(1)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt jätkatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul 2025. eelarveaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (2) artikli 4 lõike 1 punkti b, artikli 5, artikli 7 lõike 3, artiklite 9, 17, 21 ja 34, artikli 35 lõike 4, artiklite 36, 37, 38, 40–43, 51, 52, 54, 56, 59, 63, 64, 67, 68, 70–75, 77, 91–97, 99 ja 100, artikli 102 lõike 2 ning artiklite 110 ja 111 kohaldamist seoses toetusesaajatel tekkinud kuludega ja makseasutuse tehtud maksetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames.

(2)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128 (4) artikli 64 teise lõigu punktile a jätkatakse EAFRD puhul 2025. eelarveaastal komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (5) artikli 2, artikli 3 lõike 1 esimese lõigu, artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 1 punkti b, artiklite 5, 6 ja 7, artiklite 21–25, artiklite 27, 28 ja 29, artikli 30 lõike 1 punktide a, b ja c, artikli 30 lõigete 2, 3 ja 4 ning artiklite 31–40 kohaldamist seoses toetusesaajatel tekkinud kuludega ja makseasutuse tehtud maksetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames.

(3)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning tegema seda enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 35 algab eelarveaasta 16. oktoobril aastal N–1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Selleks et viia vastavusse EAFRD ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulude võrdlusperioodid, tuleks 2025. eelarveaasta raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel võtta vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/128 artikli 11 lõikele 1 arvesse liikmesriikides alates 16. oktoobrist 2024 kuni 15. oktoobrini 2025 tehtud kulutusi.

(5)

Käesolevas otsuses käsitletakse liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist seoses ÜPP strateegiakava raames Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2023–2027 rahastatavate kuludega 2025. eelarveaastal. Kulude kohta, mis on seotud EAFRD programmitöö perioodi 2014–2022 viimase rakendusaastaga (16. oktoober 2024 – 31. detsember 2025), tehakse otsus pärast 30. juunit 2026 vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 lõikele 1.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2022/128 artikli 35 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse rakendusmääruse artikli 35 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed sama aasta kohta artikli 35 lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest. Kõnealuse rakendusmääruse artikli 35 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt peab komisjon lahutama selle summa järgmisest vahemaksest või liitma selle järgmisele vahemaksele.

(7)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud liikmesriikidele kontrolli tulemused ja oma muudatusettepanekud.

(8)

Raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal võib komisjon teha kõikide makseasutuste puhul otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(9)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikes 2 sätestatud eeskirju, milles käsitletakse maaelu arengu raames võetavate meetmete maksetähtaegu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames, kohaldatakse alates 2023. taotlusaastast. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/127 (6) artikli 5 kohaselt arvutatud vähendamiste suhtes, mis tulenevad kõige hilisemate maksetähtaegade eiramisest, kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 artiklis 39 sätestatud menetlust ning neid tuleb käesolevas otsuses 2025. eelarveaasta puhul arvesse võtta. Kõnealuseid vähendamisi võib vajaduse korral kontrollida vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55 tehtava vastavuskontrolli käigus.

(10)

Kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu ning vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 ning seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõikes 1 osutatud kuludega seonduvate eeskirjade eiramisest tulenevate võlgadega, peab asjaomane liikmesriik eeskirjade eiramisest tuleneva tagasinõudmise toimumata jäämisel katma 50 % finantstagajärgedest. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 4 peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt esitatavasse raamatupidamise aastaaruandesse kinnitatud tabeli summadega, mis neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada, et määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõikes 1 osutatud kuludega seonduvate eeskirjade eiramisest tulenevate võlgadega seoses tagasinõudmismenetlust ei alustata. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, tuleks tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 100 % katta liidu eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused tuleb esitada kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 4 osutatud raamatupidamise aastaaruandes. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja need kaetakse liidu eelarvest.

(12)

Käesolevas otsuses tuleks arvesse võtta ka summasid, mis tuleb veel liikmesriikidelt sisse nõuda seoses EAFRD programmitöö perioodidega 2007–2013 ja 2014–2022, mille suhtes vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punktile c kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõiget 2.

(13)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt ei piira käesolev otsus otsuseid, mida komisjon võib kõnealuse määruse artiklite 54 ja 55 kohaselt edaspidi teha,