ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 227

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
21. september 2006


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2006/C 227/1

Euro vahetuskurss

1

2006/C 227/2

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )

2

2006/C 227/3

Meetmete loetelu avaldamine. Neid meetmeid loeb komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks riigiabiks Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise ajal Euroopa Liiduga. ( 1 )

6

2006/C 227/4

Teatis kaebuse nr 2006/4524 — SG(06)A/4107 kättesaamise kohta

7

2006/C 227/5

Prantsusmaa tühistab avaliku teenindamise kohustuse regulaarlennuliinidel Aubagne — Marseille, Carcassonne — Pariis, La Rochelle — Pariis, Montbeliard — Pariis, Montpellier — Nantes, Pau — Madrid, Pau — Nantes, Reims — Clermont-Ferrand, Rennes — Lille ja Toulon — Lyon ( 1 )

8

2006/C 227/6

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4333 — NIBC/NPM/DELI UNIVERSAL) ( 1 )

9

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

EFTA järelevalveamet

2006/C 227/7

EFTA järelevalveameti teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus

10

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/1


Euro vahetuskurss (1)

20. september 2006

(2006/C 227/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2676

JPY

Jaapani jeen

148,70

DKK

Taani kroon

7,4605

GBP

Inglise nael

0,67310

SEK

Rootsi kroon

9,2168

CHF

Šveitsi frank

1,5875

ISK

Islandi kroon

89,17

NOK

Norra kroon

8,2790

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5767

CZK

Tšehhi kroon

28,437

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

273,47

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6960

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,9483

RON

Rumeenia leu

3,5317

SIT

Sloveenia talaar

239,59

SKK

Slovakkia kroon

37,465

TRY

Türgi liir

1,8686

AUD

Austraalia dollar

1,6844

CAD

Kanada dollar

1,4299

HKD

Hong Kongi dollar

9,8691

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9273

SGD

Singapuri dollar

2,0104

KRW

Korea won

1 205,30

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,3749

CNY

Hiina jüaan

10,0476

HRK

Horvaatia kuna

7,4350

IDR

Indoneesia ruupia

11 620,72

MYR

Malaisia ringit

4,665

PHP

Filipiini peeso

63,570

RUB

Vene rubla

33,9600

THB

Tai baht

47,824


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/2


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

(2006/C 227/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number

XE 19/05

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

Flandria — Flaami piirkond

Abikava nimetus

Integratsiooniettevõtete kindlakstegemine ja rahastamine

Õiguslik alus

Besluit van de Vlaamse regering van 15 juli 2005 betreffende de erkenning en financiering van de invoegbedrijven

Kavas ettenähtus aastased kulud

Aastane üldsumma

4,8 miljon(it) EUR

Tagatud laenusumma

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–5 ja artiklitega 5 ja 6

Jah

Kombinatsioon artiklis 4 — 7,5 % või 15 % — ja artiklis 5 — 50 %- sätestatust

 

Rakendamise kuupäev

Alates 1.7.2005

Kava kestus

Kuni 30.6.2007

Abi eesmärk

Artikkel 4: uute töökohtade loomine

Jah

Artikkel 5: ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine

Jah

nooremad kui 50-aastased ja 12 kuud töötud, maksimaalselt keskharidusega

Artikkel 2 punkt f, alapunkt viii

vanemad kui 50-aastased ja 6 kuud töötud, maksimaalselt keskharidusega

Artikkel 2, punkt f, alapunkt vii

isikud, kellel on õigus saada 6 kuud sissetulekutoetust ja kellel on maksimaalselt keskharidus

Artikkel 2, punkt f, alapunktid ii, iii, v, vi, ix, x

puudega inimesed ja 6 kuud töötud

Artikkel 2 punkt g, alapunkt i

tööd otsivad 16-18 aastased noored, kes omandavad osalise õppeajaga kutsealast ettevalmistust

Artikkel 2 punkt f, alapunkt i

Artikkel 6: puudega töötajate tööhõive

ei

Asjakohased majandusharud

Kõik EÜ majandusharud, (1) kus tohib anda tööhõivealast riigiabi

Jah

Igasugune töötlev tööstus (1)

Jah

Igasugused teenused (1)

Jah

Muud tegevusalad

 

Abiandva asutuse nimi ja aadress

Nimi:

Ministerie van de Vlaamse Gemeenschap

Departement EWBL

Administratie Werkgelegenheid

Afdeling Tewerkstelling

Aadress:

Markiesstraat 1

B-1000 Brussel

Muu teave

Kui abikava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest, lisage järgmine lause:

Abikava kaasfinantseeritakse (viide) vahenditest.

Ei kohaldata

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada

Meetme puhul välistatakse abi andmine või sellest tuleb komisjonile ette teatada kooskõlas määruse artikliga 9

 

ei


Abi number

XE 5/06

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Gniezno linn

Toetuskava nimetus

Riigiabi kava töökohtade loomise edendamiseks üle 10 töötajaga äriühingutes — Gniezno

Õiguslik alus

Uchwała nr XL/404/2005 Rady Miasta Gniezna z dnia 2 września 2005 r.

Kavas ettenähtud aastakulud

Aastane kogusumma

0,25 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ja artiklitega 5 ja 6

Jah

 

Rakendamise kuupäev

18.10.2005

Kava või üksikabi kestus

31.12.2006

Abi eesmärk

Artikkel 4: Uute töökohtade loomine

Jah

Artikkel 5: ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine:

 

Artikkel 6: puudega töötajate tööhõive

 

Asjaomased majandusharud

Kõik ühenduse tööhõiveabi-kõlblikud sektorid (2)

EI

igasugune töötlev tööstus (2)

Jah

Kõik teenused (2)

EI

Muu

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Organem udzielającym pomocy jest Rada Miasta Gniezna jako organ stanowiący oraz Prezydent Miasta Gniezna jako organ podatkowy

Aadress:

Urząd Miejski w Gnieźnie, ul. Lecha 6

PL-62-200 Gniezno

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada:

Kooskõlas määruse artikliga 9

Jah

 


Abi nr

XE 9/2006

Liikmesriik:

Küpros

Piirkond

Kõik piirkonnad

Abikava nimetus

Sotsiaalkindlustuse maksmise kava puuetega tööandjaile ja töötajatele

Õiguslik alus

Απόφαση του Υπουργικού Συμβουλίου με αρ 62.534 και ημερομηνία 25.8.2003.

Kavandatud kulutused aastas

Aastane üldsumma

0,55 miljonit EUR

Tagatud laenud

 

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ning artiklitega 5 ja 6

Jah:

20 % töötaja aastapalgast

 

Rakendamise kuupäev

16.12.2005

Kava kestus

Kuni 31. detsembrini 2006

Abi eesmärk

Art. 4: Töökohtade loomine

 

Art. 5: Ebasoodsas olukorras ja puuetega töötajate värbamine

Jah

Art. 6: Puuetega töötajate värbamine

Jah

Asjaomased majandussektorid

Kõik tööhõivealase abi kõlblikud ühenduse sektorid (3)

Jah

Abiandva asutuse nimetus ja aadress

Nimi

Τμήμα Εργασίας του Υπουργείου Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων [Töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi Tööhõive osakond]

Aadress:

CY-Nicosia, 1480

Muu teave

Kava rahastatakse 50 % koos ELi Euroopa Sotsiaalfondiga

Kohustus komisjoni abist eelnevalt teavitada

Kooskõlas määruse artikliga 9

 

Ei

(Juhtumeid, millest tuleb teavitada, ei ole oodata)


Abi nr

XE 10/2006

Liikmesriik:

Küpros

Piirkond

Kõik piirkonnad

Abikava nimetus

Projekt stiimulite pakkumiseks tõsiste puuetega inimeste palkamiseks erasektoris

Õiguslik alus

Απόφαση του Υπουργικού Συμβουλίου με αρ. 62.534 και ημερομηνία 25.8.2005.

Kavandatud kulutused aastas

Aastane üldsumma

0,21 miljonit EUR

Tagatud laenud

 

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ning artiklitega 5 ja 6

Jah:

50 % töötaja aastapalgast

 

Rakendamise kuupäev

16.12.2005

Kava kestus

Kuni 31. detsembrini 2006

Abi eesmärk

Art. 4: Töökohtade loomine

 

Art. 5: Ebasoodsas olukorras ja puuetega töötajate värbamine

Jah

Art. 6: Puuetega töötajate värbamine

Jah

Asjaomased majandussektorid

Kõik tööhõivealase abi kõlblikud ühenduse sektorid (4)

Jah

Abiandva asutuse nimetus ja aadress

Nimi:

Τμήμα Εργασίας του Υπουργείου Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων [Töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi Tööhõive osakond]

Aadress:

CY-Nicosia, 1480

Muu teave

Kava rahastatakse 50 % koos ELi Euroopa Sotsiaalfondiga

Kohustus komisjoni abist eelnevalt teavitada

Kooskõlas määruse artikliga 9

 

Ei

(Juhtumeid, millest tuleb teavitada, ei ole oodata)


(1)  Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud eeskirju.

(2)  Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju.

(3)  V.a laevaehituse sektor ja muud sektorid, mille kohta kehtivad erieeskirjad ja direktiivid, millega reguleeritakse kogu sektorile antavat riigiabi.

(4)  V.a laevaehituse sektor ja muud sektorid, mille kohta kehtivad erieeskirjad ja direktiivid, millega reguleeritakse kogu sektorile antavat riigiabi.


21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/6


Meetmete loetelu avaldamine. Neid meetmeid loeb komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks riigiabiks Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise ajal Euroopa Liiduga.

(2006/C 227/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Vastavalt Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu IV lisa 3. peatüki lõike 1 punktis c (artikli 22 alusel) sätestatud menetlusele esitasid uued liikmesriigid 2003. ja 2004. aastal komisjonile need meetmed, mida nad soovisid, et komisjon loeks olemasolevaks riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses, kuid mis ei olnud selgesõnaliselt sätestatud ühinemislepingus.

(2)

Kõnealune menetlus hõlmas riigiabimeetmeid kõigis sektorites, välja arvatud transpordisektor ja EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud põllumajanduslikud tegevused, mille suhtes kohaldati eraldi sätteid.

(3)

Komisjon on nüüd avaldanud järgmisel veebiaadressil nende meetmete täieliku loetelu, mida ta luges artikli 88 lõike 1 tähenduses ja eespool punktis 1 nimetatud menetluse alusel olemasolevaks riigiabiks: http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/register/.

Kalandussektori meetmed avaldatakse järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/fisheries/legislation/state_aid_en.htm.

(4)

Punktis 3 osutatud avaldamine hõlmab üksnes neid meetmeid, mida loeti olemasolevaks riigiabiks olemasoleva riigiabi vahemenetluse alusel. (1) Komisjon luges osa meetmeid olemasolevaks riigiabiks ja avaldas need juba Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas. (2) Ka need meetmed on käesolevas loetelus.

(5)

Asjaomased volinikud teatasid asjakohastele uutele liikmesriikidele komisjoni vastavatest otsustest kirja teel.


(1)  Järgmised meetmed jäeti välja: meetmed, mille suhtes komisjon algatas ametliku uurimismenetluse; meetmed, mida ei loetud kohaldatavateks pärast ühinemist või jõustuvaks enne ühinemist; meetmed, mida ei loetud riigiabiks; meetmed, mida komisjon luges üksnes osaliselt olemasolevaks abiks ja osaliselt mittekohaldatavateks pärast ühinemist.

(2)  ELT C 88, 8. aprill 2004, lk 2; ELT C 87, 11. aprill 2006, lk 2 (CZ45/2004).


21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/7


Teatis kaebuse nr 2006/4524 — SG(06)A/4107 kättesaamise kohta

(2006/C 227/04)

1.

Euroopa Komisjon on numbri all 2006/4524 SG(06)A/4107 registreerinud kaebuse, mis käsitleb Valencias (Hispaania) riigi osalusega aktsiaseltsi asutamise menetlust.

2.

Komisjon on saanud sadu selleteemalisi kaebusi. Huvitatud isikute teavitamiseks ja samal ajal haldusressursside säästmiseks avaldatakse kättesaamisteatis Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa veebilehel (http://ec.europa.eu/community_law/complaints/receipt/index_en.htm).

3.

Komisjon käsitleb kaebust kohaldatava ühenduse õiguse alusel. Kaebuse esitajaid teavitatakse uurimise tulemustest ja komisjonipoolsetest võimalikest järelmeetmetest samade teabekanalite kaudu.

4.

Komisjon püüab kõnealuses küsimuses teha otsuse (rikkumismenetluse algatamine või menetluse lõpetamine) kaheteistkümne kuu jooksul alates kaebuse registreerimisest.

5.

Komisjon kaitseb kaebuse esitajate õigusi ega avalikusta nende nimesid asjaomase liikmesriigi ametiasutustega suheldes. Kui kaebuse esitajad seda aga soovivad, võivad nad anda komisjonile selgesõnalise loa oma nime kõnealustele ametiasutustele avalikustamiseks.


21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/8


Prantsusmaa tühistab avaliku teenindamise kohustuse regulaarlennuliinidel Aubagne — Marseille, Carcassonne — Pariis, La Rochelle — Pariis, Montbeliard — Pariis, Montpellier — Nantes, Pau — Madrid, Pau — Nantes, Reims — Clermont-Ferrand, Rennes — Lille ja Toulon — Lyon

(2006/C 227/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Prantsusmaa otsustas tühistada regulaarlennuliinidele kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse järgmiste sihtpunktide vahel:

1.

Aubagne ja Marseille, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 350, 30. detsembril 1995. aastal.

2.

Carcassonne ja Pariis, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 227, 1 septembril 1995. aastal, muudetud 29. detsembril 1995. aastal (Euroopa Ühenduste Teataja nr C 349), 14. juunil 1997. aastal (Euroopa Ühenduste Teataja nr C 180) ja 20. novembril 2003. aastal (Euroopa Liidu Teataja nr C 279).

3.

La Rochelle ja Pariis, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 18, 22. jaanuaril 2002. aastal.

4.

Montbeliard ja Pariis, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 350, 30. detsembril 1995. aastal.

5.

Montpellier ja Nantes, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 123, 26. aprillil 1996. aastal.

6.

Pau ja Madrid, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 240, 15. septembril 1995. aastal.

7.

Pau ja Nantes, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 188, 28. juunil 1996. aastal.

8.

Reims ja Clermont-Ferrand, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 72, 6. märtsil 2001. aastal.

9.

Rennes ja Lille, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 151, 25. mail 1996. aastal.

10.

Toulon ja Lyon, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nr C 22, 27. jaanuaril 2004 aastal.


21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/9


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4333 — NIBC/NPM/DELI UNIVERSAL)

(2006/C 227/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

30. augustil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4333 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EFTA järelevalveamet

21.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/10


EFTA järelevalveameti teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus

(2006/C 227/07)

A.

Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi “EMP leping”) ning EFTA riikide vahelisele järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”).

B.

Euroopa Komisjon (edaspidi “komisjon”) on avaldanud teatise koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus. (1) Kõnealune mittesiduv õigusakt sisaldab põhimõtteid ja eeskirju, mida komisjon järgib konkurentsi valdkonnas. Teatises on selgitatud, kuidas Euroopa Liidu konkurentsiasutuste võrgustikus kavatsetakse koostööd teha.

C.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMPi konkurentsieeskirjade ühtseks kohaldamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võttis EFTA järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel. Järelevalveamet kavatseb järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju, kohaldades asjaomaseid EMP eeskirju konkreetse juhtumi suhtes. (2)

D.

Käesoleva teatise eesmärk on eelkõige selgitada seda, kuidas EFTA järelevalveamet kavatseb teha koostööd EFTA riikide konkurentsiasutustega (3) EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel üksikjuhtumite suhtes ning kuidas on kavandatud koostöö EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus.

E.

Käesolev teatis asendab EFTA järelevalveameti teatise EFTA riikide konkurentsiasutuste ja EFTA järelevalveameti vahelise koostöö kohta EMP lepingu (4) artiklite 53 ja 54 reguleerimisalasse kuuluvate juhtumite puhul.

F.

Käesolevat teatist kohaldatakse juhtumite suhtes, kus järelevalveamet on EMP lepingu artikli 56 kohaselt pädev järelevalveorgan.

1.   SISSEJUHATUS

1.

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rakendamise üldisi menetluseeskirju käsitlevas II peatükis (edaspidi “II peatükk”) (5) on sätestatud süsteem, mille raames EFTA järelevalveamet ja EFTA riikide konkurentsiasutused (6) kohaldavad EMP lepingu artikleid 53 ja 54. Avalikes huvides tegutsedes ja konkurentsi kaitsmiseks tihedat koostööd tehes moodustavad EFTA riikide konkurentsiasutused ja järelevalveamet ametiasutuste võrgustiku. Võrgustik on EMP konkurentsipoliitika kohaldamise ja jõustamise arutelu- ja koostööfoorum. Võrgustik on EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamiseks EFTA konkurentsiasutuste vahel tehtava koostöö raamistik ning EFTA riikide ühise konkurentsikultuuri loomise ja säilitamise alus. Võrgustikku nimetatakse EFTA konkurentsivõrgustikuks.

2.

