EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2026/1384,

17. juuni 2026,

mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule ja millega muudetakse määrust (EL) 2020/2170

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Terasesektor on liidu konkurentsivõime ja julgeoleku seisukohast keskse tähtsusega. Teras on oluline ka paljudele teistele tööstusharudele, nagu liidu puhta tehnoloogia, transpordi-, ehitus- ja energiataristu tööstus. Seepärast on konkurentsivõimeline ja tehnoloogiliselt arenenud terasetööstus liidu majandusjulgeoleku jaoks väga vajalik. Sellest tulenevalt peab liit terasesektorit strateegiliselt tähtsaks ning soovib tagada selle elujõulisuse, kerksuse ja pikaajalise kestlikkuse.

(2)	Liidul on pikaajaline terasetootmise traditsioon linnades ja piirkondades, kus terasetöölised on oma oskusi põlvest põlve edasi andnud, neil on olnud tähtis osa liidu tööstuse alusepanijana ning neist sõltub terasesektori konkurentsivõime ja suure sotsiaalse väärtuse säilitamine.

(3)

Terasetööstus on eri riikides ja piirkondades, sealhulgas liidus, ülemaailmse liigse struktuurse tootmisvõimsuse suurenemise tõttu raskustes. See ülemaailmne probleem avaldab liidu turule ja teiste riikide turgudele kahjulikku mõju kas otse, s.t liigse tootmisvõimsusega riikidest pärit impordi kaudu, või kaudselt, s.t teistelt turgudelt väljatõrjumise tõttu, või mõlemal viisil korraga. Ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse probleemi tulemuslikuks lahendamiseks peaksid liit ja sarnaselt meelestatud partnerriigid, kes ei aita kaasa ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse suurenemisele, tegema suuremaid ühiseid jõupingutusi. Selleks asub liit aktiivsemalt tegutsema rahvusvahelise tegevuse juhtimisel, muu hulgas terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi (GFSEC) raames, et tegeleda ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse algpõhjustega ja rakendada ülemaailmse teraseturu läbipaistvust suurendavaid meetmeid ning võtta arvesse tänapäevaseid tootmis- ja tarnemeetodeid, sealhulgas sulatamis- ja valamiskoha reegli kohaldamise ning impordi ja ekspordi jälgimise abil. Liidu eesmärk on ka edaspidi hoida turud õiglased ja avatud ning tugevdada veelgi oma suhteid olemasolevate ja tulevaste vabakaubanduspartneritega. Seda silmas pidades ning et kaitsta oma majandust ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse eest ja suurendada omavahelist turulepääsu, peaksid liit ja sarnaselt meelestatud riigid hakkama kiiresti koostööd tegema, lähtudes ühistest strateegilistest huvidest ja vastastikusest kasust ning tagades ühtlasi tarneahelate turvalisuse, prognoositavuse ja mitmekesisuse.

(4)

2019. aastal komisjoni tehtud põhjalik analüüs näitas, et liidu terasetööstust ähvardas juba sel ajal olulise kahju oht ja et kaitsemeetmete võtmata jätmise korral see lähitulevikus tõenäoliselt realiseerub. Komisjon järeldas, et liidu huvides oleks võtta asjakohaseid meetmeid, millega hoida ära terasetoodete impordi edasine kasv.

(5)

Komisjon võttis 31. jaanuaril 2019 vastu rakendusmääruse (EL) 2019/159 (2), millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes, leevendades sellega kaubavoogude ümbersuundumise ohtu ja olulise kahju ohtu, mis tõenäoliselt oleks kaasnenud nimetatud määrusega hõlmatud toodetele. Rakendusmäärus (EL) 2019/159 kaotab kehtivuse 30. juunil 2026.

(6)

Liidu juhid võtsid 2024. aasta novembris vastu Budapesti deklaratsiooni uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta, milles rõhutati tungivat vajadust ja otsustavust muuta liit konkurentsivõimelisemaks. Lisaks teatasid liidu juhid soovist tagada tööstuse uuendamine ja süsinikuheite vähendamine ning liidu jäämine tööstuslikuks ja tehnoloogiliseks suurjõuks, mis toetab kvaliteetsete töökohtade loomist. Liidu juhid tunnistasid ka vajadust suurendada kaitsevalmidust ja -võimekust, tugevdades selleks kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi. Selleks võtsid liidu juhid kohustuse töötada välja liidu tööstuspoliitika, millega tagada tuleviku seisukohast võtmetähtsusega tehnoloogia areng ja pöörata ühtlasi erilist tähelepanu üleminekujärgus traditsioonilistele tööstusharudele.

(7)

Terasetööstuse konkurentsivõime on liidu peaeesmärk, mis aitab saavutada kestlikku majanduskasvu, pikaajalist jõukust ja kerksust. Süsinikuheite vähendamine võib olla majanduskasvu ja kerksuse võimas hoogustaja, kui lõimida see tööstus-, konkurentsi-, majandus- ja kaubanduspoliitikasse. Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus mõjutab liidu terasetööstust üleminekul süsinikuneutraalsele tootmisele. Seepärast peaks liidu terasesektori süsinikuheite vähendamise kulg olema üks tegur, mida komisjon võib käesoleva määruse alusel avatud tariifikvootide mahu muutmisel arvesse võtta, ja sellega tuleks arvestada ka käesoleva määruse tulemuslikkuse hindamisel.

(8)

Energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist ja elektrifitseerimist on vaja kiiresti toetada, et tulla toime kõrgete energiahindade, ebaõiglase ülemaailmse konkurentsi ja keerukate õigusnõuetega, mis pärsivad konkurentsivõimet. Tuleb võimaldada neil tööstusharudel säilitada ülemaailmne konkurentsivõime ning suurendada liidus tootmist ja tootmisvõimsuse rakendamist.

(9)

Nagu on teatavaks võetud komisjoni 19. märtsi 2025. aasta teatises „Euroopa terase ja metallide tegevuskava“, on teras ka liidu kaitsevõime jaoks strateegilise tähtsusega metall. Eelkõige olukorras, mida iseloomustavad kasvav ülemaailmne ebastabiilsus ja suurenenud julgeolekusurve, on metallide, sealhulgas terase stabiilsed ja kerksed tarneahelad ning nende tugev ja konkurentsivõimeline omamaine tootmine hädavajalikud kaitse- ning lennundus- ja kosmosesektori jaoks ja majandusliku kerksuse saavutamiseks, hoides ühtlasi ära soovimatut sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest.

(10)

Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus peaks 2024. aasta 602 miljonilt tonnilt, mis ületab liidu nõudluse viis korda, suurenema 2027. aastaks eeldatavasti 721 miljoni tonnini. Liit on juba võtnud metallisektoris mitmeid kaubanduse kaitsemeetmeid, sealhulgas seoses raua ja terasega. Nimetatud kaubanduse kaitsemeetmed muudab aga kasutuks teiste piirkondade tootmisvõimsuse suur ja pidev lisandumine, mis ei järgi vähimalgi määral sise- ja ülemaailmse nõudluse arengut. Sellest hoolimata kahjustavad terasesektorit üha enam ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ja ülemaailmsed turumoonutused, sealhulgas teatavate kolmandate riikide turuvälised poliitikameetmed ja tavad, mis seisnevad omamaise tööstuse kunstlikus toetamises ning liidu kaubanduse kaitsemeetmetest ja sanktsioonidest kõrvalehoidmises. Selle tulemusel on liit ainus suur terasetootmispiirkond, mille tootmisvõimsus praegu väheneb. Seepärast peaks kõigil terasesektoriga seotud meetmetel olema pikaajaline perspektiiv, sest ülemaailmne liigne tootmisvõimsus on struktuurne probleem, mis tõenäoliselt ei lahene ei lühikeses ega keskpikas perspektiivis.

(11)	Lisaks suurendavad kolmandate riikide uued kaubandust piiravad meetmed üha enam liidu turule avalduvat impordisurvet nii mahu kui ka hindade osas. See surve kasvab eeldatavasti veelgi ning võib kaasa tuua liidu tootmise edasise vähenemise.

(12)

Selle tagajärjel on liidu terasetööstus raskes olukorras, mida iseloomustab seninägematu tootmisvõimsuse langus, mis ulatub 2018. aastaga võrreldes rohkem kui 30 miljoni tonnini, ajalooliselt madal tootmisvõimsuse rakendamise määr, mis langes 2024. aastal 67 %-ni, 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 30 000 töökoha kaotus, kusjuures lisaks on teatatud veel tuhandete töökohtade kadumisest, ning jätkuv rahaline kahju.

(13)

Reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), on ülemaailmse kaubanduse stabiilsuse, prognoositavuse ja õigluse tagamiseks endiselt ülimalt tähtis. Seepärast tuleks käesolev määrus koostada ja seda rakendada täielikus kooskõlas liidu WTO raames võetud kohustustega, eelkõige seoses tariifikvootide jaotamisega.

(14)

Võttes arvesse liidu terasetööstuse kiiresti halvenevat olukorda, selle sektori kasvavat strateegilist tähtsust ja ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse probleemi lahendamiseks eelkõige GFSECi raames tehtud kollektiivsete jõupingutuste ebapiisavust, on vaja vastu võtta meede, millega asendada rakendusmäärus (EL) 2019/159. Samal ajal kavatseb liit ka edaspidi täita GFSECi 10. oktoobri 2025. aasta ministrite kohtumisel saavutatud kokkulepet töötada välja terviklik ühismeetmete raamistik, et tegeleda ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse algpõhjustega.

(15)

Käesoleva määrusega tuleks seetõttu kehtestada sidus ja terviklik raamistik, et leevendada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule. Arvestades terasesektoris esinevaid tõsiseid häireid ja liidu terasetööstuse kiiresti halvenevat olukorda, tuleb kaasata kõik kolmandad riigid, sealhulgas need, kellega liit on sõlminud vabakaubanduslepingu, ja need, kes saavad ühepoolseid tariifisoodustusi, nagu need, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (3) kohasest liidu tariifisoodustuste üldisest kavast. Käesoleva määrusega kehtestatava raamistikuga tuleks ette näha ühelt poolt tariifikvootide avamine ja kvoodivälise tollimaksu kehtestamine ning teiselt poolt võimalus kohaldada vajaduse korral kahepoolseid kaitsemeetmeid toodete suhtes, mis on pärit kolmandast riigist, kellega liit on sõlminud vabakaubanduslepingu. Kui kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamine ei ole asjakohane, tuleks liiduga vabakaubanduslepingu sõlminud kolmandast riigist pärit toodete suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote ja kvoodivälist tollimaksu.

