ISSN 1725-5171 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 139 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
49. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Teave |
|
|
Euroopa parlament |
|
2006/C 139/1 |
||
|
Komisjon |
|
2006/C 139/2 |
||
2006/C 139/3 |
||
2006/C 139/4 |
||
2006/C 139/5 |
||
2006/C 139/6 |
||
2006/C 139/7 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4148 — Nouveaux Constructeurs/Goldman Sachs Group/Deutsche Bank/Lone Star/Zapf) ( 1 ) |
|
2006/C 139/8 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.3344 — Bain Capital/Interfer/Brenntag) ( 1 ) |
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Teave
Euroopa parlament Nõukogu Komisjon
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/1 |
INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE,
Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta
(2006/C 139/01)
EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
edaspidi “institutsioonid”,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
1. |
Käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. |
2. |
Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Eelarvedistsipliin on kõigi institutsioonide jaoks siduv kogu käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul. |
3. |
Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide vastavat eelarvepädevust, mis on sätestatud asutamislepingutes. Seal, kus käesolevale punktile viidatakse, langetab nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament oma otsused oma liikmete häälteenamuse ja kolme viiendikuga antud häältest, seda vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “EÜ asutamisleping”) artikli 272 lõike 9 viiendale lõigule. |
4. |
Kui kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007-2013 (edaspidi “finantsraamistik”) jooksul tehakse põhilepingutes muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse vastavalt vajalikud kohandused. |
5. |
Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide nõusolekul. Finantsraamistikus tehakse muudatusi käesolevas kokkuleppes selleks otstarbeks sätestatud menetluste kohaselt. |
6. |
Käesolev kokkulepe on kolmeosaline:
|
7. |
Juhul kui komisjon peab seda vajalikuks ja igal juhul samal ajal, kui ta punkti 30 kohaselt esitab uue finantsraamistiku ettepaneku, esitab komisjon käesoleva kokkuleppe kohaldamist käsitleva aruande ja lisab sellele vajadusel muudatusettepanekud. |
8. |
Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2007 ja see asendab:
|
I OSA — FINANTSRAAMISTIK
MÕISTE JA RAKENDUSSÄTTED
A. Finantsraamistiku sisu ja rakendusala
9. |
Finantsraamistik on esitatud I lisas. See kujutab endast institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini lähteraamistikku. |
10. |
Finantsraamistiku eesmärk on tagada, et keskpika ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulutused üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires. |
11. |
Finantsraamistikus kehtestatakse igaks aastaks vahemikul 2007 kuni 2013 ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta kulutuste summa kulukohustuste assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad on samuti esitatud nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena. Kõik need summad on väljendatud 2004. aasta hindades. Finantsraamistikus ei võeta arvesse eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse (3), edaspidi “finantsmäärus”, artikli 18 tähenduses. Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on soovituslikult esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega. |
12. |
Institutsioonid võtavad teadmiseks, et iga finantsraamistikus esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa Liidu üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Ilma et see piiraks nende ülemmäärade muutmist käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt, kohustuvad institutsioonid kasutama oma vastavat pädevust nii, et eri aastastest kulutuste ülemmääradest peetaks kinni iga eelarvemenetluse käigus ja asjakohase aasta eelarve täitmisel. |
13. |
Käesoleva kokkuleppe sõlmimisega lepivad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kokku, et kogu finantsraamistiku kehtivusaja jooksul nõustuvad nad finantsraamistikus sätestatud ülemmäärade piires koostatud eelarvetest tulenevate mittekohustuslike kulude suurendamise määradega. Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsraamistiku alamrubriigi 1B “Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” puhul. |
14. |
Ühtegi kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud õigusakti ega ühtegi nõukogu vastuvõetud õigusakti, millega kaasneb eelarves kasutada olevate assigneeringute või punkti 12 kohaselt finantsraamistikus kasutada olevate assigneeringute ületamine, ei või rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist asjakohases korras ja vajaduse korral finantsraamistiku nõuetekohast läbivaatamist asjakohases korras. |
15. |
Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike maksete assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite nõutav määr, mis ületab omavahendite ülemmäära. Vajaduse korral otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid punkti 3 kohaselt vähendada finantsraamistikus seatud ülemmäärasid, et tagada omavahendite ülemmäära järgimine. |
B. Finantsraamistiku iga-aastane kohandamine
Tehniline kohandamine
16. |
Igal aastal teeb komisjon enne n+1 aasta eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:
Komisjon teeb need tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile. Selliste tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse mõlemale eelarvepädevale institutsioonile. Asjakohase aasta suhtes täiendavaid tehnilisi kohandusi kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele ei tehta. |
17. |
2011. aastaks tehtavate tehniliste kohanduste käigus, kui selgub, et mistahes liikmesriigi 2007.–2009. aasta summeeritud SKP erineb käesoleva kokkuleppe koostamise ajal prognoositud summeeritud SKPst rohkem kui +/- 5 %, kohandab komisjon asjaomasele liikmesriigile selleks ajavahemikuks eraldatud summasid ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada 3 miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, on täiendavad vahendid piiratud alakulutamise summaga võrrelduna alamrubriigi 1B ülemmääraga aastateks 2007–2010. Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2011–2013 vahel ja vastavalt muudetakse ka asjakohased ülemmäärad. |
Rakendamisega seotud kohandused
18. |
Mõlemale eelarvepädevale institutsioonile finantsraamistiku tehnilistest kohandustest teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nende ettepanekute üle enne n aasta 1. maid punkti 3 kohaselt. |
Pärast 2013. aastat maksete assigneeringute prognooside ajakohastamine
19. |
2010. aastal kohandab komisjon prognoose maksete assigneeringuteks pärast 2013. aastat. Seejuures arvestatakse eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on kehtestatud selleks, et tagada maksete assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega, samuti Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu (RKT) kasvuprognoose. |
Ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduvad kohandused
20. |
Juhul, kui ülemäärase eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamine lõpetatakse, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjakohasest põhiaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastaks n ette nähtud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2. |
C. Finantsraamistiku muutmine
21. |
Lisaks korralistele tehnilistele kohandustele ja rakendustingimustest tulenevatele kohandustele võidakse finantsraamistikku ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast. |
22. |
Üldjuhul tuleb kõik punkti 21 kohased muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne asjakohase aasta või esimese asjakohase aasta eelarvemenetluse algust. Finantsraamistiku muutmise kuni 0,03 % ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Finantsraamistiku muutmise üle 0,03 % ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt, kusjuures nõukogu otsus peab olema ühehäälne. |
23. |
Ilma et see piiraks punkti 40 kohaldamist, uurivad institutsioonid võimalusi muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel kulud ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Eesmärgiks on, et oluline osa nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana uutest kavandatud kuludest saavutataks rubriigi kehtiva ülemmäära piires. Institutsioonid uurivad ka võimalusi tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära mistahes suurendamine mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil. Finantsraamistikus esitatud kohustuslike kulude muutmine ei tohi põhjustada mittekohustuslikeks kuludeks ettenähtud summa vähenemist. Iga muudatuse puhul peab säilima asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel. |
