16.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 310/1

EUROOPA PÕHISEADUSE LEPING

PREAMBUL

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, EESTI VABARIIGI PRESIDENT, KREEKA VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, IIRIMAA PRESIDENT, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT, LÄTI VABARIIGI PRESIDENT, LEEDU VABARIIGI PRESIDENT, TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG, UNGARI VABARIIGI PRESIDENT, MALTA PRESIDENT, TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT, POOLA VABARIIGI PRESIDENT, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT, SOOME VABARIIGI PRESIDENT, ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS, TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

SAADES INNUSTUST Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist, millest on kasvanud välja inimeste puutumatute ja võõrandamatute õiguste universaalsed põhiväärtused, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriigi põhimõte;

USKUDES, et pärast valusaid kogemusi kavatseb taasühinenud Euroopa jätkata tsivilisatsiooni, arengu ja jõukuse teed kõigi oma elanike hüvanguks, kaasa arvatud kõige nõrgemad ja puudustkannatavamad; et ta soovib jääda maailmajaoks, mis on avatud kultuurile, õppimisele ja sotsiaalsele arengule; ning et ta soovib süvendada oma avaliku elu demokraatlikkust ja läbipaistvust ning püüelda rahu, õigluse ja solidaarsuse poole kogu maailmas;

OLLES VEENDUNUD, et Euroopa rahvad, kes tunnevad küll uhkust oma rahvusliku identiteedi ja ajaloo üle, on otsustanud ületada oma iidsed lahkhelid ja vormida üha tihedamalt liitudes oma ühist saatust;

OLLES VEENDUNUD, et “mitmekesisuses ühinenud” Euroopa pakub neile parima võimaluse pühenduda, võttes arvesse igaühe õigusi ja teadvustades oma vastutust tulevaste põlvkondade ja maailma ees, suurele ettevõtmisele, mis teeb Euroopast inimlootuste täitumise mõttes eriti paljutõotava piirkonna;

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD jätkata Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu raames tehtavat tööd, tagades ühenduse acquis' järjepidevuse;

OLLES TÄNULIKUD Euroopa Konvendi liikmetele põhiseaduse eelnõu koostamise eest Euroopa kodanike ja riikide nimel,

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS

peaminister

Guy VERHOFSTADTI

välisminister

Karel DE GUCHTI

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Stanislav GROSSI

välisminister

Cyril SVOBODA

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA

peaminister

Anders Fogh RASMUSSENI

välisminister

Per Stig MØLLERI

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT

liidukantsler

Gerhard SCHRÖDERI

välisminister ja liidukantsleri asetäitja

Joseph FISCHERI

EESTI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Juhan PARTSI

välisminister

Kristiina OJULANDI

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Kostas KARAMANLISE

välisminister

Petros G. MOLYVIATISE

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS

valitsusjuht

José Luis RODRÍGUEZ ZAPATERO

välisasjade- ja koostööminister

Miguel Angel MORATINOS CUYAUBÉ

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT

president

Jacques CHIRACI

peaminister

Jean-Pierre RAFFARINI

välisminister

Michel BARNIER'

IIRIMAA PRESIDENT

peaminister

Bertie AHERNI

välisminister

Dermot AHERNI

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Silvio BERLUSCONI

välisminister

Franco FRATTINI

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT

president

Tassos PAPADOPOULOSE

välisminister

George IACOVOU

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT

president

Vaira VĪĶE–FREIBERGA

peaminister

Indulis EMSISE

välisminister

Artis PABRIKSI

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT

president

Valdas ADAMKUSE

peaminister

Algirdas Mykolas BRAZAUSKASE

välisminister

Antanas VALIONISE

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG

peaminister ja riigisekretäri

Jean-Claude JUNCKERI

asepeaminister, välis- ja immigratsiooniminister

Jean ASSELBORNI

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Ferenc GYURSÁNY

välisminister

László KOVÁCSI

MALTA PRESIDENT

peaminister

Hon. Lawrence GONZI

välisminister

Hon. Michael FRENDO

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA

peaminister

dr. J. P. BALKENENDE

välisminister

dr. B. R. BOTI

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT

liidukantsler

dr. Wolfgang SCHÜSSELI

välisminister

dr. Ursula PLASSNIKI

POOLA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Marek BELKA

välisminister

Włodzimierz CIMOSZEWICZI

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Pedro Miguel DE SANTANA LOPESI

välis- ja välismaal asuvate Portugali kogukondade minister

António Victor MARTINS MONTEIRO

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT

valitsusjuht

Anton ROPI

välisminister

Ivo VAJGLI

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Mikuláš DZURINDA

välisminister

Eduard KUKANI

SOOME VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Matti VANHANENI

välisminister

Erkki TUOMIOJA

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS

peaminister

Göran PERSSONI

välisminister

Laila FREIVALDSI

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA

peaminister

Rt. Hon. Tony BLAIRI

välisminister ja Rahvaste Ühenduse asjade minister

Rt. Hon. Jack STRAW

I OSA

I JAOTIS

LIIDU MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID

Artikkel I-1

Liidu asutamine

1. Kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist tulevikku, asutatakse käesoleva põhiseadusega Euroopa Liit, millele liikmesriigid omistavad pädevuse oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Liit kooskõlastab liikmesriikide poliitikat, millega taotletakse neid eesmärke, ning teostab ühendusena talle omistatud pädevust.

2. Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad liidu väärtusi ning pühenduvad nende ühisele edendamisele.

Artikkel I-2

Liidu väärtused

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Artikkel I-3

Liidu eesmärgid

1. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

2. Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala ning vaba ja moonutamata konkurentsiga siseturu.

3. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust.

Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

4. Suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve. Ta toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.

5. Liit taotleb oma eesmärke asjakohaste vahenditega vastavalt pädevusele, mis talle käesolevas põhiseaduses omistatakse.

Artikkel I-4

Põhivabadused ja mittediskrimineerimine

1. Vastavalt põhiseadusele tagab liit oma piires isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ning asutamisvabaduse.

2. Ilma et see piiraks põhiseaduse erisätete kohaldamist, on põhiseaduse reguleerimisalas keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Artikkel I-5

Liidu ja liikmesriikide vahelised suhted

1. Liit austab liikmesriikide võrdsust põhiseaduse ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist.

2. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada põhiseadusest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.

Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist.

Artikkel I-6

Liidu õigus

Põhiseadus ja õigusaktid, mida liidu institutsioonid võtavad vastu liidule omistatud pädevust kasutades, on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.

Artikkel I-7

Õigussubjektsus

Liit on juriidiline isik.

Artikkel I-8

Liidu sümbolid

Liidu lipp on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring sinisel taustal.

Liidu hümni aluseks on “Ood rõõmule” Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast.

Liidu juhtlause: “Ühinenud mitmekesisuses”.

Liidu rahaühik on euro.

Euroopa päeva tähistatakse kogu liidus 9. mail.

II JAOTIS

PÕHIÕIGUSED JA LIIDU KODAKONDSUS

Artikkel I-9

Põhiõigused

1. Liit tunnustab II osa moodustavas põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

2. Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Sellega ühinemine ei mõjuta liidu pädevust, mis on määratletud käesoleva põhiseadusega.

3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühesugustest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.

Artikkel I-10

Liidu kodakondsus

1. Iga liikmesriigi kodanik on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda.

2. Liidu kodanikel on põhiseaduses sätestatud õigused ja kohustused. Neil on:

a)	õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;

b)	õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;

c)	õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud;

d)	õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes põhiseaduse keeltest ja saada vastus samas keeles.

Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud põhiseadusega ning selle jõustamiseks vastuvõetud meetmetega.

III JAOTIS

LIIDU PÄDEVUS

Artikkel I-11

Aluspõhimõtted

1. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse omistamise põhimõte. Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.

2. Vastavalt pädevuse omistamise põhimõttele tegutseb liit põhiseaduses seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt põhiseadusega omistatud pädevuse piires. Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele.

3. Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.

Liidu institutsioonid kohaldavad subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Riikide parlamendid tagavad selle põhimõtte järgimise protokollis sätestatud korra kohaselt.

4. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm ületada seda, mis on vajalik põhiseaduse eesmärkide saavutamiseks.

Liidu institutsioonid kohaldavad proportsionaalsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

Artikkel I-12

Pädevuse liigid

1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.

2. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.

3. Liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat III osas ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.

4. Liidu pädevuses on määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kujundada järk-järgult ühist kaitsepoliitikat.

5. Teatud valdkondades ja põhiseaduses sätestatud tingimustel on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, ilma et see asendaks liikmesriikide pädevuse neis valdkondades.

Liidu juriidiliselt siduvad aktid, mis neid valdkondi käsitlevate III osa sätete põhjal vastu võetakse, ei kohusta liikmesriike oma õigus- või haldusnorme ühtlustama.

6. Liidu pädevuse teostamise ulatus ja kord määratakse kindlaks III osa vastavates sätetes iga valdkonna kohta.

Artikkel I-13

Ainupädevuse valdkonnad

1. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:

a)	tolliliit;

b)	siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;

c)	nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;

d)	mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;

e)	ühine kaubanduspoliitika.

2. Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

Artikkel I-14

Jagatud pädevuse valdkonnad

1. Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui põhiseadus omistab liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites I-13 ja I-17 osutatud valdkondadega.

2. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades:

siseturg,

b)	sotsiaalpoliitika III osas määratletud valdkonnad,

c)	majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,

d)	põllumajandus ja kalandus, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse,

keskkond,

f)	tarbijakaitse,

g)	transport,

h)	üleeuroopalised võrgud,

i)	energeetika,

j)	vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala,

k)	ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses III osas määratletud valdkondadega.

3. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse kasutamist.

4. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse kasutamist.

Artikkel I-15

Majandus- ja tööhõivepoliitika kooskõlastamine

1. Liikmesriigid kooskõlastavad oma majanduspoliitika liidu piires. Sel eesmärgil võtab Ministrite Nõukogu vastu meetmed, eelkõige selle poliitika üldsuunised.

Liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid.

2. Liit võtab meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika kooskõlastamise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised.

3. Liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika kooskõlastamise tagamiseks.

Artikkel I-16

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad ja kõik liidu julgeolekuga seotud küsimused, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.

2. Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas. Nad hoiduvad meetmetest, mis oleksid vastuolus liidu huvidega või võiksid kahjustada liidu tulemuslikkust.

Artikkel I-17

Toetavate, koordineerivate või vastastikku täiendavate meetmete valdkonnad

Liit on pädev võtma toetavaid, koordineerivaid või vastastikku täiendavaid meetmeid. Nende meetmete valdkonnad on Euroopa tasandil järgmised:

a)	inimeste tervise kaitse ja parandamine,

tööstus,

kultuur,

turism,

e)	haridus, noorsugu, sport ja kutseõpe,

f)	kodanikukaitse,

g)	halduskoostöö.

Artikkel I-18

Paindlikkuse klausel

1. Kui III osas määratletud poliitika raames osutub põhiseaduse mõne eesmärgi saavutamiseks vajalikuks liidu meede ning põhiseaduses ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võtab Ministrite Nõukogu asjakohased meetmed, tehes ühehäälse otsuse Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

2. Kasutades artikli I-11 lõikes 3 osutatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli korda, juhib Euroopa Komisjon riikide parlamentide tähelepanu käesoleva artikli põhjal tehtavatele ettepanekutele.

3. Käesoleva artikli alusel võetud meetmed ei kohusta liikmesriike ühtlustama oma õigus- ja haldusnorme juhtudel, kui põhiseadus välistab sellise ühtlustamise.

IV JAOTIS

LIIDU INSTITUTSIOONID JA ORGANID

I PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel I-19

Liidu institutsioonid

1. Liidu käsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on:

—	edendada liidu väärtusi,

—	taotleda liidu eesmärke,

—	teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve,

—	tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus.

Sellesse institutsioonilisse raamistikku kuuluvad:

—	Euroopa Parlament;

—	Euroopa Ülemkogu;

—	Ministrite Nõukogu (edaspidi nimetatud “nõukogu”);

—	Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud “komisjon”);

—	Euroopa Liidu Kohus.

2. Iga institutsioon tegutseb talle põhiseadusega antud volituste piires ning vastavalt selles sätestatud korrale ja tingimustele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed.

Artikkel I-20

Euroopa Parlament

1. Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab vastavalt põhiseaduses ettenähtud tingimusele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib komisjoni presidendi.

2. Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui seitsesada viiskümmend. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.

Euroopa Ülemkogu võtab ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul vastu Euroopa otsuse Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, austades esimeses lõigus osutatud põhimõtteid.

3. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.

4. Euroopa Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse.

Artikkel I-21

Euroopa Ülemkogu

1. Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.

2. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisminister.

3. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kord kvartalis oma eesistuja kutsel. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise istungi.

4. Kui põhiseadus ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel.

Artikkel I-22

Euroopa Ülemkogu eesistuja

1. Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks; teda võib ühe korra tagasi valida. Takistuse või tõsise üleastumise korral, võib Euroopa Ülemkogu tema mandaadi sama korra kohaselt lõpetada.

2. Euroopa Ülemkogu eesistuja:

a)	juhatab ülemkogu istungeid ja selle tööd,

b)	tagab koostöös komisjoni presidendiga ja üldasjade nõukogu töö alusel ülemkogu töö ettevalmistamise ja jätkuvuse,

c)	püüab kaasa aidata ühtekuuluvuse ja konsensuse saavutamisele Euroopa Ülemkogus,

d)	esitab pärast iga Euroopa Ülemkogu istungit Euroopa Parlamendile aruande.

Euroopa Ülemkogu eesistuja tagab oma tasandil ja oma ametikohal liidu esindamise välissuhete ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavates küsimustes, ilma et see piiraks liidu välisministri volitusi.

3. Euroopa Ülemkogu eesistuja ei või olla riigiametis.

Artikkel I-23

Ministrite Nõukogu

1. Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja funktsiooni. Tal on vastavalt põhiseaduses sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.

2. Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi valitsust siduvad volitused ja hääleõigus.

3. Kui põhiseadus ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel I-24

Ministrite Nõukogu koosseisud

1. Nõukogu koguneb eri koosseisudes.

2. Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse.

Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu istungid ja tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga.

3. Välisasjade nõukogu töötab välja Euroopa Ülemkogu sätestatud strateegiliste suuniste põhjal liidu välistegevuse ning tagab liidu tegevuse järjepidevuse.

4. Euroopa Ülemkogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsuse muude nõukogu koosseisude nimekirja koostamise kohta.

5. Liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest.

6. Õigustloovate aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud. Sel eesmärgil jagatakse iga nõukogu istung kaheks osaks, kus käsitletakse vastavalt liidu õigustloovaid akte ja muid kui õigustloovaid akte.

7. Nõukogu eri koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu, eesistujana toimivad liikmesriikide esindajad nõukogus võrdse rotatsiooni alusel vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud Euroopa Ülemkogu Euroopa otsusega. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel I-25

Kvalifitseeritud häälteenamuse määratlus Euroopa Ülemkogus ja nõukogus

1. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % liidu elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

2. Erandina lõikest 1 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % liidu elanikkonnast.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Ülemkogu suhtes juhul, kui ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni president Euroopa Ülemkogus ei hääleta.

Artikkel I-26

Euroopa Komisjon

1. Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab põhiseaduse ja institutsioonide poolt põhiseaduse alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt põhiseaduses sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Komisjon tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud põhiseaduses ettenähtud juhud. Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist.

2. Liidu õigustloovaid akte võib vastu võtta ainult komisjoni ettepaneku põhjal, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Muud aktid võetakse komisjoni ettepaneku põhjal vastu siis, kui see on ette nähtud põhiseaduses.

3. Komisjoni ametiaeg on viis aastat.

4. Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust.

5. Esimesse põhiseaduse sätete alusel ametisse nimetatud komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, sealhulgas komisjoni president ja liidu välisminister, kes on üks komisjoni asepresidentidest.

6. Alates lõikes 5 osutatud komisjoni ametiaja lõppemisest vastab komisjoni liikmete arv, kaasa arvatud komisjoni president ja liidu välisminister, kahele kolmandikule liikmesriikide arvust, kui Euroopa Ülemkogu ühehäälselt ei otsusta kõnealust arvu muuta.

Komisjoni liikmed valitakse liikmesriikide kodanike hulgast liikmesriikidevahelise võrdse rotatsiooni süsteemi alusel. See süsteem kehtestatakse Euroopa otsusega, mille võtab ühehäälselt vastu Euroopa Ülemkogu ja mis rajaneb järgmistel põhimõtetel:

a)	liikmesriike koheldakse rangelt võrdsetel alustel, kui otsustatakse, millises järjestuses ja kui kaua tegutsevad nende kodanikud komisjoni liikmetena; seega ei või kahe liikmesriigi kodanike mandaatide kogusummade vahe olla kunagi suurem kui üks;

b)	kui punktist a ei tulene teisiti, moodustatakse iga järjestikune komisjon selliselt, et see kajastaks rahuldavalt liikmesriikide kui terviku demograafilist ja geograafilist spektrit.

7. Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Ilma et see piiraks artikli I-28 lõike 2 kohaldamist, ei taotle ega saa komisjoni liikmed juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult institutsioonilt, organilt või asutuselt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega.

8. Komisjon vastutab täies koosseisus Euroopa Parlamendi ees. Vastavalt artiklis III-340 sätestatud korrale võib Euroopa Parlament avaldada komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldusavaldus hääletusel vastu võetakse, astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi ja liidu välisminister astub tagasi oma komisjonis täidetavatest ülesannetest.

Artikkel I-27

Euroopa Komisjoni president

1. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel Euroopa Parlamendile oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale. Selle kandidaadi valib Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega. Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kelle Euroopa Parlament valib sama korra kohaselt.

2. Ühisel kokkuleppel valitud presidendiga võtab nõukogu vastu teiste isikute nimekirja, keda ta paneb ette määrata komisjoni liikmeteks. Need liikmed valitakse välja liikmesriikide esitatud soovituste põhjal artikli I-26 lõikes 4 ja lõike 6 teises lõigus esitatud kriteeriumide alusel.

Komisjoni president, liidu välisminister ja teised komisjoni liikmed kiidetakse Euroopa Parlamendis hääletamisel heaks ühtse nimekirjana. Kõnealuse heakskiidu alusel nimetakse komisjon ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

3. Komisjoni president:

a)	määrab kindlaks suunised, mille kohaselt komisjon töötab;

b)	otsustab komisjoni sisemise korralduse üle, tagades komisjoni järjepideva ja tõhusa töö ning selle toimimise kollegiaalse koguna,

c)	nimetab komisjoni liikmete hulgast ametisse asepresidendid, välja arvatud liidu välisministri.

Komisjoni liige astub tagasi, kui president seda nõuab. Liidu välisminister astub tagasi artikli I-28 lõikes 1 sätestatud korras, kui president seda nõuab.

Artikkel I-28

Liidu välisminister

1. Euroopa Ülemkogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel komisjoni presidendiga ametisse liidu välisministri. Euroopa Ülemkogu võib lõpetada tema ametiaja sama korra kohaselt.

2. Liidu välisminister juhib liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Liidu välisminister aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogu mandaadiga. Sama kehtib ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes.

3. Liidu välisminister on välisasjade nõukogu eesistuja.

4. Liidu välisminister on üks komisjoni asepresidentidest. Ta tagab liidu välistegevuse järjepidevuse. Ta vastutab komisjonis selle pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise eest. Nende kohustuste täitmisel komisjonis ja ainult nende kohustuste osas allub liidu välisminister komisjoni kodukorrale määral, mis on kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Artikkel I-29

Euroopa Liidu Kohus

1. Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Kohus tagab, et põhiseaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.

Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku edasikaebamisõiguse liidu õigusega reguleeritavates valdkondades.

2. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohut abistavad kohtujuristid.

Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust igast liikmesriigist.

Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kes vastavad artiklites III-355 ja III-356 sätestatud tingimustele. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks. Neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

3. Vastavalt III osale Euroopa Liidu Kohus:

a)	teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides;

b)	teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud aktide kehtivuse kohta;

c)	teeb otsuseid muudel põhiseaduses sätestatud juhtudel.

II PEATÜKK

MUUD LIIDU INSTITUTSIOONID JA NÕUANDVAD ORGANID

Artikkel I-30

Euroopa Keskpank

1. Euroopa Keskpank koos riikide keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi. Euroopa Keskpank teostab koos euro kasutusele võtnud ja eurosüsteemi moodustavate liikmesriikide keskpankadega liidu rahapoliitikat.

2. Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Ilma et see piiraks nimetatud eesmärgi taotlemist, toetab süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Euroopa Keskpankade süsteem täidab ka muid keskpanga ülesandeid vastavalt III osa sätetele ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjale.

3. Euroopa Keskpank on institutsioon. Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Loa eurode emiteerimiseks võib anda ainult Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank on oma volituste teostamisel ja oma finantside haldamisel sõltumatu. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused austavad seda sõltumatust.

4. Euroopa Keskpank võtab vajalikke meetmeid oma ülesannete täitmiseks vastavalt III osa artiklitele III-185 kuni III-191 ja artiklile III-196 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud tingimustele. Nimetatud artiklite kohaselt säilitavad need liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ja nende keskpangad oma pädevuse rahapoliitika küsimustes.

5. Euroopa Keskpangaga tuleb tema pädevusvaldkondades konsulteerida kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide ja riigi tasandi õigusaktide vastuvõtmiseks, ning Euroopa Keskpank võib nende kohta arvamusi esitada.

6. Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid, nende koosseis ja töömeetodid on sätestatud artiklites III-382 ja III-383 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas.

Artikkel I-31

Kontrollikoda

1. Kontrollikoda on institutsioon. Kontrollikoda tegeleb liidu auditeerimisega.

2. Kontrollikoda vaatab läbi kõik liidu tulude ja kulude raamatupidamiskontod ning tagab hea finantshalduse.

3. Kontrollikotta kuulub igast liikmesriigist üks kodanik. Liidu üldistes huvides on Kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel I-32

Liidu nõuandvad organid

1. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandefunktsioone täitvad regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee.

2. Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

3. Majandus- ja sotsiaalkomitee koosneb tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

4. Regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

5. Nende komiteede koosseisu, liikmete määramist, volitusi ja tegevust reguleerivad sätted on esitatud artiklites III-386 kuni III-392.

Nõukogu vaatab lõigetes 2 ja 3 osutatud koosseisu reguleerivad sätted regulaarselt läbi, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid Euroopa otsuseid.

V JAOTIS

LIIDU PÄDEVUSE TEOSTAMINE

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel I-33

Liidu õigusaktid

1. Vastavalt III osale kasutavad institutsioonid liidu pädevuse teostamisel õigusaktidena Euroopa seadusi, Euroopa raamseadusi, Euroopa määrusi, Euroopa otsuseid, soovitusi ja arvamusi.

Euroopa seadus on üldkohaldatav õigustloov akt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Euroopa raamseadus on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi asutustele.

Euroopa määrus on üldkohaldatav, muu kui õigustloov akt õigustloovate aktide ja põhiseaduse teatavate sätete rakendamiseks. See võib olla kas tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi asutustele.

Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.

Soovitused ja arvamused ei ole siduvad.

2. Õigustloovate aktide eelnõude esitamise kaalumisel hoiduvad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtmast selliseid akte, mis ei ole kõnealuse valdkonna puhul asjaomases korras ette nähtud.

Artikkel I-34

Õigustloovad aktid

1. Euroopa seadusi ja Euroopa raamseadusi võtavad komisjoni ettepanekute põhjal ühiselt vastu Euroopa Parlament ja nõukogu artiklis III-396 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kui need kaks institutsiooni akti suhtes kokkuleppele ei jõua, jääb see vastu võtmata.

2. Põhiseaduses sätestatud erijuhtudel võtab Euroopa seadusi ja Euroopa raamseadusi vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu Euroopa Parlamendi osavõtul seadusandliku erimenetluse kohaselt.

3. Põhiseaduses sätestatud erijuhtudel võib Euroopa seadusi ja raamseadusi vastu võtta liikmesriikide rühma või Euroopa Parlamendi algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Investeerimispanga nõudmisel.

Artikkel I-35

Muud kui õigustloovad aktid

1. Euroopa Ülemkogu võtab Euroopa otsuseid vastu põhiseaduses sätestatud juhtudel.

2. Nõukogu ja komisjon võtavad Euroopa määrusi või Euroopa otsuseid vastu eelkõige artiklites I-36 ja I-37 osutatud juhtudel ja Euroopa Keskpank põhiseaduses sätestatud erijuhtudel.

3. Nõukogu võtab vastu soovitusi. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul põhiseadus sätestab, et ta peab akti vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt neis valdkondades, kus liidu õigusakti vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus. Komisjon ja põhiseaduses sätestatud juhtudel, Euroopa Keskpank võtavad vastu soovitusi.

Artikkel I-36

Delegeeritud Euroopa määrused

1. Euroopa seadustega ja Euroopa raamseadustega võidakse komisjonile delegeerida õigus vastu võtta Euroopa seaduse või raamseaduse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks delegeeritud määrusi.

Euroopa seadustes ja raamseadustes määratakse selgesõnaliselt kindlaks volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. Valdkonna olemuslikud aspektid jäetakse Euroopa seaduse või raamseaduse reguleerida ning ei või neid delegeerida.

2. Euroopa seadustes ja raamseadustes määratakse sõnaselgelt kindlaks tingimused, mille korral lubatakse delegeerimist; need on järgmised:

a)	Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tühistada;

b)	delegeeritud Euroopa määrus võib jõustuda alles pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele Euroopa seaduses või raamseaduses kehtestatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid.

Punktide a ja b kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse oma liikmete häälteenamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel I-37

Rakendusaktid

1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks.

2. Kui liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende aktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel ja artiklis I-40 ettenähtud juhtudel nõukogule.

3. Lõike 2 kohaldamiseks sätestatakse Euroopa seaduses eelnevalt komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes kohaldatavate liikmesriikide kontrollimehhanismide eeskirjad ja üldpõhimõtted.

4. Liidu rakendusakte antakse Euroopa rakendusmäärustena või Euroopa rakendusotsustena.

Artikkel I-38

Liidu õigusaktide ühised põhimõtted

1. Kui põhiseadus ei täpsusta vastuvõetava õigusakti liiki, otsustavad institutsioonid selle igal üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast korrast ja artiklis I-11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest.

2. Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjused ja osutatakse põhiseadusega nõutud ettepanekutele, algatustele, soovitustele, taotlustele või arvamustele.

Artikkel I-39

Avaldamine ja jõustumine

1. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud Euroopa seadustele ja raamseadustele kirjutavad alla Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja.

Muudel juhtudel kirjutab neile alla otsuse vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.

Euroopa seadused ja raamseadused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis märgitud kuupäeval või, kui seda kuupäeva ei ole märgitud, siis kahekümnendal päeval pärast nende avaldamisest.

2. Euroopa määrustele ja otsustele, mis ei sätesta, kellele need on adresseeritud, kirjutab alla akti vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.

Euroopa määrused ja Euroopa otsused, mis ei sätesta adressaati, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis märgitud kuupäeval või, kui seda kuupäeva ei ole märgitud, siis kahekümnendal päeval pärast nende avaldamisest.

3. Muudest Euroopa otsustest, millele lõikes 2 ei ole osutatud, teatatakse otsuste adressaatidele ning otsused jõustuvad alates teatamisest.

II PEATÜKK

ERISÄTTED

Artikkel I-40

Ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud erisätted

1. Euroopa Liit viib ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis põhineb vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel liikmesriikide hulgas, üldist huvi pakkuvate küsimuste väljaselgitamisel ja liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel.

2. Euroopa Ülemkogu selgitab välja liidu strateegilised huvid ja määrab kindlaks selle ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid. Nõukogu kujundab seda poliitikat Euroopa Ülemkogu kehtestatud strateegiliste suuniste raames ja vastavalt III osale.

3. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu võtavad vastu vajalikud Euroopa otsused.

4. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisminister ja liikmesriigid, kasutades riikide ja liidu vahendeid.

5. Liikmesriigid konsulteerivad omavahel Euroopa Ülemkogus ja nõukogus üldist huvi pakkuvates välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, et määrata kindlaks ühine lähenemisviis. Enne seda, kui võtta rahvusvahelisel tasandil meede või kohustus, mis võiks kahjustada liidu huve, konsulteerib liikmesriik Euroopa Ülemkogus või nõukogus teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid tagavad oma meetmete vastastikuse lähendamise teel liidu võime oma huve ja väärtusi rahvusvahelisel areenil arvestatavaks teha. Liikmesriigid on üksteise suhtes solidaarsed.

6. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavaid Euroopa otsuseid võtavad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vastu ühehäälselt, välja arvatud III osas osutatud juhtudel. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tegutsevad liikmesriikide algatusel, liidu välisministri ettepanekul või komisjoni toetusel nimetatud ministri ettepanekul. Nad ei või vastu võtta Euroopa seadusi ja raamseadusi.

7. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu võtta Euroopa otsuse, millega antakse juhtudel, millele ei ole III osas osutatud, nõukogule volitus teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega.

8. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes konsulteeritakse regulaarselt Euroopa Parlamendiga. Viimast hoitakse poliitika arenguga kursis.

Artikkel I-41

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud erisätted

1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevõimsust. Liit võib kasutada neid liiduvälistel missioonidel, mille eesmärk on rahutagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide võimsust.

2. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika hõlmab liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist. See viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi ühehäälselt otsustab. Sel juhul soovitab ülemkogu liikmesriikidel võtta selline otsus vastu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Käesolevas artiklis silmas peetud liidu poliitika ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära, see austab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis; liidu poliitika on kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

3. Liikmesriigid annavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks liidu käsutusse oma tsiviil- ja sõjaväevõimsuse, et aidata kaasa Ministrite Nõukogu määratletud eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid, kes moodustavad üheskoos riikidevahelisi relvajõude, võivad anda kõnealused relvajõud ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käsutusse.

Liikmesriigid kohustuvad oma sõjalist võimekust järk-järgult täiustama. Operatiivvajaduste väljaselgitamiseks, nende vajaduste rahuldamist tagavate meetmete edendamiseks, kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele kaasaaitamiseks ja vajaduse korral rakendamiseks, osalemiseks Euroopa võimekus- ja relvastuspoliitika väljatöötamisel ning nõukogu abistamiseks sõjalise võimekuse täiustamise hindamisel moodustatakse kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alane agentuur (Euroopa Kaitseagentuur).

4. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alased Euroopa otsused, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud missiooni algatamist käsitlevad otsused, võtab nõukogu vastu ühehäälselt liidu välisministri ettepanekul või liikmesriigi algatusel. Liidu välisminister võib vajaduse korral koos komisjoniga teha ettepaneku kasutada nii liikmesriigi kui ka liidu vahendeid.

5. Nõukogu võib usaldada liikmesriikide rühmale liidu väärtusi kaitsva ja liidu huve teeniva ülesande täitmise liidu raames. Selle ülesande täitmisel juhindutakse artiklist III-310.

6. Liikmesriigid, kelle sõjaline võimekus vastab nõudlikumatele kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö. Sellises koostöös juhindutakse artiklist III-312. See ei mõjuta artikli III-309 sätteid.

7. Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. See ei piira teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

Kohustused ja koostöö selles valdkonnas on kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks.

8. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes konsulteeritakse regulaarselt Euroopa Parlamendiga. Viimast hoitakse poliitika arenguga kursis.

Artikkel I-42

Erisätted vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta

1. Liit loob vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala:

a)	võttes vastu Euroopa seadused ja Euroopa raamseadused, millega vajaduse korral lähendatakse riikide õigus- ja haldusnormid III osas osutatud valdkondades;

b)	edendades vastastikust usaldust liikmesriikide pädevate asutuste vahel eelkõige kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise alusel;

c)	operatiivkoostöö kaudu liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja muude asutuste vahel, mis on spetsialiseerunud kuritegude ennetamisele ja avastamisele.

2. Liikmesriikide parlamendid võivad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames osaleda artiklis III-260 ettenähtud hindamismehhanismides. Nad kaasatakse poliitilisse järelevalvesse Europoli tegevuse üle ja Eurojusti tegevuse hindamisse vastavalt artiklitele III-276 ja III-273.

3. Liikmesriikidel on õigus teha algatusi politseikoostöö ja kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö valdkonnas vastavalt artiklile III-264.

Artikkel I-43

Solidaarsusklausel

1. Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt. Liit mobiliseerib kõik tema käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud sõjalised vahendid, selleks et:

—	hoida liikmesriikide territooriumil ära terrorismiohtu;

—	kaitsta demokraatlikke institutsioone ja tsiviilelanikkonda terrorirünnaku eest;

—	abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel ja tema territooriumil terrorirünnaku korral;

b)	abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuse korral.

2. Käesoleva artikli rakendamise üksikasjalik kord on sätestatud artiklis III-329.

III PEATÜKK

TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ

Artikkel I-44

Tõhustatud koostöö

1. Liikmesriigid, kes soovivad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust, võivad kasutada liidu institutsioone ja pädevust, kohaldades põhiseaduse asjakohaseid sätteid, arvestades piiranguid ja järgides korda, mis on sätestatud käesolevas artiklis ja artiklites III-416 kuni III-423.

Tõhustatud koostöö eesmärk on edendada liidu eesmärke, kaitsta selle huve ja tugevdada selle integratsiooniprotsessi. Kõnealune koostöö on igal ajal avatud kõikidele liikmesriikidele vastavalt artiklile III-418.

2. Euroopa otsuse tõhustatud koostöö lubamise kohta võtab viimase abinõuna vastu nõukogu, kui ta on kindlaks teinud, et liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama, ning tingimusel, et selles koostöös osaleb vähemalt kolmandik liikmesriikidest. Nõukogu teeb otsuse vastavalt artiklis III-419 sätestatud korrale.

3. Kõik nõukogu liikmed võivad osaleda selle aruteludel, kuid hääletamisel osalevad vaid tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.

Ühehäälsuseks otsuseks on vaja ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse osalevate liikmesriikide nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

Erandina kolmandast ja neljandast lõigust, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, määratletakse nõutavat kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

4. Tõhustatud koostöö raames vastuvõetud õigusaktid on siduvad ainult osalevatele liikmesriikidele. Neid ei käsitleta kui acquis'd, mida liidu kandidaatriigid peavad aktsepteerima.

VI JAOTIS

DEMOKRAATIA LIIDUS

Artikkel I-45

Demokraatliku võrdsuse põhimõte

Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, liidu institutsioonid, organid ja asutused kohtlevad kodanikke võrdselt.

Artikkel I-46

Esindusdemokraatia põhimõte

1. Liit toimib esindusdemokraatia alusel.

2. Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.

Liikmesriike esindavad Euroopa Ülemkogus nende riigipead või valitsusjuhid ja nõukogus nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele.

3. Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

4. Euroopa tasandi erakonnad aitavad kujundada euroopalikku poliitilist teadvust ja liidu kodanike tahte väljundit.

Artikkel I-47

Osalusdemokraatia põhimõte

1. Institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

2. Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

3. Komisjon korraldab asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus.

4. Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda komisjoni üles esitama komisjonile antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja põhiseaduse rakendamiseks anda liidu õigusakt. Euroopa seadusega määratakse kindlaks sellise kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused, kaasa arvatud minimaalne liikmesriikide arv, millest need kodanikualgatused pärinevad.

Artikkel I-48

Tööturu osapooled ja sõltumatu sotsiaalne dialoog

Liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust; liit aitab kaasa tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust.

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine aitab kaasa sotsiaaldialoogile.

Artikkel I-49

Euroopa ombudsman

Euroopa Parlamendi poolt valitud Euroopa ombudsman võtab põhiseaduses sätestatud tingimustel vastu ja vaatab läbi kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ning annab nende kohta aru. Ombudsman on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu.

Artikkel I-50

Liidu institutsioonide, organite ja asutuste menetluste läbipaistvus

1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult.

2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab õigustloovate aktide eelnõusid.

3. Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on III osas ettenähtud tingimustel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavate dokumentidega.

Euroopa seaduses sätestatakse üldised põhimõtted ja piirangud, mille alusel antakse avalike või erahuvide tõttu neile dokumentidele ligipääsemise õigus.

4. Iga institutsioon, organ või asutus määrab vastavalt lõikes 3 osutatud Euroopa seadusele oma kodukorras erisätted, mis käsitlevad ligipääsu tema dokumentidele.

Artikkel I-51

Isikuandmete kaitse

1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.

2. Euroopa seaduses või raamseaduses kehtestatakse eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.

Artikkel I-52

Kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatus

1. Liit austab ega kahjusta staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.

2. Liit austab siseriikliku õiguse kohaselt samavõrra ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust.

3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

VII JAOTIS

LIIDU RAHANDUS

Artikkel I-53

Eelarve- ja finantspõhimõtted

1. Kõik liidu tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära liidu eelarves vastavalt III osale.

2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse aastaseks eelarveperioodiks vastavalt artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusele.

4. Eelarves näidatud kulutuste tegemiseks on vaja eelnevalt vastu võtta juriidiliselt siduv liidu õigusakt, mis annab õigusliku aluse liidu tegevusele ja asjakohase kulutuse tegemisele vastavalt artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusele, välja arvatud selles ettenähtud erandid.

5. Eelarvedistsipliinist kinnipidamiseks ei võta liit vastu ühtegi õigusakti, mis võib eelarvet märgatavalt mõjutada, sealjuures tagamata, et sellisest aktist tulenevat kulu saab rahastada liidu omavahendite piires ja kooskõlas artiklis I-55 osutatud mitmeaastase finantsraamistikuga.

6. Eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Liikmesriigid teevad liiduga koostööd, et tagada eelarvesse kavandatud assigneeringute kasutamine kooskõlas selle põhimõttega.

7. Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas artikliga III-415.

Artikkel I-54

Liidu omavahendid

1. Liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega.

2. Ilma et see piiraks muid tulusid, rahastatakse liidu eelarvet täielikult liidu omavahenditest.

3. Nõukogu Euroopa seadusega kehtestatakse liidu omavahendite süsteemiga seotud sätted. Nende sätetega võidakse kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Nimetatud Euroopa seadus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.

4. Nõukogu Euroopa seadusega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed selles ulatuses, mis on ette nähtud lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa seadusega. Nõukogu teeb otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Artikkel I-55

Mitmeaastane finantsraamistik

1. Mitmeaastane finantsraamistik tagab liidu kulude korrapärase kujunemise selle omavahendite piires. Sellega määratakse kindlaks kulukohustuste assigneeringute iga-aastased ülempiirid kululiikide lõikes vastavalt artiklile III-402.

2. Mitmeaastane finantsraamistik sätestatakse nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast seda, kui on saanud Euroopa Parlamendilt selle liikmete häälteenamusega antud nõusoleku.

3. Liidu aastaeelarve vastab mitmeaastasele finantsraamistikule.

4. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu võtta Euroopa otsuse, millega lubatakse nõukogul lõikes 2 osutatud nõukogu Euroopa seadust vastu võttes teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel I-56

Liidu eelarve

Liidu aastaeelarve kinnitatakse Euroopa seadusega kooskõlas artikliga III-404.

VIII JAOTIS

LIIT JA SELLE LÄHIÜMBRUS

Artikkel I-57

Liit ja selle lähiümbrus

1. Liit arendab naaberriikidega erisuhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted.

2. Liit võib lõikes 1 osutatud eesmärgil sõlmida asjaomaste riikidega erilepinguid. Need lepingud võivad sisaldada vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning võimaldada ühistegevust. Nende rakendamise suhtes peetakse korrapäraseid konsultatsioone.

IX JAOTIS

LIIDU LIIKMESUS

Artikkel I-58

Liitu astumise kriteeriumid ja kord

1. Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad artiklis I-2 osutatud väärtusi ning võtavad omale kohustuse neid üheskoos edendada.

2. Iga Euroopa riik, kes soovib saada liidu liikmeks, esitab oma avalduse nõukogule. Sellest avaldusest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, mis otsustab liikmete häälteenamusega. Liikmesriigid lepivad kandidaatriigiga kokku vastuvõtmise tingimused ja korra. Kõik lepinguosalised riigid esitavad selle lepingu ratifitseerimiseks kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikkel I-59

Liidu liikmesusest tulenevate teatud õiguste peatamine

1. Ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Parlamendi põhjendatud algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal, võib nõukogu võtta vastu Euroopa otsuse, milles tõdetakse selget ohtu, et liikmesriik võib oluliselt rikkuda artiklis I-2 osutatud väärtusi. Nõukogu teeb otsuse oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Enne sellist tõdemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.

Nõukogu kontrollib regulaarselt, kas tõdetu põhjused on jätkuvalt olemas.

2. Euroopa Ülemkogu võib kolmandiku liikmesriikide algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa otsuse, milles ta tõdeb, et liikmesriik rikub oluliselt ja järjekindlalt artiklis I-2 mainitud väärtusi, olles eelnevalt kutsunud kõnealust liikmesriiki esitama oma märkusi. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

3. Kui lõikes 2 mainitud tõdemine on toimunud, võib nõukogu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsuse, millega ta peatab teatavate põhiseadusest tulenevate õiguste kohaldamise kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas seda liikmesriiki esindava nõukogu liikme hääleõiguse. Nõukogu võtab arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.

Kõnealust riiki seovad igal juhul endiselt talle põhiseadusest tulenevad kohustused.

4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega otsustades võtta vastu otsuse, millega muudab või tühistab lõike 3 kohaselt võetud meetmed, kui nende rakendamiseni viinud olukord muutub.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei osale kõnealuse liikmesriigi esindaja hääletamisel Euroopa Ülemkogus või nõukogus ja kõnealust liikmesriiki ei arvestata lõigetes 1 ja 2 osutatud ühe kolmandiku või nelja viiendiku liikmesriikide hulka. Isiklikult kohal viibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista lõikes 2 osutatud Euroopa otsuste vastuvõtmist.

Lõigetes 3 ja 4 osutatud Euroopa otsuste vastuvõtmisel määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

Kui pärast lõike 3 alusel hääleõiguse peatamise otsuse vastuvõtmist teeb nõukogu põhiseaduse sätete alusel otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust vastavalt teisele lõigule, või kui nõukogu teeb otsuse komisjoni või liidu välisministri ettepanekul, nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusega tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast. Sellisel juhul peab blokeerivas vähemuses olema vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

6. Selle artikli kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse kahekolmandikulise häälteenamusega antud häältest, mis esindab tema liikmete enamust.

Artikkel I-60

Vabatahtlik väljaastumine liidust

1. Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda.

2. Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Kõnealuse lepingu üle peetakse läbirääkimisi kooskõlas artikli I-325 lõikega 3. Selle sõlmib nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.

3. Põhiseaduse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel kõnealuse liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda ajavahemikku pikendada.

4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige ei osale seda liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja Euroopa otsuste tegemisel.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

5. Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis I-58 osutatud korras.

II OSA

LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA

PREAMBUL

Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.

Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.

Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.

Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.

Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel.

Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.

Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

I JAOTIS

VÄÄRIKUS

Artikkel II-61

Inimväärikus

Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.

Artikkel II-62

Õigus elule

1. Igaühel on õigus elule.

2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata.

Artikkel II-63

Õigus isikupuutumatusele

1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.

2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:

a)	asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,

b)	eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld,

c)	inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld,

d)	inimeste reproduktiivse kloonimise keeld.

Artikkel II-64

Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld

Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

Artikkel II-65

Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld

1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.

3. Inimkaubandus on keelatud.

II JAOTIS

VABADUSED

Artikkel II-66

Õigus vabadusele ja turvalisusele

Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.

Artikkel II-67

Era- ja perekonnaelu austamine

Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.

Artikkel II-68

Isikuandmete kaitse

1. Igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele.

2. Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.

3. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.

Artikkel II-69

Õigus abielluda ja õigus luua perekond

Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel II-70

Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus

1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.

2. Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel II-71

Sõna- ja teabevabadus

1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.

2. Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse.

Artikkel II-72

Kogunemis- ja ühinemisvabadus

1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.

2. Liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.

Artikkel II-73

Kunsti ja teaduse vabadus

Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse.

Artikkel II-74

Õigus haridusele

1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet.

2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.

3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel II-75

Kutsevabadus ja õigus teha tööd

1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal.

2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides.

3. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele.

Artikkel II-76

Ettevõtlusvabadus

Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

Artikkel II-77

Õigus omandile

1. Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.

2. Intellektuaalomandit kaitstakse.

Artikkel II-78

Varjupaigaõigus

Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning põhiseaduse kohaselt.

Artikkel II-79

Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud.

2. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.

III JAOTIS

VÕRDSUS

Artikkel II-80

Võrdsus seaduse ees

Kõik on seaduse ees võrdsed.

Artikkel II-81

Diskrimineerimiskeeld

1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on põhiseaduse reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks selle erisätete kohaldamist.

Artikkel II-82

Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus

Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.

Artikkel II-83

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.

Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

Artikkel II-84

Lapse õigused

1. Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

2. Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

3. Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.

Artikkel II-85

Eakate õigused

Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

Artikkel II-86

Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda

Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.

IV JAOTIS

SOLIDAARSUS

Artikkel II-87

Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud

Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel.

Artikkel II-88

Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus

Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.

Artikkel II-89

Õigus kasutada tööhõiveteenuseid

Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid.

Artikkel II-90

Kaitse põhjendamatu vallandamise korral

Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

Artikkel II-91

Head ja õiglased töötingimused

1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.

2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.

Artikkel II-92

Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse

Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.

Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.

Artikkel II-93

Perekonna- ja tööelu

1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

2. Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.

Artikkel II-94

Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi

1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.

2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendeid.

Artikkel II-95

Tervishoid

Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Artikkel II-96

Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada põhiseaduse kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

Artikkel II-97

Keskkonnakaitse

Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.

Artikkel II-98

Tarbijakaitse

Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.

V JAOTIS

KODANIKE ÕIGUSED

Artikkel II-99

Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

1. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel õigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.

Artikkel II-100

Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel

Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

Artikkel II-101

Õigus heale haldusele

1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.

2. See õigus kätkeb:

a)	igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;

b)	igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve;

c)	asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.

3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles.

Artikkel II-102

Õigus tutvuda dokumentidega

Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.

Artikkel II-103

Euroopa ombudsman

Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

Artikkel II-104

Õigus esitada petitsioone

Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.

Artikkel II-105

Liikumis- ja elukohavabadus

1. Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.

2. Liikumis- ja elukohavabaduse võib põhiseaduse kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.

Artikkel II-106

Diplomaatiline ja konsulaarkaitse

Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel.

VI JAOTIS

ÕIGUSEMÕISTMINE

Artikkel II-107

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele

Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.

Artikkel II-108

Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus

1. Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.

2. Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.

Artikkel II-109

Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte

1. Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei tohi kohaldada kuriteo toimepanemise ajal ettenähtud karistusest raskemat karistust. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.

2. See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide peres tunnustatud üldpõhimõtete järgi.

3. Karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.

Artikkel II-110

Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld

Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

VII JAOTIS

HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED

Artikkel II-111

Rakendusala

1. Käesoleva harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule põhiseaduse muudes osades antud volituste piire.

2. Harta ei laienda liidu õiguse kohaldamisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda põhiseaduse teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid.

Artikkel II-112

Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine

1. Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

2. Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad põhiseaduse teiste osade sätetel, teostatakse neis määratletud tingimustel ja piires.

3. Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.

4. Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.

5. Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta.

6. Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta.

7. Põhiõiguste harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes.

Artikkel II-113

Kaitse tase

Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustega.

Artikkel II-114

Õiguste kuritarvitamise keeld

Harta sätteid ei või tõlgendada nii, nagu õigustaksid need tegevust või toimingut, mille eesmärk on mõne käesoleva hartaga tunnustatud õiguse või vabaduse tühistamine või selle piiramine suuremal määral, kui käesoleva hartaga on ette nähtud.

III OSA

LIIDU POLIITIKA JA TOIMIMINE

I JAOTIS

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel III-115

Liit tagab käesolevas osas osutatud erinevate poliitika ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse omistamise põhimõtet.

Artikkel III-116

Kõigi käesolevas osas osutatud meetmete puhul on liidu eesmärk naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

Artikkel III-117

Käesolevas osas osutatud poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

Artikkel III-118

Käesolevas osas osutatud poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit tõkestada diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel III-119

Käesolevas osas osutatud liidu poliitika ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

Artikkel III-120

Liidu muu poliitika ja muude meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.

Artikkel III-121

Liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi-, siseturu-, teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ning kosmosepoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, austades samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme, mis on seotud eelkõige usutalituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondlikku pärandiga.

Artikkel III-122

Ilma et see piiraks artiklite I-5, III-166, III-167 ja III-238 kohaldamist ning arvestades kohta, mis liidu ühistes väärtustes kuulub üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, nagu ka nende osa sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, hoolitsevad liit ja liikmesriigid, igaüks oma pädevuse ja käesoleva põhiseaduse kohaldamisala piires, et niisugused teenused toimiksid eelkõige majandus- ja rahandusalaste põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid. Nimetatud põhimõtted ja tingimused määratletakse Euroopa seaduses, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas põhiseadusega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.

II JAOTIS

MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS

Artikkel III-123

Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse sätestada artikli I-4 lõikes 2 osutatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelamise eeskirjad.

Artikkel III-124

1. Ilma et see piiraks põhiseaduse teiste sätete kohaldamist ja põhiseadusega liidule antud volituste piires võib nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestada vajalikke meetmeid selleks, et tõkestada diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

2. Erandina lõikest 1 võidakse Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestada liidu stimuleerivate meetmete aluspõhimõtted ja määratleda need stimuleerivad meetmed liikmesriikide võetud meetmete toetuseks lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Artikkel III-125

1. Kui artikli I-10 lõike 2 punktis a osutatud iga liidu kodaniku õiguse vabalt liikuda ja elada hõlbustamiseks osutub vajalikuks liidu meede, mille jaoks põhiseadus ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib selleks kehtestada meetmed Euroopa seaduse või raamseadusega.

2. Samadel eesmärkidel, nagu on osutatud lõikes 1, ja kui põhiseadus ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võidakse passe, isikutunnistusi, elamislube või muid selliseid dokumente puudutavad meetmed ja sotsiaalkindlustuse või sotsiaalkaitse meetmed kehtestada nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-126

Nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega määratakse kindlaks üksikasjalik kord selleks, et teostada artikli I-10 lõike 2 punktis b osutatud iga liidu kodaniku õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel tema elukohaks olevas liikmesriigis, olemata selle riigi kodanik. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. See kord võib näha ette erandeid, kui need on õigustatud liikmesriigi eriomaste probleemidega.

Õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel teostatakse, ilma et see piiraks artikli III-330 lõike 1 ja selle rakendamiseks võetud meetmete kohaldamist.

Artikkel III-127

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud sätted liidu kodanike diplomaatilise ja konsulaarkaitse tagamiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artikli I-10 lõike 2 punktis c.

Liikmesriigid alustavad sellise kaitse kindlustamiseks rahvusvahelisi läbirääkimisi.

Nõukogu Euroopa seadusega võidakse kehtestada sellise kaitse hõlbustamiseks vajalikud meetmed. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-128

Keeled, milles igal liidu kodanikul on õigus vastavalt artikli I-10 lõike 2 punktile d institutsioonide või organite poole pöörduda ja saada vastus, on loetletud artikli IV-448 lõikes 1. Artikli I-10 lõike 2 punktis d osutatud institutsioonid ja organid on loetletud artikli I-19 lõike 1 teises lõigus ning artiklites I-30, I-31 ja I-32, samuti Euroopa ombudsman.

Artikkel III-129

Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande artikli I-10 ja käesoleva jaotise kohaldamise kohta. Selles aruandes võetakse arvesse liidu arengut.

Selle alusel ning ilma et see piiraks põhiseaduse muude sätete kohaldamist, võidakse nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega täiendada artiklis I-10 sätestatud õigusi. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt. Kõnealune seadus või raamseadus jõustub, kui liikmesriigid on selle heaks kiitnud kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

III JAOTIS

SISEPOLIITIKA JA MEETMED

I PEATÜKK

SISETURG

1. JAGU

SISETURU RAJAMINE JA TOIMIMINE

Artikkel III-130

1. Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või toimimise tagamiseks vastavalt põhiseaduse asjakohastele sätetele.

2. Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine vastavalt põhiseadusele.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi ja otsuseid, millega määratakse kõigis asjassepuutuvates sektorites tasakaalustatud arengu tagamiseks vajalikud suunised ja tingimused.

4. Koostades oma ettepanekuid lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, võtab komisjon arvesse nende jõupingutuste ulatust, mida erineva arengutasemega rahvamajandustel tuleb siseturu rajamisel teha, ning ta võib ette panna asjakohaseid meetmeid.

Kui need meetmed kehtestatakse eranditena, peavad need olema ajutised ja võimalikult vähe häirima siseturu toimimist.

Artikkel III-131

Liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et võtta ühiselt vastu vajalikud sätted, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.

Artikkel III-132

Kui artiklites III-131 ja III-436 märgitud asjaoludel võetud meetmetest tulenevalt moonutatakse siseturul konkurentsitingimusi, uurib komisjon koos asjaomase liikmesriigiga, kuidas nimetatud meetmed viia vastavusse põhiseaduses sätestatud eeskirjadega.

Erandina artiklites III-360 ja III-361 sätestatud menetlusest võib komisjon või iga liikmesriik anda asja otse Euroopa Kohtusse, kui komisjon või liikmesriik on arvamusel, et mõni teine liikmesriik kasutab ebaõigesti artiklites III-131 ja III-436 ettenähtud volitusi. Euroopa Kohus teeb oma otsuse kinnisel istungil.

2. JAGU

ISIKUTE JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE

1. alajagu

Töötajad

Artikkel III-133

1. Töötajatel on õigus liidu piires vabalt liikuda.

2. Keelatakse liikmesriikide töötajate mis tahes diskrimineerimine kodakondsuse alusel nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.

3. Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt, on töötajatel õigus:

a)	võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;

b)	liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil;

c)	viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;

d)	jääda liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist kooskõlas tingimustega, mis lülitatakse komisjoni poolt vastuvõetavatesse Euroopa määrustesse.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata avalikus teenistuses töötamise suhtes.

Artikkel III-134

Euroopa seaduses või raamseaduses nähakse ette artiklis III-133 määratletud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Euroopa seaduse või raamseaduse eesmärk on eelkõige:

a)	tagada tihe koostöö riikide tööhõivetalituste vahel;

b)	kaotada niisugused siseriiklikest õigusaktidest või liikmesriikide vahel varem sõlmitud lepingutest tulenevad haldusmenetlused ja -tavad ning vabale töökohale asumise õigusega seotud tähtajad, mille säilitamine takistaks töötajate liikumisvabaduse kehtestamist;

c)	kaotada kõik sellised siseriiklike õigusaktide või varem liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute põhjal ettenähtud tähtajad ja muud piirangud, mis seavad teiste liikmesriikide töötajaile töökoha vaba valiku suhtes tingimusi, mis erinevad oma riigi töötajaile seatud tingimustest;

d)	seada sisse sobiv mehhanism tööpakkumiste ja tööotsijate kokkuviimiseks ning hõlbustada tööturul nõudmise ja pakkumise tasakaalu saavutamist sellisel viisil, mis väldiks tõsist ohtu elatus- ja tööhõivetasemele eri piirkondades ja tööstusharudes.

Artikkel III-135

Liikmesriigid toetavad noorte töötajate vahetamist ühisprogrammi raames.

Artikkel III-136

1. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks, võttes kasutusele süsteemi, mis kindlustab võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:

a)	kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavate perioodide kokkuliitmise, et omandada ja säilitada õigus saada hüvitisi ja arvutada hüvitiste suurus;

b)	hüvitiste maksmise isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil.

2. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 osutatud Euroopa seaduse või raamseaduse eelnõu mõjutaks tema sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtteid, kaasa arvatud selle kohaldamisala, kulu- või finantsstruktuuri, või mõjutaks selle süsteemi finantstasakaalu, võib ta nõuda, et küsimus esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul peatatakse artiklis III-396 osutatud menetlus. Pärast arutelu ja nelja kuu jooksul pärast kõnealuse menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:

a)	saadab eelnõu tagasi nõukogule, jätkab artiklis III-396 osutatud menetlust või

b)	taotleb, et komisjon esitaks uue ettepaneku; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.

2. alajagu

Asutamisvabadus

Artikkel III-137

Käesoleva alajao sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Sellega keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid.

Kui kapitali käsitlevast 4. jaost ei tulene teisiti, on liikmesriigi kodanikel õigus teise liikmesriigi territooriumil alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid, eriti äriühinguid artikli III-142 teises lõigus määratletud tähenduses tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.

Artikkel III-138

1. Asutamisvabaduse saavutamiseks teataval tegevusalal kehtestatakse meetmed Euroopa raamseadusega. Raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon täidavad lõikest 1 tulenevaid ülesandeid, eelkõige:

a)	käsitledes üldjuhul prioriteetsena tegevusalasid, mille puhul asutamisvabadus tagab eriti väärtusliku panuse tootmise ja kaubanduse arendamisse;

b)	tagades tiheda koostöö liikmesriikide pädevate asutuste vahel, selleks et kindlaks teha mitmesuguste tegevusalade eriomane olukord liidu piires;

c)	kaotades kas siseriiklikest õigusaktidest või varem liikmesriikide vahel sõlmitud lepingutest tulenevad haldusmenetlused ja -tavad, mille säilitamine kujuneks takistuseks asutamisvabadusele;

tagades, et ühe liikmesriigi töötajad, kes on võetud tööle teise liikmesriigi territooriumil, võivad jääda sellele territooriumile, et alustada seal tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, kui nad täidavad tingimusi, mille täitmist neilt nõutaks siis, kui nad siseneksid sellesse riiki ajal, mil nad sellist tegevust alustada kavatsevad;

e)	võimaldades ühe liikmesriigi kodanikel omandada ja kasutada teise liikmesriigi territooriumil asuvat maad ning ehitisi, kuivõrd see ei ole vastuolus artikli III-227 lõikes 2 osutatud põhimõtetega;

kaotades järk-järgult asutamisvabaduse piirangud igas kõnealuses tegevusharus nii tingimuste puhul, mis on seotud mingi liikmesriigi territooriumil esinduste, filiaalide ja tütarettevõtjate asutamisega, kui ka tingimuste puhul, mis reguleerivad emaettevõtja töötajate asumist sellistes esindustes, filiaalides ja tütarettevõtjates juhtimis- või järelevalveülesannetega ametikohale;

g)	kooskõlastades vastavalt vajadusele tagatisi, mida liikmesriigid nõuavad äriühingutelt artikli III-142 teises lõigus määratletud tähenduses nii osanike ja aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks, pidades silmas selliste tagatiste muutmist võrdväärseks kogu liidu ulatuses;

h)	veendudes, et liikmesriikide antava abiga ei rikuta asutamistingimusi.

Artikkel III-139

Käesoleva alajao sätteid ei kohaldata liikmesriigis tegevuse puhul, mis selles riigis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse sätestada, et käesoleva alajao sätteid ei kohaldata teatud tegevusalade suhtes.

Artikkel III-140

1. Käesoleva alajao sätted ja nende alusel võetud meetmed ei mõjuta liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide kohaldatavust, mis sätestavad väliskodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides.

2. Lõikes 1 osutatud siseriiklikud sätted kooskõlastatakse Euroopa raamseadusega.

Artikkel III-141

1. Tegevuse alustamist ja jätkamist füüsilisest isikust ettevõtjana hõlbustatakse Euroopa raamseadusega, mille eesmärk on:

a)	diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikune tunnustamine;

b)	liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide kooskõlastamine, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja jätkamist füüsilisest isikust ettevõtjana.

2. Meditsiini-, meditsiiniga seotud ning farmaatsiaerialade puhul sõltub piirangute järkjärguline kaotamine nendel aladel töötamise tingimuste kooskõlastamisest eri liikmesriikides.

Artikkel III-142

Äriühingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, võrdsustatakse käesoleva alajao sätete kohaldamisel füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.

Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.

Artikkel III-143

Liikmesriigid annavad teiste liikmesriikide kodanikele õiguse osaleda artikli III-142 teises lõigus määratletud äriühingute kapitalis samasugustel tingimustel kui oma kodanikele, ilma et see piiraks põhiseaduse teiste sätete kohaldamist.

3. alajagu

Teenuste osutamise vabadus

Artikkel III-144

Käesoleva alajao sätete kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse käesolevat alajagu kohaldada kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad liidu piires.

Artikkel III-145

Teenustena mõistetakse käesolevas põhiseaduses tavaliselt tasulist tegevust, niivõrd kui see ei ole reguleeritud isikute, kaupade ja kapitali vaba liikumist käsitlevate sätetega.

Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)	tööstuslik tegevus;

b)	kaubanduslik tegevus;

c)	käsitöönduslik tegevus;

d)	vabakutseline tegevus.

Ilma et see piiraks asutamisvabadust käsitleva 2. alajao sätete kohaldamist, võib teenust osutav isik ajutiselt jätkata oma tegevust riigis, kus seda teenust osutatakse samadel tingimustel, mis see riik on seadnud oma kodanikele.

Artikkel III-146

1. Transporditeenuste osutamise vabadust reguleerib III peatüki transporti käsitlev 7. jagu.

2. Kapitali liikumisega seotud pangandus- ja kindlustusteenused liberaliseeritakse kooskõlas kapitali liikumise liberaliseerimisega.

Artikkel III-147

1. Konkreetse teenuse liberaliseerimise saavutamiseks kehtestatakse meetmed Euroopa seadusega. See võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Lõikes 1 märgitud Euroopa raamseaduse puhul käsitletakse üldjuhul prioriteetsena neid teenuseid, mis otseselt mõjutavad tootmiskulusid või mille liberaliseerimine aitab edendada kaubavahetust.

Artikkel III-148

Kui liikmesriikide üldine majandusolukord ja vastava majandussektori olukord võimaldavad, püüavad nad liberaliseerida teenused üle selle määra, mis on nõutud artikli III-147 lõike 1 alusel vastuvõetud Euroopa raamseaduses.

Komisjon annab selleks nendele liikmesriikidele soovitusi.

Artikkel III-149

Niikaua kui teenuste osutamise vabaduse piirangud ei ole kaotatud, rakendavad liikmesriigid selliseid piiranguid kõigi isikute suhtes, kes osutavad teenuseid artikli III-144 esimeses lõigus määratletud tähenduses, tegemata vahet nende kodakondsuse või elukoha alusel.

Artikkel III-150

Käesolevas alajaos käsitletud küsimuste puhul kohaldatakse artikleid III-139 kuni III-142.

3. JAGU

KAUPADE VABA LIIKUMINE

1. alajagu

Tolliliit

Artikkel III-151

1. Liit rajaneb tolliliidul, mis hõlmab kogu kaubavahetust ning millega kaasneb impordI- ja eksporditollimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifi vastuvõtmine nende suhetes kolmandate riikidega.

2. Lõiget 4 ja 3. alajagu koguseliste piirangute keelu kohta kohaldatakse liikmesriikidest pärit toodete ning kolmandatest riikidest tulevate toodete suhtes, mis on liikmesriikides vabas ringluses.

3. Kolmandast riigist tulevad tooted loetakse liikmesriigis vabas ringluses olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tollimaksud või samaväärse toimega maksud, mida tuleb maksta, on selles liikmesriigis tasutud, ja kui selliseid tolli- või muid makse pole täielikult või osaliselt tagastatud.

4. Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

5. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused ja otsused, millega kehtestatakse ühise tollitariifistiku maksumäärad.

6. Täites talle käesoleva artikliga antud ülesandeid, juhindub komisjon:

a)	vajadusest edendada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust;

b)	konkurentsitingimuste arengust liidu piires, niivõrd kui see parandab ettevõtjate konkurentsivõimet;

c)	liidu nõuetest toorainega ja pooltoodetega varustamise suhtes; seoses sellega kannab komisjon hoolt, et valmistoodete puhul välditaks konkurentsitingimuste moonutamist liikmesriikide vahel;

d)	vajadusest vältida tõsiseid häireid liikmesriikide majanduses ning tagada tootmise ratsionaalne areng ja tarbimise laienemine liidu piires.

2. alajagu

Tollikoostöö

Artikkel III-152

Põhiseaduse kohaldamisalas kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega meetmed tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

3. alajagu

Koguseliste piirangute keeld

Artikkel III-153

Liikmesriikidevahelised koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud.

Artikkel III-154

Artikkel III-153 ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kehtestamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei või kujutada endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel III-155

1. Liikmesriigid kohandavad kaubanduslikke riigimonopole nii, et kaupade hankimis- ja turustamistingimuste suhtes ei oleks diskrimineerimist liikmesriikide kodanike vahel.

Käesolev artikkel kehtib iga asutuse suhtes, kelle kaudu liikmesriik kas juriidiliselt või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollib, määrab või oluliselt mõjutab liikmesriikidevahelist importi ja eksporti. Artikkel on kohaldatav samuti monopolide suhtes, mis põhinevad riigi delegeeritud ainuõigusel.

2. Liikmesriigid hoiduvad uutest meetmetest, mis on vastuolus lõikes 1 osutatud põhimõtetega või piiravad liikmesriikidevaheliste tollimaksude ja koguseliste piirangute keelamist käsitlevate artiklite reguleerimisala.

3. Kui kaubanduslikul riigimonopolil on eeskirju, mille eesmärk on kergendada põllumajandustoodete müüki või tagada nende parim tulusus, tuleb käesoleva artikli eeskirjade kohaldamisel anda samaväärsed tagatised asjassepuutuvate tootjate tööhõive ja elatustaseme kindlustamiseks.

4. JAGU

KAPITAL JA MAKSED

Artikkel III-156

Käesoleva jao kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise ja maksete piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Artikkel III-157

1. Artikkel III-156 ei takista kohaldamast kolmandate riikide suhtes 31. detsembril 1993 siseriikliku või liidu õiguse järgi kehtinud piiranguid, mis käsitlevad kapitali liikumist kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega — sealhulgas investeeringutega kinnisvarasse —, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute osas loetakse kõnealuseks kuupäevaks 31. detsember 1999.

2. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse meetmed kapitali liikumise kohta kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega — sealhulgas investeeringutega kinnisvarasse —, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele.

Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad saavutada võimalikult laialdast kapitali vaba liikumist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, ilma et see piiraks põhiseaduse muude sätete kohaldamist.

3. Erandina lõikest 2 võib meetmeid, mis kujutavad endast liidu õiguses sammu tagasi kapitali kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest liikumise liberaliseerimise osas, võtta vastu ainult nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-158

1. Artikkel III-156 ei mõjuta liikmesriikide õigust:

a)	kohaldada oma maksualaste õigusaktide vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal;

võtta kõik vajalikud meetmeid, et takistada siseriiklike õigus- ja haldusnormide rikkumist, eriti maksustamise ja rahaasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve alal, või kehtestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldamiseks vajalike või statistiliste andmete saamiseks, või võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku seisukohalt.

2. Käesolev jagu ei mõjuta niisuguste asutamisõiguse piirangute kohaldamist, mis on kooskõlas käesoleva põhiseadusega.

3. Lõigetes 1 ja 2 märgitud meetmed ja kord ei tohi kujutada endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele artikli III-156 tähenduses.

4. Artikli III-157 lõikes 3 ette nähtud Euroopa seaduse või raamseaduse puudumisel võib komisjon või komisjoni Euroopa otsuse puudumisel nõukogu vastu võtta Euroopa otsuse, millega nähakse ette, et liikmesriigi poolt vastuvõetud üht või enamat kolmandat riiki puudutavad piiravad maksumeetmed loetakse põhiseadusega kokkusobivaks, kui nad on põhjendatud ühega liidu eesmärkidest ja sobivad siseturu normaalse toimimisega. Nõukogu võtab otsuse vastu ühehäälselt liikmesriigi taotluse alusel.

Artikkel III-159

Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta Euroopa määruste või otsustega kolmandate riikide suhtes mitte kauemaks kui kuueks kuuks tarvitusele kaitsemeetmed, kui sellised meetmed on vältimatud. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.

Artikkel III-160

Kui see on vajalik artiklis III-257 osutatud eesmärkide saavutamiseks, seoses terrorismi ja sellega seotud tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks, määratletakse Euroopa seadusega raamistik meetmete võtmiseks kapitali liikumise ja maksete suhtes, näiteks füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmadele või mitteriiklikele rühmitustele kuuluvate või nende omanduses või valduses olevate rahaliste vahendite, finantsvarade või tulude külmutamiseks.

Esimeses lõigus osutatud Euroopa seaduse rakendamiseks võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi või Euroopa otsuseid.

Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.

5. JAGU

KONKURENTSIEESKIRJAD

1. alajagu

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel III-161

1. Siseturuga ei sobi kokku ja on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi moonutamine, takistamine või piiramine siseturu piires, eelkõige need, millega:

a)	otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused;

b)	piiratakse või kontrollitakse tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid;

c)	jagatakse turge või tarneallikaid;

d)	rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e)	seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.

2. Kõik käesoleva artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised.

3. Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:

—	ettevõtjatevaheliste kokkulepete või kokkuleppeliikide suhtes;

—	ettevõtjate ühenduste otsuste või otsuseliikide suhtes;

—	kooskõlastatud tegevuse või kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes,

mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et:

a)	kehtestaks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;

b)	annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.

Artikkel III-162

Siseturul või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu, niivõrd kui see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Sellised kuritarvitused võivad seisneda eelkõige:

a)	ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;

b)	toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;

c)	erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

d)	selles, et lepingu sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga.

Artikkel III-163

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu artiklites III-161 ja III-162 sätestatud põhimõtete kohaldamiseks vajalikud Euroopa määrused. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Nende määruste eesmärk on eelkõige:

a)	tagada kinnipidamine artikli III-161 lõikes 1 ja artiklis III-162 sätestatud keeldudest, kehtestades selleks sätted trahvide ja karistusmaksete rakendamiseks;

b)	kehtestada üksikasjalikud eeskirjad artikli III-161 lõike 3 kohaldamiseks, võttes arvesse ühelt poolt vajadust tagada tõhus järelevalve ning teiselt poolt vajadust halduskontrolli niipalju kui võimalik lihtsustada;

c)	määratleda vajaduse korral artiklite III-161 ja III-162 kohaldamisala eri majandusharudes;

d)	määratleda komisjoni ja Euroopa Liidu kohtu roll käesoleva lõigu sätete kohaldamisel;

e)	määrata kindlaks suhted ühelt poolt liikmesriikide õigusaktide ja teiselt poolt nii käesoleva jao kui ka käesoleva artikli alusel vastuvõetud Euroopa määruste vahel.

Artikkel III-164

Kuni artikli III-163 alusel vastuvõetud Euroopa määruste jõustumiseni otsustavad liikmesriikide asutused kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse lubatavuse ning siseturul valitseva seisundi kuritarvitamise üle oma riigi õigusest ning artiklist III-161, eelkõige selle lõikest 3, ja artiklist III-162 lähtudes.

Artikkel III-165

1. Ilma et see mõjutaks artikli III-164 kohaldamist, tagab komisjon artiklites III-161 ja III-162 esitatud põhimõtete rakendamise. Liikmesriigi avalduse põhjal või omal algatusel ning koostöös teda abistavate liikmesriikide pädevate asutustega uurib komisjon juhtumeid, mil kahtlustatakse nimetatud põhimõtete rikkumist. Kui komisjon leiab, et põhimõtteid on rikutud, paneb ta ette kohased meetmed rikkumise lõpetamiseks.

2. Kui lõikes 1 osutatud rikkumist ei lõpetata, sedastab komisjon kõnealuste põhimõtete rikkumise motiveeritud Euroopa otsuses. Komisjon võib otsuse avaldada ja volitada liikmesriike võtma olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, mille tingimused ja üksikasjad määrab komisjon.

3. Komisjon võib võtta vastu Euroopa määrusi, mis on seotud kokkulepete liikidega, mille suhtes nõukogu on vastu võtnud Euroopa määruse vastavalt artikli III-163 teise lõigu punktile b.

Artikkel III-166

1. Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused, ei jõusta ega säilita liikmesriigid mingeid sätteid, mis on vastuolus käesoleva põhiseadusega, eelkõige artikli I-4 lõikega 2 ja artiklitega III-161 kuni III-169.

2. Ettevõtjad, kellele on usaldatud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad käesoleva põhiseaduse sätetele, eriti konkurentsieeskirjadele, niivõrd kui nimetatud sätete kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt neile antud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega.

3. Komisjon tagab käesoleva artikli kohaldamise ja võtab vajaduse korral vastu asjakohased Euroopa määrused või otsused.

2. alajagu

Liikmesriikide antav abi

Artikkel III-167

1. Kui käesolevas põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu, niivõrd kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

2. Siseturuga sobib kokku:

a)	üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

b)	loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku mahajäämuse korvamiseks. Viis aastat pärast Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsuse käesoleva punkti kehtetuks tunnistamise kohta.

3. Siseturuga kokkusobivaks võib pidada:

a)	abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus ja artiklis III-424 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;

b)	abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks;

c)	abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;

d)	abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;

e)	muud liiki abi, mida võib kindlaks määrata komisjoni ettepaneku põhjal vastuvõetud nõukogu Euroopa määruste või otsustega.

Artikkel III-168

1. Komisjon kontrollib koostöös liikmesriikidega pidevalt kõiki neis riikides eksisteerivaid abisüsteeme. Ta teeb neile ettepanekuid asjakohaste meetmete kohta, mis on vajalikud siseturu järkjärguliseks arenguks või toimimiseks.

2. Kui komisjon leiab pärast asjassepuutuvatelt isikutelt selgituste saamist, et riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi ei sobi siseturuga kokku artikli III-167 järgi või et sellist abi kasutatakse valel eesmärgil, võtab komisjon vastu Euroopa otsuse, millega nõutakse, et asjassepuutuv liikmesriik peab säärase abi lõpetama või muutma seda komisjoni määratud tähtaja jooksul.

Kui asjassepuutuv liikmesriik ei täida ettenähtud tähtaja jooksul seda Euroopa otsust, võib komisjon või mõni teine asjasthuvitatud riik erandina artiklitest III-360 ja III-361 anda asja otse Euroopa Liidu kohtusse.

