European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2026/689

23.3.2026

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2026/689,

22. jaanuar 2026,

millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (EKP/2026/1)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda vahendid, instrumendid ja menetlused, mida kasutab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadest (edaspidi „RKPd“), et see poliitika rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühetaoliselt rakendada.

(2)

29. novembril 2024 võttis EKP nõukogu vastu otsuse teatavate meetmete kohta, mille eesmärk on edendada eurosüsteemi tagatisvarade raamistiku suuremat ühtlustamist. Esiteks tuleb teatavad ajutise raamistiku kohaselt kõlblikud varad hõlmata tagatisvarade üldraamistikku, nimelt a) USA dollarites, naelsterlingites ja Jaapani jeenides vääringustatud turukõlblikud varad ja b) varaga tagatud väärtpaberid, mis on eurosüsteemi ühtlustatud reitinguskaalal paremuselt teise, krediidikvaliteedi astme 3 reitinguga ja mis vastavad ajutises tagatisvarade raamistikus sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Teiseks tuleb lisaks praegu aktsepteeritud RKPde majasisestele krediidihindamissüsteemidele (ICAS) krediidihindamisallikana aktsepteerida ka RKPde statistilisi majasiseseid krediidihindamissüsteeme (S-ICAS), mistõttu tuleks ICAS süsteemid nimetada ümber „täielikult majasisesteks krediidihindamissüsteemideks“ (F-ICAS), et eristada neid statistilistest majasisestest krediidihindamissüsteemidest. Kolmandaks, mis puudutab statistiliste majasiseste krediidihindamissüsteemide aktsepteerimist vastaspoole kolmanda krediidikvaliteedi hinnangu allikana, siis on asjakohane loobuda nõudest esitada põhjendatud avaldus, mida toetavad asjakohased ärilised kaalutlused, et hõlbustada statistiliste majasiseste krediidihindamissüsteemide kasutamist. Samuti otsustas EKP nõukogu, et eurosüsteemi tagatisvarade raamistiku lihtsustamiseks tuleks lõpetada eluasemehüpoteekväärtpaberite (RMBDd) ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide (DECCd) kasutamine eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena, kuna nende kasutamine on olnud piiratud ja nõudlus väike.

(3)

Pärast EKP laenuandmete aruandlusvormide kasutamisega seotud üleminekuperioodi lõppu ja eurosüsteemi laenuandmete registri määramise protsessi järkjärgulist lõpetamist, nagu otsustas EKP nõukogu 22. märtsil 2019, tuleb seetõttu muuta eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku asjakohaseid sätteid.

(4)

Kõlblikkuskriteeriumide osas, mida kohaldatakse eurosüsteemi krediidioperatsioonides kõlbliku tagatisena kasutatavate varaga tagatud väärtpaberite suhtes, on vaja teha täpsustusi, et selgesõnaliselt välistada varaga tagatud väärtpaberid, mille emitendil on jääkväärtuse risk.

(5)

Selliste üksuste käsitlemiseks, kelle jaoks on vastu võetud avatud pangakriiside lahendamise strateegial põhinev kriisilahendusskeem, on vaja täpsustada eurosüsteemi vastaspoolte raamistikku, et kajastada majandusliku usaldatavuse hindamisel kohaldatavaid protsesse ja tähtaegu.

(6)

Täiendavalt tuleb selgitada vastaspoole majandusliku usaldatavuse hindamisega seotud asjaolusid, kui eurosüsteem võtab usaldatavusnõuete alusel kaalutlusõigusel põhinevaid meetmeid.

(7)

Inflatsiooniindeksi viitemääraga seotud ujuva kupongimäära suhtes kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid tuleks kindlaks määrata erisätetega, mis eristavad neid muudest ujuva kupongimääraga instrumentidest ja tagavad suurema selguse.

(8)

Täpsustada tuleb, et rahvusvaheliste võlainstrumentide emissiooni vormi kõlblikkuskriteerume kohaldatakse ainult rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud üleilmsete võlakirjadena ja mida esindab füüsiline (paberkandjal) sertifikaat või paberkandjal üleilmse võlakirja elektrooniline (digitaalne) koopia. Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu täielikult elektroonilises vormis emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide puhul peaks eurosüsteem siiski jätma endale õiguse kontrollida, kas asjaomased instrumendid a) on seotud oluliste riskidega, mis võivad mõjutada eurosüsteemi kui tagatise omaniku õigusi, ja b) on nõuetekohaselt emiteeritud kohaldatava õiguse alusel, sõltumata emiteerimiseks kasutatavast tehnoloogiast.

(9)

Täpsustada tuleb eurosüsteemi krediidioperatsioonides kõlbliku tagatisena kasutatavate krediidinõuete suhtes kohaldatavaid kõlblikkuskriteeriume, jättes selgesõnaliselt välja viivises olevad krediidinõuded, tagamaks, et eurosüsteem on asjaomaste riskide eest kaitstud ning et aktsepteeritakse ainult eurosüsteemi krediidioperatsioonideks piisavat tagatisvara.

(10)

Võttes arvesse suuri erinevusi varade arvus, väärtuses ja liikides ning asjaolusid, mis võivad olla seotud nõuete täitmata jätmisega, tuleks teha korrigeerimisi, et võimaldada rahatrahvide ja muude sanktsioonide tõhusamat ja paindlikumat kohaldamist vastaspoolte suhtes, kes ei täida teatavaid rahapoliitika operatsioonidega seotud eeskirju.

(11)

23. juulil 2025 otsustas EKP nõukogu võtta eurosüsteemi tagatisvarade raamistikus kasutusele „kliimateguri“. Eurosüsteem viib kõlblike vastaspooltega läbi krediidioperatsioone, et saavutada oma esmane eesmärk ehk hinnastabiilsus, mis on EKP nõukogu poolt määratletud kui sümmeetriline 2 % suurune inflatsioon keskpika perioodi jooksul. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt peavad need operatsioonid olema piisavalt tagatud. Selliste operatsioonide peamine risk on tagatise väärtuse võimalik vähenemine juhul, kui vastaspool jätab oma kohustused täitmata ja eurosüsteemist saab määramata ajaks tagatise seaduslik omanik.

(12)

Eurosüsteem rakendab oma praeguses tagatisvarade raamistikus erinevaid meetmeid, et maandada krediidioperatsioonidega seotud finantsriske, kuid kliimapöördega kaasnevast ebakindlusest tulenevat võimalikku finantsmõju ei käsitleta. Eurosüsteemi seonduvad finantsriskid tulenevad varade võimalikust ümberhindamisest ootamatute kliimapöördega kaasnevate šokkide tõttu olukorras, kus majandus liigub vähese süsinikuheitega tuleviku suunas, mis on omakorda tingitud muutustest poliitikas, tehnoloogias, turudünaamikas ja tarbijaeelistustes. Seetõttu on EKP nõukogu otsustanud võtta kasutusele „kliimateguri“, st täiendava riskiohjemeetme, mille eesmärk on leevendada kliimapöördega kaasnevast ebakindlusest tulenevat võimalikku finantsmõju. Selleks kohandatakse teatavate mittefinantsettevõtete ja nende sidusettevõtjate emiteeritud kõlblike turukõlblike varade väärtust ning kasutatakse neid tagatisena sõltuvalt sellest, millisel määral võib neid mõjutada kliimapöördega kaasnev ebakindlus tuleviku suhtes.

(13)

Tagatisena mobiliseeritud kõlblikele varadele määratud väärtuse korrigeerimine peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, tagamaks, et meede on sobiv finantsriski maandamise eesmärgi saavutamiseks ning ei ületa nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku ulatust. Kliimategur tuleks tuletada ebakindluse hinnangu põhjal, mis koosneb kolmest elemendist: a) sektoripõhine stressitegur: ühtne „turutegur“, mis on tuletatud eurosüsteemi kliimaalase stressitesti negatiivse stsenaariumi kohasest puudujäägist ja mida kohaldatakse kõikide konkreetse sektori ettevõtete emiteeritud varade suhtes; b) emitendipõhine riskipositsioon: emitendi üleminekuga seotud ebakindlusest tulenev riskipositsiooni näitaja, mis põhineb ettevõtlussektori varaostukava (CSPP) raames ostude „kallutamiseks“ välja töötatud meetodil; ja c) varapõhine haavatavus: hinnang selle kohta, kui tundlik on vara turuhind ootamatute kliimašokkide suhtes, võttes arvesse selle järelejäänud tähtaega. Ebakindluse hinnangu põhjal peaks eurosüsteem määrama kliimateguri igale riskiohjemeetme kohaldamisalasse kuuluvale kõlblikule turukõlblikule varale, kusjuures pärast muude riskiohjemeetmete rakendamist võib tagatisvara väärtust veelgi kohandada. Varadele, mis muutuvad kõlblikuks kliimateguri kahe iga-aastase ajakohastamise vahelisel ajal, tuleks esialgu määrata asjaomase varaliigi - võlakirjade, keskmise tähtajaga vekslite või kommertsväärtpaberite - kliimateguri mediaanväärtus. Vara liigil põhineva kliimateguri mediaanväärtuse kohaldamine kajastab hinnatundlikkuse erinevusi sarnaste šokkide suhtes varaliikide lõikes ning tasakaalustab riskijuhtimise ja tõhususega seotud kaalutlused kuni järgmise iga-aastase ajakohastamiseni.

(14)

Kliimategurit tuleks kalibreerida nii, et eurosüsteemi suutlikkus rakendada rahapoliitikat tagatisvara laialdase kättesaadavuse kaudu ei muutuks.

(15)

Kliimategur peaks kajastama teatavate mittefinantsettevõtete ja nende sidusettevõtjate turukõlblike varade kliimapöördega kaasnevat ebakindlust. Keskendumine sellistele turukõlblikele varadele on tingitud andmete paremast kättesaadavusest asjaomases segmendis ning kogemustest, mida eurosüsteem on omandanud kliimapöörde riskide lõimimisel ettevõtlussektori varaostukavasse. EKP nõukogu peaks kliimateguri, sealhulgas selle ulatuse, metoodika ja kalibreerimise korrapäraselt läbi vaatama ning vajaduse korral ajakohastama, et a) kajastada asjakohaste andmete ja mudelite üha suuremat kättesaadavust ja b) teha kokkuvõte asjakohastest regulatiivsetest muudatustest ja riskihindamise võimekuse arengust.

(16)

Kliimateguri kui täiendava riskiohjemeetme kasutusele võtmisega tagab eurosüsteem, et see on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 11, milles nõutakse, et keskkonnakaitse nõuded oleksid integreeritud liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse, mis hõlmab ka liidu rahapoliitikat. Samuti tagab meetme kehtestamine eurosüsteemi kohustuste täitmise, mis tulenevad aluslepingu artiklist 7, mille kohaselt peab liit tagama oma poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla.

(17)

Võttes arvesse kliimateguri tehnilist rakendamist eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemis (ECMS), on vaja ühtlustada kliimateguri kohaldamise kuupäev 2026. aasta teises kvartalis toimuva eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi käikulaskmise kuupäevaga ning seetõttu tuleks kliimategurit kohaldada alates 15. juunist 2026.

(18)

Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt 7a:

„7a)

„kliimategur“ – korrigeerimine, mida võib kohaldada teatavate mittefinantsettevõtete ja nende vastavate korporatiivsete emitendigruppide emiteeritud turukõlblike varade väärtusele, mis on mobiliseeritud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena, et leevendada kliimamuutustega kaasnevast ebakindlusest tulenevat võimalikku finantsmõju;“;

b)

lisatakse järgmine punkt 10a:

„10a)

„korporatiivne emitendigrupp“ – kliimateguri tähenduses ettevõtjad, kes tegutsevad ühe majandusüksusena ja moodustavad konsolideeritud aastaaruande tähenduses aruandeüksuse, kuhu kuuluvad emaettevõtja ning kõik selle otsesed ja kaudsed tütarettevõtjad;“;

c)

punkti 16 alapunkt e jäetakse välja;

d)

punkti 23 alapunktid c ja d jäetakse välja;

e)

punkt 26a jäetakse välja;

f)

punkt 26b jäetakse välja;

g)

punkt 31a jäetakse välja;

h)

punkt 49 jäetakse välja;

i)

punkt 50a asendatakse järgmisega:

„50a)

„laenuandmete register“ – väärtpaberistamise register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (*1) artikli 2 punktis 23 määratletud tähenduses, mis on registreeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2402/oj).“;"

j)

punkt 70 asendatakse järgmisega:

„70)

„turukõlbmatu vara“ – järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused ja krediidinõuded;“;

k)

punkt 70a jäetakse välja;

l)

lisatakse järgmine punkt 79a:

„79a)

„jääkväärtuse risk“ – risk, mis tuleneb rahavoogu tekitava varaga seotud maksest järgmistel juhtudel:

a)

makse on struktureeritud viisil, mis süstemaatiliselt sõltub asjaomase kauba müügist või refinantseerimisest, ilma täiendava regressiõiguseta võlgniku suhtes kauba müügitulu ja rahavoogusid tekitava vara graafikujärgsete maksete vahelise võimaliku puudujäägi või kaupade refinantseerimise täielikust või osalisest ebaõnnestumisest tulenevate graafikujärgsete maksete puudujäägi katmiseks;

b)

võlgnikul on muu hulgas võimalus anda kaup üle oma maksekohustuste täielikuks täitmiseks, kuid tal ei ole kohustust katta kauba müügitulu ja rahavoogusid tekitava vara graafikujärgsete maksete vahelist võimalikku puudujääki või kaupade refinantseerimise täielikust või osalisest ebaõnnestumisest tulenevat graafikujärgsete maksete puudujääki;

c)

punkti a või b puhul, olenemata sellest, kas kolmandal isikul või tehingupoolel on repo-, garantii- või muu kohustus teha graafikujärgne makse või katta kauba müügitulu ja rahavoogusid tekitava vara graafikujärgsete maksete vahelist võimalikku puudujääki või kaupade refinantseerimise täielikust või osalisest ebaõnnestumisest tulenevat graafikujärgsete maksete puudujääki;“;

m)

lisatakse järgmine punkt 79b:

„79b)

„kriisilahendusasutus“ – kriisilahendusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*2) artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (*3) artikli 42 kohaselt loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/59/oj)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/806/oj).“;"

n)

lisatakse järgmine punkt 80a:

„80a)

„riski vähendamise meede“ – üks järgmistest: a) piirmäära kehtestamine likviidsussummale, mida võimaldatakse pärast vastaspoole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsu piiramise lõpetamist tavapäraselt üheks nädalaks või lühemaks tähtajaks, sealhulgas juhul, kui nende operatsioonide soovituslik ajakava näeb ette erakorraliselt pikendatud tähtaja; b) Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) (*4) artikli 3 lõigetes 5 ja 2a osutatud säilitatud varaga tagatud väärtpaberite ja omakasutuses olevate pandikirjade või muu vara, mida eurosüsteem peab mittelikviidseks, tagatisena mobiliseerimise piiramine; ja c) nõue täita täiendavate omavahendite nõudeid, mille on kindlaks määranud pädev asutus kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktiga a, lisaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaste omavahendite nõuete täitmisele.