(16)

Kuigi rakendusmääruse (EL) 2019/159 kohaselt on kvoodiväline tariif 25 %, on terasesektori tariifide taset muudel tähtsamatel turgudel arvesse võttes asjakohane tõsta kvoodiväline tariif 50 %-ni, et kaubavoogude ümbersuundumise ohtu minimeerida. Nimetatud tollimaks lisandub muudele tollimaksudele, mida kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud tootekategooriate suhtes.

(17)	Pidades silmas Euroopa Majanduspiirkonna (4) tihedat ja ainulaadset lõimitust, tuleks Islandilt, Liechtensteinist ja Norrast pärit liitu suunduv import tariifikvootide ja kvoodivälise tollimaksu alt välja jätta.

(18)

Tariifikvootide kogumahu arvutamisel võeti võrdlusaluseks liidu 2013. aasta impordi turuosa, mis oli ligikaudu 13 %, ja kohaldati seda liidu teraseturu 2024. aasta kogutarbimise suhtes, kuna 2024 on viimane aasta, mille kohta on kättesaadavad täielikud andmed. Arvutuses ei võeta arvesse Valgevenest ja Venemaa Föderatsioonist pärit impordi osakaalu, sest selle suhtes kohaldatakse praegu impordikeeldu. See annab kogumahuks 18 345 922 tonni aastas.

(19)	Tariifikvoodid tuleks jaotada tootekategooriate kaupa, lähtudes sellest, milline oli ajavahemikul 2022–2024 iga tootekategooria osakaal impordist. See võrdlusperiood on tariifikvoodi osade jaotusel asjakohane, kuna see kajastab täpselt uuemaid kaubavooge.

(20)

Tariifikvoote tuleks eraldada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (5) sätestatud haldussüsteemi alusel kord kvartalis. Selline tariifikvootide haldamine tagab toimivuse ja hoiab ära selle, et väga lühikese aja jooksul kasvavad impordikogused ebaproportsionaalselt suureks, kuid ei takista samas kaubavooge põhjendamatult palju. Käesoleva määruse kohaldamise esimesel aastal tuleks ühe kvartali jooksul ära kasutamata tariifikvoodid kanda üle järgmisse kvartalisse sama aastase tariifikvoodi kohaldamisperioodi jooksul, et võimaldada ettevõtjatele suuremat paindlikkust ning aidata tagada tarneahelate järjepidevus ja kehtivate tarnelepingute täitmine. Pärast käesoleva määruse esimest kohaldamisaastat võib osutuda vajalikuks kasutamata tariifikvootide ülekandmise korda kohandada, võttes arvesse turu reaktsiooni määruses sätestatud meetmetele ning vajadust kõrvaldada võimalikud turuhäired. Näiteks on seoses rakendusmäärusega (EL) 2019/159 saadud kogemused tariifikvootide haldamisega terasesektoris näidanud, et kasutamata tariifikvootide ülekandmine võib teatavatel asjaoludel suurendada impordisurvet teatavates kvartalites või tootekategooriates, eelkõige juhul, kui turunõudlus või tarbimine väheneb, aga import on endiselt suur. Vastupidiselt võib ka nende üle kandmata jätmine teatavatel muudel asjaoludel põhjustada raskusi tarneahelate järjepidevuse tagamisel ja kehtivate tarnelepingute täitmisel.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile and rakendamisvolitused, et otsustada, kas lubada kasutamata tariifikvootide ülekandmist, võttes arvesse ühelt poolt suurenenud impordisurvet ja teiselt poolt tariifikvootide keskmise kasutamise määra ning tarnete ebapiisavat kättesaadavust terase tootmisahela järgnevas etapis tegutsevatele kasutajatele. Täpsemalt tuleks ülekandmist lubada siis, kui tariifikvootide keskmine kasutamine teatava tootekategooria puhul on aastase tariifikvoodi kohaldamisperioodi esimese kolme kvartali jooksul üle 80 %, kuna see vähendaks väga suuremahulise tollimaksuvaba impordi ohtu teatavas kvartalis märkimisväärselt.

(22)

Et käesolev määrus oleks ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju piiramisel tulemuslik, on terasetoodete eripärast ning tänapäevastest tootmis- ja tarnemeetoditest lähtudes vaja teha kindlaks nö sulatamise ja valamise riik ehk algne koht, kus toorterast või rauda esialgu vedelal kujul terase- või rauatootmisahjus toodetakse ning seejärel esimest korda tahkesse olekusse valatakse. See esimene tahkis võib olla kas terase pooltoote, sealhulgas slääbi, valtstooriku või valuploki kujul või valmistoote kujul. Importijatelt tuleks nõuda, et nad esitaksid sulatamise ja valamise riigi kohta tõendid, näiteks tehase katsesertifikaadi. Selline nõue suurendaks terase impordi tarneahela läbipaistvust ja võimaldaks komisjonil saada usaldusväärset teavet liitu imporditava terase päritolu kohta.

(23)

Komisjonile tuleks ühtlasi anda rakendamisvolitused kehtestada, mis liiki tõendeid peavad importijad sulatamise ja valamise riigi kohta esitama. Enne oma rakendamisvolituste kasutamist seoses sulatamise ja valamise riiki käsitlevate tõenditega, on tähtis, et komisjon konsulteeriks sidusrühmadega, sealhulgas terasetootjate, kasutajate ja liikmesriikidega, tagaks nõutavate tõendite piisavuse sulatamise ja valamise riigi tõendamiseks, hindaks põhjalikult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkreetset olukorda ja väldiks ebaproportsionaalset halduskoormust.

(24)

Komisjonile tuleks anda ka rakendamisvolitused kehtestada käesoleva määrusega avatud tariifikvootide jaotus riikidele. Selle jaotuse kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse impordi turuosa liidu teraseturul enne, kui ülemaailmne liigne tootmisvõimsus hakkas liidu turgu mõjutama. Selle arvutamisel on kõige asjakohasem lähtuda aastast 2013, sest sel aastal ei avaldunud ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju, mis kasvas järsult 2015. aastal ning oli impordi märgatava kasvu näol nähtav ka juba 2014. aastal. Samas on oluline arvestada tariifikvootide jaotamisel ka varasemaid tariifikvoote, eelkõige seda, mis on sätestatud komisjoni rakendusmäärustes (EL) 2023/1331 (6) ja (EL) 2023/2840 (7), mis käsitlevad kauplemist Ühendkuningriigist pärit ja Ühendkuningriigi muudest osadest otseveoga Põhja-Iirimaale toodud terasetoodetega. Lisaks peaks komisjon võtma arvesse praegusi ja tulevasi vabakaubanduslepinguid, eelkõige neid, mis on läbirääkimiste lõppjärgus. Asjakohasel juhul tuleks arvesse võtta ka muid asjaolusid, nagu liidu teraseturgu mõjutavate kolmanda riigi meetmete kaubandust moonutav mõju, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide või mitmepoolsete keskkonnalepingute rikkumine kolmanda riigi poolt, liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXVIII artikli alusel, sellise rahvusvahelise lepingu või mittesiduva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine, milles käsitletakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse taset, ning vajadus tagada tarneallikate mitmekesistamine. Samuti tuleks ilma käesoleva määruse tulemuslikkust vähendamata arvesse võtta erakorralises ja vahetus julgeolekuolukorras olevate liidu kandidaatriikide huve, eelkõige juhul, kui neil oli varem käesoleva määrusega hõlmatud tootekategooriate puhul liidu turule soodusjuurdepääs, nagu Ukrainal. Lisaks peaks komisjon võtma asjakohasel juhul arvesse kahepoolsete kaitsemeetmete raames avatud tariifikvoote, et liidu avatud tariifikvootide üldkogus ei ületaks asjaomases lisas sätestatud kogust. Selleks et tagada liidu välistegevuse sidusus ja järjepidevus, ei tohiks komisjon juhul, kui piiravate meetmetega keelatakse ühe või mitme käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tootekategooria import kolmandast riigist, jaotada kõnealusele kolmandale riigile nende tootekategooriate jaoks tariifikvoote. Lisaks peaks komisjon alates 1. oktoobrist 2027 võtma arvesse importijatelt kogutud teavet sulatamise ja valamise riigi kohta.

(25)

Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, et vajaduse korral kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid sellisest kolmandast riigist pärit toodete impordi suhtes, kellega liit on sõlminud vabakaubanduslepingu. Kõnealused kahepoolsed kaitsemeetmed peaksid olema kooskõlas kohaldatava vabakaubanduslepinguga. On tähtis, et komisjon võtaks kohaldatavate kaitsemeetmete kindlaksmääramisel arvesse vajadust kehtestada käesoleva määruse alusel sidus ja terviklik raamistik ja leevendada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule. Selleks et komisjon saaks kahepoolseid kaitsemeetmeid kiiresti kohaldada, on tähtis, et käesoleva määruse alusel kohaldatavate kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/287 (8) sätestatud tingimusi ja menetlusi.

(26)	Käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9). Asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(27)	Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud vajadusega tagada tariifikvootide õigeaegne jaotamine või kahepoolsete kaitsemeetmete õigeaegne kohaldamine, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(28)

Et tagada liitu importimiseks avatud kvootide taseme kohandamine vastavalt käesoleva määrusega hõlmatud toodete turgude muutuvatele oludele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide mahu muutmiseks. Samas peaksid kõik nende mahtude muudatused olema kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega. Seega on asjakohane kehtestada käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide mahtude minimaalne ja maksimaalne koguväärtus, võttes arvesse, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni teraseturu prognooside (Steel Outlook 2025) kohaselt jääb terase tarbimine liidus kuni 2030. aastani stabiilseks. Maksimaalse koguväärtuse arvutamiseks tuleks kohaldada 13 % turuosa 2018. aastal registreeritud tarbimise tasemele, mis oli ajavahemikul 2013–2024 kõrgeim aastane tase. Minimaalse koguväärtuse kindlaksmääramisel tuleks arvestada vajadust tagada turulanguse korral samasugune paindlikkus. Sellest tulenevalt tuleks komisjonile anda õigus muuta käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide mahtusid üksnes sel määral, et nende koguväärtus jääb vahemikku 14 400 000–22 200 000 tonni. Delegeeritud volituste kasutamisel peaks komisjon võtma asjakohasel juhul arvesse nõudluse ja impordi turuosa muutusi, olulisi muutusi ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse osas, liidu terasesektori süsinikuheite vähendamisel tehtud edusamme liidu kliimaeesmärke silmas pidades, terase importi mõjutavate kolmandate riikide meetmete suundumusi ja ulatust, võimalikke raskusi teatavate tootekategooriate tarnete kättesaadavusega, mis on seotud ebapiisava tootmisvõimsuse ja sellest tuleneva suure hinnatõusuga, liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärke ning soovimatut väljatõrjumisefekti teatavate tariifikvootide puhul. Komisjonil peaks olema ühtlasi õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2170 (10) lisas esitatud toodete loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)

Komisjon peaks tariifikvootide jaotamisel, kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel või tariifikvootide mahtusid muutes võtma arvesse liidu huve. Liidu huvide kindlakstegemine peaks põhinema kogu kättesaadaval teabel ja hõlmama erinevate kaalul olevate huvide terviklikku hindamist. Nende huvide hulka kuuluvad liidu ettevõtjate, sealhulgas eelneva ja järgneva etapi tööstusharude huvid ning liidu lõpptarbijate huvid.

(30)

Kuna käesolevas määruses sätestatakse uued nõuded liidu ettevõtjatele, peaks komisjon looma liidu ettevõtjatele veebipõhise kontaktpunkti, kust saaks taotleda asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas tariifide haldamise kava, tariifikvootide jaotamise ning sulatamis- ja valamiskoha reegli kohaldamise kohta.

(31)

Komisjon peaks korrapäraselt hindama käesoleva määruse kohaldamisala seoses hõlmatud toodetega. Eelkõige peaks komisjon 31. detsembriks 2026 hindama kohaldamisala muutmise vajadust, et hõlmata teatavad tooted. Komisjon peaks 30. juuniks 2027 hindama kohaldamisala muutmise vajadust, et teha kindlaks, kas see peaks hõlmama ka terasest valmistatud või märkimisväärses koguses terast sisaldavaid tooteid, sealhulgas esmajärjekorras järgneva etapi raua- ja terasetooteid, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud. Seejärel peaks komisjon kohaldamisala uuesti hindama 30. juuniks 2029 ning seejärel iga kahe aasta järel, välja arvatud juhul, kui olulised turuhäired või ootamatud muutused maailmakaubanduses nõuavad varasemat hindamist. Lisaks peaks komisjon konsulteerima aegsasti enne iga toote kohaldamisalasse lisamise hindamist sidusrühmadega. Arvestades esmakordse hindamise lühikest tähtaega, tuleks konsulteerimine algatada 1. juuliks 2026. Kui hindamine näitab vajadust kohaldamisala muuta, peaks komisjon kaaluma Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku esitamist käesoleva määruse muutmiseks.

(32)

Komisjon peaks 30. juuniks 2028 käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe põhjal hindama, kas selles sätestatud tariifikvootide kasutamiseks on vaja määrata sulatamise ja valamise riik, vältimaks seda, et teatavates kolmandates riikides toodetud teras, mis on aidanud suurendada ülemaailmset liigset tootmisvõimsust, siseneb pärast teistes kolmandates riikides toimunud edasist töötlemist lubamatult liidu turule. Hindamise tulemuse põhjal peaks komisjon kaaluma seadusandliku ettepaneku esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)

Komisjon peaks 30. juuniks 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. See aruanne tuleks avalikustada ning see võiks eelkõige sisaldada teavet tariifikvootide kasutamise ja muutumise ning tariifikvootide alla mittekuuluva impordi kategooria ja mahu kohta.

(34)

Komisjon peaks 30. juuniks 2029 ja seejärel iga kolme aasta järel hindama käesoleva määruse tulemuslikkust, võttes arvesse selle vastuvõtmise tinginud peamiste asjaolude seisu, sealhulgas ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse arengut ja suundumusi, selle kaubandusmõju liidu teraseturule ja liidu huvidele, ning hindama liidu terasetööstuse olukorra muutumist, sealhulgas hinnataset ja tootmisvõimsuse rakendamist, mõju eelneva ja järgneva etapi tööstusharudele ja liidu lõpptarbijaile ning liidu terasesektori süsinikuheite vähendamise kulgu, pidades silmas liidu kliimaeesmärke. Lisaks peaks komisjon arvesse võtma kolmandate riikide terasekaubandust piiravate meetmete seisu ning mõju, mida need võivad avaldada või tõenäoliselt avaldavad liidu turule seoses kaubavoogude ümbersuundumise ohuga ning analüüsima olukorda seoses kolmandate riikide turuväliste poliitikameetmete ja tavadega ning nende mõjuga liidu teraseturule.

(35)	Määrust (EL) 2020/2170 tuleb muuta, et tagada kehtiva korra jätkuv kohaldamine Ühendkuningriigist pärit ja Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubatud terasetoodete suhtes, mis on loetletud kõnealuse määruse lisas.

(36)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane põhieesmärgi, milleks on leevendada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule, saavutamiseks avada tariifikvoodid ja kindlaks määrata kvoodiväline tollimaks ning näha ette võimalus kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid terasetoodete liitu importimise suhtes. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)	Arvestades vajadust tagada, et käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid kohaldatakse alates 1. juulist 2026, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse eesmärk on leevendada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule, luues sidusa ja tervikliku raamistiku, mis põhineb ühelt poolt tariifikvootide avamisel ja kvoodivälise tollimaksu kehtestamisel käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes ning teiselt poolt võimalusel kohaldada asjakohasel juhul kahepoolseid kaitsemeetmeid nende toodete suhtes, mis on pärit kolmandast riigist, kellega liit on sõlminud vabakaubanduslepingu.

2. Käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed ei piira kaubandust rohkem, kui on rangelt vajalik, et leevendada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku mõju liidu teraseturule.

Artikkel 2

1. Avatakse liidu iga-aastased tariifikvoodid iga I lisas loetletud tootekategooria liitu importimise suhtes.

2. Iga I lisas loetletud tootekategooria jaoks avatakse tariifikvoot igal aastal alates 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini (edaspidi „aastane kohaldamisperiood“) II lisa kohases mahus. Tariifikvootide aastane kogumaht on sätestatud II lisas.

3. Kui tariifikvoot on ammendatud või kui tootekategooria import ei kuulu tariifikvoodi alla, kohaldatakse I lisas loetletud tootekategooriate impordi suhtes 50 %-list väärtuselist kvoodivälist tollimaksu, nagu on kindlaks määratud II lisas.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse I lisas loetletud tootekategooriate kogu impordi suhtes, sealhulgas selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud tariifisoodustusi sätestava lepingu, või riigist, mille suhtes kohaldatakse ühepoolseid tariifisoodustusi.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata toodete suhtes, mis on pärit:

a)	Islandilt, Liechtensteinist või Norrast;

b)	riikidest, mille suhtes kohaldatakse kahepoolseid kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 6.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 sätestatud tariifikvoote haldavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 49–54 sätestatud tariifikvootide haldamise süsteemile.

2. Tariifikvoote eraldatakse kord kvartalis.

3. Iga kvartali kvoodi kasutamise aeg lõppeb 20. komisjoni tööpäeval pärast kvartali lõppu.

4. Alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 kantakse ühe kvartali jooksul kasutamata tariifikvoodi kogus üle sama aastase kohaldamisperioodi järgmisse kvartalisse.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, kas iga I lisas loetletud tootekategooria puhul kantakse ühes kvartalis kasutamata tariifikvoodi mahud üle sama aastase kohaldamisperioodi järgmisse kvartalisse, võttes kohaldataval juhul arvesse järgmist:

a)	suurenenud impordisurve, mis on eelkõige tingitud väga suure tollimaksuvaba impordi mahu koondumisest teatavasse kvartalisse;

b)	tariifikvootide keskmine kasutamine aastase kohaldamisaja esimese kolme kvartali jooksul, eelkõige juhul, kui keskmine kasutamine on üle 80 %;

c)	turusuundumustest tingitud puudulik tarnete kättesaadavus terase tootmisahela järgneva etapi kasutajatele.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimest sellist rakendusakti kohaldatakse alates 1. juulist 2027.

Artikkel 4

1. Importimise ajal esitavad I lisas loetletud tootekategooriate importijad kontrollitavad asjakohased tõendid, näiteks tehase katsesertifikaadi, millest nähtub riik, kus toorterast või rauda terase- või rauatootmisahjus algselt vedelal kujul toodeti ja seejärel esimest korda tahkesse olekusse valati (edaspidi „sulatamise ja valamise riik“).

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks, mis liiki tõendeid peavad importijad lõike 1 kohaselt esitama, võttes arvesse VKEde eriolukorda ning vältides ebaproportsionaalset halduskoormust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene selline rakendusakt võetakse vastu 31. augustiks 2026.

Artikkel 5

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse II lisas loetletud tariifikvootide jaotamine riikidele, võttes arvesse liidu huve ja kohaldataval juhul järgmisi tegureid:

a)	tariifikvoodi tasemed, mis vastavad impordi turuosale liidu teraseturul 2013. aastal;

b)	tariifikvoodid tootekategooriate kaupa vastavalt ajavahemikul 2022–2024 iga tootekategooria osakaalule impordist, arvutatuna osakaaluna punktis a osutatud tariifikvootide tasemetest;

c)	olemasolevad ja tulevased vabakaubanduslepingud, mis hõlmavad I lisas loetletud tootekategooriaid;

d)	liidu teraseturgu mõjutavate kolmanda riigi meetmete kaubandust moonutav mõju;

e)	kas leitakse, et kolmas riik rikub ILO konventsioone või mitmepoolseid keskkonnalepinguid;

f)	kõik liidu poolt GATT 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis käsitlevad I lisas loetletud tootekategooriate suhtes avatud tariifikvoote;

g)	rahvusvaheline leping või mittesiduv rahvusvaheline kokkulepe, milles käsitletakse I lisas loetletud tookategooriate ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse taset;

h)	tarneallikate mitmekesistamine;

i)	erakorralises ja vahetus julgeolekuohus oleva liidu kandidaatriigi olukord, eelkõige juhul, kui tal varem oli soodusjuurdepääs liidu teraseturule I lisas loetletud tootekategooriate osas;

j)	artikli 4 kohaldamisel kogutud teave.

2. Kui komisjon on kohaldanud artikli 6 kohaseid kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis hõlmavad tariifikvoote, ei jaotata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktidega tariifikvootide kogust, mis vastab nende kahepoolsete kaitsemeetmete osana avatud tariifikvootidele.

3. Kui ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmetega keelatakse ühe või mitme käesoleva määruse I lisas loetletud tootekategooria import kolmandast riigist, ei jaotata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktidega kõnealusele kolmandale riigile nende tootekategooriate jaoks tariifikvoote.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimest sellist rakendusakti hakatakse kohaldama alates 1. juulist 2026.

5. Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud vajadusega tagada, et II lisas loetletud tariifikvoodid jaotatakse 1. juuliks 2026, võtab komisjon kooskõlas artikli 7 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 6

Erandina määrusest (EL) 2019/287 võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete impordi suhtes, mis tuleb riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduslepingu, kahepoolseid kaitsemeetmeid. Kõnealused kahepoolsed kaitsemeetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava vabakaubanduslepinguga ja neis tuleb arvesse võtta liidu huve.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud vajadusega tagada, et kahepoolseid kaitsemeetmeid saab kohaldada alates 1. juulist 2026, võib komisjon kooskõlas artikli 7 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu võtta viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab kaubandustõkete komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1843 (12) artikliga 7. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 8

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas loetletud tariifikvootide mahtu, kuid tagades, et nende tariifikvootide koguväärtus ei ole väiksem kui 14 400 000 tonni ega suurem kui 22 200 000 tonni.

Komisjon võtab arvesse liidu huve ja kohaldataval juhul järgmisi tegureid:

a)	nõudluse areng;

b)	muutused impordi turuosas;

c)	märkimisväärsed muutused ülemaailmses liigses tootmisvõimsuses;

d)	liidu terasesektori süsinikuheite vähendamise kulg;

e)	teraseimporti mõjutavate kolmandate riikide meetmete areng ja ulatus;

f)	võimalikud raskused teatavate tootekategooriate tarnete kättesaadavusega, mis on seotud nõudlusega võrreldes ebapiisava tootmisvõimsusega liidus ja sellest tuleneva suure hinnatõusuga, mis kahjustab liidu järgneva etapi tööstusharusid;

g)	liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitilised huvid;

h)	soovimatu väljatõrjumisefekt teatavate tariifikvootide puhul.

2. Kui I lisas loetletud tootekategooriate turgudel toimuvate ootamatute muutuste korral on vaja käesolevat määrust kiiresti muuta ning tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 10 sätestatud menetlust.

Artikkel 9

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. juunist 2026. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle kohta ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti kohta esitada vastuväiteid artikli 9 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 11

Komisjon teeb kättesaadavaks veebipõhise kontaktpunkti. Liidu ettevõtjad võivad kasutada seda kontaktpunkti, et taotleda teavet käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 12

1. Komisjon hindab 31. detsembriks 2026 vajadust muuta kohaldamisala, et hõlmata tooted, mis kuuluvad järgmiste, nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (13) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide alla:

a)	7303 00 10 , 7303 00 90 ;

b)	7229 20 00 , 7229 90 20 , 7229 90 50 , 7229 90 90 ;

c)	7223 00 11 , 7223 00 19 , 7223 00 91 , 7223 00 99 ;

d)	7214 10 00 , 7228 10 50 , 7228 40 10 , 7228 40 90 .

Kui hindamise käigus kogutakse piisavalt tõendeid selle vajalikkuse kohta, võib komisjon põhjendamatu viivituseta esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku. Selleks algatab komisjon 1. juuliks 2026 konsultatsiooniprotsessi sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjate ja liikmesriikidega.

2. Komisjon hindab 30. juuniks 2027 kohaldamisala muutmise vajadust, võttes eelkõige arvesse, kas see peaks hõlmama ka muid terasest valmistatud või märkimisväärses koguses terast sisaldavaid tooteid, sealhulgas esmajärjekorras järgneva etapi raua- ja terasetooteid, mis ei ole I lisaga hõlmatud. Kui hindamise käigus kogutakse piisavalt tõendeid selle vajalikkuse kohta, võib komisjon põhjendamatu viivituseta esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

3. Komisjon hindab 30. juuniks 2029 ja seejärel iga kahe aasta järel kohaldamisala muutmise vajadust, võttes arvesse liidu konkurentsivõime ja liidu terasetööstuse laiemat olukorda, nii tootmisahela eelneva kui ka järgneva etapi osalejate, eelkõige VKEde olukorda, samuti liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Märkimisväärsete turuhäirete või maailmakaubanduse ootamatute struktuurimuutuste korral teeb komisjon hindamise varem.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud hindamiste eesmärgil algatab komisjon aegsasti konsulteerimise sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjate ja liikmesriikidega.

5. Komisjon hindab 30. juuniks 2028 artikli 4 kohaselt kogutud teabe põhjal, kas käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide kasutamiseks on vaja määrata sulatamise ja valamise riik. Hindamise põhjal võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

6. Komisjon hindab 30. juuniks 2029 ja seejärel iga kolme aasta järel käesoleva määruse tulemuslikkust, olles eelnevalt pidanud ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega kogu terase väärtusahelas.

Hindamisel võetakse arvesse:

a)	käesoleva määruse vastuvõtmist õigustanud asjaolude püsimist;

b)	liidu huve ja

liidu terasetööstuse olukorda, sealhulgas:

i)	hinnataset ja tootmisvõimsuse rakendamist;

ii)	mõju eelneva ja järgneva etapi tööstusharudele ja liidu lõpptarbijaile ning

iii)	liidu terasesektori süsinikuheite vähendamise kulgu.

Antava hinnangu põhjal võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

7. Komisjon esitab 30. juuniks 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta aruande. See aruanne avalikustatakse.

Artikkel 13

Määrust (EL) 2020/2170 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisas loetletud Ühendkuningriigist pärit kauba suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1384 (*1) kohaldamisalasse ja mis tuuakse Põhja-Iirimaale otseveoga Ühendkuningriigi teistest osadest, võib samuti kohaldada liidu imporditariifikvootidele vastavat kohtlemist, kui kõnealune kaup lubatakse Põhja-Iirimaa territooriumil vabasse ringlusse.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2026. aasta määrus (EL) 2026/1384, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule ja millega muudetakse määrust (EL) 2020/2170 (ELT L, 2026/1384, 24.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/1384/oj).“"

Artikkel 1a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1a

Kooskõlas artikliga 1b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kanda lisas esitatud loetellu teatavad Ühendkuningriigist pärit kauba kategooriad, mis kuuluvad määruse (EL) 2026/1384 kohaldamisalasse ja mis tuuakse Põhja-Iirimaale otseveoga Ühendkuningriigi teistest osadest, tingimusel et Ühendkuningriik on liidule rahuldaval viisil tõendanud vajadust lubada kõnealune kaup Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse.“

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2026.

Sellegipoolest kohaldatakse

a)	artikli 4 lõiget 2, artikli 5, lõike 1 punkte a–i, artikli 5 lõikeid 2–5 ning artikleid 6 ja 7 alates 25. juunist 2026;

b)	artikli 4 lõiget 1 alates 1. oktoobrist 2026;

c)	artikli 5 lõike 1 punkti j alates 1. oktoobrist 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. juuni 2026

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. RAOUNA

(1) Euroopa Parlamendi 19. mai 2026. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. juuni 2026. aasta otsus.

(2) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/159/oj).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/978/oj).

(4) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj.

(5) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2447/oj).

(6) Komisjoni 29. juuni 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1331, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 166, 30.6.2023, lk 98, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1331/oj).

(7) Komisjoni 14. detsembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2840, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L, 2023/2840, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2840/oj).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. veebruari 2019. aasta määrus (EL) 2019/287, millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise (ELT L 53, 22.2.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/287/oj).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2170, mis käsitleb liidu tariifikvootide ja muude impordikvootide kohaldamist (ELT L 432, 21.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2170/oj).

(11) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1843, millega kehtestatakse liidu meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine (ELT L 272, 16.10.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1843/oj).

(13) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj).

II LISA

TARIIFIKVOOTIDE MAHT TOOTEKATEGOORIATE KAUPA

Tariifikvootide aastane kogumaht on 18 345 922 tonni.

Tootekategooria number	Tootekategooria nimetus	CN-kood	Tariifikvootide maht (tonnides)	Kvoodiväline tollimaksumäär
1A	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad	7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99	5 198 754	50 %
1B	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad	7212 60 00	4 581	50 %
2	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed	7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00	1 544 759	50 %
3A	Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)	7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10	612	50 %
3B		7225 19 90 , 7226 19 80	199 079	50 %
4A	Metalliga kaetud lehtteras	7212 50 20 TARICi koodid: 7210 41 00 20, 7210 41 00 30, 7210 49 00 20, 7210 49 00 30, 7210 61 00 20, 7210 61 00 30, 7210 69 00 20, 7210 69 00 30, 7212 30 00 20, 7212 30 00 30, 7212 50 61 20, 7212 50 61 30, 7212 50 69 20, 7212 50 69 30, 7225 92 00 20, 7225 92 00 30, 7225 99 00 11, 7225 99 00 22, 7225 99 00 23, 7225 99 00 41, 7225 99 00 45, 7225 99 00 91, 7225 99 00 92, 7225 99 00 93, 7226 99 30 10, 7226 99 30 30, 7226 99 70 11, 7226 99 70 13, 7226 99 70 91, 7226 99 70 93, 7226 99 70 94	1 620 686	50 %
4B	Metalliga kaetud lehtteras	7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7226 99 10 TARICi koodid: 7210 41 00 80, 7210 49 00 80, 7210 61 00 80, 7210 69 00 80, 7212 30 00 80, 7212 50 61 80, 7212 50 69 80, 7225 92 00 80, 7225 99 00 25, 7225 99 00 95, 7226 99 30 90, 7226 99 70 19, 7226 99 70 96	1 238 995	50 %
5	Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras	7210 70 80 , 7212 40 80	627 871	50 %
6	Tinatatud tooted	7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20	542 840	50 %
7	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid	7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60	1 196 903	50 %
8	Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad	7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00	153 186	50 %
9	Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad	7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80	496 342	50 %
10	Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid	7219 21 10 , 7219 21 90	17 025	50 %
12	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid	7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00 TARICi kood: 7228 30 69 99	881 735	50 %
13	Varbmaterjal	7214 20 00 , 7214 99 10 TARICi kood: 7228 30 69 11	844 526	50 %
14	Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid	7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90	133 595	50 %
15	Roostevabast terasest valtstraat	7221 00 10 , 7221 00 90	40 462	50 %
16	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat	7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95	1 569 532	50 %
17	Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid	7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90	184 607	50 %
18	Sulundkonstruktsioonid	7301 10 00	31 263	50 %
19	Raudteematerjal	7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00	16 472	50 %
20	Gaasitorud	7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77	222 413	50 %
21	Õõnesprofiilid	7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99	499 493	50 %
22	Roostevabast terasest õmblusteta torud	7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 83 , 7304 49 85 , 7304 49 89	32 967	50 %
24	Muud õmblusteta torud	7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 50 , 7304 39 82 , 7304 39 83 , 7304 39 88 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 30 , 7304 59 82 , 7304 59 83 , 7304 59 89 , 7304 90 00	268 901	50 %
25A	Suured keevistorud	7305 11 00 , 7305 12 00	28 749	50 %
25B	Suured keevistorud	7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00	83 616	50 %
26	Muud keevistorud	7306 11 00 , 7306 19 00 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 12 , 7306 30 18 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 21 , 7306 50 29 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00	250 757	50 %
27	Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid	7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80	97 315	50 %
28	Legeerimata terasest traat	7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90	317 886	50 %

Käesoleva määruse kohta on tehtud avaldus, mis on esitatud ELTs C, C/2026/3336, 22.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3336/oj.