud kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide kodanikud või juriidilised isikud, kelle asukoht on nimetatud riigis, kui välisabile on kehtestatud vastastikune juurdepääs. Vastastikune juurdepääs kehtestatakse alati, kui riik loeb võrdväärsetel alustel abikõlblikuks nii liikmesriigid kui ka abisaaja maa.
Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Nimetatud otsuse teeb komisjon artikli 26 lõikes 2 osutatud korras ja see kehtib vähemalt ühe aasta.
Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ühenduse ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori või kogu riigi tasandil, olgu selleks siis doonor- või abisaaja maa. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust. Abisaaja maadega konsulteeritakse käesolevas lõikes kirjeldatud protsessi käigus.
4. Taotlusi käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad esitada rahvusvahelised organisatsioonid.
5. Lepingute sõlmimise menetlustega seoses esitatud eksperdid ei pea vastama eespool sätestatud kodakondsuseeskirjadele.
6. Kõik käesoleva määruse alusel rahastatavate lepingute kohaselt toimuvad tarned ja ostetavad materjalid pärinevad ühendusest või käesoleva artikli kohaselt abikõlblikust riigist. Mõiste „päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta.
7. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada osalemist lõigetes 1, 2 ja 3 osutatutest erinevate riikide kodanikel ja juriidilistel isikutel, kelle elu- või asukoht on lõigetes 1, 2 ja 3 osutatutest erinevais riikides, või muu päritoluga tarnete ja materjalide ostmist, kui on määratletud lõikes 6. Erandid võivad olla põhjendatud, kui asjassepuutuvate riikide turgudel ei ole tooted ja teenused kättesaadavad, erakordse tungiva vajaduse tõttu või kui abikõlbulikkuse eeskirjad muudaksid projekti, programmi või toimingu teostamise võimatuks või äärmiselt raskeks.
8. Kui ühenduse rahastamine hõlmab toimingut, mida teostatakse rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt abikõlblikele füüsilistele või juriidilistele isikutele ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonoritele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.
Kui ühenduse rahastamine hõlmab toimingut, mida kaasrahastab liikmesriik, kolmas riik, mille suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud vastastikkust, või piirkondlik organisatsioon, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba nii lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt abikõlblikele füüsilistele või juriidilistele isikutele kui ka kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad sellise liikmesriigi, kolmanda riigi või piirkondliku organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.
9. Kui käesolevast määrusest tulenevalt haldab ühenduse abi ühine juhtorgan, millele on osutatud artiklis 10, on hanke-eeskirjad kehtestatud rakenduseeskirjades, millele osutatakse artiklis 11.
10. Käesoleva määruse kohaselt lepingu saanud pakkujad järgivad peamisi tööalaseid standardeid, mis on sätestatud asjakohastes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides.
11. Lähtuvalt meetme eesmärkidest ei piira lõiked 1-10 abikõlblike organisatsioonide kategooriate osalust laadi või asukoha alusel.
Artikkel 22
Eelfinantseerimine
Toetusesaajatele tehtud eelfinantseerimismaksetest laekunud intress tuleb viimasest maksest maha arvata.
Artikkel 23
EIPle või teistele finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid
1. Artikli 15 lõike 2 punktis c osutatud vahendeid haldavad finantsvahendajad, EIP või muud nende haldamiseks võimelised pangad või organisatsioonid.
2. Komisjon võtab iga juhtumi puhul eraldi vastu lõike 1 rakendussätted, mis hõlmavad riskide jagamist, rakendamise eest vastutava vahendaja tasustamist, kasumi ja vahendite kasutamist ja sissenõudmist ning tegevuse lõpetamist.
Artikkel 24
Hindamine
1. Komisjon hindab korrapäraselt geograafilise ja piiriülese poliitika ja programmide ja valdkondliku poliitika tulemusi ning planeerimise tõhusust, et veenduda eesmärkide täitmises ja võimaldada koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks.
2. Komisjon saadab olulised hindamisaruanded arutamiseks artiklis 26 osutatud komiteele. Neid aruandeid ja arutelusid võetakse arvesse programmi koostamisel ja vahendite eraldamisel.
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Aastaaruanne
Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande ühenduse abi rakendamise kohta. See aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. See sisaldab teavet eelnenud aastal rahastatud meetmete, järelevalve- ja hindamistegevuse tulemuste ning eelarvekohustuste rakendamise ja maksete kohta riikide, piirkondade ja koostöösektorite lõikes.
Artikkel 26
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 30 päeva.
3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
4. EIP puudutavate küsimuste puhul võtab komitee toimingutest osa EIP vaatleja.
5. Et lihtsustada dialoogi Euroopa Parlamendiga, teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti komitee toimingutest ja varustab teda asjakohaste dokumentidega, sealhulgas päevakorra, meetmete projekti ja koosolekute kokkuvõtetega vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3.
Artikkel 27
Lisas loetlemata kolmanda riigi osalemine
1. Ühenduse abi ühtsuse ja tõhususe tagamiseks võib komisjon artiklis 12 osutatud liiki tegevusprogrammide või artiklis 13 osutatud erimeetmete vastuvõtmisel otsustada, et riigid, territooriumid ja piirkonnad, mis on kõlblikud saama abi ühenduse muude välisabi instrumentide ja Euroopa Arengufondi vahenditest, on abikõlblikud seoses käesolevast määrusest tulenevate meetmetega, kui rakendatav projekt või programm on ülemaailmset, piirkondlikku või piiriülest laadi.
2. Artiklis 7 osutatud strateegiadokumentides võib näha ette selle rahastamismeetodi võimaluse.
3. Artikli 14 sätteid abikõlblikkuse kohta ja artikli 21 sätteid hankemenetlustes osalemise kohta kohandatakse, et võimaldada asjaomaste riikide, territooriumide ja piirkondade osalemist.
4. Kui programme rahastatakse erinevate ühenduse välisabi instrumentide sätete alusel, võib hankemenetluses osalemine olla vaba erinevate instrumentide alusel abikõlblike riikide kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Artikkel 28
Ühenduse abi peatamine
1. Ilma et see piiraks abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist partnerlus- ja koostöölepingutes ja assotsiatsioonilepingutes partnerriikide ja -piirkondadega, kui partnerriik ei järgi artiklis 1 nimetatud põhimõtteid, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta asjakohased meetmed partnerriigile käesoleva määruse alusel antava ühenduse abi suhtes.
2. Niisugustel juhtudel kasutatakse ühenduse abi eelkõige selleks, et toetada mitteriiklikke osalisi meetmete osas, mille eesmärk on edendada inimõigusi ja põhivabadusi ning toetada partnerriikide demokratiseerimisprotsessi.
Artikkel 29
Lähtesumma
1. Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2007-2013 on 11 181 000 000eurot, mis jaotub järgmiselt:
|
a) |
vähemalt 95 % rahastamispaketist eraldatakse ühte või mitut riiki hõlmavatele programmidele, millele osutatakse artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis i; |
|
b) |
kuni 5 % rahastamispaketist eraldatakse piiriülese koostöö programmidele, millele osutatakse artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis ii. |
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
Artikkel 30
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 aruande, milles antakse hinnang käesoleva määruse rakendamise esimesele kolmele aastale, vajadusel koos õigusloomega seotud ettepanekuga, millega sätestatakse vajalikud parandused, sealhulgas parandused ka artikli 29 lõikes 1 osutatud finantsjaotuses.
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
1. Alates 1. jaanuarist 2007 tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1762/92, (EÜ) nr 1734/94 ning (EÜ) nr 1488/96.
2. Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse jätkuvalt 2007. eelarveaastale eelnevate õigusaktide ja kohustuste suhtes.
Artikkel 32
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta seisukoht.
(2) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(5) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).
(6) EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 1).
(7) EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.
(8) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.
(9) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
(10) ELT L …
(11) Väljaannete Talitus: palun sisestada määruse number, kuupäev ja avaldamisviide.
(12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(13) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(14) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(15) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(16) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.
LISA
ARTIKLIS ÜKS OSUTATUD PARTNERRIIGID
|
|
Alžeeria |
|
|
Armeenia |
|
|
Aserbaidžaan |
|
|
Egiptus |
|
|
Gruusia |
|
|
Iisrael |
|
|
Jordaania |
|
|
Liibanon |
|
|
Liibüa |
|
|
Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsus |
|
|
Maroko |
|
|
Moldova |
|
|
Süüria |
|
|
Tuneesia |
|
|
Ukraina |
|
|
Valgevene |
|
|
Venemaa Föderatsioon |
P6_TA(2006)0307
Stabiliseerimisvahend ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (KOM(2004)0630 — C6-0251/2004 — 2004/0223(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0630) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 179 ja artiklit 181a, mille kohaselt esitas komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0251/2004); |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni deklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuse ühtsuse kohta, mis on lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelisele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) ja sellega seotud kirjavahetust; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni deklaratsiooni Euroopa Parlamendile erakorraliste abimeetmetega seotud teabe edastamise ja terrorismivastase võitluse koostöömeetmete kohta, mis on lisatud käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile ning mis avaldatakse koos õigusaktiga Euroopa Liidu Teatajas; |
|
— |
võttes arvesse volinik Ferrero Waldneri 7. juuni 2006. aasta kirja rahutagamispartnerluse loomise kohta; |
|
— |
võttes arvesse volinik Ferrero Waldneri 23. juuni 2006. aasta kirja, kus üksikasjalikult kirjeldatakse erinevate rahastamisvahendite jaoks tehtavaid rahaeraldusi ning kus komisjon avaldab soovi võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada erinevate kasutatavate eelarvealaste võimaluste, sealhulgas hädaabireservi ja paindlikkusinstrumendi kaudu täiendavad vahendid stabiilsusinstrumendi rahastamiseks, kui selle jaoks ette nähtud rahalised vahendid osutuvad ebapiisavaks; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6-0157/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0223
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 179 lõiget 1 ja artiklit 181a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühendus on peamine kolmandatele riikidele majandus-, finants-, tehnilise, humanitaar- ja makromajandusliku abi andja. Inim- ja majandusarenguks stabiilsete tingimuste soodustamine ning inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste edendamine jääb Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) välistegevuse üheks peamiseks eesmärgiks, mida aitavad saavutada ühenduse välisabivahendid. Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad jõudsid oma 2004. aasta novembri järeldustes Euroopa Liidu välistegevuse tõhususe kohta järeldusele, et „rahu, julgeolek ja stabiilsus ning inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava on vaesuse likvideerimise ja püsiva majanduskasvu seisukohast väga olulised”. |
|
(2) |
ELi vägivaldsete konfliktide ärahoidmise programmis, mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu, rõhutatakse ELi „poliitilist kohustust seada konfliktide ärahoidmine ELi välissuhete üheks peamiseks eesmärgiks” ning nenditakse, et ühenduse arengukoostöö vahendid võivad anda panuse selle eesmärgi saavutamisse ning ELi kui globaalse tegutseja arengusse. |
|
(3) |
Käesoleva määruse raames Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping”) artiklite 177 ja 181a eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed võivad täiendada meetmeid, mida EL võtab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidu lepingu V jaotise raames, ja meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise raames, ning peaksid olema nendega kooskõlas. Nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt oma volitustele tegema koostööd selle kooskõla tagamiseks. |
|
(4) |
Arengut käsitlevas Euroopa konsensuses, mille nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, Euroopa Parlament ja komisjon 22. novembril 2005 vastu võtsid ja mida Euroopa Ülemkogu tervitas 15.-16. detsembril 2005, on kirjas, et ühendus arendab oma institutsioonide vastavate volituste piires välja tervikliku lähenemisviisi riikide nõrkuse, konfliktide, loodusõnnetuste ja muude kriiside vältimiseks, ning käesolev määrus peaks andma panuse selle eesmärgi saavutamisse. |
|
(5) |
Euroopa Ülemkogu kiitis 12. detsembril 2003 heaks Euroopa julgeolekustrateegia. |
|
(6) |
Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta nõudis terrorismivastaste eesmärkide integreerimist välisabiprogrammidesse. Lisaks sellele nõutakse ülemkogu poolt 27. märtsil 2000 vastu võetud ELi aastatuhande strateegias organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja kontrolli kohta tihedamat koostööd kolmandate riikidega. |
|
(7) |
Kriisijärgne stabiliseerimine nõuab rahvusvahelise üldsuse püsivat ja paindlikku kaasamist, eelkõige esimestel kriisijärgsetel aastatel, terviklike üleminekustrateegiate alusel. |
|
(8) |
Abiprogrammide rakendamine kriisi ja poliitilise ebastabiilsuse ajal nõuab erimeetmeid, et tagada otsustusprotsessi ja vahendite eraldamise paindlikkus, samuti tugevdatud meetmeid, et tagada kooskõla kahepoolse abi ja rahastajate vahendite ühendamise mehhanismide vahel, sealhulgas avaliku võimu delegeerimist kaudse tsentraliseeritud haldamise kaudu. |
|
(9) |
Hädaabi, ülesehitustöö ja arengu sidumist käsitlevatele komisjoni teatistele järgnevates Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes rõhutatakse vajadust tagada tõhus side seoses kriisidega ühenduse erinevatest rahastamisvahenditest rahastatavate toimingute vahel. |
|
(10) |
Lahendamaks eespool nimetatud küsimusi tõhusalt ja aegsasti, on vaja eri rahalisi vahendeid ja rahastamisvahendeid, mis suudaksid toimida humanitaarabi ja pikaajalisi koostöövahendeid täiendaval viisil. Humanitaarabi andmine peaks jätkuma nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (2) alusel. |
|
(11) |
Lisaks sellega seotud ühenduse välisabivahendite alusel algatatud koostöö poliitilise raamistiku kontekstis partnerriikidega kokkulepitud meetmetele peab ühendus suutma pakkuda abi, mis lahendab tähtsamaid globaalseid ja riikidevahelisi küsimusi, mis võivad avaldada destabiliseerivat mõju. |
|
12) |
2001. aasta suunistes, mis käsitlevad välisabi valdkonnas tegevuse kooskõlastamise tugevdamist ühenduse, mida esindab komisjon, ning liikmesriikide vahel, rõhutatakse vajadust ELi välisabi suurema kooskõlastuse järele. |
|
(13) |
Käesolev määrus kehtestab ajavahemikuks 2007 kuni 2013 rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) punkti 37 tähenduses. |
|
(14) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4). |
|
(15) |
Käesoleva määruse eesmärk on hõlmata mitmete ühenduse välisabi käsitlevate olemasolevate määruste reguleerimisala ja asendada need; seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada. |
|
(16) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades vajadust kooskõlastatud mitmepoolse reageerimise järele käesolevas määruses määratletud valdkondades, ning seetõttu on neid ettenähtud meetmete ulatuse ja globaalse mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Ühendus võtab arengukoostöö meetmeid, samuti finants-, majandus- ja tehnilise koostöö meetmeid koos kolmandate riikidega vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
2. Vastavalt sellise koostöö eesmärkidele ja asutamislepinguga kehtestatud piirides on käesoleva määruse konkreetsed eesmärgid järgmised:
|
a) |
aidata kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras tagada stabiilsus efektiivse reageerimisega, mis aitab säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised ühenduse arengu- ja koostööpoliitikate nõuetekohaseks rakendamiseks; |
|
b) |
aidata stabiilsete tingimuste kontekstis ühenduse koostööpoliitikate rakendamiseks kolmandates riikides luua suutlikkust destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega tegelemiseks ning tagada valmisolek tegeleda kriisieelsete ja -järgsete olukordadega. |
3. Käesoleva määruse raames võetavad meetmed võivad täiendada meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise raames, ja on nendega kooskõlas neid piiramata.
Artikkel 2
Ühenduse abi täiendavus
1. Ühenduse toetust antakse käesoleva määruse alusel täiendavalt sarnastest ühenduse välisabivahenditest antavale abile. Seda antakse ainult ulatuses, mille osas ei ole kõnealuste vahenditega võimalik piisavat ja efektiivset reageerimist saavutada.
2. Komisjon tagab käesoleva määruse alusel vastu võetavate meetmete vastavuse ühenduse üldise strateegilise poliitika raamistikuga partnerriigi suhtes ja eriti lõikes 1 osutatud vahendite ja muude asjakohaste ühenduse meetmete eesmärkidega.
3. Et suurendada ühenduse ja siseriiklike abimeetmete tõhusust ja järjepidevust, edendab komisjon oma ja liikmesriikide tegevuse tihedat kooskõlastamist nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Selleks kasutavad liikmesriigid ja komisjon teabevahetuse süsteemi.
Artikkel 3
Abi kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele reageerimiseks
1. Artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks võib ühendus anda tehnilist ja finantsabi, et reageerida kiireloomulisele olukorrale, kriisiolukorrale või tekkivale kriisiolukorrale, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ohustavale olukorrale või olukorrale, mis ähvardab laieneda relvastatud konfliktiks või tõsiselt destabiliseerida asjassepuutuvat kolmandat riiki või asjassepuutuvaid kolmandaid riike. Selliseid meetmeid võib kasutada ka olukordades, kus ühendus tugineb rahvusvaheliste lepingute olulistele osadele, et osaliselt või täielikult peatada koostöö kolmandate riikidega.
2. Lõikes 1 osutatud tehniline ja finantsabi hõlmab järgmisi valdkondi:
|
a) |
tehnilise ja logistilise abi andmise teel jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja valitsusvälised osalejad teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks; |
|
b) |
rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste administratsioonide loomise ja toimimise toetamine; |
|
c) |
demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, mis hõlmab meetmeid naiste rolli suurendamiseks sellistes asutustes, tõhusa tsiviilvalitsuse ja sellega seotud õigusraamistike loomise toetamine riigi ja kohalikul tasandil, sõltumatu kohtusüsteemi, hea valitsemistava ja avaliku korra arendamise toetamine, mis hõlmab mittesõjalist tehnilist koostööd üldise tsiviilkontrolli tugevdamiseks, julgeolekusüsteemi järelevalvet ja meetmeid õiguskaitseorganite ning kohtusüsteemi suutlikkuse tugevdamiseks, kes on seotud võitlusega ebaseadusliku inim-, uimasti-, tulirelvade ja lõhkeainete kaubanduse vastu; |
|
d) |
rahvusvaheliste inimõiguste ja õigusriigi normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste tribunalide ja ajutiste siseriiklike tribunalide, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõigustesse puutuvate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ja kindlakstegemise mehhanismide toetamine; |
|
e) |
vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusressursside, samuti oluliste tootmisvõimsuste taastamist, ning et taasalustada majandustegevust ja luua töökohti ning luua jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused; |
|
f) |
endiste võitlejate demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti lapssõdurite ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine; |
|
g) |
relvajõudude ümberkorraldamisest tulenevate sotsiaalsete mõjude leevendamise meetmete toetamine; |
|
h) |
meetmete toetamine, et tegeleda ühenduse koostööpoliitikate ja nende eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast mahajäävate lõhkekehade sotsiaalmajandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale; käesoleva määruse alusel rahastatavad tegevused hõlmavad ohualast koolitust, ohvriabi, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist; |
|
i) |
meetmete toetamine, et tegeleda ühenduse koostööpoliitikate ja nende eesmärkide raames tulirelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu mõjuga tsiviilelanikkonnale; selline toetus on piiratud uurimistegevuse, ohvriabi, üldsuse teadlikkuse tõstmise ja õigus- ning haldusalase asjatundlikkuse ja heade tavade arendamisega. Abi antakse ainult ulatuses, mis on vajalik asjassepuutuva elanikkonna ühiskondliku ja majandusliku arengu tingimuste taastamiseks lõikes 1 osutatud kriisiolukordades või tekkivates kriisiolukordades. See ei hõlma meetmete toetamist relvastuse leviku tõkestamiseks; |
|
j) |
meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav rahuldamine, sealhulgas oht, et nad satuvad soopõhise vägivalla ohvriks; |
|
k) |
toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks; |
|
l) |
meetmete toetamine inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks ja edendamiseks ning sellega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine; |
|
m) |
sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat haldamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras; |
|
n) |
sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna kiireloomulise rände mõjuga, mis hõlmab meetmeid vastuvõtvate kogukondade vajadustega tegelemiseks kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras; |
|
o) |
meetmete toetamine, et toetada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ja selle osalemist poliitilises protsessis, mis hõlmab meetmeid naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning meetmeid sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks; |
|
p) |
meetmete toetamine loodusõnnetustele või inimese põhjustatud katastroofidele ja rahvatervist ohustavatele teguritele reageerimiseks ühenduse humanitaarabi puudumisel või selle täiendamiseks. |
3. Lõikes 1 osutatud erand- ja ettenägematute olukordade korral võib ühendus ühtlasi anda tehnilist ja finantsabi, mida ei ole selgesõnaliselt käsitletud lõikes 2 märgitud konkreetsete abivaldkondade all. Selline abi on piiratud artikli 6 lõikes 2 osutatud eriabimeetmetega, mis:
|
— |
jäävad artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud üldise reguleerimisala ja konkreetsete eesmärkide raamesse, ning |
|
— |
on kestvuselt piiratud artikli 6 lõikes 2 kehtestatud perioodiga, ning |
|
— |
oleksid tavatingimustes abikõlblikud muude ühenduse välisabi vahendite alusel, kuid millele tuleks vastavalt artiklile 2 reageerida käesoleva määruse alusel, tingituna vajadusest reageerida kiiresti kriisiolukorrale või tekkivale kriisiolukorrale. |
Artikkel 4
Abi stabiilsete koostöötingimuste kontekstis
Artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamisel annab ühendus tehnilist ja finantsabi järgmistes valdkondades:
|
1) |
avalikku korda, üksikisikute julgeolekut ja turvalisust, kriitilise tähtsusega infrastruktuuri ja rahvatervist ohustav olukord; abi hõlmab:
|
|
2) |
keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud ohu vähendamine ja valmisolek; abi hõlmab:
punktidega b ja d hõlmatud meetmete osas pannakse eriti rõhku abi andmisele nendele piirkondadele või riikidele, kus veel esinevad punktides b ja d nimetatud materjalide ja ainete varud ja kus valitseb oht, et need materjalid või ained võivad levida; |
|
3) |
kriisieelse ja -järgse suutlikkuse tõstmine Toetus pikaajalistele meetmetele, mille eesmärgiks on rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja mitteriiklike osalejate suutlikkuse tõstmine ja tugevdamine seoses nende püüetega:
Käesoleva punkti kohased meetmed hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabevahetust, riski/ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme ja koolitust. Meetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka tehnilist ja finantsabi ühenduse koostööpoliitika eesmärkidega ühtivate ÜRO rahutagamiskomisjoni soovituste rakendamiseks. |
II JAOTIS
RAKENDAMINE
Artikkel 5
Üldine rakendusraamistik
Käesoleva määruse kohase ühenduse abi andmine toimub järgmiste meetmete kaudu:
|
a) |
eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid; |
|
b) |
mitut riiki hõlmavad strateegiadokumendid, temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid; |
|
c) |
iga-aastased tegevusprogrammid; |
|
d) |
erimeetmed. |
Artikkel 6
Eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid
1. Ühenduse abi antakse artikli 3 kohaselt eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide kaudu.
2. Komisjon võib rakendada eriabimeetmeid artikli 3 lõikes 1 osutatud kriisiolukorras, samuti erand- ja ettenägematute olukordade korral, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 3, kus meetmete tõhusus sõltub kiirest või paindlikust rakendamisest. Selliste meetmete kestvus võib olla kuni 18 kuud. Üksikute meetmete kestvust võib nende rakendamisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada 6 kuu võrra eeldusel, et meetmetele ettenähtud rahalised vahendid ei suurene.
3. Kui eriabimeetme maksumus ületab 20 000 000eurot, võetakse vastav meede vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.
4. Komisjon võib võtta vastu vahereageerimisprogrammid, et luua või taastada ühenduse väliskoostöö poliitikate tõhusaks rakendamiseks vajalikud tingimused. Vahereageerimisprogrammid tuginevad eriabimeetmetele. Need võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.
5. Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt ühenduse abi kavandamisest artikli 3 alusel. Enne kuni 20 000 000eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet meetmete sisu, eesmärkide ja kavandatud rahaliste vahendite kohta. ELi välistegevuse ühtsuse huvides võtab ta arvesse nõukogu asjakohast poliitilist lähenemisviisi nii selliste meetmete kavandamisel kui järgneval rakendamisel. Ühtlasi teavitab komisjon nõukogu enne oluliste sisuliste muudatuste tegemist juba vastuvõetud eriabimeetmetes.
6. Võimalikult varases etapis pärast eriabimeetmete vastuvõtmist ja igal juhul seitsme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate olemasoleva ja kavandatava ühenduse reageerimise kohta, sealhulgas toetuse kohta muudest ühenduse rahastamisvahenditest, olemasolevate riiki ning mitut riiki hõlmavate strateegiadokumentide seisu kohta ning ühenduse rolli kohta laiemas rahvusvahelise ja mitmepoolse reageerimise kontekstis. Selles aruandes näidatakse ühtlasi kas ja kui pikalt kavatseb komisjon eriabimeetmeid jätkata.
Artikkel 7
Mitut riiki hõlmavad strateegiadokumendid, temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid
1. Mitut riiki hõlmavad ja temaatilised strateegiadokumendid moodustavad artikli 4 kohase abi rakendamise üldise aluse.
2. Mitut riiki hõlmavates ja temaatilistes strateegiadokumentides esitatakse ühenduse strateegia asjaomaste riikide või teemade osas, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja peamiste partnerite tegevust.
3. Mitut riiki hõlmavad ja temaatilised strateegiadokumendid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need koostatakse esialgu ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui käesoleva määruse kohaldamise periood, ja need vaadatakse läbi nende kehtivusaja keskel.
4. Strateegiadokumendid on kooskõlas muude ühenduse välisabi vahendite kohaselt vastu võetud riiki või mitut riiki hõlmavate või temaatiliste strateegiadokumentidega ja väldivad nende dubleerimist. Vajadusel põhinevad strateegiadokumendid dialoogil asjaomase partnerriigi, -riikide või -piirkonnaga, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, et toetada riikide arengustrateegiaid ja tagada partnerriigi, -riikide või -piirkonna osalemine. Lisaks viiakse läbi ühiskonsultatsioone komisjoni, liikmesriikide ja muude rahastajatega, kui see on asjakohane, et tagada ühenduse koostöö vastastikune täiendavus liikmesriikide ja muude rahastajatega. Kui see on asjakohane, võib kaasata ka muid huvirühmi.
5. Igale mitut riiki hõlmavale strateegiadokumendile tuleb vajadusel lisada mitmeaastane näidisprogramm, milles esitatakse kokkuvõtlikult ühenduse rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused ja ühenduse toetuse ajakava ning rahaeraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja iga prioriteetse valdkonna kaupa. Rahaeraldiste jaotuse võib esitada summade vahemikena, kui see on asjakohane.
6. Mitmeaastastes näidisprogrammides määratakse kindlaks läbipaistvaid kriteeriume kasutades iga programmi rahaeraldiste jaotus, mis põhineb asjaomaste partnerriikide või -piirkondade vajadustel ja saavutustel, võttes arvesse kriisi- või konfliktiolukorras riikide või piirkondade ees seisvaid raskusi.
7. Mitmeaastased näidisprogrammid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need kehtestatakse vajaduse korral pärast konsulteerimist asjaomaste partnerriikide või -piirkondadega.
8. Mitmeaastaste näidisprogrammide rahalisi vahendeid võib läbivaatamise tulemusel lõikes 7 osutatud korras suurendada või vähendada, võttes arvesse riigi olukorras toimunud muutusi, saavutusi ja vajadusi.
Artikkel 8
Iga-aastased tegevusprogrammid
1. Iga-aastastes tegevusprogrammides nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta vastu artiklis 7 osutatud mitut riiki hõlmavate ja temaatiliste strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide alusel.
2. Iga-aastastes tegevusprogrammides määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, oodatavad tulemused, menetluskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kokkuvõtlikku kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ning rakendamise soovituslikku ajakava. Kui see on asjakohane, peaksid need sisaldama varasematest abimeetmetest saadud kogemusi. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad.
3. Iga-aastased tegevusprogrammid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 9
Erimeetmed
1. Vaatamata artiklitele 7 ja 8 võib komisjon ettenägematute vajaduste või asjaolude korral võtta erimeetmeid, mis ei ole ette nähtud artiklis 7 osutatud mitut riiki hõlmavate ja temaatiliste strateegiadokumentidega ja mitmeaastaste näidisprogrammidega või artiklis 8 osutatud iga-aastaste tegevusprogrammidega.
2. Erimeetmetega määratletakse taotletavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, oodatavad tulemused, kasutatud menetluskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava.
3. Erimeetmed, mille maksumus ületab 5 000 000eurot, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.
4. Komisjon teavitab artikli 22 lõikes 1 sätestatud komiteed kuni 5 000 000eurot maksumusega erimeetmete vastuvõtmisest ühe kuu jooksul.
III JAOTIS
ABISAAJAD JA RAHASTAMISE VIISID
Artikkel 10
Abikõlblikkus
1. Käesoleva määruse alusel on abikõlblikud järgmised üksused, mida võib rahastada artiklis 6 nimetatud eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide, artiklis 8 nimetatud iga-aastaste tegevusprogrammide ja artiklis 9 nimetatud erimeetmete raames:
|
a) |
partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid; |
|
b) |
detsentraliseeritud üksused partnerriikides, nagu piirkonnad, departemangud, provintsid ja munitsipaliteedid; |
|
c) |
partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse asutatud ühisorganid; |
|
d) |
rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad ja rahvusvahelise kohtualluvusega institutsioonid, kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele; |
|
e) |
Euroopa ametid; |
|
f) |
järgmised liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade ja mis tahes muude kolmandate riikide üksused ja organid niivõrd, kui nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele:
|
2. Käesoleva määruse alusel abikõlblikud valitsusvälised osalejad on järgmised: valitsusvälised organisatsioonid, põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, kohalikud kodanike rühmitused ja ettevõtjate liidud, ühistud, ametiühingud, majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioonid, naiste- ja noorteorganisatsioonid, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid, ülikoolid, kirikud ja usuühendused ning kogudused, meedia ja mis tahes valitsusvälised ühendused ning eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud fondid, mis võivad aidata kaasa arengule või sisepoliitikate välise mõõtme arendamisele.
3. Lõigetes 1 ja 2 loetlemata üksusi või osalisi võib rahastada, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 11
Meetmete liigid
1. Ühendus võib rahalist abi anda järgmises vormis:
|
a) |
projektid ja programmid; |
|
b) |
valdkondlik või üldine toetus eelarvele, kui riiklike vahendite haldamise kord partnerriigis on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus ning kui partnerriik on kehtestanud nõuetekohased valdkondlikud või makromajanduslikud tegevussuunad, mille on heaks kiitnud tema peamised rahastajad, sealhulgas rahvusvahelised finantseerimisasutused, kui see on asjakohane. Eelarvetoetus võib üldiselt olla üks paljudest vahenditest. Seda eraldatakse koos täpsete eesmärkide ja nendega seotud määradega. Eelarvetoetuse väljamaksmine sõltub eesmärkide saavutamise nimel tehtava töö rahuldavast tasemest mõju ja tulemuste osas; |
|
c) |
erandjuhtudel valdkondlikud ja üldised imporditoetusprogrammid, mis võivad olla järgmises vormis:
|
|
d) |
vastavalt artiklile 20 finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid eesmärgiga anda laenu (näiteks toetada erasektori investeeringuid ja arengut), riskikapitali (allutatud või tingimustega laenudena) või muid ajutisi vähemusosalusi ettevõtjate kapitalis määral, milles ühenduse finantsrisk piirdub nende fondidega; |
|
e) |
toetused meetmete rahastamiseks; |
|
f) |
toetused tegevuskulude katmiseks; |
|
g) |
liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalik-õiguslike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike isikute mestimisprogrammide rahastamine; |
|
h) |
sissemaksed rahvusvahelistesse fondidesse, eriti rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide hallatavatesse fondidesse; |
|
i) |
sissemaksed riiklikesse fondidesse, mille on asutanud partnerriigid ja -piirkonnad, et soodustada mitme rahastaja ühisrahastamist, või sissemaksed fondi, mille on asutanud üks või mitu rahastajat meetmete ühise rakendamise eesmärgil; |
|
j) |
inim- ja materiaalsed ressursid, mida on vaja partnerriikide ja -piirkondade poolseks projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks. |
2. Ühenduse rahastamist ei kasutata üldjuhul maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks abisaajariigis.
3. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 hõlmatud meetmeid, mis on selle määruse alusel abikõlblikud, ei või rahastada käesoleva määruse alusel.
Artikkel 12
Toetusmeetmed
1. Ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega. Ühenduse rahastamine katab ka kulud abihaldustöötajatele, kes haldavad komisjoni delegatsioonides käesoleva määruse alusel rahastatavaid projekte.
2. Toetust võib rahastada väljaspool mitmeaastaste näidisprogrammide kohaldamisala. Komisjon võtab niisugused toetusmeetmed vastu artikli 9 kohaselt.
Artikkel 13
Kaasrahastamine
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid võivad kaasrahastada muuhulgas järgmised isikud:
|
a) |
liikmesriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
|
b) |
muud doonorriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
|
c) |
rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ja eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused; |
|
d) |
äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad ning muud artikli 10 lõikes 2 osutatud valitsusvälised osalejad; |
|
e) |
partnerriigid ja -piirkonnad, keda rahastatakse, ning muud asutused, kes on artikli 10 kohaselt abikõlblikud. |
2. Paralleelse kaasrahastamise puhul jaotatakse projekt või programm mitmeks selgelt identifitseeritavaks allprojektiks, millest igaüht rahastavad eri partnerid, kes kaasrahastavad nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks määrata. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse projekti või programmi kogukulu kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et ei ole võimalik kindlaks määrata rahastamisallikat mis tahes toiminguks, mis on projekti või programmi osa.
3. Ühise kaasrahastamise korral võib komisjon vastu võtta ja hallata vahendeid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud isikute nimel ühismeetmete rakendamise eesmärgil. Sel juhul rakendab komisjon ühismeetmeid tsentraalselt kas otse või kaudselt, delegeerides ülesande ühenduse ametitele või ühenduse poolt loodud organitele. Selliseid vahendeid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (5) artikliga 18.
Artikkel 14
Halduskord
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid hallatakse, jälgitakse, hinnatakse ning neist teavitatakse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.
2. Komisjon võib teha otsuse anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesanded määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud isikutele, kui neid tunnustatakse rahvusvaheliselt, nad vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ning nende üle teostab järelevalvet avalik-õiguslik asutus.
3. Detsentraliseeritud haldamise korral võib komisjon otsustada kasutada abisaajariigi või -piirkonna hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssi.
Artikkel 15
Eelarvelised kulukohustused
1. Eelarvelised kulukohustused tehakse kooskõlas artiklitega 6, 8, 9 ja 12 tehtud komisjoni otsuste põhjal.
2. Ühenduse rahastamise õiguslikud vormid hõlmavad muuhulgas järgmist:
|
— |
rahastamislepingud; |
|
— |
toetuslepingud; |
|
— |
hankelepingud; |
|
— |
töölepingud. |
Artikkel 16
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Käesolevast määrusest tulenevad lepingud peavad sisaldama sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse, eelkõige seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumistega, vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (6) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (7), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8).
2. Lõikes 1 osutatud lepingutes antakse selgesõnaliselt komisjonile ja kontrollikojale õigus auditeerida, võttes aluseks dokumendid ning auditeerida kohapeal mis tahes lepingupoolt või alltöövõtjat, kes on saanud ühenduse vahendeid. Nad volitavad ka selgesõnaliselt komisjoni läbi viima kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatule.
3. Kõigis seoses abi rakendamisega sõlmitavates lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale lõikes 2 sätestatud õigused lepingute täitmise ajal ja pärast seda.
Artikkel 17
Osalemine ja päritolureeglid
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda kõik liikmesriikide füüsilised või juriidilised isikud.
2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda ka kõik järgmiste riikide füüsilised ja juriidilised isikud:
|
— |
mis tahes riik, kes on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (9) alusel abisaaja, |
|
— |
ELi väline riik, mis kuulub Euroopa Majanduspiirkonda, ja |
|
— |
mis tahes kolmas riik või territoorium, juhul kui on kehtestatud vastastikune juurdepääs välisabile. |
3. Meetmete korral, mis on võetud kolmandas riigis, mida peetakse vähimarenenud riigiks vastavalt OECD sätestatud kriteeriumidele, lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.
4. Artiklis 6 osutatud eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide puhul lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.
5. Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamiseks vastuvõetud meetmete korral on hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osalemine avatud arengumaade või üleminekuriikide (vastavalt OECD määratlusele) ja kõigi teiste asjaomase strateegia alusel abikõlblike riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning neile laienevad päritolureeglid.
6. Käesoleva määruse raames rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssidel on õigus osaleda rahvusvahelistel organisatsioonidel.
7. Hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursside raames soovitatud eksperdid ei pea vastama käesolevas artiklis sätestatud päritolureeglitele.
8. Mis tahes kaubad ja seadmed, mis ostetakse käesoleva määruse raames rahastatavate lepingute alusel, peavad pärinema ühendusest või lõigetes 2 kuni 5 loetletud kriteeriumidele vastavast riigist.
9. Selliste kolmandate riikide või territooriumide füüsiliste ja juriidiliste isikute osalemine, millel on partnerriigiga tavapärased majanduslikud, kaubanduslikud või geograafilised sidemed, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lisaks sellele lubada muude riikide füüsiliste või juriidiliste isikute osalemist või muud päritolu vahendite ja materjalide kasutamist.
Artikkel 18
Eelfinantseerimine
Abisaajatele tehtud eelfinantseeringu maksetelt saadav intress arvatakse lõppmaksest maha.
Artikkel 19
Toetused
Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 114 võivad füüsilised isikud saada toetusi.
Artikkel 20
Euroopa Investeerimispangale ja muudele finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid
Artikli 11 lõike 1 punktis d osutatud vahendeid haldavad finantsvahendajad, Euroopa Investeerimispank või mis tahes muu pank või organisatsioon, mis suudab neid hallata. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli rakendussätted iga üksikjuhtumi puhul eraldi, et hõlmata riskijagamine, rakendamise ülesande saanud vahendaja tasu, vahendite intressi kasutamine ja tagastamine ning meetme lõpetamine.
Artikkel 21
Hindamine
Komisjon hindab korrapäraselt tegevussuundade ja programmide mõjusust ning tulemusi ja programmide koostamise tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Komisjon saadab olulised hindamisaruanded aruteluks vastavalt artikli 22 lõikele 1 sätestatud komiteele. Neid tulemusi võetakse arvesse programmi koostamisel ja vahendite eraldamisel.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 30 päeva.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
4. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlustest osa Euroopa Investeerimispanka puudutavate küsimuste puhul.
Artikkel 23
Aruanne
Komisjon tutvub käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise kohta. Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanne sisaldab teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete kohta, teavet järelevalve- ja hindamistulemuste kohta ning eelarveliste kulukohustuste rakendamise ja maksete kohta, mis on esitatud riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa.
Artikkel 24
Rahastamispakett
Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2007-2013 on 2 062 000 000eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
Ajavahemikul 2007-2013:
|
a) |
mitte üle 7 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 1 kohastele meetmetele; |
|
b) |
mitte üle 15 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 2 kohastele meetmetele; |
|
c) |
mitte üle 5 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 3 kohastele meetmetele. |
Artikkel 25
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 aruande käesoleva määruse rakendamise hindamise kohta selle rakendamise esimesel kolmel aastal, vajadusel koos ettepanekuga, millega tehakse määrusesse muudatused.
Artikkel 26
Kehtetuks tunnistamine
1. 1. jaanuarist 2007 tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades (10); |
|
— |
nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad (11); |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades (12); |
|
— |
nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 381/2001, millega luuakse kiirreageerimise kord (13); |
|
— |
nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR) (14), välja arvatud selle määruse artikkel 1a. |
|
— |
nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja-Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses (15); |
|
— |
nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades (16); |
2. Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse jätkuvalt 2007. aastale eelnevate eelarveaastate õigusaktide ja kohustuste suhtes.
Artikkel 27
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Strasbourg, …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta seisukoht.
(2) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(9) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk. 82).
(10) EÜT L 287, 31.10.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 1).
(11) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).
(12) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2110/2005.
(13) EÜT L 57, 27.2.2001, lk 5.
(14) EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2098/2003 (ELT L 316, 29.11.2003, lk 1).
(15) EÜT L 287, 21.10.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2110/2005.
(16) EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2110/2005.
LISA
STABILISEERIMISVAHEND
Komisjoni avaldus
Komisjon teatab parlamendile õigeaegselt erakorralistest abimeetmetest.
Komisjon tagab, et artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks võetavad meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Meetmed on suunatud riikidele, kes on väljendanud selget poliitilist tahet käsitleda neid probleeme viisil, millega tagatakse inimõigustega seotud rahvusvahelistest kohustustest ja kohaldatavast humanitaarõigusest kinnipidamine. Komisjon jälgib hoolikalt nende meetmete rakendamist, et tagada kõnealuste põhimõtete järgimine.
P6_TA(2006)0308
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (KOM(2004)0627 — C6-0047/2005 — 2004/0222(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0627) (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 181a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0047/2005); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni deklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuse ühtsuse kohta, mis on lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelisele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) ja sellega seotud kirjavahetust; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni avaldust 17. mail 2006 toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, mille kohaselt komisjon võtab korrakohaselt arvesse kõiki komisjonile laekuvaid Euroopa Parlamendi taotlusi ettepanekute esitamiseks ühenduse abi peatamise või taastamise kohta, ning vastab neile kiiresti ja piisava põhjalikkusega; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0155/2006); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(2 a) |
Euroopa Parlament väljendas heameelt selle üle, et Nice'i lepinguga lisati Euroopa Ühenduse asutamislepingusse (EÜ asutamisleping) artikkel 181a, kuid samas kinnitas ta oma seisukohta, et liitumiseelse abi poliitilist ja eelarvelist tähtsust arvesse võttes oleks väga soovitav võtta vastu vajalikud meetmed majandus-, rahandus- ja tehnikakoostöö rakendamiseks liidu kandidaatriikidega vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele. |
|
(11) |
Kandidaatriikidele ning potentsiaalsetele kandidaatriikidele antav abi peaks jätkuma, aitamaks riike nende jõupingutustes demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamisel, avaliku halduse reformimisel, inimõiguste ning vähemuste õiguste austamisel, kodanikuühiskonna arengu toetamisel ja regionaalkoostöö edendamisel ning samuti lepitamisel ja ülesehitustööl ning aitamaks kaasa nende riikide jätkusuutlikule arengule ja vaesuse vähendamisele , mistõttu abi tuleks suunata erinevatesse institutsioonide väljaarendamise meetmetesse. |
|
(11) |
Kandidaatriikidele ning potentsiaalsetele kandidaatriikidele käesoleva määruse alusel ning teistele osalejatele, nagu eraisikud ja valitsusvälised organisatsioonid, eraldi inimõiguste ja demokraatia edendamise rahastamisvahendi kaudu antav abi peaks jätkuma, aitamaks riike nende jõupingutustes demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamisel, turumajanduse ning vaba ja õiglase kaubanduse edendamisele suunatud majandusreformide elluviimisel, avaliku halduse reformimisel, ELi nõuetele vastavate riiklike arengukavade koostamisel, inimõiguste ning vähemuste õiguste austamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, kodanikuühiskonna arengu toetamisel , sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide rajamisel, tarbijaõiguste tugevdamisel ja regionaalkoostöö edendamisel ning samuti lepitamisel ja ülesehitustööl ning aitamaks kaasa nende riikide jätkusuutlikule arengule ja vaesuse kõrvaldamisele , mistõttu abi tuleks suunata erinevatesse institutsioonide väljaarendamise meetmetesse. |
|
(13) |
Potentsiaalsetele kandidaatriikidele osutatav abi võib tähendada mõningast vastavusseviimist acquis communautaire'iga ning samuti toetust investeeringuprojektidele. |
|
(13) |
Potentsiaalsetele kandidaatriikidele osutatav abi võib tähendada mõningast vastavusseviimist acquis communautaire'iga , soodustades ELi nõuetele vastavate esialgsete riiklike arengukavade koostamist, mille eesmärk on parandada institutsioonide suutlikkust võtta vastu ELi edasist toetust, eelkõige maaelu, infrastruktuuri ja inimressursside arendamise valdkonnas, ning samuti toetust investeeringuprojektidele. |
|
(14) |
Abi osutamine peaks toimuma laiaulatusliku, mitmeaastase strateegia alusel, võttes arvesse nii stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi prioriteete kui ka ühinemiseelse protsessiga seonduvaid prioriteete. |
|
(14) |
Abi osutamine peaks toimuma laiaulatusliku, mitmeaastase strateegia alusel, mis kajastab nii stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi prioriteete, abi saavate riikide sisereformide eesmärke kui ka Euroopa Parlamendi määratletud ühinemiseelse protsessi strateegilisi prioriteete. |
|
(16 a) |
Potentsiaalsed kandidaatriigid ja kandidaatriigid, kellel ei ole veel lubatud hallata vahendeid detsentraliseeritult, peaksid siiski olema abikõlblikud ülemineku ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahendi raames meetmeteks ja tegevusteks, mis on sarnased nendele, mida hakatakse rahastama regionaalarengu, inimressursside arendamise ning maaelu arendamise rahastamisvahenditest. |
|
(17) |
Abi haldamine peaks toimuma kooskõlas määruses (EÜ) nr 1605/2002 sätestatud välisabi reeglitega, kasutades ära struktuure, mis on ühinemiseelse protsessi käigus oma väärtust tõestanud, nagu näiteks detsentraliseeritud haldamine, twinning ja TAIEX, kuid sealjuures tuleks samuti võimaldada innovatiivset lähenemist, nagu näiteks liikmesriikidega koostöös toimuva halduse teostamine Euroopa Liidu välispiiridel rakendatavate piiriüleste programmide puhul. |
|
(17) |
Abi haldamine peaks toimuma kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud välisabi reeglitega, kasutades ära struktuure, mis on ühinemiseelse protsessi käigus oma väärtust tõestanud, nagu näiteks detsentraliseeritud haldamine, twinning ja TAIEX, kuid sealjuures tuleks samuti võimaldada innovatiivset lähenemist, nagu näiteks liikmesriikidega koostöös toimuva halduse teostamine Euroopa Liidu välispiiridel rakendatavate piiriüleste programmide puhul. Sellega seoses peaks olema eriti kasulik asjaomase kogemusega liikmesriikide acquis communautaire 'i rakendamist puudutavate teadmiste ja oskusteabe edasiandmine käesoleva määruse kohaselt abi saavatele riikidele. |
|
(18) |
Ülemineku ja institutsioonide väljaarendamise ning regionaalse ja piiriülese koostöö rahastamisvahendite kasutuselevõtuks vajaminevad meetmed on korraldusmeetmed, mis on seotud eelarvet oluliselt mõjutavate programmide rakendamisega, ning seega tuleks need vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, esitades selleks korralduskomiteele mitmeaastased suunavad planeerimisdokumendid. |
|
(18) |
Ülemineku ja institutsioonide väljaarendamise ning regionaalse ja piiriülese koostöö rahastamisvahendite kasutuselevõtuks vajaminevad meetmed on korraldusmeetmed, mis on seotud eelarvet oluliselt mõjutavate programmide rakendamisega, ning seega tuleks need vastu võtta , arvestades Euroopa Parlamendi soovitusega ja kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, esitades selleks korralduskomiteele mitmeaastased suunavad planeerimisdokumendid. |
|
(22) |
Kui abi saav riik rikub Euroopa Liidu aluspõhimõtteid või ei suuda vajalikul määral täita Kopenhaageni kriteeriume või Euroopa partnerluse või ühinemispartnerluse prioriteete, peab nõukogul olema võimalus võtta komisjoni ettepanekul vajalikud meetmed. |
|
(22) |
Kui abi saav riik rikub Euroopa Liidu aluspõhimõtteid või ei suuda vajalikul määral täita Kopenhaageni kriteeriume või Euroopa partnerluse või ühinemispartnerluse prioriteete või ühinemislepingu sätteid , peab nõukogul olema võimalus võtta komisjoni ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vajalikud meetmed , mille puhul tuleks komisjonil käesoleva määruse raamistikku arvestades algatada erimeetmeid ühinemiseelset või ühinemisprotsessi takistavate probleemide lahendamiseks. |
|
a) |
demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, |
|
a) |
demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine ja selle põhimõtete rakendamine ning vastutuse ja läbipaistvuse suurendamine, |
|
c) |
majandusreform, |
|
c) |
turumajandusliku suunitlusega majandusreform jätkusuutliku, sotsiaalse, keskkonnasõbraliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamiseks kaubanduse ja hindade järkjärgulise liberaliseerimise, järkjärgulise tolliliiduga lõimumise, Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise ning WTO eeskirjade ja Doha arengukavast tulenevate eeskirjade rakendamise abil, |
|
c a) |
ELi nõuetele vastavate esialgsete riiklike arengukavade koostamine, mille eesmärk on parandada institutsioonide suutlikkust ELi edasist abi vastu võtta, eelkõige maaelu, infrastruktuuri ja inimressursside arendamise valdkonnas, |
|
d a) |
soolise võrdõiguslikkuse edendamine, |
|
e) |
kodanikuühiskonna arendamine, |
|
e) |
kodanikuühiskonna , kodanikkonna ning vaba ja sõltumatu ajakirjanduse arendamine, sealhulgas institutsioonide arengu ja valitsusväliste organisatsioonide toetamine , |
|
e a) |
ohustatud rühmade, eelkõige naiste majanduslik ja sotsiaalne integreerimine, |
|
f) |
lepitamine, usaldust suurendavad meetmed ja ülesehitustöö, |
|
f) |
lepitamine, pagulaste tagasipöördumine, usaldust suurendavad meetmed ja ülesehitustöö, |
|
b) |
sotsiaalne ja majanduslik areng. |
|
b) |
sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne areng ning ühtekuuluvus . |
3. Komisjon võtab käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud korras vastu reeglid käesoleva määruse rakendamiseks. Juhul, kui reeglid käsitlevad käesoleva määruse artiklite 7-9 rakendamist, konsulteeritakse esmalt kõnealuse konkreetse rahastamisvahendi eest vastutavate komiteedega vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud menetlusele ning kooskõlas nimetatud otsuse artikli 7 lõikega 3.
3. Komisjon võtab käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud korras vastu reeglid käesoleva määruse rakendamiseks. Juhul, kui reeglid käsitlevad käesoleva määruse artiklite 7-9 rakendamist, konsulteeritakse esmalt kõnealuse konkreetse rahastamisvahendi eest vastutavate komiteedega vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud menetlusele ning kooskõlas nimetatud otsuse artikli 7 lõikega 3. Enne vastuvõtmist esitatakse rakendamisvahendid Euroopa Parlamendile arvamuse saamiseks.
1. Lähtuvalt strateegilisest lähenemisest ning võttes arvesse finantsperspektiivi ja Euroopa partnerlusi ning ühinemispartnerlusi, kehtestab komisjon mitmeaastase näidisprogrammi rahaliste vahendite eraldamise kohta konkreetsete rahastamisvahendite ja riikide lõikes ning vajaduse korral ka valdkondade lõikes. See vaadatakse igal aastal üle, võttes arvesse mitmeid objektiivseid kriteeriume, sealhulgas suutlikkust abi vastu võtta, vajaduste hindamist, tingimustest kinnipidamist ja vahendite haldamise suutlikkust. Lisaks sellele vaadatakse see vajaduse korral üle seoses erakorralise abi meetmetega või ajutiste tegevuskavadega, mis on vastu võetud stabiliseerimisvahendi loomist käsitleva määruse alusel. Liikmesriikidega tehtava piiriülese koostöö programmidele eraldatavad vahendid on vähemalt võrdväärsed Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavate samalaadsete vahenditega.
1. Lähtuvalt strateegilisest lähenemisest ning võttes arvesse finantsperspektiivi ja Euroopa partnerlusi ning ühinemispartnerlusi, kehtestab komisjon , võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitust, mitmeaastase näidisprogrammi rahaliste vahendite eraldamise kohta konkreetsete rahastamisvahendite ja riikide lõikes ning vajaduse korral ka valdkondade lõikes. See vaadatakse , võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitust, igal aastal üle, võttes arvesse mitmeid objektiivseid kriteeriume, sealhulgas suutlikkust abi vastu võtta, vajaduste hindamist, tingimustest kinnipidamist ja vahendite haldamise suutlikkust. Lisaks sellele vaadatakse see vajaduse korral sarnase korra alusel üle seoses erakorralise abi meetmetega või ajutiste tegevuskavadega, mis on vastu võetud stabiliseerimisvahendi loomist käsitleva määruse alusel. Liikmesriikidega tehtava piiriülese koostöö programmidele eraldatavad vahendid on vähemalt võrdväärsed Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavate samalaadsete vahenditega.
2. Komisjon edastab mitmeaastase näidisprogrammi igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
2. Komisjon edastab mitmeaastase näidisprogrammi igal aastal aegsasti nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Iga-aastases aruandes näitab komisjon üksikasjalikult, milliseid Euroopa Parlamendi soovitusi on arvestatud. Kui komisjon kaldub kõrvale Euroopa Parlamendi soovitustest, peab ta seda põhjendama.
2 a. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kord ei piira Euroopa Parlamendi kui asutamislepingu kohase eelarvepädeva institutsiooni õigusi.
2. Taolise koostöö eesmärgiks on kõikide asjaomaste riikide ühiseks huviks oleva stabiilsuse, turvalisuse ja heaolu suurendamine ning nende harmoonilise, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu toetamine.
2. Taolise koostöö eesmärgiks on kõikide asjaomaste riikide heanaaberlike suhete edendamine ja nende ühiseks huviks oleva stabiilsuse, turvalisuse, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine ning nende harmoonilise, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu toetamine.
2 a. Erandjuhtudel, kui liikmesriigi ja abisaava riigi vahel ei ole sõlmitud lepingut, ei või piiriülese programmi rakendamist delegeerida liikmesriigile, vaid seda tuleb hallata muul asjakohasel viisil vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) 1605/2002. Komisjon tagab käesoleva määruse ja muude ühenduse vahendite alusel antava abi koordineerimise ja kooskõlastatuse.
5 a. Enne käesoleva määruse kohaste abiprogrammide rakendamist teavitab komisjon neist Euroopa Parlamenti. E elkontrolli läbiviimise võimaldamiseks peavad komisjoni aruanded sisaldama kogu teavet kavandatud meetmete, abisaajate ja asjakohase rahastamise kohta.
3 a. Komisjon annab Euroopa Parlamendile aru komiteede tegevuse kohta.
1. Käesoleva määruse kohase abiga võib muu hulgas rahastada investeeringuid, hankelepinguid, toetusi, kaasa arvatud intressitoetusi, erilaenusid, laenutagatisi ja finantsabi , eelarvetoetust ja teisi spetsiifilisi eelarvelise abi vorme ning rahvusvaheliste finantsasutuste või regionaalsete arengupankade kapitali sissemakseid. Eelarvetoetus sõltub partnerriigi rahanduse haldamisest, mis peab olema piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus, ning olemasolevate rahvusvaheliste finantsasutuste poolt heakskiidetud kindlapiirilistest sektoriaalsest või makromajanduslikust poliitikast.
1. Käesoleva määruse kohase abiga võib muu hulgas rahastada investeeringuid, hankelepinguid, toetusi, kaasa arvatud intressitoetusi, erilaenusid, laenutagatisi ja finantsabi ning rahvusvaheliste finantsasutuste või regionaalsete arengupankade kapitali sissemakseid.
Abi kasutamine
Abi kasutamine ja nähtavus
2 a. Komisjon edendab rahastatud projektide ja programmide kohta üksikasjaliku teabe andmist ja nende avalikustamist, et suurendada üldsuse teadlikkust ühenduse tegevusest ja eesmärkidest.
2 b. Komisjon tagab selle määruse kohaselt antava abi ja teiste välisabi rahastamisvahendite, sealhulgas eraldi inimõiguste ja demokraatia edendamise rahastamisvahendi kaudu antava abi, samuti liikmesriikide kahepoolsete toimingute ning Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja regionaalsete arengupankade abi kooskõlastatuse.
2. Kui abi saav riik ei täida asjaomases Euroopa Liidu partnerluses sisalduvaid põhimõtteid või kohustusi või kui ühinemiskriteeriumide täitmiseks tehtavad edusammud on ebapiisavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega rakendada vajalikke meetmeid käesoleva määruse kohaselt antud abi suhtes.
2. Kui abi saav riik ei täida asjaomases Euroopa Liidu partnerluses või ühinemislepingus sisalduvaid põhimõtteid või kohustusi või kui ühinemiskriteeriumide täitmiseks tehtavad edusammud on ebapiisavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga rakendada vajalikke meetmeid käesoleva määruse kohaselt antud abi suhtes. Sellisel juhul algatab komisjon, arvestades käesoleva määruse raamistikku, erimeetmed ühinemiseelset või ühinemisprotsessi takistavate probleemide lahendamiseks.
2 a. Euroopa Parlament võib kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 paluda komisjonil esitada nõukogule ettepanek võtta vajalikke meetmeid käesoleva määruse alusel antud mis tahes abi suhtes. Komisjon esitab oma ettepaneku nõukogule kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist või põhjendab ettepaneku esitamata jätmist.
Kui käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajariigile tagatakse nõukogu otsusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 49 lõike 1 esimesele lausele kandidaatriigi staatus, kannab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega asjaomase riigi määruse I lisast üle II lisasse.
1. Kui käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajariigile tagatakse nõukogu otsusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 49 lõike 1 esimesele lausele kandidaatriigi staatus, kannab nõukogu komisjoni ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega asjaomase riigi määruse I lisast üle II lisasse.
1 a. Kui Euroopa Ülemkogu tunnustab riiki Euroopa Liidu potentsiaalse liikmekandidaadina, kannab nõukogu komisjoni ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenemusega selle riigi määruse I lisasse.
Artikkel 20 a
1. Hiljemalt 30. juuniks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta koos õigusakti ettepanekuga, mis sisaldab vajalikke muudatusi.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad komisjoni ettepanekul käesoleva määruse uuesti läbi 31. detsembriks 2013.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0309
Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (institutsioonidevaheline kokkulepe)
Euroopa Parlamendi otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta ühisavalduse kujul, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (uus kontrolliga regulatiivkomitee menetlus) (10125/2006 — C6-0208/2006 — 2006/2152(ACI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 202 kolmandat taanet; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ (KOM(2002)0719) (2); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni endise presidendi Prodi 5. veebruari 2002. aasta avaldust Euroopa Parlamendis (nn Prodi avaldus); |
|
— |
võttes arvesse oma 2. septembri 2003. aasta seisukohta (3); |
|
— |
võttes arvesse oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsiooni finantsteenuseid käsitlevate õigusnormide rakendamise kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0324) (5); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (10126/1/2006 — C6-0190/2006) (6); |
|
— |
võttes arvesse ühisavalduse projekti (10125/2006 — C6-0208/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0237/2006), arvestades; |
|
A. |
et nõukogu ja komisjon otsustasid eelmisel sügisel avada läbirääkimised võimaluste üle jätkata komiteemenetluste reformi komisjoni muudetud ettepaneku alusel; |
|
B. |
et esimeeste konverents otsustas 10. novembril 2005 alustada läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga komiteemenetluste üle ning andis sel eesmärgil komisjonide esimeeste konverentsi esimehele ja vastutava komisjoni raportöörile volitused, mida uuendati 19. jaanuaril 2006; |
|
C. |
et nende läbirääkimiste tulemusena koostati uue menetluse projekt ja avalduste projektid, milles käsitletakse menetluse osas tehtavat otsust; |
|
D. |
et otsusega viiakse 1999. aasta komiteemenetlust käsitlevasse otsusesse uus menetlus, mida tuntakse kui kontrolliga regulatiivkomitee menetlust, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kontrollida nn kvaasi-õigusloomealaseid meetmeid, mille abil rakendatakse kaasotsustamismenetluses võrdsetel alustel vastu võetud õigusakti, ning lükata niisugused meetmed tagasi; |
|
E. |
et Euroopa põhiseaduse leping, mille allkirjastasid kõik valitsusjuhid ja riigipead, annab Euroopa Parlamendile õiguse tühistada volituste delegeerimine (artikkel I-36). Uue, kontrolliga regulatiivkomitee menetluse lõplik kompromisstekst ei anna Euroopa Parlamendile sellist õigust. Seetõttu jääb Euroopa Parlamendi üheks põhiliseks nõudeks volituste delegeerimise tühistamise õigus, mis oleks eeskätt saavutatav põhiseaduse lepinguga; |
|
F. |
et otsusele lisatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus, komisjoni avaldus nõukogu protokolli kandmiseks ning komisjoni avaldused, milles käsitletakse uue menetluse rakendamist ja kohaldamist; |
|
G. |
et nimetatud avaldustes kajastatakse kolme institutsiooni poolt läbirääkimiste käigus välja toodud olulisi punkte, ilma milleta ei oleks saavutatud kompromissi uue menetluse osas ega tagatud uue menetluse praktilist mõju, |
|
1. |
kiidab heaks kokkuleppe sõlmimise, mis on toodud käesolevale otsusele lisatud ühisavalduse kujul; |
|
2. |
võtab teadmiseks komisjoni avalduse seoses ühisavaldusega, milles käsitletakse komisjoni kohustust võtta läbipaistvust tagavad meetmed; |
|
3. |
võtab teadmiseks komisjoni avaldused, milles käsitletakse keelerežiimi, kontrolliperioodi algusaega ja samal eesmärgil koostatud jõus olevate õigusaktide vastavusse viimist; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile teadmiseks. |
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus
|
1. |
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tervitavad asjaolu, et peatselt võetakse vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7). 1999. aasta otsuses uue menetluse, nimelt kontrolliga regulatiivkomitee menetluse sätestamine võimaldab õigusloojal kontrollida kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud õigusakti rakendamisega seotud nn kvaasi-õigusloomealaste meetmete vastuvõtmist. |
|
2. |
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad, et praeguse asutamislepingu raames pakub kõnealune otsus horisontaalse ja rahuldava lahenduse Euroopa Parlamendi soovile kontrollida kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud õigusaktide rakendamist. |
|
3. |
Ilma et see piiraks õigusloome pädevusega institutsioonide õigusi, tunnistavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et hea õigusloome põhimõtted nõuavad komisjonile rakendusvolituste andmist ilma ajalise piiranguta. Siiski leiavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, et juhul, kui õigusakti on vaja kohandada kindlaksmääratud tähtaja jooksul, võiks klausel, mille kohaselt komisjon peab esitama ettepaneku rakendusvolituste andmist käsitlevate sätete läbivaatamiseks või tühistamiseks, tugevdada õiguslooja teostatavat kontrolli. |
|
4. |
Kõnealust uut menetlust kohaldatakse selle jõustumisest alates kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetavates õigusaktides ettenähtud kvaasi-õigusloomealaste meetmete suhtes, sealhulgas nende meetmete suhtes, mis on ette nähtud finantsteenuste valdkonnas tulevikus vastuvõetavate õigusaktidega (nn Lamfalussy õigusaktid). Kõnealuse menetluse kohaldamiseks kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud juba jõustunud õigusaktide suhtes tuleb neid õigusakte siiski kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega, et asendada otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 osutatud regulatiivkomitee menetlus kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega iga kord, kui on tegemist viimase menetluse kohaldamisalasse kuuluvate meetmetega. |
|
5. |
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leiavad, et kiiremas korras tuleb kohandada järgmisi õigusakte:
Sel eesmärgil teatas komisjon, et esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peagi ettepanekud eespool nimetatud õigusaktide muutmiseks, et sätestada neis kontrolliga regulatiivkomitee menetlus ning sellega seoses tühistada nimetatud õigusaktide need sätted, millega nähakse ette ajaline piirang komisjonile rakendusvolituste andmisel. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad nimetatud ettepanekute võimalikult kiire vastuvõtmise. |
|
6. |
Vastavalt 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele parema õigusloome kohta (8) tuletavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon meelde rakendusmeetmete olulist rolli õigusloomes. Lisaks leiavad nad, et ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiseid suuniseid käsitleva 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) üldpõhimõtteid tuleks igal juhul kohaldada uue, kontrolliga regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastuvõetud üldmeetmete suhtes. |
(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 82.
(4) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 115.
(5) ELTs seni avaldamata.
(6) ELTs seni avaldamata.
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
P6_TA(2006)0310
Komisjoni rakendusvolituste kasutamine (menetlused) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10126/1/2006 — C6-0190/2006 — 2002/0298(CNS))
(Nõuandemenetlus — uuendatud konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 202 kolmandat taanet; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit I — 36 (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (10126/1/2006) (2); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2002)0719) (3) ja muudetud ettepanekut (KOM(2004)0324) (4); |
|
— |
võttes arvesse oma 2. septembri 2003. aasta seisukohta (5); |
|
— |
võttes arvesse, et nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 202 (C6-0190/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 55 lõiget 3; |
|
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0236/2006), |
|
1. |
kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks; |
|
2. |
palub vastutaval komisjonil uurida kodukorra, eriti artikli 81 muutmise vajadust, et võimaldada Euroopa Parlamendil oma õiguste kasutamist uue, kontrolliga regulatiivkomitee menetluse raames parimatel võimalikel tingimustel; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
(4) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0311
Raha ülekandmisel maksjaga seotud teave ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (KOM(2005)0343 — C6-0246/2005 — 2005/0138(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0343) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0246/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0196/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0138
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
(EMPs kohaldatav teks(t)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Musta raha vood võivad kahjustada rahaülekannete kaudu rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teostada rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, ühtsust ja stabiilsust ning kõigutada usaldust rahandussüsteemi suhtes üldiselt. |
|
(2) |
Kui ühenduse tasandil ei võeta teatud koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad püüda oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Oma mõõtmetelt peaks ühenduse tegevus tagama rahapesuvastase töökonna (FATF), mis loodi Pariisi G7 tippkohtumisel 1989. aastal, VII erisoovituse (elektrooniliste ülekannete kohta) ühetaolise ülevõtmise terves Euroopa Liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ELi tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. |
|
(3) |
11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu korrati 21. septembril 2001 toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et võitlus terrorismiga on üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks tegevuskava, mis käsitleb tõhustatud politsei- ja õigusalast koostööd, rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist, terrorismi rahastamise ennetamist, lennujulgestuse tugevdamist ja suuremat kooskõla kõigi asjakohaste tegevuspõhimõtete vahel. Kõnealuse tegevuskava vaatas läbi 11. märtsil 2004 Madridis toimunud terrorirünnakute järgselt kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, kes rõhutas vajadust tagada, et ühenduse loodud terrorismivastase võitluse ja õigusalase koostöö parandamise õiguslikku raamistikku kohandataks vastavalt rahapesuvastase töökonna vastu võetud üheksale erisoovitusele terrorismi rahastamise vastu. |
|
(4) |
Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud määrus (EÜ) nr 2580/2001 (3) ja määrus (EÜ) nr 881/2002 (4). Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ (5) sisaldab mitmeid meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Need meetmed ei takista täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks. |
|
(5) |
Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil, tuleks edasiste ühenduse meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arenguid, nimelt üheksat rahapesuvastase töökonna vastuvõetud erisoovitust terrorismi rahastamise vastu ja eriti VII erisoovitust, nagu ka läbivaadatud tõlgendavat üldmärkust selle rakendamise kohta. |
|
(6) |
Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti tähtis ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks. Seetõttu on asjakohane maksjaga seotud teabe edastamise tagamiseks kogu makseahela vältel kehtestada kord, mille kohaselt makseteenuse pakkujatel on kohustus edastada raha ülekandmisel täpne ja sisukas teave maksja kohta. |
|
(7) |
Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ (6) kohaldamist. Näiteks käesoleva määruse alusel kogutavaid ja säilitatavaid andmeid ei või kasutada kaubanduslikel eesmärkidel. |
|
(8) |
Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel; sama kohaldatakse ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme. |
|
(9) |
On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Sellised väljajätmised peaksid hõlmama krediit- või deebetkaarte, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, otsekorraldusi, elektroonseid tšekke, maksude, trahvide või muude lõivude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Ka peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks, eeldusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt, eeldusel et ülekantud summa ei ole suurem kui 1 000eurot. |
|
(10) |
Direktiivi 2000/46/EÜ (7) määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas väljaandja suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt. |
|
(11) |
Et mitte rikkuda maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste rahaülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1 000eurot suuruste üksikute rahaülekannete suhtes, ilma et see piiraks direktiivist 2005/60/EÜ tulenevaid kohustusi. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud. |
|
(12) |
Määruse (EÜ) nr 2560/2001 (8) ja siseturumaksete uusi õigusraamistikke käsitleva komisjoni teatise (9) alusel piisab ühendusesiseste rahaülekannete puhul lihtsustatud teabest maksja kohta. |
|
(13) |
Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlevad kolmandate riikide ametiasutused saaksid välja selgitada nendeks eesmärkideks kasutatud vahendite allika, peaks ühendusest väljapoole tehtavate rahaülekannetega kaasnema täielik teave maksja kohta. Kõnealustele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjaga seotud täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. |
|
(14) |
Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt ühendusest väljapoole ühendust tehtud üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tunnusest, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab maksjaga seotud täielikku teavet. |
|
(15) |
Selleks et kontrollida raha ülekandmisel maksja kohta nõutava teabe edastamist ja et aidata avastada kahtlaseid tehinguid, peaksid saaja makseteenuse pakkujal olema tõhusad menetlused maksjaga seotud teabe puudumise avastamiseks. |
|
(16) |
Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, peaks saaja makseteenuse pakkujal olema võimalik vältida või parandada olukordi, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes. |
|
(17) |
Juhul kui siseriiklikud pädevad asutused annavad juhiseid kohustuse kohta lükata tagasi kõik rahaülekanded makseteenuse pakkujalt, kes ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted nende makseteenuse pakkujatega, peaksid need juhised põhinema muu hulgas parimate tavade vastastikusel lähenemisel ning nendes tuleks arvestada rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse ülevaadatud tõlgendavat üldmärkust, mis võimaldab kolmandatel riikidel seada maksja kohta teabe saatmise kohustuse künniseks 1 000eurot või 1 000 USD, ilma et see piiraks eesmärki võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega. |
|
(18) |
Igal juhul peaks saaja makseteenuse pakkuja olema eriti valvas ja riske hindama, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, ning teavitama kahtlastest ülekannetest pädevaid ametiasutusi vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ ja siseriiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele. |
|
(19) |
Rahaülekandeid, kus maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, käsitlevaid sätteid kohaldatakse, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. |
|
(20) |
Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu saadud teave maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe kohta arvestust pidama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada pärast maksesüsteemide täiustamist. |
|
(21) |
Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, peavad makseteenuse pakkujad arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud. |
|
(22) |
Et tegutseda terrorismivastase võitluse raames kiiresti, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama nende asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja kohta. |
|
(23) |
Tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis määratleb päevade arvu, mille jooksul vastatakse teabenõudele maksja kohta. |
|
(24) |
Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesolevat määrust ei täideta. |
|
(25) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10). |
|
(26) |
Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis tuleneb käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena. |
|
(27) |
Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane lubada liikmesriikidel vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet selle liikmesriigi territooriumil teostatud rahaülekannete kohta, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega mittetulunduslikele ühendustele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina. |
|
(28) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(29) |
Selleks et kehtestada ühtne lähenemisviis rahapesu- ja terrorismivastases võitluses, tuleks käesoleva määruse põhisätteid kohaldada samast päevast alates, mil asjakohased sätted rahvusvahelisel tasandil vastu võeti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärkidel.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
terrorismi rahastamine — rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses; |
|
2) |
rahapesu — ükskõik milline tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisel, kui seda teostatakse tahtlikult; |
|
3) |
maksja — kas füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks; |
|
4) |
saaja — füüsiline või juriidiline isik, kes on rahaülekande lõplik vastuvõtja; |
|
5) |
makseteenuse pakkuja — füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist; |
|
6) |
makseteenuse vahendaja — makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega saaja ja kes osaleb rahaülekande teostamises; |
|
7) |
raha ülekandmine — tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik; |
|
8) |
maksejuhiste kogumi edastamine — mitmed iseseisvad rahaülekanded, mis on edastamiseks kokku kogutud; |
|
9) |
kordumatu tunnus — makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile. |
Artikkel 3
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ükskõik millises vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes, mille on teinud või vastu võtnud ühenduses asutatud makseteenuse pakkuja.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et:
|
a) |
makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe ning |
|
b) |
raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha. |
3. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, välja arvatud juhul kui ülekande summa ületab 1 000eurot.
4. Ilma et see piiraks lõiget 3, ei kohaldata käesolevat määrust rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise (IT) seadme abil, kui sellised ülekanded on ette makstud ega ületa 150 eurot.
5. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT seadme abil, kui selliste ülekannete eest tasutakse hiljem ja need vastavad kõigile alljärgnevatele tingimustele:
|
a) |
makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe; |
|
b) |
raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha, ning |
|
c) |
makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused. |
6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:
|
a) |
makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused; |
|
b) |
makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta, ning |
|
c) |
tehingu summa on 1 000eurot või väiksem. |
Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
7. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes:
|
a) |
kui maksja võtab raha välja oma kontolt; |
|
b) |
mille puhul kahe osapoole vahel on deebet-tüüpi maksekorraldus, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel, tingimusel et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha; |
|
c) |
mille tegemiseks kasutatakse elektroonseid tšekke; |
|
d) |
ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt; |
|
e) |
mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. |
II PEATÜKK
MAKSJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED
Artikkel 4
Täielik teave maksja kohta
1. Täielik teave maksja kohta koosneb maksja nimest, aadressist ja kontonumbrist.
2. Aadress võidakse asendada maksja sünniaja ja -kohaga, tema kliendinumbri või isikukoodiga.
3. Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.
Artikkel 5
Raha ülekandmisega seotud teave ja arvepidamine
1. Makseteenuse pakkujad tagavad, et rahaülekannetega edastatakse täielik teave maksja kohta.
2. Maksja makseteenuse pakkuja kontrollib enne raha ülekandmist maksjaga seotud täielikku teavet usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal.
3. Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib kontrolli lugeda tehtuks, kui:
|
a) |
maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele või |
|
b) |
maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse. |
4. Ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ artikli 7 punkti c kohaldamist, peab juhul, kui rahaülekandeid ei tehta kontolt, maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1 000eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1 000eurot.
5. Maksja makseteenuse pakkuja säilitab viis aastat rahaülekandega seotud täielikku teavet maksja kohta.
Artikkel 6
Raha ülekandmine ühenduses
1. Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artikli 5 lõikest 1 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.
2. Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
Artikkel 7
Raha ülekandmine ühendusest väljapoole
1. Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.
2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad asuvad väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.
III PEATÜKK
SAAJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED
Artikkel 8
Maksjaga seostud teabe puudumise tuvastamine
Saaja makseteenuse pakkuja peab tuvastama, et tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad oleksid maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:
|
a) |
artiklis 6 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub ühenduses; |
|
b) |
artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust; |
|
c) |
maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleb artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta esitada ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul. |
Artikkel 9
Rahaülekanne, kus teave maksja kohta puudub või ei ole täielik
1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave puudub või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikku teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või haldussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002, direktiiviga 2005/60/EÜ ning samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mille hulka võivad esialgu kuuluda hoiatuste andmine ja tähtaegade seadmine, enne kui keeldutakse ükskõik millistest rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted selle makseteenuse pakkujaga.
Saaja makseteenuse pakkuja teavitab sellest asjaolust rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevaid ametiasutusi.
Artikkel 10
Riskipõhine hindamine
Saaja makseteenuse pakkuja peab puuduvat või ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või ükskõik milline sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.
Artikkel 11
Arvestuse pidamine
Saaja makseteenuse pakkuja peab kogu maksja kohta saadud teabe kohta arvestust viis aastat.
IV PEATÜKK
MAKSETEENUSE VAHENDAJATE KOHUSTUSED
Artikkel 12
Ülekandega kaasneva teabe säilitamine maksja kohta
Makseteenuse vahendaja tagab, et maksja kohta saadud teavet, mis edastatakse raha ülekandmisel, säilitatakse koos maksega.
Artikkel 13
Tehnilised piirangud
1. Seda artiklit kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust ja makseteenuse vahendaja asub ühenduses.
2. Välja arvatud juhul, kui makseteenuse vahendaja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, võib ta rahaülekannete edastamisel saaja makseteenuse pakkujale kasutada tehniliste piirangutega maksesüsteemi, mis takistab rahaülekandega maksja kohta teabe edastamist.
3. Kui makseteenuse vahendaja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, kasutab ta tehniliste piirangutega süsteemi ainult juhul, kui ta saab teavitada sellest asjaolust saaja makseteenuse pakkujat, kas teavitus- või maksesüsteemi abil või muu menetluse kaudu, eeldusel et teabe edastamise viisi suhtes on mõlemad makseteenuse pakkujad omavahel kokku leppinud.
4. Kui makseteenuse vahendaja kasutab tehniliste piirangutega maksesüsteemi, peab makseteenuse vahendaja tegema saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kolme päeva jooksul alates nimetatud taotluse saamisest selle makseteenuse pakkuja jaoks kättesaadavaks kogu maksja kohta saadud teabe, sõltumata selles, kas teave on täielik või mitte.
5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja saadud teabe kohta arvestust viis aastat.
V PEATÜKK
ÜLDISED KOHUSTUSED JA RAKENDUSVOLITUSED
Artikkel 14
Koostöökohustused
Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad täielikult ja viivitamata rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.
Ilma et see piiraks riigi kriminaalõigust ja põhiõiguste kaitset, võivad ametiasutused seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise või avastamise eesmärgil.
Artikkel 15
Karistused ja järelevalve
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neid kohaldatakse alates 15. detsembrist 2007.
2. Hiljemalt 14. detsembriks 2007 teavitavad liikmesriigid komisjoni lõikes 1 nimetatud eeskirjadest ja ametiasutustest, kes nende kohaldamise eest vastutavad, samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata kõigist andmete edaspidistest muudatustest.
3. Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.
Artikkel 16
Komitee menetlus
1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi nimetatud „komitee”, mis asutati direktiiviga 2005/60/EÜ.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut, eeldusel et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
VI PEATÜKK
ERANDID
Artikkel 17
Kokkulepped territooriumide või riikidega, mis ei moodusta osa ühenduse territooriumist
1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida riigi või territooriumiga, mis asutamislepingu artikli 299 kohaselt ei moodusta osa ühenduse territooriumist, siseriikliku korra alusel lepinguid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.
Sellised lepingud on lubatud ainult juhul, kui:
|
a) |
asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu; |
|
b) |
makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis ning |
|
c) |
asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju. |
2. Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud kokkuleppe, saadab ta komisjonile avalduse koos kogu vajaliku teabega.
Alates sellest, kui komisjon on liikmesriigi avalduse kätte saanud, käsitletakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või ala vahel ajutiselt rahaülekannetena liikmesriigis, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlusele.
Kui komisjon arvab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul avalduse kättesaamisest ühendust asjaomase liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on.
Kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab taotluse hindamisel vajalikuks, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki vastavalt ühe kuu jooksul ja edastab taotluse teistele liikmesriikidele.
3. Kolme kuu jooksul lõike 2 neljandas lõigus osutatud teavitamisest teeb komisjon vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele otsuse, kas ta lubab asjaomasel liikmesriigil sõlmida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingu.
Igal juhul võetakse esimeses lõigus osutatud otsus vastu 18 kuu jooksul alates sellest, kui komisjon avalduse kätte sai.
Artikkel 18
Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele organisatsioonidele
1. Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal-, teaduslikel või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avalik-õigusliku asutuse või siseriigi õiguse alusel tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.
2. Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle lõplikku kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.
3. Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.
Artikkel 19
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab hiljemalt … (11) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta annab määruse rakendamise kohta täieliku majandusliku ja õigusliku hinnangu ning vajaduse korral soovitused selle muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2. Nimetatud aruandes vaadatakse eelkõige üle:
|
a) |
artikli 3 kohaldamise mõjud seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite võimalikku väärkasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellise väärkasutuse ohu korral, esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku; |
|
b) |
artikli 13 kohaldamine seoses tehniliste piirangutega, mis võivad takistada saaja makseteenuse pakkujale kogu maksja kohta saadud teabe edastamist. Kui makseteenuste alal toimuv areng võimaldab sellistest tehnilistest piirangutest vabaneda, ja võttes arvesse teenuse pakkujate jaoks tekkivaid kulusid, esitab komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. |
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, aga igal juhul mitte enne 1. jaanuari 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 336, 31.12.2005, lk 109.
(2) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta seisukoht.
(3) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70). Määrust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2006/379/EÜ (ELT L 144, 31.5.2006, lk 21).
(4) Nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1286/2006 (ELT L 235, 30.8.2006, lk 14).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13).
(9) KOM(2003)0718 lõplik.
(10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(11) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
P6_TA(2006)0312
Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2005)0181 — C6-0234/2005 — 2005/0090(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0181) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 183, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0234/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A6-0057/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku 15. märtsil 2006. muudetud kujul (2) heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
4. |
palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085.
P6_TA(2006)0313
Vastastikune teabemenetlus varjupaiga ja sisserände valdkondades *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastastikuse teabemenetluse kasutuselevõtmise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades (KOM(2005)0480 — C6-0335/2005 — 2005/0204(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0480) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 66; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0335/2005); |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 41 lõiget 4 ja artiklit 35; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0186/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil seega muuta oma ettepanekut vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2; |
|
3. |
palub nõukogul juhul, kui see kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist kõrvale kalduda, ennast sellest teavitada; |
|
4. |
palub nõukogul endaga uuesti konsulteerida, kui see kavatseb komisjoni ettepanekut olulisel määral muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
(3 a) |
See menetlus toimub kahel tasandil: ühelt poolt teavitavad Interneti-võrgu kaudu liikmesriikide haldusasutused üksteist vastastikku liikmesriigi tasandil varjupaiga ja sisserände valdkonnas võetud meetmetest; teiselt poolt algatavad poliitilised asutused nimetatud valdkondades korrapäraseid arutelusid Euroopa tasandil. |
|
(4) |
Teabemenetlus peaks põhinema solidaarsusel, läbipaistvusel ja vastastikusel usaldusel. |
|
(4) |
Teabemenetlus peaks põhinema solidaarsusel, läbipaistvusel ja vastastikusel usaldusel ning viima liikmesriikide varjupaiga- ja sisserändepoliitika kooskõlastatud ja koordineeritud lähenemiseni . |
|
(4 a) |
Sellise menetluse kehtestamine peab andma aluse ühenduse tasandil varjupaiga- ja sisserände valdkonnas olemasolevate süsteemide, struktuuride ning teabevõrkude lihtsustamisele, ratsionaliseerimisele ja rühmitamisele. |
|
(5) |
Tõhususe ja kättesaadavuse huvides peaks siseriiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmetega seotud teabemenetluse keskse osa moodustama veebipõhine arvutivõrk. |
|
(5) |
Tõhususe ja kättesaadavuse huvides peaks siseriiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmetega seotud teabemenetluse keskse osa moodustama veebipõhine arvutivõrk , mida haldab komisjon, kes tagab selle turvalisuse ja konfidentsiaalsuse . |
|
(7) |
Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, mis seisnevad on turvalises teabevahetuses ja konsulteerimises liikmesriikide vahel, ning seda on kavandatava meetme tõttu parem teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(7) |
Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, mis seisnevad turvalises teabevahetuses , paremas koordineerimises ja konsulteerimises liikmesriikide vahel, ning seda on kavandatava meetme tõttu parem teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
Käesoleva otsusega kehtestatakse vastastikune teabevahetusmenetlus seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades, kasutades veebipõhist arvutivõrku ja võimaldades arvamuste vahetamist kõnealuste meetmete üle .
Käesoleva otsusega kehtestatakse vastastikune teabevahetusmenetlus seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades, kasutades veebipõhist arvutivõrku. Kõnealune menetlus võimaldab valmistada ette korrapärast arvamuste vahetamist meetmete üle, millel võib olla märkimisväärne mõju mitmes liikmesriigis või ühenduse tasandil ja mitte ainult halduslikul, vaid ka poliitilisel tasandil nõukogus.
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgnevad meetmed, mida nad kavatsevad võtta varjupaiga ja sisserände valdkondades, juhul kui need meetmed võivad mõjutada teisi liikmesriike või kogu ühendust:
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgnevad meetmed, mida nad kavatsevad võtta või võtsid varjupaiga ja sisserände valdkondades, juhul kui need meetmed võivad mõjutada teisi liikmesriike , nt suunata rändevood teisest liikmesriigist kõrvale või selle poole, või kogu ühendust:
|
a) |
eelnõud hiljemalt siis, kui need esitatakse vastuvõtmiseks ; ning |
|
a) |
kõik õigusaktid hiljemalt siis, kui need vastu võetakse või viivitamatult pärast vastuvõtmist ; ning |
1 a. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele seaduslikku sisserännet ja võitlust ebaseadusliku sisserände vastu käsitlevad meetmed, millel võib olla märkimisväärne mõju teistele liikmesriikidele, hiljemalt nende vastuvõtmiseks esitamise hetkel.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele:
välja jäetud
|
a) |
lõike 1 punktis a osutatud meetmete tekstid nende vastuvõtmise ajal või vahetult pärast seda; |
välja jäetud
|
b) |
lõike 1 punktis b osutatud meetmete lõplikud tekstid, siis kui liikmesriik avaldab nõusolekut siduda end sellise meetmega või vahetult pärast seda. |
välja jäetud
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmised otsused, kui neil võib olla mõju teistele liikmesriikidele või kogu ühendusele:
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmised otsused, nt suunata rändevood teisest liikmesriigist kõrvale või selle poole , kui neil võib olla mõju teistele liikmesriikidele või kogu ühendusele:
|
a) |
kohtute lõppotsused, millega kohaldatakse või tõlgendatakse siseriikliku õiguse meetmeid varjupaiga ja sisserände valdkondades, nende vastuvõtmise ajal või vahetult pärast seda; ning |
|
a) |
riigisiseste ja rahvusvaheliste kohtute lõppotsused, millega kohaldatakse või tõlgendatakse siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete meetmeid varjupaiga ja sisserände valdkondades, nende vastuvõtmise ajal või vahetult pärast seda; ning |
5. Komisjon ja liikmesriigid võivad küsida lisateavet teise liikmesriigi konkreetse meetme või otsuse kohta, mis on edastatud arvutivõrgu abil. Sellisel juhul teeb asjaomane liikmesriik asjaomast meedet või otsust käsitleva lisateabe kättesaadavaks kahe nädala jooksul pärast arvutivõrgu abil esitatud taotlust. Lisateave tehakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks arvutivõrgu abil.
5. Komisjon ja liikmesriigid võivad küsida lisateavet teise liikmesriigi konkreetse meetme või otsuse kohta, mis on edastatud arvutivõrgu abil. Sellisel juhul teeb asjaomane liikmesriik lisateabe kättesaadavaks nelja nädala jooksul pärast arvutivõrgu abil esitatud taotlust. Lisateave tehakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks arvutivõrgu abil.
5 a. Kõik liikmesriigid ja/või komisjon võivad küsida teavet meetmete kohta, mida mõni teine liikmesriik eelnevalt ei edastanud, kui nad leiavad, et need meetmed võivad mõjutada nende oma rändevooge või ühendust üldiselt.
6. Iga liikmesriik peab tagama, et iga arvutivõrgu kaudu edastatava meetme või otsuse teksti kokkuvõte on kättesaadav ka mõnes teises ühenduse ametlikus keeles . Kõnealune kokkuvõte sisaldab vähemalt asjaomase meetme või otsuse eesmärke ja reguleerimisala, selle põhisätteid ja hinnangut mõju kohta teistele liikmesriikidele või kogu ühendusele.
6. Iga liikmesriik peab tagama, et arvutivõrgu kaudu edastatavad meetmed, otsused ja hinnangud oleksid kättesaadavad ka ühes kolmest kõige sagedamini kasutatavast ühenduse ametlikust keelest .
2. Komisjon vastutab arvutivõrgu arendamise ja haldamise eest, kaasa arvatud võrgu struktuur ja sisu ning juurdepääs sellele. Võrk hõlmab asjakohaseid meetmeid, mis kindlustavad konfidentsiaalsuse.
2. Komisjon vastutab arvutivõrgu arendamise ja haldamise eest, kaasa arvatud võrgu struktuur ja sisu ning juurdepääs sellele. Võrk hõlmab asjakohaseid meetmeid, mis kindlustavad kogu selles leiduva teabe või selle ühe osa konfidentsiaalsuse.
2 a. Liikmesriigis juba vastu võetud ja võrgus kättesaadavad õigusaktid ning riiklike ja rahvusvaheliste kohtute lõplikud kohtuotsused peavad olema avalikkusele kättesaadavad.
3 a. Vastastikuse teabemenetluse kehtestamise hetkel annavad liikmesriigid teavet, mis käsitleb nende riigisiseste õigusaktide hetkeseisu, et luua baasandmete pank.
4 a. On ette nähtud võrgu erifunktsioon, et liikmesriigid saaksid esitada ühele või mitmele liikmesriigile ja/või komisjonile päringuid konkreetse teabe kohta käesolevas otsuses osutatud valdkondades.
4 b. On ette nähtud võrgu erifunktsioon, et võrgus oleva teabe saaks masintõlke rakenduste abil tõlkida kõikidesse ühenduse ametlikesse või vähemalt kõige levinumatesse keeltesse, mis aitab dokumente paremini mõista.
5 a. Euroopa Parlamendi liikmete jaoks luuakse turvaline arvutivõrgule juurdepääsemise võimalus.
1. Komisjon võib nii omal algatusel kui ka liikmesriigi soovil korraldada liikmesriikide ekspertide vahel arvamustevahetuse käesoleva otsuse artiklite 2 ja 3 kohaselt edastatud siseriikliku meetme üle. Liikmesriik, kelle meedet arutatakse on kõigil arvamustevahetustel esindatud.
1. Komisjon valmistab kaks korda aastas ette üldise aruande, mis võtab kokku liikmesriikide edastatud teabe. Selle aruande ettevalmistamiseks võib komisjon liikmesriikidega täiendavalt konsulteerida. Nimetatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogu pädevatele asutustele, et anda poliitilistele jõududele toetusmaterjal nende arvamustevahetuseks.
2. Arvamuste vahetamise eesmärk on ühist huvi pakkuvate küsimuste tuvastamine.
välja jäetud
Komisjon hindab süsteemi toimimist kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ja korrapäraselt ka pärast seda.
Komisjon hindab süsteemi toimimist kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ja korrapäraselt ka pärast seda.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0314
Privileegide ja immuniteetide protokolli muutmine
Euroopa Parlamendi resolutsioon privileegide ja immuniteetide protokolli muutmise kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate 3. juuni 2005. aasta avaldust, milles nad leppisid kokku, „et kui vastavalt asutamislepingu artikli 190 lõikele 5 võetakse vastu õigusakt, mis kehtestab Euroopa Parlamendi liikmete tegevust reguleerivad eeskirjad ja üldtingimused, uurivad nad põhjalikult Euroopa Parlamendi taotlust vaadata läbi 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli vastavad sätted, mis puudutavad Euroopa Parlamendi liikmeid, eesmärgiga jõuda võimalikult kiiresti lõpptulemuseni”; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5, |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta resolutsioonis peetakse 3. juuni 2005. aasta avaldust Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse osas nõukoguga kompromissi saavutamise oluliseks elemendiks; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta resolutsioonis nõutakse kindlalt, et „üldine kompromiss Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse asjus koosneks järgmistest elementidest:
|
|
1. |
tuletab meelde nõukogu kohustust vaadata läbi Euroopa Parlamendi taotlus muuta 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli Euroopa Parlamendi liikmeid puudutavaid sätteid, et jõuda võimalikult kiiresti lõpptulemuseni; loodab samuti, et muutmisel lisatakse klausel, mille alusel oleks Euroopa Parlamendil võimalik pöörduda protokolliga tagatud privileegide ja immuniteetide kaitseks Euroopa Ühenduste Kohtusse; |
|
2. |
kinnitab, et läbivaatamise aluseks peab olema 3. ja 4. juunil 2003. aastal Euroopa Parlamendis vastu võetud põhimäärus; |
|
3. |
palub nõukogul tagada Euroopa Parlamendi kaasamine nimetatud valitsustevahelise konverentsi töösse; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
P6_TA(2006)0315
Ettevõtete ümberkorraldamise majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Euroopas
Euroopa Parlamendi resolutsioon ettevõtete ümberkorraldamise majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta Euroopas
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse 1989. aasta hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta ja sellega seotud tegevuskava; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/129/EMÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (2); (Euroopa töönõukogu direktiiv) |
|
— |
võttes arvesse kiireid ümberkorraldusi ja majanduslikke muutusi, mis võivad mõjutada äriühinguid kõikides liikmesriikides kas positiivselt või negatiivselt; |
|
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ettevõtete teise asukohta üleviimise kohta seoses regionaalarenguga (3), 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ümberkorralduste ja tööhõive kohta (4) ning paljusid varasemaid resolutsioone ettevõtete ümberkorraldamise, ümberpaigutamise, ühinemise ja sulgemise kohta, eelkõige 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni ettevõtete sulgemise kohta pärast ELi finantsabi saamist (5); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (6); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, |
|
A. |
arvestades, et äriühingud peaksid langetama juhtimisotsuseid, mis tagavad nende äritegevuse kasvu, ning arvestades, et ettevõtete ümberkorraldamine peaks tagama majandusliku ja sotsiaalse arengu, kui vajalike muudatustega vastatakse majanduse jätkusuutliku arengu väljakutsele, keskendudes samal ajal sotsiaalse heaolu ja keskkonna kaitsmisele; |
|
B. |
arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärk on muuta EL maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks, mida iseloomustab jätkusuutlik majanduskasv ning mis suudab luua rohkem ja paremaid töökohti ja tagada suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse; |
|
C. |
arvestades, et ümberkorraldusi tuleb ellu viia sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil, sest vastasel juhul võivad need töötada vastu Lissaboni strateegiale, mis taotleb täielikku tööhõivet, kvaliteetseid töökohti, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning jätkusuutlikku arengut, |
|
1. |
palub komisjonil võtta vastu otsustavam strateegia tööstuse ümberkorraldamise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega tegelemiseks, nagu parlament nõudis juba oma 12. veebruari 2004. aasta resolutsioonis raua- ja terasesektori kriisi kohta (7); |
|
2. |
on seisukohal, et toetus avalikest vahenditest tuleks siduda äriühingu juhtkonnaga sõlmitavate tööhõivet ja kohalikku arengut käsitlevate pikaajaliste kokkulepetega; |
|
3. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tühistada abiprogrammidest antavad toetused ja nõuda toetuste tagasimaksmist nende äriühingute puhul, mis ei täida oma kohustusi; |
|
4. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Euroopa dialoogi tööstuse ümberkorraldamise ja tööturu struktuurireformide teemal, et kasutada ära globaliseerumise eelised ja minimeerida selle negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed; |
|
5. |
tuletab komisjonile meelde hästi toimiva Euroopa töönõukogu direktiivi tähtsust, sest see tagab töötajate asjakohase teavitamise ja ärakuulamise; |
|
6. |
kutsub komisjoni üles tagama, et ettevõtted täidavad oma sotsiaalseid ja majanduslikke kohustusi, tegutsevad vastavalt korporatiivsele vastutusele ning on õiglased kõigi sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametivõimude ning nende kogukondades suhtes, kus nad paiknevad; |
|
7. |
palub komisjonil viivitamatult koostada hinnang direktiivi 75/129/EMÜ kohaldamise kohta ning teha ettepanekud direktiivi täitmist tagavate meetmete kohta; |
|
8. |
väljendab heameelt tulevase Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üle, millest toetatakse töötajaid ning parandatakse kollektiivsete koondamistega seotud sotsiaalset ja koolitusinfrastruktuuri, ning palub nõukogul võtta ühise seisukoha vastu võimalikult kiiresti pärast Euroopa Parlamendi esimest lugemist ja tagada, et kui praeguste sulgemiste mõju ulatub 2007. aastasse, võib seda kohaldada tagasiulatuvalt; |
|
9. |
väljendab solidaarsust kõikide töötajatega, nende perekondade ja kogukondadega, keda koondamised on mõjutanud; |
|
10. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liimesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonile ning Euroopa Tööandjate ja Tööstuse Konföderatsioonide Liidule. |
(1) EÜT L 48, 22.2.1975, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/56/EMÜ (EÜT L 245, 26.8.1992, lk 3).
(2) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0077.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0088.
(5) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 425.
P6_TA(2006)0316
Erakorraline üleviimine
Euroopa Parlamendi resolutsioon LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta, vastu võetud ajutise komisjoni töö vaheetapis (2006/2027(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide oletatava kasutamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta otsust LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni moodustamise kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 175; |
|
— |
võttes arvesse LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni vaheraportit (A6-0213/2006), |
|
A. |
arvestades, et ajutise komisjoni töö põhieesmärk on kindlaks teha, kas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tegevus vastab esitatud asjaolude raames Euroopa Liidu lepingu artikli 6 aluspõhimõtetele ja tagab eelkõige põhiõiguste kaitse, mis on muuhulgas määratletud Euroopa Nõukogu poolt 4. novembril 1950. aastal vastuvõetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon”); |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Nice'i kohtumisel välja kuulutatud ja Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu II osas esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) on üks alustekstidest mitte ainult Euroopa Ühenduste Kohtu, vaid ka liikmesriikide konstitutsioonikohtute ja teiste kohtute jaoks; |
|
C. |
arvestades, et terrorismivastast võitlust ei ole võimalik võita, tuues ohvriks just need põhimõtted, mida terrorism püüab hävitada, eelkõige ei tohi kunagi ohvriks tuua põhiõiguste kaitset; arvestades, et terrorismi vastu tuleb võidelda legaalsete vahenditega ning sellest tuleb võitu saada rahvusvahelist ja siseriiklikku õigust järgides ning nii valitsuste kui ka üldsuse vastutustundliku suhtumisega; |
|
D. |
arvestades, et nimetatud põhiõiguste harta esimeses artiklis esineb inimväärikuse puutumatuse põhimõte ja et see on aluseks mis tahes muule põhiõigusele ja eelkõige õigusele elule (artikkel 2), piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelule (artikkel 4), õigusele kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral (artikkel 19), õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47) ning et seda ei või piirata isegi julgeoleku/turvalisuse kaalutlustel ei rahu ega sõja ajal; |
|
E. |
arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele inimõigustealastele normidele nagu need, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ja sellega seotud vahendites ja eriti Euroopa inimõiguste konventsioonis, on Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus tagada, et igal isikul nende jurisdiktsioonis on rahvusvahelisel tasandil antud põhiõigused, kaasa arvatud üleandmise keeld seal, kus eksisteerib piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise oht; |
|
F. |
arvestades, et Euroopa ja rahvusvahelised inimõigustealased õigusaktid keelavad sunniviisilise kadumise, sealhulgas salajase kinnipidamise, mille korral isikut hoitakse isolatsioonis kõikide kohtuprotsesside väliselt ning tema perele või avalikkusele ei avaldata teavet tema saatuse või asukoha kohta; |
|
G. |
G arvestades, et lisaks Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetele võivad esitatud asjaolud kaasa tuua vastutuse liikmesriikidele kui:
|
|
H. |
arvestades, et võitluseks terrorismiga on vaja võimalikult tihedat koostööd Euroopa, Ameerika ja kõigi maailma riikide valitsuste vahel, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel; |
|
I. |
arvestades, et ajutise komisjoni ja Euroopa Nõukogu, ÜRO inimõiguste ülemkomissari ning liikmesriikide ametiasutuste ja eelkõige riikide parlamentide vahel on vajalik võimalikult tihe dialoog ja koostöö; |
|
J. |
arvestades, et nimetatud dialoogi ja koostöö käigus tuleb võtta arvesse juba toimunud tegevusi ja uurimisi ning eelkõige:
|
|
K. |
arvestades, et samuti tuleb omistada erilist tähtsust Euroopa Nõukogu peasekretäri vahearuandele (8), mis on koostatud uurimise raames Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 56 alusel, ning tema 12. aprilli 2006. aasta pressikonverentsil tehtud avaldustele, mis järgnesid Euroopa Nõukogu liikmesriikide (9) ja nende hulgas Euroopa Liidu liikmesriikide üksikasjalikele vastustele; arvestades, et peasekretär teatab, et on selge, et tagasisaatmislennud toimusid ja et praktiliselt ühelgi meie liikmesriigil ei ole oma õiguslikke ega haldusmeetmeid isikute tõhusaks kaitsmiseks sõbralike, nende territooriumil tegutsevate välisriikide julgeolekuteenistuste esindajate poolt toimepandavate inimõiguste rikkumise eest ja et ta on saanud vastuse, milles tunnistatakse ametlikult, et isikuid on antud üle välisriikide esindajatele menetluse teel, millega eiratakse Euroopa inimõiguste konventsioonis nõutavaid norme ja kaitsemeetmeid ning teisi Euroopa Nõukogu õiguslikke vahendeid (10); |
|
L. |
arvestades, et tänu ajutise komisjoni tööde esimesele etapile on olnud võimalik koostada teabetoimik, kusjuures teavet on saadud eelkõige:
|
|
M. |
arvestades, et ehkki ajutisel komisjonil puudub poolkohtulik uurimispädevus ning riikide ametivõimud on luureteenistuste väidetavat tegevust varjanud, on komisjon siiski suutnud koguda kokku teavet selle kohta, et Euroopa territooriumil on toimunud teatav ebaseaduslik tegevus, mis mõjutab Euroopa kodanikke ja elanikke ning mille tõttu tuleb Euroopa riikide valitsustel teha kindlaks, kas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaseid inimõigustealaseid kohustusi on täidetud; |
|
N. |
arvestades, et ajutise komisjoni siiani tehtud töö kinnitab Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta komisjoni moodustamise otsuse põhjendatust, aga näitab ka edasise kontrollimise ja täiendava teabe kogumise vajadust ning seepärast tuleb komisjonil lubada tööd jätkata, et ta saaks täita täielikult temale usaldatud mandaati; |
|
O. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta otsuse lõikega 3 nähakse ette, et ajutine komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile vahearuande koos üksikasjalike ettepanekutega komisjoni töö jätkamise korraldamise kohta; |
|
P. |
arvestades, et käesolevas resolutsioonis tuleks „Euroopa riike” mõista liikmesriikide ning läbirääkija-, kandidaat- ja assotsieerunud riikidena, nagu on kirjeldatud 18. jaanuaril 2006. aastal vastuvõetud ajutise komisjoni volitustes; |
|
Q. |
arvestades, et käesolev resolutsioon hõlmab Ameerika Ühendriikide kasutatavat kolme eri liiki tegevust:
|
Ajutise komisjoni poolt seniajani kogutud teave
|
1. |
nõustub Euroopa Nõukogu peasekretäri järeldustega, mis on tehtud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 52 alusel läbiviidud uurimise põhjal; |
|
2. |
võtab nimetatud kontekstis arvesse ka Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (tuntud kui Veneetsia komisjon) (11) Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel esitatud arvamust nr 363/2005 ja eelkõige järgmisi üksikasju:
|
|
3. |
väljendab kahetsust, et salateenistuste tööd reguleerivad eeskirjad näivad mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis olevat ebapiisavad, mistõttu on vaja sisse seada parem kontroll, eelkõige seoses välisriikide salateenistuste tegevusega nimetatud riikide territooriumil ja välisriikide sõjaväebaasides, ning on seisukohal, et ELi tasandil tuleks kehtestada koostööeeskirjad; |
|
4. |
avaldab kahetsust, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ei ole ajutisele komisjonile võimaldanud juurdepääsu NATO Nõukogu 4. oktoobri 2001. aasta otsuse täistekstile Washingtoni lepingu artikli 5 kohaldamise kohta; nõuab tungivalt, et NATO annaks küsimuse selgitamiseks juurdepääsu kõnesoleva otsuse täistekstile; |
|
5. |
mõistab liikmesriikide ja nende liitlaste luureteenistuste tiheda koostöö tähtsust, kuid rõhutab, et sellist koostööd ei tohi segi ajada Euroopa territooriumi ja õhuruumi suveräänsusest loobumisega; |
|
6. |
võtab teadmiseks ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori G. De Vries'i ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja J. Solana kaastöö, kuivõrd mõlemad ütlesid, et nad ei ole teadlikud LKAga koostööd tegevate liikmesriikide poolt toime pandud riikliku või rahvusvahelise õiguse rikkumisest, lisades samal ajal, et ELi õigus ei anna neile volitust nõuda asjaomast teavet liikmesriikidelt; |
LKA, muude USA agentuuride või teenistuste või kolmandate riikide julgeolekuteenistuste poolt läbiviidud ebaseaduslikud kinnivõtmised, tagasisaatmised, vahistamised, inimröövid, erakorralised üleandmised ja salajased kinnipidamised
|
7. |
tunneb muret asjaolu pärast, et liikmesriikides, Euroopa Nõukogus ja ajutise komisjoni töö käigus juba ilmsiks tulnud informatsiooni põhjal on alates 11. septembrist 2001. aastast ja terrorismiga hädavajaliku võitluse raames aset leidnud mitmeid raskeid ja lubamatuid põhiliste inimõiguste rikkumisi, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni, ÜRO piinamise vastase konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osas; |
|
8. |
on ajutise komisjoni esitatud tõendite põhjal jõudnud veendumusele, et mõnel juhul on LKA ja muud USA teenistused olnud otseselt vastutavad terrorismis kahtlustatavate isikute ebaseadusliku vahistamise, tagasisaatmise, röövimise ja kinnipidamise eest liikmesriikides, läbirääkija- ja kandidaatriikides ning teiste hulgas ka Euroopa kodanike või elanike erakorralise üleandmise eest; tuletab meelde, et selline tegevus ei vasta olemasoleva rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ning on vastuolus inimõigusi käsitleva õiguse aluspõhimõtetega; |
|
9. |
avaldab kahetsust, et USA ja Euroopa riikide vahelised vastastikuse mõistmise kokkulepped jäävad ajutise komisjoni eest varjatuks; |
|
10. |
mõistab hukka erakorraliste tagasisaatmiste tava, mille eesmärk on tagada, et kahtlustatavate üle ei peeta kohut, vaid nad viiakse üle kolmandatesse riikidesse, et neid üle kuulata ja kus neid võidakse piinata ning pidada kinni Ühendriikide või kohalike ametivõimude kontrolli all olevates rajatistes; peab vastuvõetamatuks teatavate valitsuste tavasid, mille eesmärk on piirata nende vastutust ja paluda diplomaatilisi tagatisi riikidelt, kelle puhul on tõsiselt alust arvata, et seal kasutatakse piinamist, kusjuures sama seisukohta on väljendatud ka ÜRO eriraportööri piinamise küsimustes Manfred Nowaki järeldustes; peab lisaks sellele isikute erakorralist tagasisaatmist paikadesse, kus on levinud piinamine, ÜRO piinamise vastase konventsiooni artiklis 3 sätestatud mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumiseks; |
|
11. |
peab diplomaatilisi tagatisi, kui need nõuavad erandeid normidest, vaikivaks tunnustuseks piinamistavade eksisteerimisele kolmandates riikides ja seega vastuolus olevaks ELi kohustustega, mis on sätestatud nõukogu poolt 9. aprillil 2001. aastal vastuvõetud ELi poliitilistes suunistes kolmandates riikides toimuvate piinamiste ja muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise kohta; |
|
12. |
on häiritud tunnistusest, mille andis ajutisele komisjonile Kanada kodanik Maher Arar, kelle USA ametivõimud vahistasid ja kelle LKA viis Euroopa lennujaama kaudu Süüriasse, kus teda kaksteist kuud kinni peeti ning ka piinati; märgib samal ajal, et USA juriidiline nõustaja John Bellinger väitis ajutise komisjoni USA delegatsiooni visiidi ajal, et Arar'i juhtumiga tegeldi lähtuvalt Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliõigusest ning see ei olnud kuidagi seotud väidetavate üleviimisjuhtudega; |
|
13. |
on sügavalt mures selle üle, et kogu ajutise komisjoni senine töö paistab viitavat sellele, et LKA variettevõtted on kasutanud Euroopa õhuruumi ja lennujaamu, et mööda hiilida Chicago konventsioonis riiklikele õhusõidukitele kehtestatud juriidilistest kohustustest, võimaldades seega terrorismis kahtlustatavate isikute ebaseaduslikku üleviimist riikidesse (sealhulgas Egiptus, Jordaania, Süüria ja Afganistan), kes kasutavad sageli, nagu Ameerika Ühendriikide valitsus ka ise tunnistab, ülekuulamiste ajal piinamist (12); |
|
14. |
märgib, et ajutise komisjoni töö ei ole seni paljastanud ühtki asitõendit või tõendusmaterjali salavanglate eksisteerimise kohta ELis; on samas seisukohal, et järgmistel kuudel keskendub ajutine komisjon oma töös sellele küsimusele lähemalt; |
|
15. |
tervitab USA Kongressi kiiret ja tõhusat reageerimist, tänu millele rakendati McCaini muudatusettepanek, mille eesmärk on tagada väidetavate terroristide parem kaitse riigiasutustepoolse ebaseadusliku kohtlemise eest; |
Võimalus, et liikmesriigid, läbirääkija- ja kandidaatriigid on tegevuse või tegevusetuse kaudu seotud vahistamiste, ebaseaduslike kinnivõtmiste, tagasisaatmiste, inimröövide, väljasaatmiste, erakorraliste üleandmiste ja salajaste kinnipidamistega või neist osa võtnud
|
16. |
peab seni kogutud tõendite ja dokumentide põhjal ebatõenäoliseks, et teatavad Euroopa riikide valitsused ei olnud teadlikud erakorralise üleandmisega seotud tegevustest, mis toimusid nende territooriumil; eelkõige peab täiesti ebatõenäoliseks seda, et mitusada lendu üle mitme liikmesriigi õhuruumi ja sama palju liikumisi Euroopa lennuväljadele ja sealt välja oleksid võinud toimuda julgeoleku- või luureteenistuste teadmata ja ilma et nimetatud teenistuste vanemametnikele oleks vähemalt tekkinud kahtlus kõnealuste lendude ja erakorraliste üleandmiste vahelise seose kohta; märgib, et nimetatud oletust toetab asjaolu, et USA administratsiooni kõrgemad isikud on alati väitnud, et nad on tegutsenud Euroopa riikide riiklikku suveräänsust kahjustamata; |
|
17. |
peab lähtuvalt kohtuliku uurimise tulemustest, tunnistustest ja uuritud dokumentidest uskumatuks ka seda, et Egiptuse kodaniku Abu Omari röövimine LKA agentide poolt Milanos 17. veebruaril 2003. aastal ja tema toimetamine Avianosse ning hiljem Ramsteini organiseeriti ja pandi toime ilma, et Itaalia valitsusasutusi või julgeolekuteenistust oleks sellest eelnevalt teavitatud; |
|
18. |
palub Itaalia valitsusel, eeldades, et varasema otsuse tegemist ajendanud tingimusi ei peeta enam kehtivaks, taotleda Abu Omari röövimises osalenud 22 LKA agendi väljaandmist, et nad saaksid osaleda käimasolevas kohtumenetluses ja aidata tõde välja selgitada; |
|
19. |
mõistab hukka Saksamaa kodaniku Khaled el Masri, keda peeti kinni Afganistanis 2004. aasta jaanuarist maini ja koheldi alandavalt ning ebainimlikult, röövimise LKA poolt; võtab lisaks sellele teadmiseks — veel summutamata — kahtlustuse, et Khaled el Masri'd peeti ebaseaduslikult kinni enne nimetatud kuupäeva 31. detsembrist 2003 kuni 23. jaanuarini 2004 endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ning et 23.-24. jaanuaril 2004. aastal transporditi ta sealt Afganistani; peab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi küsimuse uurimiseks võetud meetmeid ebapiisavateks; |
|
20. |
tervitab Saksamaa Bundestagis toimunud parlamendiuurimist ja ootab uurimiskomisjoni lõpptulemusi; |
|
21. |
rõhutab ELi terrorismivastaste meetmete üle peetava demokraatlikuma ja kohtuliku järelevalve vajadust; on arvamusel, et nõukogu terrorismivastast võitlust käsitlev töörühm peaks oma koosolekutel tegelema süstemaatiliselt inimõiguste kaitsega ja avaldama kõnealuse küsimuse kohta aastaaruande; |
|
22. |
kutsub loodavat Põhiõiguste Ametit pöörama erilist tähelepanu juhtumitele, mis on seotud väidetavalt terrorismis kahtlustatavate isikute liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse väljaandmisega; |
|
23. |
kahetseb, et Rootsi riik loobus korrakaitse kontrollist 18. detsembril 2001. aastal Bromma lennuväljal, viies ellu valitsuse otsuse saata välja kaks Egiptuse kodanikku Mohammed Al Zary ja Ahmed Agiza ning lubades USA operatiivtöötajatel teostada Rootsi territooriumil avalikku võimu, mis Rootsi parlamendi peaombudsmani kohaselt on vastuolus Rootsi seadustega; |
|
24. |
kahetseb, et Egiptuse kodanike Mohammed Al Zary ja Ahmed Agiza Rootsist väljasaatmine 2001. aasta detsembris põhines vaid Egiptuse valitsuse diplomaatilistele tagatistele, mis ei andnud tõhusaid kaitseabinõusid piinamise vastu; |
|
25. |
nõuab tungivalt, et uurimisi on vaja jätkata, et selgitada välja USA sõdurite roll, kes osalesid NATO juhitud stabiliseerimisjõudude (SFOR) koosseisus kuue Bosnia kodaniku või Alžeeria päritolu elaniku röövimises ja üleviimises Guantánamo lahe ääres asuvasse kinnipidamiskohta vastupidiselt Bosnia ja Hertsegoviina inimõigustekolleegiumi siduvale vaheotsusele ja vaatamata Bosnia ülemkohtu otsusele kahtlusalused vabastada, nagu on tunnistanud Manfred Nowak, kes oli sel ajal Bosnia ja Hertsegoviina inimõigustekolleegiumi liige; nõuab, et lisaks uuritaks Bosnia valitsuse võimalikku rolli nimetatud juhtumis; rõhutab vajadust saada rohkem teavet NATO ja ÜRO rahvusvahelise politseijõudude üksuse võimaliku osaluse kohta; |
|
26. |
nõuab tungivalt uurimiste jätkamist, et tuua selgust salajase kinnipidamiskoha väidetava olemasolu kohta Kosovos ja rahvusvahelise rahuvalveüksuse (KFOR) osaluse kohta terrorismis kahtlustatavate ebaseaduslikus kinnipidamises; |
|
27. |
teeb ettepaneku kutsuda NATO peasekretär ajutise komisjoni arutelule, et muuhulgas tuua selgust stabiliseerimisjõudude (SFOR) ja rahvusvahelise rahuvalveüksuse (KFOR) osalusse terrorismis kahtlustatavate ebaseaduslikus vahistamises, üleandmises ja kinnipidamises; |
|
28. |
tuletab liikmesriikidele meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt on riikidel nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse alusel positiivsed kohustused inimõiguste valdkonnas ja et nad on kohustatud võtma õigusloomega seotud meetmeid, et hoida ära nende territooriumil toimuvaid inimõiguste rikkumisi, ning peavad ka uurima väidetavaid rikkumisi ja karistama neid, kes on vastutavad, kui sellised rikkumised on toimunud; märgib lisaks sellele, et Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumiste korral võib neid pidada vastutavaks nimetatud positiivsete kohustuste mittejärgimise eest; rõhutab sellest tulenevalt, et liikmesriikidel on kohustus viia läbi uurimisi, et selgitada välja, kas nende territooriumi ja õhuruumi on kasutatud inimõiguste rikkumiste toimepanemisel nende endi või kolmandate riikide poolt nende otsese või kaudse koostööga, ning et nad peavad ka võtma kõik õigusloomega seotud meetmed, mida on vaja selliste rikkumiste kordumiste vältimiseks; |
Piinamise kasutamine
|
29. |
rõhutab, et piinamise ning julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise keelamine, nagu see on määratletud ÜRO piinamise vastase konventsiooni artiklis 1, on absoluutne ja eranditeta, olgu tegemist sõjaseisukorra või sõjaohuga, sisepoliitika ebastabiilsuse või mis tahes muu eriolukorraga; tuletab meelde, et isolatsioonis vahi all hoidmise, inimröövide või erakorraliste üleandmiste juhtumid kujutavad endast põhiõiguste rikkumist rahvusvahelise õiguse, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 3 ja 5 kohaselt, eriti seetõttu, et nimetatud teod on piinamise või ebainimliku ja alandava kohtlemisega samatähenduslikud; |
|
30. |
tuletab meelde, et piinamise või julma, ebainimliku ja alandava kohtlemisega välja pressitud ülestunnistusi ei või mitte mingil juhul pidada väärtuslikeks tõenditeks, nagu see on sätestatud ÜRO piinamise vastases konventsioonis, ega mis tahes muul viisil kasutada; kordab üldlevinud skeptilist suhtumist piinamise abil saadud ülestunnistuste usaldusväärsusesse ja selle panusesse terrorismi ärahoidmisele ja ohjeldamisele, nagu andis selle kohta ühe ärakuulamise ajal ajutise komisjoni ees tunnistust muuhulgas endine Briti suursaadik Usbekistanis Craig Murray; |
|
31. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning läbirääkija- ja kandidaatriigid järgiksid rangelt ÜRO piinamise vastase konventsiooni artiklit 3 ja eelkõige mittetagasisaatmise põhimõtet, mille kohaselt „mitte ükski osavõttev riik ei tohi mitte ühtki isikut teise riiki välja või tagasi saata („refouler”) ega teda teisele riigile välja anda, kui on tõsine alus arvata, et seal võib teda ähvardada piinamine”; kutsub samuti Ameerika Ühendriike uuesti läbi vaatama kõnesoleva konventsiooni artiklis 3 sõnastatud mittetagasisaatmise põhimõtte omapoolse tõlgenduse; |
|
32. |
kutsub liikmesriike mitte toetuma diplomaatilistele tagatistele piinamise vastu, nagu seda on soovitanud Manfred Nowak; |
|
33. |
kutsub nõukogu võtma vastu ühise seisukoha kolmandate riikide diplomaatiliste tagatiste liikmesriikide poolt kasutamise suhtes, kui on piisavalt alust uskuda, et isikuid ähvardab piinamine või väärkohtlemine; |
Euroopa õhuruumi ja Euroopa lennuväljade kasutamine LKA poolt
|
34. |
on veendunud, et Chicago konventsiooni rikuti paljude lendude puhul, mida sooritasid LKA poolt omandatud või renditud õhusõidukid, kasutades liikmesriikide ning läbirääkijariikide ja kandidaatriikide õhuruumi ja lennuvälju, eirates kohustust hankida nimetatud konventsiooni artikliga 3 ette nähtud luba riiklike lendude jaoks; |
|
35. |
taunib asjaolu, et ükski liikmesriik, läbirääkijariik ega kandidaatriik ei ole võtnud vastu korda eesmärgiga kontrollida, kas tsiviillennukeid ei kasutata otstarbel, mis ei sobi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste standarditega; |
|
36. |
peab täiesti ebapiisavaks Euroopa õigusakte, mis käsitlevad ühtset Euroopa taevast, siseriiklike õhuruumide kasutamist, kontrolli ja haldamist ning liikmesriikide lennuväljade kasutamist ja Euroopa veoettevõtjaid; rõhutab vajadust kehtestada uued siseriiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised normid; kutsub komisjoni viivitamatult parandama õigusakte, esitades direktiivi, mille eesmärk on mittekaubandusliku tsiviillennunduse järelevalvet käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine; |
|
37. |
palub komisjonil esitada liikmesriikidele soovitused, et parandada norme, mis käsitlevad ELi lennujaamu ja õhuruumi kasutavate eratellimuslendudega seotud tegevuse järelevalvet; |
|
38. |
peab vajalikuks valgustada 22. jaanuaril 2003. aastal Ateenas sõlmitud uut atlandiülest kava käsitleva kokkuleppe tegelikku olemust, milles käsitletakse Euroopa transiidiasutuste kasutamise suurendamist, et toetada kriminaalsete/vastuvõetamatute välismaalaste tagastamist; |
|
39. |
peab vajalikuks teha kindlaks, kuidas USA salateenistused on tegelikult kasutanud õhuruumi, tsiviil- ja sõjaväelennujaamu ning NATO ja USA baase; |
|
40. |
peab vajalikuks tuvastada, kas on mis tahes tõendeid kinnitamaks, et mõnedes Euroopa riikides on tegutsenud salavanglad, nagu on väidetud mitmetes ajakirjanike ja autoriteetsete valitsusväliste organisatsioonide poolt läbi viidud uurimistes; |
Ajutise komisjoni ametlike delegatsioonide senised visiidid
|
41. |
on seisukohal, et kaks ametlikku delegatsiooni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ja USAsse on olnud olulise teabe allikaks ajutise komisjoni töö jaoks ning muutnud võimalikuks nii poliitiliste ametivõimude versiooni sündmuste kohta kui ka kodanikuühiskonna seisukoha vahetu väljaselgitamise; |
|
42. |
mõistab hukka asjaolu, et Saksamaa kodanikku Khalid El-Masrit hoiti illegaalselt Afganistanis enam kui neli kuud 2004. aastal; taunib endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõimude soovimatust kinnitada, et El-Masri oli Skopjes ja et tõenäoliselt hoidsid teda seal enne tema väljasaatmist Afganistani LKA agendid; |
|
43. |
avaldab kahetsust USA valitsuse piinamise vastase konventsiooni ning eriti mis tahes väljasaatmiste keelamise väga piirava tõlgenduse üle, mis võib välja viia antud vangide piinamiseni või julma, ebainimliku või alandava kohtlemiseni; |
Ajutise komisjoni edasine töö
|
44. |
märgib vajadust jätkata ajutise komisjoni tööd ja hinnata põhjalikumalt vaatlusaluseid sündmusi, et kontrollida ühe või mitme liikmesriigi poolse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 rikkumise esinemist; rõhutab ka, et uurimist tuleb laiendada sündmustele ja riikidele, mida ei ole käesolevas resolutsioonis selgesõnaliselt mainitud; |
|
45. |
otsustab seetõttu, et ajutine komisjon jätkab tööd 12-kuulise ametiaja järelejäänud perioodil, ilma et see piiraks kodukorra artikli 175 kohaldamist, milles käsitletakse ametiaja pikendamise võimalust; |
|
46. |
on seisukohal, et ettevalmistavat õigusloomealast tegevust Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik, et tagada piisav õiguskaitse isikutele, kes kuuluvad liikmesriikide pädevusse, ja tagada luureteenistuste tõhus parlamentaarne kontroll nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil; selleks peab vajalikuks luua Euroopa Liidu põhiõiguste amet ja panna see toimima; |
|
47. |
avaldab kahetsust selgete erinevuste pärast lähenemisviisis, mis on tekkinud siiani Ameerika ja Euroopa õigusmudelite vahel seoses teemadega, mis kuuluvad ajutise komisjoni pädevusse; tunnistab samas, et rahvusvaheline terrorism on üks peamisi ohte ELi ning kogu rahvusvahelise üldsuse julgeolekule ja stabiilsusele ning selle ohuga on võimalik võidelda üksnes õiguspäraste vahenditega ja tihedas koostöös USAga, juhib tähelepanu tungivale vajadusele selgelt keelustada erakorralised üleandmised rahvusvahelises õiguses ning võtta vastu Euroopa institutsioonide sellekohane ühine seisukoht ning arutada küsimust asjaomaste kolmandate riikidega; |
|
48. |
on seisukohal, et ajutine komisjon peab oma töö lõpetamisel vastu võtma soovitused, eelkõige:
|
|
49. |
palub juhatusel võtta kõiki vajalikke meetmeid, et võimaldada ajutisel komisjonil, arvestades tema ülesannete väga spetsiifilist laadi, täielikult kasutada talle antud volitusi, tehes komisjonile kuni töö lõpetamiseni Euroopa Parlamendi sise-eeskirjadest asjakohaseid erandeid, eelkõige selliseid, mis on seotud:
|
|
50. |
väljendab heameelt Euroopa Nõukogu ning eelkõige õigus- ja inimõiguste komisjoni raportööri tehtud töö ning Euroopa Nõukogu ja ajutise komisjoni vahelise koostöö üle; |
|
51. |
kutsub nõukogu ja kõiki selle liikmeid ja eelkõige eesistujariiki toetama täielikult ja tingimusteta ajutise komisjoni tööd kooskõlas aluslepingutes ja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikas määratletud lojaalse koostöö põhimõttega; |
|
52. |
palub liikmesriikidel võtta rangema seisukoha Guantánamo lahe kinnipidamiskeskuse sulgemise kohta ning etendada aktiivset rolli lahenduste leidmisel kinnipeetute jaoks, kelle suhtes ei algatata kohtumenetlust ja kes ei saa tagasi pöörduda päritoluriiki või elukohariiki, kuna nad on jäänud ilma kodakondsusest või seisavad silmitsi piinamise või muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemisega; |
|
53. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidele Euroopa kodanikele ja kõikidele nendele, kes on elanud ELis ja keda praegu peetakse kinni Guantánamos, vajaliku toetuse ja abi, eelkõige õigusabi; |
|
54. |
julgustab Euroopa Nõukogu piinamise vältimise komisjoni töötama selle nimel, et tagada, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik täidab oma kohustust (13) teavitada piinamise vältimise komisjoni mis tahes kinnipidamisasutusest nende territooriumil ning võimaldades juurdepääsu nimetatud asutustele; |
|
55. |
julgustab komisjoni toetama ajutise komisjoni kõiki algatusi, mida see kavatseb ette võtta; |
|
56. |
juhib tähelepanu liikmesriikide, läbirääkijariikide, kandidaatriikide ja assotsieerunud riikide, eriti sama küsimusega tegelevate riikide parlamentidega täielikus koostöös töötamise olulisele tähtsusele; |
*
* *
|
57. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja läbirääkijariikide, kandidaatriikide ja assotsieerunud riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule ja Ameerika Ühendriikide valitsusele ning kongressi mõlemale kojale. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0529.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0012.
(3) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(4) Parlamendi ombudsman, „A review of the enforcement by the Security Police of a Government decision to expel two Egyptian citizens”, viitenumber 2169-2004 (22. mai 2005).
(5) Rootsi parlament, „The Swedish Government's handling of matters relating to expulsion to Egypt”, Scrutiny report 2005/06-KU2
http://www.riksdagen.se/templates/R_PageExtended_7639.aspx.
(6) Piinamise vastase komitee otsus, teatis nr 233/2003, hr Ahmed Hussein Kamil Agiza/Rootsi (20. mai 2005),
http://www.unhchr.ch/tbs/doc.nsf/MasterFrameView/3ef42bcd48fe9d9bc1257020005533ca?Opendocument.
(7) Milano kohus, Sezione Giudice per le indagini preliminari, viitenumbrid 10838/05 R.G.N.R ja 1966/05 R.G.GIP.
(8) Peasekretäri aruanne oma volituste kasutamise kohta vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 52 seoses teadetega, et terrorismiaktide toimepanekus kahtlustatavaid isikuid võidi vahistada ja kinni pidada või neilt vabaduse võttes edasi toimetada teiste riikide asjaomaste agentuuride poolt või nende õhutusel,
https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=SG/Inf%282006%295&Sector=secPrivateOffice&Language=lanEnglish&Ver=original&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75.
(9) http://www.coe.int/T/E/Com/Files/Events/2006-cia/annexes.asp.
(10) Euroopa Nõukogu peasekretäri Terry Davise märkmed pressikonverentsiks, kolmapäev, 12.aprill 2006,
http://www.coe.int/T/E/Com/Files/PA-Sessions/April-2006/20060412_Speaking-notes_sg.asp.
(11) http://www.venice.coe.int/docs/2006/CDL-AD%282006%29009-e.asp#_Toc130704767.
(12) Vaata Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandeid inimõiguste kohta: US Department of State country reports on human rights practices (2003).
(13) European Convention for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment, Ref.: CPT/Inf/C (2002) 1 [EN] (Part 1) - Strasbourg, 26.XI.1987, Art. 8.
P6_TA(2006)0317
Pangaülekannete andmete jälgimine SWIFT-süsteemist USA salateenistuste poolt
Euroopa Parlamendi resolutsioon pangaülekannete andmete jälgimise kohta SWIFT-süsteemist USA salateenistuste poolt
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artiklit 8; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7 ja 8; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 286; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (KOM(2005)0343); |
|
— |
võttes arvesse ühenduse Privacy International esitatud kaebust 33 riigi andmekaitse ja eraelu puutumatuse reguleerijatele, milles väidetakse, et SWIFT-ülekannete tegemisel ei ole järgitud andmekaitseseaduse kohast õiguslikku menetlust ja andmeid on avalikustatud ilma igasuguse õigusliku aluse või loata; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, |
|
A. |
arvestades, et hiljuti paljastas Euroopa ja USA meedia USA valitsuse loodud terrorismi rahastamise jälgimise programmi (Terrorist Finance Tracking Program), mis on võimaldanud USA võimudel tutvuda kõikide finantsandmetega, mille on kogunud SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications), Belgias tegutsev rahandussektori omanduses oleva ühistu, millesse kuulub 8000 kommertspanka ja -asutust 200 riigis, sealhulgas arvukalt keskpanku; |
|
B. |
arvestades, et SWIFTi salvestatud andmed, millele USA võimudel on olnud juurdepääs puudutavad sadu tuhandeid ELi kodanikke, sest Euroopa pangad kasutavad ülemaailmsete pankadevaheliste ülekannete tegemisel SWIFTi teavitamissüsteeme, ja arvestades, et SWIFT-süsteemis tehakse iga päev miljoneid ülekandeid ja pangatehinguid; |
|
C. |
arvestades, et igasuguse ELi territooriumil kogutud andmete üleandmisele, mida kavatsetakse kasutada väljaspool ELi territooriumi, tuleks teha vähemalt direktiivi 95/46/EÜ kohast andmekaitse piisavuse hinnang; |
|
D. |
arvestades, et SWIFTi hallatavatele andmetele juurdepääs võimaldab avastada mitte üksnes ebaseadusliku tegevusega seotud ülekanded, vaid ka andmeid üksikisikute ja asjaomaste riikide majandustegevuse kohta, ja see võib anda tõuke ulatusliku majandus- ja tööstusspionaaži tekkeks, |
|
1. |
tuletab meelde oma pühendumust võidelda terrorismi vastu ja usub, et tuleb leida õige tasakaal turvalisusmeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel; väljendab tõsist muret asjaolu üle, et tekitatakse õhkkond, mis halvendab andmekaitse ja eraelu puutumatuse austamist; |
|
2. |
rõhutab, et Euroopa Liit põhineb õigusriigi põhimõttel ja kõik isikuandmete üleandmised kolmandatele riikidele peavad toimuma andmekaitse õigusaktide kohaselt nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, mille kohaselt peab igaks ülekandeks kohtult loa saama ja iga erand sellest põhimõttest peab olema proportsionaalne ning põhinema õigusaktil või rahvusvahelisel kokkuleppel; |
|
3. |
usub, et liikmesriigid võivad riigi julgeoleku, avaliku korra ja julgeoleku huvides andmete loovutamist ja kommertsandmete edasisaatmist keelavast põhimõttest teha erandi ainult juhul, kui nad kohaldavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, tegutsedes ühenduse õiguse raames ja võttes arvesse direktiivi 95/46/EÜ artiklit 13, mis on eraõigusliku isikuandmete kogumise ainuke õiguslik alus, ja sellega nõrgendada andmekaitse taset ainult siis, kui see on vajalik, proportsionaalne ja demokraatliku ühiskonna normide kohane; |
|
4. |
toob esile eespool nimetatud ettepaneku, mis võib kaasa aidata sellise teabe üleandmise õigusraamistiku loomisele; kahetseb, et vastupidiselt ühenduse institutsioonide lojaalse ja pideva koostöö põhimõttele ei ole Euroopa Parlamenti teiste institutsioonidega, eelkõige Euroopa Keskpangaga peetavate läbirääkimiste ja kolmepoolsete kohtumiste ajal teavitatud SWIFT ülekannete olemasolust; |
|
5. |
nõuab, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Keskpank selgitaksid täielikult, millises ulatuses nad olid teadlikud SWIFTi ja USA valitsuse vahelisest salajasest kokkuleppest; |
|
6. |
nõuab sellega seoses, et selgitatakse Euroopa Keskpanga osa ja tegevust, ja palub Euroopa andmekaitseinspektoril kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 kontrollida nii kiiresti kui võimalik, kas Euroopa keskpank oli kohustatud reageerima võimalikule andmekaitse rikkumisele, millest nad olid teadlikud; |
|
7. |
tuletab meelde, et Euroopa Keskpank peab tagama, et keskpangad kasutavad SWIFTi ainult õigusliku raamistiku piires; |
|
8. |
nõuab, et liikmesriigid kontrollivad ja tagavad, et riigi tasandil ei ole õiguslikku vaakumit ja ühenduse andmekaitsega seotud õigusaktid kohalduksid ka keskpankade suhtes; palub liikmesriikidel saata selle kontrollimise tulemused komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile; |
|
9. |
nõuab, et nõukogu viivitamatult vaataks läbi ja võtaks vastu ettepaneku võtta vastu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (KOM(2005)0475), et tagada Euroopa kodanikele ühtne ja kõrgetasemeline andmekaitse kogu liidu territooriumil; |
|
10. |
pöörab nõukogu tähelepanu eelkõige 14. juunil 2006. vastu võetud Euroopa Parlamendi seisukohale (3) eespool nimetatud ettepaneku kohta võtta vastu raamotsus, eelkõige muudatusettepanekutele 26 ja 58, mille eesmärk on reguleerida avalikes huvides eraõiguslikele pooltele üleantud andmete töötlust; |
|
11. |
kordab, et on sügavalt nördinud nõukogu soovimatuse üle lahendada praegune õiguslik olukord, kus põhiõiguste kaitseks kohaldatakse kas esimese või kolmanda samba alusel kahte erinevat menetluslikku raamistikku; kordab seetõttu oma nõudmist nimetatud duaalne raamistik tühistada, võttes kasutusele Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 ettenähtud üleminekuklausli; |
|
12. |
nõuab, et komisjon viiks läbi kõikide ELi terrorismivastaste õigusaktide hindamise nende tõhususe, vajaduse, proportsionaalsuse ja põhiõiguste austamise seisukohast; palub komisjonil ja nõukogul tungivalt kaaluda, milliseid meetmeid tuleks võtta, et niisuguseid tõsiseid puutumatuse rikkumisi tulevikus vältida; |
|
13. |
suhtub väga taunivalt kõikidesse salaoperatsioonidesse ELi territooriumil, mis kahjustavad ELi kodanike eraelu puutumatust; on sügavalt mures selle üle, et niisugused operatsioonid toimuvad Euroopa kodanikke ja nende parlamentaarseid esindusi teavitamata; palub tungivalt Ameerika Ühendriikidel ja tema luure- ja julgeolekuteenistustel tegutseda heas koostöövaimus ja teavitada oma liitlasi kõikidest julgeolekuoperatsioonidest, mida nad kavatsevad teostada ELi territooriumil; |
|
14. |
palub kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil koos majandus- ja rahanduskomisjoniga korraldada nii kiiresti kui võimalik Euroopa Keskpanga, komisjoni, nõukogu, Euroopa andmekaitseinspektori ning muude asjaga seotud eraõiguslike ja avalike poolte ühine kuulamine, et selgitada, millist teavet võis neil olla; |
|
15. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide ja läbirääkijariikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja kongressi kahele kojale. |
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0258.
P6_TA(2006)0318
Sisserändajate integreerimine Euroopa Liidus
Euroopa Parlamendi resolutsioon strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus (2006/2056(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatist pealkirjaga „Ühine integratsioonikava — raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus” (KOM(2005)0389); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, millega antakse ühendusele volitused ja kohustused sisserände ja varjupaiga valdkonnas, ja eelkõige selle artikli 63 punkti 3 alapunkti a; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.-16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungi, 14.-15. detsembri 2001. aasta Laekeni istungi, 21.-22. juuni 2002. aasta Sevilla istungi ja 19.-20. juuni 2003. aasta Thessaloniki istungi eesistujariigi järeldusi, milles rõhutati koostöö ja teabevahetuse arendamise olulisust äsja asutatud riiklike integratsiooni kontaktpunktide rühma raames, et eelkõige tugevdada vastava poliitika kooskõlastamist riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil; |
|
— |
võttes arvesse Haagi programmi, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 4. novembril 2004 ja milles kehtestati ajavahemikul 2005-2010 vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonnas rakendatavad eesmärgid; |
|
— |
võttes arvesse Groningenis 9. novembril 2004. aastal toimunud ministrite mitteametlikku konverentsi, kus esimest korda kohtusid integratsioonipoliitika eest vastutavad ministrid; |
|
— |
võttes arvesse 19. novembril 2004. aastal Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud Euroopa Liidu sisserändajate integratsioonipoliitika ühiseid aluspõhimõtteid (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning eriti selle artikleid 18, 20, 21 ja 22; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste ja justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0190/2006), |
|
A. |
arvestades, et sisserändajate integreerimine on probleem, millega EL on varemgi tegelenud; arvestades, et veerand sajandit tagasi oli enamik ELi sisserändajaid lõunaeurooplased; arvestades, et praegu on Lõuna-Euroopa Euroopa Liidu kiiresti arenev osa ja tema kodanikke ei peeta enam sisserändajaiks, ehkki tol ajal pidasid paljud neid võõraiks ja „integreerimatuiks”; arvestades, et nende päritoluriikide ühinemine Euroopa Liiduga tugevdas ELi tervikuna; arvestades, et samamoodi on uute liikmesriikide kodanikud nüüd ELi täieõiguslikud liikmed; |
|
B. |
arvestades, et praegu seisab Euroopa Liit teistsuguse integratsiooniprobleemi ees, sest ta ei saa enam eeldada, et enamik sisserändajaid aja jooksul integreerub, kuna nende päritoluriik ühineb liiduga; |
|
C. |
arvestades, et sisserändajate arv on Euroopa Liidus hinnanguliselt 40 miljonit ning nende järeltulijate arv on sellest miljoneid suurem; arvestades, et selline järjest suurenev elanikkond on erakordselt mitmekesine, kuid samas seisavad need elanikud silmitsi sarnaste probleemidega: nende tööturul osalemise määr on tunduvalt alla keskmise ning nende edukus koolis on märgatavalt tagasihoidlikum; arvestades, et nad on poliitiliselt alaesindatud kõikidel valitsustasanditel, sealhulgas liikmesriikide poliitilistes parteides ja Euroopa institutsioonides; |
|
D. |
arvestades, et kuigi neid rohkem kui 40 miljonit sisserännanut on võimalik käsitada ELi 26. liikmesriigina (ja rahvaarvult 5. liikmesriigina) ning et ELi mure ja jõupingutused selle elanikkonna integreerimisel peaksid olema samaväärsed ELi kohustusega integreerida läbirääkijariigid, on Euroopa Liit panustanud väga vähe vahendeid selle integratsiooniprobleemi ületamisele, mille lahendamise ebaõnnestumine võib tuua Euroopa Liidule sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kahju; arvestades, et vajalik ei ole mitte ainult pikaajaliste rahaliste vahendite eraldamine uude Euroopa fondi kolmandate riikide kodanike integreerimiseks (KOM(2005)0123), vaid tuleb ka tagada, et komisjoni asjaomased peadirektoraadid eraldaksid osa oma vahenditest ELi integratsioonipoliitikale; |
|
E. |
arvestades, et Euroopa Liidu integratsioonipanust on pikka aega piiranud laialt levinud arusaam, et integratsioon on lokaalne; arvestades, et tegelikult on integratsioon oma mõjult ka globaalne, eriti siis, kui integratsioon ei toimi, sest kui ühel liikmesriigil ei õnnestu edukalt rakendada integratsioonipoliitikat, võib see kaasa tuua negatiivseid tagajärgi kogu Euroopa Liidule, näiteks:
|
|
F. |
arvestades, et integreerimise edukus tugevdab Euroopa Liidu majandust globaalse konkurentsi tingimustes; arvestades, et „ajude äravoolu” vältimist silmas pidades meelitab Euroopa Liit ligi liidu jaoks vajalikke töötajaid ja ettevõtjaid ning teadlasi ja tudengeid, kes on aluseks liidu uuendussuutlikkusele; arvestades, et ELi linnad on turvalisemad ja kogukonnad tugevamad, kui kohaldatakse sihipärast, järjepidevat ja piisavalt rahastatud integratsioonipoliitikat; arvestades, et ksenofoobia tendentsid kahanevad ning kõigi inimeste põhiõiguste austamine muutub tugevamaks; arvestades, et Euroopa positsioon maailmas paraneb; |
|
G. |
arvestades, et kohalikel, piirkondlikel ja siseriiklikel asutustel on oluline roll ning et nende kohustustel, sealhulgas linnastumise, eluaseme ja hariduse valdkondades, on otsesed tagajärjed integratsiooniprotsessile; ergutab oma ametiasutusi suurendama nende osalemist üleeuroopalises arutelus; rõhutab Euroopa Liidu olulist toetust nimetatud tasanditel käivitatud algatustele ühenduse struktuurifondide kaudu; |
|
H. |
arvestades, et ei ole olemas ühte kindlat lahendust edukaks integreerimiseks Euroopa Liidus; arvestades, et kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustel (eriti linnakeskustes, kuhu on koondunud enamik sisserändajaid) peaksid olema võimalused ja rahalised vahendid selleks, et määrata kindlaks ja viia ellu täpsed integratsioonimeetmed, ning et liikmesriigid ja liit tervikuna peaksid innukalt välja töötama integratsioonistrateegiaid ning kontrollima nende integratsioonimeetmete tõhusust ja tulemusi aktiivsemalt ja tulemuslikumalt, tagades seeläbi selliste integratsioonistrateegiate rakendamise, mille tulemused edendavad liidu ühiseid huve, ning et selleks peab komisjon teostama kavandatavad uuringud osaluse ja integratsiooni taseme kaardistamiseks kogu Euroopa Liidus; |
|
I. |
arvestades, et integratsioon on kahepoolne protsess, mis ühelt poolt eeldab sisserändajate edukaks vastuvõtvasse ühiskonda integreerimiseks nende enda tahet ja vastutust ning teiselt poolt eeldab ELi kodanike tahet aktsepteerida ja kaasata sisserändajaid, ning mis seisneb integreeritud meetmetes nii selleks, et mõjutada sisserändajate ja neid vastuvõtvate ühiskondade käitumist kõikidel asjassepuutuvatel tasanditel, kui ka selleks, et mobiliseerida poliitika rakendamiseks mõlema poole ressursid; kõnealune kahepoolne protsess tähendab õigustest ja kohustustest koosnevat vastastikust kohustust vastuvõtvate ühiskondade ja sisserändajate jaoks; |
|
J. |
arvestades, et ELi meetmeid selles valdkonnas suunavad prioriteedid peaksid hõlmama järgmisi aspekte:
märkides, et ELi institutsioonid peaksid tagama, et nende heatahtlikud algatused ei muutuks sümboolseks poliitikaks, millel puudub lisandväärtus; |
|
K. |
arvestades, et integreerimise võtmeküsimusteks on põhiõiguste edendamine, võrdsed võimalused kõigile ja diskrimineerimise kaotamine; arvestades, et ettepanek nimetada 2007. aasta Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile” ja 2008. aasta kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks on nende eesmärkide saavutamisel olulised teadlikkust tõstvad algatused; |
|
L. |
arvestades, et ELi eduka integratsioonipoliitika ja Euroopa Liidu püüdluse vahel töötada välja seadusliku sisserände poliitika ja rändepoliitika on selge seos; arvestades, et esimese praktilise sammuna tuleks tõhustada sisserändajate vastuvõtmise eest vastutavate ja sisserändajate integratsiooni eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastamist; |
|
1. |
nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kõigi olemasolevate integratsiooni käsitlevate direktiivide, nimelt nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (2), nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (3), nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (4) ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (5), tõhusa rakendamise; arvestades, et paljud liikmesriigid on nende direktiivide tõhusa rakendamisega maha jäänud ning on oluline, et komisjon kontrolliks rangemalt nii integratsiooniga seotud direktiivide ülevõtmist kui ka nende haldustavade tõhusust, mida kasutatakse asjaomaste õigusaktide rakendamiseks sisserändajate igapäevaelus; |
|
2. |
tervitab komisjoni ettepanekut asutada aastateks 2007-2013 eelnimetatud Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks ning nõuab tungivalt, et nimetatud fondi kasutades järgitakse alljärgnevat kuut konkreetset põhimõtet:
|
|
3. |
tervitab ülalnimetatud komisjoni teatises sisalduvat viidet ühistele aluspõhimõtetele; on kindlalt veendunud, et ühised aluspõhimõtted kujutavad endast kindlat soovituste kogumit, mis peaks olema ELi integratsioonipoliitika aluseks; avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei ole ühiseid aluspõhimõtteid alates nende vastuvõtmisest 2004. aastal sisuliselt järginud; palub Soomel kui eesistujariigil tuua ühised aluspõhimõtted ning eelkõige need põhimõtted, mis puudutavad tööhõivet (nr 3), suhtlemist (nr 7) ja osalemist (nr 9), tagasi päevakorra keskmesse; |
|
4. |
tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle edendada iga-aastast integratsioonifoorumit, et hõlbustada parimate tavade vahetust eelkõige nendes poliitikavaldkondades, kus ELi osatähtsus on piiratud, kuid milles mõned liikmesriigid rakendavad poliitikat, mis võib teistele eeskujuks olla; on seisukohal, et integratsioonifoorumis peaksid osalema kõikide integratsiooniga tegelevate asutuste esindajad — nii kohalikest, piirkondlikest, riiklikest kui ka ELi asutustest — ning ka sisserändajad ise; |
|
5. |
kutsub komisjoni üles selgitama, laiendama ja kooskõlastama peadirektoraatide integratsioonialaseid kohustusi, taaselustama peadirektoraatidevahelise integratsioonitöörühma ja seda toetama ning määratlema erinevate peadirektoraatide täpsed integratsioonialased kohustused; nõuab ka meetmete võtmist selleks, et muuta uus Euroopa Integratsioonifond ja Euroopa Sotsiaalfond teineteist täiendavaks; |
|
6. |
tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnistab vajadust liikmesriikide integratsioonipoliitika ja sisserändajate osalustaseme uurimise ja kaardistamise järele; on seisukohal, et see teave on eelduseks kõigile ELi poliitikavaldkondadele, mis on suunatud parema integratsiooni edendamisele ELis, ning et sellistest kaardistamistoimingutest kasu saamiseks tuleb selgitada ELi integratsioonialase arutelu ulatust, arvestades, et ainuüksi sõna „integratsioon” võib tõlgendada mitmeti; |
|
7. |
kutsub komisjoni üles looma alalist kontaktrühma sisserändajate esindajatest, ekspertidest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja teistest, kes nõustaksid komisjoni kõikides integratsiooniga seotud poliitikavaldkondades; |
|
8. |
kutsub komisjoni üles eriti rõhutama sisserände ja mitmekesisuse edendamist ELis ning integratsiooni pidevat süvalaiendamist komisjoni kommunikatsioonistrateegia ja algatuste kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et parandada arusaamist sisserändest ning sisserändajate majanduslikust ja sotsiaalsest panusest ühiskonnas; |
|
9. |
kutsub komisjoni üles looma liikmesriikide integratsiooniprogrammide hindamiseks ranged seiremehhanismid, kasutades selleks muu hulgas sõltumatuid eksperte, ning võtma kasutusele täpse ja praktilise kaks korda aastas avaldatava rände- ja integratsiooniaruande, mis:
|
|
10. |
ergutab komisjoni pidama vajaduse korral Euroopa abi ja arengupoliitika määratlemisel ja rakendamisel sisserändajate koduriikides nõu sisserändajate kogukondadega; |
|
11. |
palub komisjonil mitmekordistada uurimis- ja analüüsimisalgatusi, mille eesmärk on mõista, mis on integratsiooni osas efektiivne, ning ambitsioonikalt laiendada tõhusaid meetmeid parimate tavade levitamiseks koostöös liikmesriikide ja kohalike ametiasutustega, mitte üksnes välja pakutud kodulehekülje, vaid ka teiste võimalikult paljude mõistlike vahendite kaudu; |
|
12. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama komisjoni delegatsioonide ja konsulaarametite laialdasi võimalusi kogu maailmas, et aidata potentsiaalsetel sisserändajatel integreeruda, tutvustades neile ELi ja liikmesriigi kultuuri, ajalugu, keelt ning kodanike õigusi ja kohustusi; |
|
13. |
rõhutab, kui oluline on see, et Euroopa institutsioonide töötajate ja liikmesriikide riiklike haldusorganite ülesehitus peegeldaks Euroopa Liidu ja liikmesriikide elanikkonna koosseisu; |
|
14. |
nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele nn passerelle'i sätet, et anda Euroopa Parlamendile kaasotsustamisvolitus integratsiooni ja seadusliku rände küsimustes ning võimaldada kvalifitseeritud häälteenamuse alusel hääletamist nõukogus; peab oluliseks, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks integratsioonipoliitika valdkonnas kaasotsustamisvolitus, arvestades, et nad esindavad ELi poliitilist arvamust ning peaksid seega esindama nii sisserändajate kui ka kodanike arvamusi ning jagama vastutust integratsioonipoliitika kujundamise eest ELi õigusloomega seotud protsessis; |
|
15. |
nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks alaliseks integratsiooniküsimustega tegelevate ministrite aastakoosoleku, mis algatati 2004. aasta novembris Groningenis Hollandi nõukogu eesistujariigiks olemise ajal; |
|
16. |
palub liikmesriike Euroopa Põhiõiguste Ameti küsimuse lõplikul kaalumisel võtta tõsiselt arvesse ameti rolli usalduse ja heade suhete edendamisel naaberaladel ning arendada kõnealust rolli orgaaniliselt ametile ettenähtud järjestikuste aastaprogrammide kaudu; |
|
17. |
nõuab tungivalt, et nõukogu kaaluks uuesti komisjoni ettepanekut kohaldada integratsioonipoliitika suhtes avatud koordineerimismeetodit; seoses sellega nõuab Euroopa Parlamendi kaasamist kogu menetlusse; |
|
18. |
nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks üldise ja tulevikku suunatud raamdirektiivi seadusliku rände kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse integreerimise vajadust; |
|
19. |
ergutab liikmesriike määrama ühele valitsusministrile kohustuse jälgida sisserändajate integratsioonipoliitikat, tagama poliitikavaldkondade süvalaiendamise kõikide valitsustasandite ametiasutustes ja kaaluma integratsiooni ülemkomissari või integratsiooni ombudsmani ametissemääramist igas liikmesriigis selleks, et kooskõlastada poliitika rakendamist, levitada teavet sisserändajatele, vaadata läbi nende kaebusi ja võtta meetmeid probleemide lahendamiseks; |
|
20. |
kutsub kõiki liikmesriike üles kontrollima kõikidel tasanditel valitsusasutusi, mis omavad või peaksid omama sisserändajate integratsiooniga seotud kohustusi; |
|
21. |
kutsub komisjoni üles uurima võimalust kaasata kolmandate riikide kodanike integreerimise valdkond Põhiõiguste Ameti edaspidistesse mitmeaastastesse programmidesse; |
|
22. |
kutsub liikmesriike üles ergutama sisserändajate osalemist poliitikas ning mõistma hukka nende poliitilise ja sotsiaalse isoleerimise; kutsub komisjoni selles suhtes üles õiguslikult läbi vaatama Euroopa kodakondsust käsitlevad kehtivad sätted erinevates liikmesriikides ning liikmesriikide praegused tavad, mis puudutavad pikka aega riigis elanud sisserändajate õigust hääletada kohalikel ja munitsipaalorganite valimistel; |
|
23. |
kutsub liikmesriike üles looma läbipaistva, inimliku, kiire ja mõistliku menetluse pikaajalise elaniku staatuse andmiseks, perekondade taasühinemiseks ning selleks, et naturaliseerida pikaajalistest elanikest sisserändajad ja nende lapsed, võttes eriti arvesse asjaolu, et paljud neist lastest on sündinud liikmesriigi territooriumil; |
|
24. |
juhib liikmesriikide tähelepanu nende naiste sõltuvale õiguslikule staatusele, kes ühinevad oma abikaasadega perekonna taasühinemisel, ning kutsub liikmesriike üles oma õigusakte läbi vaatama, et tagada abikaasadele ja lastele esimesel võimalusel individuaalse staatuse ja tööloa andmine sõltumatult õigusliku staatuse põhiomanikust, et täielikult garanteerida ja kaitsta nende õigusi ning hõlbustada nende sotsiaalset integratsiooni; |
|
25. |
julgustab poliitilisi parteisid, ametiühinguid ja kodanikuühiskonda tervikuna kaasama sisserändajaid täieõiguslike liikmetena oma asjakohaste struktuuride kõikidel tasanditel; |
|
26. |
toetab teatavate liikmesriikide rakendatavaid integratsiooniprogramme, mis näevad ette vastastike kohustuste võtmise vastuvõtvate riikide ja sisserändajate poolt; loodab, et sel viisil saab tõsta sisserändajate teadlikkust Euroopa Liidu põhiväärtustest ja võimaldada neil samal ajal omandada põhiteadmisi vastuvõtva ühiskonna toimimise kohta; rõhutab, et oluline on julgustada vastuvõtva ühiskonna keele õppimist ja kodanikuõpetuse kursuste korraldamist; |
|
27. |
ergutab liikmesriike tugevdama diskrimineerimise ja rassismi vastaseid õigusakte ja jõustama olemasolevaid õigusakte ning kaaluma positiivselt diskrimineerivate õigusaktide kehtestamist sisserändajate jaoks kõigis asjakohastes valdkondades, võttes eeskujuks liikmesriike, kus positiivset diskrimineerimist on edukalt rakendatud; |
|
28. |
kutsub liikmesriike üles — et eelkõige vältida sisserännanud naiste võimalikku väärkohtlemist — tagama sisserännanuile kergesti kättesaadav teave vastuvõtva riigi soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide ning nendest tulenevate õiguste ja kaitse kohta, hõlmates ka kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid ja haldusabinõusid; |
|
29. |
kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles ergutama sisserändajate ja neid vastuvõtva ühiskonna vahelist suhtlemist, edendades muu hulgas ühiseid foorumeid, kultuuridevahelist dialoogi, seminare, näitusi ning kultuuri- ja sporditegevust; nõuab lisaks sellele uute struktuuride loomist või olemasolevate struktuuride toetamist, mis võimaldaksid sisserändajatel integreeruda vastuvõtvasse ühiskonda, et vältida uute sisserändajate ja juba ümber asunud, kuid integreerumisraskustega sisserändajate sotsiaalset tõrjutust; kutsub lisaks üles andma toetust sisserännanute organisatsioonidele nende territooriumidel ja sidemete tugevdamiseks sisserännanute päritolumaadega; |
|
30. |
ergutab liikmesriike sätestama pagulastele nende vastuvõtuetapil integratsiooniga seotud meetmed, nagu keelekursused ja vabatahtlik töö, võttes arvesse asjaolu, et pagulaste integratsiooniprotsess algab vastuvõtuetapis; |
|
31. |
rõhutab Euroopa kodakondsuse jaoks üldise raamistiku väljatöötamise olulisust koostöös Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga; |
|
32. |
rõhutab, et oluline on sisse seada iga-aastased integratsiooniteemalised arutelud, millel osaleksid Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja kodanikuühiskonna esindajad, eelkõige valitsusvälised organisatsioonid ja sisserändajate ühendused, et hinnata ELi integratsioonialaste jõupingutuste tulemuslikkust ning anda hinnang sisserändajate integratsiooni arengule liikmesriikide tasandil; |
|
33. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
(1) 19. novembri 2004. aasta dokument 14615/04.
(2) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.
(3) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.
P6_TA(2006)0319
Areng ja ränne
Euroopa Parlamendi resolutsioon arengu ja rände kohta (2005/2244(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ränne ja areng: mõned konkreetsed suunised” (KOM(2005)0390); |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (KOM(2005)0391); |
|
— |
võttes arvesse järgmiseid komisjoni teatisi nõukogule ja Euroopa Parlamendile: „Prioriteetsed meetmed rändeprobleemide lahendamiseks: esimene tagasiside Hampton Courti kohtumisele” (KOM(2005)0621); „Arengumaade tervishoiu inimressursikriisi käsitlev ELi tegevusstrateegia” (KOM(2005)0642); „Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades” (KOM(2006)0026); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembril 2005. aastal Brüsseli kohtumise järelduste IV osa pealkirjaga „Ränne: üldine lähenemisviis”; |
|
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone A/RES/58/208, A/RES/59/241 ja A/RES/60/205, milles nähakse ette 2006. aastal toimuval 61. istungjärgul kõrgetasemelise dialoogi pidamine rahvusvahelise rände ja arengu kohta; |
|
— |
võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping) (1) ja mida muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 (2), eelkõige selle artiklit 13, milles käsitletakse rännet; |
|
— |
võttes arvesse 13. aprillil 2006. aastal varjupaiga-, rände- ja liikuvusküsimuste eest vastutavate AKV ministrite esimesel kohtumisel vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni varjupaiga-, rände- ja liikuvuse kohta ja deklaratsiooni rakendamise tegevuskava; |
|
— |
võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja sellega seotud protokolle; |
|
— |
võttes arvesse AKV-ELi ministrite nõukogu 13. aprilli 2005. aasta otsust nr 4/2005 üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservi kasutamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet „Ülemaailmne uurimus naiste rolli kohta arengus, 2004: naised ja rahvusvaheline ränne”, A/59/287/Add.1; |
|
— |
võttes arvesse Maailmapanga aruannet pealkirjaga „Globaalsed majandusväljavaated 2006: rahasaadetiste ja rände mõju majandusele” (4); |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise rände maailmakomisjoni 2005. aasta oktoobri aruannet „Ränne ühendatud maailmas: uus tegevusperspektiiv” (5); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 18, 19 ja 21; |
|
— |
võttes arvesse liikmesriikide poolt 2005. aastal võetud kohustusi, sealhulgas:
|
|
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust nr 151 võõrtöötajate kohta; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses pealkirjaga „Euroopa konsensus” (7), milles sätestatakse üldine raamistik ühenduse tegevuseks arengu valdkonnas; |
|
— |
võttes arvesse IV Euroopa Liidu — Ladina-Ameerika riikide tippkohtumisel 12. mail 2006. aastal vastu võetud Viini deklaratsiooni; |
|
— |
võttes arvesse 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta (8); 15. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta (9); 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (10); 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku ümberasumise vaheliste seoste ja ümberasujate lõimimise kohta (11); 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel (12); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2836/98 soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arengukoostöösse integreerimise kohta (13); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0210/2006), |
|
A. |
arvestades, et 175 miljonist ümberasujast (3 % maailma rahvastikust) elab 40 % arenguriikides; |
|
B. |
arvestades, et ränne ei kujuta endast uut nähtust, kuid selle ulatus globaliseerunud maailmas ja rahvusvaheliste osalejate suurenenud teadlikkus teeb sellest nüüdsest peale rahvusvahelise üldsuse jaoks tähtsa poliitilise küsimuse; |
|
C. |
arvestades, et alates 1980ndatest aastatest on sisseränne märkimisväärselt kasvanud, ilma et Euroopa Liidu tasandil oleks püütud sellele probleemile ühist ja selget lahendust leida; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Liit võtab sisserändajaid vastu peaaegu kõikidest arenguriikidest; arvestades, et suur hulk sisserändajatest on pärit Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast; arvestades, et on vähetõenäoline, et selle nähtuse ulatus lähiaastatel väheneb; |
|
E. |
arvestades, et rahvusvahelise üldsuse mobiliseerimine pole viinud ulatusliku ühistegevuseni; |
|
F. |
arvestades, et rändeküsimusega peab tegelema kogu rahvusvaheline üldsus globaalsel tasandil; arvestades, et Euroopa Liit pole siiani suutnud alustada asjaomast globaalset poliitilist tegevust ega varustanud ennast nimetatud probleemiga tegelemiseks sobivate vahenditega; |
|
G. |
arvestades, et ühise poliitika puudumine rändevoogude juhtimise vallas võimaldab liikmesriikidel võtta vastu ühepoolseid otsuseid, mis muudavad väga raskeks ühenduse ühtse seisukoha vastuvõtmise; |
|
H. |
arvestades, et sisserändega seotud tegevus peab põhinema võimalikult laiaulatuslikul konsensusel Euroopa Liidu sees; |
|
I. |
arvestades rahvusvahelist rännet ja arengut käsitlevat kõrgetasemelist dialoogi, mis leiab aset ÜRO Peaassamblee raames 14. ja 15. septembril 2006; |
|
J. |
arvestades, et Aafrika Liit on muutnud rändeküsimused Aafrika Liidu Komisjoni presidendi hr Alpha Oumar Konaré eestvedamisel üheks oma tegevuse kesksetest teemadest; |
|
K. |
arvestades, et rände eesmärkide ja sellest tulenevalt ka ümberasujate kategooriate mitmekesisuse tõttu on raske kujundada välja ühtset ja üldist poliitikat, mille abil muuta ränne üheks arenguhoovaks; |
|
L. |
arvestades, et peamised rändekolded maailmas on Aasia ja Ladina-Ameerika, kuid Aafrika paistab silma rändega seotud negatiivsete nähtuste ulatuse poolest; |
|
M. |
arvestades, et suuremas osas analüüsides uuritakse põhjapoolseid vastuvõtvaid riike, samas kui 60 % ümberasujatest ei lahku kunagi lõunapoolkeralt; |
|
N. |
arvestades Viini deklaratsioonis rõhutatud kohustust edendada globaalset dialoogi ja tõhustada rändeküsimustes tehtavat koostööd Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel; |
|
O. |
arvestades, et teineteisest sõltuvate rände-ja arenguprobleemi lahendamiseks ei piisa üksnes ametliku arenguabi suurendamisest, vaid samal ajal tuleb arendada uuenduslikke erivahendeid, mille abil tunnustada ja edendada ümberasujate panust vaesuse kaotamiseks ja arengu tagamiseks peetavas võitluses; |
|
P. |
arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb lahenduse otsimine kõnealusele probleemile lahutamatult siduda riigisisese ja rahvusvahelise vaesusevastase võitluse strateegiaga; |
|
Q. |
arvestades, et tuleb tunnustada ja toetada lõunapoolsete riikide õigust teostada sõltumatut rändepoliitikat; |
|
R. |
arvestades, et lõunapoolsete riikide jaoks tähendab ränne parema haridusega või ettevõtlikumate inimeste lahkumist ning et nn „ajude äravool” ohustab mitmesuguste esmatähtsate teenuste, nagu eelkõige tervishoid ja haridus, kättesaadavust ja kvaliteeti; |
|
S. |
arvestades, et „ajude äravoolu” ja „pädevuse lahkumist” paljudest lõunapoolsetest riikidest soodustab „juhitud rändeks” nimetatav valikuline vastuvõtupoliitika, mis põhjapoolestes riikides ümberasujate suhtes on kehtestatud; |
|
T. |
arvestades, et Aafrika Liidu Komisjoni president hr Alpha Oumar Konaré arvates on sellise poliitika tulemuseks „Aafrikale arenemise õiguse keelamine”; |
|
U. |
arvestades, et ringrändel, mis võimaldab päritoluriigi ja sihtriigi vahel edasi-tagasi reisida, on soodus mõju nii vastuvõtja- kui lähteriigi arengule; |
|
V. |
arvestades, et kaasarengu — mida tuleb mõista kui arenenud riikides tekkinud ümberasujate kogukondade potentsiaali kasutamist nende päritoluriigi hüvanguks — abil on võimalik muuta ränne arengu ja inimestevahelise vastastikuse abi liikumapanevaks jõuks; |
|
W. |
arvestades, et ümberasujate rahaülekanded päritoluriiki kujutavad endast olulist arenguhooba ning et selliste ülekannete summa ületab märgatavalt maailmas antava ametliku arenguabi; arvestades, et enamikel juhtudel on selliste saadetiste finants- ja pangakulud äärmiselt suured ning nende teostamine pole alati läbipaistev; rõhutades siiski, et kõnealused ülekanded on eelkõige mõeldud kasutamiseks perekonnaliikmetele ning et vaid väike osa neist läheb investeeringute ja arengu rahastamiseks; |
|
X. |
arvestades siiski, et nimetatud ülekannetega ei saa ametliku arenguabi vähenemist korvata ega seda õigustada; |
|
Y. |
arvestades, et 2005. aastal oli maailmas ligikaudu 9,2 miljonit pagulast ja 25 miljonit oma „kodumaal ümberasustatud inimest”, kellest pooled asuvad Aafrikas ja kes ei saa mingit rahvusvahelist abi, mis on loonud lubamatu olukorra, kus ühtesid ohvreid eelistatakse teistele; |
|
Z. |
arvestades pagulaste ja „ökoloogilistel põhjustel ümberasustatute” arvu suurenemist, nii et ÜRO pagulaste ülemkomissari arvamuse kohaselt võib see mõne aasta pärast ulatuda 50 miljonini, |
|
AA. |
arvestades, et ümberasujate integreerimine on kahesuunaline protsess, mis põhineb seaduslike ümberasujate ja vastuvõtva ühiskonna vastastikustel õigustel ja kohustustel ning mille eesmärk on tagada sisserändajatele ühiskonnas osalemise võimalus; |
|
AB. |
arvestades, et ümberasujad on inimkaubanduse, diskrimineerimise ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohvrid, moodustades endiselt rühma, mis ei ole rahvusvahelise üldsuse poolt ja riiklike õigusaktidega piisavalt kaitstud; |
|
AC. |
arvestades, et ükski liikmesriik pole ratifitseerinud võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni; |
|
AD. |
arvestades, et Euroopa Liit pole alates 1999. aastast eraldanud sisserändajate integreerimisele rohkem kui 15 miljonit eurot, ehk 0,5 eurot sisserändaja kohta; |
|
AE. |
arvestades, et võitlus rändega seotud inimkaubanduse ning naiste ja laste kaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastu tuleb tõsta Euroopa Liidu prioriteetide hulka; |
|
AF. |
arvestades, et naised moodustavad 51 % kõigist arenenud riikide ja 46 % arenguriikide ümberasujatest (14); olles seisukohal, et ebaseadusliku rändega seotud riskide kohta jagatav teave ei ole piisav; olles teadlik, et ümberasujatest naised puutuvad rohkelt kokku seksuaalse ärakasutamise, vägivalla, diskrimineerimise ja ärakasutamisega töökohal; olles ühtlasi teadlik, et rändepoliitikas ei võeta arvesse naiste eripära; |
|
AG. |
arvestades, et ränne võib anda naistele võimaluse parandada oma elujärge, suurendada sõltumatust, toetada sotsiaalselt tõrjutud sookaaslasi ning eemalduda ahistavatest sotsiaalsetest suhetest; |
|
AH. |
arvestades, et naised on sageli sunnitud välja rändama selliste probleemide tõttu nagu sundabielu, vaesus või relvakonfliktid; |
|
AI. |
arvestades, et naissoost ümberasujad on vähem kaitstud seksuaalse ärakasutamise, diskrimineerimise, tööalase ärakasutamise, vaimse potentsiaali raiskamise, vägivalla ja terviseohtude, sotsiaalse tõrjutuse ja inimkaubanduse eest; |
|
AJ. |
arvestades, et praegu viibib Euroopa Liidus suur hulk naissoost dokumentideta ümberasujaid, mistõttu on suurenenud nende tööalase ja seksuaalse ärakasutamise oht ning võimalus, et nad puutuvad kokku seksuaalse vägivallaga, |
|
1. |
on veendunud, et Euroopa Liidul tuleb etendada otsustavat rolli rände muutmisel üheks arenguhoovaks; |
|
2. |
rõhutab, et Euroopa Liit peab alustama asjaomast regionaalse suunitlusega globaalpoliitilist tegevust, pöörates erilist tähelepanu Aafrikale ja lõunapoolsete riikide vahelisele rändele ning arengu ja rände vahelistele seostele; nõuab rändeküsimuse asetamist olulisele kohale Euroopa Liidu suhetes ja poliitilises dialoogis erinevate piirkondadega ning toetab Euroopa-Aafrika tippkohtumise korraldamist ühise lahenduse leidmiseks; |
|
3. |
rõhutab, et Euroopa rände- ja arengupoliitika peab eelkõige põhinema solidaarsusel kolmandate riikidega ja kaasarengu põhimõttel, mille abil asuda tegelema rände süvapõhjustega ja eelkõige kaotada vaesus; |
|
4. |
väljendab uuesti veendumust, et liikuvus on üks inimõigusi ja seetõttu ei tuleks seda vaadelda vaid kaubandusliku loogika kohaselt; rõhutab, et asjaomase valdkonna poliitikas tuleks edendada liikuvust valikute, mitte piirangute kaudu; |
|
5. |
rõhutab, et Euroopa tasandil on rändeprobleemidele kohase lahenduse leidmine võimalik vaid juhul, kui luuakse ühine strateegia, milles püstitatakse selged eesmärgid ja määratakse kindlaks liikmesriikide käsutusse antavad mehhanismid, mille abil võimaldada neil kõnealuse nähtusega ühiselt ja solidaarselt tegeleda; |
|
6. |
tuletab meelde, et võitlus inimeste ekspluateerimise ja inimkaubanduse vastu on kõikide riikide kohustus; tuletab meelde, et tulemuslikuks võitluseks inimkaubanduse ja ümberasujatega kaubitsemisega ning nende inimeste põhiõiguste kaitsmiseks, samuti selliste kuritegude toimepanijate kohtulikuks jälituseks on olemas mitmepoolseid vahendeid, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja sellega seotud protokollid; nõuab, et riigid, kes ei ole veel nimetatud konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, teeksid seda võimalikult kiiresti; |
|
7. |
pooldab Barcelona protsessi eeskujul rändeküsimuse lülitamist ELi välispoliitikasse; |
|
8. |
tervitab nõukogu ettepanekut korraldada 2006. aastal Euromedi ministrite rändeteemaline kohtumine; toetab samuti Euroopa Liidu ja Aafrika rändeteemalist tippkohtumist, mis peaks toimuma 2006. aasta juulis Rabatis ja kus käsitletakse sisserännet Euroopasse Magribi riikidest ja Saharast lõunasse jäävatest Aafrika riikidest; |
|
9. |
tervitab kõiki muid rändepoliitika parandamiseks võetud meetmeid ja rõhutab vajadust töötada rändepoliitika edendamiseks võetavate üksikmeetmete toetamise asemel välja globaalne lähenemisviis, mille aluseks on selge nägemus selle kohta, millised on olulisemad meetmed, mis selles valdkonnas tuleb võtta; |
|
10. |
soovitab nõukogul võtta asjakohased meetmed, et tagada parem koostöö ja koordineerimine kõikide liikmesriikide asutuste vahel, mis vastutavad rände ja arengu eest; |
|
11. |
rõhutab, et arenguabi suurendamine on vajalik, kuid mitte piisav tingimus selleks, et muuta ränne üheks arenguhoovaks; palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel pidada kinni 2005. aastal võetud poliitilistest kohustustest; |
|
12. |
soovitab kõikides aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peetavates aruteludes ja võetavates meetmetes võtta läbivalt arvesse rändeküsimust ja selle mõju arengule; tuletab meelde, et üldine strateegia vajab õnnestumiseks asjakohast õiguslikku raamistikku nii Euroopa Liidu kui ka päritolumaade tasandil; |
|
13. |
rõhutab, et rändeküsimus tuleb paremini integreerida arengupoliitikasse ja -kavadesse ning soovitab riiklikul tasandil rännet käsitleda vaesuse vähendamise strateegiadokumentides; |
|
14. |
tunnustab diasporaade tähtsust ELi ja päritoluriikide suhete tihendamisel, eriti rände valdkonnas; nõuab tihedamat koostööd arenguriikide ja ELi liikmesriikide institutsioonide vahel, sealhulgas kaasarengu projektide läbiviimist; |
|
15. |
on seisukohal, et Euroopa Liidus tuleb tunnustada kaasarengu põhimõtet, mille kohaselt tunnustatakse ja toetatakse diasporaa rolli päritoluriigi arengu edendamisel; |
|
16. |
on seisukohal, et rände muutmisel üheks arenguhoovaks tuleb Euroopa Liidul luua eelkõige kaks asjaomast vahendit:
|
|
17. |
on seisukohal, et kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) programmi ja sellele 2007. aastal järgnevat programmi tuleb rakendada arengustrateegia hüvanguks, eriti kaasarengu meetmete rahastamise kaudu; on seisukohal, et seda eesmärki tuleb rangelt järgida, et vältida näiteks rahaliste vahendite eraldamist Euroopa Liidu välispiiride kaitsmise jätkamisele; |
|
18. |
rõhutab, et selle programmi abil tuleb tugevdada rändevoogude juhtimise ning päritolu- ja läbisõiduriikide toetamise süsteemi tõhusust; on seetõttu seisukohal, et selle programmi juures peaks olema tagatud:
|
|
19. |
teeb ettepaneku koostada regionaalsed integreeritud arengukavad Aafrika peamiste väljarändepiirkondade suhtes, et rahastada:
samasuguseid meetmeid võib võtta ka peamiste väljarändekollete suhtes Ladina-Ameerikas ja Aasias; |
|
20. |
rõhutab raskusi ja suuri kulutusi, mida sisserändajate jaoks toovad kaasa rahasaadetised päritoluriiki, ning rõhutab lisaks läbipaistvuse puudumist sellise pangavälise süsteemi puhul; kinnitab, et on vaja kehtestada kindel süsteem, mis tagaks saatja ja saaja andmete kaitse, et edendada reguleeritud ülekannete abil kindlasuunalisi rahasaadetisi, võttes arvesse, et teatavad alternatiivsed süsteemid, mida sisserändajad kasutavad, sarnanevad mõnikord tõelisele liigkasuvõtmisele; |
|
21. |
palub komisjonil, liikmesriikidel ning riiklikel ja rahvusvahelistel rahaasutustel astuda samme, et:
|
|
22. |
palub komisjonil töötada välja ettepanek õigusliku raamistiku väljatöötamiseks, et vähendada sisserändajate poolt oma päritolumaadesse tehtavate rahaülekannetega seotud kulutusi ja suurendada nende läbipaistvust; tuletab meelde, et nimetatud rahasaadetised kujutavad endast arenguriikide jaoks tähtsuselt teist välist rahastamisallikat, kusjuures saatmisega seotud kulutused võivad moodustada kuni 20 % nende kogusummast; |
|
23. |
tunnustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tähtsat rolli töökohtade loomisel ja arengule kaasaaitamisel; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks koostöös Euroopa Investeerimispangaga välja programmid, mille abil julgustada sisserändajaid investeerima kõnealustesse äriühingutesse suuremaid summasid; |
|
24. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja programmid, mille abil rakendada diasporaade kvalifitseeritud elanikkonda arengu edendamiseks, hüvitades kodumaale naasta soovivatele kõrgelt kvalifitseeritud ümberasujatele palgavahed või kasutades nn topelttöökohtade mehhanismi lõunapoolsete riikide avaliku sektori töötajate suhtes (õpetajad, teadlased ja arstid); palub komisjonil viia läbi uuring liikmesriikide kogemuste kohta selliste süsteemide rakendamisel; |
|
25. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalikke meetmeid, mida saaks võtta päritoluriiki tagasipöörduvate ümberasujate pensionite ja sotsiaalkindlustusõiguste üleviimise tagamiseks; |
|
26. |
tervitab komisjoni ettepanekut kaaluda meetmeid pensioniõiguste ülekandmiseks ja kvalifikatsioonide tunnustamiseks ning meetmeid, mis hõlbustaksid teadustöötajate või muude kutsetöötajate liikuvust, et võimaldada neil soovi korral päritoluriiki tagasi pöörduda ja edukalt taasintegreeruda; |
|
27. |
palub Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel soodustada ring- ja kahesuunalist rännet:
|
|
28. |
tervitab komisjoni ettepanekut julgustada ringrännet, mille puhul ümberasujad liiguvad edasi-tagasi oma päritoluriigi ja sihtriigi vahel, võimaldades seega omandatud teadmisi ja kogemusi kodumaal kasutada; rõhutab, et ringrändega peavad kaasnema ümberasujate integreerimise meetmed, mida rakendatakse siis, kui nad riigist lahkuvad või sinna sisenevad; rõhutab kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite rolli kõnealuses protsessis; |
|
29. |
tervitab komisjoni ettepanekut pidada dialoogi elamis- ja töölubade teemal ning hallata võõrtöötajate liikuvuse programme, mis sobitavad sisserändajate oskusi arenguriikide vajadustega; |
|
30. |
kutsub põhja- ja lõunapoolsete riikide ametivõime üles investeerima kodanike haridusse ja koolitusse; kordab oma toetust 20/20-eesmärgile: peamistele sotsiaalteenustele tuleb eraldada 20 % põhjapoolsete riikide abist ja 20 % lõunapoolsete riikide eelarvest; |
|
31. |
kutsub lõunapoolseid riike üles arendama strateegiaid elanike koolitamiseks ja „kinnihoidmiseks”, väärtustades eelkõige sotsiaalse iseloomuga erialasid ning asetades rõhu naiste olukorrale, kuna viimaseid sageli sooliselt diskrimineeritakse; |
|
32. |
palub Euroopa Liidul selgesõnaliselt kaasata Euroopa arengualasesse töökavasse väärika töötamise edendamine, eelkõige:
palub siiski, et põhjapoolsed riigid ei kasutaks nimetatud mõistet nn mittetariifse takistusena nende turule juurdepääsul; |
|
33. |
palub Euroopa Liidul ja tema liikmesriikidel rakendada asjakohast poliitikat nn „ajude äravoolu” negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede vähendamiseks lõunapoolsetes riikides:
|
|
34. |
soovitab vastu võtta nn Euroopa käitumiseeskirja ning vastavad riiklikud käitumiseeskirjad, millega sätestataks töötajate töölevõtmine; |
|
35. |
tervitab komisjoni kavatsust pakkuda välja asjakohane eriprogramm, et reageerida inimressursside kriisile Aafrika tervishoiusektoris; |
|
36. |
tervitab kava kujundada terviklik ja ühtne lähenemisviis seoses eetilise töölevõtmisega sektorites, mis on eriti altid „ajude äravoolule”; |
|
37. |
tervitab Euroopa Ülemkogu 15.-16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi, mis käsitlevad üldist lähenemisviisi rändele, ning komisjoni hiljutisi ettepanekuid „ajude äravoolu”, rahaülekannete, diasporaade, ajutise ja ringrände, sotsiaalkindlustusega seotud õiguste, mitmekordsete viisade jms kohta; |
|
38. |
rõhutab, et nn „ajude ringlus” on oluline tegur arengu edendamiseks rände abil, võttes arvesse, et arenguriigid osalevad täiel määral pädevuste vahetamises ülemaailmsel tööturul; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda pühendunult, pakkudes välja sobivaid meetmeid, mille abil:
|
|
39. |
märgib, et kolmandatest riikidest pärit töötajate teatava tehnilise või akadeemilise kvalifikatsiooni tunnustamata jätmine ning tunnustamisele seatavad tõkked takistavad töötajate integreerimist Euroopa Liidu liikmesriikide tööturule võrdsetel tingimustel; on seisukohal, et ümberasujatel peaks olema Euroopa Liidu töötamise ajal võimalus osaleda koolitusprogrammides, et nad saaksid oma erialast pädevust täiustada; |
|
40. |
palub komisjonil esitada asjakohased algatused kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks ja kehtestada miinimumnõuded välisriigi diplomite vastavuse süsteemi loomise jaoks Euroopa Liidus; |
|
41. |
palub rände juures rohkem arvesse võtta naiste erilist rolli, pidades eriti silmas et:
|
|
42. |
palub liikmesriikidel edendada vahendeid, mille abil võimaldada naissoost võõrtöötajatele sotsiaal-poliitilise, majandusliku ja psühholoogilise emantsipatsiooni saavutamine, eriti nende perekondade suhtes, ning vastuvõtjariigis edukaks integreerumiseks ning õiguste, positsiooni ja rolli säilimise tagamiseks vajalike teadmiste omandamine, tugevdades samal ajal sooküsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ning naissoost ümberasujate võrgustike rolli; |
|
43. |
palub liikmesriikidel tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine naissoost ümberasujate sisenemisel ühenduse tööturule ja sellel osalemisel ning tagada nende sotsiaalsete ja majanduslike põhiõiguste kaitse, eriti seoses palkade võrdsusega; |
|
44. |
palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu naissoost ümberasujate lastele, et võimaldada neile suuremat kaitset ja lihtsustada nende juurdepääsu tervishoiuteenustele ja haridusele; |
|
45. |
toetab deklaratsiooni ja deklaratsiooni rakendamise tegevuskava ettepanekut, mille võtsid Brüsselis 13. aprillil 2006. aastal vastu varjupaiga-, rände- ja liikuvusküsimuste eest vastutavate AKV ministrid ja milles taotletakse AKV rändevoogude virtuaalse vaatluskeskuse loomist, et koguda täielikku ja sõltumatut teavet, mille alusel töötada välja AKVle sobivad lahendused rändega seotud probleemidele; |
|
46. |
tervitab AKV-ELi ränderahastu loomist 2006. aasta lõpuks; palub komisjonil selgitada selle eesmärke ja tagada, et selle vahendi puhul ei kaugenetaks arengueesmärkidest; |
|
47. |
seab kahtluse alla selliste tagasivõtmiskokkulepete ja -klauslite asjakohasuse ja tõhususe, mille abil püütakse siduda rahaline ja tehniline abi kolmandate riikide võimega ümberasujaid tagasi võtta; rõhutab, et selline „käsi peseb kätt” poliitika ähvardab suurendada vaesust riikides, kust ümberasujad pärinevad; |
|
48. |
palub komisjonil esitada ettepanekuid meetmete kohta, mis suurendaksid lõunapoolsete riikide võimalusi teostada Euroopa ümberasumisfondide või AKV-ELi ränderahastu raames sõltumatut rändepoliitikat; |
|
49. |
rõhutab, et Aafrika Liit ja Aafrika piirkondlikud organisatsioonid võivad olla esmase tähtsusega Aafrika majandusliku rände suunamisel, näiteks lisades Euroopa Liidu ja ümberasujate päritoluriikide vahelistesse kaasarengu koostöökokkulepetesse ning kahe- ja mitmepoolsetesse kokkulepetesse inimõiguste austamist ja ILO standardeid käsitlevaid klausleid; on seisukohal, et Euroopa Liit peab asjakohaseid algatusi toetama; |
|
50. |
on arvamusel, et AKV-ELi partnerlus on soodne raamistik ühiste vastuste leidmiseks rändega seotud küsimustele Cotonou lepingu artikli 13 alusel; palub komisjonil lisada majanduskoostöö lepingute või tagasivõtmise kokkulepete sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste päevakorda järgmised eesmärgid:
|
|
51. |
palub komisjonil töötada välja strateegia suurte läbisõiduvoogude tõttu kannatavate siht- ja läbisõiduriikide toetamiseks ning uurida koos asjaomaste riikidega võimalikke tegevuskavasid, mida rakendada ümberasujate suhtes tuvastatud rändekolletes ja läbisõidualadel, keskendudes kõige haavatavamatele ümberasujate rühmadele (naised, üksikud alaealised) ja pidades silmas järgmisi eesmärke:
|
|
52. |
taotleb, et nimetatud tegevuskavad hõlmaksid eelkõige analüüsi rände ja väljasaatmise mõju kohta psüühikale ning sellise negatiivse mõju tõttu kannatavate naiste ja laste psühholoogilist toetamist ja nende eest hoolitsemist; |
|
53. |
palub, et Euroopa Liit toetaks rahvusvahelise üldsuse algatusi, mille eesmärk on määratleda poliitilise, majandus- ja keskkonnapagulase mõisted ning pakkuda igale rühmale kohast kaitset ja abi; on seisukohal, et ümberasustatud isikutele tuleb tagada sama laialdane kaitse, nagu on 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga pagulastele ette nähtud; palub liikmesriikidel ja rahvusvahelisel üldsusel hoolitseda ÜRO riigisisese ümberasustamise juhtpõhimõtete järgimise eest ning soovitab sätestada ümberasustatud isikute kaitset tagavad normid rahvusvahelises konventsioonis; |
|
54. |
tunneb muret rahaliste raskuste üle, millega seisab silmitsi pagulaste ülemkomissari amet; on seisukohal, et komisjon peab tugevdama oma rahalist toetust projektidele, mida viib läbi pagulaste ülemkomissari amet, ning et Euroopa Liit peab pagulaste ülemkomissari ameti eelarve põhilise rahastajana avaldama teistele annetajatele survet, et tagada pagulaste ülemkomissari ametile vahendid oma ülesannete täitmiseks parimates võimalikes tingimustes; |
|
55. |
palub komisjonil arendada koostööprojekte pagulaste ülemkomissari ameti ja asjaomaste riikide või piirkondlike organisatsioonidega, et:
|
|
56. |
ergutab läbisõidu- ja päritoluriike võtma aktiivselt osa uue globaalse rände- ja arengustrateegia väljakujundamisest; |
|
57. |
kutsub komisjoni üles alustama dialoogi päritoluriikidega, et nõuda neil inimõigustega vastuolus olevate kommete keelamist, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, polügaamia ja lahutus vastastikkuse nõusolekuta; |
|
58. |
palub komisjonil viia läbi kolmandate riikide arenguabi kulutuste ja programmide kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine ning teha saadud tulemuste põhjal kokkuvõte, et parandada naiste seisundit ümberasujate päritoluriikides; |
|
59. |
palub liikmesriike võtta rohkem arvesse konflikti tagajärjel ümberasustamise mõju naissoost ümberasujate sotsiaalsele, füüsilisele ja psühholoogilisele seisundile, kusjuures neil on oma ebakindla seisundi tõttu suurem oht langeda vägivalla ohvriks; |
|
60. |
palub liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tagada, et vägivalla ohvriks langenud naissoost ümberasujad oleks oma õigustest täielikult teadlikud ja omaksid tegelikku juurdepääsu õigusabile, et neil oleks võimalik taotleda sõltumatut õiguslikku seisundit ning et neile antaks elamis- ja tööluba; |
|
61. |
palub komisjonil ja nõukogul kohalike esinduste ja saatkondade vahendusel süstemaatiliselt teavitada naisi, kes soovivad Euroopa Liitu rännata, seadusliku rändega seotud tingimustest, sellega seonduvatest õigustest ja kohustustest ning Euroopa ühiskondades kehtivatest põhimõtetest ja põhiväärtustest; |
|
62. |
palub seetõttu liikmesriikidel välja töötada asjakohane arengupoliitika ja arengualaseid eriprogramme, mille abil tagada arsti-, sotsiaal- ja psühholoogilise abi andmine konflikti tagajärjel ümberasustatud naistele ning teistele naissoost ümberasujatele, kes kannatavad ümberasustamisest tulenevate vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete tagajärgede tõttu; |
|
63. |
rõhutab heade tavade vahetamise olulisust nii liikmesriikide vahel kui ka kolmandate riikidega, eriti arenguriikidega; |
|
64. |
avaldab rahulolematust, et komisjon ei ole oma teatises „Ränne ja areng: mõned konkreetsed suunised” võtnud piisavalt arvesse sooküsimusi; teeb ettepaneku luua alaline ja kõrgetasemeline institutsioonidevaheline töörühm, mis tegeleks Euroopa sisserändepoliitika arengu jälgimisega sooküsimuste vaatepunktist, et töötada välja sooküsimustele avaldatava mõju hindamise vahendid, mida rakendataks enne igasuguste meetmete võtmist sisserändepoliitika valdkonnas; |
|
65. |
palub nõukogul ja komisjonil võtta vastu ELi suunised ning määrata kindlaks konkreetsed eesmärgid ja asjakohased näitajad seoses sooküsimusega sisserändepoliitikas, hõlmates muuhulgas meetmeid teadlikkuse suurendamiseks riiklikul tasandil, et tagada sooküsimuse lülitamine sisserändepoliitikasse ja igasuguse poliitika regulaarne sooküsimustest lähtuv hindamine; |
|
66. |
palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja õiguslik raamistik, mis tagaks naissoost ümberasujatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba, võimaldades kohaldada isikute suhtes, kes neilt dokumendid ära võtavad, kriminaalvastutust; |
|
67. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel elavdada dialoogi naissoost ümberasujate päritoluriikidega, et kaitsta naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust ning võidelda naiste vaesuse ja majandusliku sõltuvusega; |
|
68. |
juhib tähelepanu, et ränne ja integratsioon on tihedalt seotud ning selleks, et ränne oleks edukas ja kõik osapooled kasu saaksid, peavad rändestrateegiatega kaasnema terviklikud mitmetasandilised integratsioonistrateegiad; |
|
69. |
tunneb kahetsust edusammude puudumise üle integratsiooni valdkonnas pärast Euroopa Ülemkogu 1999. aasta Tampere kohtumist ja on seisukohal, et Euroopa Liit peaks alustama selles valdkonnas aktiivset tegutsemist; tunneb sellega seoses heameelt kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi loomise üle; pooldab Euroopa rändevoogude vaatluskeskuse kiiret loomist, et kiirendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide jõupingutusi integratsiooni valdkonnas; |
|
70. |
rõhutab, et ümberasujad on vastuvõtvate riikide rikkus ning nõuab, et seda rolli tunnustataks ja sellega arvestataks senisest enam; rõhutab, et nii Euroopa kodanikel kui võõrtöötajatel on õigused ja kohustused, mida tuleb alati järgida; |
|
71. |
palub liikmesriikidel kasutada selliseid positiivseid aspekte oma riigisisestes teavitamiskampaaniates; |
|
72. |
palub liikmesriikidel võtta vastu õiglane ja läbipaistev kord, et hõlbustada ümberasujatel saada töökohti, mille puhul on igati tagatud inimväärikust austavad töö-, hügieeni- ja ohutustingimused; |
|
73. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja erinevaid noorsoovahetuse kavasid, tegema algatusi Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) raames ning edendama tihedamaid kultuuri- ja haridussidemeid asjaomaste kolmandate riikidega, tugevdades koostööd Euroopa Liidu ja arenguriikide haridusasutuste vahel, ning toetama taasintegreerumise meetmeid; |
|
74. |
kutsub komisjoni üles edendama ja töötama koostöös liikmesriikidega välja vahetusprogramme arenguriikide üliõpilaste ja noorte ülikoolilõpetanute jaoks, et programmide Erasmus, Erasmus-Mundus, Comenius, Socrates ja Leonardo da Vinci eeskujul aidata kaasa ajutise rände edendamisele ning võimaldada teadmiste ja heade tavade levimist üliõpilaste ja ülikoolilõpetanute päritoluriikidesse; |
|
75. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada arengupoliitika mitterahalist, ühiskondlik-kutsealast aspekti, hinnates noorte rolli, soodustades integratsiooni ja kodakondsuse andmist ning ühendades asjaomaseid huvigruppe majandusrände valdkonnas, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid ning sotsiaalpartnerid päritolu- ja sihtriigis; |
|
76. |
kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles hoiduma suhetes kolmandate riikidega käsitlemast rändeküsimust oma piirava rändepoliitika eeskujul; avaldab suurt vastuseisu Euroopa Liidu ja liikmesriikide rändepoliitikale nn allhanke tegemisele, mis seisneb rändeküsimuste eest vastutuse lükkamises lõunapoolsetele riikidele; |
|
77. |
juhib muuhulgas tähelepanu asjaolule, et meetmed rändevoogude juhtimiseks ei peaks olema assotsiatsioonilepingute eeltingimus; |
|
78. |
nõuab, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid konkreetseid ettepanekuid seaduslike rändekanalite edendamiseks, et võidelda ebaseadusliku tööturu ja võõrtöötajate ärakasutamisega; |
|
79. |
kutsub liikmesriike üles viima ellu tõelist vastuvõtupoliitikat, mis põhineks inimõigustel ja rahvusvahelisel õigusel; |
|
80. |
palub kõikidel liikmesriikidel ratifitseerida võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon ja täielikult kinni pidada ümberasujate ja nende perekonna kaitse valdkonnas võetud rahvusvahelistest kohustustest; |
|
81. |
täheldab võõrtöötajate suurenenud ärakasutamist ning palub liikmesriikidel tagada Euroopa ja siseriikliku tööõiguse rakendamine ning kindlustada kõigile võõrtöötajatele võimalike kuritarvitamiste ja ärakasutamise vastu vajalik õiguslik abi ja kodanikukaitse; |
|
82. |
palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel võtta meetmeid seaduslikult Euroopa Liidus elavate välismaalaste staatuse lähendamiseks liikmesriikide kodanike staatusele, võimaldades neile võimalikult suurt õiguskindlust, et astuda samme kolmandate riikide kodanikele avatud Euroopa kodakondsuse loomiseks; |
|
83. |
tunnistab, et oluline on tagada kõikidele Euroopa Liidu territooriumil viibivatele kolmandate riikide kodanikele vähemalt ühine õiguste miinimumtase; tervitab seoses sellega kavasid luua kõikidele sisserändajatele Euroopa Liidu tööturule juurdepääsuks võrdsed lähtetingimused; |
|
84. |
tervitab kava kehtestada õiglane ja läbipaistev vastuvõtumenetlus hooajatöötajate jaoks ja tagada neile asjaomased õigused; on arvamusel, et täiel määral tuleb pöörata tähelepanu ka keskmise ja vähese kvalifikatsiooniga võõrtöötajatele; peab oluliseks selle eriti haavatavate töötajate kategooria kaitsmist diskrimineerimise ja ärakasutamise eest; |
|
85. |
palub liikmesriikidel tagada, et õigusliku seisundi valdaja abikaasale ja lastele antaks pärast perekonna taasühendamise taotluse rahuldamist iseseisev staatus ja tööluba, et tagada nende õiguste täielik kaitse ja hõlbustada ühiskonda integreerumist; |
|
86. |
palub liikmesriikidel kaaluda riiklikul või kohalikul tasandil asjaomase kontaktisiku (ombudsmani) ametissenimetamist, et arutada sisserändajate taotlusi ja kaebusi töötingimuste, õiguskindluse või diskrimineeriva kohtlemise suhtes, ning palub komisjonil korraldada uurimus liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil kõnealuses valdkonnas kasutatavate heade tavade kohta; |
|
87. |
avaldab kahetsust, et ei pöörata piisavalt tähelepanu inimkaubanduse ja rände vahelisele seosele; märgib, et paljudel inimkaubanduse ohvriks langenud naistel pole juurdepääsu õiguslikule ega sotsiaalsele kaitsele; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja inimkaubandusevastased strateegiad, milles keskendutaks ennetamisele ja ohvrite kaitsele; palub liikmesriikidel anda nendele naistele pikaajaline elamisluba; |
|
88. |
palub komisjonil ja nõukogul muuta võitlus rändega seotud inimkaubanduse vastu Euroopa Liidu prioriteediks ning eraldada selle jaoks kohased rahalised vahendid; on seisukohal, et ettevalmistamisel olev tegevuskava peab peegeldama nimetatud prioriteeti, omistama erilise tähtsuse kõige haavatavamatele isikutele, eelkõige naistele ja alaealistele, ning rõhutama vajalikku koostööd päritolu- ja läbisõiduriikidega; |
|
89. |
avaldab lootust, et võttes meetmeid arenguriikidest lähtuva organiseeritud inimkaubandusega võitlemiseks ei muuda komisjon vastutavaks kuriteo ohvreid, vaid toimepanijaid; märgib, et paljudel inimkaubanduse ohvriks langenud naistel pole juurdepääsu õiguslikule ega sotsiaalsele kaitsele; palub liikmesriikidel tagada kõnealustele naistele võimalus saada pikaajaline elamisluba; |
|
90. |
palub nõukogul lisada käesolevas resolutsioonis toodud soovitused oma ühisesse seisukohta, mida valmistatakse ette seoses 2006. aasta septembris ÜRO poolt rahvusvahelise rände ja arengu teemal korraldatava kõrgetasemelise dialoogiga; |
|
91. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu ja AKV liikmesriikide valitsustele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele. |
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.
(3) ELT L 164, 24.6.2005, lk 46.
(4) http://www.worldbank.org/globaloutlook.
(5) www.gcim.org, oktoober 2005.
(6) Võrreldes 2004. aastal antud abiga, oleks tegemist kahekordse summaga.
(7) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0445.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0427.
(10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0408.
(11) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 535.
(12) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311.
(13) EÜT L 354, 30.12.1998, lk 5.
(14) ILO: Naissoost võõrtöötajate diskrimineerimise, ekspluateerimise ja kuritarvitamise vältimine: teatmik — 1. voldik: miks keskenduda rahvusvahelistele naistöötajatele. Genf, 2003, ILO, lk 9.
P6_TA(2006)0320
Õiglane kaubandus ja areng
Euroopa Parlamendi resolutsioon õiglase kaubanduse ja arengu kohta (2005/2245(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma 2. juuli 1998. aasta resolutsiooni õiglase kaubanduse kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni kriisi kohta rahvusvahelisel kohviturul (2); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2004. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Põllumajanduskaupade ahelad, sõltuvus ja vaesus — ettepanek võtta vastu ELi tegevuskava” (KOM(2004)0089); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 29. novembri 1999. aasta teatist nõukogule „Õiglane kaubandus” (KOM(1999)0619); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. oktoobri 2005. aasta arvamust „Eetiline kaubandus ja tarbijagarantii kavad” (REX/196) (3); |
|
— |
võttes arvesse Arushas 21.-23. novembril 2005. aastal peetud Aafrika Liidu kaubandusministrite konverentsil vastu võetud Aafrika kaupade deklaratsiooni ja tegevuskava; |
|
— |
võttes arvesse São Paulo konsensust, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi üheteistkümnendat istungit, mis toimus São Paulos 13.-18. juunil 2004; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177 ja 181; |
|
— |
võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 („Cotonou leping”) (4) ja mida muudeti Luxembourg'is 25. juunil 2005. aastal (5), eelkõige selle artikli 23 lõiget g; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 2001. aastal avaldatud kokkuvõtet Cotonou lepingu koostöökavade kohta; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 2004. aasta keskkonnaalaste riigihangete käsiraamatut pealkirjaga „Buying Green”; |
|
— |
võttes arvesse AFNORi (Agence française de normalisation) 9. detsembri 2005 projekti pealkirjaga „Les critères applicables à la démarche de commerce équitable”; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0207/2006), |
|
A. |
arvestades, et õiglane kaubandus on osutunud tõhusaks jätkusuutliku arengu edendamise viisiks; |
|
B. |
arvestades, et õiglase kaubanduse ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste ühine püüdlus on teatud sotsiaalsetele, keskkonna- ja arengualastele kriteeriumidele vastavate toodete turustamine, müümine ja edendamine; |
|
C. |
arvestades, et õiglane kaubandus ning teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused on olulised vahendid aastatuhande arengueesmärkide, eelkõige vaesuse kaotamise ja ülemaailmse arengupartnerluse saavutamisel; |
|
D. |
arvestades, et arengumaade paljude peamiste põllumajanduslike ekspordiartiklite, näiteks suhkru, puuvilla, kakao ja kohvi hinnad langesid 1970. ja 2000. aasta vahel 30 kuni 60 protsendi võrra, mis sundis väiketalunikke müüma oma kaupa alla omahinna ja vähendas paljude maailma vaeseimate riikide sissetulekut, ning arvestades, et õiglane kaubandus võib pakkuda lahendusi; |
|
E. |
arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artiklid XXXVI-XXXVIII kohustavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeid võtma vajaduse korral kaupade hindade stabiliseerimiseks ühismeetmeid; ning arvestades, et Aafrika Liit nõuab, et kaupade küsimus oleks käimasolevate WTO läbirääkimiste üheks teemaks; |
|
F. |
arvestades, et Cotonou lepingu artikli 23 lõige g näeb ette õiglase kaubanduse edendamise toetamist ning Cotonou lepingu koostöökavade kokkuvõtte jaotise 2.6.3. lõikes 64 on täpsustatud, et „koostöö kaudu toetatakse nii arengumaade tootjate rühmi kui ka ELi valitsusväliseid organisatsioone eelarve rubriikidest ja EAFi vahenditest; seda toetust kasutatakse uute tooterühmade käivitamise rahastamiseks, tarbijate teadlikkuse tõstmise kampaaniates, haridustegevuses ja suutlikkuse arendamisel”; |
|
G. |
arvestades, et õiglasel kaubandusel on kaks lahutamatut eesmärki: ühelt poolt anda arengumaade väiketootjatele ja töötajatele võimalusi arenemiseks ning teiselt poolt julgustada rahvusvahelist kaubandussüsteemi ja eraettevõtteid tegutsema viisil, mis on õiglasem ja soodustab jätkusuutlikku arengut; arvestades, et rahvusvaheline õiglase kaubanduse liikumine püüab viimast eesmärki saavutada eeskujuks olemise ning valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ettevõtetele surve avaldamise kaudu; |
|
H. |
arvestades, et mitmed sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused taotlevad eesmärke, mis nii toetavad arengumaade tootjate ja töötajate jätkusuutlikku arengut kui ka pakuvad eraettevõtjatele võimalust muutuda jätkusuutlikus arengus aktiivselt osalejateks ning selle tõhusateks toetajateks; |
|
I. |
arvestades, et õiglase kaubanduse organisatsioonid etendavad olulist osa teadlikkuse tõstmisel põhja-lõuna suhete alal, eelkõige avalike kampaaniate ja kodanikevahelise koostöö tugevdamise kaudu, ning samuti õiglase kaubanduse linnade ja ülikoolide kontseptsiooni kaudu; |
|
J. |
arvestades, et õiglase kaubanduse müük Euroopas on alates 2000. aastast kasvanud keskmiselt 20 % võrra aastas ja sellest saab kasu rohkem kui miljon tootjat ja nende perekonda ning see suurendab Euroopa tarbijate huvi vastutustundliku ostmise vastu; arvestades, et selle kaubanduse kasv on Euroopa liikmesriikides erinev ja õiglase kaubanduse üldine turuosa on endiselt väike, kuid kasvab kiiresti, ning et rahvusvahelised suundumused on samuti julgustavad; |
|
K. |
arvestades, et järjest rohkem Euroopa jaemüüjaid teevad olulisi jõupingutusi toetamaks õiglast kaubandust ja teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, teadustades õiglase kaubanduse väärtusi ja pakkudes õiglase kaubanduse tooteid oma müügikohtades; |
|
L. |
arvestades, et miljonid tootjad tahavad ühineda õiglase kaubanduse süsteemi ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega ning et samas kui edasine kasvupotentsiaal on suur; arvestades, et rahvusvaheline kaubandus- ja põllumajanduspoliitika põhjustab raskusi eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele arengumaades, sealhulgas õiglase kaubanduse tootjatele; |
|
M. |
arvestades, et on vaja tõsta Euroopa tarbijate teadlikkust õiglase kaubanduse positiivsest mõjust tootjate ja nende kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikule olukorrale; |
|
N. |
arvestades, et tootjad ja tarbijad saavad kasu juba kehtivast ühtsest äratuntavast õiglase kaubanduse sertifitseerimismärgist; |
|
O. |
arvestades, et õiglase kaubanduse kontekstis tuleb erilist tähelepanu pöörate naiste rollile, kes on jätkusuutliku arengu põhilised majandussubjektid; |
|
P. |
arvestades, et õiglane kaubandus on osutunud tõhusaks vahendiks põlisrahvaste toetamisel, andes neile võimaluse müüa oma kaupu otse Euroopa turgudele, jätkates samas oma traditsioonilist elulaadi ja tootmist; |
|
Q. |
arvestades, et õiglase kaubanduse tooteid turustatakse kahel erineval moel: ühtse kanali kaudu, kus tooted (peamiselt käsitöötooted) imporditakse õiglase kaubanduse organisatsioonide kaudu ja müüakse peamiselt spetsiaalsetes õiglase kaubanduse poodides (maailmapoed) ning märgistamise kaudu, mille puhul kaup märgistatakse spetsiaalsete õiglase kaubanduse sertifitseerimisasutuste poolt tõestamaks, et nende tooteketid järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid; |
|
R. |
arvestades, et viimase viiekümne aasta jooksul on rahvusvaheline õiglase kaubanduse liikumine, mis on koondunud rahvusvahelistesse õiglase kaubanduse ühingutesse nagu: FLO (Fairtrade Labelling Organizations International), IFAT (International Fair Trade Association), NEWS (the Network of European Worldshops) ja EFTA (European Fair Trade Association), töötanud rahvusvaheliselt välja ühtsed vabatahtlikud standardid märgistatud ja märgistamata õiglase kaubanduse toodete ja organisatsioonide jaoks; |
|
S. |
arvestades, et õiglase kaubanduse edu ja õiguskaitse puudumise taustal valitseb oht, et seda kontseptsiooni võivad kasutada ära ettevõtted, mis sisenevad õiglase kaubanduse turule vastavaid nõudeid täitmata; arvestades, et see võib vähendada arengumaade vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate kasu, samuti võib see vähendada läbipaistvust tarbijate jaoks ning võib rikkuda tarbijate õigust saada asjakohast tooteteavet; |
|
T. |
arvestades, et mõnedes liikmesriikides on algatatud õigusloomega seotud protsessid õiglase kaubanduse mõiste ja õiglase kaubanduse organisatsioonina kvalifitseerumise reguleerimiseks; |
|
U. |
arvestades, et komisjonil ei ole selget poliitikat, mis käsitleks õiglast kaubandust ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi ning arvestades, et erinevate peadirektoraatide vahel puudub selles vallas struktureeritud koostöö; |
|
V. |
arvestades, et abi ja toetus õiglasele kaubandusele, õiglase kaubanduse organisatsioonidele ja teistele sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvatele sõltumatult kontrollitavatele kaubanduse algatustele on Euroopas praegu piiratud ja killustatud; |
|
W. |
arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonides pakutakse järjest rohkem õiglase kaubanduse tooteid; |
|
X. |
arvestades, et on olemas WTO reeglitele vastavad vahendid, mille kaudu valitsused saavad õiglast kaubandust toetada, eeldusel, et need on WTO liikmesriikide vahel mittediskrimineerivad, |
|
1. |
nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks õiglase kaubanduse kohta soovituse ning tunnistab, et mittesiduv õigusakt on praegusel ajahetkel asjakohane ja sellega ei kaasne ülereguleerimise ohtu; ning nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks soovituse avaldamist teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste kohta; |
|
2. |
usub, et õiglane kaubandus peaks ärakasutamise ohu vältimiseks vastama reale õiglase kaubanduse liikumise poolt Euroopas kehtestatud kriteeriumitele:
|
|
3. |
rõhutab, et märkimisväärseim osa õiglase kaubanduse müügi kasvust on saavutatud märgistatud toodete arvelt ning et õiglase kaubanduse märgistamise algatused on välja arendatud enamuses Euroopa riikides; |
|
4. |
märgib, et Euroopa on õiglase kaubanduse toodete suurim turg, hõlmates hinnanguliselt 60 kuni 70 % ülemaailmsest müügist ning omades edasist kasvupotentsiaali; |
|
5. |
tuletab meelde, et vaba ja õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi loomine on parimaks vahendiks globaliseerumise tõhusa juhtimise saavutamiseks kõigi hüvanguks; samuti on õiglase kaubanduse süsteem osutunud tõhusaks vahendiks vaesuse vähendamisel ning jätkusuutliku arengu edendamisel, ning on veendunud, et pikema aja jooksul aitaks see arengumaadel mitmepoolses kaubandussüsteemis võrdselt osaleda, tagada neile stabiilne ja püsiv juurdepääs Euroopa turule ning tõsta tarbijate teadlikkust; |
|
6. |
tuletab meelde, et samas kui rahvusvahelised kaubanduskokkulepped ei suuda vaestele riikidele midagi pakkuda, on õiglase kaubanduse süsteem osutunud vaesuse vähendamisel ja jätkusuutliku arengu edendamisel tõhusaks vahendiks; on veendunud, et pikema aja jooksul võimaldaks see arengumaadel mitmepoolses kaubandussüsteemis täielikult osaleda; |
|
7. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama õiglast kaubandust ja teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi kui tõhusaid vahendeid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning tunnustama õiglase kaubanduse organisatsioonide ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste olulist rolli arengumaade väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate toetamisel ning Euroopa tarbijate teadlikkuse tõstmisel seoses jätkusuutlike ja eetiliste põhja-lõuna kaubandussuhetega üldiselt ja eriti õiglase kaubandusega; |
|
8. |
tuletab meelde, et Euroopa kaubanduspoliitika peab parandama lõunapiirkonna väiketootjate turulepääsu; |
|
9. |
palub komisjonil viia läbi uuring selle kohta, kuidas õiglasest kaubandusest võiks välja areneda jätkusuutliku kaubanduspoliitika mudel, mis suudaks stimuleerida põhja- ja lõunapiirkonna vahelist tasakaalustatud kaubandust, ning teha kindlaks kaubandustõkked, mis mõjutavad kõige tõsisemalt maailma vaeseid; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles tunnustama ka teiste usaldusväärsete kavade olemasolu, mis õiglase kaubanduse liikumise kõrval ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu (ISEAL) egiidi all aitavad kaasa sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite kehtestamisele kolmanda isiku poolt läbiviidavas sertifitseerimises; |
|
11. |
kutsub komisjon ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et tarbijatel oleks juurdepääs kogu teabele, mida nad teadlike valikute tegemiseks vajavad; on veendunud, et tarbijatel on õigus saada kiiresti tooteteavet, mis peab olema lihtsasti mõistetav ja arusaadavalt esitatud; |
|
12. |
kutsub komisjoni üles tegema koostööd rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumisega, et toetada selgeid ja laialdaselt kohaldatavaid kriteeriumeid, mille alusel saab hinnata tarbijagarantii kavasid, mis omakorda toetaks tarbijate usaldust nende kavade vastu ja koondaks õiglase kaubanduse tootmissektoreid; |
|
13. |
kutsub komisjoni üles väljastama erilised „konkursikutsed” õiglase kaubanduse osas tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud ettepanekute saamiseks, toetada garantiikavasid ja märgistamist, samuti süstemaatilist andmete kogumist ja mõjude hindamist kogu ELis; |
|
14. |
kutsub komisjoni üles parandama õiglase kaubanduse ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega seotud meetmete kooskõlastamist arengu, kaubanduse, tööhõive ja sotsiaalküsimuste, tarbijakaitse, siseturu ja põllumajanduse eest vastutavate erinevate peadirektoraatide vahel ning muutma õiglane kaubandus ja teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused nende valdkondade poliitika lahutamatuks osaks; |
|
15. |
palub komisjonil ja nõukogul uurida ja kaaluda madala käibemaksumäära rakendamist õiglase kaubanduse toodete puhul ning kaotada imporditollimaksud arengumaades toodetud õiglase kaubanduse toodete puhul; rõhutab, et kuritarvituste vältimiseks tuleks madala käibemaksumääraga maksustatavaid tooteid tähelepanelikult jälgida; |
|
16. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid, mis töötavad käesoleval ajal välja õiglast kaubandust käsitlevaid õigusakte või õigusakte, mis võivad mõjutada õiglase kaubanduse organisatsioone ning teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, võtaksid vastavate kriteeriumite aluseks asjaomaste sidusrühmade (sh rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise) teadmised ja kogemused ning hindaksid kõigepealt põhjalikult nii ülereguleerimise ohtu kui ka selliste õigusaktide võimalikku mõju väikestele ja ebasoodsas olukorras olevatele tootjatele; |
|
17. |
nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks Cotonou lepingu artikli 23 punkti g ja lepingu koostöökavade kokkuvõtte sätteid, eelkõige selle lõikeid 61-64; |
|
18. |
kutsub komisjoni üles asutama oma struktuuris sisemise kontaktpunkti, mis tagaks õiglase kaubandusega seotud teemade regulaarse kooskõlastamise komisjoni erinevate teenistuste vahel; |
|
19. |
kutsub komisjoni üles osutama õiglase kaubandusega seotud abi:
|
|
20. |
palub komisjonil pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist esitada Euroopa Parlamendile ettepanek, mis käsitleks asjakohaseid meetmeid ja rahastamist õiglase kaubanduse ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste valdkonnas; |
|
21. |
palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas veelgi tõsta teadlikkust seoses õiglase kaubandusega ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega; |
|
22. |
kutsub Euroopa riigiasutusi integreerima õiglase kaubanduse kriteeriumit avalikesse pakkumistesse ja ostupoliitikasse ning palub komisjonil seda tegevust edendada näiteks töötades välja suunised õiglase kaubanduse alaste hangete korraldamiseks; |
|
23. |
meenutab, et eelkõige avalik-õiguslikud piirkondlikud asutused teevad suuri investeeringuid asjakohastel kaubaturgudel; palub seetõttu nendel asutustel oma pakkumiskutsetes pöörata erilist tähelepanu õiglase kaubanduse toodetele; |
|
24. |
suhtub positiivselt jõupingutuste suurendamisse, eelkõige Euroopa Parlamendi poolt, et pakkuda õiglase kaubanduse tooteid, ning rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peaksid oma siseteenistustes kasutama õiglase kaubanduse tooteid; |
|
25. |
rõhutab, et õiglane kaubandus ja teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused võivad olla edukad vahendid ettevõtete sotsiaalselt teadlikuks ja vastutustundlikuks muutmisel; |
|
26. |
rõhutab, kui oluline on muuta ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitlev Euroopa poliitika kaasavamaks, tugevdades mitmeid sidusrühmi kaasavate foorumite, sealhulgas õiglase kaubanduse organisatsioonide jätkamist ja süvendamist; |
|
27. |
nõuab tungivalt, et komisjon toetaks mehhanisme, mille kaudu tootjad saaksid võimaluse korral osaleda hinna kujundamisel, nagu näeb ette Cotonou lepingu koostöökavade kokkuvõtte lõige 63; |
|
28. |
nõuab tungivalt, et komisjon toetaks Aafrika Liidu nõudmist käsitleda käimasolevate kaubandusläbirääkimiste raames prioriteedina kaupade hindade küsimust kooskõlas WTO kohustustega, eelkõige GATTi artiklitega XXXVI-XXXVIII; |
|
29. |
kutsub komisjoni üles töötama vastavalt GATTi artikli XXXVIII lõike 2 punktile a välja meetmeid, mis oleksid mõeldud vähemarenenud riikidele eriti huvipakkuva tooraine turutingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, „sealhulgas meetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate ekspordihindade saavutamiseks sellisele toorainele”; |
|
30. |
avaldab heameelt sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eriklauslite sisseviimise üle üldiste soodustuste süsteemi pluss kavasse (GSP+), kuid arvab, et järelevalvemehhanism vajaks tugevdamist; |
|
31. |
nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ühtse poliitika väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate, sealhulgas õiglase kaubanduse tootjate, edendamiseks ja kaitsmiseks, arvestades nende seisukohtadega ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste tootjate seisukohtadega kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel nagu majanduskoostöö lepingud (EPA); |
|
32. |
kutsub komisjoni üles võtma ELi kaubanduspoliitika väljatöötamisel arvesse õiglast kaubandust ning teisi sotsiaalset aspekti ja keskkonda arvestavaid lähenemisviise kaubandusele; |
|
33. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ILO-le, ÜRO Keskkonnaprogrammile, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsile ning WTO-le. |
(1) EÜT C 226, 20.7.1998, lk 73.
(2) ELT C 64E, 12.3.2004, lk 607.
(3) ELT C 28, 3.2.2006, lk 72.
P6_TA(2006)0321
AIDS - aeg tegutseda
Euroopa Parlamendi resolutsioon HIV/AIDSi kohta: aeg tegutseda
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee eriistungi (UNGASS) kõrgetasemelist kohtumist 2. juunil 2006. a ja sellel kohtumisel vastuvõetud poliitilist deklaratsiooni; |
|
— |
võttes arvesse ÜRO kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta „Ülemaailmne kriis — ülemaailmne tegevus”, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu oma 26. eriistungil 27. juunil 2001. a; |
|
— |
võttes arvesse ÜRO seisukohavõttu „HIV leviku ennetamine uimastitarvitajate seas”; |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelist konverentsi „HIV/AIDS: aeg tegutseda”, mis toimub 2006. a augustis Torontos; |
|
— |
võttes arvesse 27. aprilli 2001. aasta Abuja deklaratsiooni HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja teiste nendega seotud nakkushaiguste kohta, Aafrika ühisseisukohta UNGASSi 2006. aasta kõrgetasemelisel kohtumisel ja üleskutset tõhustatud tegevusele üldise ligipääsu tagamiseks HIV ja AIDSi, tuberkuloosi ja malaariaga seotud teenustele Aafrikas, millele Aafrika Liidu liikmed kirjutasid alla 4. mail 2006. a Abujas; |
|
— |
võttes arvesse UNAIDSi 2006. aasta aruannet ülemaailmse HIV/AIDSi epideemia kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, |
|
A. |
arvestades. et maailmas on HIVga nakatunud üle 65 miljoni inimese, üle 25 miljoni inimese on selle tagajärjel surnud, 15 miljonit last on AIDSi tõttu orvuks jäänud ja 40 miljonit inimest elab praegu HIV-positiivsena, kusjuures üle 95 % neist elab arengumaades ja üle 70 % Saharast lõunas asuvates Aafrika riikides; |
|
B. |
arvestades, et kaitsevahenditeta heteroseksuaalsed seksuaalvahekorrad on praegu tähtsaim HIV levikut soodustav tegur maailmas ja poole uutest HIVga nakatunutest moodustavad alla 25-aastased noored; |
|
C. |
arvestades, et naised moodustavad praegu poole AIDSi põdevatest inimestest ja 60 % Aafrikas elavatest AIDSi-haigetest, kuivõrd naiste nakatumise tõenäosus on kaks kuni neli korda suurem kui meestel; |
|
D. |
arvestades, et naised ja tüdrukud, noored, eakad inimesed, mehed, kellel on seksuaalsuhted meestega, süstivad ja muud narkomaanid, seksitöötajad, sugu vahetanud isikud, vangid, võõrtöötajad, orvud, konfliktikolletes ja konfliktijärgsetes piirkondades elavad inimesed, põlisrahvad, põgenikud ja sisepagulased, samuti HIV/AIDSiga tegelevad sotsiaaltöötajad on HIV/AIDSi ja pandeemia mõju suhtes kõige tundlikumad; |
|
E. |
arvestades, et vastuvõtlikkuse vähendamiseks HIV/AIDSi suhtes on tähtis tagada kõigi inimeste inimõigused ja põhivabadused; |
|
F. |
arvestades, et paljud organisatsioonid, mis osalesid 2006. aastal UNGASSi kõrgetasemelisel HIV/AIDSi teemalisel kohtumisel, andsid teada ja mõistsid avalikult hukka asjaolu, et väikese rühma poliitilised ja majanduslikud huvid said ülekaalu miljonite inimeste vajaduste üle arengumaades, mille tulemuseks oli nõrk deklaratsioon, kus puudusid selged eesmärgid ja rahalised kohustused; |
|
G. |
arvestades. et riigid, kus AIDS ja HIV on kõige rohkem levinud, ei suuda saavutada aastatuhande arengueesmärke ja nende nõrgenemine jätkub, ohustades sotsiaalset tasakaalu; |
|
H. |
arvestades, et 2002. aasta jaanuaris asutatud ülemaailmne HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (Ülemaailmne Fond)on saavutanud märkimisväärseid tulemusi ja rohkem kui 540 000 HIVga nakatunul on nüüd tänu fondi rahastatud programmidele juurdepääs elupäästvale retroviiruse vastasele ravile; |
|
I. |
arvestades, et Doha deklaratsioon seadis rahva tervise kaitsmise eraviisilistest kaubandushuvidest kõrgemale ja kinnitas arenguriikide õigust kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingu kaitsemeetmeid, näiteks kohustuslikke litsentse, et oleks võimalik patentidest mööda minna, kui on vaja rahva tervist kaitsta ja tagada kõigi inimeste juurdepääs ravimitele; |
|
J. |
arvestades, et praegune hinnasüsteem, mis põhineb sellel, et ettevõtted annavad ravimite müümisel arengumaadele vabatahtlikult hinnaalandust, ei taga ravimite taskukohasust, kuna mõned ravimid, millel puuduvad analoogid ja mida toodab ainult üks firma, on isegi allahindluse korral liiga kallid, mõned allahindlused teatavate ravimite kohta ei kehti, sest tootjad ei ole end registreerinud või ei turusta oma ravimeid teatud riikides, ja mõned ettevõtted ei paku keskmise sissetulekuga riikidele üldse allahindlust, |
|
1. |
tervitab G8 riikide 2005. aasta kohtumisel ja 2005. aasta septembris ÜRO tippkohtumisel antud ning 2006. aasta kõrgetasemelisel AIDSi teemalisel kohtumisel kinnitatud lubadust HIV ennetustööd, ravi ja hooldust tugevasti parandada, et jõuda võimalikult lähedale eesmärgile tagada 2010. aastaks üldine ligipääs ravile kõigi jaoks, kes seda vajavad; |
|
2. |
tervitab ÜRO Peaassamblee 2. juuni 2006. aasta eriistungi deklaratsiooni, eriti selle ütlusi ravimite üldise juurdepääsetavuse edendamise kohta, mis hõlmab retroviiruse vastaste analoogravimite ja teiste AIDSiga seotud nakkuste raviks kasutatavate oluliste ravimite tootmist; |
|
3. |
kahetseb siiski, et deklaratsioonis puuduvad ülemaailmsed eesmärgid ja tähtajad ravi, ressursside ja ennetuse kohta ja et see ei esita kasutamiskõlblikku tegevuskava, mille abil oleks võimalik saavutada eesmärki tagada kõigile HIVst mõjutatud inimestele 2010. aastaks juurdepääs ravimitele; |
|
4. |
kutsub rahvusvahelist üldsust üles augustis Toronto konverentsil oma lubadustele vastavaid tulemusi näitama ja palub komisjonil ning liikmesriikidel tagada, et tervishoiukulutused arengumaades jõuaksid poliitiliste lubadustega võrreldavale tasemele; |
|
5. |
avaldab tõsist muret selle üle, et poole uutest HIVga nakatunutest moodustavad lapsed ja noored; |
|
6. |
avaldab pettumust, et kuigi arvukalt nakatumisi põhjustab see, et narkomaanid kasutavad ühiseid süstlaid, ei ole paljudes riikides, sealhulgas mitmetes ELi liikmesmaades, ikka veel tõhusaid programme narkomaanidele puhaste süstalde jagamiseks; |
|
7. |
nõuab, et rakendataks meetmeid süstlanõelte ja muude teravate instrumentide käsitsemisel tekkivate vigastuste vähendamiseks tervishoiutöötajatel; |
|
8. |
rõhutab, et HIV/AIDSi leviku tõhusaks peatamiseks ja ümberpööramiseks tuleb rakendada peamistele vastuvõtlikele rühmadele suunatud erimeetmeid; |
|
9. |
tunneb sügavat muret pandeemia üldise leviku ja HIV/AIDSist mõjutatud naiste suhtarvu suurenemise ning asjaolu üle, et naised moodustavad nüüdseks 50 % maailma HIVga nakatunutest ja 60 % Aafrikas elavatest HIVga nakatunutest; |
|
10. |
rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigused on HIV/AIDSi vastases võitluses otsustavalt tähtsad, ja nõuab tungivalt, et komisjon ning partnerriigid seaksid riiklikes strateegiadokumentides esikohale üldised ennetusstrateegiad, sealhulgas kondoomide kasutamist propageerivad ja noortele suunatud, HIV/AIDSi teemalist haridust andvad programmid; |
|
11. |
kritiseerib komisjoni nõrku tulemusi seoses arengufondi kulutustega tervishoiusektoris; rõhutab, et näiteks 2003. aastal nähti tervishoiukulutusteks ette ainult 5,2 % ja 2002. aastal 4 % Euroopa Arengufondi rahalistest vahenditest, ning kahetseb asjaolu, et komisjon kavatseb teha ettepaneku eraldada ainult 6 % uue arengukoostöö instrumendi raames arengu toetamiseks ettenähtud rahalistest vahenditest inim- ja sotsiaalseks arenguks, mis hõlmab lisaks tervishoiule, HIV/AIDSile, seksuaalsele ja reproduktiivtervisele ka kõik muud sotsiaalse arengu valdkonnad, sealhulgas laste, hariduse ja sooküsimustega seotud programmid; |
|
12. |
kutsub komisjoni üles kahekordistama arengumaade toetuseks ettenähtud tervishoiueelarvet arengukoostöö instrumendi raames ning võtma eesmärgiks, et vähemalt 50 % ametlikust arenguabist kulutataks aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; |
|
13. |
rõhutab, et komisjon on üks peamisi Ülemaailmse Fondi rahastajaid ning on aastail 2002-2006 fondile eraldanud kokku 522 miljonit eurot; kutsub komisjoni üles kaaluma fondi antava panuse suurendamist; |
|
14. |
tunnistab riikide otsustusvabaduse tähtsust, kutsub arenguriike üles tervishoiukulutusi ja eriti HIV/AIDSi vastast võitlust esikohale seadma ja kutsub komisjoni üles toetama arengumaade antud lubadusi kulutada, vastavalt Abuja deklaratsioonis võetud kohustusele, vähemalt 15 % oma üldeelarvest tervishoiule ning ergutama partnerriike tervishoidu oma riiklikes strateegiadokumentides olulisele kohale seadma; |
|
15. |
kutsub komisjoni üles vajaduse korral ja rangete tingimuste kohaselt lubama eelarvelise toetuse ulatuslikku suurendamist tervishoiu valdkonnas, eriti selleks, et hoida olulisi tervishoiutöötajaid arengumaadest lahkumast, ning nõuab, et kõigi tasandite tervishoiutöötajate palkamist ja koolitamist kiirendataks; |
|
16. |
nõuab tungivalt, et edendataks juurdepääsu HIV/AIDSi puudutavale haridusele, teabele, vabatahtlikule nõustamisele, testimisele ja sellega seotud teenustele nii rahvusvahelisel, piirkondlikul, riiklikul kui kohalikul tasandil, tagades täieliku konfidentsiaalsuse ja teadva nõusoleku, ja niisugust sotsiaalset ning õiguslikku keskkonda, mis oleks toetav ning võimaldaks inimesel turvaliselt oma HIV staatust avaldada; |
|
17. |
rõhutab kohaliku tegevuse tähtsust ja tõsiasja, et ennetamise, ravi ja hoolduse korraldamiseks tuleb kaasata kohalikud kogukonnad; |
|
18. |
märgib, et 1. jaanuaril 2005. a jõustus WTO TRIPS leping Indias, kohustades Indiat tunnustama ravimite tootepatente; rõhutab, et uuemaid ravimeid, eriti kallimaid teise põlvkonna ravimeid, ei tohiks toota ainuüksi patendiomanikud, kuna nad võivad määrata arengumaadele üle jõu käiva monopoolse hinna; |
|
19. |
kritiseerib kahepoolseid ja piirkondlikke kaubanduslepinguid, mis piiravad Doha deklaratsiooniga kehtestatud turvameetmeid või välistavad need täiesti; rõhutab, et on vaja tagada tervishoiu seadmine kaubandushuvidest ettepoole; tuletab selliste vabakaubanduslepingute sõlmimiseks arengumaadele survet avaldavaile riikidele, eriti Ameerika Ühendriikidele meelde nende vastutust; |
|
20. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema UNAIDSiga koostööd riikide jõupingutuste toetamisel kaasavate, läbipaistvate protsesside käivitamiseks ning HIV ennetuse, hoolduse ja toetusega seotud edasipüüdlike eesmärkide seadmiseks; |
|
21. |
nõuab tungivalt, et ÜRO Peaassamblee iga-aastaste läbivaatamiste raames 2008. ja 2011. aastal vaadataks terviklikult läbi ka edusammud, mis on tehtud HIV/AIDSiga seotud kohustuste deklaratsiooni elluviimisel; |
|
22. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, UNAIDSile ja Maailma Terviseorganisatsioonile. |
P6_TA(2006)0322
Somaalia
Euroopa Parlamendi resolutsioon Somaalia kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone olukorra kohta Somaalias; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hr Solana ja volinik Louis Micheli eelnevaid avaldusi Somaalia kohta; |
|
— |
võttes arvesse Somaalia presidendi Abdullahi Yusuf Ahmedi ja komisjoni presidendi Manuel Barroso, Somaalia peaministri Ali Mohamed Ghedi ja volinik Louis Micheli poolt Brüsselis 28. märtsil 2006 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
|
A. |
olles mures pikaajalise kodusõjaolukorra pärast Somaalias ning selle mõjude pärast rahu- ja lepitusprotsessile nimetatud riigis, samuti julgeoleku ja stabiilsuse pärast Aafrika Sarve piirkonnas tervikuna; |
|
B. |
arvestades, et 4. juunil 2006 võtsid Islami kohtute Liidu relvarühmitused suure osa Lõuna-Somaaliast — sealhulgas pealinna Mogadishu — oma kontrolli alla, kihutades minema hõimupealikud, kes olid kontrollinud Mogadishut alates aastast 1991, mil Muhammad Siyad Barre keskvalitsus kukutati; |
|
C. |
arvestades, et Somaalias ei ole kahjuks rohkem kui 15 aastat olnud toimivat keskvalitsust ja Islami Kohtute Liit on hakanud oma kontrolli all olevates piirkondades looma radikaalseid islamikohtuid eesmärgiga haarata võim; arvestades siiski, et klannilojaalsuse tõttu pinge säilib; |
|
D. |
arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on nõudnud riikliku julgeolekukava vastuvõtmist vastusena Aafrika Liidu palvele tühistada osaliselt relvaembargo, mis võimaldab üksnes ÜRO mandaadi all tegutseva rahuvalvemissiooni toetamist; |
|
E. |
arvestades kartusi, et Islami Kohtute Liit hõlmab rühmitusi, mida on süüdistatud sidemetes Al-Qaida ja rahvusvahelise terrorismiga, mis võib ohustada mitte üksnes naaberriikide vaid ka Euroopa Liidu ja ülejäänud maailma julgeolekut; |
|
F. |
arvestades, et Araabia Liiga algatas 22. juunil 2006 Hartumis dialoogi föderaalsete üleminekuinstitutsioonide ja Islami Kohtute Liidu vahel, mille käigus föderaalne üleminekuvalitsus tunnustas Islami Kohtute Liidu „reaalsust”, kes vastukäiguna tunnustas valitsuse „legaalsust”; arvestades, et mõlemad pooled leppisid seejuures kokku mitte sõdida üksteise vastu, vaid jätkata dialoogi rahu ja leppimise saavutamiseks; |
|
G. |
arvestades, et Islami Kohtute Liidu hiljutine kohtumine USA ametiisikutega Hartumis avas uued väljavaated usaldust suurendavatele meetmetele erinevate osapoolte hulgas, |
|
1. |
mõistab teravalt hukka hiljutise lahingutegevuse Mogadishus ja selle ümbruses ning sündmused Jowharis ja mujal riigis, mille tulemusel kaotas elu palju Somaalia tsiviilisikuid ning Rootsi vabakutselise fotograafi Martin Adleri tapmise Islami Kohtute Liitu toetaval rahvakogunemisel; |
|
2. |
kutsub kõiki asjaomaseid pooli üles hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks praegust olukorda pingestada, jätkama dialoogi teed ja laiendama vajalikku koostööd föderaalse üleminekuvalitsuse ja parlamendi kui Somaalia legitiimsete keskvalitsusasutustega, mille tegevust reguleerib föderaalse üleminekuharta raamistik; |
|
3. |
püsib arvamusel, et kui rahvusvaheline üldsus tunnustab üleminekuinstitutsioonide ainulegitiimsust, tuleb neile kuni Somaalia kodanikele vabade valimiste läbiviimiseni anda vajalikud vahendid, et luua vajalikud institutsioonid, nagu näiteks politseijõud; |
|
4. |
toetab Aafrika Liidu, Araabia Liiga ja valitsustevahelise arenguorganisatsiooni algatusi — kaasa arvatud valitsustevahelise arenguorganisatsiooni ministrite nõukogu 13. juunil 2006 Nairobis toimunud erakorralisel istungil avaldatud kommünikeed — ning nende keskset rolli püüdlustes, mis on suunatud rahu- ja lepitusprotsessi säilitamisele Somaalias; |
|
5. |
nõuab tungivalt, et föderaalsed üleminekuinstitutsioonid ja Islami Kohtute Liit täidaksid täielikult oma kohustusi Hartumis algatatud dialoogi ellurakendamisel; |
|
6. |
kutsub hiljuti moodustatud rahvusvahelist Somaalia siderühma — kuhu kuuluvad Aafrika Liit, ÜRO, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Norra, Itaalia, Tansaania ja teised — üles poliitiliste meetmete suurema kooskõlastamise kaudu rahvusvahelise üldsuse liikmete hulgas keskenduma küsimustele, mis puudutavad valitsemist ja institutsioonide loomist, humanitaarabi kogu Somaalia inimestele ning piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku parandamist; |
|
7. |
kutsub Euroopa Liitu — kooskõlastades tegevust Aafrika Liiduga ning tehes tihedat koostööd valitsustevahelise arenguorganisatsiooni ja Araabia Liigaga — pakkuma vajalikku poliitilist, finants- ja logistilist tuge rahuprotsessi hõlbustamiseks, kaasa arvatud Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni elluviimiseks, mida kinnitati veel kord Aafrika Liidu hiljutisel tippkohtumisel juulis 2006; |
|
8. |
kutsub rahvusvahelist üldsust, ja eriti ELi, üles suurendama humanitaarabi andmist riigisiseselt ümberasustatud isikutele ja abivajavale elanikkonnale; |
|
9. |
kutsub kõiki asjaomaseid pooli üles austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja võimaldama abiasutustele juurdepääsu abivajavale elanikkonnale ning tagama humanitaartöötajate kaitset; |
|
10. |
nõuab tungivalt ÜRO 1992. aastal Somaalia vastu kehtestatud relvaembargo ranget kohaldamist ja jälgimist, mille vastu näidatakse üles vähe austust ja nõuab, et embargo osaline tühistamine ei oleks mingil viisil seotud võimaliku ÜRO mandaadi all läbi viidava rahuvalvemissiooniga; |
|
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO, Aafrika Liidu ja valitsustevahelise arenguorganisatsiooni peasekretäridele, Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse presidendile, Islami Kohtute Liidu esimehele ning Aafrika Liidu parlamendile. |
P6_TA(2006)0323
Mauritaania
Euroopa Parlamendi resolutsioon Mauritaania kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (edaspidi: Cotonou leping), ning eelkõige selle artiklit 96; |
|
— |
võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse assamblee 24. novembril 2005. aastal Edinburghis (Ühendkuningriik) vastu võetud resolutsiooni olukorra kohta Lääne-Aafrikas (1); |
|
— |
võttes arvesse 24 kohustust, mille Mauritaania Islamivabariik Cotonou lepingu artikli 96 alusel võttis Mauritaania Islamivabariiki puudutavate konsultatsioonide raames AKVga (Brüssel, 30. november 2005); |
|
— |
võttes arvesse 23.-27. veebruaril 2006. aastal Mauritaanias viibinud AKV-ELi parlamentaarse assamblee teabe- ja uurimismissiooni ülevaadet; |
|
— |
võttes arvesse 3.-5. mail 2006. aastal Mauritaanias viibinud Euroopa Parlamendi delegatsiooni Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga (sh Liibüaga) suhtlemiseks töörühma aruannet; |
|
— |
võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 21. juuni 2006. aasta otsust; |
|
— |
võttes arvesse eesistujariigi avaldust Euroopa Liidu nimel Mauritaanias 28. juunil 2006. aastal toimunud rahvahääletuse kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
|
A. |
arvestades, et endise presidendi Ould Taya kukutamine 3. augustil 2005. aastal toimus verevalamiseta; |
|
B. |
arvestades, et õiguse ja demokraatia sõjaline nõukogu (MCJD) on kinnitanud oma valmisolekut teha lõpp endise režiimi totalitaarsetele meetoditele ning on kohustunud kehtestama Mauritaanias demokraatia; |
|
C. |
arvestades poliitiliste parteide ja kodanikuühiskonna seas kujunenud konsensust käimasoleva protsessi toetuseks; |
|
D. |
arvestades rahvusliku sõltumatu valimiskomisjoni (CENI) loomist ja põhiseaduse rahvahääletuse ning parlamendi-, kohalike ja presidendivalimiste läbiviimise ajakava vastuvõtmist; |
|
E. |
arvestades, et üleminekuvõimud on valimiste ajakava osas võetud kohustustest seni kinni pidanud, sealhulgas valijate loenduse (RAVEL) läbiviimisel, mis jõudis lõpule 30. aprillil 2006; |
|
F. |
arvestades, et 25. juuni 2006. aasta rahvahääletusel osalemise määr ulatus 76,36 protsendini ja 96,96 protsenti osalenutest hääletas põhiseaduse muudatuste poolt; |
|
G. |
arvestades samas, et suur osa Mauritaania elanikkonnast ei suutnud valijakaardi saamiseks tõendada oma isikusamasust vastavalt valimisseadusele, milles nõutakse vanemate ja vanavanemate sünnitunnistuse koopiat; |
|
H. |
arvestades, et suurel hulgal kodanikel ei olnud võimalik dokumente saada ning seetõttu ei olnud neil materiaalseid tingimusi ja hääletuse korraldamise väga lühikest tähtaega arvestades võimalik 25. juunil 2006 hääletada; |
|
I. |
arvestades meedia tsenseerimise kaotamist, mis on leidnud praktikas tõendamist; |
|
J. |
arvestades naftatootmise alustamist 2006. aasta aprillis ning Mauritaania üleminekuvalitsuse ja Austraalia naftatootja Woodside vahel 2006. aasta juuni algul sõlmitud uut naftakokkulepet; |
|
K. |
arvestades üleminekuvõimude võetud kohustust võidelda korruptsiooniga ning ühineda asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega; |
|
L. |
arvestades Mauritaania rannikult Euroopa Liitu suunduvate väljarändajate suurt arvu; |
|
M. |
arvestades, et Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelise kalanduskokkuleppe kehtivus lõpeb 31. juulil 2006. aastal, |
|
1. |
võtab rahuloluga teadmiseks üleminekuvõimude võetud kohustuse kehtestada Mauritaanias demokraatia, ergutab üleminekuvõime demokraatlikku protsessi lõpule viima võetud kohustustest täiel määral kinni pidades ning rõhutab, et Euroopa Parlament jälgib tähelepanelikult protsessi kulgemist kuni selle lõpuleviimiseni; |
|
2. |
väljendab rahulolu 25. juuni 2006. aasta rahvahääletuse eduka kulgemise üle, mis sai hea hinnangu kohalviibinud rahvusvahelistelt vaatlejatelt, ning rõhutab, et mauritaanlaste ülekaalukalt uue põhiseaduse poolt antud hääled on otsustav etapp demokraatliku ülemineku protsessis ning see näitab elanikkonna otsusekindlust tõelise demokraatia ja õigusriigi ülesehitamisel; |
|
3. |
nõuab, et kõikidel mauritaanlastel oleks võimalik saada dokumendid, mis võimaldaksid neil tulevastel valimistel osaleda; |
|
4. |
soovitab teha jõupingutusi, et välismaal elavatel mauritaanlastel oleks võimalik tulevastel hääletustel osaleda; |
|
5. |
väljendab rahuolu, et riigi edasiviivad jõud — erakonnad ja kodanikuühiskond — usuvad üksmeelselt üleminekuprotsessis osalejate pühendumusse; |
|
6. |
tervitab põhiseaduse rahvahääletuse ning parlamendi-, kohalike ja presidendivalimiste läbiviimise ajakava vastuvõtmist ning kutsub ametivõime üles ajakavast kinni pidama; |
|
7. |
tervitab rahvusliku sõltumatu valimiskomisjoni loomist, mille ülesanne on valijate loenduse läbiviimine ning tulevaste hääletuste korraldamine; |
|
8. |
kutsub õiguse ja demokraatia sõjalist nõukogu, üleminekuvalitsust ja rahvuslikku sõltumatut valimiskomisjoni üles viima loendus ja valijakaartide jagamine lõpule rahvahääletuse ja muude valimiste vahelisel ajal, et täita tühimik 1995. aasta loenduse ja praeguse valijate nimekirja vahel, aktsepteerides sealjuures tagasipöördunud pagulaste isikusamasuse tõendamise viisina tunnistajate sellekohaseid tõendeid, ning tervitab avatust, mida rahvusliku sõltumatu valimiskomisjoni esimees selles küsimuses Brüsselis 30. mail 2005. aastal ilmutas; |
|
9. |
märgib arvukate erakondade loomist pärast 3. augusti 2005 ja koalitsioonides toimuvaid ümbergrupeerumisi; ergutab koostama valimisplatvorme, mis sisaldaksid konkreetseid ettepanekuid riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamiseks; |
|
10. |
soovitab erakondade rahastamisel lähtuda nende esindatusest kohalikel valimistel, mille puhul proportsionaalsed valimised võimaldavad võtta suuremal määral arvesse riigi mitmekesisust, ning näha osa rahastamisest ette materiaalse abina, et võimaldada erakondadel soodsatel tingimustel valimiskampaanias osaleda; |
|
11. |
tervitab üleminekuvõimude põhimõttelist seisukohta võimaldada pagulastel tagasi pöörduda, ent märgib murega, et praktikas on seda õigust väga vähe kasutatud kahel põhjusel: majanduslike vahendite piiratuse tõttu ning suure arvu asjaomaste isikute suutmatuse tõttu tõendada oma Mauritaania kodakondsust; |
|
12. |
palub üleminekuvõimudel sellest tulenevalt kaaluda tõsiselt parlamendi- ja presidendivalimisteks välismaal elavatele mauritaanlastele valimisjaoskondade avamist saatkondades, samuti pagulaste laagrites Malis ja Senegalis; |
|
13. |
võtab teadmiseks otsuse eraldada 20 protsenti kandidaadikohtadest naistele ning tunnistab, et see kujutab endast edasiminekut võrreldes varasema olukorraga, ent väljendab siiski kartust, et selle otsuse mõju võib praktikas osutuda olematuks, kui erakonnad eraldavad naistele kandidaadikohad valimispiirkondades, kus kaotus on ette teada, või paigutavad nad nimekirjas kohtadele, millelt valituks osutumine on võimatu; |
|
14. |
palub komisjonil teha otsus saata Mauritaaniasse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon (EUEOM); |
|
15. |
tervitab meedia tsenseerimise kaotamist, mis on praktikas tõendamist leidnud; |
|
16. |
tervitab erakondade esindajate ja kodanikuühiskonna sõnavabadust Mauritaanias, mis ennustab tõelise ja dünaamilise demokraatia kujunemist; |
|
17. |
alub õiguse ja demokraatia sõjalisel nõukogul ning üleminekuvalitsusel võtta jõulisi meetmeid nn humanitaardefitsiidi, pagulaste ja orjuse järelmõjude, samuti majanduskuritegude karistamatuse küsimuses, tunnistades samas, et neil ei ole võimalik lahendada kõiki minevikust tulenevaid probleeme; |
|
18. |
tervitab õiguse ja demokraatia sõjalise nõukogu liikmete võetud kohustust järgmistel valimistel mitte kandideerida; |
|
19. |
kutsub Mauritaania praegusi ja tulevasi ametivõime üles asuma tegelema jõukuse ebavõrdse jagunemise küsimusega ning kehtestama Mauritaanias sotsiaalse õigluse minimaalse taseme; |
|
20. |
tervitab Cotonou lepingu uue artikli 96 alusel peetavate konsultatsioonide lõpuleviimist ning Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise koostöö täielikku taastumist, samuti asjaolu, et sel viisil ei kanna Mauritaania Islamivabariik kahju seoses 3. augusti 2005. aasta sündmustega; |
|
21. |
palub Mauritaania ametivõimudel kasutada uusi naftaressursse elanikkonna vajaduste rahuldamiseks, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas; |
|
22. |
tervitab üleminekuvõimude võetud kohustust rakendada maavaraammutustööstuse läbipaistvuse algatuse (EITI — Extractive Industries Transparency Initiative) põhimõtteid; |
|
23. |
tervitab üleminekuvalitsuse võetud kohustust võidelda korruptsiooniga ja ratifitseerida asjaomased rahvusvahelised konventsioonid; |
|
24. |
tervitab Mauritaania ametivõimude koostöövalmidust ebaseadusliku sisserändega võitlemisel, mis on võimaldanud sõlmida olulisi ELi ja Mauritaania vahelisi kokkuleppeid, sealhulgas komisjoni poolt kaasrahastatava projekti Atlantis, millega seatakse sisse ELi riikide ja Mauritaania vaheline koostöö Mauritaania ranniku seire alal Hispaania ja Mauritaania ühispatrullide abil; |
|
25. |
palub komisjonil ja Mauritaania ametivõimudel viia õigeaegselt lõpule läbirääkimised kalanduskokkuleppe üle ning kehtestada asjakohane poliitika kalavarude kaitseks ja püügikohtade läheduses asuva Banc d'Arguin'i piirkonna mere- ja maismaaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks; |
|
26. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning õiguse ja demokraatia sõjalise nõukogule, Mauritaania Islamivabariigi üleminekuvalitsusele, AKV-ELi parlamentaarsele assambleele ning Aafrika Liidu parlamendile. |
P6_TA(2006)0324
Sõnavabadus internetis
Euroopa Parlamendi resolutsioon sõnavabaduse kohta internetis
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma varasemaid iga-aastaseid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta maailmas; |
|
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse ning 2005. aasta detsembris Tuneesias peetud infoühiskonna tippkohtumise hindamise kohta; |
|
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10; |
|
— |
võttes arvesse ELi juhiseid inimõiguste dialoogi (2001) ja inimõiguste kaitsjate kohta (2004) ning nende juhiste esimest hindamist Austria eesistumise ajal; |
|
— |
võttes arvesse 12. detsembril 2003 infoühiskonna tippkohtumisel vastuvõetud põhimõtete deklaratsiooni; |
|
— |
võttes arvesse ÜRO mõtte- ja sõnavabaduse eriesindaja, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ajakirjandusvabaduse esindaja ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) sõnavabaduse eriesindaja 21. detsembri 2005. aasta ühisdeklaratsiooni; |
|
— |
võttes arvesse 2005. aasta detsembris nõukogu vastuvõetud ELi inimõiguste ja demokratiseerimise poliitikat kolmandates riikides; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust (EIDHR); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
|
A. |
arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 märgitakse, et igaühel on õigus mõtte- ja sõnavabadusele; see õigus tähendab vabadust avaldada arvamust ilma vahelesegamiseta ning riigipiiridest sõltumatult otsida, saada ja levitada teavet ja ideid igasuguste meediakanalite kaudu; |
|
B. |
tundes heameelt 16.-18. novembri 2005. aasta Tunise tippkohtumise avalduse üle infoühiskonna esmatähtsuse kohta demokraatias ning inimõiguste ja põhivabaduste austamises; eelkõige sõna- ja mõttevabadust, samuti vabadust saada infot ja sellele juurde pääseda; |
|
C. |
arvestades, et võitlus sõnavabaduse eest on tänapäeval suures osas siirdunud Internetti, sest Internetist on saanud kogu maailmas poliitiliste dissidentide, demokraatia eest võitlejate, inimõiguste eest võitlejate ja sõltumatute ajakirjanike eelistatud väljendusvahend; |
|
D. |
arvestades, et juurdepääs Internetile võib tugevdada demokraatiat ja aidata kaasa riigi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning juurdepääsu piiramine ei ole kooskõlas sõnavabaduse õigusega; |
|
E. |
arvestades, et piiranguid tuleks kasutada ainult juhul, kui Internetti kasutatakse ebaseaduslikuks tegevuseks, näiteks vihkamise, vägivalla ja rassismi õhutamiseks, totalitaarseks propagandaks ning laste juurdepääsuks pornograafiale või nende seksuaalseks kasutamiseks; |
|
F. |
arvestades, et ühenduse Piirideta Ajakirjanikud järgi töötavad autoritaarsed režiimid ja valitsused Interneti kontrollimiseks välja järjest kaugemale ulatuvaid meetodeid, peamiselt kasutades üha keerukamaid filtertehnoloogiaid ja elektroonilise suhtluse jälgimist ning küberpolitseid; |
|
G. |
arvestades, et inimõiguste organisatsioonide järgi on kinnipidamisasutustesse pandud suurel arvul küberdissidente, suurem osa neist Hiinas, kelle hulgas on Hiina blogija ja dokumentaalfilmide tegija Hao Wu, küberdissident Yang Zili, Hiina päevalehe Dangdai Shangbao ajakirjanik Shi Tao, Iraani blogija Motjaba Saminejad, Tunise jurist Mohammed Abbou, Vietnami arst Pham Hong Son ja Süüria võrguajakirjanik Habib Saleh; arvestades, et kõige värskemad juhtumid on seotud Egiptuse blogijate Mohamed Sharkawy ja Karim Lel-shaeriga; |
|
H. |
arvestades, et viimase ühenduse Piirideta Ajakirjanikud aruande kohaselt võib paljusid riike pidada onlain-sõnavabaduse vaenlasteks, mille hulka kuuluvad Hiina, Valgevene, Birma, Kuuba, Iraan, Liibüa, Maldiivid, Nepaal, Põhja-Korea, Usbekistan, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Turkmeenia ja Vietnam; |
|
I. |
arvestades, et äriühingud, mille asukoht on demokraatlikes riikides, annavad osaliselt nendele riikidele veebi tsenseerimise ja elektroonilise suhtlemise kontrollimise vahendeid; |
|
J. |
arvestades, et Hiina valitsus on edukalt veennud selliseid äriühinguid nagu Yahoo, Google ja Microsoft oma teenuseid Hiina internetiturul tsenseerima; märgib samuti, et muud valitsused on nõudnud tsenseerimisvahendeid teistelt äriühingutelt; |
|
K. |
arvestades, et valitsused on võrgu tsenseerimiseks kasutanud selliste Lääne ettevõtete nagu CISCO Systems, Telecom Italia, France Telecomi tütarettevõte Wanadoo, tehnikat ja tehnoloogiaid, et takistada sõnavabadust; |
|
L. |
arvestades, et USA seadusandjad esitasid 2006. aasta veebruaris Global On-line Freedom Act eelnõu, mille eesmärk on internetifirmade tegevuse reguleerimine represseerivates riikides; |
|
M. |
arvestades, et EL peaks näitama, et ta on võtnud Interneti kasutajate õigused oma südameasjaks ja on valmis tegutsema sõnavabaduse edendamiseks võrgus, |
|
1. |
kinnitab veel kord, et sõnavabadus on kõikide ELi riikide ühine põhiväärtus ja nad peavad võtma konkreetseid meetmeid selle kaitsmiseks; |
|
2. |
palub sellega seoses nõukogul ja ELi liikmesriikidel jõuda kokkuleppele ühise avalduse osas, milles kinnitatakse kohustust kaitsta Interneti kasutajate õigusi ja edendada kogu maailmas sõnavabadust Internetis; |
|
3. |
kordab kohustust järgida Tunise tippkohtumisel taas korratud põhimõtteid, näiteks:
|
|
4. |
mõistab sügavalt hukka valitsuste kehtestatud ja sõnavabaduse tagamisega vastuolus olevad Interneti sisu piirangud, olenemata sellest, kas neid rakendatakse info levitamise või vastuvõtmise suhtes; mõistab sügavalt hukka Internetis arvamust avaldavate ajakirjanike ja teiste isikute tagakiusamise ja vangistuse; palub sellega seoses nõukogul ja komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed asjaomaste riikide asutuste suhtes, et viivitamatult vabastada kinnipeetud Interneti kasutajad; |
|
5. |
palub komisjonil ja nõukogul koostada vabatahtlik käitumisjuhend, mis piiraks äriühingute tegevust repressiivriikides; |
|
6. |
palub komisjonil ja nõukogul säilitada ELi kohalolek ja aktiivne osalemine ning esitada ühised seisukohad eelkõige ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU), UNESCO ja ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP); |
|
7. |
palub nõukogul ja komisjonil kolmandate riikide abiprogrammide käsitlemisel võtta arvesse nende riikide kodanike vajadust piiramatule pääsule Internetti; |
|
8. |
tunneb heameelt ühenduse Piirideta Ajakirjanikud algatusel esitatud ühise investorite avalduse üle, mis käsitleb sõnavabadust ja Internetti; rõhutab, et ettevõtted, mis osutavad Internetiotsingu, jututubade, kirjastamise või muid teenuseid, peavad vastutama selle eest, et kasutajate õigused on tagatud; |
|
9. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
P6_TA(2006)0325
Päritolu märkimine
Euroopa Parlamendi resolutsioon päritolu märkimise kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (2); |
|
— |
võttes arvesse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artiklit IX ja artikli XXIV lõiget 5; |
|
— |
võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (4), ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93 (5), millega kehtestatakse muu hulgas Euroopa Ühenduse mittesooduspäritolu eeskirjade süsteem; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (6); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Tekstiili- ja rõivasektori tulevik laienenud Euroopa Liidus” (KOM(2003)0649); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5, |
|
A. |
arvestades, et praegu ei ole ELil ühtlustatud sätteid ega ühtseid tavasid päritolu märkimiseks ELs; arvestades, et liikmesriikides kehtivate õigusnormide erinevuse ja selgete ühenduse eeskirjade puudumise tõttu on selle valdkonna õiguslik raamistik killustatud; |
|
B. |
arvestades, et riiklikud meetmed, mis teevad kohustuslikuks teistest liikmesriikidest pärit kaupade päritolu märkimise, on keelatud, kuid kolmandatest riikidest pärit kaupade päritolu kohustusliku märkimise kohta sellist piirangut ei ole; |
|
C. |
arvestades, et EL ise püstitas Lissaboni agendas eesmärgi tugevdada ELi majandust, muu hulgas tõstes ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses; arvestades, et teatud tarbekaubaliikide puhul võib konkurentsivõime sõltuda asjaolust, et nende tootmist ELis seostatakse kvaliteedi ja kõrgete tootmisstandarditega; |
|
D. |
arvestades, et päritolu märkimise kava eesmärk oleks võimaldada ELi tarbijatel olla täielikult teadlik ostetud toodete päritoluriigist; arvestades, et tarbijad saaksid seega seostada neid tooteid vastava riigiga üldiselt seostuvate sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandarditega; |
|
E. |
arvestades, et ettepanek, millega kehtestatakse ELis päritoluriigi kohustusliku märkimise süsteem, piirdub piiratud hulga imporditud toodetega, nagu tekstiiltooted, ehted, rõivad, jalatsid, nahktooted, lambid ja valgustid, klaastooted, keraamika ning käekotid, mille puhul päritoluriigi märkimise nõue annab lõpptarbijatele otsustamiseks väärtuslikku teavet; |
|
F. |
arvestades, et mitmed ELi peamised kaubanduspartnerid, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan ja Kanada, on kehtestanud kohustuslikud päritolu märkimise nõuded; |
|
G. |
arvestades, et see on hädavajalik, et tagada võrdsete tingimuste taastamine nimetatud kaubanduspartneritega; |
|
H. |
arvestades, et tarbijate suurem teadlikkus, mille tulemusel muutuvad ELi tooted huvipakkuvamaks, oleks eriti kasulik VKEdele ja ülemaailmsele konkurentsile avatud sektoritele; |
|
I. |
arvestades, et 26. mai 2005. aasta raamkokkulepe Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete kohta kohustab komisjoni teavitama parlamenti täielikult ja kiiresti oma õigusloomega seotud ettepanekutest, |
|
1. |
märgib ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidus teatavate kolmandatest riikidest imporditud kaupade päritoluriigi märkimise kohustus („päritolu märkimine”); |
|
2. |
taunib asjaolu, et ehkki komisjon ja nõukogu teavad hästi, kui oluliseks peab Euroopa Parlament päritolu märkimist, ei saatnud komisjon ametlikult määruse ettepanekut isegi teavitamise eesmärgil parlamendile; mõistab, et õiguslikust seisukohast ei nõua kõnesolev ettepanek konsulteerimist Euroopa Parlamendiga; rõhutab siiski, et Euroopa Parlamendile tuleks ühenduse teiste institutsioonide iga olulise algatuse puhul alati anda õigeaegselt võimalus seisukohta avaldada; |
|
3. |
nõuab kindlalt, et eelnimetatud raamkokkuleppe kohaselt on komisjon kohustatud tagama Euroopa Parlamendi kaasamise ja võtma parlamendi seisukohti võimalikult palju arvesse; |
|
4. |
palub komisjonil ja nõukogul teavitada Euroopa Parlamenti viivitamatult täiendavate mõjuhindamiste ja õiguslikuke analüüside tulemustest, eriti seoses väidetavate vastuoludega määruse ettepaneku ning olemasolevate ühenduse õigusaktide ja WTO eeskirjade vahel; |
|
5. |
palub komisjonil ja nõukogul panna eriti rõhku ELi tööstuse kuvandi edendamisele ühenduses ja väljaspool, kaitsta selle olemust ja omapära ning tagada, et ebatäpne või eksitav päritolumärgistus ei kahjustaks ühenduse tööstuse üldist head mainet ega suure väärtusega ELi toodete mainet ja atraktiivsust; |
|
6. |
rõhutab, et tarbijakaitse vajab läbipaistvaid ja asjakohaseid kaubanduseeskirju, muu hulgas ka päritolumärgistust; |
|
7. |
palub komisjonil ja nõukogul võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada võrdsed tingimused kaubanduspartneritega, kes on rakendanud päritolu märkimise nõuded; |
|
8. |
palub komisjonil ja nõukogul luua asjakohased tollijärelevalve ja täitemehhanismid; |
|
9. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid selles küsimuses ühenduse ühtse lähenemisviisi, mis võimaldab ELi tarbijatel saada täielikumat ja täpsemat teavet; |
|
10. |
ergutab komisjoni koos liikmesriikidega jõuliselt sekkuma, et kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja ootusi, kui on tõendeid mitte-ELi tootjate või importijate võltsimise ja/või petliku või eksitava päritolumärgistuse kohta; |
|
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.
(2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0381.
(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
|
13.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 303/s19 |
Menetluste selgitus
|
* |
Nõuandemenetlus |
|
**I |
Koostöömenetlus: esimene lugemine |
|
**II |
Koostöömenetlus: teine lugemine |
|
*** |
Nõusolekumenetlus |
|
***I |
Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine |
|
***II |
Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine |
|
***III |
Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine |
(Menetlus põhineb Euroopa Komisjoni poolt ette pandud õiguslikul alusel.)
Hääletustundi puudutav teave
Raportöör teavitab istungi juhatajat oma seisukohtadest muudatusettepanekute suhtes kirjalikult enne hääletuse algust, kui ei ole otsustatud teisiti.
Parlamendi komisjonid
|
AFET |
Välisasjade komisjon |
|
DEVE |
Arengukomisjon |
|
INTA |
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon |
|
BUDG |
Eelarvekomisjon |
|
CONT |
Eelarvekontrollikomisjon |
|
ECON |
Majandus- ja rahanduskomisjon |
|
EMPL |
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon |
|
ENVI |
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon |
|
ITRE |
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon |
|
IMCO |
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon |
|
TRAN |
Transpordi- ja turismikomisjon |
|
REGI |
Regionaalarengukomisjon |
|
AGRI |
Põllumajanduskomisjon |
|
PECH |
Kalanduskomisjon |
|
CULT |
Kultuuri- ja hariduskomisjon |
|
JURI |
Õigusasjade komisjon |
|
LIBE |
Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon |
|
AFCO |
Põhiseaduskomisjon |
|
FEMM |
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon |
|
PETI |
Petitsioonikomisjon |
Fraktsioonid
|
PPE-DE |
Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon |
|
PSE |
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon |
|
ALDE |
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon |
|
Verts/ALE |
Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon |
|
GUE/NGL |
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon |
|
IND/DEM |
Fraktsioon Iseseisvus ja Demokraatia |
|
UEN |
fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest |
|
NI |
fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed |
laadimisseadme poolt antavast maksimaalvoolust A-s;
vibratsiooni ulatusest)
vibratsiooni ulatusest)
;
;
.
;
.
· sin φ [kNm]
ükski väärtus ei tohi olla väiksem kui 11,5 (11,5 = 1/tan5°);
L [m] puhul;
väärtus ei tohi olla väiksem kui 6,6 ja
väärtus ei tohi olla väiksem kui 0.
, määrav on madalaim väärtus;
;
e . X . YY . nnn
e” on tüübikinnitusmärgis,
(%)
