(1)

Rakendusmääruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestama igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi võrdlusperioodiks tulemuslikkuse kavad, sealhulgas tulemuseesmärgid. Need kavad peavad sisaldama kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjaomase võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(2)

Komisjoni võttis 12. juunil 2024 vastu kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks (2025–2029). Need kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid on kindlaks määratud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688 (4).

(3)

1. oktoobril 2024 esitasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad ja Šveits (edaspidi „FABECi riigid“) komisjonile neljanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projekti, mis võeti ühiselt vastu Kesk-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (FABEC) tasandil. Pärast seda, kui komisjon oli kontrollinud kõnealuse tulemuslikkuse kava projekti täielikkust, esitasid FABECi riigid 15. novembril 2024 ajakohastatud tulemuslikkuse kava projekti (edaspidi „FABECi tulemuslikkuse kava projekt“).

(4)

Komisjon leidis, et FABECi tulemuslikkuse kava projektis Belgia ja Luksemburgi, Saksamaa, Madalmaade ning Šveitsi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade jaoks esitatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ei vasta rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumidele ega ole seega kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(5)

Sellega seoses teatas komisjon 16. mail 2025 Belgiale, Saksamaale, Prantsusmaale, Luksemburgile ja Madalmaadele komisjoni rakendusotsusega (EL) 2025/1040 (5) järeldustest põhjenduses 4 osutatud tulemuseesmärkide mittevastavuse kohta ning Šveitsile teatati nendest järeldustest komisjoni rakendusotsusega (EL) 2025/1039 (6). Nendes otsustes esitas komisjon FABECi riikidele soovitused, et tagada nende tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(6)

14. augustil 2025 esitasid FABECi riigid komisjonile hindamiseks neljanda võrdlusperioodi FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti. Pärast kõnealuse kava täielikkuse kontrollimist esitasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad ja Šveits 17. oktoobril 2025 läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti ajakohastatud versiooni (edaspidi „FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt“).

(7)

Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõike 1 kohaselt hinnanud FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti tulemuseesmärkide kooskõla kõnealuse rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, võttes asjakohasel juhul arvesse kohalikke olusid.

(8)

Käesolevas otsuses esitatakse komisjoni kahtlused seoses sellega, kas FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad Madalmaade kulutõhususe tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavatele neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(9)

Ühtlasi on komisjonil FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise käigus tekkinud kahtlusi, kas Šveitsi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidega. Komisjon on Šveitsi kui kolmandat riiki, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe (7) kohast tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi, eraldi teavitanud asjaomastest järeldustest ja sellest, et Šveitsi kui tasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärkide suhtes on algatatud põhjalik uurimine (8).

(10)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt määruse (EL) 2024/2803 artikli 13 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse kavade ja tasude süsteemide rakendamisel, on esitanud komisjonile arvamuse FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kohta kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Käesolevas otsuses esitatud järeldustes on arvesse võetud tulemuslikkuse hindamise asutuse arvamuses (9) esitatud üksikasjalikku tehnilist hinnangut.

(11)

FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on esitatud Madalmaade kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ning kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtused aastateks 2019 ja 2024. Alljärgnevas tabelis on esitatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ja lähteväärtused võrreldes 2024. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate vastavate näitajatega.

(12)

Komisjon märgib, et Madalmaade kulutõhususe tulemuseesmärke korrigeeriti neljanda võrdlusperioodi igal aastal allapoole, mis kujutab endast 2024. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes edasiminekut. See iga-aastane kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemine asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas on täielikult tingitud kindlaksmääratud kulude (väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel) vähenemisest. Madalmaad on allapoole korrigeerinud ka kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtusi, sealhulgas 2024. aasta puhul, et võtta arvesse samal kalendriaastal registreeritud tegelikke kulusid.

(13)

Alljärgnevas tabelis on esitatud Madalmaade kui tasude sissenõudmise piirkonna läbivaadatud kindlaksmääratud kulud, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel:

(14)

Nagu on näidatud alljärgnevas tabelis, tõi muudetud liiklusprognoosi (mille aluseks on Eurocontroli STATFORi 2025. aasta veebruari lähteprognoos) kohaldamine Madalmaade kui tasude sissenõudmise piirkonna suhtes kaasa selle, et neljanda võrdlusperioodi iga-aastane prognoositud teenuseühikute arv oli 2024. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvas liiklusprognoosis esitatust väiksem. Tasude sissenõudmise piirkonna liiklusprognoosi läbivaatamisel oli seega kulutõhususele negatiivne mõju, mis osaliselt tühistas põhjendustes 12 ja 13 osutatud kindlaksmääratud kulude vähenemise positiivse mõju.

(15)

Komisjon on hinnanud Madalmaade kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna jaoks kavandatud läbivaadatud kulutõhususeesmärkide kooskõla rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidega.

(16)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et neljandal võrdlusperioodil on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil +0,3 % ning jääb alla kogu ELi arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,2 %.

(17)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil +2,2 % aastas, jääb alla kogu ELi pikaajalisele arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,0 %.

(18)

Madalmaad on palunud komisjonil võtta marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumuse arvutamisel arvesse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju. Madalmaade sõnul on Ukrainas toimuvast sõjast tingitud muutused lennuliikluses toonud kaasa ülelendude struktuurse vähenemise Madalmaade õhuruumis ja avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju neljanda võrdlusperioodi liiklusmahtudele. Madalmaade hinnangul on ülelendude vähenemine Ukrainas toimuva sõja tõttu tekitanud olukorra, kus tasude sissenõudmise piirkonna teenuseühikute koguarv kahanes 8,4 %, kui kasutada arvutusmetoodikat, mida tulemuslikkuse hindamise asutus kohaldab samadest asjaoludest mõjutatud muude liikmesriikide suhtes.

(19)

Komisjon leiab tulemuslikkuse hindamise asutuse arvamusele tuginedes, et põhjenduses 17 osutatud hindamiskriteeriumi puhul on vaja täiendavat analüüsi, et teha kindlaks, kui suur on struktuurne kahju, mida Madalmaad on tegelikult kandnud seoses ülelendude arvu vähenemisega Ukrainas toimuvast sõjast tingitud asjaolude tõttu. Praeguses etapis ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas Madalmaade teatatud väidetavad muutused lennuliikluses on tegelikult tingitud liiklusvoogude kahanemisest Ukrainas toimuva sõja tõttu või võib neid pigem seostada muude teguritega. Seepärast ei ole komisjon hindamise praeguses etapis ümber arvutanud Madalmaade kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalist arengusuundumust kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil, et arvesse võtta Madalmaade väidet lennuliikluse struktuurse vähenemise kohta Ukrainas toimuva sõja tõttu.

(20)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Madalmaade kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel, on 101,95 eurot ehk 9,0 % suurem kui rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 punkti e kohase asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 93,56 eurot reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel.

(21)

Seoses põhjenduses 20 osutatud hindamiskriteeriumiga on Madalmaad FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis märkinud, et arvesse tuleks võtta ka võrdlusrühma kuuluvate riikide puhul täheldatud ostujõu pariteedi erinevust. Tulemuslikkuse hindamise asutuse arvamusele tuginedes tuleks koostada põhjalikum analüüs, et hinnata ostujõu pariteedi väidetavate erinevuste mõju asjaomaste aeronavigatsiooniteenuse osutajate kulubaasile. Selles täiendavas analüüsis tuleks arvesse võtta ka muid asjakohaseid tegevusalaseid või majanduslikke tegureid, mis märkimisväärselt mõjutavad rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 punktis e sätestatud võrdlusrühma kuuluvate aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrreldavust.

(22)

Lisaks on komisjon uurinud, kas põhjendustes 16, 17 ja 20 osutatud kõrvalekaldeid võib pidada vajalikuks ning proportsionaalseks rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d tähenduses. Sellest tulenevalt on komisjon hinnanud, kas täheldatud kõrvalekalded kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest ja kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest, millele on osutatud põhjendustes 16 ja 17, tulenesid üksnes täiendavatest kindlaksmääratud kuludest, mis on seotud läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega, või restruktureerimiskuludest rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(23)

Tulemuslikkuse hindamise asutus on välja arvutanud hinnangulised erinevused Madalmaade poolt FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis neljandaks võrdlusperioodiks kehtestatud kindlaksmääratud kulude ning selliste kindlaksmääratud kulude vahel, mis on nõutavad, et järgida kogu ELi hõlmavat kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumust neljandal võrdlusperioodil ning kogu ELi hõlmavat kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalist arengusuundumust kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil kokku. Tulemuslikkuse hindamise asutuse järelduste põhjal jäävad Madalmaade kavandatud neljanda võrdlusperioodi kindlaksmääratud kogukulud ligikaudu 77,1 miljoni euro (väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel) võrra alla tasemele, mis on nõutav kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumuse järgimiseks; seega on iga-aastane puudujääk keskmiselt 15,4 miljonit eurot, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel. Veelgi suuremat erinevust, mis kogu neljanda võrdlusperioodi jooksul on ligikaudu 370 miljonit eurot (väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel), võib täheldada võrreldes tasemega, mis on nõutav kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumuse järgimiseks; seega on iga-aastane puudujääk keskmiselt 74 miljonit eurot, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel.

(24)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Madalmaad viitavad FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis marsruudi aeronavigatsiooniteenuse osutajate LVNLi ja Maastricht Upper Area Control Centre (edaspidi „MUAC“) poolt neljandal võrdlusperioodil kantud täiendavatele kindlaksmääratud kuludele seoses läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega (edaspidi „läbilaskevõimemeetmed“).

(25)

Madalmaad tuletavad FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis meelde asjaolu, et LVNL ja MUAC osutavad teenuseid väga keerukas ja tiheda liiklusega õhuruumis. Madalmaade sõnul keskendutakse neljandal võrdlusperioodil sellele, et säilitada õhuruumi kasutajatele osutatavate teenuste kõrge kvaliteet olukorras, kus lennuliikluse maht prognooside kohaselt pidevalt suureneb. Selleks peavad nii LVNL kui ka MUAC koolitama ja tööle võtma märkimisväärse arvu uusi lennujuhte ning tegema mitmesuguseid läbilaskevõimet suurendavaid investeeringuid süsteemidesse ja tegevuskontseptsioonidesse. Madalmaad juhivad tähelepanu sellele, et kavandatud läbilaskemeetmete vähendamine või edasilükkamine tooks kaasa teenuste kvaliteedi halvenemise Madalmaade õhuruumis ning tekitada kogu Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku kahjustava doominoefekti.

(26)

Lisaks rõhutavad Madalmaad, et nende õhuruumis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste nõutav tase, sealhulgas töötajate arv ja investeeringute suurus, määratakse kindlaks tipptunni liiklusnõudluse alusel. Aeronavigatsiooniteenuste kavandamisel on lähtutud sellest, et võimaldada Amsterdami Schipholi lennujaama saabuvate ja sealt väljuvate lendude teenindamist järjestikustel tippaegadel ja neile järgnevatel väiksema liiklusnõudluse perioodidel kogu tavapärase käitamispäeva jooksul, võttes arvesse vajadust tagada suur töökindlus. Madalmaad on teatanud, et tipptundidel on liiklusnõudlus jõudnud COVIDi-eelsele tasemele, samas kui üldine liiklusmaht Madalmaade õhuruumis on varasemaga võrreldes endiselt väiksem.

(27)

Madalmaad selgitavad, et tipptunni liiklusnõudlus Amsterdami Schipholi lennujaamas on oluliselt suurem kui teiste põhjenduses 20 osutatud võrdlusrühma kuuluvate riikide peamistes lennujaamades. Madalmaade hinnangul tähendab see, et LVNL tagab Amsterdami Schipholi lennujaama suunduva ja sealt väljuva lennuliikluse tipptundidel vajaliku läbilaskevõimsuse, igal aastal ligikaudu 40 miljoni euro suuruse lisakulu kandmist. Tulemuslikkuse hindamise asutusel ei olnud kättesaadava teabe põhjal võimalik seda hinnangut ega selle aluseks olevaid eeldusi kontrollida. Samuti jääb ebaselgeks, kas selle summa kindlaksmääramisel on arvesse võetud üksnes marsruudi aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud kulusid või hõlmab see ka terminali aeronavigatsiooniteenustega seotud kulusid. Seetõttu on asjaomases küsimuses järelduste tegemiseks vaja täiendavat teavet ja analüüsi.

(28)

Komisjon märgib, et Madalmaad on FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud ja kvantifitseerinud kokku seitse LVNLi ja MUACiga seotud läbilaskevõimemeedet. Neljandal võrdlusperioodil on nende läbilaskevõimemeetmetega seotud kindlaksmääratud kulud kokku 159,9 miljonit eurot, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel. 84 % neist teatatud täiendavatest kindlaksmääratud kuludest on seotud LVNLi kehtestatud läbilaskevõimemeetmetega, samas kui MUACi rakendatud läbilaskevõimemeetmete arvele langeb vaid 16 %.

(29)

Komisjon on esialgu hinnanud ja analüüsinud järgmisi läbilaskevõimemeetmeid, millest Madalmaad on LVNLi ja MUACi puhul teatanud:

(30)

1. meede hõlmab uute lennujuhtide koolitamist LVNLi piirkondliku juhtimiskeskuse (ACC) jaoks, eelkõige selleks, et asendada märkimisväärne arv lennujuhte, kes peaksid neljandal võrdlusperioodil pensionile jääma, kuid ka selleks, et võtta arvesse lennuliikluse prognoositavat kasvu ja toetada süsteemide ajakohastamist. LVNL kavatseb igal aastal vastu võtta 27 lennujuhiõpilast ja seab eesmärgiks, et koolituse keskmine edukuse määr oleks üle 75 %. Amsterdami piirkondliku juhtimiskeskuse marsruudisektorites tegutsevate lennujuhtide arv peaks kasvama 82 täistööajale taandatud töötajalt 2024. aastal 85 täistööajale taandatud töötajani 2029. aastal, seega on kasv neljandal võrdlusperioodil mõõdukas – kolm täistööajale taandatud töötajat. 1. meetmega seotud kulud hõlmavad nii lennujuhiõpilaste palku kui ka nende koolitamisega seotud muid kulusid.

(31)

See meede hõlmab ka LVNLi koolitusrajatiste, lennujuhtimiskoolituse simulaatorite ja nendega seotud rakenduste edasiarendamist. Seega on eelkõige eelduseks, et suurem osa lennujuhikoolitusest toimub täiustatud lennujuhtimissimulaatorite abil iseseisva õppetegevuse kaudu, mis vähendab vajadust ressursimahukama töökohapõhise koolituse järele, mida teostavad instruktorid, st litsentseeritud lennujuhid. Need täiustused peaksid suurendama koolitussuutlikkust, mis võimaldab neljanda võrdlusperioodi läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks tööle võtta piisavalt lennujuhte.

(32)

1. meetme kogumaksumus neljandal võrdlusperioodil on üle 88,1 miljoni euro, väljendatud nominaalväärtuses. Komisjon märgib, et ainuüksi 1. meede moodustab ligikaudu poole Madalmaade teatatud läbilaskevõimemeetmete kogukuludest (sealhulgas nii LVNL kui ka MUACi puhul).

(33)

2. meede hõlmab kulusid, mis on seotud uue lennuliikluse korraldamise süsteemi ICAS kasutuselevõtuga LVNLis.

(34)

Uus lennuliikluse korraldamise süsteem ICAS peaks pakkuma olulisi tehnilisi täiustusi, mis võimaldavad suurendada õhuruumi läbilaskevõimet ja rakendada keerukaid käitamisalaseid lahendusi, nagu 4D trajektooripõhine käitamine ja kogu süsteemi hõlmav teabehaldus. Ühtlasi peaks ICAS-süsteemi rakendamine toetama Madalmaade õhuruumi optimaalset struktureerimist ja kasutamist, mida edendatakse Madalmaade õhuruumi ümberkujundamise programmi raames. Lisaks pakub ICAS otseliidest Eurocontroli kohaliku ja allpiirkondliku õhuruumi korraldamise reserveerimissüsteemiga (LARA).

(35)

Lennuliikluse korraldamise süsteemi ICAS kasutuselevõtu projekti hakati rakendama juba kolmandal võrdlusperioodil. Projekti teostamisel esines siiski viivitusi seoses COVID-19 pandeemiast tingitud asjaolude ja lisatoimingutega, mida LVNL olemasolevalt lennuliikluse korraldamise süsteemilt ülemineku käigus oli sunnitud tegema. FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud teabe kohaselt peaks uus lennuliikluse korraldamise süsteem ICAS alustama tööd hiljemalt 2028. aastal.

(36)

2. meetmega seotud kulud neljandal võrdlusperioodil on ligikaudu 33,7 miljonit eurot, väljendatud nominaalväärtuses.

(37)

3. meede hõlmab LVNLi poolt neljandal võrdlusperioodil teostatud mitut erinevat käitamisalast parandust ja tehnilist uuendust, sealhulgas eelkõige järgmisi elemente:

(38)

Madalmaad lisasid FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti 3. meetme, et täiendavalt põhjendada komisjoni täheldatud kõrvalekaldumisi kogu ELi hõlmavatest kindlaksmääratud ühikuhinna suundumustest. 3. meetme raames teatatud kulud on peamiselt seotud asjaomaste tehniliste süsteemide amortisatsiooniga ja nende summa on neljandal võrdlusperioodil kokku ligikaudu 26,5 miljonit eurot, väljendatud nominaalväärtuses.

(39)

4. meede hõlmab uute lennujuhtide koolitamist MUACi poolt, et jätkuvalt tagada lennujuhtide üldarv, mis oleks piisav selleks, et rahuldada kasvavat liiklusnõudlust neljandal võrdlusperioodil ja ka tulevikus.

(40)

FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud teabe kohaselt tekitab MUACi jaoks neljanda võrdlusperioodi lõpuni probleeme asjaolu, et suur arv lennujuhte lahkub töölt, kuna kolmandik kõigist MUACis tegutsevatest lennujuhtidest on jõudmas pensioniikka. Seega on MUACi poolt uute lennujuhtide koolitamise peamine eesmärk asendada praegused lennujuhid, kes lähevad lähiaastatel pensionile.

(41)

FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis ei ole märgitud, mitu MUACi lennujuhti teenindavad Belgiat ja Luksemburgi, Saksamaad ning Madalmaad kui tasude sissenõudmise piirkondi. Üldiselt on MUACil tervikuna kavas suurendada tegutsevate lennujuhtide arvu 296 täistööajale taandatud töötajalt 2024. aastal 306 täistööajale taandatud töötajani 2029. aastal, mis tähendab, et täistööajale taandatud töötajate arv suureneb neljandal võrdlusperioodi kümne võrra.

(42)

Madalmaad on teatanud, et neljandal võrdlusperioodil on 4. meetme kogumaksumus Madalmaades kui tasude sissenõudmise piirkonnas 18,5 miljonit eurot, väljendatud nominaalväärtuses.

(43)

5. meede hõlmab mitmesuguseid MUACi algatatud käitamisalaseid ja tehnilisi projekte, mille eesmärk on suurendada õhuruumi läbilaskevõimet ning tõhusamalt kasutada õhuruumi. Need projektid on FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis jagatud järgmistesse kategooriatesse.

(44)

Kuigi MUACi puhul on kolm eespool nimetatud meetmekategooriat FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis eraldi välja toodud, on komisjon koondanud asjaomased projektid 5. meetme alla, et hõlbustada nende üldist läbivaatamist. 5. meetme raames loetletud meetmete kogumaksumus neljandal võrdlusperioodil on 9,4 miljonit eurot, väljendatud nominaalväärtuses.

(45)

Kokkuvõttes on viis läbilaskevõimega seotud meedet, millega Madalmaad põhjendavad kõrvalekaldumist kogu ELi hõlmavatest kulutõhususe suundumustest, nii oma ulatuse kui ka finantsmõju poolest märkimisväärsed. Selleks et hinnata nende meetmete ulatust, maksumust ja proportsionaalsust läbilaskevõime-eesmärkide saavutamise seisukohast, tuleks teha üksikasjalikum analüüs.

(46)

Ilma et see mõjutaks põhjenduses 45 osutatud täiendava analüüsi tulemust, on siiski selge, et põhjendustes 29–44 osutatud läbilaskevõimemeetmetega seotud lisakulud, millest Madalmaad on teatanud, võimaldavad ainult osaliselt õigustada neljandal võrdlusperioodil täheldatud keskmist aastast erinevust kogu ELi hõlmavast pikaajalisest kulutõhususe suundumusest, mis on kvantifitseeritud põhjenduses 23. Seda kõrvalekallet ei saa seega seostada üksnes esitatud läbilaskevõimemeetmetest tulenevate täiendavate kindlaksmääratud kuludega, olenemata sellest, kas neid meetmeid tervikuna peetakse kohalike läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks.

(47)

Seepärast on rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteerium Madalmaade puhul täitmata.

(48)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteeriumiga võib vaid märkida, et Madalmaad ei ole FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kirjeldanud ühtki restruktureerimismeedet, mis põhjendaks kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest või kogu ELi hõlmavast ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest kõrvalekaldumist. Seetõttu on punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteerium Madalmaade puhul täitmata.

(49)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et Madalmaad ei ole FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis piisavalt arvesse võtnud rakendusotsuse (EL) 2025/1040 artiklis 3 sätestatud soovitusi seoses kulutõhususe tulemuseesmärkidega tema marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas.

(50)

Eelkõige märgib komisjon, et Madalmaade tasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas neljanda võrdlusperioodi kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusega ega kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumusega. Komisjon märgib ka, et tasude sissenõudmise piirkonna kindlaksmääratud kulusid ei ole piisavalt vähendatud, et tagada kooskõla kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega.

(51)

Lõpetuseks ei ole komisjon, et FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud elementide ja põhjenduste alusel jõudnud järeldusele, et kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest võiks olla tingitud üksnes läbilaskevõime-eesmärkide saavutamisega seotud lisakuludest. Selleks et uurida muid käitamisalaseid ja majanduslikke kaalutlusi, millele tuginedes Madalmaad on selgitanud põhjendustes 16, 17 ja 20 osutatud kõrvalekaldumist rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud hindamiskriteeriumidest, on vaja täiendavat teavet ja analüüsi.

(52)

Põhjendustes 15–51 esitatud tähelepanekute põhjal on komisjon FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise praeguses etapis seepärast seisukohal, et Madalmaade kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud kulutõhususe tulemuseesmärkide kooskõla tekitab jätkuvalt kahtlusi.

(53)

Seepärast on komisjon otsustanud algatada Madalmaade kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna jaoks ette nähtud kulutõhususe tulemuseesmärkide põhjaliku uurimise, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõikes 3,