ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 144E

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
14. juuni 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Nõukogu

2005/C 144E/1

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 19/2005, 17. veebruar 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta

1

2005/C 144E/2

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 20/2005, 7. märts 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvutil põhinevate leiutiste patenditavuse kohta

9

2005/C 144E/3

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 21/2005, 8. märts 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa

16

2005/C 144E/4

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 22/2005, 4. aprill 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)

24

ET

 


I Teave

Nõukogu

14.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 144/1


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 19/2005,

17. veebruar 2005,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta

(2005/C 144 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 135,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Üheks ühenduse ülesandeks on edendada ühenduse kõigis osades majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ning säästvat arengut ühisturu ning majandus- ja rahaliidu rajamise teel. Antud eesmärgil kujutab siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

(2)

Ebaseaduslikust tegevustest saadud tulude kasutuselevõtmine rahandussüsteemis ja nende rahapesujärgne investeerimine kahjustab usaldusväärset ja säästvat majandusarengut. Sellest tulenevalt kehtestas nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/308/EMÜ (rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (3) ühenduse mehhanismi rahapesu vältimiseks krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu teostatavate tehingute ning teatavat liiki kutsealade jälgimise teel. Kuna on olemas oht, et selle mehhanismi kohaldamine toob kaasa ebaseaduslikul eesmärgil toimuva sularaha liikumise kasvu, tuleks direktiivi 91/308/EMÜ täiendada ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollsüsteemiga.

(3)

Praegu kohaldavad selliseid kontrollsüsteeme vaid vähesed liikmesriigid, toimides vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Erinevused õigusaktides kahjustavad siseturu nõuetekohast toimimist. Seetõttu tuleks põhielemendid ühenduse tasandil ühtlustada, et tagada ühenduse piire ületavate sularaha liikumiste kontrollimise samaväärne tase. Nimetatud ühtlustamine ei tohiks siiski mõjutada liikmesriikide õigust kohaldada asutamislepingu kehtivate sätete kohaselt ühendusesiseste sularaha liikumiste suhtes siseriiklikke kontrollimisi.

(4)

Arvesse tuleks võtta ka teiste rahvusvaheliste foorumite täiendavaid meetmeid, eelkõige 1989. aasta Pariisi majandustippkohtumisel (G-7) asutatud rahapesuvastase töökonna (FATF) meetmeid. Rahapesuvastase töökonna 22. oktoobri 2004. aasta IX erisoovitus kutsub valitsusi üles võtma meetmeid sularaha liikumise tuvastamiseks, sealhulgas deklareerimissüsteemi või muu avalikustamiskohustuse kehtestamiseks.

(5)

Sellest tulenevalt tuleks ühendusse siseneval või ühendusest lahkuval füüsilisel isikul kaasasoleva sularaha suhtes kohaldada kohustusliku deklareerimise põhimõtet. Nimetatud põhimõte võimaldaks tolliasutustel koguda teavet selliste sularaha liikumiste kohta ja vajaduse korral seda teavet teistele ametiasutustele edastada. Tolliasutused on esindatud ühenduse piiridel, kus teostatav kontroll on tõhusaim, ja mõned tolliasutused on juba saanud antud valdkonnas praktilisi kogemusi. Kasutada tuleks nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks. (4) Nimetatud vastastikune abistamine peaks tagama nii sularaha kontrollimise õige kohaldamise kui ka sellise teabe edastamise, mis võib aidata kaasa direktiivi 91/308/EMÜ eesmärkide saavutamisele.

(6)

Pidades silmas selle ennetavat eesmärki ja tõkestavat olemust, peaks deklareerimiskohustust täitma ühendusse sisenemisel või ühendusest lahkumisel. Et ametiasutuste meetmed keskenduksid märkimisväärsetele sularaha liikumistele, tuleks nimetatud kohustust siiski kohaldada vaid 10 000 eurot või seda summat ületavate sularahaliikumiste suhtes. Samuti tuleks täpsustada, et deklareerimiskohustust kohaldatakse sularaha kaasas kandva füüsilise isiku suhtes olenemata sellest, kas nimetatud isik on sularaha omanik.

(7)

Kasutada tuleks edastatava teabe ühisstandardit. See võimaldab pädevatel asutustel teavet lihtsamalt vahetada.

(8)

Käesoleva määruse ühetaolise tõlgendamise tagamiseks on soovitav kehtestada mõistete määratlused.

(9)

Pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel kogutud teave tuleks edastada direktiivi 91/308/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele.

(10)

Kui esineb andmeid, et sularaha on seotud ebaseadusliku tegevusega, mis on seostatav direktiivis 91/308/EMÜ osutatud sularaha liikumisega, võib pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel kogutud teavet edastada teiste liikmesriikide pädevate asutustele ja/või komisjonile. Samamoodi tuleks sätestada teatud teabe edastamise kohustus kõigi selliste sularaha liikumiste puhul, mille kohta esineb andmeid, et sellega hõlmatud summad on käesolevas määruses sätestatud künnisest väiksemad.

(11)

Pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused sularaha liikumiste tõhusaks kontrollimiseks.

(12)

Pädevate asutuste volitused peaksid olema täiendatud liikmesriikide kohustusega kehtestada karistusi. Karistusi tuleks siiski kohaldada vaid käesoleva määruse kohase deklaratsiooni tegemata jätmisel.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei ole võimalik liikmesriikide tasandil tõhusalt saavutada ning see on siseturul asetleidva rahapesu riikidevahelise ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik.

(14)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesolev määrus täiendab krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu ja teatavat liiki kutsealade poolt teostatavaid tehinguid reguleeriva direktiivi 91/308/EMÜ sätteid, sätestades ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha üle pädevate asutuste poolt teostatava kontrolli ühtlustatud reeglid.

2.   Käesolev määrus ei piira ühendusesiseste sularaha liikumiste siseriiklikke kontrollimeetmeid, kui nimetatud meetmed on võetud asutamislepingu artiklis 58 sätestatud korras.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

pädevad asutused — liikmesriikide tolliasutused või mis tahes muud liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamiseks volitatud asutused;

2.

sularaha

a)

vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid, sealhulgas esitaja maksevahendina toimivad rahalised instrumendid nagu reisitšekid; vabalt kaubeldavad maksevahendid (sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on kas piiranguteta kinnitatud ja makse saajat määratlemata vormistatud esitajadokumendid või mingis teises vormis dokumendid, mis tagavad omandiõiguse ülemineku üleandmisel, ning mittetäielikud maksevahendid (sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on allkirjastatud, kuid makse saaja nimi on märkimata;

b)

vääring (pangatähed ja mündid, mis on maksevahenditena ringluses).

Artikkel 3

Deklareerimiskohustus

1.   Iga ühendusse sisenev või ühendusest lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha 10 000 euro väärtuses või rohkem, peab selle summa vastavalt käesolevale määrusele deklareerima selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille kaudu ta ühendusse siseneb või sealt lahkub. Deklareerimiskohustus ei ole täidetud, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik.

2.   Lõikes 1 osutatud deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)

deklarant, sealhulgas täielik nimi, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

b)

sularaha omanik;

c)

sularaha kavandatud saaja;

d)

sularaha summa ja vorm;

e)

sularaha päritolu ja kasutamise eesmärk;

f)

veoteekond;

g)

transpordivahendid.

3.   Lõikes 1 osutatud liikmesriik määrab, kas teave esitatakse kirjalikult, suuliselt või elektrooniliselt. Deklarandi nõudel on tal siiski õigus esitada teavet kirjalikult. Juhul, kui on esitatud kirjalik deklaratsioon, väljastatakse deklarandile tema nõudel selle kinnitatud koopia.

Artikkel 4

Pädevate asutuste volitused

1.   Et kontrollida artiklis 3 sätestatud deklareerimiskohustuse järgimist, on pädevate asutuste ametnikel õigus kontrollida füüsilisi isikuid, nende pagasit ja transpordivahendeid kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustega.

2.   Artiklis 3 sätestatud deklareerimiskohustuse täitmata jätmisel võib sularaha kinni pidada haldusotsuse alusel kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustega.

Artikkel 5

Teabe registreerimine ja käsitlemine

1.   Artikli 3 ja/või artikli 4 kohaselt saadud teabe registreerivad ja seda käsitlevad artikli 3 lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädevad asutused ning see tehakse kättesaadavaks direktiivi 91/308/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud liikmesriigi asutustele.

2.   Juhul, kui artiklis 4 ettenähtud kontrollimise tulemusena selgub, et ühendusse siseneval või ühendusest lahkuval füüsilisel isikul on kaasas sularaha summas, mis on artiklis 3 sätestatud künnisest väiksem, ja kui esineb andmeid, et sularaha on seotud ebaseadusliku tegevusega, mis on seostatav direktiivis 91/308/EMÜ osutatud sularaha liikumisega, võivad artikli 3 lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädevad asutused registreerida ja käsitleda ka seda teavet, asjaomase isiku täielikku nime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust ning kasutatava transpordivahendi andmeid ja teha need kättesaadavaks direktiivi 91/308/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud liikmesriigi asutustele.

Artikkel 6

Teabevahetus

1.   Juhul, kui esineb andmeid, et sularaha on seotud ebaseadusliku tegevusega, mis on seostatav direktiivis 91/308/EMÜ osutatud sularaha liikumisega, võib artiklis 3 sätestatud deklaratsioonis sisaldunud teavet või artiklis 4 sätestatud kontrollimiste tulemusena omandatud teavet edastada teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Määrust (EÜ) nr 515/97 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Juhul, kui esineb andmeid, et sularaha liikumisega hõlmatud summad on seotud pettuse teel saadud tulu või mis tahes muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustavad ühenduse finantshuve, edastatakse teave ka komisjonile.

