1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/1

---

HARIDUSE JA KOOLITUSE KAASAJASTAMINE: OLULINE PANUS MAJANDUSLIKU ÕITSENGU JA SOTSIAALSE ÜHTEKUULUVUSE KINDLUSTAMISSE EUROOPAS

NÕUKOGU JA KOMISJONI 2006. AASTA ÜHINE VAHEARUANNE TÖÖPROGRAMMI“HARIDUS JA KOOLITUS 2010”RAAMES TEHTUD EDUSAMMUDE KOHTA

(2006/C 79/01)

1.   SISSEJUHATUS

2004. aasta ühises vahearuandes (1) kutsusid nõukogu (haridus) ja Euroopa Komisjon üles reformima kiiresti Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme, et Euroopa Liit suudaks saavutada oma sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Nõukogu ja Euroopa Komisjon kohustusid iga kahe aasta tagant uuesti läbi vaatama Kopenhaageni kutsehariduse ja -koolituse protsessi hõlmava tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamisel tehtud edusammud ja kõrgharidusega seotud meetmed. Käesolev aruanne on nimetatud uues tsüklis esimene. “Haridus ja koolitus 2010” aitab oluliselt kaasa ka tööhõive ja majanduskasvu uute ühtsete suuniste (2), sealhulgas Euroopa noortepakti rakendamisele.

Hiljutises Lissaboni strateegia vaheülevaates kinnitati hariduse ja koolituse keskset kohta Euroopa Liidu tööhõive ja majanduskasvu tegevuskavas. Ühtsetes suunistes kutsutakse liikmesriike üles laiendama ja parandama investeeringuid inimkapitali ja kohandama haridus- ja koolitussüsteeme uutele pädevusnõuetele. Sellega seoses on Euroopa Ülemkogu palunud jätkata tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamist täies mahus.

Nõukogu on korduvalt rõhutanud haridus- ja koolitussüsteemide kaksikrolli, s.o sotsiaalset ja majanduslikku. Haridus ja koolitus on iga riigi tipptaseme, innovatsiooni ja konkurentsivõime potentsiaali määrav tegur. Samal ajal moodustavad haridus ja koolitus Euroopa sotsiaalse mõõtme lahutamatu osa, kuna nad vahendavad väärtusi nagu solidaarsus, võrdsed võimalused ja sotsiaalelus osalemine, avaldades samas positiivset mõju ka tervishoiule, kuritegude ärahoidmisele, keskkonnale, demokratiseerimisele ja üldisele elukvaliteedile. Kõikidel kodanikel on vaja omandada ja pidevalt täiendada teadmisi, oskusi ja pädevusi elukestva õppe kaudu ning arvestada tuleb sotsiaalse tõrjutuse riskirühma kuuluvate inimeste erivajadustega. See aitab suurendada tööhõives osalemist ja majanduskasvu, tagades samas sotsiaalse ühtekuuluvuse.

Haridusse ja koolitusse investeerimisel on oma hind, kuid keskmises ja pikemas perspektiivis kaalub kõrge individuaalne, majanduslik ja sotsiaalne kasu kulutused üles. Reformidega peaks seega jätkama tegelikult üksteist vastastikku tugevdavate majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste eesmärkide vaheliste sünergiate poole püüdlemist.

Need kaalutlused on ülimalt olulised nüüd, kui liidus mõeldakse Euroopa sotsiaalmudeli tulevasele arengule. Euroopa on silmitsi eriti suurte sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega, mis on muu hulgas seotud vananeva elanikkonna, suure arvu madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute ja noorte tööpuuduse kõrge määraga. Samal ajal suureneb tööturul vajadus parandada pädevuse ja kvalifikatsioonide taset. Nimetatud väljakutsetele on vaja vastata, et parandada Euroopa sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Haridus ja koolitus moodustavad osa nimetatud probleemide lahendusest.

2.   EDUSAMMUD TÖÖPROGRAMMI “HARIDUS JA KOOLITUS 2010” RAKENDAMISEL

Järgnevalt antakse esimest korda ülevaade edusammudest haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamisel Euroopas, millele kutsuti üles Lissabonis. Analüüs põhineb peamiselt liikmesriikide, Euroopa Vabakaubandusühenduse ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide, ühinevate ja kandidaatriikide 2005. aasta aruannetel (3). Analüüsist ilmneb, kuidas reformide mõju avaldub 2004. aasta ühises vahearuandes (4) määratletud esmatähtsates valdkondades. Sulgudes esitatud viited riikidele on näited heade tavade kohta, eesmärgiks on hõlbustada üksteiselt õppimist.

2.1.   Riigi tasandil: edusammud reformide läbiviimisel

Riikide aruannetest ilmneb, et tööprogramm “Haridus ja koolitus 2010” eristub liikmesriikide poliitikamaastikul selgemalt kui varem. Nüüd arvavad kõik liikmesriigid, kuigi erineval määral, et Lissaboni strateegia on riikliku hariduse ja koolituse poliitika arendamisel oluline tegur.

Järjest enamates riikides on nüüd olemas konkreetne korraldus tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamise eest vastutavate ministeeriumide (eriti haridus- ja tööhõiveministeeriumide) vaheliseks koostööks ja sidusrühmadega, nt sotsiaalpartneritega, konsulteerimiseks. Paljudes riikides on seatud või seatakse omi eesmärke, mis on erineval määral seotud Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemetega hariduse ja koolituse valdkonnas (haridustähised). See on tähtis eelkõige ka Euroopa tööhõive strateegia rakendamise seisukohast (5).

2.1.1   Püstitatud prioriteedid ja investeeringud on suunatud suurema tõhususe ja kõrgema kvaliteedi saavutamiseks

Vahe investeeringutes teadmistepõhise majanduse võtmevaldkondadesse ei ole Euroopa ja konkureerivate riikide (nt Ameerika Ühendriigid) vahel alates 2000. aastast vähenenud. Mõned Aasia riigid, nagu Hiina ja India, jõuavad kiiresti järele.

Avaliku sektori kulutused haridusele (protsent SKTst) siiski suurenevad peaaegu kõikides ELi riikides (ELi keskmine: 4,9 % 2000. aastal, 5,2 % 2002. aastal).

Hariduskulutuste tõus 2000.–2002. aastal on paljutõotav märk sellest, et valitsused peavad avaliku sektori kulutusi haridusele prioriteediks. Siiski on riikide vahel suured erinevused, ulatudes neljast kuni kaheksa protsendini SKTst. Enamik valitsusi paistab olema teadlik sellest, et olemasolevate investeeringute taseme ja struktuuri piires ei ole võimalik vajalikke reforme läbi viia.

Paljud riigid soodustavad üksikisikute ja majapidamiste erainvesteeringuid, eriti valdkondades, kus isiklik tulumäär on kõrge, näiteks selliste vahendite kaudu nagu vautšerid või isiklikud õppekontod (nt AT, NL, UK (6)) (7), maksusoodustused (nt CY, FI, HU, LT, PT, SI) või õppemaksud (nt AT, CY, PL, RO, UK). Tööandjate poolt jätkukoolitusse tehtud investeeringute üldist kasvu on väga vähe märgata. Sellest tulenevalt on vaja suuremaid jõupingutusi, et ergutada tööandjaid rohkem investeerima.

Tõhususe kasv kvaliteedi parandamise kaudu on peamine reformimise eesmärk enamikes riikides, rõhutatakse ka detsentraliseerimist ja institutsionaalse korralduse parandamist. Kuigi enamikes riikides kasutatakse oma haridus- ja koolitussüsteemi tulemuslikkuse hindamisel rahvusvahelisi võrdlusandmeid, ei ole paljudes riikides välja töötatud piisavaid riiklikke tulemusnäitajaid või korraldust vajalike andmete kogumiseks. Seega on võetud meetmete mõju raske mõõta.

Kõik riigid rõhutavad teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna ning majandusliku konkurentsivõime jaoks vajalike oskuste arendamise otsustavat tähtsust. Peamised prioriteedid enamike riikide jaoks on ka kõrge kvaliteedi saavutamine ja standardite täiustamine, samuti on esmatähtsad õpetajakoolitus, kõrghariduses osalejate ringi laiendamine, Bologna protsessi reformide elluviimine (8), kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamine ning ligipääsu tagamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.

Seoses sotsiaalse kaasatusega märgivad kõik riigid, et sihtrühmade ligipääs ja konkurentsivõime tööturul on nende poliitikas olulisel kohal. Mitmed riigid (nt. CY, CZ, EL, ES, LV, MT, PT, RO) rõhutavad, et rahaliste ressursside piiratus takistab kõikide vajalike poliitikate rakendamist.

Mitmed riigid toonitavad, et nende haridus- ja koolituspoliitikas on majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid üksteist vastastikku toetavad. Teised riigid väidavad, et kui majanduse ja tööhõive tegevuskava on edukas, siis on sotsiaalsete eesmärkide (võrdsed võimalused ja sotsiaalne ühtekuuluvus) saavutamine hõlpsam. Nimetatud teemad on eriti olulised Euroopa sotsiaalmudelit käsitlevas arutelus.

2.1.2.   Elukestva õppe strateegiate määratlemisel tehakse edusamme, kuid strateegiate rakendamine on veel problemaatiline

Alates 2003. aastast on tehtud edusamme, et saavutada Euroopa Ülemkogus kokkulepitud eesmärk, mille kohaselt tuleks luua elukestva õppe strateegiad (9) liikmesriikides 2006. aastaks (10). See on uute Lissaboni ühtsete suuniste peamine mõõde. Paljudes, kuid mitte kõikides riikides on nüüd välja töötatud elukestva õppe poliitika suunad, näiteks strateegiadokumentide või riiklike tegevuskavade näol. Teistes riikides on välja töötatud raamõigusaktid (nt EL, ES, FR, RO).

Nagu ilmnes 2003. aastal, on strateegiad siiski tasakaalustamata. Elukestva õppe strateegiates keskendutakse enamasti elanike tööalase konkurentsivõime tõstmisele või süsteemidest kõrvale jäänud isikute taas tööga hõivamisele. Mõnedes riikides (nt Rootsis, Soomes ja Norras) on loomisel oma riiklik, ühtne ja laiaulatuslik lähenemisviis, mille elluviimisel tehakse suuri edusamme.

On positiivne, et elukestva õppe aluseks olev poliitika on võitmas Euroopas poolehoidu. Näiteks on mõnedes riikides (nagu FI, FR, PT) hästi välja töötatud mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamise süsteemid, mitmetes teistes riikides on äsja võetud meetmeid või ollakse seda tegemas (nt BE, DK, ES, NL, NO, SE, SI, UK). Üha enamates riikides (nt BE, DK, FR, IE, IS, LI) tegeletakse elukestva nõustamise temaatikaga ja ühtsete riiklike kvalifikatsioonide raamistike väljaarendamisega (nt IE). Viimati nimetatud teema on esmatähtis ka uutele liikmesriikidele ja kandidaatriikidele (nt CY, EE, HR, LV, PL, RO, SI, TK).

Umbes 11 % ELi täiskasvanutest vanuses 25–64 (11) osalevad elukestvas õppes ning see näitab, et alates 2000. aastast on saavutatud mõningane edu, kuid erinevused riikide vahel on siiski oluliselt suured.

Jätkuõppes osalemise määra tõstmine on Euroopas jätkuvalt suur väljakutse, eelkõige Euroopa lõunapoolsetes riikides ja uutes liikmesriikides. Kui suureneks elukestvas õppes osalevate täiskasvanute arv, kasvaks osalus tööturul ja tugevneks sotsiaalne ühtekuuluvus.

Kogu Euroopas ei pöörata veel piisavalt tähelepanu täiskasvanute õppimisvõimaluste parandamisele ja seda ei rahastata piisavalt, pidades siinkohal silmas eelkõige vanemaealisi töötajaid, kelle arv kasvab 2030. aastaks eeldatavasti ligikaudu 14 miljonini, ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Enamikes kõrgema osalustasemega riikides on täiskasvanuõppe strateegiad ülimalt tähtsad ja moodustavad ühe osa integreeritud ja laiaulatuslikust elukestva õppe strateegiast.

Peaaegu 15 % Euroopa noortest langeb endiselt koolist välja, kajastades vaid vähest edu ELi 2010. aasta 10 %lise haridustähise suhtes.

Ligi 20 protsendil viieteistkümneaastastest on jätkuvalt tõsiseid raskusi lugemisoskusega, mis alates 2000. aastast ei peegelda ELi haridustähise — osakaalu vähendamine ühe viiendiku võrra — suhtes mingeid edusamme.

Ligikaudu 77 % 18–24aastastest omandab keskhariduse, mis on hoolimata mõnede riikide suurtest edusammudest veel kaugel ELi 85 %lisest haridustähisest.

Püsivalt kõrge arv noori, kes jätavad kooli pooleli kutse põhitaset saavutamata, on murettekitav märk sellest, et esmase hariduse süsteemid ei anna elukestvale õppele vajalikku alust. Nimetatud mure kajastub ka uutes Lissaboni ühtsetes suunistes ja Euroopa noortepaktis. Mitmetes riikides reageeritakse sellele õppekavade ja -programmide uuendamisega, mille eesmärgiks on tagada, et kõik omandaksid põhilised võtmepädevused (nt AT, CY, DE, FR, IT, NO, UK), ja et noored, eelkõige ebasoodsast keskkonnast pärinevad, ei langeks haridussüsteemist välja (vt samuti jagu 2.1.4).

2.1.3.   Kõrghariduse reformidega toetatakse Lissaboni tegevuskava üha rohkem

Bologna protsess hoogustab jätkuvalt kõrghariduse struktuuride reforme, eriti seoses kolmeastmelise kraadide struktuuri kasutuselevõtmisega ja kvaliteedi tagamise tõhustamisega. Riikliku poliitika arendamisel selles valdkonnas on esiplaanil pigem Bologna protsess kui Lissaboni strateegia. Hoolimata sellest on märke, et riikides hakatakse vastama juhtimise, rahastamise ja atraktiivsusega seotud väljakutsetele, mis peaks aitama tagada ülikoolide panust konkurentsivõime, tööhõive ja majanduskasvu (12) suhtes. Mitmed riigid on teinud algatusi tippkeskuste loomiseks (nt AT, BE, DE, DK, FI, FR, IT, NO).

Näiteks on juhtimise alal paljudes riikides kõrgharidusasutuste ja riigi vaheliste suhete reguleerimiseks kasutusele võetud mitmesugused lepingute sõlmimise vormid, mis on sisemiste ressursside jaotamise aluseks (nt AT, CZ, DE, DK, FR, IS, LI, SK). Mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides püütakse lahendada kõrgharidussüsteemide killustatuse probleemi, võttes kasutusele uusi institutsionaalse juhtimise vorme, sageli haridussüsteemi väliseid sidusrühmi kaasates.

Kogu (avaliku ja erasektori) investeering kõrgharidusse ELis 2001. aastal moodustab 1,28 % SKTst, võrrelduna 2,5 %-ga Kanadas ja 3,25 %-ga USAs (13). Kolm kõige suuremaid kulutusi tegevat ELi riiki on Taani (2,8 %), Rootsi (2,3 %) ja Soome (2,1 %). USA ja ELi vahel eksisteeriva suure kulutuste lõhe ületamiseks peaks EL panustama lisaks 180 miljardit eurot aastas, tagades eelkõige erasektori investeeringute olulise kasvu.

Kaasajastamise tegevuskava rakendamisel jääb paljudele riikidele põhiliseks väljakutseks ja takistuseks rahastamine.

Väljastpoolt tulevate üliõpilaste liikuvuse hõlbustamine näib olevat laialtlevinud vahend kõrghariduse atraktiivsuse suurendamiseks Euroopas. Ainult vähestes riikides minnakse kaugemale ja tegeletakse aktiivse turunduse või eesmärgipärase rahvusvahelise värbamisega (nt DE, FI, FR, IE, NL, UK). Mitmetes uutes riikides püütakse seda küsimust lahendada, luues välismaa ülikoolidega partnerlusi ühiskraadide andmiseks.

Enamikes riikides nõustutakse, et innovatsiooni ja tugevneva konkurentsivõime peamiseks eelduseks on tõhusam koostöö kõrghariduse ja tööstuse vahel, kuid väga vähestel riikidel on sellele küsimusele terviklik lähenemisviis. Osaliselt on probleem selles, et sageli ei hõlma riiklikud uuendusstrateegiad kõrghariduse reforme.

Paljudes riikides innustatakse ülikoole täitma oma rolli elukestva õppe tegelikkuseks muutmisel, laiendades ligipääsu mittetraditsioonilistele õppijatele, näiteks neile, kelle sotsiaal-majanduslik taust on ebasoodne, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise süsteemide loomise kaudu. See on osa üldisest püüdest tõsta kõrghariduses osalejate hulka kogu Euroopas. Paljud ülikoolid pakuvad jätkuvat kutsealast arengut; samuti on üha enam populaarsed avatud ülikoolid, kus kasutatakse kaugõppel, kombineeritud õppel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õppeviise.

2.1.4.   Kutsehariduse ja -koolituse olukord paraneb järk-järgult, kuid teha on veel palju

Kutsehariduse ja -koolituse riiklikud prioriteedid kajastavad laias laastus Kopenhaageni protsessi omi. Euroopa tasandil kokkulepitud ühiste põhimõtete ja soovituste rakendamine (nt mitteformaalse õppe tunnustamine, kvaliteedi tagamine, nõustamine) on alanud, kuid riigid rõhutavad, et konkreetseid tulemusi esitada on veel liiga vara.

Mõnedes riikides on kutseharidusel ja -koolitusel positiivne maine (nt AT, CZ, DE, FI) tänu sellistele teguritele nagu “kaksiksüsteem” (kooliõpe vaheldub töökeskkonnas toimuva õppega, kutsekeskharidus (ühendab üld- ja kutsehariduse) ja kõrgharidusele ligipääsu soodustamise uuemad meetmed. Siiski juhtub liiga sageli, et kutsehariduse tee on akadeemilisest vähem atraktiivsem. Tulevikus jääb kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamine jätkuvalt üheks peamiseks väljakutseks.

Kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamiseks keskendutakse enamikus riikides keskharidusele, sealhulgas õppekavade ja töökeskkonnas toimuva õppe väljatöötamisele, paindlikule edasiõppimisele ja üleminekuviisidele, seostele tööjõuturuga ja nõustamisele. Osades riikides on väljakujunenud edasiliikumisviisid kutseharidusest kõrgharidusse (nt CY, CZ, ES, FR, IS, IE, NL, PT, UK), samas kui mõnedes riikides eelistatakse areneva elukestva õppe strateegiate arendamise kontekstis suurendada edasiliikumist üld- ja kõrgharidusse (nt AT, CZ, DE, ES, SK).

Kutsehariduse ja -koolituse tähtsuse edendamine tööjõuturul ning suhete parandamine tööandjatega ja sotsiaalpartneritega on tähtsad tegurid enamikus riikides, kus püütakse lahendada kvaliteedi ja atraktiivsuse küsimusi. Kutsehariduse ja -koolituse struktuuri täiustamine, ligipääs töökeskkonnas toimuvale õppele ning kutsehariduse ja -koolituse standardite reform on selles kontekstis olulised. Peamiseks väljakutseks jääb oskuste ja kvalifikatsioonide vajaduste prognoosimine, mis nõuab sidusrühmade suuremat kaasamist, valdkonnapõhist lähenemisviisi ja andmete kogumise parandamist.

Suuremas osas riikides väljendatakse muret väheste kutseoskustega inimeste vajaduste üle, keda on praegu ELis peaaegu 80 miljonit, tõstes sotsiaalse kaasatuse tagamise peamiste vahenditena esile tööjõuturul osalemise ning haridus- ja koolitussüsteemide tähtsuse.

Enamikes riikides keskendutakse sellega seoses elanike sihtrühmadele ja eelkõige noortele, kelle puhul omavad kutsehariduse ja -koolituse programmid koolist väljalangevuse määra vähendamisel positiivset mõju. Teisest küljest aga ei pöörata piisavalt tähelepanu täiskasvanutele ja vanemaealistele töötajatele.

Enamikele riikidele jääb kutseõpetajate ja -koolitajate kutsealane arendamine veel tõeliseks väljakutseks.

2.1.5.   Euroopa mõõde riiklikes süsteemides suureneb, kuid mitte piisavalt

Kõik riigid peavad tähtsaks suurendada osalust hariduse- ja koolitusealases liikuvuses algtasemetelt kõrgemate tasemeteni, sh suurendada ka õpetajate ja koolitajate liikuvust kui osa nende kutsealasest arengust. Vaatamata mõningatele paljutõotavatele algatustele, näiteks seoses liikuvuse kvaliteediga (nt AT, BG, CZ, EL, IE, LV), ei ole riiklikke strateegiaid siiski piisavalt. Peamine toetus tuleb jätkuvalt ELi programmidest. Üldiselt püüavad riigid edendada rohkem saabuvate kui lahkuvate üliõpilaste liikuvust. Europass, liikuvuse toetamise peamine vahend, on võetud kasutusele üle kogu Euroopa (14).

Samuti on pööratud suuremat tähelepanu Euroopa ja rahvusvahelise mõõtme sisseviimisele riiklikesse haridus- ja koolitussüsteemidesse, et edendada noorte arusaamist Euroopa Liidust. Mõnedes riikides (nt EE, EL, FI, LU, NL, UK) moodustab Euroopa või rahvusvaheline mõõde õppekava konkreetse osa ja mõnedes riikides viiakse läbi vastavaid õigusreforme. Teistes riikides edendatakse Euroopa mõõdet koostööprojektide kaudu piirkondlikul ja kohalikul tasandil (nt DE, ES, IT). Paljudes riikides rõhutatakse keeleõppe tähtsust. Poliitikad ja meetmed on siiski hajutatud ja jätkuvalt on suureks väljakutseks tagada, et kõik õpilased omandaksid keskhariduse selliste teadmiste ja pädevusega, mida nad vajavad Euroopa kodanikena. Seda eesmärki rõhutati 2004. aasta ühises vahearuandes.

2.2.   Euroopa tasandil: tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” juhtimise parandamine

2004. ja 2005. aasta jooksul võttis nõukogu (haridus) vastu mitmeid ühiseid vahendeid, põhimõtteid ja raamistikke, näiteks seoses liikuvuse, kvaliteedi tagamise, mitteformaalse õppe ja nõustamisega. Nagu märgiti ära 2004. aasta ühises vahearuandes, saab selliseid kokkuleppeid kasutada riiklike poliitikate ja reformide toetamiseks ja vastastikuse usalduse loomisele kaasaaitamiseks. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on Maastrichti kommünikees (2004. aasta detsember) (15) kehtestatud riiklikul ja ELi tasandil uued prioriteedid. Ka komisjon on võtnud vastu mitmeid teatisi, näiteks kõrghariduse kohta Lissaboni strateegias ja Euroopa keeleoskusnäitaja väljaarendamise kohta (16), ning nõukogu ja parlamendi soovituste eelnõusid, näiteks elukestva õppe põhipädevuste kohta.

Protsessi üldise suundumuse osana on ühtsuse ja juhtimise tugevdamiseks loodud tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” koordineerimisrühm, kuhu kuuluvad nii ministeeriumiesindajad hariduse ja koolituse valdkonnast kui ka Euroopa sotsiaalpartnerid. Korrapärane näitajate ja haridustähiste täitmise aruanne aitab kaasa edusammude jälgimisele.

Samuti on kaasajastatud töömeetodeid nende paremaks rakendamiseks riiklikul tasandil. Töörühmad (17), kes rakendasid tööprogrammi esimest faasi, on asendatud riikide rühmadega, kes keskenduvad oma riiklikest prioriteetidest ja huvidest tulenevatele võtmeküsimustele. Rühmad organiseerivad konkreetseid vastastikuse õppimise tegevusi 2005. ja 2006. aastal, kusjuures riigid pakuvad reformide rakendamisel vastastikust abi edukuse tegurite määratlemise ja heade tavade jagamise kaudu.

Euroopa haridus- ja koolitusruumi tuleb jätkuvalt tugevdada eriti Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku arendamisega. On algatatud Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku arendamise arutelu ja komisjon teeb ettepaneku nõukogu ja Euroopa Parlamendi soovituse eelnõu kohta 2006. aastal. Samuti esitab komisjon 2006. aasta algul nõukogu ja Euroopa Parlamendi soovituse eelnõu õpetajahariduse kvaliteedi kohta ning 2006. aasta lõpus teatise täiskasvanuõppe kohta.

3.   KOKKUVÕTE: REFORMIDE KIIRENDAMISEGA TAGATAKSE TÕHUSAM PANUS LISSABONI STRATEEGIASSE JA EUROOPA SOTSIAALMUDELI TUGEVDAMISSE

Riiklike reformide läbiviimisel tehakse edusamme. Ilmneb märke, et riigi tasandil tehakse pidevaid jõupingutusi üle kogu Euroopa Liidu ja mõnes valdkonnas on juba märgata esimesi saavutusi. Selline areng on julgustav, eriti kui võtta arvesse, et haridusreformide edusammud on aeglased ja laienevas Euroopa Liidus on riikide tasemed ja lähtepositsioonid oluliselt erinevad.

Euroopa sotsiaalmudeli jätkusuutlikkus pikas perspektiivis sõltub olulisel määral sellest, mil määral need laiaulatuslikud süvareformid suudavad tagada kõikide kodanike aktiivse osalemise majanduslikus ja sotsiaalses elus, sõltumata võimetest ja sotsiaalsest taustast.

Seega teeb eriti muret asjaolu, et matemaatika, teaduse ja tehnoloogia teaduskraadiomanike arvu kasvades on küll kiiresti jõutud ELi asjaomase haridustähiseni, samas on tehtud liiga vähe edusamme nende haridustähiste täitmisel, mis on kõige tihedamalt seotud sotsiaalse kaasatusega. Kui ei tehta oluliselt suuremaid jõupingutusi sellistes valdkondades nagu koolist väljalangevus, keskhariduse omandamine ja põhipädevused, ähvardab suurt osa tulevasest põlvkonnast sotsiaalne tõrjutus, mis läheb kalliks maksma põlvkonnale endale, majandusele ja ühiskonnale. Euroopa noortepakti vastuvõtmisel 2005. aasta märtsis tõstis Euroopa Ülemkogu tööprogrammis “Haridus ja koolitus 2010” esile nimetatud valdkondade erilise tähtsuse noorte jaoks.

Nii 2004. aasta ühises vahearuandes kehtestatud tegevuse prioriteedid kui ka sõnum reformide kiirendamise kohta jäävad täielikult kehtima. Edusammude jälgimine jätkub ning ülevaade avaldatakse ühises aruandes 2008. aastal.

3.1.   Reformides tuleb erilist tähelepanu pöörata võrdse ligipääsu ja juhtimisega seotud küsimustele

Riikide aruannetest ilmneb, et valitsused on teadlikud hariduse ja koolituse kaasajastamisega kaasnevatest väljakutsetest. Eelkõige viidatakse raskustele vajalike avaliku ja erasektori investeeringute tagamisel ning süsteemide, struktuuride ja juhtimise reformimisel. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata võrdsele ligipääsule ja juhtimisele kui võtmevaldkondadele, arendades välja ka sobivad stiimulid, et käimasolevad reformid võiksid olla edukad. Komisjon toetab riikide jõupingutusi, esmatähtsustades nimetatud valdkondi tulevastes ELi tasandil toimuvates vastastikuse õppimise tegevustes.

3.1.1.   Tuleb rakendada reforme, mis tagavad süsteemide tõhususe ja võrdse ligipääsu

Suuremat rõhku on pandud hariduse ja koolituse avaliku sektori investeeringute tõhususele, mis on positiivne suund. Sellest hoolimata tuleb pöörata vajalikku tähelepanu elukestvale õppele tervikuna ja võrdselt tuleb võtta arvesse süsteemide tõhususe, kvaliteedi ja võrdse ligipääsu eesmärke. Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel on see Lissaboni eesmärkide saavutamise vältimatuks tingimuseks.

Võrdse ligipääsu tagamine süsteemidele tähendab seda, et hariduse ja koolituse tulemused ning kasutegurid peaksid olema sõltumatud sotsiaal-majanduslikest ja muudest teguritest, mis võivad viia haridusliku ebavõrdsuseni. Seega peaks ligipääsu võimaldama kõigile ja lähenemine peaks olema diferentseeritud vastavalt inimeste konkreetsetele õpivajadustele.

Uurimused näitavad, et võrdse ligipääsu ja tõhususe vahel ei saa teha kompromissi, kuna nad sõltuvad teineteisest ja tugevdavad teineteist vastastikku. Kõikide, sealhulgas vähemate võimalustega rühmade ja vanemaealiste töötajate parem ligipääs haridusele ja koolitusele aitab kaasa aktiivse elanikkonna suurendamisele, mis samaaegselt edendab majanduskasvu ja vähendab ebavõrdsust. Komisjon käsitleb võrdse ligipääsu ja tõhususe küsimust teatises, mille vastuvõtmine on kavandatud 2006. aastasse, ja erilist tähelepanu tuleks pöörata kõnealusele valdkonnale 2008. aasta ühises aruandes. Lisaks peaks muu hulgas kõrghariduse ja teadustegevuse paremate sidemete kaudu tipptaseme poole püüdlemisel seadma eesmärgiks ka parema ligipääsu ja sotsiaalse kaasatuse.

Investeeringud tuleks suunata valdkondadesse, kus sotsiaalne ja majanduslik kasu on kõige suurem, sealjuures tuleb tõhusust ja võrdset ligipääsu omavahel paremini siduda. Selles suhtes tuleb järgnevatel aastatel liikmesriikidel suurendada jõupingutusi nende ELi hariduseesmärkide saavutamisel, mis on seotud koolist väljalangevuse, keskhariduse omandamise ja põhipädevustega. Investeeringud algkoolieelsesse haridusse on eriti olulise tähtsusega eelkõige koolist väljalangemise ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja edasistele õpingutele aluse loomisel.

Haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe parandamiseks on äärmiselt oluline õpetajate ja koolitajate koolitamine ning haridus- ja koolitusasutuste juhtimise tugevdamine.

3.1.2.   Osaliste ja ressursside mobiliseerimine mitmekesiste õppepartnerluste abil

Reforme hõlbustavad soodne majanduslik ja sotsiaalne keskkond, teadmistesse, oskustesse ja pädevustesse tehtavate avaliku- ja erasektori investeeringute kõrge tase, kuid ka süsteemide juhtimisviiside ühtsus ja kooskõla. Tõhus ministeeriumidevaheline sünergia “teadmistepõhiste poliitikate” osas (haridus, koolitus, tööhõive/sotsiaalasjad, teadusuuringud jne), tugev sotsiaalne dialoog ning muude võtmeosapoolte, nagu lapsevanemad ja õpetajad/koolitajad, teadlikkus ja aktiivne osalus ning vabatahtlikud ja kohalikud osalejad edendavad üksmeelt, mis on seotud poliitiliste eesmärkide ja vajalike reformidega. Sellised juhtimisviisid ei ole siiski laialt levinud.

Eelistada tuleks juhtimise parandamist õppepartnerluse kaudu, eriti piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et jagada vastutust ja kulusid asjaomaste osapoolte vahel (asutused, riigiasutused, sotsiaalpartnerid, ettevõtted, valdkondlikud organisatsioonid, kohalikud organisatsioonid jne).

Nimetatud partnerlustesse peaks kaasama õpetajaid ja koolitajaid kui muutuste põhilisi elluviijaid süsteemides. Samuti peaks elukestva õppe olulisuse tagamiseks soodustama suuremat töötajate osalust.

3.2.   Tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamise tõhustamine

3.2.1.   Riigi tasandil

Tehtud edusammudest hoolimata tuleb riikidel oma poliitika kujundamisel tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” prioriteete rohkem arvesse võtta. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et:

—	haridusel ja koolitusel on keskne koht riiklikes Lissaboni reformikavades, riiklikes struktuurifondide strateegia raamistikes ning riiklikes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegiates;

—	tööprogrammi rakendamise koordineerimise mehhanismid riigi tasandil hakkavad toimima kõikides riikides, hõlmates erinevaid asjaomaseid ministeeriume ja peamisi sidusrühmi, eriti sotsiaalpartnereid;

—	riiklikud poliitikad aitavad aktiivselt kaasa tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” haridustähiste ja eesmärkide saavutamisele. Riiklikke eesmärke ja näitajaid tuleks edasi arendada, võttes arvesse neid Euroopa haridustähiseid;

—	parandatakse poliitikate hindamist, et võimaldada edusamme paremat jälgimist ja luua hindamiskultuur, kasutades täies mahus uurimistööde tulemusi. Seega on hädavajalik kvaliteetsete statistiliste vahendite ja infrastruktuuri arendamine;

—	riiklike reformide kavandamisel kasutatakse oluliste lähtealustena erinevaid Euroopa lepinguid (nt nõukogu resolutsioone või järeldusi ühiste võrdlussüsteemide ja põhimõtete kohta), mis on sõlmitud seoses tööprogrammiga.

3.2.2.   Euroopa tasandil

Vastavalt Hampton Courtis toimunud mitteametlikul riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel arutletule tagab komisjon, et tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” tulemusi kasutatakse Lissaboni ühiste suuniste ja ELi ühtekuuluvuse suuniste rakendamisel ja Euroopa sotsiaalmudeli tulevikuga seotud järelmeetmetes. Nimetatud kontekstis peaksid struktuurifondid pidama kõige tähtsamaks investeeringuid inimkapitali.

Tööprogrammi rakendamise tõhustamiseks tuleks pöörata erilist tähelepanu järgmisele:

—

uue integreeritud elukestva õppe programmi raames ja 2005. aastal omandatud kogemuste ja kokkulepitud poliitiliste prioriteetide taustal vastastikuse õppimise tegevuste jaoks sihipäraste ja asjakohaste tegevuskavade väljatöötamine. Vastastikuse õppimise tegevustes keskendutakse valdkondadele, kus reforme on kõige rohkem vaja (ELi haridustähiste valdkonnad, elukestva õppe strateegiad, tõhusus ja võrdne ligipääs, juhtimine ja õppepartnerlused, kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus);

—	elukestva õppe strateegiate rakendamise tõhustatud jälgimine kõikides liikmesriikides. Tegemist on esmatähtsa teemaga 2008. aasta ühises aruandes, eriti seoses elukestva õppe rolliga Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel;

—	kokkuleppele jõudmine Euroopa kvalifikatsioonisüsteemi käsitleva soovituse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse eelnõu osas põhipädevuste kohta elukestva õppe alal ning õpetajakoolituse kvaliteedi alase töö edasiarendamine;

—	parem teave struktuurifondide ja Euroopa Investeerimispanga vahendite kasutamise kohta ning sellekohaste kogemuste vahetamine, et toetada hariduse ja koolituse arengut, et nimetatud ressursse tulevikus paremini ära kasutada.

---

(1)  Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest, 3. märts 2004 (nõukogu dokument 6905/04 EDUC 43).

(2)  Ühtses paketis on koos majanduspoliitika üldsuunised ja tööhõivesuunised (nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus liikmesriikide tööhõive poliitika suuniste kohta (2005/600/EÜ), ELT L 205, 6.8.2005, ja nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitus liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005-2008 (2005/601/EÜ).

(3)  Analüüside aluseks oli ka 2005. aasta aruanne edusammudest haridustähiste suunas (Komisjoni personali töödokument: “Lissaboni eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammud haridus- ja koolitusvaldkonnas” (“Progress towards the Lisbon objectives in education and Training”), SEC (2005) 419). Riikide aruanded on tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” veebileheküljel alates 1. novembrist 2005

(http://www.europa.eu.int/comm/education/policies/2010/et_2010_en.html).

(4)  Üksikasjalikumad andmed on esitatud statistikalisas. Riikide aruannete ja ELi tasandi arengute täielik analüüs on esitatud käesolevale teatisele lisatud personali töödokumendis.

(5)  Kolm haridustähist viiest on ka ELi tööhõivesuuniste eesmärgid.

(6)  Viitab siinkohal üksnes Šotimaale ja Walesile.

(7)  Vt riikide nimetuste lühendeid statistikalisast.

(8)  Bologna protsess on valitsustevaheline protsess eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduse ruum, et tõhustada tööalast konkurentsivõimet ja kodanike liikuvust ning suurendada Euroopa kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisainformatsioon veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/education/policies/educ/bologna/bologna_en.html.

(9)  Elukestvat õpet määratletakse kui “kogu eluaja jooksul teostatud õpitegevust, mille eesmärgiks on parandada teadmisi, oskusi ja pädevust nii isiklike, kodaniku-, ühiskondlike ja/või töösuhetega seotud väljavaadete raames”. (Komisjoni teatis “Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine,” KOM(2001) 678 (lõplik)).

(10)  2004. aasta ühine vahearuanne, op cit.; Euroopa Ülemkogu järeldused 2004, 2005.

(11)  Uuringule eelnenud nelja nädala jooksul hariduses ja koolituses osalenud rahvastiku protsent.

(12)  Vt komisjoni teatist “Ühendame Euroopa mõttejõu: suurendame ülikoolide suutlikkust Lissaboni strateegia eluviimisel”. KOM(2005)152 (lõplik).

(13)  Vt “2005. aasta põhinäitajad teaduse, tehnoloogia ja uuenduste kohta: teadmistepõhise Euroopa suunas,” Euroopa Komisjon.

(14)  http://www.europa.eu.int/comm/education/programmes/europass/index_en.html

(15)  http://www.europa.eu.int/comm/education/policies/2010/vocational_en.html

(16)  KOM(2005) 556 lõplik

(17)  2004. aasta töörühmade tulemused on antud tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” veebilehel:

http://www.europa.eu.int/comm/education/policies/2010/objectives_en.html

---

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/20

---

Euro vahetuskurss (1)

31. märts 2006

(2006/C 79/02)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2104
JPY	Jaapani jeen	142,42
DKK	Taani kroon	7,4624
GBP	Inglise nael	0,6964
SEK	Rootsi kroon	9,4315
CHF	Šveitsi frank	1,5801
ISK	Islandi kroon	86,06
NOK	Norra kroon	7,9675
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,576
CZK	Tšehhi kroon	28,595
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	265,74
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,9425
RON	Rumeenia leu	3,5198
SIT	Sloveenia talaar	239,56
SKK	Slovakkia kroon	37,63
TRY	Türgi liir	1,6323
AUD	Austraalia dollar	1,6997
CAD	Kanada dollar	1,4084
HKD	Hong Kongi dollar	9,3923
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9774
SGD	Singapuri dollar	1,9582
KRW	Korea won	1 176,09
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	7,5066
CNY	Hiina jüaan	9,7038
HRK	Horvaatia kuna	7,342
IDR	Indoneesia ruupia	10 972,28
MYR	Malaisia ringit	4,458
PHP	Filipiini peeso	61,888
RUB	Vene rubla	33,546
THB	Tai baht	47,008

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/21

---

Eelteatis koondumise kohta

(Toimik nr COMP/M.3998 — Axalto/Gemplus)

(2006/C 79/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

24. märtsil 2006 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 ning artikli 4 lõikele 5, mille kohaselt ettevõtja Axalto Holding NV (“Axalto”, Madalmaad) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Gemplus International SA (“Gemplus”, Luksemburg) üle aktsiate ostmise kaudu.

2.	Mõlemad asjaomased ettevõtjad on plastikkaartide ja nendega seonduva tarkvara, riistvara ja erinevate rakendusteenuste (SIM kaardid, maksekaardid jne) tarnijad.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3998 — Axalto/Gemplus): Commission of the European Communities Competition DG Merger Registry J-70 B-1049 Brussels.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/22

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4136 — Deutsche Post/Williams Lea)

(2006/C 79/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

14. märtsil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4136 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex).

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/23

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 79/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Poola

Abi nr: N 61/2005

Nimetus: Program pomocy na restrukturyzację udzielanej w procesach prywatyzacji

Eesmärk: Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Ustawa o komercjalizacji i prywatyzacji (art. 52, Dz.U. z 2002 r. nr 171, poz. 1397 ze zm.), Rozporządzenie Rady Ministrów w sprawie pomocy udzielanej w procesach prywatyzacji oraz Rozporządzenie Rady Ministrów w sprawie warunków spłaty należności za korzystanie z przedsiębiorstwa (Dz.U. z 2004 r. nr 269, poz. 2667)

Eelarve: Üldine planeeritud abi: 40 000 000 Poola zlotti

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2010

Muu teave: Abiskeem — Tehingud, mis ei ole tehtud turutingimustes

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Schleswig-Holstein)

Juhtumi number: N 165/2004

Nimetus: Biomass ja energia — Riigiabi nr N 680/2000 pikendamine

Eesmärk: Keskkonnakaitse

Õiguslik alus: Richtlinie zur Förderung der energetischen Nutzung von Biomasse im ländlichen Raum durch das Land Schleswig-Holstein

Eelarve: Keskmiselt ca 1,5 miljonit EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: 40 % abikõlblikest kuludest

Kestus: kuni 31. detsembrini 2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa

Abi nr: N 185/2004

Nimetus: Ajutise maksuvabastuse muutmine teatavatele kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniseadmetele

Eesmärk: Keskkonnakaitseabi

Õiguslik alus: Gesetz zur Änderung des Mineralölsteuergesetzes

Eelarve: Hinnangud puuduvad

Kestus: viis aastat alates seadme tegevuse alustamisest

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Austria

Abi nr: N 192/2005

Nimetus: Garantie der aws Austria Wirtschaftsservice GmbH für das Mittelstandsportfolio der Investkreditbank AG

Eesmärk: Innovatsioon (Kõik sektorid)

Õiguslik alus: §§ 13 und 14 Garantiegesetz 1977 BGBl 296/1977 idf BGBl I 68/2004; Richtlinien für kapitalmarktbezogene und fondsgebundene Garantien (“Kapitalgarantien”) der aws, Fassung November 1998

Kestus: 2006-2016

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Madalmaad

Abi nr: N 213/2005

Nimetus: Abikava siseveelaevade diiselmootorite asendamiseks ja moderniseerimiseks

Eesmärk: Vähendada oluliselt olemasolevate siseveelaevade NOx heiteid

Õiguslik alus: Wet Milieubeheer, artikel 15.13 en de Subsidieregeling dieselmotoren voor binnenvaartschepen

Eelarve: 20 000 000 EUR

Kestus: 2005–2010

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Poola [Śląskie]

Abi nr: N 242a/2005

Nimetus: Program pomocy regionalnej dla przesiebiorców inwestujących na terenie części jednostki strukturalnej imienia Mikołaja Kopernika (nieruchomości zabrzańskie)

Eesmärk: Piirkondlik areng [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Ustawa o samorządzie gminnym z dnia 8 marca 1990 r.; Ustawa o podatkach i opłatach lokalnych z dnia 12 stycznia 1991 r.; Projekt Uchwały Rady Miejskiej w Zabrzu w sprawie określenia zwolnień z podatku od nieruchomości, nieruchomości zabrzańskich, położonych na obszarze części jednostki strukturalnej im. Mikołaja Kopernika

Eelarve: Üldine planeeritud abi: 75 miljonit PLN

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2006

Maksimaalne abi maht: 50 %

Muu teave: Abiskeem — Maksusoodustus

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Poola [Śląskie]

Abi nr: N 242b/2005

Nimetus: Program pomocy regionalnej dla przedsiębiorców inwestujących na terenie Katowickiej Specjalnej Strefy Ekonomicznej (nieruchomości zabrzańskie)

Eesmärk: Piirkondlik areng [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Ustawa o samorządzie gminnym z dnia 8 marca 1990 r.; Ustawa o podatkach i opłatach lokalnych z dnia 12 stycznia 1991 r.; Projekt Uchwały Rady Miejskiej w Zabrzu w sprawie określenia zwolnień z podatku od nieruchomości, nieruchomości zabrzańskich położonych na terenie Katowickiej Specjalnej Strefy Ekonomicznej

Eelarve: Üldine planeeritud abi: 2,5 miljonit PLN

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2006

Maksimaalne abi maht: 50 %

Muu teave: Abiskeem — Maksusoodustus

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Poola [Wielkopolska]

Abi nr: N 243/2005

Nimetus: Program pomocy regionalnej dla przedsiębiorców inwestujących na terenie gminy i miasta Nowe Skalmierzyce

Eesmärk: Piirkondlik areng [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Ustawa o podatkach i opłatach lokalnych z dnia 12 stycznia 1991 r.; Projekt Uchwały Rady Gminy i Miasta Nowe Skalmierzyce w sprawie tworzenia preferencji dla przedsiębiorców zwiększających zatrudnienie i inwestujących na obszarze Gminy i Miasta Nowe Skalmierzyce oraz zwolnień w podatku od nieruchomości; Projekt programu pomocy regionalnej na tworzenie nowych miejsc pracy związanych z nową inwestycją na obszarze Gminy i Miasta Nowe Skalmierzyce, stanowiący załącznik nr 3 do ww. projektu uchwały

Eelarve: Üldine planeeritud abi: 1,2 miljonit PLN

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2006

Maksimaalne abi maht: 50 %

Muu teave: Abiskeem — Maksusoodustus

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Brandenburg)

Abi nr: N 310/2004

Nimi: ERDF riskikapitalifond Brandenburg

Eesmärk: VKEde riskikapital

Õiguslik alus: Beteiligungsgrundsätze der BC Fonds Brandenburg GmbH

Eelarve: kuni 50 miljonit EUR

Abi osatähtsus või summa: Investeeringu osamaksud kuni 1 miljon EUR EÜ piirkondades, mille suhtes kehtib artikkel 87 lõige 3 punkt a ja kuni 750 000 EUR EÜ piirkondades, mille suhtes kehtib artikkel 87 lõige 3 punkt c.

Kestus:

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Abi nr: N 319/2005

Nimetus: Grant for Collaborative R&D. Revision of aid scheme N 761/2002

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus (Kõik sektorid)

Õiguslik alus: Science and Technology Act 1965

Eelarve: 200 miljonit GBP aastas

Maksimaalne abi maht: 100 %

Kestus: 1.1.2006-31.12.2011

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania (Comunidad de Madrid)

Abi nr: N 342/2005

Nimetus: Ettevõtluse innovatsioonikava pikendamine (Madrid)

Eesmärk: Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute ja nõustamise toetamine, teadusuuringute ja arendustöö toetamine

Õiguslik alus: Orden de la Consejería de Economía y Empleo por la que se regula el Plan de Innovación Empresarial de la Comunidad de Madrid

Eelarve: 18,03 miljonit EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: Sama

Kestus: 2006–2009

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Holland

Abi nr: N 358/2005

Nimetus: Microdruppels

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus (Kõik sektorid)

Õiguslik alus: Wet van 29 februari 1996, houdende vaststelling van regels inzake de verstrekking van subsidies door de Minister van Economische Zaken (Kaderwet EZ-subsidies)

Eelarve: 1 390 000 EUR

Maksimaalne abi maht: 60 %

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania [Murcia]

Abi nr: N 363/05

Nimetus: Abi elektrivarustuse kvaliteedi parandamiseks Murcia piirkonnas

Eesmärk: Piirkondlik areng [Elektrienergia]

Õiguslik alus: Ley 54/1997, de 27 de noviembre del sector eléctrico, Real Decreto 1955/2000, de 1 de diciembre, Real Decreto 1802/2003, de 26 de diciembre y borrador del Convenio específico de colaboración entre el Ministerio de Industria, Turismo y Comercio, la Comunidad Autónoma de la Región de Murcia e Iberdrola Distribución Eléctrica, S.A.

Osatähtsus või summa: 1 149 000 EUR

Kestus: Kuni 31.12.2005

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Eesti

Abi nr: N 392/2005

Nimetus: Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine

Eesmärk: Piirkondlik areng [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine

Eelarve: Aastane planeeritud eelarve: 67,3 miljonit EEK

Üldine planeeritud abi: 201,9 miljonit EEK

Maksimaalne abi maht: 50 %

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2006

Muu teave: Abiskeem — Otsene toetus

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia [Valle d'Aosta]

Abi nr: N 394/2005

Nimetus: Aiuto all'organizzazione della protezione civile — Proroga del regime N 433/2000

Eesmärk: Loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine [Kõik sektorid]

Õiguslik alus: Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks — ühtne programmdokument aastateks 2004-2006; meetme 2.2 “Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine”, RTL 2004, 43, 725

Maksimaalne abi maht: 70 %

Kestus: Lõppemise kuupäev: 31.12.2011

Muu teave: Abiskeem — Otsene toetus

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa

Abi nr: N 453/2005

Nimetus: Aiuto all'organizzazione della protezione civile — Proroga del regime N 433/2000

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus (Kõik sektorid)

Õiguslik alus: Legge regionale 18 gennaio 2001, n. 5 «Organizzazione delle attività regionali di protezione civile»

Eelarve: 5 000 000 EUR

Maksimaalne abi maht: 75 %

Kestus: 1.1.2005-31.12.2008

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia

Abi nr: N 496/2003

Nimetus: Abi logistikaahelate arendamiseks ja transpordiliikide ühitamise parandamiseks

Eesmärk: Soodustada transpordiliikide ühitamise arendamist toetades autoveo-ettevõtjaid, kes kasutavad maanteetranspordi asemel meretransporti

Õiguslik alus: Förderschwerpunkt „Wohnen“

Eelarve: 240 miljonit EUR

Kestus: 3 aastat

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Sloveenia

Abi nr: N 536/A/04

Nimetus: Meediaprogrammide tootmise kaasrahastamine

Eesmärk: Audiovisuaalvaldkond ja meedia

Õiguslik alus: Bundeshaushalt, Kapitel 3006, Titel 68342

Eelarve: Kuni 230 miljonit Sloveenia tolarit (umbes 960 954 EUR) aastas kuue aasta jooksul (kokku umbes 5,8 miljonit EUR)

Abi osatähtsus: Muutuv, reeglina alla 50 %

Kestus: kuni 2010. aasta lõpuni

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Abi number: N 542/05

Nimetus: Vydavatel'stvo spolku slovenských spisovatel'ov s.r.o., (üksiktoetus iga nädal ilmuvale kirjandusajakirjale)

Eesmärk: kirjandusajakirja toetamine

Õiguslik alus: Articolo 3, comma 2-ter della Legge n. 265 del 22 novembre 2002

Eelarve

2 500 000 Slovakkia krooni

Abi osatähtsus või summa: 38,8 %

Kestus: 2005

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2005

Liikmesriik: Tšehhi Vabariik

Abi nr: N 579/2005

Nimetus: Zákon č. 523/2004 Z. z. o rozpočtových pravidlách verejnej správy v znení neskorších predpisov,

Zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení zákona č. 203/2004 – § 4 ods. 1, písm. d),: Výnos MK SR – 480/2004 – 1 o poskytovaní dotácií v pôsobnosti MK SR

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus (Kõik sektorid)

Eelarve: 94 000 000 EUR

Maksimaalne abi maht: 100 %

Kestus:

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Tšehhi Vabariik

Abi nr: N 581/2005

Nimetus: Centra základního výzkumu (změna N 535/2004)

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus (Kõik sektorid)

Eelarve: 141 000 000 EUR

Maksimaalne abi maht: 100 %, 50 %, 25 %

Kestus:

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Taani

Abi number: N 652/2005

Nimi: Abi andmise pikendamine töötingimuste uurimiseks

Eesmärk: Töökeskkonna uurimise tõhustamine Taanis, töötades välja uurimisstrateegia ning andes abi uurimis- ja arendustegevuseks

Õiguslik alus: Výzkumná centra (změna CZ 123/2004)

Eelarve: 207,8 miljonit Taani krooni (ca 27,7 miljonit EUR) ajavahemikul 2003–2008

Abi osatähtsus või summa: 100 %

Kestus: 2 aastat

Muu teave: Aastaaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/28

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 79/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Madalmaad

Abi nr: N 75/2003

Nimetus: Rannakarpide müügiedendusmeetmed

Eesmärk: Rannakarpide müügiedendusmeetmete rahastamine maksutaoliste lõivude abil

Õiguslik alus:

—	Instellingsverordening Productschap Vis

—	Wet op de bedrijfsorganisatie

—	Verordening financiering mosselpromotie 2003

—	Verordening instelling van een fonds voor mosselpromotie

Eelarve: 449 300 EUR 2003. aastaks

Kestus: alates 2003. aastast

Abiliik ja selle osatähtsus: Summade piires, mis on sätestatud kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suunistes (EÜT C 19.20.1, lk 7)

Muu teave: Aastaaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Madalmaad

Abi nr: N 160/2003

Nimetus: Krevettide müügiedendusmeetmed

Eesmärk: Krevettide müügiedendusmeetmete rahastamine maksutaoliste lõivude abil

Õiguslik alus:

—	Instellingsverordening Productschap Vis

—	Wet op de bedrijfsorganisatie

—	Verordening financiering kosten van een promotiecampagne garnalen 2003

—	Verordening instelling van een fonds voor garnalenpromotie

Eelarve: 480 000 EUR 2003. aastaks

Kestus: alates 2003. aastast

Abiliik ja selle osatähtsus: Summade piires, mis on sätestatud kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suunistes (EÜT C 19.20.1, lk 7)

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Läti Vabariik

Abi nr: N 177/2005

Nimetus: Abi kalandussektorile tormi tekitatud kahjude hüvitamiseks

Eesmärk: Kava eesmärk on hüvitada kalandus- ja vesiviljelussektorile Lätis 8. ja 9. jaanuari 2005. aasta tormi tekitatud kahjud

Õiguslik alus: Latvijas Ministru Kabineta 2005. gada 25. janvāra Noteikumi Nr. 70 par valsts atbalstu lauksaimniecībai 2005. gadā un par kārtību šāda atbalsta piešķiršanai

Eelarve: Kava kogueelarve on 20 000 LVL (28 500 EUR)

Abi osatähtsus või summa: Abi ülemmäär on 50 %

Kestus: Kuni 31. detsembrini 2005

Muu teave: Aruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vasuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia

Abi nr: N 405/2002

Nimi: Akvakultuurisektori struktuurimeetmed (Molise)

Eesmärk: Ühenduse abi raamprogrammi alla kuuluvate struktuurimeetmete võtmine akvakultuuri valdkonnas.

Õiguslik alus: Deliberazione della Giunta Regionale del Molise n. 46 del 14 gennaio 2002 avente ad oggetto «POR Molise 2000-2006 Misura 4.16 Aiuti agli investimenti nel settore della Pesca — Norme per la corresponsione di aiuti a privati nel settore dell'aquacoltura»

Eelarve: 533 500 EUR

Abi osatähtsus: Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 määradele

Kestus: 2000-2006

Muu teave: Rakendamise aruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi nr: N 447/2002

Nimi: Töötlemine ja turustamine — Kalandussektor

Eesmärk: Kalandussektori ettevõtete tegevuse tehnilise ja majandusliku külje edendamine konsultatsioonide kaudu

Õiguslik alus: Orden por la que se establecen las bases reguladoras de las subvenciones para planes de asistencia técnica y de gestión en los sectores de transformación y comercialización de los productos agrarios, silvícolas, de la pesca, la acuicultura y la alimentación, y se convocan para el ejercicio 2002 (Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación)

Eelarve: 811 366 EUR 2002. aastaks (see summa on kohaldatav kõigile õigusalaga kaetavatele sektoritele: põllumajandus, metsandus, kalandus ja toiduainetetööstus)

Kestus: Nimetamata

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi nr: N 457/2002

Nimi: Põhjapoolse merluusi (Cantabria) püügi katkestamine

Eesmärk: Laevaomanikele ja kalameestele makstav abi püügitegevuse ajutiseks katkestamiseks seoses merluusivaru püügi ajutise katkestamise kiirmeetme kohaldamisega selles piirkonnas

Õiguslik alus: Orden de la Consejería de Ganadería, Agricultura y Pesca por la que se establece una parada biológica de la flota que dirige su actividad a la merluza en el área de NEAFC (North East Atlantic Fisheries Commission), y se regula la concesión de indemnizaciones a los pescadores y propietarios de buques afectados

Eelarve: 425 000 EUR

Abi osatähtsus või summa: Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 määradele

Kestus: 45 päeva 2002. aasta jooksul

Muu teave: Rakendamise aruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa

Abi nr: N 459/2002

Nimi: Ringkiri abi eraldamisest eesmärgiga toetada investeeringuid Hesseni liidumaa siseveekalanduse, akvakultuuri ja kalatoodete turustamise sektorites (Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)kaasrahastamisel)

Eesmärk: Parandada Hesseni liidumaa siseveekalanduse ja akvakultuuri sektori ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonnasõbralikule majandamisele ja selle valdkonna toodete kvaliteedi tõstmisele

Õiguslik alus: Landeshaushaltsordnung § 44

Eelarve: Umbes 100 000 EUR aastas

Kestus: 2000-2008

Abiliik ja selle osatähtsus: Määrusega (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud summade piires

Muu teave: Aastaaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vasuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Portugal

Abi nr: N 690/2002

Nimi: Kalameeste võetud meetmed ja uuenduslik tegevus. Kalandussektor (Assoorid)

Eesmärk: Ühenduse abi raamprogrammi alla kuuluvate struktuurimeetmete võtmine kalameeste poolt ja uuenduslik tegevus kalandussektoris selles piirkonnas

Õiguslik alus: Portarias da Secretaria Regional da Agricultura e Pescas da Região Autónoma dos Açores

Eelarve: 137 000 EUR

Abi osatähtsus: Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 määradele

Kestus: 2000-2006

Muu teave: Aastaaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi nr: NN 64/2000

Nimetus: Marokoga sõlmitud lepingu lõppemisel ajutiselt peatatud abi jätkamine

Eesmärk: Maroko vetes kalapüügiga tegelevate kalapüügilaevade omanike ja töötajate tulude vähenemise kompenseerimine seoses kalapüügitegevuse ajutise lõpetamisega Maroko Kuningriigiga sõlmitud kalapüügilepingu kehtivuse lõppemise tõttu.

Õiguslik alus: Orden de 3 de mayo de 2000, por la que se amplían las ayudas a los armadores de buques de pesca que faenan en el caladero de Marruecos por paralización de su actividad y Orden de 18 de mayo de 2000 por la que se prorroga la vigencia de la de 1 de diciembre de 1999, reguladora de la concesión de ayudas a los trabajadores y armadores de buques de pesca, de todas las modalidades, que faenaban al amparo del Acuerdo de Cooperación en Materia de Pesca Marítima, suscrito entre la Unión Europea y el Reino de Marruecos, afectados por la expiración del mismo desde el 1 de diciembre de 1999

Eelarve: 4,950 miljonit peseetat toetusteks kalapüügilaevade omanikele (± 29 750 100 EUR),

5 190 295 812 peseetat toetusteks töötajatele (± 31 194 306 EUR)

Abi osatähtsus või summa: kalandus- ja akvakultuurisektori toetuste kontrollimise suunistes ning määruses (EÜ) nr 2468/98 määratletud toetusskaalad ja –määrad hüvitiste puhul omanikele ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksete osas, mis vastavad töötajate toetustele, ning töötajatele makstav toetus 151 000 peseetat (± 908 EUR) kuus

Kestus: juuni –detsember 2000

Muu teave: rakendusaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/31

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

24. märts 2006,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse majandustegevuse statistiline klassifikaator NACE Rev. 2 ja muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi

(CON/2006/18)

(2006/C 79/07)

6. märtsil 2006 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse majandustegevuse statistiline klassifikaator NACE Rev. 2 ja muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (edaspidi “määruse kohta tehtud ettepanek”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel ja ettepandud määrus on EKP pädevusvaldkonnas. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas EKP kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.	EKP toetab määruse kohta tehtud ettepanekut, millega kavandatakse kehtestada ühenduse piires ühine majandustegevuse statistiline klassifikaator (edaspidi “NACE Rev. 2”). EKP-l ei ole vastuväiteid uue NACE struktuuri ega üksikasjaliku klassifikaatori osas.

1.2.

EKP toetab NACE REv. 2 läbivaatuse aluspõhimõtteid, s.o i) tegeliku majanduse olukorra arvestamist (klassifikaatori laiendamine teenustele); ja ii) võrreldavust muude rahvusvaheliste klassifikaatoritega, eelkõige rahvusvahelise majandustegevuse klassifikaatoriga (International Standard Industrial Classification, ISIC) Rev. 4; ja iii) järjepidevust eelmise klassifikaatoriga. EKP leiab veel, et tuleb teha kõik, mis vajalik ja kehtestada kõik vajalikud õigussätted, et tagada suurimat vastavust muude rahvusvaheliste klassifikaatorite ja statistikastandarditega.

1.3

Täiendavalt toetab EKP ettepandud määruse rakendusmeetmeid põhistatistika kuise, kvartaalse ja aastase esitamise osas; eelkõige artikleid 12 ja 16 kiirstatistika ja tööjõukuluindeksi kohta. Need rakendusmeetmed ja ühenduses kehtivad riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemi rakendusmeetmed tuleb määratleda, et ära hoida teabekaotust, näiteks aegridade katkemist ja sellest tulenevat pika aegrea puudumist.

1.4

Peale selle on samaaegne rakendamine liikmesriikides keskse tähtsusega euroala ja Euroopa Liidu statistika jaoks, mille koostamisel kasutatakse riikide teavet peamise allikana. NACE Rev. 2 erinev rakendamine ELis, kuni kõik liikmesriigid on uue klassifikaatori täielikult kasutusele võtnud ja aegread vastavalt läbi vaadanud, tooks kaasa tõsised probleemid euroala ja EL agregaatide statistika kvaliteedis ja kättesaadavuses. Seetõttu soovitab EKP rohkem rõhutada põhjendust 9 ja artikli 6 lõiget c, et tagada täielik koordineeritud NACE Rev.2 rakendamine liikmesriikides ja statistikavaldkondade vastavus.

2.   Muudatusettepanekud EKP muudatusettepanekud on käesoleva arvamuse lisas.

Frankfurt Maini ääres, 24. märts 2006

---

---

1.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/s3

---

TEADE

4. aprillil 2006 ilmub Euroopa Liidu Teatajas C 80 A “Ühtne põllukultuuride sordileht — 24. tervikväljaande 1. lisa”.

Euroopa Liidu Teataja tellijad saavad nimetatud numbri tasuta vastavalt oma Euroopa Liidu Teataja tellimuse eksemplaride arvule ja keeleversioonile. Tellijatel palutakse lisatud tellimisblankett korrektselt täita, märkides ka tellimuse registreerimisnumbri (kood, mis on igal sildil vasakul ja algab O/…), ja saata lisatud aadressil. Seda Euroopa Liidu Teatajat on võimalik saada tasuta ühe aasta jooksul alates selle väljaandmise kuupäevast.

Kõik teised saavad seda Euroopa Liidu Teatajat tellida tasu eest ükskõik millisest meie müügikontorist (vt http://publications.eu.int/others/sales_agents_et.html).

Nimetatud Euroopa Liidu Teatajat — nagu kõiki Euroopa Liidu Teatajaid (L, C, CA, CE) — saab tasuta sirvida Internetis aadressil http://europa.eu.int/eur-lex/lex.

---