1.   Taristuettevõtjad haldavad raudteetaristu läbilaskevõimet planeerimis- ja jaotamismenetluse kaudu, mis koosneb kolmest etapist:

2.   Peale direktiivi 2012/34/EL IV lisas esitatud sisu lisavad taristuettevõtjad kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandesse järgmise:

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbilaskevõime haldamist käsitlevate otsuste tegemine, sealhulgas nii kättesaadavuse kindlaksmääramine ja hindamine kui ka läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamine, on taristuettevõtja põhiülesanne direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punkti 2f tähenduses. Läbilaskevõime haldamisega seotud otsuste tegemise suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid põhiülesannete kohta.

1.   ENIM töötab hiljemalt 12. detsembriks 2027 artikli 4 ja II peatüki sätete kohaselt välja ja võtab vastu Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku, millega kehtestatakse ühised vahendid, meetodid ja menetluskord raudteetaristu läbilaskevõime haldamiseks ning taristuettevõtjate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade vaheliseks koordineerimiseks. Taristuettevõtjad võtavad kõnealuseid ühiseid vahendeid, meetodeid ja menetluskorda raudteetaristu läbilaskevõime haldamisel täiel määral arvesse.

2.   Direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud võrgustiku teadaande koostamisel võtavad taristuettevõtjad täiel määral arvesse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku. Võrgustiku teadaandes selgitavad nad iga Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikus kehtestatud ühistest vahenditest, meetoditest ja menetluskorrast kõrvalekaldumise põhjuseid.

3.   ENIM avaldab Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku kavandi, et konsulteerida sel teemal Euroopa raudteeplatvormi (ERP) ja käitamisega seotud sidusrühmadega. ERP ja käitamisega seotud sidusrühmad võivad konsultatsioonile vastata kolme kuu jooksul pärast kõnealuse kavandi avaldamist.

4.   ENIM esitab Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku lõpliku kavandi raudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustikule (ENRRB) hiljemalt 12. juuniks 2027. ENRRB esitab ENIMile soovituse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku kohta kolme kuu jooksul pärast ENIMi koostatud kavandi kättesaamist. ENIM võtab seda soovitust Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku vastuvõtmisel täiel määral arvesse.

5.   Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistik sisaldab vähemalt III lisas loetletud elemente ning seda ajakohastatakse vajaduse korral, et võtta arvesse käitamisega seotud sidusrühmade kogemusi ning tuginedes ENIMi tegevusele. Kui Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku ajakohastatakse, konsulteerib ENIM ERP ja käitamisega seotud sidusrühmadega ning esitab ENRRB-le lõpliku kavandi temalt soovituse saamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 3 ja 4.

6.   Oma volituste kasutamisel seoses võrgustiku teadaandega vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõigetele 1 ja 2, võtab reguleeriv asutus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja ilma et see piiraks reguleerivate asutuste sõltumatuse põhimõtet, arvesse ENRRB poolt vastu võetud soovitust Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistiku kohta.

7.   Komisjonil on artikli 74 kohaselt õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistik. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taotlejad esitavad raudteetaristu läbilaskevõime taotlused. Sellise raudteetaristu läbilaskevõime kasutamiseks määravad taotlejad, kes ei ole raudteeveo-ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtja. Raudteeveo-ettevõtja sõlmib taristuettevõtjaga lepingu kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikliga 28. Sellise lepingu sõlmimine raudteeveo-ettevõtja poolt ei piira taotlejate õigust sõlmida taristuettevõtjatega raamlepinguid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 33.

2.   Taristuettevõtja võib taotlejatele kehtestada nõudeid, et tagada oma õiguspäraste ootuste täitumine oodatavate tulude ning raudteetaristu kasutamise osas. Sellised nõuded peavad olema asjakohased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Nõuded võivad hõlmata üksnes sellise finantstagatise andmist, mis ei ületa asjakohast taotleja eeldatava tegevusaktiivsusega seotud taset, ning kinnitust, et taotleja suudab koostada nõuetekohaseid raudteetaristu läbilaskevõime taotlusi. Kõnealuseid nõudeid täpsustatakse võrgustiku teadaandes vastavalt V lisa punkti 2 alapunktile c.

3.   Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise kriteeriumide üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taristuettevõtjad tagavad, et raudteetaristu läbilaskevõimet hallatakse käesoleva määruse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise menetluse kõigis etappides kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artiklis 26 ja käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud põhimõtetega.

2.   Raudteetaristu läbilaskevõimet käsitlevate otsuste tegemisel võtavad taristuettevõtjad arvesse liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt esitatud strateegilisi suuniseid ja riiklikke nõudeid raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta, kui liikmesriigid on sellised suunised ja nõuded esitanud. Läbilaskevõime planeerimisel ja jaotamisel järgitakse õiglasi, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid menetlusi.

3.   Taristuettevõtjad planeerivad ja jaotavad läbilaskevõimet nii palju kui võimalik, kaasates asjaomaseid taotlejaid ning otsides taotlejate läbilaskevõimevajadustele ja läbilaskevõimega seotud õiguste taotlustele vastavaid lahendusi, tagades samal ajal raudteetaristu üldise optimaalse kasutamise asjaomases võrgustikus.

1.   Taristuettevõtjad annavad taotlejatele ja reguleerivatele asutustele ning, kui see on asjakohane, muudele käitamisega seotud sidusrühmadele täpset ja ajakohast teavet raudteetaristu läbilaskevõime kättesaadavuse kohta kogu läbilaskevõime haldamise menetluse vältel, sealhulgas 2. jaos osutatud strateegilise planeerimise etapis, 3. jaos ette nähtud ajakava koostamise ja jaotamismenetluste ajal ning iga kord, kui tehakse 4. jaos osutatud jaotatud läbilaskevõime muudatusi.

Taristuettevõtjad avaldavad viivitamata kõik artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kava ja artiklis 32 osutatud liiklusgraafiku ajakohastatud versioonid.

2.   Taristuettevõtjad avaldavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kooskõlas artikli 66 lõikega 5.

3.   Taotlejate nõudmisel esitavad taristuettevõtjad lõikes 1 osutatud teabe äri- ja käitusvajaduste konkreetsete tehniliste kirjelduste alusel (teostatavushinnangud). Piiriüleste teenuste puhul võtavad taristuettevõtjad sellised taotlused vastu ja vastavad neile ühest kohast ja ühe toiminguna või ühtse liidese kaudu.

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artiklite 7, 7a, 7c ja 7e kohaldamist, kavandavad taristuettevõtjad raudteetaristutöid vastavalt äriplaanile ning investeerimis- ja rahastamiskavadele, millele on osutatud direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 3. Kui kõnealustesse kavadesse pärast äriplaani vastuvõtmist tehtavad muudatused mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad raudteetaristutööde kavandamist, esitab taristuettevõtja võrgustiku teadaandes ülevaate sellistest muudatustest ja nende tõenäolisest mõjust.

2.   Raudteetaristutööde kavandamisel tegutseb taristuettevõtja vastavalt artikli 2 lõikele 4 ja artiklile 3.

Eelkõige võtab taristuettevõtja tasakaalustatult arvesse raudteetaristutööde mõju tema enda varahaldusele ja finantsseisundile ning hinnangulist käitus- ja finantsmõju kõigile asjaomastele taotlejatele.

3.   Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejatega raudteetaristutööde üle direktiivi 2012/34/EL artiklis 7e osutatud koordineerimismehhanismide raames ning piiriüleste raudteeteenuste puhul kooskõlas käesoleva määruse artikliga 57.

4.   Taristuettevõtja kavandab raudteetaristutöödest tulenevaid läbilaskevõime piiranguid, teavitab neist taotlejaid ja konsulteerib nendega piisavalt varakult, võttes arvesse hinnangulist mõju raudteeveo-ettevõtjatele. Selleks järgivad taristuettevõtjad I lisa 3. jaos sätestatud ajakava ja nõudeid.

5.   Läbilaskevõime piirangute puhul, millel on oluline mõju I lisa 3. jao punkti 1 tähenduses, võivad taotlejad nõuda, et taristuettevõtja pakuks läbilaskevõime piirangu alternatiivset planeerimist, et teha kindlaks ja valida variant, mille puhul võetakse tasakaalustatult arvesse mõju taotlejatele ja taristuettevõtjatele. Taristuettevõtja esitab kõnealustele taotlejatele läbilaskevõime piiramise ajal kättesaadava alternatiivse läbilaskevõime esialgse kava.

Esialgne kava hõlmab nii mõjutatud marsruuti kui ka alternatiivseid marsruute, kui sellised alternatiivsed marsruudid olemas on, sealhulgas muudes võrgustikes, ning kajastub artiklis 19 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas.

6.   Taristuettevõtjad võtavad arvesse ja leevendavad raudteetaristutööde mõju piiriülesele liiklusele. Taristuettevõtjad koordineerivad kooskõlas artikliga 55 vähemalt kõik Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvatel raudteeliinidel tehtavad ja kõik muud märkimisväärse piiriülese mõjuga raudteetaristutööd.

Koordineerimisel käsitletakse eelkõige raudteetaristutööde ajakava optimeerimist ning alternatiivse läbilaskevõime pakkumist mõjutatud marsruudil ja alternatiivsetel marsruutidel, nagu on osutatud lõike 5 teises lõigus, võttes arvesse taotlejate käitus- ja ärivajadusi.

7.   Läbilaskevõime piirangutena käsitatakse ka vara seisukorra halvenemisest tulenevat raudteetaristu läbilaskevõime või jõudluse vähenemist alla arvestuslike väärtuste, näiteks lubatud kiiruse või teljekoormuse vähenemist. Sellised läbilaskevõime piirangud ei too kaasa artikli 42 kohaseid trahve, välja arvatud juhul, kui see põhjustab jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse omaduste muutuse, mis ei ole taotlejale jaotamise ajal teada, ja see muutus liigitatakse oluliseks vastavalt artikli 41 lõikele 6. Selliste läbilaskevõime piirangute suhtes kohaldatakse artiklis 10 kindlaks määratud teatamiskohustusi.

8.   Taristuettevõtjad avaldavad teabe ja konsulteerivad taotlejatega võimalikult varakult seoses planeeritud ajutiste läbilaskevõime piirangutega ning nende mõjuga äriliste eesmärkide jaoks kättesaadavale läbilaskevõimele ja alternatiivsele läbilaskevõimele.

9.   Komisjonil on õigus võtta artikli 75 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa 3. jao muutmiseks, kui selles esitatud elemendid on osutunud ebatõhusaks või on põhjustanud märkimisväärseid rakendamisprobleeme või kui sektoris on välja töötatud uued ja laialdaselt tunnustatud parimad tavad, et veelgi vähendada raudteetaristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute mõju raudteeliiklusele ja taristuettevõtjate halduskoormust, võttes samal ajal arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi ning ENIMi kogemusi ja arvamusi.

1.   Liikmesriik võib taristuettevõtjalt nõuda, et ta keelduks taotlejale läbilaskevõimega seotud õiguste andmisest või tunnistaks sellised õigused kehtetuks, kui kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et selliste õiguste andmine kõnealusele taotlejale kujutab endast tõsist riski seoses avaliku korra või avaliku julgeolekuga, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi julgeoleku ja kaitsega. Iga selline otsus peab olema põhjendatud, rangelt vajalik ja taotletava eesmärgiga proportsionaalne.

2.   Ilma et see piiraks salastatud teabe konfidentsiaalsust, teavitavad liikmesriigid kümne päeva jooksul alates lõikel 1 põhineva otsuse vastuvõtmisest komisjoni, reguleerivat asutust ja mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste puhul muid asjaomaseid liikmesriike sellise otsuse vastuvõtmisest ja selle põhjustest. Liikmesriigid vaatavad kõik sellised otsused korrapäraselt läbi.

3.   Kui liikmesriik väljendab kahtlusi seoses teise liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud otsusega, koordineerivad asjaomased liikmesriigid edasist tegevust omavahel vastavalt artiklile 56.

4.   Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste puhul võib asjaomane liikmesriik taotleda komisjonilt soovitust teise liikmesriigi poolt lõike 1 alusel vastu võetud otsuse kohta.

1.   Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab kõiki artiklites 14–27 kindlaks määratud tegevusi.

2.   Läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemuseks on järgmine planeerimisdokumentide järjestus, milles esitatakse järjest rohkem üksikasju olemasoleva läbilaskevõime kohta:

Kõnealuste väljundite sisu ja ettevalmistamise ajakava on esitatud I lisa 1. ja 2. jaos.

Taristuettevõtja teeb esimese lõigu punktide a, b ja c kohaselt koostatud dokumendid kättesaadavaks vähemalt kahes liidu institutsioonide ametlikus keeles.

3.   Taristuettevõtjad võtavad planeerimisdokumendid vastu planeerimise järgmise etapi alusena.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta

kui kõnealused elemendid on osutunud ebatõhusaks või on põhjustanud märkimisväärseid rakendamisprobleeme, või kui raudteesektor on välja töötanud uued ja laialdaselt tunnustatud parimad tavad, et tagada tõhus strateegiline planeerimine ning kajastada taristuettevõtjate ja taotlejate tegevusega seotud probleeme, võttes arvesse ENIMi, taotlejate, reguleerivate asutuste ja ENRRB kogemusi ja arvamusi seoses I lisa 1. ja 2. jao rakendamisega.

5.   Läbilaskevõime strateegiline planeerimine ei hõlma läbilaskevõimega seotud õiguste andmist üksikutele taotlejatele kooskõlas artikliga 28.

1.   Taristuettevõtjad võtavad õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil arvesse kõiki raudteeveoteenuste liike, mille kohta nad võivad vastu võtta läbilaskevõime taotlusi, olenemata nende mahust, järgneva etapi turu suurusest, järjestikuste liiklusgraafikute stabiilsusest, regulaarsusest või sagedusest teatava liiklusgraafikuperioodi jooksul.

2.   Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige artiklis 19 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, eristavad taristuettevõtjad vähemalt järgmisi raudteeveoteenuste liike:

Võttes arvesse käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemusi, võib ENIM käitamisega seotud sidusrühmadega ja ERPiga konsulteerides ning strateegilise planeerimise piiriülest järjepidevust silmas pidades koostada vajaduse korral üksikasjalikuma ühtlustatud loetelu, milles eristatakse täiendavalt raudteeveoteenuste liike. See loetelu lisatakse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

3.   Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige artiklis 19 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, märgivad taristuettevõtjad eelnevalt planeeritud läbilaskevõime, mis sobib mitut võrgustikku hõlmavate raudteeteenuste osutamiseks.

4.   Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel võetakse arvesse ka järgmist:

5.   Läbilaskevõime strateegiline planeerimine peab kajastama raamlepingute ja jooksva planeerimise alusel jaotatud läbilaskevõimet.

6.   Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu lõikude ja transpordisõlmede osa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2024/1679 I lisas. Taristuettevõtjad võivad otsustada lisada läbilaskevõime strateegilisse planeerimisse ka nende hallatava võrgustiku muud lõigud ja transpordisõlmed. Liikmesriigid võivad kooskõlas artiklis 4 osutatud strateegiliste suunistega ette näha, et taristuettevõtjad teostavad läbilaskevõime strateegilist planeerimist kõnealuste taristuettevõtjate hallatava võrgustiku muude lõikude ja transpordisõlmede puhul.

Läbilaskevõime strateegiline planeerimine tehakse tasemel, mis on piisavalt üksikasjalik, et võimaldada läbilaskevõime planeerimist võrgustiku jaoks. Selleks peavad võrgustikku esindama lõigud ja transpordisõlmed, mis võimaldavad arvesse võtta läbilaskevõime nõudluse ja pakkumise asjakohaseid omadusi.

Liikmesriigid annavad taristuettevõtjatele juhiseid kõnealuste lõikude ja transpordisõlmede märkimiseks direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.

7.   Läbilaskevõime strateegiliseks planeerimiseks koostavad taristuettevõtjad lõike ja transpordisõlmi käsitleva strateegiliste marsruutide kava, milles määratakse kindlaks:

Liikmesriigid tagavad, et strateegiliste marsruutide kava tehakse avalikult kättesaadavaks ja lisatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.

8.   Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab ajavahemikku, mis algab viis aastat enne planeerimise objektiks oleva liiklusgraafiku muutmist. Taristuettevõtjad võivad tähtaega pikendada pikemaks kui viis aastat, eelkõige selleks, et toetada raudteetaristu arendamist direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia raames.

9.   Taristuettevõtjad vaatavad läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemused läbi ja ajakohastavad neid, võttes eelkõige arvesse järgmist:

10.   ENIM koostab ja lisab Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku suunised, milles määratakse kindlaks läbilaskevõime strateegilise planeerimise ühised vahendid, meetodid ja menetluskord.

11.   Taristuettevõtjad võtavad kõnealuseid suuniseid arvesse direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandes. Nad selgitavad võrgustiku teadaandes iga suunistes kehtestatud ühistest vahenditest, meetoditest ja menetluskorrast kõrvalekaldumise põhjust.

1.   Taristuettevõtjad konsulteerivad direktiivi 2012/34/EL artikli 7e kohaselt kõigi käitamisega seotud sidusrühmadega, sealhulgas mitut võrgustikku hõlmavaid raudteeteenuseid osutavate sidusrühmadega, läbilaskevõime strateegilise planeerimise, sealhulgas käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 osutatud planeerimisdokumentide üle kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jaos kindlaks määratud ajakavaga.

2.   Mitut võrgustikku hõlmavaid raudteeteenuseid osutavate käitamisega seotud sidusrühmadega konsulteerides koordineerivad taristuettevõtjad oma tegevust kooskõlas artikliga 55 ning Euroopa ja piiriüleste küsimuste puhul kooskõlas artikliga 57.

1.   Taristuettevõtjad koordineerivad asjakohasel juhul oma läbilaskevõime strateegilise planeerimisega seotud tegevust kooskõlas artikliga 55.

Koordineerimisega tagatakse eelkõige:

2.   Taotlejatel on õigus pöörduda ENIMi poole, et käsitleda oma probleeme seoses artikli 13 lõikes 2 osutatud planeerimisdokumentidega. ENIM võib nende probleemide kohta vastu võtta arvamuse või soovituse ja teavitab sellest ENRRBd.

3.   Taristuettevõtjad võtavad arvesse kõiki ENIMi poolt lõike 2 kohaselt vastu võetud soovitusi. Kui taristuettevõtjad soovitust ei järgi, selgitavad nad selle põhjuseid planeerimisdokumentides.

4.   ENRRB jälgib kooskõlastusmenetlust ja selle rakendamist. Ta teatab komisjonile oma seisukohad vajaduse kohta kõrvaldada kooskõlastusmenetluses esinevad puudused.

1.   Taristuettevõtjad jälgivad ja analüüsivad regulaarselt transporditurge, et saada teavet oma üldise äristrateegia kujundamiseks, läbilaskevõime haldamiseks ja erandolukordade lahendamise juhtimiseks ning investeerimisotsuste tegemiseks.

2.   Võrgustiku koordinaator koostab regulaarselt transpordituru-uuringu, mis käsitleb võrgustike ja turuga seotud arenguid piiriüleste raudteeteenuste puhul. Võrgustiku koordinaator vaatab transpordituru-uuringu läbi ja ajakohastab seda vastavalt vajadusele ning igal juhul vähemalt iga viie aasta järel. Turu-uuringu tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Transporditurgude analüüs käesoleva artikli lõike 1 tähenduses ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud transpordituru-uuring aitavad eelkõige kaasa artiklis 4 osutatud läbilaskevõime strateegilisele planeerimisele, raudteetaristu läbilaskevõime eraldamisele, nagu on osutatud artiklis 27, ja läbilaskevõime jaotamisele artiklis 39 osutatud konfliktide lahendamise ametliku mehhanismi alusel.

Taristuettevõtjad võtavad oma üldise äristrateegia kujundamisel, läbilaskevõime haldamisel ja erandolukordade lahendamise juhtimisel ning investeerimisotsuste tegemisel arvesse lõikes 1 osutatud transporditurgude analüüsi ja lõikes 2 osutatud turu-uuringu tulemusi.

1.   Taristuettevõtja võtab vastu läbilaskevõime strateegia, milles esitatakse ootused raudteetaristu läbilaskevõime nõudluse ja pakkumise edasiste suundumuste suhtes ning tema visioon selle kohta, kuidas neid suundumusi arvesse võtta.

Läbilaskevõime strateegia on käitamisega seotud sidusrühmade seas toimuva teabevahetuse, konsulteerimise ja koordineerimise alus.

2.   Läbilaskevõime strateegia sisaldab I lisa 1. jaos loetletud teavet.

3.   Taristuettevõtja koostab, avaldab ja vajaduse korral ajakohastab läbilaskevõime strateegia vastavalt I lisa 2. jaos kindlaks määratud ajakavale ja sisule.

1.   Taristuettevõtja kehtestab läbilaskevõime mudeli, mis täpsustab läbilaskevõime strateegiat, tuginedes artiklis 15 osutatud käitamisega seotud sidusrühmadega konsulteerimise ja artiklis 16 osutatud konsulteerimise ja koordineerimistegevuse tulemustele, sealhulgas artikli 14 lõike 4 punktis c osutatud läbilaskevõime vajadusest teatamise vormis.

Läbilaskevõime mudel aitab võtta tasakaalustatult arvesse raudteeveoteenuste eri segmentide läbilaskevõime vajadusi ning taristuettevõtjate vajadusi säilitada raudteetaristu ning seda uuendada ja arendada, sealhulgas ajakohastada olemasolevat ja ehitada uut raudteetaristut. See on käitamisega seotud sidusrühmade vahel toimuva läbilaskevõime strateegilise planeerimisega seotud teabevahetuse, konsulteerimise ja koordineerimise alus.