Artikkel 7

Teabevahetus kolmandate riikidega

Liikmesriigid või komisjon võivad edastada käesoleva määruse kohaselt omandatud teavet vastastikuse haldusabi raames kolmandale riigile artikli 3 ja/või artikli 4 kohaselt teabe omandanud pädevate asutuste nõusolekul ning järgides asjaomaseid siseriiklikke ja ühenduse isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamist käsitlevaid sätteid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud teabevahetusest, kui tegemist on käesoleva määruse rakendamise seisukohalt eriti olulise teabega.

Artikkel 8

Karistused

1.   Iga liikmesriik kehtestab karistused, mida kohaldatakse artiklis 3 sätestatud deklareerimiskohustuse täitmata jätmisel. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt … (5) karistustest, mida kohaldatakse artiklis 3 sätestatud deklareerimiskohustuse täitmata jätmisel.

Artikkel 9

Hindamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta neli aastat pärast selle jõustumist.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates … (6)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  EÜT C 227 E, 24.9.2002, lk 574.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. mai 2003. aasta arvamus (ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 259), nõukogu 17. veebruari 2005. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

(4)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(5)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(6)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.


NÕUKOGU PÕHJENDUS

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas asutamislepingu artikli 135 põhjal 25. juunil 2002 nõukogule sularaha piiriülese liikumise kontrolli käsitleva aruande koos ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tollikoostöö abil rahapesu vältimise kohta (1).

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 15. mail 2003, (2) võttes vastu 23 ettepaneku muudatust.

Komisjon esitas 3. juulil 2003 nõukogule muudetud ettepaneku eespool mainitud teemal. (3)

17. veebruaril 2005. aastal võttis nõukogu vastu oma ühisseisukoha vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõikele 2.

II.   EESMÄRK

Ettepaneku eesmärk on kehtestada füüsilistele isikutele kohustus deklareerida ELi välispiiridel spetsiaalset alampiiri ületavaid sularahaliikumisi. Lisaks sellele on ettepaneku eesmärgiks tõhustada sularahaliikumiste üle teostatavat piirikontrolli ja parandada asjaomaste asutuste vahelist teabevahetust.

III.   ÜHISSEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldosa

Nõukogu ühisseisukoha eesmärk on, kooskõlas komisjoni ettepanekuga, võtta kasutusele ühtlustatud piirikontroll sularahaliikumiste üle, täiendades sellega direktiivi 91/308/EMÜ (4) ja tagada praegu siseriiklikes õigusaktides olemasolevate erinevuste kaotamise abil siseturu nõuetekohane toimimine.

2.   Nõukogu üksikasjalik seisukoht

Nõukogu võttis Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud muudatuste suhtes järgmise seisukoha:

a)   Õiguslik alus

Nõukogu lisas kooskõlas Euroopa Parlamendi arvamusega (muudatus 2) ettepanekule õigusliku alusena artikli 95. Nõukogu leidis, et määruse eelnõu peamiseks tunnusjooneks ei peaks olema rahapesu vältimine (milleks oleks vaja teist õiguslikku alust) vaid sularahaliikumiste üle ühtlustatud piirikontrolli kasutuselevõtmine, mille osas siseturu toimimisega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist käsitlev asutamislepingu artikkel 95 kujutab endast asjakohast õiguslikku alust.

b)   Direktiiviks ümberkujundamine

Nõukogu ei saanud nõustuda Euroopa Parlamendi muudatustega, mis olid seotud ettepaneku direktiiviks ümberkujundamisega (muudatused 1, 8, 9, 18, 20, 21, 22, 23), arvestades et piisavat ühtlustamistaset saab suhteliselt lühikese aja jooksul saavutada ainult kõikides liikmesriikides üldiselt kohaldatava, tervikuna siduva ja vahetult kohaldatava määruse abil.

c)   Kohustuslik deklaratsioon

Oma ühisseisukohas toetas nõukogu komisjoni ettepanekut kohustusliku deklareerimise süsteemi kohta. Nõukogu ei toetanud Euroopa Parlamendi soovitatud (muudatused 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 12, 14, 18, 19) põhimõtet, mille kohaselt saaksid liikmesriigid valida deklareerimise või avalikustamise süsteemi vahel. Selline valik kahe süsteemi vahel oleks vastuolus ettepandud meetmete kogu ühendust hõlmava ühtse kohaldamisega. Nõukogu võimaldas siiski teatavat paindlikkust, jättes liikmesriikide otsustada, kas kehtestada kirjaliku, suulise või elektroonilise deklaratsiooni kohustus. Sellest tulenevalt nõustus nõukogu kustutama ettepaneku lisas sisaldunud deklaratsiooni vormi ja lisama sätte, mille kohaselt esitatakse teave kirjalike, suuliste või elektrooniliste deklaratsioonidega (Vt ka punkti 3.b)).

d)   Deklaratsiooni piirmäär

Nõukogu valis 10 000 euro suuruse piirmäära, mis on madalam kui komisjoni ettepanekus ja Euroopa Parlamendi arvamuses (muudatused 3, 7) ettenähtud piirmäärad. Madalam piirmäär kajastab asjaolu, et mitme liikmesriigi õigusaktid näevad praegu ette märgatavalt madalamaid piirmäärasid ja esialgselt ettepandud piirmäär (15 000 eurot) tooks nendes liikmesriikides endaga kaasa kontrollide intensiivsuse märkimisväärse vähenemise.

Samuti annab madalam piirmäär rahvusvahelisel tasandil selge sõnumi nõukogu valmisolekust võtta meetmeid sularahaliikumiste jälgimiseks, kehtestades kogu ühenduses range ja ühetaolise piirmäära, mida on lihtne rakendada ja mis on ühendusse sisenevatele või ühendusest lahkuvatele reisijatele kergesti äratuntav.

e)   Pädevate asutuste volitused

Pädevate asutuste volituste osas nõustus nõukogu Euroopa Parlamendiga (muudatused 10 ja 17), et see säte peaks olema erinevas kontekstis ja viis selle seetõttu üle artiklisse, mis järgneb vahetult deklareerimiskohustuse sättele. Nimetatud sätte sisu osas leidis nõukogu, et riikide asutuste volitamine peaks toimuma kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustega. Lisaks sellele peaksid riikide asutused samuti omama volitusi kontrollida transpordivahendeid deklareerimiskohustuse järgimise kontrollimise eesmärgil. Nõukogu ei säilitanud siiski sularaha kinnipidamise maksimaalselt kolme päeva pikkust ajavahemikku, mis oli ettenähtud ettepanekus ja toetatud muudatuses 11, arvestades, et selline ajaline piirang ei võimaldaks asutustele piisavat paindlikkust kontrollide ja hilisemate uurimiste teostamiseks, et teha kindlaks, kas konkreetsel juhul on vaja algatada kriminaalmenetlus.

f)   “Sularaha” määratlus

Rahapesuvastane töökond (FATF) võttis 22. oktoobril 2004 vastu sularahakullereid käsitleva erisoovituse IX. Nimetatud soovitus, mis lepiti kokku rahvusvahelisel tasandil, sisaldab “sularaha” määratlust, mille nõukogu käesoleva määruse eelnõule lisas, et tagada eeskirjade võimalikult ulatuslik ühtsus ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil. Tekst laiendab sularaha määratlust, nagu seda taotleti muudatuses 13, ja hõlmab esialgselt ettepandust suuremat hulka tšekke.

g)   Teabevahetus

Nõukogu täpsustas ja kujundas ümber asutustevahelist teabevahetust käsitlevad sätted (muudatus 15):

Esiteks on täpsustatud, et liikmesriigi pädevad asutused registreerivad ja töötlevad deklaratsioonide või kontrollide tulemusena saadud teavet ning see tehakse samas liikmesriigis kättesaadavaks rahapesu andmebüroole (FIU), viimati nimetatud asjaolu oli samuti selgesõnaliselt esitatud rahapesuvastase töökonna erisoovituses IX. Juhul, kui ühendusse sisenevatel või ühendusest lahkuvatel isikutel on kaasas 10 000 eurost väiksem sularaha summa, kuid on põhjust kahtlustada ebaseaduslikku tegevust, võivad liikmesriigi pädevad asutused samuti registreerida ja töödelda teatud teavet selle isiku kohta ning teha see kättesaadavaks selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole.

Teiseks võib deklaratsioonide või kontrollide tulemusena saadud teavet liikmesriikide vahel vahetada. Sellise liikmesriikide vahelise teabevahetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks.

Lõpuks võib vastastikuse haldusabi lepingu raames teavet vahetada kolmandate riikidega. Teabe edastamise tingimuseks on siiski algselt teabe kogunud asutuse nõusolek ja isikuandmete kaitset käsitlevate sätete järgimine. Komisjoni tuleks teavitada määruse rakendamiseks eriti olulise teabe vahetusest.

h)   Ühine andmebaas

Nõukogu ei nõustunud kavatsusega edastada saadud teave liikmesriikide poolt ühiselt hallatavasse ja Euroopa Politseiameti (Europol) valduses olevasse andmebaasi (muudatus 16). Nõukogu leidis, et selline säte ei ole määruse eelnõu õigusliku alusega hõlmatud.

i)   Komisjoni aruanne

Nõukogu nõustus oma ühisseisukohas kavatsusega, mis kajastus muudatuses 22 ning võttis vastu sätte, mille kohaselt nõutakse komisjonilt aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule nelja aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

3.   Nõukogu poolt sisse toodud uued elemendid

Lisaks nendele punktidele, mille kohta Euroopa Parlament on esitanud oma arvamuse ja mida nõukogu ühisseisukoht eespool käsitleb, on nõukogu lisanud ettepanekusse järgmised uued elemendid:

a)   Määruse reguleerimisala

Ühendusesisesed sularaha kontrollimised võivad säilida kui nimetatud meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

Lisaks sellele kohandas nõukogu määruse geograafilist hõlmavust arvestades, et reisijatele läbipaistvuse huvides ja pädevate asutuste poolse määruse kohaldamise hõlbustamise eesmärgil tuleks sularahaliikumiste kontrolli teostada, kui füüsiline isik siseneb ühenduse territooriumile või lahkub ühenduse territooriumilt. Nimetatud lahendus peaks samuti tagama direktiivi 91/308/EMÜ ja käesoleva määruse eelnõu paralleelset geograafilist kohaldamist.

b)   Deklaratsiooni vorm

Nõukogu ei võtnud vastu komisjoni poolt esitatud ühtset deklaratsiooni vormi. Selle asemel eelistas nõukogu täpsustada deklaratsioonis esitatavaid andmeid. Selle eesmärgiks on vähendada pädevate asutuste halduskoormust reisijatelt andmete kogumisel miinimumini ning samas tagada, et sularahaliikumiste osas kogutakse minimaalselt vajalik teave, mis on seejärel teiste asutustega vahetamiseks kättesaadav.

c)   Kirjaliku deklaratsiooni koopia

Nõukogu lisas sätte, mis tagab, et deklarandi esitatud kirjaliku deklaratsiooni korral on deklarandil õigus taotluse korral saada deklaratsiooni kinnitatud koopia.

d)   Karistused

Nõukogu lihtsustas karistusi käsitlevat sätet, viies selle kooskõlla võrreldavate õigusaktide samalaadsete sätetega (5). Liikmesriigid peaksid seetõttu kehtestama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi ühenduse välispiiride ületamisel sularahaliikumiste deklareerimiskohustuse rikkumise eest. Nõukogu kiitis heaks muudatuse 19, mis käsitleb tähtaja pikendamist, mille jooksul tuleb komisjonile teatada rakendatavatest karistustest. Nõukogu määras selleks tähtajaks 18 kuud pärast määruse jõustumist.

IV.   JÄRELDUS

Nõukogu ühisseisukoht toetab ettepandud määruse eesmärki kasutusele võtta ühtlustatud piirikontroll sularahaliikumiste üle ja tugevdada pädevate asutuste vahelist koostööd. Kuna on olemas oht, et direktiivi 91/308/EMÜ vastuvõtmisele järgnev tugevdatud kontrolli kohaldamine rahandussektoris toob kaasa ebaseaduslikul otstarbel asetleidva sularahaliikumiste kasvu, rõhutab ühendus oma kohustust võidelda ebaseadusliku sularahaliikumiste probleemiga, kehtestades füüsilistele isikutele kohustuse deklareerida 10 000 euro suurusest piirmäärast suuremad sularahaliikumised ühenduse piiridel ning samas vajadust vältida kohaldatavate meetmete võimalikku negatiivset mõju siseturu toimimisele, mis saavutatakse määruse kohaldamisega kogu ühenduses kooskõlastatud moel.


(1)  EÜT C 227 E, 24.9.2002, lk 574.

(2)  COM(2002) 328 lõplik.

(3)  ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 259.

(4)  dok. 11151/03 UD 67 EF 35 ECOFIN 203 CRIMORG 51 CODEC 948

(5)  Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta (EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77).


14.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 144/9


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 20/2005,

7. märts 2005,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2005/…/EÜ arvutil põhinevate leiutiste patenditavuse kohta

(2005/C 144 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturu saavutamine eeldab vaba ringluse piirangute ja konkurentsimoonutuste kõrvaldamist, luues samas keskkonna, mis on soodne innovatsioonile ja investeeringutele. Seoses sellega on leiutiste kaitsmine patentidega siseturu edukuse saavutamisel esmatähtis. Arvutil põhinevate leiutiste tõhus, läbipaistev ja ühtlustatud kaitse kõigis liikmesriikides on oluline, et säilitada ja soodustada investeeringuid selles valdkonnas.

(2)

Arvutil põhinevate leiutiste kaitsmisel esineb erinevusi liikmesriikide haldustavades ja kohtupraktikas. Sellised erinevused võivad põhjustada kaubandustõkkeid ja seega takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

(3)

Sellised erinevused võivad suureneda, kui liikmesriigid võtavad kasutusele uusi ja erinevaid haldustavasid või kui kehtivaid õigusakte tõlgendav siseriiklik kohtupraktika areneb erinevalt.

(4)

Arvutiprogrammide leviku ja kasutamise pidev kasv kõigis tehnikavaldkondades ja nende kasvav ülemaailmne levimine Interneti kaudu on tehnoloogilise innovatsiooni puhul otsustavaks teguriks. Seetõttu on vaja ühenduses tagada optimaalne keskkond arvutiprogrammide arendajatele ja kasutajatele.

(5)

Seetõttu tuleks ühtlustada arvutil põhinevate leiutiste patenditavust reguleerivad õigusnormid, et tagada, et nendest tulenev õiguskindlus ja patentimiseks vajalike nõuete tase võimaldaksid innovaatilistel ettevõtetel saada maksimaalset kasu oma leiutusprotsessist ja ergutaksid investeeringuid ja innovatsiooni. Käesoleva direktiivi tõlgendamisel tekkivate kahtluste korral tagatakse õiguskindlus ka sellega, et liikmesriikide kohtud võivad taotleda ja liikmesriikide viimase astme kohtud peavad taotlema otsust Euroopa Kohtult.

(6)

Ühendus ja selle liikmesriigid on seotud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS), mis on heaks kiidetud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994). (3) TRIPSi artikli 27 lõikes 1 sätestatakse, et patentida peab olema võimalik iga leiutist, nii tooteid kui ka meetodeid, kõigist tehnikavaldkondadest, tingimusel et see on uus ning omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Kõnealuse artikli kohaselt peab patendiõiguseid olema võimalik taotleda ja kasutada tehnikavaldkonnast sõltumata. Neid põhimõtteid tuleks seega kohaldada ka arvutil põhinevate leiutiste suhtes.

(7)

5. oktoobril 1973. aastal Münchenis allkirjastatud Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis (Euroopa patendikonventsioon) ja liikmesriikide patendiseadustes on selgesõnaliselt väljendatud, et arvutiprogramme, samuti avastusi, teaduslikke teooriaid, matemaatilisi meetodeid, esteetilist loomingut, äri- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid ja info esitamist ei loeta leiutisteks ning seetõttu ei ole need patenditavad. Seda erandit kohaldatakse ja see on õigustatud siiski määral, mil patenditaotlus või patent on seotud ülalnimetatud objektide või tegevuste kui niisugustega, sest nimetatud objektid ja tegevused kui niisugused ei kuulu tehnikavaldkonda.

(8)

Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida Euroopa patendikonventsiooni patenditavuse piiranguid käsitlevate sätete erinevat tõlgendamist. Sellest tulenev õiguskindlus peaks aitama edendada investeeringuid ja innovatsiooni soodustavaid olusid tarkvaravaldkonnas.

(9)

Patendikaitse võimaldab innovaatoritel oma loovusest kasu saada. Patendiõigused kaitsevad innovatsiooni kogu ühiskonna huvides ja neid ei tohiks kasutada konkurentsivastaselt.

(10)

Vastavalt nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivile 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta, (4) kaitstakse algupäraseid arvutiprogramme nende mis tahes avaldumisvormides autoriõigusega kui kirjandusteoseid. Arvutiprogrammi mis tahes elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole siiski autoriõigusega kaitstud.

(11)

Selleks et leiutist loetaks patenditavaks, peab ta olema tehnilise iseloomuga ja kuuluma seega tehnikavaldkonda.

(12)

Kõigi leiutiste suhtes kehtib tingimus, et leiutustaseme omamiseks peavad leiutised andma tehnilise panuse tehnika tasemesse.

(13)

Sellest tulenevalt, kuigi arvutil põhinev leiutis kuulub tehnikavaldkonda, kus ta ei anna tehnilist panust tehnika tasemesse, nagu näiteks juhul, kui tema eriline panus ei oma tehnilist iseloomu, ei oma arvutil põhinev leiutis leiutustaset ja ei ole seega patentne.

(14)

Pelgalt muudel juhtudel mittepatenditava meetodi rakendamine seadmele, nagu arvuti, ei ole iseenesest piisavaks tõendiks tehnilise panuse olemasolu kohta. Sellest tulenevalt ei saa arvuti kasutamisel põhinev ärimeetod, andmetöötlusmeetod või muu meetod, mille ainus panus tehnika tasemesse on mittetehniline, kujutada endast patenditavat leiutist.

(15)

Kui panus tehnika tasemesse on seotud üksnes mittepatenditava objektiga, ei saa olla tegemist patenditava leiutisega, sõltumata sellest, kuidas seda patendinõudluses esitatakse. Näiteks, tehnilise panuse nõudest ei saa kõrvale hoida üksnes tehniliste vahendite nimetamisega patendinõudluses.

(16)

Peale selle, algoritm on oma olemuselt mittetehniline ja ei saa seega endast kujutada tehnilist leiutist. Siiski saab algoritmi kasutamist hõlmav meetod olla patenditav eeldusel, et seda meetodit kasutatakse tehnilise probleemi lahendamiseks. Sellisele meetodile antud patent ei peaks siiski monopoliseerima algoritmi ennast ega selle kasutamist patendiga mittekaetud valdkondades.

(17)

Patendiga antud ainuõiguste ulatus määratakse kindlaks patendinõudlusega, mida tõlgendatakse patendikirjelduse ja jooniste alusel. Arvutil põhinevate leiutiste puhul peaks patendinõudlus sisaldama vähemalt viidet kas tootele, nagu näiteks programmeeritud seade, või sellises seadmes läbiviidavale protsessile. Seega, kui kasutatakse tarkvara üksikuid elemente kontekstis, mis ei hõlma ühegi nõuetekohase patendinõudlusega hõlmatud toote või protsessi teostamist, ei loeta sellist kasutamist patendi rikkumiseks.

(18)

Arvutil põhinevate leiutiste õiguskaitse ei eelda omaette õigusnormide loomist siseriikliku patendiõiguse normide asemele. Siseriikliku patendiõiguse normid jäävad arvutil põhinevate leiutiste õiguskaitse oluliseks aluseks. Käesolev direktiiv kõigest selgitab praegust õiguslikku seisundit, eesmärgiga kindlustada patendiõiguse õiguskindlus, läbipaistvus ja selgus ning hoida ära igasugune suundumus mittepatenditavate meetodite, nagu näiteks endastmõistetavate või mittetehniliste protseduuride ja ärimeetodite patentimiseks.

(19)

Käesolev direktiiv peaks piirduma teatavate põhimõtete sätestamisega, mida kohaldatakse selliste leiutiste patenditavuse suhtes, ning need põhimõtted on mõeldud eelkõige selleks, et tagada tehnikavaldkonda kuuluvate ja tehnilist panust andvate leiutiste kaitstus, ja vastupidi, et tehnilist panust mitteandvad leiutised ei oleks kaitstud.

(20)

Ühenduse tööstuse konkurentsivõime paraneb tema põhiliste kaubanduspartneritega võrreldes, kui olemasolevad erinevused arvutil põhinevate leiutiste õiguskaitses on kõrvaldatud ja õiguslik seisund on läbipaistev. Arvestades traditsioonilise töötleva tööstuse praegust suundumust viia oma tegevus väljaspool ühendust asuvatesse odavatesse majanduspiirkondadesse, on intellektuaalomandi kaitse ja eelkõige patendikaitse tähtsus iseenesest mõistetav.

(21)

Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist, eelkõige kui valitsevat positsiooni omav tarnija keelab patenditud meetodi kasutamise, mida on vaja üksnes kahes erinevas arvutisüsteemis või -võrgus kasutatavate reeglistike teisendamiseks, et võimaldada nendevahelist suhtlust ja andmevahetust.

(22)

Õigused, mis on antud patentidega, mis on antud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele leiutistele, ei mõjuta direktiivi 91/250/EMÜ artiklite 5 ja 6, eelkõige nende dekompileerimist ja koostalitusvõimet käsitlevate sätete kohaselt lubatud toiminguid. Eelkõige toiminguteks, mille teostamiseks direktiivi 91/250/EMÜ artiklite 5 ja 6 kohaselt ei ole vaja õiguste omaniku luba seoses õiguste omaniku arvutiprogrammide või nendega seotud autoriõigustega, ning mille teostamiseks, välja arvatud nimetatud artiklites sätestatu, oleks vaja sellist luba, ei ole vaja õiguste omaniku luba seoses õiguste omaniku arvutiprogrammi või sellega seotud patendiõigustega.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt arvutil põhinevate leiutiste patenditavust käsitlevate siseriiklike eeskirjade ühtlustamist, ei ole liikmesriikidel võimalik täielikult saavutada ning see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev direktiiv sätestab arvutil põhinevate leiutiste patenditavuse eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

arvutil põhinev leiutis — igasugune leiutis, mille töö hõlmab arvuti, arvutivõrgu või muu programmeeritava seadme kasutamist, kusjuures leiutisel on üks või mitu tunnust, mida teostatakse täielikult või osaliselt arvutiprogrammi või -programmide abil;

b)

tehniline panus — tehnikavaldkonna tehnika tasemesse antav panus, mis on uus ja ei ole vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetav. Tehnilist panust hinnatakse, kaaludes erinevust tehnika taseme ja patendinõudluse tervikliku ulatuse vahel, kusjuures patendinõudlus peab sisaldama tehnilisi tunnuseid, olenemata sellest, kas nendega kaasneb mittetehnilisi tunnuseid või mitte.

Artikkel 3

Patentsuse tingimused

Et arvutil põhinev leiutis oleks patentne, peab ta olema tööstuslikult kasutatav ja uus ning omama leiutustaset. Et arvutil põhinev leiutis omaks leiutustaset, peab ta andma tehnilise panuse.

Artikkel 4

Mittepatenditavad leiutised

1.   Arvutiprogramm iseenesest ei kujuta endast patenditavat leiutist.

2.   Arvutil põhinevat leiutist ei loeta tehnilist panust andvaks üksnes seetõttu, et ta hõlmab arvuti, arvutivõrgu või teiste programmeeritavate seadmete kasutamist. Seetõttu ei loeta patenditavaks selliseid arvutiprogramme hõlmavaid leiutisi, väljendatuna kas lähtekoodi, objektkoodi või muus vormis, mis rakendavad äri-, matemaatilisi või teisi meetodeid ja ei anna tehnilist tulemust väljaspool tavapärast füüsilist kokkupuudet programmi ja arvuti, arvutivõrgu või teiste programmeeritavate seadmete vahel, milles nad töötavad.

Artikkel 5

Patendinõudluse vorm

1.   Liikmesriigid tagavad, et arvutil põhineva leiutise kohta saab nõudluse esitada tootena, st programmeeritava arvutina, programmeeritava arvutivõrguna või muu programmeeritava seadmena, või sellise arvuti, arvutivõrgu või seadme poolt tarkvara täitmise abil läbiviidava protsessina.

2.   Nõudlust iseseisva või andmekandjal arvutiprogrammi kohta ei ole lubatud esitada, väljaarvatud juhul, kui nimetatud programm programmeeritavasse arvutisse, programmeeritavasse arvutivõrku või teise programmeeritavasse seadmesse laadimise ja seal käivitamise korral teostab toote või protsessi, mille kohta oli esitatud nõudlus samas patenditaotluses kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 6

Seos direktiiviga 91/250/EMÜ

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele leiutistele välja antud patentidest tulenevad õigused, ei mõjuta direktiivi 91/250/EMÜ artiklite 5 ja 6, eelkõige nende dekompileerimist ja koostalitusvõimet käsitlevate sätete kohaselt lubatud toiminguid.

Artikkel 7

Seire

Komisjon jälgib arvutil põhinevate leiutiste mõju innovatsioonile ja konkurentsile nii Euroopas kui rahvusvahelise tasandil ning ühenduse ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, avatud lähtekoodi kogukonnale ning elektroonilisele kaubandusele.

Artikkel 8

Aruanne direktiivi mõjude kohta

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule …. (5) aruande, mis käsitleb:

a)

arvutil põhinevatele leiutistele antavate patentide mõju artiklis 7 osutatud teguritele;

b)

kas patendi kehtivusaega ja patentsuse nõuete, täpsemalt uudsuse, leiutustaseme ja patendinõudluse nõuetekohase ulatuse kindlaksmääramist reguleerivad eeskirjad on piisavad ning kas on soovitav ja õiguslikult võimalik neid eeskirju muuta, võttes arvesse ühenduse rahvusvahelisi kohustusi;

c)

kas liikmesriikidel on ette tulnud probleeme sellega, et uudsuse ja leiutustaseme nõuete täitmist ei ole enne patendi väljaandmist kontrollitud; kui jah, kas selliste probleemide käsitlemiseks on vaja võtta meetmeid;

d)

kas on esinenud probleeme seoses arvutil põhinevate leiutiste patendikaitse ja direktiivis 91/250/EMÜ sätestatud arvutiprogrammide autoriõiguse kaitse vaheliste suhetega ning kas arvutil põhinevate leiutiste osas on esinenud patendisüsteemi kuritarvitamist;

e)

kuidas on Euroopa Patendiameti tegevuses ja ekspertiisijuhistes võetud arvesse käesoleva direktiivi nõudeid;

f)

aspekte, mille suhtes võib olla vajalik kutsuda kokku diplomaatiline konverents Euroopa patendikonventsiooni läbivaatamiseks;

g)

arvutil põhinevate leiutiste patentide mõju koostalitlusvõimeliste arvutiprogrammide ja -süsteemide arengule ja kommertsialiseerimisele.

Artikkel 9

Mõju läbivaatamine

Pidades silmas artikli 7 kohaselt teostatud seiret ja artikli 8 kohaselt koostatud aruannet, vaatab komisjon läbi käesoleva direktiivi mõju ja esitab vajadusel õigusaktide muudatusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 10

Rakendamine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid… (6). Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 61, 14.3.2003, lk 154.

(2)  Euroopa Parlamendi 24. septembri 2003. aasta arvamus (ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 230), nõukogu 7. märtsi 2005. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

(4)  EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/98/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 9).

(5)  5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(6)  2 aasta jooksul käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon esitas 20. veebruaril 2002. aastal EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks arvutil põhinevate leiutiste patentsuse kohta. (1)

2.

Majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 19. septembril 2002. (2)

3.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 24. septembril 2003. (3)

4.

Komisjon ei ole muudetud ettepanekut esitanud.

5.

Nõukogu võttis 7. märtsil 2005. aastal vastu oma ühise seisukoha vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251.

II.   EESMÄRK

6.

Kavandatava direktiivi eesmärk on ühtlustada siseriiklikke patendiõigusi arvutil põhinevate leiutiste patentsuse osas ning muuta sellise patentsuse tingimused läbipaistvamaks.

III.   ÜHINE SEISUKOHT

Põhjendused

7.

Nõukogu on muutnud või liitnud omavahel mitmeid komisjoni ettepanekus sisalduvaid põhjendusi ning on vastu võtnud mõned täiendavad põhjendused. Seejuures on nõukogu võtnud täielikult või osaliselt või pärast ümbersõnastamist üle Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud 1, 2, 88, 3, 34, 115, 85, 7, 8, 9, 86, 11, 12 ja 13. Viited põhjendustes sisalduvatele peamistele muudatustele on tehtud edaspidi asjakohastes artiklites.

Artiklid

Artikkel 1 (Kohaldamisala)

8.

Artikkel 1 võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul. Euroopa Parlament ei ole käesoleva artikli osas teinud samuti ühtegi muudatusettepanekut.

Artikkel 2 (Mõisted)

9.

Punkti a puhul on nõukogu osaliselt järginud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 36, 42 ja 117, jättes mõiste “arvutil põhinevad leiutised” definitsioonist välja sõnad “üks või mitu prima facie uudset” põhjusel, et need on ülearused ja võivad tekitada segadust seoses uudsuse kontrolliga, mida teostatakse mis tahes leiutiste patentsuse ekspertiisifaasis.

10.

Punkti b puhul nõukogu:

asendas sõnad “tehniline valdkond” sõnaga “tehnikavaldkond”, mis on mõiste, mida laialdaselt kasutatakse patendiõiguse rahvusvahelistes lepingutes nagu intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

lisas sõnad “uus ja”, et selgitada “tehnilise panuse” kriteeriume;

lisas teise lause, mis on põhimõtteliselt komisjoni ettepaneku artikli 4 lõike 3 sõnastus, mida on pisut muudetud, et selgitada, et isegi kui asjaomase arvutil põhineva leiutise tehnilise panuse hindamisel võib arvesse võtta mittetehnilisi tunnuseid, peab iga patendinõudlus sisaldama ka tehnilisi tunnuseid. See mõte ühtib Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega 16, 100, 57, 99, 110 ja 70.

Komisjoni ettepaneku artikkel 3 (arvutil põhinevad leiutised kui tehnikavaldkond)

11.

See artikkel pani liikmesriikidele kohustuse tagada oma siseriikliku õigusega, et arvutil põhinevad leiutised loetaks tehnikavaldkonda kuuluvaks. Vastavalt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekule 15 otsustas nõukogu artikli 3 välja jätta, arvestades, et sellist laadi üldist kohustust oleks raske siseriiklikku õigusesse üle võtta. Vastukaaluks otsustas nõukogu põhjenduste punktis 13 veelgi rõhutada komisjoni ettepaneku põhjenduste punktis 11 sisalduvat asjakohast väidet.

Artikkel 3 (komisjoni ettepaneku artikkel 4) (Patentsuse tingimused)

12.

Nõukogu liitis komisjoni ettepaneku artikli 4 kaks esimest lõiget üheks lõiguks, viies samal ajal sisse sõnastusega seotud väiksemat sorti muudatusi teksti selguse parandamiseks. Uus tekst järgib sõna-sõnalt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 16 ette pandud artikli 4 lõike 1 sõnastust.

13.

Nagu juba mainitud, on komisjoni ettepaneku artikli 4 lõige 3 inkorporeeritud artikli 2 punktis b sisalduva mõiste “tehniline panus” definitsiooni, kuna leiti, et see kuulub mõisteid, mitte patentsuse tingimusi käsitleva artikli alla.

Artikkel 4 (Mittepatenditavad leiutised)

14.

Vääritimõistmise vältimiseks lisas nõukogu käesoleva artikli lõikesse 1 selge väite, mille kohaselt arvutiprogramm iseenesest ei kujuta endast patentset leiutist.

15.

Lõike 2, mis vastab Euroopa Parlamendi muudatusettepanekule 17, eesmärk on selgitada leiutiste käesoleva direktiivi kohaselt patentsete leiutistena käsitamise piiranguid ning seda tuleb lugeda koostoimes põhjenduste punktidega 14–16, mis vastavad Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutele 85, 7 ja 8. Nõukogu lisas siiski mõisted “väljendatuna kas lähtekoodi, objektkoodi või muus vormis”, et paremini selgitada, mida mõeldakse “arvutiprogramme hõlmavate leiutiste” all.

Artikkel 5 (Patendinõudluse vorm)

16.

Lõige 1 võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul.

17.

Lisati lõige 2, et selgitada, et teatavatel asjaoludel ja rangetel tingimustel võib patent hõlmata arvutiprogrammi, olgu siis iseseisva või andmekandjal, kaitset. Nõukogu leiab, et see viib direktiivi vastavusse nii Euroopa Patendiameti kui liikmesriikide üldise kehtiva tavaga.

Artikkel 6 (Seos direktiiviga 91/250/EMÜ)

18.

Nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 19, arvestades, et selle tekst on komisjoni ettepanekus sisalduvast selgem. Välja jäeti viited pooljuhtide topoloogiaid ja kaubamärke käsitlevatele sätetele, kuna need ei osutunud antud kontekstis asjakohasteks.

19.

Nõukogu ei võtnud üle Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 76, leides, et see ei olnud piisavalt konkreetne ja oleks vastuolus intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga. Nõukogu leidis, et koostalitlusvõime küsimust on juba piisavalt reguleeritud artikliga 6 ning samuti üldiste konkurentsieeskirjade kohaldamisega. Seda on selgelt põhjendatud nõukogu ühise seisukoha põhjenduste punktides 21 ja 22.

Artikkel 7 (Seire)

20.

Nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 71.

Artikkel 8 (Aruanne direktiivi mõjude kohta)

21.

Nõukogu säilitas komisjoni ettepaneku teksti ning lisas järgmised täiendavad elemendid:

punkt b: Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 92 kohaselt lisati sõnad “patendi kehtivusaega ja”; lisaks, pidades silmas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 25, viis nõukogu sisse viite ühenduse rahvusvahelistele kohustustele;

punkt d: nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 23;

punkt e: nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 26;

punkt f: nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 25, kuid jättis välja viite ühenduse patendile, kuna selline viide ei oleks antud kontekstis asjakohane;

punkt g: nõukogu võttis sisuliselt üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 89, kuid otsustas selgema sõnastuse kasuks.

Nõukogu ühise seisukoha artikkel 9 (Mõju hindamine)

22.

Nõukogu võttis üle Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 27.

Artikkel 10 (komisjoni ettepaneku artikkel 9) (Rakendamine)

23.

Erinevalt Euroopa Parlamendist, kes pakkus rakendusperioodi pikkuseks kaheksateist kuud (muudatusettepanek 28), otsustas nõukogu pakkuda rakendusperioodi pikkuseks kakskümmend neli kuud.

Artiklid 11 (Jõustumine) ja 12 (Adressaadid) (komisjoni ettepaneku artiklid 10 ja 11)

24.

Nõukogu võttis üle komisjoni ettepaneku teksti.

IV.   EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD, MIDA EI OLE ÜLE VÕETUD

25.

Pärast põhjalikku kaalumist ei pidanud nõukogu võimalikuks võtta üle Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 88 (esimene lause), 31, 32, 112, 95, 84, 114, 125, 75, 36, 42, 117, 107, 69, 55/rev, 97, 108, 38, 44, 118, 45, 16, 100, 57, 99, 110, 70 (osaliselt), 60, 102, 111, 72, 103, 119, 104, 120, 76, 24, 81, 93, 94 ja 28.

26.

Nõukogu leidis, et mõned neist muudatustest olid üleliigsed (muudatus 88 (esimene lause), 31, 75, 94), ebaselged ja potentsiaalselt segadusttekitavad (muudatused 36, 42, 117, 72, 104, 120), neil puudus otsene side käsitletavate küsimustega (muudatused 95, 24, 81), nad ei kajastanud väljakujunenud tava (muudatused 32, 112, 16, 100, 57, 99, 110, 70, 102, 111) või oleks vastuolus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaste rahvusvaheliste kohustustega ning patendiõiguse üldpõhimõtetega (84, 114, 125, 107, 69, 55/rev, 97, 108, 38, 44, 118, 45, 60, 103, 119, 76, 93).

V.   JÄRELDUSED

27.

Oma ühises seisukohas on nõukogu võtnud üle arvukalt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid. Ühist seisukohta läbivalt on nõukogu otsinud võimalusi mõistliku ja toimiva tasakaalu saavutamiseks õiguste omanike ja asjaomaste teiste osapoolte huvide vahel. Komisjon on tunnustanud nõukogu ühise seisukoha üldist tasakaalu ning võtnud selle vastu kui rahuldava kompromisspaketi.


(1)  EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 129.

(2)  ELT C 61, 14.3.2003, lk 154.

(3)  ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 230.


14.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 144/16


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 21/2005,

8. märts 2005,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa

(2005/C 144 E/03)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt 2000. aasta septembris heaks kiidetud majandus- ja rahaliidu statistikanõudeid käsitlevas tegevuskavas määratletakse, et on kiiresti vaja piiratud hulgal sektorite kvartaliandmeid ning need peaksid saama kättesaadavaks 90 päeva jooksul pärast vastava kvartali lõppu.

(2)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu ja komisjoni ühisaruandes Euroopa Ülemkogule eurotsooni statistiliste andmete ja näitajate kohta, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis vastu 18. veebruaril 2003, rõhutatakse, et esmatähtsad meetmed mitmetes valdkondades, kaasa arvatud rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa, tuleks täielikult rakendada 2005. aastaks.

(3)

Euroopa Liidu majanduse tsükliliste protsesside analüüsimiseks ja rahapoliitika elluviimiseks majandus- ja rahaliidus on vaja makromajanduslikke statistilisi andmeid majanduskäitumise kohta ja üksikute institutsiooniliste sektorite vastastikuste suhete kohta, mida on võimatu kindlaks teha kogu majanduse tasandil koostatud andmete põhjal. Seetõttu on vaja toota kvartaliandmeid institutsiooniliste sektorite kaupa Euroopa Liidu kohta tervikuna ja eurotsooni kohta.

(4)

Selliste andmete koostamine on osa üldeesmärgist luua aasta- ja kvartaliandmete süsteem Euroopa Liidu ja eurotsooni kohta. Süsteem hõlmab peamisi makromajanduslikke koondnäitajaid ja rahastamiskontode ning muude kontode kui rahastamiskontode andmeid institutsioonide kaupa. Eesmärgiks on saavutada ühtsus kõigi nende kontode vahel ja ülejäänu maailma kontode osas maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise andmete vahel.

