—

Euroopa Kontrollikoja poolt komisjonile saadetud raamatupidamisandmed Euroopa ühenduste 2004. eelarveaasta tulude ja kulude aruande ning bilansi koostamiseks,

—

Euroopa Kontrollikoja finantsselgitused 31. detsembri 2004. aasta seisuga, mis põhinevad samadel raamatupidamisandmetel ja on koostatud Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.

—

neil on selge ülevaade tegevuseesmärkide saavutamise ulatusest,

—

avaldatud finantsselgitused on koostatud usaldusväärsel alusel,

—

kontrollikoja finantsjuhtimine vastab kehtivatele eeskirjadele.

—

nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,

—

komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

—

Euroopa Liidu üldeelarve rakendamise Euroopa Kontrollikoja sise-eeskirjad, mis on kehtestatud kontrollikoja otsusega nr 80–2003 ja vastu võetud kontrollikoja istungil 17.–18. detsembril 2003.

1.

Euroopa Kontrollikoja (edaspidi “kontrollikoda”) raamatupidamine ja finantsselgituste koostamine vastab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse eespool nimetatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sätetele.

2004. aastal otsustati kustutada siirdekontode rubriigid nii varade kui kohustuste alt ning rühmitada andmed ümber vastavalt käibevara ja muude võlausaldajatena.

Eelmise eelarveaasta vastavates rubriikides toodud arvudesse on tehtud vajalikud muudatused võrreldavuse tagamiseks.

Vastavalt raamatupidamiseeskirjale nr 12 “Töötajate hüvitised”, mis võeti kooskõlas Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 133 vastu komisjoni peaarvepidaja otsusega 28. detsembril 2004, kirjendab kontrollikoda alates 2004. aastast oma liikmete pensionieraldise kindlustusmatemaatiliselt arvutatud kulukohustuste väärtuses, mille aluseks on teenistusaja pikkus arvutuse tegemise kuupäeval. Vastukaaluks kirjendab kontrollikoda vastava summa pikaajalistesse liikmesriikidelt saadaolevatesse võlgadesse. 2003. aasta võrdlusandmeid ei ole muudetud.

2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Rubriik “Immateriaalne põhivara” hõlmab soetatud tarkvarapakette koos üksik- või koondlitsentsidega.

Punkti “Maa ja ehitised” suurendati 27 765 000 euro võrra, mis koosneb peamiselt kontrollikoja teise 2004. aastal kasutusse võetud hoone soetamisväärtusest, mille netomaksumus pärast amortisatsiooni oli 27 969 000 eurot.

Kontrollikoja materiaalne ja immateriaalne vara on hinnatud soetamisväärtuses rahvuslikus valuutas ja konverteeritud eurodesse ostuhetkel kehtinud arvestuskursi alusel.

Maa soetamisväärtus ja muu materiaalse põhivara netoväärtus pärast amortisatsioonikulude mahaarvamist kirjendatakse varade poolele kogu nende kasutusaja perioodiks.

Muu materiaalne vara kui maa ja ehitised kirjendatakse põhivara kontodele vaid siis, kui selle ostuhind või tootmiskulud on vähemalt 420 eurot ja kasutusaeg pikem kui üks aasta ning see ei ole tarbekaup artikli 222 tähenduses komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Kontrollikoda on põhivara amortisatsiooni arvestanud vastavalt komisjoni 29. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2909/2000 Euroopa ühenduste mitterahalise põhivara käsitlemise kohta raamatupidamises.

Väärtuse ja amortisatsiooni muutused, mis arvestati lineaarmeetodi alusel täisaasta kohta, olid eelarveaasta lõpus järgmised:

3.

Finantsvara

2004. eelarveaastal maksti tagasi alarubriigi “Ettemaksed” alla kirjendatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele eraldatud käibekapital kogusummas 555 000 eurot.

4.

Varud

Varud hõlmavad kontoritarbeid ja muid tarvikuid, mis on hinnatud viimati kirjendatud tarnehinna alusel. Kui soetamiskulu on väljendatud rahvuslikus valuutas, konverteeritakse see eurodesse bilansi koostamise päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

5.

Lühiajaline vara

Rubriik “Käibevara” on aasta lõpus liigendatud järgmiselt:

Punkt “Mitmesugused võlgnikud” koosneb peamiselt summadest, mis peaaegu kõik on laekunud asutuse töötajate riiklikest pensioniõiguste hüvitistest.

Punkt “Mitmesugused nõuded” puudutab põhiliselt ettemakse kontrollikoja liikmete ja töötajate tehtud lähetuskulude katteks, mis ei ole veel maha arvestatud.

6.

Pikaajaline vara ja pensionieraldised

Kontrollikoda otsustas esmakordselt 31. detsembril 2004 kehtestada eraldise oma liikmete pensionikuludeks ja vastava summa sissenõude liikmesriikidelt (vt märkus 1).

7.

Kasutuses olev vara

Punkt “Kasutuses olev vara” hõlmab 5 500 000 euro väärtuses (2003. aastal 5 500 000 eurot) Euroopa Komisjonilt taotletavaid vahendeid vastavalt Euroopa Ühenduste raamatupidamise ja konsolideerimise käsiraamatu IX peatükile (vt ka märkus 9.2).

8.

Omakapital

2004. eelarveaasta osas hõlmab omakapitali kogusumma eelarveaasta majandustulemit ja eelnevatest eelarveaastatest ülekantud tulemeid.

Eelarveaasta majandustulem hõlmab eelarveaasta eelarve täitmise tulemit ja korrigeerimiste tulemit.

Eelarveaasta eelarve täitmise tulemit on võimalik määratleda alles pärast finantsselgituste konsolideerimist Euroopa Komisjoni poolt.

Sellest tulenevalt piirdub eelarveaasta majandustulem teiste asutuste osas eelarveväliste kulude ja tulude kontodele kirjendatud positiivsete ja negatiivsete korrigeerimiste summaga.

9.

Kohustused

9.1.

Pikaajalised kohustused

Punkt “Muud pikaajalised kohustused” koosneb nõustava arhitekti ja inseneri osatasudest, mis on kinni peetud nende tööülesannete täitmistagatisena kontrollikoja hoone laiendamisel.

9.2.

Lühiajalised kohustused

Punkt “Ühenduse institutsioonid ja asutused” koosneb järgmisse eelarveaastasse ülekantavast saldost ja sisaldab 5 500 000 euro suurust summat vastaskirjena vahendite nõudele, mis on esitatud komisjonile seoses jaanuaris 2005 tehtud väljamaksetega (vt ka märkus 7).

Punkt “Muud võlausaldajad” sisaldab peamiselt summasid, mis kuuluvad tasumisele töötajate sotsiaalkindlustuse ja kindlustusmaksetena ning lähetuskulusid, mille kohta saabuvad arved krediitkaardifirmadelt.

10.

Tulu eelarveaastaks ette nähtud ja sissenõudmata eelarvelistest nõudeõigustest

Punkt puudutab tulu, mis on auditeeritava eelarveaasta jaoks ette nähtud ja seni sisse nõudmata.

11.

Eelnenud eelarveaastate nõudeõiguste põhjal sissenõutud tulu

Punkt sisaldab eelnenud eelarveaastaks ette nähtud tulu, mis on sisse nõutud ja kontodele kirjendatud auditeeritaval eelarveaastal.

12.

Eelarvevälised kulud

Punkt sisaldab muid kulusid, mida ei olnud võimalik eelarves kajastada. 2004. eelarveaasta osas on tegemist komisjoni poolt esitatud arvetega jooksvate kulude kohta, mille suurus vaheldus eelarveaasta jooksul.

13.

Euroopa Kontrollikoja omatulu

Kontrollikoja omatulu on kirjendatud eelarveaastal tegelikult laekunud summade alusel.

14.

Haldustegevuse tulud

Punkt “Haldustegevuse tulud” sisaldab peamiselt:

15.

Kulud

Tulude ja kulude aruandes kajastatud eelarveaasta kulud sisaldavad rakenduseeskirjade kohaselt sooritatud makseid eelarveaasta assigneeringutest, eelnenud eelarveaastast ülekantud assigneeringutest ning ettenähtud tulu sissenõudmise järel avanenud assigneeringutest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 6 kinnitatakse eelarvesse kirjendatud assigneeringud ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

16.

Finantsolukord ja eelarveaasta saldo

Eelarveaasta saldo on aasta kogutulu ning eelarveaasta assigneeringutest, eelnenud eelarveaastast ülekantud assigneeringutest ja sihtotstarbelisest tulust kogunenud assigneeringutest tehtud kulude vahe.

Eelarveaasta jooksul toimusid järgmised muudatused:

17.

Eelarve täitmine

2004. eelarveaasta eelarve täitmise saab jagada ülekantud assigneeringute ja eelarveaasta assigneeringute realiseerimiseks.

Ülekantud assigneeringutest (5 035 000 eurot), eelarveaasta assigneeringutest (78 990 000 eurot) ja sihtotstarbelisest tulust tulenevatest assigneeringutest (195 000 eurot) tehtud maksed on kokku 84 220 000 eurot, mis võrdub 2004. eelarveaasta tulude ja kulude aruandes näidatud kogukuluga.

“Muu” kuluna kirjendatud asutuse töötajatega seonduvad kulud hõlmavad peamiselt institutsioonidevahelise koostöö, tõlke-, söökla, sõime, koolitus-, värbamis-, vastuvõttude ja esinduskulusid.

“Muu” tegevuskuluna kirjendatud kulud hõlmavad peamiselt telekommunikatsiooni, koosolekute, uuringute ja teabekogumiskulusid.

18.

Bilansivälised kulukohustused

Kontrollikoda sõlmis Luksemburgi riigiga 15. detsembril 1999. aastal raamlepingu kontrollikoja hoonele ühe või mitme juurdeehitise ehitamise kohta. Raamlepingu kohaselt on kontrollikoda kohustatud tegema kõik endast sõltuva, omandamaks Luksemburgi riigilt lepingus nimetatud maa. Selle eesmärgiga pöördub kontrollikoda eelarvepädeva institutsiooni poole vajalike vahendite saamiseks.

Samuti kohustus kontrollikoda 30. juunil 2009. aastal lõppeva hoone üürilepingu alusel üürileandjale maksma kindlaksmääratud summa — 175 000 eurot — üüritud hoone renoveerimistööde eest.