1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/1

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/2

1.

Komisjon võttis 1994. aastal vastu esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (1) Aastal 1997 lisas komisjon põllumajanduse erieeskirjad. (2) Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal (3) ning see kaotab kehtivuse 9. oktoobril 2004.

2.

Käesolevas versioonis, mis põhineb varasematel versioonidel, soovib komisjon mitmel põhjusel teha muudatusi ja anda selgitusi.

3.

Esiteks, pidades silmas 23. ja 24. märtsi 2001 Stockholmi ning 15. ja 16. märtsi 2002 Barcelona Euroopa Ülemkogu otsuseid, mis kutsusid liikmesriike üles jätkama riigiabi vähendamist väljendatuna protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suunates seda enam ühiste horisontaaleesmärkide, sealhulgas ühtekuuluvussihtide saavutamisele, tundub olevat õigustatud päästmise ja restruktureerimisega seotud abist tingitud moonutuste täpsem kontrollimine. See on samuti kooskõlas 23. ja 24. märtsi 2000 Lissaboni Euroopa Ülemkogu otsustega, mille sihiks on Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine.

4.

Ebatõhusate firmade lahkumine on turu toimimise tavapärane osa. Ei saa kujuneda reegliks, et raskustesse sattunud ettevõtte päästab riik. Päästmis- ja ümberkorraldamistegevuseks antud abi on toonud endaga kõige vastuolulisemad riigiabi juhtumid ning see kuulub kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. Seega peab asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise keelu üldpõhimõte jääma reegliks, millest erandi tegemine peab olema piiratud.

5.

Tuleb järgida ühekordse abi põhimõtet, et vältida ettevõtete kunstlikku elushoidmist korduva päästmis- ja ümberkorraldusabi läbi.

6.

1999. aasta suunistes tehakse vahet päästmisabi ja ümberkorraldusabi vahel, määratledes päästmisabi ajutise abina, mille eesmärk on hoida põdurat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- ja/või likvideerimiskava on välja töötatud. Põhimõtteliselt ei tohtinud selles järgus rakendada mingeid riigiabi toel rahastatavaid ümberkorraldusmeetmeid. Siiski on päästmisabi ja ümberkorraldusabi selline range eristamine toonud kaasa raskusi. Raskustesse sattunud äriühingutel võib tekkida vajadus võtta kiireid struktuurimeetmeid, et peatada või vähendada finantsseisundi halvenemist päästmise faasis. Käesolevates suunistes laiendatakse seetõttu “päästmisabi” mõistet võimaldamaks toetusesaajal võtta kiireid meetmeid, sealhulgas isegi struktuurimeetmeid, nagu haruettevõtte kohene sulgemine või muu kahjumikandmise lõpetamise moodus. Arvestades sellise abi kiiret iseloomu, tuleb liikmesriikidele anda võimalus kasutada heakskiidu saamiseks lihtsustatud menetlust.

7.

Ümberkorraldusabi puhul jätkati 1999. aasta suunistes, toetudes 1994. aasta suunistele, toetusesaajalt olulise panuse nõudmist ümberkorraldustesse. Käesoleva läbivaatamise raames on asjakohane kinnitada taas suurema selgusega põhimõtet, et see panus peab olema reaalne ega tohi hõlmata abi. Toetusesaaja panusel on kahene eesmärk: ühelt poolt näitab see, et turg (omanikud, kreeditorid) usub, et mõistliku aja jooksul on võimalik elujõulisust taastada. Teisalt tagatakse sellega, et ümberkorraldusabi piirdub miinimumiga, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks, vältides samas konkurentsi moonutamist. Sellega seoses nõuab komisjon kompensatsioonimeetmeid, et vähendada mõju konkurentidele.

8.

Päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist raskustesse sattunud ettevõtetele võib lugeda õiguspäraseks vaid teatud tingimustel. Seda võib näiteks õigustada sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustega, vajadusega võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete positiivset mõju majandusele või erandjuhul sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoolse või raske oligopoolse olukorra. Teisalt ei ole õigustatud selliste ettevõtete kunstlik elushoidmine, mis tegutsevad pikaajalise struktuurilise ülemahutavusega sektoris, või mis suudavad püsida vaid riigi korduva sekkumise toel.

9.

Ühenduses puudub raskustes oleva äriühingu mõiste. Käesolevate suuniste tähenduses peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni.

10.

Äriühingut loetakse käesolevate suuniste tähenduses igal juhul ja suurusest olenemata raskustes olevaks järgmistel asjaoludel:

11.

Isegi kui ei esine ühtegi punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib äriühing juba olla maksejõuetu või siseriikliku õiguse kohaselt võidakse selle suhtes nõuda kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamist. Sel juhul kohaldatakse neid suuniseid igasuguse antava abi suhtes, kui selline menetlus viib äriühingu tegevuse jätkamiseni. Igal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega.

12.

Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle. Põhimõtteliselt loetakse äriühingut vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik järgmistel tingimustel:

13.

Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.

14.

Päästmisabi ja ümberkorraldamisabi kohta kehtivad samad suunised, sest mõlemal juhul peavad ametivõimud tegelema raskustes oleva äriühinguga ning päästmine ja ümberkorraldamine on sageli ühe toimingu kaks osa, isegi kui nendega on seotud erinevad protsessid.

15.

Päästmisabi on oma laadilt ajutine ja tagastatav abi. Selle esmaeesmärk on hoida põdurat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- või likvideerimiskava on välja töötatud. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi toetada ajutiselt äriühingut, kelle finantsseisund on tõsiselt halvenenud, mis väljendub terava likviidsuskriisi või tehnilise maksuvõimetusena. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohane plaan nende raskuste leevendamiseks. Päästmisabi peab olema piiratud vajaliku miinimumini. Teisisõnu, päästmisabi pakub raskustes olevatele äriühingule lühiajalist kergendust, mis ei ole pikem kui kuus kuud. Abi peab olema tagastatav likviidsustoetuse laenugarantiide või laenudena, mille intress on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastuvõetud viiteintressiga. Struktuurimeetmeid, mis ei vaja kohest tegevust, näiteks riigi hüvitamatut ja automaatset osalust äriühingus oma vahenditega, ei saa rahastada päästmisabi kaudu.

16.

Kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava, mille tarvis abi on taotletud, on koostatud ja rakendatud, loetakse igasugust edasist abi ümberkorraldusabiks. Viivitamata kahjumi peatamiseks võetavatele meetmetele, sealhulgas struktuurimeetmetele (näiteks kohene loobumine kahjumit tekitavast tegevusvaldkonnast), võib anda päästmisabi jaotises 3.1 (individuaalne abi) ja 4.3 (abikavad) sätestatud tingimustel. Kui tegemist ei ole jaotises 3.1.2 sätestatud lihtsustatud menetlusega, peab liikmesriik näitama, et selliste struktuurimeetmete kohene võtmine on vajalik. Tavaliselt ei saa päästmisabi kasutada finantsiliseks ümberkujundamiseks.

17.

Ümberkorraldamine seevastu on realistlik, ühtne ja laiaulatuslik kava, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, milles tavaliselt sisaldub kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimalik tegevuse mitmekesistamine uue ja elujõulisema tegevuse suunas. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata.

18.

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõikide sektorite, välja arvatud söe- (8) ja terase (9) sektori äriühingute suhtes, ilma et see piiraks asjaomasesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate äriühingutega seotud erieeskirjade (10) kohaldamist. Välja arvatud punkt 79, (11) kohaldatakse suuniseid kalandus- ja akvakultuurisektoris vastavalt kalandus- ja akvakultuurisektoris riigiabi kontrollimise suunistes sätestatud erieeskirjadele. (12) Peatükk 5 sisaldab täiendavaid eeskirju põllumajanduses.

19.

Asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv abi loetakse kokkusobivaks ühisturuga. Välja arvatud abi, mis ette nähtud artikli 87 lõikes 2, eelkõige seoses loodusõnnetuste või erandlike juhtumitega ja mida siin ei käsitleta, on raskustes olevate äriühingute päästmiseks või ümberkorraldamiseks antava abi ühisturuga kokkusobivuse ainus alus artikli 87 lõike 3 punkt c. Selle sätte põhjal on komisjonil volitus lubada “teatava majandustegevuse (…) arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turuga seotud ebaõnnestumistest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

20.

Kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Järelikult võib komisjoni arvates abi raskustes olevatele äriühingutele edendada majandustegevuse arengut, kahjustamata kaubandust määral, mis on vastuolus ühenduse huvidega, kui täidetakse käesolevates suunistes kehtestatud tingimusi. Kui päästetavad või ümberkorraldatavad äriühingud paiknevad abistatavates piirkondades, võtab komisjon punktide 55 ja 56 kohaselt arvesse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c nimetatud piirkondlikke kaalutlusi.

21.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides ja suunistes sätestatud põhimõtetest.

22.

Päästmis- või ümberkorraldamisabi hindamist ei tohiks mõjutada muutused abistatava ettevõtte omandisuhetes.

23.

Kui raskustes olev äriühing on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes komisjon on teinud negatiivse otsuse koos tagastamisotsusega ning tagastamist ei ole toimunud vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (13) artiklile 14, võetakse samale ettevõttele päästmis- ja ümberkorraldamisabi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud. (14)

24.

See peatükk käsitleb üksnes komisjonile eraldi teatatud abimeetmeid. Komisjon võib päästmis- või ümberkorraldamisabi kavasid lubada teatavatel tingimustel: need tingimused on esitatud peatükis 4.

25.

Et komisjon punktis 15 määratletud päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:

26.

Kui liikmesriik on esitanud ümberkorralduskava kuue kuu jooksul kasutamisloa väljaandmise kuupäevast arvates, või teatamata abi puhul meetme rakendamisest arvates, pikendatakse laenu tagastamise või garantii lõpetamise tähtaega kuni komisjon langetab kava kohta oma otsuse, kui komisjon ei otsusta, et pikendamine ei ole õigustatud.

27.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule, algatab komisjon artikli 88 lõike 2 alusel menetluse, kui liikmesriik ei edasta:

28.

Komisjon võib algatada menetluse ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule, kui ta leiab, et laenu või garantiid on vääralt kasutatud, või kui pärast kuuekuise tähtaja lõppemist ei ole laenu mitte tagasimaksmine enam õigustatud.

29.

Päästmisabi heakskiitmine ei tähenda tingimata ümberkorraldamiskava alusel antava abi heakskiitmist; sellist abi tuleb hinnata selle enda omaduste põhjal.

30.

Võimaluse korral püüab komisjon ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis täidab kõik jaotises 3.1.1. toodud tingimused ja järgmised kumulatiivsed nõuded:

31.

Ümberkorraldamisabi tekitab erilisi konkurentsiga seotud probleeme, sest see võib suunata ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele abi mittesaavatele tootjatele ning teistele liikmesriikidele. Üldpõhimõtte järgi tuleks seetõttu lubada anda ümberkorraldamisabi ainult sel juhul, kui on võimalik näidata, et see ei ole vastuolus ühenduse huviga. See on võimalik ainult sel juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumidele ja kui kõik konkurentsimoonutused hüvitatakse äriühingu tegevuse jätkumisest tuleneva kasuga (nt kui on selge, et äriühingu tegevuse lõppemisest johtuvate koondamiste netomõju koos tarnijatele avaldatava mõjuga teravdaks tööhõiveprobleeme, või erandlikult, kui äriühingu turult kadumine võib põhjustada monopoolse või raske oligopoolse olukorra) ja kui põhimõtteliselt on konkurentide jaoks olemas piisavad kompensatsioonimeetmed.

32.