Konkurentsiasutuste struktuur on EFTA riigiti erinev. Ühes EFTA riigis on juhtumite uurimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks üksainus asutus. Teises EFTA riigis on ülesanded jagatud kahe asutuse vahel — üks tegeleb juhtumi uurimisega ja teine, kollegiaalne organ, teeb juhtumi kohta otsuse. Ühes riigis aga võib teatavaid sanktsioone kehtestada vaid kohus. Vastavalt tõhususe üldpõhimõttele võivad EFTA riigid II peatüki artikli 40 kohaselt määrata riigi konkurentsiasutus(t)eks ühe või mitu asutust ja jagada ülesanded nende vahel. EMP õiguse üldpõhimõtete ja eriti EMP lepingu artikli 3 kohaselt peavad EFTA riigid rajama EMP õiguse rikkumiste korral tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide rakendamise süsteemi. (7)  (8) EFTA riikidel on erinev jõustamissüsteem, kuid käesoleva teatise lisana esitatud avaldusele alla kirjutamisega tunnustavad EFTA riikide konkurentsiasutused koostöö alusena standardeid, millele on rajatud teiste riikide süsteemid.

3.

Konkurentsiasutustest moodustatud võrgustik peaks tagama tõhusa tööjaotuse ning EMP konkurentsieeskirjade tulemusliku ja järjekindla kohaldamise. II peatükis on esitatud võrgustiku toimimise peamised põhimõtted. Käesolevas teatises kirjeldatakse süsteemi põhjalikult.

4.

Võrgustikusisene mõtte- ja teabevahetus toimub üksnes riigiasutuste vahel ja see ei muuda EMP või riikide õigusest tulenevaid äriühingute õigusi ega kohustusi. Iga konkurentsiasutus vastutab täielikult tema käsitleda oleva juhtumite nõuetekohase menetlemise eest.

2.   TÖÖJAOTUS EFTA SAMBA RAAMES

2.1.   Ülesannete jaotamise põhimõtted

5.

II peatükk rajaneb süsteemile, mille kohaselt kõikidel konkurentsiasutustel on õigus kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54. Juhtudel, mille puhul peetakse vajalikuks läbi viia uurimine, vastutavad nad tõhusa tööjaotuse eest EFTA sambas raames. Samal ajal jääb igale võrgustiku liikmele täielik otsustusõigus küsimustes, kas algatada juhtumi suhtes uurimine või mitte. Selle süsteemi kohaselt käsitleb juhtumeid kas

üks EFTA riigi konkurentsiasutus, vajadusel teise EFTA riigi konkurentsiasutuse abil,

mitu EFTA riikide konkurentsiasutust samaaegselt või

EFTA järelevalveamet.

6.

Enamasti käsitleb juhtumit see asutus, kellele esitatakse kaebus või kes algatab menetluse ex officio. (9) Juhtumi üleandmine teisele asutusele on ette nähtud vaid protsessi algusjärgus (vt alljärgnevat punkti 18), kui kõnealune asutus on seisukohal, et tal ei ole uurimise läbiviimiseks häid võimalusi või kui ka teised asutused on seisukohal, et neil on selleks head võimalused (vt alljärgnevaid punkte 8 kuni 14).

7.

Juhul kui leitakse, et konkurentsi ja EMP huvide tulemuslikuks kaitsmiseks tuleb juhtum üle anda teisele asutusele, püüavad võrgustiku liikmed selle võimaluse korral anda ühele ainsale heade võimalustega konkurentsiasutusele. (10) Igal juhul peab juhtumi üleandmine teisele asutusele toimuma kiiresti ja tõhusalt ning see ei tohi peatada käimasolevaid uurimisi.

8.

Asutusel on head võimalused juhtumi käsitlemiseks, kui on täidetud kolm järgmist üksteist täiendavat tingimust:

1)

kokkuleppel või tegevusel on otsene tegelik või eeldatav mõju konkurentsile asjaomasel territooriumil, seda rakendatakse sellel territooriumil või on see saanud alguse sellel territooriumil;

2)

asutus on võimeline rikkumise täielikult lõpetama, st ta saab vastu võtta tegevuse peatamise korralduse, millest piisab rikkumise lõpetamiseks, ja suudab vajaduse korral rakendada rikkumise suhtes piisavaid sanktsioone;

3)

ta saab vajadusel teiste asutuste abiga koguda asitõendeid rikkumise tõendamiseks.

9.

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaselt peab selleks, et EFTA riigi konkurentsiasutust pidada heade võimalustega asutuseks, olema rikkumise ja EFTA riigi territooriumi vahel seos. Eeldatavasti on enamikul juhtudel heade võimalustega asutused selle EFTA riigi konkurentsiasutused, kelle territooriumil toimus konkurentsi oluliselt mõjutav rikkumine, tingimusel et nad suudavad rikkumise kas ühe või mitme samaaegse meetme abil lõpetada, välja arvatud juhtumid, mil EFTA järelevalveametil on tegutsemiseks paremad võimalused (vt alljärgnevat punkti 15).

10.

Sellest järeldub, et tavaliselt on ühe riigi konkurentsiasutusel head võimalused niisuguste kokkulepete ja tegevuse käsitlemiseks, mis mõjutavad oluliselt konkurentsi peamiselt tema territooriumil.

1. näide:

EFTA riigis A asuvad ettevõtjad osalevad peamiselt samas EFTA riigis müüdavate toodete hinna kindlaksmääramise kartellis.

Selle juhtumi käsitlemiseks on head võimalused liikmesriigi A konkurentsiasutusel.

11.

Ühe konkurentsiasutuse üksiktoiming asjakohane ka juhul, kui sellest piisab kogu rikkumise lõpetamiseks, kuigi heade võimalustega konkurentsiasutuseks saab pidada rohkemat kui ühte EFTA riigi konkurentsiasutust.

2. näide:

Kaks ettevõtjat on EFTA riigis A moodustanud ühisettevõtte. Ühisettevõte osutab teenuseid EFTA riikides A ja B ning põhjustab konkurentsiprobleemi. Juhtumi lahendamiseks peetakse piisavaks tegevuse peatamise korraldust, kuna sellega lõpetatakse rikkumine täielikult. Asitõendid paiknevad peamiselt ühisettevõtte EFTA riigis A asuvas kontoris.

Kuigi juhtumi käsitlemiseks on head võimalused nii liikmesriigi A kui ka B konkurentsiasutusel, piisab A konkurentsiasutuse toimingust, mis pealegi on tõhusam kui B konkurentsiasutuse üksiktoiming või mõlema konkurentsiasutuse samaaegne toiming.

12.

Mitme EFTA riigi konkurentsiasutuse samaaegset tegutsemist võib vaja minna, kui konkurentsile olulist mõju avaldav kokkulepe või tegevus mõjutab peamiselt ainult neid riike ja ühe ainsa konkurentsiasutuse tegevusest ei piisa kogu konkurentsivastase tegevuse lõpetamiseks ja/või selle suhtes piisavate sanktsioonide rakendamiseks.

3. näide:

Kaks ettevõtjat sõlmivad turujagamise kokkuleppe, millega kohaselt EFTA riigis A asuv äriühing tegutseb ainult EFTA riigis A ja EFTA riigis B asuv äriühing tegutseb ainult EFTA riigis B.

Riigi A ja B konkurentsiasutustel on head võimalused käsitleda seda juhtumit samaaegselt, kummalgi omal territooriumil.

13.

Juhtumit samaaegselt käsitlevad ametiasutused peavad püüdma oma tegevust võimalikult ulatuslikult koordineerida. Selleks võib osutuda kasulikuks määrata üks neist juhtivaks asutuseks, keda teised volitavad täitma teatud ülesandeid, näiteks uurimismeetmete kooskõlastamine, samas kui iga asutus vastutab enda läbiviidava menetluse eest.

14.

EFTA järelevalveametil on eriti head võimalused ka juhul, kui üks või mitu kokkulepe(t) või tegevus(t), sealhulgas sarnaste lepingute või tegevuse võrgustikud, mõjutavad konkurentsi kahes või enamas liikmesriigis (kahte või enamat EFTA riiki hõlmavad piiriülesed turud või mitu ühte riiki hõlmavat turgu).

15.

EFTA järelevalveametil on eriti head võimalused käsitleda juhtumit, kui see on tihedalt seotud EMP muude õigusnormidega, mida kohaldab üksnes järelevalveamet, või mida järelevalveamet suudab tulemuslikumalt kohaldada, kui kerkib uus konkurentsiprobleem, millega seoses on EMP huvides võtta vastu järelevalveameti EMP konkurentsipoliitikat arendav otsus või tagada poliitika tulemuslik jõustamine.

2.2.   Juhtumitega seotud ülesannete jaotamise ja abi osutamise koostöömehhanismid

2.2.1.   Teavitamine menetluse algusjärgus (II peatüki artikkel 11)

16.

Selleks, välja selgitada kõik erinevad menetlused ja tagada, et juhtumit käsitleb heade võimalustega konkurentsiasutus, tuleb võrgustiku liikmeid varakult teavitada juhtumitest, mida käsitlevad mitu konkurentsiasutust. (11) Kui uurimine tuleb üle anda teisele konkurentsiasutusele, on nii võrgustiku kui ka asjaomaste ettevõtjate huvides, et üleandmine toimuks kiiresti.

17.

II peatükiga luuakse konkurentsiasutustele üksteise teavitamise mehhanism, millega tagatakse juhtumite uurimise tõhus ja kiire üleandmine. II peatüki artikli 11 lõikes 3 kehtestatakse EFTA riikide konkurentsiasutustele kohustus teatada EFTA järelevalveasutusele EMP lepingu artikli 53 või 54 alusel tegutsemisest ette või kohe pärast esimese ametliku uurimismeetme alustamist. (12) Selles on ka sätestatud, et teavet võib avaldada teistele EFTA riikide konkurentsiasutustele. Riikide konkurentsiasutused kavatsevad avaldada ka vastavalt artiklile 11 vahetatud teabe ja muuta selle kergesti juurdepääsetavaks kõikidele võrgustiku liikmetele. II peatüki artikli 11 lõike 3 eesmärk on võrgustiku kaudu avastada kattuvad menetlused ja otsustada võimalik juhtumi üleandmine kohe, kui asutus alustab selle uurimist. Seepärast tuleb teave teistele EFTA riikide konkurentsiasutustele ja järelevalveasutusele esitada veel enne, kui võetakse niisugune meede, mille võtmine vastavalt II peatüki artiklitele 18 kuni 21 on ka järelevalveameti pädevuses, või kohe pärast meetme võtmist. Vastavalt II peatüki artikli 11 lõikele 2 on ka järelevalveametil samasugune kohustus teavitada EFTA riikide konkurentsiasutusi. Võrgustiku liikmed teavitavad üksteist pooleliolevatest juhtumitest ühtse vormi alusel, mis sisaldab juhtumi kohta kindlaid andmeid, nagu juhtumit käsitleva asutuse nimi, asjaomased tooted, territooriumid ja isikud, väidetav rikkumine, rikkumise arvatav kestus ja juhtumi algataja. Üksteisele antakse teada ka juhtumiga seoses toimunud muutustest.

18.

Juhtumite üleandmise küsimused tuleb lahendada kiiresti, reeglina kahe kuu jooksul alates II peatüki artiklile 11 vastava esimese teate saatmist võrgustikule. Selle ajavahemiku jooksul püüavad konkurentsiasutused saavutada kokkuleppe võimaliku üleandmise küsimuses ja vajaduse korral ka samaaegse tegevuse üksikasjades.

19.

Reeglina peab (peavad) konkurentsiasutus(ed), kellele juhtum üleandmisperioodi lõpul üle antakse, käsitlema seda juhtumit kuni menetluse lõpuni. Juhtumi võib kahe kuu jooksul alates käsitlemise algusest üle anda vaid siis, kui menetluse käigus saadakse juhtumi kohta teada uusi tähtsaid asjaolusid.

2.2.2.   Menetluse peatamine või lõpetamine (II peatüki artikkel 13)

20.

Kui ühte ja seda sama kokkulepet või tegevust käsitleb mitu konkurentsiasutust, ükskõik kas seetõttu, et nad on saanud sellekohase kaebuse või on nad menetluse ise algatanud, saab II peatüki artikli 13 alusel menetluse peatada või kaebuse tagasi lükata põhjendusel, et juhtumit juba käsitleb või on käsitlenud mõni teine konkurentsiasutus. II peatüki artiklis 13 sätestatud “juhtumi käsitlemine” ei tähenda pelgalt seda, et juhtumi kohta on teisele asutusele esitatud kaebus. Silmas on peetud, et teine asutus uurib või on uurinud kaebust oma nimel.

21.

II peatüki artiklit 13 kohaldatakse, kui teine asutus on juba käsitlenud või parajasti käsitleb kaebuse esitaja tõstatatud konkurentsiküsimust, isegi kui nimetatud asutus on toiminud või toimib mõne teise kaebuse esitaja esitatud kaebuse alusel või ex officio menetluse tulemusel. Seega võib II peatüki artiklit 13 võtta aluseks, kui kokkulepe või tegevus rikub konkurentsi samadel asjaomastel geograafilistel ja tooteturgudel.

22.

EFTA riigi konkurentsiasutus võib oma menetlusi peatada või lõpetada, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. II peatüki artiklis 13 on jäetud iga üksikjuhtumi eripäradega arvestamise ruumi. Paindlikkus on tähtis, sest kui asutus lükkaks kaebuse tagasi pärast juhtumi sisulist uurimist, ei tarvitse teine asutus soovida sama juhtumit uuesti läbi vaadata. Kuid kui kaebus lükataks tagasi muul põhjusel (näiteks kui asutus ei suuda koguda rikkumise tõendamiseks küllalt tõendeid), võib teine asutus siiski tahta läbi viia oma uurimise ja juhtumit käsitleda. Paindlikkusele osutab ka EFTA riikide konkurentsiasutuse valikuvõimalus kas lõpetada või peatada pooleliolevaid menetlusi. Asutus võib soovida juhtumit mitte lõpetada enne, kui on selgunud teise asutuse menetluse tulemused. Võimalus menetlus peatada jätab asutusele võimaluse alles hiljem otsustada, kas menetlus lõpetada või mitte. Paindlikkus soodustab ka eeskirjade järjekindlat rakendamist.

23.

Kui asutus lõpetab või peatab menetluse põhjusel, et teine asutus juba käsitleb juhtumit, võib ta vastavalt II peatüki artiklile 12 edastada kaebuse esitajalt saadud teabe asutusele, kes hakkab juhtumit käsitlema.

24.

II peatüki artiklit 13 saab rakendada ka vaid kaebuse osa või juhtumi menetluse osa suhtes. Võib juhtuda, et ainult osa kaebusest või ex officio menetlusest kattub juhtumiga, mida mõni teine konkurentsiasutus on juba käsitlenud või parajasti käsitleb. Sel juhul on sellel konkurentsiasutusel, kellele kaebus esitati, õigus osa kaebusest II peatüki artikli 13 alusel tagasi lükata ja käsitleda ettenähtud korras vaid kaebuse ülejäänud osa. Sama põhimõte kehtib ka menetluse lõpetamise kohta.

25.

Kuid II peatüki artikkel 13 ei ole ainus ex officio menetluse peatamise või lõpetamise või kaebuste tagasilükkamise õiguslik alus. EFTA riikide konkurentsiasutustel võib selleks õigus olla ka oma riigi menetlusõiguse alusel. EFTA järelevalveamet võib kaebuse tagasi lükata ka piisavalt suure EMP lepingust tuleneva huvi puudumise tõttu või muul kaebuse laadist tuleneval põhjusel. (13)

2.2.3.   Konfidentsiaalse teabe vahetamine ja kasutamine (II peatüki artikkel 12)

26.

Võrgustiku toimimise tähtsamate elementide hulka kuulub kõikide konkurentsiasutuste õigus vahetada ja kasutada teavet (sh dokumente, avaldusi ja digitaalset teavet), mille nad on kogunud EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamise käigus. See õigus on juhtumite käsitlemise tõhusa ja tulemusliku ülesannete jaotamise ja käsitlemise eeltingimus.

27.

II peatüki artiklis 12 on sätestatud, et EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel on EFTA järelevalveasutusel ja EFTA riikide konkurentsiasutustel õigus esitada üksteisele sisulist või õiguslikku teavet, sealhulgas konfidentsiaalset teavet, ning kasutada seda tõendusmaterjalina. See tähendab, et teavet võivad vahetada mitte üksnes EFTA riigi konkurentsiasutus ja järelevalveamet, vaid ka EFTA riikide konkurentsiasutused omavahel. II peatüki artikkel 12 peaks olema ülimuslik EFTA riikide vastupidist sätestavate seaduste suhtes. Küsimust, kas teavet edastav asutus on selle kogunud seaduslikult, reguleerivad selle asutuse suhtes kehtivad õigusaktid. Teavet edastav asutus võib teavet vastuvõtvale asutusele teatada, kas teabe kogumine on vaidlustatud või võidakse seda veel vaidlustada.

28.

Teabe vahetamise ja kasutamise puhul kehtivad järgmised ettevõtjate ja isikute kaitsmise meetmed.

a)

Esiteks, vastavalt II peatüki artiklile 28 “ei tohi EFTA järelevalveasutus ja EFTA riikide konkurentsiasutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud /.../ avaldada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 või EMP lepingu artikli 58 ja sellele lisatud protokolli nr 23 alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus”. Kuid ettevõtjate õiguspärane huvi kaitsta oma ärisaladust ei või takistada EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumise tõestamiseks vajaliku teabe avaldamist. II peatüki artiklis 28 kasutatud termin “ametisaladus” on EMP õigusest pärinev mõiste, mis hõlmab ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet. Sellega tagatakse terves EMPs kaitse minimaalsel vajalikul tasemel. (14)

b)

Teine ettevõtjate kaitsemeede on seotud võrgustikus vahetatud teabe kasutamisega. II peatüki artikli 12 lõike 2 kohaselt kasutatakse vahetatavat teavet tõendusmaterjalina üksnes EMP lepingu artikli 53 või 54 kohaldamisel ning eesmärgil, mille jaoks teabe esitanud asutus on selle hankinud. (15) II peatüki artikli 12 lõike 2 kohaselt võib käesoleva artikli alusel vahetatavat teavet kasutada samas juhtumis ühtlasi ka riigi konkurentsiõiguse kohaldamisel. Kuid see on võimalik ainult juhul, kui riigi seaduste kohaldamisel kindlaks tehtud rikkumine ei erine EMP lepingu artikli 53 ja 54 kohaldamise korral kindlaks tehtud rikkumisest.

c)

II peatükis ettenähtud kolmas kaitsemeede on seotud artikli 12 lõike 1 alusel vahetatud teabe alusel isikute suhtes rakendatavate sanktsioonidega. II peatükis on ette nähtud sanktsioonide rakendamine ettevõtjatele vaid EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumise eest. Kuid mõne riigi õigusaktides on ette nähtud ka üksikisikute suhtes sanktsioonide rakendamine EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumise eest. Isikutele on tavaliselt ette nähtud ulatuslikum õigus kaitsele (näiteks õigus mitte anda ütlusi, samas kui ettevõtjad võivad vaid loobuda vastamast küsimustele, mis sunnivad neid tunnistama, et nad on toime pannud õigusrikkumise). (16) II peatüki artikli 12 lõikega 3 on tagatud, et ettevõtjatelt saadud teavet ei tohi kasutada viisil, mis rikuks isikute suurema kaitse õigust. Selle sättega välditakse sanktsioonide rakendamist isikute suhtes vastavalt II peatüki alusel vahetatud teabele, kui teavet edastavate ja seda saavate asutuste tegevust käsitlevates õigusaktides ei ole sanktsioonide rakendamist isikute suhtes ette nähtud, välja arvatud juhul, kui teavet edastav asutus on arvestanud asjaomase isiku kohta teabe kogumisel selle isiku õigusi samal määral, kui neid õigusi arvestab teavet saav asutus. Riikide õigusaktides sätestatud sanktsioonide liigitus (haldussanktsioonid ja kriminaalkaristused) ei kehti II peatüki artikli 12 lõike 3 rakendamisel. II peatükis eristatakse vabaduskaotuslikke karistusi ja muid sanktsioone, nagu isikutele trahvi määramine ja teised isikute suhtes rakendatavad sanktsioonid. Teavet saav asutus võib kasutada vastavalt II peatüki artiklile 12 vahetatud teavet, kui nii teavet edastava kui ka vastuvõtva asutuse tegevust sätestavates õigusaktides ette nähtud sanktsioonid on sarnased (näiteks kui mõlemas EFTA riigis on ette nähtud trahvid ettevõtja töötajale, kes osales EMP lepingu artikli 53 või 54 rikkumises). Sellisel juhul peetakse mõlema süsteemi menetluslikke kaitsemeetmeid võrdväärseteks. Kuid kui kummaski õigussüsteemis on ette nähtud erinevad sanktsioonid, võib teavet kasutada vaid juhul, kui juhtumiga seoses arvestatakse mõlemas süsteemis isiku õigustega võrdsel määral (vaata II peatüki artikli 12 lõiget 3). Sel juhul võib vabaduskaotuslikke karistusi rakendada vaid juhul, kui nii teavet edastaval kui ka vastuvõtval ametiasutusel on selliste karistust rakendamise õigus.

2.2.4.   Uurimised (II peatüki artikkel 22)

29.

II peatüki kohaselt võib ühe riigi konkurentsiasutus paluda teise riigi konkurentsiasutusel koguda teavet tema nimel. Samuti võib ühe EFTA riigi konkurentsiasutus paluda teise EFTA riigi konkurentsiasutusel võtta tema nimel faktide kogumisega seotud meetmeid. II peatüki artiklis 12 on abi osutavale EFTA riigi konkurentsiasutusele antud õigus edastada kogutud teave teavet taotlevale EFTA riigi konkurentsiasutusele. EFTA riikide konkurentsiasutuste omavaheline teabevahetus ja teabe kasutamine tõendusmaterjalina taotluse esitanud konkurentsiasutuse poolt peab toimuma vastavalt II peatüki artiklile 12. EFTA riigi konkurentsiasutus, kes tegutseb teise EFTA riigi konkurentsiasutuse nimel, peab järgima tema enda suhtes kehtivat menetluskorda ja tegutsema oma volituste piires.

30.

II peatüki artikli 22 lõike 2 kohaselt võib EFTA järelevalveamet paluda, et kontrolli viiks tema nimel läbi EFTA riigi konkurentsiasutus. Järelevalveamet võib kas vastu võtta II peatüki artikli 20 lõikele 4 vastava otsuse või lihtsalt esitada EFTA riigi konkurentsiasutusele taotluse. EFTA riigi konkurentsiasutuse töötajad toimivad riiklike õigusaktidega antud pädevuste piires. EFTA riigi konkurentsiasutust võivad kontrolli läbiviimisel abistada järelevalveameti esindajad.

2.3.   Ettevõtjate seisund

2.3.1.   Üldosa

31.

Võrgustiku liikmete eesmärk on kiirendada ja tõhustada ülesannete jaotamist. Arvestades, et II peatükis on sätestatud süsteem, mille raames nii EFTA järelevalveamet kui ka EFTA riikide konkurentsiasutustel on pädevus kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54, on ülesannete jaotamine võrgustiku liikmete vahel lihtsalt tööülesannete jaotamine, millega mõne asutused loobuvad tegutsemisest. Ülesannete jaotusest ei tulene seega rikkumisega seotud äriühingute individuaalset õigust, mille kohaselt tema juhtumit käsitleb üks kindel asutus.

32.

Juhul kui juhtum antakse üle teisele konkurentsiasutusele, tehakse seda põhjusel, et ülal esitatud ülesannete jaotamise kriteeriumite alusel on sellel asutusel head võimalused seda juhtumit käsitleda kas üksiku või samaaegse menetlusena. Konkurentsiasutus, kellele juhtumi käsitlemine üle antakse, peab igal juhul olema pädev lõpule viima ex officio rikkumismenetluse.

33.

Kõik konkurentsiasutused peavad kohaldama EMP konkurentsiõigust. II peatükiga on kehtestatud eeskirjade järjepideva kohaldamise tagamise mehhanism.

34.

Kui juhtumi käsitlemine antakse üle teisele võrgustikku kuuluvale konkurentsiasutusele, teavitavad asutused asjaomaseid ettevõtjaid ja kaebuse esitajaid võimalikult kiiresti.

2.3.2.   Kaebuse esitajate seisund

35.

Kui kaebus on esitatud EFTA järelevalveametile vastavalt II peatüki artiklile 7, kuid järelevalveamet ei uuri seda ega keela kokkulepet või tegevust, mille kohta kaebus esitati, on kaebuse esitajal õigus saada otsus tema kaebuse tagasilükkamise kohta. Sellega ei piirata järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 III peatüki artikli 7 lõike 3 rakendamist. (17) EFTA riigi konkurentsiasutusele kaebuse esitanud isiku õigused on sätestatud selle riigi asjakohaste õigusaktidega.

36.

II peatüki artikliga 13 on EFTA riikide konkurentsiasutustele antud kaebuse peatamise või tagasilükkamise võimalus põhjendusel, et teise EFTA riigi konkurentsiasutus juba käsitleb sama juhtumit või on seda varem käsitlenud. Sama sätte alusel võib ka EFTA järelevalveamet kaebuse tagasi lükata, kui mõne EFTA riigi konkurentsiasutus juhtumit juba käsitleb või on varem käsitlenud. II peatüki artikli 12 kohaselt võivad konkurentsiasutused üksteisele võrgustiku raames teavet esitada, kui rakendatakse samas artiklis ette nähtud kaitsemeetmed (vt artiklit 27 eespool).

2.3.3.   Leebema kohtlemise taotluse esitanute seisund

37.

EFTA järelevalveamet on seisukohal, (18) et EMP huvides on kohelda soodustingimustel ettevõtjaid, kes teevad kartellikokkulepete uurimisel järelevalveametiga koostööd. Kartellide uurimisega seotud leebema kohtlemise programmid (19) on vastu võetud ka kahes EFTA liikmesriigis. Leebema kohtlemise programmide eesmärk on võimaldada konkurentsiasutustel kartelle kergemini avastada ja ühtlasi takistada ebaseaduslikes kartellides osalemist.

38.

Kuni puudub tervet EFTAt hõlmav täielikult ühtlustatud leebema kohtlemise programmide süsteem, ei tähenda leebema kohtlemise taotluse esitamine ühele konkurentsiasutusele ühtlasi taotluse esitamist teistele konkurentsiasutustele. Seepärast on taotluse esitaja huvides esitada leebema kohtlemise taotlus kõikidele konkurentsiasutustele, kes on pädevad kohaldama EMP lepingu artiklit 53 territooriumil, millel rikkumine aset leidis, ja keda võib pidada kõnealuse rikkumise käsitlemiseks heade võimalustega asutuseks. (20) Arvestades taotluse esitamise aja tähtsust enamikus leebema kohtlemise programmides loeb ka taotluse esitamise aeg, tuleb taotluse esitajatel kaaluda leebema kohtlemise taotluse esitamist kõikidele asjaomastele konkurentsiasutustele üheaegselt. Taotluse esitaja peab ise võtma meetmed, mida ta enda kaitsmiseks vajalikuks peab, kui on arvata, et konkurentsiasutused algatavad juhtumi kohta menetluse.

39.

Leebema kohtlemise programmi rakendamisel saadud teabe kasutamist ja edastamist on reguleeritud II peatüki artiklis 11B. Võrgustiku liikmed julgustavad leebema kohtlemise taotluse esitajaid andma nõusolekut edastada teisele asutusele nende poolt vabatahtlikult esitatud teavet või muud teavet, millele on viidatud II peatüki artikli 11B lõikes 2. Eriti julgustatakse asutustele avaldama niisugust teavet, mille esitamine avaks taotlejale võimaluse saada leebema kohtlemise osaliseks.

3.   EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA KONKURENTSIEESKIRJADE JÄRJEKINDEL KOHALDAMINE (21)

3.1.   Koostöömehhanism (II peatüki artikli 11 lõiked 4 ja 5)

40.

II peatükis järgitakse EMP lepingu artiklite 53 ja 54 terves EMPs järjekindla kohaldamise eesmärki. Selles küsimuses järgivad EFTA riikide konkurentsiasutused II peatüki artikli 3 lõikes 2 sisalduvat lähenemisreeglit. Vastavalt artikli 16 lõikele 2 ei saa EFTA riikide konkurentsiasutused EMP lepingu artiklite 53 või 54 kohaldamisalas olevate kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas EFTA järelevalveasutuse otsus, teha järelevalveameti otsusega vastuolus olevat otsust. Järelevalveasutusel on EMP konkurentsiõiguse kohaldamise järjepidevust tagava poliitika väljatöötamisel peamine, (22) kuid mitte ainuvastutus.

41.

II peatüki artikli 11 lõike 4 kohaselt peab EFTA riigi konkurentsiasutus teatama EFTA järelevalveametile hiljemalt 30 päeva ette sellise EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohase otsuse vastuvõtmisest, millega nõutakse rikkumise lõpetamist, võetakse vastu kohustused või tühistatakse grupierand. Selleks tuleb neil hiljemalt 30 päeva enne otsuse vastuvõtmist saata järelevalveametile juhtumi lühiülevaade, otsuse eelnõu või selle puudumisel mõni muu ülevaatedokument kavandatavate meetmete kohta.

42.

II peatüki artikli 11 lõikes 3 sisaldub küll vaid kohustus teavitada EFTA järelevalveametit, kuid järelevalveametile teavet esitanud EFTA riigi konkurentsiasutus võib teavet jagada ka teistele võrgustiku liikmetele.

43.

Kui EFTA riigi konkurentsiasutus teavitab EFTA järelevalveametit II peatüki artikli 11 lõike 4 kohaselt pärast 30päevase tähtaja möödumist, on tal õigus otsus vastu võtta vaid juhul, kui järelevalveamet ei ole veel menetlust algatanud. Järelevalveamet võib enne, kui EFTA riigi konkurentsiasutus teeb juhtumi kohta otsuse, esitada talle kirjalikke märkusi. Nii EFTA riigi konkurentsiasutus kui ka järelevalveamet astuvad vajalikke samme EMP õigusaktide järjekindlaks kohaldamiseks (vt ka punkti 3 eespool).

44.

Kui eriliste asjaolude tõttu tuleb riigisisene otsus vastu võtta enne 30 päeva möödumist teabe edastamisest II peatüki artikli 11 lõike 4 alusel, võib EFTA riigi konkurentsiasutus paluda EFTA järelevalveametil kiiremini tegutseda. Siis püüab järelevalveasutus tegutseda võimalikult kiiresti.

45.

Ka teist liiki otsused, see tähendab kaebuste tagasilükkamise otsused, ex officio menetluse lõpetamise otsused ja otsused ajutiste meetmete võtmise kohta võivad olla tähtsad konkurentsipoliitika seisukohalt ja võrgustiku liikmed võivad olla huvitatud teabe- ja mõttevahetusest nende üle. Seepärast võivad EFTA riikide konkurentsiasutused II peatüki artikli 11 lõike 5 alusel teavitada EFTA järelevalveasutust ja koos sellega ka võrgustikku teistest juhtumitest, mille suhtes kohaldatakse EMP konkurentsiõigust.

46.

Võrgustiku liikmed peaksid üksteist teavitama võrgustikule II peatüki artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt teatatud juhtumite menetlemise lõpetamisest.

3.2.   Menetluse algatamine EFTA järelevalveameti poolt vastavalt II peatüki artikli 11 lõikele 6

47.

EFTA järelevalveasutus, kellel on EMP lepingu artikli 55 lõike 1 kohaselt ülesanne tagada lepingu artiklite 53 ja 54 põhimõtete kohaldamine, vastutab EMP konkurentsipoliitika suuna määramise ja rakendamise eest. (23)  (24) Kui EMP lepingu artiklist 56 ei tulene teisiti, võib järelevalveasutus EMP lepingu artiklite 53 ja 54 alusel igal ajal vastu võtta üksikotsuseid.

48.

II peatüki artikli 11 lõikes 6 on sätestatud, et kui EFTA järelevalveamet algatab menetluse otsuse vastuvõtmiseks II peatüki alusel, peaksid EFTA riikide konkurentsiasutused kaotama pädevuse kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54. See tähendab, et kui järelevalveamet on algatanud menetluse, ei tohiks EFTA riikide konkurentsiasutused samal õiguslikul alusel menetleda samade ettevõtjate kokkuleppeid või tegevust samadel asjaomastel geograafilistel või kaubaturgudel.

49.

Menetluse algatamine EFTA järelevalveameti poolt on ametlik toiming, (25) millega järelevalveamet ilmutab kavatsust võtta vastu otsus vastavalt II peatüki III jaole. Järelevalveamet võib menetluse algatada juhtumi kohta läbiviidava uurimise igas etapis. Tõsiasjast, et kaebus on esitatud järelevalveametil, üksi ei piisa, et EFTA riikide konkurentsiasutused kaotaksid oma pädevuse.

50.

Tekkida võib kaks olukorda. Esiteks ei tohiks riikide konkurentsiasutused enam juhtumit käsitleda juhul, kui EFTA järelevalveamet on esimene konkurentsiasutus, kes algatab menetluse, võttes vastu II peatüki kohase otsuse. II peatüki artikli 11 lõikes 6 on sätestatud, et kui järelevalveamet on juba menetluse algatanud, ei tohiks EFTA riikide konkurentsiasutused enam algatada oma menetlust EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamiseks samade ettevõtjate kokkulepete või tegevuse suhtes samadel asjaomastel geograafilistel või kaubaturgudel.

51.

Teises võimalikus olukorras on üks või mitu EFTA riikide konkurentsiasutust teatanud II peatüki artikli 11 lõike 3 kohaselt võrgustikule, et nad menetlevad teatud juhtumit. Juhtumi käsitlemise esialgsel etapil (mis soovituslikult kestab kaks kuud, vt eespool punkti 18), võib EFTA järelevalveamet pärast asjaomaste asutustega nõupidamist algatada II peatüki artikli 11 lõike 6 kohase menetluse. Järelevalveamet kohaldab II peatüki artikli 11 lõiget 6 reelina vaid siis, kui juhtumi käsitlemise esialgse etapi järel tekib üks järgnevatest olukordadest:

a)

võrgustiku liikmed kavandavad samas asjas vastakaid otsuseid;

b)

võrgustiku liikmed kavandavad otsust, mis on selgelt vastuolus pretsedendiõigusega; menetluse algamist järelevalveameti poolt tingivad ühenduse kohtute ja EFTA kohtu otsuste, EFTA järelevalveameti varasemate otsuste (26) ja komisjoni määrustega seatud ning EMP lepingusse üle võetud kriteeriumid; järelevalveameti sekkumise tingivad vaid väga lahknevad hinnangud asjaolude kohta (näiteks turu määratlus);

c)

võrgu liige (liikmed) venitab (venitavad) menetlust põhjendamatult;

d)

tekib vajadus vastu võtta EFTA järelevalveameti otsus, millega kujundatakse EMP konkurentsiõiguse põhimõtteid, eriti kui mitmes EFTA riigis tekib ühesugune konkurentsiprobleem, või õiguse tõhusa jõustamise tagamiseks;

e)

asjaomastel liikmesriikide konkurentsiasutustel ei ole vastuväiteid.

52.

Kui EFTA riigi konkurentsiasutus juba käsitleb juhtumit, selgitab EFTA järelevalveamet talle ja teistele võrgustiku liikmetele kirjalikult II peatüki artikli 11 lõike 6 rakendamise põhjuseid.

53.

EFTA järelevalveasutus teavitab võrgustikku õigel ajal oma kavatsusest kohaldada II peatüki artikli 11 lõiget 6, et võrgustiku liikmetel oleks selles küsimuses võimalik taotleda kokkusaamist nõuandekomiteega enne järelevalveameti menetluse algust.

54.

Kui seda ei tingi EMP huvid, ei võta EFTA järelevalveamet vastu EFTA riigi konkurentsiasutuse otsusega vastuolus olevat otsust, kui ta on saanud II peatüki artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohase teabe ja järelevalveamet ei ole asunud rakendama II peatüki artikli 11 lõiget 6.

4.   NÕUANDEKOMITEE ÜLESANDED JA TEGEVUSKORD UUE SÜSTEEMI KOHASELT

55.

Nõuandekomitee on foorum, millel erinevate konkurentsiasutuste eksperdid arutlevad üksikjuhtumite ja EMP konkurentsiõiguse üldküsimuste üle. (27)

4.1.   Nõustamisala

4.1.1.   EFTA järelevalveameti otsused

56.

Nõuandekomitee arvamust küsitakse enne, kui EFTA järelevalveamet võtab vastu II peatüki artiklite 7, 8, 9, 10, 23, artikli 24 lõike 2 või artikli 29 lõike 1 kohase otsuse. Järelevalveamet peab nõuandekomitee arvamust arvestama võimalikult suurel määral ja teavitama komiteed sellest, kuidas tema arvamust on arvestatud.

57.

Ajutisi meetmeid kehtestavate otsuste kohta annab nõuandekomitee arvamuse kiirema ja lihtsama menetluse käigus, võttes aluseks lühikese seletuskirja ja otsuse regulatiivosa.

4.1.2.   EFTA riikide konkurentsiasutuste otsused

58.

Võrgustiku huvides on kohane, et nõuandekomitees on võimalus arutada tähtsaid juhtumeid, mida EFTA riikide konkurentsiasutused käsitlevad EMP lepingu artiklite 53 ja 54 alusel. II peatüki kohaselt on EFTA järelevalveametil võimalik EFTA riigi konkurentsiasutuse käsitletav juhtum esitada nõuandekomitee päevakorda. Arutelu võib taotleda nii järelevalveamet kui ka EFTA riik. Kummalgi juhul esitab järelevalveamet juhtumi päevakorda alles pärast asjaomaste EFTA riikide konkurentsiasutuste teavitamist. Nõuandekomitee arutelu tulemusel ei võeta vastu ametlikku otsust.

59.

Tähtsate juhtumite puhul võib nõuandekomitee olla ülesannete jaotamise foorum. Eriti juhul, kui EFTA järelevalveamet kavatseb kohaldada II peatüki artikli 11 lõiget 6 pärast juhtumi käsitlemise esialgse etapi möödumist, võib juhtumit arutada nõuandekomitees enne kui järelevalveamet algatab menetluse. Nõuandekomitee võib küsimuse kohta välja anda mitteametliku avalduse.

4.1.3.   Rakendusmeetmed, soovitused, suunised ja muud teatised (II peatüki artikkel 33)

60.

Nõuandekomiteega peetakse nõu EMP lepingu XIV lisas (28) sätestatud EMP lepingu artikli 53 lõike 3 rakendusaktide kohaldamata jätmist käsitlevate EFTA järelevalveasutuse soovituse eelnõude üle.

61.

Lisaks soovitustele võib EFTA järelevalveamet vastu võtta ka teatisi ja suuniseid. Neist paindlikest vahenditest on kasu järelevalveameti poliitika selgitamiseks ja sellest teavitamiseks ning konkurentsieeskirjadele järelevalveameti antud tõlgenduste selgitamiseks. Nõuandekomitee arvamust küsitakse ka nende teatiste ja suuniste kohta.

4.2.   Menetlus

4.2.1.   Tavaline menetlus

62.

Nõuandekomitee koosolek EFTA järelevalveameti otsuste eelnõude arutamiseks ei toimu varem kui 14 päeva pärast seda, kui järelevalveamet on koosolekukutsed välja saatnud. Järelevalveamet lisab koosolekukutsele ka juhtumi lühikokkuvõtte, tähtsamate dokumentide, st juhtumi hindamiseks vajalike dokumentide loetelu ja otsuse eelnõu. Nõuandekomitee annab arvamuse järelevalveameti otsuse eelnõu kohta. Ühe või mitme liikme taotluse korral tuleb arvamuses esitatud seisukohti põhjendada.

63.

II peatükis on ette nähtud võimalus, et EFTA riigid lepivad kokku koosoleku varasemas toimumises.

4.2.2.   Kirjalik menetlus

64.

II peatükis on sätestatud kirjaliku nõupidamismenetluse kasutamise võimalus. Kui ükski EFTA riik ei esita vastuväidet, võib EFTA järelevalveamet EFTA riikide arvamust küsida, saates neile dokumendid ja määrates kindlaks tähtaja eelnõu kohta märkuste esitamiseks. Tähtaeg ei või reeglina olla lühem kui 14 päeva, välja arvatud II peatüki artikli 8 kohaste ajutiste meetmete puhul. Kui mõni EFTA riik seda nõuab, korraldab EFTA järelevalveamet koosoleku.

4.3.   Nõuandekomitee arvamuse avaldamine

65.

Nõuandekomitee võib soovitada oma arvamuse avaldamist. Sel juhul avaldab EFTA järelevalveamet selle koos otsusega, võttes arvesse ettevõtjate õiguspäraseid huve kaitsta ärisaladust.

5.   LÕPPMÄRKUSED

66.

Käesolev teatis ei piira EMP lepingu ega õigusnormide tõlgendamist ühenduse kohtute ja EFTA kohtu poolt.

67.

EFTA riikide konkurentsiasutused ja EFTA järelevalveamet vaatavad käesoleva teatise korrapäraselt läbi. Saadud kogemuse alusel vaadatakse see teatis läbi hiljemalt kolmanda aasta lõpuks alates selle vastuvõtmisest.

68.

Käesolev teatis asendab 2000. aastal avaldatud EFTA järelevalveameti teatise EFTA riikide konkurentsiasutuste ja EFTA järelevalveameti koostöö kohta EMP lepingu artiklite 53 ja 54 reguleerimisalasse kuuluvate juhtumite puhul. (29)

6.   VÕRGUSTIKU TEISTE LIIKMETE AVALDUS

69.

Käesolevas teatises esitatud põhimõtteid järgivad samuti nende EFTA riikide konkurentsiasutused, kes on alla kirjutanud käesoleva teatise lisana esitatud avaldusele. Selle avaldusega nad tunnistavad käesolevas teatises esitatud põhimõtteid ja kinnitavad, et peavad neist kinni. Nende asutuste loetelu avaldatakse EFTA järelevalveameti veebilehel. Loetelu ajakohastatakse vastavalt vajadusele.


(1)  ELT C 101, 27.4.2004, lk 43.

(2)  EMP lepingu artikli 53 ja 54 kohaldamisalasse jäävate üksikjuhtumite käsitlemise pädevus on jagatud EFTA järelevalveameti ja komisjoni vahel vastavalt EMP lepingu artiklis 56 sätestatud eeskirjadele. Iga konkreetset juhtumit võib käsitleda korraga ainult üks järelevalveasutus.

(3)  Tuleb märkida, et järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki artikli 41 kohaselt Liechtenstein ei ole kohustatud määrama konkurentsiasutust. Niikaua, kuni Liechtenstein otsustab, millist asutust volitada kohaldama EMP lepingu artikleid 53 ja 54, osaleb EFTA konkurentsivõrgustiku töös Liechtensteini majandusamet. See amet ei ole pädev kohaldama EMP lepingu artikleid 53 ja 54 ja ta ei saa anda abi teisele EFTA riigi konkurentsiasutusele tema palvel või asemel teabe kogumisega.

(4)  EÜT C 307, 26.10.2000, lk 6 ja EÜT EMP kaasaanne nr 61, 21.12.2000, lk 5.

(5)  Kui 24. septembri 2004. aasta leping EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 4 muutmise kohta jõustub, kajastab järelevalve- ja kohtulepingu protokoll nr 4 II peatükk suurel määral EFTA sambas nõukogu määrust (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(6)  Käesolevas teatises nimetatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutusi ühiselt “konkurentsiasutusteks”.

(7)  Võrdle Euroopa Kohtu asjaga 68/88 — Komisjon v. Kreeka, EKL 1989, lk 2965 (põhjendused 23 — 25). EMP lepingu artikliga 6 sätestatakse ilma, et see piiraks kohtupraktika edasist arengut, EMP lepingu sätteid, niivõrd kui nende sisu langeb kokku Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu vastavate eeskirjadega ja nende kahe lepingu kohaldamiseks vastuvõetud õigusaktidega, lepingu rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohastele otsustele, mis on tehtud enne EMP lepingu allakirjutamise kuupäeva. Seoses asjaomaste Euroopa Ühenduste Kohtu otsustega, mis on tehtud peale EMP lepingu allkirjastamist, võtab EFTA järelevalveamet ja EFTA kohus vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 3 lõikele 2 nimetatud otsustega sätestatud põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse.

(8)  Nagu mainitud 3. joonealuses märkuses, ei ole Liechtenstein kohustatud konkurentsiasutust määrama.

(9)  Käesolevas teatises kasutatakse terminit “menetlus” kas konkurentsiasutuse või EFTA järelevalveasutuse vastavalt II peatükile läbi viidud uurimise ja/või ametlike toimingute kohta eesmärgiga võtta vastu II peatüki kohane otsus.

(10)  Määruse 1/2003 selgituses on sätestatud, et tagamaks juhtumite käsitlemise asjakohase jaotuse võrku kuuluvate ametiasutuste vahel ja selleks, et iga juhtumit käsitleks ainult üks ametiasutus, tuleks ette näha üldsäte, mis võimaldab konkurentsiküsimustega tegeleval organil juhtumi käsitlemise peatada või lõpetada, kui sellega juba tegeleb või on tegelnud mõni teine ametiasutus. See säte ei tohiks takistada komisjonil kasutada talle Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuuluvat õigust lükata kaebus tagasi ühenduse huvi puudumise tõttu, isegi kui ükski teine konkurentsiasutus ei ole teatanud oma kavatsusest juhtumit käsitleda.! Sarnaselt määrusele nr 1/2003 on II peatükis sätestatud, et konkurentsiasutusel on võimalik juhtum peatada või lõpetada põhjusel, et selle juhtumiga juba tegeleb või on tegelnud mõni teine ametiasutus. Kooskõlas määruse 1/2003 eespool tsiteeritud põhjendusega on EFTA järelevalveamet seisukohal, et tal on õigus lükata tagasi kaebus, millel ei ole piisavalt suurt EMP lepinguga seotud huvi ning tagasi on võimalik lükata isegi juhul, kui üksi teine konkurentsiasutus ei ole teatanud kavatsust hakata juhtumiga tegelema.

(11)  Leebema kohtlemise avalduste alusel algatatud juhtumite kohta vt punkti 37 jj.

(12)  II peatüki artikli 11 lõike 3 alusel esitatud teave edastatakse ka komisjonile vastavalt järelevalveameti EMP lepingu protokolli nr 23 artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohustustele.

(13)  Vt EFTA järelevalveasutuse seni avaldamata kaebusi käsitlevat teatist.

(14)  EMP lepingu protokolli nr 23 artikli 10 lõikega 2 tagatakse, et vastavalt protokollile vahetatava teabe kohta kehtib ka ametisaladuse hoidmise kohustus.

(15)  Vt Euroopa Kohtu otsust 85/87 — Dow Benelux, EKL 1989, lk 3137 (põhjendused 17–20).

(16)  Vt Euroopa Kohtu otsust 374/87 — Orkem, EKL 1989, lk 3283 ja esimese astme kohtu otsust T-112/98 — Mannesmannröhren-Werke AG, EKL 2001, lk II-729.

(17)  Pärast EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva 3. detsembri 2004. aasta lepingu 4. protokolli muutmise lepingu jõustumist 1. juulil 2005 kajastub järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 III peatükk komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 773/2004 (EÜT L 123, 27.4.2004, lk 18-24).

(18)  EÜT C 10, 16.1.2003, lk 13 ja EÜT EPM kaasaanne nr 3, 16.1.2003, lk 1. (Teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul).

(19)  Käesolevas teatises kasutatakse terminit “leebema kohtlemise programm” kõikide programmide (kaasa arvatud EFTA järelevalveameti programmide) kohta, mille raames pakutakse karistusest vabastamist või muidu neile määratavast karistusest oluliselt väiksem karistus nendele kartellis osalenutele, kes vabatahtikult esitavad enne juhtumi uurimist või selle käigus kartelli kohta teatud kriteeriumitele vastava teabe. See termin ei hõlma karistuse vähendamist muudel põhjustel. EFTA järelevalveamet avaldab oma veebilehel nende konkurentsiasutuste nimekirja, kellel on olemas leebema kohtlemise programm.

(20)  Vt eespool toodud lõikeid 8 kuni 15.

(21)  II peatüki artikliga 15 on konkurentsiasutustele ja EFTA järelevalveametile antud õigus EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel esitada kohtumenetluse käigus kirjalikke ja kohtu loal ka suulisi ütlusi. See on väga tähtis vahend EMP eeskirjade järjekindlaks rakendamiseks. Selle õiguse teostamisel teevad konkurentsiasutused ja järelevalveamet tihedat koostööd.

(22)  Vastavalt EMP lepingu artiklis 56 sätestatud pädevuse jaotamise eeskirjadele on järelevalveametil ja komisjonil ühine peamine vastutus poliitika kujundamise ja kaitsemeetmete võtmise järjepidevuse tagamise eest EMP konkurentsiõiguse kohaldamisel.

(23)  Vastavalt EMP lepingu artiklis 56 sätestatud pädevust käsitlevatele eeskirjadele täidab järelevalveasutus neid ülesandeid koos komisjoniga.

(24)  Vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-344/98 — Masterfoods Ltd, EKL 2000, lk I-11369.

(25)  Euroopa Kohus on selle mõiste määratlenud kohtuasjas 48/72 - SA Brasserie de Haecht (EKL 1973, lk 77) järgmiselt: “määruse nr 17 artikli 9 tähenduses menetluse algatamiseks tuleb komisjonil vastu võtta õigusakt, mis tõendab ta kavatsust võtta juhtumi kohta vastu otsus”.

(26)  Konkurentsiasutused peaksid arvestama ka komisjoni varasemaid otsuseid.

(27)  Vastavalt II peatüki artikli 14 lõikele 2 võivad EFTA riigid horisontaalküsimuste, nagu suunised ja soovitused, arutamise korral määrata nõuandekomiteesse veel ühe konkurentsiasjades pädeva esindaja, kes ei pea olema konkurentsiasutuse töötaja.

(28)  Vt näiteks muudetud EMP lepingu XIV lisa punkte 2 ja 4b, mida on muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr 29/2004, ELT L 127, 29.4.2004, lk 137, ELT EMP kaasaanne nr 22, 29.4.2004, lk 16 (EMP lepingu XIV lisa (Konkurents) muutmine – komisjoni määruste (EÜ) nr 2790/1999 ja (EÜ) 1400/2002 kohanduste täiendamine.

(29)  EÜT C 307, 26.10.2000, lk 6 ja EÜT EMP kaasaanne nr 61, 21.12.2000, lk 5.


LISA

AVALDUS SEOSES EFTA JÄRELEVALVEAMETI TEATISEGA KOOSTÖÖ KOHTA KONKURENTSIASUTUSTE VÕRGUSTIKUS

Selleks, et teha tihedat koostööd Euroopa Majanduspiirkonnas konkurentsi kaitsmisel tarbijate huvides, allakirjutanud konkurentsiasutus

(1)

tunnustab põhimõtteid, mis on esitatud EFTA järelevalveameti teatises koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus ja

(2)

kinnitab, et järgib kõiki neid põhimõtteid kõikide juhtumite puhul, mida ta menetleb või võib menetleda ja mille suhtes need põhimõtted kehtivad.

 

(koht),

 

(kuupäev)