(1)

Määruses (EL) 2024/1735 on sätestatud meetmed, mille eesmärk on suurendada liidu võimet toota nullnetotehnoloogiaid ja nende põhikomponente, sealhulgas stimuleerida nõudlust kestlike ja vastupanuvõimeliste nullnetotehnoloogiate järele riigihanke menetluste kaudu.

(2)

Määruse (EL) 2024/1735 kohaselt peab komisjon täpsustama keskkonnakestlikkusega seotud kohustuslikud miinimumnõuded nende riigihankemenetluste puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL, (2) 2014/24/EL (3) või 2014/25/EL (4) kohaldamisalasse, kui lepingute eseme osaks on määruse (EL) 2024/1735 artikli 4 lõike 1 punktides a–k loetletud nullnetotehnoloogiad, ning ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul, mis hõlmavad neid nullnetotehnoloogiaid.

(3)

Määruse (EL) 2024/1735 kohaselt peab komisjon need kohustuslikud miinimumnõuded kindlaks määrama rakendusaktis, mis võetakse vastu 30. märtsiks 2025. Määruse (EL) 2024/1735 riigihankeid käsitlevate sätete kohaldamisala tõttu nii hõlmatud nullnetotehnoloogiate kui ka võimalike keskkonnakestlikkuse miinimumnõuete osas, mida tuleb arvesse võtta, oli vaja ulatuslikku kaardistamist ja analüüsi, mistõttu ei olnud sellest tähtajast võimalik kinni pidada.

(4)

Käesolev määrus peaks hõlmama keskkonnakestlikkuse miinimumnõudeid, mis on seotud teatavate nullnetotehnoloogiatega, nimelt maismaa ja avamere tuuleenergia tehnoloogiatega, pidades silmas, et nullnetotehnoloogiate hangete suhtes tuleks kohaldada määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 kohaselt kehtestatud norme, välja arvatud juhul, kui selliseid hankeid kasutatakse selliste projektide elluviimiseks, mis on sõlmitud määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 kohaste taastuvenergia võistupakkumiste raames.

(5)

Lihtsuse ja rakendamise kergendamise huvides peaksid need miinimumnõuded tuginema liidu või liidu poolt tunnustatud metoodikale ja mõõtmismeetoditele, mida kohaldatakse nullnetotehnoloogiate suhtes ja mis hõlmavad asjakohaseid keskkonnamõõtmeid. Praegu ei ole selliseid metoodikaid ja mõõtmismeetodeid märkimisväärse arvu nullnetotehnoloogiate jaoks olemas. Ettevalmistamisel on mitu metoodikat, mida saaks sellega seoses kasutada hilisemas etapis. See piirab nende nullnetotehnoloogiate kohaldamisala, mille jaoks tuleks käesolevas määruses sätestada keskkonnakestlikkuse miinimumnõuded.

(6)

Kuna soojuspumpade riigihangete keskkonnasäästlikkuse nõuded on juba sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 (5) artikli 7 lõikes 1, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 811/2013 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (7) artikli 7 lõikes 2, ei peaks käesolev määrus hõlmama soojuspumpasid.

(7)

Samamoodi kehtestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 (8) artikli 85 lõikega 3 pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis on seotud patareide ja akude või neid sisaldavate toodete riigihangete keskkonnakestlikkusega. Seega ei peaks käesolev määrus hõlmama patareisid ja akusid.

(8)

Fotoelektriliste toodete puhul valmistatakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EL (9) ja määruse (EL) 2017/1369 kohaseid võimalikke rakendusmeetmeid, millega kaasneksid soojuspumpade omadega sarnased kohustuslikud riigihankesätted.

(9)

Ehkki ametlikult võetakse tuuleenergiatehnoloogiat kasutusele riigihangete kaudu vaid vähesel määral, korraldavad võrgustikusektori hankijad mõnel turul tuuleturbiinide riigihankeid. Nii on see juhul, kui nende suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL ja kui turg ei ole otseselt konkurentsile avatud, mistõttu direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud erand ei kehti.

(10)

Kuigi 80–95 % tuuleturbiini kogumassist saab ringlusse võtta, sest see koosneb peamiselt terasest ja rauast, tekitavad mõned komponendid probleeme. Nii on see labade puhul, mis moodustavad ligikaudu 15 % tuuleturbiini massist. Tavaliselt sisaldavad need keerukaid komposiitmaterjale – tugevdatud kiudude ja polümeermaatriksi kombinatsiooni. Seega on labad ringlussevõetavuse suurendamisel kõige rohkem probleeme tekitav tuuleturbiini osa (10). Hinnangute kohaselt tekib 2040. aastaks ligikaudu 400 000 tonni kasutusest kõrvaldatud tuulelabade komposiitjäätmeid (11).

(11)

Samal ajal töötavad ettevõtted ja teadusasutused välja ringlussevõtu meetodeid ning uurivad materjalide koostist ja turbiinide kasutuselt kõrvaldamise protsesse, et suurendada tuuleturbiinide labade ringlussevõetavust, st ringlussevõtu potentsiaali labade tootmise ajal. Tuuleturbiinide täieliku ringluse toetamiseks on asjakohane lisada labade ringlussevõetavuse miinimumnõue. Selline miinimumnõue stimuleerib nõudlust ringlussevõtmiskõlblike labade järele ning innustab teadus- ja arendustegevust selles valdkonnas. Arvestades tehnoloogia arengu praegust etappi, tundub asjakohane kehtestada ambitsioonikas, kuid realistlik 70 % miinimum.

(12)

Euroopa standardis EN 45555:2019 on sätestatud energiamõjuga toodete ringlussevõtu meetodid ja seepärast tuleks seda kasutada tuulikulabade ringlussevõetavuse hindamiseks.

(13)

Kuna standardi EN 45555:2019 kohaselt on nõutav tipptasemel tehnoloogia, toetavad asjakohased kohandused seoses nõutava tehnoloogilise valmiduse tasemega uute ja uuenduslike labade ringlussevõtu tehnoloogiate väljatöötamist. Tehnoloogilise valmiduse taseme määratlus on esitatud komisjoni otsuses C(2014)4995 (12). Selle määratluse kohaselt võib labade uuenduslike ringlussevõtu tehnoloogiate toetamiseks pidada asjakohaseks tehnoloogilise valmiduse taset kuus (6), mis tähendab, et tehnoloogiat on asjaomases keskkonnas demonstreeritud.

(14)

Kuigi standardi EN 45555:2019 kohaselt peavad labade ringlussevõtu tehnoloogiad olema praegu majanduslikult elujõulised, võib tekkida vajadus paindlikkuse järele geograafilistes piirkondades, kus labade ringlussevõtutööstus on tekkimas. Seepärast võivad avaliku sektori hankijad seda nõuet kohandada, näiteks aktsepteerides tehnoloogiaid, mis eeldatavasti muutuvad asjaomases geograafilises piirkonnas tuuleturbiinide kasutusea jooksul majanduslikult elujõuliseks.

(15)

Labade ringlussevõtu eri viisid, nagu keemiline eraldamine, termiline eraldamine või mehaaniline purustamine, võivad materjali säilitamise määralt märkimisväärselt erineda. Ringlussevõetavuse määra arvutamiseks võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustikusektori hankijad seega nõuda ringlussevõtu protsessis materjali säilitamise kvaliteedi hindamist.

(16)

Kuna käesoleva määruse kohaldamine nõuab avaliku sektori hankijatelt ja võrgustikusektori hankijatelt oluliste muudatuste tegemist oma menetlustes, tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata, et anda neile aega nende muudatuste rakendamiseks. Käesolevas määruses sätestatud keskkonnakestlikkuse miinimumnõudeid kohaldatakse määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate riigihankemenetluste suhtes, mis algatatakse 30. juunil 2026 või hiljem.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,