1.   Kui liit on teinud otsuse kutsuda Šveits osalema ELi kriisiohjeoperatsioonis, edastab Šveits käesolevat lepingut rakendades liidule oma pädeva asutuse otsuse Šveitsi osalemise, sealhulgas pakutava panuse kohta.

2.   Liit teavitab Šveitsi niipea kui võimalik eelnevalt tema eeldatavast panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Šveitsi tema pakkumise koostamisel.

3.   Liit hindab Šveitsi pakutavat panust Šveitsiga konsulteerides.

4.   Liit edastab Šveitsile kirjalikult oma hindamise tulemuse ja otsuse Šveitsi pakutud panuse kohta, et tagada Šveitsi osalemine kooskõlas käesoleva lepinguga.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane Šveitsi pakutav panus ja käesoleva artikli lõike 4 kohane heakskiitmine liidu poolt on käesoleva lepingu kohaldamise aluseks iga konkreetse ELi kriisiohjeoperatsiooni puhul.

6.   Šveits võib omal algatusel või liidu taotlusel ja pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone igal ajal kas täies ulatuses või osaliselt osalemise ELi kriisiohjeoperatsioonis lõpetada.

7.   Pärast käesoleva artikli lõike 6 kohast otsust osalemine lõpetada võib Šveits viivitamata lõpetada kogu oma panuse asjaomasesse ELi kriisiohjeoperatsiooni. Sellisel juhul tagab Šveits osalemise struktureeritud lõpetamise koostöös ELi missiooni juhi või ELi operatsiooni ülemaga.

1.   Kooskõlas käesoleva lepinguga ja kõigi nõutavate rakendussätetega ühineb Šveits asjakohase otsusega, millega nõukogu otsustab, et liit viib läbi kriisiohjeoperatsiooni, ning mis tahes teise otsusega, millega nõukogu otsustab kriisiohjeoperatsiooni pikendada.

2.   Šveitsi panus ELi kriisiohjeoperatsiooni ei piira liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

1.   Šveitsi poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu ja ELi kriisiohje sõjalisele operatsioonile saadetud isikkoosseisu ja vägede staatust reguleeritakse asjakohase vägede staatuse lepinguga või missiooni staatuse lepinguga (kui selline leping on sõlmitud) või muu kokkuleppega, mis on sõlmitud liidu ja riigi või riikide vahel, kus operatsioon toimub. Šveitsi teavitatakse sellest.

2.   ELi kriisiohjeoperatsiooni toimumiskoha riigist või riikidest väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Šveitsi pädevate asutuste vaheliste kokkulepetega.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vägede staatuse lepingu või missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Šveits jurisdiktsiooni oma isikkoosseisu liikmete üle, kes osalevad ELi kriisiohjeoperatsioonis. Kui Šveitsi väed asuvad liidu liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, peab kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsioon olema kooskõlas olemasolevate või tulevaste lepingute, selle liikmesriigi õigusnormide ja rahvusvahelise õigusega.

4.   Šveits vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Šveitsi osalemisega ELi kriisiohjeoperatsioonis, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või see käib tema isikkoosseisu liikme kohta, ning vastutab oma isikkoosseisu liikme suhtes meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete võtmise eest kooskõlas oma õigusnormidega.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et loobuvad kõigist, välja arvatud lepingulistest nõuetest teineteise vastu kummalegi lepinguosalisele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi lepinguosalise isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tuleneb nende käesoleva lepingu kohaste ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist on raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6.   Šveits kohustub käesoleva lepingu allkirjastamise ajal esitama deklaratsiooni selle kohta, et ta loobub nõuete esitamisest mis tahes riigi vastu, mis osaleb sellises ELi kriisiohjeoperatsioonis, milles Šveits osaleb.

7.   Liit kohustub tagama, et ELi liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamise ajal deklaratsiooni selle kohta, et Šveitsi tulevase osalemise korral ELi kriisiohjeoperatsioonis loobuvad nad Šveitsi vastu nõuete esitamisest.

1.   Šveits teeb järgmist:

2.   Šveitsi poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis peab läbima arstliku läbivaatuse, olema vaktsineeritud (nagu nõutud) ning peab Šveitsi pädeva asutuse tõendiga olema tunnistatud tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma ning esitab selle tõendi koopia.

3.   Šveitsi lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid ja tegutseb ainult ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades ning järgides rangeimaid käitumisnorme, mis on kindlaks määratud ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonidele kohaldatavates poliitikadokumentides.

1.   Kogu ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis osalev isikkoosseis jääb oma riigi ametiasutuste täielikku alluvusse.

2.   Riigi ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle ELi tsiviiloperatsiooni ülemale.

3.   ELi tsiviiloperatsiooni ülem vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib kriisiohje tsiviiloperatsiooni strateegilisel tasandil.

4.   ELi missiooni juht vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni eest, juhib ja kontrollib kriisiohje tsiviiloperatsiooni kohapeal ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Šveitsil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused nagu operatsioonis osalevatel liidu liikmesriikidel.

6.   ELi missiooni juht vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajaduse korral võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane riigi ametiasutus.

7.   Šveits määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab ELi missiooni juhile aru riigisisestest küsimustest ning vastutab Šveitsi kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8.   Liit teeb ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni lõpetamise otsuse pärast konsulteerimist Šveitsiga, kui Šveits sel kuupäeval jätkuvalt sellesse operatsiooni panustab.

1.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kannab Šveits kõik oma ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on määratud operatsiooni tegevuseelarves.

2.   Kui põhjustatakse riigist või riikidest, kus ELi kriisiohje tsiviiloperatsioon toimub, pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Šveitsi võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepingu või kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

1.   Kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti ja olenemata artikli 1 lõikest 5 osaleb Šveits asjaomase ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

3.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei osale Šveits liidu liikmesriikide isikkoosseisule makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 vabastab liit üldjuhul Šveitsi teatava ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui liit leiab, et Šveitsi panus on märkimisväärne ja asjaomase operatsiooni jaoks olulise tähtsusega.

5.   Kui käesoleva artikli lõikest 1 ei tulene teisiti, sõlmitakse lepinguosaliste pädevate asutuste vahel kokkulepped Šveitsi poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava rahalise panuse maksmise kohta ning need sisaldavad muu hulgas sätteid, mis käsitlevad järgmist:

1.   Šveits teeb järgmist:

2.   Šveitsi lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid ja tegutseb ainult ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni huve silmas pidades ning järgides rangeimaid käitumisnorme, mis on kindlaks määratud ELi kriisiohje sõjalistele operatsioonidele kohaldatavates poliitikadokumentides.

1.   Kõik ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma riigi ametiasutuste täielikku alluvusse.

2.   Riigi ametiasutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

3.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Šveitsil ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused nagu operatsioonis osalevatel liidu liikmesriikidel.

4.   ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Šveitsiga konsulteerimist taotleda Šveitsi panustamise lõpetamist.

5.   Šveits määrab kõrge sõjalise esindaja, kes esindab oma riigi kontingenti ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede juhatajaga ja vastutab Šveitsi kontingendi igapäevase distsipliini eest.

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab Šveits kõik oma ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu otsuse ÜVJP 2021/509 (2) kohaselt.

2.   Kui põhjustatakse riigist või riikidest, kus ELi kriisiohje sõjaline operatsioon toimub, pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Šveitsi võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava vägede staatuse lepingu või kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

1.   Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti ja olenemata artikli 1 lõikest 5 osaleb Šveits asjaomase ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

Kui kasutatakse käesoleva lõike punktis b osutatud valemit ning Šveitsi isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse suhtarvu arvutamisel aluseks Šveitsi isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Šveitsi poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu liikmete koguarvu alusel.

3.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 vabastab liit üldjuhul Šveitsi teatava ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni rahastamises osalemisest, kui liit leiab, et Šveitsi panus on märkimisväärne ja asjaomase operatsiooni jaoks olulise tähtsusega.

4.   Kui käesoleva artikli lõikest 1 ei tulene teisiti, sõlmitakse lepinguosaliste pädevate asutuste vahel kokkulepped Šveitsi poolt ühiste kulude rahastamise panuse maksmise kohta ning need sisaldavad muu hulgas sätteid, mis käsitlevad järgmist:

1.   Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev leping vaadatakse läbi lepinguosalise taotlusel.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vahelisel kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt.

4.   Käesoleva lepingu võib lõpetada, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu lõpetamisest. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud.