ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 40

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
17. veebruar 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2005/C 040/1

Euro vahetuskurss

1

2005/C 040/2

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artiklile 68 vastavad kohtute ja apellatsioonimenetlustega seotud andmed

2

2005/C 040/3

Prantsuse valitsuse teatis süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ kohta (Teatis käsitleb ainulitsentsi taotlemist vedelate ja gaasiliste süsivesinike uurimiseks, nn Permis de Foix'i litsents)  ( 1 )

5

2005/C 040/4

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.3561 — DEUTSCHE TELEKOM/EUROTEL) ( 1 )

7

2005/C 040/5

Teatis kehtivate subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete kohta Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes ühendusse: äriühingu nimevahetuse puhul kohaldatakse individuaalseid tasakaalustava ja dumpinguvastase tollimaksu määrasid

8

 

Euroopa Keskpank

2005/C 040/6

Euroopa Keskpanga arvamus, — 4. veebruar 2005, — Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesuks, sh terrorismi rahastamiseks, kasutamise tõkestamist (KOM(2004) 448 lõplik) (CON/2005/2)

9

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

EFTA Kohus

2005/C 040/7

Frostating lagmannsrett'i 23. aprillil 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Fokus Bank ASA v Staten v/Skattedirektoratet (Kohtuasi E-1/04)

14

2005/C 040/8

Gulating lagmannsretti 3. mail 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Reidar Rasmussen m.fl. v Total E&P Norge AS (Kohtuasi E-2/04)

15

2005/C 040/9

Gulating lagmannsrett'i 28. mail 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Tsomakas Athanasios m.fl. v Staten v/Rikstrygdeverket (Kohtuasi E-3/04)

16

2005/C 040/0

Hagi, mille EFTA järelevalveamet esitas 8. novembril 2004 Liechtensteini vastu (Kohtuasi E-8/04)

17

2005/C 040/1

Hagi, mille Islandi pankurite ja väärtpaberivahendajate ühendus esitas 23. novembril 2004 EFTA järelevalveameti vastu (Kohtuasi E-9/04)

18

 

EFTA riikide alaline komitee

2005/C 040/2

Riiklik tugilabor, mis on määratud Norra poolt vastavalt nõukogu otsusele 1999/313/EÜ kahepoolmeliste karploomade bakteriaalse ja viirusliku saastatuse seire tugilaborite kohta

19

 

EFTA järelevalveamet

2005/C 040/3

Riigiabi suuniste 43. muudatus — Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) Järelevalveameti otsus ettepaneku tegemisest vajalike meetmete rakendamiseks

20

2005/C 040/4

EMAS — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 761/2001 kohaselt keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditite kavaga hõlmatud Norras asuvate registreeritud objektide nimekiri

21

 

III   Teatised

 

Komisjon

2005/C 040/5

IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine — Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega lennuliinil Kerry—Dublin, Iirimaa ( 1 )

24

2005/C 040/6

IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine — Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega lennuliinil Galway—Dublin, Iirimaa ( 1 )

26

2005/C 040/7

IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine — Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega kahel siseriiklikul lennuliinil Donegal—Dublin ja Sligo—Dublin ( 1 )

28

2005/C 040/8

IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine — Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega kahel lennuliinil: Knock—Dublin ja Derry—Dublin ( 1 )

30

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/1


Euro vahetuskurss (1)

16. veebruar 2005

(2005/C 40/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3040

JPY

Jaapani jeen

137,00

DKK

Taani kroon

7,4429

GBP

Inglise nael

0,69135

SEK

Rootsi kroon

9,0761

CHF

Šveitsi frank

1,5469

ISK

Islandi kroon

81,08

NOK

Norra kroon

8,3590

BGN

Bulgaaria lev

1,9559

CYP

Küprose nael

0,5831

CZK

Tšehhi kroon

30,062

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

243,85

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6960

MTL

Malta liir

0,4312

PLN

Poola zlott

4,0059

ROL

Rumeenia leu

38 339

SIT

Sloveenia talaar

239,75

SKK

Slovakkia kroon

38,072

TRY

Türgi liir

1,7126

AUD

Austraalia dollar

1,6626

CAD

Kanada dollar

1,6078

HKD

Hong Kongi dollar

10,1708

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8237

SGD

Singapuri dollar

2,1377

KRW

Korea won

1 337,90

ZAR

Lõuna- Aafrika rand

7,8139


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/2


Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artiklile 68 vastavad kohtute ja apellatsioonimenetlustega seotud andmed

(2005/C 40/02)

Kõik kohtute ja apellatsioonimenetluste nimekirjad ning nendes tehtud muudatused, mis liikmesriigid edastavad komisjonile alates käesolevast kuupäevast, kuuluvad edaspidi avaldamisele

Nimekiri 1

Artiklitega 21 ja 29 ettenähtud taotlused esitatakse järgmistele kohtutele:

Belgias: tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg/erstinstanzliches Gericht,

Tšehhis: okresní soud või soudní exekutoř,

Saksamaal:

Kammergericht'i piirkonnas (Berliin) Familiengericht Pankow/Weissensee,

muudes Oberlandsgericht'ide piirkondades asjaomase Oberlandsgericht'i juures asuv Familiengericht,

Eestis: maakohus või linnakohus,

Kreekas: Πρωτοδικείο,

Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia,

Prantsusmaal: juge aux affaires familiales du tribunal de grande instance,

Iirimaal: High Court,

Itaalias: Corte d'appello,

Küprosel: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Lätis: rajona (pilsētas) tiesa,

Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas,

Luksemburgis: Tribunal d'arrondissement'i eesistuja,

Ungaris: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Maltal: Prim' Awla tal-Qorti Civili või il-Qorti tal Maġistrati ta' Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha,

Madalmaades: voorzieningenrechter van de rechtbank,

Austrias: Bezirksgericht,

Poolas: Sąd okręgowy,

Portugalis: Tribunal de comarca või Tribunal de Família e Menores,

Sloveenias: okrožno sodišče,

Slovakkias:

a)

abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotluse puhul Krajský súd v Bratislave,

b)

lapse alalise elukoha küsimustes Okresný súd või, kui lapse alaline elukoht ei ole Slovaki Vabariigis ja tehakse vanemliku vastutuse taotlus, Okresný súd Bratislava I,

Soomes: Käräjäoikeus/tingsrätt,

Rootsis: Svea hovrätt,

Ühendkuningriigis:

a)

Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice – Principal Registry of the Family Division,

b)

Šotimaal: Court of Session, Outer House,

c)

Põhja-Iirimaal: High Court of Justice;

Nimekiri 2

Artikliga 33 ettenähtud apellatsioonkaebus esitatakse järgmistele kohtutele:

Belgias:

a)

täitmismäärust taotlev isik võib apellatsiooni esitada järgmistesse kohtutesse: cour d'appel või hof van beroep;

b)

isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, võib vaide esitada järgmistesse kohtutesse: tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg/erstinstanzliches Gericht,

Tšehhis: okresní soud,

Saksamaal: Oberlandsgericht,

Eestis: ringkonnakohus,

Kreekas: Εφετείο,

Hispaanias: Audiencia Provincial,

Prantsusmaal: Cour d'appel,

Iirimaal: High Court,

Itaalias: Corte d'appello,

Küprosel: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Lätis: apgabaltiesā,

Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas,

Luksemburgis: Cour d'appel,

Ungaris: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Maltal: Qorti tal-Appell vastavalt Kodiċi tal-Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili – Kap. 12 edasikaebuse jaoks ettenähtud menetlusele,

Madalmaades: rechtbank,

Austrias: Bezirksgericht,

Poolas: Sąd apelacyjny,

Portugalis: Tribunal da Relação,

Sloveenias: okrožno sodišče,

Slovakkias: Okresný súd,

Soomes Hovioikeus/hovrätt,

Rootsis: Svea hovrätt,

Ühendkuningriigis:

a)

Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice – Principal Registry of the Family Division,

b)

Šotimaal: Court of Session, Outer House,

c)

Põhja-Iirimaal: High Court of Justice;

Nimekiri 3

Artikliga 34 ettenähtud apellatsioonid võib esitada üksnes järgmisel viisil:

Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Lätis, Luksemburgis ja Madalmaades: kassatsioonkaebusega,

Tšehhis: žaloba pro zmatečnost'ga ja dovolání'ga,

Saksamaal: Rechtsbeschwerde'ga,

Eestis: kassatsioonkaebusega,

Iirimaal: õigusküsimusega piirduva kaebusega Supreme Court'ile,

Küprosel: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Leedus: kassatsioonkaebusega Lietuvos Aukščiausiasis Teismas'ile,

Ungaris: Euroopa Komisjonile ei ole edastatud andmeid,

Austrias: Revisionsrekurs'iga,

Poolas: kassatsioonkaebusega Sąd Najwyższy'le,

Portugalis: recurso restrito à matéria de direito, para o Supremo Tribunal de Justiça,

Sloveenias: pritožba na Vrhovno sodišče Republike Slovenije,

Slovakkias: dovolanie'ga,

Soomes: kaebusega Korkein oikeus'ele/högsta domstolen'ile,

Rootsis: kaebusega Högsta domstolen'ile,

Ühendkuningriigis: õigusküsimusega piirduva ühe edasikaebusega:

a)

Inglismaal ja Walesis: Court of Appeal'ile,

b)

Šotimaal: Court of Session, Inner House'ile,

c)

Põhja-Iirimaal: Northern Ireland Court of Appeal'ile.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/5


Prantsuse valitsuse teatis süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ kohta (1)

(Teatis käsitleb ainulitsentsi taotlemist vedelate ja gaasiliste süsivesinike uurimiseks, nn Permis de Foix'i litsents)

(2005/C 40/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

7. oktoobril 2004 esitas ettevõte Encana France, registrijärgse aadressiga 68, rue de Faubourg, Saint-Honoré, PARIS, 75008 (Prantsusmaa) taotluse viieaastase ainulitsentsi (nn Permis de Foix'i litsents) saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke umbes 3 478 km2 suurusel alal, mis jääb Hautes Pyrénées'i, Haute-Garonne'i, l'Ariège'i ja l'Aude'i departemangude piiridesse.

Kõnealune litsents hõlmab ala, mida piiravad punktid on määratud alljärgnevate pikkus- ja laiuskraadidega, mille nullmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

PUNKTID

PIKKUSKRAAD

LAIUSKRAAD

A

2,30° O

48,10° N

B

1,40° O

48,10° N

C

1,40° O

48,00° N

D

1,10° O

48,00° N

E

1,10° O

47,90° N

F

0,80° O

47,90° N

G

0,80° O

47,80° N

H

0,20° O

47,80° N

I

0,20° O

47,60° N

J

0,70° O

47,60° N

K

0,70° O

47,70° N

L

1,00° O

47,70° N

M

1,00° O

47,80° N

N

2,30° O

47,80° N

Antud alast on välja jäetud:

Bonrepos-Montastruc'i kontsessiooniala (47,09 km2)

PUNKTID

PIKKUSKRAAD

LAIUSKRAAD

O

2,24° O

47,98° N

P

2,24° O

48,04° N

Q

2,20° O

48,04° N

R

2,20° O

48,06° N

S

2,15° O

48,06° N

T

2,15° O

47,98° N

Proupiary kontsessiooniala (13 km2)

PUNKTID

PIKKUSKRAAD

LAIUSKRAAD

U

1,723° O

47,965° N

V

1,686° O

47,990° N

W

1,641° O

47,981° N

X

1,640° O

47,970° N

Y

1,638° O

47,955° N

Z

1,650° O

47,957° N

Saint Marcet'i kontsessiooniala (39,43 km2)

PUNKTID

PIKKUSKRAAD

LAIUSKRAAD

AA

1,778° O

48,032° N

AB

1,716° O

48,032° N

AC

1,700° O

48,0096° N

AD

1,69316° O

47,000° N

AE

1,686° O

47,990° N

AF

1,723° O

47,965° N

AG

1,796° O

47,974° N

AH

1,78794° O

48,000° N

Asjast huvitatud ettevõtted võivad 90 päeva jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest esitada konkureeriva taotluse vastavalt korrale, mida on kirjeldatud teatises kaevandamisõiguste kohaldamise kohta Prantsusmaal (avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 374. 30. detsember 1994, lk 11) ja kinnitatud kaevandamisõigusi käsitleva 19. aprilli 1995. aasta dekreediga 95-427, (Journal officiel de la République française, 22. aprill 1995).

Täiendavat informatsiooni saab majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumist (Direction générale de l'énergie et des matières premières, direction des ressources énergétiques et minérales, bureau de la législation minière), 61, boulevard Vincent-Auriol, Télédoc 133, F-75703 Paris Cedex 13 (telefon: (33) 144 97 02 30, faks: (33) 144 97 05 70).


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/7


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3561 — DEUTSCHE TELEKOM/EUROTEL)

(2005/C 40/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

15. detsembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3561 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/8


Teatis kehtivate subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete kohta Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes ühendusse: äriühingu nimevahetuse puhul kohaldatakse individuaalseid tasakaalustava ja dumpinguvastase tollimaksu määrasid

(2005/C 40/05)

Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordile on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (1) kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (2) lõplik dumpinguvastane tollimaks.

MTZ Polyesters Limited'i Indias asuva äriühingu polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) ekspordi suhtes ühendusse kehtib individuaalne tasakaalustav tollimaks 8,7 % ja individuaalne dumpinguvastane tollimaksumäär 49,0 %. Komisjoni otsusega 2001/645/EÜ (3) kiideti heaks kohustus, mis on seotud impordiga, mille suhtes kehtib dumpinguvastane tollimaks. Äriühing on teatanud komisjonile, et ta muutis oma nime, milleks on nüüd MTZ Polyfilms Limited. Äriühing väitis, et nimemuutus ei mõjuta äriühingu õigust individuaalsele tasakaalustavale ja dumpinguvastasele tollimaksu määrale ning äriühingu endise nime MTZ Polyesters Limited all võetud kohustustele.

Komisjon vaatas esitatud teabe läbi ning leidis, et nimemuutus ei mõjuta mingil viisil nõukogu määruses (EÜ) nr 2597/1999, nõukogu määruses (EÜ) 1676/2001 ja komisjoni otsuses 2001/645/EÜ esitatud järeldusi. Seega tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 2597/1999 artiklis 1, nõukogu määruse (EÜ) nr 1676/2001 artiklites 1 ja 2 ning komisjoni otsuse 2001/645/EÜ artiklis 1 MTZ Polyesters Limited'i kohta esitatud viidete puhul lugeda “MTZ Polyfilms Limited.”

Varem MTZ Polyester Limited'i puhul kasutatud TARICi lisakoodi A031 hakatakse kohaldama MTZ Polyfilms Limited'i suhtes.


(1)  EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(2)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1.

(3)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 56.


Euroopa Keskpank

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/9


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

4. veebruar 2005,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesuks, sh terrorismi rahastamiseks, kasutamise tõkestamist

(KOM(2004) 448 lõplik)

(CON/2005/2)

(2005/C 40/06)

1.

22. oktoobril 2004. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesuks, sh terrorismi rahastamiseks, kasutamise tõkestamist (edaspidi “ettepanek direktiivi kohta”).

2.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikel 4, mille kohaselt konsulteeritakse EKPga iga tema pädevusse kuuluva ühenduse õigusakti eelnõu puhul. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb ka asutamislepingu artikli 105 lõikel 5, kuna direktiivi kohta tehtud ettepanek puudutab ühte Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannet, milleks on krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamine. Täiendavalt põhineb EKP arvamuse andmise pädevus asutamislepingu artikli 105 lõikel 2 ja artikli 106 lõikel 1 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklitel 21 ja 23, kuna direktiivi kohta tehtud ettepanekus on sätteid, mis mõjutavad EKPSi teatud ülesandeid. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas EKP kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

Käesolev arvamus põhineb direktiivi kohta tehtud ettepaneku 13. oktoobri 2004 redaktsioonil, s.o redaktsioonil, mille suhtes EKPga konsulteeriti. EKP märgib, et Hollandi eesistumise jooksul on toimunud edasised muutused, kuid selguse huvides ei kommenteerita käesolevas arvamuses hilisemaid redaktsioone.

4.

Direktiivi kohta tehtud ettepaneku põhieesmärk on tagada rahapesu tõkestamise rakkerühma (Financial Action Task Force on Money Laundering, edaspidi “FATF”) 40 soovituse uue redaktsiooni koordineeritud rakendamine ja kohaldamine liikmesriikides. FATF 40 soovituse uue, juunis 2003 valminud redaktsiooni tulemuseks on tõhusam ja ulatuslikum rahvusvaheliste standardite raamistik, et tagada rahandussüsteemi terviklikkus. Eelkõige laiendati 40 soovituse kohaldamise ulatust rahapesu valdkonnast edasi terrorismi rahastamisele. Seega annab direktiivi kohta tehtud ettepanek siseturule tõhustatud ja ühetaolise õigusliku raamistiku võitluseks rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Muuhulgas on tehtud oluline ettepanek järgmise osas: a) rahapesu mõiste peab hõlmama terrorismi rahastamise; b) kehtivas rahapesu direktiivis (1) (edaspidi “kehtiv rahapesu direktiiv”) tuleb muuta “raske kuriteo” mõistet; c) kehtiva rahapesu direktiivi ulatust tuleb laiendada, et isikute ja asutuste kõrval oleks muuhulgas hõlmatud ka usaldusfondidele ja äriühingutele teenuse osutajad ning kindlustuse vahendajad (kui nad tegutsevad elukindlustuse ja muu investeerimisega seonduva kindlustuse valdkonnas); mõlemal juhul selles ulatuses, mis pole kehtiva rahapesu direktiiviga hõlmatud; d) laiendada kehtiva rahapesu direktiiviga hõlmatud asutuste kliendikontrolli (customer due diligence) korra ja raamatupidamise nõuete kohaldamise ulatust filiaalidele ja enamusosalusega tütarettevõtetele kolmandates riikides; e) otseselt keelata krediidi- ja finantsasutustel pidada anonüümseid kontosid, anonüümseid arveldusraamatuid või fiktiivsetel nimedel olevaid kontosid; f) otseselt keelata krediidiasutustel sõlmida korrespondentpangasuhteid varipankadega; g) kehtestada täpsemad klienditundmise nõuded asutustele ja isikutele, kelle suhtes direktiivi kohta tehtud ettepanekut kohaldatakse; eelkõige kõrgema rahapesuriskiga olukordades, sh piiriülesed korrespondentpangasuhted; h) liikmesriigid võivad kohaldada lihtsustatud kliendikontrolli korda juhul, kui rahapesu risk on väike (komisjon, keda aitab rahapesu tõkestamise komitee, on pädev vastu võtma rakendusmeetmeid kriteeriumide osas, mis määratlevad, kas rahapesu risk on väike või suur); i) kehtestada teistes liikmesriikides või kolmandate isikute poolt teostatud kliendikontrolli korra vastastikune tunnustamine teatud tingimustel; j) esitada liikmesriikidele nõue rahapesu andmebüroode (financial intelligence units) asutamiseks, et tulemuslikult võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega; ja k) esitada liikmesriikidele nõue valuutavahetuspunktide, usaldusfondidele ja äriühingutele teenuse osutajate litsentseerimise või registreerimise süsteemi loomiseks. EKP märgib ühtlasi, et direktiivi kohta tehtud ettepanek sätestab, et arveldustehingu teenuse suhtes kohaldatakse kliendi isiku tõendamise erisätteid, mis kehtestatakse veel avaldamata komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb rahaülekannetega kaasnevaid andmeid maksja kohta. (2)

5.

Üldises plaanis meenutab EKP, et eurosüsteemi kohustuseks on “teha kõik, mis tema pädevuses võimalik, et kaasa aidata rahandussüsteemi terroristlikuks tegevuseks kasutamise vastaste meetmete vastvõtmisel, rakendamisel ja täitmisel”, nagu on väljendatud EKP nõukogu 1. oktoobri 2001. aasta avalikus teadaandes pärast terrorismirünnakut Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001. Seda arvestades toetab EKP väga tugevalt direktiivi kohta tehtud ettepanekut, mis on oluline samm, et tõsta ühenduse õigusliku raamistiku kaitset rahandussüsteemi terviklikkust, võttes arvesse väljakutseid, mida esitab rahapesu ja terrorismi rahastamise tegevus. EKP toetab direktiivi kohta tehtud ettepanekut ka põhjusel, et see aitab kaasa FATF 40 soovituse koordineeritud rakendamisele ja kohaldamisele liikmesriikides ja samuti selle valdkonna tegevuse lähenemisele. Vastav koordineeritud kohaldamine aitab kaasa ka võrdsetele võimalustele EÜ krediidi-ja finantsasutuste jaoks. Täiendavalt toetab EKP direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikleid 37 ja 38, mille kohaselt komisjon võtab vastu rakendusmeetmed eespool nimetatud komitee abil, et võtta arvesse rahapesu vastase võitluse tehnilisi arenguid ja tagada direktiivi kohta tehtud ettepaneku ühtne kohaldamine. Nende artiklitega tagatakse, et direktiivi kohta tehtud ettepanekus esitatud raamistik on ajakohane ja seega tulemuslik. Lisaks aitavad need artiklid kaasa direktiivi kohta tehtud ettepaneku ühtlustatud kohaldamisele pädevate ametiasutuste poolt. Direktiivi kohta tehtud ettepaneku põhjenduse 2 kohaselt on ühenduse tegevus selles valdkonnas vajalik “et liikmesriigid ei võtaks oma rahandussüsteeme kaitsvaid meetmeid, mis võiksid häirida siseturu toimimist”.

6.

EKP märgib, et artiklite 7 ja 30 kohaldamine (vastavalt kliendikontrolli nõuded ja sisekord) krediidiasutustele ja muudele finantsasutustele tähendab olulist usaldatavusnormatiivide järelevalve nõuete mõju. Need sätted on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee soovitustega “Pankade kliendikontroll”, (3) mis käsitlevad küsimust erinevast vaatenurgast, seades eesmärgi vähendada pankade tegevus- ja maineriski. EKP toetab direktiivi kohta tehtud ettepanekus suurendatud nõudeid, kuna see on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud hea tavaga. Täiendavalt märgib EKP, et ettepandud direktiivi riikide poolt rakendamisel on oluline tagada kooskõla kõnealuse korra ja ühenduse õigustiku (acquis communautaire) siseriikliku rakendamise vahel krediidiasutuste ja muude finantsasutuste usaldatavusnormatiivide valdkonnas, eelkõige pangandus- ja finantskontsernide osas. Selleks on vaja ühetaolist ja koordineeritud kliendikontrolli nõuete kohaldamist pädevate ametiasituste poolt, mis on eriti oluline õigusaktide puhul, mis panevad kliendikontrolli standardi järgimise ametiasutustele, kes ei ole pankade usaldatavusnormatiivide üle järelevalve teostajad. Kooskõla ja ühetaolisus peaks vähendama ka erinevate õigusaktide järgimise koormust piiriülese tegutsemise korral. Eelkõige osutab EKP, et kliendikontrolli nõuete järgimine on seotud tegevusriskiga, mida käsitleb ettepanek kodifitseerida konsolideeritud panganduse direktiiv ja kapitali adekvaatsuse direktiiv. (4) Seos tekib asjaolust, et kahju, mis tekib otseselt (5) ebapiisavast kliendikontrollist, on hõlmatud tegevusriski mõistega ettepandud kodifitseeritud konsolideeritud panganduse direktiivi artiklis 4, kuhu kuulub sisekorra, süsteemi ja inimeste ebapiisavus või häire. Seetõttu puudutab ettepandud kodifitseeritud konsolideeritud panganduse direktiivi lisa V punktis 11 nõutav tegevusriski juhtimine ka käesoleva direktiivi kohta tehtud ettepaneku artiklites 7 ja 30 nõutavat poliitikat ja korda. Üldiselt peab ettepandud kodifitseeritud konsolideeritud panganduse direktiivi artikli 11 kohaselt pankade suhtes kohaldama nõuet, mille kohaselt neil peab olema kõikide oluliste tegelike või tulevaste riskide menetluskord, mis hõlmab ebapiisavast kliendikontrollist tulenevat maineriski. EKP teeb ettepaneku, et see seos tuleks direktiivi kohta tehtud ettepaneku artiklites 7 ja 30 selgelt välja tuua. Miinimumnõue oleks, et kõikide seonduvate sätete rakendamine ja järgnev järelevalve pädevate ametiasutuste poolt peab olema ühetaoline, et vältida asjaomaste asutuste kohatut koormust.

7.

EKP märgib, et direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikli 11 lõige 1 sätestab kõrgendatud kliendikontrolli nõuded muuhulgas “piiriüleste korrespondentpangasuhete osas teiste liikmesriikide või kolmandate riikide krediidiasutustega”. Selle sätte eesmärk on FATF 40 soovituse 7. soovituse rakendamine, mis käsitleb piiriüleseid korrespondentpangasuhteid. Direktiivi kohta tehtud ettepaneku seletuskirja kohaselt on piiriülesed korrespondentpangasuhted valdkond, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on eriti kõrge, ja seega vajavad nad erilist tähelepanu.

8.

EKP märgib lisaks, et kõrgendatud kliendikontrollinõudeid piiriülestes korrespondentpangasuhetes ei kohaldata korrespondentpangasuhetele kahe samas liikmesriigis oleva krediidiasutuse vahel. Samas ei nähtu, et direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikli 11 lõige 1 oleks võtnud arvesse EL vastastikuse tunnustamise erisüsteemi, mis on sätestatud konsolideeritud panganduse direktiivis. (6) On küsitav, kas korrespondentpangasuhteid kahe erineva liikmesriigi krediidiasutuste vahel, nagu tuleneb direktiivi kohta tehtud ettepanekust, võiks vaadelda kui kõrge riskiga olukorda, mis nõuaks muuhulgas teise liikmesriigi krediidiasutuse “järelevalve kvaliteedi” või teise liikmesriigi poolt volitatud krediidiasutuse “maine” hindamist. Seetõttu soovitab EKP, et direktiivi kohta tehtud ettepanek vabastaks teise liikmesriigi krediidiasutused kõrgendatud kliendikontrolli nõuetest seoses piiriüleste korrespondentpangasuhetega EL vastastikuse tunnustamise süsteemi alusel.

i)   Krediidiasutuste kohustused keskpankade ees direktiivi kohta tehtud ettepaneku alusel

9.

Keskpanganduse ringkondadele pakub erilist huvi, kas direktiivi kohta tehtud ettepanek peab silmas, et kõrgendatud kliendikontrolli nõudeid seoses piiriüleste korrespondentpangasuhetega kohaldataks ka mitte-EL (või EL) keskpankade korrespondentpangasuhetele EL krediidiasutustega. Euro on laialt kasutatav rahvusvaheline reservvaluuta ja seetõttu on paljudel mitte-EL keskpankadel ja rahandusasutustel korrespondentpangasuhted EL krediidiasutustega. Ameerika Ühendriikides sätestab terrorismi peatamiseks volitamise seadus (USA PATRIOT Act), (7) et välisriigi pankade nimel korrespondentkontode haldamise, avamise või hoidmisega seotud sertifitseerimist ei kohaldata ühelegi välisriigi keskpangale või keskpangana tegutsevale rahandusasutusele, ega lepingute või rahvusvaheliste kokkulepete alusel loodud rahvusvahelistele finantsasutustele või regionaalarengu pankadele. Kuna korrespondentpangasuhteid keskpankadega, rahandusasutustega ja rahvusvaheliste finantsasutustega ei seostata tavaliselt rahapesu või terrorismi rahastamise kõrge riskiga, v.a asutused riikidest, mis on FATF koostööd mittetegevate riikide ja piirkondade nimekirjas, soovitab EKP direktiivi kohta tehtud ettepanekus sisse viia samasuguse erandi kõrgendatud kliendikontrolli nõuete osas piiriülestes korrespondentpangasuhetes.

10.

Samas suhtes märgib EKP, et põhikirja artikli 23 kohaselt “EKP ja riikide keskpangad võivad luua suhteid teiste maade keskpankade ja rahaasutustega ning sobivatel juhtudel ka rahvusvaheliste organisatsioonidega … [ja] teha iga liiki pangatehinguid suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega…”. Määrava tähtsusega on vastavate mitte-EL või EL keskpankade klientide ja rahvusvaheliste organisatsiooni klientide pangatehingute konfidentsiaalne teostamine. Ei ole selge, kas eurosüsteemi riikide keskpankade (RKPd) tehingupooled – näiteks krediidiasutused – peaksid kohaldama direktiivi kohta tehtud ettepaneku alusel kliendikontrolli korda, kui nad saavad vahendeid RKP-lt klientide nimel, kes on keskpangad või rahvusvahelised organisatsioonid. Seetõttu oleks vajalik direktiivi kohta tehtud ettepanekut muuta, et liikmesriigid ei nõuaks asutustelt ja isikutelt, kelle suhtes seda kohaldatakse, kliendikontrolli kohaldamist EKP ja EKPS keskpankade suhtes, kaasa arvatud juhul, kui nad tegutsevad kolmandatest isikutest klientide nimel. Keskpankade rahapesu risk on väga väike ja selge viide keskpankadele tõstaks õigusselgust.

ii)   Keskpankade kohustused direktiivi kohta tehtud ettepaneku alusel

11.

Direktiivi kohta tehtud ettepanek ja kehtiv rahapesu direktiiv on kohaldatavad ka krediidi- ja finantsasutuste suhtes (artikli 2 lõige 1). Ei ole selge, kas keskpangad on direktiivi kohta tehtud ettepanekuga hõlmatud või mitte. Õigusselguse huvides toetaks EKP direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikli 2 muutmist, lisades eraldi lõike, mille kohaselt keskpangad peavad määrama, mis ulatuses neid puudutab rahapesuks kasutamise risk ja, kui esineb oluline rahapesu risk, peavad võtma kohased meetmed, et tagada ettepandud direktiivi eesmärkide järgimine.

12.

Direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikkel 7 lõige 3 sätestab, et arveldustehingu teenuse suhtes kohaldatakse kliendi isiku tõendamise erisätteid, mis kehtestatakse veel avaldamata komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb rahaülekannetega kaasnevaid andmeid maksja kohta (edaspidi määruse eelnõu). (8) Määruse eelnõu eesmärk on tagada, et põhiline teave maksja kohta on vastavatele ametiasutustele viivitamatult kättesaadav, mis aitab neil terrorismi rahastamisega võidelda. Määruse eelnõu kohaldatakse rahaülekannetele mis tahes vääringus, mis saadeti ja/või laekus ELis asutatud makseteenuse osutajale. (9) Määruse eelnõu esitab ka nõudeid, mida kohaldatakse makseteenuse osutaja suhtes ja mis on seotud rahaülekannetega kaasneva teabe säilitamisega maksja kohta. (10) Direktiivi kohta tehtud ettepaneku sätted maksja andmete kohta ei tee erandit kliendikontrolli korra kohaldamisel rahaülekande teenuse suhtes, sh tegelikult tulusaava omaniku tuvastamise suhtes. Seetõttu jääb mulje, et direktiivi kohta tehtud ettepanek on kohaldatav üldiselt maksesüsteemide toimimisele. Eelkõige tuleneb direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikli 7 lõike 1 punktist b, et tegeliku tulusaaja tuvastamine on osa kliendikontrolli nõuetest, ja artikli 3 lõikest 8, et tegelikult tulusaav omanik tähendab muuhulgas füüsilist isikut, kelle nimel tehing või tegevus läbi viiakse. Siinkohal on asjakohased maksesüsteemide struktuuri iseärasused. Samuti nagu postiteenuse puhul, on maksesüsteemi töötleja vastutav ainult “ümbrike”, s.o makseteadete, korrektse kogumise, sorteerimise, arveldamise, ülekandmise ja edastamise eest, kuid üldjuhul ei ole ta pädev ega ka tehniliselt võimeline ümbrike sisu lugema või kontrollima. Makse algataja ja tegelikult tulusaava omaniku isiku tuvastamise kontrolli, sh nende nimed ja aadressid, saavad teostada ainult vastavad finantsteenuse osutajad. See on kooskõlas kehtiva rahapesu direktiiviga, mis on rakendatud liikmesriikide õigusaktides. Kuna kaasaegsete maksesüsteemidega kaasneb täielikult automatiseeritud teabetöötlus, ei ole nad suutelised teostama kvaliteedikontrolli mis tahes kujul ja neil puudub tavaliselt ärisuhe makse algataja või lõpliku saajaga. Maksesüsteemi töötleja saab kontrollida üksnes, kas teatud teave on vormil esitatud, kuid ei saa kontrollida selle teabe kvaliteeti, täielikkust, täpsust või tähendust. Seetõttu on EKP arvamusel, et maksesüsteemi töötlejate suhtes tuleb direktiivi kohta tehtud ettepaneku artikli 7 lõike 1 punkti b kohaldamise suhtes teha erand, ilma et see piiraks nende kohustust tagada, et vastavatesse süsteemidesse sisestatud maksekorraldustest saaks tulemuslikult tuletada süsteemis osaleja isiku. Mõnedel juhtudel on selleks vastu võetud õigusakte keskpanga järelevalve kohta.

Frankfurt Maini ääres, 4. veebruar 2005

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta (EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

(2)  VII erisoovituse (elektrooniliste ülekannete kohta) rakendamine; FATF erisoovitused terrorismi rahastamise kohta.

(3)  Baseli pangajärelevalve komitee, “Pankade kliendikontroll” (“Customer due diligence for banks”), Rahvusvaheline Arvelduspank, oktoober 2001.

(4)  Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide kohta, millega kodifitseeritakse 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta, 14.7.2004, KOM(2004) 486 lõplik.

(5)  Tegevusriski hulka ei kuulu kaudne kahju, mis tekib asutuse maine kahjustamisest.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/69/EÜ (EÜT L 125, 28.4.2004, lk 44).