Liikmesriigi avalduse põhjal võib nõukogu võtta ühehäälselt vastu Euroopa otsuse, et abi, mida see riik annab või kavatseb anda, tuleb erandina artiklist III-167 või artiklis III-169 sätestatud Euroopa määrustest vaadelda kui siseturuga kokkusobivat, kui sellist otsust õigustavad erandlikud asjaolud. Kui komisjon on kõnesoleva abi küsimuses juba algatanud käesoleva lõike esimeses lõigus ettenähtud menetluse, peatab tõsiasi, et asjassepuutuv liikmesriik on esitanud nõukogule avalduse, nimetatud menetluse selle ajani, kuni nõukogu on oma seisukoha teatavaks teinud.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates nimetatud avalduse esitamisest oma seisukohta teatanud, teeb otsuse komisjon.

3. Komisjoni teavitatakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. Kui komisjon arvab, et mõni selline plaan ei sobi siseturuga kokku artikli III-167 järgi, algatab ta viivitamata käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud menetluse. Asjassepuutuv liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluses on tehtud lõplik otsus.

4. Komisjon võib võtta vastu Euroopa määrusi seoses riigiabi liikidega, mille kohta nõukogu on vastavalt artiklile III-169 kindlaks määranud, et need võib käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud teavitamiskohustusest vabastada.

Artikkel III-169

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta Euroopa määrusi artiklite III-167 ja III-168 kohaldamiseks, eelkõige võib ta määrata tingimused, mille puhul kehtib artikli III-168 lõige 3, ja nimetatud lõikega ettenähtud teavitamiskohustusest vabastatud abi liigid. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

6. JAGU

MAKSUSÄTTED

Artikkel III-170

1. Ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest.

Peale selle ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.

2. Toodete eksportimisel liikmesriigist teise liikmesriigi territooriumile ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud otseseid või kaudseid riigimakse.

3. Peale käibemaksu, aktsiisi ja teiste kaudsete maksude ei või muude maksude puhul anda maksuvabastust ega teha tagasimakseid ekspordi puhul teistesse liikmesriikidesse, samuti ei või kehtestada tasakaalustusmakse impordile teistest liikmesriikidest, kui nõukogu ei ole kavandatavaid meetmeid eelnevalt komisjoni ettepaneku põhjal tehtud Euroopa otsusega piiratud ajaks heaks kiitnud.

Artikkel III-171

Nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse meetmed käibemaksu, aktsiisi ja muid kaudseid makse käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks, kui see on vajalik siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

7. JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel III-172

1. Kui käesolevas põhiseaduses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis III-130 seatud eesmärkide saavutamiseks käesolevat artiklit. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse meetmed liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide lähendamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimine. Seadused või raamseadused võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata maksusätete, isikute vaba liikumist käsitlevate sätete ega nende sätete suhtes, mis käsitlevad töötajate õigusi ja huvisid.

3. Lõikes 1 ettenähtud tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi. Oma vastavate volituste piires püüavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu saavutada sama eesmärki.

4. Kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist Euroopa seaduse või raamseadusega või komisjoni Euroopa määrusega peab liikmesriik artiklis III-154 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

5. Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme võtmist Euroopa seaduse või raamseadusega või komisjoni määrusega peab liikmesriik vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel eriomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.

6. Komisjon teeb kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist Euroopa otsuse, milles kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.

Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.

7. Kui liikmesriik on vastavalt lõikele 6 volitatud säilitama või kehtestama siseriiklikke norme, mis erinevad ühtlustamismeetmest, uurib komisjon viivitamata, kas teha ettepanek selle meetme kohandamiseks.

8. Kui liikmesriik tõstatab rahvatervisega seotud küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha ettepanek vajalike meetmete kohta.

9. Erandina artiklites III-360 ja III-361 osutatud menetlusest võib komisjon või liikmesriik anda asja otse Euroopa Liidu kohtusse, kui ta arvab, et mõni teine liikmesriik kasutab käesolevas artiklis ettenähtud volitusi vääriti.

10. Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis III-154 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.

Artikkel III-173

Ilma et see piiraks artikli III-172 kohaldamist, kehtestatakse nõukogu Euroopa raamseadusega meetmed liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide lähendamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Artikkel III-174

Kui komisjon leiab, et liikmesriikide õigus- või haldusnormide erinevus moonutab konkurentsitingimusi siseturul ja et sellest tulenev moonutus tuleb kõrvaldada, konsulteerib ta asjassepuutuvate liikmesriikidega.

Kui sellise konsultatsiooni tulemusena ei jõuta kokkuleppeni, kehtestatakse Euroopa raamseadusega kõnealuse moonutuse kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Võidakse vastu võtta ka muid põhiseaduses sätestatud asjakohaseid meetmeid.

Artikkel III-175

1. Kui on alust eeldada, et liikmesriigi õigus- või haldusnormi vastuvõtmine või muutmine võib põhjustada artiklis III-174 märgitud moonutusi, konsulteerib õigus-või haldusnormi vastu võtta kavatsev liikmesriik komisjoniga. Olles konsulteerinud liikmesriikidega, soovitab komisjon asjassepuutuvatele riikidele kõnesoleva moonutuse vältimiseks kohaseid meetmeid.

2. Kui mõni liikmesriik, soovides kehtestada või muuta oma õigus- või haldusnorme, ei täida temale adresseeritud komisjoni soovitust, ei pea teised liikmesriigid artiklist III-174 lähtudes oma õigus- või haldusnorme sellise moonutuse kõrvaldamiseks muutma. Kui komisjoni soovitust eiranud liikmesriik põhjustab moonutuse ainult endale, siis artiklit III-174 ei kohaldata.

Artikkel III-176

Siseturu rajamisel või selle toimimise käigus sätestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid ühetaolise kaitse kogu liidus ning kogu liitu hõlmav tsentraliseeritud volitamise, kooskõlastamise ja järelevalve kord.

Euroopa dokumentide keelenõuded kehtestatakse nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

II PEATÜKK

MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA

Artikkel III-177

Artiklis I-3 seatud eesmärkide saavutamiseks hõlmab liikmesriikide ja liidu tegevus põhiseaduse kohaselt niisuguse majanduspoliitika kasutuselevõttu, mis rajaneb liikmesriikide majanduspoliitika tihedal koordineerimisel, siseturul ja ühiseesmärkide kindlaksmääramisel ning mida korraldatakse kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega.

Rööbiti eespool märgituga ning põhiseaduse kohaselt ja vastavalt selles esitatud menetlustele hõlmab see tegevus ühisraha, mille nimetus on euro, ning ühtse rahapoliitika ja vahetuskursipoliitika määratlemist ja teostamist; mõlema poliitika esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ning nimetatud eesmärki kahjustamata toetada liidu üldist majanduspoliitikat kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega.

See liikmesriikide ja liidu tegevus tähendab kinnipidamist järgmistest juhtpõhimõtetest: stabiilsed hinnad, riigi rahanduse ja valuutaolukorra usaldusväärsus ning stabiilne maksebilanss.

1. JAGU

MAJANDUSPOLIITIKA

Artikkel III-178

Liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on määratletud artiklis I-3, ning pidades silmas artikli III-179 lõikes 2 märgitud üldsuuniseid. Liikmesriigid ja liit tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside tõhusat jaotumist ning järgides artiklis III-177 esitatud põhimõtteid.

Artikkel III-179

1. Liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle nõukogus vastavalt artiklile III-178.

2. Komisjoni soovituse põhjal sõnastab nõukogu liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste eelnõu ning esitab Euroopa Ülemkogule aruande.

Nõukogu aruandest lähtudes arutab Euroopa Ülemkogu järeldust liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta. Selle järelduse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles esitatakse nimetatud üldsuunised. Nõukogu informeerib oma soovitusest Euroopa Parlamenti.

3. Et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ning majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine, jälgib nõukogu komisjoni esitatud aruannete põhjal iga liikmesriigi ja liidu majandusarengut ning nende majanduspoliitika ühtivust lõikes 2 nimetatud üldsuunistega ning annab korrapäraselt üldhinnanguid.

Sellise mitmepoolse järelevalve tagamiseks saadavad liikmesriigid komisjonile teavet oma majanduspoliitika valdkonnas võetud tähtsate meetmete kohta ning muud vajalikku teavet.

4. Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu laitmatut toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikke soovitusi. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada oma soovitused avaldada.

Käesoleva lõike kohaldamisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata kõnealust liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse ülejäänud nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nendest ülejäänud nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

5. Nõukogu eesistuja ja komisjon esitavad Euroopa Parlamendile aruande mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta. Kui nõukogu on oma soovitused avaldanud, võidakse nõukogu eesistuja kutsuda Euroopa Parlamendi pädeva komitee ette.

6. Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta võidakse sätestada Euroopa seadusega.

Artikkel III-180

1. Ilma et see piiraks muude põhiseaduses sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa otsusega kehtestada majandusolukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel.

2. Kui liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused või temast olenematud erakorralised sündmused, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse anda asjassepuutuvale liikmesriigile teatud tingimustel liidu rahalist abi. Nõukogu eesistuja teavitab Euroopa Parlamenti vastuvõetud otsusest.

Artikkel III-181

1. Keelatud on Euroopa Keskpanga või liikmesriikide keskpankade (edaspidi “riikide keskpangad”) arvelduslaenud või muud tüüpi krediidid liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, piirkondlikele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, muudele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele, samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või riikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi.

2. Lõiget 1 ei kohaldata avaliku sektori krediidiasutuste suhtes, mida riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank kohtlevad keskpangapoolse reservidega varustamise seisukohalt võrdsetel alustel erakrediidiasutustega.

Artikkel III-182

Kõik liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, piirkondlikele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, muudele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele rahaasutustes eesõigusi andvad meetmed on keelatud, kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel.

Artikkel III-183

1. Liit ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste, piirkondlike, kohalike või muude avaliku võimu organite, muude avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks. Liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste, piirkondlike, kohalike või muude avaliku võimu organite, muude avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist teatava projekti ühiseks teostamiseks.

2. Nõukogu võib võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi või otsuseid, milles täpsustab määratlused artiklites III-181 ja III-182 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-184

1. Liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

2. Komisjon jälgib liikmesriikide eelarveseisundit ja riigivõla kujunemist, selleks et välja selgitada tõsised hälbed. Eelkõige kontrollib ta eelarvedistsipliini järgimist, võttes aluseks kaks kriteeriumi:

kas kavandatud või tegeliku eelarvepuudujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui:

i)	see suhe on oluliselt ja pidevalt langenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele tasemele või;

ii)	kontrollväärtuse ületamine on ainult erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuse lähedane;

b)	kas riigivõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui see suhe väheneb piisavalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega.

Kontrollväärtused on esitatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta.

3. Kui liikmesriik ei vasta ühele või kummalegi kriteeriumile, koostab komisjon ettekande. Komisjon võtab ettekandes arvesse seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutusi, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskpika perioodi majandus- ja eelarveseisundit.

Komisjon võib koostada ettekande ka juhul, kui ta on kriteeriumite täitmisest hoolimata seisukohal, et liikmesriigis on ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise oht.

4. Artikli III-192 kohaselt moodustatud majandus- ja rahanduskomitee sõnastab komisjoni ettekande kohta arvamuse.

5. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon asjassepuutuvale liikmesriigile oma arvamuse ja informeerib vastavalt ka nõukogu.

6. Olles kaalunud kõiki asjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi ja pärast üldhinnangut otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, kas ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib. Sellisel juhul esitab nõukogu komisjoni soovitusel põhjendamatult viivitamata asjassepuutuvale liikmesriigile soovitused niisuguse olukorra lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul. Kui lõikest 8 ei tulene teisiti, siis kõnealuseid soovitusi ei avalikustata.

Käesoleva lõike kohaldamisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata kõnealust liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

7. Nõukogu võtab vastu komisjoni soovituse põhjal lõigetes 8 kuni 11 osutatud Euroopa otsused ja soovitused.

Nõukogu teeb otsuse arvesse võtmata asjassepuutuvat liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

8. Kui nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, milles tõdetakse, et kehtestatud tähtaja jooksul ei ole tema soovitustele reageeritud tõhusate meetmetega, võib ta oma soovitused avalikustada.

9. Kui liikmesriik jätkuvalt ei rakenda nõukogu soovitusi, võib nõukogu võtta vastu Euroopa otsuse, millega teatab liikmesriigile, et tal tuleb ettenähtud tähtaja piires võtta eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, mida nõukogu peab olukorra parandamiseks vajalikuks.

Niisugusel juhul võib nõukogu nõuda, et asjassepuutuv liikmesriik esitaks ajakava kohaselt aruandeid, selleks et ta saaks jälgida selle liikmesriigi kohandamiseks tehtavaid pingutusi.

10. Niikaua kui liikmesriik ei ole asunud täitma lõike 9 kohaselt vastuvõetud Euroopa otsust, võib nõukogu otsustada kohaldada või vajaduse korral karmistada üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)	taotleda, et asjassepuutuv liikmesriik avaldaks enne võlakirjade ja väärtpaberite emissiooni lisateavet, mille sisu määrab kindlaks nõukogu;

b)	taotleda, et Euroopa Investeerimispank vaataks läbi oma laenupoliitika asjassepuutuva liikmesriigi suhtes;

c)	taotleda, et asjassepuutuv liikmesriik annaks liidule sobiva suurusega intressivaba tagatise, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on nõukogu arvates korrigeeritud;

d)	määrata vajaliku suurusega trahve.

Nõukogu eesistuja teavitab Euroopa Parlamenti vastuvõetud meetmetest.

11. Nõukogu tühistab mõned või kõik lõigetes 6, 8, 9 ja 10 osutatud meetmed, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjassepuutuvas liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud. Kui nõukogu on soovitused eelnevalt avalikustanud, teeb ta niipea, kui lõike 8 kohaselt vastuvõetud otsus on tunnistatud kehtetuks, avalduse, et asjassepuutuvas liikmesriigis ei ole enam ülemäärast eelarvepuudujääki.

12. Artiklitega III-360 ja III-361 ettenähtud hagemisõigust ei või kasutada käesoleva artikli lõigete 1 kuni 6 või lõigete 8 ja 9 raames.

13. Käesolevas artiklis ettenähtud menetluse kohaldamist käsitlevad täiendavad sätted on esitatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta.

Nõukogu sätestab Euroopa seadusega asjakohased meetmed, millega nimetatud protokoll seejärel asendatakse. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga.

Kui käesoleva lõike muud sätted seda ei piira, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused ja otsused, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2. JAGU

RAHAPOLIITIKA

Artikkel III-185

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Ilma et see piiraks nimetatud eesmärgi saavutamist, toetab Euroopa Keskpankade Süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud artiklis I-3. Euroopa Keskpankade Süsteem toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside tõhusat jaotumist ning järgides artiklis III-177 ettenähtud põhimõtteid.

2. Euroopa Keskpankade Süsteemi kaudu täidetakse järgmisi põhiülesandeid:

a)	liidu rahapoliitika määratlemine ja elluviimine;

b)	välisvaluutatehingute sooritamine vastavalt artiklile III-326;

c)	liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja haldamine;

d)	maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine.

3. Lõike 2 punkt c ei piira liikmesriikide valitsuste õigust hoida ja hallata välisvaluuta jooksvaid saldosid.

4. Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida:

a)	iga tema pädevusvaldkonda jääva liidu õigusakti eelnõu puhul;

b)	riikide asutustel iga Euroopa Keskpanga pädevusvaldkonda jääva õigusakti eelnõu puhul, kuid nendes piirides ja tingimustel, mis nõukogu vastavalt artikli III-187 lõikes 4 sätestatud menetlusele kindlaks määrab.

Euroopa Keskpank võib tema volituste piiridesse jäävates küsimustes esitada arvamusi vastavatele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning riikide asutustele.

5. Euroopa Keskpankade Süsteem aitab kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele.

6. Nõukogu Euroopa seadusega võidakse anda Euroopa Keskpangale eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga.

Artikkel III-186

1. Euroopa Keskpangal on ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires. Pangatähti võivad emiteerida Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed on liidus ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed.

2. Liikmesriigid võivad emiteerida euro münte tingimusel, et Euroopa Keskpank on emissiooni mahu heaks kiitnud.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta Euroopa määrusi, milles sätestatakse meetmed ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste ühtlustamiseks, niivõrd kui see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks liidu piires. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga.

Artikkel III-187

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid, milleks on nõukogu ja juhatus.

2. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikiri on sätestatud protokollis Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kinnitamise kohta.

3. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 17 ja 18, artikli 19 lõiget 1, artikleid 22, 23, 24 ja 26, artikli 32 lõikeid 2, 3, 4 ja 6, artikli 33 lõike 1 punkti a ja artiklit 36 võib muuta Euroopa seadusega, mis on vastu võetud:

a)	kas komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga, või

b)	Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoniga.

4. Nõukogu võtab vastu Euroopa määrused ja otsused, milles sätestatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 4, artikli 5 lõikes 4, artikli 19 lõikes 2, artiklis 20, artikli 28 lõikes 1, artikli 29 lõikes 2, artikli 30 lõikes 4 ja artikli 34 lõikes 3 osutatud meetmed. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga:

a)	kas komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga, või

b)	Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoniga.

Artikkel III-188

Kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud käesoleva põhiseadusega ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki muult organilt. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid oma ülesannete täitmisel.

Artikkel III-189

Iga liikmesriik tagab, et tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, on vastavuses käesoleva põhiseadusega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga.

Artikkel III-190

1. Euroopa Keskpankade Süsteemile antud ülesannete täitmiseks ja kooskõlas põhiseaduse sätetega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas ettenähtud tingimustega võtab Euroopa Keskpank vastu:

Euroopa määrusi, niivõrd kui see on vajalik ülesannete täitmiseks, mis on määratletud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 3 lõike 1 punktis a, artikli 19 lõikes 1, artiklis 22 ja artikli 25 lõikes 2 ning juhtudel, mis esitatakse artikli III-187 lõikes 4 osutatud Euroopa määrustes ja otsustes;

b)	Euroopa otsuseid, mis on vajalikud Euroopa Keskpankade Süsteemile põhiseaduse ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga antud ülesannete täitmiseks;

c)	soovitusi ja arvamusi.

2. Euroopa Keskpank võib otsustada oma otsused, soovitused ja arvamused avaldada.

3. Neis piirides ja tingimustel, mida nõukogu artikli III-187 lõikes 4 sätestatud menetluse kohaselt vastuvõetud Euroopa määrustes kindlaks määrab, on Euroopa Keskpangal õigus määrata ettevõtjatele Euroopa Keskpanga Euroopa määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või karistusmakseid.

Artikkel III-191

Ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana. Selline seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.

3. JAGU

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel III-192

1. Selleks et edendada liikmesriikide poliitika kooskõlastamist siseturu toimimiseks vajalikul määral, luuakse käesolevaga majandus- ja rahanduskomitee.

2. Komiteel on järgmised ülesanded:

a)	nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada neile institutsioonidele arvamusi;

b)	jälgida liikmesriikide ja liidu majandus- ja rahandusolukorda ning esitada nende kohta nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aruandeid, eelkõige seoses finantssuhetega kolmandate riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega;

ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, aidata ette valmistada nõukogu tööd, millele on viidatud artiklis III-159, artikli III-179 lõigetes 2, 3, 4 ja 6, artiklites III-180, III-183, III-184, artikli III-185 lõikes 6, artikli III-186 lõikes 2, artikli III-187 lõigetes 3 ja 4, artiklites III-191 ja III-196, artikli III-198 lõigetes 2 ja 3, artiklis III-201, artikli III-202 lõigetes 2 ja 3, artiklites III-322 ja III-326, ning täita muid nõukogult saadud nõuandvaid ja ettevalmistavaid ülesandeid;

d)	tutvuda vähemalt kord aastas kapitali liikumise ja maksete vabaduse olukorraga, mis tuleneb põhiseaduse ja liidu õigusaktide rakendamisest; see tutvumine hõlmab kõiki kapitali liikumise ja maksetega seotud meetmeid; komitee esitab komisjonile ja nõukogule tutvumise tulemuste kohta aruande.

Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Keskpank määravad igaüks mitte rohkem kui kaks komitee liiget.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse, millega kehtestab üksikasjalikud sätted majandus- ja rahanduskomitee koosseisu kohta. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpanga ja komiteega. Nõukogu eesistuja teavitab Euroopa Parlamenti sellest otsusest.

4. Lisaks lõikes 2 osutatud ülesannetele jälgib komitee, kuni on liikmesriike, mille suhtes on kehtestatud artiklis III-197 märgitud erand, nende liikmesriikide rahaturu olukorda ja finantsolukorda ning üldist maksesüsteemi ning esitab selle kohta nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aruandeid.

Artikkel III-193

Küsimustes, mida hõlmavad artikli III-179 lõige 4, artikkel III-184, välja arvatud lõige 13, artiklid III-191, III-196, artikli III-198 lõige 3 ja artikkel III-326, võib nõukogu või liikmesriik taotleda komisjoni soovitust või ettepanekut, nagu vastaval juhul asjakohane. Komisjon vaatab taotluse läbi ja esitab viivitamata nõukogule oma järeldused.

4. JAGU

ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA, MILLE RAHAÜHIK ON EURO

Artikkel III-194

1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas põhiseaduse asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastu meetmed vastavalt asjakohasele korrale artiklites III-179 ja III-184 osutatud meetmete hulgast, välja arvatud artikli III-184 lõikes 13 sätestatud menetlus, millega:

a)	tugevdatakse kõnealuste liikmesriikide eelarvedistsipliini kooskõlastamist ja järelevalvet;

b)	kehtestatakse kõnealuste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nendest nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

Artikkel III-195

Nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, ministrite kohtumiste kord sätestatakse protokollis eurorühma kohta.

Artikkel III-196

1. Euro koha kindlustamiseks rahvusvahelises valuutasüsteemis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse, millega kehtestatakse ühised seisukohad majandus- ja rahaliidule erilist huvi pakkuvates küsimustes, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta asjakohaseid meetmeid ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nendest nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkem 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

5. JAGU

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel III-197

1. Liikmesriikidele, kes nõukogu otsuse kohaselt ei täida euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, viidatakse edaspidi kui “liikmesriikidele, kelle suhtes on kehtestatud erand”.

2. Nimetatud liikmesriikide suhtes ei kohaldata põhiseaduse järgmisi sätteid:

a)	majanduspoliitika üldsuuniste nende osade vastuvõtmine, mis puudutavad euroala üldiselt (artikli III-179 lõige 2);

b)	sunnivahendid ülemääraste eelarvepuudujääkide likvideerimiseks (artikli III-184 lõiked 9 ja 10);

c)	Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärgid ja ülesanded (artikli III-185 lõiked 1, 2, 3 ja 5);

d)	euro emiteerimine (artikkel III-186);

e)	Euroopa Keskpanga õigusaktid (artikkel III-190);

f)	euro kasutamist reguleerivad meetmed (artikkel III-191);

g)	valuutakokkulepped ja muud vahetuskursipoliitikaga seotud meetmed (artikkel III-326);

h)	Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete nimetamine (artikli III-382 lõike 2 punkt b);

i)	Euroopa otsused, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidu jaoks olulistes küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikkel III-196 lõige 1);

j)	meetmed ühtse esindatuse tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikkel III-196 lõige 2).

Punktides a kuni j osutatud artiklites tähendavad “liikmesriigid” seega liikmesriike, mille rahaühik on euro.

3. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja IX peatüki kohaselt ei ole liikmesriikidel, kelle suhtes on kehtestatud erand, ja nende keskpankadel õigusi ega kohustusi Euroopa Keskpankade Süsteemi raames.

4. Nende nõukogu liikmete hääleõigus, kes esindavad liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand, peatatakse siis, kui nõukogu võtab vastu meetmeid, millele on osutatud lõikes 2 loetletud artiklites ja järgmisel juhtudel:

a)	liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, mitmepoolse järelevalve raames tehtud soovitused, kaasa arvatud stabiilsusprogrammide ja hoiatuste kohta (artikkel III-179 lõige 4);

b)	ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduvad meetmed, mis puudutavad liikmesriike, mille rahaühik on euro (artikkel III-184 lõiked 6, 7, 8 ja 11).

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv ülejäänud nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkem 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

Artikkel III-198

1. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või mõne liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru edusammudest, mida majandus- ja rahaliidu loomisega seotud kohustuste täitmisel on saavutanud liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand. Nendes aruannetes vaadeldakse iga liikmesriigi siseriiklike õigusaktide, sealhulgas tema keskpanga põhikirja ühtivust artiklitega III-188 ja III-189 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga. Samuti vaadeldakse aruannetes, kas on saavutatud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge tase, analüüsides selleks, millisel määral on liikmesriik täitnud järgmisi kriteeriume:

a)	hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine; see nähtub inflatsioonimäärast, mis on hindade stabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale;

b)	riigi rahanduse stabiilsus; see nähtub niisuguse eelarveseisundi saavutamisest, kus puudub eelarvepuudujääk, mis artikli III-184 lõike 6 kohaselt on ülemäärane;

c)	kinnipidamine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut euro suhtes;

d)	liikmesriigi poolt, mille suhtes on kehtestatud erand, saavutatud vastastikuse lähenemise ja vahetuskursimehhanismis osalemise püsivus, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes.

Käesolevas lõikes osutatud nelja kriteeriumi ning vastavaid perioode, mille jooksul neid kriteeriume tuleb arvesse võtta, käsitletakse põhjalikumalt protokollis lähenemiskriteeriumide kohta. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga aruannetes võetakse arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansside jooksevkontode olukorda ja arengut ning ühiku tööjõukulude arengu ja muude hinnaindeksite uuringuid.

2. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja pärast arutelu Euroopa Ülemkogus võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse selle kohta, millised liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, täidavad vajalikke tingimusi lõikes 1 esitatud kriteeriumide alusel, ja tühistab asjassepuutuvatele liikmesriikidele kehtestatud erandid.

Nõukogu teeb otsuse pärast kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud soovituse kättesaamist oma nendelt liikmetelt, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühikuks on euro. Need liikmesriigid hääletavad 6 kuu jooksul pärast komisjoni ettepaneku kättesaamist nõukogult.

Teises lõigus osutatud kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast. Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nendest nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

3. Kui vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused või otsused, millega fikseerib lõpliku kursi, mille alusel euro hakkab asendama asjassepuutuva liikmesriigi valuutat, ja sätestab muud meetmed, mis on vajalikud euro kui ühisraha kasutuselevõtmiseks asjassepuutuvas riigis. Nõukogu teeb liikmesriike, mille rahaühik on euro, ja asjassepuutuvat liikmesriiki esindavate liikmete ühehäälsel nõusolekul otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.

Artikkel III-199

1. Kuni on liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand, ning ilma et see piiraks artikli III-187 lõike 1 kohaldamist, moodustatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 45 märgitud Euroopa Keskpanga üldnõukogu kui kolmas Euroopa Keskpanga otsuseid tegev organ.

2. Kuni on liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand, võtab Euroopa Keskpank nende liikmesriikide suhtes järgmisi meetmeid:

a)	tugevdab koostööd riikide keskpankade vahel;

b)	tugevdab liikmesriikide rahapoliitika koordineerimist, et tagada hindade stabiilsus;

c)	jälgib vahetuskursimehhanismi toimimist;

d)	peab konsultatsioone küsimustes, mis kuuluvad riikide keskpankade pädevusse ning mõjutavad rahaasutuste ja -turgude stabiilsust;

e)	täidab Euroopa Valuutakoostöö Fondi endisi ülesandeid, mis Euroopa Rahainstituut oli üle võtnud.

Artikkel III-200

Iga liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, käsitleb oma vahetuskursipoliitikat kui ühise huvi küsimust. Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse vahetuskursimehhanismi raames toimunud koostöös omandatud kogemused.

Artikkel III-201

1. Kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, on raskustes või teda ähvardab tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansiga kas maksebilansi üldise tasakaalustamatuse tõttu või tema käsutuses oleva valuuta tõttu, eriti kui sellised raskused võivad ohustada siseturu toimimist või ühise kaubanduspoliitika rakendamist, uurib komisjon viivitamata kõnealuse riigi olukorda ning abinõusid, mida see riik kõigi tema käsutuses olevate vahenditega on kasutusele võtnud või võib kasutusele võtta kooskõlas põhiseaduse sätetega. Komisjon teatab, missuguseid meetmeid ta asjassepuutuval riigil soovitab vastu võtta.

Kui meetmed, mis on võtnud liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ja komisjoni soovitatud abinõud osutuvad ebapiisavaks tekkinud või tekkida võivatest raskustest ülesaamiseks, soovitab komisjon, olles eelnevalt konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega, nõukogule vastastikuse abi andmist ning selleks kohaseid meetodeid.

Komisjon teavitab nõukogu regulaarselt olukorrast ja selle arengust.

2. Nõukogu võtab vastu Euroopa määrused või otsused vastastikuse abi andmiseks ja niisuguse abi tingimuste ja üksikasjade sätestamiseks. Abi vormid võivad olla järgmised:

a)	kooskõlastatud tegevus mis tahes muu rahvusvahelise organisatsiooniga, mille poole liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, võivad pöörduda;

b)	meetmed, mis on vajalikud kaubavahetuse häirete vältimiseks, kui raskustes olev liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, säilitab või taaskehtestab koguselised piirangud kolmandate riikide suhtes;

c)	piiratud krediitide võimaldamine teiste liikmesriikide poolt nende nõusolekul.

3. Kui nõukogu ei anna komisjoni poolt soovitatud vastastikust abi või kui antud vastastikusest abist ja kasutuselevõetud meetmetest ei piisa, annab komisjon raskustes olevale riigile loa võtta kaitsemeetmeid, mille tingimused ja üksikasjad määrab komisjon.

Nõukogu võib niisuguse loa tühistada ning niisuguseid tingimusi ja üksikasju muuta.

Artikkel III-202

1. Kui tekib ootamatu maksebilansi kriis ega võeta viivitamata vastu artikli III-201 lõikes 2 osutatud õigusakti, võib asjassepuutuv liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ettevaatusabinõuna võtta vajalikud kaitsemeetmed. Need meetmed peavad võimalikult vähe häirima siseturu toimimist ega tohi olla laiema ulatusega, kui on vältimatult vaja ootamatult tekkinud raskuste kõrvaldamiseks.

2. Komisjoni ja teisi liikmesriike informeeritakse lõikes 1 osutatud kaitsemeetmetest hiljemalt nende jõustumisel. Komisjon võib nõukogule soovitada vastastikuse abi andmist artikli III-201 alusel.

3. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega vastu võtta Euroopa otsuse, mis näeb ette, et asjassepuutuval riigil tuleb eespool märgitud kaitsemeetmed muuta, peatada või tühistada.

III PEATÜKK

POLIITIKA MUUDES VALDKONDADES

1. JAGU

TÖÖHÕIVE

Artikkel III-203

Liit ja liikmesriigid püüavad käesoleva jao kohaselt välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegiat, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades silmas artiklis I-3 määratletud eesmärkide saavutamist.

Artikkel III-204

1. Liikmesriigid aitavad oma tööhõivepoliitikaga kaasa artiklis III-203 osutatud eesmärkide saavutamisele viisil, mis on kooskõlas artikli III-179 lõike 2 kohaselt vastuvõetud liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega.

2. Võttes arvesse riikide tööturu osapoolte kohustustega seotud tavasid, käsitlevad liikmesriigid tööhõive edendamist ühist huvi pakkuva probleemina ja kooskõlastavad nõukogus oma sellealased meetmed vastavalt artiklile III-206.

Artikkel III-205

1. Liit aitab kaasa kõrge tööhõivetaseme saavutamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning toetades ja vajaduse korral täiendades nende meetmeid. Seejuures austatakse liikmesriikide pädevust.

2. Liidu poliitika ja meetmete sõnastamisel ning rakendamisel võetakse arvesse eesmärki saavutada kõrge tööhõivetase.

Artikkel III-206

1. Euroopa Ülemkogu arutab igal aastal tööhõive olukorda liidus ja teeb selle kohta järeldusi nõukogu ja komisjoni ühise aastaaruande põhjal.

2. Euroopa Ülemkogu järeldustest lähtudes võtab nõukogu igal aastal komisjoni ettepaneku põhjal vastu suunised, mida liikmesriigid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtavad. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, regioonide komitee, majandus- ja sotsiaalkomitee ning tööhõivekomiteega.

Need suunised on kooskõlas artikli III-179 lõike 2 kohaselt vastuvõetud üldsuunistega.

3. Iga liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile aastaaruande põhimeetmete kohta, mis võetakse tema tööhõivepoliitika rakendamiseks vastavalt lõikes 2 osutatud tööhõivesuunistele.

4. Lõikes 3 osutatud aruannete põhjal ja olles ära kuulanud tööhõivekomitee arvamuse, kontrollib nõukogu igal aastal liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal võtta vastu ja anda liikmesriikidele soovitusi.

5. Kontrollimise tulemuste põhjal teevad nõukogu ja komisjon tööhõive olukorrast liidus ja tööhõivesuuniste rakendamisest ühise aastaaruande Euroopa Ülemkogule.

Artikkel III-207

Euroopa seaduse või raamseadusega võib võtta stimuleerivaid meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks ning nende tööhõivealase tegevuse toetamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teabe ja heade tavade vahetuse arendamine, võrdleva analüüsi ja nõuannete pakkumine, samuti uudse lähenemise soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, eriti kasutades katseprojekte. Seadused või raamseadused võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Euroopa seadus või raamseadus ei või kohustada liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Artikkel III-208

Nõukogu võtab lihthäälteenamusega vastu Euroopa otsuse, millega asutatakse nõuandev tööhõivekomitee, et edendada liikmesriikide tööhõive- ja tööturupoliitika kooskõlastamist. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Komitee ülesanded on:

a)	jälgida tööhõive olukorda ja tööhõivepoliitikat liidus ja liikmesriikides;

b)	sõnastada arvamusi nõukogu või komisjoni palvel või omal algatusel, ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, ja aidata kaasa artiklis III-206 osutatud nõukogu menetluste ettevalmistamisele.

Oma ülesannet täites konsulteerib komitee tööturu osapooltega.

Iga liikmesriik ja komisjon nimetavad komiteesse kaks liiget.

2. JAGU

SOTSIAALPOLIITIKA

Artikkel III-209

Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, püsivat kõrget tööhõivet võimaldava inimressursside arendamise, ja tööturult väljatõrjumise tõkestamise.

Sel eesmärgil rakendavad liit ja liikmesriigid meetmeid, mis võtavad arvesse riigiti kehtivate tavade mitmekesisust, eriti lepinguliste suhete vallas, ja vajadust säilitada liidu majanduse konkurentsivõime.

Nad usuvad, et niisugune areng ei tulene ainult siseturu toimimisest, mis soodustab sotsiaalsüsteemide ühtlustamist, vaid ka käesoleva põhiseadusega sätestatud menetlustest ning liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamisest.

Artikkel III-210

1. Pidades silmas artiklis III-209 seatud eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a)	eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b)	töötingimused;

c)	töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

d)	töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;

e)	töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

f)	töötajate ja tööandjate huvide esindamine ja kollektiivne kaitse, sealhulgas töötajate osavõtt ettevõtte juhtimisest, kui lõikes 6 ei ole sätestatud teisiti;

g)	seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike tööhõive tingimused;

h)	tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli III-283 kohaldamist;

i)	naiste ja meeste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

j)	võitlemine sotsiaalse tõrjutusega;

k)	sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil:

võidakse Euroopa seaduse või raamseadusega võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja heade tavade vahetuse arendamine, uudse lähenemise soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama;

võidakse lõike 1 punktides a kuni i osutatud valdkondades Euroopa raamseadusega vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Raamseadusega hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Kõigil juhtudel võetakse Euroopa seadus või raamseadus vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

3. Erandina lõikest 2 võtab nõukogu lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades ühehäälselt vastu Euroopa seaduse või raamseaduse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa otsuse, millega teeb lõike 1 punktide d, f ja g suhtes kohaldatavaks tavamenetluse. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

4. Liikmesriik võib tööturu osapooltele nende ühise taotluse korral usaldada lõigete 2 ja 3 kohaselt vastuvõetud Euroopa raamseaduste rakendamise või vajaduse korral artikli III-212 kohaselt vastu võetud Euroopa määruste või otsuste rakendamise.

Sellisel juhul tagab liikmesriik, et hiljemalt selleks ajaks, mil Euroopa raamseadus peab olema üle võetud või Euroopa määrus või otsus rakendatud, on tööturu osapooled kokkuleppel kehtestanud vajalikud meetmed, kusjuures asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal igal ajal tagada selle raamseaduse, määruse või otsusega ettenähtud tulemusi.

5. Käesoleva artikli alusel vastuvõetud Euroopa seadused ja raamseadused:

a)	ei mõjuta liikmesriikide õigust määratleda oma sotsiaalkindlustussüsteemide aluspõhimõtteid ega või oluliselt mõjutada nende finantstasakaalu;

b)	ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas käesoleva põhiseadusega.

6. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata tasustamise, ühinemisõiguse, streigiõiguse ega töösuluõiguse suhtes.

Artikkel III-211

1. Komisjon edendab tööturu osapooltega konsulteerimist liidu tasandil ja võtab kõik asjakohased meetmed nende dialoogi hõlbustamiseks, tagades osapooltele tasakaalustatud toetuse.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil konsulteerib komisjon enne sotsiaalpoliitiliste ettepanekute tegemist tööturu osapooltega liidu meetmete võimaliku suuna üle.

3. Kui komisjon peab pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist liidu meetmeid soovitavaks, konsulteerib ta tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle. Tööturu osapooled edastavad komisjonile arvamuse või vajaduse korral soovituse.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsiooni korral võivad tööturu osapooled teatada komisjonile oma soovist algatada artikli III-212 lõikes 1 sätestatud menetlus. Menetluse kestus ei ületa üheksat kuud, kui asjaomased tööturu osapooled koos komisjoniga ei otsusta ühiselt seda pikendada.

Artikkel III-212

1. Kui tööturu osapooled soovivad, võib nendevaheline dialoog liidu tasandil tuua kaasa lepingusuhted, sealhulgas kokkulepete sõlmimise.

2. Liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt, artiklis III-210 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu Euroopa määruste või otsustega komisjoni ettepaneku põhjal. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

Kui kõnealuses kokkuleppes on üks või mitu sätet, mis käsitlevad valdkondi, mille puhul on artikli III-210 lõike 3 kohaselt nõutav ühehäälsus, teeb nõukogu otsuse ühehäälselt.

Artikkel III-213

Pidades silmas artikli III-209 eesmärkide saavutamist ja ilma et see piiraks põhiseaduse teiste sätete kohaldamist, edendab komisjon liikmesriikide koostööd ja hõlbustab nende meetmete kooskõlastamist kõigis käesoleva jaoga hõlmatud sotsiaalpoliitika valdkondades, eriti küsimustes, mis käsitlevad:

a)	tööhõivet;

b)	tööõigust ja töötingimusi;

c)	põhi- ja täienduskutseõpet;

d)	sotsiaalkindlustust;

e)	tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimist;

f)	tööhügieeni;

g)	ühinemisõigust ning tööandjate ja töötajate vahelisi kollektiivläbirääkimisi.

Sellel eesmärgil tegutseb komisjon tihedas kontaktis liikmesriikidega, tehes uuringuid, esitades arvamusi ja korraldades konsultatsioone nii riigi tasandil tekkivates kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud küsimustes, eelkõige tehes algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist, valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.

Enne käesolevas artiklis ettenähtud arvamuste esitamist konsulteerib komisjon majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Artikkel III-214

1. Iga liikmesriik tagab naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.

2. Käesolevas artiklis mõistetakse “tasu” all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnda muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.

Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:

a)	ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;

b)	ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.

3. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse meetmed, et tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

4. Pidades silmas naiste ja meeste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemust tööalases karjääris.

Artikkel III-215

Liikmesriigid püüavad säilitada olemasolevat võrdväärsust tasustatavate puhkuste süsteemides.

Artikkel III-216

Komisjon koostab igal aastal aruande artiklis III-209 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ja liidu demograafilise olukorra kohta. Selle aruande edastab ta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

Artikkel III-217

Nõukogu võtab lihthäälteenamusega vastu Euroopa otsuse nõuandva sotsiaalkaitsekomitee asutamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö edendamiseks sotsiaalkaitsepoliitika alal. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Komitee ülesanded on:

a)	jälgida sotsiaalset olukorda ja sotsiaalkaitsepoliitika arengut liikmesriikides ja liidus;

b)	hõlbustada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabe-, kogemuste- ja heade tavade vahetust;

c)	ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, koostada aruandeid, sõnastada arvamusi või tegutseda muul viisil oma volituste piires nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel.

Oma ülesandeid täites loob komitee vajalikud kontaktid tööturu osapooltega.

Iga liikmesriik ja komisjon nimetavad komiteesse kaks liiget.

Artikkel III-218

Komisjon lülitab oma Euroopa Parlamendile esitatavasse aastaaruandesse eraldi peatüki sotsiaalse arengu kohta liidu piires.

Euroopa Parlament võib taotleda, et komisjon koostaks aruandeid sotsiaaloludega seotud eriprobleemide kohta.

Artikkel III-219

1. Et parandada töötajate tööhõivevõimalusi siseturul ja aidata niiviisi kaasa elatustaseme tõusule, luuakse käesolevaga Euroopa Sotsiaalfond; selle eesmärk on kergendada töötajate rakendamist ja suurendada nende geograafilist ja ametialast liikuvust liidu piires ning soodustada nende kohanemist tööstuse ja tootmissüsteemide muutumisega, seda eelkõige kutseõppe ja ümberõppe kaudu.

2. Fondi haldab komisjon. Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni komitee, mida juhib komisjoni liige ja mis koosneb liikmesriikide, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajatest.

3. Fondiga seotud rakendusmeetmed kehtestatakse Euroopa seadusega. Seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

3. JAGU

MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE ÜHTEKUULUVUS

Artikkel III-220

Selleks, et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Liit taotleb eelkõige eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.

Asjaomastes piirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Artikkel III-221

Liikmesriigid teostavad ja koordineerivad oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, mille abil on võimalik saavutada ka artiklis III-220 seatud eesmärgid. Liidu poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning siseturu rajamisel võetakse arvesse neid eesmärke ning aidatakse kaasa nende saavutamisele. Liit toetab nende eesmärkide saavutamist struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Regionaalarengu Fond), Euroopa Investeerimispanga ja teiste olemasolevate rahastamisvahendite kaudu finantseeritavate meetmetega.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, regioonide komiteele ning majandus- ja sotsiaalkomiteele iga kolme aasta järel ettekande edusammude kohta, mida on tehtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel, ning selle kohta, kuidas sellele on kaasa aidanud mitmesugused käesolevas artiklis sätestatud abinõud. Vajaduse korral lisatakse ettekandele asjakohased ettepanekud.

Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse kehtestada vajalikud fondidevälised eriomased meetmed, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist. Seadused või raamseadused võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Artikkel III-222

Euroopa Regionaalarengu Fond on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsusilmingute tasandamisel liidu piires, võttes osa arengus mahajäävate piirkondade arengulisest ja struktuurilisest kohandamisest ning taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamisest.

Artikkel III-223

1. Ilma et see piiraks artikli III-224 kohaldamist, määratakse Euroopa seadusega kindlaks struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehitus — mis võib hõlmata fondide rühmitamist — ning nende suhtes kohaldatavad üldeeskirjad ja sätted, mis on vajalikud nende tõhususe tagamiseks ning fondide koordineerimiseks üksteisega ja muude olemasolevate rahastamisvahenditega.

Euroopa seadusega asutatud Ühtekuuluvusfond annab rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas.

Kõigil juhtudel võetakse Euroopa seadused vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Esimesed sätted struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kohta, mis võetakse vastu Euroopa põhiseaduse lepingu allkirjastamise kuupäeval jõus olnud sätete järgselt, kehtestatakse nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

Artikkel III-224

Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevad rakendusotsused kehtestatakse Euroopa seadusega. Seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu ja Euroopa Sotsiaalfondi suhtes kohaldatakse vastavalt artiklit III-231 ja artikli III-219 lõiget 3.

4. JAGU

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

Artikkel III-225

Liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat.

“Põllumajandustooted” tähendavad põllundus-, loomakasvatus- ja kalandustooteid ning nende toodetega otseselt seotud esmatöötlemissaadusi. Viited ühisele põllumajanduspoliitikale või põllumajandusele ning termini “põllumajanduslik” kasutamine hõlmavad ka kalandust, võttes arvesse selle sektori iseärasusi.

Artikkel III-226

1. Siseturg hõlmab ka põllumajandust ja põllumajandustoodetega kauplemist.

2. Siseturu rajamiseks ja toimimiseks ettenähtud eeskirjad kehtivad ka põllumajandustoodete suhtes, kui artiklites III-227 kuni III-232 ei ole sätestatud teisiti.

3. Tooted, mille suhtes kohaldatakse artikleid III-227 kuni III-232, on loetletud I lisas.

4. Põllumajandustoodete siseturu toimimise ja arenguga peab kaasnema ühine põllumajanduspoliitika.

Artikkel III-227

1. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid on:

a)	tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;

b)	selle kaudu kindlustada põllumajandusega hõivatud rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel;

c)	stabiliseerida turud;

d)	tagada toiduainetega varustamine;

e)	tagada mõistlikud tarbijahinnad.

2. Ühise põllumajanduspoliitika ja selle rakendamise erimeetodite väljatöötamisel võetakse arvesse:

a)	põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest;

b)	vajadust viia asjakohaseid kohandamisi ellu järk-järgult;

c)	tõsiasja, et põllumajandus kujutab endast liikmesriikides kogu rahvamajandusega tihedalt seotud sektorit.

Artikkel III-228

1. Artiklis III-227 seatud eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse ühine põllumajanduse turukorraldus.

Sõltuvalt tootest on selleks korralduseks üks järgmistest:

a)	ühised konkurentsieeskirjad;

b)	eri riikide turukorralduse kohustuslik koordineerimine;

c)	Euroopa turukorraldus.

2. Kooskõlas lõikega 1 kehtestatud ühine korraldus võib hõlmata kõiki meetmeid, mis on nõutavad artiklis III-227 seatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige hindade reguleerimist, toetusi mitmesuguste saaduste tootmiseks ja turustamiseks, varude ladustamis- ja ülekandmissüsteemi ning ühist impordi ja ekspordi stabiliseerimise süsteemi.

Ühine korraldus piirdub artiklis III-227 seatud eesmärkide taotlemisega ja välistab liidu piires igasuguse tootjate või tarbijate diskrimineerimise.

Igasugune ühine hinnapoliitika rajaneb ühistel kriteeriumidel ja ühesugustel arvutusmeetoditel.

3. Et võimaldada lõikes 1 märgitud ühise korralduse eesmärkide saavutamist, võidakse luua üks või mitu põllumajanduse arendus- ja tagatisfondi.

Artikkel III-229

Et võimaldada artiklis III-227 seatud eesmärkide saavutamist, võidakse ühise põllumajanduspoliitika raames ette näha järgmisi meetmeid:

a)	tõhus jõupingutuste koordineerimine kutseõppe, uuringute ja põllumajanduslike teadmiste levitamise alal; see võib hõlmata projektide või institutsioonide ühisrahastamist;

b)	ühismeetmed teatud toodete tarbimise edendamiseks.

Artikkel III-230

1. Konkurentsieeskirju käsitleva jao sätteid kohaldatakse põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu Euroopa seaduses või raamseaduses artikli III-231 lõike 2 kohaselt kindlaks määratakse, võttes arvesse artiklis III-227 seatud eesmärke.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta Euroopa määruse või otsuse, millega lubatakse toetust anda:

a)	struktuuriliste või looduslike tingimuste tõttu halvemuses olevate ettevõtjate kaitseks;

b)	majandusarengu programmide raames.

Artikkel III-231

1. Komisjon teeb ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas riikide turukorralduse asendamiseks ühega artikli III-228 lõikes 1 ettenähtud ühise korralduse vormidest ning käesolevas jaos osutatud meetmete rakendamiseks.

Nendes ettepanekutes võetakse arvesse käesolevas jaos käsitletud põllumajandusküsimuste omavahelist seotust.

2. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse artikli III-228 lõikes 1 ette nähtud ühine turukorraldus ja muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi või otsuseid hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise kohta ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

4. Vastavalt lõikele 2 võidakse asendada riikide turukorraldused ühise korraldusega, mis on ette nähtud artikli III-228 lõikes 1, kui:

a)	ühine korraldus võimaldab selle meetme vastu olevatele ja kõnealuse toodangu jaoks turukorraldust omavatele liikmesriikidele asjassepuutuvate tootjate tööhõive ning elatustaseme samaväärseid tagatisi, võttes arvesse võimalikke kohandamisi ja aja jooksul vajalikuks osutuvat spetsialiseerumist;

b)	selline korraldus tagab liidu piires samasugused kaubandustingimused, kui on riigi siseturul.

5. Kui teatud tooraine jaoks luuakse ühine korraldus enne, kui on olemas ühine korraldus vastava töödeldud toote jaoks, võib sellist toorainet, mida kasutatakse kolmandatesse riikidesse eksporditavate töödeldud toodete valmistamiseks, importida väljastpoolt liitu.

Artikkel III-232

Kui mõnes liikmesriigis kehtib mingi toote riiklik turukorraldus või rakendatakse samaväärse toimega siseriiklikke eeskirju, mis mõjutavad samasuguse toodangu konkurentsivõimet teises liikmesriigis, rakendavad liikmesriigid tasakaalustusmakset selle toote impordile liikmesriigist, kus niisugune turukorraldus või eeskirjad kehtivad, juhul kui see riik ei rakenda tasakaalustusmakseid ekspordi puhul.

Komisjon võtab vastu Euroopa määrused või otsused, milles määrab kindlaks nimetatud maksete taseme, mis on vajalik tasakaalu saavutamiseks. Ta võib lubada ka muid abinõusid, mille tingimused ja üksikasjad ta kindlaks määrab.

5. JAGU

KESKKOND

Artikkel III-233

1. Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

a)	keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine;

b)	inimese tervise kaitsmine;

c)	loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

d)	meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et lahendada piirkondlikke ja ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.

2. Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.

Sellega seoses sisaldavad keskkonnakaitse nõuetele vastavad ühtlustamismeetmed vajaduse korral kaitseklauslit, mis lubab liikmesriikidel majandusvälistel keskkonnakaitselistel põhjustel võtta liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.

3. Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab liit arvesse:

a)	kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid;

b)	liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi;

c)	meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid;

d)	liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut.

4. Oma pädevuse piires teevad liit ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu koostöö korralduse võib kokku leppida liidu ja asjassepuutuvate kolmandate osapoolte vaheliste lepingutega.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.

Artikkel III-234

1. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse, missuguseid meetmeid tuleb võtta, et saavutada artiklis III-233 seatud eesmärgid. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Erandina lõike 1 sätetest ja ilma et see piiraks artikli III-172 kohaldamist, võtab nõukogu ühehäälselt vastu Euroopa seadused või raamseadused, millega kehtestatakse:

a)	peamiselt maksusätteid;

meetmeid, mis käsitlevad:

i)	asulate või maapiirkondade planeerimist;

ii)	veeressursside kvantitatiivset majandamist või mõjutavad otseselt või kaudselt nende ressursside kättesaadavust;

iii)	maa kasutamist, välja arvatud jäätmemajandus;

c)	meetmeid, mis mõjutavad oluliselt liikmesriigi valikut energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastuvõetud Euroopa otsusega määratleda need esimeses lõigus märgitud valdkonnad, mille puhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.

Nõukogu teeb kõigil juhtudel otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

3. Euroopa seadusega kehtestatakse üldised tegevusprogrammid, milles sätestatakse esmatähtsad eesmärgid. See seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Nende programmide elluviimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt.

4. Ilma et see piiraks teatavate liitu puudutavate meetmete võtmist, rahastavad ja rakendavad keskkonnapoliitikat liikmesriigid.

5. Kui lõikel 1 rajanev meede tekitab liikmesriigi asutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid, siis kehtestatakse, ilma et see piiraks võimalust kohaldada põhimõtet, et saastajal tuleb maksta, selle meetme vastuvõtmise õigusaktis asjakohased sätted:

a)	ajutiste eranditena, ja/või

b)	rahaliste toetustena Ühtekuuluvusfondist.

6. Käesoleva artikli kohaselt võetud kaitsemeetmed ei takista liikmesriiki säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid. Niisugused meetmed peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Neist teatatakse komisjonile.

6. JAGU

TARBIJAKAITSE

Artikkel III-235

1. Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

2. Liit aitab kaasa lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele:

a)	meetmetega, mis on võetud artikli III-172 põhjal seoses siseturu rajamise ja toimimisega;

b)	meetmetega, mille abil toetatakse, täiendatakse ja jälgitakse liikmesriikide poliitikat.

3. Lõike 2 punktis b osutatud meetmed kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

4. Lõike 3 kohaselt vastuvõetud õigusaktid ei takista ühtki liikmesriiki säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid. Niisugused meetmed peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Neist teavitatakse komisjoni.

7. JAGU

TRANSPORT

Artikkel III-236

1. Käesolevas jaos käsitletud küsimustes taotlevad liikmesriigid põhiseaduse eesmärke ühise transpordipoliitika raames.

2. Euroopa seaduse või raamseadusega rakendatakse lõiget 1, võttes arvesse transpordile tüüpilisi tunnusjooni. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega;

Euroopa seadus või raamseadus sätestab:

a)	ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

b)	tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

c)	meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

d)	kõik muud asjakohased sätted.

3. Lõikes 2 osutatud Euroopa seaduse või raamseaduse vastuvõtmisel võetakse arvesse juhtumeid, mil nende rakendamine võib teatavates piirkondades tõsiselt mõjutada elatus- ja tööhõive taset ning transpordi toimimist.

Artikkel III-237

Kuni artikli III-236 lõikes 2 osutatud Euroopa seaduse või raamseaduse vastuvõtmiseni ei või ükski liikmesriik, mille suhtes nõukogu ei ole võtnud ühehäälselt vastu erandit võimaldavat Euroopa otsust, muuta 1. jaanuaril 1958 või ühinevate riikide puhul nende ühinemise kuupäeval seda valdkonda reguleerivaid sätteid teiste liikmesriikide vedajate suhtes ei otsese ega kaudse mõju poolest ebasoodsamaks kui kõnealuses riigis registreeritud vedajate suhtes.

Artikkel III-238

Toetused ei ole põhiseadusega vastuolus, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist.

Artikkel III-239

Iga põhiseaduse kohaselt veohindade ja -tingimuste suhtes võetav meede peab arvesse võtma vedajate majanduslikku olukorda.

Artikkel III-240

1. Liidu piires toimuva transpordi puhul keelatakse diskrimineerimine, mis seisneb selles, et vedajad kehtestavad veetavate kaupade päritolu- või sihtriigi alusel erinevad veohinnad või erinevad veotingimused ühtede ja samade kaupade transportimisel ühtedel ja samadel ühendusteedel.

2. Lõikes 1 sätestatu ei takista vastu võtmast muid Euroopa seadusi või raamseadusi artikli III-236 lõike 2 alusel.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused või otsused lõike 1 sätete rakendamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Eelkõige võib nõukogu võtta vastu Euroopa määrusi ja otsuseid, mis on vajalikud, et võimaldada institutsioonidel tagada lõikes 1 osutatud eeskirja täitmine ning kindlustada, et kasutajad saaksid sellest täiel määral kasu.

4. Omal algatusel või liikmesriigi avalduse põhjal uurib komisjon lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaid diskrimineerimisjuhtumeid ja võtab pärast iga asjassepuutuva liikmesriigiga konsulteerimist vastu vajalikud Euroopa otsused lõikes 3 osutatud Euroopa määruste ja otsuste raames.

Artikkel III-241

1. Liidu piires osutatavatele transporditeenustele liikmesriigi kehtestatud hinnad ja tingimused, mis sisaldavad toetus- või kaitseelementi ühe või mitme ettevõtja või tootmisharu huvides, keelatakse, välja arvatud juhul, kui komisjon Euroopa otsusega selleks loa annab.

2. Omal algatusel või liikmesriigi avalduse põhjal vaatab komisjon läbi lõikes 1 märgitud hinnad ja tingimused, võttes eriti arvesse ühelt poolt sobiva regionaalse majanduspoliitika nõudeid, vähearenenud piirkondade vajadusi ja poliitilistest asjaoludest tugevasti mõjutatud piirkondade probleeme ning teiselt poolt selliste hindade ja tingimuste mõju eri transpordiliikide omavahelisele konkurentsile.

Pärast konsulteerimist iga asjassepuutuva liikmesriigiga võtab komisjon vastu vajalikud Euroopa otsused.

3. Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti konkurentsitariifide suhtes.

Artikkel III-242

Maksud või lõivud, mida vedaja võtab piiriületamise eest lisaks veohindadele, ei tohi ületada mõistlikku taset, kui on võetud arvesse piiriületamisega tegelikult seotud kulud.

Liikmesriigid püüavad neid kulusid järk-järgult vähendada.

Komisjon võib anda liikmesriikidele soovitusi käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel III-243

Käesoleva jao sätted ei takista rakendamast meeteid, mida Saksamaa Liitvabariigis kasutatakse niipalju, kui need meetmed on vajalikud, et kompenseerida Saksamaa jagamisest põhjustatud majanduslikku mahajäämust sellest jagamisest mõjutatud liitvabariigi mõne piirkonna majanduses. Viis aastat pärast Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsuse käesoleva artikli kehtetuks tunnistamise kohta.

Artikkel III-244

Komisjoni juurde luuakse nõuandekomitee, mis koosneb liikmesriikide valitsuste nimetatud ekspertidest. Kui komisjon seda vajalikuks peab, konsulteerib ta komiteega transpordiküsimustes.

Artikkel III-245

1. Käesoleva jao sätted kehtivad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes.

2. Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse sätestada asjakohased meetmed mere- ja lennutranspordi kohta. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

8. JAGU

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Artikkel III-246

1. Selleks et aidata saavutada artiklites III-130 ja III-220 märgitud eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

2. Avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemis on liidu meetmed suunatud kaasa aitama riikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele. Eelkõige võetakse arvesse vajadust siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja perifeersed piirkonnad liidu keskregioonidega.

Artikkel III-247

1. Selleks et saavutada artiklis III-246 seatud eesmärke, liit:

a)	sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid; nendes suunistes määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid;

b)	rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostoimimisvõime tagamiseks;

võib toetada eelkõige lähteuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud punktis a märgitud suuniste raames; liit võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Liidu tegevuses võetakse arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust.

2. Lõikes 1 osutatud suunised ja muud meetmed kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega. See võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Suunisteks ja ühist huvi pakkuvateks projektideks, mis on seotud mõne liikmesriigi territooriumiga, on vajalik asjassepuutuva liikmesriigi nõusolek.

3. Koostöös komisjoniga kooskõlastavad liikmesriigid omavahel riigi tasandil järgitavat poliitikat, millel võib olla oluline mõju artiklis III-246 seatud eesmärkide saavutamisele. Tihedas koostöös liikmesriikidega võib komisjon teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

4. Liit võib teha koostööd kolmandate riikidega vastastikust huvi pakkuvate projektide edendamiseks ning võrkude koostoimimisvõime tagamiseks.

9. JAGU

TEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIA ARENDAMINE NING KOSMOS

Artikkel III-248

1. Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus toimuks teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse, konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks põhiseaduse teiste peatükkide põhjal.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil toetab ta kogu liidus ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kõrgekvaliteedilises teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuses. Liit toetab nende koostööpürgimusi ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, iseäranis liikmesriigi riigihanke pakkumiste avamise, ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu.

3. Kogu liidu tegevus teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise valdkonnas, kaasa arvatud tutvustamisprojektid, otsustatakse ja viiakse ellu kooskõlas käesoleva jao sätetega.

Artikkel III-249

Artiklis III-248 osutatud eesmärkide taotlemisel võtab liit järgmisi liikmesriikide tegevust täiendavaid meetmeid:

a)	teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja tutvustamist hõlmavate programmide rakendamine, edendades koostööd ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolidega ning nende vahel;

b)	koostöö edendamine kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise valdkonnas;

c)	liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisega seotud tegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine;

d)	liidu teadustöötajate koolituse ja liikuvuse stimuleerimine.

Artikkel III-250

1. Liit ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja liidu poliitika vastastikune sobivus.

2. Komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega teha kasulikke algatusi, et edendada lõikes 1 märgitud kooskõlastamist, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist, valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.

Artikkel III-251

1. Euroopa seadusega kehtestatakse mitmeaastane raamprogramm, mis hõlmab kogu liidu finantseeritud tegevust. Seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Raamprogrammis:

a)	seatakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mis tuleb saavutada artiklis III-249 ettenähtud tegevusega, ja kehtestatakse asjakohased prioriteedid;

b)	näidatakse niisuguse tegevuse üldsuunad;

c)	kehtestatakse maksimaalne üldmaht ja üksikasjalikud eeskirjad liidu finantsosaluseks raamprogrammis ning vastavad osad, mis on nähtud ette iga tegevuse puhul.

2. Olukorra muutudes mitmeaastast raamprogrammi kohandatakse või täiendatakse.

3. Euroopa seadusega kehtestatakse eriprogrammid, mille kaudu viiakse ellu iga valdkonna mitmeaastane raamprogramm. Igas eriprogrammis määratakse kindlaks selle rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Eriprogrammides fikseeritud vajalike vahendite summa ei või ületada maksimaalset üldmahtu, mis on määratud raamprogrammi ja iga tegevuse jaoks. Selline seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

4. Täiendusena mitmeaastase raamprogrammi raames kavandatavatele tegevustele kehtestatakse Euroopa seadusega Euroopa teadusruumi rajamiseks vajalikud meetmed. Selline seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Artikkel III-252

1. Mitmeaastase raamprogrammi elluviimiseks kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega:

a)	ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osavõtu eeskirjad;

b)	uurimistulemuste levitamise eeskirjad.

Selline Euroopa seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

2. Mitmeaastase raamprogrammi elluviimisel võidakse Euroopa seadusega kehtestada lisaprogrammid, milles osalevad ainult teatud liikmesriigid, kes rahastavad neid sõltuvalt liidu võimalikust osavõtust.

Selle seadusega määratakse kindlaks lisaprogrammide suhtes kohaldatavad eeskirjad, eelkõige teadmiste levitamise ja teiste liikmesriikide juurdepääsu kohta nendele programmidele. Seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning asjassepuutuva liikmesriigi nõusolekul.

3. Mitmeaastase raamprogrammi elluviimisel võidakse kokkuleppel asjassepuutuvate liikmesriikidega sätestada Euroopa seadusega osavõtt mitme liikmesriigi algatatud uurimis- ja arendusprogrammidest, kaasa arvatud osavõtt nende programmide elluviimiseks loodud struktuuridest.

See seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

4. Mitmeaastase raamprogrammi elluviimisel võib liit sätestada liidu teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja tutvustamist hõlmava koostöö kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Sellise koostöö üksikasjaliku korralduse võib kokku leppida liidu ja asjassepuutuvate kolmandate osapoolte vaheliste lepingutega.

Artikkel III-253

Nõukogu võib võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi või otsuseid ühisettevõtete või muude struktuuride loomiseks, mis on vajalikud liidu teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist või tutvustamist hõlmavate programmide edukaks elluviimiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Artikkel III-254

1. Teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõime edendamiseks, samuti oma poliitika elluviimiseks koostab liit Euroopa kosmosepoliitika. Selleks võib ta edendada ühiseid algatusi, toetada teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerida kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega vajalikud meetmed, mis võidakse ellu viia Euroopa kosmoseprogrammi kujul.

3. Liit loob Euroopa Kosmoseagentuuriga vajalikud kontaktid.

Artikkel III-255

Iga aasta alguses saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab teavet tegevuse kohta, mis on seotud teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ning nende tulemuste levitamisega eelmise aasta jooksul, samuti jooksva aasta tööprogrammi.

10. JAGU

ENERGEETIKA

Artikkel III-256

1. Siseturu rajamisel ja toimimisel ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal järgmised eesmärgid:

a)	tagada energiaturu toimimine;

b)	tagada energiaga varustamise kindlus liidus; ning

c)	edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist.

2. Ilma et see piiraks põhiseaduse muude sätete kohaldamist, saavutatakse lõikes 1 sätestatud eesmärgid Euroopa seaduses või raamseaduses kehtestatud meetmetega. Euroopa seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Euroopa seadus või raamseadus ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutustingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, ilma et see piiraks artikli III-234 lõike 2 punkti c kohaldamist.

3. Erandina lõikest 2 kehtestatakse nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega selles osutatud meetmed juhul kui need on peamiselt maksualased. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

IV PEATÜKK

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel III-257

1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja -süsteeme.

2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva peatüki kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena.

3. Liit püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja kohtuasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.

4. Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjadega seotud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu.

Artikkel III-258

Euroopa Ülemkogu määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Artikkel III-259

Riikide parlamendid tagavad käesoleva peatüki 4. ja 5. jao alusel esitatavate ettepanekute ja seadusandlike algatuste vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

Artikkel III-260

Ilma et see piiraks artiklite III-360 kuni III-362 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte täieliku rakendamise hõlbustamiseks vastu võtta Euroopa määrusi ja otsuseid, milles sätestab korra, mille kohaselt liikmesriigid hindavad koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult käesolevas peatükis osutatud liidu poliitika rakendamist liikmesriikide asutuste poolt. Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente teavitatakse hindamise sisust ja tulemustest.

Artikkel III-261

Sisejulgeoleku alase operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks liidus moodustatakse nõukogu alaline komitee. Ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, aitab komitee kaasa liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele. Selle komitee töös võivad osaleda liidu asjaomaste organite ja asutuste esindajad. Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente teavitatakse komitee tegevusest.

Artikkel III-262

Käesolev peatükk ei mõjuta liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsega.

Artikkel III-263

Nõukogu võtab vastu Euroopa määrusi liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas peatükis käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kohaldades artiklit III-264, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-264

4. ja 5. jaos osutatud õigusaktid koos artiklis III-263 osutatud Euroopa määrustega, mis tagavad halduskoostöö nimetatud jagudes määratletud valdkondades, võetakse vastu:

a)	komisjoni ettepaneku põhjal, või

b)	ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.

2. JAGU

PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA

Artikkel III-265

1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:

a)	tagada sisepiiride ületamisel piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;

b)	tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;

c)	kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega meetmed, mis puudutavad:

a)	ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

b)	välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

c)	tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt reisida;

d)	meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;

e)	igasuguse kontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust tähistada oma piire maastikul kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel III-266

1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil sätestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomiseks, mis hõlmab:

a)	kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele;

b)	ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset;

c)	ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral;

d)	ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;

e)	kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;

f)	varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme;

g)	partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.

3. Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrusi või otsuseid, millega sätestatakse ajutised meetmed asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide toetamiseks. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-267

1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja tõkestamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil kehtestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega meetmed järgmistes valdkondades:

a)	liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;

b)	liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine;

c)	ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;

d)	inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise tõkestamine.

3. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid riigis loata elavate kolmandate riikide kodanike, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid, tagasivõtmiseks nende päritoluriiki või -kohta.

4. Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse kehtestada meetmeid, millega stimuleeritakse ja ergutatakse liikmesriike edendama oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

5. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatud töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Artikkel III-268

Käesolevas jaos sätestatud liidu poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Käesoleva jao põhjal vastu võetud liidu õigusaktides sisalduvad vajaduse korral asjakohased meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks.

3. JAGU

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES

Artikkel III-269

1. Liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Selline koostöö võib hõlmata meetmete võtmist liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil, ja eriti kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, sätestatakse seaduse või raamseadusega meetmed, mille eesmärk on tagada:

a)	kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel;

b)	kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kätteandmine;

c)	õigusnormide kollisiooni ja kohtualluvuse konflikti suhtes liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kokkusobivus;

d)	koostöö tõendite kogumisel;

e)	tõhus juurdepääs õigusemõistmisele;

f)	tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust;

g)	vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine;

h)	kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine.

3. Olenemata lõikest 2 sätestatakse perekonnaõiguse piiriüleseid mõjusid käsitlevad meetmed nõukogu Euroopa seaduses või raamseaduses. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib aktid võtta vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

4. JAGU

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES

Artikkel III-270

1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades liidus põhineb kohtuotsuste ja menetluse käigus tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis III-271 osutatud valdkondades.

Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse meetmed, et:

a)	kehtestada eeskirjad ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja menetluse käigus tehtud otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus;

b)	ennetada ja lahendada kohtualluvuse konflikte liikmesriikide vahel;

c)	toetada kohtunike, prokuröride ning kohtute ja prokuratuuride töötajate koolitust;

d)	hõlbustada liikmesriikide kohtuasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel.

2. Määral, mil see on vajalik kohtuotsuste, samuti muudes menetluse käigus tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise ning politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades, võidakse Euroopa raamseadusega kehtestada miinimumeeskirjad. Sellised eeskirjad võtavad arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi.

Need käsitlevad:

a)	tõendite lubatavust liikmesriikide vahel;

b)	isikute õigusi kriminaalmenetluses;

c)	kuriteoohvrite õigusi;

d)	kriminaalmenetluse muid eriomaseid aspekte, mis nõukogu on Euroopa otsusega eelnevalt kindlaks määranud. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

Käesolevas lõikes osutatud miinimumeeskirjade vastuvõtmine ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast isikutele kõrgema tasemega kaitset.

3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 2 osutatud Euroopa raamseaduse eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et raamseaduse eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul peatatakse artiklis III-396 osutatud menetlus. Pärast arutelu ja 4 kuu jooksul pärast kõnealuse menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:

a)	saadab eelnõu tagasi nõukogule, kes jätkab artiklis III-396 osutatud menetlust, või

b)	taotleb komisjonilt või liikmesriikide rühmalt, kellelt eelnõu pärineb, uue eelnõu esitamist; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.

4. Kui lõikes 3 osutatud perioodi lõpuks ei ole Euroopa Ülemkogu võtnud mingeid meetmeid või kui 12 kuu jooksul uue eelnõu esitamisest lõike 3 punkti b kohaselt ei ole Euroopa raamseadus vastu võetud ning vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest soovib asjaomase raamseaduse eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

Sellisel juhul loetakse artikli I-44 lõikes 2 ja artikli III-419 lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.

Artikkel III-271

1. Euroopa raamseadusega võidakse kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest tõkestada neid ühistel alustel.

Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.

Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu Euroopa otsuse, milles tuvastatakse muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

2. Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse Euroopa raamseadusega kehtestada asjassepuutuvas valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. See raamseadus võetakse vastu sama menetluse kohaselt, mida järgiti kõnealuste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, ilma et see piiraks artikli III-264 kohaldamist.

3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 või 2 osutatud Euroopa raamseaduse eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et raamseaduse eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul, kui on kohaldatav artiklis III-396 osutatud menetlus, see peatatakse. Pärast arutelu ja 4 kuu jooksul pärast kõnealuse menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:

a)	saadab eelnõu tagasi nõukogule, kes jätkab artiklis III-396 osutatud menetlust kui see on kohaldatav, või

b)	taotleb komisjonilt või liikmesriikide rühmalt, kellelt eelnõu pärineb, uue eelnõu esitamist; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.

Sellisel juhul loetakse artikli I-44 lõikes 2 ja artikli III-419 lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.

Artikkel III-272

Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse kehtestada meetmed liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal. Sellised meetmed ei või kohustada liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Artikkel III-273

1. Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada riikide eeluurimise ja süüdistuse esitamise eest vastutavate organite koordineerivat tegevust ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad uurimist ühistel alustel liikmesriikide asutuste ja Europoli korraldatud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal.

Eurojusti struktuur, toimimismehhanismid, tegevusvaldkond ja ülesanded määratakse selles kontekstis kindlaks Euroopa seadusega. Nende ülesannete hulka võib kuuluda:

a)	riigi pädevate asutuste poolt läbi viidavate eeluurimiste algatamine ja ettepanekute tegemine süüdistuste esitamiseks, eelkõige seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;

b)	punktis a osutatud eeluurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimine;

c)	õigusalase koostöö tugevdamine, sealhulgas kohtualluvuse konfliktide lahendamise teel ja tihedas koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.

Selle Euroopa seadusega määratakse kindlaks ka kord Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse.

2. Lõikes 1 osutatud menetlustes teostavad menetlustoiminguid liikmesriigi pädevad ametnikud, ilma et see piiraks artikli III-274 sätete kohaldamist.

Artikkel III-274

1. Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võidakse nõukogu Euroopa seadusega asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuur. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

2. Euroopa Prokuratuur vastutab, vajaduse korral koostöös Europoliga, mitut liikmesriiki puudutavate raskete kuritegude ning liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ning nende kuritegude toimepanijate ja neist osavõtnute vastutuselevõtmise tagamise eest vastavalt lõikes 1 osutatud Euroopa seadusele. Euroopa Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude suhtes prokuröri ülesandeid.

3. Lõikes 1 osutatud Euroopa seadusega kinnitatakse Euroopa Prokuratuuri põhikiri, tema ülesannete täitmise tingimused, menetlusreeglid tema tegevuse ja tõendite lubatavuse kohta, samuti tema ülesannete täitmisel tehtud menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad.

4. Euroopa Ülemkogu võib samal ajal või hiljem võtta vastu Euroopa otsuse lõike 1 muutmise kohta, et laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi piiriülese mõõtmega raskete kuritegude osas, ja muuta vastavalt lõiget 2, mis käsitleb rohkem kui üht liikmesriiki puudutavate raskete kuritegude toimepanijaid ja neist osavõtnuid. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt ja pärast konsulteerimist komisjoniga.

5. JAGU

POLITSEIKOOSTÖÖ

Artikkel III-275

1. Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võidakse Euroopa seaduse või raamseadusega võtta meetmeid seoses:

a)	asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;

b)	töötajate koolituse toetamisega ning töötajate vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;

c)	organiseeritud kuritegevuse raskete vormide avastamisega seotud ühiste uurimismeetoditega.

3. Nõukogu võib Euroopa seaduse või raamseadusega võtta meetmeid käesolevas artiklis nimetatud asutuste vahelise operatiivkoostöö valdkonnas. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel III-276

1. Europoli ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja tõkestamisel.

2. Europoli struktuur, toimimismehhanismid, tegevusvaldkond ja ülesanded määratakse kindlaks Euroopa seadusega. Kõnealuste ülesannete hulka võivad kuuluda:

a)	liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;

b)	liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajadusel koostöös Eurojustiga.

Selle Euroopa seadusega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust.

3. Europoli mis tahes operatiivtegevust tuleb korraldada koostöös selle liikmesriigi asutustega, kelle territooriumil nimetatud tegevus toimub, ning nende nõusolekul. Sunnimeetmete rakendamise volitused on üksnes riigi pädevatel asutustel.

Artikkel III-277

Nõukogu sätestab Euroopa seaduses või raamseaduses tingimused ja piirangud, mida järgides võivad liikmesriikide pädevad asutused, millele viidatakse artiklites III-270 ja III-275, tegutseda teise liikmesriigi territooriumil koostöös selle liikmesriigi pädevate asutustega ja nende nõusolekul. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

V PEATÜKK

VALDKONNAD, KUS LIIT VÕIB VÕTTA TOETAVAID, KOORDINEERIVAID VÕI TÄIENDAVAID MEETMEID

1. JAGU

RAHVATERVIS

Artikkel III-278

1. Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Need meetmed sisaldavad:

a)	võitlust peamiste tervist kahjustavate tegurite vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja ennetamise uurimist, samuti tervisealast selgitus- ja kasvatustööd;

b)	tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende tõkestamist.

Liit täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks võetavaid liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja ennetamine.

2. Liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd käesoleva artikliga hõlmatud valdkondades ja toetab vajaduse korral nende meetmeid. Eriti soodustab ta liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada nende tervisehoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel.

Koostöös komisjoniga kooskõlastavad liikmesriigid oma poliitikat ja programme lõikega 1 hõlmatud valdkondades. Komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega teha sellise kooskõlastamise edendamiseks kasulikke algatusi, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist, valmistada ette perioodiliseks seireks ja hindamiseks vajalikke üksikasju. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.

3. Liit ja liikmesriigid edendavad rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4. Erandina artikli I-12 lõikest 5 ja artikli I-17 punktist a ning kooskõlas artikli I-14 lõike 2 punktiga k aidatakse Euroopa seaduse või raamseadusega käesolevas artiklis osutatud eesmärkide saavutamisele kaasa, kehtestades järgmisi meetmeid jagusaamiseks ühistest ohutusprobleemidest:

a)	meetmeid, millega kehtestatakse inimpäritoluga organitele ja ainetele, verele ja verepreparaatidele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded; need meetmed ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid;

b)	meetmeid veterinaaria- ja fütosanitaaralal, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse;

c)	meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded;

d)	meetmed, mis puudutavad tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende tõkestamist.

Selline Euroopa seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

5. Samuti võidakse Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestada inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks ning eelkõige peamiste piiriüleste tervist kahjustavate tegurite tõkestamiseks kavandatud stimuleerivaid meetmeid, samuti meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse seoses tubakaga ja alkoholi kuritarvitamisega, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

6. Komisjoni ettepaneku põhjal võib nõukogu võtta vastu ka soovitusi käesolevas artiklis loetletud eesmärkidel.

7. Liidu meetmed võtavad arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste korraldamisel ja osutamisel ning kättesaadavaks muutmisel. Liikmesriikide vastutus hõlmab tervishoiu juhtimist ning tervishoiule määratud vahendite jaotamist. Lõike 4 punktis a osutatud meetmed ei mõjuta organite ja vere annetamise või meditsiinilise kasutamise siseriiklikke norme.

2. JAGU

TÖÖSTUS

Artikkel III-279

1. Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõime seisukohalt vajalikud tingimused.

Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

a)	kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega;

b)	ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidu ulatuses;

c)	ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd;

d)	edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

2. Koostöös komisjoniga konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust. Komisjon võib teha sellise kooskõlastamise edendamiseks kasulikke algatusi, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist, valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.

3. Liit aitab kaasa lõikes 1 seatud eesmärkide saavutamisele poliitika ja tegevuse kaudu, mida ta järgib põhiseaduse teiste sätete kohaselt. Euroopa seaduse või raamseadusega võib võtta erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust lõikes 1 seatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Käesolev jagu ei anna liidule alust võtta meetmeid, mis võiksid viia konkurentsi moonutamisele, ega meetmeid, mis sisaldavad maksusätteid või töötajate õiguste ja huvidega seotud sätteid.

3. JAGU

KULTUUR

Artikkel III-280

1. Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, austades ühtlasi nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit.

2. Liidu meetmete eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust järgmistel aladel:

a)	Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste täiendamine ja levitamine;

b)	üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine;

c)	mitteäriline kultuurivahetus;

d)	kunsti- ja kirjanduslooming, sealhulgas audiovisuaalses sektoris.

3. Liit ja liikmesriigid edendavad kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

4. Põhiseaduse teiste sätete kohaselt tegutsedes võtab liit arvesse erinevaid kultuuriaspekte eriti selleks, et austada ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.

5. Selleks et aidata kaasa käesolevas artiklis märgitud eesmärkide saavutamisele:

a)	võetakse Euroopa seaduse või raamseadusega stimuleerivaid meetmeid, ilma et need kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega;

b)	annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal soovitusi.

4. JAGU

TURISM

Artikkel III-281

1. Liit täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet asjaomases sektoris.

Seetõttu on liidu tegevuse eesmärk:

a)	ergutada soodsa keskkonna loomist selle sektori ettevõtjate arendamiseks;

b)	edendada koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise teel.

2. Euroopa seaduse või raamseadusega võetakse vastu erimeetmeid, et toetada liikmesriikide tegevust lõikes 1 seatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

5. JAGU

HARIDUS, NOORSUGU, SPORT JA KUTSEÕPE

Artikkel III-282

1. Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust. Liit austab täiel määral liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Liit aitab edendada Euroopa panust sporti, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni.

Liidu tegevuse eesmärk on:

a)	arendada Euroopa mõõdet hariduses, eelkõige liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu;

b)	ergutada õppijate ja õpetajate liikuvust, muu hulgas kaasa aidates diplomite ja õpiaja akadeemilisele tunnustamisele;

c)	soodustada haridusasutuste omavahelist koostööd;

d)	tõhustada informatsiooni ja kogemuste vahetamist liikmesriikide haridussüsteemidele ühistes küsimustes;

e)	soodustada noorsoovahetuse ja juhendajate vahetuse arengut sotsiaalhariduse alal ja ergutada noori osalema Euroopa demokraatias;

f)	ergutada kaugõppe arengut;

g)	arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.

2. Liit ja liikmesriigid edendavad hariduse ja spordi valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

3. Selleks et aidata kaasa käesolevas artiklis märgitud eesmärkide saavutamisele:

a)	võetakse Euroopa seaduse või raamseadusega stimuleerivaid meetmeid, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega;

b)	annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal soovitusi.

Artikkel III-283

1. Liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral austades liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.

Liidu tegevuse eesmärk on:

a)	hõlbustada tööstuse muudatustega kohanemist, eriti kutse- ja ümberõppe kaudu;

b)	parandada esialgset ja täienduskutseõpet, et hõlbustada pääsu kutsealale ja naasmist tööturule;

c)	soodustada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate ning eriti noorte liikuvust;

d)	stimuleerida koolitusalast koostööd haridus- ja koolitusasutuste ning ettevõtjate vahel;

e)	arendada informatsiooni ja kogemuste vahetamist liikmesriikide koolitussüsteemidele ühistes küsimustes.

2. Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3. Selleks et aidata kaasa käesolevas artiklis märgitud eesmärkide saavutamisele:

a)	sätestatakse Euroopa seaduse või raamseadusega vajalikud meetmed, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist regioonide komiteega ning majandus- ja sotsiaalkomiteega;

b)	annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal soovitusi.

6. JAGU

KODANIKUKAITSE

Artikkel III-284

1. Liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme.

Liidu tegevuse eesmärk on:

a)	toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid riskide ennetamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nende kodanikukaitsetöötajate koolitamisel ning reageerimisel loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud õnnetustele liidu piires;

b)	edendada liidu piires kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd siseriiklike kodanikukaitsetalituste vahel;

c)	tõhustada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö järjepidevust.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid võetakse Euroopa seaduse või raamseadusega, ilma et see kohustaks liikmesriike ühtlustama oma õigus- ja haldusnorme.

7. JAGU

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel III-285

1. Liidu õiguse tõhusat rakendamist liikmesriikides, mis on oluline liidu tõrgeteta toimimise seisukohast, käsitletakse ühise huvina.

2. Liit võib toetada liikmesriikide jõupingutusi parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel. Selline tegevus võib hõlmata informatsiooni ja ametnike vahetamise hõlbustamist ning koolitusprogrammide toetamist. Ükski liikmesriik pole kohustatud sellist toetust kasutama. Selleks vajalikud meetmed võetakse Euroopa seadusega, mis ei või kaasa tuua liikmesriikide õigus- või haldusnormide ühtlustamist.

3. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohustust rakendada liidu õigust ega komisjoni õigusi ja kohustusi. See ei piira ka põhiseaduse muude liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja liidu vahelist halduskoostööd reguleerivate sätete kohaldamist.

IV JAOTIS

ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ASSOTSIEERIMINE

Artikkel III-286

1. Liiduga assotsieeritakse Euroopa-välised maad ja territooriumid, millel on erisuhted Taani, Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigiga. Need maad ja territooriumid (edaspidi “maad ja territooriumid”) on loetletud II lisas.

Käesolevat jaotist kohaldatakse Gröönimaa suhtes, kui Gröönimaa suhtes kehtivat erikorda käsitleva protokolli erisätted ei näe ette teisiti.

2. Assotsieerimise eesmärk on edendada nende maade ja territooriumide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning sisse seada tihedad majandussidemed nende ja liidu vahel.

Assotsieerimine peab eelkõige edendama nimetatud maade ja territooriumide elanike huve ja jõukust, et nad saavutaksid majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, mille poole nad püüdlevad.

Artikkel III-287

Assotsieerimisel on järgmised eesmärgid:

a)	liikmesriigid kohaldavad oma kaubavahetuses nende maade ja territooriumidega sama režiimi, mida nad põhiseadusest tulenevalt kasutavad üksteise suhtes;

b)	iga maa või territoorium kohaldab oma kaubavahetuses liikmesriikidega ning teiste maade ja territooriumidega sama režiimi, mida ta kasutab kaubavahetuses selle Euroopa riigiga, kellega tal on erisuhted;

c)	liikmesriigid annavad oma panuse nende maade ja territooriumide järjekindlaks arenguks vajalikesse investeeringutesse;

d)	liidu rahastatavate investeeringute puhul on osavõtt pakkumistest ja hangetest avatud võrdsetel tingimustel kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on mõne liikmesriigi või kõnealuse maa või territooriumi kodanikud;

liikmesriikide ning nende maade ja territooriumide vahelistes suhetes reguleeritakse kodanike ja äriühingute asutamisõigust kooskõlas asutamisvabadust käsitleva III jaotise I peatüki 2. jao 2. alajao sätetega ja nimetatud alajaos ettenähtud menetlusega ning kedagi diskrimineerimata, kusjuures nende kohta kehtivad kõik artikli III-291 kohaselt vastu võetud õigusaktid.

Artikkel III-288

1. Nendelt maadelt ja territooriumidelt pärinevate liikmesriikidesse imporditavate kaupade tollimaksud keelatakse vastavalt liikmesriikidevaheliste tollimaksude keelamisele kooskõlas põhiseaduse sätetega.

2. Liikmesriikidest või teistelt kõnealustelt maadelt või territooriumidelt mingile maale või territooriumile imporditavate kaupade tollimaksud keelatakse vastavalt artikli III-151 lõikele 4.

3. Kõnealused maad ja territooriumid võivad siiski võtta tollimakse, mis vastavad nende arengu ja industrialiseerimise vajadustele või annavad nende eelarvesse tulu.

Esimeses lõigus märgitud tollimaksud ei või ületada sama taset, mis kehtib nende maade või territooriumidega erisuhetes olevast liikmesriigist imporditavate toodete kohta.

4. Lõiget 2 ei kohaldata nende maade ja territooriumide suhtes, kus juba kehtivad mittediskrimineerivad tollitariifid seetõttu, et nad on seotud eriliste rahvusvaheliste kohustustega.

5. Nendele maadele ja territooriumidele imporditavate kaupade suhtes kehtestatavad tollimaksud või nende muudatused ei või põhjustada juriidiliselt ega faktiliselt mingit otsest ega kaudset diskrimineerimist eri liikmesriikidest imporditavate kaupade suhtes.

Artikkel III-289

Kui maale või territooriumile mingist kolmandast riigist imporditavatelt kaupadelt võetavate tollimaksude tase võib põhjustada artikli III-288 lõike 1 kohaldamisel kaubandushäireid mingi liikmesriigi kahjuks, võib viimane taotleda, et komisjon teeks teistele liikmesriikidele ettepaneku meetmete kohta, mis on vajalikud olukorra parandamiseks.

Artikkel III-290

Järgides rahvatervist, avalikku julgeolekut ja avalikku korda puudutavaid sätteid, reguleeritakse nende maade ja territooriumide töötajate liikumisvabadus liikmesriikide piires ning liikmesriikide töötajate liikumisvabadus nende maade ja territooriumide piires õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikliga III-291.

Artikkel III-291

Nõukogu võtab maade ja territooriumide liiduga assotsieerimisel omandatud kogemuste alusel komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu Euroopa seadused, raamseadused, määrused ja otsused, mis käsitlevad maade ja territooriumide liiduga assotsieerimise üksikasjalikke eeskirju ja menetlusi. Sellised seadused või raamseadused võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

V JAOTIS

LIIDU VÄLISTEGEVUS

I PEATÜKK

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel III-292

1. Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.

Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Ta edendab mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus.

2. Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et:

a)	kaitsta oma ühiseid väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust;

b)	tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;

c)	säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega, Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, kaasa arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;

d)	toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;

e)	ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu;

f)	aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng;

g)	abistada rahvaid, riike ja piirkondi, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused;

h)	edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.

3. Liit austab neid põhimõtteid ja püüab lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärke saavutada käesolevas jaotises määratletud liidu välistegevuse valdkondade ja muude poliitikavaldkondade välisaspektide arendamisel ja teostamisel.

Liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab liidu välisminister, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.

Artikkel III-293

1. Euroopa Ülemkogu määratleb artiklis III-292 osutatud põhimõtete ja eesmärkide põhjal liidu strateegilised huvid ja eesmärgid.

Euroopa Ülemkogu Euroopa otsused liidu strateegiliste huvide ja eesmärkide kohta on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ja liidu välistegevuse teiste valdkondadega. Need otsused võivad puudutada liidu suhteid teatava riigi või piirkonnaga või käsitleda mingit teemat. Otsustes määratakse kindlaks nende kestus ja vahendid, mis liidul ja liikmesriikidel tuleb kättesaadavaks teha.

Euroopa Ülemkogu teeb otsused ühehäälselt nõukogu soovituse põhjal, mille viimane võtab vastu igas valdkonnas selleks ettenähtud korras. Euroopa Ülemkogu Euroopa otsuseid rakendatakse kooskõlas põhiseaduses sätestatud menetlustega.

2. Liidu välisminister ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas ning komisjon muude välistegevuse valdkondade osas võivad teha nõukogule ühisettepanekuid.

II PEATÜKK

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

1. JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel III-294

1. Välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide alusel määratleb ja teostab liit ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis hõlmab kõiki välis- ja julgeolekupoliitika valdkondi.

2. Liikmesriigid toetavad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat aktiivselt ja tingimusteta lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus.

Liikmesriigid teevad koostööd, et süvendada ja arendada oma vastastikust poliitilist solidaarsust. Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või tõenäoliselt kahjustaksid liidu tõhusust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes.

Nendest põhimõtetest kinnipidamise tagavad nõukogu ja liidu välisminister.

3. Liit teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:

a)	määratledes selle üldsuunised;

tehes Euroopa otsuseid, mis määratlevad:

i)	liidu poolt võetavad meetmed;

ii)	liidu poolt esitatavad seisukohad;

iii)	punktides i ja ii osutatud Euroopa otsuste elluviimise korra;

c)	tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd poliitika teostamisel.

Artikkel III-295

1. Euroopa Ülemkogu määratleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, sealhulgas kaitsepoliitilise tähendusega küsimustes.

Kui rahvusvaheline olukord nõuab, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise, et määratleda liidu poliitika strateegiline kurss sellises olukorras.

2. Nõukogu võtab ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks vajalikud Euroopa otsused vastu Euroopa Ülemkogu määratletud üldsuuniste ja strateegilise kursi alusel.

Artikkel III-296

1. Liidu välisminister, kes juhib välisasjade nõukogu tööd, aitab oma ettepanekutega kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamisele ning tagab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu poolt vastuvõetud Euroopa otsuste rakendamise.

2. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes esindab liitu välisminister. Ta peab liidu nimel kolmandate osapooltega poliitilist dialoogi ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel.

3. Liidu välisministrit abistab tema volituste täitmisel Euroopa Liidu välisteenistus. See teenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Euroopa Liidu välisteenistuse korraldus ja toimimine määratakse nõukogu Euroopa otsusega. Nõukogu teeb otsuse liidu välisministri ettepanekul pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning komisjoni nõusolekul.

Artikkel III-297

1. Kui rahvusvaheline olukord nõuab liidult operatiivset tegutsemist, võtab nõukogu vastu vajalikud Euroopa otsused. Otsustes määratletakse meetme eesmärgid, ulatus, liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid, vajaduse korral nende kestus ning rakendamise tingimused.

Kui asjaolud muutuvad ja see mõjutab oluliselt küsimust, mille suhtes on võetud Euroopa otsus, vaatab nõukogu läbi otsuse põhimõtted ja eesmärgid ning võtab vastu vajalikud Euroopa otsused.

2. Sellised lõikes 1 osutatud Euroopa otsused on liikmesriikidele siduvad nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes.

3. Kui lõikes 1 osutatud Euroopa otsuse alusel plaanitakse riigi seisukohavõttu või meedet, annab asjaomane liikmesriik sellest teada õigel ajal, et vajaduse korral võimaldada eelnevat konsulteerimist nõukogus. Eelneva teavitamise kohustust ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast pelgalt selliste otsuste ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse.

4. Olukorra muutumisest tingitud tungiva vajaduse korral ja kui lõikes 1 osutatud otsust ei ole uuesti läbi vaadatud, võivad liikmesriigid võtta vajalikke kiireloomulisi meetmeid, arvestades selle otsuse üldisi eesmärke. Asjaomane liikmesriik teavitab kõikidest sellistest meetmetest viivitamata nõukogu.

5. Kui käesolevas artiklis osutatud Euroopa otsuse rakendamisel peaks esinema suuremaid raskusi, annab liikmesriik neist teada nõukogule, kes neid arutab ja asub otsima asjakohaseid lahendusi. Need lahendused ei või olla vastuolus meetme eesmärkidega ega kahjustada selle tõhusust.

Artikkel III-298

Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuseid, milles määratletakse liidu seisukoht teatud geograafilistes või temaatilistes küsimustes. Liikmesriigid tagavad, et nende poliitika vastab liidu seisukohtadele.

Artikkel III-299

1. Iga liikmesriik, liidu välisminister või nimetatud minister komisjoni toetusel võib esitada nõukogule arutamiseks ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi ning teha vastavalt vajadusele algatusi või ettepanekuid.

2. Kiiret otsustamist nõudvatel juhtudel kutsub liidu välisminister kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel neljakümne kaheksa tunni, äärmise vajaduse korral lühema aja jooksul kokku nõukogu erakorralise istungi.

Artikkel III-300

1. Käesolevas peatükis osutatud Euroopa otsused teeb nõukogu ühehäälselt.

Hääletamisest hoiduv nõukogu liige võib põhjendada oma käitumist, tehes ametliku avalduse. Sel juhul ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud Euroopa otsust kohaldama, kuid ta aktsepteerib, et otsus seob liitu. Vastastikuse solidaarsuse vaimus hoidub asjaomane liikmesriik igasugusest meetmest, mis võiks sattuda vastuollu sellel otsusel põhineva liidu meetmega või seda takistada; teised liikmesriigid austavad tema seisukohta. Kui sel viisil hääletamisest hoidumist põhjendanud nõukogu liikmed esindavad vähemalt üht kolmandikku liikmesriikidest, kes moodustavad vähemalt ühe kolmandiku liidu elanikkonnast, siis otsust vastu ei võeta.

2. Erandina lõikest 1 teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega:

a)	kui ta artikli III-293 lõikes 1 osutatud Euroopa Ülemkogu Euroopa otsuse põhjal, mis käsitleb liidu strateegilisi huve ja eesmärke, võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratlevaid Euroopa otsuseid;

b)	kui ta võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratleva Euroopa otsuse ettepaneku põhjal, mille liidu välisminister on esitanud Euroopa Ülemkogu taotlusel, mis tuleneb ülemkogu või ministri enda algatusest;

c)	kui ta võtab vastu Euroopa otsuse liidu meedet või seisukohta määratleva Euroopa otsuse rakendamise kohta;

d)	kui ta võtab vastu Euroopa otsuse eriesindaja nimetamise kohta vastavalt artiklile III-302.

Kui nõukogu liige teatab, et ta kavatseb liikmesriigi poliitikaga seotud tähtsatel ja avalikustatud põhjustel olla vastu Euroopa otsuse vastuvõtmisele kvalifitseeritud häälteenamusega, siis küsimust hääletusele ei panda. Liidu välisminister otsib tihedas koostöös asjassepuutuva liikmesriigiga sellele vastuvõetavat lahendust. Kui tal see ei õnnestu, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega taotleda, et küsimus suunataks ühehäälse Euroopa otsuse tegemiseks Euroopa Ülemkogusse.

3. Kooskõlas artikli I-40 lõikega 7 võib Euroopa Ülemkogu ühehäälselt vastu võtta Euroopa otsuse, mis näeb ette, et muudel kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

Artikkel III-301

1. Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu on määratlenud liidu ühise lähenemisviisi artikli I-40 lõike 5 tähenduses, koordineerivad liidu välisminister ja liikmesriikide välisministrid oma tegevust nõukogus.

2. Liikmesriikide diplomaatilised esindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures teevad koostööd ning aitavad kaasa lõikes 1 osutatud ühise lähenemisviisi määratlemisele ja rakendamisele.

Artikkel III-302

Ministrite Nõukogu võib nimetada liidu välisministri ettepanekul eriesindaja, kellel on volitused teatavates poliitikaküsimustes. Eriesindaja täidab oma ülesandeid ministri alluvuses.

Artikkel III-303

Liit võib sõlmida lepinguid ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades.

Artikkel III-304

1. Liidu välisminister konsulteerib Euroopa Parlamendiga ja informeerib teda vastavalt artikli I-40 lõikele 8 ja artikli I-41 lõikele 8. Ta tagab, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa Parlamendi teavitamise võib teha ülesandeks eriesindajatele.

2. Euroopa Parlament võib esitada nõukogule ja liidu välisministrile küsimusi ning anda neile soovitusi. Kaks korda aastas korraldab ta arutelu ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel saavutatud edusammude üle.

Artikkel III-305

1. Liikmesriigid koordineerivad oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel. Niisugustel foorumitel toetavad nad liidu seisukohti. Sellise koordineerimise tagab liidu välisminister.

Rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel, millest ei võta osa kõik liikmesriigid, toetavad osalevad liikmesriigid liidu seisukohti.

2. Kooskõlas artikli I-16 lõikega 2 teavitavad liikmesriigid, kes on esindatud rahvusvahelistes organisatsioonides või rahvusvahelistel konverentsidel, millest ei võta osa kõik liikmesriigid, viimasena nimetatuid ning ka liidu välisministrit kõigist ühist huvi pakkuvatest küsimustest.

Liikmesriigid, kes on ühtlasi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu liikmed, kooskõlastavad oma tegevuse ning teavitavad täielikult teisi liikmesriike ja liidu välisministrit. Liikmesriigid, kes on julgeolekunõukogu liikmed, kaitsevad oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja sätetest.

Kui liit on võtnud seisukoha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu päevakorda kuuluvas küsimuses, taotlevad liikmesriigid, kes on julgeolekunõukogu liikmed, et liidu välisminister kutsutaks esitama liidu seisukohta.

Artikkel III-306

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvahelistel konverentsidel ning nende esindajad rahvusvahelistes organisatsioonides teevad koostööd, kindlustades selle peatüki alusel vastu võetud liidu seisukohti ja meetmeid määratlevate Euroopa otsuste järgimise ja rakendamise. Nad tihendavad koostööd teabevahetuse ja ühishinnangute andmise teel.

Nad aitavad rakendada artikli I-10 lõike 2 punktis c osutatud Euroopa kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil ning vastavalt artiklile III-127 võetud meetmeid.

Artikkel III-307

1. Ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, jälgib poliitika- ja julgeolekukomitee rahvusvahelist olukorda ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga hõlmatud valdkondades ning aitab kaasa poliitika määratlemisele, esitades kas nõukogu või liidu välisministri taotlusel või omal algatusel nõukogule arvamusi. Ta jälgib ka kokkulepitud poliitika rakendamist, ilma et see piiraks liidu välisministri pädevust.

2. Käesoleva peatüki reguleerimisalas teostab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu ja liidu välisministri vastutusel artiklis III-309 osutatud kriisiohjamisoperatsioonide poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

Nõukogu võib volitada komiteed kriisiohjamisoperatsiooni elluviimiseks ja selle kestel, nagu nõukogu kindlaks määrab, võtma operatsiooni poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimisega seotud asjakohaseid meetmeid.

Artikkel III-308

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine ei mõjuta põhiseadusega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust artiklites I-13 kuni I-15 ja I-17 osutatud liidu pädevuste teostamiseks.

Samuti ei mõjuta nimetatud artiklites loetletud poliitika rakendamine põhiseadusega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu pädevuse teostamiseks käesoleva peatüki alusel.

2. JAGU

ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA

Artikkel III-309

1. Artikli I-41 lõikes 1 osutatud missioonid, mille täitmisel liit võib kasutada tsiviil- ja sõjalisi vahendeid, hõlmavad ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaarabI- ja päästeoperatsioone, sõjalist nõustamist ja abistamist, konfliktide ennetamist ja rahutagamisoperatsioone, relvajõudude missioone kriiside ohjamisel, sealhulgas rahusobitamist ning olukorra konfliktijärgset stabiliseerimist. Kõik nimetatud missioonid võivad aidata kaasa terrorismi tõkestamisele, muuhulgas toetades kolmandaid riike nende võitluses terrorismi vastu oma territooriumil.

2. Nõukogu võtab seoses lõikes 1 osutatud missioonidega vastu Euroopa otsuseid, milles määratletakse nende eesmärgid ja ulatus ning elluviimise üldtingimused. Liidu välisminister, kes tegutseb nõukogu alluvuses ning tihedas ja pidevas ühenduses poliitika- ja julgeolekukomiteega, tagab selliste missioonide tsiviil- ja sõjaliste aspektide kooskõlastamise.

Artikkel III-310

1. Nõukogu võib artikli III-309 alusel vastuvõetud Euroopa otsuste raames usaldada teatavate missioonide täitmise liikmesriikide rühmale, kes soovivad ja on suutelised sellist missiooni täitma. Need liikmesriigid lepivad koos liidu välisministriga omavahel kokku missiooni täitmise tingimustes.

2. Missiooni täitmises osalevad liikmesriigid teavitavad nõukogu regulaarselt oma edusammudest omal algatusel või mõne teise liikmesriigi nõudmisel. Asjaomased riigid informeerivad nõukogu viivitamata, kui missiooni täitmine toob kaasa olulisi tagajärgi või eeldab lõikes 1 osutatud Euroopa otsustega kindlaks määratud missiooni eesmärgi, ulatuse ja tingimuste muutmist. Sellistel juhtudel võtab nõukogu vastu vajalikud Euroopa otsused.

Artikkel III-311

1. Artikli I-41 lõikega 3 asutatud ja nõukogu juhatusel tegutseva kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alase agentuuri (Euroopa Kaitseagentuuri) ülesandeks on:

a)	aidata liikmesriikidel määratleda nende sõjalise võimekuse alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma sõjalise võimekusega seotud kohustusi;

b)	edendada operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist;

c)	pakkuda mitmepoolse osalusega projekte sõjalise võimekusega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagada liikmesriikide poolt rakendatavate programmide koordineerimine ja asjakohaste koostööprogrammide juhtimine;

d)	toetada kaitsetehnoloogia alaseid uuringuid ning koordineerida ja kavandada ühisuuringuid ja tulevasi operatiivvajadusi rahuldavate tehniliste lahenduste väljatöötamist;

e)	aidata määratleda ja vajaduse korral rakendada mis tahes kasulikke meetmeid kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ja sõjaliste kulutuste tõhustamiseks.

2. Euroopa Kaitseagentuuri töös võivad osaleda kõik liikmesriigid, kes selleks soovi avaldavad. Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsuse, milles määratakse kindlaks agentuuri põhikiri, asukoht ja töökord. Selles otsuses võetakse arvesse tegelikku osalemist agentuuri tegevuses. Agentuuri raames luuakse asjakohased rühmad, kuhu kuuluvad ühisprojektides koostööd tegevad liikmesriigid. Vajaduse korral täidab agentuur oma ülesandeid koostöös komisjoniga.

Artikkel III-312

1. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artikli I-41 lõikes 6 osutatud alalises struktureeritud koostöös, kes vastavad nõuetele ja on võtnud endale sõjalist võimekust puudutavad kohustused, mis on esitatud protokollis alalise struktureeritud koostöö kohta, teatavad oma kavatsusest nõukogule ja liidu välisministrile.

2. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist võtab nõukogu vastu Euroopa otsuse, millega kehtestatakse alaline struktureeritud koostöö ja määratakse kindlaks osalevate liikmesriikide nimekiri. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast liidu välisministriga konsulteerimist.

3. Liikmesriik, kes soovib hiljem alalises struktureeritud koostöös osaleda, teatab oma kavatsusest nõukogule ja liidu välisministrile.

Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, millega kinnitab alalise struktureeritud koostöö protokolli artiklites 1 ja 2 osutatud tingimusi täitva ja kohustusi võtva asjaomase liikmesriigi osalemise. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast liidu välisministriga konsulteerimist. Hääletamisel osalevad ainult osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

Blokeerivasse vähemusse peab kuuluma vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige; ilma milleta, loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

4. Kui osalev liikmesriik ei täida enam nõudmisi või ei saa enam täita kohustusi, millele on osutatud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli artiklites 1 ja 2, võib nõukogu võtta vastu asjaomase liikmesriigi osalemist peatava Euroopa otsuse.

Nõukogu teeb otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääletavad ainult osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, välja arvatud kõnealune liikmesriik.

Blokeerivasse vähemusse peab kuuluma vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige; ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.

5. Osalev liikmesriik, kes soovib alalisest struktureeritud koostööst loobuda, teavitab oma kavatsusest nõukogu, mis võtab arvesse, et kõnealune liikmesriik enam ei osale.

6. Nõukogu poolt alalise struktureeritud koostöö raames vastuvõetavad Euroopa otsused ja soovitused võetakse vastu ühehäälselt, välja arvatud need, mis on sätestatud lõigetes 2 kuni 5. Käesoleva lõike kohaldamisel nõutakse ühehäälsuseks ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli.

3. JAGU

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel III-313

1. Käesoleva peatüki rakendamisest tingitud institutsioonide halduskulud arvatakse liidu eelarvesse.

2. Käesoleva peatüki rakendamisega kaasnevad toimimiskulud arvatakse samuti liidu eelarvesse, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidega kaasnevad kulud ning juhud, mil nõukogu otsustab teisiti.

Kui kulusid ei arvata liidu eelarvesse, katavad liikmesriigid need kulud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaala kohaselt, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Liikmesriigid, kelle esindajad nõukogus on artikli III-300 lõike 1 teise lõigu kohaselt teinud ametliku avalduse, ei ole kohustatud osalema sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidega kaasnevate kulude rahastamises.

3. Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, millega määratakse kindlaks erimenetlused, mis tagavad liidu eelarvevahendite kiire eraldamise ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tehtavate kiireloomuliste algatuste ning eelkõige artikli I-41 lõikes 1 ja artiklis III-309 osutatud missioone ettevalmistava tegevuse rahastamiseks. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikli I-41 lõikes 1 ja artiklis III-309 osutatud missioone ettevalmistava tegevuse kulud, mida ei arvata liidu eelarvesse, rahastatakse liikmesriikide sissemaksetega loodud käivitusfondist.

Nõukogu võtab liidu välisministri ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsused, milles määratakse kindlaks:

a)	käivitusfondi loomise ja rahastamise kord, eelkõige fondile eraldatavad summad;

b)	käivitusfondi haldamise kord;

c)	finantskontrolli teostamise kord.

Kui kooskõlas artikli I-41 lõikega 1 ja artikliga III-309 kavandatava missiooni kulusid ei saa arvata liidu eelarvesse, volitab nõukogu liidu välisministrit kasutama kõnealust fondi. Liidu välisminister annab nõukogule aru selle volituse kasutamise kohta.

III PEATÜKK

ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA

Artikkel III-314

Tolliliidu rajamisega vastavalt artiklile III-151 aitab liit ühistes huvides kaasa maailmakaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete alandamisele.

Artikkel III-315

1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kaupade ja teenustega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks meetmetesse, mis on vajalikud dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

2. Ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistiku määratlevad meetmed kehtestatakse Euroopa seadusega.

3. Kui ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi, kohaldatakse artikli III-325 sätteid käesoleva artikli erisätete alusel.

Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja normidele.

Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel abistama komisjoni, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele adresseerida. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta.

4. Seoses lõikes 3 osutatud lepingute üle läbirääkimisega ja nende sõlmimisega teeb nõukogu otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.

Seoses lepingute läbirääkimise ja sõlmimisega teenuste ja intellektuaalomandi kaubandusaspektide valdkonnas, samuti välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, teeb nõukogu otsused ühehäälselt, kui need lepingud sisaldavad sätteid, mis liidusiseste eeskirjade vastuvõtmiseks nõuavad ühehäälsust.

Nõukogu teeb samuti ühehäälse otsuse lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende sõlmimiseks:

a)	kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad ohustada liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

b)	sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad tõsiselt häirida selliste teenuste osutamise riiklikku korraldust ning piirata liikmesriikide vastutust selliste teenuste osutamisel.

5. Transpordialaste rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel kohaldatakse III jaotise III peatüki 7. alajao sätteid ja artiklit III-325.

6. Käesoleva artikliga ühise kaubanduspoliitika valdkonnas omistatud pädevuse teostamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega kohusta liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama, niivõrd kui põhiseadus välistab sellise ühtlustamise.

IV PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA JA HUMANITAARABI

1. JAGU

ARENGUKOOSTÖÖ

Artikkel III-316

1. Liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist.

Liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid.

2. Liit ja liikmesriigid täidavad neid kohustusi ja arvestavad neid eesmärke, mis nad on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.

Artikkel III-317

1. Euroopa seaduse või raamseadusega võetakse arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata arengumaadega elluviidavaid mitmeaastaseid koostööprogramme või temaatilisi programme.

2. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada artiklites III-292 ja III-316 osutatud eesmärke.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.

3. Euroopa Investeerimispank aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisele.

Artikkel III-318

1. Meetmete vastastikuse täiendavuse ja tõhususe edendamiseks kooskõlastavad liit ja liikmesriigid oma arengukoostöö poliitikat ning konsulteerivad üksteisega oma abiprogrammide suhtes, seda ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel. Nad võivad algatada ühismeetmeid. Vajadusel aitavad liikmesriigid kaasa liidu abiprogrammide rakendamisele.

2. Komisjon võib teha kasulikke algatusi, et edendada lõikes 1 märgitud kooskõlastamist.

3. Oma pädevuse piires teevad liit ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. JAGU

MAJANDUS-, FINANTS- JA TEHNILINE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel III-319

1. Ilma et see piiraks põhiseaduse muude sätete, eriti artiklite III-316 kuni III-318 kohaldamist, viib liit kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, ellu majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Sellised meetmed on kooskõlas liidu arengupoliitikaga ning neid viiakse ellu kooskõlas tema välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide meetmed täiendavad ja tugevdavad üksteist.

2. Lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse Euroopa seaduse või raamseadusega.

3. Oma pädevuse piires teevad liit ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu koostöö korralduse võib kokku leppida liidu ja asjaomaste kolmandate isikute vaheliste lepingutega.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.

Artikkel III-320

Kui kolmanda riigi olukord nõuab liidu kiiret finantsabi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu vajalikud Euroopa otsused.

3. JAGU

HUMANITAARABI

Artikkel III-321

1. Liidu operatsioone humanitaarabi valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Selliste operatsioonide eesmärk on anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides, et rahuldada erinevatest olukordadest tingitud humanitaarvajadusi. Liidu ja liikmesriikide operatsioonid täiendavad ja tugevdavad üksteist.

2. Humanitaarabioperatsioone korraldatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning erapooletuse, neutraalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

3. Euroopa seaduse või raamseadusega võetakse meetmed, millega määratakse kindlaks liidu humanitaarabioperatsioonide elluviimise raamistik.

4. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada lõikes 1 ja artiklis III-292 osutatud eesmärke.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.

5. Et luua raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt kaasa aidata, asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Korpuse põhikiri ja töökord määratakse kindlaks Euroopa seadusega.

6. Komisjon võib liidu ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamiseks teha kasulikke algatusi, et edendada liidu ja siseriiklike humanitaarabimeetmete vastastikust täiendavust ja tõhusust.

7. Liit tagab, et tema humanitaarabioperatsioonid kooskõlastatakse ja need ühtuvad rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organisatsioonide ja organite operatsioonidega.

V PEATÜKK

PIIRAVAD MEETMED

Artikkel III-322

1. Kui kooskõlas käesoleva jaotise II peatükiga vastuvõetud Euroopa otsus näeb ette majandus- ja finantssuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga, võtab nõukogu liidu välisministri ja komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud Euroopa määrused või otsused. Ta teavitab sellest Euroopa Parlamenti.

2. Kui kooskõlas käesoleva jaotise II peatükiga vastu võetud Euroopa otsuses on nii sätestatud, võib nõukogu lõikes 1 osutatud menetluse alusel võtta piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes.

3. Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.

VI PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

Artikkel III-323

1. Liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, kui põhiseaduses on nii sätestatud või kui lepingu sõlmimine on vajalik mõne põhiseaduses seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui lepingu sõlmimist näeb ette liidu juriidiliselt siduv õigusakt või kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

2. Liidu sõlmitud lepingud seovad liidu institutsioone ja liikmesriike.

Artikkel III-324

Liit võib sõlmida assotsiatsioonilepingu ühe või mitme kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga selleks, et luua assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi.

Artikkel III-325

1. Ilma et see piiraks artikli III-315 sätete kohaldamist, peetakse liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle läbirääkimisi ja selliseid lepinguid sõlmitakse vastavalt järgmisele menetlusele.

2. Nõukogu annab loa alustada läbirääkimisi, võtab vastu läbirääkimisjuhised, annab loa lepingutele alla kirjutada ja sõlmib lepingud.

3. Komisjon või liidu välisminister, kui kavandatav leping on eranditult või põhimõtteliselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu Euroopa otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse sõltuvalt kavandatava lepingu teemast liidu läbirääkija või läbirääkimisrühma juht.

4. Nõukogu võib anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.

5. Läbirääkija ettepaneku põhjal võtab nõukogu vastu Euroopa otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda ajutiselt enne jõustumist kohaldada.

6. Nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Välja arvatud juhud, kui leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu Euroopa otsuse lepingu sõlmimise kohta:

pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt järgmistel juhtudel:

i)	kui sõlmitakse assotsiatsioonilepinguid;

ii)	kui liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

iii)	kui sõlmitakse lepinguid, mis koostöömenetlusi kehtestades loovad teatud institutsioonilisi raamistikke;

iv)	kui sõlmitakse liidu eelarvele olulist mõju avaldavaid lepinguid;

v)	kui sõlmitakse lepinguid, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse kas seadusandlikku tava- või erimenetlust, mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek.

Kiireloomulisel juhul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppida nõusoleku andmise tähtajas;

b)	pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga muudel juhtudel. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille nõukogu võib määrata sõltuvalt asja kiireloomulisusest. Kui selle tähtaja jooksul arvamust ei ole esitatud, võib nõukogu teha otsuse.

7. Lepingu sõlmimisel võib nõukogu erandina lõigetest 5, 6 ja 9 volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, kui leping näeb ette, et muudatused tuleb vastu võtta lihtsustatud korras või et seda peab tegema lepingus sätestatud organ. Nõukogu võib sellisele volitamisele seada eritingimusi.

8. Nõukogu teeb kogu menetluse käigus otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ta otsustab siiski ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus, samuti juhul, kui sõlmitakse assotsiatsioonilepingud ja artiklis III-319 osutatud lepingud kandidaatriikidega.

9. Nõukogu võtab komisjoni või liidu välisministri ettepaneku põhjal vastu Euroopa otsuse, millega peatatakse lepingu täitmine ja kehtestatakse seisukohad, mida liidu nimel peab vastu võtma lepingus sätestatud organ, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud aktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.

10. Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.

11. Liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võib taotleda Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas kavandatav leping on kooskõlas põhiseadusega. Kui Euroopa Kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping jõustuda üksnes juhul, kui seda muudetakse või kui põhiseadus vaadatakse läbi.

Artikkel III-326

1. Erandina artiklist III-325 võib nõukogu, tehes otsuse kas Euroopa Keskpanga või komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga hindade stabiilsuse eesmärgiga ühtivale konsensusele jõudmise üle sõlmida ametlikke kokkuleppeid euro vahetuskursisüsteemi kohta kolmandate riikide valuutade suhtes. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning kooskõlas lõikes 3 sätestatud menetlusega.

Nõukogu võib kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal ning pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist hindade stabiilsuse eesmärgiga ühtiva konsensuse saavutamist taotledes võtta vastu või korrigeerida euro keskkursse vahetuskursisüsteemi piires või neist loobuda. Nõukogu eesistuja informeerib Euroopa Parlamenti euro keskkursside kinnitamisest, korrigeerimisest või neist loobumisest.

2. Lõikes 1 osutatud vahetuskursisüsteemi puudumisel ühe või mitme kolmanda riigi valuuta suhtes võib nõukogu kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga sõnastada nende valuutade suhtes vahetuskursipoliitika üldsuunised. Need üldsuunised ei piira Euroopa Keskpankade Süsteemi esmast eesmärki säilitada hindade stabiilsus.

3. Kui liidul on vaja pidada läbirääkimisi ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga raha- või välisvaluutarežiimi küsimusi käsitlevate lepingute üle, siis erandina artiklist III-325 otsustab läbirääkimiste korra ning niisuguste lepingute sõlmimise nõukogu komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. Selline kord tagab, et liit väljendab ühtset seisukohta. Komisjon on läbirääkimistesse kaasatud täiel määral.

4. Liikmesriigid võivad pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ning sõlmida lepinguid, ilma et see piiraks liidu pädevust ja liidu lepinguid majandus- ja rahaliidu suhtes.

VII PEATÜKK

LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID

Artikkel III-327

1. Liit seab sisse kõik asjakohased koostöövormid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite ja selle allasutuste, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

Liit säilitab samuti kohaseid suhteid teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Käesoleva artikli rakendamine on liidu välisministri ja komisjoni kohustus.

Artikkel III-328

1. Liitu esindavad liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

2. Liidu delegatsioonid alluvad liidu välisministrile. Nad tegutsevad tihedas koostöös liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega.

VIII PEATÜKK

SOLIDAARSUSKLAUSLI RAKENDAMINE

Artikkel III-329

1. Kui üht liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, abistavad seda liikmesriiki tema poliitilise võimu organite taotlusel teised liikmesriigid. Selleks koordineerivad liikmesriigid omavahelist tegevust nõukogus.

2. Artiklis I-43 osutatud solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra määratleb nõukogu komisjoni ja liidu välisministri ühise ettepaneku põhjal vastu võetud Euroopa otsusega. Nõukogu teeb otsuse kooskõlas artikli III-300 lõikega 1, kui see otsus on kaitsepoliitilise tähendusega. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

Käesoleva lõike kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli III-344 kohaldamist, abistab nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee, keda toetavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loodud struktuurid ja artiklis III-261 osutatud komitee, kes esitavad vajaduse korral ühisarvamusi.

3. Et liit ja selle liikmesriigid saaksid tõhusalt toimida, hindab Euroopa Ülemkogu regulaarselt liitu ähvardavaid ohtusid.

VI JAOTIS

LIIDU TOIMIMINE

I PEATÜKK

SÄTTED INSTITUTSIOONIDE KOHTA

1. JAGU

INSTITUTSIOONID

1. alajagu

Euroopa Parlament

Artikkel III-330

1. Nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse vajalikud meetmed Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides või kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel.

Nõukogu võtab vastu ühehäälse otsuse Euroopa Parlamendi algatuse põhjal ja pärast Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse oma liikmete häälteenamusega, nõusoleku saamist. Seadus või raamseadus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle heaks kiitnud kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.

2. Euroopa Parlamendi Euroopa seaduses sätestatakse eeskirjad ja üldtingimused, mis reguleerivad tema liikmete tegevust. Euroopa Parlament teeb otsuse omal algatusel pärast komisjoni arvamuse küsimist ja pärast nõukogu heakskiidu saamist. Parlamendi praeguste või endiste liikmete maksustamise eeskirju ja tingimusi käsitleva otsuse teeb nõukogu ühehäälselt.

Artikkel III-331

Euroopa seadusega võetakse vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandi erakondi, millele on osutatud artikli I-46 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju.

Artikkel III-332

Euroopa Parlament võib oma liikmete häälteenamusega taotleda, et komisjon esitaks asjakohased ettepanekud küsimuste kohta, mille puhul ta peab põhiseaduse rakendamisel vajalikuks liidu õigusakti vastuvõtmist. Kui komisjon ettepanekut ei esita, teatab ta Parlamendile selle põhjustest.

Artikkel III-333

Ilma et see piiraks põhiseadusega teistele institutsioonidele või asutustele antud volitusi, võib Euroopa Parlament oma kohustusi täites liikmete ühe neljandiku nõudmisel asutada ajutise uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi või haldusomavoli liidu õiguse rakendamisel, välja arvatud juhud, kui väidetavaid fakte uurib kohus ja kui asi on alles kohtumenetluses.

Ajutine uurimiskomisjon lõpetab tegevuse oma aruande esitamise järel.

Euroopa Parlamendi Euroopa seaduses nähakse ette üksikasjalikud sätted, mis reguleerivad uurimisõiguse kasutamist. Euroopa Parlament teeb otsuse omal algatusel pärast seda, kui on saanud nõukogu ja komisjoni heakskiidu.

Artikkel III-334

Vastavalt artikli I-10 lõike 2 punktile d on igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus kas üksikult või koos teiste isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkondadesse ja puudutab otseselt teda.

Artikkel III-335

1. Euroopa Parlament valib Euroopa ombudsmani. Vastavalt artikli I-10 lõike 2 punktile d ning artiklile I-49 on ta volitatud igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, vastu võtma kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses; välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana.

Kooskõlas oma kohustustega korraldab ombudsman kas omal algatusel, otseselt talle või siis Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitatud kaebuste põhjal uurimise, kui ta leiab selleks olevat alust, välja arvatud juhud, kui väidetavad faktid on või on olnud arutamisel kohtumenetluses. Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, esitab ta asja vastavale institutsioonile, organile või asutusele, kellel on aega kolm kuud, et ombudsmani oma seisukohast informeerida. Seejärel saadab ombudsman ettekande Euroopa Parlamendile ja vastavale institutsioonile, organile või asutusele. Kaebuse esitanud isikut informeeritakse uurimise tulemustest.

Ombudsman esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande oma uurimiste tulemustest.

2. Ombudsman valitakse iga Euroopa Parlamendi valimise järel viimasega samaks ametiajaks. Ombudsmani võib ametisse tagasi nimetada.

Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi taotlusel ombudsmani ametist tagandada, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.

3. Ombudsman on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Nende kohustuste täitmisel ta ei taotle ega saa juhiseid üheltki institutsioonilt, organilt või asutuselt. Ametisoleku ajal ei tohi ombudsman töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal.

4. Euroopa Parlamendi Euroopa seadusega nähakse ette üksikasjalikud sätted ja üldtingimused, mis reguleerivad ombudsmani ülesannete täitmist. Euroopa Parlament teeb otsuse omal algatusel pärast komisjoni arvamuse küsimist ja nõukogu heakskiidul.

Artikkel III-336

Euroopa Parlament peab iga-aastase istungjärgu. See tuleb kokku märtsikuu teisel teisipäeval.

Euroopa Parlament võib kokku tulla erakorraliseks istungjärguks, kui seda taotleb parlamendiliikmete enamus või kui seda taotleb nõukogu või komisjon.

Artikkel III-337

1. Euroopa Parlament kuulab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ära kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu kodukorras ja nõukogu kodukorras.

2. Komisjon võib osa võtta kõikidest Euroopa Parlamendi istungitest ning komisjoni taotluse korral tuleb ta ära kuulata. Komisjon vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või selle liikmete küsimustele.

3. Euroopa Parlament arutab komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet avalikul istungil.

Artikkel III-338

Kui põhiseadus ei sätesta teisiti, teeb Euroopa Parlament oma otsused häälteenamusega. Kvoorum määratakse kindlaks tema kodukorras.

Artikkel III-339

Euroopa Parlament võtab vastu oma kodukorra, tehes otsuse oma liikmete häälteenamusega.

Euroopa Parlamendi dokumendid avaldatakse põhiseaduses ja tema kodukorras ettenähtud viisil.

Artikkel III-340

Kui Euroopa Parlamendi päevakorda esitatakse umbusaldusavaldus komisjoni tegevuse kohta, ei pane Euroopa Parlament seda hääletusele varem kui kolme päeva möödumisel selle päevakorda esitamisest ning umbusaldusavaldus otsustatakse ainult avalikul hääletusel.

Kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt kaks kolmandikku antud häältest ja Euroopa Parlamendi liikmete enamus, siis astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi ning liidu välisminister astub tagasi oma komisjonis täidetavatest ülesannetest. Nad jäävad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad asendatakse kooskõlas artiklitega I-26 ja I-27. Sellisel juhul lõpeb nende asemele nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg kuupäeval, mil oleks lõppenud täies koosseisus tagasi astuma sunnitud komisjoni liikmete ametiaeg.

2. alajagu

Euroopa Ülemkogu

Artikkel III-341

1. Hääletamisel võib iga Euroopa Ülemkogu liige esindada peale enda veel ainult üht liiget.

Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista Euroopa Ülemkogu vastu võtmast otsuseid, mis nõuavad ühehäälsust.

2. Euroopa Ülemkogu võib kohale kutsuda Euroopa Parlamendi presidendi, et teda ära kuulata.

3. Euroopa Ülemkogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid protseduurilistes küsimustes ja võtab lihthäälteenamusega vastu oma kodukorra.

4. Euroopa Ülemkogu abistab nõukogu peasekretariaat.

3. alajagu

Ministrite Nõukogu

Artikkel III-342

Ministrite Nõukogu tuleb kokku, kui eesistuja selle omal algatusel või mõne Ministrite Nõukogu või komisjoni liikme taotlusel kokku kutsub.

Artikkel III-343

1. Hääletamisel võib iga nõukogu liige esindada peale enda veel ainult üht liiget.

2. Kui nõukogu otsuseks on nõutav lihthäälteenamus, teeb ta otsuse oma liikmete häälteenamusega.

3. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista nõukogu vastu võtmast otsuseid, mis nõuavad ühehäälsust.

Artikkel III-344

1. Liikmesriikide valitsuste alalistest esindajatest koosnev komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle viimase poolt antud ülesannete täitmise eest. Nõukogu kodukorras sätestatud juhtudel võib komitee vastu võtta otsuseid menetlusküsimustes.

2. Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab nõukogu nimetatud peasekretär.

Peasekretariaadi korralduse otsustab nõukogu lihthäälteenamusega.

3. Nõukogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid protseduurilistes küsimustes ja võtab lihthäälteenamusega vastu oma kodukorra.

Artikkel III-345

Nõukogu võib lihthäälteenamuse alusel komisjonilt taotleda uuringute korraldamist, mida nõukogu peab soovitavaks ühiste eesmärkide saavutamiseks, ning seda, et komisjon esitaks talle asjakohaseid ettepanekuid. Kui komisjon ettepanekut ei esita, teatab ta nõukogule selle põhjustest.

Artikkel III-346

Nõukogu võtab vastu Euroopa otsused, milles kehtestatakse põhiseaduses ettenähtud komiteede tööd reguleerivad eeskirjad. Nõukogu võtab otsused vastu lihthäälteenamusega pärast komisjoniga konsulteerimist.

4. alajagu

Euroopa Komisjon

Artikkel III-347

Komisjoni liikmed hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega. Liikmesriigid kohustuvad austama nende sõltumatust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Oma ametiaja jooksul ei või komisjoni liikmed töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist. Nende kohustuste rikkumise korral võib Euroopa Kohus nõukogu lihthäälteenamuse alusel esitatud või komisjoni avalduse põhjal otsustada, et asjassepuutuv isik tuleb vastavalt asjaoludele kas ametist tagandada artiklis III-349 ettenähtud tingimustel või jätta ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

Artikkel III-348

1. Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad komisjoni liikme kohustused ametist lahkumisel või tagandamisel.

2. Ametist lahkumise, tagandamise või surma tõttu vabaks jäänud liikme ametikohale nimetab nõukogu liikme ülejäänud ametiajaks ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja artikli I-26 lõikes 4 sätestatud tingimuste kohaselt uue sama kodakondsusega liikme.

Nõukogu võib komisjoni presidendi ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et kõnealust vaba ametikohta ei ole vaja täita, eelkõige juhul, kui kõnealuse liikme ülejäänud ametiaeg on lühike.

3. Presidendi ametist lahkumise, tagandamise või surma korral asendatakse president kuni ametiaja lõpuni vastavalt artikli I-27 lõikele 1.

4. Liidu välisministri ametist lahkumise, tagandamise või surma korral asendatakse liidu välisminister kuni ametiaja lõpuni vastavalt artikli I-28 lõikele 1.

5. Kui tagasi astuvad kõik komisjoni liikmed, jäävad nad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad artiklite I-26 ja I-27 kohaselt ametiaja lõpuni asendatakse.

Artikkel III-349

Kui komisjoni liige ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema ametiülesannete täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises, võib Euroopa Kohus ta lihthäälteenamusega otsuse teinud nõukogu või komisjoni avalduse põhjal ametist tagandada.

Artikkel III-350

Ilma et see piiraks artikli I-28 lõike 4 kohaldamist, struktureerib ning jagab komisjoni ülesanded komisjoni liikmete vahel komisjoni president vastavalt artikli I-27 lõikele 3. President võib ülesannete jaotust komisjoni ametiaja jooksul muuta. Komisjoni liikmed täidavad neile presidendi poolt pandud ülesandeid tema kontrolli all.

Artikkel III-351

Komisjon teeb otsuse liikmete häälteenamusega. Kvoorum määratakse kindlaks tema kodukorras.

Artikkel III-352

1. Komisjon võtab vastu oma kodukorra, selleks et tagada enda ja oma talituste töö. Ta tagab kodukorra avaldamise.

2. Komisjon avaldab igal aastal hiljemalt kuu aega enne Euroopa Parlamendi istungjärgu algust üldaruande liidu tegevuse kohta.

5. alajagu

Euroopa Liidu Kohus

Artikkel III-353

Euroopa Kohus tuleb kokku kodadena, suurkoja või täiskoguna vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirjale.

Artikkel III-354

Euroopa Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Euroopa Kohtu taotluse põhjal võib nõukogu võtta ühehäälselt vastu otsuse kohtujuristide arvu suurendamise kohta.

Kohtujuristi ülesanne on avalikult, erapooletult ja sõltumatult teha põhjendatud ettepanekuid selliste kohtuasjade lahendamiseks, mille puhul Euroopa Liidu Kohtu põhikiri nõuab tema kaasamist.

Artikkel III-355

Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes vastavad oma riigi kõrgeimasse kohtunikuametisse nimetamise nõuetele või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist artiklis III-357 sätestatud komiteega.

Iga kolme aasta järel toimub Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ettenähtud tingimustel kohtunike ja kohtujuristide osaline asendamine.

Kohtunikud valivad enda hulgast kolmeks aastaks Euroopa Kohtu presidendi. Presidendi võib tagasi valida.

Euroopa Kohus võtab vastu oma kodukorra. Kodukorra kinnitab nõukogu.

Artikkel III-356

Üldkohtu kohtunike arv määratakse Euroopa Liidu Kohtu põhikirjaga. Põhikirjas võib ette näha, et üldkohut abistavad kohtujuristid.

Üldkohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes on kõrgesse kohtunikuametisse nimetamiseks pädevad. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist artiklis III-357 sätestatud komiteega.

Üldkohtu liikmed asendatakse osaliselt iga kolme aasta järel.

Kohtunikud valivad enda hulgast kolmeks aastaks üldkohtu presidendi. Presidendi võib tagasi valida.

Üldkohus kehtestab oma kodukorra kokkuleppel Euroopa Kohtuga. Kodukorra kinnitab nõukogu.

Kui põhikiri ei sätesta teisiti, kohaldatakse üldkohtu suhtes põhiseaduse Euroopa Kohut käsitlevaid sätteid.

Artikkel III-357

Luuakse komitee, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused teevad artiklites III-355 ja III-356 osutatud ametisse nimetamised.

Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgeimate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, millega kehtestab komitee töökorra, ja Euroopa otsuse, millega nimetab komitee liikmed. Ta teeb otsuse Euroopa Kohtu presidendi algatusel.

Artikkel III-358

1. Üldkohus on pädev lahendama esimese astmena artiklites III-365, III-367, III-370, III-372 ja III-374 osutatud hagisid, välja arvatud need, mis on määratud artikli III-359 alusel moodustatud erikohtule või kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja järgi Euroopa Kohtu pädevusse. Põhikiri võib ette näha, et üldkohtul on pädevus muud liiki hagide lahendamiseks.

Käesoleva lõike alusel tehtud üldkohtu otsuseid võib Euroopa Kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele ning ulatusele.

2. Üldkohus on pädev lahendama erikohtute otsuste peale esitatud kaebusi.

Käesoleva lõike alusel tehtud üldkohtu otsuseid võib Euroopa Kohus erandkorras uuesti läbi vaadata põhikirjas sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui valitseb tõsine oht, et need otsused kahjustavad liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

3. Üldkohus on teatavates Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas sätestatud valdkondades pädev lahendama küsimusi, mille suhtes artikli III-369 alusel taotletakse eelotsust.

Kui üldkohus leiab, et kohtuasjas nõutav põhimõtteline otsus tõenäoliselt mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust, võib ta suunata asja otsustamiseks Euroopa Kohtusse.

Otsuseid, mis üldkohus on teinud küsimustes, mille suhtes taotletakse eelotsust, võib Euroopa Kohus erandkorras uuesti läbi vaadata põhikirjas sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui valitseb tõsine oht, et need otsused kahjustavad liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

Artikkel III-359

1. Euroopa seadusega võib moodustada üldkohtu juurde erikohtuid, et esimese astmena lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki hagisid. Euroopa seadus võetakse vastu komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Kohtuga konsulteerimist või Euroopa Kohtu taotlusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

2. Erikohtu moodustamise Euroopa seaduses sätestatakse eeskirjad erikohtu koosseisu ja talle omistatud pädevuse kohta.

3. Erikohtute otsuseid võib üldkohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes või, kui see on ette nähtud erikohtu moodustamise Euroopa seaduses, ka faktilistes asjaoludes.

4. Erikohtute liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes on kohtunikuametisse nimetamiseks pädevad. Ametisse nimetab nad nõukogu, kes teeb otsuse ühehäälselt.

5. Erikohtud kehtestavad oma kodukorra kokkuleppel Euroopa Kohtuga. Kodukorra kinnitab nõukogu.

6. Kui erikohtu moodustamise Euroopa seadus ei sätesta teisiti, kohaldatakse erikohtute suhtes põhiseaduse Euroopa Liidu Kohut käsitlevaid sätteid ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja sätteid. Põhikirja I jaotist ja selle artiklit 64 kohaldatakse erikohtutele igal juhul.

Artikkel III-360

Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud põhiseadusest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma märkused.

Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel III-361

Liikmesriik, kes on arvamusel, et teine liikmesriik ei ole täitnud põhiseadusest tulenevat kohustust, võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Enne kui liikmesriik esitab hagi teise liikmesriigi vastu seoses põhiseadusest tuleneva kohustuse väidetava rikkumisega, annab ta asja arutamiseks komisjonile.

Kui mõlemale asjassepuutuvale riigile on antud võimalus esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult oma märkused vastaspoole väidete kohta, esitab komisjon oma põhjendatud arvamuse.

Kui komisjon ei ole esitanud oma arvamust kolme kuu jooksul alates küsimuse tema kätte andmise kuupäevast, siis sellise arvamuse puudumine ei takista asja andmist Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel III-362

1. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et liikmesriik ei ole täitnud põhiseadusest tulenevat kohustust, siis nõutakse sellelt riigilt kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist.

2. Kui komisjon on arvamusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid lõikes 1 osutatud otsuse täitmiseks, võib ta pärast seda, kui on andnud sellele riigile võimaluse esitada oma märkused, anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Seejuures näitab ta ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta asjaolusid arvestades peab sobivaks lasta asjassepuutuval liikmesriigil maksta.

Kui kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või karistusmakse.

See menetlus ei piira artikli III-361 kohaldamist.

3. Kui komisjon esitab artikli III-360 alusel hagi Euroopa Liidu Kohtusse põhjendusega, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole täitnud Euroopa raamseaduse ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust, võib ta juhul, kui peab seda sobivaks, näidata ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta asjaolusid arvestades peab sobivaks lasta asjassepuutuval liikmesriigil maksta.

Kui kohus tuvastab rikkumise, võib ta asjassepuutuvale liikmesriigile määrata põhisumma või karistusmakse, mis ei ületa komisjoni poolt määratud summat. Maksekohustus jõustub kohtuotsuses ettenähtud kuupäeval.

Artikkel III-363

Nõukogu Euroopa seadused või määrused võivad anda Euroopa Liidu Kohtule täieliku pädevuse neis ettenähtud karistuste määramiseks.

Artikkel III-364

Ilma et see piiraks põhiseaduse muude sätete kohaldamist, võidakse Euroopa seadusega anda Euroopa Liidu Kohtule seaduses kindlaksmääratavas ulatuses pädevus lahendada vaidlusi nende põhiseaduse alusel vastuvõetud õigusaktide kohaldamise üle, mis loovad Euroopa intellektuaalomandiõigusi.

Artikkel III-365

1. Euroopa Liidu Kohus kontrollib Euroopa seaduste ja raamseaduste, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused, ning nende Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

2. Lõike 1 kohaldamisel on Euroopa Liidu Kohtu pädevuses lahendada liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni hagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, põhiseaduse või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimustel on Euroopa Liidu Kohtu pädevuses Kontrollikoja, Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid.

4. Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava õiguse üksikakti vastu ning õiguse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt, ja ei sisalda rakendusmeetmeid.

5. Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi.

6. Käesolevas artiklis sätestatud menetlus tuleb algatada kahe kuu jooksul vastavalt kas õigusakti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul alates päevast, mil hageja sellest teada sai.

Artikkel III-366

Kui hagi on põhjendatud, tühistab Euroopa Liidu Kohus asjassepuutuva õigusakti.

Kohus märgib siiski, kui ta seda vajalikuks peab, milliseid tühistatud õigusakti tagajärgi loetakse kehtivaks.

Artikkel III-367

Juhul kui Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon või Euroopa Keskpank on oma tegevusetusega põhiseadust rikkunud, võivad liikmesriigid ja teised liidu institutsioonid esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi rikkumise tuvastamiseks. Käesolevat artiklit kohaldatakse samadel tingimustel liidu organite ja asutuste tegevusetuse korral.

Hagi võib esitada ainult juhul, kui eelnevalt on asjassepuutuvat institutsiooni, organit või asutust kutsutud üles toimingut tegema. Kui asjassepuutuv institutsioon, organ või asutus ei ole kahe kuu jooksul sellisest üleskutsest alates oma seisukohta määratlenud, võib hagi esitada järgneva kahe kuu jooksul.

Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus esitatud tingimuste kohaselt kaevata Euroopa Liidu Kohtule, et liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule õigusakti, välja arvatud soovitus või arvamus.

Artikkel III-368

Institutsioonilt, organilt või asutuselt, kelle õigusakt on tühistatud või kelle tegevusetus on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, nõutakse Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist.

See kohustus ei mõjuta kohustusi, mis võivad tuleneda artikli III-431 teise lõigu kohaldamisest.

Artikkel III-369

Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad:

a)	põhiseaduse tõlgendamist;

b)	liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist.

Kui selline küsimus tõusetub liikmesriigi kohtus, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust Euroopa Liidu Kohtult.

Kui mingi niisugune küsimus tõusetub poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Kui mingi niisugune küsimus tõusetub poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus seoses kinnipeetava isikuga, siis teeb Euroopa Liidu Kohus otsuse võimalikult kiiresti.

Artikkel III-370

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli III-341 teise ja kolmanda lõigu põhjal.

Artikkel III-371

Euroopa Kohus on pädev otsustama Euroopa Ülemkogu või nõukogu poolt artikli I-59 alusel vastuvõetud õigusakti seaduslikkuse üle vaid siis, kui liikmesriik, mille suhtes Euroopa Ülemkogu või nõukogu on teinud otsuse, seda taotleb ja vaid nimetatud artiklis sisalduvate menetlussätete suhtes.

Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul alates sellise otsuse tegemise kuupäevast. Kohus teeb otsuse ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Artikkel III-372

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad liidu ning tema ametnike ja muude teenistujate vahelised vaidlused neis piirides ja neil tingimustel, mis on kindlaks määratud ametnike personalieeskirjades või liidu muude teenistujate teenistustingimustes.

Artikkel III-373

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad alljärgnevalt esitatud piirides vaidlused, mis käsitlevad:

a)	Euroopa Investeerimispanga põhikirjast tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist. Sellega seoses on panga direktorite nõukogul samad volitused, mis artikli III-360 põhjal on komisjonil;

b)	Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu tehtud otsuseid. Sellega seoses võib iga liikmesriik, komisjon või panga direktorite nõukogu algatada menetluse artiklis III-365 ettenähtud tingimuste kohaselt;

Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu tehtud otsuseid. Nimetatud meetmete vastu võivad menetluse algatada ainult liikmesriigid või komisjon artiklis III-365 ettenähtud tingimustel ning ainult sel põhjusel, et panga põhikirja artikli 19 lõigetega 2, 5, 6 ja 7 ettenähtud menetlust ei ole järgitud;

põhiseadusest ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast tulenevate riikide keskpankade kohustuste täitmist. Sellega seoses on Euroopa Keskpanga nõukogul riikide keskpankade suhtes samad volitused, mis on komisjonil liikmesriikide suhtes artikli III-360 järgi. Kui Euroopa Kohus leiab, et riigi keskpank ei ole täitnud põhiseadusest tulenevat kohustust, siis nõutakse pangalt kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist.

Artikkel III-374

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine liidu poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel III-375

1. Vaidlusküsimusi, mille üheks pooleks on liit, ei loeta tema menetlusseisundi tõttu väljaspool liikmesriikide kohtute pädevust olevaks, välja arvatud juhul kui pädevus on põhiseadusega antud Euroopa Liidu Kohtule.

2. Liikmesriigid kohustuvad lahendama põhiseaduse tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusi üksnes põhiseaduses ettenähtud viisil.

3. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub iga põhiseaduse sätteid käsitlev liikmesriikidevaheline vaidlus, kui see antakse kohtusse poolte erikokkuleppe alusel.

Artikkel III-376

Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev tegema otsuseid artiklitega I-40 ja I-41, V jaotise II peatüki ja artikli III-293 ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevate sätetega seotud küsimustes.

Kohus on aga pädev kontrollima artikli III-308 järgimist ning tegema otsuseid artikli III-365 lõikes 4 sätestatud tingimuste kohaselt algatatud menetlustes, millega kontrollitakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt V jaotise II peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate Euroopa otsuste seaduslikkust.

Artikkel III-377

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva III jaotise IV peatüki 4. ja 5. jao sätetega seotud volituste teostamisel ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev kontrollima liikmesriigi politsei või muu õiguskaitseorgani korraldatud operatsioonide kehtivust või proportsionaalsust ega seda, kuidas liikmesriigid teostavad oma vastutust avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisel.

Artikkel III-378

Olenemata artikli III-365 lõikes 6 ettenähtud tähtaja lõppemisest võib menetluses, kus arutamisele tuleb liidu institutsiooni, organi või asutuse poolt vastuvõetud õiguse üldakt, iga menetlusosaline taotleda Euroopa Liidu Kohtult artikli III-365 lõikes 2 esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist.

Artikkel III-379

1. Euroopa Liidu Kohtusse hagi esitamine ei peata õigusakti toimet. Kohus võib siiski määrata, et vaidlusaluse õigusakti kohaldamine tuleb peatada, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad.

2. Euroopa Liidu Kohus võib igasuguse tema lahendada antud asja puhul ette kirjutada vajalikke ajutisi meetmeid.

Artikkel III-380

Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele artiklis III-401 ettenähtud tingimustel.

Artikkel III-381

Euroopa Liidu Kohtu põhikiri on sätestatud eraldi protokollis.

Põhikirja sätteid, välja arvatud selle I jaotist ja artiklit 64, võib muuta Euroopa seadusega. Seadus võetakse vastu kas Euroopa Kohtu taotlusel ning pärast komisjoniga konsulteerimist või komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Kohtuga konsulteerimist.

6. alajagu

Euroopa Keskpank

Artikkel III-382

1. Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest ja nende liikmesriikide keskpankade presidentidest, mille suhtes ei ole kehtestatud artiklis III-197 nimetatud erandit.

2. Juhatusse kuulub president, asepresident ja neli muud liiget.

President, asepresident ja juhatuse ülejäänud liikmed nimetatakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastava erialase kogemusega isikute hulgast nõukogu soovitusel, pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga nõukoguga.

Nende ametiaeg on kaheksa aastat ja neid ei saa ametisse tagasi nimetada.

Juhatuse liikmeks võib olla ainult liikmesriigi kodanik.

Artikkel III-383

1. Nõukogu eesistuja ja üks komisjoni liige võivad Euroopa Keskpanga nõukogu istungitest osa võtta ilma hääleõiguseta.

Nõukogu eesistuja võib Euroopa Keskpanga nõukogule esitada arutamiseks ettepanekuid.

2. Euroopa Keskpanga president kutsutakse osa võtma nõukogu istungitest, kui see arutab Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi.

3. Euroopa Keskpank saadab Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja komisjonile iga-aastase Euroopa Keskpankade Süsteemi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat käsitleva aruande. Euroopa Keskpanga president esitab selle aruande Euroopa Parlamendile, kes võib aruande alusel korraldada üldise arutelu, ja nõukogule.

Euroopa Keskpanga presidenti või teisi Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeid võivad Euroopa Parlamendi taotlusel või nende eneste algatusel ära kuulata Euroopa Parlamendi pädevad organid.

7. alajagu

Kontrollikoda

Artikkel III-384

1. Kontrollikoda auditeerib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Ta auditeerib ka iga liidu loodud organi või asutuse tulude ja kulude raamatupidamiskontosid, niivõrd kui selle organi või asutuse asutamisakt sellist auditit ei välista.

Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Avaldusele võib lisada eriomaseid hinnanguid liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta.

2. Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantshaldus on olnud usaldusväärne. Selle käigus teatab Kontrollikoda eelkõige kõigist eeskirjade eiramise juhtudest.

Tulusid auditeeritakse saadaolevate summade ning tegelikult liidule makstud summade alusel.

Kulusid auditeeritakse nii maksekohustuste kui ka tehtud väljamaksete alusel.

Need auditid võivad toimuda enne kõnesoleva eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemist.

3. Auditeerimine põhineb dokumentidel ja vajaduse korral kontrollitakse kohapeal liidu muudes institutsioonides, või liidu nimel tulusid või kulusid haldava organi või asutuse ruumides ja liikmesriikides, sealhulgas iga eelarvest makseid vastu võtva füüsilise või juriidilise isiku ruumides. Liikmesriikides auditeeritakse koostöös riigi auditeerimisasutustega või, kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad Kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Liidu muud institutsioonid, liidu nimel tulusid või kulusid haldavad organid või asutused, kõik eelarvest makseid vastu võtvad füüsilised või juriidilised isikud ja liikmesriikide auditeerimisasutused või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis riikide pädevad talitused annavad Kontrollikojale viimase nõudmisel üle dokumendid või teabe, mida see oma ülesande täitmiseks vajab.

Euroopa Investeerimispanga tegevuse suhtes liidu kulude ja tulude haldamisel korraldatakse Kontrollikoja ligipääs panga valduses olevale teabele Kontrollikoja, panga ja komisjoni kokkuleppega. Kui kokkulepe puudub, on Kontrollikojale siiski kättesaadav teave, mis on vajalik panga poolt hallatud liidu tulude ja kulude kontrollimiseks.

4. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab Kontrollikoda aastaaruande. See saadetakse liidu muudele institutsioonidele ning avaldatakse koos nende institutsioonide vastustega Kontrollikoja märkustele Euroopa Liidu Teatajas.

Ta võib igal ajal teha märkusi, eelkõige eriaruannete vormis, teatavate küsimuste kohta ning esitada mõne teise institutsiooni taotlusel arvamusi.

Oma aastaaruanded, eriaruanded või arvamused võtab Kontrollikoda vastu oma liikmete häälteenamusega. Kontrollikoda võib siiski moodustada väiksema koosseisuga kodasid, et koostada oma kodukorras sätestatud tingimustel teatavat liiki aruandeid või arvamusi.

Ta aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada oma kontrollivolitusi eelarve täitmise suhtes.

Ta võtab vastu oma kodukorra. Kodukorrale on vajalik nõukogu heakskiit.

Artikkel III-385

1. Kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

2. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, millega kehtestab liikmete nimekirja, mis koostatakse iga liikmesriigi ettepanekute alusel. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Liikmed valivad enda hulgast kolmeks aastaks Kontrollikoja presidendi. Presidendi võib tagasi valida.

3. Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta Kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende ülesannetega.

4. Kontrollikoja liikmed ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist.

5. Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad Kontrollikoja liikme kohustused ametist lahkumisel või Euroopa Kohtu otsusega ametist tagandamisel lõike 6 alusel.

Sel viisil tekkinud vaba ametikoht täidetakse liikme ülejäänud ametiajaks.

Kui ametist tagandamine välja arvata, jäävad Kontrollikoja liikmed ametisse kuni asendamiseni.

6. Kontrollikoja liiget võib ametist vabastada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi ainult juhul, kui Euroopa Kohus Kontrollikoja taotluse põhjal leiab, et ta ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi.

2. JAGU

LIIDU NÕUANDVAD ORGANID

1. alajagu

Regioonide komitee

Artikkel III-386

Regioonide komitee liikmete arv ei või olla suurem kui 350. Komitee koosseis määratakse kindlaks nõukogu poolt komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud Euroopa otsusega.

Komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid nimetatakse viieks aastaks. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Ükski komitee liige ega asendusliige ei või samal ajal olla Euroopa Parlamendi liige.

Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, milles kehtestatakse liikmete ja asendusliikmete nimekiri, mis on koostatud kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal.

Komitee liikmete ametiaeg lõpeb automaatselt artikli I-32 lõikes 2 osutatud mandaadi, mille põhjal neid liikmeks soovitati, lõppedes, ning nad asendatakse ülejäänud ametiajaks sama korra kohaselt.

Artikkel III-387

Regioonide komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse.

Komitee kutsub kokku selle president Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. Komitee võib kokku tulla ka omal algatusel.

Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel III-388

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad regioonide komiteega põhiseaduses ettenähtud juhtudel ning kõigil muudel juhtudel, kui üks neist institutsioonidest seda vajalikuks peab, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel.

Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon vajalikuks peab, määrab ta komiteele oma arvamuse esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu alates kuupäevast, millal asjast teatatakse komitee presidendile. Tähtaja möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist arutelu.

Kui konsulteeritakse majandus- ja sotsiaalkomiteega, siis informeerib Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon niisuguse arvamuse taotlemisest regioonide komiteed. Kui viimane on seisukohal, et asi puudutab piirkondlikke erihuve, võib ta selle küsimuse kohta avaldada arvamuse. Komitee võib avaldada arvamust ka omal algatusel.

Komitee arvamus koos arutelu protokolliga edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

2. alajagu

Majandus- ja sotsiaalkomitee

Artikkel III-389

Majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete arv ei või olla suurem kui 350. Komitee koosseis määratakse kindlaks nõukogu poolt komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud Euroopa otsusega.

Artikkel III-390

Majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed nimetatakse viieks aastaks. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Nõukogu võtab vastu Euroopa otsuse, milles kehtestatakse kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal koostatud liikmete nimekiri.

Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga. Ta võib küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda.

Artikkel III-391

Majandus- ja sotsiaalkomitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse.

Komitee kutsub kokku selle president Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. Komitee võib kokku tulla ka omal algatusel.

Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel III-392

Euroopa Parlamendil, nõukogu või komisjonil tuleb konsulteerida majandus- ja sotsiaalkomiteega põhiseaduses ettenähtud juhtudel. Need institutsioonid võivad komiteega konsulteerida ka kõikidel muudel juhtudel, kui nad seda vajalikuks peavad. Komitee võib avaldada arvamust omal algatusel.

Komitee arvamus koos arutelu protokolliga edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

3. JAGU

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

Artikkel III-393

Euroopa Investeerimispank on juriidiline isik.

Selle liikmeteks on liikmesriigid.

Panga põhikiri on sätestatud protokollis.

Nõukogu Euroopa seadusega võib muuta Euroopa Investeerimispanga põhikirja. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse kas Euroopa Investeerimispanga taotlusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Investeerimispangaga.

Artikkel III-394

Euroopa Investeerimispanga ülesanne on kapitalituru vahenditega ja omavahendeid kasutades kaasa aidata siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule liidu huvides. Sel eesmärgil annab pank kasumit taotlemata eelkõige laene ja garantiisid, mis hõlbustavad järgmiste projektide rahastamist kõigis majandussektorites:

a)	projektid vähem arenenud piirkondade arendamiseks;

projektid ettevõtjate moderniseerimiseks või reorganiseerimiseks või uute tegevusalade arendamiseks, mis on vajalikud siseturu järkjärguliseks loomiseks ja toimimiseks, kui need projektid on sellise ulatusega või sellist laadi, et neid ei saa täielikult rahastada üksikutes liikmesriikides kättesaadavate vahenditega;

c)	mitmele liikmesriigile ühist huvi pakkuvad projektid, mis on sellise ulatusega või sellist laadi, et neid ei saa täielikult rahastada üksikutes liikmesriikides kättesaadavate vahenditega.

Oma ülesannete täitmisel hõlbustab Euroopa Investeerimispank investeerimisprogrammide rahastamist koos struktuurifondidest ja liidu muudest rahastamisvahenditest saadava abiga.

4. JAGU

LIIDU INSTITUTSIOONE, ORGANEID JA ASUTUSI KÄSITLEVAD ÜHISSÄTTED

Artikkel III-395

1. Kui nõukogu võtab põhiseaduse kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal vastu õigusakti või seisukoha, siis on õigusakti või seisukoha puhul, mis seda ettepanekut muudab, nõutav ühehäälsus, välja arvatud artiklites I-55, I-56, artikli III-396 lõigetes 10 ja 13, artiklis III-404 ning artikli III-405 lõikes 2 osutatud juhtudel.

2. Niikaua kui nõukogu ei ole otsustanud, võib komisjon muuta oma ettepanekut ükskõik millal liidu õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul.

Artikkel III-396

1. Kui Euroopa seadused või raamseadused võetakse põhiseaduse kohaselt vastu tavamenetluse korras, siis kohaldatakse järgmisi sätteid.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku.

3. Euroopa Parlament määrab esimesel lugemisel kindlaks oma seisukoha ning teeb selle teatavaks nõukogule.

4. Kui nõukogu kiidab Euroopa Parlamendi seisukoha heaks, võetakse asjaomane õigusakt vastu Euroopa Parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.

5. Kui nõukogu ei kiida Euroopa Parlamendi seisukohta heaks, võtab ta esimesel lugemisel vastu oma seisukoha ning teeb selle teatavaks Euroopa Parlamendile.

6. Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid esimesel lugemisel seisukoha vastuvõtmiseni. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult oma seisukohast.

7. Kui kolme kuu jooksul pärast sellist teavitamist Euroopa Parlament:

a)	kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks või pole otsust teinud, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks nõukogu seisukohale vastavas sõnastuses;

b)	lükkab oma liikmete häälteenamusega nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasi, loetakse kavandatav õigusakt vastuvõtmata jäetuks;

c)	pakub oma liikmete häälteenamusega välja nõukogu esimese lugemise seisukoha muudatused, saadetakse muudetud tekst edasi nõukogule ja komisjonile, kes esitab nende muudatuste kohta oma arvamuse.

8. Kui kolme kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste kättesaamist nõukogu, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega,

a)	kiidab kõik need muudatused heaks, loetakse kõnesolev õigusakt vastuvõetuks;

b)	ei kiida kõiki muudatusi heaks, kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga kuue nädala jooksul kokku lepituskomitee koosoleku.

9. Nõukogu otsustab ühehäälselt muudatuste üle, mille kohta komisjon on esitanud negatiivse arvamuse.

10. Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamendi liikmete esindajatest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kokkuleppele ühisteksti suhtes, tehes kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu teisel lugemisel vastuvõetud seisukohtade alusel otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamenti esindavate liikmete häälteenamusega.

11. Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada.

12. Kui lepituskomitee kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest ühisteksti heaks ei kiida, loetakse kõnesolev õigusakt vastuvõtmata jäetuks.

13. Kui lepituskomitee kiidab nimetatud ajavahemiku jooksul heaks ühisteksti, jääb antud häälte enamusega otsustavale Euroopa Parlamendile ja kvalifitseeritud häälteenamusega otsustavale nõukogule kummalegi heakskiitmisest alates kuuenädalane tähtaeg, et kõnesolev õigusakt ühisteksti kohaselt vastu võtta. Vastasel korral loetakse see vastuvõtmata jäetuks.

14. Käesolevas artiklis märgitud kolmekuulisi ja kuuenädalasi tähtaegu võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu ja kahe nädala võrra.

15. Kui põhiseaduses sätestatud juhtudel kasutatakse Euroopa seaduse või raamseaduse vastuvõtmiseks liikmesriikide rühma algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Kohtu taotlusel seadusandlikku tavamenetlust, siis lõiget 2, lõike 6 teist lauset ja lõiget 9 ei kohaldata.

Sellistel juhtudel teavitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni kavandatavast õigusaktist ning oma seisukohtadest esimesel ja teisel lugemisel. Kogu menetluse jooksul võib Euroopa Parlament või nõukogu taotleda komisjonilt arvamust, mida komisjon võib avaldada ka omal algatusel. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta samuti osa võtta lepituskomitee menetlusest kooskõlas lõikega 11.

Artikkel III-397

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas põhiseadusega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduvad.

Artikkel III-398

1. Liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa haldussüsteem.

2. Kooskõlas artikli III-427 alusel vastu võetud personalieeskirjade ning teenistustingimustega kehtestatakse sel eesmärgil asjaomased sätted Euroopa seadusega.

Artikkel III-399

1. Liidu institutsioonid, organid ja asutused tagavad oma töö läbipaistvuse ning kehtestavad oma kodukorras artikli I-50 kohaldamiseks asjakohased erisätted, mis tagavad üldsuse juurdepääsu nende dokumentidele. Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad oma haldusülesannete täitmisel artikli I-50 lõiget 3 ja käesolevat artiklit ainult oma haldusülesannete täitmisel.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise artikli I-50 lõikes 3 osutatud Euroopa seadusega kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel III-400

1. Nõukogu võtab vastu Euroopa määrused ja otsused, milles määratakse kindlaks:

a)	Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi, liidu välisministri, komisjoni liikmete, Euroopa Liidu Kohtu presidentide, liikmete ja kohtusekretäride ja nõukogu peasekretäri palgad, hüvitised ning pensionid;

b)	Kontrollikoja presidendi ja liikmete teenistustingimused, eelkõige palgad, hüvitised ning pensionid;

c)	kõik väljamaksed, mis tehakse töötasu asemel punktides a ja b osutatud isikutele.

2. Nõukogu võtab vastu Euroopa määrused ja otsused, millega määratakse kindlaks majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete hüvitised.

Artikkel III-401

Nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga õigusakte, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele peale liikmesriikide, saab pöörata täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi asutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal täidetud, võib nimetatud pool taotleda täitmist, saates küsimuse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otse pädevale asutusele.

Täitmist võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

II PEATÜKK

RAHANDUSSÄTTED

1. JAGU

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK

Artikkel III-402

1. Mitmeaastane finantsraamistik kehtestatakse kooskõlas artikliga I-55 vähemalt viieks aastaks.

2. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute piirmäärad iga kululiigi kohta ning iga-aastase maksete assigneeringute piirmäär. Kululiigid, mille arv on piiratud, vastavad liidu peamistele tegevusvaldkondadele.

3. Finantsraamistikuga kehtestatakse kõik muud sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks.

4. Kui nõukogu ei ole eelmise finantsraamistiku kehtivuse lõpuks vastu võtnud Euroopa seadust, mis määrab kindlaks uue finantsraamistiku, kehtivad eelmise finantsraamistiku viimase aasta piirmäärad ja muud sätted seni, kuni seadus vastu võetakse.

5. Kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul võtavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõik vajalikud meetmed menetluse eduka lõpuleviimise hõlbustamiseks.

2. JAGU

LIIDU AASTAEELARVE

Artikkel III-403

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel III-404

Liidu aastaeelarve kinnitatakse Euroopa seadusega kooskõlas järgmiste sätetega:

1.	Iga institutsioon koostab enne 1. juulit oma järgmise eelarveaasta kulude kalkulatsiooni. Komisjon koondab need kalkulatsioonid eelarveprojekti, mis võib sisaldada erinevaid kalkulatsioone. Eelarveprojekt sisaldab tulude kalkulatsiooni ja kulude kalkulatsiooni.

2.	Komisjon esitab eelarveprojekti sisaldava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt selle aasta 1. septembril, mis eelneb aastale, mil eelarve tuleb täita. Komisjon võib menetluse käigus eelarveprojekti muuta kuni lõikes 5 osutatud lepituskomitee kokkukutsumiseni.

3.	Nõukogu võtab eelarveprojekti kohta vastu oma seisukoha ja edastab selle Euroopa Parlamendile hiljemalt selle aasta 1. oktoobril, mis eelneb aastale, mil eelarve tuleb täita. Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid seisukoha vastuvõtmiseni.

Kui neljakümne kahe päeva jooksul pärast sellist teavitamist Euroopa Parlament:

a)	kiidab nõukogu seisukoha heaks, on eelarvet kinnitav Euroopa seadus vastu võetud;

b)	pole otsust teinud, loetakse eelarvet kinnitav Euroopa seadus vastuvõetuks;

võtab oma liikmete häälteenamusega vastu muudatused, edastatakse muudetud eelnõu nõukogule ja komisjonile. Euroopa Parlamendi president kutsub kokkuleppel nõukogu eesistujaga viivitamata kokku lepituskomitee koosoleku. Kui nõukogu siiski teatab kümne päeva jooksul pärast eelnõu edastamist Euroopa Parlamendile, et ta on kõik muudatused heaks kiitnud, siis lepituskomitee kokku ei tule.

Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti esindavatest liikmetest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kahekümne ühe päeva jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohtade alusel kokkuleppele ühisteksti suhtes, tehes otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamendi esindajate häälteenamusega.

Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.

6.	Kui lepituskomitee lepib lõikes 5 osutatud kahekümne ühe päeva jooksul kokku ühisteksti osas, on nii Euroopa Parlamendil kui ka nõukogul selle kokkuleppe kuupäevast alates neliteist päeva aega ühistekst heaks kiita.

Kui lõikes 6 osutatud neljateistkümne päeva jooksul:

a)	nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu kiidavad ühisteksti heaks või ei võta otsust vastu, või kui üks neist institutsioonidest kiidab ühisteksti heaks samas kui teine otsust vastu ei võta, loetakse eelarvet kinnitav Euroopa seadus lõplikult vastuvõetuks vastavalt ühistekstile või

b)	kui nii Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega kui ka nõukogu lükkab ühisteksti tagasi, või kui üks nendest institutsioonidest lükkab ühisteksti tagasi samas kui teine ei võta otsust vastu, esitab komisjon uue eelarveprojekti või

c)	kui Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega lükkab ühisteksti tagasi samas kui nõukogu selle kinnitab, esitab komisjon uue eelarveprojekti või

kui Euroopa Parlament kiidab ühisteksti heaks samas kui nõukogu lükkab selle tagasi, võib parlament neljateistkümne päeva jooksul alates tagasilükkamisest nõukogu poolt ja oma liikmete häälteenamusega ning kolme viiendikuga antud häältest otsustada kinnitada kõik või mõned lõike 4 punktis c osutatud muudatused. Kui Euroopa Parlamendi muudatust ei kinnitata, jääb kehtima lepituskomitees kokkulepitud seisukoht eelarvejao kohta, mille suhtes muudatusettepanek esitati. Eelarvet kinnitav Euroopa seadus loetakse sellega lõplikult vastu võetuks.

8.	Kui lepituskomitee ühisteksti osas lõikes 5 osutatud kahekümne ühe päeva jooksul kokkuleppele ei jõua, esitab komisjon uue eelarveprojekti.

9.	Kui käesolevas artiklis ettenähtud menetlus on lõpule viidud, kuulutab Euroopa Parlamendi president eelarve kinnitava Euroopa seaduse lõplikult vastuvõetuks.

10.	Iga institutsioon kasutab talle käesoleva artikliga antud volitusi vastavalt põhiseadusele ja selle alusel vastu võetud õigusaktidele, pöörates erilist tähelepanu liidu omavahenditele ja tasakaalule tulude ja kulude vahel.

Artikkel III-405

1. Kui eelarveaasta alguses ei ole eelarvet kinnitavat Euroopa seadust lõplikult vastu võetud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarve kõnealuses peatükis kavandatud assigneeringutest ükskõik millise eelarvepeatüki osas kooskõlas artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusega; kõnealune summa ei või siiski ületada üht kaheteistkümnendikku koostatava eelarveprojekti samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja kooskõlas muude lõikes 1 kehtestatud tingimustega võtta vastu Euroopa otsuse, milles lubatakse kulutusi üle ühe kaheteistkümnendiku, kooskõlas artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusega. Nõukogu edastab otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Euroopa otsuses kehtestatakse vajalikud meetmed käesoleva artikli kohaldamiseks vajalike ressursside osas kooskõlas artikli I-54 lõigetes 3 ja 4 ja osutatud Euroopa seadusega.

Otsus jõustub kolmkümmend päeva pärast selle vastuvõtmist, kui Euroopa Parlament ei ole selle aja jooksul oma liikmete häälteenamusega otsustanud kõnealust kulutust vähendada.

Artikkel III-406

Kooskõlas artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusega kehtestatud tingimustega võib kõik eelarveaasta lõpuks kasutamata assigneeringud peale personalikulutustega seotud kulude üle kanda ainult järgmisse eelarveaastasse.

Assigneeringud liigendatakse erinevatesse peatükkidesse ja alajaotatakse, rühmitades kuluartiklid vastavalt nende eesmärgile või iseloomule kooskõlas artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusega.

Ilma, et see piiraks erikorda teatud ühiste kuluartiklite suhtes, esitatakse

—	Euroopa Parlamendi,

—	Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—

komisjoni

—	ja Euroopa Liidu Kohtu

kulud eelarves eraldi jagudena.

3. JAGU

EELARVE TÄITMINE JA TÄITMISE KINNITAMINE

Artikkel III-407

Komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ja määratud assigneeringute piires kooskõlas artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine nimetatud põhimõtete kohaselt.

Artiklis III-412 osutatud Euroopa seaduses sätestatakse liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused eelarve täitmisel ning sellest tulenev vastutus. Selles sätestatakse iga institutsiooni vastutus ja üksikasjalikud eeskirjad enda kulutuste tegemisel.

Komisjon võib artiklis III-412 osutatud Euroopa seaduses ettenähtud piirides ja tingimustel paigutada assigneeringuid ümber ühest peatükist teise või ühest alajaotisest teise.

Artikkel III-408

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta eelarve täitmise aruande. Samuti saadab komisjon neile liidu varade ja kohustuste bilansi.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka saavutatud tulemuste põhjal, eelkõige artikli III-409 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt osutatud puuduste osas, liidu finantside hindamisaruande.

Artikkel III-409

1. Nõukogu soovituse põhjal kinnitab Euroopa Parlament komisjoni tegevuse eelarve täitmisel. Selleks vaatavad nõukogu ja Euroopa Parlament kordamööda läbi artiklis III-408 nimetatud eelarve täitmise aruande, varade ja kohustuste bilansi ja hindamisaruande ning Kontrollikoja aastaaruande koos auditeeritud institutsioonide vastustega Kontrollikoja märkustele, artikli III-384 lõike 1 teises lõigus osutatud kinnitava avalduse ja kõik Kontrollikoja esitatud asjassepuutuvad eriaruanded.

2. Enne komisjoni tegevuse kinnitamist või muul eesmärgil seoses oma volituste kasutamisega eelarve täitmisel võib Euroopa Parlament soovida komisjoni ära kuulata kulutuste tegemise või finantskontrollisüsteemide toimimise kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel vajalikku informatsiooni.

3. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et reageerida märkustele täitmist kinnitavates otsustes ja Euroopa Parlamendi muudele kulutuste tegemisega seotud märkustele, samuti kommentaaridele, mis kaasnevad nõukogu vastuvõetud soovitustega täitmise kinnitamise suhtes.

4. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kannab komisjon ette nende märkuste ja kommentaaride põhjal võetud meetmetest ja eriti juhtnööridest, mis on antud eelarve täitmise eest vastutavatele asutustele. Need ettekanded edastatakse ka Kontrollikojale.

4. JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel III-410

Mitmeaastane finantsraamistik ja aastaeelarve koostatakse eurodes.

Artikkel III-411

Eeldusel, et komisjon teatab sellest asjassepuutuvate liikmesriikide pädevatele asutustele, võib ta oma varad kanda ühe liikmesriigi valuutast üle teise liikmesriigi valuutasse sellises ulatuses, kui see on vajalik, et võimaldada varade kasutamist põhiseaduses ettenähtud eesmärkidel. Komisjon hoidub niipalju kui võimalik niisuguste ülekannete tegemisest, kui ta valdab raha või likviidseid varasid talle vajalikes valuutades.

Komisjon suhtleb iga liikmesriigiga asjaomase liikmesriigi määratud asutuse kaudu. Finantstehingute tegemisel kasutab komisjon asjaomase liikmesriigi emissioonipanga või mõne teise selle riigi poolt heakskiidetud rahaasutuse teenuseid.

Artikkel III-412

1. Euroopa seadusega kehtestatakse:

a)	finantseeskirjad, millega määratakse kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise kord;

b)	eeskirjad finantshalduses osalejate, eelkõige eelarvevahendite käsutajate ning arvepidajate vastutuse kontrollimise kohta.

See seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist Kontrollikojaga.

2. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määruse, millega kehtestatakse tingimused ja menetlus, mille kohaselt liidu omavahendite süsteemi alusel saadav eelarvetulu antakse komisjoni käsutusse ning vajaduse korral rakendatakse meetmeid rahanõudluse rahuldamiseks. Ministrite Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Kontrollikojaga.

3. Kõikidel käesolevas artiklis osutatud juhtudel teeb nõukogu otsuse ühehäälselt kuni 31. detsembrini 2006.

Artikkel III-413

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes.

Artikkel III-414

Käesolevas peatükis osutatud eelarvemenetluse käigus korraldatakse komisjoni algatusel korrapäraselt Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi kohtumisi. Euroopa Parlamendi president, nõukogu eesistuja ning komisjoni president võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada vastastikust konsulteerimist ja nende poolt juhitud institutsioonide seisukohtade lähendamist eesmärgiga hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist.

5. JAGU

PETTUSTE TÕKESTAMINE

Artikkel III-415

1. Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu käesoleva artikli kohaselt võetavate meetmetega. Need meetmed toimivad tõkestavalt ja tagavad sellistena tõhusa kaitse liikmesriikides ning kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes.

2. Liikmesriigid võtavad liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate pettuste vastu.

3. Ilma et see piiraks põhiseaduse teiste sätete kohaldamist, kooskõlastavad liikmesriigid oma meetmeid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve pettuste eest. Selleks organiseerivad nad koos komisjoniga tiheda ja regulaarse koostöö pädevate asutuste vahel.

4. Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestatakse vajalikud meetmed liidu finantshuve kahjustavate pettuste ennetamiseks ja tõkestamiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist liikmesriikides ning kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes. Seadus või raamseadus võetakse vastu pärast konsulteerimist Kontrollikojaga.

5. Koostöös liikmesriikidega esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta.

III PEATÜKK

TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ

Artikkel III-416

Mis tahes tõhustatud koostöö vorm peab olema kooskõlas liidu põhiseaduse ja õigusega.

Selline koostöö ei tohi kahjustada siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. See ei tohi olla takistavaks ega diskrimineerivaks teguriks liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonutada nendevahelist konkurentsi.

Artikkel III-417

Mis tahes tõhustatud koostöö austab nende liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi, kes selles ei osale. Need liikmesriigid ei takista osalevaid liikmesriike koostööd rakendamast.

Artikkel III-418

1. Kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et need vastavad koostööd lubavas Euroopa otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastu võetud õigusaktide nõudeid.

Tõhustatud koostöös osalevad komisjon ja liikmesriigid tagavad selle, et nad soodustavad võimalikult paljude liikmesriikide osalemist.

2. Komisjon ning, kui see on asjakohane, liidu välisminister teavitavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu regulaarselt tõhustatud koostöö arengust.

Artikkel III-419

1. Liikmesriigid, kes soovivad sisse seada omavahelist tõhustatud koostööd mõnes põhiseadusega hõlmatud valdkonnas, välja arvatud liidu ainupädevusse kuuluvad valdkonnad ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika, esitavad komisjonile taotluse, milles täpsustatakse kavandatava tõhustatud koostöö ulatust ja eesmärke. Komisjon võib teha nõukogule selle kohta ettepaneku. Kui komisjon ettepanekut ei tee, teavitab ta asjaomaseid liikmesriike selle põhjustest.

Loa tõhustatud koostöö alustamiseks annab nõukogu Euroopa otsusega; nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal ning Euroopa Parlamendi nõusolekul.

2. Liikmesriigid, kes soovivad sisse seada tõhustatud koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, esitavad taotluse nõukogule. Taotlus edastatakse liidu välisministrile, kes annab arvamuse selle kohta, kas kavandatav tõhustatud koostöö on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, ning komisjonile, kes annab arvamuse eelkõige selle kohta, kas kavandatav tõhustatud koostöö on kooskõlas liidu muu poliitikaga. Taotlus edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile.

Loa tõhustatud koostöö alustamiseks annab nõukogu ühehäälse Euroopa otsusega.

Artikkel III-420

1. Iga liikmesriik, kes soovib osaleda käimasolevas tõhustatud koostöös mõnes artikli III-419 lõikes 1 osutatud valdkonnas, teatab oma kavatsusest nõukogule ja komisjonile.

Komisjon kinnitab nelja kuu jooksul alates sellise teate saamisest asjaomase liikmesriigi osalemise. Vajaduse korral märgib komisjon, et kõik osalemistingimused on täidetud, ning võtab vastu kõik üleminekumeetmed, mis on vajalikud tõhustatud koostöö raames juba vastu võetud õigusaktide kohaldamiseks.

Kui komisjon siiski leiab, et osalemistingimusi ei ole täidetud, osutab ta meetmetele, mis kõnealuste tingimuste täitmiseks tuleb võtta, ning määrab tähtaja taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kõnealuse tähtaja lõppemisel vaatab ta taotluse läbi kooskõlas teise lõiguga. Kui komisjon leiab, et osalemistingimusi ei ole ikka veel täidetud, võib asjaomane liikmesriik pöörduda nõukogu poole, kes teeb taotluse kohta otsuse. Nõukogu teeb otsuse kooskõlas artikli I-44 lõikega 3. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta teises lõigus osutatud üleminekumeetmeid.

2. Kui liikmesriik soovib osaleda käimasolevas tõhustatud koostöös ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teatab ta oma kavatsusest nõukogule, liidu välisministrile ja komisjonile.

Nõukogu kinnitab asjaomase liikmesriigi osalemise pärast konsulteerimist liidu välisministriga ja vajaduse korral pärast märkimist, et osalemistingimused on täidetud. Nõukogu võib liidu välisministri ettepanekul vastu võtta üleminekusätteid, mis on vajalikud tõhustatud koostöö raames juba vastu võetud õigusaktide kohaldamiseks. Kui nõukogu siiski leiab, et osalemistingimusi ei ole täidetud, osutab ta meetmetele, mis kõnealuste tingimuste täitmiseks tuleb võtta, ning määrab tähtaja osalemistaotluse uuesti läbivaatamiseks.

Käesoleva lõike kohaldamisel teeb nõukogu otsuse ühehäälselt ja kooskõlas artikli I-44 lõikega 3.

Artikkel III-421

Tõhustatud koostöö rakendamisest tulenevad kulud, välja arvatud institutsioonide halduskulud, kaetakse osalevate liikmesriikide eelarvevahenditest, kui nõukogu kõik liikmed pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt ei otsusta teisiti.

Artikkel III-422

1. Kui põhiseaduse säte, mida võib kohaldada seoses tõhustatud koostööga, näeb ette, et nõukogu teeb ühehäälse otsuse, võib nõukogu artikli I-44 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt ühehäälselt otsustada, et ta võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamust nõudva Euroopa otsuse.

2. Kui põhiseaduse säte, mida võib kohaldada seoses tõhustatud koostööga, näeb ette, et nõukogu võtab Euroopa seadused või raamseadused vastu seadusandlikku erimenetlust kasutades, võib nõukogu artikli I-44 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt ühehäälselt otsustada, et ta võtab vastu seadusandlikku tavamenetlust nõudva Euroopa otsuse. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

Artikkel III-423

Nõukogu ja komisjon tagavad tõhustatud koostöö raames toimuva tegevuse ühtsuse ja selle vastavuse liidu poliitikaga ning teevad selleks koostööd.

VII JAOTIS

ÜHISSÄTTED

Artikkel III-424

Võttes arvesse Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte struktuurilist majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda, mida tingivad nende kaugus, isoleeritus, väike pindala, pinnamoest ning klimaatilistest tingimustest tulenevad raskused, majanduslik sõltuvus vähestest toodetest, mille püsivus ja koosmõju piiravad oluliselt nende arengut, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa seadusi, raamseadusi, määrusi ja otsuseid, mis on suunatud eriti põhiseaduse kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika. Nõukogu teeb otsused pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Esimeses lõigus osutatud õigusaktid on seotud eelkõige selliste valdkondadega nagu tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonid, põllumajandus- ja kalanduspoliitika, toorainete ja esmatarbekaupadega varustamise tingimused, riigiabi ning struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimused.

Nõukogu võtab vastu esimeses lõigus osutatud õigusaktid, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade erilisi iseärasusi ja piiranguid, õõnestamata liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.

Artikkel III-425

Põhiseadus ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides.

Artikkel III-426

Liidul on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele; eelkõige võib liit omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Sel eesmärgil esindab liitu komisjon. Iga institutsioon esindab liitu aga oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes.

Artikkel III-427

Ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused määratakse kindlaks Euroopa seadusega. Seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega.

Artikkel III-428

Nõukogu poolt vastu võetud Euroopa määruse või lihthäälteenamusega tehtud Euroopa otsusega ettenähtud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud talle antud ülesannete täitmiseks.

Artikkel III-429

1. Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kinnitamist käsitleva protokolli artikli 5 kohaldamist, võetakse Euroopa seadusega või raamseadusega meetmeid statistika koostamiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks.

2. Statistika koostamine on kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsusega; see ei too majandustegevuses osalejatele kaasa ülemäärast koormust.

Artikkel III-430

Liidu institutsioonide liikmed, komiteede liikmed ja liidu ametnikud ning muud teenistujad ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab majandustegevuses osalejaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente.

Artikkel III-431

Liidu lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.

Lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.

Olenemata teisest lõikest, heastab Euroopa Keskpank kõik Euroopa Keskpanga või selle teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.

Teenistujate isiklik vastutus liidu ees on reguleeritud nende personalieeskirjade või nende suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel III-432

Liidu institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel.

Artikkel III-433

Nõukogu võtab ühehäälselt vastu Euroopa määruse, millega kehtestab eeskirjad liidu institutsioonide keelte kohta, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja sätete kohaldamist.

Artikkel III-434

Liidul on liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid vastavalt tingimustele, mis on ettenähtud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis.

Artikkel III-435

Põhiseaduse sätted ei mõjuta õigusi ja kohustusi, mis tulenevad enne 1. jaanuari 1958 või ühinevate riikide puhul enne nende ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingutest ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

Kui nimetatud lepingud ei ole kooskõlas põhiseadusega, kasutavad asjassepuutuvad liikmesriigid kõiki vajalikke vahendeid kindlakstehtud vastuolude kõrvaldamiseks. Sel puhul abistavad liikmesriigid vajaduse korral üksteist ning, kui see on põhjendatud, võtavad vastu ühise seisukoha.

Esimeses lõigus märgitud lepingute kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse tõsiasja, et põhiseaduse põhjal moodustavad iga liikmesriigi võimaldatud eelised liidu rajamise lahutamatu osa ning on seetõttu lahutamatult seotud põhiseadusega omistatud volituste alusel tegutsevate institutsioonide loomisega ning kõikide liikmesriikide poolt identsete eeliste andmisega.

Artikkel III-436

1. Põhiseaduse sätted ei välista järgmiste eeskirjade kohaldamist:

a)	ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks;

iga liikmesriik võib võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele siseturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võtta Euroopa otsuse, millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta nimekirja toodetest, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 punkti b sätteid.

IV OSA

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel IV-437

Varasemate lepingute kehtetuks tunnistamine

1. Käesoleva Euroopa põhiseaduse lepinguga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Ühenduse asutamisleping, Euroopa Liidu leping ning protokollis sätestatud tingimustel õigusaktid ja lepingud, millega on vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 täiendatud või muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Liidu lepingut.

2. Ühinemislepingud

a)	Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi,

b)	Kreeka Vabariigi,

c)	Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi,

d)	Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi,

e)	Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi

ühinemise kohta Euroopa Liiduga tunnistatakse kehtetuks.

Sellele vaatamata

—

jäävad kehtima lepingute sätted, millele on osutatud punktides a-d ja mis on sätestatud või millele on osutatud protokollis Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingute ja -aktide kohta ja nende õiguslik toime säilib vastavalt sellele protokollile;

—

jäävad kehtima lepingute sätted, millele on osutatud punktis e ja mis on sätestatud või millele on osutatud protokollis Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu ja -akti kohta ja nende õiguslik toime säilib vastavalt sellele protokollile.

Artikkel IV-438

Õigusjärgsus ja õiguslik järjepidevus

1. Käesoleva lepinguga asutatud Euroopa Liit on Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusjärglane.

2. Kui artiklis IV-439 ei ole sätestatud teisiti, kasutavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval eksisteerivad institutsioonid, organid ja asutused oma volitusi käesolevas lepingus määratletud tähenduses ja kõnealusel kuupäeval kehtinud koosseisus kuni uute sätete vastuvõtmiseni käesoleva lepingu rakendamisel või kuni oma ametiaja lõpuni.

3. Artikliga IV-437 kehtetuks tunnistatud lepingute, protokollide ja aktide alusel vastu võetud institutsioonide, organite ja asutuste aktid jäävad kehtima. Nende õiguslik toime säilib kuni kõnealuste aktide kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni käesoleva lepingu rakendamisel. Sama kehtib artikliga IV-437 kehtetuks tunnistatud lepingute ja aktide alusel liikmesriikide vahel sõlmitud konventsioonide suhtes.

Samuti jäävad kuni nende kehtetuks tunnistamise või muutmiseni kehtima käesoleva lepingu jõustumise hetkel olemasolevad ühenduse ja liidu acquis ' teised osad, eelkõige institutsioonidevahelised kokkulepped, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate poolt tehtud otsused ja sõlmitud kokkulepped, liikmesriikide poolt sõlmitud liidu või ühenduse toimimist käsitlevad või liidu ja ühenduse meetmetega seotud lepingud, deklaratsioonid, kaasa arvatud valitsustevahelistel konverentsidel tehtud deklaratsioonid, samuti Euroopa Ülemkogu või nõukogu poolt vastu võetud resolutsioonid ja muud seisukohad ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud liidu või ühendusega seotud deklaratsioonid, resolutsioonid ja muud seisukohad.

4. Euroopa Ühenduste Kohtu ja esimese astme kohtu kohtupraktika artikliga IV-437 kehtetuks tunnistatud lepingute ja aktide ning nende rakendamiseks vastu võetud aktide ja konventsioonide tõlgendamisel ja rakendamisel jääb mutatis mutandis liidu õiguse ja eriti võrreldavate põhiseaduse sätete tõlgendamise aluseks.

5. Enne käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva algatatud haldus- ja kohtumenetluste järjepidevus tagatakse kooskõlas põhiseadusega. Nende menetluste eest vastutavad institutsioonid, organid ja asutused võtavad selleks vajalikud meetmed.

Artikkel IV-439

Teatavate institutsioonidega seotud üleminekusätted

Euroopa Parlamendi koosseisuga, kvalifitseeritud häälteenamuse määratlemisega Euroopa Ülemkogus ja nõukogus, kaasa arvatud sellistel juhtudel, kui kõik Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liikmed ei hääleta, ja komisjoni koosseisuga, kaasa arvatud liidu välisministriga, seotud üleminekusätted määratakse kindlaks liidu institutsioone ja organeid käsitlevas üleminekusätete protokollis.

Artikkel IV-440

Kohaldamisala

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte suhtes kooskõlas artikliga III-424.

3. III osa IV jaotises sätestatud assotsieerimise erisätteid kohaldatakse II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumide suhtes.

Käesolevat lepingut ei kohaldata selliste ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, millel on erisuhted Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga ning mida ei ole kõnealusesse nimekirja kantud.

4. Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab mõni liikmesriik.

5. Käesolevat lepingut kohaldatakse Ahvenamaa suhtes eranditega, mis olid esialgselt sätestatud artikli IV-437 lõike 2 punktis d osutatud lepingus ja mis on esitatud Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepinguid ja -akte käsitleva protokolli V jaotise 5. jaos.

6. Olenemata lõigetest 1 kuni 5:

a)	ei kohaldata käesolevat lepingut Fääri saarte suhtes;

kohaldatakse käesolevat lepingut Küprosel asuvate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade Akrotiri and Dekéleia suhtes ainult niivõrd, kui see on vajalik korra rakendamiseks, mis on sätestatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Küprosel käsitlevas protokollis, mis on lisatud artikli IV-437 lõike 2 punktis e nimetatud lepingu lahutamatuks osaks olevale ühinemisaktile ja mis on ära toodud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingut ja -akti käsitleva protokolli II osa III jaotises;

kohaldatakse käesolevat lepingut Kanalisaarte ja Mani saare suhtes ainult niivõrd, kui see on vajalik neid saari käsitleva korra tagamiseks, mis esialgselt võeti vastu artikli IV-437 lõike 2 punktis a nimetatud lepingus ja mis on ära toodud Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepinguid ja -akte käsitleva protokolli II jaotise 3. jaos.

7. Euroopa Ülemkogu võib asjaomaste liikmesriikide algatusel võtta vastu Euroopa otsuse, millega muudetakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud Madalmaade, Prantsusmaa või Taani maa või territooriumi staatust liidu suhtes. Euroopa Ülemkogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga.

Artikkel IV-441

Piirkondlikud liidud

Käesolev leping ei välista Belgia ja Luksemburgi või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade vahelise piirkondliku liidu olemasolu või teostamist, niivõrd kui selliste piirkondlike liitude eesmärke ei saavutata nimetatud lepingu kohaldamisega.

Artikkel IV-442

Protokollid ja lisad

Käesolevale lepingule lisatud protokollid ja lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel IV-443

Tavaline läbivaatamismenetlus

1. Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks. Nõukogu esitab need ettepanekud Euroopa Ülemkogule ja neist teavitatakse riikide parlamente.

2. Kui Euroopa Ülemkogu otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konsulteerimist lihthäälteenamusega kavandatavad muudatused läbi vaadata, kutsub Euroopa Ülemkogu president kokku konvendi, mis koosneb riikide parlamentide, liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatest. Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse juhul, kui tegemist on institutsiooniliste muudatustega rahanduse valdkonnas. Konvent vaatab muudatusettepanekud läbi ja võtab konsensuse alusel vastu soovituse liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile vastavalt lõikes 3 sätestatule.

Euroopa Ülemkogu võib pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist lihthäälteenamusega otsustada konventi mitte kokku kutsuda, kui kavandatavate muudatuste ulatus seda ei õigusta. Sellisel juhul annab Euroopa Ülemkogu volitused liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile.

3. Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi kutsub kokku nõukogu eesistuja selleks, et määrata ühisel kokkuleppel kindlaks käesolevasse lepingusse tehtavad muudatused.

Muudatused jõustuvad pärast seda, kui kõik liikmesriigid on need ratifitseerinud kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

4. Kui kaks aastat pärast käesoleva lepingu muutmise lepingule allakirjutamist on neli viiendikku liikmesriikidest selle ratifitseerinud, kuid ühel või mitmel liikmesriigil on ratifitseerimisel tekkinud raskusi, arutab küsimust Euroopa Ülemkogu.

Artikkel IV-444

Lihtsustatud läbivaatamismenetlus

1. Kui III osas nähakse ette, et nõukogu teeb teatavas valdkonnas või teataval juhul otsuse ühehäälselt, võib Euroopa Ülemkogu võtta vastu Euroopa otsuse, millega antakse nõukogule volitus toimida selles valdkonnas või sel juhul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Käesolevat lõiget ei kohaldata sõjalise ega kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

2. Kui III osas nähakse ette, et nõukogu võtab Euroopa seadusi ja raamseadusi vastu seadusandlikku erimenetlust kasutades, võib Euroopa Ülemkogu võtta vastu Euroopa otsuse, millega lubatakse võtta sellised Euroopa seadused ja raamseadused vastu seadusandliku tavamenetlusega.

3. Kõigist Euroopa Ülemkogu lõigete 1 või 2 alusel tehtud algatustest teavitatakse riikide parlamente. Kui riigi parlament esitab oma vastulause kuue kuu jooksul alates asjakohase teatise edastamise kuupäevast, lõigetes 1 või 2 osutatud Euroopa otsust vastu ei võeta. Vastulause puudumisel võib Euroopa Ülemkogu otsuse vastu võtta.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud Euroopa otsuse vastuvõtmiseks peab Euroopa Ülemkogu tegema ühehäälse otsuse pärast seda, kui on saanud Euroopa Parlamendilt selle liikmete häälteenamusega antud nõusoleku.

Artikkel IV-445

Liidu sisepoliitika ja -meetmete lihtsustatud läbivaatamismenetlus

1. Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada Euroopa Ülemkogule ettepanekuid liidu sisepoliitikaid ja -meetmeid käsitlevate III osa III jaotise sätete täielikuks või osaliseks muutmiseks.

2. Euroopa Ülemkogu võib vastu võtta III osa III jaotise sätteid täielikult või osaliselt muutva Euroopa otsuse. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga ning institutsiooniliste muudatuste korral rahandusvaldkonnas Euroopa Keskpangaga.

Selline Euroopa otsus jõustub pärast selle heakskiitmist liikmesriikide poolt kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

3. Lõikes 2 osutatud Euroopa otsus ei või suurendada käesoleva lepinguga liidule omistatud pädevust.

Artikkel IV-446

Kestus

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Artikkel IV-447

Ratifitseerimine ja jõustumine

1. Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

2. Käesolev leping jõustub 1. novembril 2006, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on üle antud, või selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil viimane allakirjutanud liikmesriik on ratifitseerimiskirja üle andnud.

Artikkel IV-448

Autentsed tekstid ja tõlked

1. Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

2. Käesoleva lepingu võib samuti tõlkida liikmesriikide poolt määratud teistesse keeltesse, sealhulgas keeltesse, millel vastavalt liikmesriigi põhiseaduslikule korrale on ametlik staatus kas riigis tervikuna või osal riigi territooriumist. Liikmesriigid esitavad kõnealuste tõlgete tõestatud koopiad deponeerimiseks nõukogu arhiivi.

EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios infrascritos suscriben el presente Tratado

Na DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy

TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne traktat

ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diesen Vertrag gesetzt

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud

ΕΙΣ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι υπογεγραμμένοι πληρεξούσιοι υπέγραψαν την παρούσα Συνθήκη

IN WITNESS WHEREOF, the undersigned plenipotentiaries have signed this Treaty

EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leur signature au bas du présent traité

DÁ FHIANÚ SIN, chuir na Lánchumhachtaigh thíos-sínithe a lámh leis an gConradh seo

IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto la loro firma in calce al presente trattato

TO APLIECINOT, attiecīgi pilnvarotas personas ir parakstījušas šo Līgumu

TAI PALIUDYDAMI šią Sutartį pasirašė toliau nurodyti įgaliotieji atstovai

FENTIEK HITELÉÜL az alulírott meghatalmazottak aláírták ezt a szerződést

B'XIEHDA TA' DAN, il-plenipotenzjarji sottoskritti ffirmaw dan it-Trattat

TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit verdrag hebben gesteld

W DOWÓD CZEGO niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy pod niniejszym Traktatem

EM FÉ DO QUE os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente Tratado

NA DÔKAZ TOHO dolupodpísaní splnomocnení zástupcovia podpísali túto zmluvu

V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali to pogodbo

TÄMÄN VAKUUDEKSI alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen

TILL BEVIS HÄRPÅ har undertecknade befullmäktigade undertecknat detta fördrag

Hecho en Roma, el veintinueve de octubre del dos mil cuatro.

V Římě dne dvacátého devátého října dva tisíce čtyři

Udfærdiget i Rom den niogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Rom am neunundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne üheksandal päeval Roomas

Έγινε στις Ρώμη, στις είκοσι εννέα Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Rome on the twenty-ninth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Rome, le vingt-neuf octobre deux mille quatre.

Arna dhéanamh sa Róimh, an naoú lá fichead de Dheireadh Fómhair sa bhliain dhá mhíle is a ceathair

Fatto a Roma, addì ventinove ottobre duemilaquattro.

Romā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit devītajā oktobrī

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt devintą dieną Romoje

Kelt Rómában, a kétezer-negyedik év október havának huszonkilencedik napján

Magħmul f'Ruma fid-disa' u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa

Gedaan te Rome, de negenentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Rzymie dnia dwudziestego dziewiątego października roku dwutysięcznego czwartego

Feito em Roma, em vinte e nove de Outubro de dois mil e quatro

V Ríme dvadsiatehodeviateho októbra dvetisícštyri

V Rimu, devetindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Roomassa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Rom den tjugonionde oktober tjugohundrafyra.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen

Für Seine Majestät den König der Belgier

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za prezidenta České republiky

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi Presidendi nimel

Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας

Por Su Majestad el Rey de España

Pour le Président de la République française

Thar ceann Uachtarán na hÉireann

For the President of Ireland

Per il Presidente della Repubblica italiana

Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας

Latvĳas Republikas Valsts prezidentes vārdā

Lietuvos Respublikos Prezidento vardu

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

A Magyar Köztársaság Elnöke részéről

Għall-President ta' Malta

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej

Pelo Presidente da República Portuguesa

Za predsednika Republike Slovenĳe

Za prezidenta Slovenskej republiky

Suomen Tasavallan Presidentin puolesta

För Republiken Finlands President

För Konungariket Sveriges regering

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

PROTOKOLLID NING LISA

A. EUROOPA PÕHISEADUSE LEPINGULE LISATUD PROTOKOLLID

PROTOKOLL RIIKIDE PARLAMENTIDE ROLLI KOHTA EUROOPA LIIDUS

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEELDE TULETADES, et riikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle liidu tegevuse suhtes on iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus;

SOOVIDES ergutada riikide parlamente rohkem osalema Euroopa Liidu tegevuses ja parandada nende võimalusi avaldada oma vaateid Euroopa õigustloovate aktide eelnõude ja muude küsimuste kohta, mis võivad neid eriti huvitada,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I JAOTIS

TEAVE RIIKIDE PARLAMENTIDELE

Artikkel 1

Komisjon edastab oma konsulteerimisdokumendid (rohelised ja valged raamatud ning teatised) nende avaldamisel otse riikide parlamentidele. Komisjon edastab ka iga-aastase õigusloomekava ja muud õigusloome planeerimise või poliitilise strateegia dokumendid samaaegselt nii riikide parlamentidele kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 2

Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetavad õigustloovate aktide eelnõud edastatakse riikide parlamentidele.

Käesolevas protokollis peetakse “Euroopa õigustloovate aktide eelnõude” all silmas komisjoni ettepanekuid, liikmesriikide rühma algatusi, Euroopa Parlamendi algatusi, Euroopa Kohtu taotlusi, Euroopa Keskpanga soovitusi või Euroopa Investeerimispanga taotlusi Euroopa õigustloovate aktide vastuvõtmiseks.

Komisjonilt pärinevad Euroopa õigustloovate aktide eelnõud edastab komisjon otse riikide parlamentidele ning samaaegselt ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Euroopa Parlamendilt pärinevad Euroopa õigustloovate aktide eelnõud edastab Euroopa Parlament otse riikide parlamentidele.

Liikmesriikide rühmalt, Euroopa Kohtult, Euroopa Keskpangalt või Euroopa Investeerimispangalt pärinevad Euroopa õigustloovate aktide eelnõud edastab nõukogu otse riikide parlamentidele.

Artikkel 3

Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis sätestatud korrale võivad riikide parlamendid saata Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale põhjendatud arvamuse selle kohta, kas õigustloova akti eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele.

Juhul kui Euroopa õigustloova akti eelnõu pärineb liikmesriikide rühmalt, edastab nõukogu eesistuja põhjendatud arvamuse(d) asjaomaste liikmesriikide valitsustele.

Juhul kui Euroopa õigustloova akti eelnõu pärineb Euroopa Kohtult, Euroopa Keskpangalt või Euroopa Investeerimispangalt, edastab nõukogu eesistuja põhjendatud arvamuse(d) asjaomasele institutsioonile või organile.

Artikkel 4

Alates Euroopa õigustloova akti eelnõu esitamisest riikide parlamentidele liidu ametlikes keeltes kuni eelnõu lülitamiseni nõukogu esialgsesse päevakorda selle vastuvõtmiseks või seisukoha vastuvõtmiseks seadusandliku menetluse kohaselt, peab mööduma kuus nädalat. Erandid on võimalikud edasilükkamatutel juhtudel, mille põhjused esitatakse nõukogu õigusaktis või seisukohas. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, ei või kõnealuse kuue nädala jooksul Euroopa õigustloova akti eelnõu kohta kokkulepet sõlmida. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peab alates õigustloova akti eelnõu lülitamisest nõukogu esialgsesse päevakorda kuni seisukoha vastuvõtmiseni mööduma kümme päeva.

Artikkel 5

Nõukogu istungite päevakorrad ja tulemused, sealhulgas nende istungite protokollid, kus nõukogu arutab Euroopa õigustloovate aktide eelnõusid, edastatakse otse riikide parlamentidele ning samaaegselt ka liikmesriikide valitsustele.

Artikkel 6

Kui Euroopa Ülemkogu kavatseb kasutada põhiseaduse artikli IV-444 lõiget 1 või 2, teatatakse sellest Euroopa Ülemkogu algatusest riikide parlamentidele vähemalt kuus kuud enne mis tahes Euroopa otsuse vastuvõtmist.

Artikkel 7

Kontrollikoda edastab oma aastaaruande riikide parlamentidele teadmiseks samal ajal kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 8

Kui riigi parlament ei ole ühekojaline, kohaldatakse artikleid 1 kuni 7 kõigi selle koosseisu kuuluvate kodade puhul.

II JAOTIS

PARLAMENTIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 9

Euroopa Parlament ja riikide parlamendid määravad üheskoos kindlaks parlamentidevahelise koostöö tulemusliku ja regulaarse korralduse ja edendamise liidus.

Artikkel 10

Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents võib esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile läbivaatamiseks iga seisukoha, mida konverents peab asjakohaseks. Lisaks sellele edendab konverents riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi, sealhulgas nende valdkondlike komisjonide vahelist teabe ja kogemuste vahetamist. Konverents võib korraldada ka parlamentidevahelisi konverentse üksikteemadel, eriti mõttevahetusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes. Konverentsi esitatud seisukohad ei ole riikide parlamentidele siduvad ega otsusta ette nende seisukohti.

PROTOKOLL SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES tagada, et otsused tehtaks võimalikult lähedal liidu kodanikele;

OTSUSTANUD luua tingimused põhiseaduse artiklis I-11 määratletud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks ning rajada süsteem selle põhimõtte kohaldamise jälgimiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Iga institutsioon tagab põhiseaduse artiklis I-11 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järjekindla austamise.

Artikkel 2

Komisjon korraldab enne Euroopa õigustloovate aktide kohta ettepanekute tegemist laialdased konsultatsioonid. Nende konsultatsioonide korraldamisel võetakse vajaduse korral arvesse kavandatava meetme piirkondlikku ja kohalikku mõõdet. Eriti kiireloomulistel juhtudel jätab komisjon sellised konsultatsioonid korraldamata. Komisjon põhjendab seda otsust oma ettepanekus.

Artikkel 3

Käesolevas protokollis peetakse “Euroopa õigustloova akti eelnõu” all silmas komisjoni ettepanekuid, liikmesriikide rühma algatusi, Euroopa Parlamendi algatusi, Euroopa Kohtu taotlusi, Euroopa Keskpanga soovitusi ja Euroopa Investeerimispanga taotlusi Euroopa õigusakti vastuvõtmiseks.

Artikkel 4

Komisjon edastab kõik oma Euroopa õigustloovate aktide eelnõud ja oma muudetud eelnõud samaaegselt liikmesriikide parlamentidele ja liidu seadusandjale.

Euroopa Parlament edastab oma Euroopa õigustloovate aktide eelnõud ja oma muudetud eelnõud riikide parlamentidele.

Nõukogu edastab liikmesriikide rühmalt, Euroopa Kohtult, Euroopa Keskpangalt ja Euroopa Investeerimispangalt pärinevad õigustloovate aktide eelnõud ja muudetud eelnõud riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioonid ja nõukogu seisukohad edastatakse pärast nende vastuvõtmist riikide parlamentidele.

Artikkel 5

Euroopa õigustloovate aktide eelnõusid põhjendatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast. Iga Euroopa õigustloova akti eelnõu peab sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Seletus peab sisaldama hinnangut ettepaneku finantsmõju ning Euroopa raamseaduse puhul selle tagajärgede kohta liikmesriikide kehtestatavatele sätetele, vajaduse korral ka piirkondlikele õigusaktidele. Järeldusi, miks liidu eesmärk on paremini saavutatav liidu tasandil, põhjendatakse kvalitatiivsete ja võimaluse korral kvantitatiivsete näitajatega. Euroopa õigustloovate aktide eelnõudes võetakse arvesse vajadust, et mis tahes finants- või halduskohustus, mis langeb liidule, riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele asutustele, majandustegevuses osalejatele ja kodanikele, oleks minimaalne ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

Artikkel 6

Iga riigi parlament või selle koda võib kuue nädala jooksul alates Euroopa õigustloova akti eelnõu edastamise kuupäevast saata Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidendile ning nõukogu eesistujale põhjendatud arvamuse selle kohta, miks kõnealune eelnõu ei vasta tema arvates subsidiaarsuse põhimõttele. Iga riigi parlament või selle koda konsulteerib vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega.

Juhul kui Euroopa õigustloova akti eelnõu pärineb liikmesriikide rühmalt, edastab nõukogu eesistuja arvamuse asjaomaste liikmesriikide valitsustele.

Juhul kui Euroopa õigustloova akti eelnõu pärineb Euroopa Kohtult, Euroopa Keskpangalt või Euroopa Investeerimispangalt, edastab nõukogu eesistuja arvamuse asjaomasele institutsioonile või organile.

Artikkel 7

Euroopa Parlament, ministrite nõukogu ja komisjon ning vajadusel liikmesriikide rühm, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank või Euroopa Investeerimispank, juhul kui õigustloova akti eelnõu pärineb neilt, võtavad arvesse riikide parlamentide või riigi parlamendi koja põhjendatud arvamused.

Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, mis jagatakse vastavalt riigi parlamendi ülesehitusele. Kahekojalise parlamendi puhul on kummalgi kojal üks hääl.

Kui põhjendatud arvamused Euroopa õigustloova akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele mittevastavuse kohta esindavad kooskõlas teise lõiguga vähemalt kolmandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, tuleb eelnõu uuesti läbi vaadata. Alampiir on vähemalt neljandik riikide parlamentide häälte üldarvust, kui Euroopa õigustloova akti eelnõu on esitatud põhiseaduse artikli III-264 alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta.

Pärast nimetatud läbivaatamist võib komisjon või vajadusel liikmesriikide rühm, Euroopa Parlament, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank või Euroopa Investeerimispank, juhul kui õigustloova akti eelnõu pärineb neilt, otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta. Nimetatud otsust tuleb põhjendada.

Artikkel 8

Euroopa Liidu Kohus on pädev menetlema hagisid Euroopa õigustloova akti või selle sättega subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise kohta, mis liikmesriigid esitavad vastavalt põhiseaduse artiklile III-365 või millest liikmesriigid teatavad oma õiguskorra kohaselt riigi parlamendi või selle koja nimel.

Nimetatud artiklis ettenähtud korra kohaselt võib ka regioonide komitee esitada selliseid hagisid Euroopa õigustloovate aktide kohta, mille vastuvõtmiseks tuleb vastavalt põhiseadusele konsulteerida regioonide komiteega.

Artikkel 9

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja riikide parlamentidele aruande põhiseaduse artikli I-11 kohaldamise kohta. See iga-aastane aruanne edastatakse ka regioonide komiteele ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU KOHTU PÕHIKIRJA KINNITAMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES sätestada põhiseaduse artikliga III-381 ettenähtud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas põhiseaduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirjaga.

I JAOTIS

KOHTUNIKUD JA KOHTUJURISTID

Artikkel 2

Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 3

Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes.

Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.

Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle.

Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11 kuni 14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks käesoleva artikli esimeses, teises ja kolmandas lõigus fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist.

Artikkel 4

Kohtunikud ei või olla poliitilisel ega haldusametikohal.

Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras lihthäälteenamusega vastu võetud Euroopa otsusega eriluba andnud.

Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pärast ametist lahkumist pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.

Mis tahes kahtlused selles küsimuses lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.

Artikkel 5

Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel.

Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht.

Kohtunik jääb ametisse niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma, välja arvatud kui kohaldatakse artiklit 6.

Artikkel 6

Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide üksmeelse arvamuse kohaselt ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Asjaomane kohtunik ei osale sellisel nõupidamisel. Kui see isik on üldkohtu või erikohtu liige, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Euroopa Kohtu otsuse Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile ning teatab sellest nõukogu eesistujale.

Juhul kui kohtunik otsustatakse tema ametikohalt tagandada, vabaneb kohtunikukoht alates viimati nimetatud teatamisest.

Artikkel 7

Kohtunik, kes asendab Euroopa Kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks.

Artikkel 8

Artiklite 2 kuni 7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes.

II JAOTIS

EUROOPA KOHTU KORRALDUS

Artikkel 9

Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kolmteist ja kaksteist kohtunikku.

Kui kohtujuriste iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse iga kord neli kohtujuristi.

Artikkel 10

Kohtusekretär annab Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida Euroopa Kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 11

Euroopa Kohus korraldab kohtusekretäri asendamise juhtudel, mil tal esineb põhjendatud takistus.

Artikkel 12

Et Euroopa Kohus saaks toimida, määratakse selle juurde ametnikud ja muud teenistujad. Nad alluvad kohtusekretärile presidendi järelevalve all.

Artikkel 13

Euroopa seadusega võib sätestada kaasettekandjate nimetamise ja koostada nende ametijuhendi. See võetakse vastu Euroopa Kohtu taotlusel. Kaasettekandjatelt võidakse kodukorras sätestatud tingimustel nõuda uurimistoimingutes osalemist Euroopa Kohtu menetluses olevates asjades ja koostööd ettekandja-kohtunikuga.

Kaasettekandjad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on vajalik õigusalane kvalifikatsioon; nad nimetatakse ametisse nõukogu lihthäälteenamusega vastu võetud Euroopa otsusega. Nad annavad Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida Euroopa Kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 14

Kohtunikelt, kohtujuristidelt ja kohtusekretärilt nõutakse elamist Euroopa Kohtu asukohas.

Artikkel 15

Euroopa Kohus täidab oma ülesandeid pidevalt. Kohtu puhkuste kestuse otsustab Euroopa Kohus, võttes kohaselt arvesse töiseid vajadusi.

Artikkel 16

Euroopa Kohus moodustab kodasid, mis koosnevad kolmest või viiest kohtunikust. Kohtunikud valivad endi hulgast koja esimehe. Viiest kohtunikust koosneva koja esimees valitakse kolmeks aastaks. Esimehe võib üheks ametiajaks tagasi valida.

Suurkoda koosneb kolmeteistkümnest kohtunikust. Selle eesistujaks on Euroopa Kohtu president. Suurkotta kuuluvad veel viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed ja teised kodukorras sätestatud tingimuste alusel nimetatud kohtunikud.

Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluspooleks olev liikmesriik või liidu institutsioon seda taotleb.

Euroopa Kohus tuleb kokku täiskoguna, kui menetlus on algatatud põhiseaduse artikli III-335 lõike 2, artikli III-347 teise lõigu, artikli III-349 või artikli III-385 lõike 6 alusel.

Kui Euroopa Kohus leiab, et menetluses olev kohtuasi on erakordselt tähtis, võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist suunata asja täiskogule.

Artikkel 17

Euroopa Kohtu otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohtu nõupidamisel osaleb paaritu arv liikmeid.

Kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodade otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt kolm kohtunikku.

Suurkoja otsused kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt üheksa kohtunikku.

Euroopa Kohtu täiskogu otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt viisteist kohtunikku.

Kui ühel koja kohtunikest pole võimalik kohal viibida, võidakse kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega istungile kaasata teise koja kohtunik.

Artikkel 18

Ükski kohtunik ega kohtujurist ei tohi osaleda asja lahendamisel, milles ta on eelnevalt osalenud esindajana või nõustajana või tegutsenud ühe poole advokaadina või milles teda kohtu või uurimiskomisjoni liikmena või muudes ülesannetes on kutsutud arvamust esitama.

Kui kohtunik või kohtujurist mingil erilisel põhjusel leiab, et ta ei tohiks osaleda konkreetse kohtuasja otsustamisel või läbivaatamisel, teatab ta sellest presidendile. Kui president mingil erilisel põhjusel arvab, et mõni kohtunik või kohtujurist ei tohiks konkreetse kohtuasja arutamisel osaleda ega ettepanekuid teha, teatab ta sellest asjaomasele isikule.

Käesoleva artikli kohaldamisel ilmnevad raskused lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega.

Kohtumenetluse pool ei või taotleda Euroopa Kohtu või selle koja koosseisu muutmist mõne kohtuniku kodakondsuse alusel või seetõttu, et Euroopa Kohtu või koja koosseisus ei ole kõnealuse poole kodakondsusest kohtunikku.

III JAOTIS

MENETLUS EUROOPA KOHTUS

Artikkel 19

Liidu liikmesriike ja institutsioone esindab Euroopa Kohtus igaks üksikuks kohtuasjaks määratud esindaja. Esindajat võib abistada nõustaja või advokaat.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike, kes pole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) järelevalvametit esindatakse samal viisil.

Teisi pooli peab esindama advokaat.

Menetluspoolt võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus.

Sellistel esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on kodukorras sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Kohtusse ilmumisel õigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud, et sõltumatult oma ülesandeid täita.

Euroopa Kohtusse ilmuvate nõustajate ja advokaatide suhtes on Euroopa Kohtul kodukorras sätestatud tingimustel volitused, mis üldiselt antakse kohtutele.

Ülikoolide õppejõududel, kes on sellise liikmesriigi kodanikud, mille seadused lubavad neil olla kohtus esindajaks, on Euroopa Kohtus samad õigused, mis on käesoleva artikliga antud advokaatidele.

Artikkel 20

Euroopa Kohtu menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

Kirjalik menetlus koosneb hagiavalduste, seisukohtade, kostja vastuste ning märkuste ja samuti võimalike repliikide, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiate edastamisest kohtumenetluse pooltele ja liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, kelle aktid on vaidlustatud.

Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja ajavahemikus.

Suuline menetlus koosneb ettekandja-kohtuniku esitatud ettekande lugemisest, esindajate, nõustajate ja advokaatide ning kohtujuristi ettepanekute ärakuulamisest Euroopa Kohtus, aga ka tunnistajate ja ekspertide ärakuulamisest, kui neid on.

Kui Euroopa Kohus on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et otsus tehakse ilma kohtujuristi ettepanekuta.

Artikkel 21

Hagiavaldus esitatakse Euroopa Kohtu kohtusekretärile kirjalikult. Hagiavalduses tuleb märkida hageja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet, poole või poolte nimed, kelle vastu hagi esitatakse, hagi ese, hageja nõuded ja lühike ülevaade õiguslikest alustest.

Hagiavaldusele lisatakse vajaduse korral õigusakt, mille tühistamist taotletakse, või põhiseaduse artiklis III-367 osutatud asjaoludel dokumentaalselt tõestatud kuupäev, mil institutsioonilt nõuti toimingu tegemist kooskõlas nimetatud artikliga. Kui dokumente ei esitata koos hagiavaldusega, palub kohtusekretär asjaomasel poolel esitada need mõistliku tähtaja jooksul, kuid sel puhul ei aegu poole õigused isegi juhul, kui sellised dokumendid esitatakse pärast menetluse algatamise tähtaja möödumist.

Artikkel 22

EURATOMi asutamislepingu artiklis 18 nimetatud edasikaebused esitatakse Euroopa Kohtu kohtusekretärile. Edasikaebuses sisalduvad selle esitaja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet, viide otsusele, mille peale kaebus esitatakse, vastustajate nimed, kaebuse ese, kaebaja nõuded ja lühike ülevaade õiguslikest alustest.

Kaebusele lisatakse vahekohtukomitee vaidlustatava otsuse tõestatud ärakiri.

Kui Euroopa Kohus edasikaebuse tagasi lükkab, jääb vahekohtukomitee otsus lõplikuks.

Kui Euroopa Kohus vahekohtukomitee otsuse tühistab, võib asja vajaduse korral ühe poole algatusel vahekohtukomiteele uueks läbivaatamiseks esitada. Vahekohtukomitee juhindub õigusküsimustes Euroopa Kohtu otsustest.

Artikkel 23

Põhiseaduse artikliga III-369 reguleeritud kohtuasjade puhul teatab liikmesriigi kohus, kes peatab menetluse ja saadab asja Euroopa Kohtusse, oma otsusest Euroopa Kohtule. Siis teatab kohtusekretär otsusest pooltele, liikmesriikidele ja komisjonile, samuti institutsioonile, organitele või asutusele, kes on vastu võtnud akti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud.

Kahe kuu jooksul alates sellest teatamisest on pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud akti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi.

Lisaks sellele peab kohtusekretär teatama siseriikliku kohtu otsusest teistele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidele, kes ei ole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud EFTA järelevalveametile, kes võivad juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, kahe kuu jooksul sellisest teatamisest arvates esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi. Käesolevat lõiget ei kohaldata küsimuste suhtes, mis tekivad EURATOMi asutamislepingu kohaldamisalas.

Kui nõukogu ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelises teatavat küsimust käsitlevas kokkuleppes on sätestatud, et need riigid võivad esitada seisukohti või kirjalikke märkusi juhul, kui mõne liikmesriigi kohus taotleb Euroopa Kohtu eelotsust kõnealuse kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas küsimuses, teatatakse seda küsimust käsitlevast liikmesriigi kohtu otsusest ka asjaomastele kolmandatele riikidele. Need riigid võivad kahe kuu jooksul pärast teate saamist esitada kohtule oma seisukohad või kirjalikud märkused.

Artikkel 24

Euroopa Kohus võib pooltelt nõuda kõikide dokumentide esitamist ja kogu teabe andmist, mida ta peab soovitavaks. Mis tahes keeldumine võetakse ametlikult teatavaks.

Euroopa Kohus võib nõuda ka liikmesriikidelt ja liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, mis ei ole kohtumenetluse pooled, kogu teavet, mida kohus peab menetluses vajalikuks.

Artikkel 25

Euroopa Kohus võib omal valikul igale üksikisikule, organile, asutusele, komiteele või organisatsioonile igal ajal usaldada ülesande anda eksperdiarvamus.

Artikkel 26

Tunnistajaid võib ära kuulata kodukorras sätestatud tingimustel.

Artikkel 27

Kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate suhtes on Euroopa Kohtul volitused, mis tavaliselt antakse kohtutele, ning ta võib määrata rahatrahve kodukorras sätestatud tingimustel.

Artikkel 28

Tunnistajaid ja eksperte võib ära kuulata vande all, mis antakse kodukorras sätestatud viisil või tunnistaja või eksperdi elukohariigi õigusaktides sätestatud viisil.

Artikkel 29

Euroopa Kohus võib anda määruse, et tunnistaja või eksperdi kuulaks ära tema alalise elukoha järgne kohus.

Määrus saadetakse täitmiseks pädevale kohtule kodukorras sätestatud tingimustel. Vastavalt õigusabitaotlusele koostatud dokumendid tagastatakse Euroopa Kohtule samadel tingimustel.

Kulud katab Euroopa Kohus, ilma et see piiraks õigust kulusid välja nõuda pooltelt, kui see on asjakohane.

Artikkel 30

Liikmesriik käsitleb tunnistaja või eksperdi vande murdmist samal viisil nagu siis, kui rikkumine oleks toime pandud liikmesriigi tsiviilasju lahendavas kohtus. Euroopa Kohtu nõudmisel esitab asjaomane liikmesriik õiguserikkuja vastu oma pädevas kohtus süüdistuse.

Artikkel 31

Kohtuistung on avalik, kui Euroopa Kohus omal algatusel või poolte avalduse alusel tõsistel põhjustel ei otsusta teisiti.

Artikkel 32

Istungi jooksul võib Euroopa Kohus küsitleda eksperte, tunnistajaid ja pooli endid. Viimased võivad Euroopa Kohtu poole pöörduda üksnes oma esindajate vahendusel.

Artikkel 33

Iga kohtuistung protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär.

Artikkel 34

Läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirja kinnitab president.

Artikkel 35

Euroopa Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks.

Artikkel 36

Kohtuotsustes sedastatakse põhjused, millel need rajanevad. Neis näidatakse nõupidamisest osa võtnud kohtunike nimed.

Artikkel 37

Kohtuotsustele kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Need loetakse ette avalikul kohtuistungil.

Artikkel 38

Euroopa Kohus teeb otsuse kohtukulude asjus.

Artikkel 39

Euroopa Kohtu president võib lihtmenetluse korras, mis vajaduse korral võib erineda mõnest käesolevas põhikirjas sisalduvast eeskirjast ja mis sätestatakse kodukorras, teha otsuse kohaldamise peatamise avalduste kohta, nagu on sätestatud põhiseaduse artikli III-379 lõikes 1 ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 157, ette kirjutada ajutisi meetmeid vastavalt põhiseaduse artikli III-379 lõikele 2, või peatada täitmise kooskõlas põhiseaduse artikli III-401 neljanda lõigu või EURATOMi asutamislepingu artikli 164 kolmanda lõiguga.

Kui presidendil esineb põhjendatud takistus, asendab teda teine kohtunik kodukorras sätestatud tingimustel.

Presidendi või teda asendava kohtuniku määrus on ajutine ega mõjuta mingil viisil Euroopa Kohtu sisulist otsust.

Artikkel 40

Liidu liikmesriigid ja institutsioonid võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuvaidlustes menetlusse astuda.

Sama õigus on liidu organitel ja asutustel ning igal isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu. Füüsilised või juriidilised isikud ei või liikmesriikidevahelistes, liidu institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelistes kohtuvaidlustes menetlusse astuda.

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud EFTA järelevalveamet Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuvaidlustes menetlusse astuda, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest.

Menetlusse astumise avaldus piirdub ühe poole nõuete toetamisega.

Artikkel 41

Kui nõuetekohaselt kohtukutse saanud kostja ei esita kirjalikku vastust enda kaitseks, tehakse tagaseljaotsus tema suhtes. Otsuse vastu võib esitada vastuväite ühe kuu jooksul selle teatavaks tegemisest. Vastuväitel ei ole tagaseljaotsuse täitmist peatavat toimet, kui Euroopa Kohus ei otsusta teisiti.

Artikkel 42

Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud võivad kodukorras sätestatud juhtudel ja tingimustel kolmandate isikutena vaidlustada ilma neid ära kuulamata tehtud kohtuotsuse, kui otsus piirab nende õigusi.

Artikkel 43

Kui kohtuotsuse mõte või ulatus on kahtluse all, annab Euroopa Kohus mis tahes huvitatud menetlusosalise või liidu institutsiooni avalduse alusel selle tõlgenduse.

Artikkel 44

Avalduse kohtuotsuse teistmiseks võib Euroopa Kohtule esitada üksnes sellise asjaolu teadasaamisel, mis oma olemuselt on otsustav ja mis otsuse tegemise ajal ei olnud Euroopa Kohtule ega teistmist taotlevale poolele teada.

Teistmist alustatakse Euroopa Kohtu otsusega, milles selgesõnaliselt sedastatakse uue asjaolu olemasolu, tunnistatakse, et selle olemus lubab võtta asja teistmisele, ja kuulutatakse avaldus selle alusel vastuvõetavaks.

Avaldust kohtuotsuse teistmiseks ei saa esitada pärast kümne aasta möödumist kohtuotsuse tegemise kuupäevast.

Artikkel 45

Ajapikenduse andmine seoses vahemaadega määratakse kodukorras.

Tähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.

Artikkel 46

Liidu lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg on viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. Aegumistähtaeg katkeb, kui Euroopa Kohtus algatatakse menetlus või kui enne sellist menetlust esitab kannatanud pool avalduse asjakohasele liidu institutsioonile. Viimasel juhul tuleb menetlus algatada kahe kuu jooksul, nagu on sätestatud põhiseaduse artiklis III-365. Kohaldatakse põhiseaduse artikli III-367 teist lõiku.

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga vastu algatatud lepinguvälise vastutusega seotud menetluste suhtes.

IV JAOTIS

ÜLDKOHUS

Artikkel 47

Artikli 9 esimest lõiku, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse üldkohtu ja selle liikmete suhtes.

Artikleid 10, 11 ja 14 kohaldatakse üldkohtu kohtusekretäri suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 48

Üldkohus koosneb kahekümne viiest kohtunikust.

Artikkel 49

Üldkohtu liikmeid võidakse kutsuda täitma kohtujuristi ülesandeid.

Kohtujuristi ülesanne on teha avalikult, erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid teatavate üldkohtusse antud asjade lahendamiseks, selleks et abistada üldkohut temale määratud ülesannete täitmisel.

Selliste kohtuasjade valiku kriteeriumid ning kohtujuristide määramise kord sätestatakse üldkohtu kodukorras.

Kohtuasjas kohtujuristi ülesandeid täitma kutsutud üldkohtu liige ei tohi osaleda kohtuotsuse tegemisel.

Artikkel 50

Üldkohus tuleb kokku kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohtunikud valivad endi hulgast koja esimehe. Viiest kohtunikust koosneva koja esimees valitakse kolmeks aastaks. Esimehe võib üheks ametiajaks tagasi valida.

Kodade koosseisu ja kohtuasjade määramist kodadele reguleerib kodukord. Teatavatel kodukorraga kindlaks määratud juhtudel võib üldkohus kokku tulla täiskoguna või koosneda ühest kohtunikust.

Samuti võib kodukord ette näha, et selles kindlaks määratud juhtudel ja tingimustel tuleb üldkohus kokku suurkojana.

Artikkel 51

Erandina põhiseaduse artikli III-358 lõikes 1 sätestatud eeskirjast on Euroopa Kohtu pädevuses lahendada artiklites III-365 ja III-367 osutatud ja liikmesriigi esitatud hagisid, mis on suunatud:

nõukogu või Euroopa Parlamendi või mõlema institutsiooni ühise tegevuse või tegevusetuse vastu, välja arvatud:

—	nõukogu Euroopa otsused, mis on vastu võetud põhiseaduse artikli III-168 lõike 2 kolmanda lõigu alusel;

—	nõukogu õigusaktid, mis on vastu võetud artiklis III-315 osutatud kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva nõukogu õigusakti alusel;

—	nõukogu õigusaktid, mille alusel viimane teostab rakendamisvolitusi vastavalt põhiseaduse artikli I-37 lõikele 2;

b)	põhiseaduse artikli III-420 lõike 1 kohase komisjoni tegevuse või tegevusetuse vastu.

Euroopa Kohtu pädevusse kuuluvad ka liidu institutsioonide samades artiklites osutatud hagid Euroopa Parlamendi või nõukogu või mõlema institutsiooni ühise tegevuse või tegevusetuse vastu, komisjoni tegevuse või tegevusetuse vastu, samuti institutsiooni hagid Euroopa Keskpanga tegevuse või tegevusetuse vastu.

Artikkel 52

Et üldkohus saaks toimida, määravad Euroopa Kohtu president ja üldkohtu president ühisel kokkuleppel tingimused, mille alusel Euroopa Kohtu juurde määratud ametnikud ja muud teenistujad teenindavad üldkohust. Teatavad ametnikud ja muud teenistujad alluvad üldkohtu kohtusekretärile üldkohtu presidendi järelevalve all.

Artikkel 53

Üldkohtu menetlust reguleerib III jaotis.

Täiendavad ja üksikasjalikumad sätted, mis võivad osutuda vajalikuks, nähakse ette kohtu kodukorraga. Kodukord võib teha erandi artikli 40 neljandast lõigust ja artiklist 41, võtmaks arvesse intellektuaalomandi vaidluste eripära.

Olenemata artikli 20 neljandast lõigust, võib kohtujurist esitada oma põhjendatud ettepanekud kirjalikult.

Artikkel 54

Kui üldkohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult Euroopa Kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi üldkohtu kohtusekretärile. Samuti kui Euroopa Kohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult üldkohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi Euroopa Kohtu kohtusekretärile.

Kui üldkohus leiab, et ta pole pädev arutama ja lahendama hagi, mille suhtes Euroopa Kohus on pädev, suunab ta selle hagi Euroopa Kohtusse. Samuti kui Euroopa Kohus leiab, et hagi kuulub üldkohtu pädevusse, suunab ta selle hagi üldkohtusse, mille peale nimetatud kohus ei saa oma pädevust eitada.

Kui Euroopa Kohtus ja üldkohtus on läbivaatamisel hagid, millel on sama ese, milles tõstatatakse sama tõlgendamisküsimus või vaidlustatakse sama õigusakti kehtivus, võib üldkohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni Euroopa Kohus oma otsuse välja kuulutab või kui hagi esitatakse põhiseaduse artikli III-365 või EURATOMi asutamislepingu artikli 146 alusel, oma pädevusest loobuda, et selliste hagide suhtes saaks otsuse teha Euroopa Kohus. Samadel tingimustel võib ka Euroopa Kohus otsustada oma menetluse peatada. Sel juhul jätkub üldkohtu menetlus.

Kui liikmesriik ja institutsioon vaidlustavad sama õigusakti, loobub üldkohus oma pädevusest, et selliste hagide suhtes saaks otsuse teha Euroopa Kohus.

Artikkel 55

Üldkohtu lõplikest otsustest ning otsustest, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või avalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, teatab üldkohtu kohtusekretär kõigile pooltele ning ka liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele, isegi kui need ei astunud menetlusse üldkohtus läbivaatamisel olnud kohtuasjas.

Artikkel 56

Euroopa Kohtusse võib edasi kaevata üldkohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või avalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest.

Otsuse võib edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui üldkohtu otsus neid otseselt mõjutab.

Välja arvatud liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidlustega seotud asjade puhul, võivad otsuse edasi kaevata ka liikmesriigid ja liidu institutsioonid, kes ei astunud menetlusse üldkohtus. Sellised liikmesriigid ja institutsioonid on samas seisundis kui liikmesriigid ja institutsioonid, kes astusid menetlusse esimeses astmes.

Artikkel 57

Iga isik, kelle menetlusse astumise avalduse üldkohus läbivaatamata jätab, võib edasi kaevata Euroopa Kohtusse kahe nädala jooksul alates avalduse läbivaatamata jätmise otsuse kuulutamisest.

Menetluspooled võivad iga üldkohtu otsuse, mis on tehtud põhiseaduse artikli III-379 lõike 1 või lõike 2 või artikli III-401 neljanda lõigu või EURATOMi asutamislepingu artikli 157 või artikli 164 kolmanda lõigu alusel, kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest Euroopa Kohtusse edasi kaevata.

Esimeses ja teises lõigus osutatud edasikaebust arutatakse ja selle kohta tehakse otsus artiklis 39 osutatud menetluse alusel.

Artikkel 58

Euroopa Kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Edasikaebuse aluseks võib olla üksnes üldkohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või liidu õiguse valesti kohaldamine üldkohtu poolt.

Edasikaebuse aluseks ei saa olla üksnes kohtukulude summa ja selle jagamine poolte vahel.

Artikkel 59

Kui üldkohtu otsus kaevatakse edasi, koosneb Euroopa Kohtu menetlus kirjalikust osast ja suulisest osast. Kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist suulise menetluse ära jätta.

Artikkel 60

Ilma et see piiraks põhiseaduse artikli III-379 lõigete 1 ja 2 või EURATOMi asutamislepingu artikli 157 kohaldamist, ei ole edasikaebusel peatavat toimet.

Erandina põhiseaduse artiklist III-380 jõustuvad üldkohtu otsused, millega tühistatakse kõikides liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav Euroopa seadus või Euroopa määrus, alles käesoleva põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse läbivaatamata jätmise kuupäevast, ilma et see siiski piiraks poole õigust pöörduda põhiseaduse artikli III-379 lõigete 1 ja 2 või EURATOMi asutamislepingu artikli 157 alusel Euroopa Kohtusse tühistatud Euroopa seaduse või Euroopa määruse toime peatamiseks või muu ajutise meetme kehtestamiseks.

Artikkel 61

Kui edasikaebus on põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus üldkohtu otsuse. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi üldkohtusse otsustamiseks.

Kui asi suunatakse tagasi üldkohtusse, on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes selle kohtu jaoks siduvad.

Kui üldkohtu menetlusse mitteastunud liikmesriigi või liidu institutsiooni esitatud edasikaebus on põhjendatud, võib Euroopa Kohus, kui ta seda vajalikuks peab, teatada, millised üldkohtu tühistatud otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks.

Artikkel 62

Põhiseaduse artikli III-358 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib peakohtujurist teha ettepaneku üldkohtu otsuse uuesti läbivaatamiseks Euroopa Kohtus, kui ta leiab, et valitseb tõsine oht, et see otsus mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

Ettepanek tuleb teha ühe kuu jooksul alates üldkohtu otsuse väljakuulutamisest. Ühe kuu jooksul alates peakohtujuristi ettepaneku kättesaamisest otsustab Euroopa Kohus, kas otsus tuleks uuesti läbivaadata või mitte.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Euroopa Kohtu ja üldkohtu kodukord sisaldab sätteid, mis on vajalikud käesoleva põhikirja kohaldamiseks ja vajaduse korral selle täiendamiseks.

Artikkel 64

Euroopa Liidu Kohtu keeltekasutuse korda reguleerivad eeskirjad sätestatakse nõukogu ühehäälselt vastuvõetud Euroopa määrusega. See määrus võetakse vastu kas Euroopa Kohtu taotlusel ja pärast komisjoni ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist või komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Kohtu ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse Euroopa Kohtu kodukorra ja üldkohtu kodukorra keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid. Erandina põhiseaduse artiklitest III-355 ja III-356 võib nimetatud sätteid muuta või kehtetuks tunnistada üksnes nõukogu ühehäälsel heakskiidul.

Artikkel 65

1. Erandina põhiseaduse artiklist IV-437 jäävad jõusse EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta muudatused, mis on vastu võetud Euroopa põhiseaduse lepingu allkirjastamise ja selle jõustumise vahelise aja jooksul.

2. Selleks, et lülitada lõikes 1 osutatud muudatused käesoleva põhikirja jõustamistingimustesse, kodifitseeritakse nad ametlikult Euroopa Kohtu taotlusel vastu võetud nõukogu Euroopa seadusega. Kui see kodifitseeriv Euroopa seadus jõustub, tunnistatakse käesolev artikkel kehtetuks.

PROTOKOLL EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI JA EUROOPA KESKPANGA PÕHIKIRJA KINNITAMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES kinnitada Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, mis on ette nähtud põhiseaduse artiklis I-30 ja artikli III-187 lõikes 2,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

I PEATÜKK

EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEM

Artikkel 1

Euroopa Keskpankade Süsteem

1. Kooskõlas põhiseaduse artikli I-30 lõikega 1 moodustavad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Euroopa Keskpank ning nende liikmesriikide keskpangad, mille rahaühik on euro, moodustavad eurosüsteemi.

2. Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank täidavad oma ülesandeid ja tegutsevad kooskõlas põhiseaduse ja käesoleva põhikirjaga.

II PEATÜKK

EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 2

Eesmärgid

Kooskõlas põhiseaduse artikli I-30 lõikega 2 ja artikli III-185 lõikega 1 on Euroopa Keskpankade Süsteemi esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. Seda eesmärki piiramata toetab Euroopa Keskpankade Süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud põhiseaduse artiklis I-3. Euroopa Keskpankade Süsteem toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist ja järgides põhiseaduse artiklis III-177 sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 3

Ülesanded

1. Vastavalt põhiseaduse artikli III-185 lõikele 2 tuleb Euroopa Keskpankade Süsteemi kaudu ellu viia järgmised põhiülesanded:

a)	määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda;

b)	teostada välisvaluutatehinguid vastavalt põhiseaduse artiklile III-326;

c)	hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve;

d)	kaasa aidata maksesüsteemide sujuvale toimimisele.

2. Vastavalt põhiseaduse artikli III-185 lõikele 3 ei piira käesoleva artikli lõike 1 punkt c liikmesriikide valitsuste õigust hoida ja hallata välisvaluuta käibevahendeid.

3. Vastavalt põhiseaduse artikli III-185 lõikele 5 aitab Euroopa Keskpankade Süsteem kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika sujuvale kujundamisele.

Artikkel 4

Nõuandvad funktsioonid

Kooskõlas põhiseaduse artikli III-185 lõikega 4 tuleb Euroopa Keskpangaga konsulteerida:

a)	iga tema volituste piiridesse jääva liidu õigusakti eelnõu puhul;

b)	riikide asutustel iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul, kuid nendes piirides ja tingimustel, mis nõukogu artiklis 41 sätestatud korras kindlaks määrab.

Euroopa Keskpank võib oma pädevuses olevates küsimustes esitada arvamusi vastavatele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning riikide asutustele.

Artikkel 5

Statistilise teabe kogumine

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmiseks kogub Euroopa Keskpank riikide keskpankade kaasabil vajalikku statistilist teavet kas riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt. Sel eesmärgil teeb ta koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Riikide keskpangad täidavad võimalikus ulatuses lõikes 1 nimetatud ülesandeid.

3. Vajaduse korral soodustab Euroopa Keskpank nende õigusnormide ja tavade ühtlustamist, mis reguleerivad tema volituste piiridesse jäävates valdkondades statistiliste andmete kogumist, kokkuvõttu ja levitamist.

4. Vastavalt artiklis 41 sätestatud menetlusele määrab nõukogu kindlaks aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud, konfidentsiaalsusrežiimi ja rakendussätted.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

1. Euroopa Keskpankade Süsteemile pandud ülesandeid hõlmavas rahvusvahelises koostöös otsustab Euroopa Keskpankade Süsteemi esindatuse Euroopa Keskpank.

2. Euroopa Keskpank ja tema heakskiidul ka riikide keskpangad võivad osaleda rahvusvahelistes rahaasutustes.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira põhiseaduse artikli III-196 kohaldamist.

III PEATÜKK

EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI STRUKTUUR

Artikkel 7

Sõltumatus

Vastavalt põhiseaduse artiklile III-188, kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud põhiseadusega ja käesoleva põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet järgima ega püüa mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid oma ülesannete täitmisel.

Artikkel 8

Üldpõhimõte

Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid.

Artikkel 9

Euroopa Keskpank

1. Vastavalt põhiseaduse artikli I-30 lõikele 3 on Euroopa Keskpank juriidiline isik, millel on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi seadustele kuulub juriidilistele isikutele. Euroopa Keskpank võib eelkõige omandada või võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

2. Euroopa Keskpank tagab, et põhiseaduse artikli III-185 lõigetega 2, 3 ja 5 Euroopa Keskpanga Süsteemile pandud ülesanded täidetakse kas tema käesolevast põhikirjast tuleneva tegevuse kaudu või artikli 12 lõikest 1 ja artiklist 14 tuleneva riikide keskpankade tegevuse kaudu.

3. Vastavalt põhiseaduse artikli III-187 lõikele 3 on Euroopa Keskpanga otsuseid tegevateks organiteks Euroopa Keskpanga nõukogu ja juhatus.

Artikkel 10

Euroopa Keskpanga nõukogu

1. Vastavalt põhiseaduse artikli III-382 lõikele 1 koosneb Euroopa Keskpanga nõukogu Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest ja nende liikmesriikide keskpankade presidentidest, mille suhtes ei ole kehtestatud põhiseaduse artiklis III-197 nimetatud erandit.

2. Igal Euroopa Keskpanga nõukogu liikmel on üks hääl. Alates kuupäevast, millal Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete arv ületab 21, on igal Euroopa Keskpanga juhatuse liikmel üks hääl ning hääleõiguslike riikide keskpankade presidentide arv on 15. Viimati nimetatute hääleõigus määratakse roteerumise põhimõttel järgmiselt:

kuupäevast, millal riikide keskpankade presidentide arv ületab 15 ja kuni see on alla 22, jagatakse riikide keskpankade presidendid kahte rühma, järjestades nad sõltuvalt sellest, millisel kohal on asjaomase panga liikmesriigi osa turuhindades liikmesriikide agregeeritud sisemajanduse kogutoodangus ning millisel kohal suuruse järgi on selle panga liikmesriigi osa eurot kasutavate liikmesriikide rahaasutuste agregeeritud koondbilansis. Turuhindades arvestatud liikmesriikide agregeeritud sisemajanduse kogutoodangu osa ja rahaasutuste agregeeritud koondbilansi osa kaal on vastavalt 5/6 ja 1/6. Esimene rühm koosneb viiest riikide keskpankade presidendist ja teise rühma kuuluvad ülejäänud riikide keskpankade presidendid. Esimesse rühma kuuluvad riikide keskpankade presidendid võivad oma hääleõigust kasutada mitte harvemini kui teise rühma kuuluvad riikide keskpankade presidendid. Eelmist lauset arvesse võttes määratakse esimesele rühmale 4 häält ning teisele rühmale 11 häält;

kuupäevast, millal riikide keskpankade presidentide arv on 22 või enam, jagatakse riikide keskpankade presidendid kolme rühma vastavalt punktis a sätestatud kriteeriumitel põhinevale järjestusele. Esimene rühm koosneb viiest riikide keskpankade presidendist ja sellele määratakse neli häält. Teine rühm koosneb poolest riikide keskpankade presidentide koguarvust, kusjuures mis tahes murd ümardatakse ülemise lähima täisarvuni; teisele rühmale määratakse kaheksa häält. Kolmandasse rühma kuuluvad ülejäänud riikide keskpankade presidendid ning neile määratakse kolm häält;

c)	igas rühmas on antakse riikide keskpankade presidentidele hääleõigus võrdseteks ajavahemikeks;

d)	turuhindades sisemajanduse kogutoodangu osa arvestamisel kohaldatakse artikli 29 lõiget 2. Rahaasutuste agregeeritud koondbilansi osa arvestatakse vastavalt arvestuse tegemise ajal liidus kehtivale statistilisele raamistikule;

e)	kui agregeeritud sisemajanduse kogutoodangut turuhindades kohandatakse vastavalt artikli 29 lõikele 3 või kui keskpankade presidentide arv suureneb, kohandatakse rühmade suurust ja/või koosseisu vastavalt käesolevas lõigus sätestatud põhimõtetele;

Euroopa Keskpanga nõukogu võtab oma kõikide, nii hääleõigusega kui hääleõiguseta, liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega kõik vajalikud meetmed käesolevas lõigus sätestatud põhimõtete elluviimiseks ning võib otsustada edasi lükata roteerumisel põhineva süsteemi käivitamist kuni kuupäevani, millal riikide keskpankade presidentide arv ületab 18.

Hääleõiguse kasutamine on isiklik. Erandina sellest õigusnormist võib artikli 12 lõikes 3 viidatud kodukorras kehtestada, et Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed võivad hääletada kaugside vahendusel. Samuti sätestatakse nende õigusnormidega, et Euroopa Keskpanga nõukogu liige, kes pikemat aega ei saa nõukogu koosolekutest osa võtta, võib määrata asendusliikme Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeks.

Esimese ja teise lõigu sätted ei piira Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide, nii hääleõigusega kui hääleõiguseta, liikmete hääleõigust lõike 3 ja artikli 40 lõigete 2 ja 3 alusel. Kui käesolev põhikiri ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse hääleõigusega liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl presidendil.

Euroopa Keskpanga nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kaks kolmandikku hääleõigusega liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib president kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta ilma kvoorumit arvestamata.

3. Kõigi artiklite 28, 29, 30, 32, 33 ja 49 alusel vastuvõetavate otsuste puhul arvestatakse Euroopa Keskpanga nõukogu hääli vastavalt Euroopa Keskpanga märgitud kapitali jaotumisele riikide keskpankade vahel. Juhatuse liikmete hääli otsustamisel ei arvestata. Kvalifitseeritud häälteenamust nõudev otsus on vastu võetud, kui poolthääled esindavad vähemalt kahte kolmandikku Euroopa Keskpanga märgitud kapitalist ja vähemalt pooli osanikest. Kui mõni riigi keskpanga president ei saa kohal olla, võib ta nimetada asendusliikme oma arvestusliku hääle andmiseks.

4. Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne. Euroopa Keskpanga nõukogu võib teha otsuse avaldada oma arutluste tulemus.

5. Euroopa Keskpanga nõukogu tuleb kokku vähemalt kümme korda aastas.

Artikkel 11

Juhatus

1. Vastavalt põhiseaduse artikli III-382 lõike 2 esimesele lõigule kuuluvad juhatusse president, asepresident ja neli liiget.

Liikmed täidavad oma kohustusi täistööajaga töötades. Ükski liige ei tohi töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui Euroopa Keskpanga nõukogu ei ole selleks erandkorras luba andnud.

2. Kooskõlas põhiseaduse artikli III-382 lõikega 2, nõukogu soovitusel ja pärast Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Keskpanga nõukoguga konsulteerimist, nimetab Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast presidendi, asepresidendi ja teised juhatuse liikmed.

Nende ametiaeg on kaheksa aastat ja neid ei saa ametisse tagasi nimetada.

Juhatuse liikmeks võib olla ainult liikmesriigi kodanik.

3. Juhatuse liikmete töölepingutingimused, eelkõige nende palgad, pensionid ja muud sotsiaalkindlustustagatised tulenenevad Euroopa Keskpangaga sõlmitavatest lepingutest ning need määrab kindlaks Euroopa Keskpanga nõukogu kolmest Euroopa Keskpanga nõukogu poolt ja kolmest nõukogu poolt nimetatud liikmest koosneva komitee ettepanekul. Juhatuse liikmetel ei ole käesolevas lõikes nimetatud küsimustes hääleõigust.

4. Kui juhatuse liige ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises, võib Euroopa Kohus ta Euroopa Keskpanga nõukogu või juhatuse taotlusel ametist tagandada.

5. Igal isiklikult kohaloleval juhatuse liikmel on õigus hääletada ning tal on selleks üks hääl. Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb juhatus otsuse antud häälte lihtenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl presidendil. Hääletamisreeglid on täpsustatud artikli 12 lõikes 3 viidatud kodukorras.

6. Juhatus vastutab Euroopa Keskpanga jooksva töö eest.

7. Juhatuse vabanenud ametikohale nimetatakse uus liige kooskõlas lõikega 2.

Artikkel 12

Otsuseid tegevate organite kohustused

1. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab vastu Euroopa Keskpangale põhiseaduse ja käesoleva põhikirjaga antud ülesannete täitmiseks vajalikud suunised ja otsused. Euroopa Keskpanga nõukogu määratleb liidu rahapoliitika, mis hõlmab kohased otsused seoses rahapoliitiliste vahe-eesmärkidega, põhiliste intressimääradega ja reservidega Euroopa Keskpankade Süsteemis, ning annab nende rakendamiseks vajalikud suunised.

Juhatus teostab rahapoliitikat kooskõlas Euroopa Keskpanga nõukogu suuniste ja otsustega. Selleks annab juhatus riikide keskpankadele vajalikke juhiseid. Lisaks võib Euroopa Keskpanga nõukogu otsusega juhatusele delegeerida teatud volitusi.

Võimalikuks ja kohaseks peetaval määral ning piiramata käesoleva artikli sätete kohaldamist võib Euroopa Keskpank kasutada riikide keskpanku tehinguteks, mis moodustavad osa Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannetest.

2. Juhatus vastutab Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekute ettevalmistamise eest.

3. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab vastu kodukorra, mis määrab Euroopa Keskpanga sisestruktuuri ning tema otsuseid tegevad organid.

4. Euroopa Keskpanga nõukogu täidab artiklis 4 osutatud nõuandvaid funktsioone.

5. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab vastu artiklis 6 osutatud otsuseid.

Artikkel 13

President

1. Euroopa Keskpanga nõukogu ja juhatuse eesistujaks on president või tema äraolekul asepresident.

2. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, esindab president või tema poolt nimetatud isik Euroopa Keskpanka organisatsioonivälistes suhetes.

Artikkel 14

Riikide keskpangad

1. Kooskõlas põhiseaduse artikliga III-189 tagab iga liikmesriik, et tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, on vastavuses põhiseadusega ja käesoleva põhikirjaga.

2. Eelkõige tuleb riikide keskpankade põhikirjades sätestada, et riigi keskpanga presidendi ametiaeg ei ole lühem kui viis aastat.

Presidendi võib ametist vabastada ainult juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises. Niisuguse otsuse peale võib asjaomane president või Euroopa Keskpanga nõukogu esitada Euroopa Kohtusse hagi põhiseaduse või mõne selle kohaldamist puudutava õigusnormi rikkumise alusel. Sellist kohtuasja tuleb alustada kahe kuu jooksul pärast otsuse avaldamist või selle teatavakstegemist hagejale või selle puudumisel päevast, millal see hagejale teatavaks sai.

3. Riikide keskpangad on Euroopa Keskpankade Süsteemi lahutamatu osa ning nad toimivad kooskõlas Euroopa Keskpanga suuniste ja juhistega. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Keskpanga suunistest ja juhistest kinnipidamine, ja nõuab kogu vajaliku teabe esitamist.

4. Riigi keskpank võib täita muid funktsioone peale käesolevas põhikirjas loetletute, välja arvatud juhul, kui Euroopa Keskpanga nõukogu leiab antud häälte kahe kolmandiku enamusega, et see segab Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärkide ja ülesannete täitmist. Vastavate funktsioonide täitmine on riikide keskpankade kohustus ja kuulub nende vastutusalasse ning neid funktsioone ei loeta Euroopa Keskpankade Süsteemi funktsioonide osaks.

Artikkel 15

Aruandekohustus

1. Euroopa Keskpank koostab ja avaldab Euroopa Keskpankade Süsteemi tegevuse aruande vähemalt kord kvartalis.

2. Euroopa Keskpankade Süsteemi konsolideeritud finantsaruanne avaldatakse igal nädalal.

3. Vastavalt põhiseaduse artikli III-383 lõikele 3 saadab Euroopa Keskpank Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja komisjonile Euroopa Keskpankade Süsteemi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat käsitleva aastaaruande.

4. Käesolevas artiklis osutatud ettekanded ja aruanded tehakse huvitatud isikutele kättesaadavaks tasuta.

Artikkel 16

Pangatähed

Kooskõlas põhiseaduse artikli III-186 lõikega 1 on Euroopa Keskpanga nõukogule ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires. Pangatähti võivad emiteerida Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed on liidus ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed.

Euroopa Keskpank järgib pangatähtede emiteerimise ja kujundusega seotud tavasid niipalju kui võimalik.

IV PEATÜKK

EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI RAHAPOLIITILISED FUNKTSIOONID JA TOIMINGUD

Artikkel 17

Kontod Euroopa Keskpangas ja riikide keskpankades

Oma tehingute tegemiseks võivad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad avada krediidiasutustele, avalik-õiguslikele üksustele ja muudele turul osalejatele kontosid ning võtta tagatisena vastu vara, sealhulgas registreeritud väärtpabereid.

Artikkel 18

Vabaturu- ja laenutehingud

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks võivad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad:

a)	tegutseda rahaturgudel, müües ja ostes otse (hetke- ja tähtpäevatehingud) või tagasiostulepinguga ning laenates nõudeid ja turukõlbulikke väärtpabereid kas eurodes või teistes vääringutes, samuti väärismetalle;

b)	teha laenutehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kusjuures laenu andmine peab olema piisavalt tagatud.

2. Euroopa Keskpank kehtestab oma või riikide keskpankade poolt tehtavate vabaturu- ja laenutehingute üldised põhimõtted, sealhulgas nende tingimuste teatavakstegemise põhimõtted, mille alusel nad on valmis vastavaid tehinguid tegema.

Artikkel 19

Kohustuslikud reservid

1. Euroopa Keskpank võib nõuda, et liikmesriikide krediidiasutused hoiaksid Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve vastavalt rahapoliitika eesmärkidele, arvestades artiklis 2 sätestatut. Nõutavate kohustuslike reservide arvutamise ja määratlemise eeskirjad võib kehtestada Euroopa Keskpanga nõukogu. Kui neist kinni ei peeta, on Euroopa Keskpangal õigus sisse nõuda trahviintresse või kehtestada muid võrreldava toimega sanktsioone.

2. Käesoleva artikli kohaldamiseks määratleb nõukogu vastavalt artiklis 41 sätestatud menetlusele kohustusliku reservi arvestuse baasi ning kohustusliku reservi ja selle arvestuse baasi maksimaalse lubatava suhte, samuti kohased sanktsioonid juhuks, kui neist kinni ei peeta.

Artikkel 20

Muud rahapoliitilised kontrollivahendid

Euroopa Keskpanga nõukogu võib antud häälte kahe kolmandiku enamusega otsustades võtta kasutusele muid rahapoliitilise kontrolli teostamise meetodeid, mida ta artiklit 2 arvesse võttes kohaseks peab.

Juhul, kui vastavad meetmed panevad kohustusi kolmandatele isikutele, määratleb nõukogu artiklis 41 sätestatud korras nende meetodite ulatuse.

Artikkel 21

Tehingud avalik-õiguslike üksustega

1. Vastavalt põhiseaduse artiklile III-181 on keelatud Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade arvelduslaenud või muud tüüpi krediidivõimalus liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele institutsioonidele või riigi osalusega äriühingutele. Samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või riikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi.

2. Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad toimida lõikes 1 osutatud üksuste fiskaalagentidena.

3. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata avaliku sektori krediidiasutuste suhtes, mida riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank kohtlevad keskpangapoolse reservidega varustamise seisukohalt võrdsetel alustel erakrediidiasutustega.

Artikkel 22

Arveldus- ja maksesüsteemid

Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja Euroopa Keskpank võib kehtestada õigusnorme efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega.

Artikkel 23

Välistehingud

Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad:

a)	luua suhteid teiste maade keskpankade ja rahaasutustega ning sobivatel juhtudel ka rahvusvaheliste organisatsioonidega;

b)	osta ja müüa hetke- ja tähtpäevatehingutega iga liiki välisvaluutavarasid ja väärismetalle; mõiste “välisvaluutavara” hõlmab väärtpabereid ja kogu muud vara mis tahes riigi vääringus või arvestusühikus, olenemata nende hoidmise vormist;

c)	hoida ja hallata käesolevas artiklis nimetatud vara;

d)	teha iga liiki pangatehinguid suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas laenutehinguid.

Artikkel 24

Muud toimingud

Lisaks oma ülesannetest tulenevatele toimingutele võivad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad teha tehinguid haldusotstarbel või oma personali jaoks.

V PEATÜKK

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELVALVE

Artikkel 25

Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve

1. Euroopa Keskpank võib nõustada ja konsulteerida nõukogu, komisjoni ning liikmesriikide pädevaid ametiasutusi küsimustes, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja rahandussüsteemi stabiilsust käsitlevate liidu juriidiliselt siduvate aktide ulatuse ja rakendamisega.

2. Kooskõlas põhiseaduse artikli III-185 lõike 6 alusel vastuvõetud Euroopa seadusega võib Euroopa Keskpank täita eriülesandeid, mis puudutavad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.

VI PEATÜKK

EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI FINANTSEESKIRJAD

Artikkel 26

Raamatupidamine ja aruandlus

1. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade majandusaasta algab jaanuarikuu esimesel päeval ja lõpeb detsembrikuu viimasel päeval.

2. Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruande koostab juhatus kooskõlas Euroopa Keskpanga nõukogu kehtestatud põhimõtetega. Euroopa Keskpanga nõukogu kinnitab aruande ning seejärel see avaldatakse.

3. Analüüsi- ja juhtimiseesmärkidel koostab juhatus Euroopa Keskpankade Süsteemi koondbilansi, mis hõlmab Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpankade varasid ja kohustusi.

4. Käesoleva artikli kohaldamiseks kehtestab Euroopa Keskpanga nõukogu vajalikud õigusnormid riikide keskpankade tegevuse raamatupidamise ja aruandluse standardimiseks.

Artikkel 27

Auditeerimine

1. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja nõukogu poolt heakskiidetud sõltumatud välisaudiitorid. Audiitoritel on täisvolitused kõikide Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentide ja kontode kontrollimiseks ning nende tehingute kohta täieliku teabe saamiseks.

2. Põhiseaduse artiklit III-384 kohaldatakse ainult Euroopa Keskpanga juhtimise tõhususe kontrollimiseks.

Artikkel 28

Euroopa Keskpanga kapital

1. Euroopa Keskpanga kapital on 5000 miljonit eurot. Kapitali võib suurendada niisugusel määral, nagu seda võib artikli 10 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega kehtestada Euroopa otsusega Euroopa Keskpanga nõukogu, ning neis piirides ja tingimustel, mille nõukogu seab artiklis 41 sätestatud korras.

2. Euroopa Keskpanga kapitali ainsad märkijad ja omanikud on riikide keskpangad. Kapitali märkimine toimub vastavalt artiklis 29 kehtestatud alusele.

3. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab artikli 10 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega, millisel määral ja mis kujul kapital sisse makstakse.

4. Riikide keskpankade osa Euroopa Keskpanga märgitud kapitalis ei või üle kanda, pantida ega arestida, arvestades lõikes 5 sätestatut.

5. Kui artiklis 29 nimetatud aluseid korrigeeritakse, kannavad riikide keskpangad omavahel kapitaliosad üle määral, mis on vajalik osade jaotumise vastavusse viimiseks korrigeeritud alusega. Vastavate ülekannete tingimused määrab Euroopa Keskpanga nõukogu.

Artikkel 29

Kapitali märkimise alus

1. Euroopa Keskpanga kapitali märkimise alused, mis esmakordselt kinnitati 1998. aastal, kui asutati Euroopa Keskpankade süsteem, määratakse kindlaks, andes igale riigi keskpangale osakaalu, mis võrdub summaga, mille moodustavad:

—	50 % vastava liikmesriigi osast liidu elanikkonnas eelviimasel aastal enne Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamist;

—	50 % vastava liikmesriigi osast liidu sisemajanduse kogutoodangus turuhindades, nagu see on registreeritud viimasel viiel aastal enne Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisele eelnenud eelviimast aastat.

Protsendid ümardatakse lähima 0,0001 protsendipunktini.

2. Käesoleva artikli kohaldamiseks kasutatavad statistilised andmed esitab komisjon kooskõlas õigusnormidega, mis nõukogu on kehtestanud artiklis 41 sätestatud korras.

3. Riikide keskpankadele määratud osakaalu korrigeeritakse iga viie aasta järel pärast Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamist analoogiliselt lõikega 1. Korrigeeritud alus jõustub järgneva aasta esimesest päevast.

4. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab tarvitusele kõik muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 30

Välisvaluutareservide ülekandmine Euroopa Keskpangale

1. Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, kannavad riikide keskpangad Euroopa Keskpanka välisvaluutareservid, välja arvatud liikmesriikide vääringud, eurod, Rahvusvahelise Valuutafondi reservide positsioonid ja liikmesriikide pankade laenueriõigused, kuni summani, mis on võrdne 50 000 miljoni euroga. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab, missugune osa sellest kogusest nõutakse Euroopa Keskpanga asutamisel ning missugused summad nõutakse sisse hiljem. Euroopa Keskpangal on piiramatu õigus temale ülekantud välisvaluutareserve hoida ja hallata ning kasutada neid käesolevas põhikirjas ettenähtud eesmärkidel.

2. Iga riigi keskpanga osamaksud määratakse proportsionaalselt tema osale Euroopa Keskpanga märgitud kapitalis.

3. Euroopa Keskpank krediteerib iga riigi keskpanka tema osamaksuga võrdse nõude ulatuses. Vastavate nõuete nominaalväärtuse ja tasustamise otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu.

4. Kooskõlas lõikega 2 võib Euroopa Keskpank lõikes 1 määratud piire ületades taotleda täiendavaid välisvaluutareserve neis piirides ja tingimustel, mis nõukogu kehtestab artiklis 41 sätestatud korras.

5. Euroopa Keskpank võib hoida ja hallata Rahvusvahelise Valuutafondi reservide positsioone ja liikmesriikide pankade laenueriõigusi ning hoolitseda niisuguste varade ühendamise eest.

6. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab tarvitusele kõik muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 31

Riikide keskpankade välisvaluutareservid

1. Kooskõlas artikliga 23 on riikide keskpankadel lubatud teostada tehinguid, et täita oma kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ees.

2. Kõik muud tehingud pärast artiklis 30 osutatud ülekandeid riikide keskpankadesse jäänud välisvaluutareservidega ning liikmesriikide tehingud välisvaluuta jooksvate saldodega lõike 3 raamides sätestatavat piiri ületades nõuavad Euroopa Keskpanga heakskiitu, et tagada kooskõla liidu vahetuskursi- ja rahapoliitikaga.

3. Euroopa Keskpanga nõukogu annab suunised vastavate tehingute hõlbustamiseks.

Artikkel 32

Riikide keskpankade emissioonitulu jaotamine

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilise funktsiooni täitmisel riikide keskpankadele kogunev tulu (edaspidi nimetatud “emissioonitulu”) jaotatakse iga majandusaasta lõpus kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

2. Iga riigi keskpanga emissioonitulu suurus on võrdne tema aastase tuluga varast, mis vastab ringluses olevale sularahale ja krediidiasutuste hoiustest tulenevatele kohustustele. Riikide keskpangad erimärgistavad need varad kooskõlas Euroopa Keskpanga nõukogu antavate suunistega.

3. Kui pärast kolmanda etapi algust riikide keskpankade bilansistruktuurid Euroopa Keskpanga nõukogu arvates ei võimalda lõike 2 kohaldamist, võib Euroopa Keskpanga nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et erandina lõikest 2 kasutatakse kuni viie aasta jooksul emissioonitulu arvutamiseks alternatiivset meetodit.

4. Iga riigi keskpanga emissioonitulu vähendatakse summa võrra, mis on võrdne intressidega, mida vastav keskpank maksab krediidiasutustele kooskõlas artikliga 19 tehtud hoiustelt.

Euroopa Keskpanga nõukogu võib otsustada, et riikide keskpankadele hüvitatakse kulud, mida nad on kandnud seoses pangatähtede emiteerimisega, või erandjuhtudel erikulud, mis on tekkinud Euroopa Keskpankade Süsteemi jaoks teostatud rahapoliitilistest toimingutest. Hüvitamine toimub vormis, mida Euroopa Keskpanga nõukogu peab sobivaks. Need summad võib tasaarvestada riikide keskpankade emissioonituluga.

5. Riikide keskpankade emissioonitulu summa jaotatakse riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende Euroopa Keskpanga kapitalisse makstud osadega, kui artikli 33 lõike 2 alusel vastuvõetud Euroopa Keskpanga nõukogu otsusest ei tulene teisiti.

6. Emissioonitulu jaotamisest tuleneva saldode tasaarvestuse ja -arvelduse teeb Euroopa Keskpank kooskõlas Euroopa Keskpanga nõukogu suunistega.

7. Euroopa Keskpanga nõukogu võtab kõik muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 33

Euroopa Keskpanga puhaskasumi ja -kahjumi jaotamine

1. Euroopa Keskpanga puhaskasum kantakse üle järgmiselt:

a)	summa, mille määrab Euroopa Keskpanga nõukogu ja mis ei või ületada 20 % puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100 % kapitalist;

b)	ülejäänud puhaskasum jagatakse Euroopa Keskpanga osanike vahel proportsionaalselt nende sissemakstud osaga.

2. Kui Euroopa Keskpank kannab kahjumit, võib kahjumi katta Euroopa Keskpanga üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta emissioonitulu arvelt proportsionaalselt nende summadega, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas artikli 32 lõikega 5.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 34

Õigusaktid

1. Kooskõlas põhiseaduse artikliga III-190, võtab Euroopa Keskpank vastu:

a)	Euroopa määrusi niivõrd, kui see on vajalik käesoleva põhikirja artikli 3 lõike 1 punktis a, artikli 19 lõikes 1, artiklis 22 või artikli 25 lõikes 2 määratletud ülesannete täitmiseks, ja artiklis 41 viidatud Euroopa määrustes ja otsustes ettenähtud juhtudel;

b)	Euroopa otsuseid, mis on vajalikud Euroopa Keskpankade Süsteemile põhiseaduse ja käesoleva põhikirjaga antud ülesannete täitmiseks;

c)	soovitusi ja arvamusi.

2. Euroopa Keskpank võib otsustada oma Euroopa otsused, soovitused ja arvamused avaldada.

3. Neis piirides ja tingimustel, mis nõukogu artiklis 41 sätestatud korras kindlaks määrab, on Euroopa Keskpangal õigus määrata ettevõtjatele oma Euroopa määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või karistusmakseid.

Artikkel 35

Kohtulik kontroll ja sellega seonduvad küsimused

1. Euroopa Liidu Kohtul on õigus kontrollida ja tõlgendada Euroopa Keskpanga tegevust või tegevusetust põhiseaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Euroopa Keskpank võib esitada hagi põhiseaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.

2. Vaidlused Euroopa Keskpanga ja tema võlausaldajate, võlgnike või mõne muu isiku vahel lahendavad riikide pädevad kohtud, välja arvatud juhud, kui pädevus nendes küsimustes on antud Euroopa Liidu Kohtule.

3. Euroopa Keskpanga vastutus on määratletud põhiseaduse artiklis III-431. Riikide keskpankade vastutuse määravad kindlaks nende riikide vastavad seadused.

4. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine Euroopa Keskpanga poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

5. Euroopa Keskpanga otsuse anda asi Euroopa Liidu Kohtusse teeb Euroopa Keskpanga nõukogu.

6. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama vaidlusi, mis puudutavad põhiseadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevate kohustuste täitmist riigi keskpanga poolt. Kui Euroopa Keskpank on arvamusel, et riigi keskpank ei ole täitnud põhiseadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust, esitab ta selles asjas põhjendatud arvamuse, olles eelnevalt andnud asjaomasele riigi keskpangale võimaluse esitada oma märkused. Kui asjaomane riigi keskpank ei nõustu arvamusega Euroopa Keskpanga määratud tähtaja jooksul, võib viimane anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 36

Personal

1. Juhatuse ettepanekul kehtestab Euroopa Keskpanga nõukogu Euroopa Keskpanga personali töölepingutingimused.

2. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama kõiki vaidlusi Euroopa Keskpanga ja tema töötajate vahel neis piirides ja tingimustel, mis on sätestatud töölepingutingimustes.

Artikkel 37

Ametisaladus

1. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade juhtorganite liikmed ja personal ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet.

2. Isikute suhtes, kellele on kättesaadavad andmed, mille puhul liidu juriidiliselt siduv akt näeb ette saladuse pidamise kohustuse, rakendatakse sellist kohustust.

Artikkel 38

Allkirjaõiguslikud isikud

Euroopa Keskpanga kohustus kolmandate isikute ees tekib presidendi või juhatuse kahe liikme või presidendi poolt Euroopa Keskpanga nimel alla kirjutama volitatud kahe Euroopa Keskpanga töötaja allkirja alusel.

Artikkel 39

Privileegid ja immuniteedid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli tingimuste kohaselt on Euroopa Keskpangal liikmesriikide territooriumil vastavad privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

VIII PEATÜKK

PÕHIKIRJA MUUTMINE JA TÄIENDAVAD ÕIGUSNORMID

Artikkel 40

Muudatuste tegemise lihtsustatud menetlus

1. Kooskõlas põhiseaduse artikli III-187 lõikega 3 võib käesoleva põhikirja artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 17 ja 18, artikli 19 lõiget 1, artikleid 22, 23, 24 ja 26, artikli 32 lõikeid 2, 3, 4 ja 6, artikli 33 lõike 1 punkti a ja artiklit 36 muuta Euroopa seadusega:

a)	komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga, või

b)	Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoniga.

2. Artikli 10 lõiget 2 võib muuta Euroopa otsusega Euroopa Ülemkogu, kes teeb otsuse ühehäälselt kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga või komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga. Need muudatused ei jõustu enne, kui liikmesriigid on need kinnitanud kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega.

3. Käesoleva artikli alusel tehtud Euroopa Keskpanga soovituseks on vaja Euroopa Keskpanga nõukogu ühehäälset otsust.

Artikkel 41

Täiendavad õigusnormid

Kooskõlas põhiseaduse artikli III-187 lõikega 4 võtab nõukogu vastu Euroopa määrusi ja otsuseid, kehtestades käesoleva põhikirja artiklis 4, artikli 5 lõikes 4, artikli 19 lõikes 2, artiklis 20, artikli 28 lõikes 1, artikli 29 lõikes 2, artikli 30 lõikes 4 ja artikli 34 lõikes 3 osutatud meetmed. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kas:

a)	komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga, või

b)	Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoniga.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA MUUD SÄTTED EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI KOHTA

Artikkel 42

Üldsätted

1. Põhiseaduse artikli III-197 lõikes 1 osutatud erandist tuleneb, et järgmised käesoleva põhikirja artiklid ei anna asjaomastele liikmesriikidele õigusi ega pane neile kohustusi: 3, 6, artikli 9 lõige 2, artikli 12 lõige 1, artikli 14 lõige 3, artiklid 16, 18, 19, 20, 22, 23, artikli 26 lõige 2, artiklid 27, 30, 31, 32, 33, 34 ja 50.

2. Liikmesriikide keskpangad, mille suhtes kehtib põhiseaduse artikli III-197 lõikest 1 tulenev erand, säilitavad oma rahapoliitilised volitused vastavalt nende riikide seadustele.

3. Kooskõlas põhiseaduse artikli III-197 lõike 2 teise lõiguga loetakse käesoleva põhikirja artiklis 3, artikli 11 lõikes 2 ja artiklis 19 “liikmesriigid” asemel “liikmesriigid, mille rahaühik on euro”.

4. Artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 2 ja 3, artikli 12 lõikes 1, artiklites 16, 17, 18, 22, 23, 27, 30, 31, 32, artikli 33 lõikes 2 ja artiklis 50 loetakse “riikide keskpangad” asemel “liikmesriikide keskpangad, mille rahaühik on euro”.

5. Artikli 10 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 1 loetakse “osanikud” asemel “liikmesriikide keskpangad, mille rahaühik on euro”.

6. Artikli 10 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 2 loetakse “Euroopa Keskpanga märgitud kapital” asemel “Euroopa Keskpanga kapital, mis on märgitud nende liikmesriikide keskpankade poolt, mille rahaühik on euro”.

Artikkel 43

Euroopa Keskpanga ülesanded üleminekuperioodil

Euroopa Keskpank võtab üle põhiseaduse artikli III-199 lõikes 2 osutatud Euroopa Rahainstituudi endised funktsioonid, mida ühe või enama liikmesriigi suhtes tehtud erandi tõttu tuleb pärast euro kasutuselevõttu veel täita.

Euroopa Keskpank annab nõu põhiseaduse artiklis III-198 täpsustatud erandite tühistamise otsuse ettevalmistamisel.

Artikkel 44

Euroopa Keskpanga üldnõukogu

1. Ilma et see piiraks põhiseaduse artikli III-187 lõike 1 kohaldamist, asutatakse Euroopa Keskpanga kolmanda otsuseid tegeva organina üldnõukogu.

2. Üldnõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga president ja asepresident ning riikide keskpankade presidendid. Teised juhatuse liikmed võivad üldnõukogu koosolekutest osa võtta hääleõiguseta.

3. Üldnõukogu kohustuste lõplik loetelu on toodud artiklis 46.

Artikkel 45

Üldnõukogu tegevus

1. Euroopa Keskpanga üldnõukogu eesistujaks on Euroopa Keskpanga president või tema äraolekul asepresident.

2. Nõukogu president ja komisjoni liige võivad üldnõukogu koosolekutest osa võtta hääleõiguseta.

3. Üldnõukogu koosolekud valmistab ette president.

4. Erandina artikli 12 lõikest 3 võtab üldnõukogu vastu oma töökorra.

5. Üldnõukogu sekretariaadi tagab Euroopa Keskpank.

Artikkel 46

Üldnõukogu kohustused

1. Üldnõukogu:

a)	täidab artiklis 43 nimetatud ülesandeid;

b)	aitab kaasa artiklites 4 ja artikli 25 lõikes 1 nimetatud nõuandvate funktsioonide täitmisele.

2. Üldnõukogu aitab kaasa:

a)	artiklis 5 nimetatud statistilise teabe kogumisele;

b)	artiklis 15 nimetatud Euroopa Keskpanga aruandlusele;

c)	artikli 26 kohaldamiseks vajalike artikli 26 lõikes 4 nimetatud õigusnormide vastu võtmisele;

d)	artikli 29 kohaldamiseks vajalike artikli 29 lõikes 4 nimetatud kõigi muude meetmete võtmisele;

e)	artiklis 36 nimetatud Euroopa Keskpanga personali töölepingutingimuste sätestamisele.

3. Üldnõukogu aitab kaasa vajalike ettevalmistuste tegemisel nende liikmesriikide vääringute vahetuskursside tagasivõtmatuks fikseerimiseks, mille suhtes kehtib põhiseaduse artikli III-198 lõikes 3 nimetatud erand euro suhtes.

4. Euroopa Keskpanga president teavitab üldnõukogu Euroopa Keskpanga nõukogu otsustest.

Artikkel 47

Üleminekusätted Euroopa Keskpanga kapitali kohta

Kooskõlas artikliga 29 määratakse igale riigi keskpangale osakaal Euroopa Keskpanga kapitali märkimise alustes. Erandina artikli 28 lõikest 3 ei maksa need liikmesriigid, mille suhtes kehtib erand, sisse oma märgitud kapitali, välja arvatud juhul, kui üldnõukogu vähemalt kaht kolmandikku Euroopa Keskpanga märgitud kapitalist ja vähemalt poolt osanikest esindava häälteenamusega otsustab, et väike protsent tuleb sisse maksta panusena Euroopa Keskpanga tegevuskuludesse.

Artikkel 48

Euroopa Keskpanga kapitali, reservide ja eraldiste edasilükatud maksed

1. Kui liikmesriigi suhtes kehtestatud erand on tühistatud, maksab tema keskpank oma osa Euroopa Keskpanga märgitud kapitalist sisse samal määral kui nende liikmesriikide keskpangad, mille rahaühik on euro, ning teeb ülekande Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi vastavuses artikli 30 lõikega 1. Ülekantava summa suurus määratakse, korrutades artikli 30 lõike 1 põhjal juba Euroopa Keskpanka ülekantud välisvaluutareservi jooksva vahetuskursi alusel määratud euro väärtust asjaomase riigi keskpanga märgitud osade arvu ja teiste riikide keskpankade poolt juba sissemakstud osade arvu suhtega.

2. Lisaks maksele, mis tuleb teha kooskõlas lõikega 1, maksab asjaomane liikmesriigi keskpank oma osa Euroopa Keskpanga reservidesse, reservidega võrdsustatud eraldistesse ja summadesse, mis veel tuleb määrata reservidesse ja varudesse vastavalt kasumiaruandele, mis on koostatud erandi tühistamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Makstav summa määratakse, korrutades eespool määratletud ja Euroopa Keskpanga heakskiidetud bilansis näidatud reservide kogused asjaomase keskpanga märgitud osade arvu ja teiste keskpankade poolt juba sissemakstud osade arvu suhtega.

3. Ühe või mitme riigi saamisel liikmesriikideks ja nende riikide keskpankade saamisel osaks Euroopa Keskpankade Süsteemist suurendatakse automaatselt Euroopa Keskpanga märgitud kapitali ja Euroopa Keskpanka üle kanda lubatud välisvaluutareservi varade piirmäärasid. Suurendus määratakse kindlaks korrutades vastavad hetkel kehtivad summad, laiendatud kapitali märkimise aluse piires, liituvate riikide keskpankade osakaalu ning juba Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpankade osakaalu suhtega. Iga riigi keskpanga osakaal kapitali märkimise aluses arvutatakse analoogselt artikli 29 lõikele 1 ja vastavasuses artikli 29 lõikega 2. Kasutatavad statistiliste andmete võrdlusperioodid peavad täpselt vastama viimasel artikli 29 lõike 3 kohaselt rakendatud viieaastasel osakaalude korrigeerimisel kasutatud perioodidele.

Artikkel 49

Erand artiklist 32

1. Kui pärast kolmanda etapi algust EKP nõukogu otsustab, et artikli 32 kohaldamine toob kaasa olulisi muudatusi riikide keskpankade suhtelistes tuludes, siis vähendatakse artikli 32 järgi jaotatava tulu suurust üldiselt kohaldatava protsendi võrra, mis ei ületa 60 % esimesel kolmanda etapi algusele järgneval majandusaastal ning mis väheneb vähemalt 12 protsendipunkti võrra igal järgneval majandusaastal.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kuni viie majandusaasta jooksul pärast kolmanda etapi algust.

Artikkel 50

Liikmesriikide vääringute pangatähtede vahetus

Pärast vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist vastavalt põhiseaduse artikli III-198 lõikele 3 võtab EKP nõukogu vajalikud meetmed, et tagada lõplikult kindlaksmääratud vahetuskurssidega liikmesriikide pangatähtede vahetus riikide keskpankades nende vastavas nimiväärtuses.

Artikkel 51

Üleminekusätete kohaldatavus

Kui ja kuni on olemas liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand, kohaldatakse artikleid 42 kuni 47.

PROTOKOLL EUROOPA INVESTEERIMISPANGA PÕHIKIRJA KINNITAMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES kinnitada Euroopa Investeerimispanga põhikirja, mis on sätestatud põhiseaduse artiklis III-393,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Käesolevaga moodustatakse põhiseaduse artiklis III-393 osutatud Euroopa Investeerimispank, edaspidi nimetatud “pank”, kes täidab oma ülesandeid ja tegutseb vastavalt põhiseadusele ja käesolevale põhikirjale.

Artikkel 2

Panga ülesanne on määratletud põhiseaduse artiklis III-394.

Artikkel 3

Põhiseaduse artikli III-393 kohaselt on panga liikmed liikmesriigid.

Artikkel 4

1. Panga kapital on 163 653 737 000 eurot, mille liikmesriigid märgivad järgmiselt:

Saksamaa	26 649 532 500
Prantsusmaa	26 649 532 500
Itaalia	26 649 532 500
Ühendkuningriik	26 649 532 500
Hispaania	15 989 719 500
Belgia	7 387 065 000
Madalmaad	7 387 065 000
Rootsi	4 900 585 500
Taani	3 740 283 000
Austria	3 666 973 500
Poola	3 411 263 500
Soome	2 106 816 000
Kreeka	2 003 725 500
Portugal	1 291 287 000
Tšehhi Vabariik	1 258 785 500
Ungari	1 190 868 500
Iirimaa	935 070 000
Slovakkia	428 490 500
Sloveenia	397 815 000
Leedu	249 617 500
Luksemburg	187 015 500
Küpros	183 382 000
Läti	152 335 000
Eesti	117 640 000
Malta	69 804 000

Liikmesriigid on vastutavad ainult selle summa ulatuses, mis on nende osa märgitud ja maksmata kapitalis.

2. Uute liikmete vastuvõtmisega suureneb märgitud kapital vastavalt uute liikmete kaasatoodud kapitalile.

3. Juhatajate nõukogu võib ühehäälselt teha otsuse suurendada märgitud kapitali.

4. Liikme osa märgitud kapitalis ei või üle kanda, pantida ega arestida.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid maksavad märgitud kapitali keskmiselt 5 % artikli 4 lõikes 1 sätestatud summadest.

2. Märgitud kapitali suurenemise korral määrab juhatajate nõukogu ühehäälselt makstava protsendi suuruse ja maksmise korra. Maksed tehakse eranditult eurodes.

3. Direktorite nõukogu võib nõuda ülejäänud märgitud kapitali maksmist sellisel määral, nagu see on vajalik, et pank saaks täita oma kohustusi.

Iga liikmesriik teeb selle makse võrdeliselt oma osale märgitud kapitalis.

Artikkel 6

Panka juhivad ja haldavad juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu ja halduskomitee.

Artikkel 7

1. Juhatajate nõukogu koosneb liikmesriikide nimetatud ministritest.

2. Juhatajate nõukogu kinnitab panga krediidipoliitika üldjuhised vastavalt liidu eesmärkidele.

Juhatajate nõukogu tagab nende juhiste rakendamise.

3. Peale selle juhatajate nõukogu:

a)	otsustab, kas suurendada märgitud kapitali vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artikli 5 lõikele 2;

b)	määrab artikli 9 lõike 1 kohaldamisel kindlaks põhimõtted panga ülesannete raames tehtud toimingute rahastamiseks;

c)	kasutab artiklites 9 ja 11 sätestatud volitusi direktorite nõukogu ja halduskomitee liikmete ametissenimetamise ja tagandamise suhtes ning neid volitusi, mis on sätestatud artikli 11 lõike 1 teises lõigus;

d)	võtab kooskõlas artikli 16 lõikega 1 vastu otsuseid rahaliste vahendite eraldamise kohta investeeringute tegemiseks tervikuna või osaliselt väljaspool liikmesriikide territooriumi;

e)	kinnitab direktorite nõukogu aastaaruande;

f)	kinnitab aastabilansi ja kasumiaruande;

g)	kinnitab panga kodukorra;

h)	teostab muid käesoleva põhikirjaga antud volitusi.

4. Põhiseaduse ja käesoleva põhikirja raames võib juhatajate nõukogu teha ühehäälselt otsuseid, mis käsitlevad panga operatsioonide peatamist ning vajaduse korral tema likvideerimist.

Artikkel 8

1. Kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, võetakse juhatajate nõukogu otsused vastu tema liikmete häälteenamusega. See enamus peab esindama vähemalt 50 % märgitud kapitalist.

Kvalifitseeritud häälteenamuseks on nõutav kaheksateist poolthäält ja 68 % märgitud kapitalist.

2. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista ühehäälsust nõudvate otsuste vastuvõtmist.

Artikkel 9

1. Direktorite nõukogu teeb otsuseid rahaliste vahendite andmise kohta, eelkõige laenude ja tagatiste kujul, ning laenude võtmise kohta; ta määrab antud laenude intressimäära ning komisjonitasu ja muud tasud. Ta võib kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud otsusega delegeerida osa oma ülesandeid halduskomiteele. Ta määratleb sellise delegeerimise tingimused ja kontrollib selle täideviimist.

Direktorite nõukogu kannab hoolt, et panga haldamine toimuks asjakohaselt; ta tagab, et panka juhitakse vastavalt põhiseadusele, käesolevale põhikirjale ja juhatajate nõukogu antud üldjuhistele.

Majandusaasta lõpus esitab direktorite nõukogu aruande juhatajate nõukogule ning pärast kinnitamist avaldab selle.

2. Direktorite nõukogu koosneb 26 direktorist ja 16 asedirektorist.

Juhatajate nõukogu määrab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ametisse ühe direktori ja komisjon ühe direktori.

Juhatajate nõukogu nimetab asedirektorid viieks aastaks ametisse järgmiselt:

—	kaks Saksamaa Liitvabariigi nimetatavat asendusliiget,

—	kaks Prantsuse Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

—	kaks Itaalia Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

—	kaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimetatavat asendusliiget,

—	üks asendusliige, kelle nimetavad Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühisel kokkuleppel,

—	üks asendusliige, kelle nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel,

—	üks asendusliige, kelle nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik ja Iirimaa ühisel kokkuleppel,

—	üks asendusliige, kelle nimetavad Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühisel kokkuleppel,

—	kolm asendusliiget, kelle nimetavad Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel,

—	üks komisjoni nimetatud asedirektor.

Direktorite nõukogu kaasab kuus mittehääletavat eksperti: kolm liikmeks ja kolm asendusliikmeks.

Direktoreid ja asedirektoreid võib ametisse tagasi nimetada.

Kodukord sätestab direktorite nõukogu nõupidamistel osalemise korra ning asendusliikmetele ja kaasatud ekspertidele kohaldatavad sätted.

Halduskomitee president või tema puudumisel asepresident juhatab direktorite nõukogu koosolekut, kuid ei osale hääletamisel.

Direktorite nõukogu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus ja pädevus on väljaspool kahtlust. Nad vastutavad ainult panga ees.

3. Juhatajate nõukogu võib direktori tagandada ainult siis, kui ta ei vasta enam oma kohustuste täitmisel nõutavatele tingimustele; nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui aastaaruannet ei kinnitata, astub direktorite nõukogu tagasi.

4. Surma, vabatahtliku tagasiastumise, tagandamise või kollektiivse tagasiastumise järel tekkinud vaba ametikoht täidetakse vastavalt lõikele 2. Liige asendatakse kogu tema ülejäänud ametiajaks, välja arvatud juhul, kui asendatakse kogu direktorite nõukogu.

5. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks direktorite nõukogu liikmete töötasu. Juhatajate nõukogu näeb ette, missugune tegevus on vastuolus liikme või asendusliikme kohustustega.

Artikkel 10

1. Igal direktoril on direktorite nõukogus üks hääl. Ta võib delegeerida oma hääle kõigil juhtudel vastavalt menetlustele, mis sätestatakse panga kodukorras.

2. Kui käesolev põhikiri ei sätesta teisiti, siis direktorite nõukogu otsused tehakse vähemalt ühekolmandikulise hääleõigusega liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt 50 % märgitud kapitalist. Kvalifitseeritud häälteenamuseks on nõutav 18 poolthäält ja 68 % märgitud kapitalist. Panga kodukord sätestab, mitu direktorite nõukogu liiget moodustavad otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi.

Artikkel 11

1. Halduskomitee koosneb presidendist ja kaheksast asepresidendist, kelle juhatajate nõukogu nimetab direktorite nõukogu ettepaneku põhjal ametisse kuueks aastaks. Neid võib nimetada uueks ametiajaks.

Juhatajate nõukogu võib ühehäälselt muuta halduskomitee liikmete arvu.

2. Direktorite nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud ettepaneku põhjal võib juhatajate nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega tagandada halduskomitee liikme.

3. Halduskomitee vastutab presidendi alluvuses ja direktorite nõukogu kontrolli all panga jooksva äritegevuse eest.

Ta valmistab ette direktorite nõukogu otsused, sealhulgas otsused laenude võtmise ning rahaliste vahendite andmise kohta, eelkõige laenude ja tagatiste kujul. Ta tagab nende otsuste rakendamise.

4. Halduskomitee esitab häälteenamusega arvamusi laenude võtmist või eelkõige laenude ja tagatiste kujul rahaliste vahendite andmist käsitlevate ettepanekute kohta.

5. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks halduskomitee liikmete töötasu ja sätestab, missugune tegevus on vastuolus nende kohustustega.

6. President või tema eemalejäämise korral asepresident esindab panka kohtus ja muudes asjades.

7. Panga personal allub presidendile. Ta võtab neid tööle ja vabastab nad töölt. Töötajate väljavalimisel ei arvestata mitte ainult isiklikke võimeid ja kvalifikatsiooni, vaid ka liikmesriikide kodanike tasakaalustatud esindatust. Kodukorras määratakse, milline organ on pädev vastu võtma personali käsitlevaid sätteid.

8. Halduskomitee ja panga töötajad vastutavad ainult panga ees ning on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud.

Artikkel 12

1. Komitee, mis koosneb kuuest nende pädevuse põhjal juhatajate nõukogu poolt ametisse nimetatud liikmest, kontrollib panga tegevuse vastavust parimatele pangandustavadele ja vastutab selle raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest.

2. Lõikes 1 osutatud komitee kontrollib iga aasta pangaoperatsioonide teostamise ja panga raamatupidamise nõuetekohasust. Selleks veendub komitee, et panga operatsioonid on teostatud vastavalt põhikirjas ja kodukorras sätestatud vorminõuetele ja korrale.

3. Lõikes 1 osutatud komitee annab kinnituse, et bilansid ja kogu ülejäänud direktorite nõukogu koostatud raamatupidamise aastaaruandes sisalduv finantsteave annab tõese ja erapooletu ülevaate panga finantsseisundist selle aktivate ja passivate suhtes ja selle tehingute tulemuste ja rahavoogude suhtes vaatluse all oleval finantsaastal.

4. Kodukord määrab kindlaks komitee liikmete kvalifikatsiooninõuded ja määratleb komitee tegevuse tingimused.

Artikkel 13

Pank suhtleb iga liikmesriigiga selle riigi poolt nimetatud asutuse kaudu. Finantstehingute teostamisel kasutab pank asjaomase liikmesriigi keskpanka või mõnd teist selle riigi poolt heakskiidetud rahaasutust.

Artikkel 14

1. Pank teeb koostööd kõikide rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes on tegevad tema omadega samasugustes valdkondades.

2. Pank taotleb asjakohaste koostöösuhete loomist nende riikide pankade ja rahaasutustega, kuhu ulatub tema tegevus.

Artikkel 15

Liikmesriigi või komisjoni nõudel või omal algatusel tõlgendab või täiendab juhatajate nõukogu juhiseid, mis ta on andnud artikli 7 alusel, samade sätete kohaselt, mis reguleerisid nende vastuvõtmist.

Artikkel 16

1. Põhiseaduse artiklis III-394 seatud ülesande raames annab pank eelkõige laenude ja tagatiste kujul rahalisi vahendeid oma liikmetele või era- või riigiettevõtetele investeeringute tegemiseks, mida viiakse ellu liikmesriikide territooriumil, niivõrd kui mõistlikel tingimustel ei ole võimalik hankida vajalikke vahendeid muudest allikatest.

Juhatajate nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsusega võib pank direktorite nõukogu ettepaneku põhjal siiski ühehäälselt rahastada investeeringuid, mida viiakse ellu tervikuna või osaliselt väljaspool liikmesriikide asetsevat territooriumi.

2. Võimalust mööda antakse laene ainult tingimusel, et kasutatakse ka teisi finantsallikaid.

3. Kui pank annab laenu ettevõttele või muule asutusele peale liikmesriigi, seab ta laenu tingimuseks kas selle liikmesriigi tagatise, mille territooriumile investeering suunatakse, muu piisava tagatise või võlgniku majandustugevuse.

Lisaks sätestab direktorite nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 7 lõike 3 punktist b lähtuvalt kehtestatud põhimõtetega ja kui see on nõutav põhiseaduse artiklis III-394 määratletud operatsioonide teostamiseks, mis tahes finantsmeetme tingimused, millel on teatud riskiprofiil ja mida loetakse seetõttu eritegevuseks.

4. Pank võib tagada laene, mida riigi- või eraettevõtted või muud asutused on võtnud põhiseaduse artiklis III-394 sätestatud projektide elluviimiseks.

5. Panga antud laenude ja tagatiste tagasimaksmata kogusumma ei tohi kunagi ületada 250 % tema märgitud kapitalist, vabadest vahenditest, määramata assigneeringutest ja puhaskasumist. Eelmainitud kogusummast lahutatakse summa, mis on võrdne panga (sissemakstud või -maksmata) osalustega aktsiakapitalis.

Panga väljamakstud osalused aktsiakapitalis ei tohi kunagi ületada summat, mis vastab kogusummale selle sissemakstud märgitud kapitalist, vabadest vahenditest, määramata assigneeringutest ja puhaskasumist.

Erandkorras määratakse panga eritegevuste puhul juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu otsuse kohaselt kooskõlas artikli 18 lõikega 3 eraldi reserv.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka panga konsolideeritud aastaaruannete koostamisel.

6. Pank kaitseb end valuutariskide eest selliste klauslite lisamisega laenu- ja tagatiselepingutesse, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 17

1. Panga antud laenude intressimäärad ning komisjonitasud ja muud tasud kohandatakse kapitaliturul valitsevate tingimustega ning arvutatakse sellisel viisil, et nendest saadud sissetulek võimaldab pangal täita oma kohustusi, katta oma kulusid ja riske ja luua reservfondi, nagu on sätestatud artiklis 22.

2. Pank ei alanda intressimäärasid. Kui intressimäärade alandamine tundub olevat soovitav finantseeritava investeeringu laadi tõttu, võib asjaomane liikmesriik või mõni muu asutus anda abi intressi maksmiseks, niivõrd kui see sobib kokku põhiseaduse artikliga III-167.

Artikkel 18

Pank järgib oma rahastamistehingutes järgmisi põhimõtteid:

Ta tagab oma vahendite kasutamise liidu huvides nii mõistlikult kui võimalik.

Ta võib anda laene või tagatisi ainult siis, kui:

a)	intressi- ja amortisatsioonimaksed tasutakse tootmisettevõtete investeeringute puhul tegevuskasumist, muude investeeringute puhul võtab aga vastutuse see riik, kus investeering tehakse, või kindlustatakse kulude katmine muul viisil, ja

b)	investeeringu teostamine aitab üldiselt suurendada majanduslikku tootlikkust ja edendab siseturu rajamist või toimimist.

Ta ei osale ettevõtetes ega võta endale vastutust nende juhtimises, välja arvatud juhul, kui see on vajalik, et kaitsta panga õigusi laenatud vahendite tagasimaksmise kindlustamisel.

Direktorite nõukogu sätestab kvalifitseeritud häälteenamusega, kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 7 lõike 3 punktist b lähtuvalt määratletud põhimõtetega ja kui see on vajalik põhiseaduse artiklis III-394 määratletud operatsioonide teostamiseks, üldjuhul laenu või tagatise täienduseks, tingimused äriühingute aktsiakapitalis osalemiseks määral, mil see on vajalik investeeringu või programmi finantseerimiseks.

3.	Ta võib paigutada oma nõuded kapitaliturule ja võib sel eesmärgil nõuda oma võlgnikelt võlakirjade või muude väärtpaberite väljalaskmist.

4.	Pank ega liikmesriigid ei esita tingimusi, mis nõuavad panga laenuvahendite kulutamist kindlaksmääratud liikmesriigis.

5.	Pank võib seada laenude tingimuseks rahvusvahelise võistupakkumise korraldamise.

6.	Pank ei finantseeri tervikuna või osaliselt ühtegi investeeringut, mille vastu on liikmesriik, mille territooriumil see tuleb ellu viia.

7.	Täienduseks laenuandmistegevusele võib pank osutada tehnilise abi teenuseid vastavalt juhatajate nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kehtestatud tingimustele ja kooskõlas käesoleva põhikirjaga.

Artikkel 19

1. Iga ettevõte, avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus võib vahetult pangalt finantseerimist taotleda. Taotlusi võib esitada pangale ka komisjoni või liikmesriigi kaudu, kelle territooriumil investeering ellu viiakse.

2. Komisjoni kaudu esitatud taotlused edastatakse arvamuse andmiseks liikmesriigile, mille territooriumil investeering tehakse. Liikmesriigi kaudu esitatud taotlused edastatakse komisjonile arvamuse andmiseks. Ettevõtete otsetaotlused edastatakse asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile.

Huvitatud liikmesriigid ja komisjon annavad oma arvamuse kuue kuu jooksul. Kui vastust ei ole saadud selle aja jooksul, võib pank järeldada, et kõnealuse investeeringu kohta ei ole vastuväiteid.

3. Direktorite nõukogu teeb otsuse finantstehingute kohta, mille talle esitab halduskomitee.

4. Halduskomitee kontrollib, kas talle esitatud finantstehingud vastavad käesolevale põhikirjale, eriti artiklitele 16 ja 18. Kui halduskomitee on finantstehingu poolt, edastab ta vastava ettepaneku direktorite nõukogule. Komitee võib siduda oma pooltarvamuse selliste tingimustega, mida ta oluliseks peab. Kui halduskomitee on rahastamise vastu, siis esitab ta vastavad dokumendid koos oma arvamusega direktorite nõukogule.

5. Kui halduskomitee avaldab eitava arvamuse, võib direktorite nõukogu teha asjaomase rahastamise kohta otsuse ainult ühehäälselt.

6. Kui komisjon avaldab eitava arvamuse, võib direktorite nõukogu teha asjaomase rahastamise kohta otsuse ainult ühehäälselt, kusjuures komisjoni nimetatud direktor ei hääleta.

7. Kui nii halduskomitee kui ka komisjoni arvamus on eitav, ei saa direktorite nõukogu rahalisi vahendeid anda.

8. Kui heakskiidetud investeeringuga seotud finantstehing tuleb panga õiguste ja huvide tagamiseks restruktureerida, võtab halduskomitee viivitamata erakorralised meetmed, mida ta vajalikuks peab ja millest ta koheselt direktorite nõukogule aru annab.

Artikkel 20

1. Pank laenab oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid kapitaliturgudelt.

2. Liikmesriikide kapitaliturgudelt võib pank laenata vastavalt õigusnormidele, mida kohaldatakse nimetatud turgude suhtes.

Liikmesriigi, mille suhtes on kehtestatud erand põhiseaduse artikli III-197 lõike 1 tähenduses, pädevad asutused võivad keelduda oma nõusoleku andmisest ainult siis, kui selle riigi kapitaliturul on põhjust karta tõsiseid häireid.

Artikkel 21

1. Pank võib kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, mida ta vahetult ei vaja oma kohustuste täitmiseks, järgmisel viisil:

a)	ta võib investeerida rahaturgudel;

b)	ta võib osta ja müüa emiteeritud väärtpabereid, kui artikli 18 lõige 2 ei sätesta teisiti;

c)	ta võib sooritada mis tahes muid oma eesmärkidega seotud finantstehinguid.

2. Ilma et see piiraks artikli 23 sätete kohaldamist, ei osale pank oma investeeringute haldamisel üheski valuutaarbitraažis, kui see ei ole otseselt vajalik oma laenutehingute sooritamiseks või oma võetud laenudest või antud tagatistest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3. Pank tegutseb käesoleva artikliga hõlmatud valdkondades kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega või keskpangaga.

Artikkel 22

1. Järk-järgult luuakse reservfond, mis moodustab kuni 10 % märgitud kapitalist. Kui panga kohustuste põhjal see on õigustatud, võib direktorite nõukogu teha otsuse lisareservide moodustamiseks. Kuni reservfondi lõpliku täitumiseni paigutatakse sinna:

a)	intressitulud laenudelt, mis pank on andnud liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 5 makstavatest summadest;

b)	intressitulud laenudelt, mis pank on andnud punktis a osutatud laenude tagasimaksmisest tulenevatest vahenditest, niivõrd, kuivõrd seda sissetulekut ei vajata panga kohustuste täitmiseks või tema kulude katmiseks.

2. Reservfondi ressursse investeeritakse nii, et need oleksid igal ajal kättesaadavad fondi eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 23

1. Pangal on alati õigus üle kanda oma vara selle liikmesriigi vääringus, mille rahaühik ei ole euro, et sooritada põhiseaduse artiklis III-394 sätestatud ülesandele vastavaid finantstehinguid, arvestades käesoleva põhikirja artikli 21 sätteid. Kui pangal on raha või likviidset vara vajalikus vääringus, väldib ta niipalju kui võimalik selliste ülekannete tegemist.

2. Pank ei või konverteerida oma vara liikmesriigi vääringust, mille rahaühik ei ole euro, kolmanda riigi vääringusse ilma asjaomase liikmesriigi nõusolekuta.

3. Pank võib vabalt käsutada osa oma sissemakstud kapitalist ning ühendusevälistelt turgudelt laenatud vääringut.

4. Liikmesriigid kohustuvad tegema panga võlgnikele kättesaadavaks vääringu, mida nad vajavad põhisumma tagasimaksmiseks ning intresside ja komisjonitasude maksmiseks laenudelt ja tagatistelt, mida pank on andnud nende territooriumil tehtavate investeeringute jaoks.

Artikkel 24

Kui liikmesriik ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid liikmekohustusi, eriti kohustust maksta oma osa märgitud kapitalist, anda erilaene või teenindada oma võetud laene, võib juhatajate nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega peatada laenude või tagatiste andmise sellele liikmesriigile või selle kodanikele.

Selline otsus ei vabasta liikmesriiki ega tema kodanikke nende kohustustest panga ees.

Artikkel 25

1. Kui juhatajate nõukogu teeb otsuse peatada panga operatsioonid, lõpetatakse viivitamata kogu tema tegevus, välja arvatud see, mis on vajalik panga varade asjakohase kasutamise, kaitsmise ja säilitamise ning tema kohustuste täitmise tagamiseks.

2. Likvideerimise korral nimetab juhatajate nõukogu ametisse likvideerijad ja annab neile juhtnöörid likvideerimise täideviimiseks. Juhatajate nõukogu tagab, et panga töötajate õigused oleksid kaitstud.

Artikkel 26

1. Pangal on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle riigi seadustele kuulub juriidilistele isikutele. Sealhulgas võib ta omandada või võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

2. Panga omandit ei tohi mingil viisil rekvireerida ega sundvõõrandada.

Artikkel 27

1. Vaidlusi ühelt poolt panga ja teiselt poolt tema võlausaldajate, võlgnike või teiste isikute vahel lahendavad riikide pädevad kohtud, välja arvatud juhul, kui need vaidlused on antud Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Pank võib lepingutes ette näha vahekohtumenetluse.

2. Pangal on igas liikmesriigis kohtudokumentide kättetoimetamise aadress. Ta võib siiski lepingutes määratleda konkreetse kättetoimetamise aadressi.

3. Panga omandit ja varasid saab ainult kohtu otsusega arestida või allutada sundtäitmisele.

Artikkel 28

1. Juhatajate nõukogu võib teha ühehäälselt otsuse asutada tütarettevõtjaid või muid üksusi, millel on iseseisev õigusvõime ja mis on majanduslikult iseseisevad.

2. Juhatajate nõukogu võtab ühehäälselt vastu esimeses lõikes osutatud asutuste põhikirjad, määratledes eelkõige nende eesmärgid, struktuuri, kapitali, liikmeskonna, peakorteri asukoha, finantsressursid ja sekkumisvahendid.

3. Pank võib osaleda nimetatud asutuste juhtimises ja nende märgitud kapitalis juhatajate nõukogu poolt ühehäälselt määratud summa ulatuses.

4. Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldatakse esimeses lõikes osutatud asutuste suhtes juhul, kui nad on asutatud ühenduse õiguse alusel, nende organite liikmetele nende vastavate kohustuste täitmisel ja nende töötajatele samadel tingimustel, mis kehtivad panga suhtes.

Nimetatud asutustest saadavate dividendide, kapitali kasvutulude või muud liiki tulude suhtes, millele teistel liikmetel peale Euroopa Liidu ja panga on õigus, kehtivad kohaldatavate õigusaktide maksusätted.

5. Edaspidi sätestatud piirides lahendab Euroopa Liidu Kohus vaidlusi, mis käsitlevad liidu seaduse alusel asutatud asutuse organite võetud meetmeid. Selliste meetmete vastu võib iga nimetatud asutuse liige oma eripära või liikmesriik põhiseaduse artiklis III-365 sätestatud tingimuste alusel algatada kohtuasja.

6. Juhatajate nõukogu võib ühehäälselt otsustada lubada ühenduse õiguse alusel asutatud asutuste töötajatel liituda panga ja asutuse ühisskeemidega kooskõlas vastava sisekorraga.

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA TEATUD ORGANITE, ASUTUSTE JA TALITUSTE ASUKOHA KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE põhiseaduse artiklit III-432;

MEELDE TULETADES JA KINNITADES 8. aprilli 1965. aasta otsust ja ilma et see piiraks otsuseid tulevaste institutsioonide, organite, asutuste ja talituste asukoha kohta,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

Ainus artikkel

1. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täisistungjärku, sealhulgas eelarveistungjärk. Lisatäisistungjärgud peetakse Brüsselis. Euroopa Parlamendi komiteed käivad koos Brüsselis. Euroopa Parlamendi peasekretariaat ja selle talitused jäävad Luxembourgi.

2. Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.

3. Komisjoni asukoht on Brüsselis. 8. aprilli 1965. aasta otsuse artiklites 7, 8 ja 9 loetletud talitused seatakse sisse Luxembourgi.

4. Euroopa Liidu Kohtu asukoht on Luxembourgis.

5. Euroopa Keskpanga asukoht on Frankfurdis.

6. Kontrollikoja asukoht on Luxembourgis.

7. Regioonide komitee asukoht on Brüsselis.

8. Majandus- ja sotsiaalkomitee asukoht on Brüsselis.

9. Euroopa Investeerimispanga asukoht on Luxembourgis.

10. Europoli asukoht on Haagis.

EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et liidul on põhiseaduse artikli III-434 alusel liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I PEATÜKK

LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui liit teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul liidu piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liit on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul. Riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 5

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu lihthäälteenamusega vastu võetud Euroopa määrusega kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide asutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)	nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, neid kinni pidada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendi liige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 11

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

vastavalt põhiseaduse sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)	teenistujate puhul ei kehti sisserändepiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused. Sama privileegi kohaldatakse nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete kohta;

c)	valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodanikud nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

Kooskõlas Euroopa seadusega sätestatud tingimuste ja menetlusega, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab. Kõnealune seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega.

Töö- ja muud tasud, mida liit oma ametnikele ja muudele teenistujatele maksab, on vabastatud riigimaksudest.

Artikkel 13

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et liidu ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduse teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende liidu teenistusse astudes ei ole residendiriik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka residendiriigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Esimeses lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust. Pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

Liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava määratakse kindlaks Euroopa seadusega. Kõnealune seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega.

Artikkel 15

Liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted määratakse kindlaks Euroopa seadusega. Kõnealune seadus võetakse vastu pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 16

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised privileegid ja immuniteedid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.

Artikkel 19

Artiklid 11 kuni 14 ja 17 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

Artiklid 11 kuni 14 ja 17 on kohaldatavad Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eelöeldu piiraks protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta, kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artiklid 11 kuni 14 ja 17 on samuti kohaldatavad kontrollikoja liikmete suhtes.

Artikkel 21

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, piiramata protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja kinnitamise kohta, kohaldamist.

Lisaks on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning eri formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Kõnealuse panga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes ning selle töös osalevate liikmesriikide esindajate suhtes, piiramata panga põhikirja kinnitava protokolli kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei tulene mingeid makse panga tegevuse lõpetamisest või likvideerimisest. Lõpuks ei kuulu käibemaksu alla panga ja tema organite tegevus, mis on kooskõlas tema põhikirjaga.

PROTOKOLL TAANI KUNINGRIIGI, IIRIMAA NING SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI JA PORTUGALI VABARIIGI NING AUSTRIA VABARIIGI, SOOME VABARIIGI JA ROOTSI KUNINGRIIGI ÜHINEMISLEPINGUTE JA -AKTIDE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEENUTADES, et Taani Kuningriik, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ühinesid Euroopa ühendustega 1. jaanuaril 1973. aastal; et Kreeka Vabariik ühines Euroopa ühendustega 1. jaanuaril 1981. aastal; et Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühinesid Euroopa ühendustega 1. jaanuaril 1986. aastal; et Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühinesid 1. jaanuaril 1995. aastal Euroopa ühendustega ja Euroopa Liidu lepingu alusel asutatud Euroopa Liiduga;

ARVESTADES, et põhiseaduse artikli IV-437 lõige 2 näeb ette eespool osutatud ühinemislepingute kehtetuks tunnistamise;

ARVESTADES, et kõnealuste ühinemislepingute ja nendele lisatud aktide teatud sätted on jätkuvalt asjakohased; ning et põhiseaduse artikli IV-437 lõikes 2 nähakse ette, et sellised sätted tuleb sätestada protokollis või tuleb neile protokollis viidata, et nad jääksid kehtima ning nende õiguslik toime säiliks;

NING ARVESTADES, et nende sätete põhiseadusega vastavusse viimiseks on vaja teha tehnilisi kohandusi, muutmata nende sätete õigusjõudu,

ON KOKKU LEPPINUD, et Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatakse järgmised sätted:

I JAOTIS

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Ühinemislepingutest tulenevad õigused ja kohustused, millele viidatakse põhiseaduse artikli IV-437 lõike 2 punktides a–d, jõustusid nendes lepingutes sätestatud tingimustel järgmistel kuupäevadel:

a)	1. jaanuaril 1973 Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisleping;

b)	1. jaanuaril 1981 Kreeka Vabariigi ühinemisleping;

c)	1. jaanuaril 1986 Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemisleping;

d)	1. jaanuaril 1995 Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemisleping.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 nimetatud ühinevad riigid peavad ühinema järgmiste, enne oma liitumist sõlmitud lepingute ja konventsioonidega, kui need lepingud või konventsioonid on veel jõus:

teiste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingud ja konventsioonid, mis põhinevad Euroopa Ühenduse asutamislepingul, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingul või Euroopa Liidu lepingul, või mis on lahutamatud nimetatud lepingute eesmärkide saavutamisest, või mis on seotud ühenduste või liidu toimimise või selle tegevusega;

lepingud ja konventsioonid, mis teised liikmesriigid on sõlminud kas ühiselt Euroopa ühenduste, ühe või enama kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, ning kõnealuste lepingute või konventsioonidega seotud lepingud. Selles suhtes annavad liit ja teised liikmesriigid abi artiklis 1 osutatud ühinevatele riikidele.

2. Vajaduse korral võtavad uued liikmesriigid asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukohti rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osalevad ka liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või teised liikmesriigid, liiduga ühinemisest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Artikkel 3

Ühinemisaktide sätted, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Euroopa Ühenduste Kohtu ja üldkohtu tõlgenduses tunnistada kehtetuks või muuta, teisiti kui üleminekumeetmena, Euroopa ühenduste või Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu institutsioonide, organisatsioonide või asutuste poolt vastu võetud akte, jäävad jõusse, kohaldades teist lõiku.

Esimeses lõigus osutatud sätetel on sama õiguslik toime nagu aktidel, mida nad kehtetuks tunnistavad või muudavad, ning neile kohaldatakse samu eeskirju, mida kõnealustele aktidele.

Artikkel 4

Euroopa ühenduste või Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu institutsioonide, organisatsioonide või asutuste aktide tekstid, mis on vastu võetud enne artiklis 1 osutatud ühinemisi, ja mis on hiljem järjestikku koostatud inglise ja taani keeles, kreeka keeles, hispaania ja portugali keeles ning soome ja rootsi keeles, on autentsed alates artiklis 1 osutatud asjaomastest ühinemiskuupäevadest samadel tingimustel kui teistes keeltes koostatud ja autentsed tekstid.

Artikkel 5

Käesoleva protokolli üleminekusätted, kui need ei ole enam kohaldatavad, võib kehtetuks tunnistada nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

II JAOTIS

TAANI KUNINGRIIGI, IIRIMAA NING SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI ÜHINEMISTINGIMUSI KÄSITLEVA AKTI SÄTTED

1. JAGU

Sätted Gibraltari kohta

Artikkel 6

1. Institutsioonide akte, mis käsitlevad põhiseaduse I lisas esinevaid tooteid ja tooteid, mille suhtes ühise põllumajanduspoliitika rakendamise tulemusena kehtivad liitu importimisel erieeskirjad, ega kumuleeruva käibemaksu alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitlevaid akte ei kohaldata Gibraltari suhtes, kui nõukogu ei võta vastu Euroopa otsust, mis sätestab teisiti. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal.

2. Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemist käsitleva akti II lisa punktis VI (1) määratletud Gibraltari olukord säilitatakse.

2. JAGU

Sätted Fääri saarte kohta

Artikkel 7

Fääri saartel elavaid Taani kodanikke käsitletakse liikmesriigi kodanikena põhiseaduse tähenduses üksnes alates kuupäevast, mil kõnealune põhiseadus muutub kohaldatavaks kõnealuste saarte suhtes.

3. JAGU

Sätted Kanalisaarte ja Mani saare kohta

Artikkel 8

1. Liidu tolliküsimuste ja koguseliste piirangute eeskirju, eriti tollimakse, kõiki samaväärse toimega makse ning ühist tollitariifistikku kohaldatakse Kanalisaarte ja Mani saare suhtes samadel tingimustel, kui neid kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes.

2. Põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete osas, mille kohta kehtib kaubanduse erirežiim, kohaldatakse liidu eeskirjadega ette nähtud ning Ühendkuningriigis kohaldatavaid impordimakse ja muid impordimeetmeid kolmandate riikide suhtes.

Samuti kohaldatakse selliseid liidu eeskirjade sätteid, mis on vajalikud võimaldamaks nende toodete vaba liikumist ja kaubanduse normaalsete konkurentsitingimuste järgimist.

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused või otsused, mis kehtestavad tingimused, mille alusel kohaldatakse eelnevates lõikudes märgitud sätteid kõnealuste territooriumide suhtes.

Artikkel 9

Liidu õigus ei mõjuta Kanalisaarte või Mani saare elanike õigusi Ühendkuningriigis. Selliste isikute suhtes ei kehti siiski isikute ja teenuste vaba liikumist käsitlevad liidu õiguse sätted.

Artikkel 10

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis on kohaldatavad isikute või ettevõtjate suhtes kõnealuse lepingu artikli 196 tähenduses, kohaldatakse kõnealuste isikute või ettevõtjate suhtes, kui need elavad või asuvad käesoleva protokolli artiklis 8 osutatud territooriumidel.

Artikkel 11

Artiklis 8 osutatud territooriumide asutused kohaldavad liidu kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ühesugust režiimi.

Artikkel 12

Kui käesolevas jaos määratletud korra kohaldamise jooksul ilmnevad liidu ja artiklis 8 osutatud territooriumide vahelises suhtlemises ükskõik kummal poolel raskused, paneb komisjon viivitamata nõukogule ette kaitsemeetmed, mida ta vajalikuks peab, ja täpsustab nende kohaldamistingimused.

Nõukogu võtab vastu asjakohased Euroopa määrused või otsused ühe kuu jooksul.

Artikkel 13

Käesolevas jaos käsitletakse Kanalisaarte või Mani saare elanikku Briti kodanikuna, kel on kõnealune kodakondsus sel põhjusel, et tema ise, tema vanem või vanavanem on sündinud, lapsendatud, naturaliseeritud või registreeritud kõnealustel saartel. Sellist isikut ei käsitleta selles mõttes Kanalisaarte või Mani saare elanikuna, kui tema ise, tema vanem või vanavanem on sündinud, lapsendatud, naturaliseeritud või registreeritud Ühendkuningriigis. Samuti ei käsitleta teda sellisena, kui ta ükskõik millal on elanud viis aastat Ühendkuningriigis.

Selliste isikute kindlakstegemiseks vajalikud haldusmeetmed tehakse teatavaks komisjonile.

4. JAGU

Sätted industrialiseerimise ja majanduse arengu poliitika rakendamise kohta Iirimaal

Artikkel 14

Liikmesriigid võtavad arvesse tõsiasja, et Iiri valitsus on asunud rakendama industrialiseerimise ja majanduse arengu poliitikat, mille eesmärgiks on ühtlustada Iiri elatustase teiste liikmesriikide elatustasemega ja kõrvaldada tööpuudus, tasandades järk-järgult arengutasemete piirkondlikke erinevusi.

Nad tunnistavad, et kõnealuse poliitika eesmärkide saavutamine on nende ühistes huvides ja nõustuvad sel eesmärgil soovitama institutsioonidel rakendada kõiki põhiseadusega ette nähtud meetmeid ja menetlusi, eelkõige kasutada sobivalt liidu ressursse, mis on mõeldud selle eesmärkide saavutamiseks.

Liikmesriigid tunnistavad eelkõige, et põhiseaduse artiklite III-167 ja III-168 kohaldamisel on vajalik arvesse võtta majanduse laiendamise ja elanikkonna elatustaseme tõstmise eesmärke.

5. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Taaniga tuumaenergia vallas

Artikkel 15

1. Alates 1. jaanuarist 1973 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Taani käsutusse, kes levitab seda piiratult omal territooriumil kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1973 annab Taani lõikes 3 täpsustatud sektorites Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse võrdväärse koguse teavet. Kõnealune teave esitatakse üksikasjalikult komisjonile edastatavas dokumendis. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Sektorid, mille kohta Taani edastab Euroopa Aatomienergiaühendusele teavet, on järgmised:

a)	raske vee aeglustiga ja orgaanilise vedelikuga jahutatud reaktor DOR;

b)	raske vee survevesireaktorid DT-350 ja DK-400;

c)	kõrgtemperatuuriga gaasikaar;

d)	seadistamine ja elektrooniline erivarustus;

e)	töökindlus;

f)	reaktorifüüsika, reaktoridünaamika ja soojusvahetus;

g)	materjalide ja varustuse reaktorisisene testimine.

4. Taani kohustub varustama Euroopa Aatomienergiaühendust igasuguse teabega, mis täiendab edastatavaid aruandeid, eelkõige Euroopa Aatomienergiaühenduse või liikmesriigi ametnike külaskäigul Risö keskusesse, iga üksikjuhtumi osas vastastikuse kokkuleppega määratavate tingimuste kohaselt.

Artikkel 16

1. Sektorites, kus Taani annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, annavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral välja kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele isikutele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainulitsentsi või osalise ainulitsentsi väljaandmise korral julgustab Taani selliseid litsentsiandjaid andma liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele kaubanduslikel tingimustel välja all-lihtsente ning hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

6. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Iirimaaga tuumaenergia vallas

Artikkel 17

1. Alates 1. jaanuarist 1973 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Iirimaa käsutusse, kes levitab seda piiratult omal territooriumil kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1973 annab Iirimaa Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse Iirimaal tuumaenergia vallas omandatud teabe, mida levitatakse piiratult niivõrd, kuivõrd tegemist ei ole puhtal kujul kommertsrakendustega. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave käsitleb põhiliselt uuringuid energeetikareaktori arendamiseks ning tööd radioisotoopidega ja nende kasutamist meditsiinis, sealhulgas kiirguskaitse probleemide valdkonnas.

Artikkel 18

1. Sektorites, kus Iirimaa annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, annavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral välja kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele osapooltele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainulitsentsi või osalise ainulitsentsi väljaandmise korral julgustab Iirimaa selliseid litsentsiandjaid andma ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele kaubanduslikel tingimustel välja all-litsentse ning hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

7. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Ühendkuningriigiga tuumaenergia vallas

Artikkel 19

1. Alates 1. jaanuarist 1973 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Ühendkuningriigi käsutusse, kes levitab seda piiratult omal territooriumil kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1973 annab Ühendkuningriik Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemistingimusi käsitleva akti protokolli nr 28 lisas (2) esitatud nimekirjas sätestatud sektorites Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse võrdväärse koguse teavet. Kõnealune teave esitatakse üksikasjalikult komisjonile edastatavas dokumendis. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Pidades silmas ühenduse suuremat huvi teatavate sektorite vastu pöörab Ühendkuningriik erilist tähelepanu teabe edastamisele järgmistes sektorites:

a)	kiirete reaktorite uuringud ja arendus (sealhulgas ohutus);

b)	alusuuringud (kohaldatav reaktoritüüpide suhtes);

c)	reaktori ohutus (muud reaktorid peale kiirete reaktorite);

d)	metallurgia, teras, tsirkooniumisulamid, betoon;

e)	struktuurimaterjalide sobivus;

f)	eksperimentaalne kütusetootmine;

g)	termohüdrodünaamika;

h)	seadistamine.

Artikkel 20

1. Nendes valdkondades, kus Ühendkuningriik annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, annavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral välja kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus ühenduse liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele osapooltele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainulitsentsi või osalise ainulitsentsi väljaandmise korral julgustab Ühendkuningriik selliseid litsentsiandjaid andma ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele välja kaubanduslikel tingimustel all-litsentse ja hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

III JAOTIS

KREEKA VABARIIGI ÜHINEMIST KÄSITLEVA AKTI SÄTTED

1. JAGU

Sätted tollimaksuvabastuse kohta, mille Kreeka annab teatavate kaupade importimisel

Artikkel 21

Põhiseaduse artikkel III-151 ei takista Kreeka Vabariiki säilitamast vabastusmeetmeid, mis on vastu võetud enne 1. jaanuari 1979 vastavalt järgmistele seadustele:

a)	seadus nr 4171/61 (riigi majanduse arengu toetamise üldmeetmed),

b)	dekreet-seadus nr 2687/53 (väliskapitali investeerimine ja kaitse),

c)	seadus nr 289/76 (piirialade arengu edendamise soodustused ja kõikide sellega seotud küsimuste reguleerimine),

kuni nende lepingute aegumiseni, mille Kreeka Vabariigi valitsus on sõlminud kõnealustest meetmetest kasusaajatega.

2. JAGU

Sätted maksustamise kohta

Artikkel 22

Kreeka Vabariigi ühinemistingimuste akti VIII lisa (3) punktis II.2. loetletud akte kohaldatakse Kreeka Vabariigi suhtes vastavalt eespool nimetatud lisas sätestatud tingimustele, välja arvatud selle punktidele 9 ja 18.b tehtud viidete osas.

3. JAGU

Sätted puuvilla kohta

Artikkel 23

1. Käesolev jagu käsitleb kraasimata või kammimata puuvilla, mis kuulub koondnomenklatuuri alamrubriiki nr 5201 00.

2. Liidus võetakse kasutusele süsteem eelkõige selleks, et:

a)	toetada puuvilla tootmist liidu sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis,

b)	võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut,

c)	stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.

3. Lõikes 2 nimetatud süsteem hõlmab tootmisabi.

4. Selleks et võimaldada puuvillatootjatel keskendada pakkumist ja kohandada tootmist turunõuetele, kehtestatakse tootjate ühenduste ja selliste ühenduste liitude moodustamist julgustav kord.

Kõnealuse korraga nähakse ette toetused selleks, et soodustada tootjate ühenduste moodustamist ja hõlbustada nende toimimist.

Kõnealusest korrast võivad kasu saada üksnes need ühendused, mis:

a)	on moodustatud tootjate eneste algatusel,

b)	pakuvad oma tegevuse kestuse ja tõhususe suhtes piisavaid tagatisi,

c)	on pälvinud asjaomase liikmesriigi tunnustuse.

5. Liidu kaubandussüsteemi kolmandate riikide suhtes ei mõjutata. Seda silmas pidades on eriti lubamatu sätestada importi kitsendavaid meetmeid.

6. Käesoleva jao alusel kehtestatud süsteemi tehtavad vajalikud muudatused kehtestatakse nõukogu Euroopa seadusega.

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused ja otsused, millega kehtestatakse selle jao rakendamiseks vajalikud üldeeskirjad.

Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

4. JAGU

Sätted Kreeka majandusliku ja tööstusliku arengu kohta

Artikkel 24

Liikmesriigid võtavad arvesse asjaolu, et Kreeka Vabariigi valitsus on alustanud sellise industrialiseerimise ja majandusarengu poliitika rakendamist, mis on mõeldud Kreeka elatustaseme vastavusseviimiseks muude liikmesriikide omaga ja osalise tööpuuduse kõrvaldamiseks, samal ajal vähendades järk-järgult erinevusi piirkondade arengutasemetes.

Nad tunnistavad, et kõnealuse poliitika eesmärkide saavutamine on nende ühistes huvides.

Selleks rakendavad institutsioonid kõiki põhiseadusega ette nähtud meetmeid ja menetlusi, kasutades eelkõige sobivalt liidu ressursse, mis on mõeldud selle eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige on põhiseaduse artiklite III-167 ja III-168 kohaldamisel vaja arvesse võtta majanduse laiendamise ja elanikkonna elatustaseme tõstmise eesmärke.

5. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Kreekaga tuumaenergia vallas

Artikkel 25

1. Alates 1. jaanuarist 1981 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Kreeka Vabariigi käsutusse, kes levitab seda oma territooriumil piiratult kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1981 annab Kreeka Vabariik Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse Kreekas tuumaenergia vallas omandatud teabe, mida levitatakse piiratult niivõrd, kuivõrd tegemist ei ole puhtal kujul kommertsrakendustega. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave käsitleb peamiselt:

a)	uuringuid raadioisotoopide kasutamise kohta järgmistes valdkondades: meditsiin, põllumajandus, entomoloogia, keskkonnakaitse,

b)	tuumatehnoloogia kasutamist arheomeetrias,

c)	elektrooniliste meditsiiniseadmete arendamist,

d)	radioaktiivsete maakide geoloogilise luure meetodite arendamist.

Artikkel 26

1. Sektorites, kus Kreeka Vabariik annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, väljastavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus ühenduse liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele isikutele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainulitsentsi või osalise ainulitsentsi väljaandmise korral julgustab Kreeka Vabariik selliseid litsentsiandjaid andma ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele kaubanduslikel tingimustel välja all-litsentse ning hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

IV JAOTIS

HISPAANIA KUNINGRIIGI JA PORTUGALI VABARIIGI ÜHINEMISTINGIMUSI KÄSITLEVA AKTI SÄTTED

1. JAGU

Finantssätted

Artikkel 27

Käibemaksust laekuvad omavahendid arvutatakse ja seda kontrollitakse nii, nagu kuuluksid Kanaari saared ning Ceuta ja Melilla kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (17. mai 1977) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) territoriaalsesse kohaldamisalasse.

2. JAGU

Sätted patentide kohta

Artikkel 28

Hispaania siseriikliku õiguse tõendamiskohustusega seotud sätteid, mis on vastu võetud Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimusi käsitleva akti protokolli nr 8 lõike 2 alusel, ei kohaldata kui on esitatud patendi rikkumise hagi teise patendiomaniku vastu, kellel on hageja poolt patenteeritud meetodil valmistatud tootega identse toote valmistamise meetodi patent, juhul kui nimetatud teine patent on välja antud enne 1. jaanuari 1986.

Juhul, kui tõendamiskohustuse üleminekut ei kohaldata, nõuab Hispaania Kuningriik patendi omanikult ka edaspidi oma õiguste rikkumise kohta tõendite esitamist. Kõigil nendel juhtudel kohaldab Hispaania Kuningriik “arestimiseks-kirjeldamiseks” nimetatavat kohtumenetlust.

“Arestimine-kirjeldamine” tähendab esimeses ja teises lõigus osutatud süsteemi kuuluvat menetlust, mille alusel võib iga isik, kellel on õigus esitada rikkumise puhul hagi, nõuda, et pärast tema taotluse põhjal kohtuotsuse tegemist koostaksid kohtutäitur ja teda abistavad eksperdid väidetava rikkuja valdustel kõnealuste protsesside üksikasjaliku kirjelduse, tehes eelkõige valguskoopiaid tehnilistest dokumentidest, koos tegeliku arestimisega või ilma. Selle kohtuotsusega võidakse ette näha kautsjoni maksmine, mis on mõeldud väidetavale rikkujale kahjude korvamiseks, juhul kui “arestimine-kirjeldamine” põhjustab kahju.

Artikkel 29

Portugali siseriikliku õiguse tõendamiskohustusega seotud sätteid, mis on vastu võetud Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimusi käsitleva akti protokolli nr 19 lõike 2 alusel, ei kohaldata kui on esitatud patendi rikkumise hagi teise patendiomaniku vastu, kellel on hageja poolt patenteeritud meetodil valmistatud tootega identse toote valmistamise meetodi patent, juhul kui nimetatud teine patent on välja antud enne 1. jaanuari 1986.

Juhul, kui tõendamiskohustuse üleminekut ei kohaldata, nõuab Portugali Vabariik patendi omanikult ka edaspidi oma õiguste rikkumise kohta tõendite esitamist. Kõigil nendel juhtudel kohaldab Portugali Vabariik “arestimiseks-kirjeldamiseks” nimetatavat kohtumenetlust.

“Arestimine-kirjeldamine” tähendab esimeses ja teises lõigus osutatud süsteemi kuuluvat menetlust, mille alusel võib iga isik, kelle on õigus esitada rikkumise puhul hagi, nõuda, et pärast tema taotluse põhjal kohtuotsuse tegemist koostaksid kohtutäitur ja teda abistavad eksperdid väidetava rikkuja valdustel kõnealuste protsesside üksikasjaliku kirjelduse, tehes eelkõige valguskoopiaid tehnilistest dokumentidest, koos tegeliku arestimisega või ilma. Selle kohtuotsusega võidakse ette näha kautsjoni maksmine, mis on mõeldud väidetavale rikkujale kahjude korvamiseks, juhul kui “arestimine-kirjeldamine” põhjustab kahju.

3. JAGU

Lisakohustuste mehhanismi liidu ja kolmandate riikide vaheliste kalastuskokkulepete raames käsitlevad sätted

Artikkel 30

1. Käesolevaga seatakse liidu ja asjaomaste kolmandate riikide vahelistest kalastuskokkulepetest tulenevate kohustuste raames sisse kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kala püüdvate liidu liikmesriigi lippu kandvate laevade lisatoimingute erisüsteem.

2. Toimingud, mida võib lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustel ja piirangutega teostada lisaks kalapüügile, on seotud:

asjaomase kolmanda riigi territooriumil selliste kalastussaaduste töötlemisega, mille liikmesriigi lippu kandvad laevad on püüdnud kõnealuse kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppele vastava kalapüügi käigus, et turustada neid saadusi liidu turul ühise tollitariifistiku 3. peatükki kuuluvate rubriikide raames,

b)	ühise tollitariifistiku 3. peatüki alla kuuluvate kalastussaaduste peale- või ümberlaadimisega liikmesriigi lippu kandva laeva pardale kalastuskokkuleppega ettenähtud tegevuse raames, et neid saadusi vedada ja töödelda, eesmärgiga turustada neid liidu turul.

3. Lõikes 2 nimetatud toimingutega hõlmatud saaduste importimisel liitu kohaldatakse ühise tollitariifistiku tollimaksude täielikku või osalist edasilükkamist või erilist maksusüsteemi selliste tingimuste ja täiendavate piirangute alusel, mis määratakse igal aastal kindlaks seoses kõnealustest kokkulepetest ja nendega kaasnevatest üksikasjalikest eeskirjadest tulenevate kalastusvõimaluste hulgaga.

4. Euroopa seaduse või raamseadusega sätestatakse selle süsteemi kohaldamise üldeeskirjad ja eelkõige kriteeriumid kõnealuste koguste kindlaksmääramiseks ja jaotamiseks.

Selle süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja asjakohased kogused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 37 ettenähtud korras.

4. JAGU

Sätted Ceuta ja Melilla kohta

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 31

1. Ceuta ja Melilla suhtes kohaldatakse põhiseadust ning institutsioonide akte, kui lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ning muudest käesoleva jao sätetest ei tulene teisiti.

2. Tingimused, mille alusel põhiseaduse kaupade vaba liikumist käsitlevaid sätteid ning institutsioonide tollialaseid õigusakte ja kaubanduspoliitikat käsitlevaid akte kohaldatakse Ceuta ja Melilla suhtes, on sätestatud käesoleva jao 3. alajaos.

3. Ilma et see piiraks artikli 32 erisätete kohaldamist, ei kohaldata institutsioonide ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat käsitlevaid akte Ceuta ega Melilla suhtes.

4. Hispaania Kuningriigi taotlusel, võib Euroopa seaduste või raamseadustega:

a)	otsustada arvata Ceuta ja Melilla liidu tolliterritooriumi koosseisu;

b)	määratleda kohased meetmed, mille eesmärgiks on liidu õiguse kehtivate sätete laiendamine Ceutale ja Melillale.

Omal algatusel või liikmesriigi taotlusel toimiva komisjoni ettepaneku põhjal võib nõukogu võtta vastu Ceuta ja Melilla suhtes kehtivas korras vajalikke muudatusi tegeva Euroopa seaduse või raamseaduse.

Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2. alajagu

Sätted ühise kalanduspoliitika kohta

Artikkel 32

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks 3. alajao kohaldamist, ei kohaldata ühist kalanduspoliitikat ei Ceuta ega Melilla suhtes.

2. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa seadused, raamseadused või otsused, millega:

a)	määratletakse struktuurimeetmed, mida võib Ceuta ja Melilla kasuks kehtestada;

määratletakse kohane kord kõigi või osa Ceuta ja Melilla huvide arvessevõtmiseks aktide puhul, mida ta teeb igaks üksikjuhuks eraldi liidu läbirääkimiste kohta, mille eesmärgiks on kalanduskokkulepete ülevõtmine või sõlmimine kolmandate riikidega, ning Ceuta ja Melilla erihuvide kohta rahvusvaheliste kalandusalaste konventsioonide raames, milles liit on osaline.

3. Vajaduse korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa seadused, raamseadused või otsused, mis määratlevad vastavatele kalastusvöönditele ja nende varudele vastastikuse juurdepääsu võimalused ja tingimused. Nõukogu otsustab ühehäälselt.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud Euroopa seadused või raamseadused võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

3. alajagu

Sätted kaupade vaba liikumise, tollialaste õigusaktide ja kaubanduspoliitika kohta

Artikkel 33

1. Ceutast või Melillast pärinevaid tooteid ning kolmandatest riikidest Ceutasse või Melillasse seal nende suhtes kohaldatava korra kohaselt imporditavaid tooteid ei käsitleta liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmise korral põhiseaduse artikli III-151 lõigete 1, 2 ja 3 tingimustele vastavate toodetena.

2. Liidu tolliterritoorium ei hõlma Ceutat ja Melillat.

3. Kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väliskaubandust käsitlevaid institutsioonide tollialaseid õigusakte ühesugustel tingimustel ühelt poolt liidu tolliterritooriumi ja teiselt poolt Ceuta ja Melilla vahelise kaubanduse suhtes.

4. Kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata Ceuta ega Melilla suhtes kaubanduspoliitikat käsitlevaid institutsioonide ühepoolseid või kokkuleppega jõustatud õigusakte, mis on otseselt seotud kaupade impordi ja ekspordiga.

5. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldab liit oma kaubanduses Ceuta ja Melillaga põhiseaduse I lisaga hõlmatud toodete osas üldist korda, mida ta kohaldab oma väliskaubanduse suhtes.

Artikkel 34

Kui artiklis 35 ei ole sätestatud teisiti, kaotatakse Ceutast ja Meillast pärinevate toodete liidu tolliterritooriumile importimisel kohaldatavad tollimaksud.

Artikkel 35

1. Ühise tollitariifistiku rubriikidesse 0301, 0302, 0303, 1604, 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91 ja 2301 20 kuuluvad ning Ceutast või Melillast pärinevad kalandustooted vabastatakse tariifikvootide piires, mis on arvutatud toodete lõikes aastatel 1982, 1983 ja 1984 tegelikult müüdud keskmiste koguste põhjal, tollimaksudest kogu liidu tolliterritooriumil.

Nende tariifikvootide alusel liidu tolliterritooriumile imporditud tooted lastakse vabasse ringlusse ainult siis, kui järgitakse ühise turukorraldusega kehtestatud eeskirju, eelkõige võrdlushindu.

2. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal igal aastal vastu Euroopa määrused või otsused tariifikvootide avamise ja jaotamise kohta kooskõlas lõikes 1 sätestatuga.

Artikkel 36

1. Kui artikli 34 kohaldamine võib põhjustada Ceutast või Melillast pärinevate teatavate toodete impordi olulist suurenemist nii, et see võib kahjustada liidu tootjaid, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa määruseid või otsuseid eritingimuste kehtestamiseks kõnealuste toodete sisenemise suhtes liidu tolliterritooriumile.

2. Kui seetõttu, et ühist kaubanduspoliitikat ja ühist tollitariifistikku ei kohaldata toorainete või vahesaaduste Ceutasse või Melillasse importimise suhtes, põhjustab Ceutast või Melillast pärineva toote importimine ühes või mitmes liikmesriigis toimuvale tootmistegevusele suurt kahju või võib seda põhjustada, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võtta asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 37

Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete Ceutasse ja Meillasse importimisel kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse.

Artikkel 38

Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud ning kauplemiskord, mida kohaldatakse Ceutasse ja Melillasse importimise korral kolmandatest riikidest pärinevate kaupade suhtes, ei või olla ebasoodsamad kui need, mida liit kohaldab vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele või oma sooduskorrale sellise kolmanda riigi suhtes, tingimusel et seesama kolmas riik kohaldab Ceutast ja Melillast importimise suhtes sedasama kohtlemist, mida liidu suhtes. Ceutasse ja Melillasse importimise suhtes kohaldatav kord ei või sellisest kolmandast riigist pärinevate kaupade puhul olla soodsam kui liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete impordi suhtes kohaldatav.

Artikkel 39

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused või otsused, millega kehtestatakse käesoleva alajao rakenduseeskirjad ja eelkõige artiklites 34, 35 ja 37 nimetatud kaubanduse suhtes kohaldatavad päritolueeskirjad, sealhulgas päritolustaatusega toodete märgistamist ja päritolu kontrollimist käsitlevad sätted.

Nendes eeskirjades sisalduvad eelkõige sätted, mis käsitlevad toodete märgistamist ja/või sildistamist, laevade registreerimistingimusi ja segapäritolueeskirjade kohaldamist kalandustoodete suhtes, samuti sätted toodete päritolu kindlaksmääramiseks.

5. JAGU

Sätted Hispaania piirkondliku arengu kohta

Artikkel 40

Liikmesriigid võtavad arvesse asjaolu, et Hispaania Kuningriigi valitsus on alustanud sellise piirkondliku arengu poliitika teostamist, mis on eelkõige mõeldud Hispaania vähem arenenud piirkondade ja alade majanduskasvu edendamiseks.

Nad tunnistavad, et selle poliitika eesmärkide saavutamine on nende ühine huvi.

Nad lepivad selleks, et hõlbustada Hispaania Kuningriigi valitsusel selle ülesande täitmist, kokku soovitada institutsioonidel kasutada kõiki põhiseaduses sätestatud vahendeid ja menetlusi, eelkõige kasutades asjakohaselt liidu vahendeid, mis on mõeldud liidu eesmärkide saavutamiseks;

Liikmesriigid tunnistavad eelkõige, et põhiseaduse artiklite III-167 ja III-168 kohaldamisel on vaja arvesse võtta Hispaania vähem arenenud piirkondade ja alade majanduse laienemise ning elanike elatustaseme tõstmise eesmärke.

6. JAGU

Sätted Portugali majandus- ja tööstusarengu kohta

Artikkel 41

Liikmesriigid võtavad arvesse asjaolu, et Portugali Vabariigi valitsus on alustanud sellise industrialiseerimise ja majandusarengu poliitika rakendamist, mis on mõeldud Portugali elatustaseme vastavusseviimiseks muude liikmesriikide omaga ja osalise tööpuuduse kõrvaldamiseks, samal ajal vähendades järk-järgult erinevusi piirkondade arengutasemetes.

Nad tunnistavad, et selle poliitika eesmärkide saavutamine on nende ühine huvi.

Nad lepivad selleks kokku soovitada institutsioonidel kasutada kõiki põhiseaduses sätestatud vahendeid ja menetlusi, eelkõige kasutades asjakohaselt liidu vahendeid, mis on mõeldud liidu eesmärkide saavutamiseks.

Liikmesriigid tunnistavad eelkõige, et põhiseaduse artiklite III-167 ja III-168 kohaldamisel on vajalik arvesse võtta majanduse laiendamise ja elanikkonna elatustaseme tõstmise eesmärke.

7. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Hispaania Kuningriigiga tuumaenergia vallas

Artikkel 42

1. Alates 1. jaanuarist 1986 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Hispaania Kuningriigi käsutusse, kes levitab seda oma territooriumil piiratult kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1986 annab Hispaania Kuningriik Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse Hispaania tuumaenergia vallas omandatud teabe, mida levitatakse piiratult niivõrd, kuivõrd tegemist ei ole puhtal kujul kommertsrakendustega. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave käsitleb peamiselt:

a)	tuumafüüsikat (madal ja kõrge energia),

b)	kiirguskaitset,

c)	isotoopide, eelkõige stabiilsete isotoopide rakendusi,

d)	teadusuuringute reaktoreid ja asjakohaseid kütuseid,

e)	teadusuuringuid kütusetsükli valdkonnas (eeskätt madalakvaliteedilise uraanimaagi kaevandamine ja töötlemine; elektrienergiat tootvate reaktorite kütuseelementide optimeerimine).

Artikkel 43

1. Sektorites, kus Hispaania Kuningriik annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, väljastavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele isikutele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainu- või lihtlitsentsi väljaandmise korral julgustab Hispaania Kuningriik selliseid litsentsiandjaid andma ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele kaubanduslikel tingimustel välja all-litsentse ning hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

8. JAGU

Sätted teabevahetuse kohta Portugali Vabariigiga tuumaenergia vallas

Artikkel 44

1. Alates 1. jaanuarist 1986 antakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 13 kohaselt liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele edastatud teave Portugali Vabariigi käsutusse, kes levitab seda oma territooriumil piiratult kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel.

2. Alates 1. jaanuarist 1986 annab Portugali Vabariik Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse Portugalis tuumaenergia vallas omandatud teabe, mida levitatakse piiratud ulatuses, kuivõrd tegemist ei ole puhtal kujul kommertsrakendustega. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 13 sätestatud tingimustel ühenduse ettevõtjatele.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave käsitleb peamiselt:

a)	reaktorite dünaamikat,

b)	kiirguskaitset,

c)	tuumamõõtmismeetodite kasutamist (tööstuse, põllumajanduse, arheoloogia ja geoloogia vallas),

d)	aatomifüüsikat (ristlõigete otsene mõõtmine, kanaliseerimistehnikad),

e)	uraanimetallurgiat.

Artikkel 45

1. Sektorites, kus Portugali Vabariik annab teabe Euroopa Aatomienergiaühenduse käsutusse, väljastavad pädevad asutused ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele nõudmise korral kaubanduslikel tingimustel litsentse, kui neil on ainuõigus liikmesriikides registreeritud patentidele ja kui neil ei ole mingit kohustust anda või pakkuda kolmandatele isikutele ainulitsentse või osalisi ainulitsentse kõnealuste patendiõiguste kohta.

2. Ainulitsentsi või osalise ainulitsentsi väljaandmise korral julgustab Portugali Vabariik selliseid litsentsiandjaid andma ühenduse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele kaubanduslikel tingimustel välja all-litsentse ning hõlbustab seda tegevust.

Kõnealused ainulitsentsid või osalised ainulitsentsid antakse välja tavapärastel kaubanduslikel tingimustel.

V JAOTIS

AUSTRIA VABARIIGI, SOOME VABARIIGI JA ROOTSI KUNINGRIIGI ÜHINEMISTINGIMUSI KÄSITLEVA AKTI SÄTTED

1. JAGU

Finantssätted

Artikkel 46

Käibemaksust tekkivaid omavahendeid arvutatakse ja kontrollitakse selliselt, nagu jääks Ahvenamaa nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvat käibemaksu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) territoriaalsesse kohaldamisalasse.

2. JAGU

Sätted põllumajanduse kohta

Artikkel 47

Kui pärast artikli 48 ning muudest liidu normidest tulenevate meetmete täielikku ellurakendamist jääb tõsiseid ühinemisest tingitud raskusi, võib komisjon vastu võtta Euroopa otsuse, mis lubab Soomel anda tootjatele siseriiklikku abi hõlbustamaks nende täielikku integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse.

Artikkel 48

1. Komisjon võtab vastu Euroopa otsused, mis lubavad Soomel ja Rootsil anda pikaajalist riigiabi, mille eesmärk on tagada põllumajandustegevuse säilimine teatavates piirkondades. Need piirkonnad peaksid hõlmama 62. paralleelist põhja pool asuvaid põllumajandusalasid ning mõningaid kõnealusest paralleelist lõuna pool asuvaid naaberalasid, mida mõjutavad samasugused kliimaolud, mis muudavad põllumajandustegevuse eriti raskeks.

2. Lõikes 1 osutatud piirkonnad määrab kindlaks komisjon, võttes eelkõige arvesse:

a)	väikest rahvastikutihedust;

b)	põllumajandusmaa osa kogupindalas;

c)	inimesele tarbimiseks ette nähtud põllukultuuride tarvis eraldatud põllumajandusmaa osa kogu kasutatavas põllumajandusmaas.

3. Lõikega 1 ette nähtud riigiabi võib olla seotud füüsiliste tootmisteguritega nagu põllumajandusmaa pindala hektarites või karja suurus, arvestades ühise turukorraldusega ette nähtud asjakohaseid piiranguid ning iga põllumajandustootja traditsioonilist tootmisstruktuuri, kuid abi ei tohi:

a)	olla seotud tulevase toodanguga;

b)	ega tuua kaasa toodangu või üldise toetustaseme kasvu võrreldes sellega, mis on registreeritud 1. jaanuarile 1995 eelneva vaatlusperioodi jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

Seda abi võidakse piirkonniti diferentseerida.

Sellist abi tuleb anda eelkõige selleks et:

a)	säilitada traditsiooniline esmatootmine ja -töötlus, mis looduslikult sobib kõnealuste piirkondade kliimaoludega;

b)	parandada põllumajandustoodete tootmise, turustamise ja töötlemise struktuure;

c)	hõlbustada kõnealuste toodete müüki;

d)	tagada keskkonnakaitse ja paikkondade säilimine.

Artikkel 49

1. Komisjonile teatatakse artiklitega 47 ja 48 ette nähtud abist ja igast muust riigiabist, mille andmiseks on käesoleva jaotise kohaselt vaja komisjoni luba. Sellist abi ei tohi anda enne, kui selline luba on antud.

2. Artikliga 48 ette nähtud abi suhtes esitab komisjon nõukogule iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 1996 aruande:

a)	antud lubade kohta;

b)	selliste lubade alusel antud abi tulemuste kohta.

Selliste aruannete ettevalmistamisel edastavad kõnealuseid lube saavad liikmesriigid komisjonile aegsasti teavet antud abi mõju kohta, selgitades kõnealuste piirkondade põllumajanduses täheldatud arengut.

Artikkel 50

Põhiseaduse artiklitega III-167 ja III-168 ette nähtud abi valdkonnas:

a)	käsitletakse olemasolevate abisüsteemidena põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses Austrias, Soomes ja Rootsis enne 1. jaanuari 1995 kohaldatud abisüsteemide seast üksnes neid, millest on komisjonile teatatud enne 30. aprilli 1995;

b)	peetakse olemasolevaid abisüsteeme ja abi andmise või muutmise kavasid, millest teatati komisjonile enne 1. jaanuari 1995, teatatuks kõnealusel kuupäeval.

Artikkel 51

1. Kui erijuhtudel ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu vajalikud Euroopa määrused või otsused käesoleva jao rakendamiseks.

2. Käesoleva jao sätetele võib nõukogu Euroopa seadusega teha kohandusi, mis võivad liidu õiguse muutmise tulemusel vajalikuks osutuda. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 52

1. Kui on vaja üleminekumeetmeid hõlbustamaks Austria, Soome ja Rootsi üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühise turukorralduse rakendamisest vastavalt Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste aktis sätestatud tingimustele, võetakse need meetmed vastu vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korrale või asjakohastel puhkudel kooskõlas vastavate artiklitega muudes määrustes, mis käsitlevad põllumajanduse ühist turukorraldust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kuni 31. detsembrini 1997.

2. Nõukogu Euroopa seadusega võib pikendada lõikes 1 osutatud tähtaega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 53

Kalandustoodete suhtes kohaldatakse artikleid 51 ja 52.

3. JAGU

Sätted üleminekumeetmete kohta

Artikkel 54

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti XV lisa (4) punktides VII.B.I, VII.D.1, VII.D.2.c, IX.2.b, c, f, g, h, i, j, l, m, n, x, y, z ja aa, ning X.a, b ja c loetletud akte kohaldatakse Austria, Soome ja Rootsi suhtes vastavalt eespool nimetatud lisas sätestatud tingimustele.

Esimeses lõigus osutatud XV lisa punkti IX.2.x suhtes tuleb viiteid Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eelkõige selle artiklite 95 ja 96 sätetele, mõista viidetena põhiseaduse, eelkõige selle artikli III-170 lõigete 1 ja 2 sätetele.

4. JAGU

Sätted teatavate õigusaktide kohaldatavuse kohta

Artikkel 55

1. Iga üksikerandit või sekkumatustõendit käsitlev otsus, mille on enne 1. jaanuari 1995 teinud kas Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) järelevalveamet või komisjon Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 või kõnealuse lepingu protokolli nr 25 artikli 1 alusel ning mis ühinemisest tingitult jääb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 81 reguleerimisalasse, jääb põhiseaduse artikli III-161 kohaldamise korral kehtima kuni sellises otsuses sätestatud tähtaja möödumiseni või seni, kui komisjon võtab kooskõlas liidu õigusega vastu asjakohaselt põhjendatud vastupidise Euroopa otsuse.

2. Kõik EFTA järelevalveameti otsused, mis on tehtud enne 1. jaanuari 1995 vastavalt EMP lepingu artiklile 61 ja mis ühinemise tõttu jäävad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 reguleerimisalasse, jäävad kehtima põhiseaduse artikli III-167 suhtes, kui komisjon ei võta vastavalt põhiseaduse artiklile III-168 vastu vastupidist Euroopa otsust. Käesolevat lõiget ei kohaldata otsuste suhtes, mille kohta kehtib EMP lepingu artikliga 64 ette nähtud menetlus.

3. Kui komisjon ei võta kooskõlas liidu õigusega vastu asjakohaselt põhjendatud vastupidist otsust, jäävad EFTA järelevalveameti tehtud otsused pärast 1. jaanuari 1995 kehtima, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

5. JAGU

Sätted Ahvenamaa kohta

Artikkel 56

Põhiseaduse sätted ei takista kohaldamast 1. jaanuaril 1994 Ahvenamaal kehtinud sätteid, mis käsitlevad:

a)	mittediskrimineerivaid piiranguid Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta (hembygdsrätt/kotiseutuoikeus) füüsiliste isikute ning juriidiliste isikute õigusele ilma Ahvenamaa pädevate asutuste loata soetada ja omada Ahvenamaal kinnisvara;

b)	mittediskrimineerivaid piiranguid Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta (hembygdsrätt/kotiseutuoikeus) füüsiliste isikute ning juriidiliste isikute asutamisõigusele ning õigusele ilma Ahvenamaa pädevate asutuste loata osutada teenuseid.

Artikkel 57

1. Ahvenamaa territoorium, mida nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ artikli 3 lõike 1 kolmandas taandes määratletuna käsitletakse kolmanda territooriumina ning nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artiklis 2 määratletuna aktsiisi ühtlustamise direktiivide kohaldamisalast välja jääva rahvusliku territooriumina, arvatakse välja kumuleeruvate käibemaksude, aktsiisimaksude ja muude kaudsete maksustamisvormidega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva liidu õiguse territoriaalsest kohaldamisalast.

Käesolevat lõiku ei kohaldata nõukogu direktiivi 69/335/EMÜ kapitalimaksuga seotud sätete suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud kitsendamise eesmärk on säilitada saartel elujõuline kohalik majandus ning see ei kahjusta Euroopa Liidu huve ega liidu ühist poliitikat. Kui komisjon leiab, et lõike 1 sätted ei ole enam õigustatud, eriti ausa konkurentsi või omaressursside osas, esitab ta vajalikud ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu vajalikud õigusaktid vastavalt põhiseaduse asjakohastele artiklitele.

Artikkel 58

Soome Vabariik tagab, et liikmesriikide kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid koheldakse Ahvenamaal võrdselt.

Artikkel 59

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse pidades silmas deklaratsiooni Ahvenamaa kohta, mis sisaldab Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 2 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

6. JAGU

Sätted saami rahva kohta

Artikkel 60

Hoolimata põhiseaduse sätetest võidakse saami rahvale anda ainuõigusi poropidamiseks põliste saami alade piires.

Artikkel 61

Käesolevat jagu võidakse laiendada võtmaks arvesse saamide traditsiooniliste elatusvahenditega seotud ainuõiguste edasist arengut. Käesolevale jaole võib vajalikke muudatusi teha nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning regioonide komiteega.

Artikkel 62

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse pidades silmas deklaratsiooni saami rahva kohta, mis sisaldab Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 3 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

7. JAGU

Struktuurifonde käsitlevad erisätted Soomes ja Rootsis

Artikkel 63

Alad, mis on hõlmatud eesmärgiga edendada äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade arendamist ja struktuurilist kohandamist, vastavad põhimõtteliselt NUTS II taseme piirkondadele, mille rahvastikutihedus on kuni 8 elanikku km2 kohta, või kuuluvad nendesse piirkondadesse. Liidu abi võidakse laiendada ka väiksematele lähi- ja naaberaladele, mis vastavad samale rahvastikutiheduse kriteeriumile. Käesolevas artiklis osutatud piirkonnad ja alad on loetletud Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 6 lisas 1 (5).

8. JAGU

Sätted raudtee- ja kombineeritud vedude kohta Austrias

Artikkel 64

1. Käesolevas jaos kohaldatakse järgmisi mõisteid:

rasked kaubaveokid tähendavad kõiki liikmesriigis registreeritud mootorsõidukeid, mille maksimaalne lubatud kaal on üle 7,5 tonni ja mis on kavandatud kaupade või haagiste veoks, kaasa arvatud poolhaagiste vedukid ja haagised, mille maksimaalne lubatud kaal on üle 7,5 tonni ja mida veab liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk, mille maksimaalne lubatud kaal on 7,5 tonni või vähem;

kombineeritud veod tähendab kaubavedusid raskete kaubaveokite või koormatavate üksustega, mis läbivad osa oma teekonnast raudteel ja alustavad või lõpetavad teekonna maanteel, kusjuures raudteeterminali suunduv või sealt lähtuv transiitliiklus ei tohi mingil juhul läbida Austria territooriumi ainult maanteed pidi.

2. Artikleid 65 kuni 71 kohaldatakse meetmetele, mis on seotud Austria territooriumi läbiva raudtee- ja kombineeritud vedude pakkumisega.

Artikkel 65

Liit ja asjaga seotud liikmesriigid võtavad ja kooskõlastavad üksikasjaliselt oma pädevuse raames meetmeid, mille eesmärk on arendada ja edendada kaupade raudtee- ja kombineeritud vedusid läbi Alpide.

Artikkel 66

Põhiseaduse artiklis III-247 sätestatud suuniste kehtestamisel tagab liit, et Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 9 lisas 1 (6) määratletud trassid moodustavad osa raudtee- ja kombineeritud vedude üleeuroopalistest võrkudest ja lisaks sellele käsitletakse neid kui ühist huvi pakkuvaid projekte.

Artikkel 67

Liit ja asjaga seotud liikmesriigid rakendavad oma pädevuse raames Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 9 lisas 2 (7) nimetatud meetmeid.

Artikkel 68

Liit ja asjaga seotud liikmesriigid annavad oma parima, et arendada ja kasutada Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 9 lisas 3 (8) osutatud raudtee täiendavat läbilaskevõimet.

Artikkel 69

Liit ja asjaga seotud liikmesriigid võtavad meetmeid, et tõhustada raudtee- ja kombineeritud vedude pakkumist. Vajaduse korral ja kui muud põhiseaduse sätted ei näe ette teisiti, võetakse selliseid meetmeid raudtee-ettevõtjate ja teiste raudteeteenuste pakkujatega hoolikalt konsulteerides. Esmatähtsad peaksid olema meetmed, mis on ette nähtud liidu õiguse raudtee- ja kombineeritud vedude alaste sätetega. Iga meetme rakendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata raudtee- ja kombineeritud vedude konkurentsivõimele, efektiivsusele ja kulude läbipaistvusele. Eriti püüavad asjaga seotud liikmesriigid võtta selliseid meetmeid, mis tagavad, et kombineeritud vedude hinnad suudavad konkureerida teiste transpordiliikide hindadega. Igasugune selleks antud abi peab olema kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 70

Raudteetransiidi tõsise häire, näiteks loodusõnnetuse korral, võtavad liit ja asjaga seotud liikmesriigid kõikvõimalikke kooskõlastatud meetmeid, et säilitada liikluse ladusat kulgemist. Eesõigus tuleb anda tundlikele lastidele, nagu seda on kergesti riknevad toiduained.

Artikkel 71

Vastavalt artikli 73 lõikes 2 ettenähtud korrale vaatab komisjon läbi käesoleva jao toimimise.

Artikkel 72

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kaupade autovedudele ühenduse territooriumi piires.

2. Vedude suhtes, mis sisaldavad kaupade transiiti autovedudena läbi Austria, kohaldatakse korda, mis on kehtestatud oma kulul ja nimel tehtavate vedude ja nende vedude suhtes, mis tehakse rendi või tasu eest esimese nõukogu 23. juuli 1962. aasta direktiivi ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 alusel, kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti.

3. Kuni 1. jaanuarini 1998 kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	ajavahemikus 1. jaanuar 1992 kuni 31. detsember 2003 vähendatakse Austriat transiidina läbivate raskete kaubaveokite NOx-heitmete kogumahtu 60 % vastavalt tabelile lisas 4;

raskete kaubaveokite NOx heitmete kogumahtude vähendamist juhitakse vastavalt ökopunktide süsteemile. Sellise süsteemi kohaselt peab igal Austriat transiidina läbival raskel kaubaveokil olema tema NOx-heitmetega võrdväärne hulk ökopunkte (lubatud vastavalt toodangu vastavuse (COP) väärtusele või tüübikinnituse väärtusele). Selliste punktide arvutamise meetod ja haldamine on kirjeldatud lisas 5;

c)	kui transiitteekondade arv peaks mingil aastal ületama 1991. aastaks kehtestatud kontrollarvu rohkem kui 8 %, võtab vastavalt artiklis 16 sätestatud korrale otsustav komisjon vastavalt lisa 5 lõikele 3 asjakohased meetmed;

d)	vastavalt lisale 5 annab Austria Vabariik aegsasti välja ja teeb kättesaadavaks ökopunktide kaardid, mis on vajalikud ökopunktide süsteemi haldamiseks Austriat transiidina läbivatele rasketele kaubaveokitele;

e)	komisjon jaotab ökopunktid liikmesriikidele vastavalt sätetele, mis kehtestatakse vastavalt lõikele 7.

4. Enne 1. jaanuari 1998 vaatab nõukogu komisjoni aruande põhjal läbi Austria kaudu kulgevate kaupade maanteetransiiti käsitlevate sätete toimimise. Ülevaatus toimub kooskõlas ühenduse õiguse aluspõhimõtetega nagu siseturu korrektne toimimine, eriti kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus, keskkonnakaitse ühenduse kui terviku huvides ja liiklusohutus. Kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt teisiti, pikendatakse üleminekuperioodi 1. jaanuarini 2001 ning selle aja jooksul kohaldatakse lõike 3 sätteid.

5. Enne 1. jaanuari 2001 viib komisjon koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuriga läbi teadusuuringu, et teha kindlaks millises ulatuses on saavutatud lõike 3 punktis a kehtestatud saaste vähendamise eesmärk. Kui komisjon leiab, et see eesmärk on piisaval tasemel saavutatud, peatab ta lõike 3 kohaldamise 1. jaanuarist 2001. Kui komisjon leiab, et seda eesmärki ei ole piisaval tasemel saavutatud, võtab nõukogu ühenduse raamistikus vastavalt põhiseaduse artiklile III-240 meetmed, mis tagavad samaväärse keskkonna kaitse, eelkõige saastuse vähendamise 60 %. Kui nõukogu selliseid meetmeid vastu ei võta, pikendatakse üleminekuaega automaatselt viimaseks kolmeaastaseks ajavahemikuks, mille jooksul kohaldatakse lõiget 3.

6. Üleminekuaja möödumisel kohaldatakse acquis communautaire'i täies ulatuses.

7. Vastavalt artiklis 16 ettenähtud korrale otsuse tegev komisjon võtab üksikasjalikke meetmeid ökopunktide süsteemi, ökopunktide jaotamist ja käesoleva artikli kohaldamise tehnilisi küsimusi käsitlevate menetluste kohta, mis jõustusid 1. jaanuaril 1995.

Esimeses lõigus nimetatud meetmed tagavad, et säilib praeguste liikmesriikide faktiline olukord, mis tuleneb nõukogu määruse (EMÜ) nr 3637/92 ja 1992. aasta 23. detsembril allakirjutatud halduskokkuleppe kohaldamisest, mis reguleerib transiidikokkuleppes nimetatud ökopunktide süsteemi jõustumiskuupäeva ja kehtestamise korda. Tehakse kõik vajalikud jõupingutused tagamaks, et Kreekale eraldatavate ökopunktide osa puhul võetakse piisavalt arvesse Kreeka vastavaid vajadusi.

Artikkel 73

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

9. JAGU

Sätted eriomaste saksakeelsete Austria mõistete kasutamise kohta Euroopa Liidu raames

Artikkel 74

1. Austria õiguskorras sisalduvatel ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 10 lisas (9) nimetatud eriomastel saksakeelsetel Austria mõistetel on samasugune seisund ja neid võib kasutada samasuguse õigusmõjuga nagu vastavaid selles lisas nimetatud Saksamaal kasutatavaid mõisteid.

2. Uute õigusaktide saksakeelsetes variantides lisatakse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste akti protokolli nr 10 lisas nimetatud eriomased Austria mõisted asjakohases vormis vastavatele Saksamaal kasutatavatele mõistetele.

PROTOKOLL TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI ÜHINEMISLEPINGU JA -AKTI KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEENUTADES, et Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühinesid Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liiduga 1. mail 2004;

ARVESTADES, et põhiseaduse artikli IV-437 lõike 2 punkt e näeb ette eespool osutatud 16. aprilli 2003. aasta ühinemislepingu kehtetuks tunnistamise;

ARVESTADES, et kõnealusele ühinemislepingule lisatud akti paljud sätted on jätkuvalt asjakohased; ning et põhiseaduse artikli IV-437 lõikes 2 nähakse ette, et need sätted tuleb sätestada protokollis või tuleb neile protokollis viidata, et nad jääksid kehtima ning nende õiguslik toime säiliks;

NING ARVESTADES, et teatavate kõnealuste sätete põhiseaduse tekstiga vastavusse viimiseks on vaja teha tehnilisi kohandusi, muutmata nende sätete õiguslikku mõju,

ON KOKKU LEPPINUD, et Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatakse järgmised sätted:

ESIMENE OSA

16. APRILLI 2003. AASTA ÜHINEMISAKTIGA SEOTUD SÄTTED

I JAOTIS

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakt on akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta;

b)	Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“EURATOMi asutamisleping”) on need lepingud sellisel kujul, nagu neid on täiendatud või muudetud enne 1. maid 2004 jõustunud lepingute või muude aktidega;

c)	Euroopa Liidu leping (“EL leping”) on kõnealune leping sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne 1. maid 2004 jõustunud lepingute või muude aktidega;

d)	ühendus on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud punktis b;

praegused liikmesriigid on järgmised liikmesriigid: Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

f)	uued liikmesriigid on järgmised liikmesriigid: Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik.

Artikkel 2

Põhiseaduse artikli IV-437 lõike 2 punktis e osutatud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingust tulenevad õigused ja kohustused jõustusid kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel alates 1. maist 2004.

Artikkel 3

1. Euroopa põhiseaduse lepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti I lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on vastu võetud enne 1. maid 2004, on uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates 1. maist 2004.

2. Need liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on uutele liikmesriikidele siduvad alates 1. maist 2004, kuid neid kohaldatakse uues liikmesriigis üksnes nõukogu sellekohase Euroopa otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases uues liikmesriigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

3. Lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel, on uutele liikmesriikidele siduvad alates 1. maist 2004.

4. Justiits- ja siseküsimusi käsitlevate konventsioonide või aktide suhtes, mis on lahutamatud EL lepingu eesmärkide saavutamisest, on uued liikmesriigid kohustatud:

a)	ühinema nendega, mis on 1. mail 2004 praegustele liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud, ja nendega, mille nõukogu on koostanud kooskõlas EL lepingu VI jaotisega ja soovitanud liikmesriikidel vastu võtta;

b)	võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on hiljemalt 1. mail 2004 vastu võtnud, et hõlbustada praktilist koostööd liikmesriikide institutsioonide ja organisatsioonide vahel, kes tegutsevad justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.

Artikkel 4

Alates 1. maist 2004 osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand põhiseaduse artikli III-197 tähenduses.

Artikkel 5

1. Uued liikmesriigid, kes on ühinenud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisaktiga otsuste ja kokkulepetega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, on kohustatud ühinema kõikide muude lepingutega, mille on sõlminud praegused liikmesriigid ja mis käsitlevad liidu toimimist või on seotud selle tegevusega.

2. Uued liikmesriigid on kohustatud ühinema EÜ asutamislepingu artiklis 293 ettenähtud konventsioonidega ja nende konventsioonidega, mis on lahutamatud EÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamisest, sedavõrd kui need on veel jõus, samuti nende konventsioonide Euroopa Ühenduste Kohtu poolse tõlgendamise protokollidega, millele praegused liikmesriigid on alla kirjutanud, ning sel eesmärgil on uued liikmesriigid kohustatud astuma praeguste liikmesriikidega läbirääkimistesse, et teha nendesse vajalikud muudatused.

Artikkel 6

1. Uued liikmesriigid on kohustatud käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja liit või Euroopa Aatomienergiaühendus on ühiselt sõlminud või mida nad ajutiselt kohaldavad, ning praeguste liikmesriikide sõlmitud lepingutega, mis on seotud kõnealuste lepingute ja konventsioonidega.

Uute liikmesriikide ühinemine lõikes 4 nimetatud lepingute ja konventsioonidega, samuti lepingutega Valgevene, Hiina, Tšiili, Mercosuri ja Šveitsiga, mille on sõlminud või alla kirjutanud ühendus ja selle praegused liikmesriigid ühiselt, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. See menetlus ei mõjuta liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevust ega volituste jagamist liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad uutel liikmesriikidel nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

3. Uued liikmesriigid on kohustatud käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (10) vastavalt selle artiklile 128.

4. Alates 1. maist 2004 kuni vajaduse korral lõikes 1 osutatud vajalike protokollide sõlmimiseni kohaldavad uued liikmesriigid nende lepingute, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Horvaatia, Egiptuse, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Kasahstani, Kõrgõzstani, Liibanoni, Mehhiko, Moldova, Maroko, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, San Marino, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Korea, Süüria, Tuneesia, Türgi, Türkmenistani, Ukraina ja Usbekistaniga, sätteid, samuti muude lepingute, mida praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud enne 1. maid 2004, sätteid.

Nende lepingute muudatusi käsitletakse protokollides, mis on sõlmitud lepinguosaliseks olevate riikidega vastavalt lõike 1 teisele lõigule. Kui 1. maiks 2004 ei ole protokolle sõlmitud, võtavad olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed liit, Euroopa Aatomienergiaühendus ja liikmesriigid vastavalt oma pädevusele.

5. Alates 1. maist 2004 kohaldavad uued liikmesriigid ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole 1. maiks 2004 jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

6. Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest uutesse liikmesriikidesse ühinemislepingu allkirjastamisele vahetult eelnenud aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

7. Uute liikmesriikide poolt kolmandate riikidega enne 1. maid 2004 sõlmitud kalanduslepinguid haldab liit.

Nendest lepingutest tulenevad uute liikmesriikide õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased Euroopa otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

8. Alates 1. maist 2004 taganevad uued liikmesriigid kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt uus liikmesriik või mitu uut liikmesriiki ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas põhiseaduse ja iseäranis käesoleva protokolli järgsete kohustustega, astuvad asjaomased uued liikmesriigid vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui uuel liikmesriigil on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

9. Vajaduse korral võtavad uued liikmesriigid asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osalevad ka liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

1. mail 2004 või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Artikkel 7

Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva protokolli üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

Artikkel 8

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti sätted, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Euroopa Ühenduste Kohtu ja esimese astme kohtu tõlgenduses tunnistada kehtetuks või muuta, teisiti kui üleminekumeetmena, ühenduse või Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt vastu võetud akte, jäävad jõusse, kohaldades teises lõigus sätestatut.

Nendel sätetel on samasugune õigusjõud nagu aktidel, mida nad kehtetuks tunnistavad või muudavad, ning neile kohaldatakse samu eeskirju, mida kõnealustele aktidele.

Artikkel 9

Ühenduse või Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste aktide tekstid ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid, mis on vastu võetud enne 1. maid 2004, ja mis on koostatud tšehhi, eesti, läti, leedu, ungari, malta, poola, sloveeni ja slovaki keeltes, on autentsed alates sellest kuupäevast samadel tingimustel kui teistes keeltes koostatud ja autentsed tekstid.

Artikkel 10

Artikkel 11

Põhiseaduse ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva protokolliga ettenähtud erandid.

II JAOTIS

PÜSISÄTTED

Artikkel 12

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti III lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega ja vastavalt artiklis 36 sätestatud tingimustele ja korrale.

Artikkel 13

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 14

Nõukogu võib Euroopa seadusega vastu võtta käesoleva protokolli ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu seaduste muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

III JAOTIS

AJUTISED SÄTTED

Artikkel 15

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII ja XIV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

Artikkel 16

1. Tulud nimetusega “ühise tollitariifistiku maksumäärad ja muud tollimaksud”, millele on osutatud Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM (11) artikli 2 lõike 1 punktis b või kõnealuse otsuse asendanud otsuse vastavas sättes, hõlmavad tollimakse, mis on arvutatud vastavalt määradele, mis tulenevad ühisest tollitariifistikust ja sellega seotud liidu poolt kohaldatud mis tahes tollimaksusoodustusest uute liikmesriikide kaubandussuhetes kolmandate riikidega.

2. 2004. aastal võrdub otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 1 punktides c ja d osutatud ühtlustatud käibemaksubaas ja RKT (rahvusliku kogutulu) baas iga uue liikmesriigi puhul kahe kolmandikuga aastabaasist. Iga uue liikmesriigi RKT baas, mida võetakse arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimisel, millele on osutatud otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 5 lõikes 1, võrdub samuti kahe kolmandikuga aastabaasist.

3. Otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 4 punkti b kohasel külmutatud määra kindlaksmääramisel 2004. aastaks arvutatakse uute liikmesriikide ülempiiriga määratud käibemaksubaas kahe kolmandiku nende ülempiiriga määramata käibemaksubaasi ja kahe kolmandiku RKT alusel.

Artikkel 17

1. Liidu 2004. eelarveaasta eelarvet korrigeeritakse 1. mail 2004 jõustuva paranduseelarvega, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

2. Kaksteist igakuist kaheteistkümnendikosa käibemaksu- ja RKT-omavahenditest, mida uued liikmesriigid maksavad lõikes 1 nimetatud paranduseelarve alusel, samuti ainult praeguste liikmesriikide suhtes kehtiv igakuiste kaheteistkümnendikosade tagasiulatuv korrigeerimine 2004. aasta jaanuarist aprillini arvestatakse ümber kaheksandikosadeks, mis kuuluvad maksmisele 2004. aasta maist detsembrini. 2004. aastal vastuvõetud mis tahes hilisemast paranduseelarvest tulenevad tagasiulatuvad korrigeerimised arvestatakse samuti ümber võrdseteks osadeks, mis kuuluvad maksmisele ülejäänud aasta jooksul.

Artikkel 18

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab liit Tšehhi Vabariigile, Küprosele, Maltale ja Sloveeniale liidu eelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates 1. maist 2004 ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest ajutise eelarvekompensatsiooni summadest:

(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
	2004	2005	2006
Tšehhi Vabariik	125,4	178,0	85,1
Küpros	68,9	119,2	112,3
Malta	37,8	65,6	62,9
Sloveenia	29,5	66,4	35,5

Artikkel 19

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab liit Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale liidu eelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates 1. maist 2004 ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summadest:

(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
	2004	2005	2006
Tšehhi Vabariik	174,7	91,55	91,55
Eesti	15,8	2,90	2,90
Küpros	27,7	5,05	5,05
Läti	19,5	3,40	3,40
Leedu	34,8	6,30	6,30
Ungari	155,3	27,95	27,95
Malta	12,2	27,15	27,15
Poola	442,8	550,00	450,00
Sloveenia	65,4	17,85	17,85
Slovakkia	63,2	11,35	11,35

Rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summades sisalduv Poolale antav üks miljard eurot ja Tšehhi Vabariigile antav 100 miljonit eurot võetakse arvesse struktuurifondide 2004., 2005. ja 2006. aasta jaotuse arvutamisel.

Artikkel 20

1. Järgmised uued liikmesriigid maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (12) järgmised summad:

(miljonit eurot, jooksvates hindades)
Tšehhi Vabariik	39,88
Eesti	2,50
Läti	2,69
Ungari	9,93
Poola	92,46
Sloveenia	2,36
Slovakkia	20,11

2. Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2006. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2006:	15 %
2007:	20 %
2008:	30 %
2009:	35 %

Artikkel 21

1. Kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti, ei võeta finantskohustusi Phare programmi, (13) Phare piiriülese koostööprogrammi, (14) Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide, (15) ISPA programmi (16) ja SAPARD programmi (17) alusel uute liikmesriikide kasuks pärast 31. detsembrit 2003. Alates 1. jaanuarist 2004 koheldakse uusi liikmesriike samamoodi nagu praegusi liikmesriike kulutuste osas finantsperspektiivi esimese kolme rubriigi alusel, mis on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, (18) allpool esitatud erinõudeid ja erandeid arvestades ning juhul, kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti. Finantsperspektiivi rubriikide 1, 2, 3 ja 5 maksimaalsed ühinemisega seotud lisaassigneeringud on esitatud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti XV lisas. 2004. aasta eelarve alusel ei või ühegi asjaomase programmi ega asutuse suhtes võtta finantskohustusi enne, kui on toimunud vastava liikmesriigi ühinemine.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 (19) artikli 2 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 3 lõikele 3, mis on kõlblikud saama ühenduse toetust alles alates 1. maist 2004 kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 2.

Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse maaelu arendamise kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EPATF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) (20) artiklile 47a, arvestades tingimusi, mis on esitatud nimetatud määruse muudatuses 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti II lisas.

3. Kui lõike 1 viimasest lausest ei tulene teisiti, osalevad uued liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2004 liidu programmides ja asutustes samadel tingimustel nagu praegused liikmesriigid liidu üldeelarvest rahastamise toel.

4. Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon.

Artikkel 22

1. Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, Phare piiriülese koostöö programmi ning Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide alusel korraldavad alates 1. maist 2004 uute liikmesriikide rakendusasutused.

Komisjon võtab vastu Euroopa otsused loobumiseks komisjoni eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle, kui laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) (21) lisas.

Kui neid otsuseid eelkontrollist loobumiseks pole vastu võetud enne 1. maid 2004, ei ole 1. mai 2004 ja komisjoni otsuste tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

Kui aga komisjoni otsused eelkontrollist loobuda tehakse pärast 1. maid 2004 uue liikmesriigi asutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida 1. mai 2004 ja nende otsuste tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2. Lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel enne 1. maid 2004 võetud üldisi eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast 1. maid 2004 tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast 1. maid 2004 algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu õigusaktidele.

3. Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel täisaastal enne 1. maid 2004. Nende programmide alusel sooritatavate toimingute kohta tuleb lepingud sõlmida kahe järgmise aasta jooksul ning väljamaksed tuleb teha vastavalt finantsmemorandumis (22) sätestatule, tavaliselt kolmanda aasta lõpuks pärast kohustuse võtmist. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib anda piiratud tähtajapikendusi väljamakseteks.

4. Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi vajalik järkjärguline kaotamine ja sujuv üleminek enne 1. maid 2004 kohaldatavatelt eeskirjadelt pärast seda kuupäeva kohaldatavatele eeskirjadele, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine uutes liikmesriikides kuni viieteistkümne kuu jooksul pärast 1. maid 2004.

Selle aja jooksul kohaldatakse uutes liikmesriikides enne 1. maid 2004 ametisse nimetatud ametnike suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast seda kuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne 1. maid 2004 komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja nende ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste X lisale, mis on sätestatud määruses (EMÜ, EURATOM, ESTÜ) nr 259/68 (23). Ühinemiseelse abi korraldamiseks vajalikud halduskulud, kaasa arvatud muu personali palk, kaetakse kogu 2004. aasta jooksul ja kuni 2005. aasta juulikuu lõpuni asjakohaste ühinemiseelsete eelarvete rubriigist “toimingute tugikulud” (varasem eelarve B osa) või lõikes 1 osutatud rahastamisvahendite ja ISPA programmi samaväärsetest rubriikidest.

5. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heakskiidetud projekte ei saa selle vahendi alusel enam rahastada, võib need integreerida maaelu arendamise programmitöösse ja neid rahastada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahadest. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võtab komisjon need vastu nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) (24) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 23

1. Alates 1. maist 2004 kuni 2006. aasta lõpuni annab liit uutele liikmesriikidele ajutist finantsabi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldussuutlikkust liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada heade kogemuste vahetamist kolleegide vahel.

2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest rahastada; need valdkonnad on eelkõige järgmised:

a)	justiits- ja siseküsimused (kohtusüsteemi tugevdamine, kontroll välispiiridel, korruptsioonivastane strateegia, õiguskaitse tõhususe suurendamine);

b)	finantskontroll;

c)	liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse finantshuvide kaitse ja võitlus pettuse vastu;

d)	siseturg, kaasa arvatud tolliliit;

keskkond;

f)	veterinaarteenistused ja toiduohutusega seotud haldussuutlikkuse tõhustamine;

g)	põllumajanduse ja maaelu arendamise haldus- ja kontrollistruktuurid, kaasa arvatud ühtne haldus- ja kontrollsüsteem (IACS);

h)	tuumaohutus (tuumaohutusasutuste ja nende tehniliste tugiorganisatsioonide ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise asutuste tõhususe ja pädevuse suurendamine);

i)	statistika;

j)	avaliku halduse tugevdamine vastavalt komisjoni igakülgses järelevalvearuandes määratletud vajadustele, mida ei kata struktuurifondid.

3. Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 3906/89 (teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta) (25) artiklis 8 sätestatud korras.

4. Programm viiakse ellu kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (26) artikli 53 lõike 1 punktidega a ja b või seda asendava Euroopa seadusega. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud praeguste liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks 1999. aasta hindades on 200 miljonit eurot 2004. aastal, 120 miljonit eurot 2005. aastal ja 60 miljonit eurot 2006. aastal. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires, nagu on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes.

Artikkel 24

1. Käesolevaga luuakse Schengeni toetus kui ajutine vahend aitamaks abisaajal liikmesriigil alates 1. maist 2004 kuni 2006. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.

Schengenis osalemiseks valmistumise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks on Schengeni toetuse alusel rahastamiseks abikõlblikud järgmised toimingud:

a)	investeeringud piiri infrastruktuuri ja sellega seotud hoonete ehitamisse, remontimisse või ajakohastamisse;

b)	investeeringud mis tahes liiki operatiivseadmetesse (näiteks laboriseadmed, avastamisvahendid, Schengeni infosüsteemi SIS 2 riist- ja tarkvara, transpordivahendid);

c)	piirivalvurite koolitus;

d)	logistiliste ja operatiivkulude toetus.

2. Schengeni toetuse alusel tehakse järgmistele abisaajatele liikmesriikidele alates ühinemiskuupäevast ühekordse toetusmaksena kättesaadavaks järgmised summad:

(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
	2004	2005	2006
Eesti	22,90	22,90	22,90
Läti	23,70	23,70	23,70
Leedu	44,78	61,07	29,85
Ungari	49,30	49,30	49,30
Poola	93,34	93,33	93,33
Sloveenia	35,64	35,63	35,63
Slovakkia	15,94	15,93	15,93

3. Abisaajad liikmesriigid vastutavad individuaalsete toimingute väljavalimise ja elluviimise eest vastavalt käesolevale artiklile. Nad vastutavad ka Schengeni toetuse ja muudest liidu vahenditest saadava abi kasutamise koordineerimise eest, et tagada vastavus liidu poliitikale ja meetmetele ning kooskõla Euroopa ühenduste üldeelarvet käsitleva finantsmääruse või seda asendava Euroopa seadusega.

Ühekordseid toetusmakseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest ning kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kolmeaastase tähtaja lõppu esitab abisaaja liikmesriik ühekordse toetusmakse täitmise kohta põhjaliku aruande koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta.

Abisaajariik kasutab kõnealust vastutust, ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu eelarve täitmisel ning kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega või seda asendava Euroopa seadusega, mida kohaldatakse detsentraliseeritud juhtimise suhtes.

4. Komisjon jätab endale kontrollimisõiguse Pettustevastase Ameti (OLAF) kaudu. Komisjon ja kontrollikoda võivad korraldada ka kohapealseid kontrolle vastavate menetluste kohaselt.

5. Komisjon võib vastu võtta Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 25

Artiklites 18, 19, 23 ja 24 osutatud summasid korrigeeritakse igal aastal tehnilise kohanduse osana, mis on ette nähtud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 15.

Artikkel 26

1. Kui enne 2004. aasta 1. maile järgneva kolmanda aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib uus liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks ühe või mitme uue liikmesriigi suhtes.

2. Asjaomase liikmesriigi taotlusel võtab komisjon kiirmenetluse korras vastu Euroopa määrused või otsused, millega määratakse kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3. Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid põhiseaduses ja iseäranis käesolevas protokollis sätestatud eeskirjadest sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 27

Kui uus liikmesriik tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vastu vajalikke meetmeid kindlaks määravaid Euroopa määruseid või otsuseid kuni 2004. aasta 1. maile järgneva kolmanda aasta lõpuni.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või võimalusel olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmeid määratlevate Euroopa määruste või otsuste tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 28

Kui uues liikmesriigis on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, ja põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 3. ja 4. jao põhjal vastu võetud Euroopa seaduste ja raamseaduste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vajalikke meetmeid kindlaks määravaid Euroopa määruseid või otsuseid kuni 2004. aasta 1. maile järgneva kolmanda aasta lõpuni, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist uue liikmesriigi ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist seni, kuni vastavad puudused esinevad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist meetmeid vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 29

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või uute liikmesriikide siseriiklike eeskirjade rakendamine 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti V–XIV lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 30

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas protokollis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud suhkrusektori turgude ühist korraldust käsitleva nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (27) artikli 42 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või neid asendavates Euroopa seadustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada 2004. aasta 1. maile järgneva kolme aasta jooksul. Nõukogu Euroopa seadusega võib seda tähtaega pikendada. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 31

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar- ja fütosanitaareeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada 2004. aasta 1. maile järgneva kolme aasta jooksul.

Artikkel 32

1. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti XVI lisas loetletud komiteede, rühmade ja muude asutuste uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis 1. mail 2004.

2. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti XVII lisas loetletud komisjoni loodud komiteede ja rühmade uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis 1. mail 2004.

IV JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 33

Alates 1. maist 2004 käsitletakse uusi liikmesriike EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis jõustuvad vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud uutele liikmesriikidele 1. mail 2004.

Artikkel 34

Uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates 1. maist 2004 järgida direktiive ja otsuseid EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses, kui artiklis 15 nimetatud lisades ega käesoleva protokolli muudes sätetes ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Artikkel 35

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu vajalikud Euroopa määrused ja otsused käesoleva protokolli artiklites 12 ja 13 osutatud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti III ja IV lisa sätete rakendamiseks.

Artikkel 36

1. Kui institutsioonide enne 1. maid 2004 vastu võetud akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva protokolliga ette nähtud, tehakse need kohandused vastavalt lõikes 2 sätestatud korrale. Kõnealused kohandused jõustuvad alates 1. maist 2004.

2. Vajalikud aktid võtab vastu nõukogu, toimides komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, või komisjon, vastavalt sellele, kumb nendest institutsioonidest on vastu võtnud esialgsed aktid.

Artikkel 37

Kolme kuu jooksul pärast 1. maid 2004 teatavad uued liikmesriigid kooskõlas EURATOMi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest uute liikmesriikide territooriumil.

TEINE OSA

SÄTTED 16. APRILLI 2003. AASTA ÜHINEMISAKTILE LISATUD PROTOKOLLIDE KOHTA

I JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED EUROOPA INVESTEERIMISPANGA KOHTA

Artikkel 38

Hispaania Kuningriik maksab 309 686 775 eurot oma osana kapitalist, mis on ette nähtud märgitud kapitali suurenemiseks. See sissemakse tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 30. september 2004, 30. september 2005, 30. september 2006, 31. september 2007, 30. september 2007, 31. märts 2008, 30. september 2008 ja 31. märts 2009.

Hispaania Kuningriik teeb reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ette nähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud 2004. aasta aprillikuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud eespool ning mis moodustab 4,1292 % reservidest ja eraldistest.

Artikkel 39

Alates 1. maist 2004 maksavad uued liikmesriigid järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis.

Poola	EUR	170 563 175
Tšehhi Vabariik	EUR	62 939 275
Ungari	EUR	59 543 425
Slovakkia	EUR	21 424 525
Sloveenia	EUR	19 890 750
Leedu	EUR	12 480 875
Küpros	EUR	9 169 100
Läti	EUR	7 616 750
Eesti	EUR	5 882 000
Malta	EUR	3 490 200

Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 30. september 2004, 30. september 2005, 30. september 2006, 31. märts 2007, 30. september 2007, 31. märts 2008, 30. september 2008 ja 31. märts 2009.

Artikkel 40

Uued liikmesriigid teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt Euroopa Investeerimispanga bilanssi kantud 2004. aasta aprillikuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud artiklis 39 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad:

Poola	2,2742 %
Tšehhi Vabariik	0,8392 %
Ungari	0,7939 %
Slovakkia	0,2857 %
Sloveenia	0,2652 %
Leedu	0,1664 %
Küpros	0,1223 %
Läti	0,1016 %
Eesti	0,0784 %
Malta	0,0465 %

Artikkel 41

Artiklites 38, 39 ja 40 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Hispaania Kuningriik ja uued liikmesriigid eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

II JAOTIS

SÄTTED TŠEHHI TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMISE KOHTA

Artikkel 42

1. Olenemata põhiseaduse artiklitest III-167 ja III-168, loetakse aastatel 1997–2003 Tšehhi Vabariigi poolt teatavatele Tšehhi terasetööstuse osadele restruktureerimiseks antud riigiabi siseturuga kokkusobivaks, tingimusel et:

a)	ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu (28) ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 8 lõikes 4 ettenähtud tähtaega on pikendatud kuni 1. maini 2004,

b)	nimetatud protokolli pikendamise aluseks olnud restruktureerimiskava tingimusi järgitakse aastatel 2002–2006,

c)	täidetakse käesolevas jaotises esitatud tingimusi ning

d)	pärast 1. maid 2004 ei anta Tšehhi terasetööstuse restruktureerimiseks mingit riigiabi.

2. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 1 loetletud äriühingute (edaspidi “abisaajad äriühingud”) individuaalsetes äriplaanides kirjeldatud ja käesolevas jaotises esitatud tingimustele vastav Tšehhi terasesektori restruktureerimine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2006 (edaspidi “restruktureerimisperioodi lõpp”).

3. Tšehhi terasetööstuse restruktureerimise raames võivad riigiabi saada ainult abisaajad äriühingud.

4. Abisaaja äriühing ei tohi:

a)	16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 1 loetlemata äriühinguga ühinemise korral anda edasi abi, mis anti abisaajale äriühingule;

b)	võtta üle sellise 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 1 loetlemata äriühingu vara, kellele on ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2006 välja kuulutatud pankrot.

5. Abisaaja äriühingu hilisema erastamise korral austatakse käesolevas jaotises määratletud tingimusi ja põhimõtteid, mis käsitlevad elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist.

6. Kogu abisaajatele äriühingutele antav restruktureerimisabi määratakse kindlaks põhjendustes, mis esitatakse heakskiidetud Tšehhi terasetööstuse restruktureerimiskavas ja nõukogu poolt heakskiidetud individuaalsetes äriplaanides. Ent igal juhul on aastatel 1997–2003 väljamakstud abi maksimumsumma 14 147 425 201 Tšehhi krooni. Sellest kogusummast saab Nová Huť kuni 5 700 075 201 krooni, Vítkovice Steel saab kuni 8 155 350 000 krooni ja Válcovny Plechu Frýdek Místek saab kuni 292 000 000 krooni vastavalt heakskiidetud restruktureerimiskavas kehtestatud nõuetele. Abi antakse vaid üks kord. Tšehhi Vabariik ei anna Tšehhi terasetööstuse restruktureerimiseks muud riigiabi.

7. Aastatel 1997–2006 vähendab Tšehhi Vabariik valmistoodete puhul netovõimsust 590 000 tonni võrra.

Võimsuse vähendamise ainsaks mõõtmisaluseks on tootmisrajatiste sulgemine alatiseks nende füüsilise hävitamise teel, nii et selliseid rajatisi ei ole enam võimalik taastada. Teraseettevõtja pankroti väljakuulutamist ei loeta võimsuse vähendamiseks.

Eespool esitatud netovõimsuse vähendamise tase koos muude võimsuse vähendamistega, mis on vajalikena määratletud restruktureerimisprogrammides, tuleb saavutada 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 2 ettenähtud ajakava kohaselt.

8. Ühinemise ajaks kõrvaldab Tšehhi Vabariik kooskõlas acquis'ga kaubandustõkked söeturul, mis annab Tšehhi teraseettevõtjatele võimaluse saada kivisütt rahvusvahelise turu hinnaga.

9. Abisaaja äriühingu Nová Hut' äriplaan viiakse ellu. Eelkõige:

a)	Vysoké Pece Ostrava tehas lülitatakse omandi täieliku ülemineku teel äriühingu Nová Hut' organisatsioonilisse raamistikku. Sellele ühinemisele seatakse tähtaeg ning määratakse selle toimumise eest vastutaja;

restruktureerimispüüded keskenduvad järgmisele:

i)	äriühingu Nová Huť kujundamine tootmisele orienteeritud äriühingust turule orienteeritud äriühinguks ning selle ärijuhtimise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine, kaasa arvatud kulude suurem läbipaistvus;

ii)	äriühingu Nová Huť tootevaliku läbivaatamine ja kõrgema lisandväärtusega turgudele sisenemine;

iii)	äriühingu Nová Huť poolt vajalike investeeringute tegemine, et lühikese aja jooksul pärast ühinemislepingu allkirjastamist saavutada valmistoodete parem kvaliteet;

c)	viiakse ellu tööjõu restruktureerimine; liidu terasetööstuse tooterühmade tootlikkuse tasemega võrreldav tootlikkuse tase saavutatakse 31. detsembri 2006. aasta seisuga asjaomaste abisaajate äriühingute koondnäitajate alusel;

kooskõla ühenduse keskkonnakaitsealase acquis'ga saavutatakse 1. maiks 2004, kaasa arvatud äriplaanis ettenähtud vajalikud investeeringud. Äriplaani kohaselt tehakse ka vajalikud tulevased IPPC-ga seotud investeeringud, et tagada 1. novembriks 2007 kooskõla nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise kohta. (29).

10. Abisaaja äriühingu Vítkovice Steel äriplaan viiakse ellu. Eelkõige:

a)	hiljemalt 31. detsembril 2006 suletakse alaliselt topeltvaltspingid. Juhul kui äriühingu ostab strateegiline investor, seatakse müügilepingu tingimuseks selline sulgemine nimetatud kuupäevaks;

restruktureerimispüüded keskenduvad järgmisele:

i)	otsemüügi suurendamine ja suurem tähelepanu kulude vähendamisele, mis on oluline tõhusama ärijuhtimise jaoks,

ii)	kohanemine turunõudlusega ja üleminek kõrgema lisandväärtusega toodetele,

iii)	2004. aastaks kavandatud teisese terasevalmistusprotsessi investeeringute toomine 2003. aastasse, et võimaldada äriühingul konkureerida pigem kvaliteedis kui hinnas;

c)	saavutatakse 1. maiks 2004 kooskõla ühenduse keskkonnakaitsealase acquis'ga, kaasa arvatud äriplaanis ettenähtud vajalikud investeeringud, mis hõlmavad ka vajalikke tulevasi IPPC-ga seotud investeeringuid.

11. Abisaaja äriühingu Válcovny Plechu Frýdek Místek (VPFM) äriplaan viiakse ellu. Eelkõige:

a)	2004. aasta lõpus suletakse alaliselt kuumvaltsimistehased nr 1 ja 2;

restruktureerimispüüded keskenduvad järgmisele:

i)	vajalike investeeringute tegemine, et lühikese aja jooksul pärast ühinemislepingu allkirjastamist saavutada valmistoodete parem kvaliteet,

ii)	esikohale seatakse keskseks peetavate kasumi suurendamise võimaluste elluviimine (kaasa arvatud tööjõu restruktureerimine, kulude vähendamine, tõhususe parandamine ja turustuse ümberorienteerimine).

12. Kõik hilisemad üldise restruktureerimiskava ja individuaalplaanide muudatused peab heaks kiitma komisjon ja vajaduse korral nõukogu.

13. Restruktureerimine toimub täieliku läbipaistvuse tingimusel ja mõistlike turumajanduspõhimõtete alusel.

14. Komisjon ja nõukogu jälgivad tähelepanelikult restruktureerimiskava elluviimist ja käesolevas jaotises esitatud, elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist käsitlevate tingimuste täitmist enne ja pärast 1. maid 2004 kuni restruktureerimisperioodi lõpuni vastavalt punktidele 15 kuni 18. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande.

15. Komisjon ja nõukogu jälgivad 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 3 esitatud restruktureerimise kriteeriumide täitmist. Eespool nimetatud lisas sisalduvaid viiteid protokolli lõikele 16 tõlgendatakse viidetena käesoleva artikli lõikele 16.

16. Jälgimise alla kuulub sõltumatu hindamine, mis toimub aastatel 2003, 2004, 2005 ja 2006. Elujõulisuse saavutamise tagamise oluline element on elujõulisustest, mille korraldab komisjon.

17. Tšehhi Vabariik teeb täielikku koostööd jälgimiskorralduse raames. Eelkõige:

a)	esitab Tšehhi Vabariik komisjonile kuni restruktureerimisperioodi lõpuni hiljemalt iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril kuue kuu aruanded abisaajate äriühingute restruktureerimise kohta;

b)	esimene aruanne peab komisjoni jõudma 15. märtsiks 2003 ja viimane aruanne 15. märtsiks 2007, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab teisiti;

aruanded sisaldavad kogu informatsiooni, mis on vajalik restruktureerimisprotsessi ning võimsuse vähendamise ja kasutamise jälgimiseks, ning neis esitatakse piisavad finantsandmed, mis võimaldavad hinnata, kas käesoleva jaotise tingimused ja nõuded on täidetud. Aruanded peavad sisaldama vähemalt 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 2 lisas 4 loetletud andmeid, mida komisjonil on õigus muuta vastavalt jälgimisprotsessi käigus kogetule. Peale abisaajate äriühingute individuaalsete majandustegevuse aruannete tuleb esitada ka aruanne Tšehhi terasesektori üldolukorra kohta, kaasa arvatud hiljutised makromajanduslikud arengud;

d)	Tšehhi Vabariik kohustab abisaajaid äriühinguid avaldama kõiki asjakohaseid andmeid, mida muudel juhtudel võidakse pidada konfidentsiaalseteks. Nõukogule aruannet esitades tagab komisjon, et äriühingu kohta käivat konfidentsiaalset informatsiooni ei avalikustata.

18. Komisjon võib igal ajal otsustada volitada sõltumatut konsultanti hindama jälgimistulemusi, tegema vajalikke uurimisi ning esitama tulemusi komisjonile ja nõukogule.

19. Kui punktis 17 osutatud aruannete põhjal tuvastab komisjon olulisi lahknevusi finantsandmetest, mille põhjal hinnati elujõulisust, võib ta nõuda Tšehhi Vabariigilt vajalike meetmete võtmist, et tugevdada asjaomaste abisaajate äriühingute restruktureerimismeetmeid.

20. Kui jälgimisel ilmneb, et:

a)	ei ole täidetud käesolevas jaotises esitatud üleminekukorra tingimusi või

ei ole täidetud kohustusi, mis on võetud selle tähtaja pikendamisel, mille jooksul Tšehhi Vabariik võib erandkorras anda oma terasetööstuse restruktureerimiseks riigiabi ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu alusel, (30) või

c)	restruktureerimisperioodi jooksul on Tšehhi Vabariik andnud nõuetele mittevastavat täiendavat riigiabi terasetööstusele ja eelkõige abisaajatele äriühingutele,

ei kohaldata käesolevas jaotises esitatud üleminekukorda.

Komisjon astub vajalikke samme, et nõuda asjaomastelt äriühingutelt käesoleva jaotise tingimusi rikkudes antud abi tagasimaksmist.

III JAOTIS

SÄTTED SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRIMAA ÜHENDATUD KUNINGRIIGI SUVERÄÄNSETE BAASIPIIRKONDADE KOHTA KÜPROSEL

Artikkel 43

1. Suveräänsed baasipiirkonnad arvatakse liidu tolliterritooriumi hulka ning seepärast kohaldatakse suveräänsete baasipiirkondade suhtes 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa esimeses osas loetletud liidu tolli- ja ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid akte koos eespool nimetatud lisas sätestatud muudatustega. Eespool nimetatud lisas tõlgendatakse viiteid “käesolevale protokollile” viidetena käesolevale jaotisele.

2. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa teises osas loetletud käibe- ja aktsiisimaksu ning muid kaudseid makse käsitlevaid liidu akte kohaldatakse suveräänsete baasipiirkondade suhtes, arvestades eespool nimetatud lisas sätestatud muudatusi ja käesolevas protokollis ette nähtud Küprose suhtes kohaldatavaid asjakohaseid sätteid.

3. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa kolmandas osas loetletud liidu akte muudetakse vastavalt eespool nimetatud lisas sätestatule, et võimaldada Ühendkuningriigil säilitada Küprose Vabariigi asutamislepinguga (edaspidi “asutamisleping”) antud maksusoodustused ja -vabastused tarnete puhul tema relvajõududele ja nendega seotud personalile.

Artikkel 44

Põhiseaduse artikleid III-225 kuni III-232 koos nende alusel vastu võetud sätetega ja põhiseaduse artikli III-278 lõike 4 punktiga b kooskõlas vastu võetud sätteid kohaldatakse suveräänsete baasipiirkondade suhtes.

Artikkel 45

Inimesi, kes elavad või töötavad suveräänsete baasipiirkondade territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingu ja sellega seotud 16. augusti 1960. aasta nootide vahetuse kohaselt kehtestatud korra alusel Küprose Vabariigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, koheldakse sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamist ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes käsitleva nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (31) kohaldamisel nii, nagu elaksid või töötaksid nad Küprose Vabariigi territooriumil.

Artikkel 46

1. Küprose Vabariigilt ei nõuta inimeste kontrollimist, kes ületavad tema ja suveräänsete baasipiirkondade vahelise maismaa- või merepiiri, ning selliste inimeste suhtes ei kohaldata välispiiri ületamisega seotud liidu piiranguid.

2. Suveräänsete baasipiirkondade välispiiri ületavate inimeste kontrollimist korraldab Ühendkuningriik 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa neljandas osas võetud kohustuste kohaselt.

Artikkel 47

Käesoleva jaotise eesmärkide tegeliku saavutamise tagamiseks võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta Euroopa otsuse, millega muudetakse artikleid 43 kuni 46 kaasa arvatud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa, või kohaldatakse suveräänsete baasipiirkondade suhtes põhiseaduse ja liidu õigusaktide muid sätteid nõukogu määratavatel tingimustel. Nõukogu teeb otsused ühehäälselt. Enne ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon Ühendkuningriigi ja Küprose Vabariigiga.

Artikkel 48

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, vastutab Ühendkuningriik käesoleva jaotise kohaldamise eest suveräänsetes baasipiirkondades. Eelkõige:

a)	Ühendkuningriik vastutab käesolevas jaotises täpsustatud liidu meetmete kohaldamise eest tolli, kaudse maksustamise ja ühise kaubanduspoliitika valdkonnas seoses kaupadega, mis saabuvad Küprose saarele või lahkuvad Küprose saarelt suveräänsetes baasipiirkondades asuva sadama või lennujaama kaudu;

b)	Ühendkuningriigi relvajõudude poolt Küprose Vabariigi territooriumil asuva sadama või lennujaama kaudu Küprose saarele imporditud või Küprose saarelt eksporditud kauba tollikontrolli võib korraldada suveräänsetes baasipiirkondades;

c)	Ühendkuningriik vastutab kõigi litsentside, lubade või tunnistuste väljaandmise eest, mida Ühendkuningriigi relvajõudude poolt Küprose saarele imporditud või Küprose saarelt eksporditud kauba suhtes kohaldava liidu meetme alusel võidakse nõuda.

2. Küprose Vabariik vastutab liidu rahaliste vahendite haldamise ja väljamaksmise eest, millele võib suveräänsetes baasipiirkondades asuvatel inimestel olla õigus suveräänsetes baasipiirkondades ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise tõttu artikli 44 alusel ning Küprose Vabariik annab sellistest kulutustest aru komisjonile.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võib Ühendkuningriik asutamislepingu kohaselt kehtestatud korras delegeerida Küprose Vabariigi pädevatele asutustele kohustuste täitmise, mis on pandud liikmesriigile artiklites 43 kuni 46 osutatud sätetega või nende alusel.

4. Ühendkuningriik ja Küprose Vabariik teevad koostööd, et tagada käesoleva jaotise tõhus rakendamine suveräänsetes baasipiirkondades, ning vajaduse korral sõlmivad nad täiendavaid kokkuleppeid, mis käsitlevad artiklites 43 kuni 46 osutatud sätete rakendamise delegeerimist. Sellise kokkuleppe koopia esitatakse komisjonile.

Artikkel 49

Käesolevas jaotises sätestatud korra ainus eesmärk on reguleerida Küprosel asuvate Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade erilist olukorda ning seda ei või kohaldada muu liidu territooriumi suhtes ja see ei või endast kujutada ei terviku ega osana pretsedenti muu erikorra jaoks, mis kas juba kehtib või mis võidakse kehtestada mõnel muul põhiseaduse artiklis IV-440 ettenähtud Euroopa territooriumil.

Artikkel 50

Komisjon esitab alates 1. maist 2004 iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva jaotise rakendamise kohta.

Artikkel 51

Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse vastavalt deklaratsioonile Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade kohta Küprosel, mis sisaldab 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

IV JAOTIS

SÄTTED IGNALINA TUUMAELEKTRIJAAMA KOHTA LEEDUS

Artikkel 52

Tõdedes liidu valmisolekut anda piisavat lisaabi Leedu püüdlustele lõpetada Ignalina tuumaelektrijaama tegevus ja pidades oluliseks seda solidaarsuse väljendust, kohustub Leedu sulgema Ignalina tuumaelektrijaama esimese reaktori enne 2005. aastat ja teise reaktori hiljemalt 31. detsembriks 2009 ning lõpetama seejärel nende tegevuse.

Artikkel 53

1. Aastatel 2004–2006 annab liit Leedule täiendavat rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisel ning tuumaelektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel (edaspidi “Ignalina programm”).

2. Ignalina programmi meetmed võetakse vastu ja rakendatakse vastavalt nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta. (32).

3. Ignalina programm hõlmab muu hulgas järgmist: Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist toetavad meetmed; ühenduse acquis'le vastav keskkonnakaitse ajakohastamine ja Ignalina tuumaelektrijaama kahe reaktori sulgemise järel nende tootmisvõimsuse asendamiseks vajalike traditsiooniliste tootmisvõimsuste moderniseerimine; muud nimetatud elektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise otsusest tulenevad meetmed ning meetmed, mis aitavad kaasa Leedu energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite vajalikule restruktureerimisele, keskkonnakaitsealasele ajakohastamisele ja moderniseerimisele ning energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe parandamisele Leedus.

4. Ignalina programm hõlmab meetmeid jaama töötajate toetamiseks, et tagada Ignalina tuumaelektrijaamas kõrge ohutustase sulgemiseelsel ajal ja kõnealuste reaktorite tegevuse lõpetamise ajal.

5. Aastatel 2004–2006 ulatuvad Ignalina programmi kulukohustuste assigneeringud 285 miljoni euroni, mille kohta võetakse kohustus võrdsete aastasummade kaupa.

6. Teatavate meetmete puhul võib Ignalina programmi kohane toetus ulatuda kuni 100 %-ni kogukuludest. Tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, mis loodi seoses ühinemiseelse abiga Leedu püüdlustele lõpetada elektrijaama tegevus, ning vajadusel leida kaasfinantseerimist muudest allikatest.

7. Ignalina programmi kohase abi või selle osa andmise võib korraldada liidu rahasiirdena rahvusvahelisele Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

8. Avalik abi siseriiklikest, liidu ja rahvusvahelistest allikatest, mida antakse:

a)	ühenduse acquis'le vastavaks keskkonnakaitsealaseks ajakohastamiseks ja Elektrenais asuva Leedu soojuselektrijaama kui Ignalina tuumaelektrijaama reaktorite tootmisvõimsuse põhiasendaja moderniseerimiseks ja

b)	Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamiseks, on siseturuga kokkusobiv põhiseaduse määratluse kohaselt.

9. Avalikku abi siseriiklikest, liidu ja rahvusvahelistest allikatest, mida antakse Leedu püüdlustele tegelda Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega, võib igal üksikjuhul pidada põhiseaduse kohaselt siseturuga kokkusobivaks; see kehtib eelkõige sellise avaliku abi suhtes, mida antakse energiavarustuse kindluse suurendamiseks.

Artikkel 54

1. Tunnistades, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pikaajaline ning paneb Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vasta riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, annab liit ka pärast 2006. aastat solidaarsuse tõttu Leeduga piisavat lisaabi püüdlustele lõpetada tuumaelektrijaama tegevus.

2. Sel eesmärgil kestab Ignalina programm katkematult ja seda pikendatakse üle 2006. aasta. Pikendatud Ignalina programmi käsitlevad rakendussätted võetakse vastu käesoleva protokolli artiklis 35 sätestatud korras ning need jõustuvad hiljemalt finantsperspektiivi lõppemise kuupäeval, nagu on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes.

3. Lõike 2 kohaselt pikendatud Ignalina programmi aluseks on artiklis 53 kirjeldatud elemendid ja põhimõtted.

4. Pikendatud Ignalina programmi kohased keskmised assigneeringud peavad järgmise finantsperspektiivi kehtivusajal olema asjakohased. Nende vahendite kavandamine põhineb tegelikel maksevajadustel ja suutlikkusel toetust vastu võtta.

Artikkel 55

Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012 artiklis 26 osutatud kaitseklauslit, juhul kui energiavarustus Leedus katkeb.

Artikkel 56

Käesolevat jaotist kohaldatakse vastavalt deklaratsioonile Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus, mis sisaldab 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 4 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

V JAOTIS

SÄTTED ISIKUTE MAISMAATRANSIIDI KOHTA KALININGRADI OBLASTI JA TEISTE VENEMAA FÖDERATSIOONI OSADE VAHEL

Artikkel 57

Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahelist isikute maismaatransiiti käsitlevad liidu eeskirjad ja kord, eelkõige nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse spetsiaalne transiiti hõlbustav dokument (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja ühtset käsiraamatut, (33) ei lükka edasi ega takista iseenesest Leedu täielikku osalemist Schengeni acquis', kaasa arvatud kontrolli kaotamine sisepiiridel.

Artikkel 58

Liit abistab Leedut Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahelise isikute transiidi eeskirjade ja korra rakendamisel, et tagada Leedu täielik osalemine Schengeni alas niipea kui võimalik.

Liit aitab Leedul korraldada Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahelist isikute transiiti, kandes eelkõige lisakulud, mis tekivad sellist transiiti reguleeriva acquis' erisätete rakendamisest.

Artikkel 59

Ilma et see piiraks Leedu suveräänseid õigusi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu edasised aktid, mis käsitlevad Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa osade vahelist isikute transiiti. Nõukogu teeb otsused ühehäälselt.

Artikkel 60

Käesolevat jaotist kohaldatakse vastavalt deklaratsioonile isikute maismaatransiidi kohta Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, mis sisaldab 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 5 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

VI JAOTIS

SÄTTED LISAELUASEMETE OMANDAMISE KOHTA MALTAL

Artikkel 61

Pidades silmas, et Maltal on eluasemete arv ja ehituseks kasutada olev maa-ala väga piiratud ning saab katta vaid praeguste elanike demograafilisest arengust tulenevad põhivajadused, võib Malta jätta mittediskrimineerival alusel kehtima eeskirjad lisaeluasemena kasutatava kinnisvara omandamise ja omamise kohta liikmesriikide kodanike poolt, kes ei ole vähemalt viie aasta jooksul Maltal seaduslikult elanud, mis on sätestatud kinnisvaraseaduses (omandamine mitteresidentide poolt) (246. peatükk).

Maltal lisaeluasemena kasutatava kinnisvara omandamise suhtes kohaldab Malta loa andmise korda, mis põhineb avalikel, objektiivsetel, püsivatel ja läbipaistvatel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mittediskrimineerivalt ning nendes ei tehta vahet Malta ja teiste liikmesriikide kodanikel. Malta tagab, et ühelgi juhul ei kohelda liikmesriigi kodanikku piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

Luba antakse, kui liikmesriigi kodaniku ostetud ühe kinnisvara väärtus on suurem kui Malta seadustes sätestatud ülempiir, mis on 30 000 malta liiri korterite puhul ja 50 000 malta liiri muu kinnisvara kui korterite ning ajaloolise väärtusega kinnisvara puhul. Malta võib seadustes sätestatud ülempiiri muuta, et võtta arvesse hindade muutumist Malta kinnisvaraturul.

VII JAOTIS

SÄTTED ABORDI KOHTA MALTAL

Artikkel 62

Mitte ükski Euroopa põhiseaduse lepingu või seda muutvate ja täiendavate lepingute või aktide säte ei mõjuta aborti käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist Malta territooriumil.

VIII JAOTIS

SÄTTED POOLA TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMISE KOHTA

Artikkel 63

1. Olenemata põhiseaduse artiklitest III-167 ja III-168, loetakse Poola poolt teatavatele Poola terasetööstuse osadele restruktureerimiseks antud riigiabi siseturuga kokkusobivaks, tingimusel et:

a)	ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Poola vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 (34) artikli 8 lõikes 4 ettenähtud tähtaega on pikendatud kuni 1. maini 2004,

b)	nimetatud protokolli pikendamise aluseks olnud restruktureerimiskava tingimusi järgitakse aastatel 2002–2006,

c)	täidetakse käesolevas jaotises esitatud tingimusi ning

d)	pärast 1. maid 2004 ei anta Poola terasetööstuse restruktureerimiseks mingit riigiabi.

2. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 1 loetletud äriühingute (edaspidi nimetatud “abisaajad äriühingud”) individuaalsetes äriplaanides kirjeldatud ja käesolevas jaotises esitatud tingimustele vastav Poola terasesektori restruktureerimine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2006 (edaspidi nimetatud “restruktureerimisperioodi lõpp”).

3. Poola terasetööstuse restruktureerimise raames võivad riigiabi saada ainult abisaajad äriühingud.

4. Abisaaja äriühing ei tohi:

a)	16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 1 loetlemata äriühinguga ühinemise korral anda edasi abi, mis anti abisaajale äriühingule;

b)	võtta üle sellise 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 1 loetlemata äriühingu vara, kellele on ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2006 välja kuulutatud pankrot.

5. Abisaaja äriühingu hilisem erastamine peab toimuma piisavalt läbipaistvalt ning erastamise korral austatakse käesolevas jaotises kindlaksmääratud tingimusi ja põhimõtteid, mis käsitlevad elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist. Äriühingu või üksikvara müügi osana ei anta täiendavat riigiabi.

6. Abisaajatele äriühingutele antud restruktureerimisabi määratakse kindlaks põhjendustes, mis esitatakse heakskiidetud Poola terasetööstuse restruktureerimiskavas ja nõukogu poolt heakskiidetud individuaalsetes äriplaanides. Ent ühelgi juhul ei tohi aastatel 1997–2003 väljamakstud abi selle kogusummas ületada 3 387 070 000 Poola zlotti.

Sellest kogusummast

ei ületa Polskie Huty Stali (edaspidi “PHS”) puhul 1997. aastast kuni 2003. aasta lõpuni juba antud või antav restruktureerimisabi 3 140 360 000 zlotti. Aastatel 1997–2001 on PHS juba saanud restruktureerimisabi 62 360 000 zlotti; 2002. ja 2003. aastal saab ta täiendavat restruktureerimisabi mitte rohkem kui 3 078 000 000 zlotti olenevalt heakskiidetud restruktureerimiskavas ettenähtud nõuetest (kui ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu protokolli nr 2 kohaselt antakse 2002. aasta lõpus ajapikendust, makstakse kogu summa välja 2002. aastal, vastasel korral 2003. aastal);

Huta Andrzej S.A., Huta Bankowa Sp. z o.o., Huta Batory S.A., Huta Buczek S.A., Huta L.W. Sp. z o.o., Huta Łabędy S.A. ja Huta Pokój S.A. puhul (edaspidi “teised abisaajad äriühingud”) ei ületa 1997. aastast kuni 2003. aasta lõpuni juba antud või antav terasetööstuse restruktureerimisabi 246 710 000 zlotti. Aastatel 1997–2001 on need äriühingud juba saanud restruktureerimisabi 37 160 000 zlotti. Nad saavad täiendavat restruktureerimisabi mitte rohkem kui 210 210 000 zlotti olenevalt heakskiidetud restruktureerimiskavas ettenähtud nõuetest (kui ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu protokolli nr 2 kohaselt antakse 2002. aasta lõpus ajapikendust, makstakse 182 170 000 zlotti välja 2002. aastal ja 27 380 000 zlotti 2003. aastal, vastasel korral makstakse 210 210 000 zlotti välja 2003. aastal).

Poola ei anna Poola terasetööstuse restruktureerimiseks muud riigiabi.

7. Aastatel 1997–2006 vähendab Poola valmistoodete puhul netovõimsust vähemalt 1 231 000 tonni võrra. See kogusumma hõlmab netovõimsuse vähendamist vähemalt 715 000 tonni aastas kuumvaltsitud toodete puhul ja 716 000 tonni aastas külmvaltsitud toodete puhul, samuti suurenemist kuni 200 000 tonni võrra aastas kõigi teiste valmistoodete puhul.

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 2 esitatud netovõimsuse vähendamine on saavutada tulev miinimumeesmärk ning tegelik netovõimsuse vähendamine ja selle saavutamise ajakava kehtestatakse Poola lõpliku restruktureerimisprogrammi ja individuaalsete äriplaanide alusel vastavalt ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingule, võttes arvesse eesmärki tagada abisaajate äriühingute elujõulisus 31. detsembri 2006. aasta seisuga.

8. Abisaaja äriühingu PHS äriplaan viiakse ellu. Eriti:

restruktureerimispüüded keskenduvad järgmisele:

i)	PHS tootmisrajatised korraldatakse ümber tootepõhiselt ning tagatakse organisatsiooni horisontaalstruktuur funktsioonide järgi (ost, tootmine, müük),

ii)	PHS-s luuakse ühtne juhtimisstruktuur, mis võimaldab konsolideerimisel sünergia täielikku realiseerimist,

iii)	PHS strateegilised eesmärgid arenevad tootmiskesksetest turustamiskeskseteks,

iv)	parandatakse PHS ärijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust ning tagatakse otsemüügi parem kontrollimine,

v)	mõistlikele majanduslikele kaalutlustele tuginedes vaatab PHS läbi kõrvalettevõtete strateegia ning vajaduse korral reintegreerib teenused emaettevõttesse,

vi)	PHS vaatab läbi oma tootevaliku, vähendab ülevõimsust pooltoodete puhul ning liigub üldiselt kõrgema lisandväärtusega toodete turu suunas,

vii)	PHS investeerib valmistoodete kvaliteedi parandamiseks; erilist tähelepanu pööratakse sellele, et saavutada PHS restruktureerimisprogrammi rakendamise ajakavas ettenähtud tähtajaks ning hiljemalt 2006. aasta lõpuks PHS Krakówi tehases toodangukvaliteedi tase 3-Sigma;

b)	restruktureerimisperioodil vähendatakse PHS-s maksimaalselt kulusid energiatõhususe, ostude parandamise ja liidu tasemega võrreldava tootlikkuse tagamise kaudu;

c)	viiakse ellu tööjõu restruktureerimine; seisuga 31. detsember 2006 saavutatakse liidu terasetööstuse tooterühmade tootlikkuse tasemega võrreldav tootlikkuse tase koondnäitajate alusel, mis hõlmavad ka kaudset tööhõivet äriühingule täielikult kuuluvates teenindusettevõtetes;

d)	igasugune erastamine peab toimuma piisavalt läbipaistvalt ning PHS kaubanduslikku väärtust silmas pidades. Müügi osana ei anta täiendavat riigiabi.

9. Teiste abisaajate äriühingute äriplaanid viiakse ellu. Eriti:

kõigi teiste abisaajate äriühingute restruktureerimispüüded keskenduvad järgmisele:

i)	strateegilised eesmärgid arenevad tootmiskesksetest turustamiskeskseteks,

ii)	parandatakse äriühingute ärijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust ning tagatakse otsemüügi parem kontrollimine,

iii)	mõistlikele majanduslikele kaalutlustele tuginedes vaadatakse läbi kõrvalettevõtete strateegia ning vajaduse korral reintegreeritakse teenused emaettevõtetesse;

b)	Huta Bankowa puhul viiakse ellu kulude vähendamise programm;

c)	Huta Buczeki puhul saadakse vajalik rahaline tugi võlausaldajatelt ja kohalikelt finantseerimisasutustelt ning viiakse ellu kulude vähendamise programm, sealhulgas vähendatakse investeerimiskulusid olemasolevate tootmisrajatiste kohandamise teel;

d)	Huta Łabędy puhul viiakse ellu kulude vähendamise programm ja vähendatakse sõltuvust mäetööstusest;

e)	Huta Pokój puhul saavutatakse tütarettevõtetes rahvusvahelistele tootlikkusstandarditele vastav tase, vähendades energiatarbimist ja katkestades töötlemisse ja ehitusse kavandatud investeeringud;

f)	Huta Batory puhul saavutatakse võlausaldajate ja finantseerimisasutustega kokkulepe võlgade ümberkorraldamise ja investeerimislaenude kohta. Äriühing tagab ka kulude olulise täiendava vähendamise, mis on seotud tööjõu restruktureerimise ja tõhususe parandamisega;

Huta Andrzej puhul kindlustatakse selle arenguks stabiilne finantsbaas, pidades lepinguläbirääkimisi äriühingu praeguste laenuandjate, pikaajaliste võlausaldajate, kaubanduskrediidiandjate ja finantseerimisasutuste vahel. Tuleb teha täiendavaid investeeringuid torukuumvaltspinkidesse, samuti tuleb viia ellu töötajate vähendamise programm;

h)	Huta L.W. puhul tehakse investeeringuid, mis on seotud äriühingu kuumvaltspinkide projekti, tõsteseadmete ja keskkonnaseisundiga. Samuti saavutab see äriühing kõrgema tootlikkustaseme tööjõu restruktureerimise ja välisteenuste kulude vähendamise kaudu.

10. Kõik hilisemad üldise restruktureerimiskava ja individuaalplaanide muudatused peab heaks kiitma komisjon ja vajaduse korral nõukogu.

11. Restruktureerimine toimub täieliku läbipaistvuse tingimusel ja mõistlike turumajanduspõhimõtete alusel.

12. Komisjon ja nõukogu jälgivad tähelepanelikult restruktureerimiskava elluviimist ja käesolevas jaotises esitatud, elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist käsitlevate tingimuste täitmist enne ja pärast 1. maid 2004 kuni restruktureerimisperioodi lõpuni vastavalt punktidele 13 kuni 18. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande.

13. Peale riigiabi jälgivad komisjon ja nõukogu veel 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 3 esitatud restruktureerimise kriteeriumide täitmist. Eespool nimetatud lisas sisalduvaid viiteid protokolli lõikele 14 tõlgendatakse viidetena käesoleva artikli lõikele 14.

14. Jälgimise alla kuulub sõltumatu hindamine, mis toimub aastatel 2003, 2004, 2005 ja 2006. Hindamise juurde kuulub komisjoni korraldatav elujõulisustest ja tootlikkuse mõõtmine.

15. Poola teeb täielikku koostööd jälgimiskorralduse raames. Eriti:

a)	esitab Poola komisjonile kuni restruktureerimisperioodi lõpuni hiljemalt iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril kuue kuu aruanded abisaajate äriühingute restruktureerimise kohta;

b)	esimene aruanne peab komisjoni jõudma 15. märtsiks 2003 ja viimane aruanne 15. märtsiks 2007, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab teisiti;

aruanded sisaldavad kogu informatsiooni, mis on vajalik restruktureerimisprotsessi, riigiabi ning võimsuse vähendamise ja kasutamise jälgimiseks, ning neis esitatakse piisavad finantsandmed, mis võimaldavad hinnata, kas käesoleva jaotise tingimused ja nõuded on täidetud. Aruanded peavad sisaldama vähemalt 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 4 loetletud andmeid, mida komisjonil on õigus muuta vastavalt jälgimisprotsessi käigus kogetule. 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 lisas 4 sisalduvaid viiteid protokolli lõikele 14 tõlgendatakse viidetena käesoleva artikli lõikele 14. Peale abisaajate äriühingute individuaalsete majandustegevuse aruannete tuleb esitada ka aruanne Poola terasesektori üldolukorra kohta, kaasa arvatud hiljutised makromajanduslikud arengud;

d)	samuti peab Poola esitama punktis 14 ettenähtud sõltumatu hindamise jaoks vajaliku lisateabe;

e)	Poola kohustab abisaajaid äriühinguid avaldama kõiki asjakohaseid andmeid, mida muudel juhtudel võidakse pidada konfidentsiaalseteks. Nõukogule aruande esitamisel tagab komisjon, et konkreetsete äriühingute konfidentsiaalset teavet ei avalikustata.

16. Komisjon võib igal ajal otsustada volitada sõltumatut konsultanti hindama jälgimistulemusi, tegema vajalikke uurimisi ning esitama tulemusi komisjonile ja nõukogule.

17. Kui jälgimise põhjal tuvastab komisjon olulisi lahknevusi finantsandmetest, mille põhjal hinnati elujõulisust, võib ta nõuda Poolalt vajalike meetmete võtmist, et tugevdada või muuta asjaomaste abisaajate äriühingute restruktureerimismeetmeid.

18. Kui jälgimisel ilmneb, et:

a)	ei ole täidetud käesolevas jaotises esitatud üleminekukorra tingimusi või

ei ole täidetud kohustusi, mis on võetud selle tähtaja pikendamisel, mille jooksul Poola võib erandkorras anda oma terasetööstuse restruktureerimiseks riigiabi ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu alusel, või

c)	restruktureerimisperioodi jooksul on Poola andnud nõuetele mittevastavat täiendavat riigiabi terasetööstusele ja eelkõige abisaajatele äriühingutele,

ei kohaldata käesolevas jaotises esitatud üleminekukorda.

Komisjon astub vajalikke samme, et nõuda asjaomastelt äriühingutelt käesoleva jaotise tingimusi rikkudes antud abi tagasimaksmist.

IX JAOTIS

SÄTTED BOHUNICE V1 TUUMAELEKTRIJAAMA ESIMESE JA TEISE REAKTORI KOHTA SLOVAKKIAS

Artikkel 64

Slovakkia kohustub sulgema Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese reaktori hiljemalt 31. detsembriks 2006 ja teise reaktori hiljemalt 31. detsembriks 2008 ning lõpetama seejärel nimetatud reaktorite tegevuse.

Artikkel 65

1. Aastatel 2004–2006 annab liit Slovakkiale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel (edaspidi “abi”).

2. Abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta. (35).

3. Aastatel 2004–2006 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 90 miljoni euroni, mille kohta võetakse kohustus võrdsete aastasummade kaupa.

4. Abi või selle osa andmise võib korraldada liidu rahasiirdena rahvusvahelisele Bohunice tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Artikkel 66

Liit tõdeb, et Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine peab jätkuma pärast finantsperspektiivi lõppemist, nagu on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, ning et see paneb Slovakkiale olulise rahalise koorma. Liidu otsused sellealase abi jätkamise kohta pärast 2006. aastat võtavad seda olukorda arvesse.

Artikkel 67

Käesolevat jaotist kohaldatakse vastavalt deklaratsioonile Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias, mis sisaldab 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 9 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

X JAOTIS

SÄTTED KÜPROSE KOHTA

Artikkel 68

1. Ühenduse ja liidu acquis' kohaldamine peatatakse nendes Küprose Vabariigi piirkondades, mille üle puudub Küprose Vabariigi valitsusel tegelik kontroll.

2. Lõikes 1 osutatud peatamise lõpetamise otsustab komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu. Nõukogu otsustab ühehäälselt.

Artikkel 69

1. Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu kindlaks, millistel tingimustel kohaldatakse liidu õiguse sätteid artiklis 68 osutatud piirkondade ja Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all olevate piirkondade vahelise eraldusjoone suhtes. Nõukogu otsustab ühehäälselt.

2. Artikli 68 kohase ühenduse ja liidu acquis' kohaldamise peatamise ajal käsitletakse idapoolse suveräänse baasipiirkonna ja artiklis 68 osutatud piirkondade vahelist piiri suveräänsete baasipiirkondade välispiirina Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Küprosel käsitleva 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3 lisa neljandas osas määratletud tähenduses.

Artikkel 70

1. Käesolev jaotis ei välista meetmeid, mille eesmärk on edendada artiklis 68 osutatud piirkondade majanduslikku arengut.

2. Sellised meetmed ei mõjuta ühenduse ja liidu acquis' kohaldamist üheski teises Küprose Vabariigi osas käesolevas protokollis sätestatud tingimustel.

Artikkel 71

Küprose küsimuse lahendamise korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsuse Küprose liiduga ühinemise tingimuste kohandamise kohta seoses Küprose türgi kogukonnaga. Nõukogu otsustab ühehäälselt.

Artikkel 72

Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse vastavalt deklaratsioonile Küprose kohta, mis sisaldab 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 10 preambuli sõnastust, muutmata selle õiguslikku mõju.

KOLMAS OSA

SÄTTED 16. APRILLI 2003. AASTA ÜHINEMISAKTI LISADE KOHTA

Artikkel 73

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti lisad I ja III-XVII, nende liited ja 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti (36) protokollide 2, 3 ja 8 lisad on käesoleva protokolli lahutamatud osad.

Artikkel 74

1. Käesoleva protokolli artiklis 73 osutatud lisades sisalduvaid viiteid “ühinemislepingule” tõlgendatakse viidetena põhiseaduse artikli IV-437 lõike 2 punktis e osutatud lepingule, ja viiteid kõnealuse lepingu allkirjastamise kuupäevale või ajale tõlgendatakse viidetena 16. aprillile 2003 ning viiteid ühinemiskuupäevale tõlgendatakse viidetena 1. maile 2004.

2. Ilma, et see piiraks teise lõigu kohaldamist, tõlgendatakse käesoleva protokolli artiklis 73 osutatud lisades sisalduvaid viiteid “käesolevale aktile” viidetena 16. aprilli 2003. aasta ühinemisaktile.

Käesoleva protokolli artiklis 73 osutatud lisades sisalduvaid viiteid 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti sätetele tõlgendatakse viidetena käesolevale protokollile vastavalt järgmisele vastavustabelile:

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakt	Protokoll
Artikkel 21	Artikkel 12
Artikkel 22	Artikkel 13
Artikkel 24	Artikkel 15
Artikkel 32	Artikkel 21
Artikkel 37	Artikkel 26
Artikkel 52	Artikkel 32

3. Allpool nimetatud, artiklis 73 osutatud lisades esinevaid mõisteid tõlgendatakse vastavalt järgmises vastavustabelis neile omistatud tähendusele, välja arvatud juhul, kui nad viitavad üksnes Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumisele eelnevatele õiguslikele olukordadele.

Artiklis 73 osutatud lisades kasutatavad mõisted	Tähendus
Euroopa Ühenduse asutamisleping	Põhiseadus
Euroopa Liidu leping	Põhiseadus
Euroopa Liidu aluslepingud	Põhiseadus
(Euroopa) Ühendus	Liit
Laienenud ühendus	Liit
Ühendus(ed)	Liit
EL	Liit
Laienenud liit või laienenud EL	Liit

Erandina esimeses lõigus mainitust, jääb mõiste “ühendus” tähendus muutmata, kui seda kasutatakse mõistete “soodustus (eelistus)” või “kalandus” piiritlemiseks.

4. Käesoleva protokolli artiklis 73 osutatud lisades sisalduvaid viiteid Euroopa Ühenduse asutamislepingu osadele või sätetele tõlgendatakse viidetena põhiseaduse osadele või sätetele vastavalt järgmisele vastavustabelile:

EÜ asutamisleping	Põhiseadus
(Kolmanda osa) I jaotis	III osa III jaotise I peatüki 3. jagu
Kolmanda osa I jaotise 1. peatükk	III osa III jaotise I peatüki 3. jao 1. alajagu
Kolmanda osa II jaotis	III osa III jaotise III peatüki 4. jagu
Kolmanda osa III jaotis	III osa III jaotise I peatüki 2. ja 4. jagu
Kolmanda osa VI jaotise 1. peatükk	III osa III jaotise I peatüki 5. jagu
Artikkel 31	Artikkel III-155
Artikkel 39	Artikkel III-133
Artikkel 49	Artikkel III-144
Artikkel 58	Artikkel III-158
Artikkel 87	Artikkel III-167
Artikkel 88	Artikkel III-168
Artikkel 226	Artikkel III-360
I lisa	I lisa

5. Kui käesoleva protokolli artiklis 73 osutatud lisades on sätestatud, et nõukogu või komisjon võtab vastu õigusakte, antakse need õigusaktid Euroopa määrustena või otsustena.

10.

PROTOKOLL ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUSE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES sätestada põhiseaduse artiklis III-184 viidatud eelarvepuudujäägi menetluse üksikasjad,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Põhiseaduse artikli III-184 lõikes 2 nimetatud kontrollväärtused on järgmised:

a)	3 % kavandatud või tegeliku riigieelarve puudujäägi suhte puhul sisemajanduse kogutoodangusse turuhindades;

b)	60 % riigivõla suhte puhul sisemajanduse kogutoodangusse turuhindades.

Artikkel 2

Põhiseaduse artiklis III-184 ning käesolevas protokollis tähendab:

a)	riik — avalikku haldust üldiselt, s.t keskvalitsust, piirkondlikku valitsust või kohalikku omavalitsust ning sotsiaalkindlustusfonde, arvestamata Euroopa integreeritud majandusaruannete süsteemis määratletud kommertstehinguid;

b)	puudujääk — Euroopa integreeritud majandusaruannete süsteemis määratletud puhaslaenu;

c)	investeerimine — vastavalt Euroopa integreeritud majandusaruannete süsteemis määratletud kogupõhikapitali moodustamist;

d)	võlg — aasta lõpuks maksmata koguvõla nominaalväärtust, mis on konsolideeritud punktis a määratletud avaliku halduse sektorites ja nende vahel.

Artikkel 3

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tõhususe tagamiseks vastutavad liikmesriikide valitsused kõnealuse menetluse alusel artikli 2 punktis a määratletud avaliku halduse sektori puudujäägi eest. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud menetlused eelarve valdkonnas võimaldavad neil täita põhiseadusest tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid esitavad komisjonile viivitamata ja korrapäraselt aruandeid oma kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning oma võla taseme kohta.

Artikkel 4

Käesoleva protokolli kohaldamiseks kasutatavad statistilised andmed esitab komisjon.

11.

PROTOKOLL LÄHENEMISKRITEERIUMIDE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES üksikasjalikult kindlaks määrata lähenemiskriteeriumid, millest liit juhindub tehes põhiseaduse artiklis III-198 osutatud otsuseid liikmesriikide, mille suhtes on kehtestatud erand, erandite kaotamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Põhiseaduse artikli III-198 lõike 1 punktis a ettenähtud hindade stabiilsuse kriteerium tähendab, et asjaomasel liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 % võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust.

Artikkel 2

Põhiseaduse artikli III-198 lõike 1 punktis b ettenähtud riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium tähendab, et kontrollimise ajal ei kehti asjaomase liikmesriigi suhtes põhiseaduse artikli III-184 lõikes 6 nimetatud nõukogu Euroopa otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

Artikkel 3

Põhiseaduse artikli III-198 lõike 1 punktis c ettenähtud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium tähendab, et asjaomane liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma raha kahepoolset keskmist kurssi euro suhtes.

Artikkel 4

Põhiseaduse artikli III-198 lõike 1 punktis d nimetatud intressimäärade lähenemiskriteerium tähendab, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on asjaomasel liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui 2 % võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Intressimäärasid mõõdetakse pikatähtajaliste riigi võlakirjade või nendega võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust.

Artikkel 5

Käesoleva protokolli kohaldamiseks kasutatavad statistilised andmed esitab komisjon.

Artikkel 6

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, Euroopa Keskpanga ning põhiseaduse artiklis III-192 ettenähtud majandus- ja rahanduskomiteega võtab nõukogu ühehäälselt vastu asjakohased sätted, et määrata kindlaks põhiseaduse artiklis III-198 nimetatud lähenemiskriteeriumide üksikasjad; seejärel asendavad vastuvõetud sätted käesoleva protokolli.

12.

PROTOKOLL EURORÜHMA KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES edendada majanduskasvu tugevdamise tingimusi Euroopa Liidus ning arendada selleks majanduspoliitika veelgi tihedamat kooskõlastamist euroalal;

OLLES teadlikud vajadusest näha ette erisätteid eurot kasutavate liikmesriikide vahelise dialoogi tõhustamiseks seni, kuni euro saab kõigi liidu liikmesriikide rahaks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Eurot kasutavate liikmesriikide ministrid tulevad kokku mitteametlikult. Sellised kohtumised leiavad vajaduse korral aset selleks, et arutada küsimusi, mis on seotud nende ühise vastutusega ühisraha suhtes. Kohtumistel osaleb komisjon. Euroopa Keskpank kutsutakse osalema neil kohtumistel, mille korraldavad eurot kasutavate liikmesriikide rahandusküsimuste eest vastutavate ministrite ja komisjoni esindajad.

Artikkel 2

Eurot kasutavate liikmesriikide ministrid valivad asjaomaste liikmesriikide häälteenamusega kaheks ja pooleks aastaks esimehe.

13.

PROTOKOLL TEATAVATE SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI KÄSITLEVATE MAJANDUS- JA RAHALIIDUGA SEOTUD SÄTETE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MÕISTES, et Ühendkuningriik ei ole kohustatud ega ole võtnud endale kohustust võtta kasutusele euro, ilma et tema valitsus ja parlament oleksid eraldi otsustanud seda teha;

ARVESTADES, et 16. oktoobril 1996 ja 30. oktoobril 1997 teatas Ühendkuningriigi valitsus nõukogule oma kavatsusest mitte osaleda majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli lõike 1 tingimustele;

MÄRKIDES Ühendkuningriigi valitsuse tava rahastada oma laenuvajadust võlakirjade müügiga erasektorisse,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Kui Ühendkuningriik ei teata nõukogule, et ta kavatseb euro kasutusele võtta, pole tal mingit kohustust seda teha.

Artikkel 2

Silmas pidades Ühendkuningriigi valistuse teadet nõukogule 16. oktoobril 1996 ja 30. oktoobril 1997, kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes artikleid 3 kuni 8 ja 10.

Artikkel 3

Ühendkuningriik säilitab oma volitused rahapoliitika valdkonnas vastavalt siseriiklikule õigusele.

Artikkel 4

Põhiseaduse artikli I-30 lõiget 2, välja arvatud selle esimest ja viimast lauset, artikli I-30 lõiget 5, artikli III-177 lõiku 2, artikli III-184 lõikeid 1, 9 ja 10, artikli III-185 lõikeid 1 kuni 5, artikleid III-186, III-188, III-189, III-190, III-191, III-196, artikli III-198 lõiget 3, artikleid III-326 ja III-382 ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes. Sama kehtib ka põhiseaduse artikli III-179 lõike 2 kohta euroala üldiselt puudutavate majanduspoliitika üldsuuniste vastuvõtmise osas.

Esimeses lõigus osutatud sätetes ei hõlma liit või liikmesriigid Ühendkuningriiki ja riikide keskpangad ega osanikud ei hõlma Inglise Panka.

Artikkel 5

Ühendkuningriik üritab vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki.

Põhiseaduse artikli III-192 lõiget 4 ja artiklit III-200 kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes nii, nagu kehtiks selle kohta erand. Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse jätkuvalt põhiseaduse artikleid III-201 ja III-202.

Artikkel 6

Artiklis 4 loetletud artiklites osutatud meetmete vastuvõtmiseks ning põhiseaduse artikli III-197 lõike 4 esimeses lõigus ettenähtud juhtudel peatatab nõukogu Ühendkuningriigi hääleõiguse. Sel eesmärgil kohaldatakse põhiseaduse artikli III-197 lõike 4 teist ja kolmandat lõiku.

Samuti pole Ühendkuningriigil õigust osaleda Euroopa Keskpanga presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete nimetamisel vastavalt põhiseaduse artikli III-382 lõike 2 teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.

Artikkel 7

Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldata Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (“põhikiri”) käsitleva protokolli artikleid 3, 4, 6, ja 7, artikli 9 lõiget 2, artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 11 lõiget 2, artikli 12 lõiget 1, artikleid 14, 16, 18 kuni 20, 22, 23, 26, 27, 30 kuni 34 ja 50.

Nendes artiklites osutatud liit või liikmesriigid ei hõlma Ühendkuningriiki ja riikide keskpangad ega osanikud ei hõlma Inglise Panka.

Põhikirja artikli 10 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 2 nimetatud Euroopa Keskpanga märgitud kapital ei hõlma kapitali, mille on märkinud Inglise Pank.

Artikkel 8

Põhiseaduse artiklit III-199 ja põhikirja artikleid 43 kuni 47 kohaldatakse olenemata sellest, kas mõne liikmesriigi kohta kehtib erand või mitte, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

a)	põhikirja artiklis 43 nimetatud Euroopa Keskpanga ja Euroopa Rahainstituudi ülesannete hulka kuuluvad ülesanded, mida pärast euro kasutuselevõttu tuleb veel täita Ühendkuningriigi otsuse tõttu eurot mitte kasutusele võtta;

b)	lisaks põhikirja artiklis 46 nimetatud ülesannetele annab Euroopa Keskpank ka nõu ja aitab ette valmistada nõukogu iga Euroopa määrust või Euroopa otsust, mis käsitleb Ühendkuningriiki, vastavalt käesoleva protokolli artikli 9 lõigete a ja c;

c)	Inglise Pank maksab oma Euroopa Keskpanga märgitud kapitali sissemaksena selle tegevuskuludesse samal alusel nagu nende liikmesriikide keskpangad, kelle kohta kehtib erand.

Artikkel 9

Ühendkuningriik võib teatada nõukogule igal ajal oma kavatsusest euro kasutusele võtta. Sel juhul:

a)	on Ühendkuningriigil õigus euro kasutusele võtta ainult siis, kui ta on täitnud vajalikud tingimused. Nõukogu, kes teeb otsuse Ühendkuningriigi taotlusel ja põhiseaduse artikli III-198 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tingimustel ja korras, otsustab, kas Ühendkuningriik täidab vajalikke tingimusi;

b)	Inglise Pank maksab sisse oma osa Euroopa Keskpanga märgitud kapitalis, kannab Euroopa Keskpangale üle välisvaluutareservi varad ja annab selle reservidesse oma panuse samal alusel nagu sellise liikmesriigi keskpank, kelle kohta kehtinud erand on tühistatud;

c)	nõukogu, kes teeb otsuse põhiseaduse artikli III-198 lõikes 3 ettenähtud tingimustel ja korras, võtab vastu kõik ülejäänud otsused, mis on vajalikud, et võimaldada Ühendkuningriigil euro kasutusele võtta.

Kui Ühendkuningriik võtab kasutusele euro käesoleva artikli sätete kohaselt, kaotavad käesoleva protokolli artiklid 3 kuni 8 kehtivuse.

Artikkel 10

Olenemata põhiseaduse artiklist III-181 ning põhikirja artiklist 21 lõikest 1, võib Ühendkuningriigi valitsus niikaua kui Ühendkuningriik ei ole eurot kasutusele võtnud, säilitada oma krediidisüsteemi (“Ways and Means”) Inglise Panga juures.

14.

PROTOKOLL TEATAVATE TAANIT KÄSITLEVATE MAJANDUS- JA RAHALIIDUGA SEOTUD SÄTETE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et Taani Kuningriigi põhiseadus sisaldab sätteid, mis võivad enne Taani loobumist erandist tingida Taanis rahvahääletuse;

VÕTTES ARVESSE, et 3. novembril 1993 teatas Taani valitsus nõukogule oma kavatsusest mitte osaleda majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud teatavaid Taani Kuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli lõike 1 tingimustele,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Silmas pidades Taani Kuningriigi valistuse teadet nõukogule 3. novembril 1993, kehtib Taani Kuningriigi kohta erand. Selle erandi tulemusena kehtivad Taani kohta kõik põhiseaduse ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja erandit käsitlevad sätted.

Artikkel 2

Erandi tühistamise puhul algatatakse põhiseaduse artiklis III-198 ettenähtud menetlus ainult Taani Kuningriigi taotluse põhjal.

Artikkel 3

Erandliku seisundi tühistamise korral lõpeb käesoleva protokolli kehtivus.

15.

PROTOKOLL TAANI RIIGIPANGA TEATAVATE ÜLESANNETE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid konkreetseid Taaniga seotud probleeme,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kinnitamist käsitleva protokolli artikli 14 sätted ei mõjuta Taani Riigipanga õigust täita oma seniseid ülesandeid, mis on seotud Taani liiduväliste osadega.

16.

PROTOKOLL VAIKSE OOKEANI RAHANDUSÜHENDUSE FRANGISÜSTEEMI KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES võtta arvesse konkreetset Prantsusmaaga seotud küsimust,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Prantsusmaa võib säilitada eesõiguse emiteerida raha Uus-Kaledoonias, Prantsuse Polüneesias ning Wallisel ja Futunal vastavalt siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele ja tal on ainuõigus määrata Vaikse ookeani rahandusühenduse frangi pariteeti.

17.

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU RAAMISTIKKU INTEGREERITUD SCHENGENI ACQUIS' KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEENUTADES, et Schengeni acquis' sätted, mis hõlmavad mõne Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Schengenis 14. juunil 1985 ja 19. juunil 1990 alla kirjutatud lepinguid ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nagu ka nendega seotud lepinguid ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud eeskirju, on integreeritud Euroopa Liidu raamistikku Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga;

SOOVIDES põhiseaduse raamistikus säilitada Schengeni acquis kujul, nagu see on välja töötatud alates ülalnimetatud protokolli jõustumisest, ning arendada seda acquis'd edasi, et aidata kaasa eesmärgi saavutamisele tagada liidu kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala;

VÕTTES ARVESSE Taani eriseisukohta;

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei osale kõigis Schengeni acquis' sätetes; et nendele liikmesriikidele tuleks siiski võimaldada selle acquis' muud sätted tervikuna või osaliselt vastu võtta;

TUNNISTADES, et seetõttu on vaja kasutada põhiseaduse sätteid, mis käsitlevad tõhustatud koostööd teatud liikmesriikide vahel;

VÕTTES ARVESSE vajadust säilitada erisuhteid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga, sest Põhjamaade passiliidu sätted on siduvad mõlemale riigile nagu ka Euroopa Liidu liikmeks olevate Põhjamaadele,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, ja Rootsi Kuningriik on volitatud omavahel sisse seadma tihedama koostöö nõukogu määratletud sätete valdkondades, mis moodustavad “Schengeni acquis'”. Seda koostööd tehakse Liidu institutsioonilises ja õiguslikus raamistikus ning Euroopa Liidu lepingu ja põhiseaduse asjakohaseid sätteid arvesse võttes.

Artikkel 2

Schengeni acquis'd kohaldatakse artiklis 1 nimetatud liikmesriikide suhtes, ilma et see piiraks Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingut ja -akti käsitleva protokolli artikli 3 kohaldamist. Nõukogu asendab Schengeni lepingutega loodud täidesaatvat komiteed.

Artikkel 3

Taani Kuningriigi osalemist Schengeni acquis'd edasiarendavate meetmete vastuvõtmisel ning nende meetmete rakendamist ja kohaldamist Taani suhtes käsitletakse asjakohastes sätetes protokollis Taani seisukoha kohta.

Artikkel 4

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, võivad igal ajal taotleda osalemist mõningates või kõigis Schengeni acquis' sätetes.

Taotluse korral võtab nõukogu vastu Euroopa otsuse. Nõukogu toimib artiklis 1 nimetatud liikmete ja asjaomase riigi valitsuse esindaja ühehäälse otsuse alusel.

Artikkel 5

Schengeni acquis'l põhinevad ettepanekud ja algatused vastavad põhiseaduse asjakohastele sätetele.

Kui selles kontekstis kas Iirimaa või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või mõlemad ei ole põhjendatava aja jooksul teatanud kirjalikult nõukogu eesistujale oma soovist osaleda, siis põhiseaduse artikli III-419 lõikes 1 osutatud luba loetakse antuks artiklis 1 nimetatud liikmesriikidele ning Iirimaale või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile, kui kumbki neist soovib osaleda kõnealustes koostöövaldkondades.

Artikkel 6

Islandi Vabariik ja Norra Kuningriik seotakse Schengeni acquis' rakendamise ja selle edasise arenguga. Asjakohased menetlused määratakse sel eesmärgil kindlaks lepingus, mille nõukogu artiklis 1 mainitud liikmete ühehäälse otsusega sõlmib nende riikidega. Nimetatud leping sisaldab sätteid Islandi ja Norra osalemise kohta käesoleva protokolli rakendamisest tulenevate finantseerimisvajaduste katmises.

Nõukogu sõlmib ühehäälselt eraldi lepingu Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriiga, et kehtestada ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel õigused ja kohustused Schengeni acquis' valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes.

Artikkel 7

Läbirääkimistel uute liikmesriikide Euroopa Liitu vastuvõtmise üle käsitatakse Schengeni acquis'd ja institutsioonide võetud edasisi meetmeid selle rakendusalas kui acquis'd, mida kõik kandidaatriigid peavad liitu astumiseks täielikult aktsepteerima.

18.

PROTOKOLL PÕHISEADUSE ARTIKLI III-130 TEATAVATE ASPEKTIDE KOHALDAMISE KOHTA ÜHENDKUNINGRIIGI JA IIRIMAA SUHTES

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid Ühendkuningriigi ja Iirimaaga seotud küsimusi;

PIDADES SILMAS Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahelise reisimise erikorra olemasolu paljude aastate jooksul,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule (edaspidi “põhiseadus”):

Artikkel 1

Olenemata põhiseaduse artiklitest III-130 ja III-265, mis tahes muust põhiseaduse sättest, selle põhiseaduse alusel võetud meetmest, liidu või liidu ja selle liikmesriikide poolt ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelisest lepingust, on Ühendkuningriigil õigus teostada oma piiridel teiste liikmesriikidega sellist kontrolli Ühendkuningriiki siseneda soovivate isikute suhtes, nagu ta võib pidada vajalikuks, selleks et:

a)	kontrollida liikmesriikide kodanike ning nende liidu õigusega antud õigusi kasutavate ülalpeetavate, samuti Ühendkuningriigi jaoks siduva lepinguga sellised õigused saanud teiste riikide kodanike õigust siseneda Ühendkuningriiki; ja

b)	otsustada, kas teistele isikutele Ühendkuningriiki sisenemise luba anda või mitte.

Põhiseaduse artiklid III-130 ja III-265 või mõni muu põhiseaduse säte või selle alusel võetud meede ei piira Ühendkuningriigi õigust kehtestada või teostada sellist kontrolli. Viited Ühendkuningriigile käesolevas artiklis hõlmavad territooriume, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik.

Artikkel 2

Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad omavahel jätkuvalt hoida jõus korda, mis on seotud isikute liikumisega nende territooriumide vahel (“ühine reisipiirkond”), kui nad täielikult austavad käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 alapunktis a osutatud isikute õigusi. Sellele vastavalt kohaldatakse niikaua kui nad säilitavad sellise korra, käesoleva protokolli artikli 1 sätteid Iirimaa suhtes samadel tingimustel kui Ühendkuningriigi suhtes. Põhiseaduse artiklid III-130 ja III-265 või mõni muu (nimetatud) põhiseaduse või selle alusel võetud meede ei mõjuta sellist korda.

Artikkel 3

Teistel liikmesriikidel on õigus selliselt kontrollida oma piiridel või igas muus nende territooriumile sisenemise kohas isikuid, kes soovivad siseneda nende territooriumile Ühendkuningriigist või territooriumilt, mille välissuhete eest Ühendkuningriik vastutab artiklis 1 sätestatud eesmärkidel, või Iirimaalt, niikaua kui artikli 1 sätteid selle riigi suhtes kohaldatakse.

Põhiseaduse artiklid III-130 ja III-265 või mõni muu põhiseaduse või selle alusel võetud meede ei piira Ühendkuningriigi õigust kehtestada või teostada sellist kontrolli.

Artikkel 4

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka nende aktide puhul, mis jäävad jõusse põhiseaduse artikli IV–438 kohaselt.

19.

PROTOKOLL ÜHENDKUNINGRIIGI JA IIRIMAA SEISUKOHA KOHTA PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA NING POLITSEIKOOSTÖÖ JA TSIVIILASJADES TEHTAVA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ SUHTES

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid Ühendkuningriigi ja Iiriga seotud küsimusi;

PIDADES SILMAS protokolli põhiseaduse artikli III-130 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Kui artiklist 3 ei tulene teisiti, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao või põhiseaduse artikli III-260 alusel ettepandud meetmete vastuvõtmisel nõukogus, kui see artikkel on seotud nimetatud jagudes või artiklis III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a hõlmatud valdkondadega. Nõukogu aktide puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iiri valitsuste esindajate hääled.

Nimetatud artikli kohaldamisel määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

Erandina teisest ja kolmandast lõigust määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

Artikkel 2

Artikli 1 ja artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt ei ole Ühendkuningriigile või Iirimaale siduv ega tema suhtes kohaldatav ükski põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao säte, ega põhiseaduse artikli III-260 säte, kui see artikkel on seotud nimetatud jagudes või artiklis III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a hõlmatud valdkondadega, ükski nendes jagudes või artiklite kohaselt võetud meede, ükski nende jagude või artiklite alusel liidu poolt sõlmitud rahvusvaheline leping ega ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu otsus; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil nende riikide pädevust, õigusi ja kohustusi; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil acquis communautaire'i ega liidu acqui'd ega moodusta osa liidu õigusest, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes.

Artikkel 3

1. Ühendkuningriik või Iirimaa võib kolme kuu jooksul pärast nõukogule ettepaneku esitamist põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao alusel või ettepaneku esitamist või algatuse tegemist põhiseaduse artikli III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a alusel, nõukogule kirjalikult teatada, et ta soovib osaleda mis tahes sellise kavandatud meetme võtmisel ja kohaldamisel, misjärel sellel riigil on õigus nii toimida. Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata liiget, kes ei ole sellist teadet edastanud. Käesoleva lõike alusel võetud meede on siduv kõikidele liikmesriikidele, kes osalesid selle võtmisel. Põhiseaduse artiklite III-260 alusel vastu võetud Euroopa määrused ja otsused kehtestavad tingimused Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalemisele hindamistel, mis käsitlevad põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jaoga kaetud valdkondi.

Erandina teisest ja kolmandast lõigust määratletakse nõutavat kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

2. Kui mõistliku ajavahemiku möödudes ei saa lõikes 1 osutatud meedet võtta Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalusel, siis võtab nõukogu sellise meetme vastavalt artiklile 1 ilma Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalemiseta. Sel juhul kohaldatakse artiklit 2.

Artikkel 4

Ühendkuningriik või Iirimaa võib mis tahes ajal pärast põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao või põhiseaduse artikli III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a alusel meetme võtmist teatada nõukogule ja komisjonile, et ta soovib võtta sellist meedet. Sellisel juhul kohaldatakse põhiseaduse artikli III-420 lõike 1 sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 5

Liikmesriik, kes ei ole seotud põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao või põhiseaduse artikli III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a alusel võetud meetmega, ei vastuta selle meetme finantstagajärgede eest peale institutsioonide halduskulude, välja arvatud juhul, kui kõik nõukogu liikmed ei otsusta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt teisiti.

Artikkel 6

Kui käesolevas protokollis osutatud juhtudel on Ühendkuningriik või Iirimaa seotud nõukogu poolt põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 2. või 3. jao või põhiseaduse artikli III-260 (ulatuses, mil see artikkel on seotud nimetatud jagudes kaetud valdkondadega), artikli III-263 või artikli III-275 lõike 2 punkti a alusel võetud meetmega, siis seoses selle meetmega kohaldatakse kõnealuse riigi suhtes põhiseaduse asjakohaseid sätteid.

Artikkel 7

Artiklid 3 ja 4 ei piira Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitleva protokolli kohaldamist.

Artikkel 8

Iirimaa võib teatada kirjalikult nõukogule oma soovist, et tema suhtes ei kohaldataks enam käesoleva protokolli sätteid. Sel juhul kohaldatakse Iirimaa suhtes põhiseaduse sätteid.

20.

PROTOKOLL TAANI SEISUKOHA KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEELDE TULETADES 12. detsembril 1992 Edinburghis Euroopa Ülemkogus kohtunud riigipeade ja valitsusjuhtide otsust, mis käsitles Taani poolt tõstatatud teatavaid Euroopa Liidu lepinguga seotud probleeme;

OLLES TÄHELE PANNUD Taani seisukohta kodakondsuse, majandus- ja rahaliidu, kaitsepoliitika, justiits- ja siseküsimuste suhtes, nagu see on sätestatud Edinburghi otsuses;

OLLES TEADLIKUD, et õigusliku režiimi jätkumine, mis tuleneb Edinburghi otsusest, kitsendab põhiseaduse raames oluliselt Taani osalemist liidu olulistes koostöövaldkondades ja et liidu huvides on tagada acquis' terviklikkus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

SOOVIDES seetõttu luua õigusraamistikku, mis võimaldaks Taanil osaleda põhiseaduse III osa III jaotise IV peatükis osutatud meetmete vastuvõtmisel ning tervitades Taani kavatsust kasutada seda võimalust, juhul kui see on kooskõlas tema põhiseaduse nõuetega;

MÄRKIDES, et Taani ei takista teiste liikmesriikide edasise koostöö arengut meetmete suhtes, mis ei ole Taani jaoks siduvad;

PIDADES SILMAS protokolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse põhiseadusele:

I OSA

Artikkel 1

Taani ei osale nõukogu poolt põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki alusel ettepandud meetmete vastuvõtmisel. Nõukogu aktide puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata Taani Kuningriigi valitsuse esindajat.

Artikkel 2

Taanile ei ole siduv ega tema suhtes kohaldatav ükski põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki säte, ükski selle peatüki alusel võetud meede, ükski selle peatüki alusel liidu poolt sõlmitud rahvusvaheline leping ega ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu otsus; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil tema pädevust, õigusi ja kohustusi; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil ei ühenduse ega liidu acquis'd ning ei moodusta osa liidu õigusest, mida kohaldatakse Taani suhtes.

Artikkel 3

Taani ei vastuta artiklis 1 osutatud meetmete finantstagajärgede eest, välja arvatud institutsioonide halduskulud.

Artikkel 4

1. Taani otsustab kuue kuu jooksul pärast Schengeni acquis'l põhineva nõukogu meetme vastu võtmist I osa alusel, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses. Kui ta otsustab seda teha, siis loob see meede kohustuse rahvusvahelise õiguse alusel Taani ja teiste kõnealuse meetmega seotud liikmesriikide vahel.

Kui Taani otsustab mitte rakendada lõikes 1 osutatud nõukogu meedet, siis kõnealuse meetmega seotud liikmesriigid ja Taani kaaluvad, missuguseid meetmeid võtta.

2. Võttes arvesse Schengeni acquis'd, säilitab Taani õigused ja kohustused, mis kehtisid enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist.

II OSA

Artikkel 5

Nõukogu poolt põhiseaduse artiklite I-41, III-295 lõike 1 ja artiklite III-309 kuni III-313 põhjal võetud meetmete vastuvõtmisel ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seepärast ei osale Taani nende meetmete võtmisel. Taani ei takista teiste liikmesriikide edasise koostöö arengut sellel alal. Taani ei ole kohustatud aitama finantseerida sellistest meetmetest tulenevaid tegevuskulusid ega tegema liidule kättesaadavaks oma sõjalist võimekust.

Nõukogu aktide puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete, välja arvatud Taani Kuningriigi valitsuse esindaja, ühehäälsus.

Erandina kolmandast ja neljandast lõigust määratletakse nõutavat kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65 % nende riikide elanikkonnast.

III OSA

Artikkel 6

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka põhiseaduse artiklis IV-438 osutatud meetmete suhtes, mille suhtes kehtib enne põhiseaduse jõustumist Euroopa Liidu lepingule ning Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll Taani seisukoha kohta.

Artikkel 7

Artikleid 1, 2 ja 3 ei kohaldata meetmete suhtes, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmete suhtes.

IV OSA

Artikkel 8

Taani võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega mis tahes ajal informeerida teisi liikmesriike, et ta ei soovi enam kasutada kogu käesolevat protokolli või selle osa. Sel juhul kohaldab Taani täielikult kõiki asjakohaseid, sel ajal kehtivaid liidu raames võetud meetmeid.

Artikkel 9

1. Taani võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega mis tahes ajal ning piiramata artiklit 8 informeerida teisi liikmesriike, et teatisele järgneva kuu esimesest kuupäevast koosneb I osa lisa sätetest. Sellisel juhul nummerdatakse artiklid 5 kuni 9 uuesti.

2. Kuus kuud pärast lõikes 1 nimetatud teatise jõustumist saab kogu Schengeni acquis ja selle põhjal võetud meetmed, mis kuni selle ajani olid Taani jaoks siduvad rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste alusel, Taani jaoks siduvaks liidu õiguse alusel.

Lisa

Artikkel 1

Artikli 3 kohaselt ei osale Taani põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki alusel kavandavate meetmete võtmisel nõukogus. Nõukogu aktide puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata Taani Kuningriigi valitsuse esindajat.

Artikkel 2

Artikli 1 alusel ning piiramata artiklite 3, 4 ja 6 kohaldamist ei ole Taani jaoks siduv ega tema suhtes kohaldatav ükski põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki säte, ükski selle peatüki alusel võetud meede, ükski selle peatüki alusel liidu poolt sõlmitud rahvusvaheline leping ega ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu otsus; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil tema pädevust, õigusi ja kohustusi; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil ei ühenduse ega liidu acquis'd ning ei moodusta osa liidu õigusest, mida võidakse kohaldada Taani suhtes

Artikkel 3

1. Kolme kuu jooksul pärast nõukogule põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki kohaselt tehtud ettepanekut või algatust võib Taani kirjalikult teavitada nõukogu eesistujat sellest, et ta soovib osaleda kavandatava meetme vastuvõtmisel ja rakendamisel, misjärel Taani on õigustatud nii tegema.

2. Kui mõistliku perioodi möödudes ei ole võimalik lõikes 1 osutatud meedet Taani osalusega vastu võtta, võib nõukogu sellise meetme vastu võtta vastavalt artiklile 1 ilma Taani osaluseta. Sel juhul kohaldatakse artiklit 2.

Artikkel 4

Taani võib mistahes ajal pärast põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki alusel võetud meetme vastuvõtmist teavitada nõukogu ja komisjoni, et ta kavatseb seda meedet aktsepteerida. Sellisel juhul kohaldatakse põhiseaduse artikli III-420 lõike 1 sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 5

1. Artiklis 4 ettenähtud teatis esitatakse mitte hiljem kui 6 kuud pärast meetme lõplikku vastuvõtmist, kui nimetatud meede põhineb Schengeni acquis'l.

Juhul kui Taani ei esita teatist vastavalt artiklitele 3 või 4 Schengeni acquis'l põhinevate meetmete kohta, kaaluvad kõnealuste meetmetega seotud liikmesriigid ja Taani, milliseid meetmeid võtta.

2. Artiklis 3 või 4 ettenähtud teatist Schengeni acquis'l põhinevate meetmete suhtes loetakse pöördumatult artiklis 3 ettenähtud teatiseks mistahes uue ettepaneku või algatuse suhtes, mida kavatsetakse selle meetme põhjal võtta, määral, mil see ettepanek või algatus põhineb Schengeni acquis'l.

Artikkel 6

Kui käesolevas osas nimetatud juhtudel on põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki alusel nõukogu võetud meede Taanile siduv, kohaldatakse Taani suhtes põhiseaduse asjaomaseid sätteid vastava meetme kohta.

Artikkel 7

Kui Taanile ei ole siduv põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki alusel vastuvõetud meede, ei vastuta ta selle meetme finantstagajärgede eest peale institutsioonide halduskulude, välja arvatud juhul kui nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ei otsusta ühehäälselt teisiti.

21.

PROTOKOLL LIIKMESRIIKIDE VÄLISSUHETE KOHTA, PIDADES SILMAS VÄLISPIIRIDE ÜLETAMIST

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE liikmesriikide vajadust tagada oma välispiiridel tõhus kontroll, vajaduse korral koostöös kolmandate riikidega,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sättes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Põhiseaduse artikli III-265 lõike 2 punktis b sisalduvad sätted välispiiride ületamisega seotud meetmete kohta ei piira liikmesriikide pädevust läbi rääkida või sõlmida lepinguid kolmandate riikidega, kui need lepingud austavad liidu õigust ja teisi asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid.

22.

PROTOKOLL LIIKMESRIIKIDE KODANIKELE VARJUPAIGA ANDMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et põhiseaduse artikli I-9 lõike 1 kohaselt tunnustab liit põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid ja õigusi;

ARVESTADES, et põhiseaduse artikli I-9 lõike 3 kohaselt on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud põhiõigused liidu õiguse üldpõhimõtted;

ARVESTADES, et Euroopa Liidu Kohus on pädev tagama, et põhiseaduse artikli I-9 lõigete 1 ja 3 tõlgendamisel ja kohaldamisel austab liit õigust;

ARVESTADES, et vastavalt põhiseaduse artiklile I-58 peab iga Euroopa riik liidu liikmeks saamist taotledes austama põhiseaduse artiklis I-2 sätestatud väärtusi;

PIDADES SILMAS, et põhiseaduse artikkel I-59 kehtestab teatud õiguste peatamise juhul, kui liikmesriik neid väärtusi raskelt ja jätkuvalt rikub;

MEELDE TULETADES, et igal liikmesriigi kodanikul on liidu kodanikuna eriline seisund ja kaitse, mille tagavad liikmesriigid vastavuses põhiseaduse I osa II jaotise ja III osa II jaotise sätetega;

PIDADES SILMAS, et põhiseadus rajab sisepiirideta ala ja annab igale liidu kodanikule õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;

SOOVIDES takistada varjupaiga institutsiooni kasutamist teistel eemärkidel kui need, mille jaoks see on kavandatud;

ARVESTADES, et käesolev protokoll austab pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni otstarvet ja eesmärke,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Arvestades põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taset Euroopa Liidu liikmesriikides, peetakse liikmesriike seoses varjupaigaküsimustega kõigis juriidilistes ja praktilistes tähendustes üksteise suhtes ohututeks päritolumaadeks. Sellest tulenevalt võib liikmesriik teise liikmesriigi kodaniku varjupaigataotluse arvesse võtta või vastuvõetavaks kuulutada ainult järgmistel juhtudel:

a)	kui liikmesriik, mille kodanik taotleja on, võtab, toetudes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 15, oma territooriumil meetmeid, mis erinevad tema kohustustest selle konventsiooni alusel;

b)	kui on algatatud põhiseaduse artikli I-59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlus ja kuni nõukogu või vajaduse korral Euroopa Ülemkogu võtab selle suhtes liikmesriigi kohta, mille kodanik taotleja on, vastu Euroopa otsuse;

c)	kui nõukogu on vastavalt põhiseaduse artikli I-59 lõikele 1 vastu võtnud Euroopa otsuse liikmesriigi kohta, mille kodanik taotleja on või kui Euroopa Ülemkogu on vastavalt põhiseaduse artikli I-59 lõikele 2 vastu võtnud Euroopa otsuse liikmesriigi kohta, mille kodanik taotleja on;

d)	kui liikmesriik otsustab seda ühepoolselt teise liikmesriigi kodaniku taotluse suhtes; sel juhul teavitatakse viivitamatult nõukogu; taotluse käsitlemisel eeldatakse, et see on selgelt alusetu, ilma et see ükskõik millisel viisil kuidagi mõjutaks liikmesriigi otsustamisõigust.

23.

PROTOKOLL ALALISE STRUKTUREERITUD KOOSTÖÖ KOHTA, VÕTTES ARVESSE PÕHISEADUSE ARTIKLI I-41 LÕIGET 6 JA ARTIKLIT III-312

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES arvesse põhiseaduse artikli I-41 lõiget 6 ja artiklit III-312;

MEELDE TULETADES, et liidu eesmärgiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb liikmesriikide tegevuse pideva vastastikuse lähenemise saavutamisel;

MEELDE TULETADES, et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa; et see tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevahendeid; et liit võib selliseid vahendeid kasutada põhiseaduse artiklis III-309 osutatud missioonidel väljaspool liitu rahutagamiseks, konfliktide ennetamiseks ning rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega; et nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide vahendeid kooskõlas “ühtsete jõudude” põhimõttega;

MEELDE TULETADES, et liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära;

MEELDE TULETADES, et liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika arvestab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi lepingu organisatsioonis, ja ühtib selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga;

OLLES VEENDUNUD, et kooskõlas “Berliin pluss” kokkulepetega aitab liidu kindlam roll julgeoleku- ja kaitseküsimustes kaasa uuenenud Atlandi liidu elujõulisusele;

OLLES OTSUSTANUD tagada, et liit on täielikult võimeline endale rahvusvaheliselt kohustusi võtma;

TUNNUSTADES, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võib taotleda liidu abi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel käivitatud missioonide koheseks elluviimiseks;

TUNNUSTADES, et julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine nõuab liikmesriikide poolseid jõupingutusi sõjalise võimekuse valdkonnas;

OLLES TEADLIKUD sellest, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika uuele arenguetapile siirdumine eeldab asjaomastelt liikmesriikidelt sihikindlaid jõupingutusi;

MEELDE TULETADES liidu välisministri täieliku kaasamise olulisust alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse põhiseadusele:

Artikkel 1

Põhiseaduse artikli I-41 lõikes 6 osutatud alalise struktureeritud koostööga võivad ühineda kõik liikmesriigid, kes kohustuvad alates Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevast:

asuma intensiivsemalt arendama oma kaitsevõimet, arendades oma riiklikku panust ja vajaduse korral osalemist riikidevahelistes relvajõududes, Euroopa peamistes varustusprogrammides ning kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alase agentuuri (Euroopa Kaitseagentuur) tegevuses, ning

olema võimeline hiljemalt 2007. aastaks tagama kavandatud missioonideks kas iseseisvalt või osana riikidevahelistest relvajõudude rühmadest eriülesandega lahinguüksusi, mis on taktikalisel tasandil tugielementidega, kaasa arvatud transport ja logistika, lahinguformeeringutena korraldatud, ning mis on võimelised artiklis III-309 osutatud ülesandeid täitma 5 kuni 30 päeva jooksul eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni taotluste korral, ning mida saab lahinguvalmis hoida esialgse 30-päevase perioodi vältel, mida saab pikendada vähemalt 120 päevani.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kohustuvad alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid:

a)	tegema Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumisest alates koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud eesmärkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaatama, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi;

b)	viima oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades;

c)	võtma konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhustamiseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vajadusel läbi vaatama oma siseriikliku otsuste vastuvõtmise korra;

d)	tegema koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine “võimekuse arendamise mehhanismi” raames ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja ilma et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames;

e)	osalema vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.

Artikkel 3

Euroopa Kaitseagentuur aitab kaasa osalevate liikmesriikide sõjalise võimekuse panuste korrapärasele hindamisele, muuhulgas panuste hindamisele, mis on tehtud vastavuses tingimustega, mis on kehtestatud muu hulgas artikli 2 alusel, ja annab sellest aru vähemalt kord aastas. Seda hindamist võib kasutada nõukogu soovituste ja Euroopa otsuste alusena, mis on vastu võetud vastavuses põhiseaduse artikliga III-312.

24.

PROTOKOLL PÕHISEADUSE ARTIKLI I-41 LÕIKE 2 KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

PIDADES SILMAS vajadust täielikult rakendada põhiseaduse artikli I-41 lõiget 2;

PIDADES SILMAS asjaolu, et põhiseaduse artikli I-41 lõike 2 kohaselt ei mõjuta liidu poliitika teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära, austab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, ja on kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis on lisatud Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Liit töötab koos Lääne-Euroopa Liiduga välja nendevahelise tõhustatud koostöö korra.

25.

PROTOKOLL HOLLANDI ANTILLIDEL RAFINEERITUD NAFTASAADUSTE EUROOPA LIITU IMPORTIMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES täpsustada üksikasju kaubandussüsteemi kohta, mida kohaldatakse Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste importimisel Euroopa Liitu,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Käesolevat protokolli kohaldatakse liikmesriikides kasutamiseks imporditud naftasaaduste suhtes, mis on koondnomenklatuuri numbrite 27.10, 27.11, 27.12 (parafiin ja toorparafiin) ex 27.13 (parafiinijäägid) ja 27.14 (põlevkiviõli) all.

Artikkel 2

Liikmesriigid kohustuvad andma käesolevas protokollis sätestatud tingimustel Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaadustele tollisoodustused, mis tulenevad Hollandi Antillide assotsieerimisest liiduga. Need sätted jäävad jõusse hoolimata sellest, milliseid päritolureegleid kohaldavad liikmesriigid.

Artikkel 3

1. Kui komisjon teeb liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kindlaks, et Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste import liitu artiklis 2 ettenähtud süsteemi kohaselt tekitab tõelisi raskusi ühe või mitme liikmesriigi turul, võtab ta vastu Euroopa otsuse, millega sätestatakse, et kõnealused liikmesriigid kehtestavad, suurendavad või taaskehtestavad nimetatud impordile tollimaksu sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, nagu on vaja olukorra lahendamiseks. Selliselt kehtestatud, suurendatud või taaskehtestatud tollimaksumäär ei tohi ületada samade toodete puhul kolmandate riikide suhtes kohaldatavat tollimaksu.

2. Lõike 1 sätteid võib kohaldada igal juhul, kui Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste import liitu tõuseb kahe miljoni tonnini aastas.

3. Nõukogule teatatakse Euroopa otsustest, mida komisjon teeb vastavalt lõigetele 1 ja 2, kaasa arvatud need, mille eesmärk on liikmesriigi taotlus tagasi lükata. Nõukogu võtab selles küsimuses ükskõik millise liikmesriigi taotlusel vastutuse enda peale ja võib igal ajal võtta vastu Euroopa otsuse, millega need otsused muudetakse või tühistatakse.

Artikkel 4

1. Kui liikmesriik leiab, et Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste import otse või teiste liikmesriikide kaudu artiklis 2 ettenähtud süsteemi kohaselt tekitab tema turul tõelisi raskusi ja et nende kõrvaldamiseks on vaja võtta viivitamata meede, võib see liikmesriik omal algatusel teha otsuse kohaldada neile importkaupadele tollimakse, mille määr ei tohi ületada samade toodete puhul kolmandate riikide suhtes kohaldatavat tollimaksu. Liikmesriik teatab oma otsusest komisjonile, kes ühe kuu jooksul võtab vastu Euroopa otsuse, milles sätestatakse, kas selle riigi meetmeid jätkatakse või tuleb need muuta või tühistada. Komisjoni sellise otsuse suhtes kohaldatakse artikli 3 lõiget 3.

2. Kui Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste import ühte või mitmesse liikmesriiki otse või teiste liikmesriikide kaudu artiklis 2 ettenähtud süsteemi kohaselt ületab ühe kalendriaasta jooksul käesoleva protokolli lisas märgitud tonnaaži, loetakse meetmed, mida see liikmesriik või liikmesriigid lõike 1 alusel jooksvaks aastaks võtavad, õigustatuks; kui komisjon on kinnitatud tonnaaži ületamises veendunud, võtab ta kõnealused meetmed arvesse. Niisugusel juhul hoiduvad teised liikmesriigid selle küsimuse vormikohasest esitamisest nõukogule.

Artikkel 5

Kui liit otsustab kohaldada naftasaadustele koguselisi piiranguid, olenemata sellest, kust need on imporditud, võib neid piiranguid kohaldada ka selliste Hollandi Antillidelt imporditud saaduste suhtes. Sel juhul antakse Hollandi Antillidele kolmandate riikidega võrreldes soodusrežiim.

Artikkel 6

1. Nõukogu võib pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga ühehäälselt läbi vaadata artiklid 2 kuni 5, kui naftasaadustele kolmandatest riikidest ja assotsieerunud riikidest võetakse vastu ühine päritolumääratlus või kui kõnealuste saaduste kohta tehakse otsuseid ühise kaubanduspoliitika raames või kui kehtestatakse ühine energiapoliitika.

2. Kui toimub niisugune läbivaatamine, säilitatakse Hollandi Antillide kasuks igal juhul sobival kujul ja naftasaaduste kahe ja poole miljoni tonnise miinimumkoguse suhtes samaväärsed soodustused.

3. Liidu kohustused käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud samaväärsete soodustuste suhtes võidakse vajaduse korral jaotada riikide vahel, võttes arvesse käesoleva protokolli lisas näidatud tonnaaži.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli rakendamisel vastutab komisjon Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste liikmesriikidesse importimise tava järgimise eest. Vastavalt komisjoni soovitatud haldustingimustele edastavad liikmesriigid kogu selleks vajaliku teabe komisjonile, kes hoolitseb selle levitamise eest.

LISA

Artikli 4 lõike 2 rakendamiseks on kõrged lepinguosalised otsustanud, et Antillidelt imporditud naftasaaduste kahe miljoni tonnine kogus jagatakse allnimetatud liikmesriikide vahel järgmiselt:

Saksamaa	625 000 tonni
Belgia ja Luksemburgi majandusliit	200 000 tonni
Prantsusmaa	75 000 tonni
Itaalia	100 000 tonni
Madalmaad	1 000 000 tonni

26.

PROTOKOLL VARA OMANDAMISE KOHTA TAANIS

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid konkreetseid Taaniga seotud probleeme,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Olenemata põhiseaduse sätetest võib Taani säilitada oma kehtivad õigusaktid lisaeluaseme omandamise kohta.

27.

PROTOKOLL LIIKMESRIIKIDE AVALIK-ÕIGUSLIKU RINGHÄÄLINGU KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et liikmesriikide avalik-õiguslik ringhääling on otseselt seotud iga ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning vajadusega säilitada meedia pluralism,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tõlgendatavates sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Põhiseaduse sätted ei piira liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku ringhäälingut niivõrd, kuivõrd need summad määratakse ringhäälinguorganisatsioonidele avaliku teenuse osutamiseks, nagu selle teeb ülesandeks, määratleb ja korraldab iga liikmesriik, ja niivõrd, kuivõrd selline rahastamine ei mõjuta kaubandustingimusi ega konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega, kusjuures arvesse võetakse avaliku teenuse osutamist.

28.

PROTOKOLL PÕHISEADUSE ARTIKLI III-214 KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sättes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

Põhiseaduse artikli III-214 kohaldamisel ei loeta kutsealase sotsiaalkindlustusskeemi alusel saadud hüvitisi töötasuks, kui ja niivõrd kui need on seotud töötamisperioodiga enne 17. maid 1990, välja arvatud töötajate või nende nimel nõude esitanud isikute puhul, kes on enne seda kuupäeva alustanud kohtumenetlust või esitanud võrdväärse nõude sellekohase siseriikliku õiguse alusel.

29.

PROTOKOLL MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE JA TERRITORIAALSE ÜHTEKUULUVUSE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEENUTADES, et põhiseaduse artiklis I-3 sisaldub eesmärk edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ning et põhiseaduse artikli I-14 lõike 2 punktis c on nimetatud ühtekuuluvus loetletud ühena liidu jagatud pädevuse valdkondadest;

MEENUTADES, et põhiseaduse III osa III jaotise III peatüki 3. jao sätted majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta on tervikuna õiguslik alus liidu meetmete ühendamiseks ja edasiarendamiseks selles valdkonnas, sealhulgas fondi loomisel;

MEENUTADES, et põhiseaduse artikkel III-223 näeb ette ühtekuuluvusfondi rajamise;

MÄRKIDES, et Euroopa Investeerimispank annab laenuks suuri ja kasvavaid summasid vaesemate piirkondade heaks;

MÄRKIDES soovi, et kokkulepped eraldiste kohta struktuurifondidest oleksid paindlikumad;

MÄRKIDES soovi muuta liidu osalustaset teatavate liikmesriikide programmides ja projektides;

MÄRKIDES ettepanekut võtta rohkem arvesse liikmesriikide suhtelist jõukust oma ressursside süsteemis,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

1. Liikmesriigid kinnitavad veel kord, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine on liidu täieliku arengu ja kestva edu jaoks esmatähtis.

2. Liikmesriigid kinnitavad veel kord oma veendumust, et struktuurifondid peaksid jätkuvalt etendama kaalukat osa liidu eesmärkide saavutamisel ühtekuuluvuse valdkonnas.

3. Liikmesriigid kinnitavad veel kord oma veendumust, et Euroopa Investeerimispank peaks jätkuvalt pühendama enamiku oma ressurssidest majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse arendamisele, ning teatavad oma valmisolekust vaadata Euroopa Investeerimispanga kapitalivajadused läbi niipea kui vaja.

4. Liikmesriigid lepivad kokku, et ühtekuuluvusfond annab liidu rahalist toetust keskkonna ning üleeuroopaliste võrkude alaste projektide tarvis liikmesriikides, mille rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90 % liidu keskmisest ning millel on olemas programm põhiseaduse artiklis III-184 sätestatud majanduslike lähenemiskriteeriumide täitmiseks.

5. Liikmesriigid teatavad oma kavatsusest võimaldada suurem paindlikkus struktuurifondidest raha eraldamise suhtes teatavateks vajadusteks, mida ei reguleeri praegused struktuurifondide eeskirjad.

6. Liikmesriigid teatavad oma valmisolekust kohandada liidu osalustaset struktuurifondide programmide ja projektide raames, selleks et vältida vähemjõukate liikmesriikide eelarveliste kulutuste ülemäärast kasvu.

7. Liikmesriigid tõdevad vajadust jälgida korrapäraselt edusamme majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise suunas ning teatavad oma valmisolekust uurida selles suhtes kõiki vajalikke meetmeid.

8. Liikmesriigid teatavad oma kavatsust võtta rohkem arvesse üksikute liikmesriikide toetusvõimet omaressursside süsteemis ning läbi vaadata vahendid, et korrigeerida vähemjõukate liikmesriikide suhtes regressiivseid elemente praeguses omaressursside süsteemis.

30.

PROTOKOLL GRÖÖNIMAA SUHTES KEHTIVA ERIKORRA KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Ainus artikkel

1. Ühise kalatoodete turu korraldusele alluvate liitu imporditavate Gröönimaalt pärinevate toodete režiim, kuigi see vastab ühise turukorralduse mehhanismidele, hõlmab vabastamist tollimaksust ja samaväärse toimega maksudest ning loobumist koguselistest piirangutest ja samaväärse toimega meetmetest, kui liidu ning Gröönimaa eest vastutava võimuorgani vahelise lepingu kohaselt liidule antud võimalused pääseda Gröönimaa kalastusvöönditesse liitu rahuldavad.

2. Lõikes 1 nimetatud toodete impordi korraga seotud meetmed võetakse vastavalt põhiseaduse artiklis III-231 ettenähtud korrale.

31.

PROTOKOLL IIRIMAA PÕHISEADUSE ARTIKLI 40 LÕIKE 3 PUNKTI 3 KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sättes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

Ainus artikkel

Mitte ükski Euroopa põhiseaduse lepingu või seda lepingut muutvate või täiendavate lepingute või aktide säte ei mõjuta Iirimaa põhiseaduse artikli 40 lõike 3 punkti 3 kohaldamist Iirimaal.

32.

PROTOKOLL PÕHISEADUSE ARTIKLI I-9 LÕIKE 2 KOHTA, MIS KÄSITLEB LIIDU ÜHINEMIST EUROOPA INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE KONVENTSIOONIGA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

Põhiseaduse artikli I-9 lõikes 2 sätestatud leping, mis on seotud liidu ühinemisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi “Euroopa konventsioon”), näeb ette liidu ja liidu õiguse eripärade säilitamise, iseäranis:

a)	erikorra liidu võimalikuks osalemiseks Euroopa konventsiooni juhtorganites;

b)	mehhanismid, mis on vajalikud, et tagada mitteliikmesriikide menetluste ja individuaalsete taotluste õigesti adresseerimine liikmesriikidele ja/või liidule.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud leping tagab, et ühinemine ei mõjuta liidu pädevust ega liidu institutsioonide volitusi. Nimetatud leping tagab, et ükski selle säte ei mõjuta liikmesriikide olukorda Euroopa konventsiooni suhtes, iseäranis Euroopa konventsiooni protokollide, meetmete, mis liikmesriigid on võtnud erandina Euroopa konventsioonist kooskõlas selle artikliga 15, ja liikmesriikide poolt kooskõlas konventsiooni artikliga 57 tehtud reservatsioonide suhtes.

Artikkel 3

Mitte ükski artiklis 1 nimetatud lepingu säte ei mõjuta põhiseaduse artikli III-375 lõiget 2.

33.

PROTOKOLL EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT JA EUROOPA LIIDU LEPINGUT TÄIENDANUD VÕI MUUTNUD AKTIDE JA LEPINGUTE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et põhiseaduse artikli IV-437 lõige 1 tunnistab kehtetuks Euroopa Ühenduse asutamislepingu ning Euroopa Liidu lepingu ning aktid ja lepingud, millega neid on täiendatud või muudetud;

ARVESTADES, et tuleb koostada artikli IV-437 lõikes 1 osutatud aktide ja lepingute loetelu;

ARVESTADES, et tuleb üle võtta Amsterdami lepingu artikli 9 lõike 7 sätted;

MEENUTADES, et otsestel ja üldisel valimisel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlev 20. septembri 1976. aasta akt jääb kehtima,

ON VASTU VÕTNUD järgmised sätted, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

Artikkel 1

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks järgmised Euroopa Ühenduse asutamislepingut täiendanud või muutnud aktid ja lepingud:

a)	8. aprilli 1965. aasta protokoll ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide kohta (EÜT L 152, 13.7.1967, lk 13);

b)	22. aprilli 1970. aasta leping Euroopa ühenduste asutamislepingute ja Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavate eelarvesätete muutmise kohta (EÜT L 2, 2.1.1971, lk 1);

c)	22. juuli 1975. aasta leping Euroopa ühenduste asutamislepingute ning Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavate rahandussätete muutmise kohta (EÜT L 359, 31.12.1977, lk 4);

d)	10. juuli 1975. aasta leping Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli teatavate sätete muutmise kohta (EÜT L 91, 6.4.1978, lk 1);

e)	13. märtsi 1984. aasta leping, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid Gröönimaa suhtes (EÜT L 29, 1.2.1985, lk 1);

f)	17. veebruari 1986. aasta ja 28. veebruari 1986. aasta ühtne Euroopa akt (EÜT L 169, 29.6.1987, lk 1);

g)	25. märtsi 1993. aasta akt, millega muudetakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitlevat protokolli, millega antakse juhatajate nõukogule volitused asutada Euroopa Investeerimisfond (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 14);

h)	riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tuleva nõukogu 21. märtsi 2003. aasta otsus 2003/223/EÜ Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10 lõike 2 muutmise kohta (ELT L 83, 1.4.2003, lk 66).

2. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 1).

3. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 26. veebruari 2001. aasta Nice'i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (EÜT C 80, 10.3.2001, lk 1).

Artikkel 2

1. Ilma et see piiraks põhiseaduse artikli III-432 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 189 kohaldamist, võtavad liikmesriikide valitsuste esindajad ühisel kokkuleppel vastu vajalikud sätted, et lahendada Luksemburgi Suurhertsogiriigi teatavaid eriprobleeme, mis tulenevad Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni moodustamisest.

2. Nõukogu otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, EURATOM lisatud otsestel ja üldisel valimisel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlev akt (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1), Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäeva seisuga, jääb kehtima. Kõnealust akti muudetakse põhiseadusega kooskõlla viimiseks järgmiselt:

a)	artikli 1 lõige 3 jäetakse välja;

b)	artikli 5 lõike 1 teisest lõigust jäetakse välja sõna “sätete”;

c)	artikli 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad “8. aprilli 1965. aasta”; ning sõnad “Euroopa ühenduste” asendatakse sõnadega “Euroopa Liidu”;

d)	artikli 7 lõike 1 teises taandes asendatakse sõnad “Euroopa Ühenduste Komisjoni” sõnadega “Euroopa Komisjoni”;

e)	artikli 7 lõike 1 kolmandas taandes asendatakse sõnad “Euroopa Ühenduste Kohtu või esimese astme kohtu” sõnadega “Euroopa Liidu Kohtu”;

f)	artikli 7 lõike 1 viiendas taandes asendatakse sõnad “Euroopa Ühenduste Kontrollikoja” sõnadega “kontrollikoja”;

g)	artikli 7 lõike 1 kuuendas taandes asendatakse sõnad “Euroopa Ühenduste ombudsman” sõnadega “Euroopa ombudsman”;

h)	artikli 7 lõike 1 seitsmendas taandes asendatakse sõnad “Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse” sõnadega “Euroopa Liidu”;

i)	artikli 7 lõike 1 üheksandas taandes asendatakse sõnad “Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingute” sõnadega “Euroopa põhiseaduse lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu”; ja sõna “ühenduste” asendatakse sõnaga “liidu”;

j)	artikli 7 lõike 1 üheteistkümnendas taandes asendatakse sõnad “Euroopa ühenduste institutsioonide või nende juurde kuuluvate spetsialiseeritud asutuste või Euroopa Keskpanga” sõnadega “Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste”;

k)	artikli 7 lõike 1 taanded nimetatakse vastavalt punktideks a kuni k;

l)	artikli 7 lõike 2 teise lõigu taanded nimetatakse vastavalt punktideks a ja b;

m)	artikli 11 lõike 2 teises lõigus asendatakse sõna “ühenduses” sõnaga “liidus”; sõna “sätestab” asendatakse sõnadega “võtab vastu Euroopa otsuse, millega määratakse”; ning sõnad “eelmise lõigu” asendatakse sõnadega “esimese lõigu”;

n)	artikli 11 lõikes 3 asendatakse fraas “ilma, et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 139” fraasiga “ilma, et see piiraks põhiseaduse artikli III-336”;

o)	artiklis 14 asendatakse sõna “võtta” sõnadega “vastu võtta”; sõna “ettepanekul” asendatakse sõnaga “algatusel” ning sõnad “võtab sellised meetmed” asendatakse sõnadega “võtab vastu vajalikud Euroopa määrused või otsused”.

34.

PROTOKOLL LIIDU INSTITUTSIOONE JA ORGANEID KÄSITLEVATE ÜLEMINEKUSÄTETE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SELLEKS, et korraldada üleminekut Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidult ja Euroopa Ühenduselt Euroopa põhiseaduse lepinguga asutatud Euroopa Liidule, mis on nende õigusjärglane, on vaja kehtestada üleminekusätted, mida kohaldatakse enne, kui kõik põhiseaduse sätted ning nende rakendamiseks vajalikud aktid jõustuvad täies ulatuses,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I JAOTIS

SÄTTED EUROOPA PARLAMENDI KOHTA

Artikkel 1

1. Põhiseaduse artikli I-20 lõike 2 teise lõigu kohaselt võtab Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa otsuse Euroopa Parlamendi koosseisu kehtestamise kohta piisavalt aegsasti enne 2009. aasta parlamendivalimisi.

2. Valimisperioodi 2004–2009 jooksul on igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate koosseis ja arv sama kui see oli Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäeval:

Belgia	24
Tšehhi Vabariik	24
Taani	14
Saksamaa	99
Eesti	6
Kreeka	24
Hispaania	54
Prantsusmaa	78
Iirimaa	13
Itaalia	78
Küpros	6
Läti	9
Leedu	13
Luksemburg	6
Ungari	24
Malta	5
Madalmaad	27
Austria	18
Poola	54
Portugal	24
Sloveenia	7
Slovakkia	14
Soome	14
Rootsi	19
Ühendkuningriik	78

II JAOTIS

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 2

1. Põhiseaduse artikli I-25 lõigete 1, 2 ja 3 sätted kvalifitseeritud häälteenamuse määratluse kohta Euroopa Ülemkogus ja nõukogus jõustuvad 1. novembril 2009, pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi põhiseaduse artikli I-20 lõike 2 kohaselt.

2. Järgmised sätted kehtivad kuni 31. oktoobrini 2009, ilma et see piiraks põhiseaduse artikli I-25 lõike 4 kohaldamist.

Kui Euroopa Ülemkogu ja nõukogu otsuste tegemisel on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse liikmete hääli järgmiselt:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	7
Saksamaa	29
Eesti	4
Kreeka	12
Hispaania	27
Prantsusmaa	29
Iirimaa	7
Itaalia	29
Küpros	4
Läti	4
Leedu	7
Luksemburg	4
Ungari	12
Malta	3
Madalmaad	13
Austria	10
Poola	27
Portugal	12
Sloveenia	4
Slovakkia	7
Soome	7
Rootsi	10
Ühendkuningriik	29

Kui otsus tuleb teha põhiseaduse kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuste vastuvõtmiseks vaja vähemalt 232 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel tehakse otsused vähemalt 232 poolthäälega, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.

Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võib Euroopa Ülemkogu liige või nõukogu liige nõuda kontrollimist, et veenduda, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu elanike üldarvust. Kui see nii ei ole, jääb akt vastu võtmata.

3. Järgmiste ühinemiste korral arvutatakse lõikes 2 osutatud alampiir nii, et häälte arvus väljendatud kvalifitseeritud häälteenamus ei ületaks alampiiri, mis tuleneb Nice'i lepingu vastuvõtnud konverentsi lõppakti deklaratsioonis Euroopa Liidu laienemise kohta esitatud tabelist.

4. Järgmised kvalifitseeritud häälteenamuse määratlemist käsitlevad sätted jõustuvad 1. novembril 2009:

—	põhiseaduse artikli I-44 lõike 3 kolmanda, neljanda ja viienda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli I-59 lõike 5 teise ja kolmanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli I-60 lõike 4 teise lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-179 lõike 4 kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-184 lõike 6 kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-184 lõike 7 kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-194 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-196 lõike 3 teise ja kolmanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-197 lõike 4 teise ja kolmanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-198 lõike 2 kolmanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-312 lõike 3 kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	põhiseaduse artikli III-312 lõike 4 kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	protokolli Ühendkuningriigi ning Iirimaa seisukoha kohta piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning politseikoostöö ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö suhtes, artikli 1 teise, kolmanda ja neljanda lõigu, ja artikli 3 lõike 1 teise, kolmanda ja neljanda lõigu sätted;

—	protokolli Taani seisukoha kohta artikli 1 teise, kolmanda ja neljanda lõigu ja artikli 5 kolmanda, neljanda ja viienda lõigu sätted.

Kui hääletamisel ei osale kõik nõukogu liikmed, nimelt esimeses lõigus märgitud artiklites osutatud juhtudel, määratletakse kuni 31. oktoobrini 2009 kvalifitseeritud häälteenamust kui sedasama võrdelist osa arvestatud häältest ja sedasama võrdelist osa nõukogu liikmete arvust ning vajadusel kui sedasama protsendimäära asjaomaste liikmesriikide elanike arvust, mis on sätestatud lõikes 2.

Artikkel 3

Kuni põhiseaduse artikli I-24 lõikes 4 osutatud Euroopa otsuse jõustumiseni võib nõukogu koos käia artikli I-24 lõigetes 2 ja 3 sätestatud koosseisudes ja muudes koosseisudes nimekirja alusel, mis on kehtestatud üldasjade nõukogu poolt lihthäälteenamuse alusel tehtud Euroopa otsusega.

III JAOTIS

KOMISJONI, SEALHULGAS LIIDU VÄLISMINISTRIT KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 4

Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäeval ametis olevad komisjoni liikmed jäävad ametisse kuni oma ametiaja lõpuni. Liidu välisministri ametisse nimetamise kuupäeval lõpeb aga liidu välisministriga sama kodakondsusega komisjoni liikme ametiaeg.

IV JAOTIS

NÕUKOGU PEASEKRETÄRI, ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGET ESINDAJAT JA NÕUKOGU ASEPEASEKRETÄRI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 5

Nõukogu peasekretäri, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja nõukogu asepeasekretäri ametiaeg lõpeb Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäeval. Nõukogu määrab peasekretäri kooskõlas põhiseaduse artikli III-344 lõikega 2.

V JAOTIS

NÕUANDVAID ORGANEID KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 6

Kuni põhiseaduse artiklis III-386 osutatud Euroopa otsuse jõustumiseni on regioonide komitee liikmete arv järgmine:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	6
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24

Artikkel 7

Kuni põhiseaduse artiklis III-389 osutatud Euroopa otsuse jõustumiseni on majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete arv järgmine:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	6
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24

35.

PROTOKOLL EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU KEHTIVUSE LÕPPEMISE FINANTSTAGAJÄRGEDE NING SÖE JA TERASE TEADUSFONDI KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEELDE TULETADES, et kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse varad ja kohustused 23. juuli 2002. aasta seisuga anti 24. juuli 2002 üle Euroopa Ühendusele;

VÕTTES ARVESSE soovi kasutada neid rahalisi vahendeid teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites ning seetõttu vajadust näha sellega seoses ette teatavad erieeskirjad,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule:

Artikkel 1

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse varade ja kohustuste netoväärtus, nagu see kajastub Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 23. juuli 2002 bilansis, võttes arvesse likvideerimisoperatsioonidest tingitud võimalikke juurde- või mahaarvamisi, loetakse söe- ja terasetööstusega seotud sektorites tehtavateks teadusuuringuteks mõeldud liidu varadeks, mida nimetatakse “likvideeritavaks Euroopa Söe- ja Teraseühenduseks”. Likvideerimise lõpuleviimisel nimetatakse neid “söe ja terase teadusfondi varadeks”.

2. “Söe ja terase teadusfondiks” nimetatavatest varadest saadavat tulu kasutatakse üksnes väljaspool teadusuuringute raamprogrammi toimuvateks teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites vastavalt käesoleva protokollile ja selle alusel vastuvõetud aktidele.

Artikkel 2

1. Nõukogu Euroopa seadusega nähakse ette käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud sätted, sealhulgas olulised põhimõtted. Nõukogu teeb otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

2. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu Euroopa määrused või otsused, mis kehtestavad söe ja terase teadusfondi varade haldamist käsitlevad mitmeaastased finantssuunised ning söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammide tehnilised suunised. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 3

Kui käesolevas protokollis ja selle põhjal vastuvõetud aktides ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse põhiseadust.

36.

PROTOKOLL EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU MUUTMISE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

PIDADES MEELES, et Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätetel peab ka edaspidi olema täielik õigusjõud;

SOOVIDES nimetatud lepingut kohandada Euroopa põhiseaduse lepingus kinnitatud uute eeskirjadega, eelkõige institutsioonilises ja rahandusvaldkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ning millega muudetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut järgnevalt:

Artikkel 1

Käesoleva protokolliga muudetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi nimetatud “EURATOMi asutamisleping”) sellisena nagu ta kehtib Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise hetkel.

Euroopa põhiseaduse lepingu artikli IV-437 sätted ja käesoleva protokolli muud sätted ei mõjuta Euroopa põhiseaduse lepingu artikli IV-437 kohaselt kehtetuks tunnistatud lepingute ja õigusaktide poolt EURATOMi asutamislepingu muudatuste ega selle alusel vastu võetud kehtivate õigusaktide õigusjõudu.

Artikkel 2

EURATOMi asutamislepingu III jaotise pealkiri “Sätted institutsioonide kohta” asendatakse järgmisega: “Sätted institutsioonide kohta ja rahandussätted”.

Artikkel 3

EURATOMi asutamislepingu III jaotise algusesse lisatakse järgmine uus peatükk:

“I PEATÜKK

EUROOPA PÕHISEADUSE LEPINGU TEATUD SÄTETE KOHALDAMINE

Artikkel 106A

1. Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid I-19 kuni I-29, artikleid I-31 kuni I-39, artikleid I-49 ja I-50, artikleid I-53 kuni I-56, artikleid I-58 kuni I-60, artikleid III-330 kuni III-372, artikleid III-374 ja III-375, artikleid III-378 kuni III-381, artikleid III-384 ja III-385, artikleid III-389 kuni III-392, artikleid III-395 kuni III-410, artikleid III-412 kuni III-415 ja artikleid III-427, III-433, IV-439 ja IV-443.

2. Käesoleva lepingu raames tõlgendatakse lõikes 1 nimetatud sätetes ja Euroopa põhiseaduse lepingule ning käesolevale lepingule lisatud protokollide sätetes sisalduvaid viiteid liidule ja põhiseadusele vastavalt viidetena Euroopa Aatomienergiaühendusele ja käesolevale lepingule.

3. Euroopa põhiseaduse lepingu sätted ei tohi kõrvale kalduda käesoleva lepingu sätetest.”

Artikkel 4

EURATOMi asutamislepingu III jaotise peatükid I, II ja III nummerdatakse ümber peatükkideks II, III ja IV.

Artikkel 5

1. Artikkel 3, artiklid 107 kuni 132, artiklid 136 kuni 143, artiklid 146 kuni 156, artiklid 158 kuni 163, artiklid 165 kuni 170, artiklid 173 ja 173A, artikkel 175, artiklid 177 kuni 179a ja artiklid 180b, 181, 183, 183A, 190 ja 204 tunnistatakse kehtetuks.

2. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule varem lisatud protokollid tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

EURATOMi asutamislepingu IV jaotise pealkiri “Rahandussätted” asendatakse järgmisega: “Rahandusalased erisätted”.

Artikkel 7

1. Viited artiklitele 141 ja 142 EURATOMi asutamislepingu artikli 38 kolmandas lõigus ja artikli 82 kolmandas lõigus asendatakse vastavalt viidetega põhiseaduse lepingu artiklitele III-360 ja III-361.

2. Viited artiklile 183 EURATOMi asutamislepingu artikli 171 lõikes 2 ja artikli 176 lõikes 3 asendatakse viidetega põhiseaduse lepingu artiklile III-412.

3. Viide artikli 177 lõikele 5 EURATOMi asutamislepingu artikli 172 lõikes 4 asendatakse viitega põhiseaduse lepingu artiklile III-404.

4. EURATOMi asutamislepingu artiklites 38 ja 82, 96 ja 98 asendatakse mõiste “direktiiv” mõistega “Euroopa määrus”.

5. EURATOMi asutamislepingus asendatakse mõiste “otsus” mõistega “Euroopa otsus”, välja arvatud artiklites 18, 19 ja 23, artikli 53 esimeses lõigus ning samuti Euroopa Liidu Kohtu otsuse puhul.

6. EURATOMi asutamislepingus asendatakse mõiste “Euroopa Kohus” mõistega “Euroopa Liidu Kohus”.

Artikkel 8

EURATOMi asutamislepingu artikkel 191 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 191

Ühendusel on liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis.”

Artikkel 9

EURATOMi asutamislepingu artikkel 198 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 198

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid liikmesriikide Euroopa territooriumide ja nende jurisdiktsiooni all olevate Euroopa-väliste territooriumide suhtes.

Neid kohaldatakse ka Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik.

Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse Ahvenamaa suhtes eranditega, mis olid esialgselt sätestatud Euroopa põhiseaduse lepingu artikli IV-437 lõike 2 punktis d osutatud lepingus ja mis inkorporeeriti protokolli Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi lepingute ja ühinemisaktide kohta.

Erandina esimesest, teisest ja kolmandast lõigust:

a)	ei kohaldata käesolevat lepingut Fääri saarte suhtes; ei kohaldata käesolevat lepingut Gröönimaa suhtes;

b)	ei kohaldata käesolevat lepingut Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade suhtes Küprosel;

c)	ei kohaldata käesolevat lepingut nende Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga erisuhetes olevate ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, mida ei ole nimetatud Euroopa põhiseaduse lepingu II lisa loetelus;

kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid Kanalisaarte ja Mani saare suhtes ainult niivõrd, kui see on vajalik neid saari käsitleva korra rakendamise tagamiseks, mis esialgselt võeti vastu Euroopa põhiseaduse lepingu artikli IV-437 lõike 2 punktis a osutatud lepingus ja mis inkorporeeriti protokolli Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi lepingute ja ühinemisaktide kohta.”

Artikkel 10

EURATOMi asutamislepingu artikkel 206 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 206

Ühendus võib ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida lepinguid, millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi.

Need lepingud sõlmib nõukogu, tehes otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Kui sellised lepingud nõuavad käesoleva lepingu muutmist, tuleb kõigepealt vastu võtta muudatused vastavalt Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis IV-443 kehtestatud menetlusele.”

Artikkel 11

EURATOMi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Lepingu tšehhi-, taani-, inglis-, eesti-, soome-, kreeka-, ungari-, iiri-, läti-, leedu-, malta-, poola-, portugali-, slovaki-, sloveeni-, hispaania- ja rootsikeelne tekst on võrdselt autentsed.”

Artikkel 12

Euroopa Aatomienergiaühenduse (välja arvatud tarneagentuuri ja ühisettevõtete) tulud ja kulud kantakse liidu eelarvesse.

B. EUROOPA PÕHISEADUSE LEPINGU LISAD

I LISA

PÕHISEADUSE ARTIKLIS III-226 ETTENÄHTUD NIMEKIRI

1 — Koondnomenklatuuri kood	2 — Toote kirjeldus
1. RÜHM	Elusloomad
2. RÜHM	Liha ja söödavad rupsid
3. RÜHM	Kalad, vähid ja molluskid
4. RÜHM	Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi
5. RÜHM
0504	Loomade (v.a kalade) sooled, põied ja maod, terved või tükeldatud
0515	Loomsed tooted, mujal nimetamata; rühma 1 või 3 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad
6. RÜHM	Elavad puud jm taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal
7. RÜHM	Köögivili ning söödavad juured ja mugulad
8. RÜHM	Söödav puuvili ja söödavad pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor
9. RÜHM	Kohv, tee ja vürtsid, v.a mate (lahter 0903)
10. RÜHM	Teravili
11. RÜHM	Jahutooted; linnased ja tärklis; liimvalk (gluteen); inuliin
12. RÜHM	Õliseemned ja –viljad; muud terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad ja ravimtaimed; õled ja koresööt
13. RÜHM
ex 1303	Pektiin
15. RÜHM
1501	Seapekk ja sulatatud searasv; sulatatud linnurasv
1502	Veise-, lamba- või kitserasv, sulatamata; nendest rasvadest toodetud küünla- või seebirasv (sh premier jus)
1503	Rasvasteariin, oleosteariin ja küünla- või seebisteariin; rasvaõli, oleoõli ja vedel küünla- või seebirasv, emulgeerimata, segamata vm viisil töötlemata
1504	Kala- ja mereimetajate rasvad ja õlid; rafineeritud või rafineerimata
1507	Taimerasvad, vedelad või tahked, toor-, rafineeritud või puhastatud
1512	Looma- või taimerasvad ja –õlid; hüdrogeenitud, rafineeritud või rafineerimata, edasi töötlemata
1513	Margariin, tehisrasv jm töödeldud toidurasvad
1517	Rasvainete või looma- või taimevahade töötlemise jäätmed
16. RÜHM	Liha-, kala-, vähi-, ja molluskitooted
17. RÜHM
1701	Peedi- ja roosuhkur, tahke
1702	Muu suhkur; suhkrusiirupid; kunstmesi (segatud naturaalse meega või mitte); karamell
1703	Melass, värvitustatud või mitte
1705 (37)	Lõhna- või värvainelisandiga suhkrud, siirupid ja melassid, v.a mis tahes koguses suhkrulisandiga puuviljamahlad
18. RÜHM
1801	Kakaooad, terved või purustatud, toored või röstitud
1802	Kakaoubade kestad, kelmed, koored jms kakaojäägid
20. RÜHM	Köögi- ja puuviljast ning teistest taimeosadest tooted
22. RÜHM
2204	Viinamarjavirre, kääriv või mille käärimine on peatatud ilma alkoholi lisamata
2205	Vein värsketest viinamarjadest; viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisades
2207	Muud kääritatud joogid (nt õuna- ja pirnisiider, mõdu)
ex 2208 (37) ex 2209 (37)	Käesolevas lisas nimetatud põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol vm alkohol, denatureeritud või denatureerimata, mis tahes kangusega, v.a liköörid jm alkohoolsed joogid või kombineeritud alkoholitooted (kontsentraatekstraktid) jookide valmistamiseks
ex 2210 (37)	Äädikas ja selle asendajad
23. RÜHM	Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad
24. RÜHM
2401	Tubakas, töötlemata, tubakajäätmed
45. RÜHM
4501	Looduslik kork, töötlemata, purustatud, granuleeritud või jahvatatud; korgijäätmed
54. RÜHM
5401	Toor- või töödeldud lina, ketramata; linatakud ja -jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)
57. RÜHM
5701	Toor- või töödeldud kanep (Cannabis sativa), ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh harutatud ja kohestatud riidejäätmed ja köied)

II LISA

ÜLEMEREMAAD JA -TERRITOORIUMID, MILLE PUHUL KEHTIVAD PÕHISEADUSE III OSA IV JAOTISE SÄTTED

—

Gröönimaa

—	Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad

—	Prantsuse Polüneesia

—	Prantsuse Lõuna- ja Antarktika-territooriumid

—	Wallis ja Futuna

—

Mayotte

—	Saint-Pierre ja Miquelon

—

Aruba

—

Hollandi Antillid:

—

Bonaire

—

Curaçao

—

Saba

—	Sint Eustatius

—	Sint Maarten

—

Anguilla

—	Kaimanisaared

—	Falklandi saared

—	Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared

—	Montserrat

—

Pitcairn

—	Saint Helena ja sõltkonnad

—	Briti Antarktise ala

—	Briti India ookeani ala

—	Turks ja Caicos

—	Briti Neitsisaared

—

Bermuda.

(1) EÜT L 73, 27.3.1972, lk. 47.

(2) EÜT L 73, 27.3.1972, lk 84.

(3) EÜT L 291, 19.11.1979, lk 163.

(4) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 322.

(5) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 355.

(6) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 364.

(7) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 365.

(8) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 367.

(9) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 370.

(10) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(11) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(12) EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(13) Määrus (EMÜ) nr 3906/89 (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11).

(14) Määrus (EÜ) nr 2760/98 (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49).

(15) Määrus (EÜ) nr 555/2000 (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3).

(16) Määrus (EÜ) nr 1267/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

(17) Määrus (EÜ) nr 1268/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

(18) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta (EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1).

(19) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(20) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(21) EÜT L 232, 2.9.1999, lk 34.

(22) Nagu see on sätestatud Phare juhendis (SEC (1999) 1596, ajakohastatud 6.9.2002 dokumendiga C 3303/2).

(23) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(24) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

(25) EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11.

(26) Määrus (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(27) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

(28) EÜT L 360, 31.12.1994, lk 2.

(29) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26

(30) EÜT L 360, 31.12.1994, lk 2.

(31) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(32) EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11

(33) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(34) EÜT L 348, 31.12.1993, lk 2.

(35) EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11

(36) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(37) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu 18. detsembri 1959. aasta määruse nr 7a artikliga 1 lisatud seisukoht.

LÕPPAKT

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE KONVERENTS, mis tuli kokku 30. septembril 2003. aastal Brüsselis, et ühisel kokkuleppel vastu võtta Euroopa põhiseaduse leping, on vastu võtnud järgmised tekstid:

I

Euroopa põhiseaduse leping

II

Euroopa põhiseaduse lepingule lisatud protokollid

1.

Protokoll riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus

2.

Protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta

3.

Protokoll Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta

4.

Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kinnitamise kohta

5.

Protokoll Euroopa Investeerimispanga põhikirja kinnitamise kohta

6.

Protokoll Euroopa Liidu institutsioonide ja teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta

7.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll

8.

Protokoll Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingute ja -aktide kohta

9.

Protokoll Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu ja -akti kohta

10.

Protokoll ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta

11.

Protokoll lähenemiskriteeriumide kohta

12.

Protokoll eurorühma kohta

13.

Protokoll teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate majandus- ja rahaliiduga seotud sätete kohta

14.

Protokoll teatavate Taanit käsitlevate majandus- ja rahaliiduga seotud sätete kohta

15.

Protokoll Taani Riigipanga teatavate ülesannete kohta

16.

Protokoll Vaikse ookeani rahandusühenduse frangisüsteemi kohta

17.

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta

18.

Protokoll põhiseaduse artikli III-130 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes

19.

Protokoll Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning politseikoostöö ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö suhtes

20.

Protokoll Taani seisukoha kohta

21.

Protokoll liikmesriikide välissuhete kohta, pidades silmas välispiiride ületamist

22.

Protokoll liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta

23.

Protokoll alalise struktureeritud koostöö kohta, võttes arvesse põhiseaduse artikli I-41 lõiget 6 ja artiklit III-312

24.

Protokoll põhiseaduse artikli I-41 lõike 2 kohta

25.

Protokoll Hollandi Antillidelt rafineeritud naftasaaduste Euroopa Liitu importimise kohta

26.

Protokoll vara omandamise kohta Taanis

27.

Protokoll liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta

28.

Protokoll põhiseaduse artikli III-214 kohta

29.

Protokoll majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta

30.

Protokoll Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta

31.

Protokoll Iirimaa põhiseaduse artikli 40 lõike 3 punkti 3 kohta

32.

Protokoll põhiseaduse artikli I-9 lõike 2 kohta, mis käsitleb liidu ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga

33.

Protokoll Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Liidu lepingut täiendanud või muutnud õigusaktide ja lepingute kohta

34.

Protokoll liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete kohta

35.

Protokoll Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta

36.

Protokoll Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu muutmise kohta

III

Euroopa põhiseaduse lepingu lisad

1.

I LISA — Põhiseaduse artiklis III-226 ettenähtud nimekiri

2.

II LISA — Ülemeremaad ja -territooriumid, mille puhul kehtivad põhiseaduse III osa IV jaotise sätted

Konverents võttis vastu järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid.

Deklaratsioonid põhiseaduse sätete kohta

1.	Deklaratsioon artikli I-6 kohta

2.	Deklaratsioon artikli I-9 lõike 2 kohta

3.	Deklaratsioon artiklite I-22, I-27 ja I-28 kohta

4.	Deklaratsioon artikli I-24 lõike 7 kohta seoses nõukogu eesistumise teostamist käsitleva Euroopa Ülemkogu otsusega

5.	Deklaratsioon artikli I-25 kohta

6.	Deklaratsioon artikli I-26 kohta

7.	Deklaratsioon artikli I-27 kohta

8	Deklaratsioon artikli I-36 kohta

9.	Deklaratsioon artiklite I-43 ja III-329 kohta

10.	Deklaratsioon artikli I-51 kohta

11.	Deklaratsioon artikli I-57 kohta

12.	Deklaratsioon, mis käsitleb selgitusi põhiõiguste harta kohta

13.	Deklaratsioon artikli III-116 kohta

14.	Deklaratsioon artiklite III-136 ja III-267 kohta

15.	Deklaratsioon artiklite III-160 ja III-322 kohta

16.	Deklaratsioon artikli III-167 lõike 2 punkti c kohta

17.	Deklaratsioon artikli III-184 kohta

18.	Deklaratsioon artikli III-213 kohta

19.	Deklaratsioon artikli III-220 kohta

20.	Deklaratsioon artikli III-243 kohta

21.	Deklaratsioon artikli III-248 kohta

22.	Deklaratsioon artikli III-256 kohta

23.	Deklaratsioon artikli III-273 lõike 1 teise lõigu kohta

24.	Deklaratsioon artikli III-296 kohta

25.	Deklaratsioon artikli III-325 kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise kohta liikmesriikide poolt

26.	Deklaratsioon artikli III-402 lõike 4 kohta

27.	Deklaratsioon artikli III-419 kohta

28.	Deklaratsioon artikli IV-440 lõike 7 kohta

29.	Deklaratsioon artikli IV-448 lõike 2 kohta

30.	Deklaratsioon Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta

Deklaratsioonid põhiseadusele lisatud protokollide kohta

Deklaratsioonid Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingute ja -aktide protokolli kohta

31.	Deklaratsioon Ahvenamaa kohta

32.	Deklaratsioon saami rahva kohta

Deklaratsioonid Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingut ja -akti käsitleva protokolli kohta

33.	Deklaratsioon Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Küprosel asuvate suveräänsete baasipiirkondade kohta

34.	Komisjoni deklaratsioon Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi Küprosel asuvate suveräänsete baasipiirkondade kohta

35.	Deklaratsioon Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus

36.	Deklaratsioon isikute maismaatransiidi kohta Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel

37.	Deklaratsioon Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias

38.	Deklaratsioon Küprose kohta

39.	Deklaratsioon Taanit käsitleva protokolli kohta

40.	Deklaratsioon liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli kohta

41.	Deklaratsioon Itaalia kohta

Peale selle on konverents võtnud teatavaks alljärgnevalt loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

42.	Madalmaade Kuningriigi deklaratsioon artikli I-55 kohta

43.	Madalmaade Kuningriigi deklaratsioon artikli IV-440 kohta

44.	Saksamaa Liitvabariigi, Iirimaa, Ungari Vabariigi, Austria Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi deklaratsioon

45.	Hispaania Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi deklaratsioon

46.	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi deklaratsioon mõiste “kodanikud” määratluse kohta

47.	Hispaania Kuningriigi deklaratsioon mõiste “kodanikud” määratluse kohta

48.	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi deklaratsioon õiguse kohta hääletada Euroopa Parlamendi valimistel

49.	Belgia Kuningriigi deklaratsioon riikide parlamentide kohta

50.	Läti Vabariigi ja Ungari Vabariigi deklaratsioon ühisraha nimetuse kirjapildi kohta Euroopa põhiseaduse lepingus

Hecho en Roma, el veintinueve de octubre del dos mil cuatro.

V Římě dne dvacátého devátého října dva tisíce čtyři

Udfærdiget i Rom den niogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Rom am neunundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne üheksandal päeval Roomas

Έγινε στη Ρώμη, στις είκοσι εννέα Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Rome on the twenty-ninth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Rome, le vingt-neuf octobre deux mille quatre.

Arna dhéanamh sa Róimh, an naoú lá fichead de Dheireadh Fómhair sa bhliain dhá mhíle is a ceathair

Fatto a Roma, addi' ventinove ottobre duemilaquattro.

Romā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit devītajā oktobrī

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt devintą dieną Romoje

Kelt Rómában, a kétezer-negyedik év október havának huszonkilencedik napján

Magħmul f'Ruma fid-disa' u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa

Gedaan te Roma, de negenentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Rzymie dnia dwudziestego dziewiątego października roku dwutysięcznego czwartego

Feito em Roma, em vinte e nove de Outubro de dois mil e quatro

V Ríme dvadsiatehodeviateho októbra dvetisícštyri

V Rimu, devetindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Roomassa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Rom den tjugonionde oktober tjugohundrafyra.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen

Für Seine Majestät den König der Belgier

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Za prezidenta České republiky

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi Presidendi nimel

Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας

Por Su Majestad el Rey de España

Pour le Président de la République française

Thar ceann Uachtarán na hÉireann

For the President of Ireland

Per il Presidente della Repubblica italiana

Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας

Latvĳas Republikas Valsts prezidentes vārdā

Lietuvos Respublikos Prezidento vardu

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

A Magyar Köztársaság Elnöke részéről

Għall-President ta' Malta

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej

Pelo Presidente da República Portuguesa

Za predsednika Republike Slovenĳe

Za prezidenta Slovenskej republiky

Suomen Tasavallan Presidentin puolesta

För Republiken Finlands President

För Konungariket Sveriges regering

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Han firmado asimismo la presente Acta final, en su condición de Estados candidatos a la adhesión a la Unión Europea, observadores ante la Conferencia:

Tento závěrečný akt rovněž podepsali pozorovatelé při Konferenci, jakožto státy kandidující na přistoupení k Evropské unii:

Følgende observatører ved konferencen har ligeledes undertegnet denne slutakt i deres egenskab af kandidatstater til Den Europæiske Union:

Als Beobachter bei der Konferenz haben in ihrer Eigenschaft als Kandidaten für den Beitritt zur Europäischen Union ferner diese Schlussakte unterzeichnet:

Käesoleva lõppakti on allkirjastanud Euroopa Liidu kandidaatriikide esindajatena ka konverentsi vaatlejad:

Την παρούσα Τελική Πράξη υπέγραψαν επίσης, υπό την ιδιότητά τους ως υποψηφίων για προσχώρηση στην Ευρωπαϊκή Ένωση κρατών, οι παρατηρητές κατά τη Διάσκεψη:

The following have also signed this Final Act, in their capacity as candidate States for accession to the European Union, having been observers to the Conference:

Ont également signé le présent acte final, en leur qualité d'États candidats à l'adhésion de l'Union européenne, observateurs auprès de la Conférence:

Shínigh na breathnóirí seo a leanas ag an gComhdháil an Ionstraim Chríochnaítheach seo freisin ina gcáil mar Stáit iarrthacha don Aontas Eorpach:

Hanno altresì firmato il presente atto finale, in qualità di Stati candidati all'Unione europea, osservatori nella Conferenza

Šo Nobeiguma aktu kā Eiropas Savienības pievienošanās kandidātvalstu vadītāji ir parakstījuši arī šādi Konferences novērotāji:

Baigiamąjį aktą taip pat pasirašo į Europos Sąjungą stojančios valstybės kandidatės, Konferencijos stebėtojos:

Ezt az záróokmányt a Európai Unió tagjelölt államaiként, amelyek a Konferencián megfigyelőként vettek részt, a következők is aláírták:

Iffirmaw ukoll dan l-Att Finali, fil-kapaċità tagħhom ta' Stati kandidati ta' l-Unjoni Ewropea, bħala osservaturi għall-Konferenza:

Deze Slotakte is tevens ondertekend door de volgende kandidaat-lidstaten van de Europese Unie, waarnemers bij de Conferentie:

Niniejszy Akt Końcowy został również podpisany przez Państwa kandydujące do przystąpienia do Unii Europejskiej, będące obserwatorami przy Konferencji:

Assinaram igualmente a presente Acta Final, na qualidade de Estados candidatos à adesão à União Europeia, observadores na Conferência:

V postavení štátov uchádzajúcich sa o pristúpenie k Európskej únii a v postavení pozorovateľov na konferencii podpísali tento záverečný akt:

To sklepno listino so kot države kandidatke za pristop k Evropski uniji in kot opazovalke Konference, podpisali tudi

Tämän päätösasiakirjan ovat Euroopan unionin jäsenehdokasvaltioina allekirjoittaneet myös konferenssiin tarkkailijoina osallistuneet:

Nedanstående observatörer vid konferensen har, i sin egenskap av kandidatstater inför anslutning till Europeiska unionen, likaledes undertecknat denna slutakt:

Зa Peпублика Бьлгария

Pentru România

Türkiye Cumhuriyeti Adına

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 310

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	47. köide 16. detsember 2004

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg

2004/C 310/1	Euroopa põhiseaduse leping	1
	PREAMBUL	3
	I OSA	11
	LIIDU MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID	11
	PÕHIÕIGUSED JA LIIDU KODAKONDSUS	13
	LIIDU PÄDEVUS	14
	LIIDU INSTITUTSIOONID JA ORGANID	18
	INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK	18
	MUUD LIIDU INSTITUTSIOONID JA NÕUANDVAD ORGANID	25
	LIIDU PÄDEVUSE TEOSTAMINE	26
	ÜHISSÄTTED	26
	ERISÄTTED	29
	TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ	33
	DEMOKRAATIA LIIDUS	34
	LIIDU RAHANDUS	36
	LIIT JA SELLE LÄHIÜMBRUS	38
	LIIDU LIIKMESUS	38
	LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA	41
	PREAMBUL	41
	VÄÄRIKUS	42
	VABADUSED	43
	VÕRDSUS	46
	SOLIDAARSUS	47
	KODANIKE ÕIGUSED	50
	ÕIGUSEMÕISTMINE	52
	HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED	53
	LIIDU POLIITIKA JA TOIMIMINE	55
	ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED	55
	MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS	56
	SISEPOLIITIKA JA MEETMED	58
	SISETURG	58
	Siseturu rajamine ja toimimine	58
	Isikute ja teenuste vaba liikumine	59
	Töötajad	59
	Asutamisvabadus	61
	Teenuste osutamise vabadus	63
	Kaupade vaba liikumine	64
	Tolliliit	64
	Tollikoostöö	65
	Koguseliste piirangute keeld	65
	Kapital ja maksed	66
	Konkurentsieeskirjad	68
	Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad	68
	Liikmesriikide antav abi	71
	Maksusätted	73
	Ühissätted	73
	MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA	76
	Majanduspoliitika	76
	Rahapoliitika	81
	Institutsioonilised sätted	84
	Erisätted liikmesriikide kohta, mille rahaühik on euro	85
	Üleminekusätted	86
	POLIITIKA MUUDES VALDKONDADES	91
	Tööhõive	91
	Sotsiaalpoliitika	93
	Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus	98
	Põllumajandus ja kalandus	99
	Keskkond	103
	Tarbijakaitse	105
	Transport	105
	Üleeuroopalised võrgud	108
	Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos	109
	Energeetika	112
	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	113
	Üldsätted	113
	Piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika	114
	Õigusalane koostöö tsiviilasjades	117
	Õigusalane koostöö kriminaalasjades	118
	Politseikoostöö	121
	VALDKONNAD, KUS LIIT VÕIB VÕTTA TOETAVAID, KOORDINEERIVAID VÕI TÄIENDAVAID MEETMEID	123
	Rahvatervis	123
	Tööstus	125
	Kultuur	125
	Turism	126
	Haridus, noorsugu, sport ja kutseõpe	127
	Kodanikukaitse	128
	Halduskoostöö	129
	ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ASSOTSIEERIMINE	129
	LIIDU VÄLISTEGEVUS	131
	ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED	131
	ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA	133
	Ühissätted	133
	Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika	138
	Rahandussätted	141
	ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA	142
	KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA JA HUMANITAARABI	143
	Arengukoostöö	143
	Majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega	144
	Humanitaarabi	145
	PIIRAVAD MEETMED	146
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD	146
	LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID	149
	SOLIDAARSUSKLAUSLI RAKENDAMINE	149
	LIIDU TOIMIMINE	150
	SÄTTED INSTITUTSIOONIDE KOHTA	150
	Institutsioonid	150
	Euroopa Parlament	150
	Euroopa Ülemkogu	153
	Ministrite Nõukogu	153
	Euroopa Komisjon	154
	Euroopa Liidu Kohus	156
	Euroopa Keskpank	164
	Kontrollikoda	165
	Liidu nõuandvad organid	167
	Regioonide komitee	167
	Majandus- ja sotsiaalkomitee	168
	Euroopa Investeerimispank	169
	Liidu institutsioone, organeid ja asutusi käsitlevad ühissätted	170
	RAHANDUSSÄTTED	173
	Mitmeaastane finantsraamistik	173
	Liidu aastaeelarve	174
	Eelarve täitmine ja täitmise kinnitamine	177
	Ühissätted	178
	Pettuste tõkestamine	179
	TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ	180
	ÜHISSÄTTED	182
	ÜLD- JA LÕPPSÄTTED	186
	Protokollid ning lisa	203
	LÕPPAKT	401