2.   Läbilaskevõime mudel sisaldab I lisa 1. jaos loetletud teavet. Taristuettevõtjad koostavad ja avaldavad läbilaskevõime mudeli iga liiklusgraafikuperioodi kohta ning ajakohastavad vajaduse korral läbilaskevõime mudelit vastavalt I lisa 2. jaos kindlaks määratud ajakavale. Läbilaskevõime mudeli ajakohastamise kohustust ei kohaldata juhul, kui on avaldatud sama liiklusgraafikuperioodi käsitlev läbilaskevõime pakkumise kava.

3.   Taristuettevõtjal on mõistlikes piirides õigus teha ettepanek läbilaskevõime mudeli kohta, mis erineb taotlejatega konsulteerimisel saadud sisendist. Taristuettevõtja kehtestab kohaldatavad piirangud oma võrgustiku teadaandes. ENIM töötab välja suunised selliste piirangute kohta ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

4.   Kui taristuettevõtja ei saa koostada läbilaskevõime mudelit käesoleva artikli lõikes 3 osutatud piirides, eraldab ta asjaomase raudteetaristuosa läbilaskevõime vastavalt artiklile 27.

5.   Kui see on asjakohane, koordineerivad taristuettevõtjad oma tegevust kooskõlas artikliga 16, et tagada läbilaskevõime eraldamise tulemuste järjepidevus ja sujuvad mitut võrgustikku hõlmavad teenused.

6.   Taristuettevõtjad dokumenteerivad ja vajaduse korral põhjendavad olulisi lahknevusi läbilaskevõime mudeli ja läbilaskevõime strateegia vahel seoses sama liiklusgraafikuperioodiga.

1.   Taristuettevõtja koostab läbilaskevõime pakkumise kava, mis täpsustab läbilaskevõime mudelit artiklis 15 osutatud taotlejatega konsulteerimise alusel, sealhulgas artikli 14 lõike 4 punktis c osutatud läbilaskevõime vajadustest teatamise ja artiklis 16 osutatud taristuettevõtjate vahelise koordineerimise vormis.

Läbilaskevõime pakkumise kava on läbilaskevõime jaotamise alus. Kooskõlas I lisa 1. ja 2. jaos sätestatud nõuetega esitatakse selles põhjalik teave järgmise kohta:

Läbilaskevõime pakkumise kava sisaldab I lisa 1. jaos loetletud teavet.

2.   Taristuettevõtjad koostavad läbilaskevõime pakkumise kava kooskõlas artiklites 13–19 osutatud läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemustega ja I lisa 2. jaos kindlaks määratud ajakavaga.

3.   Taristuettevõtjad avaldavad läbilaskevõime pakkumise kava iga liiklusgraafikuperioodi kohta hiljemalt I lisa 2. jaos kindlaks määratud tähtajaks ning ajakohastavad kõnealust kava pidevalt kuni selles viidatud liiklusgraafikuperioodi lõpuni. Läbilaskevõime pakkumise kava esitatakse asjakohase liiklusgraafikuperioodi iga päeva kohta.

4.   Taristuettevõtjad dokumenteerivad ja vajaduse korral põhjendavad olulisi lahknevusi läbilaskevõime pakkumise kava ja läbilaskevõime mudeli vahel seoses sama liiklusgraafikuperioodiga.

5.   Läbilaskevõime pakkumise kavas võivad taristuettevõtjad märkida, et raudteetaristu läbilaskevõime on eelnevalt planeeritud. Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime tähendab läbilaskevõimet, mille kohta taristuettevõtja määrab vastavalt artiklile 22 kindlaks taotlejatele jaotamiseks kättesaadava läbilaskevõime omadused ja mahud, kehtestab sellise läbilaskevõime jaotamise normid ning kehtestab menetluse, mille kaudu saab sellist läbilaskevõimet taotleda. Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime jaotamisel võetakse arvesse konkreetseid omadusi, norme ja jaotamismenetlusi.

6.   Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime esitatakse läbilaskevõime pakkumise kavas läbilaskevõime planeerimise objektidena, millele on osutatud artiklis 22 ja mis täpsustavad läbilaskevõime mahu ja omadused ning mis on seotud jaotamisnormide ja -menetlustega, mille kaudu selline läbilaskevõime kättesaadavaks tehakse.

7.   Taristuettevõtjal on mõistlikes piirides õigus teha ettepanek läbilaskevõime pakkumise kava kohta, mis erineb taotlejatega konsulteerimisel saadud sisendist. Taristuettevõtja kehtestab kohaldatavad piirangud oma võrgustiku teadaandes. ENIM töötab välja suunised selliste piirangute kohta ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

8.   Kui taristuettevõtja ei saa ette valmistada läbilaskevõime pakkumise kava käesoleva artikli lõikes 7 osutatud piirides, eraldab ta asjaomase raudteetaristuosa läbilaskevõime vastavalt artiklile 27.

9.   Kui see on asjakohane, koordineerivad taristuettevõtjad oma tegevust kooskõlas artikliga 16, et tagada läbilaskevõime eraldamise tulemuste järjepidevus ja sujuvad mitut võrgustikku hõlmavad teenused.

10.   Taristuettevõtja esitab läbilaskevõime pakkumise kava eelnõu reguleerivale asutusele kontrollimiseks, misjärel reguleeriv asutus analüüsib kõnealust kava ja võib teha otsuse, millega nõutakse taristuettevõtjalt läbilaskevõime pakkumise kava muutmist, kui analüüsi tulemusena on kindlaks tehtud, et asjaomane kava ei vasta käesolevale määrusele, direktiivile 2012/34/EL või läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele, kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jaos osutatud tähtaegadega.

Vajaduse korral koordineerivad reguleerivad asutused oma tegevust teiste reguleerivate asutustega.

11.   ENIM töötab välja suunised ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku, määrates kindlaks:

1.   Taristuettevõtjad kehtestavad erandolukorra lahendamise planeerimise pideva protsessi ja rakendavad seda, et valmistuda võrgustiku tegevuse häireteks ja muudeks raudteeliiklust mõjutavateks kriisiolukordadeks.

Erandolukorra lahendamise planeerimine on aluseks liikluskorraldusele, häirete ohjamisele ja kriisiohjele kooskõlas artikliga 44, et võimaldada sellistes olukordades kiiret reageerimist ja minimeerida nende mõju raudteeliiklusele.

Taristuettevõtjad dokumenteerivad oma erandolukorra lahendamise planeerimise tulemused erandolukorra lahendamise plaanis.

2.   Erandolukorra lahendamise planeerimine hõlmab eelkõige järgmist:

3.   Taristuettevõtjad tagavad erandolukorra lahendamise planeerimise kooskõla läbilaskevõime strateegilise planeerimisega, eelkõige läbilaskevõime strateegia, läbilaskevõime mudeli, läbilaskevõime pakkumise kava ja artiklis 11 osutatud raudteetaristutööde kavandamisega.

4.   Erandolukorra lahendamise planeerimise tulemused, eelkõige alternatiivsete marsruutide määramine vastavalt lõike 2 punktile a ja läbilaskevõime esialgne planeerimine alternatiivsetel marsruutidel vastavalt lõike 2 punktile b, lisatakse läbilaskevõime mudelisse ja läbilaskevõime pakkumise kavasse.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid, eelkõige olukordades, mis võivad mõjutada piiriülest liiklust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taristuettevõtjad jaotavad eelnevalt planeeritud läbilaskevõime, mis sisaldub artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, õiglaste, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja menetluste kohaselt.

Taristuettevõtjad lisavad need kriteeriumid ja menetlused võrgustiku teadaandesse, võttes arvesse lõikes 4 osutatud ühist raamistikku.

2.   Konkreetse graafikukavandi koostamise eesmärgil eelneva läbilaskevõime planeerimise käigus võivad taristuettevõtjad rühmitada läbilaskevõime planeerimise objekte, näiteks eelnevalt planeeritud rongiliine, tehes seda kooskõlas artiklis 4 osutatud strateegiliste suunistega, kui sellised suunised on esitatud, ning võttes arvesse taotlejate väljendatud turuvajadusi.

3.   Läbilaskevõime planeerimise objektid määravad kindlaks eelnevalt planeeritud läbilaskevõime eri liikide andmed ja omadused, sealhulgas taotlejate taotluste jaoks kättesaadava läbilaskevõime, raudteetaristutöödeks reserveeritud läbilaskevõime ja juba jaotatud läbilaskevõime. Kõnealused andmed ja omadused hõlmavad kõiki aspekte, mis on seotud eelnevalt planeeritud läbilaskevõime konkreetsete liikidega, nagu marsruut, ajakava, tagatud või nõutav minimaalne kiirus, maksimaalne pikkus, tehnilised parameetrid ja liinide arv nii kauba- kui ka reisijateveoteenuste puhul.

4.   ENIM töötab välja lõikes 1 osutatud kriteeriumide ja menetluste ühise raamistiku ning lisab selle Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku. Ühises raamistikus tasakaalustatakse kasu, mis saadakse läbilaskevõime reserveerimisest teatavat liiki raudteeteenuste või jaotamismenetluste jaoks, vajadusega tagada paindlikkus, et võtta arvesse turu vajadusi läbilaskevõime jaotamisel. Selleks nähakse ühises raamistikus ette võimalus võtta vastu läbilaskevõimega seotud õiguste taotlusi, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, ning vajadus läbilaskevõime pakkumise kava vastavalt kohandada.

5.   ENIM töötab välja läbilaskevõime planeerimise objektide tehnilised kirjeldused inimloetavas ja masinloetavas vormingus. ENIM lisab need tehnilised kirjeldused Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku. ENIM annab käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes komisjonile teavet direktiivis (EL) 2016/797 ja kõnealuse direktiivi alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud koostalitluse tehniliste kirjelduste võimalike muudatuste kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 66 lõikega 3.

1.   Taristuettevõtjad tunnistavad viivitamata raudteetaristuosa laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

Taristuettevõtjad hindavad raudteetaristu läbilaskevõime kasutamist objektiivsete, läbipaistvate ja asjakohaste menetluste ja meetodite alusel.

2.   ENIM töötab välja raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise ühise meetodi. Kõnealune meetod esitatakse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikus.

3.   Lõikes 1 osutatud deklaratsioonis täpsustatakse liiklusgraafikuperiood ning raudteetaristuosa ja konkreetsed ajavahemikud, millega deklaratsioon on seotud.

4.   Liiklusgraafikuperioodil jaotamiseks esitatud konkreetsed läbilaskevõime taotlused, mis ei ole omavahel kooskõlas, ei ole raudteetaristuosa laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistamise aluseks, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks lõikes 1 sätestatud tingimustest on täidetud.

5.   Kui raudteetaristuosa on tunnistatud laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks, teeb taristuettevõtja artikli 24 kohase läbilaskevõime analüüsi, välja arvatud juhul, kui artiklis 25 ette nähtud läbilaskevõime suurendamise kava, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid tegureid, on viie aasta jooksul enne kõnealuse raudteetaristuosa laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistamist ellu viidud või seda juba rakendatakse.

6.   Laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistatud raudteetaristuosade puhul reserveerivad taristuettevõtjad läbilaskevõime artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, võttes arvesse artiklis 24 osutatud läbilaskevõime analüüsi tulemusi.

7.   Liikmesriigid annavad taristuettevõtjatele juhiseid laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistatud raudteetaristuosade märkimiseks direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.

8.   Ülekoormatud raudteetaristu puhul kasutatav menetlus ning kriteeriumid esitatakse võrgustiku teadaandes ning need peavad arvesse võtma artikli 27 kohaselt vastu võetud meetmeid ja kriteeriume.

9.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte II lisas kindlaks määratud läbilaskevõime kasutamise künniste ja võrdlusperioodide muutmiseks, kui need on osutunud ebatõhusaks või on põhjustanud märkimisväärseid rakendamisprobleeme või kui raudteesektor on välja töötanud uued ja laialdaselt tunnustatud parimad tavad, et tagada laialdaselt kasutatava ja ülekoormatud raudteetaristu läbilaskevõime tõhus haldamine ning kajastada taristuettevõtjate ja taotlejate käitamisalaseid huve, võttes arvesse ENIMi, taristuettevõtjate, taotlejate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade, reguleerivate asutuste ja ENRRB kogemusi käesoleva artikli rakendamisel.

1.   Taristuettevõtja analüüsib läbilaskevõimet kuue kuu jooksul alates raudteetaristu laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistamisest, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõime suurendamise kava, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid tegureid, on viie aasta jooksul enne taristu laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistamist ellu viidud või seda juba rakendatakse.

Läbilaskevõime analüüsis määratakse kindlaks raudteetaristu läbilaskevõime piirangud, mis takistavad taotlejate väljendatud läbilaskevõimevajaduste lisamist läbilaskevõime mudelisse või läbilaskevõime pakkumise kavasse või mis takistavad raudteetaristu läbilaskevõime taotluste nõuetekohast rahuldamist.

Kõnealune analüüs sisaldab ka esimesi soovituslikke võimalikke meetmeid, mida ülekoormuse leevendamiseks ja läbilaskevõime kättesaadavuse suurendamiseks võidakse võtta lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.   Läbilaskevõime analüüsis võetakse arvesse raudteetaristu omadusi, pidades silmas raudteetaristu läbilaskevõimet, suutlikkust ja koostalitlust, töökorda, osutatavate teenuste liikide iseloomu ning kõikide nende tegurite mõju raudteetaristu läbilaskevõimele. Kaalutavate meetmete seas on eelkõige teenuste ümbersuunamine, sealhulgas kohaldataval juhul erinevate võrgustike kaudu, ümberajastamine, kiirusemuudatused, töökorra ühtlustamine ning raudteetaristu parendused.

3.   Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejatega läbilaskevõime analüüsi kavandi üle vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 7e või vastavalt käesoleva määruse artiklile 57, kui asjakohane raudteetaristuosa on Euroopa transpordikoridori osa.

Taristuettevõtja teeb läbilaskevõime analüüsi tulemuse oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks. ENIM teeb läbilaskevõime analüüside tulemuste lingid kättesaadavaks oma veebisaidil.

4.   Taristuettevõtjad võtavad läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige läbilaskevõime strateegias, läbilaskevõime mudelis ja läbilaskevõime pakkumise kavas asjakohasel juhul arvesse käesoleva artikli kohaselt korraldatud läbilaskevõime analüüsi tulemusi, sealhulgas muudes asjaomastes võrgustikes tehtud läbilaskevõime analüüsi tulemusi.

Läbilaskevõime analüüsi tulemused esitatakse liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia koostamise eest, ja asjaomasele Euroopa koordinaatorile.

1.   Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi lõpuleviimist kooskõlas artikliga 24 koostab taristuettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava raudteetaristuosade jaoks, mis on tunnistatud ülekoormatuks kooskõlas artikliga 23.

Läbilaskevõime suurendamise kavas määratakse kindlaks:

Võimalike kindlaks määratud meetmete tasuvusanalüüsist lähtudes määratakse läbilaskevõime suurendamise kavas ka kindlaks meetmed, mida võetakse raudteetaristu läbilaskevõime suurendamiseks, kaasa arvatud nende meetmete rakendamise ajakava.

2.   Läbilaskevõime suurendamise kava koostatakse pärast asjakohase ülekoormatud raudteetaristu kasutajatega konsulteerimist vastavalt artiklile 15.

Liikmesriik võib otsustada, et kõnealuse kava osas nõutakse liikmesriigi eelnevat heakskiitu.

3.   Asjaomane liikmesriik võtab läbilaskevõime suurendamise kavasid arvesse direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia uuendamisel.

Asjaomane Euroopa koordinaator võtab läbilaskevõime suurendamise kava arvesse määruse (EL) 2024/1679 artiklis 53 osutatud tööplaanis.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 42 kohaldamist, lõpetab taristuettevõtja asjakohase raudteetaristu puhul direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõike 4 kohaselt kasutustasude võtmise ühel järgmistest juhtudest:

5.   Olenemata lõikest 4 võib taristuettevõtja reguleeriva asutuse nõusolekul kasutustasude võtmist jätkata ühel järgmistest juhtudest:

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, on raudteetaristu läbilaskevõime kasutatav kõikide selliste liiklusliikide korral, mis ühilduvad marsruudiga, mis on ette nähtud kasutamiseks direktiivi (EL) 2016/797 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud tehniliste kirjelduste kohaselt.

2.   Kui on olemas sobilikud alternatiivsed marsruudid ja kui artiklis 27 kindlaks määratud menetluse kohaselt on võimalik tõendada, et see on sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast põhjendatud, võib taristuettevõtja pärast huvitatud isikutega konsulteerimist määrata teatavad taristuosad kasutamiseks teatavat liiki liiklusele. Sel juhul märgib taristuettevõtja sellise määramise artikli 13 lõikes 2 osutatud planeerimisdokumentides ja võrgustiku teadaandes ning reserveerib läbilaskevõime pakkumise kavas läbilaskevõime teatavat liiki liiklusele.

Selline määramine ei takista kõnealuse raudteetaristu kasutamist muud liiki liikluseks, kui läbilaskevõime on olemas.

3.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud raudteetaristu märgitakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistris.

1.   Taristuettevõtja eraldab läbilaskevõime laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistatud raudteetaristuosade vahel, kasutades õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat metoodikat.

Taristuettevõtja esitab metoodika üksikasjad, sealhulgas kõik kohaldatavate parameetrite väärtused, võrgustiku teadaandes, võttes arvesse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku. Taristuettevõtja kindlaks määratud parameetrite väärtusi koordineeritakse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 7e punktile d.

Taristuettevõtja võtab arvesse mitut võrgustikku hõlmavate raudteeteenuste läbilaskevõimevajadust.

2.   Lõikes 1 osutatud metoodika hõlmab järgmisi etappe:

Metoodika peab võimaldama võtta arvesse vajadust mitut võrgustikku hõlmavate raudteeteenuste järele tervikuna.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud hindamine põhineb järgmistel käitamisalastel, sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnakriteeriumidel (kuid ei piirdu nendega), sõltuvalt andmete kättesaadavusest ning võttes arvesse tehnilisi ja käituskaalutlusi ning raudteetaristu kasutamist:

4.   ENIM kehtestab õiglase, läbipaistva ja mittediskrimineeriva metoodika ning raudteeveoteenustega seotud parameetrite loetelu ja käitamisalased, sotsiaal-majanduslikud ning keskkonnakriteeriumid, mis on vajalikud lõikes 3 osutatud hindamiseks. Asjakohasel juhul kehtestab ENIM parameetrite standardväärtused või standardväärtuste vahemikud. ENIM tagab, et parameetrite väärtusi katsetatakse ja kalibreeritakse piisavalt käitamiskontekstis.

ENIM lisab metoodika ning parameetrite loetelu ja parameetrite standardväärtused Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

Taristuettevõtja kohandab asjakohasel juhul parameetrite standardväärtusi, et võtta arvesse kohalikke või riiklikke olusid, tuginedes heakskiidetud lähenemisviisidele ja empiirilistele tõenditele ning kohaldades vajaduse korral liikmesriikide nõudeid kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga d.

1.   Taotlejad võivad avaliku õiguse või eraõiguse alusel taotleda taristuettevõtjalt lepingu sõlmimist, mis annab direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 2. jaos kindlaks määratud kasutustasu eest raudteetaristu läbilaskevõimega seotud õigused.

Taristuettevõtjad annavad raudteetaristu läbilaskevõimega seotud õigused taotlejatele ühes järgmistest vormidest:

ENIM määrab kindlaks läbilaskevõime tehnilise kirjelduse omadused ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

2.   Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliini vormis antud läbilaskevõimega seotud õigusteks enne rongi tegelikku liikumist vastavalt I lisa 4., 5. ja 6. jaos kindlaks määratud tähtaegadele.

3.   Läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinina võib taotlejatele anda maksimaalselt üheks liiklusgraafikuperioodiks. Läbilaskevõimega seotud õigusi läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis võib anda kauemaks kui üks liiklusgraafikuperiood vastavalt artiklitele 33 ja 35.

4.   Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, siis taristuettevõtjate ja taotlejate õigused ja kohustused, mis on seotud läbilaskevõime jaotamisega, nähakse ette lepingutega või liikmesriikide õigusega.

5.   Pärast läbilaskevõimega seotud õiguse määramist taotlejale ei saa saaja seda teisele ettevõtjale ega üksusele üle anda.

Igasugune üleandmine toob kaasa edaspidisest läbilaskevõime jaotamisest kõrvalejätmise käesoleval ja järgmisel liiklusgraafikuperioodil.

Üleandmisena ei käsitata raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõime kasutamist sellise taotleja äritegevuse korraldamiseks, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Taotleja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, teatab taristuettevõtjale vähemalt kümme päeva enne läbilaskevõime kasutamist, milline raudteeveo-ettevõtja läbilaskevõimet kasutab. Kõnealune teave peab sisaldama tõendeid raudteeveo-ettevõtja heakskiidu kohta.

6.   Kui taotleja kavatseb taotleda raudteetaristu läbilaskevõimet reisijateveoteenuse osutamiseks liikmesriigis, kus juurdepääs raudteetaristule on direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohaselt piiratud, teavitab ta sellest asjaomaseid taristuettevõtjaid ja reguleerivaid asutusi vähemalt 18 kuud enne selle liiklusgraafiku jõustumist, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse. Selleks et asjaomased reguleerivad asutused saaksid hinnata võimalikku majanduslikku mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele, peavad reguleerivad asutused tagama, et pädevaid asutusi, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingus kindlaks määratud marsruudil raudtee-reisijateveoteenuse lepingu, teisi huvitatud pädevaid asutusi, kellel on direktiivi 2012/34/EL artikli 11 alusel õigus juurdepääsu piirata, ja avaliku teenindamise lepingu alusel kõnealusel reisijateveoteenuse marsruudil tegutsevaid raudteeveo-ettevõtjaid teavitatakse viivitamata, ent hiljemalt kümne päeva jooksul.

1.   Taristuettevõtjad annavad taotlejatele läbilaskevõimega seotud õigused artiklites 33–36 osutatud jaotamismenetluse kaudu.

Läbilaskevõime jaotamisena käsitatakse ka muudatusi jaotatud läbilaskevõimes.

2.   Taristuettevõtjad jaotavad raudteetaristu läbilaskevõimet digivahendite ja digiteenuste kaudu kooskõlas artikliga 66.

3.   Taristuettevõtja tühistab läbilaskevõimega seotud õiguse, mille kasutus on vähemalt ühe kuu jooksul jäänud alla künnise, kui seda ei ole tinginud taotlejast sõltumatud mittemajanduslikud põhjused. Sellisel juhul teavitab taristuettevõtja reguleerivat asutust.

ENIM määrab kindlaks künnise vahemikud ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

Taristuettevõtjad määravad võrgustiku teadaandes kindlaks künnise, võttes arvesse ENIMi kindlaks määratud künnise vahemikke.

Reguleeriv asutus jälgib käesoleva lõike kohaste kohustuste õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kohaldamist ning uurib saadud kaebusi.

4.   Kui taristuettevõtja tühistab vastavalt lõikele 3 mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigused, teavitab taristuettevõtja eest vastutav reguleeriv asutus sellest asjaomaseid reguleerivaid asutusi ja ENRRBd.

1.   Taotlejatel on õigus taotleda mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigusi artiklites 33–36 osutatud jaotamismenetluse kaudu, sealhulgas kogu edasi-tagasi reisi jaoks, ning saada sellistele taotlustele vastuseid artikli 66 lõike 5 kohaselt loodud universaalteenistuse kaudu.

Taristuettevõtjad koordineerivad oma tegevust kooskõlas artikliga 55 läbilaskevõime jaotamisel mitut võrgustikku hõlmavate raudteeteenuste, sealhulgas eelkõige piiriüleste raudtee-kaubaveoteenuste ja piiriüleste raudtee-reisijateveoteenuste jaoks.

2.   Lõikes 1 osutatud koordineerimine tagab eelkõige järgmist:

Kui taristuettevõtjad ei määra ühtset kontaktpunkti, valib taotleja taristuettevõtja, kes toimib konkreetse läbilaskevõimetaotlusega seotud päringute korral ühtse kontaktpunktina.

3.   Taristuettevõtja ei tohi artikli 29 lõike 3 alusel tühistada mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigust ilma artikli 55 kohaselt teiste asjaomaste taristuettevõtjatega koordineerimata.

Kui taristuettevõtja tühistab mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse kooskõlas artikli 29 lõikega 3, teavitab ta reguleerivat asutust. Reguleeriv asutus teavitab asjaomaseid reguleerivaid asutusi ja ENRRBd.

4.   Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse taotlusi käsitletakse võrreldes ühe võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse taotlustega võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

5.   ENIM määrab kindlaks üksikasjalikud menetlused ja meetodid, et edendada käesoleva artikli ühetaolist kohaldamist, ja lõike 2 punktis b osutatud kvaliteedi miinimumnõuded ning lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

1.   Taristuettevõtjad ja teenindusrajatiste käitajad, kes pakuvad raudteeveoteenuse osutamiseks vajalikke teenuseid ja kelle teenindusrajatised on määruse (EL) 2024/1679 I lisas täpsustatud üleeuroopalise transpordivõrgu osa, sealhulgas need, mis asuvad kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 6 määratletud linnatranspordisõlmedes, teevad koostööd, et tagada raudteetaristu ja teenindusrajatiste läbilaskevõime jaotamise järjepidevus.

2.   Taristuettevõtjad esitavad lõikes 1 osutatud teenindusrajatiste loetelu võrgustiku teadaandes.

3.   Taristuettevõtjad tagavad, et taotlejad saavad taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud raudteetaristu läbilaskevõimega seotud õigusi ja teenindusrajatiste läbilaskevõimet ühest kohast ja ühe toiminguna, kasutades artikli 66 lõike 5 kohaselt loodud universaalteenistust.

4.   Taristuettevõtjad võivad läbilaskevõime ühiseks pakkumiseks sõlmida kokkuleppe teiste teenindusrajatiste käitajatega.

5.   Lõike 3 kohaldamisel koordineerivad taristuettevõtjad ja teenindusrajatiste käitajad läbilaskevõimet ja annavad läbilaskevõimega seotud õigused, sealhulgas läbilaskevõime teenindusrajatises, mis vastab taotleja nõuetele, või teevad jõupingutusi, et pakkuda taotletud läbilaskevõimele otstarbekat alternatiivi.

6.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenindusrajatiste käitajad teevad taristuettevõtjale digitaalselt kättesaadavaks teabe olemasoleva läbilaskevõime kohta kooskõlas artikli 66 lõikega 5. Reaalajas teavet antakse alati, kui seda toetavad artikli 66 lõikes 5 osutatud digivahendid.

7.   Käesolevat artiklit ei kohaldata teenindusrajatiste käitajate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2177 (18) artikli 2 kohast erandit.

1.   Taristuettevõtjad avaldavad uue liiklusgraafiku enne iga liiklusgraafikuperioodi algust.

Taristuettevõtjad algatavad liiklusgraafiku koostamise läbilaskevõime jaotamisel artiklis 34 osutatud iga-aastase jaotamismenetluse käigus, võttes arvesse artikli 33 kohaste raamlepingute alusel ja artikli 35 kohase jooksva planeerimise käigus jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusi.

2.   Taristuettevõtjad tagavad kuni liiklusgraafikuperioodi lõpuni, et liiklusgraafik on ajakohastatud, võttes arvesse artiklis 35 osutatud jooksva planeerimise käigus jaotatud läbilaskevõimet, artiklis 36 osutatud ühekordse menetluse teel jaotatud läbilaskevõimet, artikli 41 kohaseid muudatusi läbilaskevõimega seotud õigustes ning ajakava muutmist seoses häirete ohjamise ja kriisiohjega vastavalt artiklile 43.

1.   Taotlejatel on õigus taotleda raamlepingute alusel raudteetaristu läbilaskevõimet ajavahemiku jooksul, mis ületab ühte liiklusgraafikuperioodi.

Raamlepingutes määratakse kindlaks artikli 28 lõike 1 punktis a osutatud läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused. Need ei pruugi hõlmata läbilaskevõimega seotud õigusi rongiliinina.

Liikmesriigid võivad nõuda raamlepingutele reguleeriva asutuse eelnevat heakskiitu. Piiriülest liiklust hõlmavate raamlepingute puhul koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma tegevust omavahel.

2.   Taristuettevõtjad märgivad läbilaskevõime, mida nad kavatsevad reserveerida jaotamiseks raamlepingute alusel, läbilaskevõime strateegilise planeerimise planeerimisdokumentides. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist, jaotab taristuettevõtja nimetatud planeerimisdokumentides raamlepingute jaoks reserveeritud läbilaskevõime selliste lepingute alusel taotlejatele, kui käesoleva artikli lõigetest 5 ja 6 ei tulene teisiti. See ei takista taristuettevõtjaid jaotamast taotletud läbilaskevõimet raamlepingute alusel juhtudel, kui sellist läbilaskevõimet ei ole planeerimisdokumentides reserveeritud, kui käesoleva artikli lõikest 6 ei tulene teisiti.

3.   Raamlepinguid võib sõlmida mitme taristuettevõtja ja ühe taotleja vahel, kui need hõlmavad rohkem kui ühte võrgustikku.

4.   Raamlepingu sõlminud taotleja taotleb raamlepingus sisalduvate läbilaskevõime tehniliste kirjelduste muutmist taristuettevõtja poolt vastavaks rongiliiniks vastavalt kõnealusele raamlepingule. See muudatus tehakse vastavalt artikli 28 lõikele 2.

5.   Taristuettevõtjad tagavad, et raamlepingud on kooskõlas järgmisega:

Naabertaristuettevõtjad koordineerivad läbilaskevõime strateegilist planeerimist olemasoleva läbilaskevõime suhtes, mis on kättesaadav piiriüleste raamlepingute jaoks.

6.   Raamlepingud ei tohi välistada asjakohase taristu kasutamist teiste taotlejate poolt või muudeks teenusteks. Selleks määravad taristuettevõtjad kindlaks raamlepingute alusel jaotatavad maksimaalsed osad kogu läbilaskevõimest ja lisavad need osad võrgustiku teadaandesse.

7.   Raamlepingu tingimusi peab olema võimalik muuta, võimaldamaks raudteetaristut paremini kasutada, ilma et see piiraks artiklite 41 ja 42 kohaldamist. Raamlepingute alusel jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste muude muutmiste eest määratakse trahv vastavalt artiklile 42.

8.   Raamlepingud sõlmitakse põhimõtteliselt I lisa 5. jaos osutatud ajavahemikuks. Taristuettevõtja võib erijuhtudel nõustuda lühemate või pikemate ajavahemikega. I lisa 5. jaos osutatud ajavahemikust pikemat ajavahemikku põhjendatakse uute turuletulijate tehtavate sihtotstarbeliste investeeringute nõudega või teenuse olulise uudsusega, millega kaasneb teenuse kvaliteedi oluline paranemine.

9.   Selliste teenuste korral, mille jaoks kasutatakse artiklis 26 osutatud eriotstarbelist raudteetaristut ja mis nõuavad taotlejalt nõuetekohaselt põhjendatud olulisi ja pikaajalisi investeeringuid, võib raamlepinguid sõlmida kuni 15 aastaks. Pikem kui 15-aastane ajavahemik on lubatud üksnes erandjuhul, eelkõige suurte pikaajaliste investeeringute korral ning juhul, kui sellisele investeeringule laienevad mitmeaastast amortisatsiooniplaani sisaldavad lepingulised kohustused.

10.   Taristuettevõtjad lisavad raamlepingute alusel jaotatud läbilaskevõime artiklis 19 osutatud läbilaskevõime mudelisse ja artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavasse.

11.   Iga raamlepingu üldine sisu tehakse kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides samas ärisaladust.

12.   Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja ENRRBi kogemustele toetudes võib komisjon vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud normid, mis käsitlevad raamlepingute sõlmimise korda ja kriteeriume ning raamlepingute vormi ja sisu, et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taristuettevõtja jaotab läbilaskevõimet läbilaskevõime samaaegse jaotamise teel, et võimalikult suures ulatuses rahuldada kõik artiklis 32 lõikes 1 osutatud raudteetaristu läbilaskevõime taotlused, kui käesoleva artikli lõigetest 2, 3 ja 4 ei tulene teisiti. Taristuettevõtja võtab võimaluste piires arvesse kõiki taotlejatele kehtestatavaid piiranguid, sealhulgas mõju nende äritegevusele.

2.   Kooskõlas artiklitega 20 ja 22 võib taristuettevõtja kas rahuldada või tagasi lükata läbilaskevõimega seotud õiguste taotlusi, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga.

Kui taotlus ei ole läbilaskevõime pakkumise kavaga kooskõlas, on taristuettevõtjal õigus mõistlikes piirides pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat raudteetaristu läbilaskevõimet või muuta läbilaskevõime pakkumise kava või teha mõlemat. Sellistel juhtudel kohaldab taristuettevõtja artikli 22 lõikes 1 osutatud kriteeriume ja menetlusi.

Kui taristuettevõtja rahuldab taotlusi, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, püüab ta säilitada üldise tasakaalu artikli 20 lõikes 6 loetletud läbilaskevõime pakkumise kava elementide vahel, ning kui esineb vastuolu muude taotlustega, eelistab taotlusi, mis on kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, eelkõige eelnevalt planeeritud läbilaskevõimega.

Kui taristuettevõtja lükkab tagasi taotlused, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, teavitab ta asjaomast taotlejat viivitamata oma kavatsusest taotlus tagasi lükata. Asjaomasel taotlejal on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus.

Taristuettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust vähemalt kord aastas kõikidest saadud läbilaskevõime taotlustest, mis ei vastanud läbilaskevõime pakkumise kavas kindlaks määratud olemasoleva läbilaskevõime parameetritele, olenemata sellest, kas need rahuldati või lükati tagasi. Selle teabe põhjal võib reguleeriv asutus esitada arvamuse, milles võidakse taristuettevõtjale soovitada läbilaskevõime mudelit muuta.

3.   Kahe või enama läbilaskevõime taotluse vastuolu korral püüab taristuettevõtja kõigepealt konflikti lahendada artiklis 38 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi abil. Kui konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi abil ei saa läbilaskevõime konflikt lahendatud, kohaldab taristuettevõtja artiklis 39 osutatud konfliktide lahendamise ametlikku mehhanismi.

4.   Iga-aastase jaotamismenetluse käigus antud läbilaskevõimega seotud õigused võivad hõlmata järgmist:

Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinideks vastavalt I lisa 4. jaole.

5.   Taristuettevõtja järgib I lisa 4. jaos kindlaks määratud jaotamisgraafikut.

6.   Taristuettevõtja vaatab läbi taotlused, mis on esitatud pärast I lisa 4. jaos kindlaks määratud tähtaega, ning jaotab läbilaskevõime saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel.

7.   Pärast tähtaega esitatud taotluste puhul, mida ei saa rahuldada liiklusgraafiku jaoks reserveeritud jääkläbilaskevõimega või olemasoleva planeerimata läbilaskevõimega, püüab taristuettevõtja pakkuda alternatiive teistsuguse marsruudi kaudu.

8.   Taristuettevõtja konsulteerib liiklusgraafiku kavandi osas huvitatud isikutega. Huvitatud isikud on kõik raudteetaristu läbilaskevõimet taotlenud isikud ja muud isikud, kes soovivad, et neil lubataks avaldada arvamust seoses liiklusgraafiku mõjuga nende võimalustele liiklusgraafikuperioodil raudteeteenuseid osta.

9.   Taristuettevõtja võtab vajalikud meetmed võimalike esilekerkinud probleemide lahendamiseks.

1.   Taristuettevõtjad jaotavad raudteetaristu läbilaskevõimet jooksva planeerimise käigus vähemalt raudtee-kaubaveoteenustele vastavalt I lisa 6. jaos kindlaks määratud tähtaegadele. Taristuettevõtjad reserveerivad sel eesmärgil läbilaskevõime artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist, jaotab taristuettevõtja planeerimisdokumentides jooksvaks planeerimiseks reserveeritud läbilaskevõime taotlejatele jooksva planeerimise käigus. See ei takista taristuettevõtjat jaotamast taotletud läbilaskevõimet jooksva planeerimise käigus juhtudel, kui sellist läbilaskevõimet ei ole planeerimisdokumentides reserveeritud. Jooksev planeerimine ei välista asjakohase raudteetaristu kasutamist teiste taotlejate poolt või muudeks teenusteks.

2.   Jooksva planeerimise käigus antavad läbilaskevõimega seotud õigused võivad hõlmata järgmist:

Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinideks vastavalt I lisa 6. jaole.

3.   Taristuettevõtjad ja taotlejad võivad ühiselt otsustada, et jooksva planeerimise käigus antud läbilaskevõime tehnilist kirjeldust muudetakse, et võimaldada raudteetaristu paremat kasutamist. Kõnealuseid muudatusi ei käsitata läbilaskevõimega seotud õiguste muutmistena, mille suhtes kohaldatakse artikli 42 kohast trahvi. Jooksva planeerimise käigus jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste muude muutmiste eest määratakse trahv vastavalt artiklile 42.

4.   Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, jaotavad taristuettevõtjad läbilaskevõimet, mis on reserveeritud jooksvaks planeerimiseks, saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel.

5.   Taristuettevõtjad püüavad kooskõlas artiklis 22 sätestatud normide ja menetlustega teha kõik endast oleneva, et pakkuda alternatiivset läbilaskevõimet jooksva planeerimise taotluste jaoks, kui taotlused ei ole kooskõlas artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavaga. Kui alternatiivi ei ole võimalik pakkuda, võib taristuettevõtja keelduda läbilaskevõime jaotamisest selliste nõuetele mittevastavate taotluste alusel. Asjaomasel taotlejal on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus.

6.   Taristuettevõtja lükkab pärast reguleerivale asutusele teatamist jooksva planeerimise taotlused tagasi, kui need taotlused vastavad läbilaskevõime omadustele, mis on tavaliselt jaotatud raamlepingute alusel vastavalt artiklile 33. Reguleeriv asutus teavitab sellistest tagasilükkamistest ENRRBd ning tagab käesoleva lõike järjepideva kohaldamise.

7.   Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja ENRRBi kogemustele toetudes võib komisjon vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud normid, mis käsitlevad jooksvat planeerimist, et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taristuettevõtja vastab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul I lisa 7. jaos kindlaks määratud tähtaja jooksul ühekordsetele raudteetaristu läbilaskevõime taotlustele, mis on esitatud liiklusgraafiku kehtivuse ajal. Olemasoleva vaba läbilaskevõime kohta esitatud teave tehakse artikli 10 kohaselt kättesaadavaks kõikidele taotlejatele, kes võivad soovida kõnealust läbilaskevõimet kasutada.

Ühekordse menetluse käigus antud läbilaskevõimega seotud õigused antakse rongiliinidena.

2.   Raudteetaristu läbilaskevõime jaotamine ühekordsete taotluste alusel põhineb saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel.

1.   Taristuettevõtjad järgivad raudteetaristutööde ajakava koostamisel vastavalt käesolevale artiklile I lisa 3. ja 8. jaos sätestatud ajakava ja nõudeid.

2.   Raudteetaristutööde ajakava koostamisel piiravad taristuettevõtjad nii palju kui võimalik mõju läbilaskevõime mudelis või läbilaskevõime pakkumise kavas sisalduvale eelnevalt planeeritud läbilaskevõimele.

3.   Kui raudteetaristutöödest tuleneva läbilaskevõime piirangu ajakava koostamine nõuab jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse muutmist artikli 41 tähenduses, teeb taristuettevõtja kõik endast oleneva, et pakkuda asjaomastele taotlejatele alternatiivset läbilaskevõimet, et võimaldada raudteeveo-ettevõtjal osutada asjaomaseid teenuseid.

Selleks teavitab taristuettevõtja kõiki asjaomaseid taotlejaid asjakohaste läbilaskevõimega seotud õiguste planeeritud muutmisest. Ta pakub asjaomastele taotlejatele alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigusi või algatab koordineerimise asjaomaste taotlejatega, et leppida kokku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigustes.

4.   Taristuettevõtjad lisavad raudteetaristutöödest tulenevad läbilaskevõime piirangud kohe pärast piirangute ajakava koostamist läbilaskevõime mudelisse või läbilaskevõime pakkumise kavasse, olenemata sellest, millal nende ajakava on koostatud.

5.   Taristuettevõtja võib teha erandi I lisa 3. jao tabelis 1 sätestatud tähtaegadest ja nõudest lisada artiklis 19 osutatud läbilaskevõime mudelisse suure või väga suure mõjuga läbilaskevõime piirangud järgmistel juhtudel:

Sellistel juhtudel konsulteerib taristuettevõtja viivitamata taotlejate ja asjaomaste teenindusrajatiste käitajatega ning teavitab neid korrapäraselt tavapärase tegevuse taastamiseks tehtavatest edusammudest.

Läbilaskevõime piirangud, mis eeldavad läbilaskevõimega seotud õiguste muutmist pärast jaotamist, peavad vastama artiklis 41 ja I lisa 8. jaos sätestatud nõuetele.

1.   Läbilaskevõime samaaegse jaotamise käigus püüab taristuettevõtja juhul, kui esineb vastuolusid raudteetaristu läbilaskevõime taotluste vahel, nende taotluste koordineerimise kaudu tagada kõigi nõudmiste parima võimaliku ühildamise.

2.   Koordineerimist nõudva olukorra tekkimisel püüab taristuettevõtja rahuldada kõik raudteetaristu läbilaskevõime taotlused koordineerimise kaudu ning tal on õigus mõistlikes piirides pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat raudteetaristu läbilaskevõimet. Taristuettevõtja kehtestab kohaldatavad piirangud oma võrgustiku teadaandes. ENIM töötab välja suunised selliste piirangute kohta ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

3.   Taristuettevõtja püüab asjaomaste taotlejatega konsulteerides kõik võimalikud vastuolud lahendada. Selliseid konsultatsioone peetakse järgmise teabe alusel, mis avalikustatakse mõistliku aja jooksul tasuta ja elektrooniliselt:

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist ja kõigi taotlejate nõusolekul võib taristuettevõtja luua kontakti kõigi taotlejate vahel, kes võivad olla seotud konflikti lahendamisega, et hõlbustada raudteetaristu läbilaskevõime taotluste koordineerimist.

4.   Taristuettevõtja kehtestab oma võrgustiku teadaandes raudteeteenuste läbilaskevõime taotluste koordineerimist käsitlevad põhimõtted.

5.   Kui läbilaskevõime taotlusi ei ole võimalik koordineerimata rahuldada, püüab taristuettevõtja rahuldada kõik taotlused koordineerimise kaudu.

6.   Mitut võrgustikku hõlmavate läbilaskevõime taotluste korral rakendatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 kindlaks määratud konfliktide lahendamise konsensuslikku mehhanismi kooskõlas artikliga 55 ja sellesse kaasatakse võrgustiku koordinaator.

7.   ENIM töötab välja suunised mitme võrgustikuga seotud läbilaskevõime taotluste jaoks ettenähtud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi kohta ning lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

1.   Kui artiklis 38 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismiga ei ole konflikti lahendatud, jaotavad taristuettevõtjad raudteetaristu läbilaskevõime õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat metoodikat kasutades.

Taristuettevõtja esitab metoodika üksikasjad, sealhulgas kõik kohaldatavate parameetrite väärtused, võrgustiku teadaandes, võttes arvesse Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku. Taristuettevõtja kindlaks määratud parameetrite väärtusi koordineeritakse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 7e punktile c.

2.   Lõikes 1 osutatud metoodika hõlmab järgmisi etappe:

3.   Lõike 2 punktis b osutatud hindamine põhineb järgmistel käitamisalastel, sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnakriteeriumidel (kuid ei piirdu nendega), sõltuvalt andmete kättesaadavusest ning võttes arvesse tehnilisi ja käituskaalutlusi ning raudteetaristu kasutamist:

4.   ENIM kehtestab õiglase, läbipaistva ja mittediskrimineeriva metoodika ning raudteeveoteenustega seotud parameetrite loetelu ja sotsiaal-majanduslikud kriteeriumid, mis on vajalikud lõikes 3 osutatud hindamiseks. Vajaduse korral kehtestab ENIM parameetrite standardväärtused või standardväärtuste vahemikud. ENIM tagab, et kõnealuseid parameetrite väärtusi katsetatakse ja kalibreeritakse piisavalt käitamiskontekstis.

ENIM lisab metoodika, parameetrite loetelu ja parameetrite standardväärtused Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

Taristuettevõtja kohandab asjakohasel juhul parameetrite standardväärtusi, et võtta arvesse kohalikke või riiklikke olusid, tuginedes heakskiidetud lähenemisviisidele ja empiirilistele tõenditele ning järgides vajaduse korral liikmesriikide nõudeid kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga d.

5.   Konfliktide lahendamise ametliku mehhanismi kontekstis võetakse mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste taotlusi tervikuna arvesse. Kui vastavalt lõikele 4 kohaldatakse erinevaid riiklikke parameetreid, kasutatakse kõnealuseid parameetreid vastavate osade kohta.

6.   Sarnaste omaduste ja sotsiaal-majandusliku profiiliga raudteeteenuseid hõlmavate vastuoluliste läbilaskevõime taotluste korral jaotab taristuettevõtja raudteetaristu läbilaskevõime enampakkumise alusel või viisil, mis annab juurdepääsu suurimale arvule taotlejatele. Viimast meetodit kohaldatakse reguleeriva asutuse nõusolekul.

1.   Artiklite 33–36 rakendamisel järgivad taristuettevõtja ja taotlejad vastavalt I lisa 4.–7. jaos kindlaks määratud läbilaskevõime jaotamise ajakava.

2.   Taristuettevõtjad võivad määrata käesolevas määruses ja direktiivi 2012/34/EL VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatust erinevad rahvusvaheliste rongiteenuste jaoks läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamise ajakava ajavahemikud ja koostamise tähtajad, juhul kui:

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa 4.–7. jaos sätestatud tähtaegu ja kestust ning kohandada artiklites 33–36 sätestatud raamistiku piires neis sätestatud vahe-eesmärke ja ajavahemikke, kui need elemendid on osutunud ebatõhusaks või põhjustanud märkimisväärseid rakendamisprobleeme, võttes arvesse taristuettevõtjate ja taotlejate kogemusi, eesmärgiga ratsionaliseerida läbilaskevõime jaotamise protsesse, tagada tõhus jaotamismenetlus ning käsitleda asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärihuve seoses ajakava koostamise ja läbilaskevõime jaotamisega.

1.   Taristuettevõtjad võivad muuta taotlejale jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusi omal algatusel üksnes kooskõlas käesoleva määrusega. Taotlejad võivad igal ajal taotleda jaotatud läbilaskevõime muutmist.

Jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise korral kohaldatakse artiklit 42 ja taristuettevõtjad ajakohastavad viivitamata artiklis 32 osutatud liiklusgraafikut.

2.   Pärast läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamist piiravad taristuettevõtjad läbilaskevõimega seotud õiguste muudatusi suurimal võimalikul määral kooskõlas artikli 2 lõikes 4 kindlaks määratud põhimõtetega. Samuti piiravad taotlejad suurimal võimalikul määral oma taotlust selliste läbilaskevõimega seotud õiguste muutmiseks.

3.   Läbilaskevõimega seotud õiguste muutmine hõlmab juhtumeid, kus taristuettevõtja ei saa lubada rongil sõita vastavalt jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusele ja tal on piisavalt aega pakkuda taotlejale alternatiivset läbilaskevõimega seotud õigust pärast seda, kui ta on taotlejat muudatuse vajadusest teavitanud.

4.   Läbilaskevõimega seotud õiguste tühistamist käsitatakse samuti teatavat liiki muudatusena.

5.   Läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise korral võivad taristuettevõtjad selliste õiguste jaotamise suhtes kohaldada I lisa 8. jaos osutatud tähtaegadega võrreldes lühemaid tähtaegu. Taristuettevõtjad esitavad võrgustiku teadaandes teabe rongiliini rajamiseks kuluva aja kohta.

6.   Läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise korral kohaldatavates reeglites ja tegevuskorras võetakse arvesse läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise mõju käitus- ja äritegevusele. Sel eesmärgil liigitab taristuettevõtja muudatused nende mõju alusel ja määrab kindlaks olulise mõjuga muudatuste kategooria, võttes arvesse lõike 10 alusel ENIMi poolt vastu võetud menetlusi.

7.   Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise korral teevad asjaomased taristuettevõtjad kõik mõistlikud jõupingutused, et tagada kooskõla läbilaskevõimega seotud õiguste vahel kogu rongi liikumise ulatuses.

Ühes võrgustikus vääramatust jõust tingitud tühistamist peetakse vääramatust jõust tingitud tühistamiseks läbilaskevõimega seotud õiguse kohta kogu sellega hõlmatud liinil.

Taristuettevõtja, kes muudab mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigust, koordineerib mitme võrgustiku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õiguse jaotamist teiste asjaomaste taristuettevõtjatega ja vastutab nendega selle eest ning teavitab taotlejat ja kõiki asjaosalisi koordineerimise tulemusest. Selleks tulemuseks on kas mitme võrgustiku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õiguse jaotamine või teave selle kohta, et alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigus ei ole kättesaadav.

8.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse kasutamata jätmist raudteeveo-ettevõtjate poolt samaväärseks tühistamisega asjakohase rongisõidu päeval.

9.   Kui taristuettevõtja muudab jaotatud läbilaskevõimega seotud õigust, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja asjaomast raudteeveo-ettevõtjat.

Taristuettevõtja pakub taotlejale alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigusi I lisa 8. jaos kindlaks määratud tähtaja jooksul. Kui see ei ole võimalik, esitab taristuettevõtja taotlejale asjakohase teabe, mis võimaldab taotlejal esitada uue raudteetaristu läbilaskevõime taotluse. Kui see on asjakohane, viidatakse kõnealuses teabes artiklis 20 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavale ja artiklis 21 osutatud erandolukorra lahendamise planeerimisele.

10.   ENIM koostab ja võtab vastu ühtsed menetlused läbilaskevõimega seotud õigustesse pärast jaotamist tehtud muudatuste haldamiseks ning lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

Kõnealustes menetlustes kehtestatakse kriteeriumid, et eristada muudatusi sõltuvalt nende äri- ja käitusmõjust, sealhulgas kriteeriumid olulise mõjuga muudatuste liigitamiseks.

Olulise mõjuga muudatuseks liigitamiseks võtab ENIM muude tegurite hulgas arvesse raudteeveo-ettevõtja suutlikkust osutada teenust vastavalt oma lepingulistele kohustustele, väljumisviivitusi või marsruudi muutmist, mis toob kaasa vahemaa, sõiduaja, raudteele juurdepääsu kasutustasude või muude seotud kulude suurenemise, samuti kõnealuste muudatuste künniseid.

11.   Hiljemalt 12. detsembriks 2027 võtab komisjon kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusaktid I lisa 8. jao muutmiseks, et tagada tõhus kohandamine ja ajakava muutmine, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi. Seda tehes kaalub komisjon ajakava muutmise ajavahemike kehtestamist väiksemate tööde puhul, millel ei ole väga suurt, suurt või keskmist mõju, ning võtab arvesse ka taristuettevõtjate ja taotlejate kogemusi.

1.   Kui taristuettevõtja või taotleja ei täida oma kohustusi seoses jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusega ja kui selle tulemuseks on artikli 41 lõike 6 kohaselt oluliseks liigitatud muudatus, maksab ta teisele poolele trahvi. Trahv peab olema mõjus, proportsionaalne, hoiatav ja mittediskrimineeriv.

2.   Lõikes 1 osutatud trahvi ei maksta järgmistel juhtudel:

3.   Trahvi määr peab jääma IV lisas kindlaks määratud miinimum- ja maksimummäära vahele. Pärast reguleerivalt asutuselt heakskiidu saamist nimetavad taristuettevõtjad võrgustiku teadaandes taristuettevõtja ja taotleja makstavate trahvide määrad.

4.   Taristuettevõtjalt nõutavat trahvi ei diferentseerita rongiteenuse turusegmendi alusel. Taotlejalt nõutavat trahvi diferentseeritakse rongiteenuse turusegmendi alusel.

5.   Trahvi võib kohandada koefitsiendiga 0,1–2, sõltuvalt muudatuse mõjust ja kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:

Maksimaalset kohanduskoefitsienti võib kohaldada üksnes olukordades, kus läbilaskevõimega seotud õigus tühistatakse.

6.   Lõikes 5 sätestatud kriteeriumide alusel töötab ENIM välja suunised kohanduse kohaldamiseks ja lisab need Euroopa läbilaskevõime haldamise raamistikku.

Taristuettevõtja määrab kõnealuste suuniste alusel kohandusmäärad.

7.   Pärast reguleerivalt asutuselt heakskiidu saamist nimetab taristuettevõtja võrgustiku teadaandes taristuettevõtjalt ja taotlejalt nõutavate trahvide suhtes kohaldatavad kohandusmäärad.

8.   Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse korral arvutatakse trahvi kogusumma, liites kokku kõigis võrgustikes nõutavate trahvide summad ühes kohandusega, võttes arvesse järgmist:

9.   Taristuettevõtjal või taotlejal on õigus vaidlustada läbilaskevõimega seotud õiguse muutmine või trahvinõue asjaomases reguleerivas asutuses. Reguleeriv asutus teeb otsuse viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast seda, kui on saanud kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata muudatuse põhjust.

10.   Ühe võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse puhul teeb kaebuse kohta otsuse läbilaskevõimega seotud õiguse asukohaliikmesriikide reguleeriv asutus.

Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste puhul teeb kaebuse kohta otsuse see reguleeriv asutus, kes vastutab artikli 30 kohaselt ühtse kontaktpunktina toimiva taristuettevõtja eest.

Reguleerivad asutused teavitavad sellistest otsustest ENRRBd ja võivad ENRRBga nende üle konsulteerida. Kui ENRRBga konsulteeritakse, nõustab ta reguleerivaid asutusi eesmärgiga tagada, et sellised otsused on järjekindlad ja põhinevad üldtunnustatud põhimõtetel.

11.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusaktid IV lisa muutmiseks, et kohandada trahvi miinimum- ja maksimummäärasid inflatsioonimääraga. Trahvimäärad vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant, võttes aluseks Eurostati avaldatud Euroopa tarbijahinnaindeksi abil mõõdetud inflatsioonimäära. Trahvimäärade esimene läbivaatamine toimub 2033. aastal.

1.   Artiklis 48 osutatud raudteevõrgustiku häire või artiklis 49 osutatud kriisiolukorra korral teeb asjaomane taristuettevõtja või teevad asjaomased taristuettevõtjad kõik võimalikud jõupingutused häirest mõjutatud liikluse ümberkorraldamiseks. Selleks jaotavad taristuettevõtjad raudteetaristu läbilaskevõimet, võttes arvesse lõikes 2 osutatud suuniseid, tuginedes artikli 21 kohaselt koostatud erandolukorra lahendamise plaanidele ning tehes tihedat koostööd käitamisega seotud sidusrühmade, ja kui see on asjakohane, muude asjaomaste sidusrühmadega.

2.   Artiklis 48 osutatud raudteevõrgustiku häire korral töötab ENIM välja ja võtab vastu suunised raudteetaristu läbilaskevõime haldamiseks ja jaotamiseks ning lisab need Euroopa piiriülese liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise raamistikku. Eelkõige töötab ENIM välja suunised häirete ohjamise ja saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte kohaldamise kohta.

Kui kohaldatakse häirete ohjamist, töötab ENIM välja suunised kohaldatavate menetluste kohta, mis hõlmavad olenevalt sellest, mis on asjakohane, artiklis 38 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi ja artiklis 39 osutatud konfliktide lahendamise ametliku mehhanismi kohaldamist. ENIM lisab need suunised artiklis 46 osutatud Euroopa piiriülese liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise raamistikku.

3.   Artiklis 48 osutatud raudteevõrgustiku häire korral võivad taristuettevõtjad ja taotlejad vabatahtlikkuse alusel sõlmida kokkuleppeid, millega nähakse ette teatavate läbilaskevõimega seotud õiguste asendamine. Sellised kokkulepped tuleb loetleda artiklis 21 osutatud erandolukorra lahendamise plaanis.

4.   Kui artiklis 48 osutatud raudteevõrgustiku häire mõjutab rohkem kui ühe võrgustiku liiklust, koordineerivad asjaomased taristuettevõtjad alternatiivse läbilaskevõime jaotamist kooskõlas artikliga 55 ja võtavad arvesse artiklis 46 osutatud Euroopa piiriülese liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise raamistikku.

1.   Käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes täidab reguleeriv asutus ülesandeid ja kasutab volitusi, mis on sätestatud direktiivi 2012/34/EL artiklis 56. Eelkõige jälgib reguleeriv asutus taristuettevõtjate tegevust, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse II–V peatükis, ning kontrollib omal algatusel käesoleva määruse järgimist, et vältida taotlejate diskrimineerimist.

2.   Taotlejal, sealhulgas raudteeveoteenuste eest vastutaval riiklikul, piirkondlikul või kohalikul asutusel, on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus direktiivi 2012/34/EL artiklis 56 sätestatud menetluse kohaselt, kui ta leiab, et taristuettevõtja on teda käesoleva määruse II–V peatükis sätestatud tegevuste osas ebaõiglaselt kohelnud, diskrimineerinud või muul viisil kahjustanud.

1.   Reguleerivad asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks koostööd direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõike 1 kohaselt loodud ENRRB raames, sealhulgas ühiste konsultatsioonide ja uurimiste, arvamuste või soovituste vastuvõtmise või muu asjakohase tegevuse kaudu. Reguleerivad asutused esitavad vastavalt käesoleva artikli lõikele 6 ENRRB-le kogu nõutava teabe.

Kui ENRRB toimib käesoleva määruse kohaldamisalas, on tal käesolevas jaos sätestatud ülesanded ja kohustused ning töökorraldus.

2.   Kaebuse või omaalgatusliku uurimise korral käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas küsimuses, mis mõjutab juurdepääsu raudteevõrgustikele või nende kasutamist rohkem kui ühes liikmesriigis, teavitab asjaomane reguleeriv asutus kaebusest või uurimisest ENRRBd ja komisjoni.

3.   Reguleeriv asutus võib edastada mis tahes asjakohase küsimuse, kaebuse või uurimise ENRRB-le seisukohtade vahetamiseks või arvamuse või soovituse vastuvõtmiseks.

4.   Kui asjaomased reguleerivad asutused teevad otsuseid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, mis mõjutavad juurdepääsu raudteevõrgustikele või nende kasutamist rohkem kui ühes liikmesriigis, teevad nad ENRRB koordineerimisel koostööd, et tagada oma otsuste järjepidevus. Sel eesmärgil täidavad reguleerivad asutused oma ülesandeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ja direktiivi 2012/34/EL artikliga 56. Nad võtavad arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi ja soovitusi, mille ENRRB on vastu võtnud, ning esitavad need otsused ENRRB-le.

5.   Kui reguleeriv asutus võtab vastu otsuse, mis kaldub kõrvale ENRRB asjakohasest arvamusest või soovitusest, või keeldub otsust vastu võtmast, esitab ta ENRRB-le selgituse erinevuste kohta ja põhjenduse, miks ta ei järgi ENRRB arvamusi või soovitusi, ning lisab asjakohase selgituse oma otsusesse.

6.   Kui ENRRB konsulteerib reguleerivate asutustega, vastavad need ENRRB kehtestatud tähtaja jooksul ja esitavad viimase taotlusel kogu teabe, mida neil on riigisisesest õigusest tulenevalt õigus küsida. Seda teavet võib kasutada üksnes reguleerivate asutuste käesoleva määruse kohaseks tegevuseks.

7.   Taristuettevõtjad esitavad viivitamata kogu teabe, mida on vaja käesolevas artiklis osutatud kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks ja mida taotleb selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus taristuettevõtja asub. Reguleerivatel asutustel on õigus taotleda ENIMilt teavet nende pädevusse kuuluvate uurimiste kohta. Reguleerivatel asutustel on õigus edastada sellist teavet ENRRB-le.

8.   Raudteevaldkonda reguleerivad asutused tagavad ENRRB toimimiseks vajalikud vahendid.

1.   Peale direktiivi 2012/34/EL kohaste ülesannete on ENRRB-l ka käesolevas määruses kindlaks määratud ülesanded ja kohustused. ENRRB avalikustab kõik vastuvõetud arvamused või soovitused. ENRRB-l ei ole poliitika kujundamise ega regulatiivseid volitusi.

2.   Asjakohasel juhul koordineerib ENRRB raudteevaldkonda reguleerivate asutuste kogu koostööd, nagu on sätestatud artiklis 68, ning edendab reguleerivate asutuste otsuste ühtlustamist piiriüleste raudteeteenuste valdkonnas.

3.   Käitamisega seotud sidusrühmad võivad teavitada ENRRB-d küsimustest, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ja võivad mõjutada raudteetaristule juurdepääsu või selle kasutamist rohkem kui ühes liikmesriigis. Kui ENRRB saab sellist teavet, edastab ta selle viivitamata pädevale reguleerivale asutusele või pädevatele reguleerivatele asutustele.

ENRRB võib otsustada võtta sellistes küsimustes vastu arvamuse või soovituse. Sellisel juhul teavitab ENRRB viivitamata asjaomaseid reguleerivaid asutusi oma vastavast kavatsusest.

4.   ENRRB esitab oma arvamuse või soovituse asjaomastele reguleerivatele asutustele nelja nädala jooksul alates asjaomase küsimusega seotud kogu asjakohase teabe saamisest. Eriti keeruliste küsimuste korral võib ENRRB seda tähtaega pikendada.

5.   ENRRB võib taotlejate taotlusel või omal algatusel võtta vastu arvamusi ja soovitusi ENIMi või võrgustiku koordinaatori tehtud otsuste kohta. Käesoleva lõike kohase arvamuse või soovituse vastuvõtmisel teavitab ta asjaomaseid reguleerivaid asutusi.

6.   ENRRB töötab välja ühised põhimõtted ja korra reguleerivate asutuste selliste otsuste vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmiseks on kõnealustel asutustel käesoleva määruse kohaselt õigus.

7.   ENRRB esitab komisjonile oma arvamused või soovitused artiklis 16 osutatud koordineerimisprotsessi puuduste kohta ning komisjoni taotluse korral liikmesriikide võetud erakorraliste meetmete kohta, millel on märkimisväärne mõju piiriülesele liiklusele, nagu on osutatud artikli 49 lõikes 5.

8.   ENRRB esitab ENIMile oma arvamuse või soovituse artikli 42 lõikes 6 osutatud suuniste kohta, mille ENIM on välja töötanud trahvi määramise tingimuste kohta.

9.   ENRRB võib esitada omaalgatuslikke arvamusi tema pädevusse kuuluvates küsimustes.

1.   Nõukogu liikmeteks on reguleerivad asutused igast liikmesriigist, milles on kasutusel olev raudteevõrgustik. Nad määravad nõukogusse oma esindaja ja asendusliikme.

Komisjon on nõukogu hääleõiguseta liige ning nimetab nõukogusse oma esindaja ja asendusliikme.

2.   Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed tegutsevad sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides, olenemata konkreetsetest riiklikest või isiklikest huvidest. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt.

3.   ENRRB sekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks nõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ajakohastatud nimekirja koos nende huvide deklaratsioonide ja kontaktandmetega.

4.   Nõukogu võtab vastu ja avaldab oma töökorra, tingimusel et komisjon selle heaks kiidab. Töökorraga võidakse kehtestada üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige kiireloomulistes küsimustes hääletamise kord.

5.   Nõukogu teeb otsused liikmete häälte kahekolmandikulise enamuse alusel, kui töökorras ei ole kindlaks määratud teisiti. Igal liikmel on üks hääl. Liikme esindaja puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

6.   Üks nõukogu kaaseesistuja on komisjon ja teise kaaseesistuja valib nõukogu oma liikmete seast. Komisjon on nõukogu alaline kaaseesistuja ja teine kaaseesistuja valitakse kaheks aastaks.

7.   Sekretariaat osutab nõukogu koosolekute ja töö korraldamiseks vajalikke teenuseid.

8.   Kooskõlas nõukogu töökorraga võib nõukogu otsustada luua töörühmad, kes korraldavad ENRRB tööd konkreetsetel käesoleva määruse rakendamisega seotud teemadel, eelkõige raudteetaristuteenuste tulemuslikkusega seotud küsimustes.

Töörühmades võivad osaleda raudteevaldkonda reguleerivate asutuste ja komisjoni eksperdid. Käitamisega seotud sidusrühmade ja muude avaliku või erasektori asutuste eksperte võib kutsuda töörühmades ajutiselt osalema.

1.   Nõukogu täidab kõiki käesolevas määruses sätestatud ENRRB ülesandeid.

2.   Eelkõige teeb nõukogu järgmist: