(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2026/249 (1) on 2026., 2027. ja 2028. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Neid püügivõimalusi, sealhulgas nendega funktsionaalselt seotud teatavaid meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse teadusliku nõuande avaldamine, kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumiste tulemused ning muud arengud.

(2)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) on vastu võtnud soovituse 2026. aastaks (edaspidi „NEAFCi 2026. aasta soovitus“), millega luuakse 1 495 tonni suurune makrelli (Scomber scombrus) varude kaitse reserv, mida Venemaa Föderatsioon saab püüda NEAFC konventsiooni ala rahvusvahelistes vetes. Et vältida selle reservi ületamist, sisaldab NEAFCi 2026. aasta soovitus reserviga seotud kontrollimeetmeid, mida kohaldatakse nii NEAFCi reguleeritavas piirkonnas kui ka NEAFCi 2026. aasta soovitust toetanud NEAFCi osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Seepärast on asjakohane rakendada neid meetmeid liidu õiguses.

(3)

2025. aastal pidasid liit ja Ühendkuningriik kahepoolseid konsultatsioone, et kehtestada ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (2) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) 35. lisas loetletud kalavarude jaoks 2026. aastaks suur arv lubatud kogupüüke, sealhulgas teatavad meetmed, mis on nende lubatud kogupüükidega funktsionaalselt seotud. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kirjalikus protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 10. detsembril 2025. Nagu on kirjalikus protokollis dokumenteeritud, leppisid delegatsioonide juhid kokku, et soovitavad oma riikide ametiasutustel hakata Keldi mere ja Iiri mere tursa (Gadus morhua), kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) ja merlangi (Merlangius merlangus) ning La Manche’i väina merikeele (Solea solea) ja atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes kohaldatavaid parandusmeetmeid kohaldama põhimõtteliselt hiljemalt 1. juunil 2026 liidus ja Ühendkuningriigis ühtemoodi, et tagada võrdsed tingimused, kuna kõnealuseid kalavarusid majandatakse ühiselt. Selles lepiti kokku tingimusel, et pooled on teatanud nende parandusmeetmete vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Nõukogu määrusega (EL) 2026/786 (3) lükati Iiri mere tursa ja merlangi ning La Manche’i väina merikeele ja atlandi merilesta suhtes kokku lepitud meetmete kohaldamine edasi 1. septembrini 2026, kuna Ühendkuningriigi sisemenetlustes esines viivitusi. Kuna Ühendkuningriik eeldab, et tema sisemenetluste lõpuleviimine viibib veelgi, ja selleks, et tagada liidu ettevõtjatele Ühendkuningriigi ettevõtjatega võrdsed tingimused, tuleks nende meetmete kohaldamine edasi lükata 1. novembrini 2026, kuni Ühendkuningriik on asjaomased sisemenetlused lõpule viinud.

(4)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 19. juunil 2026 oma teadusliku nõuande euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) kohta ICESi 9.a rajooni lääneosas ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (4) artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga ja põhimõttega, et meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, nagu on sätestatud selle määruse artikli 3 punktis c, tuleks euroopa anšoovise lubatud kogupüük ICESi 9. alapiirkonna lääneosas ja ICESi 10. alapiirkonnas ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 kehtestada ICESi soovitatud tasemel.

(5)

16. juunil 2026 pidasid EL ja Norra konsultatsioone hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogupüügivõimaluste taseme kohta ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 ning hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüügi taseme kohta ICESi 3.a rajoonis. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, mis allkirjastati 16. juunil 2026. Hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis tuleks seega kehtestada Norraga kokkulepitud tasemel ning Norraga 2025. aastal kokkulepitud tehnilised meetmed tuleks säilitada.

(6)

Lisaks kaalusid liit ja Norra kõnealuste konsultatsioonide käigus Põhjamere Norra vetes 62o põhjalaiusest lõuna pool elava hariliku süvameregarneeli kvoodi ülekandmist Norralt liidule. Kuna liit ja Norra ei suutnud sellise ülekandmise suhtes kokkuleppele jõuda, tuleks hariliku süvameregarneeli eraldamata püügivõimalused ICESi 2., 5., 12. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes nüüd eraldada liikmesriikidele. Seetõttu tuleks asjaomaste liikmesriikide hariliku süvameregarneeli kvoote ja vastavat liidu kvooti ICESi 2., 5., 12. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes vastavalt muuta.

(7)

26.–28. mail 2026 pidasid EL, Ühendkuningriik ja Norra konsultatsioone kilu (Sprattus sprattus) kogupüügivõimaluste taseme kohta ICESi 4. alapiirkonnas ja ICESi 3.a rajoonis ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 ning kilu lubatud kogupüügi tasemete kohta ICESi 4. alapiirkonna ja ICESi 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra vetes kõnealuseks ajavahemikuks. Liit osales nendel konsultatsioonidel nõukogu 7. mail 2026 heaks kiidetud seisukoha ja täiendava täpsustuse alusel. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, mis allkirjastati 28. mail 2026. Asjaomased lubatud kogupüügid tuleks seega kehtestada Ühendkuningriigi ja Norraga kokkulepitud tasemetel.

(8)

Alates 11. maist kuni 22. maini 2026 viisid Euroopa Liit ja Ühendkuningriik läbi kahepoolsed konsultatsioonid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6, mille käigus käsitleti kilu lubatud kogupüügi taset ICESi 7.d ja 7.e alapiirkonnas ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027. Liit osales nendel konsultatsioonidel nõukogu 7. mail 2026 heaks kiidetud seisukoha ja täiendava täpsustamise alusel. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 4. juunil 2026 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Seetõttu tuleks kilu lubatud kogupüük ICESi 7.d ja 7.e rajoonis ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 kehtestada Ühendkuningriigiga kokkulepitud tasemel.

(9)

Seoses tursaga (Gadus morhua) Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja ICESi 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes kohaldavad Svalbardi ümbritsevate merepiirkondade ressurssidele võrdset juurdepääsu tagava Teravmägesid (Svalbardi) käsitleva 1920. aasta Pariisi lepingu muud osalised kuni 10 % paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, samas kui määrusega (EL) 2026/249 on ette nähtud, et nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (5) artiklite 3 ja 4 kohast liikmesriikide kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kohaldata kõnealuse kalavaru suhtes. Seepärast on asjakohane lubada liidu kalalaevadel kasutada kõnealuse lubatud kogupüügi suhtes ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust.

(10)

Määrusega (EL) 2026/249 on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kvoodid moiva (Mallotus villosus) püügiks ICESi 2., 5., 12. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes ajavahemikuks alates 15. oktoobrist 2025 kuni 15. aprillini 2026 Gröönimaaga kokkulepitud tasemel kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli (6) artikli 2 lõikega 1. Kuna aga liidu kalatööstusel puudus huvi, pakkus EL Gröönimaale seejärel võimalust need kalapüügivõimalused tagasi võtta. Seetõttu tuleks ELi ja liikmesriikide moivakvoodid ICESi 2., 5., 12. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes ajavahemikuks alates 15. oktoobrist 2025 kuni 15. aprillini 2026 viia nulli.

(11)

Kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (7) artikliga 11 ning vastavalt kõnealuse lepingu protokolli artiklis 6 ja VI peatükis sätestatud tingimustele leppisid EL ja Gröönimaa kokku tursa (Gadus morhua) katsepüügis ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes kirde pool 42o läänepikkust ajavahemikul alates 12. veebruarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026. Sellise katsepüügi jaoks on kehtestatud 3 000 tonni suurused kalapüügivõimalused, millest 900 tonni on eraldatud liidule. Kõnealune liidu kvoot tuleks kehtestada Gröönimaaga kokkulepitud tasemel. Kõnealune liidu kvoot tuleks jaotada võrdselt kuue asjaomase liikmesriigi vahel. Seda jaotust tuleks kohaldada siiski üksnes 12. veebruarist kuni 31. detsembrini 2026 ning see ei tohiks piirata võimalike tulevaste liidu tursakvootide jaotamist ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes kirde pool 42o läänepikkust.

(12)

Kanada võttis 12. juunil 2026 vastu Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) konventsiooni ala 2J, 3K ja 3L rajoonis turska püüdvate laevade püügi piirnormi ajavahemikuks alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027. NAFO võttis 15. juunil 2026 kõnealuse kalavaru ja ajavahemiku kohta vastu lubatud kogupüügi ja teiste NAFO konventsiooniosaliste püügiosa (5 % lubatud kogupüügist, sh liidu kvoot), mis tuleb püüda NAFO reguleerimispiirkonnas. Seepärast tuleks kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ajavahemikuks 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 kehtestada vastavalt. Lisaks on asjakohane pikendada kõnealuseks ajavahemikuks NAFO kehtestatud praegust keeluaega.

(13)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2025. aasta novembris toimunud aastakoosolekul vastu soovituse 25-04 Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealune soovitus võeti liidu õigusesse üle komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2026/497 (8). See soovitus hõlmab muu hulgas ühest aastast teise ülekantava kasutamata hariliku tuuni kvoodi läbivaatamist. Delegeeritud määrus (EL) 2026/497 jõustus 14. mail 2026. Seega saavad liikmesriigid taotleda, et kuni 20 % nende hariliku tuuni aastakvoodist ICCATi konventsiooni alal ida pool 45o läänepikkust kantaks eelnevast aastast üle antud aastasse. 2026. aastaks taotlesid Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta ja Portugal selliseid ümberkandmisi alates 2025. aastast. Kõnealuste taotluste alusel esitas komisjon muudetud ELi aastakava ICCATi sekretariaadile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 (9) artikli 11 lõikele 5. Seetõttu tuleks kõnealuste liikmesriikide hariliku tuuni 2026. aasta kvoote ICCATi konventsiooni alal ida pool 45o läänepikkust vastavalt muuta.

(14)

Vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 15 lõikele 7 esitasid teatavad liikmesriigid komisjonile Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kohta muudetud kalakasvatamise majandamiskava. Seepärast tuleks liikmesriikide kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust ja kasvatamisvõimsust muuta vastavalt ICCATi sekretariaadile edastatud kavadele.

(15)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis oma 2026. aasta aastakoosolekul vastu vööttuuni (Katsuwonus pelamis) muudetud püügi piirnormid IOTC pädevusalasse kuuluval alal 2026. aastaks. Seepärast tuleks kõnealuse kalavaru liidu ja liikmesriikide 2026. aasta kvoote vastavalt muuta.

(16)

Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC) kehtestas oma 2026. aasta aprillis peetud aastakoosolekul kõigi NPFC konventsiooniosaliste traalerite ja seinnoodalaevade poolt kasutatavad jaapani makrelli (Scomber japonicus) ja austraalia makrelli (Scomber australasicus) püügi piirnormid ajavahemikuks alates 1. juunist 2026 kuni 31. detsembrini 2026. Lisaks kehtestas NPFC liidu jaoks samaks ajavahemikuks kõnealuste varude täiendava koguse. NPFC kehtestas ka vastavad püügikoormuse piirangud. Ühtlasi kehtestas NPFC nende püügi piirnormide ja kõnealuse lisakogusega funktsionaalselt seotud meetmed, ilma milleta ei oleks saanud neid püügi piirnorme kõigi NPFC konventsiooniosaliste suhtes kehtestada ning tuleks jaapani makrelli ja austraalia makrelli püügivõimalusi NPFC konventsiooni alal vähendada, kaitsmaks mittesihtliike. Neid kalapüügivõimalusi ja nendega funktsionaalselt seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(17)

Nõukogu määrusega (EL) 2025/2454 (10) on määratud kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2026. aastaks. Kõnealuse määrusega kehtestatakse 2026. aastaks ICESi 30. ja 31. rajoonis (Botnia laht) räime (Clupea harengus) lubatud kogupüük ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. oktoobrini 2026, kuna selle kalavaru seisundi ja edasise arengu suhtes valitseb tõsine ebakindlus. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 (11) artikli 3 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 1 on asjakohane kehtestada Botnia lahe räime lubatud kogupüük 2026. aastaks kõnealuse kalavaru kohta 2026. aastaks ICESi 28. mail 2025 antud nõuande põhjal ja kooskõlas FMSY-vahemiku vähendatud väikseima väärtusega ning võttes arvesse ICESi tehnilises teenistuses 10. juunil 2026 esitatud uusimat teaduslikku teavet.

(18)

Määrusi (EL) 2026/249 ja (EL) 2025/2454 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(19)

Selleks et säilitada aruandlusperioodid käesoleva määrusega muudetud lubatud kogupüükide puhul ning arvestades, et neist lubatud kogupüükidest mõnda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026, tuleks muudetud lubatud kogupüüke kohaldada tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid lubatud kogupüüke säilitatakse või suurendatakse.

(20)

Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

2)

Artiklisse 4 lisatakse järgmised punktid:

(*1)   EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1981/608/oj. Liit kiitis heaks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusega 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1981/608/oj).“"

3)

III peatükki lisatakse:

4)

Artikli 62 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

5)

IA lisa A ja B osa ning IB, IC, ID, IJ, IM ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.