EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2026/804,

30. märts 2026,

millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (3) artikli 19 lõigete 5 ja 6 kohaselt läbi vaadanud kõnealuse direktiivi kohaldamise ja kohaldamisala ning jõudnud järeldusele, et eesmärk kaitsta hoiustajaid liidus hoiuste tagamise skeemide loomise kaudu on enamasti täidetud. Siiski jõudis komisjon järeldusele, et tuleb kõrvaldada hoiustajate kaitses allesjäänud lüngad ja tõhustada hoiuste tagamise skeemide toimimist, ühtlustades samal ajal hoiuste tagamise skeemide väljaspool väljamaksemenetlusi toimuva sekkumise reegleid.

(2)	Liidu kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamise eesmärk on sillutada teed edusammude saavutamisele pangandusliidu süvendamisel. Seepärast tuleks hoiuste tagamise skeemide toimimist veelgi ühtlustada.

(3)	Liidu kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikus peaks järjepidevalt järgima põhimõtet, et kahjumi kannavad aktsionärid ja võlausaldajad ning et maksumaksjate vahendeid ei kasutata raskustes olevate krediidiasutuste abistamiseks või päästmiseks.

(4)

Kui krediidiasutused ei täida oma kohustust teha osamakseid hoiuste tagamise skeemidesse või anda teavet hoiustajatele ja hoiuste tagamise skeemidele, võib see kahjustada hoiustajate kaitse eesmärki. Hoiuste tagamise skeemid või, kui see on asjakohane, määratud asutused peaksid nõudma osamaksete hilinemise aja eest võlgu olevalt summalt seadusjärgset intressi. Tähtis on parandada hoiuste tagamise skeemide, määratud ja pädevate asutuste vahelist koordineerimist, võttes kohustuste täitmise tagamise meetmeid krediidiasutuse suhtes, kes ei täida oma kohustusi. On vaja tagada, et hoiuste tagamise skeemid või, kui see on asjakohane, määratud asutused teavitavad pädevaid asutusi õigeaegselt hoiuste kaitse reeglitest tulenevate krediidiasutuste kohustuste mis tahes rikkumisest, et pädevad asutused saaksid kasutada oma järelevalvevolitusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (4). Selle tagamiseks, et krediidiasutused järgiksid käesolevas direktiivis sätestatud norme, peaksid liikmesriigid lisaks ette nägema asjakohased karistused kõnealuste normide rikkumise eest.

(5)

Selleks et toetada hoiuste tagamise skeemide tavade edasist ühtlustamist ning aidata hoiuste tagamise skeemidel oma vastupidavust testida, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve“) andma välja suunised hoiuste tagamise skeemide stressitestide tegemise kohta.

(6)

Direktiivi 2014/49/EL kohaselt ei hõlma hoiuste tagamise skeemid teatavate finantseerimisasutuste, sealhulgas investeerimisühingute hoiuseid. Siiski tuleks teatud tingimustel kaitsta rahalisi vahendeid, mida kõnealused finantseerimisasutused oma klientidelt saavad ja mida nad klientide nimel oma pakutavate teenuste osutamise käigus hoiustavad.

(7)

Hoiuste tagamise skeemiga kaitstud hoiustajate kategooriad põhinevad eesmärgil kaitsta mittekutselisi investoreid, samas leitakse, et kutselised investorid sellist kaitset ei vaja. Sel põhjusel on avaliku sektori asutused jäetud seni kindlustuskatte alt välja. Enamikku avaliku sektori asutusi, mille hulka mõnes liikmesriigis kuuluvad koolid ja haiglad, ei saa siiski pidada kutselisteks investoriteks. Seepärast on vaja tagada, et mittekutseliste investorite, näiteks kohalike omavalitsuste, väikeste avaliku sektori üksuste ning keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse kontrolli all olevate kasumitaotluseta institutsioonide hoiused saaksid hoiuste tagamise skeemi pakutavat kaitset.

(8)

Selle tagamiseks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (6) kohaste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete täitmiseks kaasatud hoiuseid kasutataks täielikult kahjumi katmiseks ja krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema rekapitaliseerimisse panustamiseks, ei peaks hoiuste tagamise skeemid neid hõlmama. Selleks et tagada selliste hoiuste võrdne kohtlemine objektiivsete kriteeriumide alusel, ei peaks hoiuste tagamise skeemid neid hõlmama, olenemata sellest, kas kriisilahendusasutus on andnud loa nende lisamiseks omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka.

(9)

Teatavatest sündmustest tulenevad hoiused, sealhulgas füüsilise isiku tehtud kinnisvaratehingud, mis on seotud elamukinnisvaraga, või teatud kindlustushüvitiste väljamaksmine, võivad hoiuseid ajutiselt suurendada. Seetõttu pannakse direktiiviga 2014/49/EL liikmesriikidele kohustus tagada, et nendest sündmustest tulenevad hoiused on tagatud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud ja mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. Hoiustajate kaitse ühtlustamiseks liidus ning selliste hoiuste kaitse ulatusega seotud haldusliku keerukuse ja õigusliku ebakindluse vähendamiseks on lisaks tagatud 100 000 eurole vaja ühtlustada nende kaitse miinimumsummaks 500 000 eurot ajutiselt suure kontojäägi puhul ja kinnisvaratehingutega seotud hoiuste puhul maksimumsummaks 2 500 000 eurot ühtselt kuueks kuuks. Pärast seda, kui liikmesriigid on need sätted üle võtnud, tuleks kõnealused summad korrapäraselt ja vähemalt kord viie aasta jooksul läbi vaadata. Asjakohasel juhul peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku kõnealuste summade kohandamiseks, võttes arvesse kinnisvarahindade arengut eri liikmesriikides ning vajadust tagada proportsionaalsus ja võrdsed tingimused kogu liidus.

(10)

Kinnisvaratehingu käigus võivad rahalised vahendid enne tehingu tegelikku arveldamist liikuda läbi eri kontode. Seetõttu tuleks kinnisvaratehinguid tegevate hoiustajate ühetaoliseks kaitsmiseks kohaldada eelnevalt kindlaksmääratud lühiajalise perioodi jooksul suure kontojäägi kaitset nii müügist saadavatele tuludele kui ka isiklikuks tarbeks elamukinnisvara ostmiseks ajutiselt hoiustatud vahenditele.

(11)

Õiguskindluse tagamiseks tuleb juhul, kui liikmesriik lubab tagasimakstava summa arvutamisel maha arvata hoiustaja kohustused krediidiasutuse ees, selgitada, et hoiustaja kõlblikest hoiustest võib maha arvata üksnes kohustused, mille maksetähtpäev on saabunud enne hoiuste peatamist, ning üksnes sellises ulatuses, milles selline tasaarvestus on kohaldatavate seaduse ja lepingu sätete kohaselt lubatud.

(12)

Hoiuste tagamise skeemide tegevussuutlikkust on vaja optimeerida ja nende halduskoormust vähendada. Sel põhjusel tuleks kehtestada, et nende hoiustajate tuvastamisel, kellel on õigus saaja kontodel olevatele hoiustele, või selle hindamisel, kas hoiustajatel on õigus ajutiselt suure kontojäägi kaitsemeetmetele, jääb hoiustajatele või kontoomanikele kohustus oma õigust nendele hoiustele ise tõendada.

(13)

Kuigi tagasimakstav summa peaks olema reeglina kättesaadav seitsme tööpäeva jooksul, võidakse teatavate hoiuste suhtes kohaldada pikemat tagasimakseperioodi, sest hoiuste tagamise skeemid peavad tagasimaksenõuet kontrollima. Kogu liidus kehtivate reeglite ühtlustamiseks peaks tagasimakseperiood piirduma 20 tööpäevaga alates kuupäevast, mil asjaomane hoiuste tagamise skeem on saanud asjakohase teabe või dokumendid. Olukordi, kus kohaldatakse pikemat tagasimakseperioodi, tuleks eristada olukordadest, kus hoiuste tagamise skeemi poolt käesolevas direktiivis sätestatud tähtaegade jooksul kättesaadavaks tehtud summade saamine võtab kauem aega mis tahes operatiivsete meetmete tõttu, mida hoiustaja peab võtma.

(14)

Selleks et tagada kooskõla liidu piiravate meetmetega ja nende rakendamine, peaksid krediidiasutused eraldama sihtotstarbeliselt hoiused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse, ning hoiuste tagamise skeemid peaksid peatama selliste hoiuste tagasimaksmise seniks, kuni neid meetmeid kohaldatakse.

(15)

Mitteaktiivsetel kontodel olevate väikeste summade tagasimaksmise halduskulud võivad olla suuremad kui hoiustajate saadav kasu. Seepärast on vaja täpsustada, et hoiuste tagamise skeeme ei tohiks kohustada võtma aktiivseid meetmeid, et maksta tagasi sellistel kontodel hoitavad hoiused, mis jäävad allapoole teatavat piirmäära, mis tuleks kehtestada riigi tasandil. Siiski tuleks säilitada hoiustajate õigus sellist summat nõuda. Lisaks, kui samal hoiustajal on ka muid aktiivseid kontosid, peaksid hoiuste tagamise skeemid võtma tagasimakstava summa arvutamisel arvesse kõnealustel kontodel olevaid summasid.

(16)

Hoiuste tagamise skeemidel on hoiustajatele tagasimaksmiseks mitmesuguseid meetodeid, alates sularaha väljamaksetest kuni elektrooniliste ülekanneteni. Selleks et kindlustada hoiuste tagamise skeemide tagasimakseprotsessi jälgitavus ja järgida finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise liidu raamistiku eesmärke, peaks siiski juhul, kui tagasimakse summa ületab 10 000 eurot, hoiustajatele tehtava tagasimakse väljamakseviisiks olema vaikimisi kreeditkorraldus.

(17)

Finantseerimisasutused on hoiuste kaitsest välja jäetud. Samas hoiustavad teatavad finantseerimisasutused, sealhulgas e-raha asutused, makseasutused ja investeerimisühingud, oma klientidelt saadud raha pangakontodel, sageli ajutiselt, et täita kaitsekohustusi kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2009/110/EÜ (7), 2014/65/EL (8) ning (EL) 2015/2366 (9). Arvestades kõnealuste finantseerimisasutuste kasvavat rolli, peaksid hoiuste tagamise skeemid selliseid hoiuseid kaitsma, tingimusel et kõnealused kliendid on tuvastatud või tuvastatavad.

(18)

Finantseerimisasutuste kliendid ei tea alati, millise krediidiasutuse on finantseerimisasutus nende vahendite hoiustamiseks valinud. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemid liita selliseid hoiuseid kokku hoiustega, mis võivad samadel klientidel olla samas krediidiasutuses, kuhu finantseerimisasutus on nende hoiused paigutanud. Krediidiasutused ei pruugi teada, millistel klientidel on õigus kliendikontol olevatele summadele, ka ei pruugi neil olla võimalik kontrollida ja salvestada kõnealuste klientide üksikandmeid. Olenevalt finantseerimisasutuse liigist ja ärimudelist võib ette tulla olukordi, kus kliendile otse tagasimakse tegemine võib ohustada kontoomanikku. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik maksta summad tagasi kontoomaniku teises krediidiasutuses avatud kliendikontole iga kliendi kasuks, kui teatavad kriteeriumid on täidetud. Topeltmaksmise ohu vältimiseks sellistes olukordades tuleks klientide nõudeid seoses kontoomaniku poolt nende nimel hoitavate summadega vähendada summa võrra, mille hoiuste tagamise skeem on kõnealustele klientidele otse tagasi maksnud. Seetõttu peaks Euroopa Pangandusjärelevalve töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks tagasimaksmise eesmärgil klientide tuvastamise tehnilised üksikasjad, iga kliendi kasuks kontoomanikule või otse kliendile tagasimaksmise kriteeriumid ning reeglid, et vältida mitut sama saaja väljamaksenõuet.

(19)

Hoiustajatele tagasimakse tegemisel võib hoiuste tagamise skeemidel tulla ette olukordi, mis tekitavad muret rahapesu pärast. Hoiuste tagamise skeem peaks seetõttu hoiustajale tehtava väljamakse kinni pidama, kui talle teatatakse, et rahapesu andmebüroo on kooskõlas kohaldatavate rahapesuvastaste õigusnormidega panga- või maksekonto peatanud.

(20)

Direktiivis 2014/49/EL on sätestatud, et kui hoiuste tagamise skeem teeb kriisilahendusmenetluse raames makseid, peaks hoiuste tagamise skeemil olema õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas ja selle nõude rahuldamisjärk peaks olema sama nagu tagatud hoiuste rahuldamisjärk. Kõnealuse regulatsiooniga ei eristata hoiuste tagamise skeemi osalust, kui kasutatakse avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ja hoiuste tagamise skeemi osalust üleandmise strateegia rahastamises, millele järgneb järelejäänud üksuse likvideerimine. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks seoses hoiuste tagamise skeemi nõude olemasolu ja summaga eri stsenaariumides on vaja täpsustada, et kui hoiuste tagamise skeem osaleb kriisilahenduses üleandmise strateegia rahastamises, nagu ettevõtte võõrandamise vahendi või sildasutuse vahendi rakendamine, või alternatiivsete meetmete rahastamises, millega krediidiasutuse varad, õigused ja kohustused, sealhulgas hoiused, antakse üle saajale, peaks kõnealusel hoiuste tagamise skeemil olema riigisisese õiguse alusel õigus esitada järgnevas likvideerimismenetluses nõue järelejäänud üksuse vastu. Selle tagamiseks, et krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad, kes on jäänud järelejäänud üksusesse, katavad tõhusalt kõnealuse krediidiasutuse kahjud ja parandavad maksejõuetuse korral hoiuste tagamise skeemile tagasimaksmise võimalust, peaks hoiuste tagamise skeemi nõude rahuldamisjärk olema sama nagu tagatud hoiuste rahuldamisjärk. Avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamise korral, st krediidiasutus jätkab tegevust, peab hoiuste tagamise skeem tegema makse summas, mille ulatuses oleks tagatud hoiused alla hinnatud või konverteeritud, et katta kõnealuses krediidiasutuses tekkinud kahju, kui tagatud hoiused oleks lisatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisse. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemi osalus kriisilahenduses tuua kaasa nõuet kriisilahenduses oleva finantsinstitutsiooni vastu, sest see oleks vastuolus hoiuste tagamise skeemi osaluse eesmärgiga.

(21)

Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemide tavade ühtlustamine ja õiguskindlus hoiuseid välja nõudvate hoiustajate jaoks ning et vältida takistusi hoiuste tagamise skeemide tegevuses, on oluline kehtestada piisavalt pikk ajavahemik, mille jooksul hoiustajad saavad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist, kui hoiuste tagamise skeem ei ole väljamaksmise korral hoiustajatele tagasimakset teinud direktiivis 2014/49/EL sätestatud tähtaegade jooksul. Hoiuste tagamise skeem peaks kaaluma iga sellist nõuet, sealhulgas juhul, kui nõude esitajat ei ole veel kohtuotsusega hoiustajana tunnustatud.

(22)

Direktiivi 2014/49/EL kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust. Selleks et hinnata objektiivselt, kas hoiuste tagamise skeemid vastavad sellele nõudele, tuleks kehtestada selge võrdlusperiood tagatud hoiuste summa ja hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite kindlaksmääramiseks.

(23)

Hoiuste tagamise skeemide vastupanuvõime tagamiseks peaksid nende rahalised vahendid pärinema stabiilsetest ja tagasivõtmatutest osamaksetest. Teatavad hoiuste tagamise skeemide rahastamisallikad, näiteks hoiuste tagamise skeemi sekkumistest tulenevate nõuete eeldatavad sissenõutavad summad, on liiga juhuslikud, et neid saaks arvestada likviidsete käibevahenditena, mis vastavad hoiuste tagamise skeemi sihttasemele. Selleks et ühtlustada hoiuste tagamise skeemide sihttaseme saavutamise tingimusi ja tagada, et hoiuste tagamise skeemide likviidseid käibevahendeid rahastatakse finantssektori osamaksetest, tuleks sihttaseme saavutamiseks sobivaid rahalisi vahendeid eristada vahenditest, mida peetakse täiendavateks rahastamisallikateks, näiteks laenatud vahendid, millest tulenevad hoiuste tagamise skeemi võlakohustused. Prognoositavaid laenu tagasimakseid saab siiski planeerida ja hoiuste tagamise skeemi liikmete korrapärastes osamaksetes arvesse võtta ning seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemi võlakohustusi sihttaseme saavutamiseks sobivatest likviidsetest käibevahenditest täielikult maha arvata. Selleks et edendada ühtset pangandusturgu, stimuleerides hoiuste tagamise skeemide vahelist likviidsustoetust, ning hõlbustada direktiivi 2014/49/EL alusel hoiuste tagamise skeemina tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemi likviidsete käibevahendite kasutamist finantsinstitutsioonide kaitseskeemi meetmete puhul selleks, et hoida ära skeemi liikmete maksejõuetust, vältides samal ajal topeltarvestust, tuleks teisele hoiuste tagamise skeemile antud laenu suhtes või sellise hoiuste tagamise skeemina tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemi kontole muul viisil kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite suhtes esitatud tagasimaksenõuet võtta arvesse üksnes laenu andnud hoiuste tagamise skeemi sihttaseme või hoiuste tagamise skeemina tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemi hoiuste tagamise skeemi konto sihttaseme puhul.

(24)

Selleks et tagada prognoositavus ja õiguskindlus aja puhul, mis kulub hoiuste tagamise skeemi sihttaseme saavutamiseks pärast hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite kasutamist või tagatud hoiuste summa suurendamist, on vaja kindlaks määrata vahendite täiendamise periood mitte ainult juhul, kui likviidsed käibevahendid vähenevad oluliselt, mistõttu likviidsed käibevahendid moodustavad sihttasemest vähem kui kaks kolmandikku, vaid ka juhul, kui likviidseid käibevahendeid vähendatakse vähem, nii et likviidsete käibevahendite maht langeb allapoole sihttaset, moodustades sihttasemest siiski rohkem kui kaks kolmandikku. Selleks et vältida pankadele suure finantskoormuse panemise protsüklilist mõju, tuleks suuremate vähendamiste korral säilitada kuueaastane täiendamisperiood, olenemata sellest, kas vähendamise põhjus on hoiuste tagamise skeemi sekkumine või tagatud hoiuste summa oluline suurenemine. Väiksemate vähendamiste korral peaks vahendite täiendamise periood olema kaks aastat. Kui sihttaseme vähendamine on asjaomaste osamaksete kogumise kuludega võrreldes väga väike, peaks hoiuste tagamise skeemil olema võimalik seda kaheaastast perioodi ühe aasta võrra pikendada.

(25)

Järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks Euroopa Pangandusjärelevalve töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse hoiuste tagamise skeemi sihttasemele vastavate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika ja selle protsessi üksikasjad, mida tuleb järgida hoiuste tagamise skeemi sihttaseme saavutamiseks pärast vähendamist.

(26)

Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid peaksid olema ootamatute väljamaksete või muude sekkumiste korral kohe kasutatavad. Võttes arvesse erinevaid tavasid liidus, on asjakohane kehtestada hoiuste tagamise skeemide vahendite investeerimisstrateegiate nõuded, et leevendada negatiivset mõju hoiuste tagamise skeemi suutlikkusele oma ülesandeid täita. Kui hoiuste tagamise skeemil ei ole investeerimisstrateegia kehtestamise pädevust, peaks investeerimisstrateegia kehtestamise eest vastutav liikmesriigi asutus, organ või üksus järgima kõnealuse investeerimisstrateegia kehtestamisel ka hajutamise ja väikese riskiga varadesse investeerimise põhimõtteid. Selleks et säilitada hoiuste tagamise skeemi täielik tegevuslik sõltumatus ja paindlikkus seoses juurdepääsuga tema rahalistele vahenditele, kui liikmesriigid lubavad hoiuste tagamise skeemi rahalisi vahendeid hoiustada oma riigi keskpangas või riigikassas, peaksid kõnealused rahalised vahendid olema raamatupidamise eesmärgil selgelt sihtotstarbelised ja eraldatud ning hoiuste tagamise skeemile kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavad.

(27)	Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite piisavalt hajutatud investeerimine ja ühtlasemad tavad, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve andma hoiuste tagamise skeemidele välja sellekohased suunised.

(28)

Direktiivis 2014/49/EL sätestatud võimalust koguda hoiuste tagamise skeemi likviidseid käibevahendeid kohustuslike osamaksete kaudu, mida skeemi liikmed teevad olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mille liikmesriik on süsteemse riskiga seotud kulude katmiseks paika pannud, ei ole kunagi kasutatud ja seetõttu tuleks see välja jätta.

(29)

Hoiustajate kaitset on vaja tõhustada, vältides samal ajal hoiuste tagamise skeemi varade kiirmüügi vajadust ja piirates erakorraliste osamaksete kogumisest tulenevat võimalikku negatiivset protsüklilist mõju kogu pangandussektorile. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada erasektori allikatel põhinevat alternatiivse rahastamise korda, mis võimaldab neil igal ajal saada lühiajalist rahastust muudest allikatest kui osamaksed, sealhulgas enne likviidsete käibevahendite ja erakorraliste osamaksetega kogutud vahendite kasutamist. Kuna krediidiasutused peaksid eelkõige kandma hoiuste tagamise skeemide rahastamisega seotud kulud ja vastutuse, peaks avaliku sektori vahenditel põhinev alternatiivse rahastamise kord olema lubatud üksnes hoiuste tagamise skeemidele antavate garantiide või laenude kujul, mille lõpptähtaeg ei ületa kuut aastat ja mida kasutatakse viimase abinõuna ning üksnes väljamakse või hoiuste tagamise skeemi kriisilahenduses osaluse korral. See ei tohiks takistada erandlikel asjaoludel kasutamast avaliku sektori allikatest saadud lühiajalisi laene enne muu alternatiivse rahastamise korra kasutamist, et tagada õigeaegne tagasimaksmine hoiustajatele või osalus kriisilahenduses.

(30)

Kuigi hoiuste tagamise skeemide peamine roll on tagasimaksmine tagatud hoiuste omanikele, võivad muud sekkumised kui väljamaksed osutuda hoiuste tagamise skeemide jaoks kulutõhusamaks ja tagada üleandmisstrateegiate hõlbustamisega katkematu juurdepääsu hoiustele. Hoiuste tagamise skeemidelt võidakse nõuda rahalist panustamist krediidiasutuste kriisilahendusse. Mõnes liikmesriigis võivad hoiuste tagamise skeemid lisaks rahastada ennetusmeetmeid krediidiasutuste pikaajalise elujõulisuse taastamiseks või alternatiivseid meetmeid maksejõuetuse korral. Sellistel ennetus- ja alternatiivsetel meetmetel võib olla tõhus roll hoiustajate usalduse ja finantsstabiilsuse säilitamiseks kasutatavate kriisiohjevahendite järjepidevuses. Liikmesriigid, kes ei ole enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva sätestanud oma riigisiseses õiguses ennetus- ja alternatiivseid meetmeid, peaksid seetõttu kaaluma oma hoiuste tagamise skeemide ja muude asjaomaste asutuste vajaliku suutlikkuse suurendamist, et selliseid meetmeid tulevikus rakendada. Pärast liikmesriikide valmisoleku hindamist ning ennetus- ja alternatiivsete meetmete kohaldamisel saadud kogemuste põhjal peaks komisjon esitama oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Kuigi sellised ennetus- ja alternatiivsed meetmed võivad hoiuste kaitset märkimisväärselt parandada, on selliste meetmete puhul vaja piisavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas ühtlustatud vähima kulu testi vormis, selleks et tagada võrdsed võimalused ning selliste meetmete tulemuslikkus ja kulutõhusus. Selliseid kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult nende sekkumiste suhtes, mida rahastatakse käesoleva direktiiviga reguleeritud hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahenditega.

(31)

Tagamaks, et hoiuste tagamise skeemid kohaldaksid kogu liidus ennetusmeetmete võtmise suhtes ühtset lähenemisviisi, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve andma välja suunised, milles täpsustatakse ennetusmeetmetest kasu saavatele krediidiasutustele kehtestatavad tingimused, süsteemid, mis hoiuste tagamise skeemidel peavad olema ennetusmeetmete nõuetekohaseks valimiseks ja rakendamiseks ning nende riskide seireks, ning kriisilahendusasutuste, määratud asutuste ja pädevate asutuste vahelise koostöö üksikasjad.

(32)

Meetmed krediidiasutuse maksejõuetuse ennetamiseks piisavalt varajase sekkumise abil võivad täita tõhusat rolli hoiustajate usalduse ja finantsstabiilsuse säilitamiseks kasutatavate kriisiohjevahendite järjepidevas kogumis. Kõnealuseid meetmeid võidakse võtta eri vormis, näiteks kapitalitoetusmeetmed omavahendite, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite, või muude kapitaliinstrumentide, tagatiste või laenude kaudu. Hoiuste tagamise skeemid on kõnealuseid meetmeid kasutanud erinevalt. Kriisiohjevahendite ja ennetusmeetmete järjepidevuse tagamiseks viisil, mis on kooskõlas kriisilahendusraamistiku ja riigiabi reeglitega, on vaja täpsustada nende kohaldamise ajakava ja tingimusi. Ennetusmeetmeid tuleks kasutada varakult, et vältida krediidiasutuse finantsseisundi halvenemist. Need ei ole asjakohased, kui kriisilahendusasutus on teinud otsuse, mille kohaselt krediidiasutus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks ning puuduvad meetmed, mis võiksid ta maksejõuetust ära hoida, olenemata hinnangust selle kohta, kas kriisilahendus on avalikes huvides või mitte. Määratud asutused peaksid kinnitama, kas hoiuste tagamise skeemi sekkumise tingimused on täidetud.

(33)

Selle tagamiseks, et ennetusmeetmetega saavutatakse nende eesmärk, peaks krediidiasutusel olema kohustus esitada pädevale asutusele teade, milles käsitletakse meetmeid, mida nad kohustuvad võtma. Teade peaks sisaldama kõiki elemente, mille eesmärk on hoida ära rahaliste vahendite väljavoolu ning tugevdada krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni, võimaldades krediidiasutusel täita ettevaatavalt kõiki asjakohaseid usaldatavusnõudeid ja muid regulatiivseid nõudeid. Seepärast peaks kõnealune teade sisaldama kapitali suurendamise meetmeid, sealhulgas reegleid õiguste andmise, allutatud võlainstrumentide vabatahtliku konverteerimise, kohustuste haldamise toimingute, kapitali tootvate varade müügi, portfellide väärtpaberistamise ja tulude säilitamise kohta, sealhulgas dividendikeelud ja ettevõtetes osaluste omandamise keelud. Lisaks tuleks teates üksikasjalikult kirjeldada krediidiasutuse algset kapitali puudujääki. Krediidiasutused peaksid teates kavandatud meetmete rakendamisel tugevdama ka oma likviidsuspositsioone ning hoiduma agressiivsest äritegevusest, dividendide või muutuvtasu maksmisest või oma aktsiate tagasiostmisest ning hübriidkapitaliinstrumentide tagasivõtmisest. Teade peaks sisaldama ka saadud toetusmeetmetest väljumise strateegiat. Krediidiasutus peaks mõistliku aja jooksul esitama pädevale asutusele ettevõtte reorganiseerimise kava, millega tagada pikaajaline elujõulisus. Ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud meetmete asjakohasust ja usaldusväärsust on kõige sobivamad hindama pädevad asutused ja kriisilahendusasutused. Selle tagamiseks, et hoiuste tagamise skeemi määratud asutus, kellelt krediidiasutus ennetusmeetme rahastamist taotleb, saavad hinnata, kas kõik ennetusmeetmete võtmise tingimused on täidetud, peaks pädev asutus tegema määratud asutusega koostööd. Krediidiasutusele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine tuleks peatada, kui pädev asutus ei ole veendunud, et ettevõtte reorganiseerimise kava on usaldusväärne ja teostatav. Selleks et tagada ennetusmeetmete kohaldamisel järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel reorganiseerimise kava koostada.

(34)

Selleks et hoiuste tagamise skeemidelt ennetusmeetmetena toetust saavad krediidiasutused oma kohustusi kindlasti täidaksid, peaksid pädevad asutused nõudma krediidiasutustelt, kes on jätnud oma teates või ettevõtte reorganiseerimise kavas kirjeldatud kohustused täitmata või ennetusmeetmete raames antud summa tagasi maksmata või ei ole järginud väljumisstrateegiat, parandusmeetmete kava esitamist. Kui pädev asutus leiab, et parandusmeetmete kavas sisalduvate meetmetega ei ole võimalik saavutada krediidiasutuse pikaajalist elujõulisust, või kui krediidiasutus ei täida parandusmeetmete kava, ei tohiks hoiuste tagamise skeem anda krediidiasutusele täiendavat ennetavat toetust ning asjaomased asutused peaksid direktiivi 2014/59/EL kohaselt hindama, kas krediidiasutus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Et tagada ennetusmeetmete kohaldamisel järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel parandusmeetmete kava koostada.

(35)

Hoiuste tagamise skeemi osaluse suhtes alternatiivsetes meetmetes on vaja kohaldada piisavaid kaitsemeetmeid, et tagada võrdsed tingimused ning selliste meetmete tulemuslikkus ja kulutõhusus. Hoiuste tagamise skeemi saab kasutada tagamata hoiuste ja muude tagamata kohustuste saajale üleandmise rahastamiseks üksnes juhul, kui üleandmine on ülekanduva mõju vältimiseks rangelt vajalik ja proportsionaalne, kui üleandmine maksimeeriks varade väärtust müügi ajal või kui kliendisuhete säilitamine säilitaks usalduse. Hoiuste tagamise skeemi ei tohiks kasutada selliste omavahendite või kohustuste üleandmiseks, mis kuuluvad tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivate riigisiseste õigusnormide kohaselt tavalistest tagamata kohustustest madalamasse nõude rahuldamise järku.

(36)

Selleks et vältida kahjulikku mõju konkurentsile ja siseturule, tuleb sätestada, et maksejõuetuse puhul võetavate alternatiivsete meetmete korral peavad asjaomased organid, kes esindavad krediidiasutust riigisiseses maksejõuetusmenetluses, näiteks likvideerija, pankrotivara haldur, haldur või muu organ, kehtestama korra krediidiasutuse äritegevuse või selle osa turustamiseks avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas protsessis, püüdes samal ajal müügihinda võimalikult palju suurendada. Krediidiasutus või asjaomane riigi ametiasutus või sellise krediidiasutuse või asjaomase riigi ametiasutuse nimel tegutsev vahendaja peaks kohaldama norme, mis on asjakohased, et turustada üleantavaid varasid, õigusi ja kohustusi võimalikele omandajatele. Igal juhul tuleks liikmesriigi vahendite kasutamise suhtes kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaseid riigiabi reegleid, kui need on kohaldatavad.

(37)	Kuna hoiuste tagamise skeemide põhieesmärk on kaitsta tagatud hoiuseid, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud rahastada muid sekkumisi peale väljamaksete üksnes juhul, kui selliste sekkumiste kogusumma on asjaomase krediidiasutuse tagatud hoiuste summast väiksem.

(38)

Selleks et võtta täiendavalt arvesse hoiuste tagamise skeemidena tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemide eripära ja suurendada nende tõhusust, tuleks direktiivis 2014/49/EL näha hoiuste tagamise skeemile ette võimalus anda laenu või kanda muul viisil ajutiselt üle kõnealuse direktiiviga reguleeritud rahalisi vahendeid hoiuste tagamise skeemi eraldiseisvale finantsinstitutsioonide kaitseskeemi kontole raamatupidamise eesmärgil, et anda hoiuste tagamise skeemi liikmele rahalist toetust ning eelkõige tagada tema likviidsus ja maksevõime, et hoida vajaduse korral ära pankrot, täites Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) artikli 113 lõike 7 eesmärke. See peaks olema võimalik juhul, kui eraldatud vahendeid on vaja selleks, et täiendada muid vahendeid, mis on ette nähtud seotud finantsinstitutsiooni likviidsuse ja maksevõime tagamiseks, et hoida ära pankrot, ning selle suhtes tuleks kohaldada tingimust, et hoiuste tagamise skeemile tagasimaksmine seitsme tööpäeva jooksul, kui see on vajalik, on usutav väljavaade.

(39)

Hoiustajate ühtlustatud kaitse tõhustamiseks ja kohustuste täpsustamiseks piiriülestes olukordades kogu liidus peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagama väljamaksed hoiustajatele, kes asuvad liikmesriikides, kus asjaomase hoiuste tagamise skeemi liikmeks olevad krediidiasutused võtavad vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid, pakkudes piiriüleseid hoiustamisteenuseid, asumata ise vastuvõtvas liikmesriigis. Väljamaksetoimingute hõlbustamiseks, andes hoiustajatele teavet ning kogudes ja edastades asjakohaseid dokumente, peaks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud tegutseda teenuste osutamise vabadust kasutavate krediidiasutuste hoiustajate kontaktpunktina.

(40)

Hoiuste tagamise skeemide koostöö kogu liidus on ülioluline, et tagada hoiustajatele kiire ja kulutõhus tagasimaksete tegemine, kui krediidiasutused osutavad pangateenuseid teistes liikmesriikides asuvate filiaalide kaudu. Võttes arvesse tehnoloogia arengut, mis soodustab piiriüleste ülekannete ja kaugtuvastuse kasutamist, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud teha tagasimakseid otse teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele, tingimusel et halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui siis, kui tagasimakse teeks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem. Selline paindlikkus peaks täiendama praegust koostöömehhanismi, mis nõuab, et vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem teeks filiaalide hoiustajatele tagasimakse päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel. Hoiustajate usalduse hoidmiseks nii vastuvõtva kui ka päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemides peaks Euroopa Pangandusjärelevalve andma välja suunised, et abistada hoiuste tagamise skeemidel sellises koostöös osaleda, muu hulgas esitades loetelu asjaoludest ja tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võiks otsustada teha tagasimakseid vastuvõtvas liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.

(41)

Krediidiasutused võivad hakata teise hoiuste tagamise skeemi liikmeks või osa nende tegevusest võidakse üle viia ning seega võidakse nende suhtes kohaldada teist hoiuste tagamise skeemi. Direktiivis 2014/49/EL on sätestatud nõue, et osamaksed, mille krediidiasutus tegi 12 kuu jooksul enne seda, kui ta hakkas teise hoiuste tagamise skeemi liikmeks või viis oma tegevuse üle, kantakse üle teise skeemi proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Selle tagamiseks, et osamaksete ülekandmine vastuvõtvasse hoiuste tagamise skeemi ei sõltuks lahknevatest riigisisestest normidest, mis käsitlevad arvete esitamist või osamaksete tegelikku tasumise kuupäeva, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem arvutama ülekantava summa pigem veel tasumata osamaksete kui tehtud osamaksete alusel.

(42)

Kogu liidus on vaja tagada hoiustajate võrdne kaitse, mida ei saa täielikult tagada hoiustajate kaitse samaväärsuse hindamise korraga kolmandates riikides. Sel põhjusel peaksid sellise liidu krediidiasutuse filiaalid, mille peakorter on kolmandas riigis, ühinema hoiuste tagamise skeemiga selles liikmesriigis, kus nad hoiuseid kaasavad. See nõue tagaks ka kooskõla direktiividega 2013/36/EL ja 2014/59/EL, mille eesmärk on kehtestada liidus pangateenuseid osutavate kolmandate riikide konsolideerimisgruppide tugevam usaldatavus- ja kriisilahendusraamistik. Seevastu tuleks vältida hoiuste tagamise skeemide avatust kolmandate riikide majandus- ja finantsriskidele. Seetõttu ei tohiks kaitsta liidu krediidiasutuste kolmandates riikides asutatud filiaalides olevaid hoiuseid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad, et kõnealustes filiaalides olevad hoiused peavad olema tagatud.

(43)

Standardikohane ja korrapärane teabe avalikustamine suurendab hoiustajate teadlikkust hoiuste kaitsest. Avalikustamisnõuete tehnoloogia arenguga kooskõlla viimiseks tuleks kõnealustes nõuetes võtta arvesse uusi digitaalseid sidekanaleid, mille kaudu krediidiasutused suhtlevad hoiustajatega. Hoiustajad peaksid saama selget ja ühetaolist teavet, mis selgitab hoiuste kaitset, piirates samal ajal krediidiasutuste või hoiuste tagamise skeemide sellega seotud halduskoormust. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks hoiustajatele edastatava hoiustajate teabelehe sisu ja vorm ning selline näidisteave, mille hoiuste tagamise skeemid, määratud asutused või krediidiasutused peavad hoiustajatele edastama konkreetsetes olukordades, sealhulgas krediidiasutuste ühinemisel, hoiuste peatamise otsuse tegemisel või klientide nimel hoiustatud vahendite tagasimaksmisel.

(44)

Krediidiasutuste ühinemine või tütarettevõtja muutmine filiaaliks või vastupidi võib mõjutada hoiustajate kaitse põhielemente. Et vältida kahjulikku mõju hoiustajatele, kellel on hoiuseid mõlemas ühinevas krediidiasutuses ja kelle hoiuste tagatisnõue väheneks hoiuste tagamise skeemi liikmesuse muutumise tõttu, tuleks kõiki hoiustajaid sellistest muudatustest teavitada ja neil peaks olema õigus oma raha ilma leppetrahvita välja võtta või teise krediidiasutusse üle kanda summas, mis on võrdne hoiuste tagatiskatte kaotatud summaga.

(45)	Finantsstabiilsuse säilitamiseks, ülekanduva mõju vältimiseks ja et anda hoiustajatele võimalus kasutada kohaldataval juhul oma õigust nõuda hoiuseid välja, peaksid asjaomased määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitama hoiustajaid hoiuste peatamisest.

(46)

Selleks et suurendada läbipaistvust hoiustajate jaoks ning edendada hoiuste tagamise skeemide finantskindlust ja nendevahelist usaldust oma ülesannete täitmisel, tuleks täiustada kehtivaid aruandlusnõudeid. Tuginedes praegu kehtivatele nõuetele, mis võimaldavad hoiuste tagamise skeemidel nõuda oma liikmetelt kogu vajalikku teavet väljamaksete tegemiseks, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik nõuda teavet, mis on vajalik väljamaksete tegemiseks piiriülese koostöö raames. Hoiuste tagamise skeemi taotluse korral peaks skeemi liikmetel olema kohustus anda üldist teavet mis tahes olulise piiriülese äritegevuse kohta teistes liikmesriikides või asjakohasel juhul ka kolmandates riikides. Samuti peaksid liikmesriigid selleks, et anda Euroopa Pangandusjärelevalvele piisavalt teavet hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite arengu ja nende kasutamise kohta, tagama, et hoiuste tagamise skeemid teataksid igal aastal Euroopa Pangandusjärelevalvele tagatud hoiuste summa ja likviidsete käibevahendite summa ning teavitaksid Euroopa Pangandusjärelevalvet asjaoludest, mis viisid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamiseni kas väljamakseteks või muudeks meetmeteks. Lõpuks selleks, et kajastada hoiuste tagamise skeemide rolli tugevdamist pankade kriisilahenduses, eesmärgiga hõlbustada hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamist kriisilahenduses, peaksid kriisilahendusasutused esitama hoiuste tagamise skeemidele krediidiasutuste kriisilahenduskavade kokkuvõte, et suurendada kõnealuste hoiuste tagamise skeemide üldist valmisolekut rahalised vahendid vajalikus ulatuses kättesaadavaks teha.

(47)

Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid hõlbustama järjepidevat ühtlustamist ning hoiustajate kaitset kogu liidus. Kuna Euroopa Pangandusjärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks välja töötada komisjonile vastuvõtmiseks regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(48)

Komisjon peaks käesolevas direktiivis ette nähtud juhtudel võtma Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja määrusega (EL) nr 1093/2010. Sellises regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus tuleks täpsustada tehnilised üksikasjad, mis on seotud finantseerimisasutuste klientide tuvastamisega klientide nimel hoiustatud vahendite väljamaksmiseks, kriteeriumid ja asjaolud kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile tagasimaksmiseks ning reeglid, millega vältida korduvaid samale saajale väljamakse nõudeid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus tuleks täpsustada ka sihttasemele vastavate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika ja hoiuste tagamise skeemi täiendamise protsess.

(49)

Komisjon peaks käesolevas direktiivis ette nähtud juhtudel võtma Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu vastu rakendusaktiga kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. Sellises rakenduslike tehniliste standardite eelnõus tuleks täpsustada hoiustajate teabelehe sisu ja vorm ning hoiustajatele edastatava teabe esitamise kord ja sisu. Rakenduslike tehniliste standardite eelnõus tuleks täpsustada ka menetlused, mida tuleb järgida, kui krediidiasutus esitab teavet oma hoiuste tagamise skeemile ning kui hoiuste tagamise skeem või määratud asutus esitab teavet Euroopa Pangandusjärelevalvele, samuti sellise teabe esitamise vormid.

(50)

Selleks et võimaldada liikmesriikide nende krediidiasutuste filiaalidel, mille peakorter asub väljaspool liitu ja mis ei ole liidus asutatud hoiuste tagamise skeemi liikmed, täita nõuet liituda liidu hoiuste tagamise skeemiga, tuleks sellistele filiaalidele anda piisavalt aega kõnealuse nõude täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks.

(51)

Direktiiv 2014/49/EL võimaldab liikmesriikidel tunnustada finantsinstitutsioonide kaitseskeemi hoiuste tagamise skeemina, kui see täidab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgib direktiivi 2014/49/EL. Võttes arvesse kõnealuste finantsinstitutsioonide kaitseskeemide spetsiifilist ärimudelit, eelkõige nende mandaadi keskmes olevate ennetusmeetmete olulisust, on asjakohane näha liikmesriikidele ette võimalus anda finantsinstitutsioonide kaitseskeemidele pikem periood uute reeglitega kohanemiseks. Selle võimaluse puhul, mis näeb nõuete täitmiseks ette pikema perioodi, võetakse arvesse aega, mida hoiuste tagamise skeemina tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemid vajavad, et koguda raamatupidamise eesmärgil rahalisi vahendeid eraldi kontole, mis on ette nähtud liikmele rahalise toetuse andmiseks ning eelkõige tema likviidsuse ja maksevõime tagamiseks, et hoida vajaduse korral ära pankrot.

(52)	Selleks et võimaldada hoiuste tagamise skeemidel ja määratud asutustel luua vajalik tegevussuutlikkus käesolevas direktiivis sätestatud uute ennetusmeetmete kasutamise reeglite kohaldamiseks, on asjakohane ette näha kõnealuste reeglite kohaldamise edasilükkamine.

(53)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hoiustajate ühtse kaitse tagamist liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada riskide tõttu, mida erinevad riigisisesed lähenemisviisid võivad siseturu terviklikkusele kaasa tuua, küll aga saab seda liidus juba kehtestatud reeglite muutmise teel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (11) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 12. juunil 2023 (12).

(55)	Direktiivi 2014/49/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/49/EL muutmine

Direktiivi 2014/49/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevas direktiivis sätestatakse reeglid ja menetlused, mis käsitlevad hoiuste tagamise skeemide loomist ja toimimist, hoiuste tagamist ja tagasimaksmist, ning kaitseabinõusid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamiseks meetmete puhul, mille eesmärk on muu kui hoiuste tagasimaksmine, et tagada hoiustajate juurdepääs nende hoiustele.“

;

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	krediidiasutused ja krediidiasutuste filiaalid, mille peakontorid asuvad väljaspool liitu ja mis osalevad käesoleva lõike punktis a, b või c osutatud skeemides.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3)

„hoius“ – kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või krediidiasutuse tavalise tegevuse käigus tehtavatest tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille“

;

ii)

punkti 13 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„13)	„maksekohustus“ – krediidiasutuse tagasivõtmatu, täielikult tagatud kohustus maksta hoiuste tagamise skeemile rahasumma, kui asjaomane hoiuste tagamise skeem seda nõuab ja tingimusel, et“

;

iii)

lisatakse järgmised punktid:

„19)	„kriisilahendusasutus“– direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

20)	„klientide nimel hoiustatud vahendid“ – rahalised vahendid, mida kontoomanikud, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutused, hoiustavad oma tegevuse käigus krediidiasutuse kontol oma klientide arvel;

21)

„liidu riigiabi raamistik“ – Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määrustega ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega loodud raamistik;

22)	„rahapesu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1624 (*1) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud rahapesu;

23)	„terrorismi rahastamine“ – määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punktis 2 määratletud terrorismi rahastamine.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L, 2024/1624, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj).“;"

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Aktsiaid või osakuid Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitatakse hoiustena.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmena, teavitab kõnealune hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata määratud asutust ja asjaomase krediidiasutuse pädevat asutust. Liikmesriigid tagavad, et kõnealune pädev asutus võtab koostöös kõnealuse määratud asutusega ja asjakohasel juhul kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga viivitamata kõik asjakohased meetmed, sealhulgas määrab vajaduse korral karistused tagamaks, et asjaomane krediidiasutus täidab oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmena.

Esimeses lõigus osutatud meetmete kohaldamisel tagavad liikmesriigid asjakohasel juhul, et pädevad asutused saavad kasutada direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki IV jaos sätestatud järelevalvevolitusi.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse juhul, kui krediidiasutused ei täida hoiuste tagamise skeemi liikme kohustusi. Need karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„4a. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei tasu artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud osamakseid hoiuste tagamise skeemi kindlaks määratud tähtaja jooksul, nõuab kõnealune hoiuste tagamise skeem või, kui see on asjakohane, asjaomane määratud asutus hilinemise aja eest võlgu olevalt summalt seadusjärgset intressi.“

;

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem teavitab asjaomast määratud asutust ja pädevat asutust, kui lõigetes 4 ja 4a osutatud meetmetega ei suudeta taastada olukorda, kus krediidiasutus täidab oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmena. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem või, kui see on asjakohane, asjaomane määratud asutus hindab, kas kõnealune krediidiasutus täidab endiselt kõnealuse hoiuste tagamise skeemi liikmesuse tingimusi, ja teavitab asjaomast pädevat asutust hindamise tulemustest.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui pädev asutus otsustab tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 18 kohaselt kehtetuks tunnistada, lakkab asjaomane krediidiasutus olemast hoiuste tagamise skeemi liige. Liikmesriigid tagavad, et hoiused, mis olid kõnealuses krediidiasutuses kuupäeval, mil ta lakkas pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist olemast hoiuste tagamise skeemi liige, jäävad kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga tagatuks.“

;

lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraõiguslik üksus, on määratud asutustel kõnealuse hoiuste tagamise skeemi poolt toime pandud käesoleva direktiivi rikkumise heastamiseks vajalikud täitmise tagamise volitused, sealhulgas volitused määrata karistusi või võtta muid haldusmeetmeid.“

;

e)	lõige 8 jäetakse välja;

f)	lisatakse järgmine lõige: „13. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab hiljemalt 11. maiks 2029 välja suunised lõikes 10 osutatud stressitestide ulatuse, sisu ja menetluste kohta.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu või terrorismi rahastamise eest;“

;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	hoiused, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutused on avanud oma nimel ja oma arvel;“

;

iii)	punkt e jäetakse välja;

iv)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud määruse (EL) 2024/1624 artikli 20 kohaselt, välja arvatud juhul, kui hoiustaja taotleb väljamakset ning kui krediidiasutusel ega hoiuste tagamise skeemil ei ole võimalik tõendada, et tuvastamata jätmise põhjuseks oli kontoomaniku tegevus või tegevusetus, ning tingimusel, et hoiustaja isikusamasust on enne väljamakse tegemist kontrollitud;“

;

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (*2) A lisa punktides 2.114 ja 2.115 määratletud keskvalitsuste või osariigi/liidumaa valitsuste hoiused, välja arvatud keskvalitsuse või osariigi/liidumaa valitsuse kontrollitavate kasumitaotluseta institutsioonide hoiused;

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/oj).“;"

vi)

lisatakse järgmine punkt:

„l)	hoiused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 1a punktides a–d osutatud tingimustele, sealhulgas hoiused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta.“

;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse piires tagatakse ka isiklikus pensioniskeemis ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate tööandjapensioniskeemis olevad hoiused.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Lisaks lõikele 1 tagavad liikmesriigid, et järgmised hoiused on tagatud vähemalt 500 000 euro ulatuses kuus kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda:“ ;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

füüsilise isiku poolt elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingutest tulenevad hoiused ja sellisteks tehinguteks mõeldud hoiused, tingimusel et need tehingud on tehtud või kavatsetakse teha lühikese aja jooksul ning et kõnealusel füüsilisel isikul on võimalik esitada dokumendid, mis tõendavad, et enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse, on selline tehing tehtud või kavatseti selline tehing teha lühikese aja jooksul;“

;

iii)	lisatakse järgmised lõigud: „Esimese lõigu punkti a kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hoiused on kaitstud kuni 2 500 000 euro ulatuses. Esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratlevad liikmesriigid mõiste „lühikese aja jooksul“ riigisiseses õiguses.“ ;

b)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 sätestatud tagamise ulatus täiendab lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust.“ ;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon vaatab lõigetes 1 ja 2 osutatud summad korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta tagant. Asjakohasel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku akti ettepaneku lõikes 1 osutatud summa kohandamiseks, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning liidu majanduslikku ja rahalist olukorda, samuti lõikes 2 osutatud summade kohandamiseks, võttes arvesse kinnisvarahindade arengut eri liikmesriikides ning vajadust tagada proportsionaalsus ja võrdsed tingimused kogu liidus.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui kontoomanikul ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on selline täielik õigus, tingimusel et see isik on tuvastatud või on tuvastatav enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

Ilma et see piiraks artikli 8c kohaldamist, ei võta hoiuste tagamise skeem selliste rahaliste vahendite puhul, mida kontoomanik hoiab täielikku õigust omava isiku nimel eraldi kontol kutsealasel eesmärgil, nagu see on määratletud riigisiseses õiguses, ja kui nende rahaliste vahendite arvelt ei rahuldata riigisisese õiguse kohaselt kõnealuse isiku huvides teiste võlausaldajate nõudeid kontoomaniku vastu, täieliku õigusega isikule võlgnetava tagatud summa kindlaksmääramisel arvesse muid hoiuseid, mille kõnealune isik on paigutanud samasse krediidiasutusse, kui kõnealune krediidiasutus on selle isiku tuvastanud.

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad tagatud hoiused tagasi maksta kas kontoomanikule iga täieliku õigusega isiku kasuks või otse täieliku õigusega isikule.“

;

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid võivad otsustada, et hoiustaja sellised kohustused krediidiasutuse ees, mille maksetähtpäev on saabunud enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse, arvatakse maha kõnealuse hoiustaja kõlblike hoiuste kogusummast niivõrd, kui tasaarvestus on lubatud vastavalt krediidiasutuse ja hoiustaja vahelist lepingut reguleerivatele seaduse ja lepingu sätetele.“

;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem maksab tagasi põhisumma nimiväärtuses ning intressid, mis on hoiustelt kogunenud selleks kuupäevaks, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust või artikli 6 lõikes 2 osutatud asjaoludel kõnealuses lõikes sätestatud tagamise ulatust ei ületata.“

;

d)	lõike 9 viimane lause asendatakse järgmisega: „See teave lisatakse hoiustajale antava teabe hulka, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 16.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Hoiuse kõlblikkuse ja õiguse tõendamiskoormis

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud juhtudel tõendab hoiustaja või asjakohasel juhul kontoomanik, et asjaomased hoiused vastavad artikli 6 lõike 2 tingimustele, või teise võimalusena tõendab õigust hoiustele artikli 7 lõikes 3 osutatud asjaoludel.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Hoiuste tagamise skeemid tagavad, et tagasimakstav summa on kättesaadav võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.“

;

b)	lõige 2 jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid hoiuste tagamise skeemidel kohaldada pikemat tagasimakseperioodi:

a)	artikli 6 lõikes 2 osutatud hoiuste puhul, mis ületavad artikli 6 lõikes 1 kindlaks määratud summat, ning

b)	artikli 7 lõikes 3 ja artiklis 8b osutatud hoiuste puhul, kui kõnealuste hoiuste peatamise ajaks ei ole kindlaks tehtud isikut, kellel on täielik õigus kõnealustele hoiustele.

Pikem tagasimakseperiood ei ületa 20 tööpäeva alates kuupäevast, mil kõnealused hoiuste tagamise skeemid said täies mahus teabe või dokumendid, mida nad on taotlenud nõuete läbivaatamiseks ja tagasimaksmise tingimuste täitmise kontrollimiseks.“

;

d)	lõige 4 jäetakse välja;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt b jäetakse välja;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	erandina lõikest 9 ei ole viimase 24 kuu jooksul tehtud hoiusega seotud tehinguid ning konto ei ole seega aktiivne, välja arvatud juhul, kui hoiustajal on samas krediidiasutuses hoiuseid ka teisel kontol, mis on aktiivne, või“

;

iii)	punkt d jäetakse välja;

lisatakse järgmine lõige:

„5a. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 3 kohaldamist, tagavad liikmesriigid juhul, kui hoiuse suhtes kohaldatakse liidu poolt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud piiravaid meetmeid (edaspidi „liidu piiravad meetmed“), et hoiuste tagamise skeemid peatavad tagasimakstava summa tagasimaksmise selliste meetmete kestuse ajaks.

Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused eraldavad sihtotstarbeliselt hoiused, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, tehes seda viisil, mis võimaldab neid käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel viivitamata tuvastada.“

;

g)	lõige 8 jäetakse välja;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et kui viimase 24 kuu jooksul ei ole hoiusega seotud tehinguid tehtud, võib hoiuste tagamise skeem kehtestada sellisest tagasimaksest kõnealusele hoiuste tagamise skeemile tulenevate halduskulude künnise. Hoiuste tagamise skeem ei ole kohustatud võtma aktiivseid meetmeid, et teha tagasimakseid hoiustajatele, kes jäävad sellest künnisest allapoole. Liikmesriigid tagavad siiski, et hoiuste tagamise skeem maksab kõnealusest künnisest allapoole jäävatele hoiustajatele raha tagasi, kui asjaomased hoiustajad seda nõuavad.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Üle 10 000 euro suuruste hoiuste tagasimaksmine

Liikmesriigid tagavad, et kui tagasimakstavad summad ületavad 10 000 eurot, maksavad hoiuste tagamise skeemid hoiustajatele võimaluse korral raha tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*3) artikli 4 punktis 24 määratletud kreeditkorralduste kaudu või kui sellised kreeditkorraldused ei ole võimalikud, muude maksevahendite kui sularahamaksete kaudu, millega tagatakse rahaliste vahendite jälgitavus.

Artikkel 8b

Klientide nimel hoiustatud vahendite tagamine

1. Liikmesriigid tagavad, et klientide nimel hoiustatud vahendid on kaetud hoiuste tagamise skeemidega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	sellised hoiused on paigutatud nende klientide nimel ja arvele, kellel on õigus kaitsele artikli 5 lõike 1 kohaselt;

b)	sellised hoiused on avatud eraldi kontodel kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud üksuste tegevust reguleerivates liidu õigusaktides sätestatud kaitsenõuetega;

käesoleva lõike punktis a osutatud kliendid on kõnealuste klientide nimel kontot haldava finantseerimisasutuse poolt tuvastatud või tuvastatavad enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud tagamise ulatust kohaldatakse kõigi klientide suhtes, kes vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Erandina artikli 7 lõikest 1 ei võta hoiuste tagamise skeem üksikkliendile tagasimakstava summa kindlaksmääramisel arvesse kõnealuse kliendi samasse krediidiasutusse paigutatud hoiuste kogusummat.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid maksavad tagatud klientide nimel hoiustatud vahendid tagasi kas kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)	artikli 8 kohaselt tagasimakse tegemiseks klientide tuvastamise tehnilised üksikasjad;

b)	kriteeriumid ja asjaolud, mille korral tuleb tagasimakse teha kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile;

c)	reeglid, et vältida mitut sama saaja väljamaksenõuet.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse järgmist:

a)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud eri liiki finantseerimisasutuste ärimudeli erijooned;

b)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud finantseerimisasutuste tegevust reguleeriva kohaldatava liidu õiguse erinõuded klientide rahaliste vahendite käsitlemise kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 11. maiks 2027.

Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8c

Tagasimaksete peatamine, kui tekib mure rahapesu või terrorismi rahastamise pärast

1. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutus teatab 24 tunni jooksul alates hetkest, mil määratud asutus saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640 (*4) artikli 2 punktis 1 määratletud finantsjärelevalve tegijalt teabe, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 64 lõikes 4, kõnealusest teabest hoiuste tagamise skeemile. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutuse ja hoiuste tagamise skeemi vahel vahetatav teave piirdub teabega, mis on vältimatult vajalik hoiuste tagamise skeemile käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning et selline teabevahetus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/9/EÜ (*5) sätestatud nõuete kohaselt.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustajale või muule isikule, kellel on õigus tema kontol olevatele summadele, esitatakse süüdistus kuriteos, mis tuleneb rahapesust või terrorismi rahastamisest või on sellega seotud, peatab hoiuste tagamise skeem tagasimakstava summa tagasimaksmise kuni kohtuotsuseni. Liikmesriigid kehtestavad menetluse, millega tagatakse, et asjaomane teave edastatakse hoiuste tagamise skeemile õigeaegselt.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem peatab tagasimakstava summa tagasimaksmise samaks ajavahemikuks, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 24, kui krediidiasutus või määratud asutus teatab hoiuste tagamise skeemile, et kõnealuses artiklis osutatud rahapesu andmebüroo on peatanud asjaomase hoiustajaga seotud tehingu, konto või ärisuhte.

4. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi ei peeta vastutavaks lõigete 2 ja 3 kohase peatamise eest.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1640, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L, 2024/1640, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1640/oj)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/9/oj).“"

10)

Artikli 9 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad likvideerimis- või reorganiseerimismenetluse korral hoiustajate nõudeõigused kõnealustest hoiuste tagamise skeemidest kõnealustele hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Hoiuste tagamise skeemidel, kes teevad osamakseid seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 37 lõike 3 punktis a või b osutatud kriisilahenduse vahenditega või seoses käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 5 kohaselt võetud meetmetega, on likvideerimismenetluse puhul õigus esitada nõue järelejäänud krediidiasutuse vastu summas, mis on võrdne nende osamaksega. Kõnealuse nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõike 1 kohaselt tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivale riigisisesele õigusele.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiustajad, kelle hoiuseid ei ole hoiuste tagamise skeem artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtajaks tagasi maksnud või tunnustanud, saavad esitada hoiuste tagamise skeemi vastu nõude oma hoiuste tagasimaksmiseks viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.“

11)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht vähemalt sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust.

Esimeses lõigus osutatud sihttaseme arvutamisel on võrdlusperiood ajavahemik alates sihttaseme saavutamise kuupäevale eelnevast 31. detsembrist kuni nimetatud kuupäevani.

Kui määratakse kindlaks, kas hoiuste tagamise skeem on esimeses lõigus osutatud sihttaseme saavutanud, võtavad liikmesriigid arvesse üksnes likviidseid käibevahendeid, mille liikmed on hoiuste tagamise skeemi otse sisse maksnud või mis on liikmetelt tagasi saadud, ilma haldustasude ja -kuludeta. Kõnealused likviidsed käibevahendid hõlmavad investeerimistulu, mis on saadud liikmete poolt hoiuste tagamise skeemi sissemakstud vahenditest ning hoiuste tagamise skeemi sekkumistest tulenevate nõuete põhjal sissenõutud summadest, kuid ei hõlma tagasimakseid, mida kõlblikud hoiustajad väljamaksemenetluste käigus ei nõudnud, ega hoiuste tagamise skeemi võlakohustusi. Artikli 12 kohane teisele hoiuste tagamise skeemile tagasimaksmata laenunõue või artikli 12a kohaselt muul viisil kättesaadavaks tehtud tagasimaksmata laenu või vahendeid käsitlev nõue hõlmatakse ja seda võetakse arvesse üksnes kõnealuse sihttaseme puhul.

Kui likviidsete käibevahendite maht langeb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni sihttase on taas saavutatud.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud sihttase on esmakordselt saavutatud ja likviidsed käibevahendid on pärast tagatud hoiuste summa suurenemist või hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmist vastavalt artiklile 8 või artikli 11 lõikele 2, 3 või 5 kahanenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, määrab hoiuste tagamise skeem korrapärase osamakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kuus aastat.

Kui esimeses lõigus osutatud sihttase on esmakordselt saavutatud ja likviidsed käibevahendid on kahanenud vähem kui ühe kolmandiku võrra sihttasemest, määrab hoiuste tagamise skeem korrapärase osamakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kahe aasta jooksul. Hoiuste tagamise skeem võib seda perioodi pikendada veel ühe aasta võrra tagamaks, et kogutav summa ulatub summani, mis on proportsionaalne osamaksete kogumise kuludega.

Korrapäraste osamaksete puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse majandustsükli faasi ja protsükliliste osamaksete võimalikku mõju käesoleva artikli kontekstis iga-aastaste osamaksete kehtestamisel.

Liikmesriigid võivad pikendada esimeses lõigus osutatud esialgset perioodi maksimaalselt nelja aastani juhul, kui hoiuste tagamise skeem on teinud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Likviidsed käibevahendid, mida hoiuste tagamise skeem võtab arvesse lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamiseks, võivad hõlmata maksekohustusi, mis tuleb maksta hoiuste tagamise skeemi taotlusel kahe tööpäeva jooksul. Selliste maksekohustuste osakaal kokku ei ületa 30 % lõike 2 kohaselt kogutud likviidsete käibevahendite kogusummast.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab maksekohustuste kohta välja suunised, milles sätestatakse kõnealuste kohustuste vastuvõetavuse kriteeriumid.“

;

c)	lõige 4 jäetakse välja;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid, määratud asutused või pädevad asutused kehtestavad hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite investeerimise strateegia ning et see investeerimisstrateegia on kooskõlas hajutamise ja väikese riskiga varadesse investeerimise põhimõtetega. Hoiuste tagamise skeemid kasutavad tuletisinstrumente üksnes riskijuhtimise eesmärgil, sealhulgas tururiski ja likviidsusriski juhtimiseks.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„7a. Kui hoiuste tagamise skeemidel on lubatud paigutada kõik oma likviidsed käibevahendid või osa neist oma riigi keskpanka või riigikassasse, tagavad liikmesriigid, et kõnealused likviidsed käibevahendid eraldatakse raamatupidamise eesmärgil muudest vahenditest ja et need on kõnealustele hoiuste tagamise skeemidele kooskõlas artiklitega 11 ja 12 ning artikli 14 lõikega 3 kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavad.“

;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on sobiv alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühikeseks ajaks vahendeid, et rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid. Avaliku sektori vahenditel põhinevat alternatiivse rahastamise korda kasutatakse üksnes artikli 8 lõike 1 kohaseks tagasimaksmiseks ja artikli 11 lõikes 2 osutatud meetmete jaoks viimase abinõuna ning avalikku rahastust antakse laenude või tagatistena. Avaliku sektori allikatel põhinevat alternatiivse rahastamise korda pakutakse üksnes tingimusel, et hoiuste tagamise skeem võtab õigusliku kohustuse maksta kuue aasta jooksul tagasi avaliku sektori vahendid, millest rahastati või mille abil tagati alternatiivse rahastamise kord, ning kokkulepitud intressid ja tasud.

Erakorralistel asjaoludel, kui pädev asutus leiab tagasimakseperioodi jooksul tehtud väljamakseid ja sissenõutud summasid arvesse võttes, et tagasimaksmine võib skeemi ülejäänud liikmete rahastamisvõime üle koormata, võib tagasimakseperioodi ühe korra kuni kolme aasta võrra pikendada.“

;

g)	lõige 10 jäetakse välja;

lisatakse järgmised lõiked:

„11. Artikli 11 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud meetmete kontekstis võivad liikmesriigid lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada enne likviidsete käibevahendite kasutamist ja enne artikli 10 lõikes 8 osutatud erakorraliste osamaksete kogumist vahendeid, mis pärinevad artikli 10 lõikes 9 osutatud alternatiivse rahastamise korrast, mida ei rahastata avaliku sektori vahenditest ja mis ei ole nendega tagatud.

12. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)	lõikes 2 osutatud sihttasemele vastavate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika, sealhulgas hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite ja sissemakstud vahenditest tulenevate likviidsete käibevahendite kategooriate piiritlemine;

b)	lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamise protsessi üksikasjad pärast seda, kui hoiuste tagamise skeem on kasutanud likviidseid käibevahendeid artikli 11 kohaselt või kui tagatud hoiuste summa on suurenenud.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 11. maiks 2028.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

13. Hiljemalt 11. maiks 2028 töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, et aidata hoiuste tagamise skeemidel likviidseid käibevahendeid mitmekesistada, ja selle kohta, kuidas hoiuste tagamise skeemid saavad investeerida väikese riskiga varadesse, mida kohaldatakse hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite suhtes.“

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahaliste vahendite kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad artiklis 10 osutatud likviidseid käibevahendeid peamiselt selleks, et tagada tagasimaksed hoiustajatele kooskõlas artikliga 8.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid selleks, et rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste kriisilahendust.

3. Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid ennetusmeetmete võtmiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	kriisilahendusasutus ei ole teinud direktiivi 2014/59/EL artikli 82 lõikes 2 osutatud otsust;

b)	kõik artiklites 11a ja 11b sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui likviidseid käibevahendeid on kasutatud artiklis 11a osutatud ennetusmeetmete jaoks, annavad osalevad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemide käsutusse viivitamata selliste meetmete võtmiseks kasutatavad rahalised vahendid, vajaduse korral erakorraliste osamaksete vormis, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	tekib hoiustajatele tagasimaksmise või kriisilahendusse sekkumise vajadus ja hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest;

b)	hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite maht langeb alla 25 % sihttasemest.

5. Kui krediidiasutus likvideeritakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 32b, et turult väljuda või selle pangandustegevus lõpetada, võivad liikmesriigid lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid alternatiivsete meetmete jaoks, et säilitada hoiustajate juurdepääs nende hoiustele, sealhulgas vara ja kohustuste üleandmine ning hoiuste üleandmine, kui kõik käesoleva direktiivi artiklis 11d sätestatud tingimused on täidetud.

6. Hiljemalt 11. maiks 2030 esitab komisjon pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse lõigetes 3 ja 5 osutatud meetmetega seotud sätete rakendamist ja mõju, sealhulgas:

a)	hinnatakse olukorda seoses kõnealuste meetmete ülevõtmise ja rakendamisega ning mis tahes õiguslike või praktiliste takistustega, mis ei ole lasknud liikmesriikidel võimaldada oma hoiuste tagamise skeemidel neid rahastada;

b)	hinnatakse kõnealuste meetmete tõhusust ja seda, mil määral need on aidanud kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele;

c)	analüüsitakse seda, kas on asjakohane teha kõnealused meetmed kättesaadavaks kõigi liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidele.

Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 11a

Ennetusmeetmed

1. Kui liikmesriigid lubavad kasutada hoiuste tagamise skeemide vahendeid artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete võtmiseks, tagavad nad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad selliste ennetusmeetmete jaoks likviidseid käibevahendeid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	krediidiasutuse taotlusele selliste ennetusmeetmete rahastamiseks lisatakse teade meetmete kohta, nagu on osutatud artikli 11b lõikes 1;

b)	krediidiasutus on konsulteerinud pädeva asutusega artikli 11b lõikes 1 osutatud teates käsitletud meetmete osas ja on võtnud arvesse pädeva asutuse märkusi kõnealuste meetmete kohta;

hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmine on seotud toetatavale krediidiasutusele seatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt krediidiasutuse rangemat riskide seiret koos sellist seiret hõlbustava juhtimiskorraga, hoiuste tagamise skeemi ulatuslikumat kontrolliõigust ja sagedasemat aruandlust pädevatele asutustele;

d)	hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmise tingimus on krediidiasutuse võetud kohustus tagada tõhus juurdepääs tagatud hoiustele;

e)	osalevad krediidiasutused on suutelised tasuma artikli 11 lõike 4 kohaseid erakorralisi osamakseid;

krediidiasutus täidab käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ning mis tahes varasema ennetusmeetme või erakorralise avaliku sektori finantstoetuse puhul on järgitud tagasimaksegraafikut või väljumisstrateegiat, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 11b lõikes 6 või direktiivi 2014/59/EL artikli 32c lõike 2 punktis b.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on seiresüsteemid ja otsustusmenetlused, mis sobivad ennetusmeetmete valimiseks ja rakendamiseks ning seotud riskide seireks.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad rakendada ennetusmeetmeid ainult siis, kui määratud asutus on kinnitanud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Määratud asutus teavitab pädevat asutust ja kriisilahendusasutust.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja suunised, et täpsustada järgmist:

a)	lõike 1 punktis c osutatud tingimused;

b)	seiresüsteemid ja otsustamismenetlused, mis hoiuste tagamise skeemidel tuleb lõike 2 kohaselt kehtestada, võttes arvesse artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemide tavasid;

c)	kriisilahendusasutuste, määratud asutuste ja pädevate asutuste vahelise koostöö üksikasjad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 3, võttes arvesse artiklis 11b sätestatud nõudeid.

Artikkel 11b

Ennetusmeetmeid käsitlevad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes taotlevad hoiuste tagamise skeemilt kooskõlas artikli 11 lõikega 3 ennetusmeetmete rahastamist, esitavad pädevale asutusele teate, milles käsitletakse meetmeid, mida kõnealused krediidiasutused kohustuvad võtma, et tagada vastavus kohaldatavatele järelevalvenõuetele vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013.

2. Lõikes 1 osutatud teates esitatakse meetmed, millega ohjatakse krediidiasutuse finantsusaldusväärsuse halvenemise riski ning tugevdatakse krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsioone.

3. Kui hoiuste tagamise skeemi rahalisi vahendeid kasutatakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 3 kohaste ennetusmeetmete võtmiseks, käsitatakse sellist kasutamist krediidiasutuse finantsseisundi muutusena ja vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 2 nõutakse finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist.

4. Liikmesriigid tagavad, et kapitalitoetusmeetmete, sealhulgas rekapitaliseerimise, vara väärtuse langusega seotud meetmete ja vara tagatiste puhul katavad hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid üksnes kapitali puudujäägi, mida praegu hinnatakse järgmiste elementide alusel:

a)	kapitali puudujääk, mis on kindlaks tehtud liidu või liikmesriigi stressitesti, varade kvaliteedi läbivaatamise või samaväärse toimingu käigus või järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi, kohapealsete kontrollide või ajutise haldamise käigus või sõltumatu hindaja poolt;

b)	kapitali suurendamise meetmed, mida rakendatakse kuue kuu jooksul pärast ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist;

c)	kaitsemeetmed, mis takistavad rahaliste vahendite väljavoolu, sealhulgas lõikes 7 osutatud meetmed.

Esimese lõigu punktides a–c osutatud elemendid lisatakse lõikes 1 osutatud teatele.

Hoiuste tagamise skeemi antava kapitalitoetuse summa kindlaksmääramisel võib hoiuste tagamise skeem võtta arvesse ka kõiki tulevikku vaatavaid kapitali piisavuse hinnanguid, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artiklis 142 osutatud kapitali säilitamise kava.

Hoiuste tagamise skeem teatab antava kapitalitoetuse summa pädevale asutusele.

5. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kannavad oma aktsiaosaluse või muudes kapitaliinstrumentides oleva osaluse toetatavas krediidiasutuses üle niipea, kui ärilised ja finantsolud seda võimaldavad.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teates nähakse ette ennetusmeetmetest väljumisstrateegia, sealhulgas selgelt kindlaks määratud ajakava, mille alusel krediidiasutus maksab tagasi mis tahes tagasimakstavad vahendid, mis on saadud ennetusmeetmete osana, ja asjaomase hoiuste tagamise skeemi kõnealuse krediidiasutuse kapitalis oleva osaluse võõrandamise vastavalt lõikele 5. Seda teavet ei avalikustata enne, kui krediidiasutuse ennetusmeetmed on lõppenud, või enne, kui artikli 11c lõikes 3 osutatud hindamine on lõpule viidud, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (*6) artiklis 17 osutatud avalikustamiskohustusi, millega ei tohi viivitada.

7. Liikmesriigid tagavad, et toetatav krediidiasutus ei maksa dividende, ei osta tagasi aktsiaid ega maksa muutuvtasu ning et toetatav krediidiasutus ei võta tagasivõtmatut kohustust maksta välja dividende, osta tagasi aktsiaid või maksta muutuvtasu. Pädev asutus võib erandkorras anda loa dividendide maksmiseks, kui krediidiasutus tõendab pädevat asutust rahuldaval viisil, et ta on õiguslikult kohustatud kõnealuseid dividende välja maksma. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas lõikes sätestatud keelud jäävad kehtima kuni krediidiasutuse ennetusmeetmed on lõppenud.

8. Liikmesriigid tagavad, et kuue kuu jooksul pärast esialgse rahalise toetuse andmist esitab toetatav krediidiasutus pädevale asutusele ettevõtte reorganiseerimise kava. Pärast ennetusmeetmete määramist võib pädev asutus kõnealust perioodi pikendada kuni kaheksa kuuni. Kui pädev asutus ei ole veendunud, et ettevõtte reorganiseerimise kava on usaldusväärne või teostatav, peatatakse hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite edasine eraldamine asjaomasele krediidiasutusele.

9. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 8 osutatud ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud meetmed on kooskõlas krediidiasutuse restruktureerimiskavaga, mida komisjon liidu riigiabi raamistiku kohaselt nõuda võib.

10. Pädev asutus esitab lõikes 8 osutatud ettevõtte reorganiseerimise kava kriisilahendusasutusele. Kriisilahendusasutus võib ettevõtte reorganiseerimise kava läbi vaadata, et teha kindlaks meetmed, millel võib olla negatiivne mõju asjaomase krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele, ning esitada pädevale asutusele kõnealuseid küsimusi käsitlevaid soovitusi. Kriisilahendusasutus edastab oma hinnangu ja soovitused pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 11c

Parandusmeetmete kava

1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida artikli 11b lõikes 1 osutatud teates või artikli 11b lõikes 8 osutatud ettevõtte reorganiseerimise kavas kirjeldatud kohustusi või ei maksa hoiuste tagamise skeemi poolt artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete raames antud summat tähtajaks tagasi või ei järgi artikli 11b lõike 6 kohast väljumisstrateegiat, teatab hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata pädevale asutusele.

2. Lõikes 1 osutatud asjaolude korral tagavad liikmesriigid, et pädev asutus nõuab, et krediidiasutus esitaks määratud asutusele ja hoiuste tagamise skeemile ühekordse parandusmeetmete kava, milles kirjeldatakse samme, mida krediidiasutus astub järelevalvenõuete täitmise tagamiseks, oma pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ja hoiuste tagamise skeemi poolt ennetusmeetmetesse antud summa tagasimaksmiseks, samuti sellega seotud ajakava. Määratud asutus ja hoiuste tagamise skeem konsulteerivad parandusmeetmete kavas kavandatud meetmete osas pädeva asutusega.

3. Kui pädev asutus ei ole veendunud, et parandusmeetmete kava on usaldusväärne või teostatav, või kui krediidiasutus parandusmeetmete kava ei täida, teavitab pädev asutus hoiuste tagamise skeemi ja kriisilahendusasutust oma hinnangust. Sellisel juhul ei kohalda hoiuste tagamise skeem kõnealuse krediidiasutuse suhtes täiendavaid ennetusmeetmeid ning asjaomased asutused hindavad vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 32, kas krediidiasutus on maksejõetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.

4. Hiljemalt 11. maiks 2029 annab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, milles sätestatakse elemendid, mis lisatakse artikli 11b lõigetes 4–8 osutatud ennetusmeetmetega kaasnevasse ettevõtte reorganiseerimise kavasse ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kavasse.

Artikkel 11d

Alternatiivsete meetmete tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiuste tagamise skeemi likviidseid käibevahendeid kasutatakse artikli 11 lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetmete võtmiseks, võib hoiuste tagamise skeem panustada vajaliku summa, et rahastada tagamata hoiuste ja muude tavaliste tagamata kohustuste üleandmist saajale ning tagada saaja kapitalineutraalsus, lisaks vajalikule summale asjaomase krediidiasutuse tagatud hoiuste ja varade üleandmiseks, kui asjaomase riikliku asutuse hinnangul:

a)	on tagamata hoiuste või tavaliste tagamata kohustuste üleandmine ülekanduva mõju vältimiseks rangelt vajalik ja proportsionaalne, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiustega;

b)	maksimeeriks tagamata hoiuste ja tavaliste tagamata kohustuste üleandmine väärtust müügi või uuele omandajale üleandmise korral, piirates seeläbi majandusliku väärtuse vähenemist ja vähendades võlausaldajate võimalikku kahju, või

c)	on usalduse säilitamiseks vaja säilitada kliendisuhted tervikuna.

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei rahasta selliste omavahendite ja kohustuste üleandmist, mis kuuluvad tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivate riigisiseste õigusnormide kohaselt tavalistest tagamata kohustustest madalamasse nõude rahuldamise järku.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiuste tagamise skeem rahastab varade ja kohustuste üleandmist, sealhulgas artikli 11 lõikes 5 osutatud hoiuste üleandmist, turustab asjaomane krediidiasutus või asjaomane riiklik asutus varasid, õigusi ja kohustusi, mida kõnealune krediidiasutus kavatseb üle anda, või korraldab nende turustamise. Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, peab selline turustamine:

a)	olema avatud ja läbipaistev ning hoiduda tuleb ülekantavate varade, õiguste ja kohustuste kohta eksitava teabe esitamisest;

b)	mitte soosima ega diskrimineerima võimalikke omandajaid ega andma võimalikule omandajale eeliseid;

c)	olema vaba huvide konfliktist;

d)	arvestama kiire lahenduse vajadusega, võttes arvesse artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud kindlaksmääramisele artikli 3 lõike 2 teises lõigus sätestatud tähtaega, ning

e)	võtma eesmärgiks asjaomaste varade, õiguste ja kohustuste võimalikult kõrge müügihinna saavutamise.

Artikkel 11e

Vähima kulu test

Liikmesriigid tagavad, et kui hoiuste tagamise skeemi vahendeid kasutatakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2, 3 või 5 osutatud meetme jaoks, ei ületa vastava hoiuste tagamise skeemi sekkumise summa järgmistest summadest väiksemat:

a)	krediidiasutuse tagatud hoiuste summa või

b)	summa, mis tuleneb vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklis 109 või käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 3 või artikli 11 lõikes 5 sätestatud asjaomase meetme kohaldamise tingimustest.

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/oj).“"

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkti b kohaselt hoiuste tagamise skeemina tunnustatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemide likviidsete käibevahendite kasutamine

1. Liikmesriigid võivad lubada artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemil artikli 10 lõikes 1 osutatud likviidseid käibevahendeid laenata või teha need muul viisil kättesaadavaks kõnealuse kaitseskeemi muudele vahenditele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktis b, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	neid laenuks antud või muul viisil kättesaadavaks tehtud käibevahendeid on vaja seotud finantsinstitutsiooni likviidsuse ja maksevõime tagamiseks, et hoida ära pankrot;

b)	hoiuste tagamise skeemil ei ole kohe vaja kasutada artikli 10 lõikes 1 osutatud likviidseid rahalisi vahendeid, et teha tagasimakseid skeemi liikmeks olevate krediidiasutuste hoiustajatele või sekkuda skeemi liikmeks olevate krediidiasutuste kriisilahendusse;

c)	kogusumma ei ületa 75 % hoiuste tagamise skeemi sihttasemest;

d)	laenatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid tuleb tagasi maksta kuue aasta jooksul.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud finantsinstitutsioonide kaitseskeem on laenanud või teinud muul viisil kättesaadavaks rahalisi vahendeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning tekib vajadus teha tagasimakseid skeemi liikmete hoiustajatele või sekkuda kriisilahendusse, makstakse need vahendid taotluse korral tagasi ajavahemiku jooksul, mis ei ületa artikli 8 lõikes 1 osutatud ajavahemikku.“

15)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid hõlmavad järgmist:

a)	hoiuste tagamise skeemides osalevate krediidiasutuste teistes liikmesriikides rajatud filiaalide hoiustajad ning

b)	hoiuste tagamise skeemides osalevate krediidiasutuste, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust, hoiustajad, kui need hoiustajad kasutavad kõnealuseid teenuseid teises liikmesriigis.“

;

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võib otsustada maksta tagasi otse teises liikmesriigis asuvates filiaalides hoiustajatele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	sellise tagasimaksega seotud halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi tagasimaksed;

ii)	päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagab, et hoiustajate olukord ei ole halvem kui see oleks olnud siis, kui tagasimakse oleks tehtud esimese lõigu kohaselt;

iii)	tagasimakse tehakse samas vääringus, mida oleks kasutatud juhul, kui tagasimakse oleks tehtud esimese lõigu kohaselt.“

;

lisatakse järgmised lõiked:

„2a. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga sõlmitud lepingu alusel võib vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem tegutseda kontaktpunktina nende krediidiasutuste hoiustajate jaoks, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust, ning päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem hüvitab talle kantud kulud.

2b. Lõike 2 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil ja asjaomase vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil on sõlmitud kokkulepe väljamaksete tingimuste, sealhulgas kõigi kantud kulude hüvitamise tingimuste, hoiustajate kontaktpunkti, ajakava ja makseviisi kohta.

2c. Lõike 2 või 2a kohaldamisel esitab päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemile teabe järgmise kohta:

a)	temas osalevate krediidiasutuste poolt kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis asutatud filiaalide hoiustajate arv, tagatud hoiuste summa nendes filiaalides ja kõik sellega seotud asjakohased muutused;

hoiustajate arv temas osalevates krediidiasutustes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust, kui need hoiustajad kasutavad kõnealuseid teenuseid kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis, samuti nende hoiustajate tagatud hoiuste summa ja kõik sellega seotud asjakohased muutused.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei ole enam hoiuste tagamise skeemi liige ja ühineb mõne teise hoiuste tagamise skeemiga või kui osa krediidiasutuse tegevusest läheb teise hoiuste tagamise skeemi alla, kannab algne hoiuste tagamise skeem vastuvõtvale hoiuste tagamise skeemile üle hoiuste tagamise skeemi liikmesuse muutumisele eelnenud 12 kuu osamaksed proportsionaalselt üle antud tagatud hoiuste summaga, välja arvatud artikli 10 lõikes 8 osutatud erakorralised osamaksed.“

;

e)	lisatakse järgmine lõige: „3a. Lõike 3 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et algne hoiuste tagamise skeem kannab vastuvõtva hoiuste tagamise skeemi taotlusel kõnealuses lõikes osutatud summa üle ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.“ ;

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidega artikli 4 lõigetes 7 ja 10 ning artikli 16a lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet. Kohaldatakse artikli 4 lõikes 11 sätestatud piiranguid.“

lisatakse järgmine lõige:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 11. maiks 2028 välja suunised lõikes 2 osutatud päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemi ja vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi vastavate rollide kohta, sealhulgas loetelu asjaoludest ja tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem saab võtta vastu otsuse teha tagasimaksed lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.“

16)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste liidus asuvad filiaalid

Liikmesriigid nõuavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu, ühineksid nende liikmesriikide territooriumil asuva hoiuste tagamise skeemiga, enne kui nad lubavad sellistel filiaalidel võtta vastu kõlblikke hoiuseid kõnealustes liikmesriikides.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud filiaalid teevad hoiuste tagamise skeemi osamakseid vastavalt artiklile 13.“

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Hoiuste tagamise skeemis osalevad krediidiasutused, millel on filiaalid kolmandates riikides

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei hõlma hoiustajaid filiaalides, mille hoiuste tagamise skeemis osalevad krediidiasutused on asutanud kolmandates riikides.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et hoiuste tagamise skeemid hõlmavad nendes osalevate krediidiasutuste poolt kolmandates riikides asutatud filiaalide hoiustajaid, kui kõnealused hoiuste tagamise skeemid koguvad asjaomastelt krediidiasutustelt vastavaid osamakseid ja kui määratud asutus selle heaks kiidab.“

18)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mida neil on vaja selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu krediidiasutus ja selle filiaalid liidus kuuluvad. Krediidiasutused esitavad kõnealuse teabe teabelehel, mis koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 (*7) artikli 2 punktis 3 määratletud andmete väljavõttu võimaldavas vormingus.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).“;"

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teabeleht sisaldab kõike järgmist:

a)	põhiteave hoiuste kaitse kohta;

b)	krediidiasutuse kui esimese kontaktpunkti kontaktandmed teabelehe sisu kohta teabe saamiseks;

c)	artikli 6 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise ulatus, mis on nomineeritud eurodes või vajaduse korral muus vääringus;

d)	kohaldatavad erandid hoiuste tagamise skeemide kaitsest;

e)	ühiskontode kaitse piirmäär;

f)	tagasimakseperiood krediidiasutuse maksejõuetuse korral;

g)	tagasimakse vääring;

h)	hoiuste kaitsmise eest vastutav hoiuste tagamise skeem, sealhulgas viide selle veebisaidile.“

;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad lõikes 1 osutatud teabelehe enne hoiustamislepingu sõlmimist ja seejärel alati, kui esitatud teave muutub ning vähemalt kord viie aasta jooksul. Krediidiasutused nõuavad, et hoiustajad kinnitaksid hoiustamislepingu sõlmimisel, et nad on teabelehe kätte saanud.“

;

d)	lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused kinnitavad oma hoiustajate kontoväljavõtetel, et asjaomased hoiused on kõlblikud hoiused, lisades viite lõikes 1 osutatud teabelehele.“ ;

e)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused teevad käesolevas artiklis osutatud teabe kättesaadavaks keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.“ ;

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutuste ühinemiste, krediidiasutuse tütarettevõtjate filiaalideks muutmise või muude sarnaste toimingute korral teavitavad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemi ja oma hoiustajaid sellest vähemalt kuu aega enne toimingu õigusliku toime algust, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ärisaladusele või finantsstabiilsuse tagamisele tuginedes lühemat tähtaega. Teates selgitatakse toimingu mõju hoiustajate kaitsele.

Liikmesriigid tagavad, et kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toimingute tulemusena väheneb asjaomastes krediidiasutustes hoiustajate hoiuste kaitse, teavitavad kõnealused krediidiasutused neid hoiustajaid, et nad võivad oma kõlblikud hoiused, sealhulgas kõik kogunenud intressid ja hüved, kolme kuu jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hoiustajate teavitamist välja võtta või teise krediidiasutusse ilma trahvideta üle kanda summas, mis on võrdne nende hoiuste kaotatud tagatisega, sealhulgas pidades silmas artikli 6 lõikes 2 sätestatud hoiuste tagamise ulatust.

7. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes ei ole enam ühe hoiuste tagamise skeemi liikmed ja ühinevad teise hoiuste tagamise skeemiga, teavitavad sellest oma hoiustajaid vähemalt kuu aega enne kõnealust muudatust. Teates selgitatakse liikmesuse muutumise mõju hoiustajate kaitsele.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„7a. Kui asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse, tagavad liikmesriigid, et asjaomased määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitavad sellest hoiustajaid, sealhulgas avaldades selle kohta teabe oma veebisaidil.“

;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustaja kasutab internetipanka, esitavad krediidiasutused teabe, mida nad peavad oma hoiustajatele käesoleva direktiivi alusel esitama, elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui hoiustaja taotleb kõnealuse teabe saamist paberkandjal.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks:

a)	lõikes 1 osutatud teabelehe sisu ja vorm;

b)	kord, mille kohaselt määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused edastavad hoiustajatele teated, ja teates esitatava teabe sisu artiklites 8b ja 8c ning käesoleva artikli lõigetes 6, 7 ja 7a osutatud olukordades.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 11. maiks 2027.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Teabevahetus krediidiasutuste ja hoiuste tagamise skeemide vahel ning ametiasutuste esitatav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused säilitavad kogu aeg ning esitavad taotluse korral hoiuste tagamise skeemidele, milles nad osalevad, kogu teabe, mis on vajalik artikli 4 lõikes 10 osutatud stressitestide tegemiseks ning hoiuste tagasimaksete ettevalmistamiseks vastavalt artikli 5 lõikes 4 sätestatud tuvastamisnõudele, sealhulgas artikli 8 lõike 5 ning artiklite 8b ja 8c kohaldamiseks vajaliku teabe.

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad taotluse korral hoiuste tagamise skeemile, milles nad osalevad, lõikes 1 osutatud teabe järgmise kohta:

a)	kõnealuste krediidiasutuste hoiustajad filiaalides, mis asuvad muudes liikmesriikides või kolmandates riikides, kui need hoiused on tagatud hoiuste tagamise skeemiga;

b)	hoiustajad, kellele hoiuste tagamise skeemis osalevad krediidiasutused osutavad teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabes märgitakse liikmesriigid või kolmandad riigid, kus kõnealused filiaalid või hoiustajad asuvad.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid teatavad iga aasta 31. märtsiks Euroopa Pangandusjärelevalvele:

a)	tagatud hoiuste mahu asjaomases liikmesriigis eelneva aasta 31. detsembri seisuga;

b)	oma kasutada olevate rahaliste vahendite summa eelneva aasta 31. detsembri seisuga, sealhulgas laenuks võetud või antud vahendite ja maksekohustuste osakaalu, ning

c)	artikli 8 lõike 1 või artikli 11 lõike 2, 3 või 5 kohase hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmise korral sihttaseme saavutamise ajakava.

4. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutused teatavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta järgmisest:

a)	peatatud hoiuste kohta otsuse tegemine artikli 2 lõike 1 punktis 8 osutatud asjaolude kohaselt;

artikli 8 kohane hoiuste tagasimaksmine või mis tahes artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud meetme kohaldamine, samuti vastavalt artiklile 8 ning artikli 11 lõigetele 2, 3 ja 5 kasutatud vahendite summa ning sissenõutud vahendite summa, sellest hoiuste tagamise skeemile tekkinud kulud ja sissenõudmisprotsessi kestus, kui see on asjakohane ja andmed on kättesaadavad;

c)	artikli 10 lõikes 9 osutatud olemasolev alternatiivse rahastamise kord ja selle tegelik kasutamine;

d)	kõik hoiuste tagamise skeemid, mis on tegevuse lõpetanud, või uute hoiuste tagamise skeemide asutamine, sealhulgas ühinemise kaudu või selle tulemusena, et hoiuste tagamise skeem alustas piiriülest tegevust.

Esimese lõigu punktis b osutatud teade sisaldab kokkuvõtet, milles kirjeldatakse kõike järgmist:

a)	krediidiasutuse algne olukord;

b)	artikli 8 kohane hoiuste tagasimaksmine või meetmed, mille jaoks hoiuste tagamise skeemi vahendeid on kasutatud, sealhulgas konkreetsed vahendid, mida on kasutatud artikli 11 lõikes 2, 3 või 5 osutatud meetmete jaoks;

c)	kasutatud vahendite eeldatav summa.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab lõike 3 kohaselt saadud teabe ning lõikes 4 osutatud kokkuvõtte põhjendamatu viivituseta. Euroopa Pangandusjärelevalve ei avalda siiski hoiuste tagamise skeemi esitatud teavet, mida kõnealune hoiuste tagamise skeem peab konfidentsiaalseks.

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi liikmeks olevate krediidiasutuste kriisilahendusasutused esitavad kõnealusele hoiuste tagamise skeemile direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktis a osutatud kriisilahenduskavade põhielementide kokkuvõtte. Kriisilahendusasutused võivad sellest kokkuvõttest välja jätta teabe, mida hoiuste tagamise skeem ja määratud asutused ei vaja käesoleva direktiivi artiklis 8, artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artiklis 11e osutatud kohustuste täitmiseks.

7. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgitavaid menetlusi ja lõikes 1 osutatud teabe miinimumsisu, võttes arvesse hoiustajate liike, ning lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlusi, vorme ja teabe sisu.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 11. maiks 2027.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

20)	I lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid tagavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu ja mis võtavad vastu kõlblikke hoiuseid liikmesriigis 11. mail 2028 ja mis ei ole nimetatud kuupäeval hoiuste tagamise skeemi liikmed, ühinevad nende territooriumil tegutseva hoiuste tagamise skeemiga hiljemalt 11. augustiks 2028. Artikli 1 punkti 16 ei kohaldata kõnealuste filiaalide suhtes kuni 11. augustini 2028.

2. Erandina käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikest 3 ning seoses ennetusmeetmetega artiklitest 11a, 11b ja 11c ning niivõrd, kuivõrd selles osutatakse artikli 11 lõikele 3, kõnealuse direktiivi artiklist 11e võivad liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2032 lubada direktiivi 2014/49/EL artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemidel järgida riigisiseseid sätteid, millega rakendatakse kõnealuse direktiivi artikli 11 lõiget 3, nagu need on kohaldatavad 10. mail 2026.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 11. maiks 2028. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 11. maist 2028. Nad kohaldavad siiski sätteid, mis on vajalikud käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõike 3 ning artiklite 11a, 11b ja 11c ning niivõrd, kuivõrd selles osutatakse artikli 11 lõikele 3, direktiivi 2014/49/EL artikli 11e järgimiseks, alates 11. maist 2029.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. märts 2026

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PANAYIOTOU

(1) ELT C 307, 31.8.2023, lk 19.

(2) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2024. aasta seisukoht (ELT C, C/2025/3754, 17.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3754/oj) ja nõukogu 5. märtsi 2026. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2026. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/49/oj).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/59/oj).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(12) ELT C 255, 20.7.2023, lk 4.