D. Finantsraamistiku kohandamist või muutmist käsitleva ühise otsuse puudumise tagajärjed
24. |
Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei lepi kokku komisjoni poolt välja pakutud finantsraamistiku kohanduse või muudatuse suhtes, kehtivad varem kehtestatud summad pärast iga-aastast tehnilist kohandust ka edaspidi asjakohase aasta kulude ülemmääradena. |
E. Hädaabireserv
25. |
Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide erilistele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka tsiviilkriisiohjeks ja -kaitseks. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on hädaabireserviks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsihindades. Hädaabireserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse reservina. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud ülemmääradest suuremana. Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku hädaabireservist vastavatele eelarveridadele ülekande tegemiseks. Igale komisjoni hädaabireservi kasutamise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine. Samaaegselt ülekandeettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek hädaabireservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas. Ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 26. |
F. Euroopa Liidu Solidaarsusfond
26. |
Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile nähtud ette kiireloomulise finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Solidaarsusfondi jaoks kasutada olevate summade ülempiiriks on 1 miljard eurot aastas (jooksevhindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat ei saa kanda üle järgnevatele aastatele. Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsusfondi olemasolevatest rahalistest vahenditest katastroofi toimumise aastal ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud abi andmiseks sellises suuruses, nagu eelarvepädev asutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmisel aastal kasutada olevatest vahenditest. Solidaarsusfondi iga-aastane eelarvemaht ei tohi mingil juhul ületada 1 miljardit eurot. Kui asjakohases alusaktis toodud solidaarsusfondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi teel vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud asjaomaste rubriikide ülemmääradest suuremana. Samaaegselt solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek solidaarsusfondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas. |
G. Paindlikkusinstrument
27. |
Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot aastas (jooksevhindades) ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Iga-aastasest summast kasutamata jäänud osa võib kanda üle kuni aastani n + 2. Paindlikkusinstrumendi rakendamise puhul võetakse kõigepealt kasutusele ülekantud summad, alustades kõige varasemast. See osa n aasta summast, mida ei kasutata ära aastal n + 2, tühistatakse. Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber lisakulutusi eeldava rubriigi piires. Ettepanekus käsitletakse paindlikkusinstrumendi kasutamise põhimõtteid ja määratakse kindlaks kaetavad vajadused ja assigneeringute summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Komisjoni ettepanekut võetakse arvesse esialgses eelarveprojektis või lisatakse see finantsmääruse kohaselt vastavale eelarvet käsitlevale õigusaktile. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Kokkuleppele jõutakse II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel. |
H. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond
28. |
Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse strukturaalsete muutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti integreeruda tööturule. Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot (jooksevhindades), mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Assigneeringud kirjendatakse tavapärase eelarvemenetluse teel reservina Euroopa Liidu üldeelarvesse nii pea, kui komisjon on teinud kindlaks teise lõigu kohaselt määratletud piisavad varud ja/või tühistatud kulukohustused. Kui asjaomases alusaktis toodud fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas, ning esitab eelarvepädevatele institutsioonile ettepaneku ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele. Fondiga seotud ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse eelarve asjaomastesse rubriikidesse, vajadusel I lisas toodud ülemmääradest suuremana. |
I. Finantsraamistiku kohandamine laienemise korraldamiseks
29. |
Kui finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul ühinevad Euroopa Liiduga uued liikmesriigid, kohandavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal ja punkti 3 kohaselt finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimiste tulemustest tingitud kulutusi. |
J. Finantsraamistiku kestus ja finantsraamistiku puudumise tagajärjed
30. |
Enne 1. juulit 2011 esitab komisjon ettepanekud uue keskpika tähtajaga finantsraamistiku vastuvõtmiseks. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uue finantsraamistiku suhtes kokkuleppele ja kui üks institutsioonidest ei lõpeta selgesõnaliselt kehtivat finantsraamistikku, kohandatakse kehtiva finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 16 selliselt, et 2013. aasta ülemmäärad jäävad kehtima püsihindades väljendatuna. Kui Euroopa Liiduga ühinevad pärast 2013. aastat uued liikmesriigid ja kui seda vajalikuks peetakse, tehakse laiendatud finantsraamistikus ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvesse võtmiseks vajalikud kohandused. |
II OSA
INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE EELARVEMENETLUSE KÄIGUS
A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus
31. |
Institutsioonid lepivad kokku eelarveküsimusi käsitleva institutsioonidevahelise koostöö menetluse sisseseadmises. Selle koostöö üksikasjad on sätestatud II lisas. |
B. Eelarve koostamine
32. |
Komisjon esitab igal aastal esialgse eelarveprojekti, milles on näidatud ühenduse tegelikud rahastamisvajadused. Seejuures võtab ta arvesse:
Esialgsele eelarveprojektile lisatakse meetmete ülevaade, mis sisaldab finantsmääruse artikli 27 lõike 3 ja artikli 33 lõike 2 punkti d kohaselt nõutavaid andmeid (eesmärgid, näitajad ja hindamiseks vajalik teave). |
33. |
Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mille komisjon on andnud oma esialgsetes projektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega. Enne nõukogus toimuvat teist lugemist saadab komisjon Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehele kirja, mille koopia saadetakse teisele eelarvepädevale institutsioonile ja mis sisaldab komisjoni märkusi Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud eelarveprojekti paranduste teostatavuse kohta. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arvestavad nende märkustega seoses II lisa C osas toodud lepitusmenetlusega. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarvenomenklatuuri jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama. |
C. Kulude liigendamine
34. |
Institutsioonid käsitlevad kohustuslike kuludena asutamislepingutest või nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidest kohustuslikult tulenevaid kulusid. |
35. |
Esialgses eelarveprojektis peab olema ettepanek iga uue eelarvepunkti ja iga muudetud õigusliku alusega eelarvepunkti liigitamiseks. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida heaks esialgses eelarveprojektis väljapakutud eelarveliigitust, uurivad nad asjakohase eelarvepunkti liigitamist III lisa põhjal. Kokkuleppele püütakse jõuda II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel. |
D. Mittekohustuslike kulude maksimaalne kasvumäär finantsraamistiku puudumise korral
36. |
Ilma et see piiraks punkti 13 esimese lõigu kohaldamist, lepivad institutsioonid kokku järgmises:
|
E. Finantssätete lisamine õigusaktidesse
37. |
Igas kaasotsustamismenetluse raames vastu võetavas mitmeaastast programmi käsitlevas õigusaktis sisaldub säte, mille kohaselt vastav seadusandlik institutsioon määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi. See summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 5 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine peab jääma asjaomase rubriigi puhul kehtiva ülemmäära piiresse, ilma et see piiraks käesolevas kokkuleppes nimetatud vahendite kasutamist. Käesolev punkt ei kehti kaasotsustamismenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuse-eesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute kohta, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett. |
38. |
Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse raames, ei sisalda “vajalikuks peetavat summat”. Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seada seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud EÜ asutamislepingus. Käesolevale sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat. Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis (4) sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 37 tähenduses. |
39. |
Finantsmääruse artiklis 28 sätestatud finantsselgitus kajastab väljapakutud programmi eesmärke rahaliselt ja sisaldab ajakava kogu programmi kehtivusajaks. Vajaduse korral muudetakse finantsselgitust esialgse eelarveprojekti koostamisel, võttes arvesse programmi rakendamise seisu. Muudetud selgitus edastatakse eelarvepädevatele institutsioonidele siis, kui esitatakse esialgne eelarveprojekt ja pärast eelarve vastuvõtmist. |
40. |
Punkti 13 esimeses lõigus nimetatud mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmäärade piires kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid respekteerima kulukohustuste assigneeringute jaotust nii, nagu see on struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates põhiaktides sätestatud. |
F. Kalanduslepingutega seotud kulud
41. |
Institutsioonid lepivad kokku, et kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse IV lisas sätestatud korras. |
G. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine
42. |
ÜVJP kulutuste puhul, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohaselt, püüavad institutsioonid II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus ja komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti põhjal jõuda igal aastal kokkuleppele ühenduse eelarvesse kirjendatavate tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kirjendavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis esialgses eelarveprojektis väljapakutud summa, kumb iganes on väiksem. ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma kirjendatakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki (ÜVJP) ja jaotatakse selle peatüki artiklite vahel nagu on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse esialgse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal nõukogu poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi ei kirjendata. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud akte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata akte ja kõik tulevasi — s.t ettenägemata — akte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal. Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil õigus assigneeringuid ÜVJP eelarvepeatüki piires artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja punktis 25 toodut arvesse võttes küsimust kiirkorras lahendada. ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kirjendatakse, olla järgmised:
Institutsioonid lepivad kokku, et 2007.–2013. aastaks tehakse kättesaadavaks vähemalt 1 740 miljonit eurot ja et kolmandas taandes nimetatud artikli alla kirjendatud meetmeteks antav summa ei või ületada 20 % ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast. |
43. |
Igal aastal peab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud nõukogu dokumendi üle, mis esitatakse vastava aasta 15. juuniks ja milles määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa Liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele. Lisaks peab nõukogu eesistujariik hoidma Euroopa Parlamenti toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid konsultatiivkohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt enne nõukogus korraldatavat teist lugemist toimuval lepituskohtumisel. Konsultatiivkohtumistel osalevad:
Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis päeva pärast lõpliku otsuse tegemist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), mis käsitleb eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja julgeolekukorraldusega. Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. |
III OSA
ELi VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE
A. Ühenduse vahendite tõhusa ja integreeritud sisekontrolli tagamine
44. |
Institutsioonid nõustuvad, et on oluline tugevdada sisekontrolli ilma halduskoormust suurendamata, mille eelduseks on sisekontrolli aluseks olevate õigusaktide lihtsustamine. Seoses sellega seatakse prioriteediks usaldusväärne finantsjuhtimine, et saavutada ühiselt hallatavate vahendite puhul positiivne kinnitav avaldus. Selleks võiks kehtestada asjakohased sätted vastavates põhiõigusaktides. Osana liikmesriikide auditiasutuste kasvanud ülesannetest struktuurifondide puhul ja pidades kinni riikide põhiseaduslikest nõuetest, annavad nimetatud auditiasutused hinnangu sellele, kas fondide juhtimine ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Seega kohustuvad liikmesriigid tegema igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest. |
B. Finantsmäärus
45. |
Institutsioonid nõustuvad, et käesolevat kokkulepet ja eelarvet rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise raames, mis põhineb säästlikkuse, tõhususe, mõjususe, finantshuvide kaitse, halduskulude proportsionaalsuse ja kasutajasõbralike menetluste põhimõttel. Institutsioonid võtavad asjakohaseid meetmeid, eriti finantsmääruses, mis tuleks vastu võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, et saavutataks kokkulepe samuti nagu 2002. aastal. |
C. Finantsplaneering
46. |
Komisjon esitab kaks korda aastas, esiteks mais/juunis (koos esialgse eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris/jaanuaris (pärast eelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1A, 2 (keskkonna ja kalanduse osas), 3A, 3B ja 4 kohta. See dokument peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ja hõlmama järgmist:
Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga õigusloomeettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see on kaasatud mai-detsembri finantsplaneeringusse. Eelkõige tuleks eelarvepädevaid institutsioone teavitada järgmisest:
Vajadusel peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest õigusaktide ettepanekutest. Komisjoni poolt esitatud andmete põhjal tuleks teha olukorrast kokkuvõte igal institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kolmepoolsel kohtumisel, nagu on ette nähtud käesolevas kokkuleppes. |
D. Ametid ja Euroopa koolid
47. |
Koostades ettepanekut uue ameti loomise kohta, hindab komisjon selle eelarvelist mõju asjaomasele kulurubriigile. Tuginedes neile andmetele ja ilma et see piiraks ameti loomist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist, võtavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele. Uue Euroopa kooli kavandamisel kasutatakse sarnast menetlust. |
E. Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi korrigeerimine sõltuvalt nende kasutamist mõjutavatest asjaoludest
48. |
Kui pärast 1. jaanuari 2007 võetakse vastu uued eeskirjad või programmid, mis reguleerivad struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi tegevust, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid andma komisjoni ettepanekul loa kanda 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid, mis ületavad vastavaid kulude ülemmäärasid, üle järgmistesse aastatesse. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad 2007. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist käsitlevate komisjoni ettepanekute üle enne 1. maid 2008 punkti 3 kohaselt. |
F. Uued rahastamisvahendid
49. |
Institutsioonid nõustuvad, et kaasrahastamismehhanismide kasutuselevõtmine on vajalik, et suurendada rahastajatele pakutavate stiimulite kaudu Euroopa Liidu eelarve mõjujõudu. Institutsioonid on nõus toetama sobivate mitmeaastaste rahastamisvahendite väljatöötamist, mis elavdaksid avaliku ja erasektori investeeringuid. Esialgse eelarveprojekti esitamisel teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele aruande Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastatud meetmete kohta, millega toetatakse investeerimist uurimis- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse. |
Strasbourg, 17. mai 2006
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BORRELL-FONTELLES
Nõukogu nimel
eesistuja
W. SCHÜSSEL
Komisjoni nimel
komisjoni liige
D. GRYBAUSKAITĖ
(1) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(2) EÜT C 283, 20.11.2002, lk 1.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1.
I LISA
Finantsraamistik aastateks 2007–2013
(miljonit eurot 2004. aasta hindades) |
||||||||||
Kulukohustuste assigneeringud |
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
Kokku 2007-2013 |
||
|
51 267 |
52 415 |
53 616 |
54 294 |
55 368 |
56 876 |
58 303 |
382 139 |
||
|
8 404 |
9 097 |
9 754 |
10 434 |
11 295 |
12 153 |
12 961 |
74 098 |
||
|
42 863 |
43 318 |
43 862 |
43 860 |
44 073 |
44 723 |
45 342 |
308 041 |
||
|
54 985 |
54 322 |
53 666 |
53 035 |
52 400 |
51 775 |
51 161 |
371 344 |
||
millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused |
43 120 |
42 697 |
42 279 |
41 864 |
41 453 |
41 047 |
40 645 |
293 105 |
||
|
1 199 |
1 258 |
1 380 |
1 503 |
1 645 |
1 797 |
1 988 |
10 770 |
||
|
600 |
690 |
790 |
910 |
1 050 |
1 200 |
1 390 |
6 630 |
||
|
599 |
568 |
590 |
593 |
595 |
597 |
598 |
4 140 |
||
|
6 199 |
6 469 |
6 739 |
7 009 |
7 339 |
7 679 |
8 029 |
49 463 |
||
|
6 633 |
6 818 |
6 973 |
7 111 |
7 255 |
7 400 |
7 610 |
49 800 |
||
|
419 |
191 |
190 |
|
|
|
|
800 |
||
Kulukohustuste assigneeringud kokku |
120 702 |
121 473 |
122 564 |
122 952 |
124 007 |
125 527 |
127 091 |
864 316 |
||
protsendina RKTst |
1,10 % |
1,08 % |
1,07 % |
1,04 % |
1,03 % |
1,02 % |
1,01 % |
1,048 % |
||
Maksete assigneeringud kokku |
116 650 |
119 620 |
111 990 |
118 280 |
115 860 |
119 410 |
118 970 |
820 780 |
||
protsendina RKTst |
1,06 % |
1,06 % |
0,97 % |
1,00 % |
0,96 % |
0,97 % |
0,94 % |
1,00 % |
||
Varu |
0,18 % |
0,18 % |
0,27 % |
0,24 % |
0,28 % |
0,27 % |
0,30 % |
0,24 % |
||
Omavahendite piirmäär protsendina RKTst |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
1,24 % |
(1) Selle rubriigi ülemmääras sisalduvate pensionikulude arvestamisel ei võeta 2007.–2013. aastal arvesse töötajate sissemakseid vastavatesse skeemidesse, kuid seda ainult 500 miljoni euro piires 2004. aasta hindades.
II LISA
Insitutsioonidevaheline koostöö eelarvesektoris
A. |
Seejärel, kui komisjoni poolt igal aastal esitatavat poliitikastrateegiat arvestades on finantsraamistikku järgmiseks rahandusaastaks tehnilised kohandused sisse viidud kutsutakse enne esialgse eelarveprojekti osas otsuse langetamist selle aastaeelarve võimalike prioriteetide arutamiseks kokku kolmepoolne nõupidamine. Seejuures arvestatakse vajalikul määral institutsioonide pädevusega ja järgmise rahandusaasta ning finantsraamistikuga kaetud järgnevate rahandusaastate vajaduste ettenähtavate muutustega. Veel võetakse arvesse pärast algse finantsraamistiku koostamist ilmnenud uusi arenguid, mis võivad Euroopa Liidu eelarvele olulist ja püsivat mõju avaldada. |
B. |
Kohustuslike kulude puhul määrab komisjon oma esialgse eelarveprojekti esitamisel kindlaks:
Komisjon hindab hoolikalt õigusaktidest tulenevate ühenduse kohustuste rahalist mõju. Vajaduse korral ajakohastab ta oma hinnangut eelarvemenetluse käigus. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele viimaste nõudmisel kõik asjakohased põhjused. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta esitada mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku, et ajakohastada esialgses eelarveprojektis põllumajanduskulude eelarvestuse aluseks olevaid arvnäitajaid ja/või parandada asjakohase eelarveaasta 1. jaanuaril kehtivaid kalanduskokkuleppeid käsitlevate värskeimate kättesaadavate andmete põhjal nende assigneeringute vahelist jaotust, mis on kirjendatud rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud tegevuskulude alla ja mis on kirjendatud reservi. See kirjalik muutmisettepanek tuleb saata mõlemale eelarvepädevale institutsioonile enne oktoobri lõppu. Kui see esitatakse nõukogule vähem kui üks kuu enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis, vaatab nõukogu ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku läbi üldjuhul siis, kui eelarveprojekt on nõukogus teisel lugemisel. Seepärast püüavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid enne eelarveprojekti teist lugemist nõukogus täita vajalikud tingimused, et kumbki neist saaks kirjaliku muutmisettepaneku vastu võtta ühel lugemisel. |
C. |
|
D. |
Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel. Jõusse jäävad ka C osas ette nähtud lepitusmenetluse järgmised etapid, samuti käesoleva kokkuleppe punktis 36 toodud eelarve täidetavust käsitlevad sätted. Lisaks lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga. |
III LISA
Kulude liigendus
1. RUBRIIK |
Jätkusuutlik kasv |
|
||
1A |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
Mittekohustuslikud kulud (MKK) |
||
1B |
Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
MKK |
||
2. RUBRIIK |
Loodusvarade kaitse ja majandamine |
MKK |
||
|
Välja arvatud: |
|
||
|
|
Kohustuslikud kulud (KK) |
||
3. RUBRIIK |
Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus |
MKK |
||
3A |
Vabadus, turvalisus ja õigus |
MKK |
||
3B |
Kodakondsus |
MKK |
||
4. RUBRIIK |
EL kui ülemaailmne partner |
MKK |
||
|
Välja arvatud: |
|
||
|
|
KK |
||
|
|
KK |
||
|
|
KK |
||
5. RUBRIIK |
Halduskulud |
MKK |
||
|
Välja arvatud: |
|
||
|
|
KK |
||
|
|
KK |
||
|
|
KK |
||
|
|
KK |
||
6. RUBRIIK |
Kompensatsioonid |
KK |
IV LISA
Kalanduslepingutest tulenevate kulude rahastamine
A. |
Kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse kahest kalanduspoliitika valdkonda kuuluvast eelarvepunktist (lähtudes tegevuspõhisest eelarveliigitusest):
Kõik summad, mis on seotud kokkulepete ja nende protokollidega, mis kehtivad asjakohase aasta 1. jaanuaril, kirjendatakse eelarverubriiki 11 03 01. Summad, mis on seotud kõikide uute või pikendatavate kokkulepetega, mis jõustuvad pärast asjakohase aasta 1. jaanuari, määratakse rubriiki 40 02 41 02 — Reservid/liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud). |
B. |
II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kokku leppida eelarverubriikidesse ja reservi kirjendatavates summades. |
C. |
Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele. Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti. Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile teabe, mida on vaja olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle arvamuste vahetamiseks, mis toimub kolmepoolse kohtumisena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral pakub komisjon välja sobivad meetmed. Igal veerandaastal esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. |
DEKLARATSIOONID
1. KOMISJONI DEKLARATSIOON HINNANGU ANDMISE KOHTA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE TOIMIMISELE
Komisjon koostab institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 7 kohaselt 2009. aasta lõpuks institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta aruande, lisades sellele vajadusel asjakohased ettepanekud.
2. DEKLARATSIOON INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE PUNKTI 27 KOHTA
Komisjon teavitab iga-aastase eelarvemenetluse raames eelarvepädevaid institutsioone institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 osutatud paindlikkusinstrumendi jaoks kasutada olevatest summadest.
Kui paindlikkusinstrumendist otsustatakse võtta kasutusele üle 200 miljoni euro, tuleb alati teha ka ülekandmisotsus.
3. DEKLARATSIOON FINANTSRAAMISTIKU LÄBIVAATAMISE KOHTA
1. |
Komisjonil on vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele palutud teostada täielik ja laiaulatuslik läbivaatamine, mis hõlmaks kõiki ELi kulude (k.a ühine põllumajanduspoliitika) ja vahenditega (k.a Ühendkuningriigi tagasimakse) seotud küsimusi ning koostada 2008.–2009. aastal aruanne. Läbivaatamisega peaks kaasnema hinnang institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimisele. Euroopa Parlament kaasatakse kõikidesse läbivaatamise etappidesse, lähtudes järgmistest sätetest:
|
2. |
Komisjon kohustub võtma läbivaatamise tulemuste esitamisele eelneva konsulteerimise ja arupidamise raames arvesse põhjalikku arvamustevahetust, mille ta teostab Euroopa Parlamendiga olukorra analüüsimiseks. Komisjon on teadlik ka tema kavatsusest kutsuda omavahendite süsteemi läbivaatamiseks kokku Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ühendav konverents. Komisjon arvestab selliste konverentside tulemusi kui panust sellesse konsulteerimisprotsessi. Ollakse ühel meelel, et komisjon esitab ettepanekud omal vastutusel. |
4. DEKLARATSIOON DEMOKRAATLIKU JÄRELEVALVE JA VÄLISTEGEVUSE SIDUSUSE KOHTA
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad teadmiseks vajaduse muuta ratsionaalsemaks erinevaid välistegevusega seotud akte. Nad nõustuvad, et selline Euroopa Liidu tegevuse sidusust ja operatiivsust suurendav aktide ratsionaalsemaks muutmine ei tohiks mõjutada ei seadusandliku võimu õigusi (eelkõige tema poliitilist kontrolli strateegiliste otsuste üle) ega eelarvepädeva võimu õigusi. Need põhimõtted peaksid kajastuma asjaomastes eeskirjades, mis peaksid vajadusel hõlmama ka asjakohase poliitika sisu ja soovituslikku vahendite jaotust ning läbivaatamistingimust, mis tagaks hiljemalt pärast kolme aasta möödumist hinnangu andmise eeskirjade toimimisele.
Vastavalt kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetud põhiõigusaktidele teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning konsulteerib nendega, saates neile riiklike, piirkondlike ja temaatiliste strateegiadokumentide eelnõud.
Kui nõukogu teeb käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kehtivuse ajal otsuse võimaliku kandidaatriigi ülemineku kohta ühinemiseelsesse staatusesse, muudab komisjon vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) määruse artiklile 4 näitlikku mitmeaastast raamistikku ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et võtta arvesse sellisest üleminekust tulenevaid kulutusi.
Komisjon esitab esialgses eelarveprojektis sellise liigenduse, mis tagab eelarvepädevatele institutsioonidele välistegevuse puhul nende õigused.
5. KOMISJONI DEKLARATSIOON DEMOKRAATLIKU JÄRELEVALVE JA VÄLISTEGEVUSE SIDUSUSE KOHTA
Komisjon kohustub algatama Euroopa Parlamendiga riiklike, piirkondlike ja temaatiliste strateegiadokumentide sisu üle korrapärase dialoogi ja võtma parlamendi seisukohti nende strateegiate elluviimisel nõuetekohaselt arvesse.
Arutelu võimalike kandidaatriikide ülemineku üle ühinemiseelsesse etappi käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud ajal moodustab osa nimetatud dialoogist.
6. DEKLARATSIOON FINANTSMÄÄRUSE LÄBIVAATAMISE KOHTA
Finantsmääruse läbivaatamise raames kohustuvad institutsioonid parandama eelarve täitmist ning suurendama ühenduse-poolse rahastamise märgatavust ja kasu kodanike jaoks ilma, et seataks kahtluse alla tänu finantsmääruse 2002. aasta ümbersõnastusele saavutatud edusamme. Samuti püüavad institutsioonid leida finantsmääruse ja selle rakendamiseeskirjade läbivaatamisega seoses peetavate läbirääkimiste viimases etapis võimalikult sobiva tasakaalu finantshuvide kaitse, halduskulude proportsionaalsuse ja menetluste lihtsuse vahel.
Finantsmäärus vaadatakse läbi komisjoni muudetud ettepaneku alusel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, et saavutataks kokkulepe samuti nagu 2002. aastal. Samuti püüdlevad institutsioonid tiheda ja konstruktiivse institutsioonidevahelise koostöö poole rakenduseeskirjade kiireks vastuvõtmiseks, et lihtsustada rahastamismenetlusi ning tagada samal ajal ühenduse finantshuvide kaitstuse kõrge tase.
Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lõpetama finantsmäärust käsitlevad läbirääkimised õigeaegselt, et see jõustuks võimalusel 1. jaanuaril 2007.
7. KOMISJONI DEKLARATSIOON FINANTSMÄÄRUSE LÄBIVAATAMISE KOHTA
Komisjon võtab endale finantsmääruse läbivaatamise raames järgmised kohustused:
— |
teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kui ta peab õigusakti ettepanekus vajalikuks kalduda kõrvale finantsmääruse sätetest, ja seda konkreetselt põhjendada; |
— |
tagada oluliste õigusakti ettepanekute ja nende sisuliste muudatuste puhul süstemaatiline õigusliku mõju hindamine, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. |
8. DEKLARATSIOON UUTE RAHASTAMISVAHENDITE KOHTA
Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka (EIP) üles esitama vastavalt oma pädevusvaldkonnas ettepanekud, et:
— |
vastavalt Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldustele suurendada EIPi võimet anda uurimis- ja arendustegevuseks mõeldud laene ja tagatisi 2007.–2013. aastal kuni 10 miljardi euroni, kusjuures riskijagamisrahastu varudest saadav EIPi panus moodustab sellest kuni 1 miljard eurot; |
— |
üleeuroopalistele võrkudele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenude ja tagatiste summat tõstetaks vastavalt ligikaudu 20 miljardi euroni ja 30 miljardi euroni, kusjuures EIPi panus moodustaks vastavalt reservidest kuni 0,5 miljardit eurot (üleeuroopalised võrgud) ja kuni 1 miljard eurot (konkurentsivõime ja uuendustegevus). |
9. EUROOPA PARLAMENDI DEKLARATSIOON TOETUSTE VABATAHTLIKU ÜMBERSUUNAMISE KOHTA
Euroopa Parlament võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldused, mis käsitlevad ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kulude ja otsemaksete vabatahtlikku ümbersuunamist maaelu arengusse kuni 20 % ulatuses ja turuga seotud kulude vähendamist. Kui selle ümbersuunamise üksikasjalik kord on ette nähtud vastavates õigusaktides, hindab Euroopa Parlament nende sätete sobivust ELi põhimõtetega, nagu konkurentsieeskirjad ja muud; Euroopa Parlament jätab endale praegu õiguse võtta seisukoht menetluse tulemuste kohta. Euroopa Parlament leiab, et 2008.–2009. aasta läbivaatamise raames oleks kasulik anda hinnang põllumajanduse kaasrahastamise küsimusele.
10. KOMISJONI DEKLARATSIOON TOETUSTE VABATAHTLIKU ÜMBERSUUNAMISE KOHTA
Komisjon võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järelduste punkti 62, mille kohaselt liikmesriigid võivad üle kanda täiendavad summad ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kuludest ja otsemaksetest maaelu arengusse kuni 20 % ulatuses summadest, mis laekuvad neile turuga seotud kuludest ja otsemaksetest.
Selle ümbersuunamise korra ette nägemisel vastavates õigusaktides püüab komisjon luua võimaluse toetuste vabatahtlikuks ümbersuunamiseks, tehes samal ajal kõik, et selline süsteem oleks võimalikult täpselt kooskõlas maaelu arengu poliitikat reguleerivate põhiliste eeskirjadega.
11. EUROOPA PARLAMENDI DEKLARATSIOON NATURA 2000 KOHTA
Euroopa Parlament väljendab muret Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järelduste pärast, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kulude ja otsemaksete vähendamisega ja selle tagajärgedega Natura 2000 kaasrahastamisele ühenduse poolt. Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles hindama enne uute ettepanekute tegemist nende sätete tagajärgi. Euroopa Parlament leiab, et Natura 2000 integreerimisele struktuurifondidesse ja maaelu arengusse tuleks anda asjakohane eelis. Seadusandliku võimu osana jätab Euroopa Parlament endale õiguse võtta seisukoht menetluse tulemuste kohta.
12. EUROOPA PARLAMENDI DEKLARATSIOON ERASEKTORI POOLSE KAASRAHASTAMISE JA KÄIBEMAKSU KASUTAMISE KOHTA ÜHTEKUULUVUSE TOETAMISEKS MAJANDUSKASVU JA TÖÖKOHTADE LOOMISE PUHUL
Euroopa Parlament võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldused, mis käsitlevad automaatse kulukohustustest vabastamise põhimõtte n+3 ajutist kohaldamist; Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles tagama asjakohaste õigusaktide kehtestamisel üksikasjaliku korra selle põhimõtte rakendamiseks, et tagada ühised eeskirjad erasektori poolse kaasrahastamise ja käibemaksu kasutamise kohta ühtekuuluvuse toetamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise puhul.
13. EUROOPA PARLAMENDI DEKLARATSIOON VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA RAHASTAMISE KOHTA
Euroopa Parlament leiab, et komisjon peaks esialgses eelarveprojektis tähelepanelikult hindama vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas kavandatavaid meetmeid ning et nende meetmete rahastamise üle tuleks pidada aru institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas ettenähtud menetluse raames.
Komisjon
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/18 |
Euro vahetuskurss (1)
13 juunil 2006
(2006/C 139/02)
1 euro=
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,2571 |
JPY |
Jaapani jeen |
144,14 |
DKK |
Taani kroon |
7,4544 |
GBP |
Inglise nael |
0,68335 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,2553 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,5517 |
ISK |
Islandi kroon |
94,19 |
NOK |
Norra kroon |
7,8080 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CYP |
Küprose nael |
0,5750 |
CZK |
Tšehhi kroon |
28,333 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
270,73 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,6961 |
MTL |
Malta liir |
0,4293 |
PLN |
Poola zlott |
4,0340 |
RON |
Rumeenia leu |
3,5379 |
SIT |
Sloveenia talaar |
239,64 |
SKK |
Slovakkia kroon |
38,100 |
TRY |
Türgi liir |
2,0260 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,6970 |
CAD |
Kanada dollar |
1,3905 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
9,7590 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
2,0254 |
SGD |
Singapuri dollar |
2,0066 |
KRW |
Korea won |
1 208,89 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
8,6083 |
CNY |
Hiina jüaan |
10,0668 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,2582 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
11 936,16 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,632 |
PHP |
Filipiini peeso |
67,029 |
RUB |
Vene rubla |
34,0650 |
THB |
Tai baht |
48,438 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/19 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(2006/C 139/03)
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Itaalia (Campania)
Abi nr: N 77/06
Nimetus: Toetused loodusõnnetustes kahjustatud põllumajanduspiirkondadele (külm ajavahemikus 31. jaanuarist kuni 8. märtsini 2005 Salerno provintsis)
Eesmärk: Hüvitada põllumajandustootmisele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahjud
Õiguslik alus: Decreto legislativo n. 102/2004
Eelarve: Vt heakskiidetud kava (NN 54/A/04)
Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %
Kestus: Kuni maksete lõpuni
Muu teave: Komisjoni heakskiidetud kava kohaldamismeede vastavalt riigiabile NN 54/A/2004 (komisjoni 7. juuni 2005. aasta kiri K(2005)1622lõplik)
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Ühendkuningriik
Abi number: N 88/2006
Nimetus: TSEde suhtes resistentsete lammaste kohustuslik aretusprogramm
Eesmärk: Kehtestada TSEde suhtes resistentsete lammaste kohustuslik aretusprogramm, mille raames määratakse genotüüp ja eemaldatakse ARR-alleeliga jäärad
Õiguslik alus: Ei ole veel lõpetatud. 2006. aasta lammaste genotüübi määramise määrused peaks jõustuma 2006. aasta aprillis
Eelarve: 53,1 miljonit GBP (77,8 miljonit EUR)
Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %
Kestus: 2006. aasta aprillist kuni 2011. aasta aprillini
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Prantsusmaa
Abi number: N 105/06
Nimetus: Laiendus. Toetus parfüümitaimede, aromaatsete taimede ja ravimtaimede sektorile
Eesmärk: Parfüümitaimede, aromaatsete taimede ja ravimtaimede sektori toetuse pikendamine viieks aastaks, suurendades eelarvet
Õiguslik alus: Code Rural legislative part, Articles L 621-1 to 621-11
Eelarve: Eelarve suurendamine: 250 000 EUR (50 000 EUR aastas)
Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %
Kestus: Pikendamine viieks aastaks kuni aastani 2011
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Tšehhi Vabariik
Abi nr: N 111/2005
Nimetus: Veinifondi toetus
Eesmärk: Abi kvaliteetveinide tootmise ja turunduse edendamiseks, viinamarjakasvatuse ja veinitootmise ning veinide, mis on toodetud kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) artiklitega 54–58, reklaamimisega seotud tehnilise abi korraldamiseks
Õiguslik alus:
— |
Zákon č. 321/2004 Sb., o vinohradnictví a vinařství a o změně některých souvisejících zákonů, Sbírka zákonů, 2004, č. 105, 28. 5. 2004 |
— |
Návrh vyhlášky, kterou se stanoví podmínky, kritéria, způsob a další podrobnosti týkající se podpory poskytované Vinařským fondem |
Eelarve: Aastaeelarve: 70 000 000 CZK (ligikaudu 2,3 miljonit EUR)
Abi osatähtsus või summa: Muutuv
Kestus: Tähtajatu
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Portugal
Abi nr: N 291/2005
Nimetus: Krediidiliin loomasöötade jaoks
Eesmärk: Hüvitada veiste, lammaste ja kitsede ekstensiivse kasvatusega tegelevate ettevõtete omanikele ning mesinikele Tras-os-Montes, Beira Interior e Oeste, Alentejo e Algarve põllumajanduspiirkondade sekkumisalades Portugali 2004. aasta novembrist laastanud põua tekitatud kahju
Õiguslik alus: Projecto de decreto-lei relativo à aprovação de uma linha de crédito para alimentação animal.
Eelarve: 2,25 miljonit EUR
Abi osatähtsus või summa: 4,5 % maksimaalselt
Kestus: 2006. aasta lõpuni
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Tšehhi Vabariik
Abi nr: N 427/2005
Nimetus: Veiste infektsioosse rinotrahheiidi (IBR) riiklik tauditõrjeprogramm
Eesmärk: Toetus loomahaiguste vastu võitlemiseks
Õiguslik alus: Zákon č. 252/2004 Sb., o zemědělství; Zákon č. 166/1999 o veterinární péči, Národní ozdravovací program od infekční rinotracheitidy skotu v České republice
Eelarve: Kogueelarve: 458 000 000 CZK (ligikaudu 16 131 000 EUR)
Aastas:
2006 — 112 000 000 CZK
2007 — 63 000 000 CZK
2008 — 62 000 000 CZK
2009 — 69 000 000 CZK
2010 — 70 000 000 CZK
2011 — 55 000 000 CZK
2012 — 27 000 000 CZK
Abi osatähtsus või summa: 50 %
Kestus: 2006 — 2012
Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav(ad) aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/21 |
Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 7 kohaselt esitatavate registreerimise vastuväidete tähtaeg (1)
(2006/C 139/04)
Kolmandad riigid ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud, kes elavad või on asustatud kolmandas riigis, võivad eespool nimetud määruse artikli 7 kohased taotluste vastuväited esitada otse komisjonile. Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikes 1 viidatud ajavahemik algab seetõttu käesoleva teatise avaldamise päeval järgnevatele taotlustele:
|
EÜT viide |
Baena |
|
Miel de Galicia o Mel de Galicia |
|
Salame Cremona |
|
Sardegna |
|
Huile d'olive de Nîmes |
|
Huile d'olive de Corse ou Oliu di Corsica |
|
Pataca de Galicia o Patata de Galicia |
|
Clémentine de Corse |
|
Carota dell'altopiano del Fucino |
|
Stelvio o Stilfser |
|
Poniente de Granada |
|
Azeitona de Elvas e Campo Maior |
|
Limone Femminello del Gargano |
|
Gata Hurdes |
|
Chouriça de Carne de Barroso-Montalegre |
|
Agneau de Sisteron |
|
Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre |
|
Patatas de Prades |
|
Sangueira de Barroso-Montalegre |
|
Geraardsbergse Mattentaart |
|
Batata de Tras-os-montes |
|
Isle of Man Manx Loaghtan Lamb |
|
Salpicão de Barroso-Montalegre |
|
Mantequilla de Soria |
|
Alheira de Barroso-Montalegre |
|
Cordeiro de Barroso o Anho de Barroso o Cordeiro de leite de Barroso |
(1) EÜT L 93, 31.3.2006, lk 12.
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/22 |
Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 9 kohaselt esitatavate registreerimise vastuväidete tähtaeg (1)
(2006/C 139/05)
Kolmandad riigid ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud, kes elavad või on asustatud kolmandas riigis, võivad eespool nimetud määruse artikli 9 kohased taotluste vastuväited esitada otse komisjonile. Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 9 lõikes 1 viidatud ajavahemik algab seetõttu käesoleva teatise avaldamise päeval järgnevale taotlusele:
|
EÜT viide |
Boerenkaas |
(1) EÜT L 93, 31.3.2006, lk 1.
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/23 |
Määruse komisjoni (EÜ) nr 800/1999 15.4.1999 VI lisas ettenähtud nõuete kohaselt liikmesriikide poolt heakskiidetud rahvusvaheliste kontrolli- ja järelevalveasutuste (edaspidi “järelevalveasutused”) loetelu
(Käesoleva loeteluga asendatakse loetelu, mis on avaldatud 2. septembril 2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas C 215, lk 4)
(2006/C 139/06)
1. ÜLDIST
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (1) artikli 16 lõike 1 punktile b ja lõike 2 punktile c on liikmesriikide poolt heakskiidetud järelevalveasutused pädevad väljastama tõendeid, mis tõendavad eksporditoetusele õigust omavate põllumajandustoodete lossimist kolmandates riikides ja nende importi kolmandatesse riikidesse või vähemalt toodete saabumist kolmandas riigis asuvasse sihtpunkti.
Komisjoni määruse (EÜ) nr 639/2003 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal) artiklis 3 osutatud kontrollimiste läbiviimise eest vastutab liikmesriigi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklitele 16a–16f sel eesmärgil heakskiidetud ja kontrollitud rahvusvaheline kontrolli- ja järelevalveasutus või liikmesriigi ametiasutus.
Järelevalveasutuste heakskiitmine ja kontrollimine toimub liikmesriikide vastutusel.
Järelevalveasutusele ühe liikmesriigi poolt väljastatud heakskiit kehtib kõikides liikmesriikides. See tähendab, et heakskiidetud järelevalveasutuste poolt väljastatud tõendid on kehtivad kogu ühenduses, olenemata liikmesriigist, kus järelvalveasutus on registreeritud.
Teavitamaks ühenduse põllumajandustoodete eksportijaid, avaldab komisjon perioodiliselt liikmesriikide poolt heakskiidetud kõikide järelevalveasutuste ajakohastatud loetelu. Lisas toodud loetelu ajakohastati 1. aprillil 2006.
2. HOIATUS
Komisjoni talitused juhivad eksportijate tähelepanu järgmistele punktidele:
— |
järelevalveasutuse nimetamine loetelus ei taga automaatselt, et antud asutuse väljastatud tõendid on vastuvõetavad; nõuda võib ka täiendavate tõendite esitamist; ebaõigete andmete esitamist väljastatud tõenditel võib teha kindlaks ka tagasiulatuvalt; |
— |
ameti võib igal ajal nimekirjast kõrvaldada; enne koostöö alustamist soovitatakse eksportijal teha riikliku ametiasutuse juures kindlaks (vt määruse (EÜ) nr 800/1999 X lisa), kas asjaomane asutus omab endiselt heakskiitu; |
— |
täiendavaid andmeid mistahes nimetatud asutuse kohta on eksportijal võimalik saada asutuse heaks kiitnud riiklikult ametiasutuselt. |
(1) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (EÜT L 105, 14.4.2004, lk 5).
LISA
Liikmesriikide poolt heakskiidetud järelevalveasutuste loetelu
TAANI
Baltic Control Ltd Århus (1) |
Sindalsvej 42 B |
P.O. Box 2199 |
DK-8240 Risskov |
Tel: (45-86) 21 62 11 |
Faks: (45-86) 21 62 55 |
baltic@balticcontrol.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 21.7.2005 kuni 20.7.2008
SAKSAMAA
IPC Hormann GmbH (1) |
Independent Product-Controlling |
Ernst-August-Straße 10 |
D-29664 Walsrode |
Tel: (49-51) 61 60 39 0 |
Faks: (49-51) 616 03 91 01 |
ipc@ipc-hormann.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.4.2006 kuni 31.3.2009
Argos Control |
Warenprüfung GmbH |
Gustav-Meyer-Allee 26 A |
D-13355 Berlin |
Tel: (49-30) 283 05 73 0 |
Faks: (49-30) 283 05 73 16 |
Allgemein@argoscontrol.de |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.6.2005 kuni 31.5.2008
Schutter Deutschland GmbH |
Speicherstadt- Block T |
Alter Wandrahm 12 |
D-20457 Hamburg |
Tel.: (49-40) 30 97 66 0 |
Faks: (49-40) 32 14 86 |
igebhh@t-online.de |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.1.2006 kuni 31.12.2008
HISPAANIA
SGS Espaňola de Control S.A. (1) |
C/Trespaderne, 29 |
Edificio Barajas I |
(Bo del Aeropuerto) |
E-28042 Madrid |
Tel: (34-91) 313 80 00 |
Faks: (34-91) 313 80 80 |
www.sgs.es |
E-post: david.perez@sgs.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 6.5.2005 kuni 5.5.2008
BSI Inspectorate Española, SA (1) |
C/Estrecho de Mesina, 13 |
E-28043 Madrid |
Tel: (34-91) 597 22 72 |
Faks: (34-91) 597 46 06 |
www.bsi-global.com/inspectorate |
E-post: fcampillay@bsi-inspectorate.es |
Heakskiidu kehtivusperiood: 23.5.2005 kuni 22.5.2008
PRANTSUSMAA
SGS AGRI MIN |
191, Avenue Aristide-Briand |
F-94 237 Cachan cedex |
Tel: (33-2) 32 18 81 00 |
Faks: (33-2) 321 28 81 20 |
Sgs.rouen.agridiv@sgs.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 6.10.2004 kuni 6.10.2007
SICEA INTERNATIONAL |
Anse Aubran |
Avenue Gérard Baudet |
F-13 110 Port de Bouc |
Tel: (33-4) 42 35 04 60 |
Faks: (33-4) 42 40 09 64 |
sicea.intl@wanadoo.fr |
Heakskiidu kehtivusperiood: 6.10.2004 kuni 6.10.2007
ITAALIA
SOCIETÀ SGS ITALIA Spa |
Sede legale: Via Gasparre Gozzi 1/A |
I-20129 Milano |
Tel: (39-02) 739 31 |
Faks: (39-02) 70 12 46 30 |
www.sgs.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 14.3.2005 kuni 13.3.2008
SOCIETÀ VIGLIENZONE ADRIATICA Spa |
Sede legale: Via Varese n. 20 |
I-20121 Milano |
Filiale: C.ne Piazza d'Armi, 130 |
I-48100 Ravenna |
Tel: (39-05) 44 42 22 42 |
Faks: (39-05) 44 59 07 65 |
controlli@viglienzoni.it |
Heakskiidu kehtivusperiood: 14.2.2006 kuni 13.2.2009
SOCIETÀ BOSSI&C. — TRANSITI Spa |
Via D. Fiasella, n. 1 |
I-16121 Genova |
Tel: (39-010) 57 16-1 |
Faks: (39-010) 58 23 46 |
surveyor@bossi-transiti.it |
Heakskiidu kehtivusperiood: 15.6.2004 kuni 14.6.2007
MADALMAAD
CONTROL UNION NEDERLAND (1) |
Jufferstraat, 9-15 |
Postbus 22074 |
3003 DB Rotterdam |
Nederland |
Tel: (31-10) 282 33 90 |
Faks: (31-10) 412 39 67 |
netherlands@controlunion.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.11.2005 kuni 31.10.2008
SAYBOLT INTERNATIONAL B.V. |
P.O. Box 151 |
3000 AD Rotterdam |
Nederland |
Tel: (31-10) 460 99 11 |
Faks: (31-10) 435 36 00 |
www.saybolt.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.2.2004 kuni 31.1.2007
AUSTRIA (2)
Vetcontrol GmbH |
Scheifling 7 |
A- 9300 St. Veit/Glan |
Tel: (43-421) 22 88 75 |
Faks: (43-421) 22 88 75-4 |
office@vetcontrol.at |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.1.2004 kuni 31.12.2006
POOLA
J.S. Hamilton Poland Ltd. Sp. z o.o. |
ul. Świętojańska 134 |
PL-81-404 Gdynia |
Tel: (48-58) 660 77 20 |
Faks: (48-58) 600 77 21 |
www.hamilton.net.pl |
Heakskiidu kehtivusperiood: 3.12.2004 kuni 3.12.2007
Polcargo International Sp. z o.o. |
ul. Henryka Pobożnego 5 |
PL-70-900 Szczecin |
Tel: (48-91) 434 02 11 |
Faks: (48-91) 488 20 36 |
www.polcargo.pl |
Heakskiidu kehtivusperiood: 3.12.2004 kuni 3.12.2007
SGS Polska Sp. z o.o. |
ul. Bema 83 |
PL-01-233 Warszawa |
Tel: (48-22) 329 22 22 |
Faks: (48-22) 329 22 20 |
www.sgs.pl |
Heakskiidu kehtivusperiood: 3.12.2004 kuni 3.12.2007
SOOME
SGS INSPECTION SERVICES OY |
Särkiniementie 3 |
P.O. Box 128 |
FIN-00211 Helsinki |
Tel: (358-9) 696 35 79 |
(358-9) 696 37 01 |
Faks: (358-9) 692 46 73 |
Pirjo.alhola@sgs.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 15.3.2005 kuni 15.3.2008
OY LARS KROGIUS AB (3) |
Vilhonvuorenkatu 11 B 10 |
FIN-00500 Helsinki |
Tel: (358-9) 47 63 63 00 |
Faks: (358-9) 47 63 63 63 |
average.finland@krogius.com |
www.krogius.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 24.3.2006 kuni 24.3.2009
ÜHENDKUNINGRIIK
CONTROL UNION (Ireland) Ltd |
6 Northern Road |
Belfast Harbour Estate |
Belfast BT3 9AL |
Northern Ireland |
United Kingdom |
Tel: (44-28) 90 74 04 51 |
Faks: (44-28) 90 74 02 72 |
info@cuireland.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 1.3.2006 kuni 1.3.2009
ITS Testing Services (UK) Ltd |
Caleb Brett House |
734 London Road |
West Thurrock Grays |
Essex RM20 3NL |
United Kingdom |
Tel: (44-17) 08 68 02 00 |
Faks: (44-17) 08 68 02 50 |
mstokes@caleb-brett.com |
Heakskiidu kehtivusperiood: 4.4.2004 kuni 4.4.2007
(1) See ettevõte oli heakskiidetud ka järelevalve teostamiseks kolmandates riikides vastavalt määrusele (EÜ) nr 639/2003 (elusveiste heaolu veo ajal).
(2) Sellele ettevõttele antud tõendite väljastamise luba piirdub teatud hulga kolmandate riikidega. Nende riikide loetelu saamiseks võtta ühendust Soome ametiasutustega.
(3) See ettevõte oli heakskiidetud ka järelevalve teostamiseks kolmandates riikides vastavalt määrusele (EÜ) nr 639/2003 (elusveiste heaolu veo ajal).
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/28 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4148 — Nouveaux Constructeurs/Goldman Sachs Group/Deutsche Bank/Lone Star/Zapf)
(2006/C 139/07)
(EMPs kohaldatav tekst)
30. märtsil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4148 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex). |
14.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 139/28 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.3344 — Bain Capital/Interfer/Brenntag)
(2006/C 139/08)
(EMPs kohaldatav tekst)
21. jaanuaril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3344 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex). |