20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/2

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 323/02)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 7 ja 12d. Kõik vastuväited taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse vahendusel kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktis 4.6 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2081/92.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2081/92

“CHOURIÇA DE CARNE DE BARROSO — MONTALEGRE”

EÜ nr: PT/00239/16.05.2002

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Eelkõige asjaomaste kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähistega seotud tootjate kohta põhjalikuma teabe saamiseks soovitame tutvuda tehnospetsifikaadi täisversiooniga liikmesriigis või pöörduda Euroopa Komisjoni (1) pädevate talituste poole.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Instituto de Desenvolvimento Rural e Hidráulica
Aadress:	Av. Afonso Costa, n.o 1949-002 Lisboa
Tel:	(00 351) 21 844 22 00
Faks:	(00 351) 21 844 22 02
E-post:	idrha@idrha.min-agricultura.pt

2. Taotlejate rühm:

2.1 Nimi: Cooperativa Agrícola dos Produtores de Batata para Semente de Montalegre, CRL

2.2 Aadress:

Rua General Humberto Delgado 5470 — 247 Montalegre, Portugal

Tel.: (351-276) 512 253

Faks: (351-276) 512 528

E-post: quadrimonte@iol.pt

2.3 Liikmed: tootjad/töötlejad (X) muud ( )

3. Tooteliik:

klass 1.2 — Lihatooted

4. Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte):

4.1.

Nimetus

“CHOURIÇA DE CARNE DE BARROSO — MONTALEGRE”

4.2.

Kirjeldus

Suitsuvorst, mis on valmistatud seasoolde topitud Bisaro tõugu sigade või ristandite, millest 50 % on Bisaro tõugu, lihast ja rasvast. Sealiha ja -rasv maitsestatakse soola, küüslaugu, Trás-os-Montesi piirkonnast pärit punase või valge veini, tšillipipra pulbri (piirkonnas tuntakse seda “pimento” nime all) ja/või punase paprika pulbriga (nn “pimentão”). Vorst on hobuserauakujuline, 25–35 cm pikk ja selle silindrilise osa läbimõõt on umbes 3 cm. Värvus varieerub punasest pruunini ning vorst on tänu nähtavatele rasvatükkidele täpiline. Seasool on terve ja tihedalt ümber vorsti sisu. Seasoole mõlemad otsad on kahe lihtsa sõlme abil ühe puuvillanööriga kokku seotud.

4.3.

Geograafiline piirkond

Kõnealuste vorstide tootmisele esitatavate erinõuete, kasutatavate lõhna- ja maitseainete, olemasolevate teadmiste ja piirkonna kliimatingimuste tõttu piirdub tootmise ja pakendamise geograafiline piirkond Vila Real piirkonna Montalegre haldusüksusega. Traditsioonilist loomasööta ja olemasolevat põllumajanduslikku tootmist silmas pidades piirdub töötlemise ja pakendamise geograafiline piirkond Vila Real piirkonna Boticasi, Chavesi ja Montalegre haldusüksustega. Nimetatud kolme haldusüksust hõlmavat territooriumi tuntakse Barroso nime all.

4.4.

Päritolutõend

Põllumajandusettevõtted, tapamajad ning liha lõikamise ja ettevalmistamise ettevõtted peavad olema litsentsitud, pärast eraõiguslikult kontrolliasutuselt heakskiidu saamist tootjarühma poolt heaks kiidetud ning paiknema vastavalt kas kindlaksmääratud tootmise või töötlemise piirkondades. Kogu tootmisprotsessi jooksul, alates tooraineid tootvast põllumajandusettevõttest kuni toote müügikohtadeni, kohaldatakse ranget kontrollisüsteemi, millega tagatakse toote täielik jälgitavus. Sigu kasvatakse karjakasvatusettevõtetes, millele kuuluvad alad vastavad traditsioonilisele, poolekstensiivsele põllumajandustootmissüsteemile, mille puhul on võimalik toota traditsioonilist loomasööta. Igale vorstile paigaldatud sertifitseerimismärgil on number, mis tagab toote täieliku jälgitavuse kuni põllumajandusettevõtteni, millest toode pärineb. Sertifitseerimismärgile märgitud järjekorranumbri järgi on võimalik tõestada toote päritolu igas tootmisahela etapis.

4.5.

Tootmismeetod

Kasutatakse sisetükke, seljatükke, jala taiseid trimminguid ja selgroo küljes olevat liha. Sealiha hakitakse väikesteks tükkideks, maitsestatakse soola, Trás-os-Montesi piirkonna punase või valge veini ning küüslauguga. Liha marineeritakse kuni viis päeva madala niiskusega ruumis temperatuuril alla 10 °C ning seejärel lisatakse tšillipipra ja punase paprika pulber. Seejärel topitakse segu seasoolde (peensoolde). Täidetud sool lõigatakse soovitud pikkusega juppideks ning otsad sõlmitakse puuvillase nööriga kinni. Otsad sõlmitakse lihtsa sõlmega omavahel kokku ning vorst painutatakse hobuseraua kujuliseks. Vorste suitsutatakse vaiksel tulel suitsutuskambris või traditsioonilises suitsutushoones 10 kuni 15 päeva. Suits saadakse piirkonnas kasvavate puude, peamiselt tamme põletamisel. Vorste turustatakse tervelt ning pakendatakse eelnevalt alati valmistamiskohas. Toote omaduste ja koostise tõttu ei saa seda lõigata ega viilutada. Pakendamiseks kasutatakse spetsiaalset materjali, mis on tootega kokku puutudes ohutu ja inertne. Toodet võib pakkida tavalisse või kontrollitud keskkonda või vaakumisse. Toodet võib pakkida ainult geograafilises töötlemispiirkonnas, et oleks tagatud jälgitavus ja kontroll ning et vältida muutusi toote maitse- ja mikrobioloogilistes omadustes.

4.6.

Seos piirkonnaga

Klimaatiliste, geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tingimuste ning keerulise ühenduse tõttu maa ülejäänud piirkondadega piirdus Barroso piirkonna toiduvalik kohaliku toodanguga, mis koosnes peamiselt leivast, kartulitest ja sealihast. Erinevate haldusüksuste, sealhulgas Montalegre registrite dokumentides leitud viited sigadelt ja sealihatoodetelt võetavate maksude kohta tõestavad, et seakasvatus on sellel alal olnud tähtsal kohal juba väga pikka aega. Et liha oleks söödav kogu aasta, leiutati viis sealiha säilitamiseks ning need esivanemate oskused anti edasi põlvest põlve. Sealihatoodete valmistamine on alguse saanud ja sõltub suurel määral piirkonna külmast ja kuivast kliimast ning seepärast peab majade kolletes põlema pidevalt tuli, mis loob omakorda unikaalsed tingimused liha selliseks suitsutamiseks, mida iseloomustab kerge ja järk-järguline suitsu teke. Traditsioonilisest seatapust saadava liha kasutamise ja säilitamise vajaduse tõttu hakati valmistama erineva kuju, koostise, värvi ja maitsega vorste, mis olid siiski alati iseloomulikud kohalikule maale ja rahvale. Kokkuvõttes võib öelda, et toode ja geograafiline piirkond on läbi põimunud tänu (pärismaise) looma aretamisele, nendele loomadele söödetavatele kohalikele toodetele, oskusele valida sealihast just õigeid tükke, suitsutamismeetodile, mille puhul kasutatakse kohalikke küttepuid, ning laagerdumisprotsessile, mis toimub toote säilitamiseks sobivas väga külmas ja kuivas keskkonnas.

4.7.

Kontrolliasutus

Nimi:	Tradição e Qualidade — Associação Interprofissional para Produtos Agro-Alimentares de Trás-os-Montes
Aadress:	Av. 25 de Abril, 273 S/L P-5370 Mirandela
Tel:	(00 351) 278 261 410
Faks:	(00 351) 278 261 410
E-post:	tradicao-qualidade@clix.pt

Tradição e Qualidade on tunnistatud vastavaks standardi 45011:2001 nõuetele.

4.8.

Märgistus

Märgistus peab hõlmama järgmist: sõnastust “Chouriça de carne de Barroso — Montalegre — Indicação Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis), kogukonna oma logo, allpool esitatud Barroso-Montalegre logo koos sõnadega “Montalegre” ja “Chouriça de carne”. Märgistus peab sisaldama ka sertifitseerimismärki, millel on kirjas toote nimetus, kontrolliasutus ja järjekorranumber (toote jälgitavust tagav numbriline või tähtnumbriline kood).

4.9.

Siseriiklikud nõuded

—

(1) Euroopa Komisjon – põllumajanduse peadirektoraat – põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond – B-1049 Brüssel.

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/5

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ning mida on muudetud 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004

(2005/C 323/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number

XT 2/05

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Inglismaa

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

RMIF Post-Farmgate Training Scheme

Õiguslik alus

Industrial Development Act 1982

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

2005: 370 000 GBP

2006: 245 000 GBP

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 7

Jah

Rakendamise kuupäev

Alates 1.4.2005

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Toetus anti enne 31. detsembrit 2006. Sellele kohustusele vastavaid makseid võib teha kuni 31.3.2008

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Asjaomased majandusharud

Teatud kitsas majandusharu

Jah

—	Põllumajandus

Jah

Muud veoteenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Department of Environment, Food and Rural Affairs

Aadress:

Livestock Strategy Division, 9 Millbank (Area 5B), c/o

Nobel House, 17 Smith Square, London SW1P 3JR, United Kingdom

Kontaktisik: Roger J Walsh

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

Abi number

XT 3/04

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Veneto

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

ESF Eesmärgi 3 rakenduskava, meede D1, jätkuõppe edendamine, tööturu paindlikkuse ja äriühingute konkurentsivõime tõstmine avalikus ja erasektoris, eelistades VKEsid

Õiguslik alus

Programma operativo approvato dalla giunta regionale con DGR n. 2469 del 28.7.2000 e dalla Commissione europea con decisione C(2000) 2071 del 21 settembre 2000; deliberazione giunta regionale n. 4327 del 30.12.2003.

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

37 miljonit EUR

Tagatud laenud

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi ülemmäär

Vastavalt määruse artikli 4 punktidele 2 — 6

Jah

Rakendamise kuupäev

30.12.2003

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud on koolitusabi kõlblikud

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Regione del Veneto

Giunta regionale

Aadress:

Palazzo Balbi Dorsoduro

3901— I-30123 Venezia

Suurte üksiktoetuste andmine

Vastavalt määruse artiklile 5

Meede ei hõlma abi andmist või nõuab abi andmisest eelnevalt komisjonile teatamist, kui ühele ettevõttele ühe koolituskava jaoks antav abisumma ületab 1 miljoni euro suuruse summa

Jah

Abi number

XT 8/04

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Piemonte

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Direktiiv töötajate koolitamise kohta — 2004 — 2006

Õiguslik alus

Deliberazione della Giunta regionale n. 15 — 11520 del 19.1.2004

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma 97,2 miljonit EUR, millest:

13,2 miljonit EUR on eraldatud 2004. aasta eelarvesse;

39,6 miljonit EUR eraldatud 2005. aasta eelarvesse;

44,4 miljonit EUR eraldatud 2006. aasta eelarvesse;

abikõlblike kulude, mis on koolituskava raames tegelikult tehtud ja dokumentaalselt tõestatud, hüvitamise vormis

Tagatud laenud

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi ülemmäär

Vastavalt määruse artikli 4 punktidele 2 — 6

Jah

Rakendamise kuupäev

31.3.2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud on koolitusabi kõlblikud

Jah

—	Igasugused teenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Abi andvateks asutusteks on sõltuvalt asjaomase direktiiviga ettenähtud tegevuse liigist piirkond ise või Piemonte provintsi haldustalitused

aadress:

—

Regione Piemonte — Direzione regionale alla formazione professionale — Lavoro settore Attività formativa

via Magenta, 12 — I-10128 Torino

—

Provincia di Torino

via Maria Vittoria, 12 — I-10100 Torino

—

Provincia di Vercelli

via San Cristoforo, 7 — I-13100 Vercelli

—

Provincia di Novara

p.za G. Matteotti, 1 — I-28100 Novara

—

Provincia di Cuneo

c.so Nizza, 21 — I-12100 Cuneo

—

Provincia di Asti

p.za V. Alfieri, 33 — I-14100 Asti

—

Provincia di Alessandria

p.za Libertà, 17 — I-15100 Alessandria

—

Provincia di Biella

via Quintino Sella, 12 — I-13051 Biella

—

Provincia del Verbano-Cusio-Ossola

via dell'Industria, 25 — I-28924 Verbania

Suurte üksiktoetuste andmine

Vastavalt määruse artiklile 5

Meede ei hõlma abi andmist või nõuab abi andmisest eelnevalt komisjonile teatamist, kui ühele ettevõttele ühe koolituskava jaoks antav abisumma ületab 1 miljoni EUR suuruse summa

Jah

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/8

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 ning mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(2005/C 323/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number

XS 22/05

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

North East England

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Taylor Patterson Associates Ltd

Õiguslik alus

Industrial Development Act 1982 Sections 7 & 11

Section 2 Local Government Act 2000

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

460 777 GBP

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

Alates 15. detsembrist 2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 30. detsembrini 2006 — (Toetus eraldati enne 31. detsembrit 2006. Sellest võib toetusmakseid teha kuni 1. oktoobrini 2007.)

Abi eesmärk

Riigiabi VKEdele

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, mis on kõlblikud saama VKEdele antavat abi

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Government Office for the North East

European Programmes Secretariat

Aadress:

Citygate

Gallowgate

Newcastle Upon Tyne

NE1 4WH, United Kingdom

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi number

XS 31/04

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nordrhein-Westfalen

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Nordrhein-Westfaleni piirkondlik majanduse edendamise programm

(Abi nr N 438//D/2000)

Õiguslik alus

1.	Gesetz über die Gemeinschaftsaufgabe “Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur”

2.	Gesetz über die Feststellung des Haushaltsplans des Landes Nordrhein-Westfalen für das Haushaltsjahr 2004/2005 (Haushaltsgesetz 2004/2005)

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

Maksimaalselt 20 miljonit EUR

Garanteeritud laenud

Üksiktoetus

Toetuse kogusumma

Garanteeritud laenud

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 6 ja artikliga 5.

Jah

Rakendamise kuupäev

1.4.2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Abi VKEdele

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

NRW Bank (im Auftrag des Landes NRW)

Aadress:

Heerdter Lohweg 35

D-40549 Düsseldorf

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Meede välistab abi andmise või nõuab komisjoni eelnevat teavitamist abi andmisest,

kui abikõlblik kogumaksumus on vähemalt 25 miljonit EUR ja

—	abi ülemmäär vähemalt 50 %,

—	piirkondades, mis vastavad piirkondlikule abile, abi netoosatähtsus on vähemalt 50 % või

b)	abi kogusumma on vähemalt 15 miljonit EUR

Jah

Abi number

XS 53/04

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Kirde-Inglismaa

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Anvil Homes Limited

Õiguslik alus

Regional Development Agencies Act 1998

Industrial Development Act 1982 Sections 7 & 11

Section 2 Local Government Act 2000

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

Garanteeritud laenud

Üksiktoetus

Toetuse kogusumma

135 051 GBP

Garanteeritud laenud

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 kuni 6 ning artikliga 5.

jah

Rakendamise kuupäev

Alates 9.8.2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 22.4.2005

Abi eesmärk

Abi VKEdele

jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Government Office for the North East

European Programmes Secretariat

Aadress:

Wellbar House

Gallowgate

Newcastle upon Tyne

NE1 4TD, United Kingdom

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Meede välistab abi andmise või nõuab komisjoni eelnevat teavitamist abi andmisest,

kui abikõlblikud kogukulud on vähemalt 25 000 000 EUR ja

—	abi ülemmäär vähemalt 50 %,

—	piirkondades, mis vastavad piirkondlikule abile, abi netoosatähtsus on vähemalt 50 % või

b)	kui abi kogusumma on vähemalt 15 000 000 EUR

puudub

Abi number

XS 62/04

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Saksi-Anhalt

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Saksi-Anhalti liidumaa suunised rahaliste vahendite andmiseks innovatsiooni kaitse ja kasutamise soodustamiseks (patentide edendamine)

Õiguslik alus

Mittelstandsförderungsgesetz vom 27. Juni 2001 (GVBl. LSA S. 230) und Verwaltungsvorschriften zu § 44 der Landeshaushaltsordnung (VV-LHO, RdErl. des MF vom 1. Februar 2001, MBl. LSA S. 241)

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

0,94 miljonit EUR

Garanteeritud laenud

Üksiktoetus

Toetuse kogusumma

Garanteeritud laenud

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 6 ja artikliga 5.

Jah

Rakendamise kuupäev

22.6.2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Abi VKEdele

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Investitionsbank Sachsen-Anhalt

Aadress:

Domplatz 12

D-39104 Magdeburg

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Meede välistab abi andmise või nõuab komisjoni eelnevat teavitamist abi andmisest,

kui abikõlblik kogumaksumus on vähemalt 25 miljonit EUR ja

—	abi ülemmäär vähemalt 50 %,

—	piirkondades, mis vastavad piirkondlikule abile, abi netoosatähtsus on vähemalt 50 % või

b)	kui abi kogusumma on vähemalt 15 miljonit EUR

Jah

Abi number

XS 121/03

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Wales

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Toetused tööstusarenguks

Õiguslik alus

Local Government Act 2000

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antava üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

0,250 GBP

Tagatud laenud

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

1.12.2003

Kava või üksiktoetuse kestus

kuni 30.11.2006

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, mis on kõlblikud saama VKEdele antavat abi

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

Simon Dobbs

Aadress:

Blaenau Gwent County Borough Council

Business Resource Centre

Tafarnaubach Industrial Estate

Tredegar NP22 3AA, United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 6

Meede ei hõlma abi andmist või nõuab abi andmisest komisjoni eelnevalt teavitamist, kui

abikõlblikud kogukulud on vähemalt 25 miljonit EUR ja

—	abi brutoosatähtsus vähemalt 50 %,

—	piirkondades, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi, on abi brutoosatähtsus vähemalt 50 % või

b)	abi kogusumma on vähemalt 15 miljonit EUR

Jah

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/13

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2005/C 323/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia

Abi nr: N 125/2004

Nimetus: Abi tähtajaliste lepingute ümbervormistamiseks määramata ajaks sõlmitud lepinguteks

Eesmärk: Soodustada töökohtade loomist ning ebasoodsas olukorras ja puudega töötajate pikemaks ajaks töölevärbamist toetuse abil, mis sõltub tähtajaliste lepingute ümbervormistamisest määramata ajaks sõlmitud lepinguteks

Õiguslik alus: Deliberazione della Giunta regionale n. 92/10150 del 28.7.2003

Eelarve: 1 685 600,00 EUR

Abi osatähtsus või summa:

—	7,5 — 15 % bruto väljaspool abistatavaid piirkondi asuvatele keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele

—	8 % netoekvivalendist + 6 % brutoekvivalendist või 8 % brutoekvivalendist suurtele, keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele piirkondades, mille suhtes kohaldatakse artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit

—	50 % ebasoodsas olukorras töötajate värbamiseks ja 60 % puudega töötajate värbamiseks

Kestus:

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia — Piemonte piirkond

Abi nr: N 184/A/04 & N 184/B/04

Nimetus: Vesiniku uurimisprogramm: projektid “Micro CHP” ja “CELCO”

Eesmärk: kava on mõeldud kahe uurimisprojekti rahastamiseks vesiniku ja kütuseelementide alal

Õiguslik alus: Decisioni 8-11047 e 9-11048, del 24 novembre 2003, adottate dalla Giunta regionale del Piemonte

Eelarve: kahele projektile vastavalt 1 438 875,00 ja 1 561 125,00 EUR

Osatähtsus: tööstusliku uurimistöö puhul on brutoosatähtsus 50 %; toetuse osatähtsuse kasvu ei ole ette nähtud

Kestus: neli aastat

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse kuupäev:

Liikmesriik: Kreeka

Abi number: N 236/2005

Nimetus: Kreeka piirkondliku abi kaardi muutmine

Eesmärk: Piirkondlik abi

Märkused: Kreeka piirkondliku abi kaardi muutmine — Drama ja Kavala

Kestus: Kuni 31.12.2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse kuupäev:

Liikmesriik: Poola (Kujawsko-Pomorskie)

Abi number: N 244/2005

Nimetus: Piirkondlik abikava uute investeeringute toetamiseks Pakosc'i kommuunis

Eesmärk: Piirkondlik abi

Märkused: Toetus alginvesteeringuteks abistatavas piirkonnas

Eelarve: 700 000,00 Poola zlotti/167 000,00 EUR

Abi osatähtsus või summa: 50 % (pluss 15 protsendipunkti VKEde brutosoodustust)

Kestus: Aastast 2005 kuni 31.12.2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia — Trento autonoomne provints

Abi nr: N 250/2004

Nimi: “Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamise ja tegevuse mitmekesistamise fond”

Eesmärk: kava eesmärk on osutada VKEde päästmisel ja ümberkorraldamisel abi lühiajaliste laenude ja vastavate laenutagatiste näol

Õiguslik alus: Articolo 16 della Legge provinciale n. 4/2004 e progetto di modalità di applicazione, in conformità dell'articolo 16, paragrafo 2, della legge stessa

Eelarve: 6 miljonit EUR kogu kava jaoks 3 aasta jooksul

Kestus: 2004 — 2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Abi number: N 267/2005

Nimetus: projekt lairibaühendusele juurdepääsu tagamiseks maapiirkondades

Eesmärk: toetada lairibateenuste laialdast osutamist linnapiirkondadega sarnastel tingimustel West Midlandsi ja East Midlandsi piirkonnas ning Kagu-Inglismaal, kus teenust praegu ei osutata ja kus teenuse osutamist lähitulevikus ei ole kavandatud

Õiguslik alus: The measure is based on UK Government Policy implemented under the Regional Development Act 1998, Section 5 (1)

Üldeelarve: maksimaalne rahastamise summa West Midlandsi piirkondliku arengu eest vastutava ametiasutuse (AWM — Advantage West Midlands Regional Development Agency) haldusalasse kuuluvate sihtnumbrite piirkonnas on […] (1) naelsterlingit, teiste piirkondliku arengu eest vastutavate ametiasutuste (peamiselt Kagu-Inglismaa piirkondliku arengu eest vastutava ametiasutuse) haldusalasse kuuluvate sihtnumbrite piirkonnas on see summa […] naelsterlingit

Abi osatähtsus:: selgub alles pärast hankelepingu sõlmimist

Projekti kestus: kolm aastat, võimalusega pikendada seda veel kaheks aastaks

Muu teave: väljavalitud tarnija(d) on kohustatud tagama teistele operaatoritele mittediskrimineerivatel tingimustel laialdase juurdepääsu lairibavõrgule

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Austria (Vorarlberg)

Abi number: N 319/2004

Nimetus: Toetused biomassi ärakasutamisele

Eesmärk: Biomassi kasutamise soosimiseks energia tootmiseks Vorarlbergis

Õiguslik alus: Richtlinien der Vorarlberger Landesregierung für die Gewährung von Zuschüssen zu Maßnahmen im Zusammenhang mit der verstärkten Nutzung von Biomasse zu energetischen Zwecken durch Biomasse-Nahwärmeprojekte

Eelarve: keskmiselt 1,2 miljonit EUR aastas

Osatähtsus või summa: Kuni 100 % abikõlblikest kuludest

Kestus: kuni 31. juunini 2010

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Campania)

Abi number: N 506/2004

Nimi: Abi teadus- ja arendustegevuseks suurettevõtetele

Eesmärk: Kava eesmärgiks on toetada suurettevõtteid tööstusuuringute ja konkurentsieelse arendustegevuse projektide käivitamisel

Õiguslik alus: Disciplinare regionale per il sostegno ai progetti di RSTI promossi dalle grandi imprese dei distretti tecnologici della Regione Campania

Eelarve: 40 miljonit EUR

Osatähtsus või summa: kuni 45 % konkurentsieelseks arendustegevuseks ja kuni 70 % tööstusuuringuteks

Kestus: Komisjoni otsusest kuni 31. detsembrini 2006.

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Rootsi

Abi nr: N 596/2004

Nimetus: Abikavade N 646/1999 ja N 201/2003 muutmine — Piirkondlik arendustoetus

Eesmärk: Edendada piirkondlikku arendustegevust

Õiguslik alus: Förordning (2000:279) om regionalt utvecklingsbidrag

Eelarve: 38 miljonit EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: Piirkondliku abi ülemmäär investeeringutele, mida tehakse piirkondliku riigiabi kõlblikus piirkonnas, 15 % väikeettevõtete investeeringutele väljaspool piirkondliku riigiabi kõlblikke piirkondi

Kestus: Kuni 31.12.2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

(1) Konfidentsiaalne informatsioon

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/16

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 323/06)

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) NR 2081/92

“AGNEAU DE SISTERON”

NR EÜ: FR/00316/15.10.2003

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Kõikide üksikasjade suhtes palutakse eelkõige kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud toodete tootjatel tutvuda kas siseriiklikul tasandil või Euroopa Komisjoni vastavatest talitustest (1) kättesaadava tehnospetsifikaadi täieliku variandiga.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Institut National des Appellations d'Origine (INAO)
Aadress:	51, rue d'Anjou — F-75008 Paris
Telefon:	(33-1) 53 89 80 00
Faks:	(33-1) 42 25 57 97
E-post:	info@inao.gouv.fr

2. Taotlejate rühm:

2.1. Nimi: Association CESAR (Cabinet d'Etudes pour les Structures Agroalimentaires Régionales)

2.2. Aadress:

Maison Régionale de l'Elevage — Route de la Durance F-04100 Manosque

Telefon: (33-4) 92 72 28 80

Faks: (33-4) 92 72 73 13

E-post: pacabev@wanadoo.fr

2.3. Liikmed: tootjad/töötlejad (X) muu ( )

3. Toote liik:

Rühm 1.1: Värske liha (ja rups)

4. Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: “Agneau de Sisteron”

4.2. Kirjeldus: Agneau de Sisteron (Sisteroni tall) on noor (70 — 150 päeva vanune) kaalult kerge lambatall, heleda lihaga, mida iseloomustab peenus, pehmus ja õrn maitse.

Värske liha, mida müüakse rümpadena, jaotustükid, värsked poolrümbad, lõikamisvalmis tükid, jaemüügi ühikud.

Tegemist on lambalaudas kasvatatud tallega, kes on olnud oma ema juures vähemalt 60 päeva. Kui klimaatilised tingimused võimaldavad, võivad talled järgneda emale karjamaale.

4.3. Geograafiline piirkond: Tall sünnib ja teda kasvatatakse ainult ühes põllumajandusettevõttes, mis asub kaitstud geograafilise tähise “Agneau de Sisteron” tunnustatud piirkonnas. Ta tapetakse samas piirkonnas asuvas EMÜ heakskiidetud tapamajas.

Hautes-Alpes'i departemang tervikuna.

Alpes de Haute-Provence'i departemang tervikuna.

Alpes Maritimes'i departemang, välja arvatud järgmised kantonid: Antibes-Biot, Saint Laurent du Var, Villefranche sur Mer, Vallauris, Mandelieu, Le Cannet, Nice, Vence, Cagnes sur Mer, Carros, Mougins, Menton, Grasse, Antibes, Cannes.

Vari departemang, välja arvatud järgmised kantonid: Fréjus, Grimaud, Ollioules, Saint-tropez, Soliès Port, La Crau, Saint Mandrier sur Mer, Saint Raphaël, Six Four les plages, La Valette du Var, La Garde, La Seyne sur Mer, Toulon.

Bouches du Rhône'i departemang, välja arvatud järgmised kantonid: Aix en Provence nord-est, Aix en Provence sud-ouest, Aubagne, La Ciotat, Gardanne, Port Saint Louis du Rhône, Roquevaire, Saintes Maries de la Mer, Allauch, Marignane, Châteauneuf Côte Bleue, Martigues ouest, Les Pennes Mirabeau, Vitrolles, Martigues, Marseille.

Vaucluse'i departemang, välja arvatud järgmised kantonid: Bollène, Orange ouest, Avignon nord.

Drôme'i departemang, välja arvatud järgmised kantonid: Bourg de Péage, Chabeuil, La Chapelle en Vercors, Le Grand-Serre, Loriol sur Drôme, Montélimar, Pierrelatte, Romans sur Isère, St Donnat sur l'Herbass, St Jean en Royans, Saint Vallier, Tain l'Hermitage, Bourg les Valence, Portes les Valence, Valence.

Nimetatud ala vastab kolme kohaliku lambatõu levikualale, ühtlastele kasvatussüsteemidele, kus karjamaasid kasutatakse traditsiooniliselt ja ekstensiivselt, mullastikulis-klimaatilisele ühtlusele, mida iseloomustab eelkõige Emberger'i kuivuse näitaja IS<7 ja Sisteroni lihunike ajaloolisele varustuspiirkonnale, mis on Sisteroni talle tuntuse aluseks.

4.4. Päritolutõend: Loomad tuvastatakse kehtivatele õigusaktidele vastava ametliku tähise abil.

Kasvatuse jälgitavusest müügipunktini peetakse kinni ja seda kontrollib sõltumatu asutus. See võimaldab igas tootmisjärgus tagasi jõuda kuni talleni ja ettevõtteni, kus ta sündis.

4.5. Tootmismeetod: Aretuskari koosneb kohalikku maatõugu uttedest ja jääradest: Mérinos d'Arles, Préalpes du Sud, Mourérous või nende tõugude omavahelistest ristanditest. Ile de France'i, Charolais', Suffolki või Berrichon'i tõugu uttede kasutamine on lubatud vaid liha tootmiseks.

Aretuskarja kasvatussüsteem on piirkonnale iseloomulik. Tegemist on ekstensiivse kasvatussüsteemiga, mille piirkoormus on 1,4 karilooma kogu söödamaa hektari kohta. Lisaks kasutatakse nende süsteemide puhul karjamaasid (suvekarjamaad, koplid). Karjamaad on pool-looduslikud alad, mida kasutatakse ainult loomade karjatamiseks.

Minimaalne magamispind: 1,5 m2 uttedele tiinuse lõpus ja imetamise ajal; 0,5 m2 enam kui kahe kuu vanustele talledele.

Küna/sõimeredeli pikkus:

uttedel: 1 m kolmele utele, kui jagatavad toidukogused on piiratud või 1 m 30 utele, kui jagatav toidukogus on vaba.

võõrutatud talledel: 1 m neljale tallele, kui jagatavad toidukogused on piiratud või 1 m 12 tallele, kui jagatav toidukogus on vaba.

Ennetav antibiootikumide andmine on keelatud.

Lambaid toidetakse karjamaadel vähemalt kevadest sügiseni, vajadusel täiendatakse söödaga või viidatud täiendsöödaga.

Tallesid toidetakse ainult oma ema piimaga vähemalt 60 päeva, ja nad saavad rohtu ja/või sööta ning teraviljal põhinevat täiendsööta. Pärast loomulikku võõrutamist toidetakse neid sööda ja/või rohuga ning lubatava täiendsöödaga. Oma elu jooksul saab tall vähemalt 45 % oma toidust kaitstud geograafilise tähise piirkonnast (piim, 100 % heinast ja söödast on pärit kaitstud geograafilise tähise piirkonnast, välja arvatud erakorraliste klimaatiliste tingimuste korral).

Tallede siloga toitmine on keelatud.

Pärast transporti, tapmist ja jahutamist teostab kvalifitseeritud töötaja rümba valimise.

4.6. Seos piirkonnaga:

4.6.1

Päritoluga seotud kindlaksmääratud kvaliteet

—

Erilised mullastikulis-klimaatilised tingimused (vahemerekliima mõju terves kaitstud geograafilise tähise piikonnas, mida tõestab Emberger'i kuivuse näitaja <7 (2), ja mida iseloomustavad piiravad tegurid kuivus ja külm ning taimestiku kasvamise ebaregulaarsus), mis nõuavad kohalikku maatõugu lammaste ekstensiivset kasvatussüsteemi ja tallede kasvatamist peamiselt lambalaudas (peamiselt kaitseks kuuma eest).

—	Kaitstud geograafilise tähise piirkonnale on iseloomulikud kolme kohalikku maatõugu — Mérinos d'Arles'i, Préalpes du Sud'i ja Mourérous'i — lambad. Neid võib leida peaaegu eranditult ainult selles geograafilises piirkonnas.

—	Iseloomulikud kasvatussüsteemid: karjade ekstensiivne pidamine ja karjamaade kasutamine (suvekarjamaad, koplid).

—	Tugev side piirkonnaga: tallede piimal, rohul ja söödal põhinev toit on peamiselt toodetud kohapeal.

—	Sellise kasvatusviisi tulemuseks on noor tall, kellel on erilised omadused konformatsiooni, liha ja rasva heleda värvi, õrna maitse ja pehme liha osas.

4.6.2

“Agneau de Sisteroni ajalooline” tuntus

Prantsusmaa kaguosa on prantsuse lambakasvatuse ajalooline häll.

Juba enam kui 6000 aastat karjatatakse siinsetel maadel lambaid. Sellesse tuhandete aastate vanusesse traditsiooni juurdununa ilmus nimetus “Agneau de Sisteron” 1920./1930. aastatel Sisteroni lihunike algatusel. Neid varustati traditsiooniliselt kaitstud geograafilise tähise piirkonnast. Tema piirkondlik ja üleriigiline tuntus on pidevalt kasvanud, 1950./1960. aastatel kasvas see lausa plahvatuslikult. Sisteron on selle tuntuse allikaks, kuid tegemist on siiski tallega, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud kogu kaitstud geograafilise tähise piirkonnas. Seega võib rääkida kohaliku ajaloolise oskusteabe piirkondlikust kohandamisest.

Praegu tunnistavad nii sõltumatu agentuuri korraldatud populaarsusuuring kui ka paljud kogutud tunnistused (artiklid ajakirjanduses …), et “Agneau de Sisteron” on tarbijate seas endiselt väga populaarne (üks piirkondlik tarbija kaheksast märkis spontaanselt Sisteroni ostetud talleliha päritolukohana).

4.6.3

“Agneau de Sisteron”, inimeste oskusteave

“Agneau de Sisteroni” tootmine on aastate jooksul partnerite arendatud oskusteabe kogunemise vili: loomakasvatajate oskusteave (kasvatusviisi kohandamine keskkonnapiirangutele, maatõugude ajalooline valik, karjaste oskusteave, tallede tootmisviis); lihunike oskusteave (ajalooliselt nõuandmine loomakasvatajatele, elusloomade ja rümpade valik); lihuniku tööriistu puudutav oskusteave; tootjate organisatsioonide oskusteave (kogumine mäestikupiirkonnas, sündide reguleerimine, geneetiline parandamine).

4.7. Kontrolliasutus:

Nimetus:	QUALISUD
Aadress:	BP N° 102 — Agropôle — F-47000 Agen
Telefon:	(33-5) 58 06 53 30
Faks:	(33-5) 58 75 13 36
E-post:	qualisud@wanadoo.fr

4.8. Märgistus: Indication Géographique Protégée

“Agneau de Sisteron”

4.9 Siseriiklikud nõuded: —

(1) Euroopa Komisjon — põllumajanduse peadirektoraat — põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond — B-1049 Brüssel.

(2) Embergeri kuivuse indeks (IS): IS = PE/ME, kus PE on suvine sademete hulk ja ME kõige kuumema kuu maksimumide keskmine.

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/21

Indiast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse algatamise teadaanne

(2005/C 323/08)

Pärast teadaande avaldamist Indiast (edaspidi “asjaomane riik”) pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (1) on komisjon saanud nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi “algmäärus”) (2) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 26. septembril 2005 Keemiliste Kiudude Rahvusvaheline Komitee (Comité International de la Rayonne et des Fibres Synthétiques — CIRFS) (edaspidi “taotluse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutoodangust.

2. Toode

Vaatlusaluseks tooteks on Indiast pärinev kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis kuuluvad praegu KN-koodi 5503 20 00 alla. Kõnealune kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3. Olemasolevad meetmed

Praegu kehtivad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2852/2000 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks ning komisjoni otsusega 2000/818/EÜ (4) heakskiidetud kohustus.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

Väidetakse, et India eksport muudesse kolmandatesse riikidesse, st Hiina Rahvavabariiki, Egiptusse, Indoneesiasse, USAsse, Araabia Ühendemiraatidesse, Süüriasse ja Filipiinidele, toimub dumpinghindadega. Seetõttu väidetakse, et Indiast pärit dumpingu kordumine Euroopa Liidu suhtes on väga tõenäoline.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et tõenäoline on ka edasine kahjustav dumping. Seoses sellega esitab taotluse esitaja tõendid selle kohta, et meetmete aegumise korral vaatlusaluse toote impordi praegune tase tõenäoliselt tõuseks, kuna asjaomastes riikides on olemas kasutamata tootmisvõimsus.

Samuti väidetakse, et vaatlusaluse toote impordivoo tõus on tõenäoline meetmete tõttu, mis kehtivad samade Indiast pärit toodete impordi suhtes ELi mittekuuluvatel traditsioonilistel turgudel (st Türgis). Selle tulemus võib olla vaatlusaluse toote ekspordi ümbersuunamine muudest kolmandatest riikidest ühendusse.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et ühenduse tootmisharu olukord on veel ebakindel ja dumpinguhinnaga impordi taastumine asjaomastest riikidest põhjustaks meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt edasist kahju ühenduse tootmisharule.

5. Menetlus

Teinud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et kontrollmenetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatab komisjon kontrollmenetluse kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Dumpingu ja kahju tõenäosuse kindlaksmääramise menetlus

Uurimisega tehakse kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise või on see ebatõenäoline.

a) Väljavõtteline uuring

Kõnealusesse menetlusse kaasatud osapoolte ilmset suurt arvu silmas pidades võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17.

i) India eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajadusel valimi moodustamiseks palutakse kõigil eksportijatel/tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i kehtestatud tähtaja jooksul ning punktis 7 näidatud vormis järgmised andmed:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning maht tonnides,

—	ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 muudesse kolmandatesse riikidesse müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning maht tonnides,

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote tootmisega, vaatlusaluse toote tootmismaht tonnides, tootmisvõimsus ja investeeringud tootmisvõimsusesse ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võiks komisjoni valimi moodustamisel aidata,

—

eespool nimetatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku valimisse kaasamisega. Kui äriühing kaasatakse valimisse, eeldab see küsimustikule vastamist ja vastuste kohapeal uurimisega nõustumist. Kui äriühing osutab, et ta ei nõustu oma võimaliku kaasamisega valimisse, käsitatakse teda kui äriühingut, kes ei ole uurimises koostööd teinud. Koostööst keeldumise tagajärjed on esitatud allpool punktis 8.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportijate/tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust ekspordiriikide ametiasutustega ja teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajadusel valimi moodustamiseks palutakse kõigil importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i kehtestatud tähtaja jooksul ning punktis 7 näidatud vormis järgmised andmed:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	töötajate koguarv,

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega,

—	vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi maht ühendusse ja ühenduses toimunud edasimüügi maht tonnides ja väärtus eurodes ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võiks komisjoni valimi moodustamisel aidata,

—

eespool nimetatud teabe esitamisega annab äriühing nõusoleku oma võimalikuks kaasamiseks valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, eeldab see küsimustikule vastamist ja vastuste kohapeal uurimisega nõustumist. Kui äriühing osutab, et ta ei nõustu oma võimaliku kaasamisega valimisse, käsitatakse teda kui äriühingut, kes ei ole uurimises koostööd teinud. Koostööst keeldumise tagajärjed on esitatud allpool punktis 8.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab importijate valimi moodustamiseks vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

iii) Ühenduse tootjate väljavõtteline uuring

Pidades silmas taotlust toetavate ühenduse tootjate suurt hulka, kavatseb komisjon uurida ühenduse tootmisharule tekitatavat kahju ning kohaldada selleks väljavõttelist uuringut.

Selleks et komisjon saaks moodustada valimi, palutakse kõigil ühenduse tootjatel esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punki 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul järgmised andmed:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote tootmisega ning vaatlusaluse toote maht tonnides ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	ühenduse turul toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	ühenduse turul toimunud vaatlusaluse toote müügi maht tonnides ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võiks komisjoni valimi moodustamisel aidata,

—

iv) Lõplik valimi moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punki 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon kavatseb valimi moodustamise lõpule viia pärast konsulteerimist asjaomaste osapooltega, kes on avaldanud soovi valimisse kuuluda.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punki 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei toimu piisavat koostööd, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 punktile 4 ja artiklile 18. Vastavalt punktis 8 esitatud selgitusele võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele ühenduse tootmisharu äriühingutele ja ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele India eksportijatele/tootjatele, eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, importijate ühendustele, keda on taotluses nimetatud või kes tegid koostööd käesoleva kontrollmenetluse aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, ning asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele.

c) Teabe kogumine ja poolte ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada peale küsimustiku vastuste muud teavet ja esitada tõendusmaterjali. Kõnealune teave ja tõendusmaterjal peavad komisjoni jõudma käesoleva teadaande punki 6 alapunkti a alapunktis ii kehtestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on toodud konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata. Taotlus tuleb esitada käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alapunktis iii kehtestatud tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ning juhul, kui dumpingu ja tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosus on kinnitust leidnud, tehakse otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete kehtimajätmine või kehtetuks tunnistamine on vastuolus ühenduse huvidega. Seepärast võivad ühenduse tootmisharu, importijad, neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid punki 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud üldtähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet esitada, tingimusel et nad tõendavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on olemas objektiivne seos. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda enda ärakuulamist punki 6 alapunkti a alapunktis iii kehtestatud tähtaja jooksul, esitades konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata. Tuleb märkida, et igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Huvitatud isikutele küsimustiku taotlemiseks

Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud käesoleva kontrollmenetluse aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Huvitatud isikutele endast teatamiseks, küsimustiku vastuste ja muu teabe esitamiseks

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmäärusega sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas asjaomane isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

iii) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud teave peaks jõudma komisjoni 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb konsulteerida asjaomaste isikutega, kes on avaldanud soovi kuuluda valimisse, valimi lõpliku moodustamise asjus 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Kogu muu valimi moodustamise seisukohast oluline teave, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis iv, peab komisjoni jõudma 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal teatati nende valimisse kuulumisest.

7. Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni-, faksi- ja/või teleksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (6) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “TUTVUMISEKS HUVITATUD ISIKUTELE”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8. Koostööst keeldumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) ELT L 130, 27.5.2005, lk 8.

(2) EÜT L 56, 06.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(3) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 17.

(4) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 116.

(5) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(6) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Dokument on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 alusel (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.). See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

20.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 323/25

RIIGIABI — SLOVAKKIA

Riigiabi nr C 42/2005 (ex NN 66/2005, ex N 195/2005)

Ümberkorraldamisabi ettevõttele Konas Ltd

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2005/C 323/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 9. november 2005 kirjas teavitas komisjon Slovakkiat oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon alustab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

SPA 3, 6/5

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Slovakkiale. Märkusi esitav huvitatud isik võib taotleda kirjalikult teda käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

Menetlus

11. aprilli 2005. aasta kirjaga teatasid Slovakkia ametiasutused komisjonile ümberkorraldamisabi andmisest ettevõttele Konas Ltd. Hiljem selgus, et abi andmine oli vastuolus Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ning oli seega ebaseaduslik.

Abisaajate ja abimeetmete kirjeldus

Abisaaja on Konas Ltd, mille tegevusala on masinate ja seadmete tootmine (vormimis- ja pressimisseadmed, eriotstarbelised masinad ja kaitsekilbid). Ettevõte vastab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele ning asub piirkonnas, kus tohib piirkondlikku abi anda vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Vaidlusalune meede on pädeva maksuameti poolne maksuvõla kustutamine võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe raames, mida reguleerib seadus nr 328/91 (pankrot ja kokkulepe võlausaldajatega). See menetlus on kõiki võlakohustusi hõlmav pankrotimenetlus, mis toimub kohtu järelevalve all. Selle tulemusena sõlmitakse kokkulepe võlgades oleva ettevõtte ja tema võlausaldajate vahel, mille aluseks on asjaolu, et võlausaldajad on võlgnikult osa nõudest tagasi saanud ja kustutavad ülejäänud nõuded. Võlgades olev ettevõte jätkab oma tegevust omanikku vahetamata.

2003. aasta juulis Konase algatatud menetluse raames nõustus maksuamet asjaomastest nõuetest kustutama 86,7 %. Nõuded kokku moodustasid 11,2 miljonit Slovakkia krooni (ligikaudu 0,3 miljonit eurot), millest kustutati 9,7 miljonit Slovakkia krooni (ligikaudu 0,2 miljonit eurot). Selles menetluses osalenud eraõiguslikud võlausaldajad nõustusid oma nõudeid kustutama samadel tingimustel, mis olid kehtestatud eelkõige kustutatud nõuete osakaalu ja tagasimaksmise perioodi suhtes. Nende nõuete kogusumma oli 0,8 miljonit Slovakkia krooni (ligikaudu 0,02 miljonit eurot), millest eraõiguslikud võlausaldajad kustutasid 0,7 miljonit Slovakkia krooni (ligikaudu 0,017 miljonit eurot). Järelevalvet teostav kohus kinnitas kõnealuse kokkuleppe 25. juuni 2004. aasta otsusega.

Maksuamet oli selles menetluses eraldiseisev võlausaldaja, kellel oli Konase lepingu puhul vetoõigus. Maksuameti nõuete tagatiseks seati hüpoteek summas 10 miljonit Slovakkia krooni (ligikaudu 0,25 miljonit eurot).

HINDAMINE

Riigiabi

Komisjoni järeldused olid eelkõige järgmised: riigivõla mahakandmine hõlmab riigi raha, selektiivsuskriteerium on täidetud, meede on suunatud ühele abisaajale, ja abisaaja majandustegevus hõlmab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Seejärel pöörab komisjon tähelepanu konkurentsimoonutuste kriteeriumile. Esmalt märgib komisjon, et maksuamet ja eraõiguslikud võlausaldajad nõustusid Konasega sõlmitud kokkuleppega samadel tingimustel. Lisaks täheldab komisjon, et maksuameti nõuded oleksid paremini laekunud pankrotimenetluse käigus, kus maksuametil oleks samuti olnud eraldiseisva võlausaldaja roll. Pankrotimenetluses tagatud varade müügist saadud tulu oleks kasutatud ainult maksuameti nõuete tasumiseks. Konase algatatud kokkuleppe raames oli maksuametil võimalus panna Konase ettepanekule veto ning seejärel nõuda maksud sisse või algatada pankrotimenetlus.

Seejärel täheldab komisjon, et nõuete kustutamine andis Konasele eelise, mida Konas ise ei oleks olnud võimeline turul saavutama ning seega moonutas selline tegevus konkurentsi.

Lõpuks jõuab komisjon järeldusele, et kõnealune kustutamine on käsitletav riigiabina Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohane erand

Komisjon hindas meedet raskustes olevale ettevõttele antava abina, kohaldades ühenduse suuniseid raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2). Komisjon kahtleb ka meetme kokkusobivuses ümberkorraldamiseks antava abiga. Eelkõige on komisjonil kahtlusi selles, et abi andmine sõltus ümberkorralduskava rakendamisest ning et kokkuleppe käigus järelevalvekohtule esitatud Konase kava oli koostatud selliselt, et tagada ümberkorraldamine ettevõtte pikaajalist elujõulisust silmas pidades. Lisaks on komisjonil kahtlusi, et abisumma piirdub üksnes miinimummääraga.

KIRJA TEKST

“Komisia oznamuje Slovensku, že po preskúmaní informácií, ktoré poskytli vaše orgány o vyššie uvedenom opatrení, sa rozhodla začať konanie stanovené v článku 88 ods. 2 Zmluvy o ES.

I. KONANIE

Listom z 11. apríla 2005, zaevidovanom 19. apríla 2005, Slovensko upovedomilo Komisiu o svojom zámere udeliť reštrukturalizačnú pomoc spoločnosti Konas s.r.o. Dodatočné informácie poskytlo Slovensko listom z 30. júna 2005, zaevidovanom 12. júla 2005 a listom z 5. septembra 2005, zaevidovanom 8. septembra 2005, odpovedajúc Komisii na listy z 31. mája 2005 a 28. júla 2005.

2.	V priebehu tejto výmeny listov vyšlo najavo, že predmetná pomoc bola poskytnutá v rozpore s článkom 88 ods. 3 Zmluvy o ES. Pomoc bola preto klasifikovaná ako nezákonná pomoc a bolo jej priradené nové číslo prípadu NN 66/2005.

II. OPIS

1. Príslušný podnik

Príjemcom finančnej pomoci je spoločnosť Konas s.r.o., ktorá pôsobí v oblasti výroby strojov a zariadení v týchto štyroch segmentoch: výroby tvárniacich a ťažných nástrojov, jednoúčelových strojov a tieniacich kabín. Spoločnosť sa nachádza v regióne oprávnenom na regionálnu pomoc podľa článku 87 ods. 3 písm. a) Zmluvy o ES.

4.	Na základe informácií poskytnutých slovenskými orgánmi, vo všetkých týchto segmentoch existuje niekoľko domácich konkurentov a konkurentov na úrovni Európskych spoločenstiev. Spoločnosť vidí možnosti vývozu v oblasti tvárniacich nástrojov.

5.	Spoločnosť Konas zamestnáva 37 osôb a v roku 2003 dosiahla obrat 30 miliónov SKK (750 000 EUR) (1) a za prvé tri štvrťroky 2004 to bolo 15 miliónov SKK (375 000 EUR).

2. Uplatňované vnútroštátne právne predpisy

6.	Sporným opatrením je odpis daňového dlhu príslušným Daňovým úradom Lučenec (ďalej len “daňový úrad”) v rámci tzv. vyrovnania s veriteľmi. V čase rozhodujúcich skutočností bol tento postup upravovaný zákonom č. 328/91 o konkurze a vyrovnaní (ďalej len “zákon o konkurze”).

Vyrovnanie s veriteľmi (ďalej len “vyrovnanie” alebo “vyrovnacie konanie”) je konanie pod dohľadom súdu, ktorého cieľom, podobne ako v prípade konkurzného konania, je usporiadať finančnú situáciu spoločností v úpadku. Spoločnosť je v úpadku vtedy, keď má niekoľkých veriteľov a nie je schopná vyrovnať svoje záväzky do 30 dní od dátumu splatnosti. V konkurznom konaní spoločnosť zanikne a jej aktíva sa buď predajú novému majiteľovi, alebo sa spoločnosť zlikviduje. Oproti tomu vo vyrovnacom konaní spoločnosť v úpadku pokračuje v činnosti bezo zmeny majiteľa. Súd, ktorý vykonáva dohľad po splnení všetkých procedurálnych a materiálnych predpokladov rozhodnutím začne vyrovnacie konanie a vyzve veriteľov, aby prihlásili svoje pohľadávky v predpísanej lehote.

8.	Na základe dohody medzi veriteľmi a spoločnosťou v úpadku (ďalej len “dohoda veriteľov”), schválenou súdom prostredníctvom uznesenia, spoločnosť časť svojho dlhu zaplatí a zvyšok dlhu sa odpíše.

Veritelia, ktorých pohľadávky sú zabezpečené, napríklad vo forme záložného práva konajú ako oddelení veritelia. Na prijatie návrhu vyrovnania musia všetci oddelení veritelia hlasovať v jeho prospech, zatiaľ čo hlas ostatných veriteľov sa pokladá za rozhodujúci, ak súhlasí kvalifikovaná väčšina veriteľov. Oddelení veritelia hlasujú osobitne a majú právo vetovať návrh.

10.

Oddelení veritelia majú privilegovanú pozíciu aj v konkurznom konaní. Výnosy z predaja zabezpečených aktív v konkurznom konaní by sa mali použiť výhradne na splatenie pohľadávok oddelených veriteľov. Ak z tohto predaja nemožno pokryť všetky pohľadávky oddeleného veriteľa, tieto sa spoja v druhej skupine s pohľadávkami ostatných veriteľov. V druhej skupine sa veritelia uspokojujú pomerne.

11.

Podľa zákona o konkurze, spoločnosť, ktorá sa uchádza o vyrovnanie s veriteľmi, musí súdu predložiť zoznam opatrení týkajúcich sa reorganizácie spoločnosti a ďalšieho financovania činnosti spoločnosti po tomto vyrovnaní. Podľa slovenských orgánov, tieto informácie sú určené súdu vykonávajúcemu dohľad a daňový úrad v pozícii orgánu poskytujúceho pomoc nemá žiadnu možnosť posúdenia plánu alebo monitorovania jeho implementácie.

12.

Zákon č. 511/92 o správe daní a poplatkov a o zmenách v sústave územných finančných orgánov (ďalej len “zákon o správe daní”) upravuje daňové exekučné konanie, účelom ktorého je vymôcť daňové pohľadávky štátu prostredníctvom napríklad predaja nehnuteľnosti, hnuteľných aktív alebo spoločnosti ako celku.

3. Opis opatrenia

13.

Spoločnosť Konas požiadala súd o povolenie vyrovnacieho konania 15. júla 2003, čo súd vykonal uznesením z 25. marca 2004. Veritelia sa stretli 8. júna 2004 a vyjadrili súhlas s reštrukturalizáciou svojich pohľadávok v súlade s návrhom spoločnosti Konas. Súd potvrdil dohodu veriteľov uznesením z 25. júna 2004, ktoré nadobudlo účinnosť 2. augusta 2004. Vyrovnacie konanie súd oficiálne ukončil uznesením z 20. októbra 2004. Podľa slovenských orgánov, posledné uvedené uznesenie je konečným rozhodnutím podľa vnútroštátnych právnych predpisov. Daňový úrad však pozastavil výkon odpisu až do skončenia konania pred Komisiou.

14.

Veritelia sa dohodli so spoločnosťou Konas na tomto vyrovnaní: 13,3 % dlhu splatí spoločnosť Konas do 90 dní od nadobudnutia účinnosti dohody veriteľov a zvyšných 86,7 % dlhu odpíšu veritelia. Nároky všetkých veriteľov boli teda uspokojené za rovnakých podmienok. Daňový úrad ako jediný verejný veriteľ súhlasil s odpísaním sumy 9 730 739 SKK (243 000 EUR). Konkrétne sumy pre jednotlivých veriteľov sú uvedené v nasledujúcej tabuľke.

Tabuľka 1

Vyrovnanie dlhu spoločnosti Konas [v SKK]

Veriteľ		Dlh pred vyrovnaním	Dlh po vyrovnaní (2)	Odpísané sumy
Verejný	Daňový úrad	11 223 459	1 492 720	9 730 739
Súkromný	4 veritelia	827 437	110 049	717 388
CELKOM		12 050 896	1 602 769	10 448 127

15.	Slovenské orgány potvrdili, že spoločnosť Konas si splnila svoje zostavajúce záväzky tak voči verejnému ako aj súkromným veriteľom v lehote uvedenej v dohode veriteľov.

16.	Dlh voči daňovému úradu na dani z pridanej hodnoty, ktorý bol predmetom uvedeného vyrovnacieho konania, vznikol za obdobie medzi tretím štvrťrokom roku 1995 a koncom roku 1997 a za obdobie niekoľkých mesiacov v rokoch 1998 a 1999. Tento dlh dosiahol výšku 11 223 459 SKK (280 586 EUR).

17.	Podľa slovenských orgánov, daňový úrad vydal osem exekučných príkazov v období rokov 1998 a 2000, a tým si uplatnil svoje právomoci podľa zákona o správe daní. V apríli v roku 2004 vydal daňový úrad výkaz nedoplatkov spoločnosti Konas v čase vyrovnacieho konania.

18.

Pohľadávky daňového úradu vo výške 10 147 939 SKK (253 698 EUR) boli zabezpečené záložným právom na aktíva príjemcu. Vďaka tejto záruke bol daňový úrad jediným oddeleným veriteľom vo vyrovnacom konaní, a teda hlasoval oddelene od ostatných veriteľov. Pohľadávky súkromných veriteľov neboli zabezpečené.

4. Reštrukturalizácia

19.	So žiadosťou o vyrovnacie konanie adresovanou príslušnému súdu predložila spoločnosť Konas taktiež plán, ktorý pozostával z dvoch častí: finančnej analýzy spoločnosti a organizačných opatrení a opatrení na obnovenie finančnej stability spoločnosti.

20.

Spoločnosť najprv opísala vo svojom pláne svoju finančnú situáciu tvrdiac, že hoci je stále spoločnosťou v úpadku, jej finančná situácia je stabilizovaná. Spoločnosť potom dospela k záveru, že jej krátkodobé pohľadávky a hotovosť budú dostatočné na pokrytie dlhu zostavajúceho po vyrovnaní. Spoločnosť opísala svoje organizačné činnosti takto: vytváranie rezerv vo výške, ktorá sa rovná dlhu zostavajúcemu po vyrovnaní, riadenie hotovostného toku počas vyrovnacieho konania s cieľom zabrániť neefektívnym výdavkom najmä za energiu a materiál, pravidelná platba daní a iných verejných záväzkov, zintenzívnenie marketingových aktivít, zvýšenie predaja najrentabilnejším zákazníkom, prehodnotenie úrovne zamestnanosti, obmedzenie výdavkov na sociálne účely počas vyrovnacieho konania, lepšie využívanie existujúcich zariadení, pokles spotreby energie a zníženie nákladov.

21.

Náklady na reštrukturalizáciu sa rovnajú výške dlhu, ktorý spoločnosť potrebuje reštrukturalizovať prostredníctvom vyrovnania so svojimi veriteľmi, čo predstavuje sumu 12 050 896 SKK (301 272 EUR) (3). Nezaplatený dlh spoločnosti Konas je 1 602 769 SKK (40 069 EUR). Konas uvádza ako zdroje jeho financovania krátkodobé pohľadávky (1 323 259 SKK alebo 33 081 EUR) a disponibilnú hotovosť (2 246 419 SKK alebo 56 160 EUR).

III. HODNOTENIE

1. Štátna pomoc v zmysle článku 87 ods. 1 Zmluvy o ES

22.

V článku 87 ods. 1 Zmluvy o ES sa uvádza, že akákoľvek pomoc poskytnutá zo strany členského štátu alebo zo štátnych prostriedkov v akejkoľvek forme, ktorá narušuje alebo hrozí narušením hospodárskej súťaže tým, že zvýhodňuje určité podniky alebo výrobu určitých tovarov, sa považuje za nezlúčiteľnú so spoločným trhom, pokiaľ ovplyvňuje obchod medzi členskými štátmi.

23.	Odpis verejného dlhu predstavuje použitie štátnych prostriedkov (ušlé daňové príjmy). Keďže pomoc je určená jednej konkrétnej spoločnosti, kritérium selektívnosti je splnené. Spoločnosť pôsobí v oblasti výroby priemyselných strojov a zariadení, v ktorej existuje obchod medzi členskými štátmi.

24.	Zostáva určiť, či sporné opatrenie narúša hospodársku súťaž tým, že príjemcovi poskytuje podporu, ktorú by na súkromnom trhu nedostal. Inými slovami, Komisia musí určiť, či sa štát vo vyrovnacom konaní správal ako súkromný veriteľ.

25.	V tomto kontexte Komisia poznamenáva, že Slovensko nepopiera, že predmetné opatrenie predstavuje štátnu pomoc.

26.

Komisia posúdila, či daňový úrad konal v tomto prípade ako by konal súkromný veriteľ v porovnateľnej pozícii (tzv. “test súkromného veriteľa”). Konanie verejného orgánu musí byť porovnané s hypotetickým správaním hypotetického súkromného veriteľa, ktorého jediným cieľom by bolo dosiahnuť splatenie jednotlivých súm, preňho za daných podmienok čo najvýhodnejšie, pokiaľ ide o stupeň uspokojenia a časový rámec (4).

27.

V prvom rade je potrebné porovnať výsledky pokiaľ ide o splatenie pohľadávok, ktoré štát dosiahol pri vyrovnaní so svojim dlžníkom, na jednej strane, a ktoré by štát mohol získať v konkurznom konaní alebo inom správnom alebo občianskom súdnom konaní podľa vnútroštátnych právnych predpisov (ako daňová exekúcia), na strane druhej. Po druhé, konanie ostatných veriteľov sa vezme do úvahy, pokiaľ je ich právna pozícia porovnateľná s pozíciou, akú má verejný veriteľ. Skutočnosť, že súkromní veritelia v danom prípade konajú rovnako ako verejný veriteľ, nevedie automaticky k záveru, že boli splnené kritériá testu súkromného veriteľa.

28.

Pokiaľ ide o prvé kritérium, konštatuje sa, že pohľadávky daňového úradu vo výške 10 147 939 SKK (253 698 EUR) boli spojené so záložným právom na aktíva príjemcu. Táto čiastka zodpovedá 90 % celkových pohľadávok daňového úradu voči spoločnosti Konas. V konkurznom konaní by tieto zábezpeky zaručili daňovému úradu pozíciu oddeleného veriteľa, čo by znamenalo, že výnosy z predaja z takýchto zabezpečených aktív by mohli byť použité výlučne na pokrytie jeho zabezpečených pohľadávok.

29.

Zvyšok pohľadávok daňového úradu by bol uspokojený spolu s pohľadávkami súkromných veriteľov z toho, čo by zostalo z aktív spoločnosti po predaji zabezpečených aktív. Nároky veriteľov v druhej skupine sa uspokojujú pomerne. V tejto súvislosti Komisia konštatuje, že zatiaľ čo pohľadávky daňového úradu predstavovali čiastku 11 223 459 SKK (280 586 EUR), súhrn pohľadávok štyroch súkromných veriteľov predstavoval čiastku 827 437 SKK (20 685 EUR), čo zodpovedá 7 % celkového dlhu spoločnosti Konas. Vzhľadom na tento pomer a keďže by výnosy z ďalších predajov boli rozdelené pomerne, daňový úrad by získal v absolútnych hodnotách najviac aj v druhej skupine veriteľov. Uspokojenie súkromných veriteľov v druhej skupine by bolo minimálne.

30.	Daňový úrad mohol zabrániť po začatí vyrovnancieho konania schváleniu dohody veriteľov tým, že by bol odmietol hlasovať v jej prospech ( privilégium veta oddeleného veriteľa). Vyrovnacie konanie by tým bolo ukončené a daňový úrad by mohol podať návrh na začatie konkurzného konania.

31.

Komisia ďalej poznamenáva, že v období od roku 2001 do roku 2003, keď spoločnosť Konas požiadala súd o povolenie vyrovnacieho konania, daňový úrad nevydal v rámci svojej právomoci podľa zákona o správe daní žiaden exekučný príkaz. Dlh, ktorý bol predmetom dohody veriteľov, datoval až do tretieho štvrťroku roku 1995. Podľa zavedenej judikatúry, už samotná priebežná absencia vymáhania práva zo strany štátu, týkajúceho sa daňových záväzkov a záväzkov zo sociálneho zabezpečenia, môže byť sama o sebe výhodou zmierňujúcou záťaž, ktorú by mal príjemca bežne znášať (5). V tomto prípade Komisia považuje priebežné nevymáhanie daňových záväzkov spoločnosti Konas za jeden z prvkov analýzy, či bol splnený test súkromného veriteľa.

32.

Pokiaľ ide o druhé kritérium, aj keď Komisia uznáva, že verejní ako aj súkromní veritelia sa dohodli na reštrukturalizácii svojich pohľadávok za rovnakých podmienok (rovnaké percento odpísaného dlhu, splatenie v rovnakom časovom období), je taktiež zrejmé, že právna pozícia daňového úradu voči spoločnosti Konas bola výhodnejšia. Daňový úrad vlastnil zabezpečené pohľadávky a mal možnosť začať daňovú exekúciu podľa zákona o správe daní. Ako sa uvádza vyššie v bode 29, uspokojenie obchodných pohľadávok súkromných veriteľov by bolo v konkurznom konaní veľmi obmedzené.

33.

Slovenské orgány v predložených podkladoch výslovne spomenuli, že regionálne aspekty boli jedným z kritérií daňového úradu pre to, aby súhlasil s vyrovnaním navrhovaným spoločnosťou Konas. Súkromný veriteľ by sa však snažil len o čo najvyššie uspokojenie svojich pohľadávok a nebral by do úvahy motivácie tohto typu, ktoré patria k výkonu funkcií štátu (regionálna, kohézna, sociálna politika atď.).

34.

Na základe uvedeného, Komisia dospela k záveru, že daňový úrad nekonal ako súkromný veriteľ. Kritériá testu súkromného veriteľa teda nie sú splnené. Odpis dlhu daňovým úradom preto predstavuje výhodu, ktorú by spoločnosť Konas nebola získala na trhu, a ktorá teda spôsobuje narušenie hospodárskej súťaže.

35.	Komisia preto uzatvára, že predmetné opatrenie predstavuje štátnu pomoc v zmysle článku 87 ods. 1 Zmluvy o ES.

2. Výnimka podľa článku 87 ods. 2 a 3 Zmluvy o ES

36.

Primárnym cieľom predmetného opatrenia je pomôcť spoločnosti v ťažkostiach. V takýchto prípadoch možno uplatniť výnimku článku 87 ods. 3 písm. c) Zmluvy o ES, ktorá umožňuje povoliť štátnu pomoc na podporu rozvoja niektorých hospodárskych sektorov, ak táto pomoc negatívne neovplyvňuje podmienky obchodovania do takej miery, ktorá by bola v rozpore so spoločným záujmom, a ak sú splnené príslušné podmienky.

37.

Pomoc na záchranu a reštrukturalizáciu spoločností v ťažkostiach sa v súčasnosti upravuje usmerneniami Spoločenstva o štátnej pomoci na záchranu a reštrukturalizáciu firiem v ťažkostiach (6) (ďalej len “nové usmernenia”), ktoré nahrádzajú predchádzajúce znenie prijaté v roku 1999 (7) (ďalej len “usmernenia z roku 1999”).

38.

Prechodné ustanovenia nových usmernení stanovujú, že nové usmernenia sa uplatňujú na hodnotenie akejkoľvek pomoci na záchranu alebo reštrukturalizáciu poskytnutej bez povolenia Komisie (nezákonná pomoc), ak je niektorá časť pomoci alebo celá pomoc poskytnutá po 1. októbri 2004, teda po dni uverejnenia nového usmernenia v Úradnom vestníku Európskej únie (bod 104, prvý pododsek). Ak však bola pomoc nezákonne poskytnutá pred 1. októbrom 2004, zisťovanie sa vedie na základe usmernení platných v čase, keď bola pomoc poskytnutá (bod 104, druhý pododsek).

39.

Komisia poznamenáva, že schválenie vyrovnania daňovým úradom nadobudlo účinnosť 2. augusta 2004 (8). Je irelevantné, že ďalšie procesné kroky, akými sú deklaratórne uznesenie súdu, ktorým sa formálne ukončí vyrovnacie konanie alebo potreba daňového úradu skutočne realizovať odpísanie dlhu vo svojich účtovných záznamoch, sú predpísané vnútroštátnymi právnymi predpismi. Tieto predstavujú úkony vykonávajúce rozhodnutie štátu poskytnúť štátnu pomoc (inými slovami, platbu). V zmysle tohto bola pomoc nezákonne poskytnutá pred 1. októbrom 2004. Uplatňujú sa teda usmernenia z roku 1999, uplatňované v čase, keď bola pomoc poskytnutá.

40.	Vo svojom hodnotení Komisia berie do úvahy, že príjemca, ktorý spĺňa kritéria uvedené v prílohe I nariadenia Komisie (ES) č. 70/2001 z 12. januára 2001 o uplatňovaní článkov 87 a 88 Zmluvy o ES na štátnu pomoc pre malé a stredné podniky (9), je malým podnikom.

2.1. Oprávnenosť podniku

41.	Podľa bodu 5 písm. c) usmernenia z roku 1999 sa podnik pokladá za podnik v ťažkostiach, ak podľa vnútroštátnych právnych predpisov spĺňa kritéria na to, aby sa stal predmetom konania vo veci kolektívnej platobnej neschopnosti.

42.	Spoločnosť Konas bola predmetom vyrovnacieho konania, ktoré je prístupné platobne neschopným spoločnostiam v súlade s definíciou zákona o konkurze. Konas je preto oprávnená na reštrukturalizačnú pomoc.

2.2. Reštrukturalizačný plán

43.

Podľa usmernení z roku 1999, poskytnutie reštrukturalizačnej pomoci musí byť prepojené a podmienené implementáciou zrealizovateľného a koherentného reštrukturalizačného plánu na obnovenie dlhodobej životaschopnosti podniku. Členský štát sa zaväzuje k tomuto plánu, ktorý musí byť schválený Komisiou. Neschopnosť firmy zrealizovať plán sa považuje za zneužitie pomoci.

44.

Reštrukturalizačný plán musí obnoviť dlhodobú životaschopnosť príjemcu v prijateľnom časovom rámci a na základe realistických predpokladov pokiaľ ide o budúce podmienky prevádzky. Plán by mal opísať okolnosti, ktoré viedli spoločnosť do ťažkostí a uviesť primerané opatrenia na riešenie týchto ťažkostí. Reštrukturalizačné operácie nemôžu byť obmedzené na finančnú pomoc určenú na vyrovnanie dlhov a minulých strát bez toho, aby sa zaoberali dôvodmi spôsobujúcimi tieto ťažkosti.

45.

Pre spoločnosti, ktoré sa nachádzajú v podporovaných oblastiach a malé a stredné podniky, usmernenia z roku 1999 ustanovujú, že podmienky na schvaľovanie pomoci môžu byť menej prísne, pokiaľ ide o uplatňovanie kompenzačných opatrení a obsah monitorovacích správ. Tieto ukazovatele však nezbavujú takéto spoločnosti potreby vypracovania reštrukturalizačného plánu a členské štáty povinnosti poskytnúť reštrukturalizačnú pomoc len za podmienky implementácie reštrukturalizačného plánu.

46.

V tomto prípade Komisia konštatuje, že plán spoločnosti Konas bol vypracovaný podľa zákona o konkurze a nie podľa usmernení z roku 1999. Daňový úrad ako orgán poskytujúci pomoc nemal možnosť posúdiť plán alebo podmieniť odpísanie svojich pohľadávok jeho implementáciou, ktorá by bola náležite monitorovaná. Javí sa preto, že formálne požiadavky usmernení z roku 1999 neboli rešpektované.

47.

Komisia však aj napriek tomu preštudovala obsah navrhovaného plánu a konštatuje, že tu chýbajú prvky reštrukturalizačného plánu opísané v usmerneniach z roku 1999. Spoločnosť Konas opísala svoju súčasnú finančnú situáciu veľmi stručne, len do tej miery, aby preukázala, že bude schopná po vyrovnaní pokryť zvyšok svojho dlhu, a tým stratí znaky úpadku. Dôvody ťažkostí spoločnosti neboli analyzované.

48.

Plán opisuje veľmi stručne a všeobecne ciele spoločnosti Konas, ako napríklad zníženie nákladov a zintenzívnenie marketingových aktivít bez toho, aby bol však bližšie uvedený spôsob, akým sa tieto ciele majú dosiahnuť. Jediným konkrétnym opatrením je finančná reštrukturalizácia. Plán neobsahuje žiadnu predpoveď trhovej situácie ani výhľady spoločnosti.

49.

Na základe týchto ukazovateľov Komisia pochybuje, že plán navrhnutý spoločnosťou Konas je skutočným reštrukturalizačným plánom, aký je požadovaný v usmerneniach z roku 1999, uplatnenie ktorého by bolo podmienkou pre poskytnutie pomoci a ktorý by poskytol dostatočné záruky, že sa spoločnosť stane po vyrovnaní dlhodobo životaschopnou. Komisia má preto pochybnosti, že predmetné opatrenie nepredstavuje len prevádzkovú pomoc, oslobodzujúcu spoločnosť od nahromadeného verejného dlhu bez toho, aby sa realizovali akékoľvek konkrétne opatrenia, ktoré by zabezpečili obnovenie dlhodobej životaschopnosti. Takáto pomoc by bola nezlúčiteľná so spoločným trhom.

2.3. Pomoc obmedzená na minimum

50.

Keďže chýba skutočný reštrukturalizačný plán, ktorý by obsahoval finančné predpovede spoločnosti, Komisia nemôže posúdiť, či bola pomoc obmedzená na minimum nevyhnutné na uskutočnenie reštrukturalizácie (bod 40 usmernení z roku 1999. S cieľom obmedziť rušivý účinok, výška pomoci musí byť taká, aby spoločnosť nezískala hotovosť navyše, ktorá by mohla byť použitá na činnosti, ktoré nie sú spojené s reštrukturalizačným procesom.

51.	Cieľom finančnej reštrukturalizácie je eliminácia dlhu, ktorý presahuje to, čo spoločnosť môže bežne znášať. V tomto prípade sa však javí, že dlh bol vyrovnaný v plnej miere, čo vytvára pre spoločnosť dodatočnú flexibilitu vyrovnávajúcu sa poskytnutiu hotovosti.

52.

Okrem toho, podľa svojho plánu spoločnosť Konas, v čase keď požiadala príslušný súd o začatie vyrovnacieho konania, disponovala v júli 2003 hotovosťou vo výške približne asi 2,2 milióna SKK. Podľa súvahy k 31. marcu 2004, dostupná hotovosť bola asi 3,9 milióna SKK. Nezaplatený dlh po vyrovnaní bol asi 1,6 milióna SKK. Slovenské orgány nepreukázali, že spoločnosti po zaplatení dlžnej čiastky nezostala hotovosť navyše, inými slovami, že odpísanie verejného dlhu bolo limitované na nevyhnutné minimum a že spoločnosť Konas nemohla prispieť k reštrukturalizácii vo vyššej miere zo svojich vlastných zdrojov.

53.	Komisia má preto pochybnosti, či bola pomoc obmedzená na nevyhnutné minimum.

2.4. Záver

54.	Na základe uvedeného a informácií dostupných v tomto štádiu má Komisia pochybnosti, či je sporné opatrenie zlučiteľné so spoločným trhom ako reštrukturalizačná pomoc. Okrem toho sa zdá, že nie je možné uplatniť žiadnu inú výnimku v zmysle Zmluvy o ES.

3. Rozhodnutie

55.	Vzhľadom na uvedené sa Komisia rozhodla začať konanie podľa článku 88 ods. 2 Zmluvy o ES vo veci sporného opatrenia týkajúceho sa štátnej pomoci z dôvodu pochybností, či je kompatibilné so spoločným trhom.

56.	Komisia žiada Slovensko o predloženie svojich pripomienok, ktoré môžu pomôcť hodnoteniu prípadu, do jedného mesiaca od dátumu prijatia tohto listu.

57.	Komisia rovnako žiada slovenské orgány ihneď zaslať kópiu tohto listu príjemcovi pomoci.

58.

Komisia pripomína Slovensku, že konanie podľa článku 88 ods. 2 Zmluvy o ES má odkladný účinok, a upozorňuje na článok 14 nariadenia Rady (ES) č. 659/1999, ktoré stanovuje, že od príjemcu možno vymáhať každú nezákonnú pomoc. V tejto súvislosti Komisia žiada Slovensko, aby sa zdržalo výkonu ďalších procesných krokov, ktoré by boli právne potrebné podľa vnútroštátnych právnych predpisov na zrealizovanie odpisu.

59.

Komisia ďalej pripomína, že uverejnením tohto listu a jeho zhrnutia v Úradnom vestníku Európskej únie bude informovať zainteresované strany. Komisia bude informovať zainteresované strany v krajinách EFTA, ktoré sú signatármi dohody o EHP, uverejnením oznamu v prílohe EHP k Úradnému vestníku Európskej únie, ako aj dozorný orgán EFTA zaslaním kópie tohto listu. Všetky tieto zainteresované strany Komisia takto vyzve, aby predložili svoje pripomienky do jedného mesiaca od dátumu tohto uverejnenia.”

(1) Použitý výmenný kurz je len približný (1 EUR = 40 SKK) a údaje v eurách slúžia len na informáciu.

(2) Suma, ktorú je spoločnosť Konas povinná splatiť svojim veriteľom.

(3) Reštrukturalizačný plán pripravený v júli 2003 uvádza mierne nižšiu sumu dlhu vo výške 9 683 198 SKK (242 079 EUR). Údaje posúdené Komisiou sú konečnými údajmi, ktoré sú uvedené súdom vykonávajúcim dohľad v rozhodnutí, ktoré potvrdzuje dohodu veriteľov (25. júna 2004, čo je rok po predložení žiadosti o vyrovnanie s veriteľmi).

(4) Test súkromného veriteľa je potrebné odlišovať od tzv. testu súkromného investora. Pozri napríklad prípad C-342/96, Španielsko versus Komisia, § 46.

(5) Prípad C-256/97, DM Transport.

(6) Ú. v. EÚ C 244, 1.10.2004, s. 2.

(7) Ú. v ES C 288, 9.10.1999, s. 2.

(8) Posledný dátum, kedy možno pomoc pokladať za poskytnutú. Možné sú aj skoršie dátumy (pozri bod 13), najmä dátum, keď daňový úrad súhlasil s navrhovaným vyrovnaním (8. jún 2004), čím sa ale nemení hodnotenie.

(9) Ú. v. ES L 10, 13.1.2001, s. 33.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 323

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	48. köide 20. detsember 2005

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2005/C 323/1	Euro vahetuskurss	1

2005/C 323/2	Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine	2

2005/C 323/3	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ning mida on muudetud 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004 ( 1 )	5

2005/C 323/4	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 ning mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	8

2005/C 323/5	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	13

2005/C 323/6	Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine	16

2005/C 323/7	Eelteatis koondumise kohta (Toimik nr COMP/M.4014 — GLB/Luminar/JV) — Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda ( 1 )	20

2005/C 323/8	Indiast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse algatamise teadaanne	21

2005/C 323/9	Riigiabi — Slovakkia — Riigiabi nr C 42/2005 (ex NN 66/2005, ex N 195/2005) — Ümberkorraldamisabi ettevõttele Konas Ltd — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	25

	Euroopa Keskpank
2005/C 323/0	Euroopa Keskpanga arvamus — 9. detsember 2005, — Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta teatavate tähtaegade osas (CON/2005/53)	31

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1977
JPY	Jaapani jeen	139,24
DKK	Taani kroon	7,4550
GBP	Inglise nael	0,67960
SEK	Rootsi kroon	9,4295
CHF	Šveitsi frank	1,5505
ISK	Islandi kroon	75,49
NOK	Norra kroon	8,0110
BGN	Bulgaaria lev	1,9555
CYP	Küprose nael	0,5735
CZK	Tšehhi kroon	28,932
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	252,65
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6965
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8558
RON	Rumeenia leu	3,6595
SIT	Sloveenia talaar	239,49
SKK	Slovakkia kroon	38,008
TRY	Türgi liir	1,6160
AUD	Austraalia dollar	1,6110
CAD	Kanada dollar	1,3932
HKD	Hong Kongi dollar	9,2850
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7330
SGD	Singapuri dollar	1,9934
KRW	Korea won	1 218,90
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	7,6557
CNY	Hiina jüaan	9,6690
HRK	Horvaatia kuna	7,4075
IDR	Indoneesia ruupia	11 803,33
MYR	Malaisia ringit	4,527
PHP	Filipiini peeso	63,975
RUB	Vene rubla	34,3460
THB	Tai baht	49,016