ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 30

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
5. veebruar 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2005/C 030/1

Euro vahetuskurss

1

2005/C 030/2

Eelteatis koondumise kohta (Toimik nr COMP/M.3609-CINVEN/FRANCE TELECOM CABLE-NC NUMERICABLE) ( 1 )

2

2005/C 030/3

Komisjoni teatis, mis on seotud 97/67/EC rakendamisega ( 1 )

3

2005/C 030/4

Komisjoni arvamus, — 29. detsember 2004, — Nogent-sur-Marne'is (Prantsusmaa) asuva tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise muudetud plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

5

2005/C 030/5

Komisjoni arvamus, — 26. juuli 2004, — Maini äärses Frankfurdis (Hessen, Saksamaa Liitvabariik) asuva teadusreaktori FRF2 jäänuste demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 ( 1 )

6

2005/C 030/6

Riigiabi – Itaalia — Riigiabi C 38/2004 (ex NN 58/04) - Toetused äriühingule PORTOVESME SRL — Üleskutse esitada märkused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

7

2005/C 030/7

Kutse ettepanekute esitamiseks projektide ja toetusmeetmete (PASR-2005) kohta, mis kuuluvad ettevalmistava meetme Euroopa tööstuspotentsiaali suurendamine turvalisusuuringute valdkonnas reguleerimisalasse

11

2005/C 030/8

Riigiabi – Itaalia — Riigiabi C 32/2004 (ex N 347/2003) – Fincantieri ehitatud viie kruiisilaeva üleandmistähtaja pikendamine — Üleskutse esitada märkused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

12

2005/C 030/9

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

16

2005/C 030/0

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik Nr. COMP/M.3661 - CDP/STMICROELECTRONICS) ( 1 )

22

2005/C 030/1

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik Nr. COMP/M.3626 - PERMIRA/PRIVATE EQUITY PARTNERS/MARAZZI) ( 1 )

22

 

III   Teatised

 

Komisjon

2005/C 030/2

Avalik pöördumine taotluste esitamiseks – EAC PD nr 85/04 — Avalik pöördumine uuenduslike koostöö-, koolitus- ja infoprojektide esitamiseks, tegevus 5 – Tugimeetmed

23

 

Parandused

2005/C 030/3

2003. rahandusaasta Euroopa Liidu agentuuride ja asutuste lõplike raamatupidamisaruannete avaldamine, parandus (ELT C 292, 30.10.2004)

25

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/1


Euro vahetuskurss (1)

4. veebruar 2005

(2005/C 30/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2958

JPY

Jaapani jeen

134,71

DKK

Taani kroon

7,4435

GBP

Inglise nael

0,6883

SEK

Rootsi kroon

9,0853

CHF

Šveitsi frank

1,5591

ISK

Islandi kroon

81,48

NOK

Norra kroon

8,292

BGN

Bulgaaria lev

1,9557

CYP

Küprose nael

0,583

CZK

Tšehhi kroon

29,963

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

243,79

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,696

MTL

Malta liir

0,4306

PLN

Poola zlott

3,981

ROL

Rumeenia leu

37 385

SIT

Sloveenia talaar

239,72

SKK

Slovakkia kroon

38,043

TRY

Türgi liir

1,7107

AUD

Austraalia dollar

1,6835

CAD

Kanada dollar

1,6101

HKD

Hong Kongi dollar

10,106

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8215

SGD

Singapuri dollar

2,1181

KRW

Korea won

1 330,79

ZAR

Lõuna- Aafrika rand

7,9695


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/2


Eelteatis koondumise kohta

(Toimik nr COMP/M.3609-CINVEN/FRANCE TELECOM CABLE-NC NUMERICABLE)

(2005/C 30/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

28. jaanuaril 2005 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtja Cinven Limited (“Cinven”, Ühendatud Kuningriigid) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses France Télécom SA (Prantsusmaa) tütarettevõtte France Télécom Câble'i (“FTC”, Prantsusmaa) ja Groupe Canal+ (Prantsusmaa) tütarettevõtte NC Numéricâble (“NCN”, France) üle aktsiate ostmise kaudu.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Cinven: investeerimisfond;

FTC: kaabeltelevisiooni ja internetiteenuste pakkuja;

NCN: kaabeltelevisiooni ja internetiteenuste pakkuja.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr +32 2 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3609-CINVEN/FRANCE TELECOM CABLE-NC NUMERICABLE):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/3


Komisjoni teatis, mis on seotud 97/67/EC rakendamisega

(2005/C 30/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

ESO (1)

Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse

Märkus 1

CEN

EN 13619:2002

Postiteenused - Postisaadetiste töötlemine - Kirjade töötlemise optilised parameetrid

 

CEN

EN 13724:2002

Postiteenused - Erakasutuses olevate postkastide avad ja avade katteplaadid - Nõuded ja katsemeetodid

 

CEN

EN 13850:2002

Postiteenused - Teenuste kvaliteet - Tähitud posti ja kiirposti ühe artikli punktist punkti kättetoimetamisteenuse osutamiseks kuluva aja mõõtmine

 

CEN

EN 14012:2003

Postiteenused - Teenuste kvaliteet - Kaebuste läbivaatamise ja käsitlemise kord

 

CEN

EN 14137:2003

Postiteenused - Teenuste kvaliteet - Tähitud posti ja muude postiteenuste kadude mõõtmine jälitussüsteemi abil

 

CEN

EN 14142-1:2003

Postiteenused - Aadresside andmebaas - Osa 1: Postiaadresside komponendid

 

CEN

EN 14508:2003

Postiteenused - teenuse kvaliteet - postipakkide punktist-punkti teeninduse toimetamisaegade mõõtmine

 

CEN

EN 14534:2003

Postiteenused - teenuse kvaliteet - liht- ja teise astme postisaadetiste punktist-punkti teeninduse toimetamisaegade mõõtmine

 

Märkus 1: Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3: Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/


(1)  Euroopa standardiorganisatsioonid:

CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16, (http://www.etsi.org)

(2)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3)  EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/5


KOMISJONI ARVAMUS,

29. detsember 2004,

Nogent-sur-Marne'is (Prantsusmaa) asuva tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise muudetud plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(2005/C 30/04)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

Prantsusmaa valitsus esitas 7. juunil 2004. aastal Euroopa Komisjonile Nogent-sur-Marne'is asuva tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise muudetud plaaniga seotud üldandmed vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37.

Komisjon koostas järgmise arvamuse, tuginedes üldandmetele ja 19. juulil 2004. aastal komisjoni poolt nõutud ja 21. septembril 2004. aastal Prantsusmaa alalise esinduse poolt esitatud lisateabele ning olles konsulteerinud ekspertide rühmaga.

a)

Vahemaa tuumaelektrijaama ja teise liikmesriigi, käesoleval juhul Belgia ja Luksemburg, lähima punkti vahel on umbes 200 km.

b)

Kavandatud muudatus vähendab üldist vedelate ja gaasiliste heitmete hulka, välja arvatud vedel triitium, mille koguse suurenemine on ette nähtud.

c)

Normaalse tegevuse käigus ei põhjusta kavandatud muudatus tervise seisukohast elanike ohtu seadmist teises liikmesriigis.

d)

Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetustest põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda heitmise korral ei mõjuta kavandatud naftakäitlussüsteemi muudatus tervise seisukohast teise liikmesriigi elanikke.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Nogent-sur-Marne'is (Prantsusmaa) asuva tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise muudetud plaani rakendamisel nii normaalse tegevuse kui üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuste korral ei saastu teise liikmesriigi vesi, pinnas või õhuruum radioaktiivselt.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/6


KOMISJONI ARVAMUS,

26. juuli 2004,

Maini äärses Frankfurdis (Hessen, Saksamaa Liitvabariik) asuva teadusreaktori FRF2 jäänuste demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(2005/C 30/05)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

Saksamaa valitsus esitas 30. jaanuaril 2004. aastal Euroopa Komisjonile teadusreaktori FRF2 jäänuste demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaaniga seotud üldandmed vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37.

Komisjon koostas järgmise arvamuse, tuginedes kõnealustele andmetele ja Saksamaa valitsuse poolt 22. aprillil 2004. aastal esitatud lisateabele ning olles konsulteerinud ekspertide rühmaga.

a)

Vahemaa tehase ja teise liikmesriigi, käesoleval juhul Prantsusmaa, lähima punkti vahel on 120 km.

b)

Normaalse töötegevuse käigus väljutatavad vedelad ja gaasilised heitmed ei põhjusta tervise seisukohast elanike ohtu seadmist teistes liikmesriikides.

c)

Demonteerimise käigus tekkivad tahked radioaktiivsed jäätmed viiakse läbi Hesseni piirkondliku vastuvõtupunkti heakskiidetud ajutisse lattu. Mitteradioaktiivsed tahked jäägid või jäätmed ning regulaarsest kontrollist vabastatud materjalid kõrvaldatakse tavalise jäätmena või korduvkasutamise või ringlussevõtmise teel. Seda tehakse vastavalt põhilistele ohutusnormidele (direktiiv 96/29/Euratom).

d)

Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetustest põhjustatud ootamatute radioaktiivsete jäätmete väljumise korral ei ole teiste liimesriikide elanike võimalikud saadavad doosid tervise seisukohast olulise tähtsusega.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Maini äärses Frankfurdis (Hessen, Saksamaa Liitvabariik) asuva teadusreaktori FRF2 demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani rakendamisel nii normaalse tegevuse kui ka üldandmetes kirjeldatud õnnetuste korral ei saastu teise liikmesriigi vesi, pinnas või õhuruum radioaktiivselt tervise seisukohast olulisel määral.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/7


RIIGIABI – ITAALIA

Riigiabi C 38/2004 (ex NN 58/04) - Toetused äriühingule PORTOVESME SRL

Üleskutse esitada märkused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2005/C 30/06)

EMPs kohaldatav tekst

Käesoleva kokkuvõtte järel esitatud 16. novembril 2004 originaalkeelse kirjaga tegi komisjon Itaaliale teatavaks oma otsuse algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses ülalnimetatud abiga.