(7)  Seadus Ameerika ühendamiseks ja tugevdamiseks, millega antakse terrorismi peatamiseks vajalikud meetmed, 2001 (Uniting and Strengthening America by Providing Appropriate Tools Required to Intercept and Obstruct Terrorism Act of 2001).

(8)  EKP eeldab, et seda sätet muudetakse, kui komisjon pole oma ettepanekut avaldanud enne direktiivi kohta tehtud ettepaneku jõustumist.

(9)  Määruse eelnõu artikli 1 lõiked 1 ja 2, artiklid 3 ja 4.

(10)  Määruse eelnõu artikkel 5.


EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EFTA Kohus

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/14


Frostating lagmannsrett'i 23. aprillil 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Fokus Bank ASA v Staten v/Skattedirektoratet

(Kohtuasi E-1/04)

(2005/C 40/07)

Frostating lagmannsrett (Frostatingi apellatsioonikohus), Trondheim, Norra on esitanud EFTA kohtule oma 23. aprilli 2004. aasta otsusega taotluse nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Fokus Bank ASA v Staten v/Skattedirektoratet. Taotlus võeti kohtu registris vastu 27. aprillil 2004. aastal ning see käsitleb järgmisi küsimusi:

1.

Kas kinnipeetava maksu ümberarvutuse mittevõimaldamine teistes liikmesriikides elavatele maksumaksjatele on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 40?

a)

Kas see omab juriidilist tähtsust, kui maksumaksja on alaline elanik liikmesriigis, mis Norraga sõlmitud maksulepingu kohaselt on kohustunud tagama kinnipeetava maksu ümberarvutuse?

b)

Kas see omab juriidilist tähtsust, kui maksumaksjale tegelikkuses võimaldatakse kinnipeetava maksu ümberarvutust?

2.

Kas see on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, et liikmesriik tegeleb dividendimaksu (kinnipeetava maksu) hindamisel ja ümberhindamisel ainuüksi dividende väljamaksva firmaga nendel juhtudel, kui välismaiste maksumaksjate kohta tehtav hindamisotsus põhineb eeldusel, et maksu seisukohalt on omanik keegi teine kui isik, kes: (1) on omanik eraõiguse kohaselt; (2) on VPS-registris omanikuna registreeritud; ning (3) on kindlaks määratud omanikuna suhetes maksuametiga, ilma et omanikku maksu seisukohalt või eraõiguse kohaselt VPSis registreeritud omanikku oleks ümberklassifitseerimisest teavitatud?


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/15


Gulating lagmannsretti 3. mail 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Reidar Rasmussen m.fl. v Total E&P Norge AS

(Kohtuasi E-2/04)

(2005/C 40/08)

Gulating lagmannsrett (Gulatingi apellatsioonikohus), Bergen, Norra on esitanud EFTA kohtule oma 3. mai 2004. aasta otsusega taotluse nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Reidar Rasmussen m.fl. v Total E&P Norge AS. Taotlus võeti kohtu registris vastu 13. mail 2004. aastal ning see käsitleb järgmisi küsimusi:

1.

Kas nõukogu 14. veebruari 1997. aasta direktiivi 77/187/EMÜ artikkel 1 on kohaldatav olukorras, kus osa ettevõttest, mis toimib kui iseseisev majanduslik üksus, antakse üle ühelt äriühingult teisele ja kus sama või analoogset tegevust viivad läbi omandav äriühing ja samasse kontserni kuuluv sidusühing? Kas see, et osa tööalaseid suhteid antakse üle otse omandajale ja osa omandaja sidusühingule, välistab direktiivi kohaldamise?

2.

Kas direktiivi kohaldamine vastavalt artiklile 1 on välistatud juhul, kui ettevõtte hooldus- ja varustustegevus antakse üle, aga tootmistegevus mitte ja töötajad kõigis nendes valdkondades töötavad meeskonnana nii enne kui ka pärast üleandmist?

3.

Kas direktiiv on kohaldatav vastavalt artiklile 1 hooldustööde ülesannete üleandmise juhul gaasitootmisega tegelevas avamererajatises, kus märkimisväärne hulk tööjõust, nii arvuliselt kui ka kvalifikatsiooni arvestades, kes vastaval alal üleandja ettevõtte juures töötas, antakse üle omandajale, kes jätkab teeninduslepingu alusel samade hooldustööde läbiviimist rajatises? Kas direktiivi kohaldamine on välistatud, kui omandaja ei võta üle vastavaid tööriistu ja instrumente, mida hooldusmeeskond kasutas enne üleandmist ja mida nad ka pärast üleandmist jätkuvalt kasutavad?

4.

Kas direktiivi artikli 3 lõikest 1 järeldub, et nende töötajate tööalased suhted, kes pole enne üleandmist ametlikult teatanud, et nad ei soovi omandava äriühingu juures töötada, siirduvad üle omandajale koos ettevõtte üleandmisega ja sellest lähtuvalt?


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/16


Gulating lagmannsrett'i 28. mail 2004. aastal tehtud otsuse kohane taotlus nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtult kohtuasjas Tsomakas Athanasios m.fl. v Staten v/Rikstrygdeverket

(Kohtuasi E-3/04)

(2005/C 40/09)

Gulating lagmannsrett (Gulatingi apellatsioonikohus), Bergen, Norra on esitanud EFTA kohtule oma 28. mai 2004. aasta otsusega taotluse nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Tsomakas Athanasios m.fl. v Staten v/Rikstrygdeverket. Taotlus võeti kohtu registris vastu 4. juunil 2004. aastal ning see käsitleb järgmist küsimust:

Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 II jaos sisalduvate kollisiooninormidega on kooskõlas see, et lipuriik lähtub eeldusest, et asukohariigi õigusaktide kohaldamiseks artikli 14b lõike 4 alusel peab asukohariik olema välja andnud vormi E 101 või teatise, mis sisaldab vormiga E 101 võrdväärset informatsiooni, ja et selliste dokumentide puudumise korral peaks kohaldama lipuriigi õigusakte artikli 13 lõike 2 punkti c alusel?


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/17


Hagi, mille EFTA järelevalveamet esitas 8. novembril 2004 Liechtensteini vastu

(Kohtuasi E-8/04)

(2005/C 40/10)

EFTA järelevalveamet, mida esindasid Niels Fenger ja Elisabethann Wright (35 Rue Belliard, B-1040 Brüssel), esitas 8. novembril 2004. aastal EFTA kohtule hagi Liechtensteini vastu.

Hageja nõuab, et kohus:

1.

kinnitaks, et Liechtenstein, jättes jõusse pangaseaduse artikli 25 sätted, millega kehtestatakse elukohanõue Liechtensteini territooriumil asutatud pankade vähemalt ühe juhatuse liikme ja ühe tegevjuhtkonna liikme suhtes, on eksinud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 31 sätestatud asutamis- õiguse vastu; ja

2.

mõistaks Liechtensteinilt välja menetluskulud.

Õiguslik taust ja asjaolud ning hagi toetavad väited:

EMP lepingu artikli 31 lõige 1 näeb ette, et EMP riikide kodanikke koheldakse asutamisvabaduse õiguse kasutamisel võrdselt selle riigi kodanikega, kus asutamine toimub.

EMP lepingu artikliga 33 sätestatakse võimalus asutamisvabaduse õigusest erandi andmiseks.

EFTA kohus on märkinud seoses kohtuasjaga E-3/98 Rainford-Towning (EFTA Court Reports 1998, lk 205) ja kohtuasjaga E-2/01 Pucher (EFTA Court Reports 2002, lk 44), et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt keelavad võrdse kohtlemise eeskirjad mitte ainult kodakondsusest tuleneva ilmse diskrimineerimise, vaid ka kõik diskrimineerimise varjatud vormid, mis teiste eristamiskriteeriumide kohaldamise abil viivad tegelikkuses sama tulemuseni.

Nii EFTA kohus kui Euroopa Ühenduste Kohus on jõudnud järeldusele, et siseriiklikud eeskirjad, mis võimaldavad vahetegemist elukoha alusel, kahjustavad peamiselt teiste lepinguosaliste riikide kodanike huve, kuna mitteresidendid on enamasti välismaalased. Rainford-Towning, lõige 29.

Samuti on EFTA kohus jõudnud järeldusele, et toimimist avaliku korra huvides saab vastavalt EMP lepingu artiklile 33 tuua EMP lepingus osalevate välisriikide kodanike teistsuguse kohtlemise õigustuseks ainult juhul, kui lisaks mis tahes seaduserikkumisega kaasnevale sotsiaalse korra häirimisele ähvardab mõnda ühiskonna põhihuvi tõeline ja piisavalt tõsine oht. Rainford-Towning, lõige 42.

EFTA kohus on tunnistanud, et finantsteenuste sektori toimimise ja hea maine kaitse on õiguspärane avaliku korraga seotud eesmärk ning et teatavaid probleeme võib tuleneda asjaolust, et Liechtenstein ei ole ühinenud Lugano konventsiooniga.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/18


Hagi, mille Islandi pankurite ja väärtpaberivahendajate ühendus esitas 23. novembril 2004 EFTA järelevalveameti vastu

(Kohtuasi E-9/04)

(2005/C 40/11)

Islandi pankurite ja väärtpaberivahendajate ühendus (Bankers' and Securities Dealers' Association of Iceland), mida esindasid dr Hans-Jörg Niemeyer (avenue Cortenbergh 1118, B-1000 Brüssel) ja dr Ralf Sauer (Charlottenstraße 35/36, 10117 Berliin, Saksamaa) õigusbüroost Hengeler Mueller, esitas 23. novembril 2004 EFTA kohtule hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Hageja nõuab, et kohus:

1.

tühistaks EFTA järelevalveameti 11. augusti 2004. aasta otsuse 213/04/COL (Islandi eluasemelaenude fond); ja

2.

mõistaks EFTA järelevalveametilt välja menetluskulud.

Õiguslik taust ja asjaolud ning hagi toetavad väited:

Hageja on kõiki Islandi kommertspanku ühendav äriühing, mis tegutseb nende arvelduskojana.

Islandi eluasemelaenude fond (Icelandic Housing Financing Fund – HFF) annab üldlaenusid üksikisikutele eluaseme ehitamiseks või ostmiseks ning lisalaenusid madala sissetulekuga inimestele.

Hageja väidab, et üldlaenud kuuluvad tavapäraste pangateenuste hulka ning et HFF de facto riigimonopoli seisund on vastuolus teenuste osutamise vabaduse, asutamisõiguse ja kapitali vaba liikumise põhimõtetega.

EFTA järelevalveameti 11. augusti 2004. aasta otsusega 213/04/COL tunnistati HFF süsteem vastavaks riigiabi eeskirjadele EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel.

Hageja väidab, et EFTA järelevalveamet:

jättis täitmata oma kohustuse algatada ametlik menetlus;

rikkus olulisi menetlusnõudeid, kuna ei esitanud järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu artiklis 16 nõutud piisavaid põhjuseid; ja

tõlgendas ja kohaldas vääralt EMP lepingu artikli 59 lõiget 2.


EFTA riikide alaline komitee

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/19


Riiklik tugilabor, mis on määratud Norra poolt vastavalt nõukogu otsusele 1999/313/EÜ kahepoolmeliste karploomade bakteriaalse ja viirusliku saastatuse seire tugilaborite kohta

(2005/C 40/12)

Norra Veterinaariakool

Toiduohutuse ja infektsioonibioloogia osakond

P.O. Box 8146 Dep.

N-0033 Oslo


EFTA järelevalveamet

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/20


Riigiabi suuniste 43. muudatus

Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) Järelevalveameti otsus ettepaneku tegemisest vajalike meetmete rakendamiseks

(2005/C 40/13)

Vastuvõtmise kuupäev: 17. märts 2004. a.

EFTA riik: pole täpsustatud

Kaasus nr: 47655

Pealkiri: Muudatused Ameti juhiste peatükis 26A “Suurtele investeerimisprojektidele antavate regionaaltoetuste mitmeid sektoreid hõlmav raamistik” ja ettepanek vastavate meetmete rakendamiseks.

Juriidiline alus: Kolleegiumi otsus nr 40/04

Otsus: Ameti poolt välja pakutud ja EFTA liikmesriikide poolt aktsepteeritud asjakohased meetmed on järgmised:


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/21


EMAS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 761/2001 kohaselt keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditite kavaga hõlmatud Norras asuvate registreeritud objektide nimekiri

(2005/C 40/14)

Registreerimisnumber

Peatatud

Firma nimi ja aadress

Tel./Faks/E-mail

Kontaktisik

Tööstussektor

NO-000001

 

Peterson Linerboard AS

Verket 22

N-1543 Moss

+47/ 69 25 65 00

+47/ 69 25 46 95

Ellen Hilde Grøm

21.120

NO-000003

 

Norske Skogindustrier ASA

Skogn

N-7620 Skogn

+47/ 74 08 70 00

+47/ 74 08 71 09

wenche.ravlo@norske-skog.com

Wenche Ravlo

21

NO-000004

 

Isola AS

Fabrikk Eidanger

Prestmoen 9

N-3945 Eidanger

+47/ 35 57 57 00

+47/ 35 55 48 44

isola@isola.no

Gunnar Hansen

26.820

NO-000005

 

Maarud AS

N-2114 Disenå

+47/ 62 96 82 00

+47/ 62 96 82 61

kmellem@krafteurope.com

Kari Benterud Mellem

15.31

NO-000015

 

Rescon Mapei AS

Vallsetveien 6

N-2120 Sagstua

+47/ 62 97 20 00

+47/ 62 97 20 99

alan.ulstad@resconmapei.no

Alan K. Ulstad

24.66

NO-000016

 

Håg ASA

Sundveien

N-7460 Røros

+47/ 72 40 72 00

+47/ 72 40 72 72

Maj Britt Fjerdingen

36.11

NO-000017

 

Gyproc AS

Habornv 59

N-1631 Gamle Fredrikstad

+47/ 69 35 75 00

+47/ 69 35 75 01

gyprocno@gyproc.com

Jon Gjerløw

26.62

NO-000019

 

Norske Skogindustrier ASA

Saugbruksforeningen

Tistedalsg 9-11

N-1756 Halden

+47/ 69 17 40 00

+47/ 69 17 43 30

Alfred Isaksen

21.111

21.120

NO-000023

 

Norgips AS

Tørkop

N-3060 Svelvik

+47/ 33 78 48 00

+47/ 33 78 48 50

john-widar.kalleberg@norgips.com

John Widar Kalleberg

26.62

NO-000026

 

Domstein Måløy AS

Domstein-Måløy Fiskeindustri

Trollebø

N-6700 Måløy

+47/ 57 85 58 00

+47/ 57 85 58 01

are.natland.boe@domstein.no

Grete Hamre

15.202

NO-000027

 

Sør-Norge Aluminium AS

N-5460 Husnes

+47/ 53 47 50 00

+47/ 53 47 53 90

magne.rekkedal@soral.no

Magne Rekkedal

27.421

NO-000034

 

Savo AS

Fyrstikkbakken 7

N-0667 Oslo

+47/ 22 91 67 00

+47/ 22 63 12 09

Birgit Madsen

31.11

NO-000035

 

Olsen Skarholmen AS

Skarholmen

N-5033 Kleppestø

+47/ 56 15 77 70

+47/ 56 15 77 75

bente.nasutvik@panfish.no

Bente Naustvik

15.202

NO-000044

 

Hydro Aluminium Profiler AS

N-2240 Magnor

+47/ 62 83 33 00

+47/ 62 83 33 10

Øyvind Aasen

28

NO-000052

 

Gålå Høgfjellshotell og Hytter AS

N-2646 Gålå

+47/ 61 29 81 09

+47/ 61 29 85 40

galahot@online.no

Gunther Motzke

55.110

55.210

NO-000053

 

Dale AS

Fabrikkvegen

N-5721 Dalekvam

+47/ 56 59 41 00

+47/ 56 59 41 41

daleas@sagatex.no

Knut Skeide

17.210

NO-000054

 

AS Norske Shell

Draugenfeltet

Risavika Havnering 300

Postboks 40

N-4098 Tananger

+47/ 51 69 30 00

+47/ 51 69 30 30

Trym Edvardsson

11.10

NO-000055

 

Møre Tekstilfabrikk AS

Avd Gåseid

Kvasnesveien 2

N-6037 Ålesund

+47/ 70 17 53 00

+47/ 70 17 53 90

vidar@more-tekstil.no

Vidar Mittet

17.60

NO-000056

 

Møre Tekstilfabrikk AS

Avd Vegsund

Borgundveien 489

N-6015 Ålesund

+47/ 70 17 53 00

+47/ 70 17 53 90

vidar@more-tekstil.no

Vidar Mittet

17.60

NO-000059

 

Ørsta Gruppen AS

N-6151 Ørsta

+47/ 70 04 70 04

+47/ 70 04 71 01

firmapost@orstastaal.no

Rolf O. Hjelle

28.1

NO-000060

 

Isola AS

Fabrikk Platon

Lienfossveien 9

N-3670 Notodden

+47/ 35 57 57 00

+47/ 35 55 48 44

isola@isola.no

Gunnar Hansen

25.20

NO-000062

 

Sødra Cell Folla AS

N-7796 Follafoss

+47/ 74 12 36 00

+47/ 74 12 36 01

Oddvar Aftret

21.111

NO-000063

 

Pyrox AS

N-5685 Uggdal

+47/ 53 43 04 00

+47/ 53 43 04 04

Eirik Helgesen

29.2

NO-000071

 

Forestia AS

Avd Kvam

N-2650 Kvam

+47/ 62 42 82 00

+47/ 61 29 25 30

kvam@forestia.com

Harvey Rønningen

20.200

NO-000074

 

Brødr Sunde AS

Borgundfjordveien 118

N-6022 Ålesund

+47/ 70 17 70 00

+47/ 70 14 34 10

post@sunde.no

Liv Jorunn Valaas

24.160

NO-000083

 

Total E & P Norge AS

Finnestadveien 44

N-4029 Stavanger

+47/ 51 50 39 18

+47/ 51 50 31 40

firmapost@ep.total.no

Ulf Einar Moltu

11.100

NO-000084

 

Kims Norge AS

Postboks 33

N-2857 Skreia

+47/ 61 16 56 00

+47/ 61 16 44 17

Stein Rønne

15

NO-000085

 

Kährs Brumunddal AS

Strandsagveien 2

N-2381 Brumunddal

+47/ 62 34 66 00

+47/ 62 34 68 59

Harald Øie

20.200

NO-000086

 

Grafisk Senter Grøset AS

N-2260 Kirkenær

+47/ 62 94 65 00

+47/ 62 99 65 01

firmapost@gsg.no

Mari Lilleåsen

22.220

NO-000087

 

Norske Skogindustrier ASA

Follum

N-3505 Hønefoss

+47/ 32 11 21 00

+47/ 32 11 21 00

astrid.broch-due@norske-skog.com

Astrid Broch-Due

21

NO-000088

 

Moelven Van Severen AS

Tiendeholmen

N-7800 Namsos

+47/ 74 21 33 00

+47/ 74 21 33 90

post@vanseveren.moelven.com

Frank-Espen Kristoffersen

20.101

NO-000090

 

AS Oppland Metall

Mattisrudsvingen 2

N-2827 Hunndalen

+47/ 61 18 76 70

+47/61 17 04 71

firmapost@opplandmetall.no

Knut Sørlie

37.00, 60.2

NO-000092

 

Forestia AS

Braskereidfoss

N-2435 Braskereidfoss

+47/ 62 42 82 00

+47/ 62 42 82 78

braskeriedfoss@forestia.com

Per Olav Løken

20.200

NO-000093

 

Prior Øst BA

Industriveien 1

N-1890 Rakkestad

+47/ 69 22 67 00

+47/ 69 22 67 01

Arne Kristian Kolberg

15.12

NO-000095

 

Grip Senter

Storgata 23 C

N-0184 Oslo

+47/ 22 97 98 00

+47/ 22 42 75 10

Eva Marit Isanger

91.33

NO-000096

 

Gjøvik Land og Toten Avfallsselskap DA

Dalborgmarka 100

N-2827 Hunndalen

+47/ 61 14 55 80

+47/ 61 13 22 45

Bjørn E. Berg

90

NO-000097

 

Hydro Polymers AS

Klor/VCM fabrikken & PVC fabrikken

Rafnes

N-3966 Stahelle

+47/35 00 60 94

+47/35 00 62 98

nils.eirik.stamland@hydro.com

Nils Eirik Stamland

24.140


III Teatised

Komisjon

17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/24


IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine

Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega lennuliinil Kerry—Dublin, Iirimaa

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 40/15)

1.

Sissejuhatus: Iirimaa on muutnud alates 22. juulist 2005 Dublin—Kerry vahelistel regulaarlendudel avaliku teenindamise kohustust, mis avaldati 15. märtsil 2002. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas C 66/04 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike l punktile a. Nõuded muudetud avaliku teenindamise kohustusele on avaldatud 16.2.2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kui ühe kuu jooksul pärast avaldamist ei ole ükski lennuettevõtja alustanud ega alustamas avaliku teenindamise kohustusele vastavaid regulaarlende ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Iirimaa otsustanud vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõike l punktile d piirata juurdepääsu sellele liinile ühe lennuettevõtjaga alates 22. juulist 2005 ning anda avaliku pakkumise kaudu õigus sellel liinil lendude teostamiseks.

2.

Pakkumiskutse eesmärk: alates 22. juulist 2005 regulaarlendude teostamine liinil Dublin—Kerry vastavalt sellele liinile kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud 16.2.2005. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

3.

Osalemine: osaleda võivad kõik lennuettevõtjad, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on välja andnud vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta. Lennud toimuvad Iiri Lennuameti (Irish Aviation Authority) jurisdiktsiooni all olevatele lennuväljadele.

4.

Pakkumismenetlus: käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktide d, e, f, g, h ja i sätteid.

5.

Teave pakkumise esitajatele: täieliku pakkumismenetluse toimiku, sealhulgas pakkumisvormi (Tender Proposal form), finantsteabe esitamise nõuded, teave Kerry lennujaama haardeala demograafilise ja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta, teave lennujaama kohta (varasem reisijate arv, maandumistasud, tehnilised võimalused jne) ning lepingu täielikud tingimused saab tasuta:

Iiri Transpordiministeeriumist (Department of Transport), 44 Kildare Street, Att: Mr Liam Keogh, IRL-Dublin 2. Tel.: (+353 1) 604 15 94. Fax: (+353 1) 604 16 81. E-mail: liamkeogh@transport.ie.

6.

Pakkumise esitajatelt nõutav teave: lisaks täielikult täidetud pakkumisvormi (Tender Proposal form) esitamisele peavad pakkumiste esitajad tõendama tellijale, võttes arvesse nõuet alustada lende 22. juulil 2005 ning teenuste usaldusväärsuse ja järjepidevuse nõuet, et:

(a)

nende finantsolukord ja veomaht võimaldavad nimetatud lendude toimumist tagada ja neid teostada;

(b)

neil on vajalikud kehtivad tegevusload ja sertifikaadid (lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat, mis on välja antud JAR-OPS kohaselt); ja

(c)

neil on eelnev regulaarreisilendude teostamise kogemus.

Kui pakkumise esitajad vastavad punktide a, b ja c tingimustele, hinnatakse, milline pakkumine on majanduslikult kõige soodsam, võttes arvesse ka lennuettevõtja võimet tagada avaliku teenindamise kohustusega seotud lendude teostamine kogu lepingu kehtivuse jooksul. Tellijal ei lasu siiski kohustust ühtki pakkumist vastu võtta. Teatavatel tingimustel võib minister jätta endale õiguse rääkida pakkujatega läbi nende pakutud hinna suhtes, võttes siiski arvesse tegevuskuludel põhinevat plaanilist kahjumit, plaanilist tulu jne.

Tellija jätab endale õiguse nõuda täpsemat teavet kõigi taotlejate majanduslike ja/või tehniliste vahendite ja suutlikkuse kohta ning, olenemata eespool esitatust, nõuda või paluda kolmandatelt isikutelt või taotlejalt teavet taotleja suutlikkuse kohta kõnealuseid regulaarlende teostada.

Pakkumised tuleb esitada eurodes, kõik lisadokumendid peavad olema inglise keeles. Lepingut käsitletakse Iiri seaduste kohaselt sõlmitud lepinguna ning see kuulub Iiri kohtu ainupädevusse.

7.

Rahaline hüvitis: pakkumistes peab olema selgelt märgitud nimetatud liinil avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajaliku rahalise hüvitise suurus kõigil kolmel aastal eraldi alates ettenähtud lendude algusest. Hüvitise suurus tuleb arvutada vastavalt ettenähtud miinimumnõuetele.

Transpordiministeeriumi poolt makstava hüvitise tegelik suurus määratakse igal aastal tagantjärele ning selle suurus piirdub tegeliku kahjumiga, võttes arvesse pakkumise võitnud pakkuja tegelikke kulusid, tulu ning vajaduse korral rentaablust lendude teostamisel ning hüvitades maksimaalselt pakkumises iga aasta kohta märgitud hüvitise määra.

Lennuettevõtja võib taotleda hüvitise väljamaksmist regulaarsete osamaksetena vastavalt punktis 5 nimetatud toimikus kehtestatud korrale. Iga lepingujärgse aasta lõpus makstakse tasakaalustav lõppmakse vastavalt tellijale esitatud nõuetekohaste dokumentidega tõendatud nõuetele, millele on vastavalt lepingu tingimustele lisatud lennuettevõtja audiitori tõend.

Leping sisaldab sätet hüvitise ülempiiri iga-aastase suurendamise kohta, mida tehakse tellija äranägemisel, kui muutuvad lendude teostamise tingimused. Ilma et see piiraks lepingu lõpetamist reguleerivate sätete kohaldamist, võtab tellija hüvitise maksimaalse aastase summa suurendamise ettepanekute hindamisel põhjendatult arvesse lendude teostamist mõjutavaid arenguid, mida pakkumise esitaja ei ole ette näinud või ei võinud ette näha või mida on põhjustanud pakkumise esitaja kontrolli alt väljas olevad asjaolud.

Kõik lepingu alusel teostatavad maksed tehakse eurodes.

8.

Lepingu kehtivusaeg, muutmine ja lõpetamine: lepingu sõlmib transpordiminister. Leping kehtib kolm aastat alates 22. juulist 2005. Uus pakkumiskutse avaldatakse vajaduse korral hiljemalt enne kuni kolmeaastase perioodi möödumist 22. juulist 2005. Lepingu muutmine ja lõpetamine toimub vastavalt lepingutingimustele. Erinevused avaliku teenindamise kohustuse nõuetest on lubatud ainult tellija eelneval nõusolekul.

9.

Karistused lepingu lennuettevõtja poolse rikkumise eest: kui lend tühistatakse lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel, makstakse hüvitist ainult nende kulude eest (kui neid on), mida lennuettevõtja on tegelikult kandnud toimumata jäänud lennu reisijate teenindamisel. Tellija jätab endale õiguse esitada lepingu lõpetamise teate, kui ta on arvamusel, et avaliku teenindamise kohustuse nõudeid ei ole täidetud või ei täideta rahuldavalt, võttes arvesse lennuettevõtja lendude teostamise nõuetekohasusust ja eriti lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel tühistatud ja/või hilinenud lendude arvu.

10.

Pakkumiste esitamise tähtaeg: kolmkümmend üks (31) kalendripäeva alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest.

11.

Pakkumiste esitamine: pakkumised tuleb saata tähitud kirjaga (pakkumise esitamise kuupäevana käsitletakse postitempli kuupäeva) või tuua:

Transpordiministeeriumisse (Department of Transport, 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2) hiljemalt kl 12.00 (Iirimaa aja järgi) punktis10 märgitud kuupäevaks ümbrikus, millele on märgitud “EASP Tender”.

12.

Pakkumiskutse kehtivus: vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punkti d esimesele lausele kehtib käesolev pakkumiskutse tingimusel, et ükski ühenduse lennuettevõtja ei esita enne pakkumiste esitamise tähtaega kava teostada vastavalt avaliku teenindamise kohustusele asjaomasel liinil lende ilma rahalist hüvitist saamata.

13.

Teabevabaduse seadus, 1997 (Freedom of Information Act, 1997): transpordiministeerium kohustub tegema kõik endast sõltuva, et hoida konfidentsiaalsena pakkumiste esitajatelt saadud teavet vastavalt ministeeriumi seadusest tulenevatele kohustustele, sealhulgas vastavalt 1997. aasta teabevabaduse seadusele, mida on muudetud 2003. aasta teabevabaduse seadusega. Kui pakkumiste esitajad soovivad, et nende pakkumises esitatud teavet ei avaldataks, kuna see sisaldab tundlikku äriinformatsiooni, peavad nad teabe esitamisel selle täpselt määratlema ja põhjendama selle tundlikkust. Enne otsuse tegemist teabe avaldamise kohta vastavalt teabevabaduse seadusele konsulteerib ministeerium pakkumiste esitajatega sellise tundliku teabe osas. Kui pakkumiste esitajad on seisukohal, et nende esitatud teave ei ole üheski osas konfidentsiaalne, peavad nad esitama vastavasisulise teatise ning seda teavet võib avaldada vastusena teabevabaduse seaduse põhimõtte kohaselt esitatud taotlusele.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/26


IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine

Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega lennuliinil Galway—Dublin, Iirimaa

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 40/16)

1.

Sissejuhatus: Iirimaa on muutnud alates 22. juulist 2005 Galway—Dublini vahelistel regulaarlendudel avaliku teenindamise kohustusi, mis avaldati 15. märtsil 2002. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas C 66/05 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike l punktile a. Nõuded muudetud avaliku teenindamise kohutustele on avaldatud 16.2.2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kui ühe kuu jooksul pärast kõnealust avaldamist ei ole ükski lennuettevõtja alustanud ega alustamas avaliku teenindamise kohustusele vastavaid regulaarlende ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Iirimaa otsustanud vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõike l punktile d piirata juurdepääsu sellele liinile ühe lennuettevõtjaga alates 22. juulist 2005 ning anda avaliku pakkumise kaudu õigus sellel liinil lendude teostamiseks.

2.

Pakkumiskutse eesmärk: alates 22. juulist 2005 regulaarlendude teostamine liinil Galway—Dublin vastavalt selle liini suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud 16.2.2005. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

3.

Osalemine: osaleda võivad kõik lennuettevõtjad, kellel on liikmesriigi väljaantud kehtiv lennutegevusluba, mis on väljastatud vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtetele lennutegevuslubade väljaandmise kohta. Lennud toimuvad Iiri Lennuameti (Irish Aviation Authority) jurisdiktsiooni all olevatele lennuväljadele.

4.

Pakkumismenetlus: käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktide d, e, f, g, h ja i sätteid.

5.

Teave pakkumise esitajatele: täieliku pakkumismenetluse toimiku, sealhulgas pakkumisvormi (Tender Proposal form), finantsteabe esitamise nõuded, teave Galway lennujaamade haardeala demograafilise ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta, teave iga lennujaama kohta (varasem reisijate arv, maandumistasud, tehnilised võimalused jne) ning lepingu täielikud tingimused saab tasuta:

Iiri Transpordiministeeriumist (Department of Transport), 44 Kildare Street, Att: Hr Liam Keogh, IRL-Dublin 2. Tel.: (+353 1) 604 15 94. Fax: (+353 1) 604 16 81. E-mail: liamkeogh@transport.ie.

6.

Pakkumise esitajatelt nõutav teave: lisaks täidetud pakkumisvormi (Tender Proposal form) esitamisele peavad pakkumiste esitajad täitma tellija nõuet alustada lende 22. juulil 2005 ja teenuste usaldusväärsuse ja järjepidevuse nõuet ning:

(a)

nende finantsolukord ja veomaht peavad võimaldama nimetatud lendude toimumist tagada ja neid teostada;

(b)

neil peavad olema vajalikud kehtivad tegevusload ja sertifikaadid (lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat, mis on välja antud JAR-OPS kohaselt); ning

(c)

nad peavad omama eelnevat regulaarreisilendude teostamise kogemust.

Kui pakkumise esitajad vastavad punktide a, b ja c tingimustele, hinnatakse, milline pakkumine on majanduslikult kõige soodsam, võttes arvesse ka lennuettevõtja võimet tagada avaliku teenindamise kohustusega seotud lendude teostamine kogu lepingu kehtivuse jooksul. Tellijal ei lasu siiski kohustust ühtki pakkumist vastu võtta. Teatud tingimustel võib minister jätta endale õiguse rääkida pakkujatega läbi nende pakutud hinna suhtes, võttes siiski arvesse tegevuskuludel põhinevat plaanilist kahjumit, plaanilist tulu jne.

Tellija jätab endale õiguse nõuda täpsemat teavet kõigi taotlejate majanduslike ja/või tehniliste vahendite ja suutlikkuse kohta ning olenemata eespool esitatust nõuda või paluda kolmandatelt pooltelt või taotlejalt teavet taotleja suutlikkuse kohta kõnealuseid regulaarlende teostada.

Pakkumised tuleb esitada eurodes, kõik lisadokumendid peavad olema inglise keeles.

Lepingut käsitatakse Iiri seaduste kohaselt sõlmitud lepinguna ning see kuulub Iiri kohtu ainupädevusse.

7.

Rahaline hüvitis: pakkumistes peab olema selgelt märgitud nimetatud liinil avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajaliku rahalise hüvitise suurus kõigil kolmel aastal eraldi alates ettenähtud lendude algusest. Hüvitise suurus tuleks arvutada vastavalt ettenähtud miinimumnõuetele.

Transpordiministeeriumi poolt makstava hüvitise tegeliku suurus määratakse kindlaks igal aastal tagantjärele ning selle suurus piirdub tegeliku kahjumiga, võttes arvesse pakkumise võitnud pakkuja tegelikke kulusid, tulu ning vajaduse korral rentaablust lendude teostamisel ning hüvitades maksimaalselt pakkumises iga aasta kohta märgitud hüvitise määra.

Lennuettevõtja võib taotleda hüvitise väljamaksmist regulaarsete osamaksetena vastavalt punktis 5 nimetatud toimikus kehtestatud korrale. Iga lepingujärgse aasta lõpus makstakse tasakaalustav lõppmakse vastavalt tellijale esitatud nõuetekohaste dokumentidega tõendatud nõuetele, millele on vastavalt lepingu tingimustele lisatud lennuettevõtja audiitori tõend.

Leping sisaldab sätet hüvitise ülempiiri igaaastase suurendamise kohta, mida tehakse tellija äranägemisel, kui muutuvad lendude teostamise tingimused. Ilma et see piiraks lepingu lõpetamist reguleerivate sätete kohaldamist, võtab tellija hüvitise maksimaalse aastase summa suurendamise ettepanekute hindamisel põhjendatult arvesse lendude teostamist mõjutavaid arenguid, mida pakkumise esitaja ei ole ette näinud või ei võinud ette näha või mida on põhjustanud pakkumise esitaja kontrolli alt väljas olevad asjaolud.

Kõik lepingu alusel teostatavad maksed tehakse eurodes.

8.

Lepingu kehtivusaeg, muutmine ja lõpetamine: lepingu sõlmib transpordiminister. Leping kehtib kolm aastat alates 22. juulist 2005. Uus pakkumiskutse avaldatakse vajaduse korral hiljemalt enne kuni kolmeaastase ajavahemiku möödumist 22. juulist 2005. Lepingu muutmine ja lõpetamine toimub vastavalt lepingutingimustele. Erinevused avaliku teenindamise kohustuse nõuetest on lubatud ainult tellija eelneval nõusolekul.

9.

Karistused lepingu lennuettevõtja poolse rikkumise eest: kui lend tühistatakse lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel, makstakse hüvitist ainult nende kulude eest (kui neid on), mida lennuettevõtja on tegelikult kandnud toimumata jäänud lennu reisijate teenindamisel. Tellija jätab endale õiguse esitada lepingu lõpetamise teate, kui ta on arvamusel, et avaliku teenindamise kohustuse nõudeid ei ole täidetud või ei täideta rahuldavalt, võttes arvesse lennuettevõtja lendude teostamise piisavust ja eriti lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel tühistatud ja/või hilinenud lendude arvu.

10.

Pakkumiste esitamise tähtaeg: kolmkümmend üks (31) kalendripäeva alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest.

11.

Pakkumiste esitamine: pakkumised tuleb saata tähitud kirjaga (pakkumise esitamise kuupäevana käsitatakse postitempli kuupäeva) või tuua:

Transpordiministeeriumisse (Department of Transport, 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2) hiljemalt kl 12.00 (Iirimaa aja järgi) punktis 10 märgitud kuupäevaks ümbrikus, millele on märgitud “EASP Tender”.

12.

Pakkumiskutse kehtivus: vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punkti d esimesele lausele kehtib käesolev pakkumiskutse tingimusel, et ükski ühenduse lennuettevõtja ei esita enne pakkumiste esitamise tähtaega kava teostada vastavalt avaliku teenindamise kohustusele asjakohasel liinil lende ilma rahalist hüvitist saamata.

13.

Teabevabaduse seadus, 1997: transpordiministeerium kohustub tegema kõik endast sõltuva, et mitte avaldada pakkumiste esitajatelt saadud konfidentsiaalset teavet vastavalt ministeeriumi seadusest tulenevatele kohustustele, sealhulgas vastavalt 1997. aasta teabevabaduse seadusele (Freedom of Information Act), mida on muudetud 2003. aasta teabevabaduse seadusega. Kui pakkumiste esitajad soovivad, et nende pakkumises esitatud teavet ei avaldataks, kuna see sisaldab tundlikku äriinformatsiooni, peavad nad teabe esitamisel sellise informatsiooni täpselt määratlema ja põhjendama selle tundlikkust. Enne otsuse tegemist teabe avaldamise kohta vastavalt teabevabaduse seadusele konsulteerib ministeerium pakkumiste esitajatega selle tundliku teabe osas. Kui pakkumiste esitajad on seisukohal, et nende esitatud teave ei ole üheski osas konfidentsiaalne, peavad nad esitama vastavasisulise teatise ning seda teavet võib avaldada vastusena teabevabaduse põhimõtte kohaselt esitatud taotlusele.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/28


IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine

Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega kahel siseriiklikul lennuliinil Donegal—Dublin ja Sligo—Dublin

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 40/17)

1.

Sissejuhatus: Iirimaa on muutnud alates 22. juulist 2005 Donegal—Dublin ja Sligo—Dublin vahelistel regulaarlendudel avaliku teenindamise kohustusi, mis avaldati 15. märtsi 2002. a Euroopa Ühenduste Teatajas C 66/07 ja C 66/03 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike l punktile a. Nõuded muudetud avaliku teenindamise kohutustele on avaldatud 16.2.2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kuna ühe kuu jooksul pärast kõnealust avaldamist ei ole ükski lennuettevõtja alustanud ega alustamas avaliku teenindamise kohutustele vastavaid regulaarlende ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Iirimaa otsustanud vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõike l punktile d piirata juurdepääsu kummalegi liinile ühe lennuettevõtjaga alates 22. juulist 2005 ning anda avaliku pakkumise kaudu õigus kõnealustel liinidel lendude teostamiseks.

2.

Pakkumiskutse eesmärk: alates 22. juulist 2005 otse-regulaarlendude teostamine kahel eraldi liinil: Donegal—Dublin ja Sligo—Dublin vastavalt kõnealuste liinide suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud 16.2.2005. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kummalgi liinil pakutakse avaliku teenindamise kohustuste alusel lendude teostamise õigust ühe tööettevõtulepingu alusel.

3.

Osalemine: osaleda võivad kõik lennuettevõtjad, kellel on liikmesriigi väljaantud kehtiv lennutegevusluba, mis on väljastatud vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtetele lennutegevuslubade väljaandmise kohta.

4.

Pakkumismenetlus: käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktide d, e, f, g, h ja i sätteid.

5.

Teave pakkumise esitajatele: täieliku pakkumismenetluse toimiku, sealhulgas pakkumisvormi (Tender Proposal form), finantsteabe esitamise nõuded, teave Sligo ja Donegali demograafilise ja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta, teave iga lennujaama kohta (varasem reisijate arv, maandumistasud, tehnilised võimalused jne) ning lepingu täielikud tingimused saab tasuta:

Iiri Transpordiministeeriumist (Department of Transport), 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2, Att: hr Liam Keogh. Tel.: (+353 1) 604 15 94 . Fax: (+353 1) 604 16 81. E-mail: liamkeogh@transport.ie.

6.

Pakkumise esitajatelt nõutav teave: lisaks täidetud pakkumisvormi (Tender Proposal form) esitamisele peavad pakkumiste esitajad täitma tellija nõuet alustada lende 22. juulil 2005 ja teenuste usaldusväärsuse ja järjepidevuse nõuet ning:

(a)

nende finantsolukord ja veomaht peavad võimaldama nimetatud lendude toimumist tagada ja neid teostada;

(b)

neil peavad olema vajalikud kehtivad tegevusload ja sertifikaadid (lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat, mis on välja antud JAR-OPS kohaselt); ning

(c)

nad peavad omama eelnevat regulaarreisilendude teostamise kogemust.

Kui pakkumise esitajad vastavad punktide a, b ja c tingimustele, hinnatakse, milline pakkumine on majanduslikult kõige soodsam, võttes arvesse ka lennuettevõtja võimet tagada avaliku teenindamise kohustusega seotud lendude teostamine kogu lepingu kehtivuse jooksul. Tellijal ei lasu siiski kohustust ühtki pakkumist vastu võtta. Teatud tingimustel võib minister jätta endale õiguse rääkida pakkujatega läbi nende pakutud hinna suhtes, võttes siiski arvesse tegevuskuludel põhinevat plaanilist kahjumit, plaanilist tulu jne.

Tellija jätab endale õiguse nõuda täpsemat teavet kõigi taotlejate majanduslike ja/või tehniliste vahendite ja suutlikkuse kohta ning olenemata eespool esitatust nõuda või paluda kolmandatelt pooltelt või taotlejalt teavet taotleja suutlikkuse kohta kõnealuseid regulaarlende teostada.

Pakkumised tuleb esitada eurodes, kõik lisadokumendid peavad olema inglise keeles.

Lepingut käsitatakse Iiri seaduste kohaselt sõlmitud lepinguna ning see kuulub Iiri kohtu ainupädevusse.

7.

Rahaline hüvitis: pakkumistes peab olema selgelt märgitud mõlemal liinil avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajaliku rahalise hüvitise suurus kõigil kolmel aastal eraldi alates ettenähtud lendude algusest. Hüvitise suurus tuleks arvutada vastavalt ettenähtud miinimumnõuetele.

Transpordiministeeriumi poolt makstava hüvitise tegelik suurus määratakse kindlaks igal aastal tagantjärele ning selle suurus piirdub tegeliku kahjumiga, võttes arvesse pakkumise võitnud pakkuja tegelikke kulusid, tulu ning vajaduse korral rentaablust lendude teostamisel ning hüvitades maksimaalselt pakkumises iga aasta kohta märgitud hüvitise määra.

Lennuettevõtja võib taotleda hüvitise väljamaksmist regulaarsete osamaksetena vastavalt punktis 5 nimetatud toimikus kehtestatud korrale. Iga lepingujärgse aasta lõpus makstakse tasakaalustav lõppmakse vastavalt tellijale esitatud nõuetekohaste dokumentidega tõendatud nõuetele, millele on vastavalt lepingu tingimustele lisatud lennuettevõtja audiitori tõend.

Leping sisaldab sätet hüvitise ülempiiri igaaastase suurendamise kohta, mida tehakse tellija äranägemisel, kui muutuvad lendude teostamise tingimused. Ilma et see piiraks lepingu lõpetamist reguleerivate sätete kohaldamist, võtab tellija hüvitise maksimaalse aastase summa suurendamise ettepanekute hindamisel põhjendatult arvesse lendude teostamist mõjutavaid arenguid, mida pakkumise esitaja ei ole ette näinud või ei võinud ette näha või mida on põhjustanud pakkumise esitaja kontrolli alt väljas olevad asjaolud.

Kõik lepingu alusel teostatavad maksed tehakse eurodes.

8.

Lepingu kehtivusaeg, muutmine ja lõpetamine: lepingu sõlmib transpordiminister. Leping kehtib kolm aastat alates 22. juulist 2005. Uus pakkumiskutse avaldatakse vajaduse korral hiljemalt enne kuni kolmeaastase ajavahemiku möödumist 22. juulist 2005. Lepingu muutmine ja lõpetamine toimub vastavalt lepingutingimustele. Erinevused avaliku teenindamise kohustuse nõuetest on lubatud ainult tellija eelneval nõusolekul.

9.

Karistused lepingu lennuettevõtja poolse rikkumise eest: kui lend tühistatakse lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel, makstakse hüvitist ainult nende kulude eest (kui neid on), mida lennuettevõtja on tegelikult kandnud toimumata jäänud lennu reisijate teenindamisel. Tellija jätab endale õiguse esitada lepingu lõpetamise teate, kui ta on arvamusel, et avaliku teenindamise kohustuse nõudeid ei ole täidetud või ei täideta rahuldavalt, võttes arvesse lennuettevõtja lendude teostamise piisavust ja eriti lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel tühistatud ja/või hilinenud lendude arvu.

10.

Pakkumiste esitamise tähtaeg: kolmkümmend üks (31) kalendripäeva alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest.

11.

Pakkumiste esitamine: pakkumised tuleb saata tähitud kirjaga (pakkumise esitamise kuupäevana käsitatakse postitempli kuupäeva) või tuua:

Transpordiministeeriumisse (Department of Transport, 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2), hiljemalt kl 12.00 (Iirimaa aja järgi) punktis 10 märgitud kuupäevaks ümbrikus, millele on märgitud “EASP Tender”.

12.

Pakkumiskutse kehtivus: vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punkti d esimesele lausele kehtib käesolev pakkumiskutse tingimusel, et ükski ühenduse lennuettevõtja ei esita enne pakkumiste esitamise tähtaega kava teostada vastavalt avaliku teenindamise kohustusele asjakohasel liinil lende ilma rahalist hüvitist saamata.

13.

Teabevabaduse seadus, 1997: transpordiministeerium kohustub tegema kõik endast sõltuva, et mitte avaldada pakkumiste esitajatelt saadud konfidentsiaalset teavet vastavalt ministeeriumi seadusest tulenevatele kohustustele, sealhulgas vastavalt 1997. aasta teabevabaduse seadusele (Freedom of Information (FOI) Act), mida on muudetud 2003. aasta teabevabaduse seadusega. Kui pakkumiste esitajad soovivad, et nende pakkumises esitatud teavet ei avaldataks, kuna see sisaldab tundlikku äriinformatsiooni, peavad nad teabe esitamisel sellise informatsiooni täpselt määratlema ja põhjendama selle tundlikkust. Enne otsuse tegemist teabe avaldamise kohta vastavalt teabevabaduse seadusele konsulteerib ministeerium pakkumiste esitajatega selle tundliku teabe osas. Kui pakkumiste esitajad on seisukohal, et nende esitatud teave ei ole üheski osas konfidentsiaalne, peavad nad esitama vastavasisulise teatise ning seda teavet võib avaldada vastusena teabevabaduse põhimõtte kohaselt esitatud taotlusele.


17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/30


IRL—Dublin: Regulaarlendude teostamine

Pakkumiskutse, mille Iirimaa on välja kuulutanud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktile d seoses regulaarlendude teostamisega kahel lennuliinil: Knock—Dublin ja Derry—Dublin

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 40/18)

1.

Sissejuhatus: Iirimaa on muutnud alates 22. juulist 2005 Knock—Dublin ja Derry—Dublin vahelistel regulaarlendudel avaliku teenindamise kohustust, mis avaldati 15. septembril 2000. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas C 265/07 (muudetud parandusega, mis avaldati 28. septembri 2000. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 276) ja 15. märtsil 2002. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas C 66/06 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike l punktile a. Nõuded muudetud avaliku teenindamise kohustusele on avaldatud 16.2.2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kui ühe kuu jooksul pärast avaldamist ei ole ükski lennuettevõtja alustanud ega alustamas avaliku teenindamise kohustusele vastavaid regulaarlende ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Iirimaa otsustanud vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõike l punktile d piirata juurdepääsu kummalegi liinile ühe lennuettevõtjaga alates 22. juulist 2005 ning anda avaliku pakkumise kaudu õigus nendel liinidel lendude teostamiseks.

2.

Pakkumiskutse eesmärk: alates 22. juulist 2005 otse-regulaarlendude teostamine kahel eraldi liinil: Knock—Dublin ja Derry—Dublin vastavalt nendele liinidele kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud 16.2.2005. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 39.

Kummalgi liinil pakutakse avaliku teenindamise kohustuse alusel lendude teostamise õigust ühe tööettevõtulepingu alusel.

3.

Osalemine: osaleda võivad kõik lennuettevõtjad, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on välja andnud vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta. Lennud toimuvad Iiri Lennuameti (Irish Aviation Authority) jurisdiktsiooni all olevatele lennuväljadele.

4.

Pakkumismenetlus: käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punktide d, e, f, g, h ja i sätteid.

5.

Teave pakkumise esitajatele: täieliku pakkumismenetluse toimiku, sealhulgas pakkumisvormi (Tender Proposal form), finantsteabe esitamise nõuded, teave Knocki ja Derry demograafilise ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta, teave iga lennujaama kohta (varasem reisijate arv, maandumistasud, tehnilised võimalused jne) ning lepingu täielikud tingimused saab tasuta:

Iiri Transpordiministeeriumist (Department of Transport), Att: Hr Liam Keogh, 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2. Tel.: (+353 1) 604 15 94. Fax: (+353 1) 604 16 81. E-mail: liamkeogh@transport.ie.

6.

Pakkumise esitajatelt nõutav teave: lisaks täielikult täidetud pakkumisvormi (Tender Proposal form) esitamisele peavad pakkumiste esitajad tõendama tellijale, võttes arvesse nõuet alustada lende 22. juulil 2005 ning teenuste usaldusväärsuse ja järjepidevuse nõuet, et:

(a)

nende finantsolukord ja veomaht võimaldavad nimetatud lendude toimumist tagada ja neid teostada;

(b)

neil on vajalikud kehtivad tegevusload ja sertifikaadid (lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat, mis on välja antud JAR-OPS kohaselt) ja

c)

neil on eelnev regulaarreisilendude teostamise kogemus.

Kui pakkumise esitajad vastavad punktide a, b ja c tingimustele, hinnatakse, milline pakkumine on majanduslikult kõige soodsam, võttes arvesse ka lennuettevõtja võimet tagada avaliku teenindamise kohustusega seotud lendude teostamine kogu lepingu kehtivuse jooksul. Tellijal ei lasu siiski kohustust ühtki pakkumist vastu võtta. Teatavatel tingimustel võib minister jätta endale õiguse rääkida pakkujatega läbi nende pakutud hinna suhtes, võttes siiski arvesse tegevuskuludel põhinevat plaanilist kahjumit, plaanilist tulu jne.

Tellija jätab endale õiguse nõuda täpsemat teavet kõigi taotlejate majanduslike ja/või tehniliste vahendite ja suutlikkuse kohta ning, olenemata eespool esitatust, nõuda või paluda kolmandatelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet taotleja suutlikkuse kohta kõnealuseid regulaarlende teostada.

Pakkumised tuleb esitada eurodes, kõik lisadokumendid peavad olema inglise keeles.

Lepingut käsitletakse Iiri seaduste kohaselt sõlmitud lepinguna ning see kuulub Iiri kohtu ainupädevusse.

7.

Rahaline hüvitis: pakkumistes peab olema selgelt märgitud mõlemal liinil avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajaliku rahalise hüvitise suurus kõigil kolmel aastal eraldi alates ettenähtud lendude algusest. Hüvitise suurus tuleb arvutada vastavalt ettenähtud miinimumnõuetele.

Transpordiministeeriumi poolt makstava hüvitise tegelik suurus määratakse igal aastal tagantjärele ning selle suurus piirdub tegeliku kahjumiga, võttes arvesse pakkumise võitnud pakkuja tegelikke kulusid, tulu ning vajaduse korral rentaablust lendude teostamisel ning hüvitades maksimaalselt pakkumises iga aasta kohta märgitud hüvitise määra.

Lennuettevõtja võib taotleda hüvitise väljamaksmist regulaarsete osamaksetena vastavalt punktis 5 nimetatud toimikus kehtestatud korrale. Iga lepingujärgse aasta lõpus makstakse tasakaalustav lõppmakse vastavalt tellijale esitatud nõuetekohaste dokumentidega tõendatud nõuetele, millele on vastavalt lepingu tingimustele lisatud lennuettevõtja audiitori tõend.

Leping sisaldab sätet hüvitise ülempiiri iga-aastase suurendamise kohta, mida tehakse tellija äranägemisel, kui muutuvad lendude teostamise tingimused. Ilma et see piiraks lepingu lõpetamist reguleerivate sätete kohaldamist, võtab tellija hüvitise maksimaalse aastase summa suurendamise ettepanekute hindamisel põhjendatult arvesse lendude teostamist mõjutavaid arenguid, mida pakkumise esitaja ei ole ette näinud või ei võinud ette näha või mida on põhjustanud pakkumise esitaja kontrolli alt väljas olevad asjaolud.

Kõik lepingu alusel teostatavad maksed tehakse eurodes.

8.

Lepingu kehtivusaeg, muutmine ja lõpetamine: lepingu sõlmib transpordiminister. Leping kehtib kolm aastat alates 22. juulist 2005. Uus pakkumiskutse avaldatakse vajaduse korral hiljemalt enne kuni kolmeaastase perioodi möödumist 22. juulist 2005. Lepingu muutmine ja lõpetamine toimub vastavalt lepingutingimustele. Erinevused avaliku teenindamise kohustuse nõuetest on lubatud ainult tellija eelneval nõusolekul.

9.

Karistused lepingu lennuettevõtja poolse rikkumise eest: kui lend tühistatakse lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel, makstakse hüvitist ainult nende kulude eest (kui neid on), mida lennuettevõtja on tegelikult kandnud toimumata jäänud lennu reisijate teenindamisel. Tellija jätab endale õiguse esitada lepingu lõpetamise teate, kui ta on arvamusel, et avaliku teenindamise kohustuse nõudeid ei ole täidetud või ei täideta rahuldavalt, võttes arvesse lennuettevõtja lendude teostamise piisavust ja eriti lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel tühistatud ja/või hilinenud lendude arvu.

10.

Pakkumiste esitamise tähtaeg: kolmkümmend üks (31) kalendripäeva alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest.

11.

Pakkumiste esitamine: pakkumised tuleb saata tähitud kirjaga (pakkumise esitamise kuupäevana käsitletakse postitempli kuupäeva) või tuua:

Transpordiministeeriumisse (Department of Transport, 44 Kildare Street, IRL-Dublin 2) hiljemalt kl 12.00 (Iirimaa aja järgi) punktis 10 märgitud kuupäevaks ümbrikus, millele on märgitud “EASP Tender”.

12.

Pakkumiskutse kehtivus: vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike l punkti d esimesele lausele kehtib käesolev pakkumiskutse tingimusel, et ükski ühenduse lennuettevõtja ei esita enne pakkumiste esitamise tähtaega kava teostada vastavalt avaliku teenindamise kohustusele asjaomasel liinil lende ilma rahalist hüvitist saamata.

13.

Teabevabaduse seadus, 1997 (Freedom of Information Act, 1997): Transpordiministeerium kohustub tegema kõik endast sõltuva, et hoida konfidentsiaalsena pakkumiste esitajatelt saadud teavet vastavalt ministeeriumi seadusest tulenevatele kohustustele, sealhulgas vastavalt 1997. aasta teabevabaduse seadusele, mida on muudetud 2003. aasta teabevabaduse seadusega. Kui pakkumiste esitajad soovivad, et nende pakkumises esitatud teavet ei avaldataks, kuna see sisaldab tundlikku äriinformatsiooni peavad nad teabe esitamisel selle täpselt määratlema ja põhjendama selle tundlikkust. Enne otsuse tegemist teabe avaldamise kohta vastavalt teabevabaduse seadusele konsulteerib ministeerium pakkumiste esitajatega sellise tundliku teabe osas. Kui pakkumiste esitajad on seisukohal, et nende esitatud teave ei ole üheski osas konfidentsiaalne, peavad nad esitama vastavasisulise teatise ning seda teavet võib avaldada vastusena teabevabaduse seaduse põhimõtte kohaselt esitatud taotlusele.