I. KOHALDAMISALA

Parlamendi ja komisjoni eripartnerluse paremaks kajastamiseks lepivad institutsioonid kokku järgmistes meetmetes, et tugevdada komisjoni poliitilist vastutust ja õiguspärasust, laiendada konstruktiivset dialoogi ning parandada teabe vahetamist institutsioonide vahel ning koostööd menetluste ja planeerimise alal.

Samuti lepivad nad kokku konkreetsetes sätetes

—	komisjoni koosolekute kohta riiklike ekspertidega vastavalt I lisas sätestatule;

—	konfidentsiaalse teabe edastamise kohta parlamendile vastavalt II lisas sätestatule;

—	rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise kohta vastavalt III lisas sätestatule ning

—	komisjoni tööprogrammi ajakava kohta vastavalt IV lisas sätestatule.

II. POLIITILINE VASTUTUS

Pärast Euroopa Ülemkogu poolt kandidaadiks ülesseadmist esitab komisjoni presidendi kandidaat parlamendile presidendi ametiaja poliitilised suunised, et parlamendiga oleks võimalik enne kandidaadi valimise hääletust olemasoleva teabe põhjal arvamusi vahetada.

Komisjoni ametisseastuv president teavitab parlamenti uue volinike kolleegiumi kavandatavast struktuurist ja soolisest tasakaalust aegsasti enne parlamendis uue komisjoni ametisse nimetamisele nõusoleku andmise menetluse algust. Parlament vahetab kooskõlas kodukorraga komisjoni ametisseastuva presidendiga teavet aegsasti enne uue komisjoni ametisse nimetamisele nõusoleku andmise menetluse algust. Parlament võtab arvesse ametisseastuva presidendi märkusi.

Komisjoni liikme kandidaadid tagavad kogu asjaomase teabe avalikustamise kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 245 sätestatud sõltumatuse kohustusega.

Menetlused viiakse läbi viisil, mis tagab kogu ametisseastuva komisjoni avatud, õiglase ja järjepideva hindamise.

Komisjoni iga liige võtab poliitilise vastutuse tegevuse eest oma vastutusalas, ilma et see piiraks komisjoni kollegiaalsuse põhimõtet.

Komisjoni president vastutab täielikult võimaliku huvide konflikti kindlakstegemise eest, mille tõttu komisjoni liige ei ole võimeline oma liikme ülesandeid täitma.

Samuti vastutab komisjoni president sellises olukorras võetavate edasiste meetmete eest ja teavitab viivitamata kirjalikult parlamendi presidenti.

Komisjoni liikmete osalemist valimiskampaaniates reguleerib Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhend (3).

Komisjoni liikmed võivad osaleda Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, sealhulgas kandidaadina. Euroopa tasandi erakonnad võivad neid valida ka esikandidaadiks („Spitzenkandidat“) komisjoni presidendi ametikohale.

Komisjoni president teavitab parlamenti aegsasti, kui üks või mitu komisjoni liiget osaleb kandidaadina Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, samuti meetmetest, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 245 ja Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendis ette nähtud sõltumatuse, aususe ja diskreetsuse põhimõtte järgimiseks.

Komisjoni liige, kes kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel või osaleb Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, kohustub hoiduma kampaania käigus seisukohavõttudest, mis on vastuolus kandidaadi konfidentsiaalsuskohustusega või kollegiaalsuse põhimõttega.

Komisjoni liige, kes kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel või osaleb Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, ei tohi kasutada komisjoni töötajaid ega materiaalseid vahendeid valimiskampaaniaga seotud tegevuseks.

Kui parlament palub komisjoni presidendil avaldada mõnele komisjoni liikmele umbusaldust, siis kaalub president, kas nõuda selle liikme tagasiastumist kooskõlas ELi lepingu artikli 17 lõikega 6. President kas nõuab selle liikme tagasiastumist või selgitab sellekohast keeldumist parlamendi ees järgmisel osaistungjärgul.

Kui komisjoni liikme ametiaja jooksul on vaja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 246 teise lõiguga mõni komisjoni liige asendada, kaalub komisjoni president enne nõukogu otsuse heakskiitmist tõsiselt parlamendiga toimunud konsulteerimise tulemusi.

Parlament tagab, et tema menetlus toimub nii kiiresti kui vaja, et komisjoni president saaks enne komisjoni uue liikme ametisse nimetamist kaaluda tõsiselt parlamendi arvamust.

Samamoodi kaalub komisjoni president ELi toimimise lepingu artikli 246 kolmanda lõigu kohaselt parlamendi seisukohta tõsiselt juhul, kui komisjoni järelejäänud ametiaeg on lühike.

Kui komisjoni president kavatseb ELi toimimise lepingu artikli 248 kohaselt komisjoni liikmete kohustused komisjoni ametiaja jooksul ümber jaotada, teavitab ta aegsasti parlamenti tehtavatest muudatustest asjakohase parlamentaarse konsulteerimise eesmärgil. Presidendi otsus vastutusalad ümber jaotada võib jõustuda kohe.

Kui komisjon esitab ettepaneku Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi läbivaatamiseks seoses huvide konfliktide või eetilise käitumisega, küsib ta parlamendi arvamust.

III. KONSTRUKTIIVNE DIALOOG JA TEABEVAHETUS

i) Üldsätted

Komisjon tagab, et ta kohaldab parlamendi ja nõukogu suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega, eriti seadusandlikes ja eelarveküsimustes.

10.

Komisjon teeb parlamendi ja nõukoguga koostööd võrdsetel alustel, austades täielikult institutsioonidevahelist tasakaalu ja neile aluslepingutega antud institutsioonilisi õigusi. Asjakohasel juhul teeb komisjon kõik vajalikud algatused, et lähendada erapooletu vahendajana tegutsedes kaasseadusandjate seisukohti.

11.

Komisjon võtab oma pädevuse piires meetmeid parlamendi paremaks kaasamiseks nii, et võtta võimalikult suures ulatuses arvesse parlamendi seisukohti ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

12.

Parlamendi ja komisjoni eripartnerlust rakendatakse järgmiselt:

—	komisjoni president kohtub parlamendi palvel vähemalt kaks korda aastas esimeeste konverentsiga, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi;

—	komisjoni president arutab parlamendi presidendiga korrapäraselt tähtsamaid horisontaalseid küsimusi ja peamisi seadusandlikke ettepanekuid. See peaks hõlmama ka parlamendi presidendi kutsumist osalema volinike kolleegiumi koosolekutel;

—

komisjoni president või institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav komisjoni liige kutsutakse osalema esimeeste konverentsi või komisjonide esimeeste konverentsi koosolekutel, kui arutatakse täiskogu istungite päevakorra koostamise, parlamendi ja komisjoni suhete või seadusandlikke või eelarvega seotud konkreetseid küsimusi;

—	igal aastal toimuvad kohtumised esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsi ning volinike kolleegiumi vahel, et arutada asjakohaseid küsimusi, sealhulgas komisjoni tööprogrammi koostamist ja rakendamist;

—

esimeeste konverents ja komisjonide esimeeste konverents teavitavad komisjoni aegsasti institutsioonidevahelise mõõtmega arutelude tulemustest. Parlament teavitab komisjoni ka täielikult ja korrapäraselt selliste koosolekute tulemustest, millel käsitletakse osaistungjärkude ettevalmistamist, võttes arvesse komisjoni seisukohti. See ei piira punkti 57 kohaldamist;

—	institutsioonide peasekretärid kohtuvad korrapäraselt, et tagada asjakohase teabe regulaarne vahetamine institutsioonide vahel.

13.

Komisjoni iga liige tagab korrapärase ja otsese teabevahetuse komisjoni liikme ja asjaomase parlamendikomisjoni esimehe vahel.

14.

Komisjon ei avalikusta ühtki seadusandlikku ettepanekut ega ühtki olulist algatust või otsust parlamenti sellest eelnevalt kirjalikult teavitamata.

Komisjoni tööprogrammi alusel määravad institutsioonid ühisel kokkuleppel eelnevalt kindlaks olulised algatused, mida tutvustatakse parlamendi täiskogu istungil. Parlament võib otsustada, et neid olulisi algatusi tutvustatakse arutelu vormis ja kõnealune arutelu toimub kohe pärast seda, kui volinike kolleegium on need vastu võtnud. Komisjon tutvustab neid algatusi reeglina kõigepealt täiskogu istungil ja alles pärast seda üldsusele.

Samamoodi määravad institutsioonid kindlaks ettepanekud ja algatused, mille kohta esitatakse teave esimeeste konverentsile või mis edastatakse asjakohasel viisil asjaomasele parlamendikomisjonile või selle esimehele.

Need otsused võetakse vastu punktis 12 ette nähtud institutsioonidevahelise korrapärase dialoogi käigus ning neid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes igati arvesse võimalikke poliitilisi arengusuundumusi.

Lisaks teavitab komisjon parlamenti, sealhulgas parlamendikomisjone, põhjalikult ja aegsasti muudest tulevastest poliitilistest algatustest ja seadusandlikest ettepanekutest, mida komisjoni tööprogramm ei hõlma ja mis kuuluvad parlamendi seadusandlike ja eelarvealaste õiguste alla.

Samuti edastab komisjon parlamendile, sealhulgas parlamendikomisjonidele, struktureeritud viisil aegsasti põhjaliku ja üksikasjaliku teabe, et parlament saaks täita oma poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid, nagu on sätestatud aluslepingutes.

15.

Kui komisjoni sisedokumenti, millest parlamenti ei ole vastavalt käesolevale raamkokkuleppele teavitatud, levitatakse väljaspool institutsioone, võib parlamendi president nõuda, et asjaomane dokument edastataks viivitamata parlamendile, et teatada sellest igale parlamendiliikmele, kes seda nõuab.

16.

Komisjon esitab kogu teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega liidu õigusakte, sealhulgas pehme õiguse õigusakte ja delegeeritud õigusakte ette valmistades ja rakendades. Komisjon võib kutsuda nendele koosolekutele ka parlamendi eksperte, kui parlament seda soovib.

Asjakohased sätted on esitatud I lisas.

17.

Kolme kuu jooksul pärast parlamendi resolutsiooni vastuvõtmist esitab komisjon parlamendile kirjaliku teabe meetmete kohta, mida on võetud vastuseks konkreetsetele parlamendi resolutsioonides esitatud nõudmistele, sealhulgas juhtudel, kui komisjon ei ole saanud parlamendi seisukohti järgida.

Seda ajavahemikku võib lühendada, kui taotlus on kiireloomuline. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, kui taotlus eeldab põhjalikumat tööd ja see on igakülgselt põhjendatud. Parlament tagab, et seda teavet levitatakse laialdaselt institutsiooni sees.

Parlament püüab vältida suuliselt või kirjalikult vastatavate küsimuste esitamist teemadel, mille kohta komisjon on juba teatanud parlamendile oma seisukoha kirjalikus järelteatises.

18.

Punkti 12 viienda taande kohaselt teavitab parlament komisjoni nõuetekohaselt, kui ta kavatseb koostada seadusandliku algatusraporti, milles taotletakse liidu õigusakti ettepaneku esitamist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 225.

Seejärel kutsub vastutav parlamendikomisjon komisjoni üles vahetama arvamusi raporti projekti üle. Arvamuste vahetus komisjoniga ja esimehe ametlike teadete edastamine selle vastutavatele liikmetele jätkuvad asjakohasel juhul kogu ettevalmistusprotsessi jooksul.

Igale liidu õigusakti ettepaneku taotlusele, mille parlament esitab ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel, lisatakse raport, milles esitatakse üksikasjalikult põhjused, miks parlament on seisukohal, et aluslepingute rakendamiseks on vaja liidu õigusakti, võttes arvesse ka asjaomase õigusaktiga seotud eeldatavat koormust ja selle finantsmõju. Selleks võib valdkonna eest vastutav parlamendikomisjon paluda komisjonilt tehnilist nõu.

Komisjon vaatab parlamendi poolt ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt esitatud liidu õigusakti ettepaneku taotlused, sealhulgas kehtivate õigusaktide muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute kohta, kiiresti ja üksikasjalikult läbi.

Komisjon vastab sellistele taotlustele kolme kuu jooksul, võttes vastu konkreetse teatise, milles ta esitab taotlusele vastuseks kavandatavad järelmeetmed. Seejärel võidakse paluda komisjonil teha täiskogu istungil avaldus, et teavitada parlamenti järelmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, või võib vastutav parlamendikomisjon kutsuda ta ühele oma eelseisvatest koosolekutest, et anda sellist teavet ja vahetada parlamendikomisjoniga arvamusi.

Järgides täielikult proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega (4) esitab komisjon hiljemalt ühe aasta pärast seadusandliku ettepaneku või lisab ettepaneku järgmise aasta tööprogrammi. Taotluse korral teavitab komisjon parlamenti ettevalmistavast tööst. Kui komisjon ettepanekut ei esita, teavitab ta parlamenti selle üksikasjalikest põhjustest, sealhulgas küsimustest, mille kaasseadusandjad on tõstatanud seoses analüüsidega, mis käsitlevad Euroopa lisaväärtust ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid, ning esitab asjakohasel juhul analüüsi võimalike alternatiivide kohta.

Kui parlament otsustab eelarvemenetluse käigus teha ettepaneku katseprojekti või ettevalmistava meetme kohta seoses liidu õigusakti ettepaneku esitamiseks tehtud taotlusega, mille parlament on koostanud või vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt, saadab parlament oma ettepaneku katseprojekti või ettevalmistava meetme kohta komisjonile, märkides eraldi ära seose ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt koostatud või vastu võetud taotlusega.

Parlamendi taotlusel annab komisjon sellise katseprojekti või ettevalmistava meetme kavandamisel tehnilist oskusteavet ja tuge. Eelarvesse kantud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid võib rakendada üksnes juhul, kui on täidetud finantsmääruse (5) artiklis 58 sätestatud tingimused.

19.

Komisjon võtab ka kohustuse teha varakult tihedat koostööd parlamendiga kõigi Euroopa kodanikualgatuse teel esitatud seadusandlike algatuste taotluste korral.

20.

Kui seadusandlike aktidega seotud algatused, soovitused või taotlused esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 289 lõikega 4, teatab komisjon parlamendile taotluse korral oma seisukoha nende ettepanekute suhtes asjaomase parlamendikomisjoni ees.

21.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul kohaldatakse punktis 40 toodud erisätteid.

22.

Institutsioonid lepivad kokku teha koostööd riikide parlamentidega suhtlemise valdkonnas.

Parlament ja komisjon teevad koostööd, et rakendada ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Nimetatud koostöö hõlmab kokkuleppeid, mis käsitlevad riikide parlamentide poolt esitatud põhjendatud arvamuste vajaduse korral tõlkimist.

Kui ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 artiklis 7 nimetatud piirmäärad on saavutatud, esitab komisjon riikide parlamentide esitatud kõigi põhjendatud arvamuste tõlked koos oma seisukohaga.

23.

Komisjon edastab parlamendile nimekirja eksperdirühmadest, mis on moodustatud komisjoni abistamiseks tema algatusõiguse teostamisel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see avalikustatakse.

Selle raames teavitab komisjon asjakohasel viisil pädevat parlamendikomisjoni selle esimehe konkreetsel ja põhjendatud nõudmisel selliste rühmade tegevusest ja koosseisust.

24.

Institutsioonid peavad asjakohaste mehhanismide kaudu konstruktiivset dialoogi olulistes haldusküsimustes, eelkõige sellistes, mis mõjutavad otseselt parlamendi haldust. Kui komisjon jagab nõukoguga teavet nende küsimuste ja nende võimaliku finantsmõju kohta, jagatakse seda teavet samal ajal ka parlamendiga.

25.

Kui parlament valmistab ette kodukorra muudatusi, mis mõjutavad tema suhteid komisjoniga, saadab ta need muudatused komisjonile aegsasti enne komisjoni arvamuse küsimist. Kui komisjon kavatseb esitada arvamuse, teeb ta seda aegsasti enne nende muudatusettepanekute hääletust vastutavas parlamendikomisjonis. Vastutav parlamendikomisjon vaatab selle arvamuse läbi ja suhtleb komisjoniga sisuliselt enne vastutavas parlamendikomisjonis toimuvat hääletust.

Institutsioonidevaheliste suhete eest vastutavale komisjoni liikmele antakse võimalus vahetada parlamendiga arvamusi vastavalt raamkokkuleppe asjakohastele sätetele ning esineda enne hääletust täiskogu istungil avaldusega.

26.

Kui käesoleva raamkokkuleppe kohaselt edastatav teave on konfidentsiaalne, kohaldatakse II lisa sätteid.

ii) Rahvusvahelised lepingud ja laienemine

27.

Et parlamendil oleks võimalik täita oma poliitilise kontrolli ülesannet, edastatakse talle viivitamata kogu teave rahvusvahelisi lepinguid käsitlevate läbirääkimiste ja nende sõlmimise kõikides etappides, kaasa arvatud läbirääkimisjuhiste kindlaksmääramisel. Komisjon tegutseb viisil, mis tagab talle ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt pandud kohustuste igakülgse täitmise ja võtab arvesse iga institutsiooni rolli kooskõlas ELi lepingu artikli 13 lõikega 2.

Komisjon kohaldab III lisas sätestatud korda.

28.

Kui komisjon alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu kohase parlamentidevahelise koostöö korra üle, palub komisjon parlamendil avaldada oma seisukoht ja võtab seda arvesse.

29.

Kui komisjon kavatseb teha nõukogule ettepaneku rahvusvahelise lepingu ajutise kohaldamise kohta, teavitab ta sellest parlamenti võimalikult kiiresti ja põhjendab seda, pidades silmas, et ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 lubatakse ajutist kohaldamist üksnes juhul, kui see on vajalik.

Kui komisjon teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, teeb ta ühtlasi ettepaneku, ilma et see piiraks tema algatusõigust ja austades täielikult institutsioonilist tasakaalu, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud teistel asjaoludel, et nõukogu annaks selles otsuses komisjonile loa teatada ajutisest kohaldamisest kolmandatele osapooltele viisil, mis võimaldab parlamendil anda oma nõusoleku kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 6 mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul püüab parlament korraldada nõusolekumenetluse nii, et sellise teate saaks edastada rahvusvahelise lepingu kolmandale osapoolele või kolmandatele osapooltele võimalikult kiiresti pärast allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta tehtud nõukogu otsuse vastuvõtmist.

30.

Komisjon teavitab parlamenti viivitamata ja täielikult kõigist ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt tehtud ettepanekutest ning kõigist juhtudest, mil komisjon kasutab talle ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 7 antud volitusi.

31.

Võttes arvesse ELi lepingu artikli 13 lõiget 2 ja võrdse teabevahetuse tagamiseks teavitab komisjon parlamenti, kui ta peab läbirääkimisi mittesiduvate rahvusvaheliste lepingute üle ja sõlmib neid, ning kohaldab sealjuures II lisas sätestatud konfidentsiaalse teabe edastamise korda.

32.

Kui kolmas riik taotleb ühinemist rahvusvahelise lepinguga, mille osaline liit on ja mis sisaldab lepinguosaliste võimalust esitada vastuväiteid kolmanda riigi ühinemisele, teavitatakse parlamenti kõnealusest taotlusest samal ajal kui nõukogu.

33.

Punktis 27 osutatud teave esitatakse parlamendile piisavalt vara, et võimaldada tal asjakohasel juhul oma seisukohta väljendada ning et võimaldada komisjonil võtta parlamendi seisukohti võimalikult suures ulatuses arvesse. Üldjuhul esitatakse see teave parlamendile vastutavate parlamendikomisjonide kaudu ja asjakohasel juhul täiskogu istungil.

Parlament ja komisjon kohustuvad seadma sisse asjakohased menetlused ja kaitsemeetmed konfidentsiaalse teabe edastamiseks komisjonilt parlamendile kooskõlas II lisa sätetega.

34.

Institutsioonid kinnitavad, et nende erinevate institutsiooniliste ülesannete tõttu esindab rahvusvahelistel läbirääkimistel Euroopa Liitu komisjon, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul ning muudel aluslepingutes ette nähtud juhtudel.

Kui komisjon esindab liitu rahvusvahelistel konverentsidel, hõlbustab ta parlamendi taotlusel vaatlejastaatusega Euroopa Parlamendi liikmete delegatsiooni lisamist liidu delegatsioonidesse, et parlament saaks konverentsi käigust viivitamatult täielikku teavet. Komisjon kohustub, kui see on kohaldatav, parlamendi delegatsiooni läbirääkimiste tulemustest süstemaatiliselt teavitama.

Euroopa Parlamendi liikmed ei või nendel läbirääkimistel otseselt osaleda. Komisjon võib anda neile vaatlejastaatuse õiguslike, tehniliste ja diplomaatiliste võimaluste kohaselt. Keeldumise korral teavitab komisjon parlamenti selle põhjustest.

Lisaks sellele hõlbustab komisjon Euroopa Parlamendi liikmete osalemist vaatlejana kõigil komisjoni pädevusse kuuluvatel asjakohastel koosolekutel enne ja pärast läbirääkimisistungeid.

35.

Samadel tingimustel teavitab komisjon parlamenti süstemaatiliselt selliste organite koosolekutest, sealhulgas võimaluste piires ettevalmistavatest ja koordineerimiskoosolekutest, mis on loodud mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega, milles liit on üks lepinguosaline, ja tagab võimaluste piires Euroopa Parlamendi liikmete osalemise liidu delegatsioonides nendel koosolekutel, kui nende organite eesmärk on teha otsuseid, mis nõuavad parlamendi heakskiitu või mille rakendamine võib eeldada õigusaktide vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt või mille puhul võtab liit kolmandate riikide suhtes olulisi finantskohustusi.

36.

Komisjon annab ka rahvusvahelistele konverentsidele saadetavasse liidu delegatsiooni kuuluvale parlamendi delegatsioonile nendel juhtudel juurdepääsu kõigile liidu delegatsiooni vahenditele kooskõlas institutsioonidevahelise hea koostöö üldpõhimõtetega ja võttes arvesse kättesaadavat logistikat.

Parlamendi president saadab hiljemalt neli nädalat enne konverentsi algust komisjoni presidendile ettepaneku parlamendi delegatsiooni lisamiseks liidu delegatsiooni ning märgib selles parlamendi delegatsiooni juhi ja delegatsiooni kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete arvu. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tähtaega erandkorras lühendada.

Parlamendi delegatsiooni kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete ja abitöötajate arv on proportsionaalne liidu delegatsiooni üldsuurusega.

37.

Komisjon hoiab parlamenti igati kursis ühinemisläbirääkimiste käiguga ning eelkõige põhiaspektide ja -sündmustega, et võimaldada parlamendil õigeaegselt asjakohaste parlamentaarsete menetluste kaudu oma seisukohti väljendada.

38.

Kui parlament võtab punktis 37 osutatud küsimuste kohta kodukorra kohaselt vastu soovituse ja kui komisjon otsustab mõjuvatel põhjustel, et ta ei saa sellist soovitust toetada, selgitab ta põhjuseid parlamendi ees täiskogu istungil või asjaomase parlamendikomisjoni järgmisel koosolekul.

iii) Eelarve täitmine

39.

Enne kui komisjon annab rahastajate konverentsidel uusi finantskohustusi kaasa toovaid ja eelarvepädevate institutsioonide nõusolekut nõudvaid rahalisi lubadusi, teavitab ta eelarvepädevaid institutsioone ja vaatab läbi nende märkused. Kõigi rahaliste lubaduste puhul teeb komisjon kõik endast oleneva, et teavitada eelarvepädevaid institutsioone rahaliste kohustuste rahastamisallikatest.

40.

Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 319 käsitletud eelarve täitmisele iga-aastase heakskiidu andmisega edastab komisjon kõnealuse aasta eelarve täitmise kontrollimiseks kogu vajaliku teabe, mida parlamendi kodukorra kohaselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni esimees komisjonilt sellel eesmärgil nõuab.

Kui ilmnevad uued aspektid seoses eelmiste aastatega, mille kohta heakskiit on juba antud, edastab komisjon kogu sellega seotud vajaliku teabe, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus.

iv) Suhted detsentraliseeritud asutustega

41.

Reguleerivate ametite tegevdirektori koha kandidaadid peaksid osalema kuulamistel parlamendikomisjonides.

Lisaks võtsid komisjon, parlament ja nõukogu 2009. aasta märtsis loodud ametitealase institutsioonidevahelise töörühma arutelude raames vastu ühise lähenemisviisi, mis käsitleb detsentraliseeritud asutuste rolli ja positsiooni liidu institutsioonilises raamistikus, ning kehtestasid ühised suunised, mis käsitlevad selliste asutuste loomist, struktuuri ja tegevust ning finants-, eelarve-, kontrolli- ja juhtimisküsimusi.

IV. KOOSTÖÖ SEADUSANDLIKE MENETLUSTE JA KAVANDAMISE ALAL

i) Komisjoni tööprogramm ja Euroopa Liidu programmide koostamine

42.

Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, et saavutada institutsioonidevahelised kokkulepped.

43.

Komisjon esitab igal aastal oma tööprogrammi.

44.

Institutsioonid teevad koostööd vastavalt IV lisas sätestatud ajakavale.

Komisjon võtab arvesse parlamendi prioriteete.

Ilma et see piiraks tema algatusõigust, esitab komisjon võimalikult üksikasjaliku teabe selle kohta, mida on tema tööprogrammi igas punktis kavandatud, sealhulgas kavandatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste ning eeldatava ajakava kohta.

45.

Kui komisjon ei suuda esitada mõnda kõnealuse aasta tööprogrammis kavandatud ettepanekut või ei järgi oma tööprogrammi, esitab ta selle kohta selgituse. Institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav komisjoni liige kohustub komisjonide esimeeste konverentsile korrapäraselt aru andma, andes ülevaate komisjoni tööprogrammi poliitilisest rakendamisest kõnealusel aastal.

ii) Õigusaktide vastuvõtmise menetlused

46.

Komisjon kohustub hoolega läbi vaatama parlamendis seadusandlike ettepanekute kohta vastu võetud muudatusi, et võtta neid võimalikus muudetud ettepanekus arvesse.

Esitades oma arvamuse parlamendi muudatuste kohta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 294, kohustub komisjon võimalikult suurel määral arvestama teisel lugemisel vastu võetud muudatusi; kui ta otsustab mõjuvatel põhjustel ja pärast volinike kolleegiumis arutamist selliseid muudatusi mitte vastu võtta või toetada, selgitab ta oma otsust parlamendi ees ja igal juhul oma arvamuses parlamendi muudatuste kohta, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punktis c.

47.

Kui parlament arutab ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaselt algatust, mille on esitanud vähemalt üks neljandik liikmesriikidest, kohustub ta mitte võtma vastu raportit vastutavas parlamendikomisjonis enne, kui komisjon on esitanud algatuse kohta oma arvamuse.

Komisjon kohustub esitama oma arvamuse sellise algatuse kohta kümne nädala jooksul pärast algatuse esitamist.

48.

Enne kui komisjon võtab tagasi ettepaneku, mille kohta parlament on juba võtnud seisukoha esimesel lugemisel, esitab ta selle kohta aegsasti üksikasjaliku selgituse. Kui vastutavad parlamendikomisjonid seda taotlevad, osaleb komisjoni pädev liige parlamendikomisjonide koosolekutel, et arutada volinike kolleegiumi kavatsust ettepanek tagasi võtta, eelistatavalt struktureeritud dialoogi raames.

Komisjon vaatab oma ametiaja alguses läbi kõik menetluses olevad ettepanekud, et need poliitiliselt kinnitada või tagasi võtta, võttes igakülgselt arvesse parlamendi seisukohti.

49.

Parlamendiga konsulteerimist nõudvate seadusandlike erimenetluste, sealhulgas muude menetluste, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 148 sätestatud menetluse puhul toimib komisjon järgmiselt:

i)	võtab meetmeid parlamendi paremaks kaasamiseks, et parlamendi seisukohti saaks arvesse võtta nii palju kui võimalik ja eelkõige tagada, et parlamendil on piisavalt aega komisjoni ettepanekut kaaluda;

ii)

tagab, et nõukogu organitele meenutatakse õigeaegselt, et nad ei sõlmiks ettepanekute suhtes poliitilist kokkulepet enne, kui parlament on oma arvamuse vastu võtnud. Komisjon palub lõpetada arutelu ministrite tasemel pärast seda, kui nõukogu liikmetele on antud mõistlikult aega parlamendi arvamuse läbivaatamiseks;

iii)	tagab, et nõukogu järgib Euroopa Liidu Kohtu poolt väljatöötatud korda, mille kohaselt tuleb parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu teeb komisjoni ettepanekusse olulisi muudatusi. Komisjon teatab parlamendile kõigist nõukogule esitatud meeldetuletustest vajaduse kohta uuesti konsulteerida;

iv)	kohustub asjakohasel juhul parlamendis tagasi lükatud õigusakti ettepaneku tagasi võtma. Kui mõjuvatel põhjustel ja pärast volinike kolleegiumis arutamist otsustab komisjon oma ettepaneku juurde jääda, selgitab ta parlamendi ees tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid.

50.

Komisjon võtab igakülgselt arvesse parlamendi presidendi taotlusi kutsuda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 324 kokku institutsioonidevaheline kohtumine.

51.

Õigusloome planeerimise parandamiseks kohustub parlament toimima järgmiselt:

i)	kavandama oma päevakorra õigusloomega seotud osi, viies need kooskõlla komisjoni kehtiva tööprogrammiga ja selle programmi kohta vastu võetud resolutsioonidega, et eelkõige parandada prioriteetsete arutelude planeerimist;

ii)	kui see tuleb menetlusele kasuks, pidama seadusandliku tavamenetluse puhul esimesel lugemisel oma seisukohta vastu võttes ja nõuandemenetluse puhul oma arvamust vastu võttes kinni mõistlikest tähtaegadest;

iii)	võimaluse korral nimetama tulevaste ettepanekute jaoks raportöörid niipea, kui komisjoni tööprogramm on vastu võetud;

iv)	kaaluma uuesti konsulteerimise taotlusi absoluutse prioriteedina, tingimusel et talle on edastatud kogu vajalik teave.

52.

Parlament ja komisjon tuletavad meelde, et ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, on ELi toimimise lepingu artiklile 122 tuginemine võimalik üksnes erandkorras ja selles sättes ette nähtud rangetel tingimustel.

Komisjon kohustub viivitamata esitama põhjaliku põhjenduse ja teabe erandlike ja erakorraliste juhtumite kohta, mille puhul komisjoni ettepanekud põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 122.

Kui kavandataval õigusaktil võib olla märgatav mõju liidu eelarvele, kohaldatakse menetlust, mis on sätestatud 16. detsembril 2020 allkirjastatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele (6).

Kõige varem kolm kuud pärast ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhineva õigusakti jõustumist ja seejärel asjakohaste ajavahemike järel esitab vastutav komisjoni liige parlamendi presidendi taotlusel aruande asjaomase õigusakti rakendamise kohta, sealhulgas õigusakti hindamise.

53.

Kui ettenägematud asjaolud seda õigustavad, võib komisjon paluda parlamendil teha ettepaneku kohta otsuse kiirkorras.

Selline taotlus esitatakse kirjalikult, tuues välja põhjused, mis sisaldavad taotluse põhjendust ja märget õiguslikult nõutavate tähtaegade kohta, kui see on asjakohane.

Enne kiireloomulise menetluse taotluse üle hääletamist antakse komisjonile tema taotluse korral võimalus teha täiskogu istungil avaldus oma taotluse selgitamiseks.

54.

Komisjon tagab, et mõju hindamised viiakse läbi tema vastutusel läbipaistva menetluse teel, mis tagab sõltumatu hindamise. Mõju hindamise tulemused avaldatakse aegsasti, võttes arvesse mitmeid eri stsenaariume, sealhulgas muudatusteta jätkamise võimalust, ning esitatakse üldjuhul asjaomasele parlamendikomisjonile ELi toimimise lepingu protokollide nr 1 ja nr 2 kohase liikmesriikide parlamentidega konsulteerimise perioodi jooksul.

55.

Valdkondades, milles parlament on tavaliselt õigusloomesse kaasatud, kohaldab komisjon mittesiduvaid õigusakte siis, kui see on asjakohane, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast seda, kui parlament on saanud oma seisukohta avaldada. Komisjon esitab parlamendile üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas tema seisukohti on ettepaneku vastuvõtmisel arvesse võetud.

56.

Et tagada liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise parem järelevalve, püüavad komisjon ja parlament ülevõtmiseks kehtestada kohustuslikud vastavustabelid ning siduvad tähtajad, mis direktiivide puhul ei tohiks tavaliselt ületada kahte aastat.

Lisaks eriaruannetele ja aastaaruandele liidu õiguse kohaldamise kohta teeb komisjon parlamendile kättesaadavaks kokkuvõtliku teabe kõikidest rikkumismenetlustest alates ametliku kirja saatmisest, sealhulgas kui parlament soovib, siis iga juhtumi kohta eraldi, ja järgides konfidentsiaalsusnõudeid, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu poolt tunnustatud konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid rikkumismenetlustega seotud küsimustes.

V. KOMISJONI OSALEMINE PARLAMENDI MENETLUSTES

57.

Komisjon osaleb taotluse korral täiskogu istungitel või muudel parlamendi koosolekutel.

Komisjon tagab, et komisjoni liikmed on kohal täiskogu istungitel, et käsitleda nende vastutusalasse kuuluvaid päevakorrapunkte või kui parlament seda oma poliitilise järelevalve ülesande raames taotleb, välja arvatud juhul, kui nende mitteosalemiseks on nõuetekohaselt põhjendatud põhjused. Kui päevakorrapunkti konkreetsed asjaolud seda õigustavad, võib parlament nõuda, et täiskogu istungil osaleks konkreetne komisjoni liige.

Kui täiskogu istungjärgu päevakorda tehakse muudatusi, teeb komisjon kõik endast oleneva, et tagada päevakorrapunktidele vastav asjakohane esindatus.

Parlament püüab reeglina tagada, et osaistungjärgu päevakorrapunktid, mis kuuluvad komisjoni liikme vastutusalasse, paigutatakse järjestikku. Kui komisjon teeb ettepaneku konkreetse päevakorrapunkti ajastamise kohta, et hõlbustada vastutava komisjoni liikme osalemist, püüab parlament selle taotluse rahuldada.

58.

Igal osaistungjärgul võib parlament kutsuda komisjoni, et pidada kuni 90 minuti pikkune infotund, mis toimub ühel või mitmel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents, tehes seda hiljemalt asjaomasele osaistungjärgule eelneval neljapäeval. Infotunnis osalevad komisjoni liikmed, kelle vastutusala on seotud teemaga, mille kohta neile küsimusi esitatakse.

Parlamendi presidendi kutsel võib infotunni korraldada ka komisjoni presidendiga.

59.

Komisjoni liikmed kuulatakse nende taotlusel ära.

Institutsioonid lepivad kokku institutsioonide vahel kõneaja eraldamise üldeeskirjades, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 230 kohaldamist.

Institutsioonid lepivad kokku, et nende soovituslikust kõneaja eraldamisest tuleks kinni pidada.

60.

Selleks et tagada komisjoni liikmete kohalolu, kohustub parlament tegema oma parima, et järgida oma lõplikke päevakorra projekte.

Kui parlament muudab oma lõplikku päevakorra projekti või kui ta paigutab punkte päevakorras osaistungjärgu piires ümber, teatab parlament sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teeb kõik, mis võimalik, et tagada vastutava komisjoni liikme kohalolu.

61.

Komisjon võib teha päevakorda punktide lisamiseks ettepaneku hiljemalt esimeeste konverentsi koosolekutel, kus otsustatakse osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekt. Parlament võtab selliseid ettepanekuid täielikult arvesse.

62.

Parlamendikomisjonid püüavad järgida oma päevakorra projekti ja päevakorda.

Iga kord, kui parlamendikomisjon oma päevakorra projekti või päevakorda muudab, teatatakse sellest viivitamata komisjonile. Parlamendikomisjonid püüavad eriti järgida mõistlikke tähtaegu, mis võimaldavad komisjoni liikmetel nende koosolekutel kohal olla.

63.

Komisjoni liikmed ja asjakohaste parlamendikomisjonide esimehed koostavad üheskoos oma vastutusalale vastavates komisjonides osalemise aastakava struktureeritud dialoogide ja muu teabevahetuse jaoks.

64.

Kui komisjoni liikmeid kutsutakse, osalevad nad parlamendikomisjonide koosolekutel, et arutada konkreetsete teemadega või liidu õigusaktide ja programmide rakendamisega seotud küsimusi või anda parlamendikomisjonile muret tekitavate küsimuste kohta teavet, välja arvatud juhul, kui nende mitteosalemiseks on igakülgselt põhjendatud põhjused.

Kui komisjoni liikme kohalolekut parlamendikomisjoni koosolekul sõnaselgelt ei nõuta, tagab komisjon, et teda esindab kõrge ametnik, kellel on võimalik anda parlamendikomisjoni liikmete küsimustele sisulisi vastuseid.

65.

Kui parlamendikomisjon taotleb aegsasti teavet kirjalikult, vastab komisjon õigeaegselt, et vastust saaks arvesse võtta parlamendi seisukoha ettevalmistamisel. Parlamendikomisjon püüab tagada, et kirjalikes taotlustes ei käsitletaks uuesti küsimusi, mida on juba käsitletud struktureeritud dialoogis või komisjoni liikmetega peetud arvamuste vahetuses.

66.

Parlamendikomisjonid püüavad oma tegevust koordineerida, sealhulgas vältida üheaegselt samal teemal koosolekute pidamist, ning hoiduda päevakorrast kõrvalekaldumisest, et komisjon saaks tagada piisava esindatuse taseme.

Kui komisjoni ettepanekut käsitleva parlamendikomisjoni koosolekul palutakse osaleda kõrgetasemelisel ametnikul (peadirektor või direktor), võib komisjoni esindaja aruteludes sõna võtta.

VI. LÕPPSÄTTED

67.

Komisjon kinnitab oma kohustust vaadata võimalikult kiiresti läbi õigusaktid, mida ei kohandatud kontrolliga regulatiivmenetlusele enne Lissaboni lepingu jõustumist, et ta saaks hinnata, kas neid vahendeid tuleks kohandada ELi toimimise lepingu artikliga 290 kasutusele võetud delegeeritud õigusaktide süsteemiga.

Lõppeesmärk on saavutada lepingule täielikult vastav delegeeritud aktide ja rakendusaktide järjepidev süsteem, milleni peaks jõudma, hinnates järk-järgult praegu kontrolliga regulatiivmenetluse alla kuuluvate meetmete laadi ja sisu, et kohandada neid õigel ajal ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korraga.

68.

Käesoleva raamkokkuleppe sätted täiendavad paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet, kuid ei mõjuta seda ega piira institutsioonidevahelise kokkuleppe edasist läbivaatamist.

Parlament ja komisjon lepivad kokku vajaduses tugevdada praegust institutsioonidevahelist kontaktimehhanismi parema õigusloome osas poliitilisel ja tehnilisel tasandil, et tagada tulemuslik institutsioonidevaheline koostöö parlamendi, komisjoni ning nõukogu vahel.

69.

Komisjon kohustub algatama liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, et saavutada institutsioonidevahelised kokkulepped ELi lepingu artikli 17 kohaselt.

70.

Igal parlamendi koosseisu ametiajal lepivad institutsioonid ühiselt kokku, kas käesoleva raamkokkuleppe ja selle lisade rakendamine tuleks läbi vaadata.

II LISA

Konfidentsiaalse teabe edastamine parlamendile

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolev lisa reguleerib punktis 1.2 määratletud konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonilt parlamendile ja selle käsitlemist seoses parlamendi õiguste ja pädevuste teostamisega. Institutsioonid tegutsevad kooskõlas vastastikuse lojaalse koostöö kohustusega ning täieliku vastastikuse usalduse vaimus, täites rangelt asjaomaseid aluslepingu sätteid.

1.2.

„Teave“ – mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata teabekandjast ja autorist.

1.2.1.

„Konfidentsiaalne teave“ – punktis 1.2.2 määratletud ELi salastatud teave ja punktis 1.2.3 määratletud salastamata tundlik teave.

1.2.2.

„ELi salastatud teave“ – igasugune teave ja materjal, mis on salastatuse tasemega „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET“, „SECRET UE/EU SECRET“, „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“ või „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ või millele on kantud samaväärne riiklik või rahvusvaheline salastatuse kategooria tähistus ning mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada liidu huve või ühe või mitme liikmesriigi huve, olenemata sellest, kas sellise teabe on koostanud liit või liikmesriigid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid.

a)	TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET: kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

b)	SECRET UE/EU SECRET: kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

c)	CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL: kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

d)	RESTREINT UE/EU RESTRICTED: kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

1.2.3.

„Salastamata tundlik teave“ – igasugune teave ja materjal, mis ei ole ELi salastatud teave, kuid mida tuleb kaitsta aluslepingutes või nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktides sätestatud juriidiliste kohustuste või teabe tundlikkuse tõttu, sealhulgas teave, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

1.3.

Komisjon edastab kooskõlas käesoleva lisa sätetega parlamendile aegsasti ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe, et parlament saaks täita oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid. Komisjon teeb seda omal algatusel või mõne punktis 1.4 nimetatud parlamendi organi või ametikandja taotluse alusel, mis tuleb esitada aegsasti.

1.4.

Käesoleva lisaga seoses võivad komisjonilt küsida ELi salastatud teavet ja salastamata tundlikku teavet järgmised isikud:

—	parlamendi president;

—	asjaomaste parlamendikomisjonide esimehed;

—	juhatus ja esimeeste konverents ning

—	rahvusvahelisest konverentsist osavõtvasse liidu delegatsiooni kuuluva parlamendi delegatsiooni juht.

1.5.

Käesoleva lisa kohaldamisalast jäetakse välja teave rikkumismenetluste ja konkurentsimenetluste kohta, kui nende kohta ei ole tehtud punktis 1.4 nimetatud parlamendi organi või ametikandja taotluse laekumise kuupäevaks komisjoni lõplikku otsust või Euroopa Liidu Kohtu otsust, ja teave, mis puudutab liidu finantshuvide kaitset. See ei piira raamkokkuleppe punkti 56 ja parlamendi eelarvekontrolli valdkonda kuuluvate õiguste kohaldamist.

1.6.

Kõnealuste sätete kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (üksikasjalike sätete kohta, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi uurimisõiguse täitmist) (1) kohaldamist ning komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) (2) asjakohaste sätete kohaldamist.

2. Üldsätted

2.1.

Komisjon edastab kooskõlas punktiga 1.3 parlamendile kogu ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe, mis on vajalik parlamendi õiguste ja pädevuste teostamiseks. Vastavalt oma asjakohastele volitustele ja kohustustele järgivad institutsioonid:

—	põhilisi inimõigusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatuse kaitsele;

—	kohtu- ja distsiplinaarmenetlusi reguleerivaid sätteid;

—	nõuet kaitsta ärisaladust ja kaubandussuhteid;

—	nõuet kaitsta liidu huvisid, eelkõige seoses avaliku julgeoleku, kaitse, rahvusvaheliste suhete, rahalise stabiilsuse ja finantshuvidega.

Vaidluse korral esitatakse küsimus lahendamiseks institutsioonide presidentidele.

Liikmesriigi, muu institutsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi koostatud ELi salastatud teavet ja salastamata tundlikku teavet edastatakse, selle salastatuse taset alandatakse või salastatus kustutatakse üksnes teabe koostaja nõusolekul.

2.2.

ELi salastatud teave ja salastamata tundlik teave edastatakse parlamendile kooskõlas institutsioonides kohaldatavate ühiste julgeoleku miinimumstandarditega ning parlament käsitleb ja kaitseb sellist teavet kooskõlas kõnealuste standarditega.

Komisjon tagab enda koostatud teabe salastamisel asjakohase salastatuse taseme kohaldamise vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja määratlustele ning oma sisekorrale, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi vajadust pääseda juurde ELi salastatud teabele, et parlament saaks teostada tulemuslikult oma pädevusi ja õigusi.

2.3.

Kui teabe konfidentsiaalsuse või selle asjakohase salastatuse taseme suhtes on kahtlusi või kui selle edastamiseks vastavalt ühele punktis 3.2 osutatud võimalusele on vaja kehtestada asjakohane kord, konsulteerivad institutsioonid üksteisega viivitamata enne dokumendi edastamist. Konsulteerimisel esindab parlamenti asjaomase taotluse esitanud parlamendi organi esimees, vajadusel koos raportööriga, või ametikandja. Komisjoni esindab komisjoni liige, kes vastutab selle valdkonna eest, pärast konsulteerimist julgeolekuküsimuste eest vastutava komisjoniliikmega. Vaidluse korral esitatakse küsimus lahendamiseks institutsioonide presidentidele.

2.4.

Kui punktis 2.3 osutatud menetluse lõpus ei ole kokkuleppele jõutud, palub parlamendi president vastuseks taotluse esitanud parlamendi organi või ametikandja põhjendatud taotlusele komisjonil edastada kõnealuse ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe nõuetekohaselt osutatud asjakohase tähtaja jooksul, valides selleks korra käesoleva lisa punktis 3.2 sätestatud võimaluste hulgast. Enne selle tähtaja lõppu teatab komisjon kirjalikult parlamendile oma lõpliku seisukoha. Parlamendile jääb õigus asjakohasel juhul kohtusse pöörduda.

2.5.

ELi salastatud teabele antakse juurdepääs kooskõlas töötajate juurdepääsuloale kohaldatavate normidega.

2.5.1.

Juurdepääsu teabele, mille salastatuse tase on „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET“, „SECRET UE/EU SECRET“ ja „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“, võib anda ainult peasekretariaadis või parlamendi fraktsioonis töötavatele ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele ning riikide lähetatud ekspertidele, kelle jaoks on see teave rangelt vajalik, kelle teadmisvajadus on kindlaks tehtud ja kes on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2.5.2.

Arvestades parlamendi õigusi ja pädevusi, võib parlamendi president anda teabele, mille salastatuse tase on „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“, juurdepääsu loa parlamendiliikmele, kellele ei võimaldata juurdepääsu tema ametiülesannete tõttu vastavalt tema valimisliikmesriigi õigusele ja kes ei saa asjakohast juurdepääsuluba, kuna tema valimisliikmesriigis sellist menetlust ei ole, pärast seda, kui kõnealune parlamendiliige on alla kirjutanud deklaratsioonile, milles ta kinnitab, et ei avalda teavet kolmandatele isikutele, ja tingimusel, et parlament ei ole saanud pädevalt riiklikult julgeolekuasutuselt teavet, milles soovitatakse sellist juurdepääsu mitte anda.

Juurdepääs teabele, mille salastatuse tase on „SECRET UE/EU SECRET“, antakse parlamendiliikmetele, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli või kellele on nende ametiülesannete tõttu antud juurdepääs ELi salastatud teabele kooskõlas riigisisese õigusega.

2.5.3.

Nende isikute kategooria või kategooriad, kellele taotletakse juurdepääsu ELi salastatud teabele või salastamata tundlikule teabele, teatatakse taotluse esitamisega samal ajal.

Enne juurdepääsu andmist kõnealusele teabele teavitatakse igat isikut teabe konfidentsiaalsustasemest ja sellest tulenevatest julgeolekualastest kohustustest.

3. ELi salastatud teabele ja salastamata tundlikule teabele juurdepääsu ja selle käsitlemise kord

3.1

Kooskõlas punktides 2.2 ja 2.3 ning asjakohasel juhul punktis 2.4 sätestatud menetlustega edastatav ELi salastatud teave tehakse kättesaadavaks komisjoni presidendi või liikme vastutusel taotluse esitanud parlamendi organile või ametikandjale järgmistel tingimustel.

Parlament ja komisjon tagavad ELi salastatud teabe dokumenteerimise või registreerimise, et tagada selle jälgitavus.

ELi salastatud teave, millel on salastatuse tase „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“ või „SECRET UE/EU SECRET“, edastatakse komisjoni asjaomasest ELi salastatud teabe registrist parlamendi ELi salastatud teabe registrisse, mille kaudu tuleb see teha kättesaadavaks taotluse esitanud parlamendi organile või ametikandjale.

Sellise teabe edastamise suhtes, mille salastatuse tase on „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET“, kohaldatakse täiendavat korda, milles lepivad kokku komisjon ja taotluse esitanud parlamendi organ või ametikandja ning mille eesmärk on tagada sellisele tasemele vastav kaitsetase.

3.2.

Ilma et see piiraks punktide 2.2, 2.3 ja 2.4 sätete kohaldamist, määratakse enne teabe edastamist ühisel kokkuleppel kindlaks teabele juurdepääsu ja teabe konfidentsiaalsuse säilitamise kord. Asjaomase poliitikavaldkonna eest vastutava komisjoniliikme ja taotluse esitanud asjaomase parlamendi organi (mida esindab selle esimees) või ametikandja ühisel kokkuleppel tuleb valida eelkõige üks punktides 3.2.1 ja 3.2.2 sätestatud võimalus, et tagada asjakohane konfidentsiaalsuse tase.

3.2.1.

ELi salastatud teavet saavate isikute puhul tuleks ette näha üks järgmistest võimalustest:

—	ainult parlamendi presidendile mõeldud teave erandlike asjaoludega põhjendatud juhtudel;

—	juhatus ja/või esimeeste konverents;

—	asjaomase parlamendikomisjoni esimees ja raportöör;

—	kõik asjaomase parlamendikomisjoni liikmed (täis- ja asendusliikmed);

—	kõik parlamendiliikmed.

Teavet, mille salastatuse tase on „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“ või kõrgem, ei tohi avaldada ega edastada ühelegi teisele isikule ilma komisjoni nõusolekuta.

Teavet, mille salastatuse tase on „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ ei tohi avaldada ilma komisjoni nõusolekuta.

Ilma et see piiraks punkti 2.1 viimase lause kohaldamist, võib teavet, mille salastatuse tase on „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ edastada parlamendis parlamendiliikmetele ning parlamendi peasekretariaadis või fraktsioonis töötavatele ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele ning riikide lähetatud ekspertidele, keda on asjakohaselt teavitatud ja kellel on teadmisvajadus.

Parlament teavitab komisjoni nende isikute kategooriatest, kes on saanud juurdepääsu teabele, mille salastatuse tase on „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“. Parlament peab arvestust isikute kohta, kes on saanud juurdepääsu ELi salastatud teabele.

3.2.2.

Seoses ELi salastatud teabe käsitlemise korraga tuleks ette näha järgmised võimalused:

a)	teabega turvaalal tutvumine, kui teabe salastatuse tase on „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“ või kõrgem;

sellise kinnise koosoleku korraldamine, millest võtavad osa ainult juhatuse liikmed, esimeeste konverentsi liikmed või pädeva parlamendikomisjoni täis- ja asendusliikmed ning parlamendi peasekretariaadis või fraktsioonis töötavad ametnikud, ajutised ja lepingulised töötajad ning riikide lähetatud eksperdid, kelle koosoleku juhataja on eelnevalt kindlaks määranud kui teadmisvajadusega isikud, kelle kohalolek on vältimatu ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli, võttes arvesse järgmisi tingimusi:

—	dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku. Märkmete ja koopiate tegemine ei ole lubatud;

—	koosoleku protokollis ei mainita salajase küsimuse arutelu.

Enne edastamist võib dokumentidest eemaldada kõik isikuandmed.

Parlamendi teabesaajatele suuliselt edastatava ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitsetaset nagu asjaomase teabe kirjalikus vormis esitamise korral. See võib hõlmata kõnealuse teabe saaja deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ei avalda teabe sisu kolmandatele isikutele.

3.2.3.

Kui kirjaliku teabega tuleb tutvuda turvaalal, tagab parlament, et järgmised nõuded on täidetud:

—	olemas on ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe turvaline säilitamissüsteem;

—	turvaalal ei ole koopiamasinaid, telefone, fakse, skannereid või muid dokumentide paljundamiseks või edastamiseks ette nähtud tehnilisi seadmeid vms;

—	kehtestatud on turvanõuded, mis reguleerivad juurdepääsu turvaalale, sealhulgas juurdepääsuregistrisse allkirja andmise nõue ja deklaratsioon, milles kinnitatakse, et ei levitata konfidentsiaalset teavet, millega tutvuti.

3.2.4.

Ülaltoodu ei välista muu institutsioonide vahel kokkulepitud samaväärse korra kohaldamist.

3.3

Kooskõlas punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud menetlusega edastatud salastamata tundlik teave tehakse komisjoni algatusel esitatud teabe korral kättesaadavaks parlamendi kodukorra kohaselt valdkonna eest vastutavale parlamendi organile või ametikandjale ning taotluse korral selle esitanud parlamendi organile või ametikandjale. Teave edastatakse teadmisvajaduse alusel ja vastavalt asjakohasele käsitlemisjuhendile krüpteeritult parlamendi kontrolli all olevat krüpteerimisarhitektuuri ja -võtit kasutades.

Salastamata tundlikku teavet ei tohi avaldada ilma komisjoni nõusolekuta. Ilma et see piiraks punkti 2.1 viimase lause kohaldamist, võib salastamata tundlikku teavet edastada parlamendis parlamendiliikmetele ning parlamendi peasekretariaadis või fraktsioonis töötavatele ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele ning riikide lähetatud ekspertidele, keda on nõuetekohaselt teavitatud ja kellel on teadmisvajadus.

Parlament teavitab komisjoni sellisele teabele juurdepääsu saanud isikute kategooriatest. Parlament peab arvestust salastamata tundlikule teabele juurdepääsu saanud isikute kohta.

3.4.

Komisjoni esitatud ELi salastatud teabe või salastamata tundliku teabe tõendatud või oletatava kadumise või ohtusattumise korral teavitab parlamendi julgeolekuküsimustega tegelev organ sellest viivitamata komisjoni julgeolekuküsimustega tegelevat organit. Parlamendi julgeolekuküsimustega tegelev organ algatab uurimise ning teavitab komisjoni julgeolekuküsimustega tegelevat organit uurimise tulemustest ja olukorra kordumise vältimiseks võetud meetmetest.

Käesoleva lisa või parlamendi siseturvalisuse eeskirjade rikkumise korral kohaldatakse parlamendi kodukorra sätteid, mis käsitlevad parlamendiliikmetele määratavaid karistusi, ning parlamendi ametnike ja muude töötajate suhtes personalieeskirjade artikli 86 või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (3) artikli 49 kohaldatavaid sätteid ja muid kohaldatavaid norme.

4. Lõppsätted

4.1.

Komisjon ja parlament võtavad kõik käesoleva lisa sätete rakendamiseks vajalikud meetmed.

Pädevad komisjoni talitused ja parlamendi teenistused teevad selleks käesoleva lisa rakendamisel tihedat koostööd. See hõlmab ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe jälgitavuse vastastikust kontrollimist ning institutsioonide kohaldatavate julgeolekukorra ja -standardite korrapärast ühist jälgimist.

4.2.

Parlament ja komisjon vaatavad käesoleva lisa läbi ja vajaduse korral kohandavad seda vastavalt raamkokkuleppe punktile 70, võttes arvesse arengut järgmistes valdkondades:

—	tulevane julgeolekukord, mis hõlmab parlamenti ja komisjoni;

—	muud kokkulepped või õigusaktid, mis puudutavad institutsioonidevahelist teabe edastamist.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1995/167/oj.

(2) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/352/oj.

(3) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (ELT L 56, 4.3.1968, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).