Asjassepuutuvad isikud võivad esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamise kuupäevast aadressil:

Commission européenne

Direction générale de la Concurrence

Greffe Aides d'Etat

SPA 3 6 / 5

B-1049 BRUXELLES

Faks: +32 2 296 12 42

Need märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitav asjassepuutuv isik võib kirjalikult taotleda oma isikuandmete salastamist, kui selle taotluse põhjused on täpsustatud.

1.   Kirjeldus

Ministrite Nõukogu eesistuja 6. veebruari 2004. aasta dekreedis on märgitud, et alumiiniumi-, tina-, hõbeda- ja tsingitootmise sektori ettevõtete suhtes, mis asuvad saarealadel, kus ühendus riigi gaasi- ja elektrienergia võrkudega on puudulik või olematu, kohaldatakse kuni 30. juunini 2007 elektrienergiaga varustamisel soodustariifi.

Oma 5. juuli 2004. aasta otsuses 110/04 märgib gaasi ja elektrienergiaamet (l'Autorité pour l'énergie électrique et le gaz), et ettevõtted Alcoa Srl (end Alumix SpA), Portovesme Srl, ILA (Industria Lavorazioni Alluminio Spa) ja Euralluminia Spa, mis kõik asuvad Sardiinia saarel, võivad vastavalt eespool nimetatud dekreedile kasutada soodustariifide korda.

Kõnealust korda on kirjeldatud elektrienergia ülekande-, jagamise-, mõõtmis- ja müügiteenuse osutamist aastail 2004-2007 käsitlevate eeskirjade artiklis 73, mis omakorda on ette nähtud gaasi- ja elektrienergiaameti 30. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni nr 5 (1) lisas A ning resolutsiooni muudatustes. (2) Kord näeb ette, et elektrienergia tarbijale antakse hüvitist (componente tariffaria compensativa), mis määratakse kindlaks elektritarnijaga kokkulepitud tariifi ja soodustariifi vahelise erinevuse põhjal.

2.   Hindamine

Hindamaks, kas kõnealune kord on abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleks kindlaks teha, kas see annab abisaajatele eeliseid, kas need eelised saadakse riigilt, kas kõnealune abi mõjutab konkurentsi ja kas ta võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubavahetust.

Turuhindadest madalamate elektritariifide kohaldamine toob kaasa majandusliku eelise, sest abisaajate tootmiskulud on väiksemad. Kõnealused vähendatud tariifid asetavad eelisolukorda need alumiiniumi-, tina-, hõbeda- ja tsingitootmissektori ettevõtted, kes tegutsevad ühes Itaalia piirkonnas, Sardiinias - praegu teadaolevatel andmetel täpsemalt vaid neli ettevõtet. Tariifid on neile ettevõtetele soodsad, sest neid ei kohaldata teiste tootmissektorite ettevõtete ega ka sama sektori ettevõtete puhul, kes tegutsevad väljaspool kõnealuseid piirkondi.

Käesoleva juhtumi puhul on Itaalia ametiasutused võtnud elektritariifide vähendamise otsuse vastu ühepoolselt. Vastavalt gaasi ja elektrienergiaameti 9. augusti 2004. aasta resolutsioonile 148 rahastatakse seda otseste hüvitistega energiatarbijatele Cassa Conguaglio per il settore elettrico-st. Vastavalt 18. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 194/00 artiklile 6 nimetab Cassa Conguaglio halduskomitee esimehe ja liikmed pärast majandus- ja rahandusministriga kooskõlastamist ametisse gaasi ja elektrienergiaamet. Et hüvitis saadakse riigi loodud ja kontrollitavast fondist, rahastatakse abi riigi ressurssidest.

Lisaks on kirjeldatud juhtumi puhul võimalik, et abimeetmed kahjustavad konkurentsi, võttes arvesse, et need parandavad nelja ettevõtte rahalist seisundit ja tegutsemisvõimalusi võrreldes konkurentide omadega, kes abist osa ei saa. Kuivõrd kõnealuste ettevõtete tooteid turustatakse üle maailma, võivad kõnealused meetmed lisaks mõjutada ka ühendusesisest kaubandust.

Eelnimetatud põhjustel on kõnealused meetmed asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt keelatud ja neid saab pidada ühisturuga kokkusobivaks vaid juhul, kui abi saab paigutada mõne samas lepingus ettenähtud erandi alla.

Hüvitiste andmine eesmärgiga vähendada elektritariife toob kaasa mõningate ettevõtete jooksvate kulude vähenemise. Seda jooksvate kulude vähendamist loetakse abiks üksikute ettevõtete tegevusele.

Peamiste praegu kehtivate piirkondlikku abi käsitlevate suuniste (3) kohaselt on abi ettevõtte tegevusele põhimõtteliselt keelatud. Üksikjuhtumeil võib piirkondlikku abi siiski anda vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a erandile, tingimusel, et abi andmist õigustavad selle iseloom ja panus piirkondlikku arengusse ning et selle suurus vastab olukorra raskusele, mille leevendamiseks see on suunatud. Abi ettevõtte tegevusele peab sellele lisaks olema ajaliselt piiritletud ning järk-järgult vähenev.

Käesoleval juhul on tegu üksikute ad hoc toetustega piiratud arvule kitsasse tööstussektorisse kuuluvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras kahtleb komisjon, kas nelja ettevõtte toetamise ja piirkondliku arengu vahel on seos ning kas kõnealune abi vastab leevendatava olukorra raskusele. Peale selle näivad need üksiktoetused praegu kättesaadava informatsiooni põhjal otsustades olevat pigem osa üksikuid ettevõtteid või sektoreid hõlmavast tööstuspoliitikast ja kalduvat kõrvale piirkondliku arengu abistamise poliitika kui sellise vaimust, mis peaks ressurssidega toetamise puhul jääma erapooletuks eri sektorite ja majandusvaldkondade suhtes. Lisaks kahtleb komisjon ka soodustariifide korra rahastamismehhanismis, selle halduskorralduses ning elektritariifide vähendamiseks kavandatud hüvitiste väljaarvestamise eeskirjades.

Vastavalt nõukogu (EÜ) määruse 659/1999 artiklile 14 võib igasuguse ebaseadusliku abi saajalt tagasi nõuda.

[KIRJA TEKST]

“Con la presente la Commissione si pregia informare l'Italia che, dopo avere esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane in merito all'aiuto menzionato in oggetto, ha deciso di avviare il procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE.

1.   PROCEDIMENTO

1.

Con lettera del 4 dicembre 2003 (A/38568 dell'8.12.2003), uno studio di avvocati ha portato all'attenzione dei servizi della Commissione una serie di articoli di stampa segnalando l'intenzione delle autorità italiane di applicare tariffe elettriche ridotte a favore della società Portovesme Srl.

2.

Con lettera del 22 gennaio 2004 (D/50373) e del 19 marzo 2004 (D/52054), i servizi della Commissione hanno chiesto chiarimenti su questa misura. Le autorità italiane hanno risposto con lettera del 6.2.2004 (CAB A/352 del 17.2.2004) e del 9 giugno 2004 (A/34260 dell'11.6.2004). Con lettera del 20 settembre 2004 (A/37093 del 22.9.2004), le autorità italiane hanno inviato informazioni supplementari.

2.   DESCRIZIONE

3.

Il decreto del presidente del Consiglio dei ministri del 6.2.2004 prevede che sia accordata fino al 30.6.2007 una tariffa preferenziale per la fornitura di energia elettrica ad imprese che appartengono ai settori della produzione di alluminio, piombo, argento e zinco, situati in territori insulari caratterizzati da assenza o insufficienza di connessioni alle reti nazionali di energia e di gas.

4.

Con delibera del 5.7.2004 n. 110/04, l'Autorità per l'energia elettrica ed il gas autorizza le imprese: Alcoa Srl (ex Alumix Spa), Portovesme Srl, ILA (Industria Lavorazioni Alluminio Spa) e Euroallumina Spa, ubicate tutte nella regione Sardegna, a beneficiare di un regime tariffario speciale in virtù di detto decreto. Con la stessa delibera, l'Autorità per l'energia elettrica ed il gas prevede anche che l'elenco dei beneficiari del regime in questione sia aggiornato annualmente sulla base delle informazioni ricevute dal Ministero italiano delle attività produttive.

5.

Il regime in questione è descritto all'articolo 73 delle Disposizioni per l'erogazione dei servizi di trasmissione, distribuzione, misura e vendita dell'energia elettrica per il periodo di regolazione 2004-2007, riportato nell'allegato A della delibera dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas del 30.1.2004, n. 5 (4) e sue modifiche (5). Esso prevede la concessione al consumatore di energia elettrica di una componente tariffaria compensativa, fissata sulla base della differenza tra la tariffa elettrica stabilita con il distributore di energia e una tariffa preferenziale.

6.

Secondo le autorità italiane, tale regime tariffario speciale troverebbe la sua giustificazione nelle condizioni svantaggiate dei sistemi elettrici di alcune zone dell'Italia, caratterizzate dall'assenza di infrastrutture elettriche di collegamento con le reti nazionali di trasporto: nel caso specifico, la regione Sardegna manca di connessione alla rete di gas naturale ed è insufficientemente collegata alla rete elettrica. In particolare, secondo le autorità italiane:

il sistema elettrico della regione Sardegna sarebbe caratterizzato da prezzi troppo elevati dell'energia, che non sono conformi alla dinamica dei costi di produzione delle imprese dell'isola; ciò penalizzerebbe i grandi consumatori di energia a causa dell'impatto dei costi di approvvigionamento sull'insieme dei costi di produzione;

la regione Sardegna sarebbe caratterizzata da una situazione di sottoutilizzazione delle capacità di produzione di energia elettrica: nel 2003, il livello di utilizzazione di tali capacità era del 46 % (6); inoltre, la produzione regionale di energia era di 13 000 GWh e gli impianti termoelettrici avrebbero potuto produrre nel 2003 circa 28 000 GWh;

l'interscambio di energia elettrica con l'Italia è attualmente assicurato da due cavi di 200kV con una capacità di 270 MW;

si prevede un aumento del tasso annuale di domanda di energia elettrica per il periodo 2002-2012 del 3 %;

un progetto a breve termine prevede la costruzione di un cavo di 150 kV tra la Corsica e la Sardegna; un progetto a lungo termine prevede la costruzione di un cavo della potenza di 1 000 MW tra la Sardegna e la penisola.

3.   VALUTAZIONE

3.1   Esistenza di un aiuto ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato

7.

Per valutare se la misura disposta dal regime costituisca un aiuto ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato, occorre determinare se procuri un vantaggio ai beneficiari, se il vantaggio sia di origine statale, se la misura in questione incida sulla concorrenza e se sia atta ad alterare gli scambi intracomunitari.

8.

Il primo elemento costitutivo dell'articolo 87, paragrafo 1, è l'esistenza di un “aiuto”: costituisce un aiuto propriamente detto una misura che procuri un vantaggio a taluni beneficiari specifici. Si tratta pertanto di determinare, da un lato, se le imprese beneficiarie ricevano un vantaggio economico che non avrebbero ottenuto in normali condizioni di mercato oppure se evitino di sostenere costi che normalmente dovrebbero gravare sulle risorse proprie delle imprese e, dall'altro lato, se tale vantaggio sia concesso a una determinata categoria di imprese. L'applicazione di tariffe elettriche inferiori a quelle del mercato procura un vantaggio economico dal momento che i costi di produzione dei beneficiari sono ridotti. Inoltre, le tariffe ridotte beneficiano esclusivamente le imprese dei settori della produzione di alluminio, piombo, argento e zinco che operano in una regione dell'Italia (la Sardegna), cioè, attualmente, quattro imprese. Le tariffe ridotte favoriscono tali imprese dal momento che esse non sono accordate alle imprese al di fuori di tali zone.

9.

Per quanto riguarda le seconda condizione, per essere considerati aiuti ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato, i vantaggi devono essere, da una parte, accordati – direttamente o indirettamente – mediante risorse statali e, dall'altra, essere imputabili allo Stato. Nel caso in oggetto, la decisione relativa alla riduzione delle tariffe elettriche è stata presa unilateralmente dalle autorità italiane. Conformemente a quanto stabilito nella delibera dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas del 9.8.2004, n. 148 (7), essa è finanziata da compensazioni corrisposte ai consumatori di energia da parte della Cassa Conguaglio per il settore elettrico. In base all'articolo 6 della delibera del 18.10.2000 n. 194/00 (8), il presidente ed i membri del comitato di gestione della Cassa Conguaglio sono nominati dall'Autorità per l'energia elettrica ed il gas in accordo con il Ministro dell'Economia e delle Finanze. Poiché le compensazioni provengono da un fondo istituito e controllato dallo Stato, l'aiuto è finanziato da risorse statali (9).

10.

Tale misura di Stato persegue un obiettivo che rientra nell'ambito di politiche definite dalle autorità nazionali, vale a dire la riduzione delle tariffe elettriche elevate che dovrebbero essere pagate da imprese caratterizzate da produzioni ad elevata intensità energetica, come le produzioni di alluminio, di piombo, di argento e di zinco, e ubicate in regioni isolate e non sufficientemente connesse alle reti energetiche.

11.

In base alla terza e quarta condizione di applicazione dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato, l'aiuto deve falsare o minacciare di falsare la concorrenza e incidere o essere di natura tale da incidere sugli scambi intracomunitari. Nel caso in oggetto, tali misure minacciano di falsare la concorrenza dal momento che rafforzano la posizione finanziaria e le possibilità d'azione delle imprese beneficiarie rispetto ai concorrenti che non ne beneficiano. Inoltre, poiché i prodotti delle imprese in questione (alluminio, piombo, argento e zinco) sono commercializzati sui mercati mondiali, le misure in questione possono incidere sugli scambi intracomunitari.

12.

Per i motivi di cui sopra, le misure in oggetto sono in linea di principio vietate dall'articolo 87, paragrafo 1 del trattato e possono essere considerate compatibili con il mercato comune soltanto se possono beneficiare di una delle deroghe previste da tale trattato.

3.2   Valutazione della compatibilità della misura con il mercato comune

13.

La concessione di compensazioni destinate alla riduzione delle tariffe elettriche comporta la riduzione delle spese correnti di talune imprese. Tale riduzione delle spese correnti può essere considerata un aiuto al funzionamento a imprese individuali.

14.

Gli orientamenti in materia di aiuti di Stato a finalità regionale attualmente in vigore (10) vietano, in linea di principio, gli aiuti al funzionamento. Tuttavia, possono essere concessi, a titolo eccezionale, aiuti a finalità regionale, nelle regioni che beneficiano della deroga ex articolo 87, paragrafo 3, lettera a) del trattato, purché siano giustificati in funzione del loro contributo allo sviluppo regionale e della loro natura e purché il loro livello sia proporzionato agli svantaggi che intendono compensare. Gli aiuti al funzionamento devono essere limitati nel tempo e decrescenti.

15.

Nel caso in oggetto, si tratta di aiuti individuali ad hoc concessi a un numero limitato di imprese che appartengono a specifici settori. In questa fase, la Commissione nutre dei dubbi riguardo al collegamento tra l'aiuto a favore delle quattro imprese beneficiarie della misura e lo sviluppo regionale e riguardo alla proporzionalità dell'aiuto in oggetto e gli svantaggi regionali cui esso mira a ovviare. Inoltre, sulla base delle informazioni disponibili al momento, tali aiuti individuali sembrano rientrare nell'ambito di politiche industriali puntuali o settoriali piuttosto che nello spirito della politica degli aiuti regionali, la quale dovrebbe restare neutrale per quanto riguarda la distribuzione delle risorse produttive tra i diversi settori ed attività economiche.

16.

Inoltre, la Commissione nutre dei dubbi quanto al meccanismo di finanziamento di tale regime tariffario speciale, alla sua gestione amministrativa e alle modalità di calcolo delle compensazioni destinate alla riduzione delle tariffe elettriche.

17.

Infine, secondo le autorità italiane, la tariffa preferenziale prevista dalla misura in questione (di circa 20 EUR/MWh) coinciderebbe con la tariffa fissata nel 1996 a favore della società Alumix Spa per la fornitura di energia elettrica negli anni 1996-2005.

18.

Infatti, nel 1996, la Commissione aveva giudicato che la tariffa preferenziale a favore della Alumix Spa, per il periodo in oggetto, non era un aiuto di Stato ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato (11). La Commissione aveva concluso che, considerata la situazione di sovrapproduzione di energia elettrica in Sardegna e il fatto che, all'epoca, il prezzo concesso dal produttore e distributore nazionale di energia elettrica ENEL a Alumix era superiore al costo marginale medio della produzione dell'elettricità, ENEL agiva come un operatore privato in un'economia di mercato.

19.

Sulla base delle informazioni di cui dispone attualmente, la Commissione europea dubita della comparabilità della misura in questione con quella esaminata e approvata dalla Commissione nel 1996. Nel 1996, infatti, ENEL era l'unico produttore e distributore di energia in Italia e la tariffa elettrica ridotta praticata da ENEL a favore della società Alumix Spa era stata confrontata con il costo marginale medio della produzione di energia elettrica di ENEL per il periodo indicato.

20.

Invece, nel caso in esame, le autorità italiane intervengono selettivamente, in un contesto di mercato dell'energia liberalizzato, a favore di talune imprese al fine di compensare la differenza tra una tariffa di mercato conclusa con un produttore qualsiasi di energia e la tariffa preferenziale fissata nel 1996.

21.

La Commissione nota inoltre che la misura in oggetto potrebbe produrre effetti di riduzione del livello di tassazione applicabile all'energia elettrica. In tal caso, tale misura necessiterebbe di una base giuridica nell'ambito della Direttiva 2003/96/CE del 27 ottobre 2003, che ristruttura il quadro comunitario per la tassazione dei prodotti energetici e dell'elettricità. A tal proposito, le autorità italiane sono invitate a qualificare tale misura nell'ambito del regime armonizzato di cui alla Direttiva precitata.

22.

Tenuto conto di quanto precede, la Commissione invita l'Italia a presentare, nell'ambito del procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato CE, le proprie osservazioni e a fornire tutte le informazioni utili ai fini della valutazione dell'aiuto, entro un mese dalla data di ricezione della presente. La Commissione invita inoltre le autorità a trasmettere senza indugio copia della presente lettera ai beneficiari potenziali dell'aiuto.

23.

La Commissione ricorda all'Italia l'effetto sospensivo dell'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE e rinvia all'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio in base al quale ogni aiuto illegale potrà essere recuperato presso il beneficiario.

24.

Con la presente la Commissione comunica all'Italia che informerà gli interessati attraverso la pubblicazione della presente lettera e di una sintesi della stessa nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Informerà inoltre gli interessati nei paesi EFTA firmatari dell'accordo SEE attraverso la pubblicazione di un avviso nel supplemento SEE della Gazzetta ufficiale, e informerà infine l'Autorità di vigilanza EFTA inviandole copia della presente. Tutti gli interessati anzidetti saranno invitati a presentare osservazioni entro un mese dalla data di detta pubblicazione.”


(1)  Articolo 73 del Testo integrato delle disposizioni per l'erogazione dei servizi di trasmissione, distribuzione, misura e vendita dell'energia elettrica per il periodo di regolazione 2004-2007, riportato nell'Allegato A della Deliberazione dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas del 30.1.2004, n. 5/04.

(2)  Delibera dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas n. 148 del 9.8.2004.

(3)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(4)  Articolo 73 del testo integrato delle disposizioni per l'erogazione dei servizi di trasmissione, distribuzione, misura e vendita dell'energia elettrica per il periodo di regolazione 2004-2007, riportato nell'allegato A della delibera dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas del 30.1.2004, n. 5/04 (G.U.R.I n. 83 dell'8 aprile 2004).

(5)  Delibera dell'Autorità per l'energia elettrica ed il gas del 9.8.2004 n. 148.

(6)  Nel 2003, la Sardegna disponeva di una capacità di produzione di 3 800 MW con una domanda massima di 1 800 MW. La potenza istallata di 3 800 MW è così suddivisa: idroelettrica: 431 MW; termoelettrica 3 278 MW; eolica e fotovoltaica: 100 MW.

(7)  Vedi nota n. 2.

(8)  G.U.R.I. n. 257 del 3.11.2000.

(9)  Sentenza del 13.3.2001, causa C-379/98, PreussenElektra (Rec. p. I-2099, punto 58).

(10)  GU C 74 del 10.3.1998, pag. 9.

(11)  GU C 288 dell'1.10.1996.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/11


Kutse ettepanekute esitamiseks projektide ja toetusmeetmete (PASR-2005) kohta, mis kuuluvad ettevalmistava meetme “Euroopa tööstuspotentsiaali suurendamine turvalisusuuringute valdkonnas” reguleerimisalasse

(2005/C 30/07)

Pärast otsuse K(2005)259 vastuvõtmist 4. veebruaril 2005 kutsub Euroopa Ühenduste Komisjon üles esitama ettepanekuid projektide ja toetusmeetmete kohta, mis kuuluvad ettevalmistava meetme “Euroopa tööstuspotentsiaali suurendamine turvalisusuuringute valdkonnas, eesmärgiga koostada Euroopa turvalisuse parandamise programm teadusuuringute ja tehnoloogia abil” 2005. aasta tööprogrammi reguleerimisalasse.

Konkursikutse tunnus: PASR-2005

Soovituslik avaldamiskuupäev:

Soovituslik esitamistähtaeg:

Soovituslik kogueelarve: 15 miljonit eurot

Täiendav teave: Euroopa Komisjon

Turvalisusuuringuid käsitleva ettevalmistava meetme infolaud

E-post: rtd-pasr@cec.eu.int

Veebileht: www.cordis.lu/security


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/12


RIIGIABI – ITAALIA

Riigiabi C 32/2004 (ex N 347/2003) – Fincantieri ehitatud viie kruiisilaeva üleandmistähtaja pikendamine

Üleskutse esitada märkused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2005/C 30/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva kokkuvõtte järel esitatud 20. oktoobri 2004 originaalkeelse kirjaga tegi komisjon Itaaliale teatavaks oma otsuse algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses ülalnimetatud abiga.

Asjassepuutuvad isikud võivad esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamise kuupäevast aadressil:

Commission européenne

Direction générale de la Concurrence

Greffe Aides d'Etat

SPA 3 6 / 5

B-1049 BRUXELLES

Faks: +32 2 296 12 42

Need märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitav asjassepuutuv isik võib kirjalikult taotleda oma isikuandmete salastamist, kui selle taotluse põhjused on täpsustatud.

KOKKUVÕTTE tekst

Itaalia esitas juulis 2003 taotluse pikendada viie Fincantieri ehitatava kruiisilaeva üleandmise kolmeaastast tähtaega; laevade tellijateks on erinevad Carnival Corporationi filiaalid. Üleandmistähtaegade edasilükkamist taotletakse 2003. aasta lõpust erinevatele kuupäevadele 2004. aastal ja kuni oktoobrini 2005. Laevade ehitamisel lähtub Fincantieri juba uutest üleandmistähtaegadest.

Taotlusele on vaja saada komisjonipoolne luba, kuna vastavalt laevaehitusele antavat riigiabi käsitleva nõukogu määruse 1540/1998 artiklile 3, ei ole pärast 2003. aastat üleantavad laevad tegevusabi kõlbulikud isegi juhul, kui lepingud olid sõlmitud enne 2000. aasta lõppu. Laevadele antava abi koguväärtuseks on 243 miljonit eurot.

Itaalia taotluse väidetav põhjendus on sama kui komisjoni eelmiste otsuste puhul, millega sellised taotlused heaks kiideti, näiteks Meyer Werfti (1) puhul, kui laevaomanik taotles üleandmistähtaegade edasilükkamist seoses 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuga.

Seoses sellega täheldab komisjon, et iga laeva kohta on 2000. aasta detsembris allkirjastatud lõplik leping, milles on määratud üleandmistähtaegadeks kuupäevad juunist kuni detsembrini 2003. aastal. Laevatehase peamine klient on samuti taotlenud üleandmistähtaegade edasilükkamist seoses 11. septembri sündmustega. Sellest seisukohast vastab teatatud meede samadele kriteeriumitele, millest lähtuti Meyer Werfti käsitleva otsuse puhul.

Komisjon pidas siiski vajalikuks kontrollida, kas Fincantieri oleks tehnilisest küljest võimeline andma nimetatud laevad üle 2003. aasta lõpuks. Juhul kui see poleks olnud tehniliselt võimalik, võimaldaks üleandmistähtaja edasilükkamine anda Itaalial tegevusabi üle lubatud piiri.

Põhinedes sõltumatu eksperdi poolt tehtud analüüsile, hindas komisjon, kas Fincantieril oleks tehniliselt olnud võimalik anda viis laeva üle 2003. aasta lõpuks.

Analüüsi põhjal tekib kahtlusi esialgse plaani teostatavuses ning Fincantieri tehnilises võimekuses anda viis laeva üle 2003. aasta lõpuks. Kahtlusi äratab laev kerenumbriga 6079, mille praegune kavandatud üleandmistähtaeg on oktoober 2005. Komisjon on seega otsustanud algatada nimetatud laeva üleandmistähtaja pikendamistaotluse osas ametliku menetluse.

Nelja muu laeva osas ei ole komisjonil kahtlusi nende üleandmistähtaja osas 2003. aasta lõpuks, lubades seega pikendada nimetatud laevade üleandmistähtaegu vastavalt Itaalia taotlusele.

[KIRJA TEKST]

“(1)

La Commissione si pregia informare l'Italia che, dopo aver esaminato le informazioni trasmesse dalle autorità italiane relative alla misura in oggetto, ha deciso di avviare il procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE per alcune parti di detta misura.

PROCEDIMENTO

(2)

Con lettera del 31 luglio 2003, l'Italia ha notificato la suddetta misura alla Commissione, che ha richiesto ulteriori informazioni alle autorità italiane con lettere del 21 agosto 2003, 16 ottobre 2003, 27 gennaio 2004 e 16 febbraio 2004. L'Italia ha trasmesso le informazioni richieste con lettere del 16 settembre 2003, 6 novembre 2003, 1o dicembre 2003, 4 febbraio 2004, 12 febbraio 2004, 5 aprile 2004 e 8 luglio 2004.

DESCRIZIONE DETTAGLIATA DELL'AIUTO

L'aiuto e i beneficiari

(3)

L'Italia ha richiesto alla Commissione la concessione di una proroga del termine di consegna del 31 dicembre 2003 di cui all'articolo 3 del regolamento (CE) n. 1540/98 relativo agli aiuti alla costruzione navale (in appresso “regolamento sulla costruzione navale”) (2), a cui è subordinata la fruizione di aiuti al funzionamento connessi a contratto. L'istanza di proroga presentata riguarda la consegna da parte di Fincantieri di cinque navi da crociera, per un valore contrattuale complessivo di 2,1 miliardi di EUR ed un importo di aiuti di 243 milioni di EUR.

(4)

Fincantieri è una società pubblica con sei cantieri in Italia, specializzata nella costruzione di navi da crociera ma che costruisce anche altri tipi di navi destinate alla navigazione marittima.

(5)

L'Italia precisa che i contratti definitivi per le navi in questione sono stati firmati nel dicembre 2000 e che la consegna, stando alle clausole contrattuali, era prevista per giugno o dicembre 2003. Le navi sono state ordinate da diverse filiali di Carnival Corporation (in appresso “Carnival”), un operatore di crociere statunitense. Su tale base venivano promessi: a Fincantieri, aiuti al funzionamento connessi a contratto per la costruzione di quattro di queste navi; a Carnival (3), aiuti al funzionamento per la costruzione di una delle navi. (cfr. tabella 1)

(6)

Tabella 1: Navi per le quali si richiede una proroga

Numero della nave

Primo termine di consegna

Nuovo termine di consegna

Valore contrattuale stimato (in milioni di USD)

Beneficiario

6077

giugno 03

apr. 04

410

Fincantieri

6078

dic. 03

genn. 05

410

Fincantieri

6079

dic. 03

ott. 05

410

Fincantieri

6082

dic. 03

sett. 04

500

Fincantieri

6087

dic. 03

ott. 04

390

Carnival

 

 

 

2120

 

(7)

L'Italia precisa inoltre che il proprietario della nave ha richiesto, nell'autunno 2001, una proroga delle consegne a scadenze diverse nel 2004 e 2005, motivandola con il grave impatto degli attentati terroristici dell'11 settembre 2001 sul settore delle crociere. Fincantieri ha acconsentito alla richiesta e l'Italia chiede ora una proroga del termine di consegna affinché le navi possano ancora beneficiare degli aiuti al funzionamento.

(8)

Nella loro notifica, le autorità italiane fanno riferimento alla decisione della Commissione del 5 giugno 2002 (4) con la quale si autorizza una proroga analoga del termine di consegna di una nave da crociera in costruzione presso il cantiere tedesco Meyer Werft. Le autorità italiane sottolineano le analogie esistenti tra i due casi per quanto riguarda: (i) le motivazioni addotte per la proroga (impatto degli attentati terroristici dell'11 settembre 2001), (ii) il mercato interessato (crociere) e (iii) il rapporto di dipendenza commerciale tra il cantiere e il proprietario della nave (Carnival è il maggiore cliente di Fincantieri).

VALUTAZIONE

Base giuridica

(9)

Ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE, sono incompatibili con il mercato comune, nella misura in cui incidano sugli scambi tra Stati membri, gli aiuti concessi dagli Stati, ovvero mediante risorse statali, sotto qualsiasi forma che, favorendo talune imprese o talune produzioni, falsino o minaccino di falsare la concorrenza. Secondo la giurisprudenza costante della Corte di giustizia europea, il criterio della distorsione degli scambi è applicabile se l'impresa beneficiaria svolge attività economica che comporta scambi tra Stati membri.

(10)

La Commissione rileva che la questione della proroga del periodo massimo per la consegna è determinante ai fini dell'ammissibilità del contratto alla fruizione degli aiuti al funzionamento, a norma dell'articolo 3 del regolamento sulla costruzione navale. L'aiuto al funzionamento di cui trattasi consiste nel finanziamento mediante fondi statali di parte dei costi che il cantiere in questione dovrebbe normalmente sostenere per costruire una nave. A ciò si aggiunga che la costruzione navale è un'attività economica che comporta scambi tra Stati membri. L'aiuto in oggetto rientra pertanto nel campo di applicazione dell'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE.

(11)

L'articolo 87, paragrafo 3, lettera e), del trattato CE statuisce che possono considerarsi compatibili con il mercato comune le categorie di aiuti determinate con decisione del Consiglio, che delibera a maggioranza qualificata su proposta della Commissione. La Commissione rileva che, su tale base giuridica, il 29 giugno 1998 il Consiglio ha adottato il regolamento sulla costruzione navale.

(12)

La Commissione rileva che, in base al regolamento sulla costruzione navale, per “costruzione navale” s'intende la costruzione di navi mercantili d'alto mare a propulsione autonoma. La Commissione rileva altresì che Fincantieri costruisce questo tipo di navi e che si tratta pertanto di un'impresa interessata da detto regolamento.

(13)

L'istanza presentata dalle autorità italiane va valutata sulla base del regolamento sulla costruzione navale, nonostante quest'ultimo non sia più in vigore dalla fine del 2003, in quanto: (i) le norme in base alle quali l'Italia ha concesso l'aiuto sono state approvate per effetto di detto regolamento, (ii) l'aiuto è stato concesso quando il regolamento era ancora in vigore e (iii) le norme connesse al termine di consegna di tre anni sono in esso contenute.

(14)

L'articolo 3, paragrafo 1, del regolamento sulla costruzione navale prevede fino al 31 dicembre 2000 un contributo massimo del 9 % a titolo di aiuto al funzionamento connesso ad un contratto. In base all'articolo 3, paragrafo 2, del medesimo regolamento, il massimale di aiuto applicabile al contratto è costituito dal massimale vigente alla data della firma del contratto definitivo. Ciò non si applica, tuttavia, alle navi la cui consegna sia avvenuta dopo oltre tre anni dalla firma del contratto. In tali casi, il massimale applicabile è lo stesso in vigore tre anni prima della consegna della nave. Il termine ultimo di consegna per una nave che può ancora beneficiare degli aiuti al funzionamento era dunque, in linea di principio, il 31 dicembre 2003.

(15)

L'articolo 3, paragrafo 2, prevede tuttavia che la Commissione possa concedere una proroga del termine ultimo di consegna di tre anni qualora ciò sia giustificato dalla complessità tecnica del singolo progetto di costruzione navale in questione, o da ritardi dovuti a perturbazioni inattese, gravi e documentate che si ripercuotano sul programma di lavoro di un cantiere, causate da circostanze eccezionali, imprevedibili ed esterne all'impresa. Da notare che l'Italia basa l'istanza di proroga del termine di consegna su circostanze eccezionali ed imprevedibili.

(16)

La Commissione osserva che il Tribunale di primo grado ha fornito un'interpretazione di detta disposizione nella sua sentenza del 16 marzo 2000 (5) e ha stabilito che tale disposizione debba essere interpretata restrittivamente.

(17)

La Commissione riconosce inoltre di aver concesso proroghe dei termini di consegna diverse volte nel corso degli anni precedenti, soprattutto in relazione all'impatto degli attacchi terroristici dell'11 settembre 2001 e alla loro ripercussione sul settore delle crociere.

(18)

Il caso in oggetto evidenzia forti analogie con il già menzionato caso di Meyer Werft ed altre decisioni simili. La Commissione ritiene pertanto che queste decisioni del passato creino precedenti pertinenti al caso in questione. La valutazione sarà quindi finalizzata a verificare se gli stessi fatti presenti per gli altri casi siano presenti anche nel caso in oggetto.

Valutazione dei fatti

(19)

La Commissione rileva in proposito che i contratti definitivi, firmati nel dicembre 2000 con termini di consegna previsti per giugno e dicembre 2003, sussistono per ciascuna nave. Il maggiore cliente del cantiere ha inoltre richiesto la proroga dei termini di consegna in seguito agli attentati terroristici dell'11 settembre 2001. Da questo punto di vista si può quindi affermare che la misura notificata soddisfa gli stessi criteri di cui alla decisione relativa a Meyer Werft.

(20)

La Commissione osserva, tuttavia, che in base alle informazioni a sua disposizione, in origine la consegna delle navi era prevista per il 2004 e il 2005. Tale informazione è stata peraltro confermata anche dall'Italia. I termini di consegna sono quindi stati cambiati alle date del 2003 soltanto in una fase successiva, verso la fine del 2000, perché altrimenti le navi non avrebbero potuto beneficiare degli aiuti al funzionamento.

(21)

La Commissione osserva che la consegna nel 2003 di tutte le cinque navi notificate, oltre ad altre navi la cui consegna era già prevista per il 2003, avrebbe rappresentato un carico di lavoro enorme per Fincantieri. La Commissione ritiene pertanto necessario verificare se Fincantieri avrebbe potuto sostenere lo sforzo tecnico di consegnare le navi in questione entro la fine del 2003. Se ciò non fosse stato tecnicamente possibile, una proroga del termine di consegna avrebbe consentito all'Italia di contemplare aiuti al funzionamento d'importo superiore al lecito.

(22)

Per quanto riguarda la capacità tecnica di Fincantieri di consegnare tutte le cinque navi prima della fine del 2003, l'Italia dichiara che ciò sarebbe possibile ottimizzando le attività dei sei cantieri dell'impresa, in particolare costruendo sezioni e navi nei cantieri non destinati normalmente alla costruzione di navi da crociera. L'Italia ha inoltre trasmesso alla Commissione una copia del piano di produzione del dicembre 2000, in cui venivano indicate le date di consegna del 2003.

(23)

Le informazioni trasmesse dall'Italia sono state esaminate da un esperto indipendente su richiesta della Commissione. Sulla base dei risultati di tale analisi, la Commissione manifesta dubbi circa la capacità tecnica di Fincantieri di consegnare tutte le cinque navi entro la fine del 2003.

(24)

I dubbi sono supportati da tre motivazioni. La prima riguarda il progetto di costruire una delle navi nel cantiere di Ancona, che avrebbe comportato un complesso processo produttivo, considerando che le sezioni degli scafi da assemblare dovevano essere spostate ad un cantiere militare (Arsenale Triestino) per essere poi ritrasferite ad Ancona dato che le dimensioni del bacino d'attracco di Ancona sono inferiori a quelle della nave. Si aggiunga che, sino a quel momento, ad Ancona non erano mai state costruite navi così complesse, per cui sussistono dubbi circa la capacità di far fronte a tale operazione, non da ultimo per quanto concerne l'allestimento delle navi. Tenendo conto di tali considerazioni, la costruzione della nave 6077 ad Ancona avrebbe comportato un allestimento assolutamente eccezionale presso il cantiere di Palermo a seguito dello spostamento di produzione da Ancona a Palermo.

(25)

I dubbi riguardano, in secondo luogo, il quantitativo stimato dell'allestimento cui avrebbe dovuto provvedere Fincantieri se tutte le cinque navi fossero state consegnate nel 2003, che in detto anno sarebbe stato equivalente al doppio dell'attività di allestimento effettuato sino ad allora da Fincantieri. Inoltre, per il cantiere di Marghera, l'allestimento previsto per il 2003, sarebbe stato superiore di circa il 40 % all'attività svolta sino a quel momento dallo stesso. La Commissione dubita pertanto che il piano di produzione per Fincantieri in generale, e per Marghera in particolare, fosse realistico.

(26)

Per questi due motivi la Commissione dubita che le cinque navi avrebbero mai potuto essere consegnate nel 2005, tuttavia, sulla base delle stesse informazioni e analisi, essa riconosce che sarebbe stato possibile consegnarne almeno quattro.

(27)

La Commissione dubita quindi, in terzo luogo, che una delle cinque navi avrebbe potuto essere consegnata nel 2003. Di quale delle cinque navi potesse trattarsi resta, in un certo qual modo, una questione ipotetica, dato che il piano di produzione è cambiato radicalmente dal dicembre 2000. Se, da un lato, si potrebbe sostenere che ciò riguarda la nave 6077, programmata presso il cantiere di Ancona, la Commissione osserva che questa nave, che alla fine è stata costruita nel cantiere di Marghera, è stata già consegnata nell'aprile 2004.

(28)

La Commissione ritiene che i dubbi maggiori riguardino la nave 6079, ovvero la terza nave gemella della 6077, costruita anch'essa presso il cantiere di Marghera e la cui consegna è prevista per ottobre 2005. La consegna di questa nave è stata notevolmente posticipata rispetto al piano di produzione del dicembre 2000, a seguito della decisione di far costruire la nave 6077 a Marghera. Tali dubbi si fondano inoltre sulle indicazioni (una lettera d'intenti è stata firmata prima che fossero firmati i contratti definitivi nel dicembre 2000) secondo cui sin dall'inizio era stata prevista l'attuale sequenza di fabbricazione, con un termine di consegna molto ritardato per la nave 6079.

(29)

Per quanto concerne le altre quattro navi (6077, 6078, 6082 e 6087), la Commissione ritiene, come già osservato nel suddetto paragrafo (19), che sussistano i motivi per autorizzare una proroga del termine di consegna.

(30)

In considerazione della necessità di posticipare la consegna di queste navi a causa di circostanze eccezionali, imprevedibili ed esterne all'impresa, e in virtù del fatto che l'impresa sarebbe stata in grado di consegnare le navi per la fine del 2003, la proroga del termine ultimo di consegna di tre anni è conforme al disposto dell'articolo 3, paragrafo 2, secondo capoverso, del regolamento sulla costruzione navale e, di riflesso, all'articolo 87, paragrafo 3, lettera e), del trattato CE. I termini di consegna vengono quindi prorogati alle date richieste dall'Italia (cfr. tabella 1).

Conclusioni

(31)

Alla luce di quanto predetto, la Commissione, a norma del disposto dell'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE, invita l'Italia a presentare osservazioni e a trasmettere tutte le informazioni che possano risultare utili a dissipare i dubbi sollevati in merito alla richiesta di proroga del termine di consegna per la nave 6079 di Fincantieri, entro un mese dalla data di ricevimento della presente lettera. La Commissione invita le autorità italiane ad inoltrare a stretto giro di posta una copia della presente al potenziale beneficiario degli aiuti.

(32)

La Commissione desidera richiamare l'attenzione dell'Italia sul fatto che l'articolo 88, paragrafo 3, del trattato CE ha effetto sospensivo e che, ai sensi dell'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, essa può imporre allo Stato membro interessato di recuperare ogni aiuto illegale dal beneficiari.

(33)

La Commissione avverte l'Italia che informerà gli interessati attraverso la pubblicazione della presente lettera e di una sintesi della stessa nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Informerà inoltre gli interessati nei paesi EFTA firmatari dell'accordo SEE attraverso la pubblicazione di un avviso nel supplemento SEE della Gazzetta ufficiale dell'Unione europea e informerà infine l'Autorità di vigilanza EFTA inviandole copia della presente. Tutti gli interessati anzidetti saranno invitati a presentare osservazioni entro un mese dalla data di detta pubblicazione.

(34)

La Commissione accoglie la richiesta dell'Italia di prorogare i termini di consegna delle navi 6077, 6078, 6082 e 6084 alle date riportate nella tabella 1.”


(1)  EÜT C 238, 3.10.2002, lk 14, riigiabi N 843/01

(2)  GU L 202 del 18.7.1998, pag. 1.

(3)  In base alle norme italiane relative agli aiuti al funzionamento a favore della costruzione navale, gli aiuti possono essere concessi al cantiere o al proprietario della nave.

(4)  GU C 238 del 3.10.2002, pag. 14, aiuto di Stato n. N 843/01.

(5)  T-72/98, Astilleros Zamacona SA contro Commissione, Racc. 2000 - II, pag. 1683.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/16


Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 30/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 7 ja 12d. Kõik vastuväited taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse vahendusel kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktis 4.6 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2081/92.

KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 2081/92

“MIEL DE GALICIA” VÕI “MEL DE GALICIA”

EÜT: ES/00278/19.02.2003

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud teavitamise eesmärgil. Põhjalikumat teavet eelkõige asjaomaste kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste hulka kuuluvate toodete tootjate kohta on võimalik saada riiklikest või Euroopa Komisjoni talituste spetsifikaatidest. (1)

1.   Liikmesriigi vastutav talitus:

Nimetus:

Subdirección General de Sistemas de Calidad Diferenciada, Dirección General de Alimentación, Secretaria General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, España.

Aadress:

Infanta Isabel, 1 28071 Madrid

Telefon:

(34) 91 347 53 94

Faks:

(34) 91 347 54 10

2.   Taotlejate rühm:

2.1.

Nimi:

Mieles Anta, SL

2.2.

Aadress:

c/ Ermita, 34 Polígono de A Grela-Bens. A Coruña

2.1.

Nimi:

Sociedad Cooperativa “A Quiroga”

2.2.

Aadress:

Vilanova, 43 bajo, Fene. A Coruña

2.3

Koosseis:

 tootjad/töötlejad (x) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.4 Muud loomset päritolu tooted

:

mesi

4.   Spetsifikatsioonid:

(kokkuvõte artikli 4 Iõigus 2 toodud tingimustest)

4.1.   Nimi:: “Miel de Galicia” või “Mel de Galicia”

4.2.   Kirjeldus:: Kaitstud geograafilise tähise “Miel de Galicia” või “Mel de Galicia” alusel registreeritud toode on selline mesi, mis vastab selles dokumendis toodud omadustele ning mille tootmis-, töötlemis- ja pakendamisprotsessi jooksul on täidetud kõik selles määruses, kvaliteedikäsiraamatus ja kehtivas seadusandluses kehtestatud nõudmised. See mesi toodetakse teisaldatavate kärjeraamidega tarudes, nõrutamise ja vurritamise teel. Mesi võib olla nii vedel, suhkrustunud kui kreemjas, kusjuures esimesel juhul võib ta ka sisaldada kuivatatud puuvilju. Samuti võib mett pakkuda kärgede või tükkidena.

Vastavalt botaanilisele päritolule jagatakse Galiitsia mesi järgnevalt:

Multifloraalne mesi.

Monofloraalne eukalüptimesi.

Monofloraalne kastanimesi.

Monofloraalne põldmurakamesi.

Monfloraalne kanarbikumesi.

Lisaks siseturule orienteeritud mee kvaliteedinõuetele peab kaitstud geograafilise tähise alusel registreeritud mesi vastama järgmistele omadustele:

Füüsikalis-keemilised omadused:

a)

Maksimaalne niiskusesisaldus 18,5 %.

b)

Minimaalne diastaasarv 9 Gothe skaalal. Vähese ensüümisisaldusega on meed, diastaasiarvuga minimaalselt 4 samal skaalal, eeldusel, et nende hüdroksü- metüülfurfuraalisisaldus ei ületa 10 mg kilogrammi kohta.

c)

Maksimaalne hüdroksümetüülfurfuraalisisaldus 28 mg kilogrammi kohta.

Melissopaleonoloogilised omadused:

Üldiselt peaks õietolmu sisaldus tervikuna vastama Galiitsia meesortidele iseloomulikule õietolmu sisaldusele.

Kõigil juhtudel ei tohi kombinatsioon taimede Helianthus annuus-Olea europaea-Cistus ladanifer õietolmudest ületada 5 % õietolmu kogusisaldusest.

Peale selle peab siintoodud meesortide õietolmusisaldus vastavalt nende päritolutaimedele vastama järgnevatele tingimustele:

a)

multifloraalne mesi: õietolm pärineb peamiselt järgnevatelt taimedelt: Castanea sativa, Eucalyptus sp, Ericaceae, Rubus sp, Rosaceae, Cytisus sp- Ulex sp, Lotus sp, Campanula, Centaurea, Quercus sp, Eschium sp, Taraxacum sp, Brassica sp.

b)

monofloraalne mesi:

“Eukalüptimesi”: eukalüpti (Eucalyptus sp) õietolmu sisaldus peab olema minimaalselt 70 %.

“Kastanimesi”: kastani (Castanea sp) õietolmu sisaldus peab olema minimaalselt 70 %.

“Põldmurakamesi”: põldmuraka (Rubus sp) õietolmu sisaldus peab olema minimaalselt 45 %.

“Kanarbikumesi”: kanarbiku (Erica sp) õietolmu sisaldus peab olema minimaalselt 45 %.

Organoleptilised omadused:

Üldjoontes peavad meesortide värvi-, lõhna- ja maitseomadused vastama päritolutaime organoleptilistele omadustele. Vastavalt eeltoodule on erinevate meesortide kõige väljapaistvamad organoleptilised omadused järgnevad:

a)

Multifloraalsed meesordid: nende värv võib varieeruda mervaigu ja tumeda merevaigu vahel. Maitse ja aroom vastavad mees domineeriva taime omadele.

b)

Monofloraalne eukalüptimesi: merevaiguvärvi, pehme maitse ja vahalõhnaline.

c)

Monoforaalne kastanimesi: tumedat värvi, intensiivse maitse ja kastaniõielõhnaline mesi.

d)

Monofloraalne põldmurakamesi: tumedat merevaiguvärvi, tugev puuviljamaitse, tuntavalt magus ja puuviljalõhnaline mesi.

e)

Monofloraalne kanarbikumesi: see on tumeda merevaiguvärvi või tume punakate alatoonidega mesi, millel on kergelt mõrkjas ja püsiv maitse ja tuntav lillelõhn.

4.3.   Geograafiline piirkond:: Kaitstud geograafilise tähise “Miel de Galicia” alusel registreeritud meesortide tootmis-, töötlemis- ja pakendamispiirkond hõlmab kogu Galiitsia autonoomse piirkonna.

4.4.   Päritolutõend:: Kaitstud geograafilise tähise “Miel de Galicia” alusel saab registreerida vaid reguleeriva asutuse registritesse kantud üksuste poolt toodetud meesorte, mis on valmistatatud vastavalt käesolevas määruses toodud ja kvaliteedikäsiraamatus kehtestatud standarditele ning vastavad nõutud omadustele.

Reguleeriv asutus peab järgmiseid registreid:

Põllumajandusettevõtete register, kuhu kantakse kõik Galiitsia autonoomse piirkonnas asuvad põllumajandusettevõtted, kes tahavad oma toodangu suunata kaitstud geograafilise tähise “Miel de Galicia” alusel registreeritud mee saamisele. Nad peavad omama vähemalt 10 mesitaru, mis on teisaldatavate raamidega, vertikaalsed või horisontaalsed ja mitmetasandilised.

Meevõtmisele, ladustamisele ja/või pakendamisele spetsialiseerunud ettevõtete register, millesse kantakse need ettevõtted, mis asuvad Galiitsia autonoomse piirkonna territooriumil ja mis on spetsialiseerunud mõnele kaitstud geograafilise tähise alusel registreeritava meesordi tootmisprotsessi tegevusele.

Kõik isikud, nii füüsilised kui juriidilised, kes omavad registritesse kantud vara, nagu mesilad, majandusüksused või tooted, allutatakse reguleeriva asutuse poolt läbiviidavale kontrollile, et teha kindlaks, kas kaitstud geograafilist tähist “Miel de Galicia” kandvad tooted vastavad käesolevas määruses toodud tingimustele ja spetsifikatsioonidele.

Reguleeriv asutus jälgib pakendajate registrisse kantud ettevõtete poolt kaitstud geograafilise tähise alusel välja antud mee koguseid, et kindlaks teha, kas need vastavad tootjate registrisse kantud mesinike ja teiste ettevõtete poolt toodetud või saadud meekogustele.

Kontroll põhineb ettevõtete ja rajatiste inspektsioonil, dokumentide läbivaatamisel ning tooraine ja lõpptoote analüüsil.

Sertifitseerimisprotsess viiakse läbi homogeensete partiide alusel ning koosneb analüütilistest ja organoleptilistest uuringutest, mille alusel toimub kontrollitud meepartii kõlblikuks või sobimatuks tunnistamine või ajutine ladustamine, mille eest vastutab täielikult reguleeriv asutus (antud juhul sertifitseerimiskomisjon), lähtudes kvalifitseerimiskomisjoni poolt välja antud tehnilistest aruannetest.

Juhul, kui täheldatakse mõnd kõrvalekallet mee kvaliteedist või kui tootmisel, töötlemisel või pakendamisel ei täideta kaitstud geograafilist tähist käsitleva määruse ettekirjutusi või muid kehtivaid õigusakte, ei anna reguleeriv asutus meele sertifikaati, mistõttu kaotatakse õigus kasutada kaitstud geograafilist tähist.

4.5.   Saamismeetod:: Mesilasmajandid peavad püüdma toota kõrgeima kvaliteediga geograafilise tähise alusel registreeritud mett. Mitte mingil juhul ei tohi mesilaid mee kogumise ajal keemiliselt töödelda ja samuti ei tohi sel ajal mesilasi sööta.

Tarude mesilastest tühjendamine toimub eelistatavalt traditsiooniliste meetodite, nagu mesilaste väljalaskmise või õhu kasutamise teel, ilma suitsutamisega liialdamiseta. Keemiliste repellentide kasutamine on keelatud.

Mett võib koguda vurritamise või nõrutamise teel, pressimine on keelatud.

Mee kogumise juures tuleb erilist tähelepanu pöörata puhtusele ja hügieenile ja see tuleb läbi viia suletud, puhtas ja selliseks tööks ettenähtud kohas. Mee kogumisele peab eelnema nädalane ruumi kuivatamisperiood, mille jooksul saavutatakse õhukuivatite või ventilatsiooni abil vähem kui 60 % niiskustase.

Kärgede tühjendamise meetodid ei tohi mingil juhul kahjustada mee kvaliteedinäitajaid. Lahtikaanetusnoad on puhtad, kuivad ja mitte üle 40 oC kuumad.

Kui mesi on kogutud ja läbinud kahekordse filtreerimisprotsessi, toimub dekanteerimisprotsess ning enne ladustamist ja pakendamist puhastatakse mesi vahust.

Mett võib ühtlustada käsitsi või mehaaniliselt, seda aeglaselt segades, ilma et kahjustataks toote omadusi.

Mee kogumine ja transport toimub hügieenilistes tingimustes, kasutades toiduainetele mõeldud anumaid, mis on kvaliteedieeskirja ja kehtiva seadusandlusega lubatud ning tagavad seega toote kvaliteedi.

Mee pakendamine toimub reguleeriva asutuse vastavasse registrisse kantud rajatistes.

Nagu juba eelpool mainitud, peab nii tootmine kui sellele järgnevad meekogumis-, hoiustamis- ja pakendamistööd läbi viidama selgelt piiritletud geograafilisel territooriumil.

Asjaolu, et pakendamine viiakse läbi kindlas piirkonnas, nii nagu seda traditsiooniliselt ikka on tehtud, tuleneb vajadusest säilitada Galiitsia meele eriomased näitajad ja selle kvaliteet ning sel viisil on reguleeriva asutuse poolt läbiviidav kontroll tõhusam, kuna välditakse ebasobivatest transpordi-, hoiustamis- ja pakendamistingimustest tulenevaid kvaliteedikõikumisi.

Lisaks on pakendamine lubatud vaid kindlate omadustega anumatesse, mis määratletakse käesolevas määruses, ning selle läbiviimine on lubatud vaid kindlates ettevõtetes, millel on lubatud pakendada kaitstud geograafilise tähise registrisse kantud mesilatest pärinevat mett ja kus pakendite märgistamine toimub reguleeriva asutuse järelvalve all, säilitamaks toote kvaliteeti ja garanteerimaks selle jälgitavust.

Otsetarbimiseks ettenähtud mee pakendamiseks mõeldud anumate mahutavuseks määratakse 500 g ja 1000g.

Anumad tuleb sulgeda hermeetiliselt, et ei tekiks naturaalsete aroomide kadu ega ümbitsevate aroomide, niiskuse vms juurdepääsu, mis võiksid toote omadusi muuta.

4.6.   Seosed:

Ajalugu.

Mesindus oli Galiitsias enim levinud enne suhkru kasutusele võtmist. Mett peeti tema magusa maitse ja mõningate raviomaduste tõttu väärtuslikuks toiduaineks. Catastro de Ensenada andmetel oli aastatel 1752–1753 Galiitsias 366 339 traditsionaalset taru (trobos või cortizos) mis on mitmes kohas tänaseni säilinud. See asjaolu on tõenduseks, et mesindus on Galiitsias oluline juba ammustest aegadest alates ja see kajastub sageli ka Galiitsia kohanimedes.

Paljudel mägialadel, eelkõige Ancarese ja Caureli mäeahelike idanõlvadel ja Suido mäeahelikus, võib tänapäevalgi näha vanadest aegadest pärinevaid ehitisi (cortín, albar, abellariza, albiza or albariza), mis mõnel juhul ka praegu kasutusel on. Need on katuseta ovaalse, ringja, harvem ka neljakandilise kujuga kõrgete müüridega ümbritsetud ehitised, mille püstitmise eesmärgiks oli kaitsta tarusid ning takistada loomade (eelkõige karude) sissepääsu.

Toote turustamine piirdus kohalike sügispidustustega, kuna mee saamine on seotud kindla aastaajaga ning mee kogumine toimub vaid kord aastas.

1880. aastal seadis Argozoni (Chantada, Lugo) preester, Benigno Ledo, sisse esimese teisaldatavate raamidega taru ja mõne aasta pärast ehitas ta esimese perede paljundamiseks, mesilasemade kasvatamiseks mõeldud taru, nimetades selle kasvandustaruks. Tema tähtusest nii Galiitsia kui ka kogu Hispaania mesinduse ajaloos annab tunnistust ka asjaolu, et Roma Fábrega nimetab “mesilaspreester” Benigno Ledot oma mesinduse alases raamatus esimeseks hispaanlaseks, kes kasutas teisaldatavate raamidega tarusid.

Esimene mesindusalane väljaanne Galiitsias kuulub ilmselt D. Ramón Pimental Méndezile, kelle 1893. aastal avaldatud “Mesinduse käsiraamat” oli kirjutatud eelkõige Galiitsia mesinikele.

Moodsa mesinduse õitseng algab 1975. aastast, mil tänu meetootjate assotsiatsioonidele leiavad aset esimesed olulised muutused mesinike teadmistes ja mesinduse traditsioonilistes süsteemides. Nendest muutustest olulisim on üleminek mitteteisaldatavate raamidega tarudelt teisaldatavate raamidega tarudele.

Tänapäeval turustatakse erinevaid meesaadusi nagu mesi või vaha Galiitsias suure majandusliku eduga. Galiitsia tarbija on juba ammustest aegadest lugu pidanud kohalikku päritolu meest, mis väljendub ka selle suuremas turuväärtuses.

Looduslikud tingimused

Galiitsia asukoht Pürenee poolsaare kirdeosas, kahe klimaatilise tsooni, Atlandi ookeani ja Meseeta vahel, annab talle klimaatilise mitmekesisuse, mis koosmõjus sealsete geoloogiliste ja edafoloogiliste olude, mineviku, pinnamoe ja inimtegevusega tingib floora ja seega ka meetootmise iseärasused.

Biogeograafilise keskkonna tõttu omavad Galiitsia meesordid olulisi erinevusi võrreldes mujal Hispaanias toodetutega. Sealsed meesordid eristuvad vahemereliste taimede ja mujal Hispaanias levinud taimekultuuride, nagu näiteks Helianthus annus või Olea europaea, puudumise tõttu. Seega, võimaldab teistes Hispaania meesortides hästi esindatud õietolmu puudumine või vähesus Galiitsia mett kergelt teistest eristada. Selle iseloomustamine ja eraldamine teistest Hispaania meesortidest pole seetõttu keeruline.

Galiitsia alad on üpris sarnased kõiges, mis puutub taimedesse, mis annavad meetootmiseks vajalikku nektarit. Kõige suuremad erinevused Galiitsia mee liigitamisel tulenevad erinevate taimede küllusest.

Nii on rannikualadel kõige tavalisem eukalüptide rohkus. Praegusel ajal on kogu Galiitsia rannikule, nii Atlandi ookeani kui Kantaabria-poolele, rohkesti istutatud sinist eukalüpti (Eucalyptus globulus), millest on saanud peamine eukalüptimee allikas Galiitsias, erinevalt muudest Hispaania aladest, kus olulisimaks eukalüptiliigiks on Eucalyptus camaldulensis.

Sisemaal asuvatel meetootmisaladel määravad meetootmise kolm taimeliiki: Castanea sativa, Erica ja Rubus.

Castanea sativa esineb kogu Galiitsia territooriumil nii iseseisvalt põllu- ja aasaäärtel, liigispetsiifiliste metsatukkadena, mis on tuntud “soutos” nime all, kui sega- salumetsades.

Kanarbik (Erica) on väga levinud kogu terriooriumil, kuna ta on oluline element sealses metsaaluses taimestikus. Levinumad liigid on Erica umbellata, Erica arborea, Erica australis ja Erica cinerea, mis on meetootmise seisukohast olulisimad.

Põldmurakas (Rubus) on meetootmise seisukohalt Galiitsias üks olulisimaid taimi. Seda esineb rohkesti metsades, teeäärtes, haritavate maa-alade piiridel ja hüljatud põllumaadel. Selle kasvualad on sagedasti seotud jäätmaadega. Seda liiki taimed toodavad suures koguses nektarit, mis annab paljudele Galiitsia meesortidele iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused.

Kuna põldmurakas (Rubus) õitseb enne meekogumist viimasena, on selle õietolmu sisaldus mees suur ning varasema õitsemisega taimed jäävad tahaplaanile, sest selle taime õietolmusisaldus jätab nad varju. Sellist mett iseloomustab tume värvus,magus maitse ja kõrgem happelisus. Tegelikult annab põldmurakas Galiitsia (mis on suurim põldmurakamee tootja kogu Hispaanias) meele iseloomulikud füüsikalis-keemilised omadused.

Nagu juba mainitud, eksisteerib Galiitsia aladel kaks suhteliselt erinevat meetootmispiirkonda (rannik ja sisemaa). Nende vahel asub erineva ulatusega üleminekuvöönd, kust pärineva mee omadused omavahel segunevad. Nendel aladel toodetakse peamiselt multifloraalset mett, mis sisaldavad tasakaalustatud kogustes kahte taimeliiki Castanea sativa ja Eucalyptus globulus. Selline mesi on Galiitsiale peaaegu ainuomane.

Galiitsia mee puhul võiks esile tõsta ka selle vähest nektari- ja õietolmusisaldust.

Galiitsias toodetud mee õietolmusisaldus grammi kohta on väike, mis tuleneb ülekaalukalt esindatud päritolutaimedest (Castanea sativa ja Eucalyptus). See on seotud ka mesiniku poolt kasutatud tarude ja meekogumismeetodiga (mee vurritamine).

4.7.   Kontrolliasutus:: Nimi: Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida “Miel de Galicia”.

Aadress: Pazo de Quian s/n, Segurde. 15881-Boqueixón. A Coruña.

Telefon: (34) 981 511913 Faks: (34) 981 511913

Reguleeriv asutus vastab Euroopa standardis EN 45011 sätestatud nõuetele vastavalt määruse (EMÜ) 2081/92 artiklile 10.

4.8.   Märgistamine:: Kaitstud geograafilise tähise “Miel de Galicia” alusel registreeritud mesi peab turustamisel sertifitseerimisjärgselt kandma etiketti, mis vastab pakendajale ja mida kasutatakse ainult registreeritud mee puhul, ning tähtnumbrilise koodiga (järjestikku nummerdatud) erimärgistust, mis on kooskõlastatud, autoriseeritud ja väljastatud reguleeriva asutuse poolt ja varustatud geograafilise tähise logoga. Etiketile ja erimärgistusele on kohustuslik märkida kaitstud Indicación Geográfica Protegida“Miel de Galicia” või “Mel de Galicia”.

4.9.   Siseriiklikud nõuded::

2. detsembri 1970. aasta seadus nr 25/1970 viinamarjaistanduste, veini ja piiritusjookide kohta.

23. märtsi dekreet 835/1972 seaduse nr 25/1970 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta..

25. jaanuari 1994. aasta MAPA korraldus, millega täpsustatakse Hispaania seadusandluse ja määruse (EMÜ) nr 2081/92 vahelist vastavust seoses põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitsega.

22. oktoobri 1999. aasta kuninglik dekreet nr 1643/1999, millega sätestatakse ühenduse kaitstavate geograafiliste tähiste ja päritolumärgistuste registri registreerimistaotluste menetlemise protseduur.


(1)  Euroopa Komisjon – põllumajanduse peadirektoraat – põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond – B-1049, Brüssel.


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/22


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik Nr. COMP/M.3661 - CDP/STMICROELECTRONICS)

(2005/C 30/10)

(EMPs kohaldatav tekst)

22. detsembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid itaalia keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3661 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)


5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/22


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik Nr. COMP/M.3626 - PERMIRA/PRIVATE EQUITY PARTNERS/MARAZZI)

(2005/C 30/11)

(EMPs kohaldatav tekst)

17. detsembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid itaalia keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3626 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)


III Teatised

Komisjon

5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/23


AVALIK PÖÖRDUMINE TAOTLUSTE ESITAMISEKS – EAC PD nr 85/04

Avalik pöördumine uuenduslike koostöö-, koolitus- ja infoprojektide esitamiseks, tegevus 5 – Tugimeetmed

(2005/C 30/12)

1.   EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Avaliku pöördumisega uuenduslike projektide esitamiseks tegevuse 5 raames tahab Euroopa Komisjon toetada uuenduslikke koostöö-, koolitus- ja infoprojekte mitteformaalhariduse alal. Kõik taotlused peavad järgima ühte allpool toodud teemadest/valdkondadest:

1.

Kultuuriline mitmekesisus ja sallivus

2.

Ebasoodsama arengu piirkonnad

3.

Ida-Euroopa – Kaukaasia – Kagu-Euroopa

4.

Uuenduslikkus noortetöös

5.

Koostöö kohalike või piirkondlike võimude ja valitsusväliste noorteorganisatsioonide vahel

On oluline, et projekti promootorid täpsustavad taotlustes uuenduslikke elemente, mida nad kavatsevad rakendada. Projektidel peab olema selge riigiülene Euroopa mõõde ja nad peavad kaasa aitama Euroopa koostööle noorsooküsimustes. Kitsamas mõttes peavad nad viima partnerlussuhete loomisele ja/või tugevdamisele noorteorganisatsioonide vahel või noorteorganisatsioonide ja riigiasutuste vahel.

2.   VALITAVAD KANDIDAADID

Juriidilised isikud nagu valitsusvälised noorteorganisatsioonid, aga ka kohalikud või piirkondlikud võimuorganid, mis on loodud nn “Programmi maades”, võivad esitada taotluse ja osaleda partneritena käesoleva avaliku pöördumise kontekstis.

Programmi maad on:

Euroopa Liidu 25 liikmesriiki

Kolm EMP/EFTA maad (Island, Liechtenstein ja Norra)

Kandidaatriigid Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi

Organisatsioonid EL naabermaadest (Alžeeriast, Egiptusest, Iisraelist, Jordaaniast, Liibanonist, Marokost, Süüriast, Tuneesiast, Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist, Valgevenest, Moldaaviast, Venemaalt, Ukrainast, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Gruusiast, Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast ja Montenegrost) võivad osaleda partneritena selle avaliku pöördumise mõistes; siiski ei oma nad õigust taotlust esitada.

Projektid peavad kaasama partnerorganisatsioone vähemalt neljalt erinevalt maalt (taotlejariik kaasa arvatud), millest üks peab olema EL liikmesriik.

3.   PROJEKTIDE EELARVE JA KESTVUS

Projektide kaasrahastamiseks ettenähtud kogusumma käesoleva avaliku pöördumise kontekstis on 2 000 000 eurot, mis esitatakse eelarve haldusosakonnale 2005. aasta eelarve kinnitamiseks.

Suurim rahastamissumma projekti kohta ei tohi olla suurem kui 100 000 eurot tegevusaasta (12 kuu) kohta ja maksimaalne toetus ei või ületada 300 000 eurot.

Eeldatakse, et käesolev avalik pöördumine võimaldab toetada umbes 10–15 kõrgekvaliteedilist projekti.

Projekti kestvus peab olema vähemalt 18 kuud. Kui pikendamine on põhjendatud, siis võidakse nõustuda ka kuni 36kuulise kestvusajaga. Tegevus peab algama ajavahemikus 1. oktoober 2005 – 31. detsember 2005.

4.   TÄHTAEG

Taotlused tuleb saata aadressil: SOCRATES, LEONARDO YOUTH Technical Assistance Office hiljemalt 31. märtsiks 2005.

5.   TÄIENDAV INFORMATSIOON

Käesoleva avaliku pöördumise täispika teksti ja taotlusblanketi võib leida veebilehelt: http://europa.eu.int/comm/youth/call/index_en.html Taotlused peavad järgima nõudeid, mida sätestab käesoleva avaliku pöördumise täispikk tekst ning need tuleb esitada õigel taotlusblanketil.


Parandused

5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/25


2003. rahandusaasta Euroopa Liidu agentuuride ja asutuste lõplike raamatupidamisaruannete avaldamine, parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 292, 30. november 2004 )

(2005/C 30/13)

Leheküljel 20 lisatakse EARi järele järgmine rida:

Eurojust

www.eurojust.eu.int