(*4)  Euroopa Keskpanga 18. novembri 2015. aasta suunis (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (ELT L 14, 21.1.2016, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2016/65/oj).“ "

2)

Artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Likviidsust vähendavad pöördtehingud põhinevad eurosüsteemi pakutavatel varadel. Nende varade kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu kriteeriumid, mida kasutatakse likviidsust lisavate pöördtehingute puhul vastavalt käesoleva suunise neljandale osale. Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ei kohaldata väärtuskärpeid ega kliimategureid.“

3)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

mittetingimuslik põhisumma, mis on võrdeliselt seotud ainult ühe eurodes, naelsterlingites, jeenides või USA dollarites vääringustatud võlainstrumentide riigisisese inflatsiooniindeksi viiteintressimääraga. Võrdelise seotuse all mõistetakse riigisiseses inflatsiooniindeksi viiteintressimääras arvestatud inflatsiooni kompenseerimist üks-ühele (kuid võttes arvesse positiivseid alam- ja/või ülemmäärasid).“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Võlainstrumentide, mis vastavad lõike 1 punktile b ja mille kupongistruktuur vastab artikli 63 lõike 1 punktile ba, kupongimäärad peavad olema indekseeritud sama riigisisese inflatsiooniindeksi viitemääraga kui põhisumma;“

4)

Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Võlainstrumendid on kõlblikud, kui neil on kuni lõpliku väljaostmiseni üks järgmistest kupongistruktuuridest:

a)

fikseeritud kupongimäär, nullkupongimäär või astmeline kupongimäär ette kindlaks määratud kupongigraafikuga ja ette kindlaks määratud kupongiväärtusega;

b)

ujuv kupongimäär, mis on seotud inflatsiooniindeksi viitemääraga ja mille struktuur on järgmine: kupongimäär = (viitemäär * l) ± x, kusjuures f ≤ kupongimäär ≤ c, kus:

i)

eurodes vääringustatud võlainstrumentide puhul on viitemäär kindlal ajahetkel ainult üks järgmistest:

—

euro rahaturu intressimäär, mille kasutamine liidus on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011, (*5) nt euro lühiajaline intressimäär (€STR) (sealhulgas liit- või keskmine päevane €STR), Euribor või muud samalaadsed indeksid; esimese ja/või viimase kupongiintressi puhul võib viitemäär olla sama euro rahaturu intressimäära kahe tähtaja lineaarne interpolatsioon, nt Euribori kahesuguse tähtaja lineaarne interpolatsioon;

—

püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär, nt CMS, EIISDA, EUSA;

—

kuni üheaastase tähtajaga euroala riigivõlakirja tootlus või mitme sellise euroala riigivõlakirja indeks;

ia)

naelsterlingites, jeenides või USA dollarites vääringustatud võlainstrumentide puhul on viitemäär kindlal ajahetkel ainult üks järgmistest:

—

ühtne rahaturu intressimäär, mille kasutamine liidus on lubatud määrusega (EL) 2016/1011 nende vääringus,

—

mis tahes muu kõlblik võrdlusvääringu intressimäär vastavalt EKP nõukogu otsusele.

ii)

f (alammäär), c (ülemmäär), l (võimendustegur või võimenduse vähendamise tegur) ja x (piirmäär) on asjakohastel juhtudel emiteerimisel ette kindlaks määratud või võivad ajas muutuda üksnes vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile, kus l on nullist suurem kogu vastava vara kehtivusaja kestel;

ba)

ujuva intressimääraga kupongid, mis on seotud asjaomase vääringu – euro, naelsterlingi, jeeni või USA dollari – riigisisese inflatsiooniindeksi viitemääraga, tingimusel et:

i)

kupongi inflatsioonimääraga korrigeerimata püsikomponent ning asjakohastel juhtudel muud marginaalid, mida kohaldatakse liitmise või mahaarvamise teel, on fikseeritud või võivad aja jooksul muutuda ainult vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile;

ii)

inflatsiooni kompenseerimine on võrdeliselt seotud ühtse riigisisese inflatsiooniindeksi viitemääraga, välja arvatud võimalikud positiivsed alammäärad ja ülemmäärad ning juhtumid, kus inflatsiooni kompensatsioon arvutatakse vastavalt kõrgeimale hinnaindeksi tasemele, mis on saavutatud hiljutistel kupongimaksete kuupäevadel deflatsioonijuhtumite puhul (näiteks Buoni del Tesoro poliennali (BTP) Italia võlakirjad);

iii)

alammäärad ja ülemmäärad on asjakohastel juhtudel emiteerimisel ette kindlaks määratud või võivad ajas muutuda üksnes vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile;

iv)

sellised ujuva intressimääraga kupongid ei sisalda muid keerukaid komponente;

c)

astmelise või ujuva intressimääraga kupongid, mille astmed on seotud kestlikkuse eesmärkidega, tingimusel et:

i)

emitendi või samasse kestlikkusega seotud võlakirja emitendi gruppi kuuluva ettevõtja vastavust kestlikkuse eesmärkidele kontrollib sõltumatu kolmas isik vastavalt asjaomase võlainstrumendi tingimustele; ja

ii)

astmetõusu alust ja/või sellega seotud astmetõusu makset ei ole tühistatud ega kohaldamata jäetud emitendi poolt ega muul põhjusel.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1011/oj).“ "

5)

Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Turukõlblike varade vääring

Võlainstrumendid on kõlblikud, kui nad on vääringustatud ühes järgmistest vääringutest: eurodes või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi endises vääringus, naelsterlingites, jeenides või USA dollarites.“

6)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eurodes vääringustatud võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteeritud EMP väärtpaberite keskdepositooriumis, ning naelsterlingites, jeenides või USA dollarites vääringustatud võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteeritud euroala väärtpaberite keskdepositooriumis, mis mõlemal juhul käitab i) kõlblikku väärtpaberiarveldussüsteemi või ii) väärtpaberiarveldussüsteemi, millel on kõlblik ühendus kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemiga.“

;

b)

lõige 3 jäetakse välja.

7)

Lisatakse järgmine artikkel 66a:

„Artikkel 66a

Teatavate turukõlblike varade emiteerimise vorm

1.   Järgmiseid kõlblikkuskriteeriume kohaldatakse ainult rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud üleilmsete võlakirjadena ja mida esindab füüsiline (paberkandjal) sertifikaat või paberkandjal üleilmse võlakirja elektrooniline (digitaalne) koopia.

a)

Kui asjaomased instrumendid on emiteeritud üleilmsete esitajavõlakirjadena, peavad nad olema emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note ehk NGN) kujul ja hoiul ühises hoiuasutuses, milleks on rahvusvaheline või muu väärtpaberite keskdepositoorium, mis käitab i) kõlblikku väärtpaberiarveldussüsteemi või ii) väärtpaberiarveldussüsteemi, millel on kõlblik ühendus kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemiga. See nõue ei kehti selliste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud enne 1. jaanuari 2007 klassikaliste üleilmsete võlakirjade vormis ega selliste võlakirjade samaväärsete jätkuemissioonide suhtes, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, olenemata jätkuemissiooni kuupäevast.

b)

Kui asjaomased instrumendid on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena, peavad nad olema emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide uut hoidmisstruktuuri järgides. Erandina ei kohaldata seda nõuet niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena enne 1. oktoobrit 2010.

2.   Individuaalsete võlakirjade kujul rahvusvahelised võlainstrumendid, mida esindavad individuaalsed füüsilised (paberkandjal) sertifikaadid, on kõlblikud ainult juhul, kui need emiteeriti individuaalse võlakirja kujul enne 1. oktoobrit 2010.

3.   Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu täielikult elektroonilises vormis emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide jätab eurosüsteem endale õiguse kontrollida, et asjaomased instrumendid ei oleks seotud oluliste riskidega, mis võivad mõjutada eurosüsteemi kui tagatise omaniku õigusi, ja on nõuetekohaselt emiteeritud kohaldatava õiguse alusel, sõltumata emiteerimiseks kasutatavast tehnoloogiast.“

8)

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteerinud EMPs või EMP-välises G10 riigis asutatud emitent, seejuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigetes 3a kuni 7 ning artikli 81a lõikes 4 sätestatud erandeid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.“

;

b)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   Naelsterlingites, jeenides või USA dollarites vääringustatud võlainstrumentide emitent peab olema asutatud EMPs.“

9)

Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse kriteeriumid

1.   Varaga tagatud väärtpaberid, mille krediidikvaliteedi hinnang vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud reitinguskaala krediidikvaliteedi astmele 2, on kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonides osalemiseks, kui nad vastavad a) 1. jaos sätestatud turukõlblike varade üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud artiklis 62 sätestatud nõuetele põhisumma kohta, ja b) artiklites 73 kuni 79a sätestatud kõlblikkuse erikriteeriumidele.

2.   Varaga tagatud väärtpaberid, mille krediidikvaliteedi hinnang vastab eurosüsteemi ühtlustatud reitinguskaala krediidikvaliteedi astmele 3, on kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonides osalemiseks, kui nad vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele ja artiklis 79b sätestatud täiendavatele kõlblikkuse erikriteeriumidele.“

;

10)

artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Varaga tagatud väärtpaberid on kõlblikud, kui kõik neid tagavad rahavoogu tekitavad varad on ühesugused, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühe laenuandmete vormi põhjal, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites, millele on osutatud määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõikes 4 järgmise kohta:

a)

elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

b)

laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

c)

autolaenud;

d)

tarbimislaenud;

e)

liisingunõuded;

f)

krediitkaardinõuded.“
;

b)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   Varaga tagatud väärtpaberite emitendil ei tohi olla jääkväärtuse riski.“

11)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete kättesaadavus

1.   Selleks et varaga tagatud väärtpaberid muutuksid kõlblikuks või oleksid jätkuvalt kõlblikud, teevad asjaomased osapooled käesoleva artikli kohaselt väärtpaberistamise registrile kättesaadavaks põhjalikud ja standarditud laenuandmed varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade kogumi kohta.

1a.   Laenuandmed esitatakse iga üksiku tehingu kohta, kasutades asjakohaseid vorme, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites, millele on osutatud määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõikes 4. Esitatav vorm sõltub varaga tagatud väärtpabereid tagava vara liigist, nagu on sätestatud artikli 73 lõike 1 punktides a kuni f.

1b.   Laenuandmed esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast asjaomase varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise kuupäeva. Lõikes 1a osutatud vormide puhul on „varade kogumi tähtaeg“ kuupäev, mil vastava aruande jaoks esitati alusvara tootluse hetkeseis, kusjuures vastav „aruande esitamise kuupäev“ ei tohi olla hilisem kui kaks kuud pärast varade kogumi tähtaega.

1c.   Selleks et tagada vastavus lõigetes 1, 1a ja 1b sätestatud nõuetele, kontrollib laenuandmete register automaatselt aruannete järjepidevust ja täpsust iga tehingu kõikide uute ja ajakohastatud laenuandmete osas.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel 79b:

„Artikkel 79b

Täiendavad kõlblikkuskriteeriumid varaga tagatud väärtpaberitele, mille krediidikvaliteedi hinnang vastab krediidikvaliteedi astmele 3

1.   Varaga tagatud väärtpaberid, mille krediidikvaliteedi hinnang vastab eurosüsteemi ühtlustatud reitinguskaala krediidikvaliteedi astmele 3, on kõlblikud, kui nad vastavad järgmistele täiendavatele kõlblikkuse erikriteeriumidele:

a)

varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogum ei tohi sisaldada varaga tagatud väärtpaberite emiteerimise või kogumisse lisamise ajal – näiteks rahavoogusid tekitavate varade asendamise teel – laene, mille puhul intressi või põhisumma maksetähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja võlgnik on makseviivituses, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178, või kui on põhjust kahelda sellise intressi või põhisumma maksmises täies ulatuses;

b)

rahavoogusid tekitavate varade kogum ei tohi sisaldada laene, mis on või on varasemalt olnud struktureeritud laenud, sündikaatlaenud või finantsvõimendusega laenud;

c)

varaga tagatud väärtpaberite tehingudokumendid peavad sisaldama teenuse järjepidevuse sätteid.

2.   Vastaspool ei tohi esitada tagatiseks varaga tagatud väärtpabereid, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele kõlblikkuse erikriteeriumidele, kui vastaspool või mis tahes kolmas isik, kellega tal on märkimisväärne seos, tegutseb asjaomaste varaga tagatud väärtpaberite suhtes intressimäära riskimaandamise pakkujana.

3.   Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)

„struktureeritud laen“ – laen, mille struktuur hõlmab allutatud krediidinõudeid;

b)

„sündikaatlaen“ – laen, mille annab laenusündikaadina tegutsev laenuandjate rühm;

c)

„finantsvõimenduslaen“ – laen, mis antakse ettevõttele, kellel on juba märkimisväärne võlakohustus, näiteks väljaostu või ülevõtmise rahastamine, kui laenu kasutatakse laenusaajaks oleva ettevõtte aktsiakapitali ostmiseks;

d)

„teenuse järjepidevuse sätted“ – varaga tagatud väärtpaberite juriidilises dokumentatsioonis sisalduvad sätted, mis hõlmavad asendusteenuse pakkujat käsitlevaid sätteid, või kui asendusteenuse pakkujat ei ole, siis asendusteenuse korraldajat käsitlevad sätted;

e)

„asendusteenuse korraldajat käsitlevad sätted“ – sätted, millega: i) nõutakse asendusteenuse korraldaja määramist ja volitamist, et leida sobiv asendusteenuse pakkuja 60 päeva jooksul alates käivitava sündmuse toimumisest ning tagada varaga tagatud väärtpaberite õigeaegne maksmine ja teenindamine ning ii) nähakse ette, et teenuse pakkuja, asendusteenuse korraldaja ja emitendi kontopanga vahel ei ole märkimisväärset seost.

f)

„asendusteenuse pakkujat käsitlevad sätted“ – sätted, millega: i) nähakse ette teenuse pakkuja asendamise käivitajad, mis on seotud teenuse pakkuja reitingu muutumisega, kohustuste täitmata jätmisega ja/või muude sektoripõhiste teenuse asendamist käivitavate teguritega ning b) nähakse ette, et asendusteenuse pakkuja ja teenuse pakkuja vahel ei ole märkimisväärset seost.“

13)

Artikli 82 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

varaga tagatud väärtpaberite kohta peab olema vähemalt kahe erineva tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidikvaliteedi hinnang, mis on väljendatud kahe avaliku krediidireitingu kujul – üks kummaltki reitinguagentuuri süsteemilt – ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3.“

14)

Artiklile 87 lisatakse järgmine tabel:

„Tabel 9

Kaudsed krediidikvaliteedi hinnangud emitentide või garantide kohta, kui puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

 

Emitendi või garandi liigitamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tuletatud kaudne krediidikvaliteedi hinnang vastavasse klassi kuuluva emitendi või garandi kohta

Klass 1

Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevad ametiasutused kohtlevad kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt keskvalitsusega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2 ja artikli 116 lõikele 4

Sama, mis asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

Klass 2

Muud piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

Krediidikvaliteedi hinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (*6) võrra madalam reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangust selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad

Klass 3

Artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, mis ei ole kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

Koheldakse nagu eraõiguslikke emitente või võlgnikke, st nende turukõlblikud varad ei ole kõlblikud

15)

Artiklile 89 lisatakse järgmine lõige 6:

„6.   Krediidinõuded, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõike 3 kohaselt liigitatud viivisnõueteks, ei ole kõlblikud krediidinõuded isegi juhul, kui need on kaetud IV jaotise kohaselt aktsepteeritava garantiiga.“

16)

Neljanda osa III jaotise 1. peatüki 3. jagu „Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid“, mis hõlmab artiklit 107, jäetakse välja.

17)

Neljanda osa III jaotise 1. peatüki 4. jagu „Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid“, mis hõlmab artikleid 107a kuni 107f, jäetakse välja.

18)

Artikli 108 punkt b jäetakse välja.

19)

Artikli 109 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks artikli 89 lõike 6 ja artikli 92 kohaldamist, peab vastaspool teavitama asjaomast RKPd hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul mis tahes krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud vastaspoolele teadaolevast tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate makseviivitusest, ning asjaomase RKP nõudmisel varad tagasi võtma või asendama.“

20)

Artiklit 110 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige -1 asendatakse järgmisega:

„-1.   RKPde täielikult majasiseseid krediidihindamissüsteeme (F-ICAS), mida eurosüsteem aktsepteerib kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega, kasutatakse tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate ja garantide krediidikvaliteedi hindamisel esmase krediidihindamisallikana, kui asukohariigi RKP või mis tahes muu RKP aktsepteeritava täielikult majasisese krediidihindamissüsteemi krediidikvaliteedi hinnang on kättesaadav.“

;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidinõudeid tagatisena mobiliseerivad vastaspooled võivad valida ühe täiendava krediidihindamissüsteemi või -allika muude eurosüsteemi poolt aktsepteeritavate krediidihindamisallikate hulgast kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Käesoleva lõike kohaselt valitud krediidihindamissüsteemile või -allikale osutatakse kui vastaspoole teisesele krediidihindamissüsteemile või -allikale. Teisest krediidihindamissüsteemi või -allikat võib kasutada ainult juhul, kui aktsepteeritav RKP täielikult majasisese krediidihindamissüsteemi krediidihinnang asjaomase krediidisaaja või garandi kohta ei ole kättesaadav.“

;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Asukohariigi RKP võib anda vastaspooltele loa kasutada rohkem kui kahte krediidihindamissüsteemi või -allikat, kui talle esitatakse põhjendatud taotlus, mida toetavad asjakohased ärilised kaalutlused, mis osutavad esmase ja teisese krediidihindamisallika või -süsteemi ebapiisavale hõlmatusele. Asukohariigi RKP võib vastaspoole taotlusel lubada kasutada statistilisi majasiseseid krediidihindamissüsteeme (S-ICAS) kolmanda krediidihindamissüsteemi või -allikana, nõudmata, et kõnealune vastaspool esitaks põhjendatud taotluse, mida toetavad asjakohased ärilised kaalutlused.“

21)

Neljanda osa III jaotise 2. peatüki 2. jagu „Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele“, mis hõlmab artiklit 112, jäetakse välja.

22)

Neljanda osa III jaotise 2. peatüki 3. jagu „Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele“, mis hõlmab artiklit 112a, jäetakse välja.

23)

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblike varade kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmisel neljal allikal põhinevaid krediidihindamissüsteeme:

a)

reitinguagentuurid (ECAI);

b)

riikide keskpankade täielikult majasisesed krediidihindamissüsteemid (F-ICAS);

c)

riikide keskpankade statistilised majasisesed krediidihindamissüsteemid (S-ICAS);

d)

vastaspoolte sisereitingu süsteemid (IRB).“
;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga lõikes 1 toodud krediidihindamisallika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamissüsteemiga. Krediidihindamissüsteemid peavad vastama aktsepteerimise kriteeriumidele käesolevas jaotises. Aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide nimekiri, st reitinguagentuuride, täielikult majasiseste krediidihindamissüsteemide ja statistiliste majasiseste krediidihindamissüsteemide loetelu avaldatakse EKP veebilehel.“

24)

Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid ja tegevuskord RKPde täielikult majasisestele krediidihindamissüsteemidele ja statistilistele majasisestele krediidihindamissüsteemidele“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   RKPd võivad otsustada kasutada krediidihinnangu andmiseks täielikult majasiseseid krediidihindamissüsteeme või statistilisi majasiseseid krediidihindamissüsteeme. Juhul kui RKP otsustab kasutada RKP täielikult majasiseseid krediidihindamissüsteeme või statistilisi majasiseseid krediidihindamissüsteeme, peab eurosüsteem selle aktsepteerima.“

;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Täielikult majasisene krediidihindamissüsteem või statistiline majasisene krediidihindamissüsteem võib anda krediidihinnangu enne või pärast vastaspoole konkreetset taotlust vara esitamist RKP-le, kes kasutab täielikult majasisest krediidihindamissüsteemi või statistilist majasisest krediidihindamissüsteemi (edaspidi „F-ICAS RKP“ või S-ICAS RKP“).“

;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõike 2 alusel esitatakse vara F-ICAS RKP-le või S-ICAS RKP-le, ning krediidisaaja või garandi kõlblikkust tuleb hinnata, teavitab F-ICAS RKP või S-ICAS RKP vastaspoolt tema kõlblikkusest või krediidihinnangu andmisele kuluvast ajast. Kui täielikult majasisese krediidihindamissüsteemi või statistilise majasisese krediidihindamissüsteemi kohaldamisala on piiratud ning süsteem annab hinnangu vaid teatud liiki krediidisaajate või garantide osas, või kui F-ICAS RKP-l või S-ICAS RKP-l ei ole krediidihinnangu andmiseks vajalikku teavet, teavitab F-ICAS RKP või S-ICAS RKP sellest vastaspoolt viivitamatult. Mõlemal juhul käsitletakse asjaomast krediidisaajat või garanti mittekõlblikuna, v.a juhul, kui varad vastavad mõne muu krediidihindamisallika või -süsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mida vastaspool võib kasutada artikli 110 kohaselt. Kui tagatisena mobiliseeritud varad muutuvad krediidisaaja või garandi krediidivõime halvenemise tõttu mittekõlblikuks, vabastatakse varad nii kiiresti kui võimalik. Kuna mittefinantsettevõtete ja F-ICAS RKP või S-ICAS RKP vahel ei ole lepingulist suhet ega ka mittefinantsettevõtte õiguslikku kohustust esitada F-ICAS RKP-le või S-ICAS RKP-le mitteavalikku teavet, on teabe esitamine vabatahtlik.“

;

e)

lõige 4 jäetakse välja.

25)

Artikli 128 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

suunises (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) sätestatud väärtuskärped;“;

b)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine):

eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava kõlblike varade turuväärtus, mida on kohandatud väärtuskärbete ja asjakohastel juhtudel kliimateguritega, püsiks. Kui kõlblike varade väärtus jääb igapäevasel hindamisel alla teatava taseme (ebapiisav tagatis), nõuab asukohariigi RKP, et vastaspool esitaks täiendavaid varasid või raha lisatagatise nõude esitamise teel kooskõlas artikliga 136. Samamoodi peab RKP juhul, kui kõlblike varade väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava raha tagastama.“;

c)

lisatakse järgmine punkt e:

„e)

alates 15. juunist 2026 XIIb lisas sätestatud kliimategur.“

26)

Artikli 136 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui mobiliseeritud vara ei vasta pärast hindamist, väärtuskärpeid ja asjakohastel juhtudel kliimategureid hindamispäeval välja arvutatud nõuetele, esitatakse lisatagatise nõuded vastavalt suunise (EL) 2024/3129 (EKP/2024/22) artiklis 11 sätestatud korrale. Kui vara ümberhindamise tulemusel ületab vastaspoole poolt mobiliseeritud kõlblike varade väärtus vastaspoole võlgnetavat summat, asjakohastel juhtudel koos kõikumisvahemikuga, peab RKP vastaspoole poolt lisatagatisena esitatud raha ülejäägi tagastama.“

27)

Artikli 138 lõike 3 punkt c jäetakse välja.

28)

Artikli 141 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vastaspool ei tohi tagatiseks esitada ega tagatisena kasutada krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagamata võlainstrumente, kui asjaomase krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagatise väärtus ületab 2,5 % selle vastaspoole poolt tagatisena kasutatava vara koguväärtusest pärast väärtuskärbet ning asjakohastel juhtudel kliimategurit. Nimetatud künnist ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui selliste varade väärtus ei ületa pärast kohaldatavat väärtuskärbet ning asjakohastel juhtudel kliimategurit 50 miljonit eurot;

b)

kui maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on sellistele varadele andnud garantii, mis vastab artiklis 114 sätestatud nõuetele; või

c)

kui sellised varad on emiteerinud asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.“

29)

Viienda osa pealkiri asendatakse järgmisega

„SANKTSIOONID VASTASPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL“.

30)

Artikkel 155 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 155

Rahatrahvi määramine teatavate tegevuseeskirjade rikkumise korral

1.   Kui vastaspool rikub mis tahes artikli 154 lõikes 1 sätestatud kohustust, määrab eurosüsteem iga rikkumise eest rahatrahvi. Viienda osa kohaldamisel käsitatakse rikkumisjuhtumina iga tagatisena mobiliseeritud vara, mida kohustuste täitmata jätmine mõjutab. Määratav rahatrahv hõlmab järgmist:

a)

fikseeritud summa 500 eurot iga RKP poolt vastaspoolele teatatud rikkumise eest, olenemata tagatisena mobiliseeritud varade arvust, mida rikkumine mõjutab;

b)

muutuv summa iga tagatisena mobiliseeritud vara kohta, mida rikkumine mõjutab ja mis arvutatakse vastavalt VII lisa I jaole.

2.   Lõike 1 ja VII lisa kohaselt arvutatud rahatrahvi vähendatakse 50 % võrra järgmiste vabatahtlikult teatatud rikkumiste korral:

a)

kui vastaspool parandab artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuse rikkumise ja teavitab RKPd sellest enne, kui RKP, EKP või välisaudiitor on vastaspoolt rikkumisest teavitanud;

b)

kui vastaspool teavitab RKPd rikkumisest, i) mida RKP või EKP ei ole avastanud ja ii) mis on seotud demobiliseeritud varadega. Rahatrahvi vähendamist ei kohaldata varade suhtes, mis kuuluvad käimasoleva kontrollimenetluse kohaldamisalasse, millest vastaspool on teadlik kuna RKP, EKP või välisaudiitor on teda sellest teavitanud.“

31)

Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 156

Muude sanktsioonide rakendamine teatavate tegevuseeskirjade rikkumise korral

1.   Kui vastaspool rikub artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustusega samalaadset kohustust, kohaldatakse järgmist:

a)

eurosüsteem võib vastaspoole osalemise peatada 12 kuu jooksul kolmanda rikkumise ning iga sellele järgneva rikkumise korral, kui rikkumise puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused i ja ii:

i)

määrati rahatrahv;

ii)

otsus rahatrahvi määramise kohta tehti vastaspoolele teatavaks;

b)

punktis a nimetatud 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates esimesest artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustusega samalaadse kohustuse rikkumisest. Artikli 155 lõikes 2 kirjeldatud esimest vabatahtlikult teavitatud rikkumist, mis leiab aset asjaomase 12 kuu jooksul, ei loeta rikkumise juhtumiks.

2.   Osalemise peatamist eurosüsteemi poolt kooskõlas lõikega 1 kohaldatakse järgnevate avaturuoperatsioonide suhtes, mis on samalaadsed avaturuoperatsiooniga, mille suhtes määrati rahatrahv kooskõlas lõikega 1.

3.   Lõike 1 kohaselt rakendatud sanktsiooni tähtaeg määratakse kooskõlas VII lisaga.

4.   Kui vastaspool rikub artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustusega samalaadset kohustust, kohaldatakse järgmist:

a)

eurosüsteem võib vastaspoole osalemise peatada 12 kuu jooksul kolmanda rikkumise ning iga sellele järgneva rikkumise korral, kui rikkumise puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused i ja ii:

i)

määrati rahatrahv;

ii)

otsus rahatrahvi määramise kohta tehti vastaspoolele teatavaks;

b)

punktis a nimetatud 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates esimesest artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustusega samalaadse kohustuse rikkumisest. Artikli 155 lõikes 2 kirjeldatud esimest vabatahtlikult teavitatud rikkumist, mis leiab aset asjaomase 12 kuu jooksul, ei loeta rikkumisjuhtumiks.

c)

punkti a kohaselt rakendatud sanktsiooni kohaldatakse esimese likviidsust lisava avaturuoperatsiooni suhtes hoidmisperioodil pärast peatamisest teatamist.

5.   Erandjuhtudel võib eurosüsteem artikli 154 lõikes 1 sätestatud mis tahes kohustuse rikkumise korral peatada vastaspoole osalemise kõikides edaspidistes eurosüsteemide rahapoliitika operatsioonides kolmeks kuuks. Sellisel juhul võtab eurosüsteem arvesse rikkumise tõsidust ning eelkõige asjaomaseid summasid ning rikkumisjuhtude sagedust ja kestust.“

32)

Artikkel 157 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 157

Muude sanktsioonide rakendamine filiaalidele teatavate tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui eurosüsteem peatab vastaspoole osalemise kooskõlas artikli 156 lõikega 5, võib peatamist kohaldada ka sama vastaspoole teistes eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides asutatud filiaalide suhtes.“

33)

Artiklit 158 muudetakse järgmiselt:

a)

ingliskeelses versioonis asendatakse lõike 2 neljandas lauses sõna either sõnaga any.

b)

lõikes 2 lisatakse järgmine punkt -a:

„-a)

ei ole tõenäoline, et vastaspool kõrvaldab õigeaegselt asjaomaste omavahendite nõuete rikkumise;“;

c)

lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui asjaomase teabe esitamine konkreetse vaatlusperioodi kohta viibib sündmuste tõttu, mis ei ole vastaspoole kontrolli all, pikendatakse asjaomase kvartali aruandlustähtaegu konkreetse kvartali osas järgmiselt:

a)

kaheksa nädala võrra vastaspoolte puhul, kes vastavad artikli 55 punkti b alapunkti i või ii kohastele kõlblikkuskriteeriumidele; või

b)

kahe nädala võrra artikli 55 punkti b alapunktis iii osutatud vastaspoolte puhul.“;

d)

lisatakse järgmised punktid 4a ja 4b:

„4a.   Lõikes 4 osutatud vastaspoolte puhul tühistab eurosüsteem rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsu piirangu, mille standardtähtaeg on üks nädal või vähem, sealhulgas juhtudel, kui nende operatsioonide esialgne ajakava näeb ette erakorraliselt pikendatud tähtaja. Piirangu tühistamine jõustub kriisilahendusskeemi või kriisilahenduse meetme vastuvõtmisele järgneval tööpäeval, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

kriisilahendusasutus on teavitanud eurosüsteemi eelseisvast kriisilahendusest hiljemalt 48 tundi enne tööpäeva, mil juurdepääsupiirang eeldatavasti kaotatakse;

b)

kriisilahendusasutus on kirjalikult kinnitanud järgmist:

i)

kriisilahendusskeemi vastuvõtmine määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 kohaselt või kriisilahenduse meetme vastuvõtmine siseriiklike õigusaktide kohaselt, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artiklit 32;

ii)

kriisilahendusskeemi või kriisilahenduse meetme jõustumine, kui see on nõutav määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 7 kohaselt;

c)

kriisilahendusskeem või kriisilahenduse meede ei näe ette sildasutuse vahendi kasutamist määruse (EL) nr 806/2014 artikli 25 või piiratud vastaspoole suhtes direktiivi 2014/59/EL artiklit 40 rakendavate siseriiklike õigusaktide kohaselt;

d)

pädev asutus on kirjalikult kinnitanud, et pärast kriisilahendusskeemi või kriisilahenduse meetme vastuvõtmist täidab lõikes 4 osutatud vastaspool määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõudeid individuaalsel ja/või konsolideeritud alusel, võttes arvesse kriisilahendusskeemi või kriisilahenduse meetme vastuvõtmist ja jõustumist.

Kui pädev asutus või kriisilahendusasutus viivitab punktides a kuni d osutatud tingimuste täitmisega, võib piirangu tühistamine jõustuda vastava viivitusega.

Eurosüsteem võib piirangu täielikult tühistada, kui pädev asutus esitab artikli 55a lõikes 1 osutatud teabe ja tingimusel, et vastaspool on artikli 55 punkti c kohaselt majanduslikult usaldatav.

Kui pädev asutus ei esita artikli 55a lõikes 1 osutatud teavet 12 nädala jooksul pärast kriisilahendusskeemi või kriisilahenduse meetme vastuvõtmist, piirab eurosüsteem vastaspoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele usaldatavusnõuete alusel.

4b.   Ilma et see piiraks riskiohjemeetmete kohaldamist vastavalt artikli 128 lõikele 2, võib eurosüsteem pärast lõikes 4a osutatud piirangu tühistamist kohaldada lõikes 4 osutatud vastaspoole suhtes artikli 2 punktis 80a sätestatud riskiohjemeetmeid.“

;

e)

lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a.   Kaalutlusõigusel põhinevad meetmed, mida eurosüsteem võib võtta lõikes 1 osutatud usaldatavusnõuete alusel, võivad põhineda mis tahes teabel, mis tekitab olulisi kahtlusi vastaspoole rahalise usaldusväärsuse suhtes.“

34)

II, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise I lisale.

35)

käesoleva suunise II lisas esitatud tekst lisatakse uue XIIb lisana.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2.   RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja rakendavad need alates 30. märtsist 2026. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 4. märtsiks 2026.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 22. jaanuar 2026

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2015/510/oj).

(*6)  Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebilehel.“

I LISA

Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) II, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisas lisatakse järgmine punkt v:

„v)

kas pakkumine viiakse läbi piiramatu mahuga, kui see on asjakohane.“

2)

VII lisa asendatakse järgmisega:

„ VII LISA

VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE SANKTSIOONIDE NING SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

I.   VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

1.

 Kui riigi keskpank (RKP) peab määrama rahatrahvi oma vastaspoolele kooskõlas viienda osaga, arvutab RKP trahvi muutuvsuuruse välja eelnevalt kindlaksmääratud trahvimäära alusel järgmiselt:

a)

artikli 154 lõike 1 punktis a, b või c sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahvi muutuvsuurus vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti.

b)

artikli 154 lõike 1 punktis d või e sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahvi muutuvsuurus vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 5 protsendipunkti. Artikli 154 lõike 1 punktis e sätestatud kohustuse või artikli 154 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuse korduva rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul (alates esimese rikkumise päevast) suurendatakse trahvimäära täiendavalt 2,5 protsendipunkti võrra iga rikkumise eest.

2.

 Artikli 154 lõike 1 punktis a või punktis b osutatud kohustuse täitmata jätmise korral arvutatakse rahatrahvi muutuvsumma, kohaldades lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks määratud trahvimäära tagatise või raha summale, mida vastaspool ei suutnud üle kanda või arveldada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv (maksimaalselt seitse), mille jooksul vastaspool ei suutnud tagada või arveldada: a) jaotatud summat, mis on kindlaks määratud individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamisega, operatsiooni tähtaja jooksul; või b) konkreetse operatsiooni tasumata summat, kui RKP on lõpetanud operatsiooni ennetähtaegselt, operatsiooni järelejäänud tähtaja jooksul.

3.

 Artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahalise karistuse muutuvsumma iga mõjutatud vara kohta, kohaldades lõike 1 punktis a sätestatud trahvimäära mittekõlblike varade väärtusele pärast väärtuskärpeid ja asjakohastel juhtudel kliimategurit või selliste varade väärtusele, mida vastaspool ei saa mobiliseerida ega kasutada, järgmiselt:

a)

vastaspoole poolt RKP-le antud mittekõlblike varade puhul võetakse arvesse asjaomaste mittekõlblike varade väärtus pärast väärtuskärpeid ja asjakohastel juhtudel kliimategurit; või

b)

turukõlblike varade puhul, mis olid algselt kõlblikud, ent muutusid mittekõlblikeks või mida vastaspool ei saa enam mobiliseerida ega kasutada, võetakse arvesse selliste varade, mida vastaspool ei ole eemaldanud kaheksanda kalendripäeva alguseks pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei saanud vastaspool neid enam mobiliseerida ega kasutada, väärtust pärast väärtuskärpeid ja asjakohastel juhtudel kliimategurit.

4.

 Punkti 3 alapunktide a ja b summad korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv (maksimaalselt seitse), mille jooksul vastaspool rikkus oma kohustusi seoses eurosüsteemi krediidioperatsioonideks antud tagatisvarade kasutamisega. Punkti 3 alapunkti b puhul algab X arvutamine pärast seitsmepäevase ajapikenduse lõppemist.

[EUR [mittekõlblike varade väärtuskärpe (ja asjakohastel juhtudel kliimateguri) järgne väärtus rikkumise esimesel päeval] * (kohaldatav laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 %) *[X]/360 = EUR […]]

5.

 Artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuste rikkumise korral, mis tuleneb krediidiasutuse või temaga tihedalt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide esitamise või kasutamise künnise ületamisest, nagu on sätestatud artiklis 141 (edaspidi „piirangute rikkumine“), määratakse ajapikendus kindlaks järgmiselt:

a)

seitsmepäevast ajapikendust kohaldatakse, kui rikkumise põhjuseks oli väärtuse muutumine pärast väärtuskärpeid ja asjakohastel juhtudel kliimategurit, ilma et oleks esitatud täiendavaid tagamata võlainstrumente ning eemaldatud varasid (sealhulgas tähtaegunud varasid) tagatiste kogumist tervikuna, järgmistel alustel:

i)

juba esitatud tagamata võlainstrumentide väärtus on suurenenud või

ii)

tagatiste kogumi koguväärtus on vähenenud.

Sellisel juhul nõutakse vastaspoolelt oma koondtagatise või asjaomaste tagamata võlainstrumentide väärtuse kohandamist ajapikenduse jooksul, et tagada kohaldatava piirangu järgimine.

b)

kohaldatavat piirangut rikkuvate krediidiasutuste või nendega lähedalt seotud üksuste poolt emiteeritud täiendavate tagamata võlainstrumentide esitamine ei anna vastaspoolele õigust ajapikendusele.

6.

 Kui vastaspool on esitanud teavet, mis mõjutab eurosüsteemi perspektiivist tema tagatise väärtust negatiivselt, arvestades artikli 145 lõiget 4, nt ebaõiget teavet kasutatud krediidinõude jääkväärtuse kohta, mis on või on olnud väär või vananenud, või kui vastaspool ei esita õigeaegselt andmeid vastavalt artikli 101 punkti a alapunktis iv nõutule, võetakse negatiivselt mõjutatud tagatise summat (väärtust) arvesse rahatrahvi arvutamisel vastavalt punktile 3 ning ajapikendus ei ole kohaldatav. Trahvi ei kohaldata, kui ebaõige teave parandatakse kohaldatava teatamisperioodi jooksul, nt krediidinõuete puhul järgmise pangapäeva jooksul vastavalt artikli 109 lõikele 2.

7.

 Artikli 154 lõike 1 punktis d või e sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahvi muutuvsumma, kohaldades trahvimäära punkti 1 alapunkti b kohaselt summale, mille ulatuses vastaspool kasutas ilma loata laenamise püsivõimalust või tagastamata eurosüsteemi krediiti.

II.   VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE MUUDE SANKTSIOONIDE ARVUTAMINE

Osalemise peatamine artikli 154 lõike 1 punktides a või b osutatud kohustuste rikkumise korral

9.

 Kui kohaldamisele kuulub osalemise peatamine vastavalt artikli 156 lõikele 1, kohaldab RKP osaluse peatamist kooskõlas järgmisega:

a)

kui üleandmata tagatise või raha osakaal moodustab kuni 40 % kogu üleantavast tagatisest või rahast, peatatakse osalus üheks kuuks;

b)

kui üleandmata tagatise või raha osakaal moodustab 40–80 % kogu üleantavast tagatisest või rahast, peatatakse osalus kaheks kuuks;

c)

kui üleandmata tagatise või raha osakaal moodustab 80–100 % kogu üleantavast tagatisest või rahast, peatatakse osalus kolmeks kuuks.

III.   SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

1.

 RKP arvutab kohaldatava rahatrahvi artikli 166 lõikes 4a kohaselt järgmiselt:

a)

artikli 166 lõikes 4a sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti.

b)

rahatrahvi arvutamisel kohaldatakse alapunktis a sätestatud trahvimäära raha summale, mida vastaspool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtusele, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv (maksimaalselt seitse), mille jooksul vastaspool ei suutnud: i) tagasi kanda või maksta krediiti, maksta tagasiostu hinda või teha muud sularahamakset või ii) anda vara üle selle aegumisel või vastavalt lepingule või eeskirjadele.

2.

 Rahatrahvi arvutamiseks vastavalt punkti 1 alapunktidele a ja b kasutatakse järgmist valemit:

„EUR [sularaha summa, mida vastaspool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtus] * (kohaldatav laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 protsendipunkti) * [X] / 360 (kus x on päevade arv, mille jooksul vastaspool ei teinud makset, tagasikannet või üleandmist) = EUR […].“

“

3)

VIII lisa jäetakse välja.

II LISA

Lisatakse järgmine uus XIIb lisa:

„XIIB LISA

TURUKÕLBLIKE VARADE SUHTES KOHALDATAVATE KLIIMATEGURITE KINDLAKSMÄÄRAMINE KLIIMAPÖÖRDEGA KAASNEVA EBAKINDLUSE LEEVENDAMISEKS

1.

 Käesoleva suunise artikli 128 lõike 1 punktis e osutatud kliimategurit kohaldatakse mittefinantsettevõtete ja nende asjaomaste korporatiivsete emitendigruppide emiteeritud turukõlblikele võlainstrumentidele, välja arvatud:

a)

võlainstrumendid, mille on emiteerinud artikli 2 punktis 2 määratletud asutused;

b)

võlainstrumendid, mille on emiteerinud artikli 2 punktis 99a määratletud lõpetamises osalevad üksused;

c)

võlainstrumendid, mille krediidikvaliteedi hinnang põhineb artikli 87 lõike 2 punktidel a ja b; ja

d)

võlainstrumendid, mille on emiteerinud korporatiivsesse emitendigruppi kuuluvad krediidiasutused.

2.

 Igale sektorisse s kuuluva ettevõtte j varale i arvutatakse hinne, mis näitab selle tundlikkust kliimapöördega kaasneva ebakindluse suhtes (edaspidi „ebakindluse hinnang“), kasutades järgmist valemit:

Formula

järgmiste muutujatega:

a)

sektoripõhine stressitegur S s , mis on tuletatud eeldatava puudujäägi agregeeritud suurenemisest sektori tasandil negatiivse üleminekustsenaariumi korral, võrreldes eurosüsteemi viimase kättesaadava kliimaalase stressitesti lähtestsenaariumiga. See näitaja on sama kõikide varade puhul, mille on emiteerinud konkreetse sektori üksused;

b)

emitendipõhine riskipositsioon E j , mis põhineb ettevõtlussektori varaostukava „kliimahinde“ pöördväärtusel, nagu on sätestatud Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) (*1) lisas. See näitaja on sama kõikide varade puhul, mille on emiteerinud konkreetne üksus;

c)

varapõhine haavatavus V i , mis on võrdne vara järelejäänud tähtaja ruutjuurega. See näitaja on iga vara puhul erinev.

3.

 Ebakindluse hinnang vara kohta teisendatakse iga vara „kliimateguriks“ (CF), kasutades järgmist valemit:

Formula

järgmise kahe parameetriga:

a)

parameetri a määrab EKP nõukogu, võttes eelkõige arvesse eeldatavat puudujääki, mis on agregeeritud kõikide sektorite lõikes negatiivse üleminekustsenaariumi korral, võrreldes eurosüsteemi viimase kättesaadava kliimaalase stressitesti lähtestsenaariumiga;

b)

 parameetri b määrab EKP nõukogu, võttes eelkõige arvesse ebakindluse hinnangu mediaanväärtust

Formula

kõikide varade lõikes, mille suhtes kohaldatakse kliimategurit, kasutades järgmist naturaallogaritmilist valemit:

Formula

c)

Parameetrid a ja b on võrdsed kõikide varade puhul, mille suhtes kohaldatakse kliimategurit. Suurim võimalik kliimategur on varadel, mille ebakindluse hinnang on väikseim, samas kui väikseim võimalik kliimategur on suurima ebakindluse hinnanguga varade puhul a.

4.

 Iga vara tagatise väärtus või krediidisumma, mida võib anda vastaspoole pakutava vara suhtes, arvutatakse selle väärtuse korrutisena, mida on korrigeeritud väärtuskärbetega ja asjakohastel juhtudel asjaomase kliimateguriga.

5.

 Iga vara suhtes kohaldatavat ebakindluse hinnangut ja kliimategurit ajakohastatakse igal aastal. Varadele, mis muutuvad kõlblikuks kahe iga-aastase ajakohastamise vahel, määratakse esialgu kliimateguri mediaanväärtus, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus

Formula
on viimane kliimateguri mediaanväärtus kõikide võlakirjade puhul, mille kliimategur arvutati viimase iga-aastase ajakohastamise käigus,
Formula
on viimane kliimateguri mediaanväärtus kõikide keskmise tähtajaga vekslite puhul, mille kliimategur arvutati viimase iga-aastase ajakohastamise käigus, ning
Formula
on viimane kliimateguri mediaanväärtus kõikide kommertsväärtpaberite puhul, mille kliimategur arvutati viimase iga-aastase ajakohastamise käigus. Seda kliimategurit kohaldatakse kuni ebakindluse hinnangu ja kliimateguri järgmise iga-aastase ajakohastamiseni.

(*1)  Euroopa Keskpanga 1. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/94 ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) (ELT L 157, 15.6.2016, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/948/oj).“

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2026/689/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)