25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/1

—

Lissabonis 23.—24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu püstitas Euroopa Liidule strateegilise eesmärgi, mida kinnitati veel kord Euroopa Ülemkogu kohtumisel Stockholmis 23.—24. märtsil 2001: saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse sidususe;

—

Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu andis hariduse nõukogule ülesandeks viia haridussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide osas läbi üldine arutelu, keskendudes ühistele probleemidele ja prioriteetidele ning austades rahvuslikku mitmekesisust …; (1)

—

nõukogu 14. veebruari 2002. aasta resolutsioonis keelelise mitmekesisuse soodustamise ja keeleõppe kohta (2) rõhutatakse muu hulgas, et:

kutsutakse liikmesriike looma Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud Euroopa keeleõppe raamdokumendil põhinevad keeleoskuse kontrollimise süsteemid;

—

Barcelonas 15.—16. märtsil 2002 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (3):

—

nõukogu 2005. aasta mai järeldused uute näitajate kohta hariduse ja koolituse valdkonnas; (5)

—

komisjonilt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatis pealkirjaga Euroopa keeleoskuse näitaja, (6)

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse eelnõu, milles käsitletakse põhipädevusi elukestvas õppes (7) ning milles nähakse ühe põhipädevusena võõrkeelset suhtlust;

—

komisjonilt nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatis pealkirjaga Uus mitmekeelsuse raamstrateegia  (8);

—

võõrkeelte oskus, samuti rahvaste vastastikuse üksteisemõistmise edendamine on mobiilse tööjõu ja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimelisuse soodustamise eeltingimus;

—

haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise korrapärane järelevalve näitajate ja võrdlusnäitajate kasutamise kaudu on Lissaboni protsessi oluline osa, mis võimaldab tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” lühi- ja pikaajaliste meetmete strateegilise juhtimise ja suunamise eesmärgil kindlaks määrata head toimimistavad;

—

on tarvis meetmeid võõrkeele õpetamise ja õppimise tulemusi käsitlevate, hetkel puuduvate usaldusväärsete võrdlusandmete saamiseks;

—

need meetmed peavad põhinema andmete kogumisel objektiivsete keeleoskustestide põhjal, kusjuures testid tuleb koostada ja neid tuleb korraldada nii, et oleks tagatud kogutud andmete usaldusväärsus, täpsus ja paikapidavus;

—

nende andmete põhjal võib intensiivse teabe- ja kogemustevahetuse kaudu kindlaks määrata ja omavahel jagada keeleõppepoliitika ja keeleõpetusmeetoditega seotud häid tavasid;

—

liikmesriigid vajavad selgemat pilti sellest, milliseid praktilisi ja rahalisi korraldusi neil Euroopa keeleoskuse näitaja rakendamiseks tuleb teha;

—

keeleoskuse näitaja väljaarendamisel tuleks täiel määral austada liikmesriikide vastutust oma haridussüsteemi korraldamise eest ning ei tohiks tekitada asjaomastele organisatsioonidele ega asutustele asjatut haldus- või finantskoormust;

—

andmete kogumise meetod peaks võtma arvesse eelnevat tööd, mis on tehtud rahvusvahelisel, liidu ja liikmesriigi tasandil, ning selle kavandamine ja rakendamine peaks olema kuluefektiivne;

—

Euroopa keeleoskuse näitaja võetakse kasutusele niipea kui võimalik vastavalt järgmistele tingimustele:

—

niipea kui võimalik asutama nõuandekogu (“EILC nõuandekogu”), mis koosneb iga liikmesriigi esindajast ja ühest Euroopa Nõukogu esindajast, kes on volitatud nõustama komisjoni näiteks järgmistes tehnilistes küsimustes:

—

liikmesriikide abistamiseks tegema kindlaks neid mõjutavad korralduslikud ja rahalised aspektid, määrama nõuandekogu esmaseks ülesandeks koostada töö ajakava ning testide ülesehituse ja nende läbiviimise üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas järgmiseid komponente:

—

andma nõukogule 2006. aasta lõpuks kirjalikult aru töö edusammude, ja vajadusel mis tahes lahendamata küsimuste kohta;

—

tegema kõik nendest oleneva EILC asutamisprotsessi kiirendamiseks.

