(1)

Alates 2013. aastast eraldatakse liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste käitajatele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) reeglina enampakkumise teel. Tingimustele vastavad käitajad saavad kauplemisperioodil 2026–2030 siiski jätkuvalt tasuta LHÜsid. Igale sellisele käitajale eraldatavate LHÜde kogus määratakse kindlaks direktiivis 2003/87/EÜ ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 (2) sätestatud üleliiduliste ühtlustatud eeskirjade alusel.

(2)

Liikmesriigid pidid esitama komisjonile 30. septembriks 2024 oma riiklikud rakendusmeetmed, mis sisaldavad nende territooriumil asuvate direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loetelu ning teavet tootmistegevuse, soojuse ja gaaside ülekande, elektritootmise ja heitkoguste kohta käitiseosa tasandil viie aasta jooksul alates 2019. aastast kuni 2023. aastani (edaspidi „võrdlusperiood“) kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisaga.

(3)

Andmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kasutasid liikmesriigid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 14 lõikele 1 oma riiklike rakendusmeetmete esitamisel komisjoni ette nähtud elektroonilist vormi, mis sisaldas asjaomaseid andmeid iga käitise kohta. Liikmesriigid esitasid ka metoodikaaruande, milles kirjeldati, kuidas ametiasutused andmeid kogusid.

(4)

Kuna esitatud teabe ja andmete hulk oli suur, analüüsis komisjon kõigepealt kõigi riiklike rakendusmeetmete täielikkust. Kui komisjon leidis, et esitatud teave on puudulik, palus ta asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Vastuseks sellele esitasid asjaomased ametiasutused riiklike rakendusmeetmete täiendamiseks asjakohast lisateavet.

(5)

Seejärel hindas komisjon riiklikke rakendusmeetmeid direktiivi 2003/87/EÜ ja delegeeritud määruse (EL) 2019/331 kriteeriumide alusel, võttes arvesse komisjoni poolt liikmesriikidele koostatud juhenddokumente. Need andmete kooskõla kontrollid olid riiklike rakendusmeetmete hindamise teine etapp.

(6)

Riiklike rakendusmeetmete kooskõla kontrolliti iga liikmesriigi ja iga käitise puhul eraldi ning võrdluses teiste sama sektori käitistega. Selle põhjaliku hindamise osana analüüsis komisjon nii andmete omavahelist kooskõla kui ka kooskõla delegeeritud määruses (EL) 2019/331 4. etapi jaoks (eraldamisperiood 2026–2030) sätestatud üleliiduliste eeskirjadega LHÜde tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil. Komisjon uuris käitiste vastavust LHÜde tasuta eraldamise tingimustele, käitiste jaotust käitiseosadeks ja käitiseosade piire, et kasutada õiget võrdlusalust. Kuna andmeid kasutatakse võrdlusaluste muudetud väärtuste arvutamiseks, pööras komisjon erilist tähelepanu heitkoguste seostamisele iga käitiseosaga. Lisaks analüüsis komisjon üksikasjalikult andmeid, mis käsitlesid käitiste varasemate, võrdlusperioodi tootmistasemete arvutamist, kuna need andmed mõjutavad oluliselt LHÜde eraldamist. Komisjon uuris ka seda, kas käitise kandmine riiklike rakendusmeetmete loetellu on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ I lisa sätetega.

(7)

Lisaks analüüsiti põhjalikult liikmesriigiti selliste konkreetsete käitiste andmeid, mis on mõjutanud võrdlusaluste muudetud väärtuste arvutamist. Erihindamised põhinesid andmete kvaliteeti ja kooskõla käsitleva riskihindamise analüüsil, milles võeti arvesse mitut kriteeriumi, sealhulgas iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa heitemahukust.

(8)

Nende kontrollide tulemuste põhjal hindas komisjon üksikasjalikult käitisi, mille puhul oli tuvastatud võimalikke kõrvalekaldeid LHÜde ühtlustatud eraldamise eeskirjadest. Nende käitiste kohta paluti asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt täiendavaid selgitusi.

(9)

Kõnealuse vastavushindamise tulemuste põhjal leiti, et Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riiklikud rakendusmeetmed on kooskõlas direktiivis 2003/87/EÜ ja delegeeritud määruses (EL) 2019/331 sätestatud kriteeriumidega. Seega vastavad nende liikmesriikide riiklike rakendusmeetmetega hõlmatud käitised LHÜde tasuta eraldamise tingimustele.

(10)

Hispaania ja Rootsi riiklikud rakendusmeetmed leiti olevat kooskõlas direktiivis 2003/87/EÜ ja delegeeritud määruses (EL) 2019/331 sätestatud kriteeriumidega, välja arvatud teatavate selliste käitiste puhul, mis on lisatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikes 1 osutatud loetellu, kuid mis ei vasta kõnealuse direktiivi ja delegeeritud määruse kohastele kriteeriumidele.

(11)

Hispaania ja Rootsi tegid igaüks ettepaneku lisada loetellu üks nende territooriumil asuv käitis, milles direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkoguste osa oli kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud eelneva asjakohase viieaastase ajavahemiku jooksul keskmiselt üle 95 % kasvuhoonegaaside keskmisest koguheitest. Sellised käitised tuleb direktiivi 2003/87/EÜ I lisa punkti 1 kohaselt ELi HKSist välja arvata. Seetõttu tuleb keelduda kõnealuste käitiste lisamisest võrdlusperioodiks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikes 1 osutatud loetellu,