1.   Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Sahelis nimetatakse 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2027 Birgitte MARKUSSEN. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitusi (edaspidi „volitused“) pikendatakse või need lõpetatakse varem.

2.   Volituste kohaldamisel määratletakse Sahelit järgmiselt: Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania ja Niger. ELi eriesindaja teeb lisaks asjakohasel juhul koostööd Tšaadi järve vesikonna riikidega ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega Sahelis ja väljaspool Sahelit, sealhulgas Magribis ja Guinea lahe piirkonnas, ning eelkõige naaberriikidega, keda mõjutavad Sahelis toimuvad arengusuunad.

1.   Tuginedes poliitilistele eesmärkidele, mis seati nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldustega vastu võetud Sahelit käsitlevas Euroopa Liidu integreeritud strateegias, tulenevalt Saheli piirkonna suhtes kasutatava liidu käsitusviisi kohandamist käsitlevatest aruteludest välisasjade nõukogu 11. detsembri 2023. aasta ja 19. veebruari 2024. aasta istungil ning uuest liidu käsitusviisist Saheli piirkonna suhtes, mis kinnitati liikmesriikide väljendatud seisukohti arvesse võttes välisasjade nõukogu 20. novembri 2025. aasta istungil, aitavad volitused aktiivselt ja esmajärjekorras kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, julgeolek, stabiilsus ja kestlik areng. Lisaks püüab ELi eriesindaja parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, mõju ja nähtavust Sahelis ning edendada universaalseid väärtusi ja liidu huve. Kooskõlas nõukogus võetud suundadega abistab ELi eriesindaja kõrget esindajat Saheli piirkonda käsitleva liidu uue käsitusviisi rakendamisel, mis on seotud kasvava ebakindluse ja ebastabiilsuse ohuga piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja aitab integreeritud viisil arendada ja ellu viia liidu jõupingutusi piirkonnas kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse austamisega, sealhulgas poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, ning koordineerida kõiki liidu tegevusega seotud asjakohaseid vahendeid ja sidusrühmi. ELi eriesindaja aitab süvendada liidu koostöö- ja koordineerimispingutusi, kasutades selleks riigi, piirkonna ja rahvusvahelise tasandi mehhanisme.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd ja koordineerib oma tegevust nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide, liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) ja Aafrika organisatsioonidega, eeskätt Aafrika Liiduga (AL) ja Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega (ECOWAS).

1.   Artiklis 2 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

panustada aktiivselt asjakohasel viisil liikmesriikide väljendatud seisukohti arvesse võttes Saheli piirkonna suhtes kasutatava liidu uue käsitusviisi rakendamisse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud käsitusviisi piirkonna suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis ning toetada tõhusat strateegilist kommunikatsiooni;

b)

teha koostööd, muuhulgas vahendusdiplomaatia ja kõrgetasemelise poliitilise teavitustegevuse kaudu, valitsuste ja piirkondlike organisatsioonidega, ning samuti rahukokkulepete ning rahvusvaheliste vahendus- ja konfliktide lahendamise algatuste kaudu kõigi piirkonna asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide, naiste, noorte, kodanikuühiskonna ja diasporaadega ning Magribi, Lääne-Aafrika ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ja huve ning aidata kaasa Sahelis ja selle vahetus läheduses liidu etendatava rolli paremale mõistmisele ja positiivsele kuvandile;

c)	esindada liitu ning edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning muudes piirkonna stabiilsuse seisukohast olulistes protsessides;

d)

soodustada täielikult koordineeritud ja integreeritud liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas arengukoostööle, Euroopa rahutagamisrahastule, liikmesriikide tegevusele ning liidu poolt kriisiohjeks ja konfliktiennetuseks antavale toetusele liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) meetmete ning piirkondlike ja riiklike stabiliseerimispüüdluste kaudu, sealhulgas julgeolekusektori reformi ning endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise ning konflikti ja kriisi oludes kultuuripärandi kaitsmise valdkonnas;

e)

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, Aafrika Liiduga ja selle eriesindajaga Malis ja Sahelis, ECOWASiga, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega;

f)

hoolikalt jälgida ja analüüsida piirkonna ebastabiilsuse algpõhjuste ning pikaaegsete suundumuste, sealhulgas kliimamuutuste, elurikkuse kadumise, karjakasvatamise, toiduga kindlustamatuse ning loodusvarade, eelkõige maa ja vee kättesaadavuse mõju ning anda selle kohta aru, edendada loodusvarasid puudutavat kestlikku majandamist ja koostööd, millega toetatakse stabiilsust, ning toetada leviva ebastabiilsuse piiramiseks tehtavaid püüdlusi, pöörates erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele piirkondadele ja piirkondlikele algatustele, et edendada sellega seoses piiriülest koostööd, sealhulgas Lääne-Aafrika rannikuriikide ja Saheli riikide vahel;

g)

hoolikalt jälgida muid piirkonda ohustavaid piirkondlikke ja piiriüleseid nähtusi, sealhulgas terrorismi, radikaliseerumist, organiseeritud kuritegevust, hübriid- ja küberohte, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, narkokaubandust, meresõidu ebaturvalisust, pagulas- ja rändevooge ning nendega seotud ebaseaduslikke rahavooge;

h)

hoolikalt jälgida laiaulatuslike pagulas- ja rändevoogude (sealhulgas riigisisesed põgenikud) humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi, pidada asjakohasel viisil asjakohaste asutuste ja sidusrühmadega rändeteemalist dialoogi ning anda kooskõlas liidu eesmärkide ja huvidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse kõnealuses piirkonnas, et edendada tervikliku kogu rändeteed hõlmava lähenemisviisi alusel viljakat rändealast koostööd;

i)

aidata rakendada asjakohaseid nõukogu järeldusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise kohta, hoida korrapärast kõrgetasemelist poliitilist kontakti terrorismist ja rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest mõjutatud riikidega ning tagada liidu oluline roll püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega;

j)	hoolikalt jälgida piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi, võttes arvesse vastastikuseid seoseid rahu, humanitaar- ja arenguküsimuste vahel ning edendades kriisidele ja konfliktidele pikaajaliste piirkondlike lahenduste leidmist;

k)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõigustealast poliitikat kooskõlas liidu inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga, inimõigusi käsitlevaid liidu suuniseid, eelkõige liidu suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti liidu suuniseid, mis käsitlevad naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust, ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, samuti edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015), ning toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 (2015) (noorte, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamist;

l)

pöörata jätkuvalt tähelepanu justiitsvaldkonnale tervikuna ja vastutusmehhanismidele, mis võimaldavad võidelda karistamatuse vastu, sealhulgas soovituste koostamist, korrapärase kontakti hoidmist kõnealuse piirkonna asjakohaste ametiasutustega, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga, samuti suhtlemist piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

m)

süvendada liidu teadmisi kohapealsetest ootustest ja oludest, tuginedes sagedastele kontaktidele piirkonnas viibijatega, sealhulgas kohalike osalejatega ning soodustada põhjalikule ja pidevale olukorraanalüüsile tuginedes arupidamist ning aidata kaasa liidu varajasele reageerimisele, käsituse kohandamisele ja pikaajalise strateegilise visiooni kujundamisele Saheli suhtes.

2.   ELi eriesindaja teeb volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)	annab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade kindlaks määramise küsimuses nõu ning esitab selle kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada diplomaatilisi kontakte ja tegevust, mis tugevdavad liidu integreeritud käsitusviisi Saheli suhtes;

b)	aitab säilitada ülevaadet liidu kogu tegevuse kohta ning teha tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonide ja liikmesriikidega.

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse asjaomaste osakondadega.

1.   Volituste täitmisega seotud kulude (edaspidi „kulud“) katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2027 on 1 788 249,05 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kuludest aru komisjonile.

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. ELi eriesindaja meeskonda kuuluvad volituste täitmiseks vajalikud konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ELi eriesindaja meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepanekuid lähetada personali ELi eriesindaja meeskonda. Lähetatud personali töötasu katab vastavalt kas lähetav liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja meeskonda võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel personali liikmetel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kogu lähetatud personal jääb lähetanud liikmesriigi, asjaomase liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidab oma kohustusi ja tegutseb volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja personal töötab asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonide juures, et tagada tegevuse sidusus ja järjepidevus.

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele ELi eriesindajale ja ELi eriesindaja meeskonna liikmetele logistilist tuge.

1.   ELi eriesindaja kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (3) sätestatud eeskirju ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. märtsi 2025. aasta otsuses sätestatud rakenduseeskirju (4).

2.   ELi eriesindaja kaitseb üksikisikuid nende isikuandmete töötlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (5) sätestatud normidega ning kõrge esindaja poolt Euroopa välisteenistuse jaoks vastu võetud rakendusnormidega.

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja Saheli piirkonda käsitleva uue liidu käsitusviisi raames kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse tagamisele ning sellele, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kohaldatakse või rakendatakse järjekindlalt. ELi eriesindaja püüab liikmesriikidega korrapäraselt koostööd teha. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt Euroopa välisteenistust, liidu delegatsioone ning kohapeal olevate liikmesriikide missioone.

2.   ELi eriesindaja teeb kohapeal tihedat koostööd liikmesriikide vastavate missioonide juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ÜJKP missiooni(de) juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös liidu asjaomaste delegatsioonidega kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre missiooni EUCAP Sahel Mali juhile. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.