(1)

17. veebruaril 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Bahreinist, Egiptusest ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. jaanuaril 2025 klaaskiutootjate ühing Glass Fibre Europe (edaspidi „GFE“ või „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu klaasfilamentkiust toodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/890 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja asjaomaste riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Egiptuse valitsus väitis, et uurimise algatamine ei vastanud WTO dumpinguvastase lepingu artiklite 5.3 ja 5.4 nõuetele. Eelkõige väitis Egiptus, et kaebuses puudusid piisavad, täpsed ja kohased tõendid, mis õigustaksid uurimise algatamist, nagu on nõutud dumpinguvastase lepingu artiklis 5.3. Lisaks väitis Egiptus, et kaebuses ei olnud läbipaistvalt kindlaks määratud seda toetavad omamaised tootjad ega esitatud piisavaid põhiteabe mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid, mis takistas huvitatud isikutel tõhusalt kasutada oma kaitseõigust ja kontrollida, kas dumpinguvastase lepingu artikli 5.4 kohane kaebeõiguse nõue on täidetud. Lisaks esitas Egiptus vastuväiteid seoses konfidentsiaalsusnõuete liigse kasutamisega, väites, et see õõnestab läbipaistvust ja sisulist osalemist uurimise algatamise etapis. Egiptus väljendas muret seoses kahekordsete kaitsemeetmete ohuga, märkides, et Egiptuse ekspordi suhtes juba kohaldatakse tasakaalustavaid tollimakse ning et paralleelse dumpinguvastase menetluse algatamine võib kaasa tuua kattuvaid meetmeid, mis on vastuolus WTO eeskirjadega.

(7)

Kaebuse analüüsimise raames ning kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 5.4 tegid komisjoni talitused enne uurimise algatamist põhjaliku olukorra hindamise. Selleks võeti ühendust kõigi kaebuses nimetatud liidu tootjatega, kes olid komisjonile enne uurimise algatamist muul viisil teada, ning neid on kaebuse esitajate representatiivsuse arvutamisel arvesse võetud. See arvutus põhines selliste tootjate ja tootjate ühenduste individuaalsetes deklaratsioonides esitatud toodetud asjaomase toote kogustel ning kaebuses sisalduval teabel, mis hõlmab ka teavet liidu kogutoodangu kohta. Seetõttu jõuti algatamisetapis järeldusele, et dumpinguvastase lepingu artikli 5.4 tingimused on täidetud. Seetõttu lükati Egiptuse valitsuse väide tagasi.

(8)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud versioon kaebusest sisaldab kõiki olulisi tõendeid ja sisukaid mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, mis võimaldab huvitatud isikutel kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel. Igal juhul on kaebuse esitaja esitanud sisukad kokkuvõtted kaebuse konfidentsiaalsete osade kohta. Kaebuse piiratud juurdepääsuga lisades esitatud teave kuulub nendesse kategooriatesse. Kaebuse esitaja on esitanud ka sisuka kokkuvõtte kaebuse piiratud juurdepääsuga lisades sisalduvast teabest, et huvitatud isikutel oleks konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust võimalik vajalikul määral aru saada, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 19 lõikes 2. Seetõttu lükati Egiptuse valitsuse väide tagasi.

(9)

Kahekordsete kaitsemeetmete vältimiseks arvab komisjon samaaegsete dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kohaldamise korral tegelikust dumpinguvastasest tollimaksust maha subsiidiumisumma, mis on tasakaalustusmeetmetega juba tasaarvestatud (ekspordisubsiidiumid). Seega topeltarvestuse probleemi ei esine. Seepärast lükati väide tagasi.

(10)

Egiptuse valitsus vaidlustas väited, et Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete import on kahjustanud liidu tootmisharu, väites, et järeldused olid aegunud ja valikulised. Ta lükkas ümber väited tootmise geograafilise ümberpaigutamise kohta üksnes tollimaksudest kõrvalehoidmise tõttu. Egiptus väitis ka, et kaebuses ei analüüsitud põhjalikult muid liidu turgu mõjutavaid tegureid, nagu tootmiskulud ja toorainehindade kõikumine. Andmed näitasid, et Egiptuse ekspordihinnad järgisid turusuundumusi, mis ei toeta aga agressiivse hinnakujundusega seotud väiteid. Impordimahud olid aastatel 2021–2023 vähenenud, mis seab kahtluse alla väite märkimisväärse turumõju kohta. Egiptuse valitsus väitis, et väikesed hinnamuutused liidus ei näidanud märkimisväärset hinnalangust, mis peegeldab pigem tavapäraseid turutingimusi kui impordist tulenevat kahju. Ta leidis, et need tegurid näitasid, et kaebuses puudusid objektiivsed tõendid, nagu on nõutud WTO dumpinguvastases lepingus.

(11)

Vastupidiselt Egiptuse valitsuse väidetele leidis komisjon, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas klaaskiudtoodete import Egiptusest on liidu tootmisharu oluliselt kahjustanud. Lisaks kinnitas kaebuse esitaja põhjalik turuanalüüs seost Egiptusest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel, nagu on nõutud WTO eeskirjades. Peale selle esitati kaebuses piisavalt tõendeid selle kohta, et Egiptusest pärit import põhjustas liidu tootmisharus märkimisväärset hinna allalöömist ja allasurumist ning hinnalangust. Egiptuse impordimahu väidetavat vähenemist peetakse ajutiseks, kuna kaebuses kirjeldatakse laiemat nõudluse konteksti, mis ei vähenda Egiptusest pärit impordi mõju. Seepärast lükati väide tagasi.

(12)

Egiptuse valitsus vaidlustas kaebuses esitatud kahjuanalüüsi, väites, et see ei vasta WTO dumpinguvastase lepingu artiklite 3.4 ja 3.5 nõuetele, kuna välja on jäetud mitu majandustegurit. Ta väitis, et kaebuses ei analüüsitud tootlikkust, palku, investeeringutasuvust, rahavoogu, kapitali kaasamise võimet, varusid ja tootmisharu üldist kasvu, mis kõik olid vajalikud kogukahju kindlaksmääramiseks. Lisaks juhtis Egiptuse valitsus tähelepanu sellele, et selliste majandusnäitajate nagu toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, kasumlikkus ja tööhõive analüüs oli eksitav ja puudulik. Ta rõhutas, et liidu tootmisharu mõjutasid sellised tegurid nagu ülemaailmne majanduslangus ja teiste riikide suurenenud konkurents, mitte ainult Egiptusest pärit import. Peale selle väitis ta, et liidu turuosa vähenemine oli minimaalne ega viidanud olulisele kahjule, kuna see kajastas laiemat turudünaamikat, sealhulgas Egiptusest pärit impordiga hõlmatud impordi vähenemist teistest kolmandatest riikidest, mis on kooskõlas artikli 3.5 nõuetega kahju põhjuste eristamiseks.

(13)

Komisjon ei nõustunud Egiptuse valitsuse väidetega. Kaebuses esitati piisavalt tõendeid Egiptusest pärit impordi negatiivse mõju kohta liidu tootmisharule. See hõlmas selliste majandusnäitajate põhjalikku analüüsi nagu tootmistase, tootmisvõimsuse rakendamine ja kasumlikkus, näidates selgelt, kuidas Egiptusest pärit madalate hindadega impordi sissevool on neid negatiivselt mõjutanud. Vastupidiselt Egiptuse väidetele sisaldas kaebus piisavalt tõendeid selle kohta, et vähenemised ei olnud tingitud üksnes välistest majandustingimustest, vaid olid otseselt seotud agressiivsete hinnakujundusstrateegiatega. Kaebuses esitatud üksikasjalikud tõendid, mis on kooskõlas WTO nõuetega, tõendavad põhjuslikku seost Egiptusest pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel ning õigustavad dumpinguvastaste meetmete vajadust. Seetõttu lükati Egiptuse valitsuse väide tagasi.

(14)

Liidu importija HELM AG väitis nelja teise liidu kasutaja (edaspidi „HELM“) nimel, et Bahreinist, Egiptusest ja Taist imporditud klaasfilamentkiust tooted ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Ta väitis, et tootmisharu tulemused 2024. aastal kajastasid stabiliseerumist pärast erakorralisi tulemusi aastatel 2021–2022 ega viidanud olulisele kahjule. Turuosa vähenes alates 2023. aastast kuni 2024. aasta esimese pooleni vaid 1 %. Lisaks osutasid konkurentsivõimele ja rahalisele usaldusväärsusele sellised põhinäitajad nagu eksportmüük, mis suurenes 2021. aastast 2024. aasta keskpaigani 29 %, ning liidu tootmisharu 2021.–2023. aastal tehtud märkimisväärsed investeeringud. Hoolimata tootmisvõimsuse mõningasest vähenemisest 2023. aastal, mis oli tingitud rajatiste sulgemisest, jäi tootmisvõimsuse rakendamine stabiilseks ja varud vähenesid märkimisväärselt. HELM rõhutas, et need tegurid näitavad pigem naasmist tavapäraste tegevustingimuste juurde kui olulist kahju.

(15)

Komisjon märkis, et HELM juhtis faktiliselt õigesti tähelepanu sellele, et mitte kõik kahjunäitajad ei näidanud asjaomasel perioodil halvenemist. Teatavad näitajad, nagu eksport, mis suurenes 2021. aastast kuni uurimisperioodini 33 %, ning investeeringud, mis olid 2021.–2023. aastal märkimisväärsed, arenesid tõepoolest positiivses suunas. Need edusammud ei kaalu siiski üles kahju hindamise seisukohast olulistes põhinäitajates täheldatud negatiivseid suundumusi. Eelkõige vähenes müügimaht liidu vabaturul 15 %, turuosa vähenes 47 %-lt 2021. aastal 40 %-le uurimisperioodil, toodang vähenes 14 % ning kasumlikkus püsis asjaomase perioodi neljast aastast kolmel aastal negatiivsena. Komisjon tuletab meelde, et alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole olulise kahju kindlakstegemiseks vaja, et kõik kahjunäitajad halveneksid, kui tõendid tervikuna näitavad kahju olemasolu. Lisaks langes liidu tootmisharu olukorra halvenemine kokku Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise ja hinnalangusega. See import avaldas tugevat hinnasurvet, mis tõi kaasa hinna allalöömise ja märkimisväärse hinna allasurumise, luues seega põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seetõttu lükati HELMi väide tagasi.

(16)

CPIC Abahsain Fiberglass W.L.L. (edaspidi „CPIC Bahrain“) oli vastu 2016. aasta põhiste taotletava kasumlikkuse näitajate kasutamisele, kuna need ei esinda tüüpilisi kasumlikkuse tasemeid, vaid võimaldavad määrata taotletava kasumlikkuse kindlaks asjaomasel perioodil valitsenud tegelike majandustingimuste põhjal. Lisaks toetas CPIC Bahrain lähenemisviisi, et analüüs põhineks hinna allalöömise või turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes pigem tegelikel ekspordihindadel kui arvestuslikel hindadel, et hinnata täpselt dumpinguhinnaga impordi mõju siseturu hindadele, tagades õiglase uurimismenetluse.

(17)

Komisjon märkis, et 2016. aasta põhiste taotletava kasumlikkuse näitajate kasutamine lähtealusena võimaldab mõista õiglastel konkurentsitingimustel saavutatavat kasumlikkuse taset, kuna hilisemate aastate majandustingimusi on mõjutanud dumpinguhinnaga import. Kuigi CPIC Bahrain soovitas analüüsimisel tugineda tegelikele ekspordihindadele, ei pruugi see täielikult arvesse võtta moonutusi, mida madala hinnaga import liidus põhjustab. Seepärast võivad arvestuslikud hinnad olla kasulik vahend õiglase hinna kindlaksmääramisel, eriti kui tegelikud turuhinnad võivad olla mõjutatud välisteguritest. Seetõttu lükati CPICi väide tagasi.

(18)

CPIC Bahrain vaidles vastu kaebuses esitatud väidetele, et CPIC kontsern kasutab oma Bahreini tehast Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete impordile kehtestatud kaubanduspiirangutest kõrvalehoidmiseks, kuna need väited on nii õiguslikult asjakohatud kui ka faktiliselt ebaõiged. Ta rõhutas, et selle omandamine oli osa pikaajalisest ülemaailmsest strateegiast, mis ei olnud seotud ühegi kõrvalehoidmise kavaga, kuna esialgsed arutelud algasid 2007. aastal, ammu enne seda, kui Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kehtestati 2011. aastal dumpinguvastased meetmed. CPIC Bahrain tõi esile tegevuse tulemuslikkuse ja turupositsiooni paranemise kui tõendi oma pühendumusest puhtakujulisele ärikasvule, mitte liidu kaubanduspiirangutest kõrvalehoidmisele. Lisaks lükkas ta ümber väited subsiidiumidest kasu saamise kohta, märkides, et tema tegevust rahastatakse erasektori vahenditest ilma riigiabita. Ta selgitas, et väidetavaid algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames saadud hüvesid ei toetanud tõendid, arvestades, et see omandamine toimus ammu enne asjaomast 2018. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit. Viimasena väitis CPIC Bahrain, et väited subsiidiumide kohta ei ole dumpinguvastase uurimise seisukohast asjakohased, kuna selliseid väiteid tuleks käsitleda eraldiseisvate subsiidiumivastaste kaebuste kaudu, ning palus, et kõik dumpinguhinnast ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohandamise taotlused jäetaks õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata.

(19)

Komisjon võttis subsideerimise ja kõrvalehoidmise kohta esitatud märkused teadmiseks, kuid leidis, et need väited ei kuulu käesoleva uurimise kohaldamisalasse.

(20)

HELM, CPIC Bahrain ja Pärsia lahe koostöönõukogu rahvusvahelise kaubanduse kahjuvastaste tavade tehniline sekretariaat (edaspidi „GCC-TSAIP“) väitsid menetluse algatamisel, et väidetav kahju liidu tootmisharule ei ole peamiselt põhjustatud klaasfilamentkiust toodete impordist Bahreinist, Egiptusest ja Taist. HELM rõhutas, et igasuguse tajutava kahju peamised põhjustajad on välistegurid, nagu nõudluse muutused, eelkõige COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda, suuremad energiakulud, mis tulenevad liidu sõltuvusest Venemaa impordist, ning märkimisväärsed tööstusinvesteeringud. CPIC Bahrain rõhutas Bahreini väikest turuosa liidus (2–3 %), mis viitab sellele, et on ebatõenäoline, et asjaomane import mõjutaks märkimisväärselt liidu tootmisharu. Ta väitis, et sise- ja välistegurid, nagu kasvavad energia- ja tööjõukulud, inflatsioon, vähenenud sisenõudlus ning Hiina ja Egiptuse konkurents avaldavad suuremat mõju. Mõlemad huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu ebatõhususel ja strateegilistel otsustel ning turu nõudluse stabiliseerumisel on tootmisharu probleemide lahendamisel olulisem roll kui kolmest riigist pärit impordil.

(21)

Komisjon leidis, et HELMi, CPIC Bahraini ja GCC-TSAIPi esitatud väide, et liidu tootmisharu raskused on tingitud muudest teguritest, ei nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel. Kaebuses esitatud tõendid näitavad Bahreinist pärit impordi puhul miinimumtasemest kõrgemaid dumpingumarginaale ning seda, et kõnealune import on osa kumulatsioonist, mis suurendab liidu kahju, säilitades seega tegeliku ja olulise põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Kõiki muid teadaolevaid tegureid, mis võivad liidu tootmisharu olukorda mõjutada, uuritakse üksikasjalikult käesoleva määruse punktis 5.2. Seetõttu lükati HELM AG, CPIC Bahraini ja GCC-TSAIPi väited tagasi.

(22)

HELM väitis menetluse algatamisel, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju hindamine on valikuline ja vigane ega kajasta õigesti teiste oluliste tarnijate, näiteks India rolli. Kuigi India oli üks suurimaid klaasfilamentkiust toodete liitu tarnijaid, jäeti India panus analüüsist välja, mis moonutas tehtud järeldusi. Samamoodi ei võta kaebuse esitaja HELMi sõnul piisavalt arvesse Türgist pärit impordi mõju, omistades selle mõju vääralt Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordile. Hoolimata nii Indiast kui ka Türgist pärit impordi märkimisväärsest suurenemisest keskendutakse kaebuses üksnes kolme riigi turuosale, mistõttu analüüs on puudulik ja eksitav.

(23)

Vastuseks väidetele, et komisjon peaks oma analüüsis arvesse võtma importi muudest kolmandatest riikidest, nagu Hiina, India ja Türgi, väidab komisjon, et asjaomane import ei nõrgenda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud väidetava kahju ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel. Kuigi Hiinast pärit import on tõepoolest kahju tekkimisele kaasa aidanud, ei vähenda see Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordi mõju liidu tootmisharule. Samal ajal vaadati läbi Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed ning 25. novembril 2025 jõustusid rangemad meetmed, (4) et kõrvaldada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju. Mis puudutab Türgit, siis kuigi selle riigi import asjaomasel perioodil suurenes, mõjutas teda ka Egiptusest ja Bahreinist pärit odavama impordi sissevool, mis võis moonutada Türgi turgu. Avalikult kättesaadava teabe põhjal (5) kehtestas Türgi kaubandusministeerium 19. juulil 2025 Egiptusest ja Bahreinist pärit klaasfilamentkiust toodete suhtes dumpinguvastased meetmed. Seoses HELMi väidetega Indiast pärit klaasfilamentkiust toodete märkimisväärse impordi kohta märgib komisjon, et HELMi esitatud arvandmeid ei toeta tõendid. Eurostati andmetel olid India klaasfilamentkiust toodete liitu suunatud impordi mahud 2024. aastal märkimisväärselt väiksemad nii HELMi väidetavatest mahtudest kui ka nendest riikidest pärit impordi mahtudest, mis näitab, et asjaomane import ei vähenda Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordi mõju liidu tootmisharule. Seetõttu lükati HELMi väide tagasi.

(24)

CPIC Bahrain väitis uurimise algatamisel, et asjaomastest riikidest pärit impordi mõju hindamisel liidu tootmisharule ei tohiks Bahreinist pärit klaasfilamentkiust toodete importi kombineerida Egiptusest pärit impordiga. Ta viitas alusmääruse artikli 3 lõikele 4, mis lubab kumulatiivset hindamist üksnes vajaduse korral, võttes arvesse imporditud ja omamaiste toodete vahelisi konkurentsitingimusi. CPIC Bahrain rõhutas, et kaebuse esitamise perioodil olid Bahreini impordimahud ja turuosa märkimisväärselt väiksemad kui Egiptuse omad, samas kui hinnad olid pidevalt kõrgemad kui Egiptuse omad. Asjaomaste turuosa ja hinnakujundussuundumuste oluliste erinevuste tõttu palus CPIC Bahrain komisjonil oma analüüsis eraldi arvesse võtta Bahreinist pärit importi, kuna selle kumuleerimine Egiptuse impordiga võib moonutada selle tegelikku mõju omamaisele tootmisharule.

(25)

Komisjoni talitused leidsid kättesaadava teabe ja statistika põhjal, et Bahreini ja Taiga seotud kumuleerimise tingimused olid kaebuse esitamise etapis täidetud. Dumpingumarginaalid leiti olevat miinimumtasemest kõrgemad. Nagu nähtub kättesaadavast ametlikust impordistatistikast, ei olnud dumpinguhinnaga impordi maht kõigi asjaomaste riikide puhul tühine (see oli üle miinimumtaseme). Lisaks peeti konkurentsitingimusi sarnasteks, kuna asjaomastest riikidest pärit toodete ja liidu tootmisharu geograafiline haare kattus üldiselt, kõikide riikide hinnad olid madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ja kogukulud ning vaatlusalusel perioodil oli kõikidest asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa märkimisväärne. Seetõttu lükati CPICi väide tagasi.

(26)

ELi sõltumatute klaasfilamentkiu tootjate ühendus, Egiptuse valitsus, CPIC Bahrain ja HELM olid kõik vastu Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete importi käsitlevale dumpinguvastasele uurimisele, mille eesmärk oli kehtestada tollimaksud, väites, et see ei tooks liidule kasu. Ühendus rõhutas, et liit ei suuda toota teatavaid klaasfilamentkiust tooteid, näiteks peenekiulist heiet, mistõttu on vaja tugineda impordile ning vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele suurema turuvõimu andmine võib ohustada konkurentsi. Egiptuse valitsus väitis, et asjaomased tollimaksud kahjustaksid selliseid olulisi sektoreid nagu autotööstus ja taastuvenergia, mis vajavad kliimaeesmärkide saavutamiseks klaasfilamentkiust toodete stabiilset kättesaadavust, ning kinnitas seega, et Egiptusest pärit impordi säilitamine teenib avalikku huvi. CPIC Bahrain lisas, et tollimaksud tooksid kaasa hinnatõusu ja vähendaksid heaolu, mõjutades eelkõige taastuvenergiasektorit, ning soovitas keskenduda impordile väljakujunenud allikatest, nagu Egiptus ja Hiina, kuna nende tarned on usaldusväärsed. Lisaks väitis HELM, et need meetmed häiriksid tarneid, suurendaksid kulusid ja ohustaksid klaasfilamentkiust sõltuvate järgmise etapi tootmisharude elujõulisust, kahjustades veelgi liidu konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Kokkuvõttes väitsid nad, et selliste tollimaksude kehtestamine võib ohustada liidu konkurentsivõimet ja kasumlikkust, tõrjudes tõenäoliselt äriühingud turult välja ja minnes vastuollu laiemate strateegiliste majanduslike eesmärkidega.

(27)

Komisjon märkis, et väited liidu huvide kohta ei ole uurimise algatamise seisukohast asjakohased, sest uurimise algatamisele eelnevas etapis liidu huvide hindamist ei toimu. Komisjon uuris uurimise käigus siiski, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides.

(28)

Egiptuse valitsus väitis ka, et kaebuses esitatud dumpinguarvutus ei olnud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. Eelkõige väitis Egiptuse valitsus, et Eurostati CIF-andmete ja artikli 14 lõike 6 kohaste andmete kasutamine ei kajasta tegelikke tehasest hankimise tasandi ekspordihindu ning selle tulemuseks on kunstlikult madal ekspordihind. Egiptuse valitsus väitis lisaks, et normaalväärtus arvutati valesti, kuna sellesse lisati imporditollimaksud, mida Jushi Egypt for Fiberglass Industry S.A.E.-l (edaspidi „Jushi Egypt“) ei oleks Suessi kanali majandustsooni eeskirjade kohaselt tulnud maksta, mis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1. Egiptuse valitsus väitis ka, et kaebus ei taganud normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlust, eelkõige seoses müügitingimuste, turutingimuste ja kaubandustasandite erinevustega, ning et võrdlust moonutas pigem kuu keskmiste vahetuskursside kui tehingukuupäeva kursside kasutamine. Lõpuks väitis Egiptuse valitsus, et kaebuses ei olnud esitatud piisavaid tõendeid, et põhjendada paljusid väiteid vääringu konverteerimise ja kulude korrigeerimise kohta, ning taotles uurimise lõpetamist.

(29)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et taotlus peab sisaldama piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on uurimise algatamisel tõendite piisavuse kriteeriumi täitmiseks vajalik tõendite kvantiteet ja kvaliteet erinev sellest, mis on vajalik dumpingu ja kahju esialgsel või lõplikul kindlakstegemisel (6).

(30)

Ekspordihinna kohta märkis komisjon, et mõistlikult kättesaadavate statistiliste allikate kasutamine on uurimise algatamise etapis asjakohane, kui tehingupõhised tehasehinnad ei ole avalikult kättesaadavad. Ekspordihindade täpne kindlaksmääramine ja kõik vajalikud kohandused on seotud dumpingu sisulise hindamisega, mis tehakse uurimise käigus saadud kontrollitud andmete alusel, mitte uurimise algatamise etapis. Seoses normaalväärtuse arvutamisega leidis komisjon, et esitatud tõendid näitasid dumpingu olemasolu, olenemata teatavate kuluelementide spetsiifilisest käsitlusest. Samuti märkis komisjon, et Egiptuse valitsuse esitatud väited võrreldavuse, kaubandustasandite ja vahetuskursi metoodika kohta olid seotud sisulise dumpinguanalüüsiga ning selleks oli vaja teavet, mis ei olnud kaebuse esitajale kaebuse esitamise ajal avaliku teabena kättesaadav. Neid küsimusi uuriti üksikasjalikult uurimise käigus ja neid käsitletakse põhjendustes 81–151.

(31)

Seda arvesse võttes leidis komisjon, et taotlus sisaldas uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid dumpingu kohta. Seetõttu lükati Egiptuse valitsuse dumpinguga seotud väited tagasi.

(32)

Lisaks esitas GCC-TSAIP märkused kaebuse aluseks oleva metoodika kohta pärast uurimise algatamise kohta märkuste esitamise tähtaja möödumist. Igal juhul, nagu on märgitud põhjenduses 29, tuletas komisjon meelde, et algatamisel kohaldatav tõendamiskünnis nõuab piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mitte lõplikku otsust. GCC-TSAIPi tõstatatud küsimused normaalväärtuse ja ekspordihindade arvutamise ning võrreldavusega seotud võimalike kohanduste kohta olid seotud Bahreini dumpingu sisulise hindamisega, mida uurimise käigus nõuetekohaselt uuriti ja mida on käsitletud põhjendustes 55–80.

(33)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(34)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi toodangu ja müügi põhjal, mis hõlmas kolme liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas enam kui 63 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja enam kui 70 % samasuguse toote hinnangulisest kogumüügist liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Kuna huvitatud isikud märkusi ei esitanud, pidas komisjon valimit liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(35)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(36)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Märkusi ei esitatud.

(37)

Võttes arvesse asjaomaste eksportivate tootjate piiratud arvu, kutsus komisjon algatamisteates kõiki asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid üles endast teada andma ja esitama küsimustikule täielikud vastused.

(38)

Komisjon avaldas veebis (7) küsimustikud eksportivatele tootjatele, kasutajatele, sõltumatutele importijatele ja liidu tootjatele.

(39)

Komisjon sai küsimustiku vastused ühelt Bahreinist pärit eksportivalt tootjalt, ühelt Egiptusest pärit eksportivalt tootjalt ja kahelt Taist pärit eksportivalt tootjalt.

(40)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide lõplikuks kindlakstegemiseks. Liidu tootjate puhul tehti alusmääruse artikli 16 kohane kaugristkontroll. Eksportivate tootjate puhul tehti kontrollkäigud kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate juurde. Bahreini eksportiva tootja puhul tehti samuti kaugristkontroll, sest algselt kavandatud kontrollkäik tuli Lähis-Ida olukorra tõttu 2025. aasta juunis ja juulis edasi lükata.

(41)

Üks Tai eksportiv tootja Asia Composite Materials (edaspidi „ACM“) väitis, et üks teine Tai eksportiv tootja Wanda New Material (Thailand) Co., Ltd. (edaspidi „Wanda“) ei olnud klaasfilamentkiust toodete tegelik tootja, sest ta toodab üksnes imporditud klaaskiust heidest matte. ACMi sõnul ei moodusta Wanda tegevus rohkem kui 20 % Wanda poolt Tais toodetud klaasfilamentkiust toodete koguväärtusest ning seetõttu ei pruugi Wanda poolt liitu eksporditavad tooted olla Tai päritolu.

(42)

Komisjon leidis, et ACMi väide ei ole õige. Wanda tegevus hõlmab märkimisväärset tootmist, see muudab toote vormi ja kasutust ning sellega kaasneb tariifse klassifikatsiooni muutus. Seega kujutab Wanda tegevus endast mittesooduspäritolureeglite kohaselt olulist töötlemist ning toodetud matid omandavad Tai päritolu. Seetõttu järeldas komisjon, et Wandat tuleks pidada asjaomase toote tegelikuks tootjaks, ja ta leidis, et ACMi väide ei ole põhjendatud.

(43)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(44)

Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt oli ajutiste meetmete kehtestamise tähtaeg 17. oktoober 2025. 25. septembril 2025 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta ajutised meetmed kehtestamata.

(45)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(46)

23. veebruaril 2026 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada teatavate Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Huvitatud isikutelt pärast avalikustamist saadud märkusi käsitletakse asjakohastes punktides allpool. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(47)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal avalikustas komisjon 12. märtsil 2026 täiendavad lõplikud järeldused kõigile huvitatud isikutele. Asjaomane täiendav avalikustamine sisaldas läbivaadatud järeldusi ja kaalutlusi. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada täiendava avalikustamise kohta märkusi ning saadud märkusi on käsitletud allpool asjakohastes punktides. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(48)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal avalikustas komisjon 13. märtsil 2026 kõigile huvitatud isikutele teised täiendavad lõplikud järeldused. Asjaomane teine täiendav avalikustamine sisaldas läbivaadatud järeldusi ja kaalutlusi. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada teise täiendava avalikustamise kohta märkusi. Ühtki uut märkust ei esitatud. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(49)

Uuritav toode on kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (v.a klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ning klaasfilamentkiust matid (v.a klaasvillmatid), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00 , ex 7019 12 00 (TARICi koodid 7019 12 00 22, 7019 12 00 25, 7019 12 00 26, 7019 12 00 39), 7019 14 00 ja 7019 15 00 alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda.

(50)

Uuritav toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadud komposiitmaterjali (klaasfilamentkiududega sarrustatud materjali) kasutatakse paljudes sektorites: transpordis (auto-, mere-, lennu- ja sõjaväetranspordis), elektri- ja elektroonikatööstuses, tuuleenergiaseadmete tootmises, ehitustööstuses, mahutite ja torude tootmises, tarbekaupade tootmises ja mujal.

(51)

Asjaomane toode on Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(52)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(53)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(54)

Toote määratlusega seotud väited ei esitatud.

(55)

Normaalväärtuse arvutamiseks uuris komisjon kõigepealt, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(56)

Selle põhjal leiti, et eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul ei ole representatiivne.

(57)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote liiki piisavalt või kui siseturul ei müüdud tooteliiki representatiivses koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Neil juhtudel, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki, uuris komisjon, kas normaalväärtuse alusena saaks rakendada tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna asjaomases riigis ei olnud samasuguse toote muid koostööd tegevaid tootjaid ega kättesaadavaid omamaiseid tootjaid, ei olnud võimalik neid hindu kindlaks teha. Sellest tulenevalt arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(58)

Normaalväärtuse arvutamiseks samasuguse tooteliigi kohta liideti koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(59)

Koostööd tegev eksportiv tootja taotles tootmiskulude kohandamist tootmisjäätmete müügist saadud tulu alusel. Äriühing väitis, et selline tulu kirjendati tema raamatupidamisarvestuses muu tuluna, ning esitas arvutused, mille eesmärk oli näidata mõju keskmistele tootmiskuludele.

(60)

Komisjon leidis, et asjaomane tulu saadi pärast uurimisperioodi ja seda ei kirjendatud eksportiva tootja raamatupidamisarvestuses uurimisperioodiga seotud tuluna. Kuna puudusid tõendid selle kohta, et asjaomane tulu oli seotud tootmisega uurimisperioodil või oli sellega seoses kirjendatud, järeldas komisjon, et tootmiskulude kohandamine normaalväärtuse arvutamiseks ei olnud põhjendatud. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(61)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GCC-TSAIP, et komisjon oleks pidanud CPIC Bahraini tootmiskulude arvutamisel arvesse võtma tootmisjäätmete müügist saadud tulu. GCC-TSAIP väitis, et tootmisjäätmed on tootmisprotsessi lahutamatu osa ja et selliste jäätmete müük kujutab endast kulude hüvitamise vormi, mis oleks pidanud kajastuma kogutootmiskulude struktuuris. Lisaks märkis GCC-TSAIP, et tulu kajastamise ajastus ei tohiks sellist tulu arvutusest automaatselt välja jätta, kuna ärilised kaalutlused võivad müüki või jäätmetulu kirjendamist edasi lükata. GCC-TSAIPi väitel suurendas asjaomase tulu väljajätmine tootmiskuludest kunstlikult tootmiskulusid ja tulemuseks oli ülehinnatud normaalväärtus.

(62)

Komisjon lükkas GCC-TSAIPi väite tagasi. Kuigi komisjon tunnistas, et tootmisjäätmed on tootmisprotsessi lahutamatu osa ja et selliste jäätmete müük kujutab endast kulude hüvitamise vormi, ei saa nõustuda CPIC Bahraini tootmiskulude kohandamisega, mida taotles GCC-TSAIP, kuna puuduvad tõendid, mis näitaksid, et tulu oli seotud tootmisega uurimisperioodil. Pärast uurimisperioodi kirjendatud tulu, isegi kui see oli tootmisega kaubanduslikult seotud, ei saa kasutada uurimisperioodi tootmiskulude kohandamiseks normaalväärtuse arvutamise eesmärgil.

(63)

Eksportiva tootja eksport liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutseva Madalmaades asuva sidusettevõtja kaudu. Seotud importija müüs asjaomase toote edasi sõltumatutele klientidele liidus. Seotud importija osales ka otsemüügis liitu.

(64)

Kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(65)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(66)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CPIC Bahrain, et komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt seotud importija kaudu toimunud kaudse müügi ekspordihinna arvutamisel teatavad summad kaks korda maha arvanud. Esiteks väitis CPIC Bahrain, et esitatud arvestused juba sisaldasid ELi imporditollimaksu ja et 7 % tollimaksu hilisem eraldi mahaarvamine tõi seega kaasa topeltarvestuse. Teiseks väitis CPIC Bahrain, et seotud importija makstud komisjonitasusid võeti esitatud arvestuses arvesse, kuid neid ei olnud ekspordihinna arvutamisel seotud importija müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvatud, mille tulemuseks oli topeltarvestus.

(67)

Komisjon uuris väiteid ja kinnitas, et imporditollimaksu eraldi mahaarvamise ja vastava kohanduse puudumisega komisjonitasude arvessevõtmiseks seotud importija müügi-, üld- ja halduskuludes kaasnes topeltarvestus. Sellest tulenevalt korrigeeris komisjon arvutust, eemaldades tollimaksu eraldi mahaarvamise ning lahutades ekspordihinna arvutamisel seotud importija müügi-, üld- ja halduskuludest teatatud komisjonitasude summad, tuginedes alusmääruse artikli 2 lõikele 9.

(68)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(69)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: sisetranspordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(70)

Hinna võrreldavuse tagamiseks võeti arvesse laenukulusid.

(71)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaksud, transport, mereveo- ja kindlustuskulud ning käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(72)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(73)

Komisjon märkis, et eksportiva tootja kogu müük liitu toimus seotud kaupleja kaudu, kes täitis kõiki peamisi müügifunktsioone, mis sarnanesid komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Võttes arvesse seotud kaupleja osalemist otsemüügis liitu, kohandas komisjon artikli 2 lõike 10 punkti i kohast müüki komisjonitasu võrra. Kaupleja ja tootja vahelise seose tõttu ning kuna sõltumatud importijad ei teinud käesoleval juhul koostööd, hinnati komisjonitasu fiktiivse 5 % kasumimarginaali alusel, mis määrati sõltumatu importija puhul kindlaks klaaskiudkanga esialgse uurimise käigus (8) järgmise etapi klaaskiudtoodete puhul, ning kõnealuse kaupleja tegelike müügi-, üld- ja halduskulude alusel.

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CPIC Bahrain, et teatavad müügi-, üld- ja halduskulud, mida seotud importija kandis seoses otsemüügiga, tuleks eraldada kaudsest müügist, et vältida topeltarvestust artikli 2 lõike 10 punkti i kohase 5 % komisjonitasu kohandusega. CPIC Bahrain vaidlustas ka selle, et komisjon oli komisjonitasu kohandamise eesmärgil liigitanud seotud importija müügiesindajaks.

(75)

Kuna puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks seotud importijat ei tohiks käsitada komisjonitasu alusel töötava esindajana, kinnitas komisjon oma põhjenduses 73 esitatud järeldused ja säilitas komisjonitasu kohandamise vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i, nagu on kirjeldatud põhjenduses 73.

(76)

Seejärel uuris komisjon CPIC Bahraini väidet, et artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine seoses CPIC Bahraini otsemüügiga nõudis artikli 2 lõike 9 kohase müügi-, üld- ja halduskulude mahaarvamise taseme vähendamist kaudse müügi puhul. Komisjon märkis, et artikli 2 lõike 9 kohaselt kaudse müügi puhul maha arvatud müügi-, üld- ja halduskulud põhinevad seotud importija raamatupidamises kajastatud tegelikel kuludel. Need kulud kajastavad kogu müügiga seoses kantud kulusid ning ühtegi osa nendest kuludest ei saa kunstlikult müügi-, üld- ja halduskuludest kaudse müügi puhul maha arvata. Komisjon leidis, et mis tahes katse jaotada osa müügi-, üld- ja halduskuludest ümber kaudsele müügile ei muudaks kirjendatud müügi-, üld- ja halduskulude kogusummat. Seega lükkas komisjon CPIC Bahraini väite tagasi.

(77)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(78)

Selle põhjal on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(79)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil 100 % liitu suunatud koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegeva eksportiva tootja marginaali tasemel.

(80)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(81)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon Jushi Egypti esitatud teavet. Pärast küsimustiku vastuses esitatud ja kontrollkäigu ajal kogutud teabe läbivaatamist juhtis komisjon tähelepanu äriühingu avatusele välisvaluuta kõikumistele ning välisvaluutas nomineeritud kulude ja müügi ulatusele, mis mõjutas esitatud kulu- ja müügiteabe põhjendatust. Eelkõige märkis komisjon, et 6. märtsil 2024 Egiptuse valitsuse korraldusel toimunud Egiptuse naela liberaliseerimine ning eelnev ametlike ja paralleelsete turukursside erinevus mõjutas kulude kirjendamist uurimisperioodil. Oma 17. detsembri 2025. aasta kirjas teavitas komisjon äriühingut oma kahtlustest seoses sellega, kas Jushi Egypti Egiptuse naela käsitlevad andmed kajastavad mõistlikult asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud tegelikke kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses, ning palus lisateavet.

(82)

Oma vastuses väitis Jushi Egypt, et vahetuskursi liberaliseerimine ei mõjutanud kirjendatud kulude usaldusväärsust, ning ei nõustunud sellega, et alusmääruse artikli 2 lõige 5 on sobiv alus tema raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulude arvestamata jätmiseks. Jushi Egypt väitis, et ametlike ja paralleelsete turukursside erinevus muutus märkimisväärseks alles alates 2023. aasta novembrist ning et sellest tulenevalt oli mõju uurimisperioodil kirjendatud kuludele vähene. Lisaks märkis Jushi Egypt, et pärast vahetuskursi liberaliseerimist 2024. aasta märtsis kirjendati mitterahalisi varasid ja kohustisi, sealhulgas varusid ja põhivara, varasema ametliku vahetuskursiga, samas kui rahalised varad ja kohustised, nagu raha, nõuded, võlad ja võetud laenud, arvestati ümber bilansipäeval kehtiva hetkekursiga, kusjuures sellest tulenevad erinevused kajastati kasumiaruandes. Sellest tulenevalt väitis Jushi Egypt, et neid tavasid arvesse võttes võivad uurimisperioodi seisukohast olulised ametlike ja paralleelsete vahetuskursside erinevused mõjutada üksnes piiratud arvu laenude, varude, energiatarbimise ja põhivaraga seotud kulukirjeid ajavahemikul 2023. aasta märtsist kuni 2024. aasta märtsini.

(83)

Peale selle märkis Jushi Egypt, et iga välisvaluuta vahetuskursist tingitud kahju, mis tuleneb rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest bilansipäeva hetkekursiga pärast liberaliseerimist, arvestati vastavalt tema tavapärastele raamatupidamistavadele ja sellel ei olnud olulist mõju tegelikele tootmiskuludele. Seega väitis Jushi Egypt, et teatatud välisvaluuta vahetuskursist tingitud kahju ei kahjustanud Jushi Egypti kuluaruandluse usaldusväärsust ega selle võrreldavust müügihindadega uurimisperioodil.

(84)

Sellest hoolimata ja ilma et see mõjutaks asjaomaseid väiteid, esitas Jushi Egypt kohandatud kulu- ja müügiandmed, mis arvutati paralleelse turukursi alusel.

(85)

Komisjon hindas äriühingu esitatud kohandatud kulu- ja müügiandmeid ning jõudis järeldusele, et Jushi Egypti pakutavad kohandused olid endiselt ebapiisavad ega kajastanud mõistlikult asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud tegelikke kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. Eelkõige ei käsitletud kohandatud andmetes piisavalt varasemate vahetuskursi moonutuste mõju toorainele, kulumile ja muudele kuluelementidele. Sellest tulenevalt teatas komisjon äriühingule Jushi Egypt, et ta võib kohaldada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks alusmääruse artiklit 18, sest normaalväärtuse arvutamiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 18 tähenduses ei esitatud.

(86)

Vastuseks väitis Jushi Egypt, et normaalväärtuse arvutamiseks kättesaadavatele faktidele tuginemine ei olnud põhjendatud, kuna Jushi Egypt tegi komisjoniga kogu uurimise jooksul igakülgset koostööd ning komisjon ei olnud täpsustanud, millist vajalikku teavet äriühing ei olnud esitanud. Jushi Egypt taotles ka ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et käsitleda tema kaitseõiguste väidetavat rikkumist ja komisjoni kavandatavat kättesaadavate faktide kasutamist alusmääruse artikli 18 alusel.

(87)

Vastuseks 27. jaanuari 2026. aasta alusmääruse artikli 18 kohaldamisega seotud kirjale taotles Jushi Egypt 4. veebruaril 2026 ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et saada komisjonilt selgitusi i) alusmääruse vaidlusaluse artikli 18 täpse kohaldamise kohta (märkides, et ta on uurimise käigus igakülgset koostööd teinud) ja ii) teabe kohta, mida Jushi Egypt ei olnud vajalikul määral esitanud (märkides, et kuna Jushi Egyptile ei selgitatud neid olulisi aspekte, oli ta jäetud teadmatusse, kuidas oma huve kaitsta). 10. veebruaril 2026 teatas ärakuulamise eest vastutav ametnik äriühingule Jushi Egypt, et kuna talitus tegeleb endiselt seoses otsuse tegemisega toimikus sisalduvate erinevate andmete hindamisega, sealhulgas nende, mis on seotud alusmääruse artikli 2 lõike 5 ja artikli 18 kohaldamisega, on sekkumine ennatlik. Jushi Egyptil oleks pärast avalikustamist endiselt võimalus esitada märkusi, mis võimaldaks huvitatud isikul käesoleval juhul oma menetlusõigusi täielikult kasutada.

(88)

Lisaks väitis Jushi Egypt, et alusmääruse artikli 2 lõikele 5 tuginemine on ebaseaduslik, sest erandit üldreeglist, mille kohaselt tuleb normaalväärtuse arvutamiseks kasutada eksportiva tootja raamatupidamisarvestust, tuleks kitsalt tõlgendada. Seega väitis Jushi Egypt, et tema andmed on normaalväärtuse kindlaksmääramisel peamine allikas ning et komisjon pidi tõendama, et uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulud ei olnud neis mõistlikult kajastatud. Peale selle väitis Jushi Egypt, et komisjoni kahtluste aluseks olevad faktilised asjaolud ei olnud piisavad, et õigustada alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamist.

(89)

Jushi Egypt väitis ka, et komisjon kohtles teda varasemate sarnaste välisvaluutatehingute ja kohalike devalveerimistega seotud juhtumitega hõlmatud eksportijatest erinevalt, juhtides tähelepanu uurimistele, mille puhul komisjon oli aktsepteerinud ametlike vahetuskursside alusel teatatud kulusid, hoolimata vahetuskursi kõikumise või alahindamise väidetest, jättes paralleelsed turukursid kasutamata (9).

(90)

Lisaks väitis Jushi Egypt, et kättesaadavate faktide iga võimalik kasutamine ei saanud anda suuremat normaalväärtust kui see, mis oleks tulenenud paralleelsete turukursside kasutamisest. Igal juhul väitis Jushi Egypt, et Egiptuse naelades tehtud riigisiseseid tehinguid Egiptuse naela devalveerimine oma olemuse poolest ei mõjutanud ning seetõttu ei tohiks neid tähelepanuta jätta. Lõpuks väitis Jushi Egypt, et kui komisjon peaks otsustama kohandada oma raamatupidamisarvestust, et kajastada Egiptuse naela devalveerimist, peaks ta sellisest kohandamisest maha arvama summa, mis on juba tasakaalustatud vääringu odavnemist käsitleva tasakaalustava tollimaksuga, et vältida meetmete topeltkehtestamist, mis on vastuolus alusmääruse artikli 14 lõike 1 teise lõiguga.

(91)

Olles Jushi Egypti esitatud väited ja teabe põhjalikult läbi vaadanud, jõudis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 järeldusele, et Jushi Egypti esitatud andmed ei kajasta mõistlikult uuritava toote tootmisega seotud tegelikke kulusid.

(92)

Komisjon täheldas, et aastatel 2011–2024 koges Egiptus märkimisväärset poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust, mis piiras välisvaluuta kättesaadavust. Korduvad kapitalikontrollid tõid kaasa paralleelsete valuutaturgude tekke ja püsimise. Need vahetuskursi muutused, sealhulgas suuremad devalveerimised ja järkjärguline liikumine täielikult liberaliseeritud vääringu suunas 2024. aasta märtsis, vähendasid ametlike ja paralleelsete vahetuskursside vahelist lõhet, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Need suundumused mõjutasid oluliselt majanduskeskkonda, milles Jushi Egypt tegutses, sealhulgas varade hindamist, kulude kirjendamist ja avatust välisvaluuta kõikumistele (10).

(93)

Komisjon märkis, et uurimisperioodil iseloomustasid Egiptuse majandust seega märkimisväärsed vahetuskursi moonutused, mis kulmineerusid Egiptuse naela edasise liberaliseerimisega 6. märtsil 2024. Täpsemalt oli ametlik vahetuskurss uurimisperioodi alguses ligikaudu 30 Egiptuse naela USA dollari kohta, samas kui paralleelne turukurss erines kohati rohkem kui 100 %.

(94)

Lisaks märkis komisjon, et ajavahemikul 2016–2024 mõjutasid vahetuskursi muutused Egiptuses oluliselt Jushi Egypti varade ja nendega seotud kulukomponentide hindamist. Sellega seoses kajastasid peamised varasemad kuluelemendid, sealhulgas kulum, varud ja varasemad investeeringud, jätkuvalt ametlike vahetuskursside alusel kirjendatud väärtusi, mis olid uurimisperioodil tegelikust majandusolukorrast oluliselt madalamad.

(95)

Arvestades, et märkimisväärne osa Jushi Egypti tehingutest, sealhulgas müük, tooraine ja energia ostmine, laenud, investeeringud ja muud kuluartiklid, olid nomineeritud välisvaluutas, mis eristab asjaomase äriühingu olukorda Jushi Egypti viidatud muude uurimistega hõlmatud olukordadest, tõi ametliku vahetuskursi kasutamine kaasa Egiptuse naelades esitatud kulude süstemaatilise alahindamise. Eelkõige kirjendati enne uurimisperioodi ja selle ajal välisvaluutas tehtud investeeringuid ja soetatud varusid erakordselt madalate ametlike vahetuskursside alusel, mille tulemuseks oli varade väärtuse alahindamine ning sellest tulenevalt ka kulumi ja muude varasemate kulukomponentide alahindamine. Samamoodi kirjendati ka uurimisperioodi esimestel kuudel välisvaluutas tehtud tooraine ostud, tuginedes madalatele ametlikele vahetuskurssidele, mis ei kajastanud valitsevaid turutingimusi.

(96)

Vastupidiselt Jushi Egypti 5. jaanuari 2026. aasta ja 3. veebruari 2026. aasta vastustes esitatud väidetele näitasid need tegurid, et ametlike ja paralleelsete vahetuskursside erinevus mõjutas oluliselt märkimisväärset osa tootmis- ja kulukomponentidest ammu enne 2023. aasta märtsi. Kuigi Jushi Egypt märkis, et mitterahalisi varasid ja kohustisi kirjendati varasemate ametlike vahetuskursside alusel ning rahalised varad ja kohustised arvestati ümber hetkekursiga, tingis ametlike vahetuskursside kasutamine varade ja kulude majandusliku väärtuse alahindamise (nagu ka varasemalt) ning välisvaluuta vahetuskursi kahjumi käsitlemine muu koondkasumi all ei vähendanud tootmiskulude moonutusi. Lisaks märkis komisjon, et Jushi Egypti väide, et rahalised varad ja kohustised ei olnud mõjutatud, on vastuolus tema enda kohandustega, nagu on märgitud põhjenduses 84, mille kohaselt kohaldati rahaliste varade ja kohustiste, sealhulgas nõuete suhtes paralleelseid turukursse. Komisjon märkis, et rahaliste varade ja kohustiste käsitlemine Jushi Egypti kohandustes kinnitas veelgi, et rahaliste ja mitterahaliste varade ja kohustiste eristamine ei oma praktilist tähtsust, kuna see mõjutas oluliselt mõlemat liiki varasid ja kohustisi. Seega oli mõju varudele, põhivarale, kulumile, toorainekuludele ja muudele varasematele kulukomponentidele märkimisväärne kogu uurimisperioodil, mitte üksnes viimaste kuude jooksul, nagu Jushi Egypt oli väitnud.

(97)

Lisaks ei kajastunud komisjonile teatatud tootmiskuludes märkimisväärne välisvaluuta vahetuskursist tingitud kahju, mis tulenes rahaliste varade ja kohustiste ümberhindamisest pärast 2024. aasta märtsi liberaliseerimist, kuigi seda kajastati Egiptuse raamatupidamisstandardite kohaselt muu koondkasumi all, mis eristab ka asjaomase äriühingu olukorda Jushi Egypti viidatud muudest komisjoni uurimistega hõlmatud olukordadest. Võttes arvesse välisvaluutariski ulatust ning ametlike ja paralleelsete vahetuskursside erinevuse ulatust, järeldas komisjon, et Jushi Egypti andmed ei kajastanud mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid uurimisperioodil alusmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(98)

Eespool öeldut silmas pidades ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 uuris komisjon, kas Jushi Egypti esitatud korrigeeritud kuluandmed, mis põhinevad mitteametlike/paralleelsete vahetuskursside hinnangulistel väärtustel, sobiksid normaalväärtuse arvutamiseks. Komisjon leidis, et kuigi kohandatud andmed käsitlesid teatavaid moonutusi äriühingu andmetes ja kajastasid asjakohasemalt tootmise tegelikku majandusolukorda uurimisperioodil, ei kõrvaldanud need täielikult kõiki allesjäänud vastuolusid.

(99)

Kuna pakutud metoodika ja kohandatud andmed käsitlesid tuvastatud moonutusi osaliselt, otsustas komisjon pakutud üldise metoodika ja kohandused heaks kiita. Seetõttu ei jätnud komisjon Jushi Egypti esitatud kohandatud kuluandmeid täielikult arvesse võtmata, vaid kasutas neid normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 3. Täpsemalt tegi komisjon täiendavaid sihipäraseid kohandusi konkreetsetes kuluartiklites, mida Jushi Egypt ei ole piisavalt käsitlenud, sealhulgas tooraine, kulum ja väärismetallide kadu. Neid kohandusi tehti selleks, et lõppkokkuvõttes kasutatavad kulud kajastaksid mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 5. Komisjon järeldas, et see metoodika ja täiendavad kohandused võimaldasid tal normaalväärtuse arvutamisel tugineda äriühingu andmetele, selle asemel et kasutada asjaomases etapis muude representatiivsete turgude teavet.

(100)

Lisaks märkis komisjon, et Jushi Egypti väide, et alusmääruse artikli 2 lõiget 5 tuleks tõlgendada kitsalt ja et tema raamatupidamisarvestus on normaalväärtuse peamine allikas, ei kajastanud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Alusmääruse artikli 2 lõige 5 võimaldab komisjonil kulusid kohandada, kui eksportiva tootja andmed ei kajasta mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Käesoleval juhul tekitab ametlike vahetuskursside ja tegeliku majandusolukorra lahknevus ning märkimisväärne välisvaluutarisk selgelt vajaduse selliste sihipäraste kohanduste järele. Igal juhul leidis komisjon, et normaalväärtuse arvutus põhines Jushi Egypti kohandatud andmetel, mille äriühing esitas 5. jaanuaril 2026 ja mis kajastavad tema enda metoodikat valuutakursi mõju käsitlemiseks, näidates asjakohasemalt kulusid, mis on seotud asjaomase toote tootmise ja müügiga uurimisperioodil. Nagu on märgitud põhjenduses 99, pidas komisjon asjakohaseks äriühingu andmeid tervikuna mitte asendada. Selle asemel tehti Jushi Egypti muudetud andmekogumis sihipäraseid kohandusi tagamaks, et kirjendatud kulud kajastaksid mõistlikult tegelikke tootmis- ja müügikulusid uurimisperioodil.

(101)

Jushi Egypti väide, et varasemate juhtumitega seotud komisjoni tava, mille puhul ametlikke vahetuskursse kasutati olenemata kohalikest devalveerimistest, kohustas komisjoni kasutama sama lähenemisviisi, on alusetu. Komisjon märkis, et iga dumpinguvastast uurimist tuleb hinnata selle konkreetsete faktiliste ja majanduslike asjaolude ning komisjoni dumpinguvastase otsuse õiguspärasuse alusel, lähtudes õigusnormidest, mitte uurimisasutuse väidetavast varasemast otsustustavast. Lisaks märkis komisjon, et tema tava sõltub sellest, kas ja mil määral mõjutas asjaomast eksportivat tootjat vahetuskursi küsimus. Juhtumi faktilistest asjaoludest lähtuvalt on komisjon varem tuginenud paralleelsetele turukurssidele (11). Käesoleval juhul tekitasid Egiptuse naela pikaajaline ja ulatuslik devalveerimine, ametlike ja paralleelsete turukursside püsiv ja oluline erinevus, mis mõjutas varade hindamist ja seega kulumit (mis moodustab kapitalimahukate tööstusharude tootmiskuludest olulise osa), ning välisvaluutas tehtud tehingute suur osakaal üheskoos ainulaadse olukorra, mis erines oluliselt huvitatud isiku nimetatud varasematest uurimistest. Varasemad juhtumid, mille puhul kasutati ametlikke vahetuskursse, eristuvad selgelt praegustest asjaoludest ning ei muutnud käesoleval juhul vajadust sihipäraste kohanduste järele artikli 2 lõike 5 alusel.

(102)

Võttes arvesse põhjendustes 91–97 esitatud järeldusi, järeldas komisjon, et Jushi Egypti raamatupidamisdokumentides kirjendatud kulud ei kajastanud mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(103)

Seega võttis komisjon normaalväärtuse arvutamisel aluseks Jushi Egypti esitatud kohandatud kuluandmed. Komisjon nõustus äriühingu pakutud üldise metoodika ja kohandustega, kuid lisas täiendavad sihipärased kohandused varadele ja kohustistele, mida Jushi Egypt ei olnud piisaval määral käsitlenud, kuid mida peeti vajalikuks, et jõuda kuluni, mis kajastaks mõistlikult asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, nagu on selgitatud põhjenduses 99. Üksikasjalikum teave kohanduste ja vastavate allikate kohta esitati eksportivale tootjale individuaalse avalikustamise käigus, võttes arvesse teabe konfidentsiaalsust.

(104)

Seoses Jushi Egypti väitega, et Egiptuse naela devalveerimisega seotud kohandamine tooks tasakaalustava tollimaksu tõttu kaasa topeltarvestuse, ei leidnud komisjon, et devalveerimist arvestades arvutatud maksusoodustus võiks kujutada endast topeltarvestust. Kuna puudusid täiendavad selgitused ja tõendid selle kohta, et sama elementi käsitleti kaks korda, lükati väide tagasi.

(105)

26. veebruaril 2026 taotles Jushi Egypt ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, märkides, et talle ei ole ikka veel teada, milline teave jäi esitamata või millist teavet ei esitatud nõuetekohaselt, kuna seda ei ole lõplike järelduste avalikustamises kusagil selgitatud. Samal kuupäeval vastas ärakuulamise eest vastutav ametnik äriühingule, et komisjon oli kasutanud Jushi Egypti esitatud teavet võimalikult suures ulatuses vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 3. Kui esitatud kohandatud andmed ei olnud asjakohased (põhjustades seega põhjendamatuid raskusi mõistlikult täpsete järelduste tegemisel), tegi komisjon konkreetsete kuluartiklite puhul täiendavaid kohandusi, nagu on selgitatud lõplike järelduste avalikustamises ja selle lisades. Ärakuulamise eest vastutav ametnik julgustas Jushi Egypti tegema koostööd komisjoni talitusega, et äriühing saaks asjakohased andmed esitada oma kirjalikes märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(106)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik korraldas 4. märtsil 2026 huvitatud isiku ja komisjoni talituse ärakuulamise, et Jushi Egypt saaks parema arusaamise, mis laadi teavet tuleks äriühingul veel komisjonile normaalväärtuse kindlaksmääramiseks esitada, et seejärel vastavalt koostada oma kirjalikud märkused. Ärakuulamise eest vastutava ametniku juhtimisel toimunud ärakuulamisel oli Jushi Egyptil just sobival ajal võimalus talitusega mõne konkreetse küsimuse üle pikemalt arutleda, et saada kasulikke suuniseid lõplike järelduste avalikustamise kohta kirjalike märkuste koostamiseks. Samuti pakkus talitus välja, et Jushi Egypti ärakuulamine lõplike järelduste avalikustamise teemal toimub eraldi ärakuulamisel. Seda arvesse võttes järeldas ärakuulamise eest vastutav ametnik, et Jushi Egypti kaitseõigus oli nõuetekohaselt tagatud.

(107)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik lükkas tagasi ka taotluse pikendada äriühingule Jushi Egypt lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks antud tähtaega. Talitus oli juba pikendanud seda tähtaega reedelt, 6. märtsilt 2026 esmaspäevale, 9. märtsile 2026 kella 13.00ni ning Jushi Egypt ei esitanud täiendavaid asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja järjekordset pikendamist.

(108)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Jushi Egypt oma väidet, et alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohaldamine ei olnud põhjendatud. Jushi Egypt väitis, et säte käsitleb koostööst keeldumist, ning komisjon ei olnud tõendanud, miks Jushi Egypt ei teinud koostööd või tegi seda puudulikult. Eelkõige väitis Jushi Egypt, et komisjon ei täpsustanud, millist uurimise jaoks vajalikku teavet Jushi Egypt ei olnud esitanud või milline teave ei olnud nõuetekohaselt esitatud. Lisaks väitis Jushi Egypt, et kuna komisjon ei täpsustanud, millist teavet Jushi Egypt peab esitama, oli komisjon Jushi Egypti tõendamiskoormise teha kindlaks ja esitada puuduv vajalik teave ümber pööranud. Jushi Egypt väitis ka, et kui komisjon oleks seda nõudnud, oleks ta võinud esitada komisjonile kogu vajaliku teabe, sealhulgas „kohandades oma raamatupidamisarvestust, viies selle tagasi USA dollarile või võttes aluseks Egiptuse naela kehtivad vahetuskursid“.

(109)

Lisaks kordas Jushi Egypt pärast lõplike järelduste avalikustamist oma väidet, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamine kulude kohandamise õigusliku alusena ei ole põhjendatud, väites, et komisjon tugines vääralt paralleelsete turukursside olemasolule ja Egiptuse naela devalveerimisele 6. märtsil 2024, põhjendamata, kuidas need tegurid mõjutasid tema kirjendatud kulude usaldusväärsust. Eelkõige väitis Jushi Egypt, et komisjon ajas 2024. aasta märtsi devalveerimise mõju segi enne seda kuupäeva kehtinud paralleelsete vahetuskurssidega ega selgitanud, kuidas ametlike ja paralleelsete vahetuskursside erinevused võivad mõjutada mitterahalisi varasid ja kohustisi. Lisaks väitis Jushi Egypt, et teatavad komisjoni tehtud kohandused ei olnud põhjendatud, kuna need suurendasid varade, varude ja muude kuluartiklite väärtust, eraldamata Egiptuse naelaga seotud kulusid, mida vahetuskursi kõikumised ei oleks mõjutanud.

(110)

Jushi Egypt esitas mitu märkust sihipäraste kohanduste kohta, mida komisjon rakendas Jushi Egypti kohandatud kuluandmete suhtes, nagu on kirjeldatud põhjenduses 103. Need märkused hõlmasid väiteid komisjoni kohanduste kohta seoses toorainega, mis oli ostetud 2024. aasta esimeses kvartalis, kulumiga, väärismetallide kaoga, tooraine- ja pakendamiskuludega, valmistoodete varudega ja välisvaluuta vahetuskursist tingitud kahjuga.

(111)

Seoses Jushi Egypti väidetega alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohaldamise kohta märkis komisjon, et selle sättega ei panda komisjonile kohustust anda huvitatud isikule juhiseid selle kohta, millist lisateavet tuleks esitada. Alusmääruse artikli 18 lõikes 3 on üksnes sätestatud, et huvitatud isiku esitatud teavet võetakse arvesse ka siis, kui see ei ole igati täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel, kui teave esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ning on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt. Seega kehtestatakse sättega tingimused, mille kohaselt komisjon peaks siiski kasutama teavet, mis ei ole täiuslik. Arvestades, et kõnealuste andmete puhul leidis komisjon, et tingimused on täidetud, nõustus ta Jushi Egypti esitatud andmetega. Järelikult ei ole põhjendatud Jushi Egypti väide, et komisjon pööras tõendamiskoormise ümber, jättes täpsustamata, milline teave puudus.

(112)

Igal juhul märkis komisjon, et ta oli kogu uurimise jooksul teavitanud Jushi Egypti tema kuluandmetega seoses tuvastatud probleemidest. Eelkõige selgitas komisjon oma 17. detsembri 2025. aasta ja 27. jaanuari 2026. aasta kirjavahetuses Jushi Egyptiga kahtlusi seoses äriühingu raamatupidamisarvestuses kirjendatud teatavate kuluelementide mõistlikkusega, võttes arvesse ametlike ja paralleelsete vahetuskursside erinevust ning äriühingu märkimisväärset välisvaluutariski. Neid küsimusi selgitati hiljem üksikasjalikumalt konkreetsetes lõplikes järeldustes. Seepärast leidis komisjon, et Jushi Egypti teavitati tuvastatud probleemide laadist piisavalt ning Jushi Egyptil oli uurimise käigus mitu võimalust esitada asjaomaste probleemide lahendamiseks teavet. Lisaks märkis komisjon, et tuvastatud probleemid olid struktuursed ja mõjutasid mitme kulukategooria kirjendamist äriühingu raamatupidamisarvestuses. Neil asjaoludel oli äriühingu ülesanne esitada andmed, mis võimaldaksid asjaomaseid probleeme lahendada, kuna tal oli parimad teadmised oma raamatupidamissüsteemis kättesaadava teabe laadi ja ulatuse kohta. Seetõttu pidas komisjon Jushi Egypti väidet, et ta ei saanud ette näha, milline teave oleks võinud olla vajalik, põhjendamatuks.

(113)

Komisjon märkis ka, et vastupidiselt pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud väitele valmisoleku kohta oma raamatupidamisdokumendid ümber korraldada, märkis Jushi Egypt oma 3. veebruari 2026. aasta vastuses, et komisjon paneb äriühingule „võimatu kohustuse“ kohaldada paralleelseid turukursse „kõigi oma tehingute ja kontode suhtes alates tegevuse alustamisest 2014. aastal“. See avaldus kinnitas veelgi komisjoni tuvastatud probleemide struktuurset olemust. Äriühingu esitatud teabe põhjal, mida on kirjeldatud põhjenduses 103, tugines komisjon seejärel äriühingu esitatud kohandatud andmetele, rakendades teatavaid täiendavaid sihipäraseid kohandusi.

(114)

Sellega seoses märkis komisjon, et vastupidiselt Jushi Egypti väidetele ei laiendanud alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohaldamine komisjoni kaalutlusõigust, vaid pigem piiras seda. Kuna alusmääruse artikli 18 lõiget 3 ei kohaldatud, oleks komisjon pärast seda, kui ta oli alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel jõudnud järeldusele, et Jushi Egypti raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulud ei kajastanud mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, saanud täielikult kõrvale kalduda äriühingu kuluteabest ja määrata asjakohased kulud kindlaks muul põhjendatud alusel vastavalt asjaomasele sättele. Tegelikult paneb alusmääruse artikli 18 lõige 3 komisjonile kohustuse mitte jätta huvitatud isiku esitatud teavet arvesse võtmata, kui asjaomases sättes esitatud tingimused on täidetud. Seega tagas alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohaldamine, et komisjon tugines Jushi Egypti esitatud teabele ulatuses, milles seda teavet oli veel võimalik normaalväärtuse arvutamiseks kasutada.

(115)

Igal juhul märkis komisjon, et isegi kui alusmääruse artikli 18 lõiget 3 ei kohaldataks, oleksid Jushi Egypti kuluandmete täiendavad sihipärased kohandused täielikult põhjendatud üksnes alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel. Nagu on märgitud põhjendustes 91–97, mõjutas Egiptuse vahetuskursi muutuste struktuurne mõju, sealhulgas korduvad devalveerimised, paralleelsete valuutaturgude püsimine ja Egiptuse naela liberaliseerimine 6. märtsil 2024 oluliselt kulude kirjendamist ja varade hindamist, arvestades eelkõige Jushi Egypti märkimisväärset avatust välisvaluuta kõikumistele. Vastupidiselt Jushi Egypti väidetele, nagu on selgitatud põhjenduses 96, kordas komisjon, et rahaliste ja mitterahaliste varade ja kohustiste eristamine ei oma praktilist tähtsust, kuna see mõjutas oluliselt mõlemat liiki varasid ja kohustisi.

(116)

Seoses Jushi Egypti märkustega komisjoni täiendavate sihipäraste kohanduste kohta kaalus komisjon tõstatatud küsimusi hoolikalt ja arvutas vajaduse korral normaalväärtuse ümber, et kajastada põhjendatud kohandusi. Arvestades alusandmete konfidentsiaalsust, edastati asjaomased ümberarvutused äriühingule täiendava konkreetse järelduste avalikustamise teel.

(117)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist esitas Jushi Egypt mitu märkust sihipäraste kohanduste kohta, mida komisjon rakendas Jushi Egypti kohandatud kuluandmete suhtes, nagu on kirjeldatud lõplike järelduste avalikustamise dokumendi põhjenduses 86. Need märkused sisaldasid väiteid komisjoni kohanduste kohta seoses kulumi ja väärismetallide kaoga. Komisjon kaalus tõstatatud küsimusi hoolikalt ja arvutas vajaduse korral normaalväärtuse ümber, et kajastada põhjendatud kohandusi. Võttes arvesse alusandmete konfidentsiaalsust, edastati need täiendavad ümberarvutused äriühingule teise täiendava konkreetse järelduste avalikustamise teel, mille järel uusi märkusi ei esitatud.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Egiptuse valitsus, et komisjoni lähenemisviis ei olnud kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1, mille kohaselt on tootmiskulude kindlaksmääramisel eelistatud allikaks uuritava tootja andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või ei kajasta mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Egiptuse valitsuse sõnul ei väitnud komisjon, et Jushi Egypti raamatupidamisarvestus ei vastanud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele või et selles ei kirjendatud tegelikke tekkinud kulusid. Selle asemel jättis komisjon need andmed kõrvale, sest need ei kajastanud mõistlikult asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid selliste makromajanduslike tegurite tõttu nagu vääringu devalveerimine ning ametlike ja paralleelsete vahetuskursside pikaajaline ja oluline erinevus, mis tähendas, et kohaldatud ametlik vahetuskurss ei kajastanud täpselt tegelikke turutingimusi.

(119)

Lisaks väitis Egiptuse valitsus, et Jushi Egypti esitatud kohandatud andmete aktsepteerimine komisjoni poolt kinnitas, et alusandmed olid põhimõtteliselt usaldusväärsed. Ta leidis, et kui andmeid saab kasutada kohandustega, ei saa neid arusaadavalt pidada kulude mõistliku kajastamise seisukohast sobimatuks. Samuti väitis Egiptuse valitsus, et komisjoni hilisemate põhivara, varude ja kulumi kohandamistega kaasnes hübriidmetoodika kasutamine, mille puhul sisuliselt arvestati kulud ümber ilma dumpinguvastase lepingu artiklist 2.2 tuleneva nõuetekohase õigusliku aluseta.

(120)

Viimasena väitis Egiptuse valitsus, et Jushi Egypti kohaldatud arvestuslik käsitlus vastas Egiptuse kohustuslikele raamatupidamisstandarditele ega olnud oma äranägemisel valitud. Lisaks väitis ta, et makromajanduslike vahetuskursi muutumistega ei saa põhjendada äriühingu andmete kõrvalejätmist, kui puudub konkreetne tootja kulusid mõjutav moonutus. Samuti leidis Egiptuse valitsus, et komisjoni lähenemisviis ei olnud kooskõlas paralleelse subsiidiumivastase uurimisega, mille puhul uuriti sama raamatupidamisraamistikku seoses võimaliku kulude vähendamisega, samas kui käesolevas uurimises käsitatakse seda seoses kulude paisutamise või moonutamisega.

(121)

Komisjon uuris põhjalikult Egiptuse valitsuse väiteid ja lükkas need tagasi. Esiteks tuletas komisjon meelde, et dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 kohaselt peavad uurimisasutused võtma kulude arvutamisel aluseks eksportija või tootja raamatupidamisdokumendid, tingimusel et need on kooskõlas ekspordiriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning kajastavad mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Nagu on märgitud põhjendustes 91–98, tegi komisjon kindlaks – kuigi ta ei vaidlustanud asjaolu, et Jushi Egypti raamatupidamisarvestus koostati kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega –, et raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulud ei kajastanud mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid uurimisperioodil. Ametlike ja paralleelsete vahetuskursside pikaajaline ja oluline erinevus koos äriühingu märkimisväärse avatusega välisvaluutatehingutele tõi eelkõige kaasa selle, et peamised kuluelemendid, nagu põhivara, kulum, varud ja teatavad tooraineostud, kirjendati varasemate ametlike vahetuskursside alusel, mis tingis uurimisperioodil nende majandusliku väärtuse olulise alahindamise.

(122)

Teiseks märkis komisjon, et Jushi Egypti esitatud kohandatud andmete kasutamine tema poolt ei näidanud, et esialgsed andmed kajastasid mõistlikult asjaomaseid kulusid. Nagu on selgitatud põhjendustes 94–98, järeldas komisjon, et äriühingu andmed sisaldasid eespool kirjeldatud vahetuskursi muutustest tulenevaid moonutusi ega kajastanud mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid uurimisperioodil. Kohandatud andmekogum, mille äriühing esitas pärast seda, kui teda oli probleemist teavitatud, kõrvaldas need moonutused osaliselt. Seetõttu kasutas komisjon seda andmekogumit normaalväärtuse arvutamise alusena, tehes samal ajal sihipäraseid korrektsioone kuluelementide suhtes, mis olid endiselt mittekooskõlalised. Selle lähenemisviisiga tagati, et arvutustes kasutatud kulud kajastasid mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Lisaks lükkas komisjon tagasi väite, et tema lähenemisviisi tulemusel asendati äriühingu tegelikud kulud hüpoteetiliste kuludega. Nagu on selgitatud põhjenduses 99, tugines komisjon äriühingu enda kohandatud andmetele ja metoodikale ning tegi üksnes sihipäraseid kohandusi konkreetsete kuluartiklite suhtes. Seepärast ei asendanud komisjon äriühingu kulusid väliste kontrollväärtustega, vaid tagas, et arvutustes kasutatud kulud kajastasid mõistlikult Jushi Egypti tootmise tegelikku majandusolukorda uurimisperioodil.

(123)

Viimasena leidis komisjon, et väited Egiptuse raamatupidamisstandardite kohase arvestusliku käsitluse kohustuslikkuse ja väidetava vastuolu kohta paralleelse subsiidiumivastase uurimisega ei ole põhjendatud. Esiteks märkis komisjon, et Egiptuse raamatupidamisstandardiga nr 13 vahetuskursi korrigeerimiste mõju käsitlemiseks kehtestatud arvestuslikud käsitlused olid äriühingutele kättesaadavaks tehtud vabatahtliku, mitte kohustusliku mehhanismina. Igal juhul rõhutas komisjon, et riiklike raamatupidamisstandardite järgimine ei takista uurimisasutusel hinnata, kas kirjendatud kulud kajastavad mõistlikult uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 tähenduses. Lisaks märkis komisjon, et subsiidiumivastase uurimise käigus antud õiguslik hinnang puudutas erinevaid õigusnorme ega mõjutanud käesolevas uurimises alusmääruse ja dumpinguvastase lepingu kohaselt tehtud analüüsi. Seetõttu lükkas komisjon Egiptuse valitsuse väited tagasi.

(124)

Pärast tootmiskulude kindlakstegemist uuris komisjon, kas Jushi Egypti omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne. Omamaine müük on representatiivne, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(125)

Selle põhjal leiti, et eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul on representatiivne.

(126)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid representatiivse omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(127)

Järgmisena uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul representatiivne alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Identse või võrreldava tooteliigi omamaine müük on representatiivne, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu selle tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(128)

Komisjon tegi kindlaks, et teatavate tooteliikide omamaine müük oli representatiivne. Mõne tooteliigi puhul, mis moodustas [50–60 %] liitu suunatud eksportmüügist, omamaist müüki ei toimunud või omamaine müük oli vähem kui 5 % ega olnud seega representatiivne. Nende tooteliikide puhul ei olnud muud omamaiste hindade allikad kättesaadavad. Normaalväärtus arvutati kooskõlas allpool põhjenduses 129 esitatud meetodiga.

(129)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(130)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(131)

Kui mõlemad tingimused on täidetud, on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(132)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(133)

Omamaise müügi analüüs näitas, et [2–5 %] kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulud. Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus uurimisperioodi kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(134)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote liiki piisavalt või kui siseturul ei müüdud tooteliiki representatiivses koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Neil juhtudel, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki, uuris komisjon, kas normaalväärtuse alusena saaks rakendada tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna asjaomases riigis ei olnud samasuguse toote muid koostööd tegevaid tootjaid ega kättesaadavaid omamaiseid tootjaid, ei olnud võimalik neid hindu kindlaks teha. Sellest tulenevalt arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(135)

Käesoleval juhul tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamiseks liideti uuritud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(136)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(137)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jushi Egypt, et komisjon oli ekslikult suurendanud tema omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid, määrates kindlaks kaubamärgikulud ja välisvaluuta vahetuskursist tingitud realiseerunud kahju. Jushi Egypt väitis, et tema raamatupidamisarvestuses kirjendatud kaubamärgikulud kujutasid endast kontsernisisest makset tema emaettevõtjale, mis ei vastanud ühelegi osutatud teenusele ja mis lõpuks konsolideeritud finantsaruannetes kõrvaldatakse. Jushi Egypt märkis veel, et kogu omamaine müük toimus Egiptuse naelades ega toonud seega kaasa valuutakursi muutustest tulenevat kasumit või kahjumit.

(138)

Komisjon uuris neid väiteid ja lükkas need tagasi. Komisjon leidis, et kaubamärgikuludena esitatud summad ei kujutanud endast rahaülekannet. Kui see nii oleks, ei kajastuks need kasumiaruandes, vaid üksnes bilansis. Seega leidis komisjon, et need kulud kujutasid endast kuluna kirjendatud tasu emaettevõtjale ning nende väljajätmine normaalväärtuse arvutamisest ei olnud põhjendatud. Omamaise müügiga seoses märkis komisjon, et Jushi Egypti väide, et välisvaluuta vahetuskursist tingitud realiseerunud kahju ei tohiks eraldi kindlaks määrata, ei olnud põhjendatud. Kuigi omamaine müük toimus Egiptuse naelades, osteti märkimisväärne osa toorainest välisvaluutas. Sellest tulenevalt mõjutasid vahetuskursi kõikumised oluliselt tootmiskulusid, sealhulgas omamaise müügiga seotud kulusid. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et välisvaluuta vahetuskursist tingitud kahju ei mõjutanud omamaist müüki, kuna sellise müügi kasumlikkust mõjutasid imporditud sisendite vahetuskursi muutused.

(139)

Eksportiv tootja eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutsevate Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias asuvate sidusettevõtjate kaudu. Seotud importijad müüsid asjaomase toote edasi sõltumatutele klientidele liidus.

(140)

Kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(141)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(142)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jushi Egypt, et teatavad seotud kauplejate otsesed müügikulud arvati maha kaks korda. Komisjon uuris neid väiteid ja nõustus, et Jushi Italia ja Jushi Spaini puhul olid vastavalt pangatasud ja kindlustuskulud tõepoolest kaks korda maha arvatud, ning parandas need vead. Jushi France’i puhul lükkas komisjon Jushi Egypti väite tagasi, märkides, et varude väärtuse vähenemine on seotud uurimisperioodil kirjendatud uuritava tootega ja selle määras kindlaks äriühing ise. Sellest tulenevalt on neid kulusid ekspordihinna arvutamisel müügi-, üld- ja halduskuludes asjakohaselt arvesse võetud.

(143)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(144)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses sisetranspordiga.

(145)

Hinna võrreldavuse tagamiseks võeti arvesse laenukulusid.

(146)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaksud, sisetransport, mereveo- ja kindlustuskulud ning käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(147)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, komisjonitasud, allahindlused ja pangatasud.

(148)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(149)

Selle põhjal on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(150)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil 100 % liitu suunatud koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegeva eksportiva tootja marginaali tasemel.

(151)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(152)

Normaalväärtuse arvutamiseks hindas komisjon kõigepealt, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne. Omamaist müüki käsitatakse representatiivsena, kui samasuguse toote müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(153)

Selle põhjal leiti, et omamaine müük on representatiivne Asia Composite Materials (Thailand) Co., Ltd. (edaspidi „Asia Composite“) puhul, samas kui Wanda New Material (Thailand) Co., Ltd. (edaspidi „Wanda“) omamaine kogumüük ei vastanud representatiivsuse künnisele.

(154)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote liiki piisavalt või kui siseturul ei müüdud tooteliiki representatiivses koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Neil juhtudel, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki, püüdis komisjon leida tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna teise valimisse kaasatud tootja omamaist müüki ei toimunud või teise valimisse kaasatud tootja omamaist müügihinda selle tooteliigi puhul ei olnud võimalik sisuliselt avalikustada, ilma et see rikuks kõnealuse tootja konfidentsiaalsust, ning nende tooteliikide hinda ei olnud võimalik kindlaks teha muudest allikatest, arvutas komisjon asjaomaste tooteliikide normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(155)

Kui tooteliiki siseturul ei müüdud, liideti normaalväärtuse saamiseks koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(156)

Kui tooteliiki müüdi siseturul, kuid mitte representatiivsetes kogustes, liideti normaalväärtuse saamiseks asjaomase tooteliigi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(157)

Asia Composite’i puhul, kelle omamaine müük oli representatiivne, tegi komisjon kindlaks omamaised tooteliigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(158)

Seejärel hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2 iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul eksportiva tootja omamaise müügi representatiivsust. Identse või võrreldava tooteliigi omamaine müük loetakse representatiivseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu selle tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(159)

Komisjon tegi kindlaks, et suure hulga tooteliikide omamaine müük oli representatiivne. Mõne tooteliigi puhul, mis moodustas 38 % liitu suunatud eksportmüügist, oli aga omamaine müük kas olematu või alla 5 % künnise ega olnud seetõttu representatiivne. Nende tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus vastavalt põhjendustes 155 ja 156 kirjeldatud metoodikale.

(160)

Seejärel tegi komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas normaalväärtuse arvutamiseks saab kasutada tegelikku omamaist müüki. Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(161)

Kui mõlemad tingimused on täidetud, on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(162)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(163)

Asia Composite’i omamaise müügi analüüs näitas, et mõne tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas uurimisperioodil vähem kui 80 % nende tooteliikide müügi kogumahust. Seega arvutati asjaomaste tooteliikide puhul normaalväärtus kaalutud keskmisena üksnes kasumliku müügi põhjal. Kõigi muude tooteliikide puhul kasutati põhjendustes 160 ja 126 kirjeldatud stsenaariumi ning normaalväärtus arvutati uurimisperioodi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(164)

Kui tooteliiki ei müüdud siseturul representatiivses koguses või seda ei müüdud seal üldse alusmääruse artikli 2 lõike 3 esimese lause tähenduses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(165)

Kaks Tai eksportivat tootjat Asia Composite ja Wanda eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstava hinnana, kui asjaomast toodet müüdi ekspordiks liitu.

(166)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(167)

Normaalväärtuse arvutamiseks tehasest hankimise tasandil tehti kohandusi sisetranspordi puhul.

(168)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(169)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: sisetransport, mereveo- ja kindlustuskulud, käitlemis- ja laadimiskulud.

(170)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pangatasud, allahindlused ja komisjonitasud, mida makstakse sõltumatule esindajale.

(171)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist käsitles komisjon ACMi väidet, et Wanda normaalväärtus peaks põhinema ACMi omamaisel müügil. Komisjon tuletas meelde, et tootja Hansol Paper poolt järgitud lähenemisviisiga seotud väiteid on juba käsitletud põhjenduses 154 eespool. Komisjon tuletas ka meelde, et omamaise müügi andmete esitamisel koos vastustega dumpinguvastasele küsimustikule oli ACM need andmed esitanud konfidentsiaalsena alusmääruse artikli 19 tähenduses. ACM esitas kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 2 andmete mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted, mis lisatakse avatud juhtumi toimikusse. Komisjon nõustus selle väitega. ACM ei väitnud uurimise käigus kordagi, et ta ei pea oma omamaise müügi andmeid enam konfidentsiaalseks, ei volitanud komisjoni neid avalikustama avatud juhtumi toimikus kokkuvõtete asemel ega esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei pidanud asjakohast teavet enam konfidentsiaalseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 154, kuna teiste valimisse kaasatud tootjate asjaomaste tooteliikide omamaist müüki ei olnud võimalik avalikustada ilma asjaomase tootja konfidentsiaalsust rikkumata ning kuna muud usaldusväärsed hinnaallikad ei olnud kättesaadavad, arvutas komisjon asjaomaste tooteliikide normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Seetõttu leidis komisjon, et see väide ei ole põhjendatud.

(172)

Seoses ACMi väitega, et liitu suunatud eksportmüügi puhul kasutati laenukulusid väidetavalt valesti, märkis komisjon, et arvutustes kasutatud laenukulud põhinesid ACMi poolt kontrollkäigu ajal tõendis 5 esitatud teabel. Selles tõendi kohaselt oli ACMi kehtestatud intressimäär USA dollarites müügi puhul 4,9 % ja eurodes müügi puhul 3,75 %. Kuna kontrollkäigu aruandes nende määradega seoses probleeme ei tõstatatud, leidis komisjon, et tõendis 5 esitatud teave on vastuvõetav. Seetõttu ei saa nõustuda ACMi väitega asjaomaste laenukulude väidetava väära kasutamise kohta.

(173)

Seoses ACMi väitega laenukulude väidetava väära kasutamise kohta omamaise müügi puhul märkis komisjon, et nii dumpinguvastase küsimustiku vastuses kui ka tõendis 5 kontrollkäigu ajal esitatud teabes oli märgitud arvutamisel kasutatud laenukulude määr. ACM ei teatanud kontrolli käigus selle määra muutumisest/korrigeerimisest, nagu on kajastatud äriühingu kontrollkäigu aruandes, ega seadnud seda kahtluse alla, kui kontrollkäigu aruanne talle avalikustati. Erinevalt kontrollkäigu tõendis 5 esitatud määradest ei saa väidetavat määra pidada kontrollituks. Seepärast lükati väide tagasi.

(174)

Wanda väitis lisaks, et normaalväärtusest oleks tulnud maha arvata pangatasud ja laenukulud. Komisjon kinnitab, et võrdluses kasutatud normaalväärtus arvutati tõepoolest pärast asjaomaste väidetavate kulude mahaarvamist. Sellise mahaarvamise mõju on siiski tühine, nähtav alles kolmandal kümnendkohal ega mõjuta seega oluliselt dumpingumarginaali, mis on endiselt 15,3 %.

(175)

Lisaks väitis ACM, et komisjon peaks suurendama väljaspool liitu asuvate sõltumatute kauplejate kaudu toimuva müügi CIF-hinda, lisades nende kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad, väites, et see kajastaks paremini CIF-hinda liidu piiril. Sellega seoses märkis komisjon, et need äriühingud ei tegutsenud kauplejatena, vaid esindajatena, kes korraldasid müüki ACMi nimel. Selle komisjonitasu mudeli kohaselt esitab tootja arve vahetult lõpptarbijale (otsemüük), samas kui vahendaja saab tehingu korraldamise eest üksnes komisjonitasu. Seetõttu leidis komisjon, et CIF-hind peaks põhinema lõpptarbijale esitatud arvetel ning et esindajate müügi-, üld- ja halduskulude või kasumi kohandamine ei ole põhjendatud.

(176)

Viimasena väitis ACM, et ta oli teinud tehnilise vea sisetranspordi arvutamisel seoses ekspordiarvega ACM24NCM007, ning esitas läbivaadatud arvutustel põhinevad andmed. Komisjon märkis, et see teave esitati väga hilises uurimisetapis (pärast lõplike järelduste avalikustamist) ning seetõttu ei saa ta seda kinnitada. Igal juhul on esitatud korrektsiooni mõju ebaoluline; kohandus vähendaks saadud väärtust vaid mõne sendi võrra, jättes üldise dumpingumarginaali samale tasemele. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(177)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kahe Tai eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(178)

Selle põhjal on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(179)

Koostöö taset peetakse kõrgeks, arvestades, et koostööd tegeva eksportiva tootja eksport kattis uurimisperioodil kogu Taist liitu suunatud impordi. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegevate eksportivate tootjate kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(180)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(181)

Asjaomase perioodi alguses tootis liidus samasugust toodet kümme tootjat, kellest kaks lõpetasid uurimisperioodil tootmise. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(182)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 529 828 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, mille esitas Glass Fibre Europe (edaspidi „GFE“). Nagu on märgitud põhjenduses 34, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 69 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(183)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu turul toimuva liidu tootmisharu toodangu müügi kogumahu alusel vastavalt GFE andmetele ning ii) kolmandatest riikidest saabuva impordi alusel vastavalt Eurostati (Comext) andmetele.

(184)

Kuna osa liidu tootmisharust on vertikaalselt integreeritud ja klaasfilamentkiust tooteid kasutatakse vahematerjalina mitmesuguste järgmise etapi toodete tootmiseks, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabaturul.

(185)

Kahju analüüsimise seisukohast on oluline eristada tootmisharusisest ja vabaturu tarbimist, pidades silmas, et tootmisharusiseseks kasutuseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt importtoodetega, sest neid müüakse samas äriühingus või kontsernis siirdehindadega, mis määratakse kindlaks ettevõtte- või kontsernisisese hinnakujunduspoliitika põhjal, ning seega ei ole need otseselt seotud vabaturu hindadega. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga.

(186)

Selleks et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, küsis komisjon andmeid kogu klaasfilamentkiust toodetega seotud tegevuse kohta ning kontrollis, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(187)

Komisjon uuris teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid üksnes vabaturu andmete alusel. Need näitajad on: müügimaht ja müügihinnad liidu turul, turuosa, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ning rahavoog. Kui see oli võimalik ja asjakohane, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada terviklik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(188)

Teiste majandusnäitajate sisuliseks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu klaasfilamentkiust toodetega seotud tegevust, sealhulgas liidu tootmisharusisest kasutust. Need on: toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palk ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas klaasfilamentkiust tooted on suunatud tootmisharusiseseks kasutuseks või neid müüakse vabaturul.

(189)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine liidu turul (tonnides)

(190)

Tabelist 1 nähtub, et asjaomasel perioodil oli kuni 10 % liidu klaasfilamentkiust toodete tarbimisest suunatud tootmisharusisesele turule, ülejäänu müüdi vabaturul.

(191)

Liidu kogutarbimine vähenes asjaomasel perioodil 2 %. Liidu kogutarbimine suurenes esmalt 2021.–2022. aastal 10 %, millele järgnes 2023. aastal 12 % vähenemine ja uurimisperioodil suurenes taas tarbimine tasemele, mis oli peaaegu võrdväärne asjaomase perioodi algusega.

(192)

Tarbimine vabaturul järgis peaaegu sama suundumust kui liidu kogutarbimine, kasvades 2021.–2022. aastal 11 %, millele järgnes 13 % vähenemine ja seejärel kasv asjaomase perioodi alguse tasemele. 2022. aastal täheldatud liidu tarbimise kasv vabaturul oli tingitud peamiselt majanduse taastumisest pärast COVID-19 meetmete tühistamist, kuna kasutajad esitasid taas tellimusi varude taastamiseks ja alustasid uuesti tootmist. Nõudlus klaasfilamentkiust toodete järele liidus aga vähenes 2023. aastal tarbimise vähenemise ja sellele järgnenud kehva taastumise tõttu. Uurimisperioodil taastus liidu tarbimine peaaegu 2021. aasta tasemele.

(193)

Tootmisharusisene tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 9 %. Kuna tootmisharusisene tarbimine oli suhteliselt väike, ei kajastunud selle vähenemise mõju liidu kogutarbimises.

(194)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit uuritava toote importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kumulatiivselt hinnata.

(195)

Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli suurem kui alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtase. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Uurimisperioodil olid turuosad vastavalt 4 %, 18 % ja 2 %.

(196)

Asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete dumpinguhinnaga impordi ning nende impordi ja liidu tootmisharu müüdava samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Täpsemalt näitas uurimine valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt, importijatelt ja liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastuste põhjal, et imporditud tooteid ja samasugust toodet müüdi võrreldavate müügikanalite kaudu. Lisaks lõi asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla.

(197)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(198)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(199)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(200)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kogumaht suurenes asjaomasel perioodil nii suht- kui ka absoluutarvudes ning nende ühine turuosa suurenes 14 %-lt 2021. aastal 24 %-le uurimisperioodil.

(201)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(202)

Bahreinist liitu suunatud impordi keskmine hind langes asjaomasel perioodil 8 % ning püsis sel perioodil tublisti allpool liidu tootmisharu müügihinna taset, välja arvatud 2022. aastal. Egiptusest liitu suunatud impordi keskmine hind langes asjaomasel perioodil samuti 10 % ja oli kogu sel perioodil pidevalt liidu tootmisharu tasemest madalam. Taist liitu suunatud impordi keskmine hind langes asjaomasel perioodil 50 %, mis oli peamiselt tingitud selle suhteliselt kõrgest hinnast 2021. aastal, mil impordikogused olid üsna väikesed. Pärast 2021. aastat oli Taist liitu suunatud impordi keskmine hind tunduvalt madalam kui liidu tootmisharu müügihind.

(203)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(204)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et uurimisperioodil lõi asjaomastest riikidest pärit uuritava toote import liidu tootmisharu hinnad alla 30,6–39,0 %.

(205)

Lisaks hinna allalöömisele tehti kindlaks, et esines ka märkimisväärne hinna allasurumine ja hinnalangus. Asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu oli liidu tootmisharu sunnitud impordiga konkureerimiseks oma hindu alandama ega suutnud kogu uurimisperioodil tõsta hindu, arvestades tootmiskulude arengut, samal ajal püüdes saavutada mõistlikku kasumitaset, nagu on näidatud allpool tabelis 8. Märkimisväärset hinna allasurumist ja -langust kinnitasid tabelis 3 esitatud andmed ning valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal kindlaks tehtud turuhinnast madalama hinnaga müük. Selle tagajärjel oli liidu tootmisharu sunnitud müüma hindadega, mis ei olnud piisavad tema kulude katmiseks, mis aitas kaasa tema finantsseisundi halvenemisele.

(206)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(207)

Nagu on märgitud põhjenduses 34, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(208)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid GFE esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(209)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(210)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(211)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(212)

2021. aastaga võrreldes tootmismaht 2022. aastal veidi suurenes, kuna COVID-19 meetmete leevendamine võimaldas stabiilsemat tootmist. Lisaks suurendasid 2022. aastal mitmed valimisse kuulunud liidu tootjad tootmismahtu, et koguda valmistoodete varusid, kuna neil oli kavas ahjud ümber ehitada. 2023. aastal ja uurimisperioodil vähenes tootmismaht siiski märkimisväärselt, kuna liidu tootjad müüsid kogunenud varusid maha, samal ajal seisis liidu tootmisharu silmitsi klaasfilamentkiust toodete dumpinguhinnaga impordi suurenemisega.

(213)

Tootmisvõimsus vähenes kogu asjaomase perioodi jooksul järjekindlalt ja langes 7 %. Tootmisvõimsuse vähenemine 2021. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni oli tingitud sellest, et mõned liidu tootjad lõpetasid tootmise, kusjuures Krosglass S.A. peatas klaasfilamentkiust toodete tootmise Poolas ja Electric Glass Fiber NL, B.V. algatas pankrotimenetluse.

(214)

Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes asjaomasel perioodil 7 protsendipunkti võrra, sest tootmismaht vähenes rohkem kui tootmisvõimsus.

(215)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(216)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootjate müügimaht liidu vabaturul 15 %. Samal ajal, kui tarbimine vabaturul vähenes asjaomasel perioodil vaid 2 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht, nii et liidu tootmisharu turuosa vähenes 47 %-lt 2021. aastal 40 %-le uurimisperioodil.

(217)

Tootmisharusisese turu puhul muutusid maht ja turuosa liidu turul asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tootmisharusisene maht ja turuosa

(218)

Tootmisharusisene müügimaht liidu turul vähenes asjaomasel perioodil 9 %. Kuigi müük nii vabaturul kui ka tootmisharusisesel turul järgis 2021. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni sarnast suundumust, vähenes müük tootmisharusisesel turul 6 protsendipunkti vähem kui vabaturul.

(219)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatuna protsendina liidu kogutoodangust) vähenes 2022. aastal veidi ning püsis ülejäänud perioodil stabiilselt ligikaudu 18 % juures.

(220)

Seetõttu järeldati, et liidu tootmisharu müügi vähenemine vabaturul oli tingitud asjaomastest riikidest pärit impordi suuremast survest.

(221)

Liidu tarbimine püsis asjaomasel perioodil stabiilsena, kuid liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 15 %. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt asjaomastest riikidest pärit impordist, mille turuosa asjaomasel perioodil suurenes.

(222)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(223)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tootmisharu töötajate arv esialgu veidi ja vähenes seejärel märkimisväärselt. Esialgne 2 % kasv 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga vastas toodangu ja müügi suurenemisele pärast COVID-19 piirangute leevendamist. Seejärel oli liidu tootmisharu sunnitud vähendama tööhõivet, et kohaneda keeruliste turutingimustega ja säilitada tegevuse tulemuslikkus, mistõttu vähenes see asjaomasel perioodil kokku 17 %. Tööhõive vähenemine oli seotud ka tehaste sulgemisega.

(224)

Tootlikkus vähenes 2021.–2023. aastal 190 tonnilt töötaja kohta 166 tonnini töötaja kohta, enne kui see suurenes uurimisperioodil 198 tonnini töötaja kohta pärast töötajate arvu märkimisväärset vähenemist. Tõhususe kasv järgnes ka mitme liidu klaasfilamentkiust toodete tootja ahjudesse tehtud investeeringutele.

(225)

Tegemist on esimese lõpuleviidud Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit asjaomase tootega seotud dumpinguvastase uurimisega. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(226)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(227)

Keskmised müügihinnad tõusid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid inflatsioonist tingitud kulude kasvu nõudluse suurenemise tõttu klientidele üle kanda. 2023. aastal ja uurimisperioodil keskmised müügihinnad siiski langesid, kuna 2023. aastal nõudlus liidu turul vähenes, taastudes uurimisperioodil vaid osaliselt, ning kuna import avaldas suuremat hinnasurvet.

(228)

Ühiku tootmiskulud suurenesid 2021.–2023. aastal 26 % tööjõu- ja toorainekulude suurenemise tõttu. Lisaks on energiakulud olnud muutlikud, mis on oluliselt mõjutanud energiast sõltuvaid tootmisharusid. Ühiku tootmiskulu vähenes uurimisperioodil võrreldes 2023. aastaga, kuid jäi tänu energiahinna langusele, suuremale energiatõhususele ja tulemuslikele kuluhaldusstrateegiatele 2021. aasta tasemest palju kõrgemaks. Üldised ühiku tootmiskulud suurenesid asjaomasel perioodil 24 %.

(229)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(230)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid pidevalt, suurenedes asjaomasel perioodil kokku 14 %. Kasv oli tingitud peamiselt tööturusurvest, kuna ettevõtted tõstsid palku, et meelitada töötajaid COVID-19 järgsele pingelisele tööturule, mida iseloomustas kõrge inflatsioon, ja neid seal hoida.

(231)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(232)

Varude suurenemine 2022. aastal oli algselt tingitud strateegilisest varude suurendamisest, et olla valmis kavandatud ahjude ümberehitamiseks. See oli kooskõlas varasema perioodiga COVID-19 järgse taastumise ajal, mil nõudlus kasvas märkimisväärselt, põhjustades tarneahela probleeme, mis sundis liidu tootjaid toorainet tootmisvajaduste rahuldamiseks rohkem tellima. Pärast ahjude ümberehitamist varud vähenesid, kuna valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus 2023. aastal olemasolevad varud maha müüa. Uurimisperioodil täheldasime aga varude 9,8 % kasvu võrreldes 2023. aastaga, kuna tarbimine suurenes kiiremini kui liidu müük, kusjuures impordi turuosa suurenes. Kuna toodang ületas müügikasvu, toimus varude kogunemine. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(233)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(234)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kuigi liidu tootmisharu kandis 2021. aastal kahjumit, suurenes kasumlikkus 2022. aastal, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad said suure nõudlusega seotud soodsate turutingimuste tõttu ühiku tootmiskulude kasvu klientidele üle kanda. 2023. aastal ja uurimisperioodil kasumlikkus siiski vähenes suurenenud kulude tõttu, mida ei saanud kompenseerida müügihindade tõusuga, kuna dumpinguhinnaga impordi maht suurenes, mis lõi alla ja surus alla liidu tootmisharu hinnad.

(235)

Investeeringud asjaomasel perioodil suurenesid. Need investeeringud olid peamiselt seotud valimisse kaasatud liidu tootjate ahjude ümberehitamisega, mille eesmärk oli tagada seadmete pikaealisus. Need pikalt planeeritud investeeringud tehti 2023. aastal ja uurimisperioodil valitsenud ebasoodsates turutingimustes.

(236)

2021. aastast kuni uurimisperioodini kõikus rahavoog märkimisväärselt, mis oli tingitud muutlikest turutingimustest. Asjaomasel perioodil oli 2022. aasta ainus aasta, mil kõik valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid märkimisväärset kasumit, mis kahanes osaliselt varude kasvatamisel enne kavandatud ahjude ümberehitust, mis tõi kaasa positiivse rahavoo. Hoolimata suurest kahjumist jäid rahavood 2023. aastal ja uurimisperioodil positiivseks. Seda näiliselt vastuolulist olukorda võib suuresti seostada märkimisväärse positiivse mõjuga, mida avaldas rahavoogudele 2022. aastal kogunenud laovarude vähendamine.

(237)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus muutus sarnaselt kasumlikkusega. Esmalt suurenes see 2022. aastal, seejärel vähenes 2023. aastal ja veelgi enam uurimisperioodil, mis raskendas liidu tootmisharu jaoks kapitali kaasamist ja kasvu.

(238)

Asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlik üksnes 2022. aastal, seejärel muutus see kahjumlikuks. 2023. aastal ja uurimisperioodil langes liidu tootmisharu kahjumlik olukord kokku Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordi suurenemisega hinnatasemel, mis oli liidu tootmisharu keskmistest müügihindadest ja tootmiskuludest madalam.

(239)

Liidu tootmisharu suutis 2022. aastal oma hinnataset tõsta, et saavutada kasumlik olukord. 2023. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindade ja asjaomastest riikidest pärit impordi hindade vahe siiski suurenes. Liidu hinnad tõusid asjaomasel perioodil 7 %, samal ajal kui i) Bahreinist pärit impordi hinnad langesid 8 %, ii) Egiptusest pärit impordi hinnad langesid 10 % ja iii) Taist pärit impordi hinnad langesid 50 %. Selle tulemusena kaotas liidu tootmisharu, kes oli küll sunnitud kahjumiga müüma, 2021. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal turuosa.

(240)

Peaaegu kõigi kahjunäitajate üldine suundumus oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, kasumlikkus ja investeeringutasuvus halvenesid koos müügimahtude ja turuosa vähenemisega. 2022. aastal suutis liit teataval määral taastuda, kuna nõudlus klaasfilamentkiust toodete järele suurenes pärast COVID-19 meetmete kaotamist taas. 2023. aastal ja uurimisperioodil halvenes liidu tootmisharu olukord aga dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja hindade languse tõttu veelgi, nagu on näha suurenenud kahjumist.

(241)

Nagu eespool märgitud, olid muud majandusnäitajad, nagu investeeringutasuvus, asjaomasel perioodil negatiivsed, välja arvatud 2022. aastal. See mõjutas liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada ja kapitali kaasata, takistades seega tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist keskpikas ja pikas perspektiivis.

(242)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(243)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(244)

Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid olid import muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid, liidu tootmisharu eksporditegevus, tooraine- ja energiakulude suurenemine liidu tootmisharus ning tootmisharusisese turu areng.

(245)

Komisjon uuris asjaomasest riigist pärit impordi mahtude muutumist ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 6.

(246)

Uurimine näitas, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi maht, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla, suurenes asjaomasel perioodil nii absoluut- kui ka suhtarvudes, kuna asjaomaste riikide ühine turuosa suurenes süstemaatiliselt 14 %-lt 2021. aastal 24 %-le uurimisperioodil.

(247)

Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil üheksa protsendipunkti võrra.

(248)

Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi keskmised ühikuhinnad langesid 2021. aasta ja uurimisperioodi vahel vastavalt 8 %, 10 % ja 50 % ning olid madalamad kui liidu tootmisharu hinnad samal perioodil.

(249)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et asjaomastest riikidest pärit import lõi liidu tootmisharu müügihindu uurimisperioodil pidevalt alla, kusjuures hindade allalöömise marginaalid jäid vahemikku 30,6–39,0 %. Samal ajal leiti, et impordihinnad olid märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Kuigi liidu tootmisharu keskmised ühikukulud suurenesid asjaomasel perioodil 24 %, peamiselt kõrgemate energia- ja toorainekulude tõttu, ei saanud liidu tootmisharu müügihindu dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu vastavalt tõsta. Seetõttu jäid müügihinnad isegi siis, kui need 2022. aastal ajutiselt tõusid, järgmistel aastatel omahinna tasemele või alla selle, takistades liidu tootmisharul kulude katmist ja mõistliku kasumimarginaali saavutamist. Pideva hinna allalöömise ja liidu tootmisharu suutmatuse tõttu tõsta oma hindu vastavalt kuludele kaasnes märkimisväärne hinna allasurumine.

(250)

Liidu tootmisharu oli 2021. aastal kahjumis, muutus 2022. aastal kasumlikuks ning oli alates 2023. aastast jätkuvalt kahjumis. Kuigi kasumlikkus 2022. aastal märkimisväärselt paranes, halvenes see seejärel järsult, jõudes 2023. aastal –7,3 %ni ja uurimisperioodil –10,6 %ni. See halvenemine langes kokku asjaomastest riikidest pärit impordi hindade märgatava langusega pärast 2022. aastat. Kuigi impordihinnad tõusid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga, langesid need 2023. aastal märkimisväärselt, langedes uurimisperioodil veelgi. Asjaomasest kolmest riigist pärit impordi maht saavutas haripunkti 2022. aastal, vähenes 2023. aastal ja suurenes seejärel uurimisperioodil märkimisväärselt, saavutades ligikaudu 65 % kõrgema taseme kui 2021. aastal. Liidu hindade languse, odava impordi suurenemise ja impordimahu uue kasvu koosmõju avaldas negatiivset survet liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale, mille mõjul selle kasumlikkus alates 2023. aastast halvenes.

(251)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemine asjaomasel perioodil tõi kaasa nende turuosa märkimisväärse suurenemise liidu tootmisharu arvelt. See import avaldas liidu tootmisharule märkimisväärset survet, sest see lõi alla ja surus alla ka liidu tootmisharu hindu, mis tõi asjaomasel perioodil kaasa liidu tootmisharu olukorra märkimisväärse halvenemise.

(252)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(253)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud klaasfilamentkiust toodete impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 12

Import muudest kolmandatest riikidest

(254)

Hiinast pärit import liitu kasvas 2021.–2022. aastal 78 %, suurendades selle turuosa 5 %-lt 10 %-le, enne kui see vähenes 2023. aastal ja uurimisperioodil 9 %-le. Hiina hinnad, sealhulgas kehtivad tollimaksud, olid 2021. ja 2022. aastal liidu tootmisharu tasemest kõrgemad, kuid 2023. aastal ja uurimisperioodil olid need liidu tootmisharu tasemest madalamad ja seega oli neil ka oma osa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimises uurimisperioodil. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad olid asjaomasel perioodil Hiina RV impordi hindadest siiski märkimisväärselt madalamad, välja arvatud Taist pärit (väikesemahuline) import 2021. ja 2022. aastal. Samal ajal oli asjaomasel perioodil asjaomastest riikidest pärit impordi maht pidevalt märkimisväärselt suurem kui Hiina RVst pärit impordi maht. Seepärast järeldas komisjon, et kuigi Hiinast pärit import aitas samuti kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele, ei nõrgenda selle olemasolu tegelikku ja olulist põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olulise kahju vahel.

(255)

Klaasfilamentkiust toodete import Ühendkuningriigist liitu 2021. aastast kuni uurimisperioodini näitas mahu vähenemist ja suhteliselt stabiilset turuosa. Ühendkuningriigist pärit impordi maht suurenes aastatel 2021–2022, kuid vähenes seejärel 2023. aastal ligikaudu 21 % ja uurimisperioodil veel 19 %. Turuosa vähenes asjaomasel perioodil 4 %-lt 3 %-le. Ühendkuningriigist pärit impordi keskmine hind tonni kohta oli sarnane või kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind ja kõrgem kui asjaomastest riikidest pärit impordi hind. Ühendkuningriigist pärit impordi hinnad tõusid esmalt 2021.–2023. aastal 39 %, seejärel langesid uurimisperioodil 1 244 euroni. Seetõttu järeldas komisjon, arvestades Ühendkuningriigist pärit impordi vähenemist, piiratud turuosa ja kõrgemat hinnataset, et see ei soodustanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimist ega nõrgendanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(256)

Malaisiast liitu suunatud import näitas 2021. aastast kuni uurimisperioodini nii mahu kui ka turuosa märkimisväärset vähenemist koos hinnakõikumistega. Impordimaht vähenes järsult 136 086 tonnilt 2021. aastal 76 909 tonnile 2023. aastal, enne kui see uurimisperioodiks veidi taastus, jõudes 86 303 tonnini. Sellest tulenevalt vähenes Malaisiast pärit impordi turuosa 16 %-lt 10 %-le. Kuigi keskmine hind tonni kohta tõusis 2022. aastal esialgu 32 %, langes see 2023. aastal ja uurimisperioodil märkimisväärselt. Seepärast järeldas komisjon, et Malaisiast pärit import võis teataval määral aidata kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele, eelkõige seetõttu, et selle hinnad olid liidu tootjate ühiku tootmiskulust madalamad. Võttes aga arvesse Malaisia impordimahtude ja turuosa üldist vähenemist, ei nõrgendanud see tegelikku ja olulist põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel.

(257)

Klaasfilamentkiust toodete impordi maht muudest kolmandatest riikidest (v.a eespool nimetatud riigid) liitu vähenes asjaomasel perioodil 2 % ja turuosa püsis stabiilsena 13 % juures. Nendest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad. Komisjon järeldas, et muudest kolmandatest riikidest pärit import võis teataval määral soodustada liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimist, kuna selle impordi hinnad olid liidu tootjate ühiku tootmiskulust madalamad. Kuid kuna selle impordi hinnad olid asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga võrreldes kõrgemad, ei nõrgendanud see import tegelikku ja olulist põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel.

(258)

Ühendkuningriigist, Malaisiast ja muudest kolmandatest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi andmete analüüs näitas vastuolulist pilti. Malaisiast pärit import vähenes asjaomasel perioodil nii absoluut- kui ka suhtarvudes, olles samal ajal liidu tootmisharu hindadest madalamal hinnatasemel. Ühendkuningriigist pärit import vähenes alates 2022. aastast, olles samal ajal liidu tootmisharu hindadest kõrgemal hinnatasemel. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes asjaomasel perioodil. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei toimunud märkimisväärset importi kolmandatest riikidest, mille turuosa oleks asjaomasel perioodil ja/või läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenenud ja mille hinnad oleksid olnud liidu tootmisharu hindadest madalamad.

(259)

Kuigi komisjon leidis, et Hiinast pärit import aitas kaasa uurimisperioodil kindlakstehtud kahju tekkimisele, järeldas ta, et kuigi see tegur on oluline, ei saanud see nõrgendada tegelikku ja olulist põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel, sest asjaomastest riikidest pärit impordi mahu suurenemine ja püsiv hinnasurve langesid otseselt kokku liidu tootmisharu müügi, turuosa ja kasumlikkuse halvenemisega, olles seega selge kahju allikas.

(260)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GCC-TSAIP, et komisjon ei olnud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi puhul teinud piisavat omistamata jätmise analüüsi. Eelkõige väitis ta, et tehtud otsuses ei selgitatud piisaval määral, kuidas komisjon eristas asjaomastest riikidest pärit impordi kahjulikku mõju muudest riikidest pärit impordi mõjust. GCC-TSAIPi sõnul sisaldasid komisjoni järeldused üksnes üldisi väiteid selle kohta, et muudest allikatest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, esitamata piisavalt üksikasjalikku kvantitatiivset hinnangut selle mahu, hinnataseme ja turuosa muutumise kohta. Seetõttu väitis ta, et otsus ei näidanud, et muu impordi tekitatud kahju oleks nõuetekohaselt eristatud dumpinguhinnaga impordi tekitatud väidetavast kahjust.

(261)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Komisjon viitab põhjendustele 254–259, milles kirjeldatakse, kuidas komisjon uuris muid teadaolevaid tegureid, mis võisid aidata kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule, sealhulgas importi Hiinast, Ühendkuningriigist, Malaisiast ja muudest kolmandatest riikidest. Nende mahtude, turuosade ja hinnatasemete analüüs näitas, et kuigi osa sellest impordist võis teataval määral liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa aidata, oli selle maht kas kahanev, turuosa piiratud või hinnatase kõrgem kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordil. Seepärast järeldas komisjon, et kuigi osa sellest impordist võis teataval määral liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa aidata, ei nõrgendanud ükski neist teguritest tegelikku ja olulist põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja uurimise käigus kindlaks tehtud olulise kahju vahel.

(262)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei nõrgendanud tegelikku ja olulist põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(263)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(264)

Alates 2021. aastast on liidu tootmisharu eksport järk-järgult suurenenud, kuid jäänud kogumüügiga võrreldes väikeseks. Kõnealune eksport koosnes suures osas keerukama tehnilise kirjeldusega toodetest, mis olid kaitstud otsese hinnakonkurentsi eest. Sellest tulenevalt suutis liit tagada asjaomaste klaasfilamentkiust toodete puhul kõrgemad hinnad rahvusvahelistel turgudel võrreldes liidu turuga. See kajastas strateegilist keskendumist välismaa nišiturgudele.

(265)

Eksportmüük võimaldas liidu tootmisharul parandada oma üldist finantsseisundit tänu suurenenud müügimahule ja saavutatud hinnatasemele, mis oli kõrgem kui liidu turul.

(266)

Liidu tootmisharu keskmine energiahind muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Energia ja toorainete hinnad liidus (eurodes)

(267)

Energiahinnad liidus kõikusid asjaomasel perioodil märkimisväärselt ja lõpuks stabiliseerusid. 2022. aasta järsku kasvu võrreldes 2021. aastaga süvendasid energiavarustust mõjutavate geopoliitiliste pingete tagajärjed, mis olid peamiselt tingitud Venemaa põhjendamatust ja provotseerimata agressioonisõjast Ukraina vastu. Energiahindade järsk tõus mõjutas märkimisväärselt valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulusid. 2023. aastaks energiahinnad langesid.

(268)

Uurimine näitas, et peamiste toorainete kulud suurenesid 2022. aastal märkimisväärselt, mis aitas kaasa ühiku müügihinna märkimisväärsele tõusule, kuna liidu tootmisharu sai need kulud klientidele üle kanda. 2023. aastal toorainekulude kasv jätkus, kuid ühiku müügihind samal ajal langes, kuna liidu tootmisharu ei suutnud neid lisakulusid klientidele üle kanda. Kuigi toorainekulud vähenesid uurimisperioodil võrreldes 2023. ja 2022. aastal täheldatud kuludega, langesid liidu turuhinnad veelgi, sest liidu tootmisharu ei suutnud dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu oma hindu säilitada ega tõsta.

(269)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GCC-TSAIP, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas peamiselt energia-, tooraine- ja transpordikulude suurenemine, mitte dumpinguhinnaga import. Sellega seoses väitis ta, et liidu tootjate tootmiskulud suurenesid 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt, kajastades energiahindade järsku tõusu pärast energiakriisi. Lisaks viidati esildises liidu tootjate avalikele avaldustele, milles märgiti, et tegevuskulud, sealhulgas elektrienergia ja muud energiasisendid, on märkimisväärselt suurenenud ning et sellega on teatavatele tootjatele kaasnenud hinnatõus ja rahalised raskused. GCC-TSAIPi sõnul näitasid need suundumused, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine oli peamiselt põhjustatud suurenenud energia- ja sisendikuludest, mitte asjaomastest riikidest pärit impordist.

(270)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ausa konkurentsi tingimustes kajastuks selline kulude suurenemine tavaliselt kõrgemates müügihindades. Uurimine näitas siiski, et liidu tootmisharu ei suutnud seda kulude kasvu täielikult oma klientidele üle kanda asjaomastest riikidest pärit impordi avaldatud märkimisväärse hinnasurve tõttu, nagu on selgitatud põhjendustes 201–205. Seega, kuigi suuremad elektri- ja toorainekulud võisid soodustada liidu tootjate tootmiskulude kasvu, ei nõrgenda need tegelikku ja olulist põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Pigem võimendas suurtes kogustes madala dumpinguhinnaga import kasvavate kulude negatiivset mõju ning takistas liidu tootmisharul kestliku kasumlikkuse taastamist.

(271)

Selle põhjal järeldas komisjon, et energiahindade ja toorainekulude muutumine ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(272)

Müük nii vabaturul kui ka tootmisharusisesel turul näitas asjaomasel perioodil sarnast suundumust, kusjuures tootmisharusisene müük vähenes aeglasemalt. Seetõttu ei saanud tootmisharusisest müüki pidada teguriks, mis nõrgendas põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja selle mõju vahel liidu tootmisharule.

(273)

2023. aastal ja uurimisperioodil leidis aset liidu tootmisharu finantsolukorra üldine halvenemine. Need negatiivsed asjaolud langesid ajaliselt kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga klaasfilamentkiust toodete impordi turuosa suurenemisega, mis põhjustas liidu tootmisharu hindade ja kulude märkimisväärse allalöömise ja allasurumise.

(274)

Analüüsiti ka muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada. Sellega seoses leidis komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import, liidu tootmisharu eksporditegevus, energiahindade tõus ja tootmisharusisese turu muutumine ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule.

(275)

Lisaks ületas asjaomaste riikide turuosa uurimisperioodil miinimumtaset, mõlemast riigist pärit eksport leiti olevat dumpinguhinnaga, nende import lõi liidu tootmisharu hinnad alla ja tehti kindlaks hinna allasurumine. Need asjaolud näitavad, et isegi muu impordi puudumisel, olgu see siis dumpinguhinnaga või mitte, põhjustas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharule olulist kahju.

(276)

Pärast uurimise algatamist väitsid ELi sõltumatute klaasfilamentkiu tootjate ühendus ja GCC-TSAIP, et väidetav kahju liidu tootmisharule ei olnud põhjustatud Bahreinist, Egiptusest ega Taist pärit impordist. Need huvitatud isikud selgitasid, et asjaomaste riikide impordi turuosa oli liidu tootmisharu turuosaga võrreldes suhteliselt väike ja stabiilne, ning nad väitsid, et tulemuste halvenemisele aitasid kaasa muud tegurid, nagu liidu tootmisharu suurenenud eksport ja investeeringud. Lisaks märkisid nad, et Hiinast pärit importi, mille kaebuse esitaja on määratlenud liidu tootmisharule tekitatud kahju peamise allikana, tuleks pidada väidetava kahju ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahelise põhjusliku seose katkestajaks.

(277)

Uurimise tulemused näitasid, et Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit import on avaldanud liidu tootmisharule negatiivset mõju, lüües alla hindu, suurendades turuosa ning mõjutades üldist tulemuslikkust, finantsseisundit ja tööhõivetaset. Ühendus ei pööranud tähelepanu märkimisväärsele hinna allasurumisele ja -langusele, mille põhjustas nimetatud import, mis on pidevalt sisenenud liidu turule palju madalamate hindadega kui liidu tootjate hinnad. Väide, et kahju tekkimine oli põhjustatud üksnes muudest teguritest, nagu Hiinast pärit import või liidu tootmisharu investeeringud ja suurenenud eksport, ei ole õige. Seda väidet ei toeta tõendid ning see ei nõrgenda asjaomastest riikidest pärit impordi ja selle tekitatud olulise kahju vahel kindlaks tehtud tegelikku ja olulist põhjuslikku seost. Seetõttu lükati ELi sõltumatute klaasfilamentkiu tootjate ühenduse väide tagasi.

(278)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(279)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(280)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavatest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu, investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida võib eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(281)

Mis puudutab kasumlikkuse taset enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, siis ei olnud võimalik kasumimarginaali kindlaks määrata ühegi nendest riikidest pärit impordi suurenemisele eelnenud aasta põhjal. Samuti leiti, et COVID-19 järgne majanduse taastumine mõjutas 2022. aastat tugevalt ning see aasta ei tundunud olevat asjakohane taotletava kasumi kindlaksmääramiseks. Seepärast uuris komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate pikema perioodi jooksul teenitud kasumit. Sellega seoses leidis komisjon, et 2016. aasta oli sobiv, kuna see oli viimane aasta, mil liidu tootmisharu tegutses tavapärastes turutingimustes, teenides 12,28 % kasumit.

(282)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GCC-TSAIP, et see, et komisjon kasutas taotletava kasumi kindlaksmääramisel lähtealusena 2016. aasta kasumlikkuse taset, ei olnud piisavalt põhjendatud. Eelkõige väitis ta, et otsuses ei esitatud üksikasjalikku selgitust, mis näitaks, et 2016. aasta kajastas tavapäraseid ja moonutamata turutingimusi. GCC-TSAIPi sõnul ei hinnanud komisjon, kas seda aastat mõjutasid tsüklilised või struktuursed tegurid, mis ei olnud seotud dumpinguhinnaga impordiga, ega selgitanud, miks ei võetud arvesse alternatiivseid võrdlusaastaid ega mitme aasta keskmist. Seetõttu väitis GCC-TSAIP, et tuginemine ühele varasemale aastale ilma muude võimalike võrdlusperioodide võrdleva hindamiseta ei pruugi tagada kestliku kasumlikkuse usaldusväärset hindamist ega otsesel tõendusmaterjalil põhineva objektiivse uurimise nõudele vastavust.

(283)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 281, näitas uurimine, et dumpinguhinnaga impordi kasvule eelnenud aastate põhjal ei olnud võimalik kindlaks määrata sobivat kasumlikkuse lähtetaset. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks kasutada liidu tootmisharu 2016. aastal saavutatud 12,28 % kasumlikkuse taset. Kuigi kõnealusel aastal oli liidu turul dumpinguhinnaga import, toimis liidu tootmisharu endiselt hästi ja 2016. aasta kasumlikkus kajastas kasumitaset, mida liidu tootmisharu oleks tavapärastes turutingimustes mõistlikult suutnud saavutada. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et taotletava kasumi kasutamise eesmärk on ligikaudselt hinnata kasumlikkuse taset, mida liidu tootmisharu oleks võimeline saavutama kahjustava dumpingu puudumisel. Seepärast ei ole oluline, et võrdlusaastal puuduks täielikult dumpinguhinnaga import, tingimusel et liidu tootmisharu tulemuslikkus asjaomasel aastal kajastab kestlikke tegevustingimusi. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et 2016. aasta kasumlikkus oli mõistlik ja sobiv lähtealus taotletava kasumi kindlaksmääramiseks, ning lükkas tagasi huvitatud isiku esitatud väited, mis olid pealegi üldist laadi ega näinud ette konkreetset meetodit kasutatud taotletava kasumi asemel parema alternatiivse kasumi arvutamiseks.

(284)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis kaugristkontrollide käigus seda teavet, vaadates üle äriühingu investeerimiskavad, juhtimisotsused ja finantsaruannetega seotud sisedokumendid. Liidu tootmisharu väited osutusid põhjendatuks. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. Tuginedes kontrollitud teabele investeeringute kohta, mida asjaomasel perioodil ei olnud võimalik teha, suurendati taotletavaid kasumimarginaale olenevalt valimisse kaasatud tootjast kuni 5,27 %.

(285)

Seega jäi käesolevas uurimises ja kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c kindlaks määratud taotletav kasum vahemikku 13,25–17,55 %, sõltuvalt iga valimisse kaasatud äriühingu olukorrast.

(286)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavaid taotletavaid kasumimarginaale valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes.

(287)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, tegi komisjon kindlaks, et uurimisperioodil ei tekkinud selliste konventsioonide järgimisega seotud lisakulusid.

(288)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(289)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ puhul määratakse kindlaks samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 79 ja 179).

(290)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(291)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Nagu on selgitatud põhjenduses 212, lõpetasid kaks liidu tootjat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil klaasfilamentkiust toodete tootmise ebasoodsate turutingimuste tõttu.

(292)

Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada ja/või taastada oma turuosa, suurendada tootmist ja tootmisvõimsuse rakendamist, tõsta hindu tootmiskulude katmiseks ja saavutada kasumlikkuse tase, mida võiks eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes. Selle alusel peaks liidu tootmisharu taastama oma kestlikkuse, mis võimaldaks tal teha tulevikus investeeringuid.

(293)

Meetmete kehtestamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa turuosa edasise kahanemise ja vähendaks kasumlikkust, mis muutus 2023. aastal ja uurimisperioodil negatiivseks. See võib põhjustada täiendavaid tootmisrajatiste sulgemisi ja koondamisi, seades seega ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse.

(294)

Seepärast järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(295)

Uurimise käigus andis endast teada ja esitas puudulikud küsimustiku vastused kümme kasutajat. Komisjon palus asjaomastel isikutel esitada puuduv teave. Kuid nad ei täitnud seda palvet. Sellest tulenevalt tugines komisjon oma hinnangus küsimustiku vastustest saadud piiratud teabele ning asjaomaste isikute eraldi esitatud märkustele.

(296)

Kasutajad Rivierasca SpA (IT) ja ATP s.r.l (IT) väljendasid toetust meetmete kehtestamisele, kuna nad rõhutasid klaaskiu tähtsust oma toodete olulise sisendina ning vajadust usaldusväärse klaasfilamentkiu tootmise järele, et säilitada oma laminaatide mehaaniline terviklikkus ja kättesaadavus, mis on lõppkasutuse seisukohast hädavajalikud.

(297)

Kasutajate ühendus Tech-Fab Europe, kuhu kuulub kolm liidu tootjat, kellest üks on kaebuse esitaja, toetas meetmete kehtestamist. Tech-Fab Europe väitis, et liidu hõreda koega klaaskiudkanga tootjad seisavad silmitsi konkurentsisurvega, mida avaldab import naaberriikidest, kes ostavad Hiinast ja Egiptusest klaasfilamentkiudu (nende tooraine) ilma dumpingu- või subsiidiumivastaste tollimaksudeta, kasutavad Hiina tehnoloogiat ja ekspordivad hõreda koega klaaskiudkangast liitu madalamal hinnatasemel. Samuti väljendas Tech-Fab Europe muret Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiudkanga impordi suhtes kohaldatavate dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete aegumise mõju pärast, mille puhul ta oli taotlenud läbivaatamist, ning kutsus komisjoni tungivalt üles kehtestama kaitsemeetmeid. Nagu väidetud, on need meetmed üliolulised Hiina ja Egiptuse liigse tootmisvõimsuse probleemiga tegelemiseks, kõrvalehoidmise riskide vähendamiseks ja tasakaalustatud tarneahela säilitamiseks, et tulemuslikult kaitsta liidu klaaskiu väärtusahelat.

(298)

Kelteks väljendas muret seoses dumpinguvastaste meetmete võimaliku mõjuga asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordile. Kelteks rõhutas, et nende tootmine sõltub juurdepääsust konkurentsivõimelise hinnaga toorainele, mistõttu on mõnikord liidu tootjatel vaja importida sobivate omadustega või sobivas koguses spetsiifilist klaaskiudkangast, kui seda ei ole saadaval. Ta hoiatas, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ilma hoolika kaalutlemiseta võib häirida tarneahelaid, suurendada sisendikulusid ja nõrgendada liidus asuvate töötlejate, sh tema enda konkurentsivõimet.

(299)

Kasutajad Tolnatext Fonalfeldolgozo es Müszakiszovet-gyàrto Bt. (edaspidi „Tolnatext“) ja Dr. Günther Kast GmbH & Co. (edaspidi „Dr. Günther“), kes kuuluvad KASTi kontserni, ning Proxim Plewka I Wspólnicy sp. k. väitsid, et liidu tootjad ei ole suurendanud oma tootmisvõimsust, mis võimaldaks pakkuda liidu turule klaasfilamentkiust tooteid, eelkõige siledat heiet, et rahuldada vajalikul määral kasutajate nõudlust, kuigi nad olid kaitstud kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmetega. Samuti märkisid nad, et liidu tootjad ei edendanud ega müünud aktiivselt teatavat heiet, näiteks peenekiulist heiet, ning mõne puhul ei vastanud liidu tootjad kasutajate tehnilistele nõuetele, mis muudab kasutajad suuresti sõltuvaks alternatiivsetest allikatest pärit spetsiifiliste toodete kättesaadavusest. Lisaks mõjutas kasutajaid negatiivselt mõne liidu tootja üha kontsentreeritum oligopol ning see tekitas täiendava riski, et peenekiulise heide kättesaadavus väheneb. Need kasutajad (hõreda koega klaaskiudkanga tootjad) väljendasid samuti muret naaberriikide, näiteks Moldova, Serbia, Kosovo ja Põhja-Makedoonia konkurentsi pärast. Nende riikide tootjad saavad vabalt osta odavat, sageli dumpinguhinnaga toorainet (klaasfilamentkiust tooteid), mis võimaldab neil toota hõreda koega klaaskiudkangast oluliselt madalama hinnaga, millega kasutajad (hõreda koega klaaskiudkanga tootjad) ei suuda konkureerida.

(300)

7. mail 2025 kuulati ära Proxim Plewka I Wspólnicy sp.k., kes on väljendanud oma vastuseisu võimalikule dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisele Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit impordi suhtes. Ärakuulamisel ja oma küsimustiku vastustes väljendasid nad sarnaseid probleeme nagu Tolnatext ja Dr. Günther.

(301)

8. mail 2025 toimus HELMi ärakuulamine. Oma ettekandes väitis HELM, et asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel ei ole põhjuslikku seost. Lisaks väitis ta, et dumpinguvastased tollimaksud kahjustaksid liidu huve, sest see tekitaks tarnekriisi, kuna märkimisväärset hulka asjaomastest riikidest imporditavatest toodetest ei toodeta liidus.

(302)

11. septembril 2025 toimus Tolnatexti ja Dr. Güntheri ärakuulamine, mille käigus nad kordasid oma seisukohta uurimise suhtes ja rõhutasid tugevat vastuseisu asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes meetmete kehtestamisele.

(303)

16. oktoobril 2025 toimus Lamiluxi ärakuulamine, kes väljendas oma mittenõustumist võimaliku dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Ärakuulamisel ja sellele järgnenud kirjalikes vastustes komisjoni küsimustele väljendas Lamilux samasuguseid muresid, nagu olid esile toonud Tolnatext, Dr. Günther ja HELM.

(304)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et väide, nagu ei oleks liidu tootjad suurendanud oma suutlikkust pakkuda liidu turule klaasfilamentkiust tooteid, ei ole põhjendatud. Hoolimata keerulistest turutingimustest on liidu tootmisharu teinud märkimisväärseid investeeringuid ja tal on vaba tootmisvõimsus. Tootmisvõimsuse edasiseks suurendamiseks on aga vaja pikaajalisi kapitalikohustusi, mis tuginevad võrdsete võimaluste säilitamisele, kus konkurentsivõimelised tootjad saavad eeldada õiglast investeeringutasuvust. Liidu tootmisharu seisis silmitsi ka ebaõiglase impordi ja keeruliste turutingimustega.

(305)

Lisaks ei nõustunud komisjon väitega, et liidu tootjad ei tooda teatavat liiki klaasfilamentkiust tooteid või neil puudub piisav tootmisvõimsus nende pakkumiseks või et teatavad tehnilised nõuded ei ole täidetud. Täpsemalt kinnitas uurimine, et mitmel liidu tootjal on peenekiulise sileda heide tootmiseks vajalik tehnoloogia ja tootmisvõimsus ning et liidu tootmisharul on olemas vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada täiendava tootmise tarbeks. Kolmest valimisse kaasatud liidu tootjast kaks toodavad ühendatud heiet ning kontrollkäigud kinnitasid, et liidu tootmisharu on võimeline tootma pihustatavat heiet TEX filamentmähkimiseks, 2 400 TEX pihustatavat heiet ja kootud heiet 600 GR. Erinevatel klaasfilamentkiu liikidel võivad olla spetsiifilised tehnilised kirjeldused ja nad ei ole kõigi kasutusviiside puhul täielikult asendatavad, kuid neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused. Uurimine näitas ka, et asjaomastest riikidest imporditavat heiet müüakse hinnatasemel, mis on sageli madalam kui liidu tootmisharu tootmiskulud, mistõttu ei ole liidu tootmisharul kaubanduslikult võimalik sellisel hinnatasemel konkureerida. Dumpinguvastaste meetmete võimalik kehtestamine ei takistaks eksportivatel tootjatel jätkata dumpinguvabade hindadega liidu turu varustamist, nagu näitab nende tootjate jätkuv kohalolek, kelle suhtes juba meetmeid kohaldatakse. Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharul on tehnoloogiline suutlikkus ja tootmisvõimsus pakkuda asjaomaseid tooteliike.

(306)

Analüüsiti turu kontsentratsiooniga seotud probleeme ja muudest riikidest pärit impordi suhtes kehtestatud meetmeid. Sellega seoses märkis komisjon, et üldiselt kontrollivad reguleerivad asutused hoolikalt ühinemisi ja omandamisi, et vältida konkurentsivastast käitumist. Lisaks ei kinnitanud uurimine, et liidu turgu iseloomustab konkurentsisurve puudumine, kuna liidu turul on jätkuvalt märkimisväärses koguses kolmandatest riikidest pärit importi. Meetmete võimalik kehtestamine asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes ei kõrvaldaks neid tarneallikaid, vaid vähendaks liidu tootmisharule tekitatavat olulist kahju. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(307)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Lamilux, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes avaldaks tema tegevusele märkimisväärset negatiivset mõju. Eelkõige väitis ta, et liidu tootmisharu ei pakkunud oma tootmisprotsessi jaoks vajalikku konkreetset tooteliiki, nimelt 15-teksiseid tükeldatud klaaskiust matte, mis vastavad spetsiifilisele tehnilisele kirjeldusele, sealhulgas laiusega kuni 3 400 mm. Lamiluxi sõnul oli see tooteliik tema komposiitmaterjalide kõige olulisem klaasfilamentkiu sisend ja seetõttu oli ta kohustatud seda hankima Egiptuse tarnijatelt. Lisaks väitis Lamilux, et tollimaksude kehtestamine suurendaks märkimisväärselt tema toorainekulusid, mida ta ei saaks üle kanda oma klientidele, arvestades imporditavate järgmise etapi toodete konkurentsisurvet. Sellele tuginedes taotles Lamilux tootepõhist väljajätmist 15-teksiste tükeldatud klaaskiust mattide puhul, mis vastavad tema tehnilisele kirjeldusele, väites, et liidu tootjad ei tooda ega suuda toota ega pakkuda seda konkreetset tooteliiki.

(308)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Lamiluxi esitatud tõendid näitasid üksnes seda, et liidu tootjad ei paku praegu nõutavat konkreetsete omadustega toodet, kuid need ei tõenda, et liidu tootmisharul puudub tehnoloogiline suutlikkus toota samaväärset peenekiulist heiet. Sellega seoses kinnitas uurimine, et liidu tootjatel on vajalik tehnoloogia ja vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada asjaomase tehnilise kirjeldusega toote tootmiseks, kui turutingimused seda toetaks. Seetõttu leidis komisjon, et taotlus puudutas pigem üksiku kasutaja nõutavat kaubandusliku toote spetsiifilist tehnilist kirjeldust kui eraldi tooteliiki. Sellest tulenevalt lükati tootepõhise väljajätmise taotlus tagasi.

(309)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Saertex ja Amiblu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ei oleks liidu huvides, sest see mõjutaks negatiivselt komposiitmaterjalide väärtusahela järgmise etapi tootmisharusid. Eelkõige väitsid nad, et liidu klaasfilamentkiust toodete kasutajad sõltuvad tarnekindluse ja konkurentsivõimelise hinnakujunduse tagamisel imporditavast heidest ning et liidu tootmisharu ei suudaks nõudlust rahuldada, kui impordi suhtes kohaldataks tollimakse. Lisaks väitsid nad, et kavandatud meetmed suurendaksid märkimisväärselt toorainekulusid järgmise etapi tootjate jaoks, kes tegutsevad väga tiheda konkurentsiga ülemaailmsetel turgudel ja kes ei suudaks seda kulude kasvu klientidele üle kanda. Nende huvitatud isikute sõnul nõrgendaks sellest tulenev tootmiskulude suurenemine liidus asuvate tootjate konkurentsivõimet, soodustaks tootmise ümberpaigutamist väljapoole liitu ja võimaldaks lõplike liittoodete välismaistel tootjatel suurendada oma turuosa liidus. Samuti väitsid nad, et sellised meetmed süvendaksid olemasolevat kulusurvet, millega liidu tootjad silmitsi seisavad, sealhulgas kõrgeid energiahindu ja inflatsiooni, ning need võivad negatiivselt mõjutada järgmise etapi sektori tööhõive- ja investeerimisotsuseid.

(310)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Uurimine näitas, et asjaomastest riikidest pärit import avaldas liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet, põhjustades seeläbi olulist kahju. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada liidu turul aus konkurents, neutraliseerides dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju. Saertexi ja Amiblu tõstatatud probleeme seoses võimaliku tarnepuudujäägi, turu struktuurse kontsentratsiooni ja tootmise ümberpaigutamisega ei põhjendatud kontrollitavate tõenditega. Eelkõige tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharul on asjaomaste tooteliikide pakkumiseks vajalik vaba tootmisvõimsus ja tehnoloogiline suutlikkus. Lisaks ei takista dumpinguvastased meetmed impordi sisenemist liidu turule, vaid tagavad üksnes, et seda müüakse õiglaste hindadega. Komisjon märkis ka, et klaaskiu sarrustamine moodustab tavaliselt väikese osa järgmise etapi liittoodete üldistest tootmiskuludest. Seega, kuigi meetmetel võib olla teatav mõju sisendihindadele, jääb üldine mõju järgmise etapi kasutajatele eeldatavasti piiratuks. Seetõttu järeldas komisjon, et asjaomaste huvitatud isikute esitatud väited ei kaalunud üles vajadust tegeleda liidu tootmisharu kantud olulise kahjuga ega muutnud järeldust, et meetmete kehtestamine on liidu huvides.

(311)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GCC-TSAIP, et komisjon ei esitanud liidu huvide hindamisel piisavalt üksikasjalikke põhjendusi. Eelkõige väitis ta, et otsuses ei olnud üksikasjalikult selgitatud, kuidas komisjon tasakaalustas liidu tootmisharu huve importijate, järgmise etapi kasutajate ja muude ettevõtjate huvidega. Selle huvitatud isiku sõnul ei olnud põhjendustes piisavalt täpsustatud analüütilist raamistikku ega majanduslikke kriteeriume, mida kasutati, et hinnata, kas võimalik negatiivne mõju järgmise etapi tootmisharudele võiks üles kaaluda ausa konkurentsi taastamisest saadava kasu.

(312)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Komisjon märkis, et kasutajad ei olnud esitanud täielikke küsimustiku vastuseid. Seetõttu oli komisjonile kättesaadav teave piiratud. Sellest hoolimata hõlmas uurimine kättesaadava teabe analüüsimist, sealhulgas kasutajate ja nende ühenduste kirjalikke esildisi ning mitme huvitatud isiku ärakuulamisi. Komisjon analüüsis tarnete kättesaadavuse, tootespetsifikaatide, võimaliku hinnatõusu ja turu kontsentratsiooniga seoses tõstatatud probleeme, nagu on kirjeldatud põhjendustes 304–305. Uurimine kinnitas, et liidu tootmisharul on tehnoloogiline suutlikkus ja vaba tootmisvõimsus asjaomaste tooteliikide pakkumiseks ning et meetmete kehtestamine ei takistaks impordil jätkata liidu turu varustamist õiglasel hinnatasemel. Lisaks leidis komisjon, et liidu turg on jätkuvalt avatud mitmest kolmandast riigist pärit impordile ja seetõttu ei seisa see silmitsi tarnepuudujäägiga. Selle põhjal järeldas komisjon, et võimalik negatiivne mõju järgmise etapi kasutajatele ei kaalunud selgelt üles liidu tootmisharu jaoks ausa konkurentsi taastamisest saadavat kasu ning et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid meetmete kehtestamise vastu.

(313)

Arvestades komisjonile kättesaadavat teavet ning kasutajate ja importijate sisuliste vastuste puudumist, ei olnud ka tõendeid, mis lükkaksid ümber järelduse, et meetmete negatiivne mõju sõltumatutele importijatele ja kasutajatele on eeldatavalt vähene ega kaalu selgelt üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

(314)

Liidu tootmisharu tarnijad Kerkosand spol. s r.o., Westlake Epoxy BV, Minerali Industriali SRL, Spolek pro chemickou a hutní výrobu, akciová společnost ja tarnijate ühendus European Lime Association väljendasid oma toetust meetmete kehtestamisele. Nad rõhutasid, kui oluline on, et kõik selle väärtusahela põhikomponendid ja materjalid asuksid liidus, et tagada toimetulekuvõime strateegilistes sektorites. Lisaks toetaks nende ressursside tagamine kohalikul tasandil tarneahelat ja parandaks liidu suutlikkust leida uusi ideid ja vastata turu vajadustele.

(315)

Meetmete kehtestamist toetasid ka tarnijad LB Minerals s.r.o. ja Chimica Organica Industriale Milanese S.p.A. Oma märkustes rõhutasid nad klaasfilamentkiust toodete tähtsust olulise vähe kaaluva toorainena, mis lahendab praegused probleemid, asendades raskema tooraine või pakkudes uuenduslikke lahendusi mitmesugustele sektoritele, nagu transport, energeetika, ehitus jm.

(316)

Ametiühing IndustriAll Europe, kes esindab muu hulgas klaasfilamentkiust toodete sektori töötajaid, toetas dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, väljendades muret, et ilma otsustavate meetmeteta võib liit seista silmitsi tehaste sulgemisega, mis õõnestab tööstuse jõupingutusi ja rohelise kokkuleppe tööstuskava osaks oleva nullnetotööstuse määruse eesmärke ning võib ohustada kvaliteetseid töökohti klaasfilamentkiust toodete ja järgmise etapi tööstusharudes.

(317)

Seepärast järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes oleks tarnijate ja ametiühingute huvides.

(318)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks asjaomastest riikidest pärit asjaomase toote impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamine ilmselgelt liidu huvides.

(319)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(320)

Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit toodete impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles põhjenduses 289 kindlaks määratud kahjumarginaale põhjenduses 290 kindlaks määratud dumpingumarginaalidega. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(321)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(322)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(323)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksu määrasid saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ suhtes.

(324)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(325)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(326)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(327)

Kuna käesolevas menetluses ajutisi meetmeid ei kehtestatud, ei olnud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimused lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks kohaldamiseks täidetud.

(328)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (12) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(329)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,