LISA

1.   POLIITILINE KONTEKST JA OTSTARVE

Energiatõhusus annab Euroopale märkimisväärset kasu kolmes valdkonnas: energiajulgeoleku, tasukohasuse ja süsinikuheite vähendamise puhul.

Euroopa kliimamääruses (1) rõhutati vajadust panustada rohkem energiatõhususse ja taastuvenergiasse, et saavutada kulutõhusalt kasvuhoonegaaside netoheitkoguste 55 % vähendamise eesmärk, ning Draghi aruandes kinnitati, et ELi konkurentsiprobleemide lahendamiseks tuleb kasutada kogu võimalikku tehnoloogiat ja kõiki võimalikke lahendusi, sh energiatõhusust (2). Energiatõhusus on üks kõige puhtam ja kulutõhusam meede, et lõpetada sõltuvus energiaimpordist ja suurendada ELi energiavarustuskindlust, (3) eelkõige Venemaalt pärit energia järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise kontekstis (4).

Energiatõhusus toetab taastuvenergia kiiret kasutuselevõttu, muudab süsteemi tõhusamaks, panustab täiendava energiatootmisvõimsuse vajaduse piiramisse ning vähendab seeläbi ülekande- ja jaotuskulusid ning aitab lahendada võimsuspiiranguid (5).

Struktuursed energiatõhususmeetmed piiravad kõrgetest ja muutlikest energiahindadest tarbijaarvetele avalduvat mõju. Seega on tänu energiatõhususele võimalik vähendada energiaarveid ja energiaostuvõimetust, parandades samal ajal elutingimusi ning aidates kaasa tervishoiukulude vähendamisele (6).

Tarne poolel stimuleerib energiatõhususpoliitika tehnoloogia ja ärimudelite innovatsiooni ning aitab lahendada probleeme konkurentsivõime valdkonnas (7). Nõudluse poolel suurendab energiatõhusus konkurentsivõimet, võimaldades ettevõtetel tekitada kasumlikkust ja kulutada energiaarvetelt säästetud raha tootlikkuse suurendamiseks.

13. juunil 2025 võttis komisjon selles kontekstis energiatõhususe valdkonnas uue kohustuse ja tutvustas energiatõhususe tegevuskava, (8) milles on märgitud kümme prioriteetset valdkonda, mis suunavad ELi tegevust. Üks neist olulistest valdkondadest keskendub rakendamise toetamisele ja lihtsustamisele. Käesolev komisjoni soovitus on osa käimasolevatest meetmetest, mille eesmärk on toetada liikmesriike suuniste ja vahenditega, et tagada tulemuslik ja vastavusse viidud rakendamine (9).

2.   ÕIGUSRAAMISTIK

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, nagu see on määratletud määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist) artikli 2 punktis 18, põhineb eeldusel, et energiatõhususse tehtavate strateegiliste investeeringutega saab kulutõhusalt vähendada nõudlust, mis vähendab omakorda vajadust täiendava energiatootmise ja -taristu järele ning sellega seotud kulusid.

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eesmärk seisneb selles, et energiatõhusaid lahendusi, sh nõudluspooleressursse ja süsteemi paindlikkust võetakse arvesse ja hinnatakse vajaduse rahuldamiseks potentsiaalselt kulutõhusama alternatiivina.

Uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi (EL) 2023/1791 (edaspidi „uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiiv“) artikli 3 lõike 5 punktis a on nõutud, et liikmesriigid edendaksid selliseid kulude-tulude analüüsi meetodeid, mis võimaldavad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel nõuetekohaselt hinnata energiatõhususlahenduste laiemat kasu, ja juhul, kui on vaja kulude-tulude analüüsi, tagavad selliste meetodite kohaldamise.

Artikli 3 lõikes 6 on nõutud, et komisjon võtaks vastu suunised, millega kehtestatakse järelevalvet, seiret ja aruandlust hõlmav ühine üldraamistik, mida liikmesriigid võivad kasutada kulude-tulude analüüsi meetodite väljatöötamisel, et tagada võrreldavus, jättes samas liikmesriikidele võimaluse kohandada neid riigisiseste ja kohalike oludega.

Käesolevad suunised täidavad selle nõude ja on koostatud selleks, et toetada riiklikke, piirkondlikke, kohalikke ja erasektori otsuselangetajaid, kui nad kohaldavad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet planeerimis-, poliitiliste ja oluliste investeerimisotsuste tegemisel nii energeetikasektoris kui ka energeetikaga mitteseotud sektorites.

Uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 3 lõike 5 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel edendama „selliseid kulude-tulude analüüsi meetodeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt hinnata energiatõhususe lahenduste laiemat kasu ühiskonna seisukohast, ja juhul, kui kulude-tulude analüüs on nõutav, tagavad selliste meetodite kohaldamise, ning teevad need meetodid avalikult juurdepääsetavaks, võttes asjakohasel juhul arvesse kogu olelusringi ja pikaajalist perspektiivi, süsteemi tõhusust ja kulutõhusust, varustuskindlust ja kvantifitseerimist ühiskondlikust, tervisealasest, majanduslikust ja kliimaneutraalsuse seisukohast ning kestlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid üleminekul kliimaneutraalsusele“.

3.   KÄESOLEVATES SUUNISTES KASUTATUD TERMINID JA MÕISTED

3.1.   Energiaalases ELi õigusraamistikus määratletud terminid

„Energiatõhususe esikohale seadmine“ – alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi käsitlevate planeerimis-, poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemisel, et tõhustada energianõudluse ja -pakkumisega seonduvat, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbimiskajast lähtuvate algatustega ning energia tõhusama muundamise, ülekande ja jaotamise abil, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid (määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkt 18).

„Energiatõhusus“ – töö, teenuse, kauba või energia väljundi ja energiasisendi vaheline suhe (uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 2 punkt 8).

„Energiatõhususe paranemine“ – energiatõhususe suurenemine tehnoloogiliste, käitumuslike ja/või majanduslike muutuste tulemusel (uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 2 punkt 10).

„Energiasüsteem“ – süsteem, mis on eelkõige ette nähtud energiateenuste osutamiseks, et rahuldada lõpptarbimissektorite energianõudlust soojuse, kütuste ja elektri kujul (uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 2 punkt 3).

„Energia lõpptarbimine“ – kogu energia, mis tarnitakse tööstussektorile, transpordisektorile, sealhulgas tarbimiseks rahvusvahelises lennuliikluses, kodumajapidamistele, avalike ja erateenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile ning muudele lõpptarbimissektoritele, välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine, ümbritseva keskkonna energia ning tarned muundamissektorile ja energeetikasektorile ning ülekande- ja jaotuskaod, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (10) A lisas (uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 2 punkt 6).

3.2.   Muud käesolevates suunistes kasutatud mõisted ja terminid

„Kulude-tulude analüüs“ – protsess, mille käigus püütakse mõõta otsuse kogu mõju rahaühikutes ja mida kasutatakse selleks, et soovitada kõige suurema puhaskasuga varianti (mida nimetatakse mõnikord „kõige tõhusamaks lahenduseks“) (11).

„Mitmel kriteeriumil põhinev otsustusanalüüs“ – analüüsi liik, mis võimaldab võtta arvesse mitmesuguseid hindamiskriteeriume, mis esitatakse kõik algsetes mõõtühikutes; neid ei ole vaja teisendada rahaühikuteks, mida nõutakse kulude-tulude analüüsi puhul (12).

„Energiatõhususlahendused“ – tehnoloogia, protsessid ja tavad, mis aja jooksul vähendavad või muudavad samade tulemuste saamiseks või samade teenuste või kaupade pakkumiseks vajaminevat energiakogust. Need lahendused võivad hõlmata lõppkasutuse energiasäästu, nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust ning energia tõhusat muundamist, ülekannet ja jaotamist.

„Energeetikasektorid“ – sektorid, mis osalevad energia (nt elektri, gaasi, soojuse jne) tootmises ja jaotamises.

„Energeetikaga mitteseotud sektorid“ – need majandusvaldkonnad, milles ei tegeleta peamiselt energia tootmise, ülekandmise, jaotamise või müümisega. Kuigi need sektorid tarbivad energiat ja sõltuvad sellest oma tegevuses, ei ole nende sektorite põhifunktsioon seotud energia tootmise ega tarnimisega. Uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 3 lõikes 1 on esitatud mitteammendav loetelu energeetikaga mitteseotud sektoritest, mille hulka kuuluvad hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, põllumajandus ja finantssektor.

Eurostati energiabilansi metoodika (13) kohaselt võib energeetikaga mitteseotud sektoreid mõista kui energia lõpptarbimises osalevaid sektoreid (Eurostati kood FC_E). Need sektorid on tööstussektor (FC_IND_E), transpordisektor (FC_TRA_E) ja muud sektorid (FC_OTH_E), nagu äri- ja avalikud teenused, kodumajapidamised, põllumajandus ja metsandus ning kalandus. Seega võib artikli 3 lõikes 1 esitatud soovitusliku loetelu viia ka kooskõlla Eurostati või liikmesriikide liigitusega energia lõpptarbimise sektorite kohta.

„Piirtingimused“ – nende piiride sõnaselge määratlus, mille ulatuses tuleb kulude-tulude analüüsis võtta arvesse kulusid ja (laialdasemat) kasu, nt arvesse võetavad sektorid, hindamisperioodi kestus või kas võtta arvesse riigipiiri ületavat mõju või mitte.

„Topeltarvestus“ – olukord, mille puhul kulude-tulude analüüsi puhul võetakse samu kulusid või kasu arvesse kaks korda, näiteks kui kahe mõjukategooria kasu kattub ja analüüsis võetakse arvesse mõlemat kasu. Topeltarvestus võib põhjustada kulude ja kasu ülehindamise.

„Otsene kasu“ – kasu või mõju, mis tekib otseselt energiatõhususmeetmest, näiteks väiksem energianõudlus (Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2014).

„Kaudne kasu“ – kasu ja/või mõju, mis tekib otsese kasu/mõju tulemusena. Näiteks on energiasääst mitmesuguse kaudse kasu, nt tarbija kasu, paremast õhukvaliteedist tuleneva parema rahvatervise, madalamate energiahindade, väiksema ressursikasutuse jms alus (14). Kaudne kasu võib seisneda kulutuste, tööhõive või SKP suurenemises.

„Tekitatud mõju (tööhõivele)“ – mõju, mis tekib kaudse mõju tulemusena põhjuslikkuse ahelas allpool (15). Tekitatud mõju tööhõivele osutab töökohtadele, mis luuakse otseste ja kaudsete töötajate täiendavate kulutuste tulemusena. Näiteks kui linnas viiakse ellu rohkem renoveerimisprojekte, siis ehitustöölised teostavad renoveerimise (otsesed töökohad) ja tootjad valmistavad vajalikud materjalid (kaudsed töökohad). Näiteks piirkondades, kus asuvad ehitusobjektid ja tootmisrajatised, võidakse rajada uusi restorane ja lapsehoiuasutusi, mis on mõlemad töökohtade loomise näited.

„Tagasipõrkeefekt“ – olukord, kus suuremat tõhusust kasutatakse energianõudluse vähendamise asemel rohkematele kaupadele ja teenustele juurdepääsu saamiseks. Seetõttu võib tegelik energianõudluse vähenemine jääda alla poliitikakujundamise etapis tehtud prognooside (16).

„Tundlikkusanalüüs“ – mõistmine, kuidas mudeli tulemuste mõõtemääramatuse saab omistada mudeli sisendite mõõtemääramatuse eri allikatele (17). Energiatõhususe puhul peaksid tundlikkusanalüüsi sisendite allikad hõlmama energiahinna prognoose, diskontomäärasid ja muid muutujaid, mille mõõtemääramatus on suur või avaldab märkimisväärset mõju arvutustulemustele.

„Sotsiaalne diskontomäär“ – määr, mida kasutatakse avaliku poliitikaga seotud tulevase sotsiaalse kulu ja ühiskondliku kasu hindamiseks. Sotsiaalne diskontomäär annab praeguse väärtuse tulevikus tekkivatele kuludele ja saadavale kasule.

3.3.   Käesolevates suunistes kasutatud muud meetmepaketid ja mõisted, mis on kasulikud liikmesriikides energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamiseks

„Parema õigusloome suunised“ – põhimõtted, mida tutvustati Euroopa Komisjoni 2021. aasta novembri talituste töödokumendis ja mida Euroopa Komisjon järgib nii uute algatuste kui ka kehtivate õigusaktide väljatöötamisel, sõnastamisel, haldamisel ja hindamisel (18).

Parema õigusloome vahendid täiendavad parema õigusloome suuniseid ning sisaldavad suuniseid, juhtnööre ja parimaid tavasid.

Energiabilansisuunised (19) on energiatoodete ja nende majandusvoo kõige terviklikum statistiline arvestus. Energiabilanss võimaldab kasutajatel näha keskkonnast saadud, kaubeldud, muundatud ja lõppkasutajate poolt kasutatud energia summaarset kogust. See on Eurostati energiabilansi koostamise vahendi tegevussuunis ja kirjeldab, kuidas seda vahendit kasutada.

4.   ENERGIATÕHUSUSEGA SEOTUD LAIALDASEM KASU

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine võimaldab saada laialdasemat kasu. Mõiste „laialdasem kasu“ osutab sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele tulemustele, mis saadakse energiatõhususe suurendamisest, ning see ületab energia ja sellega seotud kulude säästust tuleneva otsesema mõju ettenähtud kasusaajale (20). Muud samalaadsed ja üldkasutatud terminid on näiteks „energeetikaga mitteseotud kasu“, „kaasnev hüve“ või „mitmesugune kasu“. Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2014. aasta aruandes „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ (21) juhiti tähelepanu sellele küsimusele ja anti terviklik ülevaade energeetikaga mitteseotud aspektidest, mida energiatõhususe parandamine võib (positiivselt) mõjutada, nagu on näidatud joonisel 1 (mis kajastub samuti tabelites 1, 2 ja 3). Seda aruannet on ajakohastatud 2025. aastal, et laiendada energiatõhususest tulenevat mitmesugust kasu käsitlevat analüüsi (22).

Joonis 1

Mitmesugune energiatõhususest saadav kasu (Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2025. aasta andmete põhjal)

Selleks et nõuetekohaselt hinnata energiatõhususega seotud laialdasemat kasu ja see kindlaks teha, tuleks võtta arvesse, kus, millal ja milline mõju tekib. See aitab kasu väljendada täpsemalt arvudes või rahas, mis on vajalik tervikliku kulude-tulude analüüsi sisendina. Täpsemad andmed laialdasema kasu kindlaksmääramiseks on esitatud tabelites 1, 2 ja 3.

Kui laialdasem kasu süsteemses raamistikus kategooriateks jagada, siis on lihtsam selgitada eri kasukategooriate vahelist mõju, eelkõige sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku kasu puhul.

Sotsiaalne kasu on seotud parema tervise ja mugavusega, näiteks tänu parematele isolatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemidele, mis võivad samuti parandada sise- ja välisõhu kvaliteeti. Lisaks vähendab väiksem fossiilkütuste tarbimine elektrijaamade ja transpordi tekitatavat heidet, vähendades seeläbi õhusaaste negatiivset mõju tervisele. Energiaostuvõimetuse leevendamine ja müra vähendamine on samuti energiatõhususmeetmete rakendamisest tulenev oluline mõju, mis on üldjuhul seotud sotsiaalvaldkonnaga.

Keskkonnakasu osutab laialdasemale kasule, mis üldjuhul tuleneb väiksemast energianõudlusest ja -tarbimisest, vähendades seeläbi energiatootmist. Selline laialdasem kasu hõlmab väiksemat kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet ning energia ja ressursside (vesi, jäätmed ja maa) paremat majandamist.

Majanduslik kasu on seotud energeetikaga mitteseotud sektoritest saadava kasuga ja mõjutab majanduse arengut. See hõlmab SKP-le ja tööhõivele avalduvat mõju, tööstuse suuremat tootlikkust, avaliku sektori eelarve täiustamist, energiajulgeolekut, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Ettevõtluse puhul vähendab energiatõhusus kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks vajaliku energia hulka. Energia maksumuse vähendamine vabastab ettevõtete ressursid, mille saab investeerida ettevõtete konkurentsieelise parandamisse. Lisaks mõjutab töötajate tootlikkust suurel määral füüsiline töökeskkond, konkreetselt temperatuur, õhukvaliteet ja valgustus. Energiatõhususmeetmed võivad positiivselt mõjutada iga kõnealust kategooriat, kuna tervislikum ja mugavam töökeskkond suurendab tootlikkust ja vähendab töölt puudumiste arvu (23).

See kolme sammast hõlmav lähenemisviis on kõige lihtsam viis laialdasema kasu kindlaks määramiseks. Liikmesriigid võivad siiski arvestada ka poliitilist, õiguslikku ja tehnoloogilist kasu (PESTLE-lähenemisviis) (24).

Laialdasema kasu kontekstis on vajalik võtta arvesse aega (lühiajaline, keskpikk ja pikk ajavahemik) ja ulatust, kuna teatav kasu võib olenevalt kasusaajast, sidusrühmadest ja kõnealusest hierarhia tasemest avalduda pikema aja jooksul, samas kui muu kasu võib avalduda kiiremini. Näiteks tervisekasu võib hakata individuaalsel tasandil mõju avaldama peaaegu vahetult pärast eluhoone põhjalikku energiaalast renoveerimist. Kuid riigi tasandil ei pruugi tervisekasu avalduda sama aja jooksul, vaid pigem keskpika kuni pika aja jooksul. Seega on vaja määrata kindlaks aeg ja ulatus, et nõuetekohaselt hinnata laialdasemat kasu, mis on seotud planeerimis-, poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemisega, ning see summeerida.

4.1.   Laialdasema kasu näited

Tabelites 1, 2 ja 3 on esitatud teave energiatõhususlahenduste mitmesuguse laialdasema kasu kohta, liigitades selle sotsiaalseks, keskkonnaalaseks ja majanduslikuks kasuks. Need loetelud ei ole ammendavad. Loetletud kasu ei pruugi tekkida igas olukorras, aga on otstarbekas näide kulude-tulude analüüside koostamisel arvesse võtmiseks.

Tabel 1

Energiatõhususlahenduste laialdasem sotsiaalne kasu

Laiem kasu	Kirjeldus
(Rahva)tervis	Energiatõhususmeetmed saavad parandada sisekliimat ning vähendada sise- ja välisõhusaastet, mis võib parandada inimeste tervist (vähendada haigestumust ja suremust) ja olukorda rahvatervise seisukohast tervikuna (25). Kahjuliku mõju (nt akende vahetamine, mille tulemusel halveneb ventilatsioon ja muutub kontrollimatuks, suureneb niiskus ja tekib hallitus, mis avaldavad tervisele negatiivset mõju) vältimiseks tuleb kaaluda terviklikke energiatõhususlahendusi.
Siseruumide (temperatuuri)mugavus ja heaolu	Isolatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid mõjutavad elu- ja töötingimusi, mis võivad mõjutada tervist ja tootlikkust. Lisaks võivad ehitustingimused, temperatuuriga seotud (eba)mugavus ja energiaarvete eest tasumise suutlikkus (suutmatus) mõjutada vaimset heaolu (26).
Taskukohasus ja energiaostuvõimetus	Energiatõhususmeetmete rakendamine võib leevendada energiaostuvõimetust, muutes energiateenused taskukohasemaks, mis mõjutab samuti üksikisikute ja kodumajapidamiste kasutatavat tulu.
Kinnis- ja muu vara väärtus	Energiatõhusad hooned võivad mõjutada turuväärtust. Näiteks võib turuväärtus suureneda tänu väiksematele energiakuludele, riiklikele standarditele vastavusele ning suuremale mugavusele ja tervisega seotud aspektidele. See näide on seotud ka üürituruga ja võib tekitada probleeme seoses üürnike suuremate üürihindadega ja seega jaotava õiglusega (27).
Müra, visuaalne ja valguse mõju	Hoone kavandamine energiatõhusaks ja isolatsioon vähendavad üldiselt müra välisallikatest ja hoonesisestest süsteemidest ning võivad parandada ka valgustustingimusi, parandades seeläbi elu- ja töötingimusi. Ühistransport ja tõhusamad sõidukid võivad vähendada ka linna- ja liiklusmüra. Teatavaid energiatõhususmeetmeid võib olenevalt liigist, asukohast ja perspektiivist siiski käsitada häirivana.
Tootlikkus	Energiatõhususmeetmed mõjutavad õhukvaliteeti, mugavust (temperatuuri mõistes), päevavalguse hulka, sise- ja välisõhusaastet, mis võivad seejärel mõjutada inimeste tootlikkust, näiteks töökohal ja õppehoonetes (28). Tootlikkus võib hõlmata paremat kognitiivset võimekust, keskendumist ja tulemuslikkust (29).
(25)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2025), „Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesugune energiatõhususest saadav kasu“); Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Azzini, I., Listorti, G., Mara, T. ja Rosati, R., „Uncertainty and sensitivity analysis for policy decision making – An introductory guide“ („Mõõtemääramatus ja tundlikkuse analüüs poliitilises otsustusprotsessis – sissejuhatavad suunised“), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2760/922129; Mzavanadze, Nora. (2018b). „Final report: quantifying energy poverty-related health impacts of energy efficiency“ („Lõpparuanne: energiatõhususe abil vähendatava energiaostuvõimetusega seotud tervisemõju väljendamine arvudes“), COMBI projekt D5.4 (lõpparuanne); Urlaub, S. & Grün, G. (2016). „Mould and dampness in European homes and their impact on health“ („Hallitus ja niiskus Euroopa kodudes ja nende mõju tervisele“). (26)  Samas. (27)  Suerkemper jt, (2022) „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“). (28)  Thema jt, (2016), „Widening the Perspective: An Approach to Evaluating the Multiple Benefits of the 2030 EU energy efficiency potential“ („Vaatenurga laiendamine: ELi 2030. aasta energiatõhususe potentsiaalist saadava mitmesuguse kasu hindamise kord“); Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Azzini, I., Listorti, G., Mara, T. ja Rosati, R., „Uncertainty and sensitivity analysis for policy decision making – An introductory guide“ („Mõõtemääramatus ja tundlikkuse analüüs poliitilises otsustusprotsessis – sissejuhatavad suunised“), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2760/922129; Mzavanadze, Nora. (2018b). „Final report: quantifying energy poverty-related health impacts of energy efficiency“ („Lõpparuanne: energiatõhususe abil vähendatava energiaostuvõimetusega seotud tervisemõju väljendamine arvudes“), COMBI projekt D5.4 (lõpparuanne). (29)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014), „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“).

Tabel 2

Energiatõhususlahenduste laialdasem keskkonnakasu

Laialdasem kasu	Kirjeldus
Kliimaneutraalsus ja kasvuhoonegaaside heide	Energiatõhusad lahendused vähendavad energianõudlust, energiatarbimist ja kütuse põletamist, mille tulemuseks on väiksem kasvuhoonegaaside heide. Kasvuhoonegaaside heide ja nende vähendamine mõjutavad tervist, ökosüsteeme ja kogu majandust (30).
Õhukvaliteet ja õhusaasteained	Väiksem energiatarbimine vähendab elektrijaamadest ja tööstusprotsessidest tulenevat õhusaastet ja toob seega kasu rahvatervisele ja keskkonnale.
Veekasutus (ja muude loodusvarade majandamine)	Energiatõhus tehnoloogia ja energiatõhusad tavad võivad mõjutada veekasutust, kuna vett on sageli vaja energia tootmiseks ja energiatootmisprotsesside jaoks, mis mõjutab veestressi ja konkurentsi. Energiatõhususmeetmed vähendavad ka nõudlust loodusvarade järele, mida oleks vastasel juhul vaja elektrijaamade kütuseks, ja seega nende kaevandamist. See mõjutab omakorda ökosüsteeme ja elurikkust (31).
Jäätmed	Energiatõhusus võib teatavatel juhtudel vähendada jäätmeteket. Energiatootmiseks võib olla vaja vähem tooraineid ja tõhusamad protsessid võivad tekitada vähem jäätmeid ja kõrvalsaadusi. Kuid energiatõhususmeetmed võivad samuti tekitada tulevikus uusi jäätmeid ja nendega peaks samuti kaasnema ringluspõhisuse poliitika.
Maavajadus	Energiatõhusus saab energianõudluse ja -tootmise vähendamise kaudu aidata vähendada nõudlust energiatootmisega seotud maa järele. See võib aidata kaasa ökosüsteemi ja elurikkuse säilitamisele.
Mõju materjalile	Energiatõhususmeetmete rakendamine võimaldab ressursse (materjal, tehnoloogiline vesi jne) tõhusamalt kasutada. Lisaks on energiatõhusate materjalide kasutamisel roll energia ja ressursside tarbimise vähendamisel ning jäätmetekke minimeerimisel (32).
(30)  Mzavanadze, 2018a; Thema jt (2016). Ürge-Vorsatz jt, 2015. (31)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014), „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“). (32)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2025), „Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesugune energiatõhususest saadav kasu“); Teadusuuringute Ühiskeskus, 2020; Wagner jt, 2023.

Tabel 3

Energiatõhususlahenduste laialdasem majanduslik kasu

Laialdasem kasu	Kirjeldus
Energiajulgeolek (energiavarustuskindlus)	Energiatõhusus võib vähendada riigi sõltuvust imporditud energiaallikatest, suurendades seeläbi riigi energiajulgeolekut. Olenevalt riigi olukorrast võib muutuda asjakohaseks mõju tarnijate mitmekesisusele (33).
Konkurentsivõime ja innovatsioon	Investeeringud energiatõhususse võivad hoogustada tehnoloogia ja ärimudelitega seotud innovatsiooni, aidates seeläbi ettevõtetel saada turul konkurentsieelise. Energiatõhususe suurendamine võib seega suurendada konkurentsivõimet nii ettevõtte kui ka riigi tasandil, vähendades majandustoodangu tekitamiseks vajalikku energiahulka (34).
Majandustegevus ja SKP	Energiatõhususmeetmed võivad parandada tervist ja suurendada tootlikkust ning kasutatavat tulu, mille tulemuseks on elavnev majandustegevus ja suurem SKP (35). Meetmete esialgse kasutuselevõtuga seotud mõju seisneb üldjuhul ühekordses kasus.
Mõju tööhõivele	Energiatõhususse tehtavad investeeringud võivad tekitada otseseid ja kaudseid kohalikke töökohti eri sektorites (ehitus, tootmine, energiateenused jne) (36). Samuti on võimalik tekitatud mõju tööhõivele. Kuid mõned neist töökohtadest seisnevad üldjuhul ajutises (ühekordses) kasus (37). Samuti on oluline energiatõhususe rakendamiseks vajaliku oskustööjõu kättesaadavus (või selle puudumine).
Kasutatav tulu	Kui energiatõhususmeetmed on kulutõhusad, siis võib kasutatav tulu väiksemate energiaga seotud kulude tõttu suureneda (38).
Tööjõu (ja õpilaste) tootlikkus	Energiatõhusad töökohad võivad tekitada paremaid töötingimusi (näiteks parem siseõhu kvaliteet), mis parandab töötajate tootlikkust ja tööga rahulolu. See võib mõjutada ettevõtte edukust ja samuti vastavat majanduslikku mõju (39). Sama ideed kohaldatakse samuti õppehoonete ja õpilaste suhtes. Samuti tuleks võtta arvesse, kuidas õpilase tulemused (või nende puudumine) võivad mõjutada tema hooldaja tootlikkust (nt töölt puudumine, presentism jne) (40).
Avaliku sektori eelarve	Energiatõhususmeetmed mõjutavad avaliku sektori eelarvet parema rahvatervise (nt väiksemad kulutused rahvatervisele), töökohtade loomise (nt muutused tulumaksus ja töötushüvitises), avaliku sektori energiatarbimisest tulenevate väiksemate avaliku sektori kulutuste ja väiksema varustustaristusse investeerimise vajaduse kaudu (41).
Tehingukulud	Tehingukulud osutavad tehingu tegemise kogukuludele, mis erinevad laadilt ja mahult, olenevalt kõnealusest sektorist või energiatõhususe sekkumisest. Tehingukulud on asjakohased energiatõhususmeetmete kavandamisel või oskustööliste koolitamisel ja võivad hõlmata rahalisi väärtusi (nt vahendustasud või tasud) või mitterahalisi kulusid (näiteks aeg, mis kulus kavandamisele, läbirääkimistele või nõuete täitmise tagamisele, aeg, mille jooksul on põhjustatud ebamugavusi, jne) (42).
Kestlikkuse ja ringmajanduse aspektid	Energiatõhususmeetmed on kliimaeesmärkide saavutamiseks hädavajalikud. Mõned tehnoloogialahendused on nende võtmisel iseenesest muust tehnoloogiast kestlikumad ja ringluspõhisemad. Sellised aspektid on asjakohased kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis.
(33)  Couder, J. (2015). „Literature Review on Energy Efficiency and Energy Security, including Power Reliability and Avoided Capacity Costs“ („Energiatõhususe ja energiajulgeoleku, sh energiavarustuse usaldusväärsuse ja välditud tootmisvõimsuse kulude kirjanduse ülevaade“). COMBI D7.1 aruanne. Kättesaadav aadressil https://combi-project.eu/wp-content/uploads/2015/09/D7.1.pdf. (34)  Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2025. (35)  Copenhagen Economics, 2012; Suerkemper jt, 2022; Thema jt (2016). Ürge-Vorsatz jt, 2015. (36)  BPIE, 2020. (37)  Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2025; Teadusuuringute Ühiskeskus, 2020; Suerkemper jt, 2022. (38)  Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2025; Mzavanadze, 2018b; Thema jt, 2016. (39)  Mzavanadze, 2018b; Thema ja Rasch, 2018; Urlaub ja Grün, 2016. (40)  Gehrt jt, 2019. (41)  Copenhagen Economics, 2012; Thema jt, 2016. (42)  Ürge-Vorsatz jt, (2015), „Literature review on Multiple Impact quantification methodologies“ („Mitmesuguse mõju arvudes väljendamise meetodite kirjanduse ülevaade“), D2.1 aruanne, COMBI projekt.

Kui seda mõju võetakse arvesse kulude-tulude analüüsis, siis on oluline olla teadlik potentsiaalsest dubleerimisest. Tulemuste põhjal võib olla võimalik uuesti hinnata ja kohandada elementide või mõju loetelu, et neid täpselt arvudes ja rahas väljendada. Kuigi seda protsessi saab kiirendada, siis on väga oluline rõhutada, et tuleb täita hoolsuskohustust, et vältida dubleerimist ning tagada analüüsi valiidsus.

4.2.   Laialdasema kasu väljendamine arvudes ja rahasse ümberarvestamise

Tõenduspõhise poliitikakujundamise kontseptsioon, s.o ennast tõestanud, kindlatel, katsetatud ja läbipaistvatel tõenditel põhinev poliitikakujundamine, nõuab energeetikaga seotud investeeringute kulude ja tulude ning eri liiki sidusrühmadele tekkiva mitmesuguse mõju ulatuslikku hindamist aja jooksul. Kõige kitsamas tähenduses mõõdab välja pakutud energiatõhususpoliitika puhul kasutatav kulude-tulude analüüs tarbitud energia vähendamist võrreldes vastupidise või lähtestsenaariumiga ning teatavatel juhtudel samuti heitkoguste vähenemist. Selle lähenemisviisi puhul ei võeta siiski arvesse energiatõhususe võimalikku laialdasemat kasu (43).

Seetõttu esitatakse käesolevas jaotises kokkuvõte kulude-tulude analüüsi kontekstis arvesse võetavast laialdasemast kasust. Esiteks kirjeldatakse selles energiatõhususmeetmetest saadava laialdasema kasu võimalikku arvudes ja rahas väljendamist, sh asjakohaste väärtuse hindamise meetodite kindlaksmääramist süsteemi elementide ja mõjuvaldkondade kontekstis. Seejärel kirjeldatakse selles täpsemalt lähenemisviise, et võtta lisaks tavapärasele investori perspektiivile energiatõhususmeetmete kulude-tulude analüüsi raames arvesse ka laialdasemat kasu ja seda hinnata. Samuti esitatakse laialdasema kasu arvudes ja rahas väljendamise näited.

4.2.1.   Laialdasema kasu arvudes ja rahas väljendamise kaalutlused

Praegu on laialdasemat kasu keeruline hinnata, kuna teadusuuringud ja tõendid selle kasu arvudes ja eelkõige rahas väljendamise meetodite kohta on piiratud. Sellest hoolimata tuleb teha jõupingutusi, et toetada teaduspõhiseid ja teadlikke poliitilisi otsuseid.

Järgmiste etappide eesmärk on tagada laialdasema kasu nõuetekohane hindamine:

a)	teha kindlaks otsuste ahel, mis on seotud laialdasemat kasu toova energiatõhususe parandamisega. Tasakaalustatud hindamiseks ja kallutatuse vältimiseks tuleks kaaluda eri sektorite ja üksuste ning otsustamisetappide piisavat hõlmatust;

b)	määratleda mõju valdkonnad, mida kõnealune otsus mõjutab. Lisaks kirjeldada kindlakstehtud laialdasemat kasu kvalitatiivselt, sh põhjuslikke seoseid selle ja oluliste lõpptulemuste vahel;

c)	väljendada laialdasemat kasu arvudena füüsilistes ühikutes. Füüsilised ühikud võivad olenevalt hinnatavast mõjust erineda. See esialgne hinnang on eri investeeringute võrdlemise alus;

d)

väljendada (võimaluse korral) individuaalset kasu rahas, määrates mõjule rahalise väärtuse (eurodes või riigi ametlikus valuutas) ilma olemusliku turuhinnata, et summeerida laiem kasu. On võimalik kasutada erinevaid väärtuse hindamise meetodeid, sh alternatiivkulu, maksevalmidus, nõustumisvalmidus, hedooniline hindamismeetod, otsene turuhinnas hindamine jne. See protsess on keerukas ja olenevalt kõnealusest laialdasemast kasust isegi vastuoluline (rahas väljendamise puhul, näiteks inimelu väärtuse hindamisel);

e)	laialdasema kasu terviklik hindamine, et vältida kasu kattumist ja topeltarvestust. Kogu kasu, selle omavahelise mõju ja rahas väljendatavate lõpptulemuste kindlaks tegemiseks võib kasutada mõjuahela kaardistamise meetodit.

Tabelites 4, 5 ja 6 on esitatud teave energiatõhususlahenduste laialdasema sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku kasu ühiste näitajate ning kättesaadavate arvudes ja rahas väljendamise meetodite kohta. Üldiselt oleneb valitav meetod sellistest teguritest nagu aeg ja kättesaadavad ressursid ning andmete kvaliteet (44). Igal juhul on kõige parem hinnata laialdasemat kasu ja teatada sellest mis tahes võimalikus ulatuses isegi juhul, kui kättesaadavad on ainult ligikaudsed hinnangud, selle asemel et eeldada nullväärtust, kuna kõik jõupingutused aitavad anda teavet usaldusväärsete poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemiseks (45).

Lisaks on laialdasema kasu arvudes ja rahas väljendamise eri vahendid ja meetodid töötatud välja teadusprojektide (sh COMBI, MICAT, (46) Odyssee-Mure ja Enefirst) raames, millele saab hindamisprotsessi toetamiseks osutada. Rohkem üksikasjalikku teavet laialdasema kasu arvudes väljendamise meetodite ja toetusvahendite kohta võib leida ka soovituses (EL) 2021/1749.

4.2.2.   Laialdasema kasu arvudes ja rahas väljendamise meetodid

Kulude-tulude analüüsidele tuginevad poliitikakujundajad peavad saama juurdepääsu kasu usaldusväärsele arvudes väljendamisele, et teha teadlikke poliitilisi ja investeerimisotsuseid (47). Pärast laialdasema kasu kindlaksmääramist ja väljaselgitamist tuleb see väljendada arvudena füüsilistes ühikutes. See protsess tugineb sisendandmetele, mis saadakse sageli stsenaariumi uuringutest ja poliitilise mõju hindamistest (48). Lisaks erineb füüsiline ühik olenevalt hinnatavast laialdasemast kasust.

Kooskõlas parema õigusloome vahenditega peaks kasu arvudes väljendamine algama kõige objektiivsematest ja töökindlamatest meetmetest ning jätkuma spekulatiivsemate ja rohkem eeldusi hõlmavate meetmetega (49). Arvudes väljendamise näitajad võivad olla otsesed või kaudsed. Näiteks meditsiiniliste sekkumiste arv on otsene tervisenäitaja, samas kui töölt/koolist puudumiste arv on kaudne tervisenäitaja. Samuti võib teha tundlikkusanalüüsi, et täpsustada väärtuste ulatust ning teha kindlaks parameetrid, mille suhtes analüüs on kõige tundlikum.

Lisaks kasu väljendamisele arvudes tuleks seejärel võimaluse korral väljendada seda ka rahas. Erinevates füüsilistes ühikutes väljendatud kasu summeerimiseks tuleb ühikud konverteerida rahaliseks väärtuseks (eurodes või riigi ametlikus valuutas). See võimaldab täpselt võrrelda mõju ja võimalust kaasata laialdasem kasu kulude-tulude analüüsi. Kahjuks ei ole kindlaid meetodeid, et mitmesugust laialdasemat kasu piisavalt rahas väljendada. Peale selle hõlmab laialdasema kasu rahas väljendamine mitmesuguseid mõõtemääramatusi, kusjuures eri meetodid annavad erinevaid tulemusi. See mõõtemääramatus kantakse seejärel edasi kulude-tulude analüüsi ning tekitab seetõttu vajaduse lisada kulude-tulude analüüsile tundlikkusanalüüs, et uurida, kuidas parameetrite muutused mõjutavad tulemusi, ja tagada läbipaistvus. Näiteks on parema õigusloome vahendis nr 65 (mõõtemääramatus ja tundlikkusanalüüs) (50) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse 2020. aasta aruandes (51) esitatud üksikandmed selle kohta, kuidas teha mõõtemääramatuse ja tundlikkusanalüüse.

Rahas väljendamine on iseenesest vastuoluline, kuna sellega kaasnevad sellised eetilised küsimused nagu inimelule ja -tervisele (kannatustele) väärtuse omistamine, mistõttu tuleks seda teha hoolikalt ja usaldusväärseid meetodeid kasutades. Lisaks tuleks enne kulude-tulude analüüsi tegemist võtta arvesse laialdasema kasu kattumist ja topeltarvestust.

Laialdasema kasu rahas väljendamise standardse lähenemisviisi puhul kasutatakse kauba turuhinda (otsene turuhinnas hindamine), kui see on kättesaadav. Kui turuhind ei ole kättesaadav (tõenäoliselt turu puudumise tõttu, näiteks tervise, ökosüsteemide jms valdkonnas), saab alternatiivina hinnata kauba väärtust asendusväärtuse abil (näiteks välditud kulud) või kasutades turuhinnas hindamisel mittepõhinevat meetodit, näiteks maksevalmidus või nõustumisvalmidus. Seda teavet saab uuringutega, sealhulgas ilmnenud eelistuste meetodil, teatatud eelistuste meetodil ja/või eksperimentide abil. Kõnealused uuringud võivad aga nõuda märkimisväärses koguses ressursse. Alternatiivselt võib olla võimalik kasutada väärtusi eri uuringutest (näiteks kasutades kasu ülekandmist), kuid muul juhul kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet: kas vajalik tegevus on tekkivat mõju väärt? Lisateabe ja üksikandmete saamiseks vt MICATi (52) ja erinevaid COMBI projektiaruandeid (53).

Tabelites 4, 5 ja 6 on esitatud teave ühiste näitajate kohta ning võimalikud meetodid energiatõhususlahenduste mitmesuguse laialdasema kasu väljendamiseks arvudes ja rahas. Esitatud meetodid põhinevad ajakohastel teadusuuringutel ja projektide tulemustel, muu hulgas COMBI, MICAT, Odyssee-Mure ja Enefirst. Pange tähele, et see laialdasema kasu näidete loetelu ei ole ammendav ega pruugi kõigis olukordades kehtida.

Tabel 4

Energiatõhususlahenduste laialdasema sotsiaalse kasu arvudes ja rahas väljendamise meetodid

Laialdasem kasu	Arvudes ja rahas väljendamise meetodid
(Rahva)tervis (54)	Väljendatakse arvudes üldise haigestumuse või suremuse näitajaid, mida tõendavad tehtud sekkumised, arstivisiidid ja haiglas viibimine ning kaudselt töölt/koolist puudutud päevade arv ja riskitegurid (nt temperatuuritingimused ja müra) (55). Tervise rahas väljendamise turuväärtusel põhinevad lähenemisviisid kasutavad (välditud) ravi, haiglas viibimise, ravimite jne kulusid ning asendusena kaudseid kulusid, mis on seotud tootlikkuse vähenemisega (tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastad, edaspidi „DALY“). Tervist saab ka väljendada rahas säästuna või tänu suuremale energiatõhususele välditud enneaegsete surmade / haigusjuhtude arvuga seotud hinnangulise rahalise väärtusena. Turuväärtusel mittepõhinevad lähenemisviisid hõlmavad uuringuid, mille käigus hinnatakse statistilise eluea väärtust või eluaasta väärtust, või maksevalmiduse uuringuid.
Siseruumide (temperatuuri)mugavus ja heaolu	Uuringul põhinevad mugavuse mõõtmised, et teha kindlaks eluga rahulolu (nt sisetemperatuur mugavuse asendajana); väljendatakse rahas tervisekulude säästmise (maksevalmiduse/nõustumisvalmiduse meetodid) või tootlikkuse suurenemise (teatatud eelistuste meetod) alusel.
Energiaostuvõimetus	Kokkuhoid energiaarvetelt, mis kajastub kodumajapidamiste kasutatavas tulus (otsene turuväärtuse hindamine).
Kinnis- ja muu vara väärtus	Kinnis- või muu vara turuväärtuse muutus enne ja pärast täiustamist; väljendatakse rahas kinnisvara turuandmete põhjal (hedooniline hindamismeetod).
Müra, visuaalne ja valguse mõju	Detsibellides väljendatud müra vähenemine; väljendatakse rahas, kasutades mõju kinnisvara väärtusele (hedooniline hindamismeetod) või tervisekulude säästu (maksevalmiduse / nõustumise valmisoleku meetodid).
Tootlikkus	Väljendatakse arvudes, kasutades näitajatena tegutsemispäevade arvu (sh töölt puudumine ja presentism), tööjõu tulemuslikkust ja teenimisvõimet; väljendatakse rahas, võttes aluseks võime teenida tunnitasu või töötatud tööpäevade / õppes osaletud koolipäevade arvu enne ja pärast energiatõhususmeetme võtmist (56).
(54)  Lisateave tervisemõju hindamise kohta on esitatud parema õigusloome vahendis nr 32 (tervisemõju). (55)  Mzavanadze, Nora. (2018b). „Final report: quantifying energy poverty-related health impacts of energy efficiency“ („Lõpparuanne: energiatõhususe abil vähendatava energiaostuvõimetusega seotud tervisemõju väljendamine arvudes“), COMBI projekt D5.4 (lõpparuanne). (56)  Thema, J. jt (2019). „The Multiple Benefits of the 2030 EU Energy Efficiency Potential“ („2030. aasta ELi energiatõhususpotentsiaalist saadav mitmesugune kasu“). Thema, J. jt (2016). „Widening the Perspective: An Approach to Evaluating the Multiple Benefits of the 2030 EU energy efficiency potential“ („Vaatenurga laiendamine: ELi 2030. aasta energiatõhususpotentsiaalist saadava mitmesuguse kasu hindamise lähenemisviis“).

Tabel 5

Energiatõhususlahenduste laialdasema keskkonnakasu arvudes ja rahas väljendamise meetodid

Laialdasem kasu	Arvudes ja rahas väljendamise meetodid
Kliimaneutraalsus ja kasvuhoonegaaside heitkogused	Tonnides väljendatud vähendatud (s.o välditud otseheide, mis tuleneb kütuse põletamisest) CO2 ekvivalent võrreldes kindlaksmääratud lähtestsenaariumiga (vt punkt 6.1); väljendatakse rahas, kasutades süsiniku hinnastamist (otsene turuväärtuse hindamine) ja CO2 heite sotsiaalset kulu (57). Lisateavet COPoliitikavariantide töökindluse katsetamise visuaalne väljendus rahas väljendamise kohta leiab dokumendist „2nd ENTSO-E Guideline for Cost-Benefit Analysis of Grid Development Projects“ (2018) (58).
Õhukvaliteet ja õhusaasteained	Väljendatud arvudes kütuse põletamisest, transpordist ja muust majandustegevusest tulenevate saasteainete vähenemisena võrdluses kindlaksmääratud lähtestsenaariumiga; väljendatakse rahas tervisemõju kuludena (välditud kahjukulude meetod).
Veekasutus (ja muude loodusvarade majandamine)	Vee (või muu ressursi) säästmine, mida on väljendatud arvudes mahuna, võrrelduna kindlaksmääratud lähtestsenaariumiga; rahas väljendamiseks on kasutatud veehinnakujundust (otsene turuväärtuse hindamine). Ressursside rahas väljendamiseks saab kasutada seonduvaid kulusid, mis põhinevad töödeldud toorainete turuhindadel ja on seotud tooraine nõudlusega (metallide ja fossiilkütuste puhul), või kaudseid materjalikulusid, mida väljendatakse rahas tulevaste kuluprognooside alusel (59).
Jäätmed	Jäätmete vähendamine, mida on väljendatud arvudes massina/mahuna, võrrelduna kindlaksmääratud lähtestsenaariumiga; rahas väljendamiseks on kasutatud jäätmete kõrvaldamise kulusid või ringlussevõtukulusid (välditud kulude meetod).
Maavajadus	Maa säästmine, mida on väljendatud arvudes pindalana, võrrelduna kindlaksmääratud lähtestsenaariumiga; rahas väljendamiseks on kasutatud maa väärtust (otsene turuväärtuse hindamine) või ökosüsteemiteenuse väärtuse hindamist (maksevalmiduse meetod).
Mõju materjalile	Väljendatud arvudes säästetud materjali/ressursi kogusena (mass/maht), (60) võrrelduna lähtestsenaariumiga. Asjakohased on mitmesugused asendusväärtused, nagu välditud jäätmeteke ja ressursside tarbimine. Rahas väljendamiseks on kasutatud enne ja pärast energiatõhususmeedet (või selle olelusringi vältel) välditud või vähendatud kulusid.
(57)  Wagner, F. jt (2023). „Environmental Impacts D2.5 Empirical basis of Environmental Impacts. Quantification/monetisation methodology and derived impact factors“ („Keskkonnamõju. D2.5. Keskkonnamõju empiiriline alus. Arvudes/rahas väljendamise metoodika ja tuletatud mõjutegurid“). MICATi projekt. (58)  ENTSO-E (2018). „2nd ENTSO-E Guideline for Cost Benefit Analysis of Grid Development Projects“ („2. ENTSO-E suunis võrgustiku arendusprojektide kulude-tulude analüüsiks“). Kättesaadav aadressil https://eepublicdownloads.entsoe.eu/clean-documents/tyndp-documents/Cost%20Benefit%20Analysis/2018-10-11-tyndp-cba-20.pdf. (59)  Suerkemper, F. jt (2022). „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“). (60)  Teubler, J. ja Hackspeil, S. (2023). „Empirical Basis of Environmental Impacts Savings on material resources“ („Oluliste ressursside keskkonnamõju vähendamise empiiriline alus“). MICATi projekt.

Tabel 6

Energiatõhususlahenduste laialdasema majandusliku kasu arvudes ja rahas väljendamise meetodid

Laialdasem kasu	Arvudes ja rahas väljendamise meetodid
Majandustegevus ja SKP	Suurem tööhõive või kogulisandväärtus töötaja kohta aastase SKP arvutamise põhinäitajana; saab eraldada sektori alusel ja seostada energiatõhususega (61). Arvudes väljendamiseks võib kasutada muid makromajandusnäitajaid, nagu investeeringud ja tarbimine (62). Sisendi-väljundi analüüsid, mida kasutatakse SKP-le avalduva mõju järelhindamiseks, ning arvutuspõhised üldise tasakaalu mudelid, mida kasutatakse eelhindamiseks, ning eelarvekordaja analüüs (63).
Mõju tööhõivele	Väljendatud arvudes loodud töökohtade arvuna (otsene, kaudne ja tekitatud; sektori ja riigi lõikes); väljendatud rahas, kasutades tekitatud töökohtade palgaandmeid (otsene turuväärtuse hindamine). Sisendi-väljundi analüüsid, mida kasutatakse SKP-le avalduva mõju järelhindamiseks, ning arvutuspõhised üldise tasakaalu mudelid, mida kasutatakse eelhindamiseks, ning eelarvekordaja analüüs (64). Vt samuti parema õigusloome vahend nr 30.
Kasutatav tulu	Väljendatud rahas energiaarve vähenemisena enne ja pärast energiatõhususmeetme võtmist (65). Seda arvutust saab kohandada ja lisada muid tegureid, mis mõjutavad kasutatavat tulu, nagu HKS2 süsiniku hinnastamine.
Tööjõu (ja õpilaste) tootlikkus	Otsene arvudes või rahas väljendamine on keeruline, aga võimalikud näitajad on tootlikkuse suurenemine, mida väljendatakse arvudes tulemusnäitajate abil; väljendatud rahas, kasutades palga- või toodangu andmeid.
Avaliku sektori eelarve	Sisendi-väljundi analüüside, eelarvekordaja analüüsi ja eelarve poolelastsuse kasutamine asjakohaste näitajatega, mis käsitlevad energiasäästu, avaliku sektori kulutusi tervishoiule, sotsiaalhoolekande teenustele jne (66).
Energiajulgeolek (energiavarustuskindlus)	Energiasääst, väljendatud arvudena energiaühikutes; väljendatud rahas, kasutades energiahinna prognoose (otsene turuväärtuse hindamine). Muud võimalikud rahas väljendamise meetodid hõlmavad mõju taastuvate energiaallikate kaasamisele (nõudluspoolse reageerimise potentsiaal riigiti MW/% alusel) ning tänu väiksemale energianõudlusele välditud investeeringuid võrku ja võimsuse suurendamisse. Sõltuvus impordist ja summaarne energiajulgeolek (tarnijate mitmekesisus) on samuti olulised näitajad, aga rahas väljendamine ei ole veel võimalik.
Innovatsioon ja konkurentsivõime	Keeruline otseselt arvudes või rahas väljendada, aga võimalikud näitajad on esitatud patenditaotlused, uued turule toodud tooted, väliskaubandusstatistika või turuosa muutused.
Tehingukulud	Mitterahalised tehingukulud saab arvudes väljendada millegi elluviimisele kulunud aja seisukohast. See, kas tehingukulusid saab rahas väljendada, ja sobilikud meetodid olenevad kindlaks tehtud tehingukuludest. Näiteks mitterahaliste tehingukulude (näiteks läbirääkimise või nõuete täitmise tagamise kulud) rahas väljendamiseks võib kasutada millegi elluviimiseks vajaliku aja väärtust. Rahalistest tehingukuludest juba teatatakse rahas väljendatud väärtustes (näiteks vahendustasud või makstud tasud).
(61)  Azzini, I., Listorti, G., Mara, T. ja Rosati, R., „Uncertainty and Sensitivity Analysis for policy decision making“ („Mõõtemääramatuse ja tundlikkusanalüüs poliitiliste otsuste tegemisel“), EUR 30432 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978-92-76-24752-4, doi:10.2760/922129, JRC122132. (62)  Suerkemper, F. jt (2022). „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“). (63)  Samas. (64)  Samas. (65)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2012). „Spreading the net: The multiple benefits of energy efficiency improvements“ („Võrgu laiendamine: mitmesugune energiatõhususe suurendamisest saadav kasu“). (66)  Ürge-Vorsatz, D. jt (2015), „Literature review on Multiple Impact quantification methodologies“ („Mitmesuguse mõju arvudes väljendamise meetodite kirjanduse ülevaade“), D2.1 aruanne, COMBI projekt.

Kuigi energiatõhusus annab mitmeid eeliseid, on hädavajalik, et metoodika puhul ei võetaks arvesse ainult nendest saadava kasu hindamist, vaid ka võimalikke kompromisse ja sotsiaalset kulu. See nõuab mõju põhjalikku hindamist kogu projekti olelusringi vältel. Keskkonnakasu ja -kulude seisukohast tuleks kulude-tulude analüüsis kasutada keskkonnajalajälje ja olelusringi hindamise metoodikat (67) ning hinnata kavandatud meetme mõju metoodikas määratud 16 mõjukategoorias. Selle võimaldamiseks kasutatakse sellistes metoodikates mitmesuguseid näitajaid, et dokumenteerida konkreetsete meetmete mõju keskkonnanäitajatele (näiteks kliimamuutuste, osoonikihi kahanemise, hapestumise jne puhul).

4.2.3.   Laialdasema kasu kattumine ja topeltarvestus

Laialdasemal kasul on mitmesugune omavaheline mõju, mis avaldub mitmes mõjuvaldkonnas. Seetõttu on vaja laialdasema kasu summeerimisel teha terviklik hindamine, et teha kindlaks kattuvused ja vältida kasu topeltarvestust. Kui ei olda piisavalt hoolikas, tekib tõenäoliselt energiatõhususlahenduste ala- või ülearvestamine. Kui kasu tuleb kulude-tulude analüüsist välja jätta, näiteks et vältida kattumist muu kasuga, siis võib kasu mitmel kriteeriumil põhineva otsustusanalüüsi osana siiski arvesse võtta.

Näiteks võivad kattuda haigestumusele ja suremusele avalduva mõju ning tootlikkusele avalduva mõju hinnatud näitajad: kuna parem tervis parandab üldjuhul ka isiku tootlikkust, väljendub tootlikkusele tekkiv kasu sageli juba tervisele tekkivas kasus. Sel juhul põhjustab tervisele ja tootlikkusele tekkiva kasu kaasamine kulude-tulude analüüsi topeltarvestuse ja põhjustaks energiatõhususest tekkiva kasu ülehindamise. Kattumine võib samuti tekkida tervisele avalduva mõju ja õhukvaliteedi puhul, näiteks kui mõlemat mõju väljendati arvudes/rahas, kasutades tegurina heitkoguste vähenemist.

Selleks et väljendada konkreetsel juhul kogu asjakohast laialdasemat kasu, aidates teha kindlaks energiatõhususmeetmete põhjuse ja mõju kindlaks määratud lähte- ja lõpp-punktiga, koostatakse mõjuahela kaart. See lähenemisviis võimaldab laialdasema kasu omavahelise mõju ja võimalike kattumiste nõuetekohast hindamist. Iga laialdasema kasu ulatus (individuaalne, piirkondlik/kohalik, riiklik, riigiülene) tuleks mõjuahela kaardis kindlaks määrata, et eristada täpselt ühe mõju tulemusi teise omadest ja seega vältida topeltarvestust.

Mida laialdasem ja kõikehõlmavam on hindamise ulatus, seda suurem on laialdasema kasu kattumise võimalus. Seetõttu on oluline teha kindlaks kattumised ja võtta neid arvesse, et tagada laialdasema kasu nõuetekohane ja terviklik hindamine.

Esimene etapp on loetleda kogu sotsiaalne, keskkonnaalane või majanduslik kasu, mis on makrotasandi mõju lihtsad koondnäitajad ja mis tuleks kulude-tulude analüüsi kaasata.

Teiseks tehakse kindlaks iga eraldiseisev majanduslik kasu vastavalt piirkonna või kohalikul tasandil ja/või riigi tasandil, mis on lisatud kulude-tulude analüüsi, ning tehakse kindlaks kõnealuse kasu komponendid, näiteks milliseid näitajaid või muutujaid selle kasu arvudes väljendamiseks kasutatakse.

Kolmandaks kontrollitakse, kas kõnealused komponendid on seotud mikrotasandil põhineva keskkonnaalase, sotsiaalse või majandusliku kasuga või sellest tuletatud. Selle tegemiseks võib vastata järgmisele küsimusele: kas mõni vastava majandusliku kasu komponentidest tugineb mingil moel mikrotasandi koondnäitajatele? Näiteks võidakse energiaostuvõimetusest mõjutatud leibkondade väiksemaid energiakulusid võtta makromajandusmudelis mikrotasandi koondnäitajana arvesse muutuja „kättesaadav kasu“ või „nõudlus muude toodete järele“ kaudu, mis suurendab kogutarbimist ja seega majanduskasvu.

Neljandaks, kui seos on olemas, ei tohiks vastavat mikrotasandil põhinevat kasu lisada muule kasule.

Viiendaks, mis tahes kasu, mis on tehtud kindlaks laialdasema kasuna, aga mida ei saa summeerida ja lisada nn laialdasemasse kulude-tulude analüüsi, on sellest hoolimata laialdasem kasu ja see võidakse seetõttu eraldi esitada.

4.2.4.   Laialdase rahalise kasu näited

Selles punktis on esitatud kaks näidet, kuidas väljendada mitmesugust laialdasemat kasu arvudes ja rahas. Lisateave kulude-tulude analüüsis kasutatava laialdasema kasu rahas väljendamise jaoks kasutatavate väärtuse hindamise meetodite kohta, mille on välja töötanud COMBI (68) ja MICAT (69).

1. näide. Õhusaaste Selle näite puhul on järgitud COMBI lõpparuandel (70) põhinevaid meetodeid ja järeldusi. Mõju: välditud õhusaasteained (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, heitkogused, tahked osakesed, mille läbimõõt on väiksem kui 10 μm ja suurem kui 2,5 μm). Määratlus: õhusaasteainete heitkogused, mis oleks väljutatud keskkonda, kui energiatõhususe parandamise meedet ei oleks võetud. Ühikud: tonnid. Arvudes väljendamise lähenemisviis: esmase saasteaine aastased heitkogused kokku liikmesriigis lähtetaseme (2015) ja 2030. aasta kahe stsenaariumi puhul: — vääveldioksiidi heitkogused on 2030. aastal 25 % väiksemad kui 2015. aastal; ambitsioonikam poliitika võiks tagada aastas õhku paisatavate heitkoguste täiendava 7 % vähenemise; — lämmastikoksiidide puhul on vastavad hinnangud on 37 % ja 5 %; lenduvate orgaaniliste ühendite hinnangud on 18 % ja 3 %; PM10-osakeste hinnangud on 19 % ja 4 %; PM2,5-osakeste hinnangud on 30 % ja 4 %. 2015. aastal võid ELi 28 liikmesriigis 285 000 enneaegset surma omistada PM2,5-osakestele ja 21 000 troposfääriosoonile. 2030. aastal võib hinnangute kohaselt omistada 219 000 enneaegset surma PM2,5-osakestele ja 17 000 troposfääriosoonile. Ellujääva elanikkonna oodatava eluea vähenemine PM2,5-osakestega kokkupuute tõttu oli 2015. aastal ELi 28 liikmesriigis ligikaudu 6 miljonit kaotatud elusaastat; 2030. aastal väheneb see praeguste suundumuste jätkumise korral 4,6 miljoni kaotatud eluaastani. COMBI energiatõhususstsenaariumi hinnang on 4,4 miljonit kaotatud eluaastat 2030. aastaks. Rahas väljendamise lähenemisviis: pakutud välja selleks, et väljendada rahas ainult inimeste tervisele avalduvat mõju, kuna seda väljendatakse standarditud ühikutes, millega on majandusliku väärtuse hinnanguid lihtsam sobitada. Välditud PM2,5 -osakestega kokkupuutumisest põhjustatud enneaegne suremus: võimaldab viia vastavusse kaotatud oodatava eluea majandusliku väärtuse PM2,5-osakeste tõttu kaotatud keskmise oodatava elueaga 2015. aastal. Välditud enneaegne suremus, mis on põhjustatud troposfääriosooniga kokkupuutumisest: inimese kohta kaotatud keskmine oodatav eluiga troposfääriosooniga kokkupuute tõttu ei ole teada, seega eeldatakse, et kõik mõjutatud isikud oleksid elanud vähemalt veel ühe aasta; seega omistatakse eluaasta täisväärtus. Ellujääva elanikkonna PM2,5-osakestega kokkupuute tõttu oodatava eluea vähenemise vältimine: kaotatud eluaastaid saab rahas väljendada eluaasta väärtuse alusel, lähtudes põhimõttest, et üks kaotatud eluaasta on võrdväärne ühe eluaasta väärtusega. 2030. aastal on PM2,5-osakestega kokkupuutest põhjustatud enneaegse suremuse vältimine ELi 28 liikmesriigis on võrdväärne 460 miljoni euroga; troposfääriosooniga kokkupuute puhul 46 miljoni euroga ning ellujääva elanikkonna oodatava eluea vähenemise puhul 26 miljoni euroga.

2. näide. Makromajanduslik mõju Selle näite puhul on järgitud COMBI lõpparuandel (71) põhinevaid meetodeid ja järeldusi. Makromajanduslik mõju on jaotatud lühiajaliseks (majandustsükkel) ja struktuurseks (pikaajaliseks) mõjuks. Lühiajaline makromajanduslik mõju osutab muutlikust majandustsüklist tulenevale mõjule. Energiatõhususse tehtavad investeeringud suurendavad tegevust ja lühiajalist SKPd võrreldes investeeringu tegemata jätmisega, mis mõjutab omakorda tööhõivet, SKPd ja riigi rahandust lühikeses perspektiivis. — 2018. aastal investeeriti energiatõhususse kokku ligikaudu 89 miljardit eurot, elavdades majandust ligikaudu 135 miljardi euro väärtuses. See vastab 0,9 %-le ELi SKPst. — Mõju tööhõivele oli ELis 2018. aastal rohkem kui 550 000 inimaastat ja avaliku sektori kasu suurenemine on võrdväärne ligi 20 miljardi euroga (eeldades, et investeeringuid rahastatakse erasektori allikatest). Pikaajaline makromajanduslik mõju osutab mõjule, mis ei ole majandustsükli kontekstis oluline. Näiteks on asjakohased kütusehinnad ning majanduse ja konkurentsivõime struktuursed muutused. — Kütusekulud on olulised ELi eri sektorite (põllumajandus, tööstus, transport, energeetika, küte) tootmiskulude puhul. Kütusehindade muutused mõjutavad tõhusamaid sektoreid vähemal määral. Suuremad energiatõhususse tehtavad investeeringud võivad samuti vähendada kohalikke energiahindu. — Energiatõhususe täiustamist võib käsitada investeeringuna varasse, mis võib vähendada kulusid tulevikus ja see võib omakorda mõjutada majanduse struktuurseid muutusi. Kulutõhusama energiatõhususe täiustamisega suureneb sektorite konkurentsivõime.

(70)  Mzavanadze, Nora. (2018a). „Quantifying air pollution impacts of energy efficiency“ („Energiatõhususest õhusaastele avalduva mõju väljendamine arvudes“), COMBI D3.4 lõpparuanne. (71)  Naess-Schmidt, H. S., Hansen, M. B. W., Wilke, S., Lumby, B. M. (2018). „Macro-economy impacts of energy efficiency“ („Energiatõhususe makromajanduslik mõju“), COMBI D6.4 lõpparuanne.

5.   ENERGIATÕHUSUSE ESIKOHALE SEADMISE PÕHIMÕTTE KULUDE-TULUDE ANALÜÜSI KOHALDAMINE

5.1.   Põhimõtte kohaldamiseks ettevalmistumine

Kulutõhusasse süsinikuheite vähendamisse panustamiseks ja laiema kasu võimaldamiseks tuleb kõigis sektorites enne meetme rakendamist kohaldada kulude-tulude analüüsis energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.

Mitmel juhul hõlmab meetmete kohta otsuse tegemine i) planeerimist, ii) poliitikat ja iii) olulist investeerimisotsust. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleks võtta arvesse kõigil kolmel otsustustasandil kooskõlas uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 3 lõikega 1, kui saavutatakse asjakohased piirmäärad 100 000 000 eurot igaühe puhul või 175 000 000 eurot transporditaristu projektide puhul. See ei tähenda, et otsus tehakse alati kolme analüüsitasandi alusel. Mõned otsused tehakse ainult planeerimistasandil, teised poliitika- või investeerimistasandil.

Lähtepunktina peaksid liikmesriigid tõlgendama artikli 3 lõiget 1, millega on nähtud ette üldised kriteeriumid, sh eespool märgitud piirmäärad, mille ületamisel põhimõtet tuleb kohaldada, ning „energiatarbimise mõjutamise“ kvalitatiivne ja kvantitatiivne määratlus, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, millises ulatuses tuleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kohaldada. Vastavad avaliku sektori asutused saavad seejärel kasutada neid kriteeriume heakskiitmise etapis ning need võivad saada planeerimis-, poliitiliste ja investeerimiseotsuste hindamise ametlike suuniste osaks.

Tuleb pidada meeles, et kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2024/2143, (72) milles esitatakse suunised direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 3 tõlgendamiseks, kohaldatakse oluliste investeerimisotsuste suhtes artikli 3 lõikes 1 märgitud piirmäärasid. Planeerimis- ja poliitiliste otsuste puhul peaksid asjaomased sidusrühmad hindama, kas otsuste tulemuseks võiksid olla investeerimisotsused, mis ületavad artikli 3 lõikes 1 märgitud piirmäärasid, ja kas need mõjutavad energiatarbimist. Kui vastus mõlemale küsimusele on jaatav, tuleks põhimõtet kohaldada.

5.2.   Alternatiivsete energiatõhususlahenduste kindlakstegemine

Olukorras, kus esialgne käsitletav projekt ei ole energiatõhus, peaks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise esimene oluline etapp olema selliste võimalike energiatõhusate alternatiivide kindlakstegemine, mis võimaldaksid saavutada esialgse variandiga sama eesmärgi ning mida tuleks kaaluda võrdsetel tingimustel. Need võivad hõlmata nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust.

Tuleks märkida, et alternatiivide kindlakstegemisel võib kaaluda muid peaeesmärke ja kohustusi ning protsessi lihtsustada. Näiteks tuleks vältida alternatiivi, mis võimaldab energiatõhususe piiratud täiendusi ja pikendab fossiilkütuse kasutamist ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Kui meede läheb planeerimistasandist kaugemale, siis tuleks energiatõhususlahenduste kontrollimise ja kulude-tulude analüüsi kohaldamise protsessi korrata poliitilise või olulise investeerimisotsuse tasandil, kuna iga tasand võib muuta ulatust ning võimaldada muid alternatiivseid energiatõhususlahendusi.

Järgmises tabelis on esitatud näited selle kohta, kuidas alternatiivsed energiatõhususlahendused on võimalik kolmel eri tasandil kindlaks teha, ning hõlmab energeetikasektorit ja energeetikaga mitteseotud sektoreid.

Tabel 7

Energiatõhususlahenduste kindlakstegemise protsesside näited

	Näide kaugkütte puhul Linn kavatseb laiendada oma kaugküttesüsteemi	Näide transpordi puhul Linn kavatseb laiendada ringteed.
Planeerimine	Suunavad küsimused energiatõhusate lahenduste leidmiseks võiksid olla järgmised. — Kas linnaplaan on kliimatingimuste jaoks optimeeritud? — Kas kavandatud hooned on heitevabad? — Kas oleks võimalik edendada kohalikku energiatootmist? — Kas ainult soojuspumbal põhinev konstruktsioon on võimalik?	Suunavad küsimused energiatõhusate lahenduste leidmiseks võiksid olla järgmised. — Kas linnaplaan on kestliku linnalise liikumiskeskkonna jaoks optimeeritud? — Kas ühistranspordisüsteemi laiendamine on piisav? — Kas laiemate teede asemel tuleks investeerida uude trammi-/rongiliini?
Poliitika	Võimalike energiatõhususlahenduste näited. — Energiapõhise renoveerimisega kaasnevate/eelnevate vähendatud süsinikuheitega küttelahenduste toetuskava. — Energiasäästukohustuse kava, mis eelistab energiapõhist renoveerimist küttesüsteemi täiustamisele.	Võimalike energiatõhususlahenduste näited. — Kestliku linnalise liikuvuskeskkonna kava, mis eelistab autokasutusele kergliiklust. — Autode uute parkimiskohtade asemel jalgrattataristu rajamine.
Olulised investeerimisotsused	Suunavad küsimused, et teha kindlaks võimalikud energiatõhusad lahendused. — Millist kütust kasutatakse (uue üksuse korral)? — Millist veetemperatuuri süsteem kasutab? — Kas läheduses on heitsoojuse allikaid? — …	Suunavad küsimused, et teha kindlaks võimalikud energiatõhusad lahendused. — Kas on võimalik kasutada teepinna alternatiive, mis aitavad vähendada kütusetarbimist? — …

6.   KULUDE-TULUDE METOODIKATE ETAPID

Kui potentsiaalsete alternatiividena on tehtud kindlaks piisav arv lahendusi, tuleks otsus teha pärast kulude-tulude analüüsi käigus kulude-tulude metoodika kohaldamist.

Selles punktis on esitatud suunised kulude-tulude analüüsis läbitavate etappide tehniliste aspektide kohta.

Tabel 8

Kulude-tulude analüüsi koostamise seitse etappi

1. etapp	Lähtestsenaariumi kindlaksmääramine
2. etapp	Energiasäästu ajakava ja sotsiaalse diskontomäära kindlaksmääramine
3. etapp	Mõju kindlaksmääramine ning kulude ja tulude väljendamine rahas
4. etapp	Matemaatilise summeerimise reegli valimine
5. etapp	Poliitikavariantide ja alternatiivmeetmete selge ja läbipaistev esitamine kasulikkuse järjekorras
6. etapp	Tulemuste usaldusväärsuse kontrollimine
7. etapp	Väljapakutud poliitika jaotusliku ja kumulatiivse mõju arvessevõtmine

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel kasutatava kulude-tulude analüüsi puhul on määrava tähtsusega 3. etapp, s.o mõju kindlaksmääramine ning ühiskondlike kulude ja tulude väljendamine rahas. Kulude ja tulude nõuetekohane analüüsimine on selle põhimõtte peamine element. Põhimõtte kohaldamisel võetakse kulutõhususest ja energia säästmisest saadava laialdaseema kasu analüüsimisel arvesse ühiskondlikku perspektiivi, et hinnata erisuguste alternatiivide mõju.

6.1.   1. etapp: lähtestsenaariumi kindlaksmääramine

Soovitatakse teha kindlaks lähtestsenaarium ja võrrelda seda esialgse meetmega. Mitmel juhul saab kasutada püsivat lähtetaset. Püsiv lähtetase tugineb tulevikusündmuste prognoosimisel minevikule. Püsiv lähtetase hõlmab kavandatud esialgse meetme energiakasutuse ning planeerimise, poliitika või investeeringu eesmärgi saavutamiseks vajalike kulude ja investeeringute hindamist. See on võimalik näiteks enne poliitika rakendamist kasutatud energiat hinnates (73).

Teatavatel juhtudel võib olla kohane kasutada alternatiivide võrdlemiseks püsiva lähtetaseme asemel dünaamilist lähtetaset (74). Dünaamilise lähtetaseme stsenaarium on määratletud kui praeguste suundumuste jätkumise tulevane stsenaarium, mis hõlmab ajendeid, mis võivad mõjutada esialgu ette nähtud meetme rakendamist (75). Ajendid võivad olla näiteks kliimamuutus või sotsiaal-majanduslik muutus ning aja jooksul arenevad uued poliitilised ja seadusandlikud suundumused.

Dünaamilise lähtetaseme stsenaariumi näide: poliitikameede maanteetranspordi CO2 heite vähendamiseks Kui maanteetranspordi CO2 heite absoluutnäitajat tuleks vähendada, parandades autode kütusetõhusust sõidukipargi kütusetarbimise piiramise teel. Kui eeldatakse, et kogu autode läbisõit (sõidukite arv korrutatuna läbisõidetud kilomeetrite arvuga) on üldiselt püsiv, siis kütusesäästlikkuse parandamine 10 %peaks aja jooksul, kui võetakse kasutusele tõhusamad autod, vähendama heidet ligikaudu 10 %. Teisest küljest – kui kogu läbisõit suureneb eeldatavasti aja jooksul 20 %, nt kuna maanteel on rohkem sõidukeid, siis ei vähenda 10 % kütusesäästlikkuse parandamine heidet nõuetekohaselt ja võib olla vaja lisameetmeid (76).

Lähtetaseme arvutamisel tuleks võtta arvesse proportsionaalse analüüsi põhimõtet, millest tuleneb eeldatava laialdasema kasu tasakaalustamine aja ja ressurssidega, mida otsustaja vajab täpse lähtetaseme koostamiseks (77).

6.2.   2. etapp: energiasäästu ajakava ja sotsiaalse diskontomäära kindlaksmääramine

Teises etapis soovitatakse teha (potentsiaalse) energiasäästu ja energiatõhususest saadavat kasu käsitlrevate otsuste laialdasema kasu seiret aja jooksul. Seireperioodi kestus võib olla erinev olenevalt projekti liigist ja poliitikakujundustsükli otsustusetapist. Selles kontekstis on oluline võtta arvesse sekkumise eeldatavat lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju, kuna teatav mõju (näiteks meetme rakendamise kulu) avaldub teistest (näiteks pikaajaline tervisekasu) kiiremini. Lisaks tuleb valida kohane sotsiaalne diskontomäär (78). Valitud sotsiaalne diskontomäär võib märkimisväärselt mõjutada kulude-tulude analüüsi tulemusi (79).

Tundlikkusanalüüsi kasutamine võib suurendada valitud määra läbipaistvust ja sotsiaalse diskontomäära muutuse mõju energiatõhususe täienduste ja nende alternatiivide erinevate määrade majanduslikule atraktiivsusele.

Nende kahe etapi põhjal on võimalik teha kogu energiasäästu, kulude säästu ja vähendatud kasvuhoonegaaside heite piiratud ulatusega kulude-tulude analüüsi hindamine, mida kõike on suhteliselt lihtne kas otseselt või kaudselt rahas väljendada.

6.3.   3. etapp: mõju kindlaksmääramine ning kulude ja tulude väljendamine rahas

6.3.1.   Mõju kindlaksmääramine ja väljendamine rahas

Kulude-tulude analüüsi laiendamiseks ja parema üksikasjalikkuse tagamiseks tuleks kulude-tulude analüüsis võtta arvesse käsitlemisel oleva otsuse mitmesugust laialdasemat kasu. Asjakohase laialdasema kasu kindlakstegemine on määrava tähtsusega, et mõista põhjalikult konkreetse planeerimis-, poliitilise või investeerimisotsuse täielikku mõju.

Kulude-tulude analüüsis tuleks võtta arvesse seda, kui esmased või teisesed otsused tehakse vastavalt individuaalsel, kohalikul või piirkonna, riigi ja riigiülesel tasandil. Kulude-tulude analüüs peaks ka keskenduma joonisel 1 märgitud valdkondadele, et teha kindlaks, kus kõnealustest otsustest tulenev märkimisväärne kasu tõenäoliselt tekib. Laialdasema kasu kindlakstegemise protsess võib olla sihtotstarbeline (konkreetne protsess iga otsuse puhul) või võib põhineda standardsel lähenemisviisil, kus arvestatakse seda, mis mõju on iga sektori jaoks märkimisväärseks tunnistatud.

Kulude ja kasu rahas väljendamise oluline element on energiahinna eeldus. See eeldus peaks hõlmama süsinikukulu arvutusperioodil, võttes arvesse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, korrutatuna eeldatavate hindadega kasvuhoonegaasi CO2 tonni ekvivalendi kohta. Soovitatakse kasutada HKS1 või HKS2 süsinikuhinna trajektoori.

Kui kasu on võimalik ainult hinnanguliselt määrata, siis on soovitatav kasutada näiteks konservatiivseid väärtusi või ligikaudseid hinnanguid rahalise väärtusena, mitte eeldada mis tahes mõju (80). Üldiselt peaksid arvesse võetud eeldused olema läbipaistvad.

Pärast rahas väljendamist ja enne kulude-tulude analüüsi järgmiste etappide kohaldamist on võimalik kaaluda lihtsamaid meetodeid, et võrrelda alternatiive, nagu kulutõhususe analüüs (81). See on kohaldatav juhul, kui on käsitletud ainult ühte või kahte laialdasemat kasu, mis muudab alternatiivide võrdlemise lihtsaks.

Juhtudel, kui mõju ei ole võimalik rahas väljendada, tuleks lisaks kulude-tulude analüüsile kasutada laialdasema kasu hindamiseks mitmel kriteeriumil põhinevat otsustusanalüüsi, kuna otsustajatele on planeerimis-, poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemisel oluline nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne teave.

6.3.2.   Alternatiivne lähenemisviis (mitmel kriteeriumil põhinev otsustusanalüüs)

Vastuolus olevate kriteeriumide puhul ning kulude-tulude analüüsis võimaliku mõõtemääramatuse vähendamiseks on soovitatav teha kulude-tulude analüüsi tulemuste tundlikkusanalüüs, mis hõlmab kõnealuse mõju mitmesuguseid hinnangulisi rahalisi väärtusi (vt 6. etapp).

Teatavatel juhtudel ei pruugi alternatiivlahenduste täieliku mõju kindlakstegemine või hindamine mõistlik olla või see võib olla liiga keeruline. Neil juhtudel on soovitatav kohaldada punktis 3.2 määratud mitmel kriteeriumil põhinevat otsustusanalüüsi, mis on täiendav vahend teadlike otsuste tegemiseks ja laiema kasu hindamiseks (82).

Ühiselt väljendavad mitmel kriteeriumil põhinev otsustusanalüüs ja kulude-tulude analüüs täielikult kõiki energiatõhususe laialdasema kasu kulusid ja tulusid.

6.4.   Kulude-tulude analüüsi lisatav laialdasem kasu

Kui laialdasema kasu nõuetekohaseks rahas väljendamiseks on olemas töökindlad meetodid, tuleks need lisada kulude-tulude analüüsi (eeldusel, et kattuvusi on arvesse võetud). Kuid praktiline otsus, kas lisada laialdasem kasu kulude-tulude analüüsi ja milline mõju sinna lisada, oleneb mitmest muutujast. Esiteks peaksid liikmesriigid otsustama, milline kasu tuleb lisada kulude-tulude analüüsi, võttes arvesse andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks võib asjakohane olla proportsionaalsuse põhimõte. Kasu rahas väljendamiseks vajalikud ressursid ja jõupingutused peaksid olema põhjendatud selle suhtelise olulisuse ja mõjuga.

Konkreetse poliitika kontekstis võib teatav laialdasem kasu mõjutada tähtsuse järjekorda teistest rohkem. Samuti tuleks märkida, et kuigi teatavat laialdasemat kasu saab põhimõtteliselt rahas väljendada, ei pruugi kasutatav meetod olla piisavalt töökindel, et tagada üksikisikute teatava kauba eest tasumise või kaubast loobumise eest hüvitisega nõustumise eelistuste sidusus pikaajaliste kestlikkusnõuetega. Seetõttu tuleks teatavate muude kui turuväärtuse hindamise meetodite, nagu maksevalmiduse või nõustumisvalmiduse kasutamisel jääda ettevaatlikuks, kui need kulude-tulude analüüsi lisatakse (83).

Andmete kättesaamatus ja ebapiisav andmekvaliteet, võimetus kasu rahas väljendada ning vajadus vältida topeltarvestust nõuavad kõige tõenäolisema või sobiliku laialdasema kasu kindlaks tegemist, mis võidakse lisada kulude-tulude analüüsi.

Näited probleemidest laialdasema kasu õige komplekti kindlakstegemisel Tervisekasu, vähendatud kasvuhoonegaaside heidet ja suuremat majandustegevust ning SKPd väljendatakse üldjuhul rahas. On saadaval töökindlad rahas väljendamise meetodid ja kõnealusel kasul on sageli väga kõrge kulutasuvusmäär. Kuid kõnealusel kasul on mitmesugune seotud ja kaudne mõju ning seega hõlmab see juba mitmesugust muud laialdasemat kasu. Näiteks mõju tööhõivele kasutatakse olulise näitajana, et väljendada rahas SKP-le avalduvat mõju. Seega ei tohiks mõju tööhõivele väljendada rahas eraldiseisvalt, et vältida topeltarvestust. Kuid selles näites võib siiski olla oluline hinnata kvalitatiivset ja kvantitatiivset mõju (näiteks mitmel kriteeriumil põhinevas otsustusanalüüsis), kuigi tööhõive rahas väljendatud mõju on juba esitatud.

Jätkamiseks võivad põhimõtet rakendavad sidusrühmad teha kindlaks käsitlemisel oleva otsuse kõige märkimisväärsema laialdasema kasu (näiteks kolm kuni viis) ning hinnata neid nõuetekohaselt kulude-tulude analüüsis.

Järgmistes tabelites on esitatud soovitused kõige olulisema laialdasema kasu kohta mitmesuguses energeetikasektorites ja energeetikaga mitteseotud sektorites, mida liikmesriigid võiksid kulude-tulude analüüsis arvesse võtta.

Tabel 9

Energiasüsteemi energiatõhususe laialdasem kasu

Energiasüsteem	Energiatõhususe laialdasem kasu
Elekter Gaas Soojus	1. Taskukohasemad energiahinnad (mis tahes toodetud energia puhul) 2. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 3. Õhukvaliteedi parandamine 4. Suurem energiajulgeolek 5. Väiksem maakasutus energiatootmiseks ja ülekandesektoris 6. Välditud investeeringud täiendavasse võimsusesse

Tabel 10

Energiatõhususe laialdasem kasu energeetikaga mitteseotud sektorites

Energeetikaga mitteseotud sektor	Energiatõhususe laialdasem kasu
Hooned	1. Energiaostuvõimetuse leevendamine 2. Mõju tervisele 3. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 4. Õhukvaliteedi parandamine 5. Töökohtade loomine 6. Kinnisvara suurem väärtus
Transport	1. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2. Õhukvaliteedi parandamine 3. Energiajulgeoleku parandamine 4. Väiksem maakasutus transpordisektoris
Vesi	1. Väiksem veekasutus
IKT	1. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine
Põllumajandus	1. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2. Maakasutus ja elurikkus
Finantssektor	1. Majandustegevuse suurenemine 2. Välditud investeeringud täiendavasse võimsusesse 3. Töökohtade loomine 4. Suurem finantsinnovatsioon ja konkurentsivõime

Tabelis 11 on esitatud näide otsustusprotsessi kohta, et teha kindlaks, kas lisada teatav laialdasem kasu kulude-tulude analüüsi või mitmel kriteeriumil põhinevasse otsustusanalüüsi. See tabel ei ole terviklik ega normatiivne. On tehtud kindlaks projekti rakendamisest tulenev mitmesugust liiki laialdasem kasu, aga seda kõike ei lisatud lõpuks kulude-tulude analüüsi. Mitmel kriteeriumil põhinevat otsustusanalüüsi saab kasutada laialdasema kasu jaoks, mida ei ole võimalik lisada kulude-tulude analüüsi, kuna seda on keeruline arvudes ja rahas väljendada.

Tabel 11

Laialdasema kasu kaasamine kulude-tulude analüüsi

Mõjuvaldkonnad	Laialdasem kasu	Kas lisada kulude-tulude analüüsi?
Sotsiaalvaldkond	Tervis (haigestumus)	Jah
Sotsiaalvaldkond	Tervis (suremus)	Jah
Sotsiaalvaldkond	Tervis (mugavus ja heaolu)	Ei, kuna puuduvad sobivad rahas väljendamise meetodid
Sotsiaalvaldkond	Kinnisvara ja vara väärtus	Ei, kuna see kattub SKPga
Sotsiaalvaldkond	Valguse ja müraga seotud täiendused	Ei, kuna puuduvad sobivad rahas väljendamise meetodid
Sotsiaalvaldkond	Tootlikkus	Jah, aga ettevaatlikult, et vältida kattumist tervishoiuga
Keskkonnamõju	Väiksem kasvuhoonegaaside heide	Jah
Keskkonnamõju	Väiksem õhusaaste	Ei, kuna see kattub tervishoiuga
Keskkonnamõju	Mõju materjalile	Ei, kuna rahas väljendamine nõuab palju vaeva ja mõju on suhteliselt väike
Majanduslik mõju	Mõju SKP-le	Jah
Majanduslik mõju	Mõju tööhõivele	Ei, kuna see kattub SKPga
Majanduslik mõju	Kasutatav tulu	Jah
Majanduslik mõju	Avaliku sektori eelarve	Ei, kuna see kattub SKPga
Majanduslik mõju	Energiajulgeolek	Ei, kuna andmeid ei ole piisavalt

Kui valik on tehtud, siis tuleks rahas väljendatud väärtused lisada võimaluse korral kulude-tulude analüüsi. Analüüsi tuleks samuti lisada potentsiaalsed kulud ja kompromissid. Kui võimalikku negatiivset mõju ei ole võimalik rahas väljendada, siis tuleks seda vähemalt arvudes väljendada. Kui seda ei ole võimalik arvudes väljendada, siis tuleks see vähemalt lisada mitmel kriteeriumil põhinevasse otsustusanalüüsi.

Kõnealuse laialdasema kasu kaasamine mõjutab märkimisväärselt energiatõhususe kulude-tulude analüüsi tulemust, mis suurendab sageli märkimisväärselt kulutõhusust ja seega tõenäosust, et energiatõhususe lähenemisviis valitakse eelistatud poliitikavariandiks. Kokkuvõttes on laialdasema kasu kaasamine kulude-tulude analüüsi ja mitmel kriteeriumil põhinevasse otsustusanalüüsi energiatõhususe märkimisväärse mõju alus ning võib viia paremate poliitiliste otsusteni.

6.5.   4. etapp: matemaatilise summeerimise reegli valimine

Järgmine etapp on konkureerivate alternatiivide kulude ja tulude väärtuse arvutamise meetod.

Kõige tavapärasemad rahalised peamised tulemusnäitajad on nüüdispuhasväärtus või kulutasuvuse määr (84). Nüüdispuhasväärtuse näitaja valimine on variandi absoluutset atraktiivsuse hindamiseks sobilikum, samas kui kulutasuvuse määr näitab variandi atraktiivsust, võtmata arvesse kaalutud variantide ulatust.

Nagu on näha allpool esitatud näitest, võib nüüdispuhasväärtuse või kulutasuvuse määra kohaldamise tulemuseks olla erinevate otsuse alternatiivide erinev tähtsusjärjekord. Nüüdispuhasväärtus väljendab absoluutset erinevust diskonteeritud tulude (tulude nüüdisväärtus) ja kulude (kulude nüüdisväärtus) vahel, samas kui kulutasuvusmäär väljendab samade näitajate suhtarvu: diskonteeritud tulu jagatud diskonteeritud kuluga.

Näide: nüüdispuhasväärtuse/kulutasuvusmäära kohaldamine 1. alternatiivi näide:   nüüdispuhasväärtus1 vs. praeguste suundumuste jätkumine = tulude nüüdisväärtus1 vs. praeguste suundumuste jätkumine – kulude nüüdisväärtus1 vs. praeguste suundumuste jätkumine = 1 000 – 500 = 500 > 0   kulutasuvusmäär1 vs. praeguste suundumuste jätkumine = tulude nüüdisväärtus1 vs. praeguste suundumuste jätkumine / kulude nüüdisväärtus1 vs. praeguste suundumuste jätkumine = 1 000 / 500 = 2 > 1 2. alternatiivi näide:   nüüdispuhasväärtus2 vs. praeguste suundumuste jätkumine = tulude nüüdisväärtus2 vs. praeguste suundumuste jätkumine – kulude nüüdisväärtus2 vs. praeguste suundumuste jätkumine = 700 – 300 = 400 > 0   kulutasuvusmäär2 vs. praeguste suundumuste jätkumine = tulude nüüdisväärtus2 vs. praeguste suundumuste jätkumine – kulude nüüdisväärtus2 vs. praeguste suundumuste jätkumine = 700 / 300 = 2,3 > 1 Nende arvutuste tulemused on esitatud tabelis 12. Tabel 12 Matemaatilise summeerimise reegli valimine: kahe alternatiivi nüüdispuhasväärtus vs. kulutasuvusmäär   1. alternatiiv 2. alternatiiv Nüüdispuhasväärtusx vs. praeguste suundumuste jätkumine 1 000 700 Kulude nüüdisväärtusx vs. praeguste suundumuste jätkumine 500 300 Nüüdispuhasväärtus kokku 500 400 Kulutasuvusmäär kokku 2 2,3 1. alternatiiv on nüüdispuhasväärtuse kohaldamisel soodsam kui 2. alternatiiv, aga kulutasuvusmäära kohaldamisel vähem soodne. 1. alternatiiv on kallim kui 2. alternatiiv (500 vs. 300 täiendavaid investeeringuid (+67 %) võrreldes praeguste suundumuste jätkumisega), aga annab ka suuremat kasu (1 000 vs. 700 (+43 %)). 300 väärtuses tehtav täiendav investeering annab ainult 100 väärtuses täiendavat kasu. Kui kättesaadavaks saab teha 1 000, siis tuleks valida 1. alternatiiv, kui 2. alternatiivi valimisel ei tehta täiendavat investeeringut 300, mille tulemuseks on suurem täiendav kasu kui 100. Näite kohaselt on kasulik arvutada mõlemad peamised tulemusnäitajad ning seejärel teha otsus kättesaadavate rahaliste vahendite ja investeerimisvariantide vahel (85).

6.6.   5. etapp: poliitikavariantide ja alternatiivmeetmete selge ja läbipaistev esitamine kasulikkuse järjekorras

Enamikul juhtudel on kasulik seada eri alternatiivid tähtsuse järjekorda. See tähtsusjärjekord peaks põhinema matemaatilise summeerimise tulemustel, võttes arvesse mis tahes asjakohast kvalitatiivset teavet mitterahalise kasu kohta ning erineva mõju kohta mitmesugustele mõjutatud sidusrühmadele (86). Alternatiive tuleks ka kontrollida lähtuvalt esialgsest saavutatavast eesmärgist.

6.7.   6. etapp: tulemuste usaldusväärsuse kontrollimine

Liikmesriigid võiksid märkida metoodikad, kirjeldused ja head tavad, millega hinnata protsessi töökindlust ja läbipaistvust, nt tagada, et alternatiivid vaadati läbi või et topeltarvestust hinnati. Sel juhul peaksid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet rakendavad sidusrühmad kasutama kõnealuseid metoodikaid, kirjeldusi ja häid tavasid, et saada vajaliku kvaliteediga tulemused.

Selles kontekstis ning seades eesmärgiks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte nõuetekohase rakendamise, võivad liikmesriigid näha ette, et pädevad asutused hindavad sidusrühmade esitatud tulemuste kvaliteeti süstemaatiliselt või sihtotstarbeliselt.

Üks viis rahas väljendatud teabe töökindluse katsetamiseks on kasutada tundlikkusanalüüsi. Selleks on võimalik kohandada matemaatilise summeerimise mudeli sisendandmete kõige ebakindlamaid, aga kõige mõjusamaid aspekte, mis on energiatõhususe puhul sageli tulevased kasutatavad energiahinnad ning valitud sotsiaalne diskontomäär. Kasutades tulevaste energiahindade ja sotsiaalse diskontomäära jaoks sisendandmete vahemikku madalast kõrgeni, on igal poliitikavariandil seejärel erinevad mõjutulemused, mis tagab veamäära. Kuigi poliitikavariant A võib pärast 5. etappi tunduda kõige atraktiivsemana, võib võimaliku mõju vahemik olla alumises osas väiksem kui poliitikavariandi B puhul, mille üldine vahemik on väiksem, mistõttu on poliitikavariant B mõistlikum valik (vt joonis 2).

Joonis 2

Poliitikavariantide töökindluse katsetamise visuaalne väljendus

Selles tegevuses on võrdselt oluline, et oleks võimalik põhjendada mitterahalist mõju käsitleva teabe mõju kohta tehtud otsuseid ning sidusrühmade seisukohti tulemuste tähtsusjärjekorra kohta.

6.8.   7. etapp: väljapakutud poliitika jaotusliku ja kumulatiivse mõju arvessevõtmine

Jaotuslik mõju hõlmab poliitika erinevat mõju mitmesugustele liikmesriikidele, eri sidusrühmadele (nt VKEd) või eri ühiskonnakihtidele (nt kas poliitikavariant mõjutab ebaproportsionaalselt haavatavamaid või väiksema sissetulekuga rühmi). Mõned poliitikavariandid võivad tuua teatavatele sidusrühmadele teistest rohkem kasu või neid teistest rohkem negatiivselt mõjutada ning igasuguseid põhjendamatuid tagajärgi tuleb arvesse võtta. Kumulatiivse mõju arvessevõtmine tähendab, et mõju tulevastele põlvkondadele tuleks arvestada proportsionaalselt, ning modelleeritud mõju tulevastele põlvkondadele mõjutab suurel määral sotsiaalse diskontomäära valimine (vt 2. etapp eespool).

7.   JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

Uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikkel 3 sisaldab mitmesuguseid nõudeid, mis on asjakohased energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise seireks ja aruandluseks, eelkõige tuues esile selle tähtsuse mitmesuguste sektorite ning oluliste investeerimisotsuste jaoks, sh energeetikasektor, hooned, transport, vesi, IKT-arhitektuur ja finantssektor. Seetõttu tuleb seire- ja aruandlusnõudeid kohaldada kogu majanduses tehtavate otsuste suhtes, mida kinnitab veelgi artikli 3 lõige 1, milles on loetletud kohaldamissektorid, ning artikli 3 lõige 4, milles nõutakse, et liikmesriigid määraksid pädevad asutused kohaldamist jälgima. Artikli 3 lõike 5 punktides c–d nõutakse ühtlasi seda, et liikmesriigid määraksid kindlaks konkreetsed üksused, kes teevad selle põhimõtte ja vastava õigusraamistiku kohaldamise järelevalvet.

Liikmesriigid peavad ka hindama oma energiasüsteemides energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist ja sellest saadavat kasu, eelkõige energiatarbimise puhul, ning esitama regulatiivsete või mitteregulatiivsete takistuste kõrvaldamiseks võetud meetmete loetelu, edendades seeläbi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste kasutuselevõtmist.

7.1.   Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise seire ja saavutatud tulemustest teatamine

Artikli 3 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, „et kui poliitiliste, planeerimis- ja investeerimisotsuste suhtes kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, siis [---] jälgivad [nad] energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul sektori lõimimist ja sektoriülest mõju.“ Liikmesriigid peavad määrama kindlaks pädevad asutused, kes täidavad järelevalveülesandeid. Järelevalve on vajalik otsuste puhul, mille suhtes juba kohaldatakse kehtivaid heakskiitmise ja järelevalve nõudeid. Niimoodi tagatakse liikmesriikide koormuse vähenemine, kuna seda kohaldatakse ainult juhul, kui järelevalvemenetlus on juba kasutusel.

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise võib kaasata laialdasematesse järelevalveprotsessidesse eri tasanditel. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise järelevalve eest vastutavad ametiasutused ei pea olema samad kui otsustusprotsessi muude aspektide heakskiitmise ja järelevalve eest vastutavad ametiasutused. Kuid sellel, kui olemasolevale järelevalvetegevusele lisada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte järelevalve, on ilmseid eeliseid.

Samamoodi võib energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte aruandlust määratleda kui sihtotstarbelist protsessi või laialdasema aruandlusprotsessi osa.

a)

Uus protsess või energiatõhusust käsitleva aruandlusprotsessi osa: olenevalt sellest, kuidas liikmesriigid praegu energiatõhususe ja kliimameetmete kohta teavet koguvad, võiks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte aruandluse lisada praegusesse andmekogumisse või järelevalve eest vastutav asutus võib töötada välja sihtotstarbelised protsessid.

b)

Laialdasemate aruandlusprotsesside osa: liikmesriigid võivad nõuda, et kõigi avaliku sektori asutuste (või teatavale nõuetekogumile vastavate kõigi avaliku sektori asutuste) aastaaruanded peavad sisaldama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist käsitlevat sihtotstarbelist osa. Parimal juhul saavad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet rakendanud sidusrühmad lisada nõutava teabe eelnevalt kindlaks määratud vormidesse, et riigi tasandil summeerimine oleks lihtne. Erasektorit hõlmavate olemasolevate protsesside kasutamiseks võivad liikmesriigid samuti nõuda, et erasektori üksused teataksid, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kohaldati olemasolevate lubade väljaandmise protsesside osana, näiteks tööstusheidete direktiivi alusel.

Oluline küsimus liikmesriikidele on see, kuidas tuleks korraldada järelevalvet riigiomandis olevate või reguleeritud üksuste ning energiaturu sidusrühmade oluliste investeerimisotsuste üle. Artikli 3 lõike 4 kohaselt peab aruandlus toimuma ainult nende otsuste osana, mille järelevalvet juba tehakse. Avaliku sektori asutuse täieliku kontrolli alla mittekuuluvate üksuste (sõltumatud üksused, reguleeritud üksused, turu sidusrühmad) planeerimis- ja investeerimisotsuste puhul osutab see sellele, et otsuse heakskiitmise eest vastutav avaliku sektori asutus võib olla sama kui aruandlusnõudega asutus.

Oluline täpsustus seisneb selles, et artikliga 3 seatud piirangud ei takista liikmesriikidel valida madalamaid piirmäärasid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja aruandlusnõuete kohaldamiseks.

Artikli 3 lõikes 4 nõutakse, et kui see on kohaldatav, siis tuleks asjakohasel juhul jälgida sektori lõimimist ja sektoriülest mõju poliitiliste, planeerimis- ja investeerimisotsuste puhul, mille suhtes juba kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid.

Energiasüsteemide ühendatus muude sektoritega nõuab järelevalvet selle üle, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine täiustab süsteemi lõimimist ning tekitab sektoriülest kasu. See hõlmab uurimist, kuidas energiatõhusus saab toetada võrgu stabiilsust, vähendada sõltuvust energiaimpordist ja aidata kaasa ringmajandusele.

Kõnealuste peamiste tulemusnäitajate mõõtmise aeg peaks olema vastavuses kõnealuse planeerimis-, poliitilise või olulise investeerimisotsuse tegemise protsesside, rakendamise ajakavade ja strateegiliste läbivaatamisperioodidega.

7.2.   Andmete kogumise protsess (avaliku sektori asutustelt ja sidusrühmadelt)

Liikmesriigid peaksid looma andmete kogumise protsessid ja süsteemid, millega tagatakse teabe õigeaegne ja sidus kättesaadavaks tegemine. On väga soovitatav luua digiplatvormid, mis vähendavad sidusrühmade ja avaliku sektori asutuste halduskoormust. Liikmesriigid peaksid proovima kasutada ära protsesse, millega tagatakse, et samu andmeid kogutakse ainult ühe korra, aga asjaomastele ametiasutustele antakse juurdepääs andmebaasile.

Teatatava teabe põhjal peaksid liikmesriigid võtma kasutusele süsteemi, mis annab neile selleks aruandluseks vajalikud tõendid. Tõendite esitamiseks võib kas koguda asjakohast teavet (näiteks loetelu kõigist olulistest otsustest, millest eri sidusrühmad on teatanud) otse või kasutada muud juba kogutud ja kättesaadavat teavet (näiteks kõik artikli 3 piirmäära ületavad investeeringud, võttes aluseks ministeeriumi tasandi eelarve heakskiitmise analüüsi).

Lisaks andmetele energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte planeerimis-, poliitiliste ja investeerimisotsuste suhtes kohaldamise kohta peaksid liikmesriigid koguma muul viisil (näiteks sihtotstarbeliste teadusuuringute abil) teavet meetmete kohta, mis on võetud selleks, et kõrvaldada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise takistused. Kõnealust andmete kogumist tuleks kooskõlastada muu tegevusega, mis on kavandatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks, et minimeerida andmete kogumiseks tehtavaid jõupingutusi ning tagada, et muu poliitika (näiteks üldise energiatõhususpoliitika) mõju on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise takistustest teatamisel võimalik arvesse võtta.

7.3.   Aruandlus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohta

Vastavalt uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi artikli 3 lõike 5 punktile d esitavad liikmesriigid oma lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana aruande selle kohta, „kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet võeti arvesse riiklike ja piirkondlike energiasüsteemidega seotud riiklikes ja asjakohastel juhtudel piirkondlikes ja kohalikes planeerimis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes“. Soovituse (EL) 2024/2143 lisa punktis 5 on esitatud mõned suunised aruandlusnõuete kohta.

Artikli 3 lõike 5 punktis d on märgitud andmed, mille liikmesriigid peavad teatama:

a)	hinnang energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisele ja kasule energiasüsteemides;

b)	meetmed, mis on võetud, et kõrvaldada regulatiivsed või mitteregulatiivsed takistused energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisel.

Tuleks võtta arvesse vähemalt neid kaht elementi ning liikmesriigid võivad esitada rohkem teavet selle kohta, kuidas nad on kaasanud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte oma otsustusprotsessi.

7.3.1.   Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisest ja sellest saadavast kasust teatamine

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisest teatamine peab hõlmama planeerimis-, poliitilisi ja investeerimisotsuseid, mida on mõjutanud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine ja mille eesmärk on kasu, mille saamist liikmesriigid eeldavad.

Liikmesriigid võivad iga otsuse puhul:

a)	teatada, kas kavandati ja valiti üks või mitu konkreetset energiatõhususe esikohale seadmise varianti (jah/ei);

b)	esitada arvudes väljendatud täieliku kasu, mille puhul on märgitud eraldi lahenduste laialdasem kasu (eurodes);

c)	esitada lahenduste kogu energiakasutuse arvudes (GWh). See peaks hõlmama lahenduste energiakasutust nende kogu kasutusaja jooksul;

d)

lisada märkusi järgmise kohta: 1) üksikasjalikud andmed selle kohta, millises ulatuses hõlmab lahendus jätkuvalt energiatõhususkaalutlusi (kvalitatiivne näitaja/kirjeldus), kui energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte variandi asemel valiti alternatiivlahendus; 2) kaalutlused mõlema lahenduse tarbimiskaja ja paindlikkuse kohta; 3) mis tahes muu selgitus, näiteks kasu hindamise mõõtemääramatuse puhul või see, kas laialdasema kasu hõlmamine muutis eelistatud variandi valikut.

Sama teavet võidakse kasutada Euroopa Komisjonile aruannete esitamiseks. Näiteks võivad liikmesriigid nõuda, et kõigi oluliste otsuste puhul, mis nõuavad ametlikku heakskiitu, peab mõjuhinnang või samalaadne heakskiitmiseelne hinnang sisaldama selgelt järgmist:

a)	käsitletud variantide kohta see, millis(t)e variandi (variantide) puhul kohaldati energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet (variant või variandid, mille puhul seati esikohale energiatõhusus);

b)	energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte variandi ning vähemalt ühe teise peamise variandi (kas valitud variandi või paremuselt teise variandi, kui valiti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte variant) kulud ja tulud;

c)	nõue, et mõjuhinnangus esitataks eelmises punktis kindlaks määratud variantide puhul eraldi otsene kasu ja laialdasem kasu.

7.3.2.   Regulatiivsete ja mitteregulatiivsete takistuste kõrvaldamiseks võetud meetmetest teatamine

Artikli 3 lõike 5 punkti d alapunktis ii on nõutud, et liikmesriigid teataksid „loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada tarbetud regulatiivsed või mitteregulatiivsed tõkked energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamisel, sealhulgas selgitades välja riiklikud õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus“.

Sellest lähtuvalt peaksid liikmesriikide aruanded sisaldama järgmist:

a)	meetmed, mis aitavad kõrvaldada põhjendamatuid regulatiivseid takistusi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamisele;

b)	meetmed, mis aitavad kõrvaldada mitteregulatiivseid takistusi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamisele;

c)	loetelu kindlakstehtud siseriiklikest õigusaktidest ja meetmetest, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus.

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte nõuetekohane rakendamise tagamise esimene samm on seega vaadata läbi kehtiv poliitika ja hinnata, kas see on põhimõttega kooskõlas või vähemalt ei takista selle rakendamist (87). Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte üldpõhimõttena kasutusele võtmine ei ole selle rakendamise tagamiseks piisav: selle rakendamine tuleb hoolikalt kavandada ning tuleb kohandada otsustusprotsesse, juhtimisstruktuure ja investeerimisraamistikke kõigis valdkondades, sh ehituspoliitika, energeetikasektor, kliimameetmed, juhtimissüsteemid, poliitikaeesmärgid jne. Enamasti ei tähenda energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine uue poliitika vastuvõtmist, vaid selleks on kõigepealt vaja tagada, et kehtiv poliitika ja õigusaktid oleksid kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata üldisi meetmeid, näiteks suunised, metoodika ja protsessile esitatavad nõuded, et tagada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldatavus asjakohaste planeerimis-, poliitiliste ja oluliste investeerimisotsuste suhtes. Need võivad olla üldised või suunatud konkreetsetele sektoritele või otsustusorganitele.

---

(1)  Määrus (EL) 2021/1119.

(2)  „The future of European competitiveness, Part B | In-depth analysis and recommendations“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik. B osa. Süvaanalüüs ja soovitused“), lk 25.

(3)  Kava „REPowerEU“ (COM(2022) 230 final).

(4)  Tegevuskava Vene energia impordi lõpetamiseks (COM(2025) 440).

(5)  „The future of European competitiveness, Part B | In-depth analysis and recommendations“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik. B osa. Süvaanalüüs ja soovitused), lk 106.

(6)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Taskukohase energia tegevuskava. Energialiidu tõelise väärtuse ärakasutamine taskukohase tõhusalt toodetud puhta energia tagamiseks kõikidele eurooplastele“ (COM(2025) 79 final).

(7)  ELi konkurentsivõime kompass (COM(2025) 30 final).

(8)  „New Impetus for Energy Efficiency“ („Uus hoog energiatõhususele“). Kättesaadav aadressil https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/new-impetus-energy-efficiency_en.

(9)  „A Simpler and Faster Europe: Communication on implementation and simplification“ („Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“) (Euroopa Komisjon, 2024–2029). Kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/document/download/8556fc33-48a3-4a96-94e8-8ecacef1ea18_en?filename=250201_Simplification_Communication_en.pdf.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1099/oj).

(11)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 556. Kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better-regulation-guidelines-and-toolbox_en.

(12)  Samas, lk 552.

(13)  Euroopa Komisjon, „Energy balance guide, Methodology guide for the construction of energy balances & Operational guide for the energy balance builder tool“ („Energiabilansisuunis: energiabilansi koostamise metoodika suunis ja energiabilansi koostamise vahendi tegevussuunis“), 2019.

(14)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2012). „Spreading the net: The multiple benefits of energy efficiency improvements“ („Võrgu laiendamine: mitmesugune energiatõhususe suurendamisest saadav kasu“).

(15)  BPIE (2020). „Building renovation: a kick-starter for the EU economy“ („Hoonete renoveerimine. ELi majanduse hooandja“). Kättesaadav aadressil https://www.renovate-europe.eu/2020/06/10/building-renovation-a-kick-starter-for-the-eu-economy/.

(16)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“), lk 38.

(17)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 566.

(18)  Komisjoni talituste töödokument „Parema õigusloome suunised“ (SWD(2021) 305 final).

(19)  „Energy balance guide: Methodology guide for the construction of energy balances & Operational guide for the energy balance builder tool“ („Energiabilansisuunis: energiabilansi koostamise metoodika suunis ja energiabilansi koostamise vahendi tegevussuunis“), Eurostat, 31. jaanuar 2019.

(20)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2012). „Spreading the net: The multiple benefits of energy efficiency improvements“ („Võrgu laiendamine: mitmesugune energiatõhususe suurendamisest saadav kasu“).

(21)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“).

(22)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2025). „Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesugune energiatõhususest saadav kasu“).

(23)  The Economics of Biophilia, 1. väljaanne, „Why designing with nature in mind makes financial sense“ („Miks loodust arvestav kujundamine on rahaliselt otstarbekas“), 2012.

(24)  F. J. Aguilar, (1967), „Scanning the business environment“ („Ettevõtluskeskkonna analüüsimine“).

(43)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Energiatõhususe mitmesuguste hüvede ärakasutamine“), lk 41.

(44)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“), lk 137.

(45)  Samas, lk 189.

(46)  MICATool võimaldab poliitikakujundajatel ja valdkonnas tegutsejatel teha lihtsustatud analüüse energiatõhususe suurendamiseks, võrrelda ja hinnata mitmesuguse mõju asjakohasust ning tugevdada aruandlust ja seiret. MICAT võimaldab kasutajal valida poliitiline meede ja konkreetne sektor, ajavahemik ja geograafiline piirkond ning seejärel määrata kindlaks kõnealuste meetmete mõju arvudes, kasutades mitmesuguseid sotsiaal-, majandus- ja ökoloogianäitajaid. Sisendandmeid saab kohandada, et need sobiksid kasutaja konkreetse olukorraga (s.o elamufond ja renoveerimise määr). Vahend võimaldab ka kõnealust mõju rahas väljendada ja teha lihtsa kulude-tulude analüüsi, kasutades energiahinna tundlikkuse ja investeerimistundlikkuse ning diskontomäära suhtes kohandatavaid muutujaid.

(47)  Thema, J. jt (2019). „The Multiple Benefits of the 2030 EU Energy Efficiency Potential“ („2030. aasta ELi energiatõhususpotentsiaalist saadav mitmesugune kasu“).

(48)  Suerkemper, F. jt (2022). „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“).

(49)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 286.

(50)  Samas, lk 566.

(51)  Azzini, I., Listorti, G., Mara, T. ja Rosati, R., „Uncertainty and Sensitivity Analysis for policy decision making“ („Mõõtemääramatuse ja tundlikkusanalüüs poliitiliste otsuste tegemisel“), EUR 30432 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978–92-76-24752-4, doi:10.2760/922129, JRC122132.

(52)  Suerkemper, F. jt (2022). „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“).

(53)  Ürge-Vorsatz, D. jt (2015), „Literature review on Multiple Impact quantification methodologies“ („Mitmesuguse mõju arvudes väljendamise meetodite kirjanduse ülevaade“), D2.1 aruanne, COMBI projekt.

(67)  „Life Cycle Assessment & the EF methods: Comprehensive coverage of impacts“ („Olelusringi hindamine ja keskkonnategurite meetodid: mõju täielik ülevaade“), https://green-forum.ec.europa.eu/green-business/environmental-footprint-methods/life-cycle-assessment-ef-methods_en.

(68)  Ürge-Vorsatz, D. jt (2015), „Literature review on Multiple Impact quantification methodologies“ („Mitmesuguse mõju arvudes väljendamise meetodite kirjanduse ülevaade“), D2.1 aruanne, COMBI projekt.

(69)  Suerkemper, F. jt (2022). „Overall quantification and monetisation concept. MICAT – Multiple Impacts Calculation Tool (Deliverable 2.1)“ („Üldise arvudes ja rahas väljendamise kontseptsioon. MICAT – mitmesuguse mõju arvutamise vahend (töötulemus 2.1)“).

(70)  Mzavanadze, Nora. (2018a). „Quantifying air pollution impacts of energy efficiency“ („Energiatõhususest õhusaastele avalduva mõju väljendamine arvudes“), COMBI D3.4 lõpparuanne.

(71)  Naess-Schmidt, H. S., Hansen, M. B. W., Wilke, S., Lumby, B. M. (2018). „Macro-economy impacts of energy efficiency“ („Energiatõhususe makromajanduslik mõju“), COMBI D6.4 lõpparuanne.

(72)  Komisjoni 29. juuli 2024. aasta soovitus (EL) 2024/2143, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 3 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (ELT L, 2024/2143, 9.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2024/2143/oj).

(73)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“), lk 190.

(74)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, vahend nr 60.

(75)  Macias Moy, D., Bisselink, B., Dutiel, O., Ferreira Cordeiro, N., Garcia Gorriz, E., Grizzetti, B., Hanke, G., Miladinova-Marinova, S., Parn, O., Piroddi, C., Pistocchi, A., Polimene, L., Ruiz Orejon Sanchez Pastor, L., Serpetti, N., Stips, A., Trichakis, I., Udias Moinelo, A. ja Vigiak, O., „Outline of the dynamic baseline for the MSFD Impact Assessment analysis in the context of the Blue2 Modelling Framework initiative“ („Dünaamilise lähtetaseme stsenaariumi kirjeldus Blue2 modelleerimisraamistiku algatuse kontekstis merestrateegia raamdirektiivi mõju hindamise analüüsi jaoks“), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2023, doi:10.2760/747000, JRC134027.

(76)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, vahend nr 60.

(77)  Komisjoni talituste 3. novembri 2021. aasta töödokument SWD(2021) 305 final, „Parema õigusloome suunised“, Brüssel, lk 33.

(78)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, vahend nr 64.

(79)  Hermelink, A.H. ja de Jager, D. (2015). „Evaluating our future: The crucial role of discount rates in European Commission energy system modelling“ („Meie tuleviku hindamine: diskontomäärade esmatähtis roll Euroopa Komisjoni energiasüsteemi modelleerimises“).

(80)  Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). „Capturing the Multiple Benefits of Energy Efficiency“ („Mitmesuguse energiatõhususest saadava kasu ärakasutamine“), lk 189.

(81)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 520.

(82)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, 2023. aasta juuli. Mitmel kriteeriumil põhinevad otsustusanalüüsid on eriti asjakohased keeruka omavahelise mõju puhul, kui mitmesugust arvudes väljendatud mõju, näiteks laialdasemat kasu, mõõdetakse mitmes üksuses.

(83)  Ürge-Vorsatz, D., Kelemen, A., Gupta, M., Chatterjee, S., Egyed, M., Reith, A. (2015). „Literature review on Multiple Impact quantification methodologies“ („Mitmesuguse mõju arvudes väljendamise meetodite kirjanduse ülevaade“), D2.1 aruanne, COMBI projekt. Kättesaadav aadressil https://combi-project.eu/wp-content/uploads/2015/09/D2.1_LR-methodologies.pdf.

(84)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 557.

(85)  Lisaks soovitatakse valitud diskontomäära tundlikkusanalüüsi (vt 2. etapp).

(86)  Parema õigusloome vahendid, mis täiendavad parema õigusloome suuniseid, mis on esitatud dokumendis SWD(2021) 305 final, juuli 2023, lk 557.

(87)  ENEFIRST, 2022. „How to operationalise Energy Efficiency First (EE1st) in the EU? Key recommendations to Member States“ („Kuidas rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ELis? Olulised soovitused liikmesriikidele“). ENEFIRST projekti töötulemus D5.3, mida on rahastatud programmist „Horisont 2020“, D.5.3_ENEFIRST_recommendations_FINAL.pdf.