(1)

Inimeste vanuse tõendamine turvalisel ja eraelu puutumatust säilitaval viisil muutub ELi kodanike igapäevaelu kõigis aspektides üha olulisemaks. Näiteks nõuab teatavas vormis vanusekontrolli nii vanusepiiranguga toodete, nagu alkoholi või sigarettide ostmine kaupluses kui ka juurdepääs vanusepiiranguga internetisisule, sealhulgas pornograafilisele ja hasartmängusisule. Sama kehtib veebikeskkonnas alaealiste vanuse tõendamise puhul, eriti kuna alaealised kasutavad igapäevaelus üha rohkem infoühiskonna teenuseid, nagu veebiplatvormid ja -mängud. Ühest küljest pakub see alaealistele võimalusi identiteedi kujundamise, õppimise, hariduse, kodanikuosaluse, suhete loomise, teabevahetuse, ühenduste ja loovuse valdkonnas. Teisest küljest võib infoühiskonna teenuste kasutamine seada alaealised ohtu või teha neile kahju: näiteks võivad nad puutuda kokku ebaseadusliku või kahjuliku sisuga, nagu vägivaldne, terroristlik või pornograafiline sisu, või kontaktriskidega, nagu küberkiusamine või isikud, kes püüavad alaealisi peibutada või värvata neid organiseeritud kuritegevuses osalema. Need riskid hõlmavad ka infoühiskonna teenuste ülemäärast, kompulsiivset või sõltuvusega sarnaneval viisil kasutamist ning kokkupuudet muude ekspluateerivate tavadega, nagu hasartmängud. Kuna alaealiste aju on alles arengujärgus, on nad haavatavamad riskide ja kahju suhtes, mis võivad tuleneda nende otsesest kokkupuutest infoühiskonna teenustega. Nende riskide tõttu on üha olulisem tõendada kodanike vanust, et tagada neile turvaline veebikogemus; samal ajal tuleb igati austada lapse õigusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 24, ja kaitsta ka siseturu nõuetekohast toimimist, edendades järjepidevaid standardeid ja vältides ELi liikmesriikide vahelist killustatust. Selleks et alaealisi üha veebikesksemaks muutuvas keskkonnas kaitsta, on äärmiselt oluline pakkuda neile eakohast ja turvalise veebikogemust.

(2)

Komisjon on astunud olulisi samme, et tagada ELi õigusraamistiku sobivus digikeskkonnaga ja kaitsta alaealisi internetis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2065, (1) mida kohaldatakse täielikult alates 2024. aasta veebruarist, on kehtestatud täielikult ühtlustatud normid, millega tagada alaealiste kaitse internetis. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaselt on alaealistele juurdepääsetavate digiplatvormide pakkujatel kohustus kehtestada asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, mille abil tagada oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 34 ja artikli 35 lõike 1 kohaselt peavad teenuseosutajad, keda käsitatakse väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena, hindama ja maandama tegelikke või prognoositavaid riske, mida nende teenus võib põhjustada alaealiste kaitsele, lapse õigustele ning kasutajate vaimsele ja füüsilisele heaolule. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 44 lõike 1 punkt j võimaldab komisjonil toetada ja edendada alaealiste kaitsmiseks internetis vabatahtlike sihipäraste standardite väljatöötamist ja rakendamist. Kuigi selliseid standardeid ei ole veel välja töötatud, võiksid nende hulka kuuluda vanusetuvastuse, sealhulgas vanusekontrolli tehnilised standardid.

(3)

Võttes arvesse, kui oluline on kaitsta alaealisi internetis, ja kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikega 4 on komisjon vastu võtnud suunised, milles on esitatud meetmed, mida alaealistele juurdepääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid komisjoni arvates võtma, et tagada internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase ning aidata digiplatvormide pakkujatel järgida kõnealuse määruse artikli 28 lõiget 1 (edaspidi „suunised“) (2). Need meetmed hõlmavad muu hulgas alaealiste kontode vaikimisi privaatsemaks muutmist ja tundmatutel kontodel lastega ühenduse võtmise takistamist, soovitussüsteemide muutmist, et minimeerida alaealiste ebaseadusliku või kahjuliku sisuga kokkupuutumise ohtu, selliste funktsioonide vaikimisi blokeerimist, mis soodustavad liigset kasutamist, kaitsemeetmete kehtestamist veebiplatvormidesse integreeritud tehisintellektipõhiste juturobotite suhtes ning modereerimis- ja aruandlusvahendite täiustamist.

(4)

Kuigi määruses (EL) 2022/2065 ega suunistes ei ole määratletud, milline sisu on ebaseaduslik või võib alaealisi digiplatvormidel kahjustada, ega nähtud ette konkreetseid vanuse alampiiri nõudeid, on suunistes esitatud selged meetmed, mille alaealistele juurdepääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid komisjoni arvates vanusetuvastuse eesmärgil võtma ja mille kohaselt suure riskiga platvormide, nagu pornograafiliste või hasartmänguplatvormide pakkujad peaksid kehtestama vanusekontrolli meetodid. Komisjon on seisukohal, et alaealistele juurdepääsetavate veebiplatvormide pakkujad peaksid kehtestama vanusekontrolli meetodid, kui liidu õiguses või seda järgivas liikmesriikide õiguses on sätestatud miinimumvanus juurdepääsuks teatud toodetele või teenustele, mida digiplatvormil pakutakse ja/või mis tahes viisil esitatakse, kaasa arvatud konkreetselt määratletud internetipõhiste sotsiaalmeediateenuste liigid. Suunistes on selgitatud, et vanusekontrolli tuleks pidada määruse (EL) 2022/2065 kohaselt asjakohaseks ja proportsionaalseks üksnes juhul, kui see on kooskõlas täpsuse, usaldusväärsuse, stabiilsuse, mittesekkumise ja mittediskrimineerimise kriteeriumidega.

(5)

Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL, (3) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, (4) kehtestatud videojagamisplatvormide pakkujate valdkondlikud kohustused seoses kahjuliku audiovisuaalse sisuga. Selle direktiivi kohaselt peavad videojagamisplatvormid lisama oma tingimustesse ELi meediasisu reguleerivad standardid, sealhulgas need, mille eesmärk on kaitsta alaealisi kahjuliku audiovisuaalse sisu eest. Lisaks sellele peavad videojagamisplatvormide pakkujad võtma asjakohaseid meetmeid, et alaealised sellist kahjulikku audiovisuaalset sisu ei näeks, näiteks kehtestama kahjulikust sisust teatamise või selle märgistamise mehhanismid või vanusekontrolli, vanemliku kontrolli ja sisu hindamise süsteemi. Direktiivi (EL) 2010/13/EL käimasoleva hindamise ja eelseisva läbivaatamise käigus kaalutakse kehtivate normide asjakohasust ja tehakse kindlaks kehtiva raamistiku võimalikud puudused.

(6)

ELi tarbijakaitset käsitlevas acquis’s, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/29/EÜ, (5) on tõdetud, et lapsed on haavatavad tarbijad, kes vajavad rohkem kaitset. Direktiiviga 2005/29/EÜ on keelatud agressiivsed ja eksitavad kaubandustavad, sealhulgas juhul, kui nende puhul kasutatakse ära alaealiste kergeusklikkust või kogemuste puudumist. Samuti on sellega keelatud ärgitada alaealisi ostma või veenma vanemaid endale ostma reklaamitud tooteid. Nagu rõhutati tarbijakaitse tegevuskavas aastani 2030 (6) ja tehes tulevaseks digitaalse õigluse õigusakti ettepanekuks ettevalmistusi, hindab komisjon, kas digikeskkonna tarbijakaitse, sealhulgas alaealiste kaitsega seotud allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks oleks vaja teha enamat.

(7)

Komisjon tuletab meelde, et ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, hõlmab mitut olemasolevat ja tulevast algatust laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse normid laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, nähakse veebiteenuste pakkujatele ette kohustus ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist, ning direktiivi 2011/93/EL uuesti sõnastamise ettepanekuga ajakohastatakse kriminaalõiguse raamistikku, et tagada laste mis tahes vormis seksuaalse väärkohtlemise (sealhulgas seksuaalne väljapressimine ja peibutamine) – ka juhul, kui see toimub uue tehnoloogia vahendusel – tulemuslik kriminaliseerimine. Neid meetmeid täiendab tulevane tegevuskava laste kaitsmiseks kuritegevuse eest, mis kuulutati välja Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU (7); tegevuskavas nähakse ette, kuidas reageerida sidusalt ja koordineeritult mitmesugustele ohtudele, millega alaealised kuritegevusega seoses kokku puutuvad.

(8)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et olemas või kavas on mitu algatust alaealiste võimestamiseks ja toetamiseks ning nende heaolu tagamiseks internetis. Laste võimestamine ja kaitsmine nende digikeskkonnas on kesksel kohal ELi lapse õiguste strateegia (8) digisambas ja komisjoni soovituses, milles käsitletakse integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamist ja tugevdamist lapse parimates huvides (9). Kaasrahastatavate ELi turvalisema interneti keskuste kaudu on komisjon teinud uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (10) raames pikka aega koostööd mitmesuguste sidusrühmadega. Need keskused koos lastele parema interneti loomise veebiplatvormiga moodustavad laste internetiturvalisuse ELi keskuse ning rakendavad ELi laste internetiturvalisuse poliitikat Euroopa ja riiklikul tasandil. Seda tegevust täiendab küberkiusamise vastane tegevuskava, (11) milles keskendutakse alaealistele ja haavatavatele noortele ning kujundatakse muu hulgas välja ELi ühine arusaam küberkiusamisest, täiustades digikirjaoskust, aruandlusmehhanisme ja ohvriabi. Digioskuste, sealhulgas digikirjaoskuse suurendamine on jätkuvalt komisjoni peamine prioriteet, mida viiakse ellu digiõppe tegevuskava (2021–2027) (12) ning tulevase digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskava (aastani 2030) rakendamise kaudu. Komisjon algatab ka kogu ELi hõlmava uuringu sotsiaalmeedia laiema mõju kohta vaimsele tervisele ja heaolule, et toetada tõenditel põhinevat arutelu alaealiste kaitse üle internetis. Vanusekontrolli lahenduste kasutuselevõtt peaks käima käsikäes selge, kättesaadava ja eakohase teabe jagamisega kodanikele, eelkõige alaealistele, noortele, lapsevanematele ja haridustöötajatele.

(9)

Rahvusvahelisel tasandil suhtleb komisjon alaealiste kaitse teemal korrapäraselt rahvusvaheliste partneritega. Austraalia e-turvalisuse volinikuga ja Ühendkuningriigi telekommunikatsiooniteenuseid reguleeriva asutusega Ofcom, kes on mõlemad internetiturvalisuse valdkonna juhtivad reguleerivad asutused, on sõlmitud tegevuskoostöö lepingud, mille raames suheldakse korrapäraselt alaealiste kaitse, sealhulgas tulemusliku vanusekontrolli tehniliste vahendite teemal.

(10)

Liikmesriikide tasandil on mitmes liikmesriigis vastuvõtmisel või kaalumisel riiklikud meetmed, millega vähendada alaealiste juurdepääsu teatavatele infoühiskonna teenustele, mis nõuaksid eraelu puutumatust säilitavaid vanusekontrolli lahendusi.

(11)

Kõigil neil põhjustel on määruse (EL) 2022/2065 järgimise tagamiseks ja üldisemalt alaealiste kaitsmiseks internetis väga oluline, et liidus oleksid kättesaadavad stabiilsed, tõhusad, küberturvalised, eraelu puutumatust säilitavad ja andmekaitsega kooskõlas olevad vanusekontrolli meetodid. Tehnilised kaitsemeetmed on tähtsad, et kaitsta alaealisi negatiivse mõju eest nende vaimsele ja füüsilisele heaolule ning ebaseadusliku ja kahjuliku sisuga kokkupuutumise eest. Kuna alaealised väärivad erilist kaitset, on äärmiselt oluline, et vanusekontrolli meetodeid kohaldataks asjakohaselt ja proportsionaalselt ning et need sisaldaksid kindlaid turvameetmeid ja eraelu puutumatuse säilitamise funktsioone, mille abil vältida andmete tarbetut kogumist, loata juurdepääsu või isikuandmete väärkasutamist. Lisaks on siseturu killustumise vältimiseks vaja ühtlustatud Euroopa lahendust. See ei ole oluline mitte ainult alaealiste jaoks, vaid ka selleks, et tagada igale ELi kodanikule võimalus seda tehnoloogiat kasutada, soodustada vanusekontrolli meetodite kasutuselevõttu ja tagada, et kooskõlas suunistes sätestatud kriteeriumidega on turul olemas vähemalt üks selline meetod. Komisjon hõlbustab liikmesriikides ühtlustatud ning eraelu puutumatust säilitavate, küberturvaliste, andmekaitsenõuetele vastavate ja stabiilsete ELi vanusekontrolli lahenduste väljatöötamist plaani kaudu, mis koosneb tehnilistest kirjeldustest, mis on kooskõlas ELi digiidentiteedikukru tehniliste kirjeldustega, ja avatud lähtekoodiga mobiilirakenduse kaudu, mida saab kohandada vastavalt riigi oludele.

(12)

Eraelu puutumatuse säilitamiseks tuleks vanusekontrolli meetoditega vähemalt võimaldada, et tuginevale isikule avaldatakse teavet valikuliselt, ja piirata tugineva isiku taotletud vanusega seotud teavet vaikimisi jah/ei vastusega, andmata kodaniku kohta lisateavet. Lisaks peaksid need sisaldama tehnilisi kaitsemeetmeid, sealhulgas teabetu tõestuse kasutamist, et kaitsta kodanikke eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud riskide, sealhulgas nende veebitegevuse jälgimise eest. Komisjon tuletab meelde, et kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikega 3 peaks digiplatvormi pakkuja töötlema ainult neid vanusega seotud atribuute, mis on seatud eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikud, ja vanusetuvastust ei tohiks kasutada selleks, et luua pakkujale lisavahendeid füüsiliste isikute tuvastamiseks, asukoha kindlakstegemiseks, profiili analüüsimiseks või jälgimiseks.

(13)

ELi plaanil põhinevad ELi vanusekontrolli lahendused võimaldavad ELi kodanikel tõendada, et nad on teatavast vanusest vanemad (nt vanemad kui 15 või 18 aastat), ja vastavad samal ajal rangeimatele eraelu puutumatuse standarditele. ELi vanusekontrolli lahendustes kasutatakse tipptasemel tehnoloogiat ja need ei võimalda identiteeti jälgida. Nende eesmärk on üksnes kinnitada, et kasutaja on teatavast vanusest vanem, avaldamata usaldusteenuse osutajale või infoühiskonna teenusele kasutaja kohta muud teavet. Kasutaja identiteet ja veebitegevus on avalikustamise eest kaitstud kogu protsessi vältel.

(14)

Plaan avaldatakse avatud lähtekoodiga, et liikmesriigid ja turuosalised saaksid selle kasutusele võtta ja arendada seda edasi ELi vanusekontrolli lahendusteks, mis on kohandatud nende vajadustele. Plaani avaldamine avatud lähtekoodiga tagab avalikkuse kontrolli koodi üle ning aitab saavutada läbipaistvust ja usaldust. Plaani ja sellel põhinevate lahenduste läbivtestimiseks ja rakendamiseks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide, veebiplatvormide ja lõppkasutajatega. Mitu liikmesriiki kavatseb vanusekontrolli funktsiooni kasutusele võtta oma Euroopa digiidentiteedikukru (13) osana. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (14) kohaselt peab iga liikmesriik kooskõlas liidu või riikliku õigusega tegema liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele vabatahtlikuks kasutamiseks tasuta kättesaadavaks vähemalt ühe Euroopa digiidentiteedikukru. Euroopa digiidentiteedikukkur pakub kasutajatele turvalist ja eraelu puutumatust säilitavat vahendit, mille abil end identida ja autentida ning säilitada ja jagada oma ainukontrolli all isikutuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid kõikjal liidus avaliku ja erasektori tuginevate isikutega. Need elektroonilised tõendid on elektroonilises vormis tõendid, mis võimaldavad atribuute, nagu vanus, autentida ning säilitada ja jagada neid Euroopa digiidentiteedikukru kaudu.

(15)

Mõned liikmesriigid lasevad oma esimesed kohandatud riiklikud ELi vanusekontrolli lahendused lähikuudel turule. Tagamaks, et kõigil ELi kodanikel on juurdepääs stabiilsele ja eraelu puutumatust säilitavatele vanusekontrolli lahendustele ning et kooskõlas suunistes sätestatud kriteeriumidega on turul kättesaadav vähemalt üks vanusekontrolli meetod, peaksid liikmesriigid hõlbustama ELi plaanil põhinevate ELi vanusekontrolli lahenduste reaalset kasutuselevõttu.

(16)

Selleks et suurendada üldsuse usaldust ja tagada ELi vanusekontrolli lahenduste laialdane kasutuselevõtt, tuleb tingimata tagada, et neid teenuseid võivad alaealistele osutada üksnes hea mainega ja põhjaliku kontrolli läbinud teenuseosutajad, kes täidavad täielikult ELi vanusekontrolli süsteemis ette nähtud rangeid nõudeid. Peale selle, et nii kaitstakse noori kasutajaid, suurendatakse seeläbi ka digitaalse ühtse turu terviklikkust kooskõlas kohustustega, mille liit on võtnud lastekaitse, andmeturbe ja e-kaasatuse valdkonnas. Neid põhimõtteid järgides edendab liit turvalisemat ja usaldusväärsemat digikeskkonda, mida usaldavad nii kodanikud, ettevõtjad kui ka liikmesriigid. ELi vanusekontrolli lahenduste pakkujad ja vanusetõendite väljastajad peaksid seepärast võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke meetmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (15) artiklis 21. ELi vanusekontrolli lahenduste kaudu jagatavate vanusetõendite vastu usalduse loomiseks koostatakse nende atribuutide tõendamiseks ELi vanusekontrolli süsteem. Digiplatvormide pakkujatele ja muudele asjaomastele isikutele tehakse kättesaadavaks vanusetõendite väljastamise usaldusteenuse osutajate ELi loetelu, et nad saaksid kontrollida, kas kasutaja vanusetõendi on väljastanud nimekirja kantud teenuseosutaja.

(17)

Usaldusväärsete lahenduste ELi loetelul on ka täiendav funktsioon, mis võimaldab kindlaks teha vanusekontrolli lahendused, mis on tunnistatud ELi vanusekontrolli süsteemile vastavaks.

(18)

Komisjoni hallatavatesse loeteludesse kandmiseks peavad vanusetõendite väljastajad ja vanusekontrolli lahenduste pakkujad vastama nõuetele, mis on esitatud ELi vanusekontrolli süsteemis, määruses (EL) nr 910/2014, komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/2160 (16) ja direktiivis (EL) 2022/2555. Komisjon jälgib, et neid nõudeid jätkuvalt täidetakse. Juhul kui teenuseosutajad neid rangeid nõudeid ei täida, tagab komisjon nende kustutamise loeteludest.

(19)

Komisjon teeb ELi vanusekontrolli süsteemi põhjal avalikult kättesaadavaks nii ELi usaldusväärsete vanusetõendite väljastajate loetelu kui ka ELi usaldusväärsete lahenduste loetelu, et tagada ELi vanusekontrolli lahendusi toetava ELi tasandi usaldustaristu olemasolu. Lisaks sellele avaldab komisjon teabe selle kohta, kas ELi usaldusväärsete vanusetõendite väljastajate loetellu kantud lahendused tagavad vastavuse suuniste punktis 6.1.4 esitatud tõhususkriteeriumidele ehk täpsuse, usaldusväärsuse, stabiilsuse, mittesekkumise ja mittediskrimineerimise kriteeriumile.

(20)

ELi vanusekontrolli süsteem võimaldab kanda ELi usaldusväärsete vanusetõendite väljastajate loetellu ja EU usaldusväärsete lahenduste loetellu avaliku ja erasektori üksusi, sealhulgas liikmesriike, Euroopa sihtasutusi ja konsortsiume ning muid avaliku või erasektori organisatsioone.

(21)

Kuna kodanikud nõuavad üha valjuhäälsemalt usaldusväärseid, küberturvalisi, eraelu puutumatust säilitavaid ja andmekaitsenõuetele vastavaid digilahendusi, siis üha enam võtavad või vaevad liikmesriigid riiklikke meetmeid, millega piirata alaealiste pääsu digiplatvormidele ning millega kaasnevad sageli spetsiaalsed vanusekontrolli kohustused, et tagada nimetatud meetmete reaalne toimimine. Määruse (EL) 2022/2065 eesmärk on ühtlustada liidu tasandil liikmesriikide reguleerivaid meetmeid, mis käsitlevad vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus. Kuna määrusega (EL) 2022/2065 siseturul vahendusteenuste suhtes kohaldatavad normid – sealhulgas alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 28 lõikega 1 – on turvalise, prognoositava ja usaldusväärse internetikeskkonna tagamiseks täielikult ühtlustatud, ei välistata sellega võimalust kohaldada kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga 2000/31/EÜ ja eriti selle artikliga 3, muid vahendusteenuste osutajate suhtes kehtivaid riiklikke norme, kui riiklike õigusaktidega taotletakse muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke kui määrusega (EL) 2022/2065. Nagu suunistes sedastatud, võivad liikmesriigid kehtestada riiklikke õigusnorme, millega nähakse kooskõlas liidu õigusega ette teatavate digiplatvormidel pakutavate ja/või ükskõik mil viisil kuvatud toodete või teenuste kasutamiseks vanuse alampiir. Teisalt ei saa selliste riiklike normidega panna digiplatvormidele lisakohustusi, sealhulgas vanusekontrolli kohustust, kuna see pärsiks määrusega (EL) 2022/2065 taotletavat täielikku ühtlustamist, sest selliste meetmete eesmärgid kattuksid eesmärkidega, mida nimetatud määrusega juba taotletakse.

(22)

Kui liikmesriigid kaaluvad võimalust kehtestada alaealiste digiplatvormidele pääsu piiramiseks riiklikke meetmeid, tuletab komisjon liikmesriikidele meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535 (17) kehtestatud kohustust teatada kõigist selliste tehniliste eeskirjade eelnõudest, mis võivad puudutada selles direktiivis määratletud infoühiskonna teenuste suhtes kehtivaid reegleid, et vältida takistuste loomist siseturul enne, kui sellised meetmed on vastu võetud. Nimetatud direktiivi kohaselt algab tehniliste eeskirjade eelnõust teatamisega kolmekuine ooteaeg, mille kestel asjaomane liikmesriik ei või tehnilisi eeskirju, mille eelnõust on teatatud, vastu võtta. Komisjoni või teiste liikmesriikide tagasiside põhjal võidakse ooteaega pikendada.

(23)

Liikmesriikide ja komisjoni talituste mitteametlik suhtlus riiklike meetmete väljatöötamise varajases etapis aitab töötada välja meetmed, mis on liidu õigusega kooskõlas, sealhulgas juhul, kui kavandatavate meetmete ning määruse (EL) 2022/2065 ja direktiivi 2000/31/EÜ koostoimega seoses tekib küsimusi. Selline suhtlus peaks toimuma liikmesriigi ja komisjoni talituste vaheliste kontaktide kaudu. Lisaks sellele võib toimuda mitmepoolne suhtlus digiteenuste eksperdirühmas (18). Selleks et tagada määruse (EL) 2022/2065 neid küsimusi käsitlevate aspektide täitmise tagamisel ühine ja ühtlustatud lähenemisviis, võiksid määruses (EL) 2022/2065 määratletud digiteenuste koordinaatorid anda sellistest küsimustest teada nimetatud määruses määratletud Euroopa digiteenuste nõukojale.

(24)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt käsitatakse teatamiskohustuse täitmata jätmist menetlusnormi rikkumisena, millest tulenevalt meetmele ei saa tugineda riigisisestes kohtumenetlustes eraõiguslike isikute vastu (19). Samuti on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et riiklikud kohtud peavad tunnistama, et tehnilisi eeskirju, millest on teatatud, ei kohaldata eraõiguslike isikute suhtes, kui need on vastu võetud ooteajast kinni pidamata (20). Lisaks sellele on komisjonil juhul, kui riiklikud meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas määrusega (EL) 2022/2065 ja direktiiviga 2000/31/EÜ, õigus algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane rikkumismenetlus, sealhulgas seoses meetmetega, mille eelnõudest on teatatud. See, et komisjon ei ole teatele reageerinud, ei mõjuta ega vähenda komisjoni võimalust võtta ELi õiguse alusel vastu otsus või meetmeid.

(25)

Selleks et leida liidu tasandil võimalusi, kuidas alaealisi internetis paremini kaitsta, on komisjon asutanud laste internetiturvalisuse töörühma, mille ülesandeks on koostada komisjoni presidendile soovitused optimaalse lähenemise kohta laste turvalisusele internetis ning võimalike vanusepiirangute kohta sotsiaalmeedia ja muude internetipõhiste teenuste kasutamisel Euroopas. Eelduste kohaselt valmib laste internetiturvalisuse töörühma aruanne 2026. aasta suvel.

(26)

Kõnealuse teema pakilisust arvestades on käesoleval soovitusel kaks eesmärki. Esiteks tahetakse sellega tagada, et kõigi ELi kodanike käsutuses on stabiilne, usaldusväärne, koostalitlusvõimeline, eraelu puutumatust austav ja andmekaitsenõuetele vastav vanusekontrolli lahendus. Soovituse teine eesmärk on aidata sidusate standardite edendamise ja ELi liikmesriikide vahelise killustatuse vältimise kaudu kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele. Seda silmas pidades on ELi vanusekontrolli lahendus kõige tõhusam praegu võimalik tehniline lahendus, kuna selles on ühendatud nii töökindlus kui ka ELi kodanike põhiõiguste – eriti laste õigused, õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitse – täielik austamine. Niisiis tahetakse käesoleva soovitusega toetada selle vastuvõtmist riiklikul tasandil ja tagada selle praktiline toimimine kõigis liikmesriikides,