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/4

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/5

1.

13. juulil 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega äriühingud Fogeca Multiauto S.A. (edaspidi“Fogeca”, Portugal) ja Mapfre Mutualidad de Seguros (edaspidi “Mapfre”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtte (edaspidi “JV”, Hispaania) üle uue äriühingu aktsiate või osade ostmise kaudu, mida käsitatakse ühisettevõttena.

2.

Asjaomaste äriühingute majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava tehingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4283 — Fogeca/Mapfre/JV):

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/6

European Commission

Directorate-General for Competition

Consultation (HT 364)

State aid Registry

B-1049 Brüssel

Faks (32-2) 296 12 42

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

(1)

Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõive alase riigiabi suhtes (3), komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (4), ja komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (5), kehtivad kuni 31. detsembrini 2006. Oma riigiabi käsitlevas tegevuskavas (6) on komisjon teinud ettepaneku koondada kõnealused määrused ühte grupierandi määrusesse ja pidanud võimalikuks lisada uusi valdkondi määruse (EÜ) nr 994/98 artiklites 1 ja 2 nimetatuile.

(2)

Tulevase grupierandi määruse sisu sõltub eelkõige riigiabi käsitleva tegevuskava ja komisjoni konsultatiivdokumendiga uuendustegevusele antava riigiabi kohta (7) algatatud avaliku arutelu tulemustest. Samuti on arutelud liikmesriikide esindajatega vajalikud, et määratleda abi liigid, mida võib käsitleda kokkusobivana asutamislepinguga. Et jätkata käimasolevaid arutelusid ja nende tulemuste analüüsi, on asjakohane pikendada määruste (EÜ) nr 2204/2002, (EÜ) nr 70/2001 ja (EÜ) nr 68/2001 kehtivusaega kuni 2007. aasta lõpuni.

(3)

Sellest lähtuvalt tuleb muuta ka määruseid (EÜ) nr 2204/2002, (EÜ) nr 68/2001 ja (EÜ) nr 70/2001.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigiabi nõuandekomitee arvamusega,

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/8

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/21

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/22

1.

13. juulil 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EMÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Crédit Agricole SA (edaspidi “Crédit Agricole”, Prantsusmaa) omandab 13. juunil 2006 väljakuulutatud avaliku enampakkumise teel kontrolli kogu ettevõtja Emporiki Bank of Greece SA (edaspidi “Emporiki”, Kreeka) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele (2) lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4289 — Crédit Agricole/Emporiki):

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/23

1.

14. juulil 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega kontsern Blackstone Group (edaspidi “Blackstone”, Ameerika Ühendriigid) omandab aktsiate ostu teel ainukontrolli ettevõtja Travelport Inc. (edaspidi “Travelport”, Ameerika Ühendriigid) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et koondumine, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele (2) lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkused võib komisjonile saata faksi teel (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4324 — Blackstone/Travelport):

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/24

3.1.

Geograafilise teabe sihtprojektid.

3.2.

Geograafilist teavet käsitlev temaatiline võrgustik.

4.1.

Haridusliku infosisu sihtprojektid.

4.2.

Hariduslikku infosisu käsitlev temaatiline võrgustik.

5.1

Digiraamatukogude sihtprojektid.

5.2.

Kultuurilist infosisu käsitlev temaatiline võrgustik.

6.1.

Avalikku teavet ja sellega seotud küsimusi käsitlev temaatiline võrgustik.

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/26

—

jaekaubanduse ja teenuste uuringud Luksemburgis;

—

investeeringute, ehitus-, jaekaubanduse ja teenuste uuringud Maltal;

—

investeeringute, ehitus-, jaekaubanduse ja teenuste uuringud Horvaatias;

—

investeeringute, ehitus-, jaekaubanduse, teenuste, tööstuse ja tarbijauuringud Türgis;

—

sihtuuringud aktuaalsetel majandusteemadel: kõnealuseid sihtuuringuid korraldatakse aeg-ajalt sama valimit kasutades lisaks igakuistele uuringutele, et koguda teavet teatud majanduspoliitiliste küsimuste kohta.

—

Igakuiseid uuringuid tuleb läbi viia iga kuu esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada e-posti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Kvartaliuuringud tuleb läbi viia iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu, vastavalt jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Iga kuue kuu järel toimuvad investeeringute uuringud tehakse märtsis-aprillis ja oktoobris-novembris ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu, vastavalt mai ja detsembri lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Sihtuuringute korral on toetusesaaja kohustatud järgima spetsiaalselt talle koostatud graafikut.

—

Kõnealuses piirkonnas uuringute korraldamiseks eraldatud aastane kogueelarve on 360 000 eurot.

—

Toetusesaajaid on kuni 17.

a)

ta on pankrotis või likvideerimisel, kohus on määranud talle halduri, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, ta on peatanud oma äritegevuse, tema suhtes kohaldatakse kõnealuste asjaoludega seotud menetlust või ta on riiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)

ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialase käitumisega seotud süüteos;

c)

ta on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)

ta on jätnud täitmata need kohustused, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega, mis tal on vastavalt tema asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidele;

e)

ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses või mis tahes muus ebaseaduslikus tegevuses osalemises, mis kahjustab ühenduse finantshuve;

f)

pärast mõnd teist hankemenetlust või ühenduse eelarvest rahastatud toetuse andmise menetlust on leitud, et ta on lepingut raskelt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata;

g)

toetuse taotlemisel tekib huvide konflikt;

h)

ta on süüdi nõutava teabe tahtlikus moonutamises või ta on jätnud selle teabe esitamata.

1.

Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud sanktsioonide kohaldamist, jäetakse välja kandidaadid, pakkujad ja töövõtjad, kes on süüdi valeandmete esitamises või on varasemas hankemenetluses jätnud oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata, välja kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist. Seda tähtaega võib pikendada kolme aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

Valeandmete esitamises süüdi olevatele pakkujatele või kandidaatidele määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % sõlmitud lepingu kogumaksumusest.

Töövõtjatele, kes on oma lepingulised kohustused jätnud olulisel määral täitmata, määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest. Seda määra võib suurendada 4–20 %-ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

2.

Punkti 5.2 punktides a, c ja d osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad välja kõikidest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Punkti 5.2 punktides b ja e osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad kõikidest lepingutest ja toetustest välja vähemalt üheks aastaks ja kuni neljaks aastaks alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Seda tähtaega võib pikendada viie aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest või esimesest kohtuotsusest.

3.

Punkti 5.2 punktis e osutatud juhud on järgmised:

—

Vähemalt kolmeaastane kvalitatiivsete ettevõtlus- ja tarbijauuringute korraldamise tõendatud kogemus.

—

Tõendatud kogemused vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

—

Suutlikkus rakendada ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogrammi meetodeid ja täita komisjoni korraldusi: pidada kinni igakuisest aruande esitamise tähtajast, teha uuringuprogrammi komisjoni talituste nõutud täiendusi ja parandusi kooskõlas asjaomaste asutuste/uurimisasutuste esindajatega kohtumistel sõlmitud kokkulepetega.

—

Kandidaadi pädevus ja kogemused punktis 6.2 osutatud valdkondades.

—

Kavandatud uuringumeetodi tõhusus, sealhulgas valikukava, valimi suurus, katvuse määr, vastamise määr.

—

Kandidaadi pädevus ja teadmised uuringute tegemise eripäradest sektoris ja riigis, kus uuring(uid) kavatsetakse läbi viia.

—

Kandidaadi töökorralduse tõhusus, mida hinnatakse paindlikkuse, infrastruktuuri, kvalifitseeritud töötajate ja töövahendite, tulemuste esitamise, kooskõlastatud ühisprogrammi raames tehtavate uuringute ettevalmistamises osalemise ja komisjoniga suhtlemise põhjal.

—

Tasuvus.

—

korralduslik pakkumine

—

tehniline pakkumine

—

rahaline pakkumine

—

toetuse taotlemise tüüpvorm

—

standardne eelarve kavand, kus esitatakse uuringu hinnangulised kulud ja rahastamiskava

—

pangaandmete tüüpvorm

—

õigussubjekti tüüpvorm

—

abikõlblikkuse tüüpvorm

—

toetuslepingu sõlmimise valmidust kinnitav tüüpdeklaratsioon

—

alltöövõttu käsitlev tüüpvorm

—

finantskalkulatsioonide ja -aruannete koostamise meelespea

—

toetuslepingu näidis

—

nõuetekohaselt allkirjastatud toetuse taotlemise tüüpvormi;

—

nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud juriidilise isiku andmete tüüpvormi ja organisatsiooni või asutuse õiguslikku seisundit tõendavaid nõutud dokumente;

—

nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud pangaandmete tüüpvormi;

—

nõuetekohaselt allkirjastatud abikõlblikkuse tüüpvormi;

—

asutuse või uurimisasutuse organisatsiooni struktuur koos uuringute korraldamise eest vastutavate juhtkonna liikmete ja töötajate nimede ning ametikohtadega;

—

nõuetekohaselt allkirjastatud tüüpdeklaratsiooni, millega taotleja kinnitab, et tema väljavalimise korral on ta valmis sõlmima toetuslepingu;

—

usaldusväärset finantsseisundit tõendavad dokumendid: lisada bilansi- ja kasumiaruanded kahe viimase lõppenud majandusaasta kohta.

—

asutuse või uurimisasutuse tegevuse kirjeldust, mis võimaldab hinnata selle töötajate kvalifikatsiooni ning seda, kui suured ja pikaajalised on nende kogemused punktis 6.2 nõutud valdkondades. Siia kuuluvad kõik küsitlused, teenuste lepingud, konsultatsioonid, uuringud, publikatsioonid või muud varem tehtud tööd, mille puhul tuleb esitada kliendi nimi ja märkida millised neist töödest, kui üldse, on tehtud Euroopa Komisjonile. Lisada tuleks kõige olulisemad uuringud ja/või tulemused;

—

uuringute tegemise korralduse üksikasjalikku kirjeldust. Lisada tuleks asjakohased dokumendid taotleja käsutuses oleva infrastruktuuri, tööruumide ja -vahendite, muude vahendite ja kvalifitseeritud töötajate (lühikesed elulookirjeldused) kohta;

—

uuringu metoodika üksikasjalikku kirjeldust: valimi moodustamise meetodid, valimivead ja usaldusvahemik, valimi suurus, katvuse määr ja hinnanguline vastamise määr;

—

projekti kaasatud alltöövõtjate nõuetekohaselt täidetud tüüpvormi koos alltöövõtuna tehtavate tööde üksikasjaliku kirjeldusega.

—

Nõuetekohaselt täidetud ja üksikasjalikku 12 kuud hõlmavat standardset eelarve kavandit (eurodes) iga uuringu kohta, mis sisaldab projekti rahastamiskava ning uuringu abikõlblike kulude kogusummat ja abikõlblike kulude üksikasjalikku liigitust ühiku kohta, sealhulgas allhankekulud.

—

Vajaduse korral tõendit selle kohta, et taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

—

Vajaduse korral muude organisatsioonide rahalisi sissemakseid (kaasrahastamist) tõendavaid dokumente.

a)

hiljemalt 25. septembri 2006. aasta postitemplit kandva tähtkirjaga või kullerteenusega järgmistel aadressidel:

Tähtkirjaga:

Kullerteenusega:

b)

või tuues taotluse Euroopa Komisjoni keskpostiteenistusse (isiklikult või taotleja volitatud isiku poolt, seahulgas kullerteenuse kaudu) järgmisel aadressil:

25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/34

—

jaekaubanduse ja teenuste uuringud Madalmaades;

—

jaekaubanduse uuringud Soomes;

—

sihtuuringud aktuaalsetel majandusteemadel: kõnealuseid sihtuuringuid korraldatakse aeg-ajalt sama valimit kasutades lisaks igakuistele uuringutele, et koguda teavet teatud majanduspoliitiliste küsimuste kohta.

—

Igakuiseid uuringuid tuleb läbi viia iga kuu esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada e-posti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Kvartaliuuringud tuleb läbi viia iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu, vastavalt jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Iga kuue kuu järel toimuvad investeeringute uuringud tehakse märtsis-aprillis ja oktoobris-novembris ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt neli tööpäeva enne kuu, vastavalt mai ja detsembri lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Kõnealuses piirkonnas uuringute korraldamiseks eraldatud aastane kogueelarve on 90 000 eurot.

—

Toetusesaajaid on kuni 3.

a)

ta on pankrotis või likvideerimisel, kohus on määranud talle halduri, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, ta on peatanud oma äritegevuse, tema suhtes kohaldatakse kõnealuste asjaoludega seotud menetlust või ta on riiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)

ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialase käitumisega seotud süüteos;

c)

ta on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)

ta on jätnud täitmata need kohustused, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega, mis tal on vastavalt tema asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidele;

e)

ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses või mis tahes muus ebaseaduslikus tegevuses osalemises, mis kahjustab ühenduse finantshuve;

f)

pärast mõnd teist hankemenetlust või ühenduse eelarvest rahastatud toetuse andmise menetlust on leitud, et ta on lepingut raskelt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata;

g)

toetuse taotlemisel tekib huvide konflikt;

h)

ta on süüdi nõutava teabe tahtlikus moonutamises või ta on jätnud selle teabe esitamata.

1.

Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud sanktsioonide kohaldamist, jäetakse välja kandidaadid, pakkujad ja töövõtjad, kes on süüdi valeandmete esitamises või on varasemas hankemenetluses jätnud oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata, välja kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist. Seda tähtaega võib pikendada kolme aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

Valeandmete esitamises süüdi olevatele pakkujatele või kandidaatidele määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % sõlmitud lepingu kogumaksumusest.

Töövõtjatele, kes on oma lepingulised kohustused jätnud olulisel määral täitmata, määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest. Seda määra võib suurendada 4–20 %-ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

2.

Punkti 5.2 punktides a, c ja d osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad välja kõikidest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Punkti 5.2 punktides b ja e osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad kõikidest lepingutest ja toetustest välja vähemalt üheks aastaks ja kuni neljaks aastaks alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Seda tähtaega võib pikendada viie aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest või esimesest kohtuotsusest.

3.

Punkti 5.2 punktis e osutatud juhud on järgmised:

—

Vähemalt kolmeaastane kvalitatiivsete ettevõtlus- ja tarbijauuringute korraldamise tõendatud kogemus.

—

Tõendatud kogemused vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

—

Suutlikkus rakendada ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogrammi meetodeid ja täita komisjoni korraldusi: pidada kinni igakuisest aruande esitamise tähtajast, teha uuringuprogrammi komisjoni talituste nõutud täiendusi ja parandusi kooskõlas asjaomaste asutuste/uurimisasutuste esindajatega kohtumistel sõlmitud kokkulepetega.

—

Kandidaadi pädevus ja kogemused punktis 6.2 osutatud valdkondades.

—

Kavandatud uuringumeetodi tõhusus, sealhulgas valikukava, valimi suurus, katvuse määr, vastamise määr.

—

Kandidaadi pädevus ja teadmised uuringute tegemise eripäradest sektoris ja riigis, kus uuring(uid) kavatsetakse läbi viia.

—

Kandidaadi töökorralduse tõhusus, mida hinnatakse paindlikkuse, infrastruktuuri, kvalifitseeritud töötajate ja töövahendite, tulemuste esitamise, kooskõlastatud ühisprogrammi raames tehtavate uuringute ettevalmistamises osalemise ja komisjoniga suhtlemise põhjal.

—

Tasuvus.

—

korralduslik pakkumine

—

tehniline pakkumine

—

rahaline pakkumine

—

toetuse taotlemise tüüpvorm

—

standardne eelarve kavand, kus esitatakse uuringu hinnangulised kulud ja rahastamiskava

—

pangaandmete tüüpvorm

—

õigussubjekti tüüpvorm

—

abikõlblikkuse tüüpvorm

—

toetuslepingu sõlmimise valmidust kinnitav tüüpdeklaratsioon

—

alltöövõttu käsitlev tüüpvorm

—

finantskalkulatsioonide ja -aruannete koostamise meelespea

—

toetuslepingu näidis

—

nõuetekohaselt allkirjastatud toetuse taotlemise tüüpvormi;

—

nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud juriidilise isiku andmete tüüpvormi ja organisatsiooni või asutuse õiguslikku seisundit tõendavaid nõutud dokumente;

—

nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud pangaandmete tüüpvormi;

—

nõuetekohaselt allkirjastatud abikõlblikkuse tüüpvormi;

—

asutuse või uurimisasutuse organisatsiooni struktuur koos uuringute korraldamise eest vastutavate juhtkonna liikmete ja töötajate nimede ning ametikohtadega;

—

nõuetekohaselt allkirjastatud tüüpdeklaratsiooni, millega taotleja kinnitab, et tema väljavalimise korral on ta valmis sõlmima toetuslepingu;

—

usaldusväärset finantsseisundit tõendavad dokumendid: lisada bilansi- ja kasumiaruanded kahe viimase lõppenud majandusaasta kohta.

—

asutuse või uurimisasutuse tegevuse kirjeldust, mis võimaldab hinnata selle töötajate kvalifikatsiooni ning seda, kui suured ja pikaajalised on nende kogemused punktis 6.2 nõutud valdkondades. Siia kuuluvad kõik küsitlused, teenuste lepingud, konsultatsioonid, uuringud, publikatsioonid või muud varem tehtud tööd, mille puhul tuleb esitada kliendi nimi ja märkida millised neist töödest, kui üldse, on tehtud Euroopa Komisjonile. Lisada tuleks kõige olulisemad uuringud ja/või tulemused;

—

uuringute tegemise korralduse üksikasjalikku kirjeldust. Lisada tuleks asjakohased dokumendid taotleja käsutuses oleva infrastruktuuri, tööruumide ja -vahendite, muude vahendite ja kvalifitseeritud töötajate (lühikesed elulookirjeldused) kohta;

—

uuringu metoodika üksikasjalikku kirjeldust: valimi moodustamise meetodid, valimivead ja usaldusvahemik, valimi suurus, katvuse määr ja hinnanguline vastamise määr;

—

projekti kaasatud alltöövõtjate nõuetekohaselt täidetud tüüpvormi koos alltöövõtuna tehtavate tööde üksikasjaliku kirjeldusega.

—

Nõuetekohaselt täidetud ja üksikasjalikku 16 kuud hõlmavat standardset eelarve kavandit (eurodes) iga uuringu kohta, mis sisaldab projekti rahastamiskava ning uuringu abikõlblike kulude kogusummat ja abikõlblike kulude üksikasjalikku liigitust ühiku kohta, sealhulgas allhankekulud.

—

Vajaduse korral tõendit selle kohta, et taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

—

Vajaduse korral muude organisatsioonide rahalisi sissemakseid (kaasrahastamist) tõendavaid dokumente.

a)

hiljemalt 25. septembri 2006. aasta postitemplit kandva tähtkirjaga või kullerteenusega järgmistel aadressidel:

Tähtkirjaga:

Kullerteenusega:

b)

või tuues taotluse Euroopa Komisjoni keskpostiteenistusse (isiklikult või taotleja volitatud isiku poolt, seahulgas kullerteenuse kaudu) järgmisel aadressil: