1.   ÜVJP ALUSEL ANTAVA TOETUSE TAUST JA PÕHJENDUS

1.0.   Väljakutse

Riigi suutlikkus klassifitseerida, kvantifitseerida ja arvesse võtta riigi omandis ja kontrolli all olevat tavalaskemoona on põhinõue tavalaskemoona ohutuks, turvaliseks ja kestlikuks haldamiseks kogu olelusringi jooksul, samuti relvastuskontrolli tugevdamiseks ning kõrvalesuunamise ja leviku tõkestamiseks. Ilma selle suutlikkuseta seisavad riigid silmitsi suurema juhuslike plahvatuste, kõrvalesuunamise ja laskemoona kontrollimatu leviku ohuga. Need riskid on eriti teravad olukordades, mida mõjutavad konfliktid või kus tootmisvõimsus on väike, mille puhul riiklikel ametiasutustel puudub sageli tehniline, finants-, operatsiooniline ja organisatsiooniline suutlikkus oma tavalaskemoona haldamiseks. Sellises kontekstis riigid:

—	ei pruugi suuta täpselt laskemoonavajadusi prognoosida ega õigeaegseid ja kulutõhusaid hankeid kavandada;

—	ei pruugi suuta kindlaks teha vananevat või ohtlikku laskemoona, mis suurendab juhuslike plahvatuste ohtu;

—	võivad jätta kasutamata võimaluse vananenud laskemoona kindlaks teha ja ohutult kõrvaldada, mis suurendab ohutus- ja julgeolekuriske;

—	ei pruugi omada põhjalikke andmeid, sealhulgas jälgida partiinumbreid, mis kahjustab nende võimet laskemoona päritolu kindlaks teha, tuvastada kõrvalesuunamiskohad ja toetada kõrvalesuunamisjärgseid uurimisi;

—	võivad kaotada ülevaate laskemoonavarude füüsilisest asukohast ja õiguslikust seisundist, mis suurendab kõrvalesuunamise ohtu ja takistab päritolu kindlakstegemist;

—	ei pruugi olla piisavalt suutlikud, et väljastada ja kontrollida lõppkasutaja sertifikaate ning teha usaldusväärseid üleandmiseelseid ja -järgseid riskihindamisi, nagu on nõutud kahe- ja mitmepoolsetes ekspordikontrollilepingutes;

—

ei pruugi suuta täita rahvusvahelisi kohustusi eksportivate ja varuvate riikidena selliste lepete raames nagu relvakaubandusleping (ATT), väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlev ÜRO tegevuskava ning ülemaailmne raamistik, mis käsitleb tavalaskemoona haldamist kogu olelusringi kestel (edaspidi „ülemaailmne raamistik“).

Nende operatsiooniliste ja institutsiooniliste lünkade tõttu on tekkinud tungiv vajadus kontekstipõhiste standarditel põhinevate süsteemide järele, mis võimaldavad riikidel luua tugevad ja kestlikud varude haldamise raamistikud. Nii ohutus- kui ka turvariskide tõhusaks käsitlemiseks ei tohi sellised süsteemid piirduda üksnes elementaarse relvade registreerimisega. Nad peavad toetama tervikliku andmestiku süstemaatilist kogumist, integreerimist ja analüüsimist mitte ainult laskemoona liigi, asukoha ja koguse, vaid ka selle seisundi, kasutuskõlblikkuse ja seirestaatuse kohta kogu olelusringi jooksul. Selleks on vaja sihtotstarbelist digitaristut, mis võib hõlbustada teadlike otsuste tegemist, riskide prioriseerimist ja pikaajalist planeerimist, tugevdades samal ajal relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise eesmärke kooskõlas rahvusvaheliste standardite, suuniste ja heade tavadega, näiteks nendega, mis on esitatud rahvusvahelistes laskemoonaalastes tehnilistes juhistes (IATG) ning mida on nõutud ülemaailmse raamistiku 5. ja 7. eesmärgis.

1.1.   AIMS/SIMS: digilahendus varude põhjalikuks haldamiseks

Pärast seda, kui riiklikud ametiasutused olid esitanud mitu taotlust relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaste jõupingutuste tugevdamise toetamiseks tavalaskemoona varude parema haldamise ja seire teel, hakkas Genfis asuv Rahvusvaheline Humanitaardemineerimise Keskus (GICHD) oma laskemoona haldamise nõuanderühma (AMAT) kaudu AIMSi/SIMSi tarkvarapaketti välja töötama.

AIMS (laskemoonavarude haldamise süsteem) on digitaalne, skaleeritav ja IATGga kooskõlas olev tarkvaratööriist, mille eesmärk on toetada ohutut, turvalist ja kestlikku laskemoonavarude haldamist. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi kasutatavale varude haldamise süsteemile tuginev AIMS on praegu arendusetapis ning seda kavatsetakse katsetada Bosnias ja Hertsegoviinas, kusjuures suurt huvi tunnevad ka teised riigid, sealhulgas Kasahstan, Moldova ja Peruu.

Eesmärk on toetada nii riiklikke jõupingutusi ohtlikult ja ebaturvaliselt hallatavatest laskemoonavarudest tulenevate riskide vähendamiseks kui ka aidata suurendada riiklike ametiasutuste organisatsioonilist suutlikkust tavalaskemoona haldamisel kogu olelusringi jooksul. Täpsemalt on AIMSil järgmised peamised eelised:

—	see suurendab personali ja tsiviilelanikkonna ohutust, toetades laskemoona ohutut ladustamist, käitlemist, transporti ja kõrvaldamist;

—	see võimaldab reaalajas varude jälgimise ja rutiinse füüsilise varude kontrolli kaudu õigeaegselt avastada kadusid ja kõrvalesuunamist;

—	see parandab varude tõhusust ja sellega seotud riskide vähendamist, sidudes varude haldamise seireandmetega, et saada teavet planeerimis-, hanke- ja kõrvaldamisotsuste tegemiseks;

—	see on institutsioonide tugevdamise taganttõukaja, edendades protsesside läbivaatamist, standardmenetlusi ja pikaajalist suutlikkuse arendamist riiklikult juhitavates raamistikes.

Kuigi AIMS toimib sõltumatult, on see kavandatud toimima koostoimes seireteabe haldamise süsteemiga (SIMS). SIMS jälgib laskemoona seisundit ja stabiilsust aja jooksul ning on integreeritud AIMSiga, toetades riskipõhist otsuste tegemist, planeerimist ja juhtimist. SIMS, mis on välja töötatud kooskõlas IATGga, hõlbustab füüsiliste kontrollide, keemiliste katsete, keskkonnakokkupuute ja seisundikoodidega seotud andmete süstemaatilist kogumist, säilitamist ja analüüsi. Sellesse salvestatakse kriitilist teavet vananemise, degradeerumise ja ebastabiilsuse kohta (sealhulgas suure riskiga artiklite puhul, nagu raketikütust sisaldav laskemoon), mis võimaldab ohtliku laskemoona varakult kindlaks teha. See toetab selliste riskivähendamismeetmete prioriseerimist nagu sihipärane kõrvaldamine, keelud või liikumispiirangud ning tagab, et riiklikku varusse jääb ainult selline laskemoon, mida on ohutu ladustada, transportida ja kasutada.

Kui SIMS on seotud AIMSiga, võimaldab see reaalajas ristviidata inventuuri- ja seisundiandmeid, võimaldades riiklikel tehnilistel asutustel teha tõenduspõhiseid otsuseid seire kavandamise, ressursside jaotamise ja varude pikaajalise haldamise kohta. Integreerides seireandmed laiemasse varude haldamisse, tugevdab kombineeritud süsteem riikide suutlikkust vähendada juhuslike plahvatuste ohtu ning toetab rahvusvaheliste ohutus- ja julgeolekunormide järgimist.

AIMSi/SIMSi tarkvarapakett täidab kriitilise võimelünga, mida ükski muu olemasolev süsteem ei kõrvalda, pakkudes riigile kuuluvat, standarditel põhinevat ja skaleeritavat digitaristu platvormi tavalaskemoona ohutuks, turvaliseks ja kestlikuks haldamiseks. Lisaks võimaldavad AIMS/SIMS riikidel vahetult rakendada ülemaailmse raamistiku 5. ja 7. eesmärki, hõlbustades samal ajal edusamme 6. eesmärgi (riskide vähendamine), 10. eesmärgi (kõrvalesuunamise ennetamine), 11. eesmärgi (märgistamine ja päritolu kindlakstegemine), 12. eesmärgi (kõrvalesuunamisega seotud teabe jagamine) ja 13. eesmärgi (andmete kogumine ja kõrvalesuunamise analüüs) saavutamisel. Lisaks ülemaailmse raamistikuga vastavusse viimisele toetab AIMS/SIMS peamiste ELi relvastuskontrolli- ja julgeolekuvahendite, sealhulgas ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia, relvaeksporti käsitleva ELi nõukogu ühise seisukoha (2008/944/ÜVJP ja selle 2019. aasta läbivaatamine) ning väike- ja kergrelvade piirkondlike tegevuskavade (nt Lääne-Balkani tegevuskava 2024) rakendamist.

Võimaldades täpseid ja reaalajas saadavaid inventuuriandmeid, seisundi jälgimist ja laskemoona päritolu kindlakstegemist, tugevdavad need süsteemid riigi suutlikkust teha üleandmiseelseid ja -järgseid riskihindamisi, kontrollida lõppkasutust ja lõppkasutajate nõuetele vastavust ning aidata kaasa tugevamatele riiklikele kontrollisüsteemidele kooskõlas ELi ühise seisukoha artikli 5 kriteeriumidega. Samuti toetavad need otseselt ELi laiemaid julgeoleku- ja arenguprioriteete, vähendades kõrvalesuunamise ohtu, parandades läbipaistvust ning suurendades aruandlussuutlikkust relvakaubanduslepingu, ÜRO tegevuskava ja ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargo režiimide alusel.

1.1.1.   Turuanalüüs

Enamikus riikides puuduvad spetsiaalsed varude haldamise süsteemid, mis oleks töötatud välja just tavalaskemoona haldamiseks. Paljudes olukordades tuginevad riiklikud ametiasutused improviseeritud või ebapiisavatele süsteemidele, nagu paberregistrid, Exceli tabelid või üldine logistikatarkvara, tulirelvade registreerimise platvormid või rahastaja tarnitud lahendused, mis ei täida tavalaskemoona kogu olelusringi jooksul haldamise keerukaid nõudeid. Nendel alternatiividel puuduvad sageli tähtsad tehnilised omadused, nagu partii tasandil kasutamise jälgimine, sobivusrühmade haldamine, plahvatusohtlikkuse klassifikatsioon, lõhkeaine piirmäära litsentsid ja seisundi seire. Seetõttu ei aita nad kaasa jõupingutustele, mida tehakse juhuslike plahvatuste, kõrvalesuunamise, üleliigsete varude kogunemise ennetamiseks ja vähendamiseks ning sellest informeerimiseks, sealhulgas päritolu kindlakstegemise ja rahvusvahelise aruandluse eesmärgil.

Oluline on eristada relvaregistreid ja laskemoona varude haldamise süsteeme. Relvaregistrid keskenduvad üldiselt omamise, identifitseerimise ja üleandmise kontrollile, samas kui laskemoon, mis on tarbimiseks mõeldud, kiiresti aeguv ja mida sageli ladustatakse suurtes kogustes, nõuab palju üksikasjalikumat ja dünaamilisemat süsteemi. Tõhusad laskemoona haldamise süsteemid peavad jälgima tehnilisi spetsifikatsioone (kaliiber, tüüp, partii number, lõhkeaine netokogus), ladustamisandmeid (asukoht, sobivusrühm, ohuklassifikatsioon), seiretulemusi, kasutuskõlblikkust, liikumise ajalugu ja kõrvaldamismeetmeid. See laiem andmestik ei ole oluline ainult turvaliseks käitlemiseks ja operatsioonitasandi plaanimiseks, vaid ka seireks, kadumise avastamiseks, olelusringi prognoosimiseks ja finantsplaneerimiseks.

Mitmed olemasolevad digivahendid (1) pakuvad laskemoonavarude haldamiseks ja relvade registreerimiseks osalisi lahendusi. Kuigi need süsteemid on kasulikud, on need loodud peamiselt väike- ja kergrelvade ning nendega seotud laskemoona jaoks. Seetõttu kipuvad need välistama tavalaskemoona laiemaid kategooriaid ja neil puuduvad põhifunktsioonid, nagu integreerimine seireandmetega, sobivusrühmade klassifikatsioon, ohumärgistus või kogu olelusringi jälgimine. Need piirangud vähendavad märkimisväärselt nende kasutamisvõimalusi tavalaskemoona terviklikuks ja kogu olelusringi hõlmavaks haldamiseks ning pärsivad nende suutlikkust toetada riskipõhiseid otsustus- või planeerimisprotsesse.

Seevastu AIMSi/SIMSi tarkvarapakett on loodud spetsiaalselt selleks, et täita kõiki nõudeid tavalaskemoona ohutuks, turvaliseks ja kestlikuks haldamiseks kogu olelusringi jooksul. AIMS/SIMS hõlbustab kõigi laskemoonaliikide õigeaegset ja ulatuslikku jälgimist; integreerib seireandmed; toetab sobivusrühmade klassifitseerimist, ohtude kategoriseerimist ja vastavust rahvusvahelistele standarditele. Süsteem on skaleeritav, kohandatav riiklikele töövoogudele ja projekteeritud nii, et seda saab riikliku kontrolli all kasutada mitmes kohas korraga. Oluline on see, et AIMS muudab varude jälgimise strateegiliseks vahendiks, mis suurendab riiklike ametiasutuste plaanimisvõimet, suutlikkust suurendada riigi varude ohutust ja julgeolekut, suurendada kõrvalesuunatud laskemoona andmete kogumise ja analüüsimise võimet, jagada teavet (sealhulgas kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse kohta) ning täita rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli alaseid kohustusi, kasutades reaalajas mitmeotstarbelisi laskemoonaandmeid integreeritud viisil.

1.1.2.   Alternatiivsed lahendused

Mõnes riigis kasutatavad üldised logistikaplatvormid keskenduvad samuti üldisele varahaldusele, kuid ei ole kohandatud tavalaskemoona ohutuse, julgeoleku ja läbipaistvuse vajadustele ega ole mõeldud toetama rahvusvahelisi relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise eesmärke.

Seevastu AIMS/SIMS on eesmärgipärane, IATGga kooskõlas ja ülemaailmselt kasutatav, pakkudes spetsiaalset digilahendust, et vähendada kõrvalesuunamise ohtu, ennetada juhuslikke plahvatusi ning tugevdada relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi.

1.2.   AIMSi/SIMSi tarkvara arendamine

1.2.1.   Omand

Täieliku koostalitlusvõime ja kulutõhususe tagamiseks arendatakse AIMSi ja SIMSi paralleelselt, kasutades ühist tarkvaraarhitektuuri, mis pakub kahe kõige keerukama tavalaskemoona kogu olelusringi jooksul haldamisega seotud probleemi jaoks kahesugust integreeritud lahendust: varude kontroll ja seire. AIMSi/SIMSi baastarkvara, sealhulgas lähtekood, jääb GICHD ja selle tarkvaraarenduspartneri omandisse. Tarkvara antakse riikidele tasuta.

Kuna aga selle installeerimine – eelkõige andmete esialgne sisestamine ning kohandamine riiklike menetluste ja töövoogudega – on keeruline, toetab GICHD iga riiki tarkvara installeerimisel ja kohandamisel, et tagada nõuetekohane ja tõhus rakendamine. Kui AIMS/SIMS tarkvara on installeeritud, saab selle riiklik versioon partnerriigi omandiks. GICHD-l ega ühelgi kolmandal isikul ei ole juurdepääsu riiklikule süsteemile, välja arvatud juhul, kui see on nõutav ja riik on ise andnud juurdepääsu lüüsiarvuti kaudu programmivigade parandamiseks või uuenduste installeerimiseks. See lähenemisviis peegeldab GICHD miinivastase tegevuse teabehaldussüsteemi jaoks kasutusele võetud tarkvara omandiõiguse mudelit.

1.2.2.   Arendamise ajakava, vahe-eesmärgid ja rahastamine

AIMSi/SIMSi algatus on olnud töös alates 2022. aastast. Esialgne kontseptsiooni toimimise tõendamine toimus aastatel 2022–2023 Ühendkuningriigi välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguasjade ministeeriumi (FCDO) rahastamisel. Selles etapis töötati IATG tehnilise läbivaatamise nõukogu kaasabil välja varude haldamise süsteemi kontseptuaalne raamistik ning tarkvara prototüübi loomiseks valiti avatud hankemenetluse teel välja kogenud logistikatarkvara arendamise ettevõte.

2023. aastal taotles Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvahelist toetust, et tugevdada oma riiklike laskemoonavarude ohutust, julgeolekut ja nende üle arvepidamist. Vastuseks käivitas GICHD AIMSi tarkvara alusarhitektuuri projekteerimise ja arendamise projekti, mille katsetamise ja valideerimise katseriigiks on Bosnia ja Hertsegoviina. See etapp sai võimalikuks tänu Šveitsi föderaalse kaitse-, kodanikukaitse- ja spordiministeeriumi (DDPS) rahalisele ja tehnilisele toele.

2024. aasta jooksul korraldas GICHD tihedas koostöös spetsiaalse tehnilise töörühmaga, mis koosnes volitatud ministeeriumide ja asutuste esindajatest, ulatusliku kasutajavajaduste hindamise. Kasutajavajaduste hindamise protsessi käigus sai selgeks, et lisaks varude haldamisele on vaja täiendavat tarkvaratööriista seirega seotud teabe haldamiseks. Selle tulemusena kujundati lõplik tarkvaraarhitektuur ümber nii, et see hõlmaks nii AIMSi kui ka SIMSi, mis töötati välja kooskõlas IATGga ja mille eesmärk on tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste suutlikkust ennetada kõrvalesuunamist, parandada arvepidamist ning edendada laiemaid relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise eesmärke.

2025. aastal kogutakse rahalisi vahendeid, et toetada AIMSi/SIMSi tarkvarapakettide arendamise lõpuleviimist, sealhulgas nende valideerimist, rakendusalaste koolitusmaterjalide ja -ressursside väljatöötamist ning ettevalmistusi nende kasutuselevõtuks Moldovas. Vahepeal on GICHD toetanud ettevalmistustööd, et tagada AIMSi ja SIMSi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku tehnilise teabe ja andmete kättesaadavus, keskendudes laskemoona täpse tuvastamise võimaldamisele kõrvalesuunamise ennetamiseks, lõppkasutaja kontrollimiseks ja rahvusvaheliseks aruandluseks. Bosnialt ja Hertsegoviinalt oodatakse oma riikliku laskemoonavaru põhjalikku kokkuarvestamist, et tagada AIMSi sisestatud andmete täpsus ja täielikkus. Kui tarkvara arendamine on lõpule viidud (hinnanguliselt 18 kuud pärast rahastamise kinnitamist), hakatakse Bosnias ja Hertsegoviinas AIMSi/SIMSi rakendama täies mahus. See rakendamise katseetapp on peamine viis tõendada süsteemi toimimist ja annab olulisi õppetunde, millest juhinduda süsteemi kasutuselevõtmisel Moldovas.

2.   PROJEKTI SIHT, EESMÄRGID JA TULEMUSED

2.1.   Üldine eesmärk

Projekti siht on hõlbustada AIMSi/SIMSi tarkvarapaketi kasutuselevõtu ja järjepideva kasutamise kaudu Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas riigi omandis ja kontrolli all oleva tavalaskemoona ohutut, turvalist ja kestlikku haldamist kogu olelusringi kestel. Seetõttu toetatakse käesoleva projektiga ülemaailmse raamistiku ning muude asjakohaste ELi ja rahvusvaheliste relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahendite rakendamist. Projektiga ei toetata ega suurendata relvajõudude lahingu- või operatsioonivõimet; selle kohaldamisala piirdub rangelt relvade kõrvalesuunamise ennetamise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega.

2.2.   Konkreetsed eesmärgid

Kõnealuse sihini jõudmiseks soovitakse projektiga saavutada järgmised eesmärgid:

1. eesmärk: arendada ja täiustada AIMSi/SIMSi tarkvara kui skaleeritavat ja IATGga kooskõlas olevat vahendit, mis võimaldab riiklikel ametiasutustel hallata laskemoona ohutult, turvaliselt ja vastutustundlikult, vähendades seeläbi relvade kõrvalesuunamise ja juhuslike plahvatuste ohtu, ning võtta see Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas kasutusele.

2. eesmärk: suurendada AIMSi/SIMSi tarkvarapaketi kasutuselevõtu, integreerimise ning järjepideva kasutamise kaudu Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova ametiasutuste organisatsioonilist suutlikkust tavalaskemoona haldamiseks kogu olelusringi kestel, toetades riiklikku omandit, kestlikku rakendamist ja relvade kõrvalesuunamise ennetamist.

3. eesmärk: edendada projekti rakendamise kaudu Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas AIMSi/SIMSi tarkvara ja selle vastavusse viimist ülemaailmse raamistiku ning asjakohaste ELi ja rahvusvahelistele relvastuskontrolli algatustega (eelkõige relvakaubanduslepingu ja ÜRO tegevuskavaga), eesmärgiga toetada kõrvalesuunamise ennetamist, ebaseadusliku laskemoona päritolu kindlakstegemist, lõppkasutuse järelevalvet ja laskemoona ohutust.

3.   OODATAVAD TULEMUSED JA VÄLJUNDID

3.1.    Tulemus nr 1: täielikult välja arendatud AIMSi/SIMSi tarkvarapakett, mis pakub digilahendust tavalaskemoona varude ohutuks, turvaliseks ja kestlikuks haldamiseks ja järelevalveks, tugevdades seeläbi relvade kõrvalesuunamise ennetamist, ebaseadusliku laskemoona päritolu kindlakstegemist, lõppkasutuse järelevalvet ja laskemoona ohutust.

3.1.1.   Tegevused

—	Arendada ja valideerida AIMSi/SIMSi tarkvara kui moodulipõhist ning IATG-le vastavat vahendite kogumit, mis on kooskõlas IATGga.

—	Koostada täielik rakenduspakett, mis sisaldab koolitusmaterjale, kasutusjuhendeid ja integreerimisprotokolle, et toetada selle kasutuselevõtmist ja pikaajalist kestlikkust riiklikul tasandil.

—	Töötada välja AIMSi/SIMSi dokumenteerimis- ja tegevusprotokollid tarkvaraarhitektuuri, kasutusjuhendite ja andmesisestusprotokollide dokumenteerimise kaudu.

Peamine vahe-eesmärk: AIMSi/SIMSi tarkvara arendamine.

3.2.    Tulemus nr 2: Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova suurem organisatsiooniline suutlikkus rakendada kooskõlas IATGga laskemoona varude haldamist ja järelevalvet kogu olelusringi kestel.

3.2.1.   Tegevuste rakendamise etapp A: osalemine ja projekti algatamine

—	Tugevdada vastusena ametlikule taotlusele või lepingu sõlmimisele Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldovaga AIMSi/SIMSi kasutuselevõtu kaudu riikliku relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja kõrvalesuunamise ennetamise alaseid jõupingutusi.

—	Luua riiklik ekspertide töörühm, et juhtida ja jälgida projektide rakendamist Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas.

—	Hõlbustada koos ekspertide töörühma ja teiste sidusrühmadega seminari korraldamist tehnilise kavandamise teemal, et määrata kindlaks rakendusülesanded ja koostada projekti rakenduskava kohta üksikasjalik tööplaan.

—

Suurendada teadlikkust ja pakkuda ekspertide töörühmale ja volitatud riiklikele ametiasutustele koolitust laskemoona varude haldamise ning AIMSi/SIMSi raames relvade kõrvalesuunamise ennetamise, ebaseadusliku laskemoona päritolu kindlakstegemise, lõppkasutuse järelevalve ja laskemoona ohutuse kohta.

Peamine vahe-eesmärk: partnerluslepingu allkirjastamine Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldovaga.

3.2.2.   Tegevuste rakendamise etapp B: õigus- ja tehnilise raamistiku väljatöötamine

—	Määrata kindlaks riiklikud regulatiivsed, menetluslikud ja tehnilised alused, mis on vajalikud AIMSi/SIMSi kasutuselevõtuks ja hooldamiseks.

—	Abistada ekspertide töörühma laskemoona tehnilise registri ja konsolideeritud riikliku laskemoona andmebaasi väljatöötamisel ja heakskiitmisel, et toetada standarditud varude haldamise ja järelevalve protsesse.

—	Toetada ekspertide töörühma, et kaardistada ja dokumenteerida kõik olemasolevad töövood ja menetlused, mis on seotud varude haldamise, relvade registreerimise ja järelevalvega.

—	Töötada koos ekspertide töörühmaga, et teha kindlaks, dokumenteerida ja kiita heaks AIMSi/SIMSi ja mis tahes olemasolevate süsteemide (nt üldine logistikatarkvara) integreerimist käsitlev lähenemisviis.

—	Määrata kindlaks riigisiseseks kasutuseks vajalikud riist- ja tarkvaranõuded. Toetada vajaduse korral Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova ametiasutusi riist- ja tarkvara hankimiseks vajalike täiendavate rahaliste vahendite leidmisel.

—	Anda tehnilist nõu ja operatiivabi tavalaskemoona täieliku inventuuri koostamisel.

Peamine vahe-eesmärk: laskemoona tehnilise registri, andmebaasi ja protsessiskeemide heakskiitmine Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova volitatud ametiasutuste poolt.

3.2.3.   Tegevuste rakendamise etapp C: süsteemide integreerimine ja koolitus

—	Installeerida AIMS ja SIMS Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova riiklikele andmesalvestusplatvormidele, tagades turvalise konfigureerimise.

—	Pakkuda asjaomastele kasutajatele struktureeritud koolitust ja juhendamist.

—	Pakkuda taotluse korral abi andmete puhastamiseks ja integreerimiseks AIMSi ja SIMSi süsteemi.

Peamine vahe-eesmärk: tarkvara installeerimine ja andmete integreerimine AIMSi ja SIMSi.

3.2.4.   Tegevuste rakendusetapp D: suutlikkuse suurendamine ja süsteemide kestlikkus

—	Pakkuda äsja ametisse nimetatud töötajatele täienduskoolitust, mentorlust ja üleandmis-/ülevõtmistuge.

Peamine vahe-eesmärk: süsteemi kestlik lõimitus riiklikesse struktuuridesse.

3.3.    Tulemus nr 3: selle rakendamisega Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas edendatakse AIMSi/SIMSi tarkvara ja selle vastavust ülemaailmsele raamistikule ning asjakohastele ELi ja rahvusvahelistele relvastuskontrolli algatustele (eelkõige relvakaubanduslepingule ning väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskavale).

3.3.1.   Tegevused

—	Rahvusvahelistel ja piirkondlikel relvastuskontrolli konverentsidel valmistatakse ette ja korraldatakse vähemalt kaks kõrvalüritust, et edendada AIMSi/SIMSi ja selle kooskõla ülemaailmse raamistiku ning ELi väike- ja kergrelvade strateegiaga.

—	Töötatakse välja ja levitatakse teavitusmaterjale, mis näitavad, kuidas AIMS/SIMS aitab kaasa ülemaailmse raamistiku ning ELi ja laiemate ÜRO relvastuskontrolli eesmärkide (nt kõrvalesuunamise ennetamine, lõppkasutuse järelevalve ning läbipaistvus) rakendamisele.

—	Tehnilistele ekspertidele, riigiasutustele ja piirkondlikele partneritele korraldatakse spetsiaalseid veebiseminare varude haldamise ja järelevalve ning tavalaskemoona ohutu, turvalise ja kestliku haldamise ülesande täitmise kohta kogu olelusringi jooksul.

—	Bosniale ja Hertsegoviinale ning Moldovale pakutakse nõustamistuge, et näidata, kuidas AIMS/SIMS saab genereerida andmeid aruandluseks, mida tehakse ülemaailmse raamistiku, relvakaubanduslepingu, ÜRO tegevuskava ja muude lepete raames.

—	Soodustatakse vastastikust õppimist, jagades teiste huvitatud riikidega kogemusi, mis põhinevad AIMSi/SIMSi rakendamisel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas.

Peamine vahe-eesmärk: AIMSi/SIMSi edendamine ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) piirkondlikel kohtumistel (2026–2027), kus käsitletakse ülemaailmset raamistikku, ning riikide ülemaailmse raamistiku 2027. aasta kohtumisel, väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava kohtumistel ning muudel asjakohastel rahvusvahelistel, piirkondlikel ja allpiirkondlikel kohtumistel.

4.   TEHNILINE RAKENDUSASUTUS

Šveitsis Genfi linnas asuv Genfi Rahvusvaheline Humanitaardemineerimise Keskus (GICHD) tegutseb ülemaailmselt partnerluses riiklike miinivastase tegevuse ja laskemoona haldamise asutuste, käitajate, ÜRO ja muude osalejatega. 2024. aastal oli keskus tegev enam kui 40 riigis ja territooriumil. GICHD töötab selle nimel, et vähendada ohte, mida põhjustab kogukondadele igat liiki lõhkemoon: maamiinid, kassettlahingumoon, sõjategevusest mahajäänud lõhkekehad ning ohtlikult ja ebaturvaliselt hallatud tavalaskemoon.

2019. aasta jaanuaris ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo ja GICHD ühisalgatusena loodud laskemoona haldamise nõuanderühm (AMAT) toetab ÜRO programmi SaferGuard rakendamist ning annab riikidele ja partneritele tehnilist abi laskemoona ohutuks, turvaliseks ja kestlikuks haldamiseks kogu olelusringi jooksul kooskõlas IATGga. AMAT on alates oma loomisest saavutanud positiivseid tulemusi tehnilise abi andmisel riikidele, keda peetakse ohustatuks, ning teistele partneritele laskemoona ohutul ja turvalisel haldamisel kooskõlas IATGga.

GICHD-l on ainulaadne ülesanne toetada lõhkeaineohu vähendamist ja muuta see vähendamise protsess professionaalseks, edendades uuenduslikke, kohandatud ja kestlikke lahendusi. Oma teenuste, valdkonna eksperditeadmiste ja geograafiliste lähenemisviiside kaudu keskendub keskus peamiselt eeltööle, aidates riigiasutusi nende programmide omandiõiguse rakendamisel ning keskendudes asjakohaste strateegiate, standardite ja juhtimisraamistike väljatöötamisele. Erinevalt organisatsioonidest, kes keskenduvad peamiselt kas kohapealsele rakendamisele või kõrgel tasandil toetamisele, ühendab GICHD tavad ja poliitika kogu miinivastase tegevuse ja laskemoona haldamise spektri ulatuses, alates rahvusvaheliste normide ja standardite väljatöötamisest kuni kohandatud kohapealse toe pakkumiseni riigiasutustele. Tema tööga strateegiate ja standardite konteksti seadmisel, eelkõige tihedas koostöös mõjutatud riikidega, tagatakse, et ülemaailmsed raamistikud on jätkuvalt asjakohased, praktilised ja riigi omanduses.

Koos oma ainulaadse koondava jõuga, mis ühendab valitsusi, ÜRO asutusi, valitsusväliseid organisatsioone, akadeemilisi ringkondi ja erasektorit, on GICHD-l oluline roll operatsioonilise olukorra vastavusse viimisel muutuvate poliitikaraamistikega, tagades sidususe, kohanemisvõime ja püsiva mõju kogukondadele, keda lõhkemoon mõjutab.

5.   ELI POLIITIKA VASTAVUSSEVIIMINE

Selle projektiga toetatakse otseselt mitut ELi poliitikaraamistikku.

5.1.   ELi väike- ja kergrelvade strateegia

AIMSis/SIMSis käsitletakse otseselt ELi väike- ja kergrelvade strateegia põhimuret, et varude vähene julgeolek on keskse tähtsusega tegur, mis võimaldab suunata relvi ja laskemoona seaduslikelt turgudelt ebaseaduslikele turgudele. Tugeva digitaalse varude haldamise suutlikkuse pakkumisega tugevdab AIMS/SIMS varude julgeolekut ning toetab ELi kohustust edendada selliste rahvusvaheliste standardite ja suuniste rakendamist nagu IATG. Süsteemi reaalajas jälgimise ja aruandluse funktsioonid aitavad kõrvalesuunamist ennetada ja tuvastada, sest säilitatakse terviklikud andmed laskemoona liikumise ja ladustamistingimuste kohta.

5.2.   ELi ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP relvaekspordi kohta

2025. aastal ajakohastatud ELi ühine seisukoht on otseselt kooskõlas AIMSi/SIMSi suutlikkusega mitmes prioriteetses valdkonnas. AIMS/SIMS toetab nõukogu võetud kohustust edendada päritolu kindlakstegemise tõhustamist ja tarneahela läbipaistvust; see aitab minimeerida kõrvalesuunamise ohtu üleandmiste ajal. Süsteem hõlbustab lõppkasutajate kontrollimist ja järelevalvet kui kõrvalesuunamise ennetamise vahendit, andes nende tegemiseks vajalikku olulist teavet. AIMS/SIMS toetab otseselt kolmandate riikide suutlikkuse suurendamist kõigis laskemoonavarude haldamise valdkondades.

5.3.   Tavalaskemoona haldamist kogu olelusringi kestel käsitlev ülemaailmne raamistik

Ülemaailmse raamistiku eesmärkide rakendamisel on põhinõudeks varude haldamine. AIMS/SIMS toetab 4. eesmärki otse, suurendades integreeritud planeerimis-, aruandlus- ja kõrvaldamisfunktsioonide kaudu riigiasutuste suutlikkust laskemoona haldamisel kogu olelusringi jooksul. AIMS/SIMS ja selle juurde kuuluv SIMSi tarkvara edendavad 5.–7. eesmärki, pakkudes süstemaatilist järelevalvet, riskide leevendamise menetlusi ja terviklikke varuhaldussüsteeme. Platvorm tugevdab ka 8.–9. ja 11. eesmärki, edendades tarneahela läbipaistvust, toetades lõppkasutajate järelevalvet ning suurendades märgistamis- ja jälgimissuutlikkust.

5.4.   ÜRO relvakaubandusleping

AIMSi/SIMSi tarkvara toetab relvakaubanduslepingu rakendamist, võimaldades täpsemat aruandlust laskemoonavarude ja laskemoona liikumiste kohta, hõlbustades lõppkasutajate järelevalvet tervikliku jälgimissuutlikkuse kaudu ning pakkudes dokumenteerimistaristut, mis aitab importivatel riikidel näidata oma pühendumust kõrvalesuunamise ennetamisele ja vastutuse tagamisele laskemoona haldamisel.

5.5.   Väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava

AIMS/SIMS edendab ÜRO tegevuskava põhikohustusi varude haldamise ja julgeoleku valdkonnas, luues tehnoloogilise aluse tõhusaks varude haldamiseks. Süsteemi integreeritud lähenemisviis varude haldamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkusele toetab otseselt ÜRO tegevuskava rõhuasetust ebaseadusliku kaubanduse ennetamisele varude julgeoleku parandamise kaudu. AIMS võimaldab riikidel hoida alal üksikasjalikke andmeid ja aruandlusmeetmeid, mis on ÜRO tegevuskava raames varude vastutustundliku haldamise seisukohast väga olulised.

5.6.   Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – määrus (EL) 2021/947

AIMS/SIMS kui relvade ja laskemoona haldamise vastutustundliku korraldamise nurgakivi toetab otseselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse (2) II lisa punkti 6 alapunktis g sätestatud eesmärki. See süsteem edendab head valitsemistava ja vastutusmeetmeid, mis on kooskõlas demokraatlikult juhitud kaitse- ja julgeolekujõududega. Toetades AIMSi/SIMSi rakendamist naaberriikides, edendatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist tehtavate investeeringutega julgeolekusektori reformi, mis pakub tõhusamaid, demokraatlikumaid ja vastutustundlikumaid julgeolekuvahendeid, et tagada kestlik areng ja rahu.

6.   ELI NÄHTAVUS

GICHD võtab kõik vajalikud meetmed teavitamaks avalikkust asjaolust, et projekti rahastab EL. Selliseid meetmeid rakendatakse kooskõlas ELi nähtavuse suunistega (3).

GICHD tagab seeläbi ELi panuse nähtavuse sobivate märgistuste ja reklaami kaudu, toonitades ELi rolli, tagades liidu tegevuse läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse vastuvõtmise põhjustest, samuti ELi toetusest käesolevale otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse ELi lippu silmapaistval viisil kooskõlas ELi suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse mitmesuguseid teavitusvahendeid, sealhulgas ajakirjandust, sotsiaalmeediat, veebisaite ning info- ja reklaammaterjale, sealhulgas teabejooniseid, teabelehti, voldikuid, pressiteateid ja vajaduse korral muid materjale. GICHD märgib ELi toetust selgesõnaliselt kõigis asjakohastes GICHD väljaannetes, sealhulgas aastaaruandes ja muudes toetusega seotud väljaannetes, rõhutades ettepanekuga toetatud tööd. GICHD pakub ELi esindajatele võimalusi kõneleda asjakohastel GICHD korraldatavatel või kaaskorraldatavatel üritustel, seminaridel või foorumitel, rõhutades nende pühendumust ja partnerlust. Projekti raames hangitud väljaanded, avalikud üritused, kampaaniad ja seadmed märgistatakse vastavalt.