Kui abistatavaid piirkondi, VKEsid ja põllumajandussektorit käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti (vt punktid 55, 56, 57, 59 ning peatükk 5), kiidab komisjon abi heaks ainult järgmistel tingimustel:

33.

Äriühingut peab saama lugeda raskustes olevaks käesolevate suuniste tähenduses (vt punktid 9–13).

34.

Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava rakendamine, selle kinnitab komisjon iga abimeetme puhul eraldi, välja arvatud VKEde puhul vastavalt jaotisele 3.2.5.

35.

Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldamisabi peab seetõttu olema seotud elujõulise ümberkorraldamiskavaga, mida asjaomane liikmesriik kohustub rakendama. Komisjonile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis eelkõige peab sisaldama turuülevaadet. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest, see võib välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, põhineda ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik.

36.

Ümberkorraldamiskavas tuleb kirjeldada raskusteni viinud asjaolusid, andes sellega aluse soovitatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Ümberkorraldamiskavas tuleb muu hulgas arvesse võtta nõudmise ja pakkumise praegust olukorda ning tulevikuväljavaateid asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu erilistel tugevatel ja nõrkadel külgedel. See kava peaks võimaldama äriühingul areneda uue struktuuri suunas, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning aitab äriühingul jalule tõusta.

37.

Kava peab pakkuma sellist pööret, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida. Kui äriühingu raskused tulenevad tõsistest puudustest ettevõtte juhtimissüsteemis, tuleb teha tarvilikud kohandused.

38.

Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed. Vastasel juhul tuleb abi lugeda “ühiste huvidega vastuolus olevaks” ja seetõttu ühisturule sobimatuks. Kompensatsioonimeetmete adekvaatsuse määratlemisel võtab komisjon arvesse pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki.

39.

Meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Kompensatsioonimeetmete kohasuse hindamisel võtab komisjon arvesse turustruktuuri ja konkurentsitingimusi kindlustamaks, et ükski meede ei vii turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Kui liikmesriik suudab tõestada sellise olukorra tekkimise võimalust, tuleb kompensatsioonimeetmetega selline võimalus välistada.

40.

Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suuruse (16) ning suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa. Vähendamise astet kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Komisjon määrab kindlaks vajalike meetmete määra ümberkorraldamiskavale lisatud turuülevaate alusel, ja kui vastav menetlus on juba algatatud, siis huvitatud poolte esitatud teabe alusel. Vähendamine peab olema ümberkorraldamiskavas sätestatud ümberkorraldamise lahutamatu osa. See põhimõte kehtib, kuni need loovutamised on ühe ja sellesama ümberkorraldamise osad, sõltumata sellest, kas need loovutamised leiavad aset enne või pärast riigiabi andmist. Kompensatsioonimeetmete hindamise eesmärgil ei loeta tootmisvõimsuse või turuosa piiramiseks kustutamisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi.

41.

Väikeettevõtete suhtes seda tingimust tavaliselt ei kohaldata, sest võib eeldada, et ajutine abi väikeettevõtetele ei moonuta konkurentsi määral, mis on vastuolus ühise huviga, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjad võimaldavad teisiti või kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise ülemahutavuse all.

42.

Kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise ülemahutavuse all, nagu see määratletakse ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmist käsitlevas mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis, (17) võidakse äriühingu tootmisvõimsust või turuosa vähendada kuni 100 %. (18)

43.

Toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaoluliste vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub elujõulisuse taastamist. Makse peab olema tegelik ja ajakohane, välistades tulevase oodatava kasumi (nt rahavood) ning olema nii suur kui võimalik.

44.

Komisjon peab tavaliselt kohaseks järgmisi rahalisi panuseid: (19) väikeettevõtte puhul vähemalt 25 %, keskmise suurusega ettevõtete puhul vähemalt 40 % ja suurettevõtete puhul vähemalt 50 %. Liikmesriigi poolt tõestatud erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul võib komisjon nõustuda väiksema panusega.

45.

Et piirata moonutavat toimet, ei tohi abi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga. Seetõttu uurib komisjon pärast ümberkorraldamist äriühingu kohustuste taset, kaasa arvatud olukorda pärast maksunõuete edasilükkamist või vähendamist; eeskätt peetakse silmas äriühingu tegevuse jätkamise võimalust pärast kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamist siseriikliku õiguse kohaselt. (20) Abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised.

46.

Lisaks punktides 38–42 kirjeldatud kompensatsioonimeetmetele, ja kui asjaomane liikmesriik ei ole selliseid sätteid vastu võtnud, võib komisjon lisaks kehtestada vajalikuks peetavad tingimused ja kohustused tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral. Ta võib näiteks nõuda, et liikmesriik:

47.

Äriühing peab ümberkorraldamiskava täielikult rakendama ning täitma kõiki komisjoni abiandmise otsuses ettenähtud kohustusi. Komisjon loeb kõiki kava rakendamatajätmisi või muude kohustuste täitmatajätmisi abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule.

48.

Kui ümberkorraldamine hõlmab mitut aastat ja suuri summasid, võib komisjon nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:

49.

Komisjon peab asjaomaste liikmesriikide poolt edastatud korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu saama kinnitust ümberkorraldamiskava nõuetekohase rakendamise kohta.

50.

Suurtele äriühingutele antava abi korral tuleb neist aruannetest esimene komisjonile esitada tavaliselt hiljemalt kuus kuud pärast abi heakskiitmist. Seejärel tuleb aruanded komisjonile saata vähemalt kord aastas kindlal kuupäeval kuni ümberkorraldamiskava eesmärgid võib lugeda saavutatuks. Et võimaldada komisjonile vajaminevat ümberkorraldamiskava rakendamise järelevalvet, peavad need aruanded hõlmama kogu teavet, äriühingule tehtavate maksete ajakava ja äriühingu finantsseisundit ning abi heakskiitmise otsuses ettenähtud tingimuste või kohustuste järgimist. Eelkõige peavad nad sisaldama kogu asjakohast teavet ümberkorraldamisperioodil kas individuaalselt või üldise kava alusel äriühingule ükskõik mis eesmärgil antud abi kohta (vt punktid 68–71). Kui komisjon vajab õigeaegset kinnitust teatava põhilise teabe kohta, nt ettevõtte sulgemise või tootmisvõimsuse vähendamise kohta, võib ta nõuda aruannete sagedasemat esitamist.

51.

Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral piisab tavaliselt abisaaja äriühingu bilansi ning kasumiaruande koopia esitamisest igal aastal, välja arvatud juhul, kui abi heakskiitvas otsuses on sätestatud rangemad tingimused.

52.

Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane liikmesriik ümberkorraldamisperioodil paluda komisjonil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja toetuse suuruses tehtavate muudatustega. Komisjon võib selliseid muudatusi lubada järgmiste tingimuste täitmise korral:

53.

Kui komisjoni seatud tingimusi või liikmesriigi kohustusi leevendatakse, peab vastavalt vähendama abi, samuti võib seada muid tingimusi.

54.

Kui liikmesriik teeb heakskiidetud ümberkorraldamiskavva muudatusi komisjoni nõuetekohaselt teavitamata, algatab komisjon asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 (abi kuritarvitamine) artiklis 16, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule.

55.

Et majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on asutamislepingu artikli 158 kohaselt üks ühenduse peamisi eesmärke ja artikli 159 (21) kohaselt peab muude valdkondade poliitika andma oma panuse selle eesmärgi saavutamisse, tuleb komisjonil abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse võtta regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva äriühingu paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: keskmise või pika ajavahemiku jooksul ei aita piirkonda äriühingute kunstlik toetamine. Regionaalarengu edendamiseks on piirkonna huvides kasutada oma vahendeid muude elujõuliste ja püsivate tegevuste võimalikult kiireks arendamiseks. Konkurentsi moonutamist tuleb minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele äriühingutele. Selles kontekstis tuleb samuti arvesse võtta kaasneva kahjuliku toime võimalust, mis võib haarata asjaomast piirkonda ja teisi abistatavaid alasid.

56.

Seega kohaldatakse punktides 32–54 loetletud kriteeriume ka abistatavate piirkondade suhtes isegi regionaalarengu vajadusi arvestades. Abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti. Kui regionaalarengu võimalused seda õigustavad ning juhul kui tootmisvõimsuse või turuosa vähendamine näib olevat kõige sobivam meede konkurentsimoonutuste vältimiseks, nõutakse abistatavates piirkondades väiksemat tootmisvõimsuse vähendamist kui muudes piirkondades. Neil asjaomase liikmesriigi tõendatud juhtudel tehakse vahet asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade regionaalprobleemide suuremat tõsidust.

57.

Väikeettevõtetele (22) antav abi mõjutab kaubandustingimusi tavaliselt vähem kui suurtele äriühingutele antav abi. Sama kehtib ka ümberkorraldamisabi puhul, nii et punktides 32–54 sätestatud tingimuste kohaldamine on leebem järgmisel viisil:

58.

Seevastu kohaldatakse ühekordse abi põhimõtet (jaotis 3.3) VKEde suhtes täielikult.

59.

VKEde ümberkorralduskavad ei vaja komisjoni heakskiitu. Samas peab kava vastama punktides 35–37 toodud nõuetele, saama asjaomase liikmesriigi heakskiidu ning see tuleb edastada komisjonile. Abi andmise tingimuseks peab olema ümberkorralduskava täielik rakendamine. Nende tingimuste kontrollimise kohustus lasub liikmesriigil.

60.

Ümberkorraldamiskavadega kaasneb tavaliselt mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Sellised kahandamised on sageli vajalikud ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt äriühingu tööjõu koondamine.

61.

Liikmesriikide tööõigusaktid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondamistasu ja ennetähtaegset vanaduspensioni makstakse otse koondatud töötajatele. Selliseid kavasid ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaks riigiabiks.

62.

Peale otse makstava koondamistasu ja ennetähtaegse vanaduspensioni peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida äriühing maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seaduse- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma sektoriviisiliste piiranguteta selliste töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt määratletud ja automaatselt abi saamise õigust andvatele tingimustele, ei loeta neid kavasid artikli 87 lõike 1 kohast ümberkorraldamist teostavatele äriühingutele antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse siiski ümberkorraldamise toetamiseks konkreetsetes tegevusvaldkondades, võivad kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu abi sisaldada. (23)

63.

Koondamistasude ja/või ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine, mis kuulub äriühingu kohustuste hulka tööõigusaktide või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingute alusel, on osa äriühingu omavahenditest makstavatest tavalistest kuludest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks mõeldud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse äriühingule või valitsusasutuse kaudu töötajatele.

64.

Komisjon ei ole aprioorselt sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase äriühingu huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi.

65.

Lisaks koondamistasudele ja ennetähtaegsele vanaduspensionile võib ümberkorraldamisabi anda seoses konkreetsete ümberkorraldamisskeemidega väljaõppeks, nõuandeks, töö otsimiseks, kolimiseks ning erialaseks ettevalmistuseks uut äritegevust alustavatele töötajatele. Komisjon suhtub sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele.

66.

Punktides 62–65 kirjeldatud abi liiki tuleks ümberkorraldamiskavas selgesti täpsustada, sest seda abi, mida antakse koondatud töötajate heaks võetavateks sotsiaalseteks meetmeteks, ei võeta arvesse punktides 38–42 nimetatud kompensatsioonimeetmete määra kindlaksmääramisel.

67.

Ühist huvi silmas pidades tagab komisjon ümberkorraldamiskava raames, et muudes liikmesriikides kui abi andvas liikmesriigis piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini.

68.

Suurele või keskmise suurusega äriühingule käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldamisabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldamisperioodil isegi juba lubatud kava alusel antav investeerimisabi mõjutada komisjoni hinnangut nõutavate kompensatsioonimeetmete ulatuse kohta.

69.

Suure ja keskmise suurusega äriühingu ümberkorraldamisabi käsitlevates teatistes tuleb täpsustada kogu muu abisaajale äriühingule ümberkorraldamisperioodil kavandatav abi, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi või erandi reeglit. Komisjon võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel.

70.

Komisjoni tuleb teavitada eraldi igasugusest suurele ja keskmise suurusega ettevõttele ümberkorraldamisperioodil tegelikult antud abist, kui komisjon ei teadnud seda ümberkorraldamisabi andmise otsustamise ajal.

71.

Komisjon tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hiilita mööda käesolevate suuniste nõuetest.

72.

Päästmisabi on ühekordne meede, mis on kavandatud eeskätt äriühingu tegevuse jätkamiseks piiratud ajavahemikul, mille jooksul saab hinnata äriühingu tulevikuväljavaateid. Ei saa lubada korduvaid päästmisabimeetmeid, mis ainult säilitaksid kehtiva olukorra, lükkaksid vältimatu edasi ning suunaksid majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid teistele tõhusamatele tootjatele või teistele liikmesriikidele. Seega tuleks päästmisabi anda vaid üks kord (ühekordse abi tingimus). Vältimaks äriühingute ebaausat abistamist ning nende elus püsimist vaid korduva riigiabi toel, tuleks sama põhimõtte alusel anda ümberkorraldamisabi vaid üks kord. Kui päästmisabi antakse äriühingule, mis on juba saanud ümberkorraldamisabi, võib lugeda, et abisaaja raskused on püsiva iseloomuga ning korduv riigi sekkumine põhjustab konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühise huviga. Selline korduv riigi sekkumine ei tohiks olla lubatud.

73.

Teatades komisjonile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldamisabist, peab liikmesriik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. (24) Sellisel juhul ning juhul kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi, välja arvatud järgmistel juhtudel lubatud erandid:

Punktides b ja c nimetatud juhtudel ei saa kasutada jaotises 3.1.2 nimetatud lihtsustatud korda.

74.

Äriühingule abi andmisele järgnevad muutused selle abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis paneb äriühingu bilansi kindlamale alusele, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, ei mõjuta selle reegli kohaldamist, kui küsimus on sama äriühingu tegevuse jätkamises.

75.

Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei luba komisjon tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi kontsernile endale või samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hilisem. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, on kontsernil tervikuna ja selle teistel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldamisabi (kui peetakse kinni käesolevate suuniste teistest sätetest). Liikmesriigid peavad tagama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale.

76.

Kui äriühingu varasid üle võtva äriühingu enda suhtes on kohaldatud punktis 74 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kui see äriühing on ise juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei kohaldata ostja suhtes ühekordse abi nõuet tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

77.

Siin tuleks siiski rõhutada, et varade ostmiseks antavat abi ei saa käesolevate suuniste alusel lubada, sest sel juhul oleks tegemist esialgseks investeeringuks antava abiga.

78.

Komisjon lubab raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja/või ümberkorraldamisabikavasid ainult sel juhul, kui asjaomased ettevõtjad vastavad ühenduse VKEde mõistele. Kui järgmistest erisätetest ei tulene teisiti, hinnatakse selliste kavade vastavust peatükis 2 ja 3 sätestatud tingimuste kohaselt, erandiks on jaotis 3.1.2, mis ei kehti abikavade kohta. Kui kava alusel antav abi ei vasta mõnele neist tingimustest, tuleb sellest eraldi teatada ja komisjon peab selle eelnevalt heaks kiitma.

79.

Kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti, vabastatakse käesolevate suuniste kohaldamiskuupäevast lubatavate kavade alusel VKEdele antav abi eraldi teatamisest ainult sel juhul, kui asjaomane ettevõtja vastab vähemalt ühele punktis 10 sätestatud kolmest kriteeriumist. Kui ettevõtjale antav abi ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist, tuleb sellest komisjonile eraldi teatada, et komisjon võiks otsustada, kas tegemist on raskustes oleva äriühinguga. Abist turul tegutsetavatele ettevõtetele, vaatamata nende suurusele, mis kannatavad pikaajalise ülemahutavuse all, tuleb samuti komisjonile eraldi teatada, et komisjon saaks otsustada punkti 42 rakendamise üle.

80.

Et komisjon võiks päästmisabikavad heaks kiita, peavad need vastama punkti 25 alapunktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele. Päästmisabi võib anda kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida äriühingu seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu peab liikmesriik kas ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava heaks kiitma või nõudma abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi väljamaksmist.

81.

Päästmisabist, mis antakse pikemaks ajaks kui kuus kuud või mida ei maksta kuue kuu jooksul tagasi, tuleb komisjonile teatada eraldi.

82.

Komisjon lubab ümberkorraldamisabikavasid ainult siis, kui abi saamise tingimus on, et abisaaja rakendab täielikult asjaomase liikmesriigi poolt heakskiidetud ümberkorraldamiskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

83.

Kavades tuleb täpsustada ühele äriühingule päästmis- ja/või ümberkorraldamistoimingu osana antava võimaliku toetuse maksimaalne suurus, kaasa arvatud kava muutmise juhtumid. Seda määra ületavast abist tuleb komisjonile teatada eraldi. Ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalne suurus võib olla kuni 10 miljonit eurot, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav toetus.

84.

Samuti tuleb kinni pidada ühekordse abi põhimõttest. Kohaldatakse jaotises 3.3 sätestatud reeglit.

85.

Liikmesriigid peavad komisjoni eraldi teavitama meetmetest, kui äriühing võtab varad üle äriühingult, kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi.

86.

Punkte 49, 50 ja 51 ei kohaldata abikavade kohta. Abikava heakskiitmise tingimus on siiski, et tavapäraselt kord aastas esitatakse kava rakendamise kohta aruanne, mis sisaldab komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta (26) täpsustatud teavet. Lisaks peavad aruanded sisaldama kõikide abisaajate äriühingute loetelu, milles igaühe kohta tuleb täpsustada järgmist:

87.

Punktides 38–42, 57 ja punkti 82 alapunktis b sätestatakse, et kompensatsioonimeetmete nõuet väikeettevõtete puhul tavaliselt ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad näevad ette teisiti. Põllumajandussektoris nõuab komisjon tavaliselt kompensatsioonimeetmeid punktides 38–42 sätestatud põhimõtete kohaselt kõikidelt ümberkorraldamisabi saajatelt nende suurusest hoolimata.

88.

Käesolevate suuniste kohaldamisel määratleb komisjon liigset struktuurilist tootmisvõimsust iga üksikjuhtumi kohta eraldi, võttes eelkõige arvesse asjaomase tootekategooria turutasakaalustusmeetmete ulatust ja suundumust viimase kolme aasta jooksul, eriti eksporditoetusi ja turult kõrvaldamisi, maailmaturuhindade arengut ja ühenduse õigusaktides sätestatud sektoriviisilisi piirmääru.

89.

Erandina punktist 79 võib komisjon vabastada VKEle antava abi eraldi teatamise kohustusest, kui asjaomane VKE ei vasta vähemalt ühele punktis 10 sätestatud kolmest kriteeriumist.

90.

Liigse struktuurilise tootmisvõimsuse korral kohaldatakse punktides 38–42 sätestatud pöördumatu vähendamise või lõpetamise nõuet. Avatud põllumajandusmaad võib taaskasutada 15 aastat pärast tootmisvõimsuse lõpetamist. Selle ajani tuleb see hoida heas põllumajanduslikus ja keskkonnakorras kui maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (29) artikliga 5 ja koos asjakohaste rakenduseeskirjadega.

91.

Kui abimeede on suunatud konkreetsetele toodetele või ettevõtjatele, peab tootmisvõimsuse vähendamine olema vähemalt 10 % sellest tootmisvõimsusest, ja millele antakse ümberkorraldamisabi. Muude kindla suunitluseta meetmete puhul peab ülalnimetatud tootmisvõimsuse vähendamine küündima vähemalt 5 %ni. Vähem soodsates piirkondades (30) vähendatakse ümberkorraldamisabi korral tootmisvõimsuse vähendamise nõuet 2 % võrra. Komisjon loobub kõnealustest tootmisvõimsuse vähendamise nõuetest, kui abisaajate kasuks tehtud ümberkorraldamisabi otsused asjaomases sektoris kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul ei hõlma kokku üle 1 % selle sektori aastasest koguväärtusest asjaomases liikmesriigis. Konkreetse piirkonnaga piirduva abi puhul võib seda reeglit kohaldada piirkondlikul tasandil.

92.

Tootmisvõimsuse pöördumatu vähendamise või lõpetamise nõuet võib pidada täidetuks vastaval turutasemel (ilma et seda vältimatult kohaldataks ümberkorraldamisabi saajate suhtes). Ühise põllumajanduspoliitika sätteid järgides võivad liikmesriigid valida mis tahes tootmisvõimsuse vähendamise süsteemi.

93.

Liikmesriik peab näitama, et tootmisvõimsuse vähendamine täiendab mis tahes vähendamist, mis leiab aset ilma ümberkorraldamisabita.

94.

Kui tootmisvõimsuse vähendamine ei puuduta abisaaja tootmisvõimsust, tuleb vähendamismeetmeid rakendada hiljemalt aasta pärast abi andmist.

95.

Kindlustamaks vastaval turutasemel tootmisvõimsuse sulgemise tõhusust, peab liikmesriik kohustuma mitte andma riigiabi tootmisvõimsuse suurendamiseks asjaomases sektoris. See kohustus jääb jõusse viieks aastaks alates kuupäevast, mil nõutav tootmisvõimsuse vähendamine tegelikult saavutati.

96.

Ümberkorraldamisabi saamise õigust ja määra kindlaks määrates ei võeta arvesse üksikute ettevõtjate suhtes kohaldatava ühenduse kvoodi järgimise kohustust ja sellega seotud sätteid.

97.

Ühekordse päästmis- või ümberkorraldamisabi põhimõtet kohaldatakse ka põllumajandussektori suhtes. Jaotises 3.3 sätestatud kümneaastase perioodi asemel rakendatakse viieaastast perioodi.

98.

Põllumajandussektori järelevalve ja aastaaruannete suhtes kohaldatakse peatükkides 3 ja 4 sätestatud eeskirju, välja arvatud kohustus esitada kõikide abisaajate nimekiri ja teatavad andmed igaühe kohta (punkti 86). Kui kohaldatakse punktide 90–96 sätteid, peab aruanne sisaldama ka andmeid, mis näitavad ümberkorraldamisabile tuginevat tootmisvõimsust ning saavutatud tootmismahu vähendamist.

99.

Komisjon teeb asutamislepingu artikli 88 lõike 1 kohaselt eraldi kirjas ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid oma olemasolevaid abikavasid silmas pidades vastu punktides 100 ja 101 sätestatud asjakohased meetmed. Komisjon seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks vastavuse neile sätetele.

100.

Liikmesriigid, kes on komisjoni ettepaneku vastu võtnud, peavad kuue kuu jooksul kohandama pärast 9. oktoobrit 2004 toimima jäävad abikavad käesolevate suunistega.

101.

Liikmesriigid peavad teatama oma nõustumisest asjakohaste meetmetega ühe kuu jooksul pärast asjakohaste meetmete rakendusettepanekut sisaldava kirja kättesaamist.

102.

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid 10. oktoobrist 2004 9. oktoobrini 2009.

103.

Teatised, mis komisjon registreerib enne 10. oktoobrit 2004, vaadatakse läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

104.

Komisjon uurib iga tema loata antud ning seetõttu asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel.

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/18

1.

23. septembril 2004 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtja Wendel Investissement (“Wendel”, Prantsusmaa), omandab aktsiate ostmise teel täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Bureau Veritas S.A. (“Bureau Veritas”, Prantsusmaa) üle, mille üle Wendel'il ja Poincaré Investissements'il on praegust valitsev mõju.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (+32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3569 - Wendel Investissement/Bureau Veritas):

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/19

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/20

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/21

—

investeeringute, ehitus-, jaekaubanduse ja teenuste uuringud EL-i uutes liikmesriikides, Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias,

—

jaekaubanduse ja teenuste uuringud Luksemburgis,

—

tööstus- ja tarbijauuringud Horvaatias,

—

komisjon korraldab ka sihtotstarbelisi uuringuid päevakajalistel majandusteemadel. Need sihtotstarbelised uuringud on definitsiooni järgi mittesüstemaatilised ning neid korraldatakse igakuistele uuringutele lisaks, kasutades sama valimit mis igakuiste uuringute puhul, eesmärgiga saada informatsiooni majanduspoliitika hetkeprobleemide kohta.

—

Igakuiseid uuringuid peab läbi viima kuu esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile elektronposti teel edastada vähemalt neli tööpäeva enne kuu lõppu kooskõlas toetuslepingus sisalduva graafikuga.

—

Kvartaliuuringuid peab läbi viima iga kvartali esimese kuu (jaanuar, aprill, juuli ja oktoober) esimese kahe nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile elektronposti teel edastada vähemalt neli tööpäeva vastavalt enne jaanuari, aprilli, juuli või oktoobri lõppu kooskõlas toetuslepingus sisalduva graafikuga.

—

Kuuekuuseid investeeringute uuringuid peab läbi viima märtsis/aprillis ja oktoobris/novembris ning tulemused tuleb komisjonile elektronposti teel edastada vähemalt neli tööpäeva vastavalt enne mai või detsembri lõppu kooskõlas toetuslepingus sisalduva graafikuga.

—

Sihtotstarbeliste uuringute korral on toetusesaaja kohustatud kinni pidama spetsiaalselt talle koostatud ajagraafikust.

—

Nende uuringute käsutuses olev aastane kogueelarve jääb umbes 650 000 euro kanti.

—

Toetusesaajate arv jääb tõenäoliselt kuhugi 12 ja 24 vahele, olenevalt laekunud taotluste hulgast.

a)

ta on pankrotis või tegevust lõpetamas, tema varade haldamist korraldab kohus, ta on sõlminud kokkuleppeid võlausaldajatega, ta on peatanud äritegevuse, tema suhtes on algatatud kohtumenetlus ülalmainitud küsimustes või ta on ükskõik millises teises analoogses situatsioonis, mis tuleneb riiklikust seadusandlusest või regulatsioonidest;

b)

ta on süüdi mõistetud õigusrikkumises, mis puudutab tema ametialast käitumist, kohtuotsusega, mis omab res judicata õigusmõju;

c)

ta on süüdi jämedas ametialases väärteos, mida teine lepingupool suudab tõestada;

d)

ta ei ole täitnud sotsiaalkindlustuse või teiste maksude maksmise kohustust vastavalt oma asukohariigi seadusandlusele, lepinguvõimu teostava poole asukohariigi seadusandlusele või lepingu täitmise asukohariigi seadusandlusele;

e)

tema suhtes on langetatud res judicata õigusmõju omav kohtuotsus pettuse, korruptsiooni, kuritegelikus ühenduses või mistahes muus ebaseaduslikus tegevuses osalemise kohta, mis kahjustab Euroopa Ühenduste finantshuve;

f)

kui pärast komisjoni eelarvest finantseeritava mõne teise hanke või toetuse taotluse konkursi läbimist on leitud, et osapool on tõsiselt rikkunud lepingutingimusi jättes täitmata oma kohustused;

g)

toetuse taotlemisel tekib huvide konflikt;

h)

ta on süüdi nõutava informatsiooni tahtlikus moonutamises või informatsiooni andmisest kõrvalehoidmises.

1.

Piiramata lepingus sätestatud sanktsioonide rakendamist, need taotlejad või pakkujad ja lepingu osapooled, kes on olnud süüdi valeavalduste esitamises või kelle puhul on leitud, et neil on esinenud tõsiseid puudujääke lepingukohustuste täitmisel mõne varasema hankelepingu puhul, jäetakse välja kõigist lepingutest ja ilma komisjoni eelarvest tulevatest toetussummadest maksimaalselt kaheks aastaks alates ajast, mil tuvastati lepingu rikkumine, nagu on kinnitatud pärast võistlevat menetlust lepinguvõimu teostava poolega. Seda perioodi võidakse pikendada kolme aastani juhul, kui korduvrikkumine esineb viie aasta jooksul pärast esmakordset rikkumist.

Pakkujad või taotlejad, kes on süüdi valeavalduste tegemises, peavad lisaks maksma ka rahatrahvi, mis moodustab 2 % kuni 10 % sõlmitud lepingu koguväärtusest.

Lepingupooltele, kelle tegevusest on leitud tõsiseid vajakajäämisi lepingukohustuste täitmisel, määratakse rahatrahv, mis moodustab 2 % kuni 10 % kõnealuse lepingu koguväärtusest. Trahvimäära võidakse kergitada 4 % kuni 20 % juhul, kui korduvrikkumine esineb viie aasta jooksul pärast esmakordset rikkumist.

2.

Punktides 5.2. a, c ja d sätestatud juhtudel jäetakse taotlejad või pakkujad välja kõigist lepingutest ja ilma toetussummadest maksimaalselt kaheks aastaks alates ajast, mil rikkumine tuvastati, nagu on kinnitatud pärast võistlevat menetlust lepinguvõimu teostava poolega.

Punktides 5.2. b ja e sätestatud juhtudel jäetakse taotlejad ja pakkujad välja kõigist lepingutest ja ilma toetussummadest minimaalselt üheks ja maksimaalselt neljaks aastaks otsuse teatavakstegemise kuupäevast alates.

Neid perioode võidakse pikendada viiele aastale juhul, kui toimub korduvrikkumine viie aasta jooksul pärast esmakordset rikkumist või esimest kohtuotsust.

3.

Punktis 5.2. e märgitud juhud on järgmised:

—

vähemalt kolmeaastane tõestatud kogemus kvalitatiivsete ja tarbijauuringute ettevalmistamise ja läbiviimise alal,

—

tõestatud kogemus vähemalt kahes järgnevatest valdkondadest:

—

suutlikkus rakendada EL-i ettevõtluse ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogrammi metoodikat ning vastata komisjoni korraldustele: pidada kinni igakuistest aruandetähtaegadest, täiustada ja viia uuringuprogrammi sisse muudatusi vastavalt komisjoni teenistuste nõuetele ja kooskõlas kokkulepetega, milleni on jõutud osalevate organite/asutuste esindajate kohtumistel.

—

taotleja kompetentsusaste ja kogemuste hulk punktis 6.2. mainitud valdkondades,

—

väljapakutud uuringumetoodika koos valimi moodustamise põhimõtete, valimi suuruse, valimi esinduslikkuse ja vastamisvalmiduse määraga,

—

taotleja kompetentsusaste ja teadmised uuringute erijoonte kohta antud valdkonnas ja riigis, kus neil on kavas uuringut/uuringuid läbi viima hakata,

—

taotleja töökorralduse tõhusus, mida hinnatakse paindlikkuse, infrastruktuuri, kvalifitseeritud personali ja töövahendite, tulemuste esitamise, kooskõlastatud ühisprogrammi raames läbiviidavate uuringute ettevalmistamises osalemise ja komisjoniga sidepidamise alusel,

—

raha väärtus.

—

taotluse standardvorm,

—

koostöö raamlepingu näidis,

—

spetsiaalse toetuslepingu näidis koos lisaga, kus on ära toodud üksikasjaline projekti kirjeldus,

—

eelarve tüüpprojekt, mis toob välja uuringu hinnangulised kulud ja rahastamisplaani,

—

finantsidentifikatsiooni standardvorm,

—

juriidilise isiku standardvorm,

—

abikõlblikkuse standardvorm,

a)

laadides need alla järgnevalt internetiaadressilt:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/tenders/call0406_en.htm

b)

juhul kui allalaadimine pole võimalik, kirjutades komisjonile postiaadressil:

Märgusõna “Call for proposals – ECFIN/2004/A3-01”.

—

täpselt täidetud ja allkirjastatud juriidilise isiku standardvormi ja nõutud tõendavaid dokumente, mis tõestaksid organi või asutuse juriidilise isiku staatust,

—

täpselt täidetud ja allkirjastatud finantsidentifikatsiooni standardvormi,

—

korrektselt allkirjastatud taotleja abikõlblikkuse standardvormi,

—

organi või asutuse organisatsioonikaarti, mis näitaks uuringute läbiviimise eest vastutavate juhatuseliikmete ja töötajate nimesid ja positsioone,

—

organi või asutuse kinnitust selle kohta, et väljavalimise korral ollakse valmis alla kirjutama koostöö raamlepingule ja spetsiaalsele toetuslepingule,

—

tõendeid usaldusväärsest finantsolukorrast: lisada tuleb bilansiaruanded ning kasumi ja kahjumi aruanded viimase kahe rahandusaasta kohta, mil aruandeid koostati.

—

organi või asutuse tegevuste kirjeldust, mis võimaldaks hinnata personali kvalifitseeritust ning seda, kui suured ja pikaajalised on nende kogemused punktis 6.2. nõutud valdkondades. See tähendab kõikvõimalikke uurimusi, teenuslepinguid, konsultatsioonide andmist, uuringuid, publikatsioone või teisi varem lõpetatud tegevusi, tuues välja kliendi nime ja sedastades, millised neist töödest, kui üldse, olid tehtud Euroopa Komisjonile. Lisada tuleb ka kõige olulisemad uurimused ja/või tulemused,

—

üksikasjalikku operatsioonilise organisatsiooni kirjeldust uurimuste läbiviimiseks. Asjakohased dokumendid tuleks lisada taotleja käsutuses oleva infrastruktuuri, töövahendite, ressursside ja kvalifitseeritud personali (kokkuvõtlikud CV-d) kohta,

—

üksikasjalikku uuringumetoodika kirjeldust: valimite moodustamise meetodid, valikuvead ja usalduspiirid, valimi suurus ja hinnanguline vastamisvalmiduse määr,

—

üksikasjalikku allhangetena tehtavate tööde kirjeldust.

—

iga uuringu jaoks täpselt täidetud ja üksikasjalikku, 12-kuulist perioodi hõlmavat eelarve tüüpprojekti (eurodes), mis sisaldab ettevõtmiste finantseerimisplaani ning üksikasjalikku uuringu läbiviimise kogukulude ja üksuste abikõlblike kulude, kaasa arvatud allhankekulude, jaotust,

—

dokumenti, mis vajadusel kinnitaks teiste organisatsioonide finantsosalust.

European Commission

Directorate-General ECFIN

“Call for proposals – ECFIN/2004/A3-01”

Unit ECFIN R-2

BU-1 3/13

B-1049 Brussels.

a)

kas saates tähitud kirjaga, millel on hiljemalt 16. novembri 2004. aasta postitempel;

b)

või tuues Euroopa Komisjoni keskpostiteenistusse (taotleja enda või volitatud isiku poolt, kaasa arvatud kullerifirma poolt) järgneval aadressil: