European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/1032

18.5.2026

KOMISJONI OTSUS (EL) 2026/1032,

23. aprill 2026,

milles käsitletakse Kreeka poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavatele ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega

(teatavaks tehtud numbri C(2026) 2556 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrust (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta, (2) eriti selle artikli 58 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317 (millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013), (3) eriti selle artikli 15 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

ÜLDISED MÄRKUSED

(1)

Rakendusmääruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestama igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi võrdlusperioodiks tulemuslikkuse kavad, sh tulemuseesmärgid. Need kavad peavad sisaldama kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjaomase võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(2)

Komisjoni võttis 12. juunil 2024 vastu kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks (2025–2029). Need kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid on kindlaks määratud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688 (4).

(3)

1. oktoobril 2024 esitas Kreeka komisjonile neljanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projekti. Pärast seda, kui komisjon oli kontrollinud kõnealuse tulemuslikkuse kava projekti täielikkust, esitas Kreeka 15. novembril 2024 ajakohastatud tulemuslikkuse kava projekti (edaspidi „tulemuslikkuse kava projekt“).

(4)

Komisjon leidis, et Kreeka tulemuslikkuse kava projektis esitatud läbilaskevõime-eesmärgid ei vasta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning et Kreeka kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususeesmärgid ei vasta kõnealuse rakendusmääruse IV lisa punktis 1.4 sätestatud hindamiskriteeriumidele. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et tulemuslikkuse kava projektis esitatud läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega, ning teatas 16. mail 2025 sellest Kreekale komisjoni rakendusotsusega (EL) 2025/1040 (5). Selles otsuses esitas komisjon Kreekale soovitused, et tagada nende tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(5)

7. augustil 2025 esitas Kreeka komisjonile hindamiseks neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti. Pärast kõnealuse kava täielikkuse kontrollimist esitas Kreeka 3. oktoobril 2025 läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti ajakohastatud versiooni (edaspidi „läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt“).

(6)

Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõike 1 kohaselt hinnanud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti tulemuseesmärkide vastavust rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, võttes asjakohasel juhul arvesse kohalikke olusid.

(7)

Lisaks läbivaadatud tulemuslikkuse kavade projektide hindamisele vaatas komisjon läbi rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elemendid. Komisjon vaatab siiski eraldi läbi kulude jaotamise marsruudi ja terminali teenuste vahel, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti d alapunktis vii, tuginedes Kreekalt 2025. aasta detsembris saadud lisateabele. Seepärast ei ole komisjon praeguses etapis teinud järeldusi selle kohta, kas kõnealused kulude jaotamise meetodid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (6) artikli 15 lõike 2 punktide e ja f ning rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikega 5.

(8)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt määruse (EL) 2024/2803 artikli 13 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamisel, on esitanud komisjonile arvamuse Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kohta kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Käesolevas otsuses esitatud tähelepanekutes on arvesse võetud tulemuslikkuse hindamise asutuse arvamuses (7) esitatud üksikasjalikku tehnilist hinnangut.

KOMISJONI HINNANG

Ohutusalaste eesmärkide hindamine

(9)

Ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.1 kohaselt.

(10)

Kreeka kavandatavad ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse alal on ohutusjuhtimise eesmärkide kaupa ja rakendamise taseme järgi esitatuna järgmised:

Kreeka

Ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid, väljendatud rakendamise tasemetena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-tasemeni

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja

Ohutusjuhtimise eesmärk

2025

2026

2027

2028

2029

Hellenic Aviation Service Provider (HASP)

Ohutuspoliitika ja -eesmärgid

C

C

C

C

C

Ohutusriskide juhtimine

C

C

C

C

D

Ohutuse tagamine

C

C

C

C

C

Ohutuse edendamine

C

C

C

C

C

Ohutuskultuur

C

C

C

C

C

(11)

Komisjon märgib, et Kreeka poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja HASP jaoks kavandatud ohutusalased tulemuseesmärgid on võrdsed kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ajavahemiku 2025–2029 igal aastal, välja arvatud ohutusriskide juhtimise eesmärk, mille puhul on kogu ELi hõlmav eesmärk kavas saavutada 2029. aastaks.

(12)

Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on HASPile ette nähtud konkreetsed meetmed kohalike ohutusalaste eesmärkide saavutamiseks, näiteks organisatsiooniline ümberkorraldamine, ohutuskultuuri edendamine, ohutusalaste koolituskursuste arvu suurendamine, ohutusekspertide pädevuse hindamise kava täiustamine, hädaolukorra menetluste harjutamine ja riskikriteeriumide läbivaatamine.

(13)

Põhjendustes (10), (11) ja (12) esitatud tähelepanekute põhjal tuleks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid kohalikke ohutusalaseid tulemuseesmärke pidada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

Keskkonnaeesmärkide hindamine ja nende saavutamiseks võetud meetmete läbivaatamine

(14)

Keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla seoses marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususega hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.2 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Kreeka kavandatud keskkonnaeesmärke võrreldud asjakohaste marsruutlennu horisontaalse osa tõhususe kontrollväärtustega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 (8) I lisa kohaselt koostatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas (ERNIP) ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024.

(15)

Kreeka kavandatud keskkonnaalased tulemuseesmärgid ja Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava neljanda võrdlusperioodi vastavad riiklikud kontrollväärtused, väljendatud marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena, on järgmised:

Kreeka

2025

2026

2027

2028

2029

Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid, väljendatud marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena

2,11  %

2,08  %

2,03  %

1,97  %

1,93  %

Kontrollväärtused

2,11  %

2,08  %

2,03  %

1,97  %

1,93  %

(16)

Komisjon märgib, et Kreeka kavandatud keskkonnaeesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal aastal. Selle põhjal tuleks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(17)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktile a vaatas komisjon lisaks Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamisele läbi ka selles kavas sisalduvad keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmed.

(18)

Komisjon märgib, et Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud kohalike keskkonnaga seotud tulemuseesmärkide saavutamise meetmed, mis hõlmavad uue lennuliikluse korraldamise süsteemi hankimist ja piiriülese vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist koos naaberriikidega.

(19)

Komisjon leidis rakendusmääruses (EL) 2025/1040, et Kreeka peaks täiustama neljanda võrdlusperioodi keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmeid, sealhulgas kohustudes võtma kõik Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas sätestatud operatiivmeetmed ja kiirendama piiriülese vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist.

(20)

Komisjon märgib, et Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kohustunud võtma lisaks 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvatele meetmetele veel kaks Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas esitatud operatiivmeedet. Need operatiivmeetmed hõlmavad tõhustatud piiriülese vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist koos naaberriikidega. Komisjon väljendab heameelt Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis võetud lisakohustuse üle, kuid kordab ka oma rakendusotsuses (EL) 2025/1040 esitatud seisukohta, et Kreeka peaks enesele võtma kohustuse rakendada kõiki Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas sätestatud operatiivmeetmeid. Komisjon kutsub Kreekat üles seda tähelepanekut käsitlema, võttes vastu lõpliku tulemuslikkuse kava vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 punktile a.

Läbilaskevõime-eesmärkide hindamine ja nende saavutamiseks võetud meetmete läbivaatamine

(21)

Rakendusotsuses (EL) 2025/1040 järeldas komisjon, et Kreeka 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad marsruutlendude läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud marsruutlendude läbivaadatud läbilaskevõime-eesmärgid.

(22)

Kreeka kavandatavad marsruutlendude läbivaadatud läbilaskevõime-eesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks, väljendatud ATFM-hilinemise minutites lennu kohta, ning võrgu operatiivkavast pärit vastavad võrdlusväärtused on järgmised:

Kreeka

2025

2026

2027

2028

2029

Läbivaadatud eesmärgid läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, väljendatud ATFM-hilinemise minutites lennu kohta

0,34

0,25

0,19

0,16

0,16

Kontrollväärtused

0,34

0,25

0,19

0,16

0,16

(23)

Kreeka läbivaadatud läbilaskevõime-eesmärkide kooskõla on hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Kreeka kavandatud läbilaskevõime-eesmärke võrreldud vastavate kontrollväärtustega, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 9 kohaselt koostatud võrgu operatiivkavas ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024.

(24)

Komisjon märgib, et Kreeka kavandatud läbivaadatud läbilaskevõime-eesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal aastal.

(25)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktile a vaatas komisjon Kreeka tulemuslikkuse kava projekti hindamisega seoses läbi ka selles kavas sisalduvad läbilaskevõime-eesmärkide saavutamise meetmed.

(26)

Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud läbilaskevõime-eesmärkide saavutamise meetmed, mis on eelkõige seotud uue lennuliikluse korraldamise süsteemi kasutuselevõtu ning täiendavate lennujuhtide koolitamise ja töölevõtmisega. Komisjon märgib, et Kreeka on oma läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis selgitanud, et ta on sellesse kavasse lisanud kõik asjakohased meetmed oma neljanda võrdlusperioodi läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks. Tulemuslikkuse hindamise asutus on oma arvamuses Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise kohta siiski väljendanud kahtlust, kas Kreeka poolt läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks esitatud meetmed on nende eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks piisavad. Seepärast märkis tulemuslikkuse hindamise asutus, et ta jälgib tähelepanelikult samme, mida Kreeka astub läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks ning neljandaks võrdlusperioodiks kavandatud läbilaskevõime-eesmärkide õigeaegseks ja nõuetekohaseks rakendamiseks.

(27)

Komisjon märgib, et Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kehtestanud läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas täiendava põhilise tulemusnäitaja ja sellega seotud täiendavad tulemuseesmärgid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 8 lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3. See täiendav põhiline tulemusnäitaja käsitleb teatavate põhivarasse tehtavate ja õhuruumi läbilaskevõime suurendamiseks ülimalt oluliste uute investeeringutega seotud vahe-eesmärkide õigeaegset saavutamist. Kreeka on kooskõlas kõnealuse rakendusmääruse artikli 11 lõikega 4 loonud ka rahalise stimuleerimiskava, et toetada käesolevas põhjenduses osutatud läbilaskevõimega seotud täiendavate tulemuseesmärkide saavutamist.

(28)

Viidates põhjendusele (27), suhtub komisjon positiivselt läbilaskevõimega seotud täiendavatesse tulemuseesmärkidesse ja asjaomasesse rahaliste stiimulite kavasse, mille Kreeka on esitanud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis. Komisjon leiab, et aeronavigatsiooniteenuse osutajale selle kavaga pakutavad rahalised stiimulid on põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes arvesse, kui oluline on see, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis nimetatud läbilaskevõimega seotud investeeringuid rakendatakse õigeaegselt ja vastavalt nõuetele.

(29)

Kokkuvõttes leiab komisjon põhjendustes (22)–(28) esitatud tähelepanekute põhjal, et Kreeka on rakendusotsuse (EL) 2025/1040 artiklis 2 esitatud soovitusi marsruutlendude läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärkide läbivaatamise kohta nõuetekohaselt arvesse võtnud. Seepärast järeldab komisjon, et Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid läbivaadatud kulutõhususeesmärke, millele on osutatud põhjenduses (22), tuleks pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(30)

Võttes arvesse tulemuslikkuse hindamise asutuse tähelepanekuid, millele on osutatud põhjenduses (26), ning kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava kohaste investeeringute teostamata jätmist, millele on osutatud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2025/1040 põhjenduses 87, leiab komisjon siiski, et Kreeka peaks kehtestama täiendavad meetmed oma marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks neljandal võrdlusperioodil. Lisaks kutsub komisjon Kreekat tungivalt üles kiiremini rakendama kõiki läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis juba esitatud läbilaskevõime suurendamise meetmeid ning tähelepanelikult ja korrapäraselt jälgima, et neid meetmeid rakendatakse õigeaegselt. Komisjon leiab, et Kreeka peaks selle jälgimisprotsessi raames kõrvaldama võimalikud viivitused läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud läbilaskevõime suurendamise meetmete rakendamisel.

Terminali aeronavigatsiooniteenuste läbilaskevõime-eesmärkide läbivaatamine

(31)

Komisjon vaatas rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti b alusel läbi Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad terminali aeronavigatsiooniteenuste läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärgid, mis on ette nähtud selle rakendusmääruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud lennujaamadele. Leiti, et need eesmärgid ei tekita muret.

Kulutõhususeesmärkide hindamine

(32)

Rakendusotsuses (EL) 2025/1040 järeldas komisjon, et Kreeka 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad marsruudi kulutõhususeesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Kreeka on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud marsruudi läbivaadatud kulutõhususeesmärgid.

(33)

Allpool tabelis on esitatud Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid.

Kreeka kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond

2019 lähteväärtus

2024 lähteväärtus

2025

2026

2027

2028

2029

Läbivaadatud kulutõhususeesmärgid, väljendatud kindlaksmääratud ühikuhinnana (reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel)

26,93  eurot

22,28  eurot

22,99 eurot

22,10 eurot

21,57 eurot

23,38 eurot

24,14 eurot

(34)

Komisjon märgib, et Kreeka on neljanda võrdlusperioodi igaks aastaks seatud kohalikud kulutõhususeesmärgid läbi vaadanud, mille tulemusena väheneb kindlaksmääratud ühikuhind 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes neljanda võrdlusperioodi igal aastal. Ühtlasi on Kreeka ajakohastanud kindlaksmääratud ühikuhinna 2019. ja 2024. aasta lähteväärtusi. Komisjon märgib, et Kreeka 2019. aasta lähteväärtuse läbivaatamisel võeti arvesse järeldust, mille komisjon esitas rakendusotsuse (EL) 2025/1040 põhjenduses 92 seoses selle lähteväärtuse põhjendamatu kohandamisega. Seepärast leiab komisjon, et 2019. aasta läbivaadatud lähteväärtus, mis esitati läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis, on õigesti arvutatud ja piisavalt põhjendatud.

(35)

Kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemine, millele on osutatud põhjenduses (34), tuleneb peamiselt neljanda võrdlusperioodi ajakohastatud liiklusprognoosidest, mida Kreeka kohaldab kooskõlas Eurocontroli STATFORi 2025. aasta veebruari lennuliikluse baasprognoosiga. Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis neljanda võrdlusperioodi igaks aastaks prognoositav marsruudil osutatud teenuse ühikute arv on toodud allpool esitatud tabelis.

Kreeka kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond

2025

2026

2027

2028

2029

Ajakohastatud liiklusprognoos, väljendatud marsruudil osutatud teenuse tuhandetes ühikutes

8 274

8 571

8 790

9 010

9 180

(36)

Neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud kindlaksmääratud kulud Kreekas, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel, on toodud allpool esitatud tabelis.

Kreeka kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond

2025

2026

2027

2028

2029

Läbivaadatud kindlaksmääratud kulud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel

eurot 190  miljonit

eurot 189  miljonit

eurot 190  miljonit

eurot 211  miljonit

eurot 222  miljonit

(37)

Komisjon on hinnanud Kreeka kavandatud läbivaadatud kulutõhususeesmärkide vastavust rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidele.

(38)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et neljandal võrdlusperioodil on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil +1,6 %, mis jääb alla kogu ELi arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,2 %.

(39)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil –1,2 % aastas, ületab kogu ELi pikaajalist arengusuundumust, mis on samal perioodil –1,0 %.

(40)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Kreeka kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus, väljendatuna reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel, on 22,28 eurot ehk 45,0 % madalam kui rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 punkti c kohase asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 40,54 eurot reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel.

(41)

Nagu põhjendustes (39) ja (40) märgitud, on selge, et Kreeka kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline suundumus ületab vastavat kogu ELi hõlmavat suundumust ning et Kreeka 2024. aasta lähteväärtus on märkimisväärselt madalam kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus. Seepärast on komisjon arvamusel, et põhjenduses esitatud kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest neljandal võrdlusperioodil ei välista Kreeka kulutõhususe tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate kulutõhususe tulemuseesmärkidega.

(42)

Põhjendustes (33)–(41) esitatud tähelepanekute põhjal leiab komisjon, et Kreeka on rakendusotsuse (EL) 2025/1040 artiklis 3 sätestatud soovitusi kohalike kulutõhususe tulemuseesmärkide läbivaatamise kohta nõuetekohaselt arvesse võtnud. Seepärast järeldab komisjon, et Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud läbivaadatud kulutõhususeesmärke tuleks pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

Terminali aeronavigatsiooniteenuste kulutõhususeesmärkide läbivaatamine

(43)

Komisjon vaatas rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti c alusel läbi Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad terminali aeronavigatsiooniteenustega seotud kulutõhususeesmärgid, mis on ette nähtud selle rakendusmääruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud lennujaamadele. Leiti, et need eesmärgid ei tekita muret.

JÄRELDUSED

(44)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et Kreeka läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kreeka esitatud neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, on kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2024/1688 sätestatud kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 23. aprill 2026

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)   ELT L 96, 31.3.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/549/oj.

(2)   ELT L, 2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj.

(3)   ELT L 56, 25.2.2019, lk 1, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/317/oj.

(4)  Komisjoni 12. juuni 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1688, millega kehtestatakse kogu ELi hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks, mis algab 1. jaanuaril 2025 ja lõpeb 31. detsembril 2029 (ELT L, 2024/1688, 17.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2024/1688/oj).

(5)  Komisjoni 16. mai 2025. aasta rakendusotsus (EL) 2025/1040, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud Belgia, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Taani riiklike ja funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade projektides sisalduvate teatavate tulemuseesmärkide mittevastavust kogu ELi hõlmavatele ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidele (OLT L, 2025/1040, 23.5.2025, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2025/1040/oj).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/550/oj).

(7)  Tulemuslikkuse hindamise asutuse arvamus nr 1-2026 neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kavade projektide hindamise kohta, 28. jaanuar 2026.

(8)  Komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/123/oj).


LISA

Kreeka poolt määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega

OHUTUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND

Ohutusjuhtimise tulemuslikkus

Kreeka

Ohutusjuhtimise tulemuslikkuseesmärgid, väljendatud rakendamise tasemetena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-tasemeni

Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja

Ohutusjuhtimise eesmärk

2025

2026

2027

2028

2029

Hellenic Aviation Service Provider (HASP)

Ohutuspoliitika ja -eesmärgid:

C

C

C

C

C

Ohutusriskide juhtimine:

C

C

C

C

D

Ohutuse tagamine:

C

C

C

C

C

Ohutuse edendamine:

C

C

C

C

C

Ohutuskultuur

C

C

C

C

C

KESKKONNAGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND

Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmine tõhusus

Kreeka

2025

2026

2027

2028

2029

Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid, väljendatud marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena

2,11  %

2,08  %

2,03 %

1,97  %

1,93 %

LÄBILASKEVÕIMEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND

Marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest tingitud ATFM-hilinemine minutites lennu kohta

Kreeka

2025

2026

2027

2028

2029

Läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid ATFM-hilinemise minutites lennu kohta

0,34

0,25

0,19

0,16

0,16

KULUTÕHUSUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND

Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhinnad

Kreeka kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond

2019 lähteväärtus

2024 lähteväärtus

2025

2026

2027

2028

2029

Marsruudi läbivaadatud kulutõhususeesmärgid, väljendatud marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnana (reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel)

26,93 eurodes

22,28 eurodes

22,99 eurodes

22,10 eurodes

21,57 eurodes

23,38 eurodes

24,14 eurodes


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1032/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)