(5)

Euroopa kontode koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa kooskõlas ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemiga nagu see on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96, (3) nõuab liikmesriikide poolt institutsiooniliste sektorite kaupa koostatud rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete edastamist. Euroopa kontod peavad siiski kajastama majandust Euroopa alal tervikuna ja võivad erineda liikmesriikide kontode lihtsast liitmisest. Eelkõige on eesmärgiks võtta asjaomase piirkonna (vastavalt Euroopa Liidu või eurotsooni) kontodes arvesse Euroopa Liidu institutsioonide ja organite tehinguid.

(6)

Spetsiifilise ühenduse statistika koostamist reguleerivad eeskirjad on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta. (4)

(7)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa Euroopa Liidu ja eurotsooni kohta, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ja seetõttu on neid eesmärke kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Eelkõige juhtudel, kui liikmesriikide panus Euroopa kogusummasse on tähtsusetu, ei tuleks neilt nõuda kõigi üksikasjalike andmete esitamist.

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(9)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (6) asutatud statistikaprogrammi komitee ja nõukogu otsusega 91/115/EMÜ (7) asutatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev määrus sätestab ühise raamistiku liikmesriikide panuse kohta Euroopa muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamiseks institutsiooniliste sektorite kaupa.

Artikkel 2

Muude kontode kui rahastamiskontode institutsiooniliste sektorite kaupa koostatavate kvartaliandmete edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmed institutsiooniliste sektorite kaupa lisas ette nähtud korras, välja arvatud punktide P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G andmed, mida esialgu ei edastata.

2.   Ajakava punktidele P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G vastavate andmete edastamise kohta ja mis tahes otsus nõuda lisas loetletud tehingute jaotust asjakohaste sektorite lõikes tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud korras. Sellist otsust ei tohi vastu võtta enne, kui komisjon on artikli 9 alusel andnud aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamisest.

3.   Lõikes 1 osutatud kvartaliandmed esitatakse komisjonile hiljemalt 90 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta need andmed käivad. Kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tuleb lõikes 1 osutatud kvartaliandmed esitada komisjonile hiljemalt 95 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta need andmed käivad. Kõik eelmiste kvartalite andmetes tehtud parandused edastatakse samal ajal.

4.   Lõikes 3 määratletud edastamisaega võib muuta kõige rohkem viie päeva võrra artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

5.   Esimesed kvartaliandmed edastatakse 2005. aasta kolmanda kvartali kohta. Liikmesriigid esitavad need andmed hiljemalt 3. jaanuaril 2006. Nimetatud esmakordsel andmeedastusel edastatakse andmed eelnevate perioodide kohta alates 1999. aasta esimesest kvartalist.

Artikkel 3

Aruandluskohustus

1.   Kõik liikmesriigid edastavad lisas kirjeldatud andmed ülejäänu maailma (S.2) ja kogu valitsemissektori kohta (S.13). Liikmesriigid, mille sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades on tavaliselt suurem kui 1 % ühenduse vastavast kogusummast, edastab lisas kirjeldatud andmed kõigi institutsiooniliste sektorite kohta.

2.   Komisjon määrab protsendi jooksevhindade põhjal arvutatud ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, mille liikmesriigi sisemajanduse kogutoodang tavaliselt moodustab, nagu on määratletud lõikes 1, võttes aluseks liikmesriigi edastatud viimase kolme aasta aastaandmete aritmeetilise keskmise.

3.   Lõikes 1 osutatud osa (1 %) ühenduse kogusummast võib muuta artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

4.   Komisjon võib lubada erandeid käesolevast määrusest, kui siseriiklikke statistikasüsteeme tuleb oluliselt kohandada. Sellised erandid ei tohi kehtida kauem kui kolm aastat alates käesoleva määruse jõustumisest või alates artikli 8 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud rakendusmeetmete jõustumisest.

Artikkel 4

Mõisted ja standardid

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse samu edastatavate andmete kohta kehtivaid standardeid, määratlusi, liigitusi ja arvepidamiseeskirju nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 2223/96 (edaspidi “ESA määrus”).

Artikkel 5

Teabeallikad ja ühtsuse nõuded

1.   Liikmesriigid koguvad käesoleva määruse alusel taotletavat statistilist informatsiooni, kasutades kõiki andmeallikaid, mida nad peavad asjakohasteks, pidades esmatähtsaks otseseid andmeid nagu näiteks halduslike allikate andmed või uuringuid ettevõtete ja majapidamiste kohta.

Kui selliseid otseseid andmeid, eelkõige artikli 2 lõike 5 alusel nõutavaid tagasiulatuvaid andmeid ei ole võimalik koguda, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed.

2.   Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamisel edastatavad andmed peavad olema kooskõlas valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmetega ja kogumajanduse kvartaalsete peamiste koondnäitajatega, mis edastatakse komisjonile ESA määruse andmete edastusprogrammi raames.

3.   Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamisel edastatavad kvartaliandmed peavad olema vastavusse viidud vastavate aastaste andmetega, mis on edastatud ESA määruse andmete edastusprogrammi raames.

Artikkel 6

Kvaliteedistandardid ja -aruanded

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete kvaliteedi paranemine aja jooksul, nii et need vastaksid ühistele kvaliteedistandarditele, mis määratletakse artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

2.   Liikmesriigid annavad komisjonile esimesel andmete edastamise aastal kasutatud allikate, meetodite ja statistilise töötluse ajakohastatud kirjelduse.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni olulisematest edastatavaid andmeid mõjutavatest metoodika- või muudest muudatustest hiljemalt kolm kuud pärast nende muudatuste jõustumist.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

Rakendusmeetmed sätestatakse artikli 8 lõikes 2 osutatud korras. Selliste meetmete hulka kuuluvad:

a)

ajakava kindlaksmääramine punktide P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45, ja B.4G andmete edastamiseks vastavalt artikli 2 lõikele 2;

b)

nõue jaotada lisas toodud tehingud asjakohaste sektorite lõikes vastavalt artikli 2 lõikele 2;

c)

vastavalt artikli 2 lõikele 4 teostatavate kvartaalsete andmeedastuste ajakava ülevaatamine;

d)

ühenduse kogusumma osa (1 %), mille alusel määratakse kohustus edastada andmed kõigi institutsiooniliste sektorite kohta vastavalt artikli 3 lõikele 3, kohandamine;

e)

andmekvaliteedi standardite määratlemine vastavalt artikli 6 lõikele 1.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Aruanne rakendamise kohta

Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamise kohta.

Eelkõige see aruanne:

a)

annab teavet toodetud statistika kvaliteedi kohta;

b)

hindab kasu, mida ühendus, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika tootmiseks tehtud kulutustega;

c)

määrab kindlaks valdkonnad, kus saavutatud tulemuste valguses on vaja võimalikke täiendusi ja muudatusi.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 42, 18.2.2004, lk 23.

(2)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 141), nõukogu 8. märtsi 2005. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi otsus …. (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003. lk 1).

(4)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(7)  EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19.


LISA

Andmete edastamine

 

KASUTAMINE

VAHENDID

S1

S1N

S11

S12

S13

S14_S15

S2

S1

S1N

S11

S12

S13

S14_S15

S2

Kogumajandus

Määratlemata kogumajandus

Kaupu ja mittefinants teenuseid tootvad ettevõtted

Finants ettevõtted

Valitsemis sektor

Leibkonnad ja KTKTId

Ülejäänud maailm

Kogumajandus

Määratlemata kogumajandus

Kaupu ja mittefinants teenuseid tootvad ettevõtted

Finants ettevõtted

Valitsemis sektor

Leibkonnad ja KTKTId

Ülejäänud maailm

P1

Toodang

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

X

X

X

 

P2

Vahetarbimine

X

 

X

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P.3

Lõpptarbimiskulutused

X

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P.31

Eratarbimiskulutused

X

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P.32

Ühistarbimiskulutused

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

P.5

Kapitali kogumahutus

X

 

X

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P51

Kapitali kogumahutus põhivarasse

X

 

X

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P.55

Varude muutus ja väärisesemete soetamine miinus realiseerimine

X

 

X

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

P.6

Kaupade ja teenuste eksport

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

P.7

Kaupade ja teenuste import

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

D.1

Töötajate tasud

X

 

X

X

X

X

X

X

 

 

 

 

X

X

D.2

Tootmis- ja impordimaksud

X

X

X

X

X

X

 

X

 

 

 

X

 

X

D.21

Toodete maksud

X

X

 

 

 

 

 

X

 

 

 

X

 

X

D.29

Muud tootmismaksud

X

 

X

X

X

X

 

X

 

 

 

X

 

X

D.3

Subsiidiumid

X

 

 

 

X

 

X

X

X

X

X

X

X

 

D.31

Toodete subsiidiumid

X

 

 

 

X

 

X

X

X

 

 

 

 

 

D.39

Muud tootmissubsiidiumid

X

 

 

 

X

 

X

X

 

X

X

X

X

 

D.21-D.31

Tootemaksud miinus subsiidiumid (toodete subsiidiumid)

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

D.4

Omanditulu

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.41

Intress

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.4N

Muu omanditulu peale intresside

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.42

Ettevõtete jaotatud tulu

X

 

X

X

 

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.43

Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

X

X

D.44

Kindlustuspoliiside omanike omanditulu

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

X

X

D.45

Rent

X

 

X

X

X

X

 

X

 

X

X

X

X

 

D.5

Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne

X

 

X

X

X

X

X

X

 

 

 

X

 

X

D.6

Sotsiaalmaksed ja -toetused

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.61

Sotsiaalmaksed

X

 

 

 

 

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.62

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

X

 

X

X

X

X

X

X

 

 

 

 

X

X

D.63

Mitterahalised sotsiaalsiirded

X

 

 

 

X

X

 

X

 

 

 

 

X

 

D.7

Muud jooksvad siirded

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.71

Kahjukindlustuse netopreemiad

X

 

X

X

X

X

X

X

 

 

X

X

 

X

D.72

Kahjukindlustuse nõuded

X

 

 

X

 

 

X

X

 

X

X

X

X

X

D.7N

Mujal liigitamata jooksvad siirded

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.8

Kodumajapidamiste pensionifondieraldiste netoväärtuse muutusest tulenev korrigeerimine

X

 

X

X

X

X

X

X

 

 

 

 

X

X

D.9

Kapitalisiirded

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

D.91

Kapitalimaksud

X

 

X

X

 

X

X

X

 

 

 

X

 

 

D.9N

Investeerimistoetused ja muud kapitalisiirded

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

X

K.1

Põhikapitali kulum

X

 

X

X

X

X

 

X

 

X

X

X

X

 

K.2

Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine

X

 

X

X

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 


 

TASAKAALUSTAVAD KIRJED

S1

S1N

S11

S12

S13

S14_S15

S2

Kogumajandus

Määratlemata kogumajandus

Kaupu ja mittefinants teenuseid tootvad ettevõtted

Finants ettevõtted

Valitsemis sektor

Leibkonnad ja KTKTId

Ülejäänud maailm

B.1G

Kogulisandväärtus

X

X

X

X

X

X

 

B.1N

Netolisandväärtus

X

X

X

X

X

X

 

B.2G

Äritegevuse kogukasum

X

 

X

X

X

X

 

B.3G

Kogu segatulu

X

 

 

 

 

X

 

B.4G

Kogu ettevõtjatulu

X

 

X

X

 

X

 

B.5G

Esmaste tulude kogubilanss

X

 

X

X

X

X

 

B.6G

Kasutada jääv kogutulu

X

 

X

X

X

X

 

B.7G

Korrigeeritud kasutada jääv kogutulu

X

 

 

 

X

X

 

B.8G

Kogusääst

X

 

X

X

X

X

 

B.9

Netolaenuandmine/-võtmine

X

 

X

X

X

X

X

B.11

Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss

 

 

 

 

 

 

X

B.12

Jooksev välismajandusbilanss

 

 

 

 

 

 

X


NÕUKOGU PÕHJENDUS

I.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon esitas 17. detsembril 2003. aastal EÜ asutamislepingu artikli 285 põhjal tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite poolt) ettepaneku. (1)

2.

Euroopa Keskpank esitas oma arvamuse 4. veebruaril 2004. aastal. (2)

3.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 31. märtsil 2004. aastal. (3)

4.

Komisjon ei ole muudetud ettepanekut esitanud.

5.

Nõukogu võttis 8. märtsil 2005 vastu oma ühisseisukoha vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251.

II.   EESMÄRK

6.

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on luua ühine raamistik liikmesriikide panustamiseks institutsiooniliste sektorite poolt muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete koostamisse.

III.   ÜHINE SEISUKOHT

Põhjendused

7.

Nõukogu muutis põhjendust 5, kustutades väljendi “kui need asuvad asjaomases Euroopa piirkonnas”, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ainsa muudatuse. Nimetatud põhjendust muudeti selgitamaks, et käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab “Euroopa Liitu või eurotsooni, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav”“Euroopa piirkonna” asemel.

Artiklid

Artikkel 1 (Eesmärk)

8.

Artikkel 1 võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul ja Euroopa Parlament ei teinud sellele ühtegi muudatusettepanekut.

Artikkel 2 (Institutsiooniliste sektorite poolt muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete edastamine)

9.

Lõige 1 võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul.

10.

Nõukogu lisas lõikesse 2 järgmise lause: “Ühtegi sellist otsust ei võeta vastu enne, kui komisjon on vastavalt artiklile 9 esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.”. Nimetatud muudatuse tegemisega kehtestas nõukogu, et tehingute täpsemat liigitamist käsitlevaid täpsemaid andmeid ei edastata enne Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande esitamist.

11.

Nõukogu lisas lõikesse 3 uue lause: “Kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul käesoleva määruse jõustumisest edastatakse lõikes 1 osutatud kvartaliandmed komisjonile hiljemalt 95 päeva jooksul pärast selle kvartali lõppu, millega andmed on seotud.”, et võimaldada kolmeaastast üleminekuperioodi, mille jooksul peavad liikmesriigid komisjonile esitama lõikes 1 osutatud kvartaliandmed 95päevase tähtaja jooksul esialgu komisjoni poolt esitatud ettepanekus sisaldunud 90 päeva asemel.

12.

Lõige 4 võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul.

13.

Lõikes 5 asendas nõukogu väljendi “esimese kvartali” väljendiga “kolmanda kvartaliga” ja väljendi “30. juunil 2005. aastal” väljendiga “3. jaanuaril 2006. aastal”, tõstes kahe kvartali võrra edasi esimest ajavahemikku, millele esimene kvartaliandmete edastamine viitab, ja poole aasta võrra edasi liikmesriikide poolt nimetatud andmete esitamise tähtaega.

Artikkel 3 (Aruandluskohustus), 4 (Mõisted ja standardid), 5 (Teabeallikad ja järjepidevuse nõue), 6 (Kvaliteedistandardid ja aruanded), 7 (Rakendusmeetmed), 8 (Komitee), 9 (Rakendamise aruanne) ja 10 (Jõustumine)

14.

Nimetatud artiklid võeti vastu komisjoni ettepanekus sisalduval kujul ja Euroopa Parlament ei teinud nende osas ühtegi muudatusettepanekut.

IV.   EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED, MIDA EI OLE ARVESSE VÕETUD

15.

Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel ette pandud ainus muudatus on heaks kiidetud.

V.   JÄRELDUSED

16.

Nõukogu on võtnud oma ühisseisukohas arvesse Euroopa Parlamendi ettepandud muudatuse. Nõukogu leiab, et tema ühisseisukohas esitatud muudatused on täielikult kooskõlas määruse eesmärkidega. Komisjon on tunnustanud nõukogu ühisseisukoha üldist tasakaalu ning võtnud selle vastu kui rahuldava kompromisspaketi.


(1)  KOM(2003) 0789 lõplik.

(2)  ELT C 42, 18.2.2004, lk 23.

(3)  ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 141.


14.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 144/24


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 22/2005,

4. aprill 2005,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2005/…/EÜ, millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)

(2005/C 144 E/04)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artiklis 14 sätestatakse sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

(2)

Töö siseturu väljaarendamisel peaks parandama elukvaliteeti, tervisekaitset ja tarbijakaitset. Käesolev direktiiv vastab nõudele tagada kõikide ühenduse poliitikate ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervisekaitse ja tarbijakaitse kõrge tase.

(3)

Teatud ftalaatide kasutamine plastifitseeritud materjalist valmistatud või plastifitseeritud materjalist valmistatud komponente sisaldavates mänguasjades ja lapsehooldusvahendites peaks olema keelatud, kuna teatud ftalaadid on või võivad olla ohtlikud laste tervisele.

(4)

Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE) on pärast komisjoni järelepärimist esitanud arvamuse kõnealuste ftalaatide tekitatavate terviseohtude kohta.

(5)

Komisjoni 1. juuli 1998. aasta soovitusega 98/485/EÜ mänguasjade ja lapsehooldusvahendite kohta, mis on ette nähtud suhu panemiseks alla kolmeaastastele lastele ja mis on valmistatud teatud ftalaate sisaldavast pehmest PVC-st, (4) kutsutakse liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada laste tervise kaitse kõrge tase seoses kõnealuste toodetega.

(6)

Alates 1999. aastast on kuue ftalaadi kasutamine alla kolmeaastastele lastele suhu panemiseks ette nähtud mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ajutiselt Euroopa Liidu tasandil keelatud, tulenevalt komisjoni otsusest 1999/815/EÜ (5) nõukogu 29. juuni 1992. aasta direktiivi 92/59/EMÜ (üldise tooteohutuse kohta) (6) raames. Kõnealust otsust uuendatakse regulaarselt.

(7)

Teatud liikmesriikide poolt juba vastu võetud piirangud mänguasjade ja lapsehooldusvahendite turuleviimise kohta nende ftalaadisisalduse tõttu mõjutavad otseselt siseturu väljakujunemist ja toimimist. Seetõttu on vajalik ühtlustada liikmesriikide õigusaktid kõnealuses valdkonnas ja sellest tulenevalt muuta nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (7) I lisa.

(8)

Seal, kus teaduslik hindamine ei võimalda ohtu piisava täpsusega määrata, tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet, et kindlustada tervisekaitse kõrge tase, eelkõige laste suhtes.

(9)

Laste arenevad organismid on eriti vastuvõtlikud reproduktiivtoksilistele ainetele. Sel põhjusel tuleks vähendada nii palju kui võimalik laste kokkupuudet kõikide reaalselt välditavate allikatega, millest eritub neid aineid, eelkõige toodetega, mis pannakse lastele suhu.

(10)

Riski hindamise ja/või nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (8) raames on DEHP, DBP ja BBP tunnistatud reproduktiivtoksilisteks aineteks ja seetõttu klassifitseeritud 2. klassi reproduktiivtoksiliste ainete hulka.

(11)

Teaduslikud andmed DINP, DIDP ja DNOP kohta on kas puudulikud või vastuolulised, kuid ei saa välistada, et need kujutavad võimalikku ohtu, kui neid kasutada mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida määratluse kohaselt toodetakse laste jaoks.

(12)

Kõnealuste ftalaatidega kokkupuute hindamise ebamäärasus, näiteks suhupaneku kordade arv ja kokkupuude heitainetega, mis pärinevad teistest allikatest, nõuab, et tuleb arvesse võtta ettevaatusabinõusid. Seetõttu tuleks nende ftalaatide kasutamisele mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ja sellisete toodete turuleviimisele kehtestada piirangud. Siiski peaks proportsionaalsuse põhimõtte tõttu olema piirangud DINP, DIDP ja DNOP suhtes kergemad kui DEHP, DBP ja BBP suhtes kavandatavad piirangud.

(13)

Vastavalt komisjoni ettevaatuspõhimõtte teatisele tuleks kõnealusele põhimõttele tuginevad meetmed üle vaadata, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid.

(14)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ametiasutustega, kes on vastutavad turujärelevalve ja täitetoimingute eest seoses mänguasjade ja lapsehooldusvahenditega, ja konsulteerides asjaomaste tootjate ja maaletoojate organisatsioonidega kontrollima ftalaatide ja muude plastifikaatoritena kasutatavate ainete kasutamist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

(15)

Direktiivis 76/769/EMÜ tuleks määratleda mõiste “lapsehooldusvahend”.

(16)

Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustama liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires toodud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(17)

Komisjon vaatab üle direktiivi 76/769/EMÜ I lisas loetletud ftalaatide kasutamise muudes toodetes, kui nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (10) alusel on lõpule viidud ohu hindamine.

(18)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ühenduse õigusnorme, mis sätestavad töötajate kaitse miinimumnõuded, mis sisalduvad nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (11) ja sellel põhinevates üksikdirektiivides, eelkõige nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivis 90/394/EMÜ (töötajate kaitsmise kohta tööl kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) (12) ja nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivis 98/24/EÜ (töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl) (13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/769/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

“c)

lapsehooldusvahend — laste uinumise, rahustamise, söötmise ja imemise hõlbustamiseks ettenähtud toode.”

2.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Komisjon hindab …. (14) ümber direktiivis 76/769/EMÜ, nii nagu seda on muudetud käesoleva direktiiviga, sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid käesoleva direktiivi lisas kirjeldatud ainete ning nende asendajate kohta ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid … (15). Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates …. (16).

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 14.

(2)  EÜT C 117, 26.4.2000, lk 59.

(3)  Euroopa Parlamendi 6. juuli 2000. aasta arvamus (ELT C 121, 24.4.2001, lk 410), nõukogu 4. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  EÜT L 217, 5.8.1998, lk 35.

(5)  EÜT L 315, 9.12.1999, lk 46. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/781/EÜ (ELT L 344, 20.11.2004, lk 35).

(6)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 24. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/95/EÜ (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(7)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/98/EÜ (ELT L 305, 1.10.2004, lk 63).

(8)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(9)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(11)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(12)  EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/37/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(13)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(14)  4 aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

(15)  6 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(16)  12 kuu möödumisest pärast käesoleva direktiivi jõustumist.


LISA

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisale lisatakse järgmised punktid:

“[XX.]

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained mis hõlmavad vastavat ainet):

bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)

CASi nr 117-81-7

Einecsi nr 204-211-0

dibutüülftalaat (DBP)

CASi nr 84-74-2

Einecsi nr 201-557-4

bensüülbutüülftalaat (BBP)

CASi nr 85-68-7

Einecsi nr 201-622-7

Mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ei tohi kasutada ainena või valmistise koostisainena rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist.

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide kontsentratsioon ületab eelnimetatud piirväärtuse, ei tohi turule viia.

[XXa.]

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained mis hõlmavad vastavat ainet):

diisononüülftalaaat (DINP)

CASi nr 28553-12-0 ja 68515-48-0

Einecsi nr 249-079-5 ja 271-090-9

diisodetsüülftalaaat (DIDP)

CASi nr 26761-40-0 ja 68515-49-1

Einecsi nr 247-977-1 ja 271-091-4

di(-n-)oktüülftalaat (DNOP)

CASi nr 117-84-0

Einecsi nr 204-214-7

Alla kolmeaastastele lastele ettenähtud mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida võib lastele suhu panna, ei tohi kasutada ainena või valmistise koostisainena rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist.

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide kontsentratsioon ületab eelnimetatud piirväärtuse, ei tohi turule viia.”


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 24. novembril 1999 EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku (1) direktiivi 76/769/EMÜ muutmiseks 22. korda.

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 15. veebruaril 2000. (2)

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 6. juulil 2000. (3)

4. aprillil 2004 võttis nõukogu vastu dokumendis 5467/05 sätestatud ühise seisukoha.

II.   EESMÄRK

Direktiivi eelnõu on seotud ftalaate sisaldavate mänguasjade ja imikutarvete turustamise ja kasutamisega. Algselt nägi eelnõu ette kuue erineva ftalaadi kasutamise keelamise mänguasjades ja imikutarvetes, mis sisaldavad polüvinüülkloriidi (PVC) ja mis on mõeldud suhu panemiseks alla kolmeaastastele lastele.

Euroopa Parlament võttis esimesel lugemisel vastu ftalaate ja mänguasjade ohutust käsitleva resolutsiooni, millega tehti mõned muudatusettepanekud komisjoni ettepanekule. Peamised muudatused on alljärgnevad:

Mänguasjade puhul, mis sisaldavad ftalaate ja mis on mõeldud lastele vanuses kolm kuni kuus aastat, kuid mida nooremad lapsed võivad omale suhu panna, tuleb hoiatused panna pakendile ning mänguasjale.

Keeld peaks kehtima kõigile ftalaatidele ja mitte ainult kuuele komisjoni ettepanekus sisalduvale ftalaadile.

Keeldu tuleks laiendada kõigile mänguasjadele, mitte üksnes alla kolme aastastele lastele mõeldud mänguasjadele ja suhu panemiseks mõeldud mänguasjadele. Mänguasjades, mida lapsed saavad suhu panna, võib ftalaatide sisaldus olla komisjoni ettepanekus kavandatud 1 % asemel mitte suurem kui 0,1 %.

Ftalaate sisaldavate mänguasjadele, mida laps saab endale suhu panna, ei tohi lisada lõhnaaineid.

Nõukogu vaatas 25. mail 2000 selle toimiku läbi, kuid ei jõudnud ühise seisukoha osas kokkuleppele.

Vahepeal saadi uute riskianalüüside tulemused ning tundus, et mõningaid algseid sätteid oleks soovitav kooskõlas Euroopa Parlamendi tehtud järeldustega karmimaks muuta. Nõukogu saavutas 24. septembril 2004 ühehäälselt poliitilise kokkuleppe direktiivi (millega muudetakse kahekümne teist korda direktiivi 76/769/EMÜ) eelnõu osas, dokumendi 12469/04 I lisas sätestatud kujul.

III.   DOKUMENDIS 5467/05 SÄTESTATUD ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldosa

Kuigi ühine seisukoht ei võtnud arvesse kõiki Euroopa Parlamendi tehtud muudatusi, laiendab see oluliselt keelu reguleerimisala, asendades märgistamise otsese keeluga ning tagab õiguskindluse, määratledes selgelt keelu reguleerimisalasse kuuluvad esemed (lisatud on mänguasjade otsuses (4) sisalduvale identne imikutarvete määratlus).

Muudatused 1, 3, 4, 6 ja 8 on põhimõtteliselt heaks kiidetud, kuid need on ümber sõnastatud.

Muudatusi 18, 2, 5, 11, 24, 7, 17/rev, 16 ja 9 ei peetud võimalikuks heaks kiita.

2.   Ühises seisukohas võrreldes komisjoni ettepanekuga sisalduvad uued elemendid

Põhjenduste 3, 4 ja 7 sõnastust on peamiselt juriidilisest seisukohast pisut muudetud. Lisatud on uued põhjendused 6 ja 9–15 osutamaks, et ajutine keeld on juba jõustunud ja selgitamaks keelatavate ftalaatide, ettevaatuspõhimõtte ja riskide hindamise korra omavahelisi seoseid.

Uue artikli 1 lõikega 1 on kehtestatud imikutarvete määratlus.

Artikkel 2 on ümber sõnastatud, et panna komisjonile kohustus vaadata kõnealused meetmed läbi nelja aasta jooksul alates nende jõustumisest.

Artikkel 3 on ümber sõnastatud selliselt, et see vastaks õigusaktide koostamise suunistele ja et lisada liikmesriikide kohustus teatada komisjonile ülevõtmismeetmetest.

Lisas on selgitatud keelu reguleerimisala, laiendades seda DEHP, DBP ja BBP osas kõikidele mänguasjadele ja imikutarvetele; DINP, DIDP ja DNOP osas hõlmab keeld mänguasju ja imikutarbeid, mis on mõeldud alla kolme aastastele lastele ning mida nad saavad endale suhu panna. Mõlemal juhul on selgitatud, et sisalduse piirväärtust 0,1 % massist kohaldatakse plastifitseeritud materjali massi suhtes selliselt, et toodete puhul, mis sisaldavad nii plastifitseeritud materjale kui ka muid koostisosi, kohaldatakse nimetatud piirväärtust täies ulatuses üksnes plastifitseeritud materjali osa suhtes.

IV.   JÄRELDUS

Nõukogu soovib käesoleva ühise seisukohaga liikuda Euroopa Parlamendiga samas suunas, laiendades märkimisväärselt keelu reguleerimisala ja asendades märgistamise otsese keeluga. Nõukogu usub, et ühine seisukoht aitab oluliselt kaasa alalise keelu vastuvõtmisele, mida pidevalt üle vaadatakse, ja mis toob juhul, kui peale selle jõustumist ilmneb uusi teaduslikke tõendeid, kaasa veelgi laiema keelu.


(1)  EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 14.

(2)  EÜT C 117, 26.4.2000, lk 17.

(3)  EÜT C 121, 24.4.2001, lk 410.

(4)  Komisjoni otsus 1999/815/EÜ (EÜT L 315, 9.12.1999, lk 46).