(1)

18. septembril 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate alküülfosfoonhapete ja nende naatriumsoolade impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 7. augustil 2025 LANXESS Deutschland GmbH (edaspidi „Lanxess“ või „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu teatavate alküülfosfoonhapete ja nende naatriumsoolade tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/2385 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid uurimises osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Huvitatud isikud ei esitanud uurimise algatamise kohta märkusi.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

Kuna Lanxess on ainus liidu tootja, ei olnud käesoleval juhul valikuuring vajalik.

(9)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(10)

Nõutud teabe esitas kolm samasse kontserni kuuluvat sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(11)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(12)

Nõutud teabe esitas viis asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kolmest äriühingust koosneva valimi, võttes aluseks suurima liitu suunatud representatiivse ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(13)

Valimisse kaasamata Hiina eksportiv tootja Shandong Green Technologies Import and Export Co., Ltd. esitas vastuväite enda valimisse kaasamata jätmise kohta.

(14)

Komisjon analüüsis vastuväite põhjendatust. Komisjon kinnitas, et selle eksportiva tootja ekspordimahud olid uurimisperioodil oluliselt väiksemad kui valimisse kaasatud eksportijate mahud. Lisaks leidis komisjon, et kavandatud valimi puhul oli uurimisperioodil tegemist suurima liitu suunatud representatiivse ekspordimahuga, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, nagu on nõutud alusmääruse artikli 17 lõikes 1. Sellest tulenevalt ei leidnud komisjon põhjust valimit muuta. Valim jäi seega samaks.

(15)

Shandong Green Technologies Import and Export Co., Ltd. teatas komisjonile ka sellest, et ta võib taotleda alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrollimist. See eksportiv tootja ei vastanud aga küsimustikule ega taotlenud seega lõppkokkuvõttes individuaalset kontrollimist.

(16)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(17)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele Hiina äriühingutele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad

Sõltumatud importijad

Kasutajad

Hiina eksportivad tootjad

Liidus asuv seotud importija

(20)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(21)

Uuritav toode on 2-fosfonobutaan-1,2,4-trikarboksüülhape ja selle naatriumsool tetranaatriumvesinik-2-fosfonobutaan-1,2,4-trikarboksülaat, tahkel kujul või vesilahusena, mis praegu kuulub CN-koodi 2931 49 80 (TARICi kood 2931 49 80 60) alla (edaspidi „uuritav toode“ või „PBTC“).

(22)

Uuritav toode kuulub tavaliselt Chemicals Abstract Services (CAS) 37971-36-1 ja 66669-53-2 alla, see on Euroopa Liidus registreeritud vastavalt Euroopa Ühenduse (EÜ) viitenumbrite 253-733-5 ja 266-442-3 all ning Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) andmebaasi tolli- ja statistikanumbrid (CUS) on 0027475-9 ja 0087281-1.

(23)

Uuritavat toodet toodetakse järgmises kolmes põhietapis. Kõigepealt reageerivad dimetüülfosfit (edaspidi „DMPI“) ja maleiinhappe dimetüülester (edaspidi „MDE“) reaktoris aluselise katalüsaatoriga, moodustades fosfonosuktsiinhappe tetrametüülestri (PBS-ester). Esimeses reaktoris moodustunud PBS-ester suunatakse seejärel isoleerimata kujul teise reaktorisse, kus PBS-ester reageerib akrüülhappe metüülestriga (AM) teises aluselise katalüsaatoriga katalüüsitud reaktsioonis, moodustades 2-fosfonobutaan-1,2,4-trikarboksüülhappe pentametüülestri (PBTC-ester). Seejärel suunatakse PBTC-ester kolmandasse reaktorisse. PBTC-ester hüdrolüüsitakse veega, et saada PBTC. PBTCst toodetakse selle naatriumhüdroksiidiga neutraliseerimise teel PBTC-Na4.

(24)

PBTC peamised kasutusalad on veepuhastusprotsessid ning tööstuslik ja kutsealane puhastus. See tuleneb PBTC optimaalsest rollist katlakivi ja korrosiooniinhibiitorina.

(25)

Asjaomane toode on Hiinast pärit uuritav toode.

(26)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(27)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt uuritava toote määratluse kohta ühtegi seisukohta ega väidet.

(29)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(30)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet PBTC tootmisel kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas neli eksportivat tootjat.

(31)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud teistelt huvitatud isikutelt ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(32)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(33)

13. märtsil 2026 saatis komisjon huvitatud isikutele teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „teade“). Selles teates loetles komisjon kõik PBTC tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Brasiilia. Teate kohta esitas märkusi kaks huvitatud isikut (Shandong Taihe Technologies Co., Ltd (edaspidi „Taihe“) ja Lanxess). Neid märkusi käsitletakse üksikasjalikult punktis 3.2.

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(35)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a märgitud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(36)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, tegi komisjon käesolevas uurimises järelduse, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina RV valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(38)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelus nimetatud ühe või mitme asjaolu esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte.

(39)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb siiski teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(41)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (5) (edaspidi „aruanne“), mis sisaldab tõendeid riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse mitmel tasandil, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt keemiatööstus jne). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, nende kohta märkusi esitada või neid täiendada. Hiinat käsitlev aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Kaebuse esitaja tugines aruandes sisalduvatele tõenditele, eelkõige aruande konkreetsele peatükile, milles käsitletakse moonutusi Hiina keemiasektoris (6).

(42)

Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et Hiina riigis arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel, mis hõlmab kõiki riigi olulisi aspekte, sealhulgas majandust ja kohtusüsteemi, kuna Hiina institutsioonid ei juhindu võimude lahususe põhimõttest. Ta väitis, et HKP teostab majandustasandil eriti ranget kontrolli, mis tähendab, et Hiina majanduses on suur tähtsus riigi omanduses olevatel ettevõtetel. HKP on kaasatud valitsusasutustesse ja nii eraettevõtete kui ka riigi omanduses olevate ettevõtete struktuuridesse sellises ulatuses, et tal on valitsev seisund ja täielik kontroll kogu Hiina majanduse üle. Kaebuse esitaja tõi esile Hiina RV valitsuse kolm peamist kanalit Hiina majandusse sekkumiseks: haldus-, finants- ja regulatiivne sekkumine (7).

(43)

Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid. Samuti viitas kaebuse esitaja mitmes hiljutises uurimises, sealhulgas teatavaid alküülfosfaatestreid, (8) atsesulfaami, (9) sidrunhapet (10) ja naatriumvesinikglutamaati (11) käsitlevas uurimises tehtud komisjoni järeldustele, mis kinnitasid oluliste moonutuste olemasolu Hiina keemiasektoris.

(44)

Peale selle tuletati kaebuses meelde järgmisi asjaolusid, mis põhjustavad olulisi moonutusi.

(45)

Esiteks teenindavad PBTC sektorit olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all. Hiina RV valitsusel on tugev mõju nii riigi omanduses olevatele ettevõtete kui ka eraettevõtete üle, eelkõige strateegiliseks peetavates või soodustatud tootmisharudes, nagu keemiasektor (hõlmab PBTCd ja selle naatriumsoola). Hiina RV valitsus nimetab riigi omanduses olevate ettevõtete juhtkonna liikmed ametisse ja kontrollib neid HKP kaudu ning annab riigi omanduses olevatele ettevõtetele eelisjuurdepääsu olulistele sisenditele (nt maa ja kapital) ning muid konkurentsieeliseid. Hiina RV valitsus moodustas nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil riigivara järelevalve- ja halduskomisjonid (edaspidi „SASAC“), mis esindavad riigi kui aktsionäri huve riigi omanduses olevates ettevõtetes. Kaebuse esitaja viitas ka sotsiaalse krediidi süsteemile kui HKP poolt heaks kiidetud uuele vahendile, mida Hiina RV valitsus kasutab kõigi Hiina omamaiste ja välismaiste äriühingute tegevuse jälgimiseks ja hindamiseks ning neile tingimuste seadmiseks (12). 2021. aastal avaldas Hiina RV valitsus 14. viisaastakukava, mille eesmärk on toetada sotsialistlikku poliitikat ja edendada Hiina majanduskasvu sotsialistliku turumajanduse kaudu.

(46)

Konkreetselt PBTC tootmisharus on Hiina RV valitsuse osalus endiselt märkimisväärne ning avalikult kättesaadava teabe kohaselt on mitu peamist PBTC ja PBTC-Na4 tootjat riigi omanduses olevad ettevõtted. Riigi omanduses on näiteks China National Chemical Corporation (ChemChina), mille aktsionär on Sinochem Holding Company Limited (13). Samamoodi näib, et Hiina RV valitsus kontrollib otseselt ka eraomandis olevad äriühinguid (14). Kaebuse esitaja väitel kavatseb Hiina RV valitsus ka teha PBTC ja PBTC-Na4 tootmisharus tegutsevatesse riigi omanduses olevatesse ettevõtetesse täiendavaid investeeringuid ja neid tugevdada (15).

(47)

Teiseks võimaldab riigi esindatus PBTCd tootvates äriühingutes ametiasutustel mõjutada hindu ja/või kulusid. Rakendades regulatiivseid ja poliitikameetmeid, mõjutab Hiina RV valitsus ka selliste toodete nagu PBTC ja PBTC-Na4 tootmist ning kulusid ja hindu oma esindatuse ja sekkumise kaudu tootmiseks vajalike toorainete ja sisendite eelneva etapi sektorites (16). Näiteks käivitas Hiina RV valitsus Shandongi provintsis strateegilised investeerimisprojektid seoses maleiinanhüdriidiga, mis on PBTC tootmise peamine tooraine – see näitab Hiina RV valitsuse eesmärki suurendada tootmist ja rõhutab maleiinanhüdriidi tähtsust Hiina keemiatööstuses (17). Teine näide on valge fosfor, mis on PBTC ja PBTC-Na4 tootmisel kasutatav peamine tooraine. Kaebuse esitaja viitas hiljutisele dumpinguvastasele uurimisele teatavate Hiinast pärit alküülfosfaatestrite impordi kohta, milles komisjon tunnistas, et Hiina RV valitsus on kehtestanud strateegia valge fosfori tootmise kontrollimiseks ja sellesse sekkumiseks (18). Hiina RV valitsus on ka kehtestanud valgele fosforile 20 % eksporditollimaksu, mis takistab selle tooraine eksporti ja tekitab Hiinas tohutu liigse tootmisvõimsuse. Kaebuse esitaja väitis veel, et selline eksporditollimaks kujutab endast alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohast turumoonutust, mis vähendab kunstlikult selliste fosforiderivaatide nagu PBTC ja selle soolade tootmiskulusid. Peale selle on Hiina RV valitsuse eksporditollimaksu poliitika tekitanud ka valge fosforiga seotud rahvusvahelisi moonutusi, mis mõjutavad Vietnami ja Kasahstani toorainetarnijaid (19).

(48)

Kolmandaks viib Hiina RV valitsus ellu riiklikku poliitikat või rakendab meetmeid, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil. Kaebuse esitaja selgitas, et Hiina majanduse areng sõltub keerukast planeerimissüsteemist, mille raames nähakse keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste jaoks ette prioriteedid ja eesmärgid, millele tuleb keskenduda ja mida tuleb püüda täita. Hiina RV valitsus on oma eri poliitikadokumentides keemiatööstusele pidevalt suurt tähelepanu pööranud ja selgelt kujundanud oma meetmeid omamaiste kemikaalitootjate sooduskohtlemiseks. Vt sellega seoses eelkõige Hiina riiginõukogu otsus tööstuse restruktureerimise edendamist käsitlevate ajutiste meetmete rakendamise väljakuulutamise kohta (edaspidi „otsus nr 40“), milles on selgelt märgitud, et Hiina RV valitsus toetab peenkeemiatööstuse arengut. Kaebuse esitaja viitas mitmele muule Hiina RV valitsuse rakenduskavale ja poliitikale, mis kõik tõendavad Hiina RV valitsuse tugevat toetust Hiina keemiatööstusele, kuid eelkõige ka PBTC ja selle soolade tootmise peamise tooraine, st valge fosfori tootmise arendamist ja sellele keskendumist (nt fosforivarude tõhusa ja väärtusliku kasutamise edendamise rakenduskava; edaspidi „fosforivarude rakenduskava“) (20).

(49)

Neljandaks esineb keemiasektoris, nagu kõikides muudes Hiina majanduse sektorites, Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse normide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest tingitud moonutusi. Kaebuse esitaja väitis, et Hiina pankrotisüsteem ei täida piisavalt oma peamisi eesmärke, nagu nõuete ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike õiguste kaitse, mis omakorda mõjutab Hiina finants- ja laenuturgu. Peale selle on omandiõigussüsteemi puudused eriti selged seoses maaomandi ja maakasutusõigustega Hiinas, st et kogu maa kuulub Hiina riigile. Seetõttu kehtivad kaebuse esitaja väitel Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõigusnormid PBTC ja selle soolade tootjate suhtes ning sel põhjusel esineb ka nende osas moonutusi, mis tulenevad õigusaktide valikulisest kohaldamisest ja ebapiisavast jõustamisest (21).

(50)

Viiendaks esineb PBTC ja PBTC-Na4 sektoris ka palgakulude moonutusi. Palgakulud ei tulene tavapärastest turujõududest ega vabadest kollektiivläbirääkimistest, vaid neid mõjutavad Hiinas olulised moonutused. Palgakulude moonutusi suurendavad veelgi Hiina riigi tööjõutoetused eeskätt PBTC tootjatele. Näiteks teatasid Shandong Taihe Water Treatment Technologies Co., Ltd. ja Henan Qingshuiyuan Technology Co. Ltd. kaebuse esitaja väitel mitmest sellisest toetusest, sealhulgas koolitustoetustest, praktikantide toetustest, ettevõtete töökohtade stabiliseerimise toetustest, talendifondide loomisest ja oskuste täiendamise toetustest. Seega mõjutab Hiina RV valitsuse suur mõju palgakuludele PBTC tootmisharudes märkimisväärselt kulusid ja vabaturujõude, tekitades turul paratamatult olulisi moonutusi (22).

(51)

Kuuendaks väitis kaebuse esitaja, et PBTC tootjad saavad rahastamisele juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Kuna riigil on mõjuvõim Hiina finantssüsteemi kõigi oluliste aspektide üle, on Hiina ettevõtete juurdepääs kapitalile oluliselt moonutatud. Need erisugused moonutused tulenevad muu hulgas valitsuse tugevast esindatusest finantsasutustes ja kunstlikult madalal tasemel hoitavatest laenukasutuse kulutustest, mille eesmärk on ergutada investeeringute kasvu; selline olukord ei ole võrreldav turupõhisele majandusele omase olukorraga. Tõendamaks, et PBTC ja PBTC-Na4 tootmisharu mõjutavad olulised moonutused, mille on põhjustanud Hiina RV valitsuse sekkumine finantssüsteemi, viitas kaebuse esitaja ka mitmele poliitikadokumendile ja õigusaktile, milles on sätestatud sooduslaenude põhimõtted, sealhulgas fosforivarude rakenduskavale. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et Hiina PBTC ja PBTC-Na4 tootjad said otsest kasu nii riigi omandusest olevatelt pankadelt kui ka erapankadelt saadud sooduslaenudest. Näiteks sai Henan Qingshuiyan Technology Co. Ltd. laene mitmelt Hiina pangalt, nagu Hiina põllumajanduspank, Hiina pank, Hiina ehituspank, Hiina kaupmeeste pank ja CITICi pank (23).

(52)

Kaebuse esitaja väitis, et eespool nimetatud moonutused on süsteemsed. Kokkuvõttes väidab kaebuse esitaja, et Hiina PBTC ja PBTC-Na4 sektoris esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohased olulised moonutused ning sellest tulenevalt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaiseid kulusid. Ta palus komisjonil arvutada normaalväärtus sobivas võrdlusriigis esinevate vastavate tootmis- ja müügikulude alusel (24).

(53)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus kättesaadavate tõendite alusel. Toimikus esitatud tõendite hulka kuulusid ka aruandes sisalduvad tõendid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel.

(54)

Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiinas.

(55)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja Hiina majandust juhitakse sellest lähtuvalt. Keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (25).

(56)

Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (26). SASAC kinnitas, et 13. viisaastakukavaga võrreldes kasvas 14. viisaastakukava ajal kesksete ettevõtete koguvara 44,6 %, „edendades tõhusalt tootmisahela eelnevate ja järgmiste etappide ettevõtete integreeritud arengut ning toetades tugevalt riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu peamiste eesmärkide ja ülesannete edukat saavutamist“ (27).

(57)

Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel suurel määral majandusse sekkuda, vaid talle on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides.

(58)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (28).

(59)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud.

(60)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses.

(61)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (29). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja tugevneb veelgi.

(62)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(63)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (30). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(64)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel.

(65)

Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikumad, samas kui riiklike kavadega seatakse laiemad eesmärgid. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ja eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(66)

Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega eraldi (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(67)

Nii eraettevõtjad kui ka riigi omanduses olevad ettevõtted peavad oma äritegevust sisuliselt kohandama vastavalt planeerimissüsteemist tulenevatele oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused tegutsevad kavade süsteemi raames ning kasutades neile antud volitusi, millega sunnitakse ettevõtjaid järgima kavadega kehtestatud prioriteete (31).

(68)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (32).

(69)

Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (33).

(70)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (34).

(71)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle ja omamaise tööstuse toetamiseks (35).

(72)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat jaotamist kooskõlas turumajanduse põhimõtetega (36).

(73)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, kes tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(74)

Asjaomase toote sektorit teenindavad peamiselt eraettevõtted, nagu Shandong Taihe Technologies Co. Ltd (37) või Jiyuan Qingyuan Water Treatment Co. Ltd, (38) aga ka osaliselt riigi omanduses olevad äriühingud, nagu Nantong Uniphos Chemicals Co. Ltd, (39) mis kuulub 67 % ulatuses äriühingule Nantong Jiangshan Agrochemicals and Chemicals Co. Ltd, (40) mis omakorda kuulub 27 % ulatuses riigile (41). Peale selle on PBTC tootmiseks kasutatava peamise tooraine, st valge fosfori eelneva etapi sektoris riigi omandi määr endiselt märkimisväärne, kusjuures mitu tootjat on osaliselt riigi omandis või kontrolli all, (42) näiteks Hubei Xingfa Chemicals Group Co. Ltd, (43) (44) millest 20 % kuulub äriühingule Yichang Xingfa Group Co. Ltd, mis on Yichangi omavalitsuse rahvavalitsuse kontrolli all olev riigiettevõte, või Yunnan Phosphorus Group Co., Ltd, (45) mis on tütarettevõte, (46) mis kuulub täielikult Yunnani riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni kontrolli all olevale riigiettevõttele Yunnan Yuntianhua (47).

(75)

HKP sekkumine äritegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigi omanduses kui ka eraomandis olevates ettevõtetes, (48) kusjuures HKP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP rakukeste kaudu ettevõtjatele sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla. Lisaks kohaldatakse kogu asjaomase toote sektori suhtes mitut valitsuse poliitikakava: kõigepealt on vähese saastega „fosforit sisaldava muda töötlemise protsessid valge fosfori tootmiseks“ loetletud keemia- ja naftakeemiatööstuse kategoorias 2024. aasta tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi väljaandes soodustatud tootmisharude hulgas, (49) mis annab märku ametiasutuste kavatsusest luua sektori arengut soodustav regulatiivne keskkond ja võib ka aidata tootmisharul pääseda juurde rahastamisele. Samal ajal on väiksema tootmisvõimsusega valge fosfori tootjad loetletud ka likvideeritavate tootmisharude hulgas, mis näitab, et Hiina ametiasutused kavatsevad mõjutada fosfori tootmisharu ülesehitust: „sellised valge fosfori tootmisüksused, mille ühe üksuse tootmisvõimsus on alla 5 000 tonni aastas“ (50). Piiratud tööstusharude kategoorias on loetletud ka muud sisendid, näiteks metanool ja metüülmetakrülaat, mida toodavad väiksemad tootjad (51).

(76)

Peale selle käsitletakse naftakeemia- ja keemiasektorit otseselt tooraineid käsitlevas 14. viisaastakukavas, (52) märkides, et „edendame muu hulgas naftakeemia- ja keemia-, terase-, värviliste metallide ja ehitusmaterjalide sektoris mitut tööstusahela teedrajavat ettevõtet, mis on ökosüsteemis juhtpositsioonil ja mida iseloomustab üldine konkurentsivõime […]. Keemia- ja ehitusmaterjalide sektori juhtivate ettevõtete juhtivat rolli tuleb võimendada, et edendada ettevõtete reformimist ja restruktureerimist“. Samuti seatakse kavas eesmärk „rangelt kontrollida uut tootmisvõimsust sellistes tööstusharudes nagu […] valge fosfor“.

(77)

Lisaks on koostatud fosforivarude rakenduskava, (53) et „viia ellu asjakohaste riiklike kavade põhiülesandeid, realiseerida fosforivarude tõhus ja väärtuslik kasutamine ning suurendada kogu tööstusahela konkurentsieelist“. Konkreetsemalt on kavas seatud eesmärk „kiirendada selliste traditsiooniliste tööstusharude nagu valge fosfori […] ümberkujundamist ja ajakohastamist, arendada jõuliselt uusi tööstusharusid, näiteks kvaliteetsete fosforkemikaalide tootmist, kiirendada täiustatud tootmisklastrite loomist ning luua tipptasemel, arukad, keskkonnahoidlikud, integreeritud ja kontsentreeritud fosforkeemiatööstuse süsteemid“.

(78)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (54).

(79)

Näiteks võib tuua Hiina naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu (edaspidi „CPCIF“), mis on valdkondlik tööstusliit. CPCIFi põhikirja artikli 3 kohaselt aktsepteerib organisatsioon „registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (55).

(80)

Lisaks on CPCIF loonud kvaliteetsete kemikaalide erikomitee, mis tegeleb sõnaselgelt „veepuhastusainetega“ (56).

(81)

Hubei Xingfa Chemicals Group Co. Ltd ja Yunnan Yuntianhua on CPCIFi liikmed (57) (58).

(82)

Seega ei saa asjaomase toote sektoris toimivad eraomanduses olevad tootjad turutingimustel tegutseda. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(83)

Hiina RV valitsusel on võimalus riigi esindatuse tõttu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada.

(84)

Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on kindlaks määratud HKP põhikirjas (59)) ja äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(85)

Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid alates hiljemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (60) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (61).

(86)

On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (62). Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(87)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (63) (edaspidi „suunised“), mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(88)

Suuniste punktis II.4 on märgitud, et „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on märgitud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta parteiliikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (64).

(89)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et ka PBTC ja PBTC-Na4 sektoris on juhtival kohal olevad töötajad HKP liikmed või täitavad parteiülesandeid.

(90)

Näitena võib tuua äriühingut Jiyuan Qingyuan Water Treatment Co. Ltd omava kontserni Henan Qingshuiyuan Technology presidendi, (65) kes juhib ka kontserni üldist parteiallorganisatsiooni (66).

(91)

Samamoodi tegutsevad äriühingu Nantong Jiangshan Agrochemicals and Chemicals Co. Ltd esimees ja aseesimees vastavalt parteikomitee asesekretäri ja sekretäri ametikohal (67).

(92)

Lisaks on äriühingu Shandong Taihe Technologies Co. Ltd põhikirja (68) artiklis 13 sätestatud: „Kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega asutab äriühing Kommunistliku Partei organisatsiooni ja viib ellu parteilist tegevust. Äriühing tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“.

(93)

Äriühingute esitatud kättesaadavatest dokumentidest nähtub HKP sekkumine eelneva etapi tootmisharus. Hubei Xingfa Chemicals Group Co. Ltd 2024. aasta aruandest ilmneb, et äriühingu esimees, tegevjuht ja mitu direktorit on vastavalt valdusettevõtte Yichang Xingfa Group Co. Ltd parteikomitee sekretär ja asesekretärid (69). Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et Yichang Xingfa Group Co. Ltd osaleb aktiivselt HKP korraldatud ja tema järelevalve all olevates tootmisharu koordineerimismeetmetes (70).

(94)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel avaldavad turul omakorda täiendavat moonutavat mõju (71). Seega võimaldab riigi esindatus ettevõtetes, PBTC sektoris ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(95)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, mille raames määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil.

(96)

Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muidu poliitiliselt oluliseks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (72).

(97)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(98)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakukava ning 2035. aasta perspektiivide (73) eesmärk on „ajakohastada traditsioonilisi tööstusharusid, edendada toorainetööstuse, näiteks naftakeemia-, terase-, värviliste metallide ja ehitusmaterjalide tööstuse optimeerimist ja struktuurilist kohandamist, laiendada kvaliteetsete toodete pakkumist sellistes sektorites nagu kergetööstus ja tekstiilitööstus, kiirendada ettevõtete ümberkujundamist ja ajakohastamist sellistes olulistes tööstusharudes nagu keemiatööstus ja paberitootmine ning parandada keskkonnahoidlikku tootmissüsteemi“ (74).

(99)

Toorainetööstuse 14. viisaastakukavas on sätestatud, (75) et Hiina „keskendub allvaldkondadele või olulistele toodetele, millel on tugev tööstuslik alus, silmapaistev suhteline eelis ja juhtiv tehnoloogia, et täielikult ära kasutada tööstusahela juhtivate ettevõtete juhtivat rolli […] ning arendada naftakeemia tööstusklastrite kogumit. [...] Edendame muu hulgas naftakeemia- ja keemia-, terase-, värviliste metallide ja ehitusmaterjalide sektoris mitut tööstusahela teedrajavat ettevõtet, mis võiksid olla üldise konkurentsivõime poolest tööstusahela ökosüsteemis juhtpositsioonil“ (76).

(100)

Täpsemalt on 14. viisaastakukavas tööstuse keskkonnahoidliku arengu kohta (77) ette nähtud, et „sellistes tööstusharudes nagu […] valge fosfor tuleks uus tootmisvõimsus võtta range kontrolli alla“ (78).

(101)

Lisaks nõutakse suunavas arvamuses naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta (79) järgmist: „tugevdada valdkondlikku poliitikat ja reguleerida teaduslikult tööstuse ulatust: […] suurendada tipptasemel polümeeride, erikemikaalide ja muude toodete tarnesuutlikkust“; ning „parandada toetavat poliitikat: tugevdada eelarve-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordi-, energia-, keskkonna-, hinna- ja muu poliitika koordineerimist tööstuspoliitikaga. Kasutada täiel määral ära riikliku tööstuse ja rahanduse koostööplatvormi rolli […]“.

(102)

Fosforivarude rakenduskavas (80) on ka seatud eesmärk „suurendada kogu [fosfori] tööstusahela konkurentsieelist“ ning selles on ette nähtud „kiirendada selliste traditsiooniliste tootmisharude nagu fosforväetiste ja valge fosfori tööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist, arendada jõuliselt uusi tootmisharusid, näiteks kvaliteetsete fosforkemikaalide tootmist, kiirendada täiustatud tootmisklastrite loomist ning luua tipptasemel, arukas, keskkonnahoidlik, integreeritud ja kontsentreeritud fosforkeemiatööstuse süsteem, et toetada jõuliselt uue industrialiseerimise edendamist ja tootmisvõimsuse ülesehitamise kiirendamist“.

(103)

Provintsi tasandil on Henani 14. viisaastakukavas töötleva tööstuse kvaliteetse arendamise kohta nõutud järgmist: „ehitada üles riiklik soolatööstuse baas [ning] kiirendada keemiatööstuse ümberkujundamist peenkeemia toodete ja uute keemiliste materjalide tootmiseks“ (81). Täpsemalt avaldas Henan 2017. aastal tehnoloogilise innovatsiooni rakenduskava, (82) milles on seatud eesmärk „edendada ja ajakohastada traditsioonilisi tootmisharusid [ning keskenduda] olulise tehnoloogia ja tõhusate täielikult komplekteeritud seadmete arendamisele tööstusreovee kõrgetasemeliseks käitluseks“.

(104)

Jiyuan Qingyuan Water Treatment Co. Ltd. asub Henanis.

(105)

Lisaks sellele kutsutakse Shandongi 14. viisaastakukavas keemiatööstuse arendamise kohta (83) kohalikke ametiasutusi üles „[e]dendama olemasolevate ettevõtete tehnoloogilist ümberkujundamist, tõhustama energia- ja ressursikasutust ning võimendama ettevõtete üldist konkurentsivõimet“ ning nähakse ette, et „[l]uua tuleb mehhanism, mille alusel saavad ettevõtted tööstusparkidest lahkuda, otsustavalt kõrvaldada iganenud tootmisvõimsus, rangelt kontrollida piiratud tootmisvõimsust ja rakendada diferentseeritud poliitikat ja meetmeid niisuguste ressursitegurite eraldamiseks nagu maa, elekter ja vesi, et sundida ettevõtteid tegema ümberkujundusi ja arenema“. Samuti kutsutakse selles üles „[s]uurendama finantstoetust. Tugevdada fiskaalpoliitilisi stiimuleid, koordineerida ja kaasata erifonde, toetada keemiaettevõtteid tehnoloogilise ümberkujundamise kiirendamisel, arukal ümberkujundamisel, tööstussiirdel, parkidesse ümberpaigutamisel, vananenud seadmete kõrvaldamisel jne ning rakendada maksuvabastusi, mida kohaldatakse oluliste tehniliste seadmete impordi, käibemaksu tagastamise ning teadus- ja arendustegevuse poliitika suhtes, nagu kulude täiendav mahaarvamine ja kindlustushüvitised esimeste tehniliste seadmete puhul. Aktiivselt suunata mitmesuguseid finantsasutusi ja sotsiaalse kapitali allikaid investeerima keemiatööstusesse, tuua esile poliitikapõhise rahastamise, arengu rahastamise ja kommertskrediidi eelised ning suurendada keemiatehnoloogia olulistele valdkondadele antavat rahalist toetust“. Täpsemalt on kavas seatud eesmärk „suunata ja arendada soolakeemiatööstust selliste strateegiliste uute tootmisharude suunas nagu uued materjalid, uus keskkonnakaitse ja uus energia“.

(106)

Lisaks on Shandongi kolmeaastases tegevuskavas ökoloogilise ja keskkonnakaitset edendava tööstuse kvaliteetseks arendamiseks aastateks 2023–2025 (84) ette nähtud, et Zaozhuangi omavalitsus „laiendab ja tugevdab uute keemiliste materjalide tööstust, keskendudes peamiselt kvaliteetsetele veepuhastusvahenditele, kohandab veepuhastusvahendite tööstusstruktuuri ja energiavarustuse struktuuri, optimeerib tööstuslikku ülesehitust, ehitab üles kvaliteetsete keskkonnakaitset edendavate uute materjalide tööstusahela ning püüab luua olulise omamaise tööstusbaasi keskkonnakaitset edendavate uute materjalide (veepuhastusvahendite) jaoks“. Samuti on tegevuskavas ette nähtud, et „olemasolevate projektide ja tööstusahela alustalade, näiteks äriühingute Shandong Taihe Technologies Co. Ltd ja Xintai Water Treatment alusel töötab [Zaozhuangi omavalitsus] välja kümme võtmeprojekti, sealhulgas laiendab veepuhastusvahendite tööstusahelat, arendab välja uusi veepuhastusvahendite liike ning suurendab keskkonnasõbralike ja roheprotsessil põhinevate veepuhastusvahendite osakaalu“. 2025. aastaks ulatub erinevate keskkonnakaitset edendavate uute materjalide (veepuhastusainete) tootmisvõimsus 1 miljoni tonnini“.

(107)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelneva etapi sisendite arendamise ja toimimise aspekte.

(108)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(109)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(110)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (85).

(111)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (86). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (87). Pealegi järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (88).

(112)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse valikulisest kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal näib, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka PBTC ja PBTC-Na4 sektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(113)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav.

(114)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (89).

(115)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb väga vähe kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega (90). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(116)

Selle tulemusel satuvad töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, tavaliselt ebasoodsasse tööolukorda ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (91). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(117)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et PBTC ja PBTC-Na4 sektori suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi).

(118)

Hiina äriühingute juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(119)

Esiteks on Hiina finantssüsteemis tugev positsioon riiklikel pankadel, (92) mis võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate finantssektoriväliste ettevõtetega on pangad riigiga seotud nii omandiõiguse kui ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (93) ning nad rakendavad järjekindlalt Hiina RV valitsuse kavandatud riiklikku poliitikat.

(120)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (94). Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduskaitsealaste uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(121)

Hiljutised suundumused näitavad veelgi valitsuse mõju ulatust Hiina finantsasutustele. 2025. aasta märtsis teatas Hiina RV valitsus, et emiteerib 500 miljardi jüaani väärtuses riigivõlakirju, et anda märkimisväärset rahalist toetust suurtele pankadele, sealhulgas Hiina pangale, Hiina ehituspangale, kommunikatsioonipangale ja Hiina postihoiupangale. Sekkumise eesmärk oli stabiliseerida need institutsioonid kasumlikkuse vähenemise ja rekordiliselt madalate netointressimarginaalide tingimustes, rõhutades ennetavaid meetmeid, mida riik majandusliku stabiilsuse säilitamiseks võtab (95).

(122)

Samuti on Hiina RV valitsus selgitanud, et HKP peab üle vaatama isegi eraomandis olevate äripankade otsused, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuslikes ja juhtimisega seotud küsimustes (96). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tootmisharusid“ (97).

(123)

Rahaliste vahendite eraldamise tasandil püüab Hiina RV valitsus mitme erainvesteeringute edasise arengu edendamiseks võetava meetmega (98) „suurendada keskvalitsuse eelarvevahendeid, et toetada kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekte ning täita aktiivselt suunavat ja juhtivat rolli“. Samuti kavatseb Hiina RV valitsus „kasutada hästi ära uusi poliitilisi rahastamisvahendeid [ja] toetada mitut kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekti olulistes tootmisharudes ja põhivaldkondades“ (99).

(124)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab äriühingu strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ja valitsuse kaudse tagatise tugevus (100). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (101). Seetõttu antakse laene pigem riigi omanduses olevatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(125)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(126)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris lasti nominaalne intressimäär vabaks, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (102). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (103). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(127)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata.

(128)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(129)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(130)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(131)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on üksikasjalikult kirjeldatud eespool. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ja et PBTC ja PBTC-Na4 tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(132)

Seega ei sobi kasutada mitte ainult asjaomase toote omamaist müügihinda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutatud on ka kõigi sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud, mille hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(133)

Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(134)

Hiina RV valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(135)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(136)

Nagu on selgitatud põhjenduses 33, avaldas komisjon 13. märtsil 2026 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(137)

Tootmistegureid käsitlevas teates selgitas komisjon, et väljaspool Hiinat toodetakse uuritavat toodet ainult Euroopa Liidus (Saksamaal) ja Indias, millest kumbki ei ole põhjenduses 135 nimetatud kriteeriumide kohaselt Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riik.

(138)

Kuna kõikides riikides, kus PBTCd toodetakse (Saksamaa ja India), on Hiinast erinev majanduse arengutase, võttis komisjon arvesse uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva toote tootmist. Seetõttu teatas komisjon, et kasutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise eesmärgil sobiva võrdlusriigi kindlakstegemiseks sellise toodete üldkategooriana, kuhu PBTC kuulub, kategooriat „muud elementorgaanilised ühendid“.

(139)

Tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riigid, võttes arvesse uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva toote tootmist, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Colombia, Indoneesia ja Malaisia, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(140)

Nimetatud riikide majanduse arengutaseme kohta märkusi ei saadud.

(141)

Oma märkustes teate kohta nõustus Taihe komisjoniga, et uuritavat toodet toodetakse üksnes ELis, Indias ja Hiinas ning et üldiseks tootekategooriaks, kuhu PBTC kuulub, peaks olema „muud elementorgaanilised ühendid“.

(142)

Komisjon tegi teates kindlaks riigid, kus toodeti „muid elementorgaanilisi ühendeid“, st Brasiilia, Colombia, Indoneesia ja Malaisia. Peale selle leidis komisjon, et kõigis neljas võimalikus võrdlusriigis oli piisavalt kasumlikke äriühinguid, kes tootsid „muid elementorgaanilisi ühendeid“, mis võimaldaks komisjonil teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa.

(143)

Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Brasiiliasse, Colombiasse, Indoneesiasse ja Malaisiasse.

(144)

Komisjon leidis, et ükski neist riikidest ei importinud DMPId, mis on PBTC tootmisel peamine tooraine. Komisjon kontrollis teisi võimalikke riike, kuid jõudis järeldusele, et DMPI import suurema keskmise sissetulekuga riikidesse peaaegu puudub. Seepärast otsustas komisjon kasutada DMPI moonutamata rahvusvahelise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) impordiandmeid kõigist riikidest kõikidesse riikidesse. Kuna komisjon leidis, et Hiinast pärit DMPI impordi hinnad olid palju madalamad kui muudest allikatest pärit impordi hinnad (ja seetõttu mõjutasid neid tõenäoliselt käesoleval juhul tuvastatud moonutused), jättis ta Hiinast pärit DMPI impordi võrdlusaluse arvutusest välja.

(145)

Seejärel uuris komisjon metüülakrülaadi (AM), maleiinanhüdriidi (MA), metanooli (MeOH), mahtlastikonteinerite ja plastämbrite importi Brasiiliasse, Colombiasse, Indoneesiasse ja Malaisiasse. Impordiandmete analüüs näitas, et mõne peamise tootmisteguri import muudest allikatest peale Hiina Colombiasse, Indoneesiasse ja Malaisiasse ei olnud piisav ning seetõttu ei saanud Colombiat, Indoneesiat ega Malaisiat pidada sobivaks võrdlusriigiks. Eelkõige näitas analüüs, et Colombia puhul moodustas Hiinast pärit metüülakrülaadi import 77 % koguimpordist. See import oli keskmiselt 20 % odavam kui muudest allikatest peale Hiina pärit import (ja seetõttu mõjutasid seda tõenäoliselt Hiinas tuvastatud moonutused). Lisaks pärines 62 % mahtlastikonteinerite impordist Hiinast ja selle hind olid 44 % madalam kui muudest allikatest pärit impordil. Indoneesia puhul moodustas Hiinast pärit maleiinanhüdriidi import 91 % koguimpordist ja oli keskmiselt 22 % madalama hinnaga kui muudest allikatest peale Hiina pärit import; Hiinast pärit mahtlastikonteinerite ja plastämbrite import moodustas vastavalt 84 % ja 61 % koguimpordist ning oli keskmiselt vastavalt 44 % ja 26 % madalama hinnaga kui muudest allikatest peale Hiina pärit import. Malaisia puhul moodustas Hiinast pärit metüülakrülaadi import 87 % koguimpordist ja see oli keskmiselt 36 % madalama hinnaga kui muudest allikatest peale Hiina pärit import. Samuti moodustas Hiinast pärit maleiinanhüdriidi ja plastämbrite import mõlemal juhul 73 % koguimpordist ning oli keskmiselt vastavalt 73 % ja 18 % madalama hinnaga kui muudest allikatest peale Hiina pärit import. Seevastu Brasiilias oli maleiinanhüdriid ainus peamine tooraine, mille puhul Hiinast pärit import moodustas olulise osa (58 %) koguimpordist. Hiinast pärit impordi keskmine hind oli võrreldav (3,6 % kõrgem) muudest allikatest pärit impordi hindadega ja seega moonutused seda tõenäoliselt ei mõjutanud.

(146)

Analüüs näitas seega, et Brasiiliat saab kasutada sobiva võrdlusriigina, kuna peamiste tootmistegurite import oli piisavas koguses ning seda ei mõjutanud oluliselt Hiinast ega ühestki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (105) I lisas loetletud riigist pärit import. Eelkõige moodustas Brasiilia puhul muudest allikatest peale Hiina pärit metüülakrülaadi import 71 %, metanooli import 100 %, mahtlastikonteinerite import 85 % ja plastämbrite import 57 % koguimpordist.

(147)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ning äriühinguid Unipar Carbocloro S.A, Videolar-Innova S/A, Sika S A, Braskem Green S.A, Basequimica S.A. ja Birla Carbon Brasil LTDA. Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi.

(148)

Taihe väitis, et Brasiilia asemel tuleks võrdlusriigina kasutada Türgit. Taihe väitis, et mõne tootmisteguri, nimelt maleiinanhüdriidi, plastämbrite ja mahtlastikonteinerite (kaht viimast kasutatakse pakkematerjalina) puhul importis Türgi Hiinast vähem kui Brasiilia.

(149)

Kuigi mõne tootmisteguri puhul importis Türgi Hiinast vähem kui Brasiilia, leidis komisjon, et avalikult kättesaadavatest andmetest (Orbis) ilmes, et Türgi „muude elementorgaaniliste ühendite“ tootjate müügi-, üld- ja halduskulude määr oli põhjendamatult kõrge (59 %). Seepärast ei peetud Türgit sobivaks võrdlusriigiks.

(150)

Taihe väitis ka, et komisjon ei oleks pidanud kasutama DMPI rahvusvahelise turuhinna kindlaksmääramiseks mitte GTA impordiandmeid kõigist riikidest kõikidesse riikidesse, vaid üksnes Malaisiast pärit ekspordi hinda.

(151)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Kuna komisjon tegi kindlaks, et ükski suurema keskmise sissetulekuga riik ei importinud DMPId, otsustas ta, et käesoleval juhul on moonutamata rahvusvaheline võrdlusalus sobivam kui eksport Malaisiast, mis ei osutunud käesoleval juhul sobivaks võrdlusriigiks. Lisaks märkis komisjon, et Malaisiast eksporditud kogused olid väikesed (50 400 tonni 867 115 tonnist maailma koguekspordist, v.a Hiina), mis kinnitas, et käesoleval juhul on rahvusvaheline võrdlusalus sobivam. Seepärast lükati väide tagasi.

(152)

Lõpuks väitis Taihe, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata võrdlusaluse arvutamiseks valitud kuuest Brasiilia äriühingust kolme ei tohiks kasutada, sest nende põhitegevus on seotud muuga kui „muud elementorgaanilised ühendid“. Need äriühingud olid UNIPAR CARBOCLORO S.A, SIKA S A ja BIRLA CARBON BRASIL LTDA. Komisjon analüüsis seda väidet ja kinnitas, et kahe äriühingu (SIKA S A ja BIRLA CARBON BRASIL LTDA) põhitegevus oli seotud muuga kui „muud elementorgaanilised ühendid“. Kolmanda äriühingu UNIPAR CARBOCLORO S.A. puhul selliseid tõendeid aga ei leitud.

(153)

Komisjon võttis seda teavet arvesse nende äriühingute loetelu koostamisel, kelle finantsandmeid kasutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata võrdlusaluste kindlaksmääramiseks, ning koostas läbivaadatud nimekirja Brasiilia ettevõtetest, kelle 2024. aasta finantsandmed näitasid positiivset kasumlikkust:

(154)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(155)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(156)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

PBTC tootmistegurid

(157)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks väljendas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt uuritava toote tootmisel kantud tootmise üldkulud protsendina kasutatud toorainete tegelikust maksumusest ja seejärel kohaldas seda protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, arvutades nii välja tootmise moonutamata üldkulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis võib kasutada eksportiva tootja toorainekulude ja kajastatud üldkulude suhet näitajana, mille alusel määrata kindlaks hinnangulised tootmise moonutamata üldkulud.

(158)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 (112) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 132 ja 133, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(159)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa (alla 2 %) tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla.

(160)

Selleks et teha kindlaks toorainete moonutamata hind, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes, kasutas komisjon võrdlusriigi impordistatistikas esitatud CIF-väärtust, mis on kättesaadav GTAs. CIF-väärtustele lisati asjakohased imporditollimaksud, mis on kättesaadavad MacMapis.

(161)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(162)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Brasiilia eri majandussektorites. Komisjon kasutas ILOSTATi uusimat kättesaadavat 2024. aasta statistikat (mis vastab majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile (NACE)) keskmiste tööjõukulude kohta Brasiilia tootmissektoris, mis hõlmab tööjõukulusid muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmisel (113).

(163)

Pärast teate avaldamist väitis Lanxess, et Brasiilia tööjõukulude võrdlusaluse puhul tuleks ILOSTATi andmete asemel kasutada Brasiilia ametlikku riiklikku statistikat, mida avaldab Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística (IBGE). Komisjon uuris Lanxessi esitatud andmeid ja leidis, et kättesaadav IBGE statistiline teave ei kattu uurimisperioodiga ning seetõttu peeti seda vähem sobivaks kui ILOSTATi 2024. aasta andmeid, mis hõlmavad vähemalt poolt uurimisperioodist. Seepärast lükati väide tagasi.

(164)

Brasiilias äriühingutele (tööstustarbijad) kehtiva elektrienergia hinna avaldab Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium (Ministério de Minas e Energia). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus väljendatuna jüaanides kWh kohta, mis avaldati 2024. aasta kohta 14. juulil 2025 (114).

(165)

Komisjon lähtus Sanel Brazili (115) poolt Brasiilias 2025. aastal võetud keskmisest veehinnast, mis oli 13,36 jüaani/m3.

(166)

Et arvutada auru hinda Brasiilias uurimisperioodil, kasutas komisjon USA energeetikaministeeriumi (116) soovitatud metoodikat, mis põhineb selle tootmiseks vajaliku maagaasi maksumusel. Saadud keskmine hind uurimisperioodil oli vahemikus 206–252 jüaani tonni kohta.

(167)

Kõrvalsaaduste võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon kõrvalsaaduste väärtuse ja algse tooraine väärtuse suhet, mis oli registreeritud eksportivate tootjate raamatupidamissüsteemis, ning kasutas seda suhtarvu GTA-lt saadud võrdlusaluse puhul.

(168)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(169)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(170)

Moonutamata ning mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks tugines komisjon põhjenduses 153 nimetatud äriühingute 2024. aasta finantsandmetele, mis on saadud Orbisest.

(171)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(172)

Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.5.3.

(173)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit ning kulumit vastavalt põhjendustes 169–170 märgitule.

(174)

Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, moodustasid 21,0 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 20,0 %.

(175)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(176)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutsevate seotud ettevõtjate kaudu.

(177)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(178)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Hinda korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit (4,6 %), mis kujutab endast koostööd tegeva sõltumatu importija kasumit.

(179)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(180)

Nagu on selgitatud põhjenduses 171, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile.

(181)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulud.

(182)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(183)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(184)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(185)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon valimisse kaasatud eksportijate kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

(186)

Sellele tuginedes on valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 210,4 %.

(187)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu saabunud koguimpordist, mis tehti kindlaks kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal.

(188)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas üle 80 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel, mis oli 219,4 %.

(189)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(190)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üksainus tootja, st Lanxess. Seda äriühingut käsitatakse seega liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(191)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu [7 200 – 9 600] tonni. Komisjon tugines selle näitaja puhul kaebuse esitajalt küsimustikule saadud kontrollitud vastustele.

(192)

Komisjon tugines selle näitaja puhul kaebuse esitajalt küsimustikule saadud kontrollitud vastustele ja koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt saadud valikuuringu vastustele, mis kajastasid kogu Hiina importi asjaomasel perioodil.

(193)

Liidu tarbimine (117) muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(194)

Liidu tarbimine vähenes 2022.–2023. aastal 5 %, langedes 2024. aastaks peaaegu samale tasemele kui 2022. aastal. Seejärel vähenes tarbimine uurimisperioodil 2023. aasta tasemele. 2022. ja 2023. aasta kõikumine peegeldab COVID-19-järgsete kaubandushäirete mõju. 2022. aastal kogusid liidu PBTC kasutajad tarnepuudujääkide ennetamiseks varusid, mis tõi kaasa tarbimise kunstliku ja ajutise suurenemise.

(195)

Kuigi PBTC tarbimine liidus vähenes uurimisperioodil 7 % allapoole 2022. aasta taset, osutab selline areng uurimisperioodil pigem normaalse olukorra taastumisele, võttes arvesse, et 2022. aasta tarbimistasemed on tingitud COVID-19 põhjustatud varude kogumisest.

(196)

Igal juhul näitab asjaomase perioodi üldpilt, et liidu tarbimine on jäänud suhteliselt stabiilseks, kusjuures kõikumised aastate lõikes on suuresti seotud materjali varude suurenemise või vähenemisega.

(197)

Asjaomase toote import liigitatakse CN-koodi 2931 49 80 alla. See on siiski jääkkood „muude elementorgaaniliste ühendite“ jaoks, mis hõlmab väga mitmesuguseid ühendeid, mitte ainult käesolevas uurimises käsitletavat toodet. Kuna Hiinast pärit impordi mahu hindamiseks puudusid üksikasjalikud statistilised andmed või muud usaldusväärsed võrdlusalused, kasutas komisjon impordimahtude alusena asjaomase perioodi ekspordimüügi andmeid, mille uurimises koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad esitasid valikuuringu vastustes. Komisjon tegi järelduse, et käesoleval juhul oli koostöö tase kõrge, sest teatatud mahud olid suuremad kui kaebuse esitaja hinnatud impordimahud.

(198)

Hiinast pärit impordi turuosa määrati kindlaks samadel alustel kui impordimahud.

(199)

Import Hiinast liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(200)

Absoluutarvudes suurenes Hiinast pärit import asjaomasel perioodil rohkem kui 2 500 tonni võrra, mis moodustab [18–20] % liidu kogutarbimisest uurimisperioodil. Hiinast pärit impordi kogu turuosa suurenes juba niigi kõrgelt [38–51] % tasemelt 2022. aastal silmatorkavale [57–76] % tasemele uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenes Hiinast pärit import uurimisperioodil 2022. aastaga võrreldes 38 %.

(201)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks uurimises koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate valikuuringu vastuste põhjal. Impordihinna allalöömine uurimisperioodil tehti kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste ning sõltumatute importijate poolt antud vastuste (impordijärgsete kulude kohta) põhjal.

(202)

Hiinast liitu saabunud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(203)

Hiinast pärit impordi keskmine hind langes järsult 2 134 eurolt tonni kohta 2022. aastal 1 229 eurole tonni kohta 2023. aastal ning kahanes seejärel 2024. aastal ja uurimisperioodil veelgi, nimelt vastavalt 1 011 eurole tonni kohta ja 976 eurole tonni kohta.

(204)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine ühikuhind vähenes asjaomasel perioodil 54 %. Juba asjaomase perioodi alguses olid Hiinast pärit impordi hinnad madalamad kui täheldatud liidu müügihinnad, nagu on näidatud tabelites 4 ja 8. Alates 2023. aastast ja katkematult kuni asjaomase perioodi lõpuni muutus hinnaerinevus aga veelgi suuremaks (näiteks uurimisperioodil olid Hiina hinnad [35–45] % madalamad kui liidu müügihinnad).

(205)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(206)

Hindu võrreldi liigipõhiselt sama kauplemistasandi tehingute lõikes. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitab, et Hiinast pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal liidu turul oli vahemikus 20–40 %.

(207)

Lisaks sellele täheldas komisjon seda, et dumpinguhinnaga import tõi uurimisperioodil kaasa ka märkimisväärse hinnalanguse (mis kajastub kasumlikkuse vähenemises), kui liidu tootmisharu müüs PBTCd oma tootmiskuludest madalama hinnaga.

(208)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(209)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid ainsalt liidu tootjalt saadud kontrollitud vastuses sisaldunud andmete põhjal. Komisjon hindas ka mikromajanduslikke näitajaid ainsalt liidu tootjalt küsimustikule saadud vastuses esitatud andmete põhjal.

(210)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(211)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(212)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(213)

Samasuguse toote tootmist liidus iseloomustas 2022. aastat ja ülejäänud asjaomast perioodi võrreldes selge langussuundumus, kusjuures tootmine vähenes ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini ligikaudu 30–45 %. Kuigi ajavahemikul 2024. aastast kuni uurimisperioodini tootmistase paranes 2023. aastaga võrreldes, võib seda seostada asjaoluga, et tarbimine suurenes pärast seda, kui kasutajad tarbisid 2023. aastal ära suure osa 2022. aastal kogutud varudest. Igal juhul ulatus liidu tootmisharu tootmistase ajavahemikul 2024. aastast kuni uurimisperioodini ainult ligikaudu 70 %ni asjaomase perioodi alguses täheldatud tootmismahust.

(214)

Tootmisvõimsus püsis asjaomasel perioodil stabiilsena, vähenedes ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini vaid 1–2 %, mis osutab asjaolule, et ainus liidu tootja ei likvideerinud tootmisvõimsust ega paigaldanud täiendavat tootmisvõimsust.

(215)

Tootmisvõimsuse rakendamine, mis on kooskõlas tootmise arenguga (vt põhjendus 213), vähenes pärast 2022. aastat märkimisväärselt ja püsis kuni uurimisperioodini püsivalt madalal tasemel. Tootmisvõimsuse rakendamine langes 2023. aastal tunduvalt alla 50 % ja püsis uurimisperioodil vaid [38–48] % juures.

(216)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(217)

Liidu tootja müügimaht vähenes asjaomase perioodi alguse (2022) ja ülejäänud asjaomase perioodi (2023. aastast kuni uurimisperioodini) vahel märkimisväärselt. Kui 2022. aastal oli müügimaht [6 500 – 8 700] tonni, siis järgnevatel aastatel vähenes see järsult, kusjuures uurimisperioodil moodustasid müügikogused vaid ligikaudu poole liidu tootja 2022. aastal müüdud kogustest.

(218)

Mis puudutab liidu tootmisharu turuosa muutumist, siis üldine negatiivne suundumus oli selgelt näha kogu asjaomase perioodi jooksul, samas kui turuosa vähenemine oli aastapõhiselt kõige silmatorkavam 2022. aasta ja ülejäänud asjaomase perioodi vahelisel ajal, mil liidu tootmisharu turuosa vähenes [45–60] %-lt 2022. aastal [27–35] %-le ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini.

(219)

Turuosa kaotus, millega kaasnes tootmistaseme ja tegevusmäära langus, tulenes Hiinast pärit PBTC dumpinguhinnaga impordist, mille turuosa suurenes (vt põhjendus 200) ainsa liidu tootja arvelt.

(220)

Kui liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 7 %, siis liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes palju kiiremini (46 %). Sellest tulenevalt kaotas liidu tootmisharu turuosa praegu domineerivale Hiina impordile.

(221)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(222)

Asjaomasel perioodil vähenes tööhõive liidus 30 %, samal ajal kui tootlikkus vähenes asjaomasel perioodil ainult 3 %, võttes arvesse, et tööhõive taseme langus vastas sisuliselt tootmise kahanemisele asjaomasel perioodil (välja arvatud 2023. aastal, mil tootmise järsu langusega ei kaasnenud veel tööjõu vähenemist).

(223)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli suur, kui võtta arvesse Hiinast pärit impordi mahtu ja hindu.

(224)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(225)

Liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(226)

Eelnevas tabelis on näidatud ühiku müügihinna muutumine liidu turul võrreldes vastava tootmiskuluga.

(227)

Keskmised müügihinnad olid juba 2022. aastal keskmisest ühiku tootmiskulust madalamad. Pärast seda, kui asjaomast toodet kasutav tootmisharu vähendas varusid ja dumpinguhinnaga import avaldas täiendavat survet, halvenes liidu tootja olukord veelgi. Selline halvenemine tõi kaasa liidu tootja müügihindade languse, kusjuures hinnad olid tootmiskuludest tunduvalt madalamad, eriti ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini.

(228)

See hinnalangus toimus olukorras, kus – kuigi tootmiskulusid korrigeeriti pärast 2023. aastat pärast energiakriisi vaibumist – müügihind langes veelgi järsemalt, nagu on näidatud tabelis 8. Kokkuvõttes vähenesid tootmiskulud uurimisperioodil ja 2022. aastaga võrreldes 12 %, samal ajal kui keskmine müügihind vähenes rohkem, nimelt 38 %. Selle tulemusena tegutses liidu tootja ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini olulise kahjumiga.

(229)

Liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(230)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli kogu asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilne: see vähenes 2023.–2024. aastal 2022. aastaga võrreldes vastavalt 5 % ja 2 % ning naasis seejärel uurimisperioodil sisuliselt 2022. aasta tasemele.

(231)

Liidu tootja laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(232)

Aasta lõpu lõppvarude osakaal toodangust suurenes 5 %-lt 2022. aastal 13 %-le 2023. aastal ja isegi 14 %-le uurimisperioodil, kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju oli asjaomasel perioodil kõige rohkem tunda.

(233)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(234)

Komisjon tegi ainsa liidu tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. 2022. aastal mõjutasid tarneahelate häired Hiina eksporti ja vähendasid PBTC pakkumist. 2022. aastal, mil Lanxess seisis juba silmitsi Hiinast pärit märkimisväärse impordimahuga, teenis ta vaid väikest kasumit. Alates 2023. aastast muutus olukord liidu tootja jaoks mittekestlikuks, kuna tema müügimahud vähenesid ja hinnad langesid oluliselt alla tootmiskulude, mille tulemusena oli ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini olukord väga kahjumlik.

(235)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootja suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo analüüs näitas, et 2023. aastal toimus märkimisväärne langus, mis kestis kuni asjaomase perioodi lõpuni, mis on kooskõlas muude peamiste kahjunäitajate puhul täheldatud suundumusega.

(236)

Ka investeeringuid iseloomustas alates 2023. aastast langussuundumus. Kokkuvõttes vähenesid Lanxessi investeeringud asjaomasel perioodil järsult (84 %) ja olid peamiselt seotud masinate hooldusega. Investeeringute järsk vähenemine ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini peegeldas PBTC müügi kahjumlikku arengut liidus.

(237)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Võttes arvesse eespool kirjeldatud suundumusi, vähenes investeeringutasuvus pidevalt alates 2022. aastast kuni asjaomase perioodi lõpuni.

(238)

Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis halveneva ettevõtluskeskkonna tõttu on kapitali kaasamine muutunud liidu tootmisharu jaoks oluliselt kallimaks ja keerulisemaks. Igal juhul ei leia komisjon, et kapitali kaasamise võime mõjutaks käesoleval juhul mingil moel kahju hindamist.

(239)

Peamistele makromajanduslikele näitajatele oli asjaomasel perioodil iseloomulik negatiivne suundumus: liidu tootmismaht vähenes 32 %, tootmisvõimsuse rakendamine 31 %, liidu müügimaht 46 % ja tööhõive 30 %. Need näitajad vähenesid järsult peamiselt alates 2023. aastast ja selline negatiivne suundumus püsis kogu ülejäänud asjaomase perioodi jooksul.

(240)

Pilt on sarnane ka mikromajanduslike näitajate puhul. Liidu müük oli (veidi) kasumlik ainult 2022. aastal, kuid seejärel kasumlikkus vähenes ja alates 2023. aastast muutus liidu tootmisharu kahjumlikuks. Samamoodi muutus rahavoog, mis oli asjaomase perioodi alguses positiivne, alates 2023. aastast negatiivseks. Aasta lõpu lõppvarude osakaal toodangust tõusis alates 2023. aastast üle 10 %, kui Hiinast pärit impordi suurenemise mõju muutus liidu tootmisharu jaoks mittekestlikuks.

(241)

Hiinast pärit impordi maht kasvas asjaomasel perioodil 38 %. Samal ajal kui aastane tarbimine vähenes asjaomasel perioodil enam kui 1 000 tonni võrra, suurenes Hiinast pärit aastane import samal perioodil enam kui 2 500 tonni võrra, mille tulemusena suurenes vastavalt Hiina ekspordi osakaal turul (mis hõlmas Lanxessi ja Hiina eksportijaid), kuna Hiina hinnad lõid asjaomasel perioodil liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Uurimisperioodil olid asjaomase riigi eksportijate hinna allalöömise marginaalid märkimisväärsed ja jäid vahemikku 20–40 % (nagu on kirjeldatud põhjenduses 206).

(242)

Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import põhjustas ka liidu tootmisharule märkimisväärse hinnalanguse. Seetõttu ei suutnud liidu tootmisharu müüa isegi tootmiskulusid katvate hindadega (hoolimata kulude langussuundumusest pärast 2023. aastat) ja muutus alates 2023. aastast kahjumlikuks.

(243)

Asjaomase perioodi jooksul vähenesid netoinvesteeringud lausa 84 % ning investeeringutasuvus ja rahavoog muutusid alates 2023. aastast negatiivseks, samal ajal kui töötajate arv vähenes asjaomasel perioodil 30 %. Seetõttu seisab liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi suurenenud voo tõttu silmitsi eksistentsiaalse ohuga, kuna Lanxess on oma tööjõudu juba märkimisväärselt vähendanud.

(244)

Selliste finantsnäitajate nagu kasum, rahavoog ja investeeringutasuvus negatiivne areng mõjutas liidu tootmisharu võimet teha suuri investeeringuid ja takistas seega tootmisharu kasvu.

(245)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(246)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid olid import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootja eksporditegevus, toorainekulude kõikumise mõju ja nõudlus liidu turul.

(247)

Hiinast pärit impordikogused suurenesid asjaomasel perioodil 38 % – 6 742 tonnilt 2022. aastal 9 290 tonnile uurimisperioodil. Nagu on selgitatud põhjenduses 200, langes see oluline kasv kokku omamaise tarbimise 7 % vähenemisega, samal ajal kui liidu tootja omamaine müük vähenes samal ajavahemikul 46 %.

(248)

Selle tulemusena suurenes Hiina turuosa asjaomasel perioodil [38–51] %-lt [57–76] %-le. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa sama palju (võttes arvesse, et liidu turgu teenindavad peamiselt ainult Lanxess ja Hiina eksportivad tootjad), kahanedes uurimisperioodil [45–60] %-lt vaid [26–35] %-le.

(249)

Juba asjaomase perioodi alguses pidi liidu tootja hoolimata tarneahelate häiretest ja ostjate erakordsest suurtest varudest seisma silmitsi märkimisväärse Hiina impordiga. Dumpinguhinnaga impordi mõju muutus alates 2023. aastast veelgi tuntavamaks, kuna selle impordi turuosa suurenes pidevalt ja avaldas kahju kannatavale liidu tootmisharule üha suuremat hinnasurvet. Kuigi 2022. aastal õnnestus liidu tootjal veel teenida tagasihoidlikku kasumit, muutus järgneval perioodil surve, mis tulenes liidu tootja tootmiskuludest oluliselt madalamate dumpinguhindadega impordimahtude suurenemisest, liidu tootmisharu jaoks mittekestlikuks. Liidu tootmisharu ei suutnud oma müügihinda tootmiskulude katmiseks tõsta, sest tal tuli silmitsi seista Hiinast pärit PBTC impordist tingitud ebaausa konkurentsiga. Tootmismahu ja turuosa vähenemise leevendamiseks oli liidu tootja sunnitud hindu alandama, mis vähendas tema kasumlikkust. Liidu tootmisharu muutus alates 2023. aastast väga kahjumlikuks. Seega põhjustas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu hindade languse alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

(250)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(251)

Kaebuse kohaselt toimus uurimisperioodil peale Hiina import ka Indiast, mille maht oli ebaoluline (ligikaudu 0,1 % liidu tarbimisest). Seega on Hiinast pärit import sisuliselt ainus alternatiivne uuritava toote tarneallikas liidus. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna kolmandatest riikidest pärit impordimahud on sisuliselt olematud, ei saanud need usutavalt mõjutada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(252)

Liidu tootja ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Liidu tootja eksporditegevus

(253)

Sarnaselt tootmismahtudele ja omamaisele müügile vähenesid liidu tootmisharu ekspordimahud asjaomasel perioodil ja peamiselt alates 2023. aastast märkimisväärselt. Lisaks sellele järgisid ekspordihinnad sama suundumust kui hinnad liidu turul.

(254)

Eksport sõltumatutele klientidele moodustas aga vaid ligikaudu [7–10] % liidu tootmisharu kogumüügist liidus, moodustades asjaomasel perioodil ligikaudu 5 % liidu tootmisharu toodangust. Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et kuigi liidu tootmisharu eksporditegevus aitas kaasa olulisele kahjule, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud kahju vahel.

(255)

Liidu turg kahanes asjaomasel perioodil tõepoolest 7 %, kuigi jäi uurimisperioodile eelnenud aastatel suures osas stabiilseks. Tavapärastes konkurentsitingimustes oleks kõikide turuosaliste müügimahud kahaneval turul vähenenud enam-vähem võrdselt. Käesoleval juhul aga suurenes Hiinast pärit impordi turuosa liidu turul asjaomasel perioodil veel [20–25] protsendipunkti võrra liidu tootmisharu kahjuks, mille turuosa vähenes samal perioodil samas ulatuses. Seetõttu leiti, et nõudluse vähenemine ei põhjustanud käesoleval juhul liidu tootmisharule olulist kahju.

(256)

Toorainehinnad mõjutavad paratamatult iga toote hinda. Käesoleval juhul suutis liidu tootja tõsta kasvavate tootmiskulude katmiseks müügihindu ja saavutas asjaomase perioodi alguses teatava kasumitaseme. Alates 2023. aastast ja hoolimata toorainehindade järkjärgulisest langusest oli Lanxess siiski sunnitud müüma PBTCd alla omahinna, kuna Hiinast pärit PBTC agressiivse hinnaga import on kasvanud. Suutmatus kulude kasvu ja kasumlikkuse järsku langust edasi kanda oli pigem üksnes dumpinguhinnaga impordist kui enda põhjustatud tulemuslikkuse vähenemisest tingitud kahju väljendus. Toorainekulude kõikumist asjaomasel perioodil ei saa seega pidada teguriks, mis nõrgendaks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(257)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa märkimisväärne suurenemine ning liidu tootmisharu tulemuste halvenemine, mis oli märgatav eelkõige alates 2023. aastast, langesid ajaliselt kokku. Turul, kus nõudlus vähenes, vähendas dumpinguhinnaga impordi kasvanud maht liidu tootmisharu tegevusmäära ja tema võimet kehtestada hinnad tasemel, mis kataks tootmiskulud, osutades seega selgelt hinnalanguse olemasolule. Sellise olukorra tõttu oli liidu tootja alates 2023. aastast kahjumis.

(258)

Komisjon uuris muid võimalikke tegureid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada. Komisjon selgitas välja nende tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(259)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju puhul jõudis komisjon järeldusele, et kui Indiast pärit ebaoluline import välja arvata, oli import kolmandatest riikidest olematu (vt põhjendus 251). Seetõttu ei ole usutav, et see tegur põhjustas liidu tootmisharule kahju. Samamoodi moodustas eksport sõltumatutele klientidele vaid piiratud osa liidu tootmisharu kogumüügist (vt põhjendus 254) ning kuigi liidu tootmisharu eksporditegevus võis olulisele kahjule kaasa aidata, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud kahju vahel.

(260)

Olulise kahju tekkimist ei põhjustanud ka toorainehindade kõikumine ega liidu tarbimise väike vähenemine asjaomasel perioodil. Dumpinguhinnaga impordi surve müügihindadele kajastus liidu tootmisharu suutmatuses isegi vähenevaid tootmiskulusid edasi kanda. Lisaks näitab see, et liidu tootmisharu turuosa liidu turul oluliselt vähenes, kuigi nõudlus vähenes vaid mõõdukalt, pigem Hiinast pärit odava hinnaga impordi üha suureneva mahu põhjustatud hinnalangust ja selle dumpinguhinnaga impordi tagajärjel tekkinud kahju.

(261)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid (import teistest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, toorainekulude kõikumine ja nõudluse vähenemine) ei nõrgendanud ega katkestanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. Kahju seisneb turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise, tööhõive taseme, kasumlikkuse, lõppvarude, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemises. Lisaks sellele kannatas liidu tootmisharu Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnalanguse tõttu, nagu on selgitatud põhjenduses 249.

(262)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(263)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(264)

Ainsa liidu tootja kasum oli kogu asjaomase perioodi jooksul alla 6 % ja sellele eelnenud perioodi kohta ei esitatud põhjendatud kasumlikkuse andmeid. Ükski neist aastatest ei vasta seetõttu taotletava kasumi kindlaksmääramise tingimustele vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c. Lisaks sellele ei esitanud liidu tootja ühtegi põhjendatud väidet saamata jäänud investeeringute või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude kohta. Neid asjaolusid arvesse võttes kasutas komisjon minimaalset 6 % taotletavat kasumit, mis lisati liidu tootmisharu tegelikule tootmiskulule, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(265)

Lisaks, kuna ei esitatud ühtegi artikli 7 lõike 2d kohast tõendatud väidet seoses praeguste ega tulevaste kuludega, mis tuleneksid mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest või loetletud ILO konventsioonidest, siis kindlakstehtud mittekahjustavale hinnale täiendavaid kulusid ei lisatud.

(266)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, liidu tootja poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(267)

Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal „teiste koostööd tegevate äriühingute“ ja „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal punktis 3.5.

(268)

Käesoleval juhul väitis kaebuse esitaja, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal.

(269)

Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinas esineb seoses asjaomase tootega tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse fosfortrikloriidi suhtes, mis moodustab üle 17 % asjaomase toote tootmiskuludest, Hiinas 0 % käibemaksumäära.

(270)

Seega, nagu on teatatud algatamisteates, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a väidetavaid moonutusi ja muid alusmääruse artikli 7 lõikega 2a hõlmatud moonutusi Hiinas.

(271)

Kõigepealt tegi komisjon iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul eraldi kindlaks peamised asjaomase toote tootmisel kasutatavad toorained. Kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ei kasuta fosfortrikloriidi toorainena PBTC tootmiseks. Selle asemel ostavad nad DMPId, mis on fosfortrikloriidist ja metanoolist toodetud kemikaal. Seega on fosfortrikloriid PBTC eelneva etapi tooraine, kuna see on PBTC peamises tooraines DMPIs sisalduv tooraine. Seega, isegi kui valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei osta fosfortrikloriidi, saavad nad kasu igast võimalikust fosfortrikloriidi mõjutavast toorainemoonutusest.

(272)

Artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutustega seotud toorained määratleti toorainetena, mis moodustavad vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Kõigepealt tegi komisjon kindlaks iga valimisse kaasatud eksportiva tootja tootmistegurid. Esiteks tegi komisjon kindlaks, kui palju fosfortrikloriidi on vaja ühe tonni DMPI tootmiseks, kasutades andmeid, mille kaebuse esitaja esitas oma DMPI tootmisprotsessi, sealhulgas toorainete, energia, tööjõu ja üldkulude kohta. Seejärel tegi komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud tarbimismäärade põhjal ja Brasiilia moonutamata hindu kasutades iga tootmisteguri puhul kindlaks, kui suure osa moodustas DMPI iga valimisse kaasatud eksportiva tootja PBTC tootmiskuludes. Lõpuks kohaldas komisjon fosfortrikloriidi osakaalu DMPI tootmiskuludes DMPI osakaalule PBTC tootmiskuludes. Selle tulemusena leidis komisjon, et fosfortrikloriid moodustas kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul üle 17 % PBTC tootmiskuludest.

(273)

Seejärel uuris komisjon, kas mõni alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustas fosfortrikloriidi hinna moonutusi. kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus. Selleks kasutas komisjon Hiina käibemaksumäärade veebisaiti, (118) mis kinnitas, et fosfortrikloriidi suhtes kohaldati uurimisperioodil 13 % käibemaksu ja ekspordi käibemaksu tagastus oli 0 %.

(274)

Seejärel võrdles komisjon fosfortrikloriidi hinda tüüpilise rahvusvahelise turu hindadega. Kuna ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei ostnud fosfortrikloriidi, kasutas komisjon avalikult kättesaadavaid andmeid Hiina kemikaalihindade kohta, (119) mis näitasid, et Hiina fosfortrikloriidi hind olid uurimisperioodil keskmiselt 5 714 jüaani. Komisjon võrdles seda hinda GTA impordistatistikaga, mis käsitleb fosfortrikloriidi importi kõigist riikidest kõikidesse riikidesse uurimisperioodil ja mille kohaselt oli kaalutud keskmine hind 11 136 jüaani. Kuna Hiina fosfortrikloriidi hinnad moodustasid 51 % rahvusvahelistest impordihindadest, tegi komisjon järelduse, et Hiina hinnad olid tüüpilise rahvusvahelise turu hindadest oluliselt madalamad.

(275)

Seetõttu järeldas komisjon, et fosfortrikloriidi mõjutasid moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(276)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b uuris komisjon, kas ta saab teha selge järelduse, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine oli liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Liidu huvi kindlakstegemine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel.

(277)

Komisjon küsib huvitatud isikutelt aktiivselt teavet, mis võimaldaks tal kindlaks teha, kas kohaldatakse alusmääruse lõiget 2 või 2a. Algatamisteates paluti kõigil huvitatud isikutel esitada asjakohane teave. Hiina valitsusele saadeti spetsiaalne küsimustik ja teavet küsiti ka juhtumi algatamisel kõigile huvitatud isikutele kättesaadavate küsimustike kaudu.

(278)

Eksportivatel tootjatel on PBTC vaba tootmisvõimsus üle 25 kilotonni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui liidu tarbimine uurimisperioodil. Seega on Hiinast pärit PBTC dumpinguhinnaga impordil võimalus ja stiimul jätkata liidu turule sisenemist märkimisväärsetes kogustes, isegi kui tollimaksude tase kehtestatakse vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a.

(279)

Konkurentsi hindamisel tooraine vallas keskenduti fosfortrikloriidile. Fosfortrikloriidi tootmiseks vajalikud toorained on valge fosfor (P4) ja kloor (CL2). Fosfortrikloriidi tootmisel kasutatav peamine sisend on valge fosfor, mis on nii liidus kui ka Hiinas eelneva etapi sisend PBTC tootmiseks. Tegelikult on just valge fosfori tasandil tooraine pärast tihe konkurents. Valget fosforit toodetakse maailmas vaid vähestes piirkondades, kus on olemas fosfaadivarud, näiteks Hiinas, Kasahstanis ja Ameerika Ühendriikides.

(280)

Kui Hiinas on fosfor omamaiselt kättesaadav, siis liidu tootjatel omamaised allikad puuduvad ja nad peavad fosforit importima kolmandatest riikidest, peamiselt Kasahstanist või Hiinast, ning ostma seda avatud turult, kus hinnad sõltuvad ülemaailmsest pakkumise ja nõudluse dünaamikast, energiakuludest ja geopoliitilistest teguritest. Erinevalt Hiina tootjatest ei saa liidu tootjad kasu ekspordipiirangutest, mis võivad neid kaitsta hinnavolatiilsuse eest. Selline struktuurselt ebasoodne tarneolukord asetab fosfori järgneva etapi kasutajad liidus, sealhulgas kaebuse esitaja, Hiina eksportivate tootjatega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda. See kehtib isegi juhul, kui need Hiina tootjad ei osta valget fosforit mitte otse, vaid hangivad seda kaudselt – juba esmalt fosfortrikloriidis ja seejärel dimetüülfosfitis sisalduvana, mis on vahetult eelneva etapi sisend PBTC tootmiseks.

(281)

Kuna liidu äriühingute fosforiga seotud tarneahela kohta teave puudus, analüüsiti meetmete võimalikku mõju dumpingumarginaali tasandil üksnes järgneva etapi tarneahela, st PBTCd kasutava tootmisharu puhul.

(282)

Kõigil 25 teadaoleval kasutajal paluti esitada teavet, sealhulgas hinnang selle kohta, milline on meetmete kehtestamise mõju tarneahelatele. PBTCd kasutava tootmisharu väga piiratud koostöö (alla 10 % liidu PBTC turust) viitab sellele, et kasutajad ei näe ette tollimaksude kehtestamisest tulenevaid olulisi häireid, hoolimata asjaolust, et kaks koostööd tegevat kasutajat eeldasid PBTC kättesaadavuse vähenemist, hinna tõusu ja võimalikku vajadust minna oma tootmisprotsessis üle alternatiivsele kemikaalile.

(283)

Leitakse, et liidu tootmisharu piisav vaba tootmisvõimsus, mis suudab katta kogu liidu tarbimise, tagab PBTC pikaajalise tarnekindluse.

(284)

Eeldatakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel suurendab liidu tootmisharu tootmist ja parandab tootmisvõimsuse rakendamist, vähendades seeläbi ühikukulusid ja võimaldades tootmisharul säilitada kasumlikkust madalamate müügihindade juures. See parandaks kohalikult hangitud materjali kättesaadavust järgneva etapi kasutajatele, mis vähendab nende sõltuvust kolmandate riikide tarneahelatest ja suurendab nende tarnekindlust.

(285)

Pärast kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe hindamist järeldas komisjon, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine on liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a.

(286)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(287)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2a uuris komisjon ka seda, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(288)

Nagu on märgitud põhjenduses 190, tootis liidus uurimisperioodil PBTCd üksainus tootja, st Lanxess.

(289)

Olukorras, kus tootmismahud ja liidu müük vähenesid asjaomasel perioodil märkimisväärselt ning liidu tootmisharu kandis suuri kahjusid, seistes samal ajal silmitsi Hiinast pärit PBTC dumpinguhinnaga impordi sissevooluga, peaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastama liidu PBTC turul õiglase kaubanduse tingimused. Võrdsete tingimuste taastamine teeks lõpu hindade allasurumisele ning võimaldaks liidu tootmisharul taastuda ja oma kasumlikkust parandada ning tööjõudu säilitada.

(290)

Meetmete puudumisel on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. Ainsal liidu tootjal on ilma tõhusate parandusmeetmeteta tegelikult tõsine oht tootmine täielikult lõpetada. See omakorda ei jätaks liidu PBTC kasutajatele muud võimalust kui sõltuda täielikult Hiina impordist.

(291)

Lisaks oleks meetmete võimalik negatiivne mõju importijatele või kasutajatele piiratud (vt punktid 7.2 ja 7.3) ning liidu tootmisharu huvid kaaluksid selle käesoleval juhul üles.

(292)

Seepärast järeldas komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(293)

Mis puudutab sõltumatuid importijaid, siis käesolevas uurimises tegi koostööd üks kolmest importijast koosnev kontsern (Connect Chemicals), kes vastas komisjoni küsimustikule. Connect Chemicals väljendas oma vastuseisu võimalikele dumpinguvastastele meetmetele. PBTC edasimüük moodustab ainult [0–10] % importijate kogukäibest. Seega, isegi kui PBTC suhtes meetmed kehtestatakse, on nende mõju importijate äritegevusele tühine. Tuletatakse meelde, et meetmete eesmärk on taastada õiglased kaubandustingimused liidus toodetud PBTC ja Hiinast pärit PBTC vahel ning et importijaid ei takistata Hiinast pärit PBTC importi jätkamast.

(294)

PBTC peamised kasutusalad on i) tööstuslik ja kutsealane puhastus ning ii) tööstusreovee- ja reoveekäitlus. Käesoleval juhul andsid endast teada mõlemas segmendis tegutsevad kasutajad.

(295)

Uurimise alguses kättesaadavaks tehtud kasutajate küsimustikule vastas siiski ainult kaks kasutajat (Hypred ja Kurita), kellel on spetsiifilisemad PBTC kasutusalad (peamiselt vastavalt põllumajandusliku/toiduainete puhastuse ja tööstusreoveekäitluse valdkonnas). Teised kasutajad osalesid uurimises ilma spetsiaalset kasutajate küsimustikku täitmata.

(296)

Hypredi ja Kurita finantstulemustest nähtus, et neil oli korralik [2–10] % kasumimarginaal. Lisaks ilmnes nende kasutajate esitatud teabest, et PBTC maksumuse osakaal nende tootmiskuludest on piiratud ja moodustab üldjuhul mitte rohkem kui 10 % tootmiskuludest. Peale selle ei olnud nende tulu PBTCd sisaldavatest toodetest suurem kui 10–25 % äriühingu kogutuludest. Pealegi pärines osa endast teada andnud kasutajate ostetud PBTCst ka liidu tootmisharult (15–35 %). Kui kavandatud meetmed kehtestatakse, on mõju kasutajate üldisele kasumlikkusele eeldatavasti piiratud (ja igal juhul mitte suurem kui 1 protsendipunkt).

(297)

Lisaks sellele on kasutajate huvide analüüsi kontekstis märkimisväärne, et Kurita tunnistas, et kahju peamine põhjus näib olevat Hiinast pärit PBTC import.

(298)

Kurita ja Hypred väitsid, et Hiinast pärit impordi asemel muudele tarneallikatele üleminekul ei suuda liidu tootmisharu PBTC nõudlust rahuldada.

(299)

Asjaomased isikud ei esitanud ühtegi põhjendatud tõendit selle kohta, et ainus liidu tootja ei suuda liidu kasutajate nõudlust rahuldada. Kuigi liidu tootja võis kahaneval turul oma tegevust vähendada, nagu on selgitatud põhjenduses 215, püsis tema tootmisvõimsus kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsel tasemel. Nimelt ületas Lanxessi tootmisvõimsus liidu tarbimist rohkem kui 5 000 tonni võrra. Seega on liidu tootja võimeline katma asjaomast toodet kasutavate tootmisharude tarnevajadused, olenemata Hiina impordivoogudest.

(300)

Pidades silmas eespool esitatud asjaolusid, mis näitavad meetmete piiratud mõju PBTC kasutajatele, tehakse järeldus, et kasutajate võimalik kasu Hiina PBTC impordi suhtes meetmete puudumise korral ei kaalu üles negatiivseid tagajärgi (mis viivad äärmuslikul juhul PBTC tootmisharu likvideerimiseni), mida praegune olukord liidu tootmisharule avaldaks.

(301)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Hiinast pärit PBTC impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(302)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(303)

Hiinast pärit PBTC impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a. Komisjon järeldas põhjenduses 285, et kahju kõrvaldamise piisav tase on dumpingumarginaal.

(304)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(305)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(306)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes“.

(307)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artiklis 1 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(308)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(309)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(310)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(311)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(312)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(313)

Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

(314)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(315)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,