EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2026/471,

24. veebruar 2026,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 ja (EL) 2021/2115 teatavate turureeglite ja valdkondlike toetusmeetmete kohta veinisektoris ja aromatiseeritud veinitoodete puhul ning määrust (EL) 2024/1143 piiritusjookide teatavate märgistamisreeglite kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuigi liit on veini tootmise, tarbimise ja ekspordiväärtuse osas jätkuvalt maailmas esikohal, mõjutavad ühiskondlikud ja demograafilised muutused tarbitava veini kogust, kvaliteeti ja liike. Veini tarbimine on liidus viimase kolme aastakümne madalaimal tasemel ning liidu veinide traditsioonilisi eksporditurge mõjutab negatiivselt tarbimise vähenemise ja geopoliitiliste tegurite kombinatsioon, mis toob kaasa ebakindlamad ekspordimudelid. Arvestades, et veinisektorit mõjutavad tugevalt kliimamuutused, on ka veini tootmisega seotud prognoose üha keerulisem teha. Sellest tulenev ülepakkumine toob kaasa hinnalanguse, mille tõttu on kahanenud viinamarjakasvatajate sissetulek, mida ettevõttesse investeerida, ja vähenenud finantsreservid, mida nad saaksid kasutada, kui mõni järjest tihemini esinev ja sageli raskete tagajärgedega kohalik ilmastikunähtus peaks nende piirkonda mõjutama.

(2)

Selleks et arutada neid probleeme ja teha kindlaks liidu veinisektori ees seisvad võimalused, loodi veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm (edaspidi „töörühm“). Töörühm uuris, kuidas praeguste struktuursete probleemidega silmitsi seisvat sektorit paremini toetada, näiteks hallates tootmispotentsiaali, suurendades konkurentsivõimet ja leides uusi turuvõimalusi. Pärast nelja koosolekut kinnitas töörühm poliitikasoovitused ELi veinisektori tuleviku kohta.

(3)	Selleks et pakkuda selliste probleemidega silmitsi seisvatele veinitootjatele parimat võimalikku tuge, on asjakohane kajastada töörühma kõige kiireloomulisemaid soovitusi veinide ja aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavas õigusraamistikus.

(4)

Veinisektoris on seosed toodangu pakkumise, tarbijate nõudluse ja maailmaturu ekspordi vahel praegu ebastabiilsed, mille tagajärjel esineb tõsiseid turuhäireid. Lisaks väheneb veinitarbimine tarbimisharjumuste ja elustiili muutumise tõttu liidus jätkuvalt. Kehtivat viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi peetakse oluliseks, et säilitada tasakaal sektori tarnevõime, tootjate rahuldava elatustaseme ja tarbijate jaoks mõistlike hindade vahel, tagades samal ajal veinide mitmekesisuse ja võttes arvesse liidu veinisektori eripära. Liidu veinisektori eripäraks on muu hulgas viinamarjaistanduste pikaaegne olelusring, mis tuleneb asjaolust, et tootmine on võimalik alles mitu aastat pärast istutamist, kuid jätkub seejärel mitu aastakümmet, ja see võib aastate lõikes märkimisväärselt varieeruda. Liidu veinisektorit iseloomustab ka väikeste põllumajanduslike pereettevõtete väga suur osakaal, mille tulemuseks on mitmekesine veinivalik. Sellistel ettevõtjatel ja tootjatel on vaja pikaajalist prognoositavust, et õigustada märkimisväärseid investeeringuid viinamarjaistanduse rajamisse ning tagada nende projektide majanduslik elujõulisus aja jooksul, parandades selle käigus liidu veinisektori konkurentsivõimet maailmaturul. Selleks et kindlustada liidu veinisektori senised saavutused ning saavutada viinapuude istutuse jätkuva korrapärase kasvu kaudu sektoris pikaajaline kvantitatiivne ja kvalitatiivne tasakaal, tuleks viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi laiendada ja seda tuleks süsteemi hindamiseks iga kümne aasta järel läbi vaadata. Asjakohasel juhul tuleks nende hindamiste tulemuste põhjal esitada ettepanekuid eesmärgiga parandada veinisektori konkurentsivõimet.

(5)

Võttes arvesse, et praegu on nõudlus veini järele vähenemas, ei tohiks viinamarjakasvatajaid, kellel on kehtivad, kuid kasutamata uusistutusload ja load istutusõiguste muutmiseks, mis on neile antud enne 1. jaanuarit 2025, karistada nende lubade kasutamata jätmise eest. See peaks kaotama istutuslubade omanike stiimuli rajada viinamarjaistandusi olukorras, kus nende toodetava veini järele ei pruugi enam nõudlust olla. Pärast 1. jaanuarit 2025 antud istutuslubade kasutamata jätmise suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada halduskaristusi , et vältida spekulatiivseid taotlusi selliste lubade saamiseks viinamarjakasvatajatelt, kellel ei ole kavatsust viinapuid viinamarjaistandusse istutada.

(6)

Loodusõnnetuste, raskete ilmastikutingimuste ja taimehaiguste puhangute sagenemise tõttu tuleks liikmesriikidele anda võimalus pikendada mõjutatud piirkonnale antud ja asjaomase turustusaasta lõpuks aeguvate istutuslubade kehtivusaega kuni 12 kuu võrra. Selliste istutuslubade omanikel peaks olema võimalus loobuda oma lubadest ilma halduskaristusteta, kui nad teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele, et nad ei soovi oma lubasid pikendatud tähtaja jooksul kasutada. Kuigi halduskaristuste eesmärk on vältida spekulatiivseid istutuslubade taotlusi, võivad erakorralised asjaolud põhjustada viinamarjakasvatajatele ettenägematuid praktilisi raskusi, mis takistavad neil rajada uusi viinamarjaistandusi. Selleks et vältida sellistel juhtudel lisaraskusi, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema lubatud asjaomase viinamarjakasvataja põhjendatud taotluse korral loobuda halduskaristuste määramisest istutusloa kasutamata jätmise eest.

(7)

Tootmisvõimsuse haldamisega seoses tuleks kehtestada taasistutuslubade pikem kehtivusaeg, et anda tootjatele rohkem aega uurida võimalust istutada sorte, mis on paremini kohandunud turunõudlusele või muutuvatele kliimatingimustele, või kasutada uusi viinamarjaistanduste haldamise meetodeid. Et leevendada survet viinamarjakasvatajatele, ei tohiks neile määrata halduskaristusi, kui nad otsustavad taasistutusluba mitte kasutada.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) artiklite 64, 66 ja 68 alusel enne käesoleva muutmismääruse jõustumist antud lubade kehtivuse viimane päev sõltub nende väljaandmise kuupäevast. Haldusliku lihtsustamise huvides peaksid kõik need load kehtima kuni asjaomase turustusaasta viimase päevani.

(9)

Mahajäetud viinamarjaistandustes võivad esineda kahjurid ja haigused ning seetõttu võivad need kujutada ohtu viinamarjaistandust ümbritsevale piirkonnale. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda luba nõuda selliste mahajäetud viinamarjaistanduste väljajuurimist. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse sellise väljajuurimise tingimused.

(10)

Kui põhjendatud kriisiolukordades rakendatakse või on rakendatud riiklikke või liidu meetmeid pakkumise vähendamiseks (seoses destilleerimise, rohelise korje või viinamarjaistanduste väljajuurimisega), tuleks liikmesriikidele anda võimalus piirata uusistutuslubade väljaandmist piirkondlikul tasandil teatavate ülemäärase pakkumisega piirkondade puhul, et tootmisvõimsus edaspidi ei suureneks.

(11)

Selleks et võtta paremini arvesse hiljutisi suundumusi veinisektoris, tuleks liikmesriikidele jätta paindlikkus kehtestada tootmisvõimsuse haldamise eesmärgil teatavatele piirkondadele uusistutuslubade väljaandmise piirkondlikud piirangud, mis on kuni 0 %. Kui liikmesriik otsustab kehtestada teatavatele piirkondadele sellised piirkondlikud piirangud, et tootmisvõimsus ülemäära ei suureneks, on asjakohane lubada liikmesriikidel nõuda, et piirkondliku piiranguga hõlmatud piirkonna jaoks antud lube kasutataks kõnealuses piirkonnas.

(12)

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodetel on ainulaadsed omadused, mis on seotud nende geograafilise päritolu ja traditsioonilise oskusteabega. Selleks et kaitsta selliste toodete mainet ja vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse olulise vähenemise ohtu või nende väärkasutamise ohtu kolmandate isikute poolt, on asjakohane lubada liikmesriikidel kehtestada piirangud uusistutuslubade andmisel, võtta meetmeid, et vältida kõrvalehoidmist uusistutustega seotud kaitsemehhanismi käsitlevatest normidest, ning kehtestada asjaomastes piirkondades uusistutuslubade andmise nõuetele ja prioriteetidele vastavuse kriteeriumid.

(13)

Selleks et vältida ülepakkumise ohu suurenemist piirkondades, kus liikmesriik on teinud valiku piirata uusistutuslubade andmist, peaks liikmesriigil olema võimalik kehtestada uusistutuslubade andmiseks nõuetele vastavuse tingimused, et vältida ülemäärast saagikust asjaomastes piirkondades rajatavates uutes viinamarjaistandustes.

(14)	Tuleks selgitada, et liikmesriigid peaksid saama viinapuude istutuslubade andmisel kohaldada objektiivseid ja mittediskrimineerivaid nõuetele ja prioriteetidele vastavuse kriteeriume, et eelistada viinamarjaistandusi, mis aitavad parandada geograafilise tähisega tooteid või nende kvaliteeti.

(15)	Kui liikmesriigid otsustavad kasutada võimalust piirata lubade väljaandmist piirkondlikul tasandil, võttes arvesse veinisektoris tegutsevate tunnustatud kutseorganisatsioonide esitatud soovitusi, on asjakohane täiendavalt selgitada, mis liiki organisatsioonid võivad selliseid soovitusi anda.

(16)

Taasistutusluba antakse tootjatele, kes on viinapuude kasvuala välja juurinud ja on esitanud taotluse. Tuleks selgitada, et viinamarjakasvatajal, kes saab toetust viinapuude väljajuurimiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 216 lõikega 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (5) artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktiga o, ei ole õigust saada kõnealuse piirkonna taasistutusluba.

(17)

Taasistutuslube tuleb kasutada samas põllumajanduslikus majapidamises, kus toimus väljajuurimine, kuid neid on võimalik kasutada sama põllumajandusliku majapidamise teisel maatükil. Arvestades, et põllumajanduslikud majapidamised võivad koosneda eri tootmispiirkondades asuvatest maatükkidest, on oluline anda liikmesriikidele võimalus tagada, et piirkondades, kus on lubatud toota kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini, ei kasutata taasistutuslube, mis tulenevad viinamarjaistanduste väljajuurimisest väljaspool seda piirkonda. On asjakohane, et liikmesriigid teevad sellise otsuse kõnealuses piirkonnas representatiivse kutseorganisatsiooni soovituse alusel.

(18)

Kuigi väljajuuritud viinamarjaistanduse taasistutamine ei suurenda viinamarjaistanduste piirkonda, tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada normid taasistutuse kohta, et paremini hallata viinamarjaistanduste territoriaalset jaotust, näiteks vältida viinamarjaistanduste ümberpaigutamist piirkondadesse, kus turg ei ole tasakaalus, või nõlvadest ja terrassidest eemale, kus viinapuudel on oluline roll maastiku säilitamisel ja mullaerosiooni vältimisel. Liikmesriikidele tuleks anda ka võimalus kehtestada tingimused viinapuudele, mis toodavad teatavat liiki veine, ja tootmismeetoditele, mille puhul liikmesriik on kindlaks teinud, et need suurendavad märkimisväärselt tootmispiirkonna keskmist saagikust, või tingimused, millega tagatakse traditsiooniliste tootmismeetodite säilitamine.

(19)

Selleks et tagada proportsionaalne lähenemisviis viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldamisele, võttes samal ajal arvesse tõsist ohtu, mida ülepakkumine turule kujutab, on asjakohane kehtestada viinapuid täisistutatud viinamarjaistanduste hektarite maksimumkünnis, millest allpool on liikmesriigid vabastatud viinapuude istutuslubade süsteemi kohaldamise kohustusest.

(20)

Viimastel aastatel on pidevalt kasvanud tarbijate nõudlus vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste järele, mida toodetakse alkoholitustamise teel, kasutades teatavaid liidus lubatud meetodeid. Osaliselt alkoholitustatud veinide tootmine kupaaži teel ehk alkoholitustatud veini või osaliselt alkoholitustatud veini segamisel veiniga või osaliselt alkoholitustatud veiniga peaks olema lubatud, kuna see võib parandada lõpptoote organoleptilisi omadusi ja võimaldab osaliselt alkoholitustatud veinide kestlikumat tootmist.

(21)

Tarbijate suur nõudlus vähendatud alkoholisisaldusega või alkoholivabade vahuveinitoodete järele on sektori jaoks uus võimalus. Alkoholitustatud veinide tootmise normidega on vahuveinitoodete tootmisele kehtestatud siiski teatavad tehnoloogilised piirangud. Praegu kehtivate normide kohaselt peavad veinitooted enne alkoholitustamist olema saavutanud vastava tootekategooria omadused ja minimaalse tegeliku alkoholisisalduse. See tähendab, et alkoholitustatud ja osaliselt alkoholitustatud vahuveinitooteid saab toota ainult sama kategooria vahuveinidest. Alkoholitustamise käigus eemaldatakse algsest vahuveinist aga täielikult süsinikdioksiid. Sellest tulenevalt on vähendatud alkoholisisaldusega või alkoholivaba vahuveinitoote tootmiseks vaja süsinikdioksiid osaliselt või täielikult alkoholitustatud veini uue, eraldi protsessi abil uuesti lisada. Seepärast peaks olema lubatud toota alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud vahuveini, poolvahuveini, gaseeritud vahuveini ja gaseeritud poolvahuveini otse alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud vaiksest veinist vastavalt vajadusele teise kääritamise või süsinikdioksiidi lisamise teel. See võimaldaks liidu veinisektoril saada kasu tarbijanõudluse muutumisest, säilitades samal ajal kõrged tootmisstandardid.

(22)

Norme veinitoodete märgistamise kohta tuleks muuta, et tarbijaid paremini teavitada vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste omadustest, säilitades samal ajal tootjatele seatud kohustuse esitada teavet alkoholitustamise kasutamise kohta. Tarbijad teavad selliseid mõisteid nagu „0,0 %“ ja „alkoholivaba“. Neid mõisteid reguleeritakse aga eri liikmesriikides erinevalt. Vähendatud alkoholisisaldusele viitavate mõistete kasutamine peaks olema kooskõlas liidu normidega ainete vähendatud sisalduse märgistamise kohta. Seepärast on vaja ühtlustada nende mõistete kasutamist kogu liidus, võimaldades seega veinisektoril saada kasu tarbijate uutest nõudmistest, tagades samal ajal siseturu toimimine.

(23)

Liidu nõude täitmine esitada koostisosade loetelu ja toitumisalane teave eksporditava veini märgistusel võib olla eksportijatele koormav, eriti kui importivate kolmandate riikide märgistamisnõuded erinevad liidu omadest. Ekspordi hõlbustamiseks sellistel juhtudel on asjakohane teha ekspordiks ettenähtud veini puhul erand kõnealustest liidu märgistamisnõuetest.

(24)

Veinitoodete koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine elektrooniliselt on ettevõtjate jaoks toimiv vahend tarbijatele olulise teabe edastamisel, hõlbustades samal ajal siseturu toimimist ja veinieksporti. See kehtib eriti väiketootjate puhul. Kuid pakendil või sellele lisatud märgistusel elektrooniliselt esitatud koostisosade loetelu ja/või toitumisalase teabe identifitseerimiseks ühtlustatud nõuete puudumine on põhjustanud olukorra, kus ettevõtjad kasutavad eri tavasid ja riikide ametiasutused järgivad erinevaid õigusnorme, mis mõjutab negatiivselt veinide nõuetekohast turustamist. Selleks et vähendada ettevõtjate kulusid ja halduskoormust ning et kogu liidu turul valitseks ühtne lähenemisviis, võttes samal ajal arvesse vajadust teha selline teave tarbijatele kättesaadavaks, tuleks komisjonile anda õigus võtta koostöös liikmesriikidega vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EL) nr 1308/2013, kehtestades normid pakendil või sellele lisatud märgistusel elektrooniliselt esitatud teabe identifitseerimiseks, edastades sel viisil tarbijatele koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe ühtlustatud viisil, sealhulgas keelest sõltumatu süsteemi kaudu.

(25)	Ettevõtjate koormuse ja ebakindluse vähendamiseks on asjakohane täpsustada, et kohustuslikke andmeid tuleks igal pakendil esitada ainult üks kord.

(26)

Tagamaks, et elektroonilise vahendi vorm ja kujundus vastavad digitaliseerimise kiirest ja pidevast edenemisest tulenevatele uutele vajadustele, ning võimaldamaks selle elektroonilise vahendi kasutamist, et edastada tarbijatele muud asjakohast teavet, mida nõutakse liidu või liikmesriigi õigusega ja mida võib esitada elektrooniliselt, vähendades seeläbi ettevõtjate halduskoormust, tuleks komisjonile anda õigus võtta määruse (EL) nr 1308/2013 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid teabe esitamise kohta elektroonilisel märgistusel.

(27)

Kogemused on näidanud, et kui mõiste, mis osutab veinisektoris tegutsevale põllumajanduslikule majapidamisele, on reserveeritud liidu tasandil ja selle suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi, võib selle kasutamine kaubamärgis või kaubanduslikus nimetuses tarbijat eksitada. Seepärast tuleks komisjonile anda õigus võtta määruse (EL) nr 1308/2013 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid, mis käsitlevad põllumajanduslikule majapidamisele osutavate mõistete seost kaubamärkide ja kaubanduslike nimetustega.

(28)

Liikmesriikidel on võimalus võtta vastu turustamisreeglid, et reguleerida pakkumist veinisektoris ning parandada ja stabiliseerida ühtse veinituru toimimist. Arvestades praegust struktuurset tarbimise vähenemist ja korduvaid ülepakkumise olukordi teatavates piirkondades ja turusegmentides, on asjakohane selgitada, et sellised reeglid võivad hõlmata viinamarjade maksimaalse saagikuse kehtestamist ja veinivarude haldamist. Lisaks võivad kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad tootjarühmad ning tunnustatud tootjaorganisatsioonid etendada olulist rolli pakkumise kohandamisel turusuundumustega ja viinamarjakasvatajate positsiooni tugevdamisel tarneahelas. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta ka veinisektori turustamisreegleid, võttes arvesse tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide, kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavate tootjarühmade või tunnustatud tootjaorganisatsioonide ettepanekuid, kui need on asjaomases tootmispiirkonnas või asjaomastes tootmispiirkondades representatiivsed.

(29)

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide eriline kaubanduslik väärtus tuleneb nende mainest, mis põhineb kvaliteediväärtustel, mida tarbijad omistavad nende omadustele. Et kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavatel tootmisharudevahelistel organisatsioonidel ja tootjarühmadel, kui nad esindavad asjaomases geograafilises piirkonnas veinisektoris tegutsevaid eri kutsekategooriaid, oleks võimalik ennetada oma kvaliteeditunnuste väärtuse vähenemist kahjuliku hinnadünaamika mõjul, peaks neil olema võimalik anda hinnasuuniseid asjaomaste viinamarjade, viinamarjavirrete või veinide müügi kohta. Sellised suunised ei tohiks siiski olla kohustuslikud, et vältida hinnakonkurentsi ülemäärast piiramist sama geograafilise tähise piires. Lisaks peaks asjaomasel liikmesriigi konkurentsiasutusel olema lubatud täiendava kaitsemeetmena üksikjuhtudel otsustada, et hinnasuuniste näitajaid tuleb vajaduse korral muuta või nende kohaldamine lõpetada, et takistada konkurentsi väljatõrjumist või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 39 sätestatud eesmärkide ohustamist.

(30)

Liikmesriikidele võib praegu olla antud luba anda veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks. Võttes arvesse ülemäärase toodangu turult kõrvaldamise kulutõhusust enne veini tootmist, on asjakohane lubada liikmesriikidel teatavatel tingimustel põhjendatud kriisitingimustes anda riiklikku abi vabatahtliku rohelise korje ja tootlike viinamarjaistanduste vabatahtliku väljajuurimise eest. Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleb sätestada põhikriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks riikliku abi ülempiir tooteühiku või hektari kohta. Samal eesmärgil tuleks käesoleva määrusega kehtestada ka piirangud liikmesriigi poolt igal aastal destilleerimiseks ja roheliseks korjeks lubatud riikliku abi kogusummale. Väljajuurimise puhul ei ole meetme struktuurilist laadi ja selle suuremaid kulusid arvestades asjakohane riikliku abi kogusummat kehtestada. Liikmesriigid peaksid siiski oma teavituses komisjonile põhjendama iga juhtumi puhul riikliku abi kogusumma piirangut, lähtudes oma konkreetsest turuolukorrast ja nende veinipiirkondade olukorrast, kus meedet rakendataks.

(31)

Selleks et vältida konkurentsimoonutusi ning tagada nende kriisimeetmete tõhusus ja proportsionaalsus, mille jaoks riiklik abi tuleb heaks kiita, tuleks komisjonile anda õigus võtta määruse (EL) nr 1308/2013 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid nõuetele vastavuse üldtingimuste ja prioriteetsuse kriteeriumite kohta, mille kehtestavad liikmesriigid seoses sellise riikliku abi eraldamisega, et määrata kindlaks turuolukorrad, mille puhul sellised meetmed on põhjendatud, riikliku abi arvutamise kohta ja selle sidususe kohta muude veinisektori toetusmeetmetega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.

(32)

Viinamarjasaaduste loomulik müügiartikkel on aromatiseeritud veinitoode. Samas ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (6) kohaselt lubatud kasutada aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi jookide puhul, mille alkoholisisaldus ei ulatu kõnealuse määrusega iga tootekategooria puhul kehtestatud minimaalse alkoholisisalduseni. Pidades silmas tarbijate kasvavat nõudlust selliste uuenduslike alkohoolsete jookide järele, mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on väiksem, peaks olema võimalik lasta turule määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt toodetud alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidest valmistatud jooke, millel on aromatiseeritud veinitoodetele reserveeritud müüginimetused.

(33)

Selleks et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine vähendatud alkoholisisaldusega aromatiseeritud veinitoodete laadist, on asjakohane kehtestada kooskõlas määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatuga normid alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinide märgistamise kohta, et alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidest saadud aromatiseeritud veinitoodete esitlemisel ja märgistamisel saaks kasutada samu mõisteid nagu vastava alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste puhul. Samuti on asjakohane viia aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavad keelenõuded kooskõlla viinamarjasaaduste suhtes juba kohaldatavate nõuetega.

(34)

Esile toodud teemad seoses sellega, kuidas viinamarjatoodete puhul elektrooniliselt edastatud toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu identifitseerida, kehtivad ka aromatiseeritud veinitoodete puhul. Seepärast tuleks komisjonile anda õigus võtta määruse (EL) nr 251/2014 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid aromatiseeritud veinitoodete puhul pakendil või sellele kinnitatud märgistusel elektrooniliselt edastatud teabe identifitseerimise kohta.

(35)

Selleks et rahuldada tarbijate uusi nõudmisi ja vastata vajadusele tooteuuenduste järele, tuleks muuta aromatiseeritud veinitoote alla kuuluvale tootekategooriatele Glühwein, Viiniglögi / Vinglögg / Karštas vynasand ja Pelin esitatavaid tootmis- ja märgistamisreegleid, et võimaldada nende tootmist, kasutades roosat veini, ja sellele viitamist märgistusel. Samas tuleks ette näha, et punase ja valge veini segamisel või neist kummagi roosa veiniga segamisel on mõiste „roosa“ kasutamine Glühwein’i ja Pelini märgistusel keelatud. Samadel põhjustel on ka asjakohane lubada selliste alkohoolsete jookide puhul, mis on valmistatud samade nõuete alusel kui Glühwein’ile kehtestatud nõuded, kuid mille peamine koostisosa on viinamarjasaaduste asemel puuviljavein, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel müüginimetust Glühwein.

(36)	Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise sekkumisviisi rakendamiseks on asjakohane selgitada määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i, et sordivahetusega on võimalik saavutada ka eesmärk suurendada viinapuude vastupanuvõimet kliimamuutustele.

(37)	Veiniturism on paljude veiniettevõtjate jaoks üha olulisem äritegevus. Selleks et toetada turistidele suunatud otsemüügi arengut tootmispiirkondades, on asjakohane selgitada, et investeeringud turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse võivad olla suunatud ka veiniturismile.

(38)

Praeguses keerulises ja kiiresti muutuvas turuolukorras ning viinamarjaistanduste kestlikkuse ja teadmiste vahetamise parandamiseks on äärmiselt oluline, et viinamarjakasvatajatele ja muudele veinisektori ettevõtjatele oleksid nõustamisteenused kättesaadavad. Seepärast tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis f loetletud nõustamisteenuste liike, et hõlmata olulisi täiendavaid nõustamisteenuseid, nagu turustamine otsemüügi kaudu, keskkonnasäästlikkus ja veinitootmise mitmekesistamine.

(39)

Selleks et suurendada veiniturismi arendamiseks antava toetuse tulemuslikkust eri veinipiirkondades, on asjakohane sõnaselgelt lubada määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis i osutatud sekkumisviiside toetusesaajatena veinisektoris tegutsevaid organisatsioone, millele on viidatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152, 156 ja 157, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (7) kohaselt kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid haldavaid tootjarühmi ning muid veinisektoris tegutsevaid kutseorganisatsioone, mille liikmesriigid on oma ÜPP strateegiakavades toetusesaajatena kehtestanud.

(40)

Selleks et saavutada tasakaal liikmesriikide vajaduse vahel tagada viinamarjaistanduste tõhus restruktureerimine ja vajaduse vahel vältida tootmise suurenemist, mis võib põhjustada ülepakkumist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada tingimused viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise rakendamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis a. Nende tingimuste eesmärk peaks olema vältida saagikuse ja seega ka toodangu suurenemist viinamarjaistandustes, mille suhtes seda liiki sekkumist kohaldatakse.

(41)

Selleks et kohaneda turusuundumustega ja kasutada ära tõhusaid turuvõimalusi, sealhulgas avada uusi eksporditurge ja mitmekesistada turuväljundeid, peaks kolmandates riikides läbiviidavate müügiedendus- ja teavitustegevuse jaoks antava toetuse kestus olema kolm aastat. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada pikendada toimingu kestust kaks korda, iga pikendamise korral kuni kolme aasta võrra, nii et maksimaalne toetusperiood oleks üheksa järjestikust aastat. Lisaks peaksid liikmesriigid hõlbustama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/273 (8) määratletud väiketootjate juurdepääsu müügiedendus- ja teavitustegevuse sekkumisviisi raames antavale toetusele, nähes nende ettevõtjate jaoks ette lihtsustatud taotlusmenetluse või kohaldades uute toetusesaajate, uute turgude ja uute toodete suhtes objektiivseid ja mittediskrimineerivaid prioriteetsuskriteeriume. Võttes arvesse veinituru struktuuride mitmekesisust kolmandates riikides ning kolmanda riigi turu ühise määratluse puudumist müügiedendus- ja teavitustegevuse sekkumisviisi jaoks, on asjakohane sätestada mõned põhielemendid, et aidata liikmesriikidel määratleda kolmanda riigi turu mõistet kõnealuste sekkumiste rakendamiseks.

(42)

Väga nakkavad taimekahjustajad, näiteks viinapuu kolletumistõbi, on veinitootmisele suureks ohuks, sest need nõrgendavad viinamarjaistandusi, vähendavad tootlikkust või hävitavad täielikult viinamarjavarud. Kuna pärast viinapuude nakatumist on ravi sageli keeruline või võimatu, saab sellele ohule tõhusalt reageerida ainult ennetus- ja majandamissekkumistega. Võttes arvesse kõnealustest taimekahjustajatest tulenevaid suuri fütosanitaarriske ning süsteemsete ja kollektiivsete meetmete tähtsust nende leviku tõkestamisel, on asjakohane anda sellistele meetmetele eritoetust. Seepärast tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimeses lõigus toodud sekkumisviisidele lisada uus sekkumisviis veinisektoris.

(43)

Võttes arvesse teatavates veinitootmispiirkondades esinevat tõsist struktuurset tasakaalustamatust, on asjakohane lubada liikmesriikidel rahastada tootlike viinamarjaistanduste püsivat väljajuurimist oma ÜPP strateegiakavade kaudu. Seepärast tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimesse lõiku lisada uus sekkumisviis veinisektoris. Sarnaselt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 216 osutatud riiklikust abist rahastatava alalise väljajuurimise meetmetega tuleks uue sekkumisviisi, nimelt alalise väljajuurimise suhtes kohaldada eritingimusi, nagu keeld omada või saada kehtivat istutusluba teatava ajavahemiku jooksul või liikmesriikide kehtestatavad piirangud seoses piirkondadega, mis tuleks sekkumise kohaldamisalast välja jätta ja kus viinamarjaistandustel on keskkonna, maastiku säilitamise või sotsiaal-majanduslikust seisukohast oluline roll.

(44)

Selleks et tagada viinamarjakasvatajatele piisav toetus seoses kliimamuutustega kohanemisega, on oluline näha liikmesriikidele ette võimalus suurendada liidu maksimaalset finantsabi kuni 80 %ni viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest, kui sekkumisega püütakse seda eesmärki saavutada.

(45)

Et tugevdada koostööd veinisektoris, tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringute suhtes, mida teevad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid, näiteks ühistud, kohaldada määruse (EL) 2021/2115 artikli 59 lõikes 2 sätestatud liidu finantsabi piirmäära, nagu seda juba tehakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (9) tähenduses.

(46)

Selleks et veelgi enam toetada tootjaid kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning parandada tootmissüsteemide kestlikkust ja vähendada keskkonnamõju, on asjakohane näha liikmesriikidele ette võimalus suurendada liidu maksimaalset finantsabi selle eesmärgi saavutamiseks tehtavatele investeeringutele kuni 80 %ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest.

(47)

Lisaks on vaja selgitada, et määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud innovatsiooniks antavat liidu finantsabi ei tohiks anda raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses, nagu see on kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringuteks antava liidu finantsabi puhul.

(48)	Tagamaks, et määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud nõustamisteenuste sekkumisviisi laiendatud kohaldamisalaga kaasnevad asjakohased finantsreeglid, on vaja kehtestada liidu maksimaalne finantsabi määr, mida saab sellele sekkumisviisile anda.

(49)

Selleks et veelgi toetada määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides h ja k osutatud müügiedendus- ja teavitustegevuse sekkumisviise, peaks liikmesriikidel olema võimalik suurendada selliste sekkumiste jaoks antavat liidu maksimaalset finantsabi kuni 60 %ni rahastamiskõlblikest kuludest. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik anda riiklik panus selliste sekkumisviiside rahastamiskõlblike kulude katmisse. Võttes arvesse, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses seisavad teavitamis- ja müügiedenduskampaaniate läbiviimisel silmitsi rahaliste piirangutega sagedamini kui suurettevõtjad, tuleks liikmesriikidele anda võimalus anda mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suuremat rahalist toetust.

(50)	Selleks et pakkuda piisavat toetust väga nakkavate taimekahjustajate vastaseks võitluseks, on asjakohane lubada anda liidu finantsabi määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis n osutatud sekkumisviisidele, et katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(51)

Lisaks on vaja kehtestada liidu maksimaalne finantsabi alalisele väljajuurimisele määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis o osutatud sekkumisviisi alusel. Selline abi peaks moodustama teatava protsendi väljajuurimisega seotud otseste kulude ja väljajuuritud alalt ühe aasta jooksul hinnanguliselt saamata jääva tulu summast. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik anda ka täiendav riiklik panus.

(52)

Geograafilise tähisega piiritusjoogid sõltuvad sageli keerukatest tarneahelatest, millesse on kaasatud mitu eri tootmisetappides tegutsevat ettevõtjat. Väga levinud on kokkulepped, mis põhinevad paindlikul hankimisel. Määruse (EL) 2024/1143 artikli 37 lõikes 5 sätestatud piiritusjookide märgistamise erikohustus, mille kohaselt tuleb tootja nimi märkida geograafilise tähisega samal vaateväljal, on näidanud, et see ei sobitu hästi enamiku piiritusjookide tarneahela struktuuriga. Selleks et vältida väljakujunenud tavade häirimist ja ebaproportsionaalse koormuse tekitamist sektoris tegutsevatele ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega tootjatele, on asjakohane nimetatud kohustus kaotada.

(53)

Selleks et täiendada asjakohaseid norme ja võtta arvesse veinisektori eripära, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldamisest tehtava erandi kohaldamise tingimuste ja mahajäetud viinamarjaistanduste väljajuurimise tingimuste kohta, normide kohta, mis käsitlevad uusistutuslubade andmise kriteeriume, sealhulgas kriteeriumide lisamine, viinapuude samaaegse viljelemise kohta, mille tootja on kohustunud välja juurima koos uute istutatud viinapuudega, liikmesriikide taasistutamist käsitlevate otsuste põhjuste kohta, nõuetele vastavuse üldtingimuste kohta ja prioriteetsuskriteeriumide kohta, mille liikmesriigid kehtestavad seoses riikliku abi eraldamisega, kriisiolukorra olemasolu määravate elementide kohta, riikliku abi arvutamise meetodi kohta ning sidususe kohta muude liidu toetusmeetmetega veinisektoris; samuti elektrooniliste vahendite identifitseerimisandmete kohta pakendil või sellele kinnitatud märgistusel ning elektrooniliselt esitatava teabe vormi ja kujunduse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada teatavaid turureegleid ja valdkondlikke toetusmeetmeid veinisektoris ja aromatiseeritud veinitoodete puhul ning teatavaid piiritusjookide märgistamisreegleid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)	Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014, (EL) 2021/2115 ja (EL) 2024/1143 vastavalt muuta.

(56)

Selleks et anda tootjatele aega kohaneda vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste nimetusi käsitlevate uute nõuetega, tuleks hakata neid uusi nõudeid kohaldama 18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva. Samuti on asjakohane näha ette üleminekusätted, millega lubada enne uute nõuete kohaldamist märgistatud viinamarjasaadusi jätkuvalt turule viia kuni varude ammendumiseni,

(57)

Istutatud viinamarjaistanduste hektarite maksimumkünnist käsitlevate sätete kohaldamise kuupäev, mille alusel liikmesriigid on vabastatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldamise kohustusest, tuleks 48 kuu võrra edasi lükata, et anda piisavalt aega istutuslubade süsteemi rakendamiseks nende liikmesriikide puhul, kelle viinamarjaistanduste pindala ületab käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeval hektarite maksimumkünnist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõikesse 5 lisatakse järgmine punkt:

„c)

„roheline korje“ – viinamarjakobarad hävitatakse või eemaldatakse täielikult siis, kui need on veel toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult; siia alla ei kuulu koristamata jätmine, mis tähendab kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu.“

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Kestus

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 ja komisjon korraldab 2028. aastal ja pärast seda iga kümne aasta järel vahehindamise, et hinnata süsteemi toimimist. Komisjon võib asjakohasel juhul esitada ettepanekuid.“

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 64 kohaselt antud luba kehtib selle andmisele eelnevale turustusaastale järgneva kolmanda turustusaasta viimase päevani. Tootja suhtes, kes ei ole kasutanud artiklite 64 ja 68 kohaselt antud luba selle kehtivuse ajal, rakendatakse artikli 90a lõikes 4 osutatud halduskaristusi.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei kohaldata tootjate suhtes, kellel on kehtiv luba, mis on artiklite 64 ja 68 kohaselt antud enne 1. jaanuarit 2025, artikli 90a lõikes 4 osutatud halduskaristusi, tingimusel et tootjad teavitavad pädevaid asutusi enne loa kehtivusaja lõppu ja hiljemalt 31. detsembriks 2026, et nad ei kavatse seda kasutada.

Kui kindlaksmääratud piirkonda mõjutavad oluliselt kas vääramatu jõud või erandlikud asjaolud või mõlemad, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 3 lõike 1 punktides a ja c, võib asjaomane liikmesriik pikendada käesoleva määruse artikli 64 kohaselt asjaomasele piirkonnale antud selliste lubade kehtivust, mis aeguvad selle turustusaasta lõpuks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud või mõlemad aset leiavad, kuni 12 kuu võrra. Istutusloa kehtivust võib pikendada käesoleva lõigu alusel ainult üks kord. Asjaomane liikmesriik teavitab iga asjaomase loa omanikku selle kehtivusaja pikendamisest. Kui istutusloa omanik teatab liikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt vääramatu jõu või erandlike asjaolude või mõlemate toimumise aastale järgneva turustusaasta 31. detsembriks, et ta loobub loast, ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud halduskaristusi.

Erandina esimesest lõigust võivad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused loobuda käesoleva määruse artikli 90a lõikes 4 sätestatud halduskaristuste kohaldamisest, kui käesoleva määruse artiklite 64 ja 68 kohaselt antud istutusloa omanik, keda mõjutab määruse (EL) 2021/2116 artikli 3 lõikes 1 osutatud vääramatu jõud või erandlikud asjaolud, esitab põhjendatud taotluse.

Artikli 66 kohaselt 18. märtsil 2026 või pärast seda antud load ja nimetatud artikli kohaselt antud load, mis kehtivad sellel päeval, kehtivad kuni nende andmise turustusaastale järgneva kaheksanda turustusaasta viimase päevani. . Nende tootjate suhtes, kes ei ole artikli 66 kohaselt antud luba selle kehtivusaja jooksul kasutanud, artikli 90a lõikes 4 osutatud halduskaristusi ei kohaldata.

Artikli 68 üleminekusätetega hõlmatudload aeguvad nende viimase kehtivusaasta viimasel päeval.“

;

b)	lisatakse järgmine lõige: „6. Liikmesriigid võivad tervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel nõuda mahajäetud viinamarjaistanduste väljajuurimist.“

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võivad:

a)	kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

piirata uusistutuslubade väljaandmist või lubasid mitte välja anda piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist;

piirata uusistutuslubade väljaandmist või lubasid mitte välja anda piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul või viinapuude puhul, mis toodavad teatavat liiki veini, kui põhjendatud kriisiolukordades on rakendatud riiklikke või liidu meetmeid, mis käsitlevad veini destilleerimist, rohelist korjet või väljajuurimist.

Liikmesriigid, kes piiravad uusistutuslubade väljaandmist piirkondlikul tasandil lähtuvalt esimese lõigu punktidest b või c, võivad kehtestada nõude, et kõnealustes piirkondades tuleb selliseid lubasid kasutada.“

;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3.	Lõikes 2 osutatud kohaldatavad piirangud aitavad hallata tootmispotentsiaali. Neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:“

;

ii)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, kui piirang ei ületa seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

b)	vajadus vältida geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu või geograafilise tähise väärkasutamist kolmandate isikute poolt, kes soovivad teatava kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise mainest kasu saada;“.

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„e)	piirkondades, kus liikmesriik on otsustanud artikli 63 lõike 2 punkti c kohaselt piirata uusistutuslubade andmist, peab taotleja vastama toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, mis on kehtestatud selleks, et vältida ülemäärast saagikust uutes istutatavates viinamarjaistandustes.“

;

lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)	projektid, mis võivad parandada geograafilise tähisega tooteid või nende kvaliteeti;“.

Artikli 65 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 63 lõike 2 kohaldamisel võib liikmesriik võtta arvesse artiklites 152, 156 ja 157 osutatud veinisektoris tegutsevate tunnustatud kutseorganisatsioonide, määruse (EL) 2024/1143 artiklites 32 ja 33 osutatud tootjarühmade või kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustatud muud laadi kutseorganisatsioonide soovitusi tingimusel, et nimetatud soovitustele eelneb vastava geograafilise piirkonna asjaomaste representatiivsete osalejate kokkulepe.“

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole tootjatel, kes on viinapuude kasvuala käesoleva määruse artikli 216 lõike 1 või määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkti o kohaselt välja juurinud, õigust taotleda ega saada kõnealuse ala taasistutusluba.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud luba kasutatakse sama põllumajandusettevõtte puhul, kus toimus väljajuurimine. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 152, 156 ja 157 osutatud tunnustatud kutseorganisatsiooni või määruse (EL) 2024/1143 artiklites 32 ja 33 osutatud tootjarühma soovituse alusel piirata piirkondades, kus võib toota kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini, taasistutuslubade kasutamist, mis tulenevad viinamarjaistanduste väljajuurimisest väljaspool seda piirkonda.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Liikmesriik võib lõikes 1 osutatud taasistutuslubade andmisele seada ühe või mitu järgmistest tingimustest:

a)	luba kasutatakse liikmesriigi kindlaks määratud samas geograafilises piirkonnas, kus asusid asjaomased väljajuuritud viinapuud, kui viinamarjakasvatuse säilitamine selles geograafilises piirkonnas on sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel õigustatud;

kasutatakse üksnes viinapuid, mis toodavad teatavat liiki veine, ja tootmismeetodeid, mille puhul liikmesriik ei ole kindlaks teinud, et need suurendavad märkimisväärselt tootmispiirkonna keskmist saagikust, või ainult selle piirkonna traditsioonilisi tootmismeetodeid, kui asjaomane väljajuuritud ala asub tootmispiirkonnas, mille puhul liikmesriik on tunnistanud, et seda on mõjutanud turu struktuuriline tasakaalustamatus;

c)	luba ei kasutata muus tootmispiirkonnas kui see, kus asub väljajuuritud ala, ning mille kohta on liikmesriik tunnistanud, et seda tootmispiirkonda on mõjutanud turu struktuuriline tasakaalustamatus;

liikmesriigid võivad kehtestada taasistutuslubade andmiseks ja haldamiseks kriteeriumid, et hoida ära viinamarjaistanduste pindala ja veinitootmise suurenemine piirkondades, kus on kohaldatud kriisimeetmeid, ning et võtta arvesse turusuundumusi kooskõlas oma riiklike või piirkondlike valdkondlike strateegiatega.

Teise lõigu punktides b, c ja d osutatud tingimusi ei kohaldata taasistutuslubade suhtes piirkondades, mida iseloomustavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (*1) II lisa D osas osutatud struktuurilistest ja morfoloogilistest teguritest tingitud erakordsed raskused maa harimisel.

(*1) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas, muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/273/oj).“ "

Artikkel 67 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 67

Vähese tähtsuse reegel

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ei kohaldata liikmesriikides, kus viinamarjaistanduse piirkond ei ole eelnevast viiest turustusaastast vähemalt kolmel aastal ületanud 10 000 hektarit, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab lubade süsteemi rakendada. Kui tingimus, et viinamarjaistanduste piirkond ei ületa 10 000 hektarit, ei ole enam täidetud, kohaldatakse viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi alates selle turustusaasta algusest, mis järgneb aastale, mil see tingimus ei ole enam täidetud.“

Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse täiendavad normid seoses järgmisega:

a)	artikli 62 lõikes 4 osutatud erandi kohaldamise tingimused;

b)	artikli 62 lõikes 6 osutatud mahajäetud viinamarjaistanduste väljajuurimise tingimused;

c)	artikli 64 lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriumidega seotud normid;

d)	selliste viinapuude kooseksisteerimine, mida tootja on kohustunud välja juurima koos uute istutatud viinapuudega vastavalt artikli 66 lõikele 2;

e)	artikli 66 lõigete 3 ja 3a kohaste liikmesriikide otsuste põhjendused.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, lisades artikli 64 lõigetes 1 ja 2 loetletud kriteeriumidele täiendavaid kriteeriume“.

10)

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

viinamarjasaaduste kategooria nimetus vastavalt VII lisa II osale. VII lisa II osa punktis 1 ja punktides 4–9 määratletud viinamarjasaaduste kategooriate puhul, kui kogu toodet või osa toodet on töödeldud selle alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole, lisatakse kõnealusele nimetusele

i)	mõiste „alkoholivaba“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on kuni 0,5 mahuprotsenti; ja sellele on lisatud märge „0,0 %“, kui toote tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,05 mahuprotsenti;

ii)	mõiste „vähendatud alkoholisisaldusega“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on suurem kui 0,5 mahuprotsenti ja vähemalt 30 % väiksem kui kategooriasse kuuluvate toodete minimaalne tegelik alkoholisisaldus enne alkoholitustamist;“

;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„k)	viinamarjasaaduste puhul, kui kogu toote või selle osa suhtes on kohaldatud alkoholitustamist, mõisted „toodetud alkoholitustamise teel“.“

;

iii)	lisatakse järgmine lõik: „Kohustust märkida pakendile kohustuslikud andmed kohaldatakse ainult üks kord nimetatud pakendi kohta.“ ;

b)	lisatakse järgmine lõige: „6. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata punktides h ja i osutatud andmete esitamise nõuet veinitoodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes ekspordiks.“ ;

11)

Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktis c asendatakse alapunkt iii järgmisega:

„iii)

ettevõttele viitavad mõisted, nende kasutustingimused ning seos kaubamärkide ja kaubanduslike nimetustega.“

;

punktile d lisatakse järgmised alapunktid:

„v)	pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel sellise elektrooniliselt esitatud teabe identifitseerimine, millele on osutatud artikli 119 lõigetes 4 ja 5, sealhulgas teave, kus sõnade asemel on üldkasutatav piktogramm või sümbol;

vi)	elektrooniliselt esitatava teabe vorm ja kujundus, et lihtsustada teabe esitamist, kohandada seda vastavalt tulevasele tehnoloogia arengule ja liidu õiguse või riigisiseste õigusaktidega tarbijate jaoks olulist kohustuslikku teavet käsitlevatele uutele nõuetele või parandada tarbijate juurdepääsu.“

12)

Artikli 167 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju, sealhulgas maksimaalse saagikusega seotud nõudeid ja eeskirju varude majandamiseks. Liikmesriigid võivad tähtsuse vähenemise järjekorras arvesse võtta käesoleva määruse artiklite 157 ja 158 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide, kooskõlas määruse (EL) 2024/1143 artiklites 32 ja 33 osutatud tootjarühmade ning käesoleva määruse artiklite 152 ja 154 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide otsuseid, kui asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevaid organisatsioone ja rühmi otsustatakse käsitada kooskõlas käesoleva määruse artikli 164 lõikega 3 ja artikli 166a lõikega 2 veinisektoris representatiivsena.“

13)

Artikkel 172b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 172b

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tootjarühmade suunised viinamarjade, viinamarjavirrete ja pakendamata veinide müügiks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul

1. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võivad veinisektoris tegutsevad käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid ja määruse (EL) 2024/1143 artiklis 33 osutatud tunnustatud tootjarühmad, kui selliseid organisatsioone ja rühmi käsitatakse asjaomases geograafilises piirkonnas kooskõlas käesoleva määruse artikli 164 lõikega 3 ja artikli 166a lõikega 2 representatiivsena, näha ette mittekohustuslikke hinnasuuniste näitajaid seoses kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasutatavate viinamarjade, viinamarjavirrete ja pakendamata veinide müügiga, tingimusel et need suunised ei kõrvalda konkurentsist märkimisväärset osa kõnealuseid tooteid.

2. Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hinnasuuniste näitajat muuta, selle kohaldamine lõpetada või selle kohaldamist üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi kõrvaldamise vältimiseks olulise osa kõnealuste toodete puhul või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.

Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimese lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamata pärast uurimise esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.“

14)

Artiklit 216 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Riiklik abi veini destilleerimiseks, roheliseks korjeks ja väljajuurimiseks põhjendatud kriisiolukordades“ ;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad anda veinitootjatele põhjendatud kriisiolukordades riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks, vabatahtlikuks roheliseks korjeks ja tootlike viinamarjaistanduste vabatahtlikuks väljajuurimiseks.

Esimeses lõigus osutatud abi kriisiolukorras destilleerimiseks ja roheliseks korjeks ei tohi ületada asjaomase toimingu kulude, sellise toimingu edendamise kulude ning asjakohasel juhul toote kulude summat ning peab olema piisav, et kriisiga toime tulla.

Esimeses lõigus osutatud abi tootlike viinamarjaistanduste väljajuurimiseks ei tohi ületada väljajuurimisega seotud otseste kulude ja rahalise hüvitise summat, mis võib katta kuni 100 % väljajuuritud alalt ühe aasta jooksul hinnanguliselt saamata jäänud tulust.

Selline abi on proportsionaalne ja piisav, et võimaldada kriisiga toime tulla.

Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev summa riikliku abi andmiseks destilleerimiseks ja roheliseks korjeks ei ületa 25 % kõnealusel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2021/2115 VII lisas.“

;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 1 osutatud riiklikku abi, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Liikmesriigid põhjendavad kõnealustes teatistes meetme asjakohasust, kestust, toetussummasid ja muud üksikasjalist korda, lähtudes oma konkreetsest turuolukorrast ja nende veinipiirkondade olukorrast, kus meedet rakendataks.

Komisjon otsustab ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud komiteemenetlust kohaldamata meetme summa, kestuse ja muu üksikasjalise korra heakskiitmise üle ja selle üle, kas abimakseid veinitootjatele saab teha.

Käesoleva artikli alusel väljajuurimiseks antava riikliku abi saajatel ei ole õigust taotleda artikli 64 kohaseid uusistutuslube väljajuurimise aastale järgneva kümne turustusaasta jooksul. Väljajuurimistaotluse heakskiitmisel tunnistab liikmesriik kehtetuks kõik selliste toetusesaajate kehtivad uusistutusload.

Liikmesriigid võivad väljajuurimiseks antava abi saajate hulgast välja jätta alad, kus viinamarjaistandustel on keskkonna, maastiku säilitamise või sotsiaal-majanduslikust seisukohast oluline roll.

Tootmispiirkondades ja veinitüüpide puhul, mille suhtes on kolme järjestikuse aasta jooksul rakendatud ühte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetest, peatab asjaomane liikmesriik uusistutuslubade andmise vastavalt artiklile 64 kuni meetme kohaldamise viimasele aastale järgneva teise turustusaasta lõpuni.

Liikmesriigid võivad kehtestada nõuetele vastavuse tingimused ja prioriteetsuse kriteeriumid, et tagada meetme tulemuslikkus ja eesmärgipärasus.“

;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit, sätestades normid seoses järgmisega:

a)	nõuetele vastavuse üldtingimused ja prioriteetsuse kriteeriumid, mille liikmesriigid kehtestavad seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikliku abi eraldamisega;

b)	kriisiolukorra olemasolu määravad elemendid;

c)	riikliku abi arvutamise meetod ning

d)	sellise riikliku abi sidusus muude veinisektorit toetavate liidu meetmetega ÜPP raames, sealhulgas kõnealuste riikliku abiga hõlmatud toetusesaajate või tootmispiirkondade vastavus muude liidu toetusmeetmete nõuetele.“

15)

VII lisa II osa sissejuhatavale osale lisatakse järgmised lõigud:

„Viinamarjasaadusi, mis kuuluvad punktides 4 ja 8 sätestatud kategooriatesse, võib saada punktis 1 osutatud alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinide teise kääritamise teel.

Viinamarjasaadusi, mis kuuluvad punktides 7 ja 9 sätestatud kategooriatesse, võib saada punktis 1 osutatud alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidele süsinikdioksiidi lisamise teel.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 251/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 251/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„5. Erandina käesoleva artikli lõike 2 punktis g, lõike 3 punktis g ja lõike 4 punktis f ning II lisas sätestatud minimaalse tegeliku alkoholisisalduse ja üldalkoholisisalduse piirmääradest iga tootekategooria puhul võib aromatiseeritud veinitoodete tegelik alkoholisisaldus ja üldalkoholisisaldus mahuprotsentides olla väiksem, kui aromatiseeritud veinitooted on saadud viinamarjasaadustest, mis on läbinud alkoholitustamise vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaole.“

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Juhul kui aromatiseeritud veinitoode on saadud viinamarjasaadustest, mis on täielikult või osaliselt läbinud alkoholitustamise kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa E jao I osaga, lisatakse selle müüginimetusele mõisted, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii ning artikli 119 lõike 1 punktis k neis sätestatud tingimustel.“

Artiklisse 6a lisatakse järgmine lõige:

„5. Selleks et võtta arvesse aromatiseeritud veini sektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades normid seoses järgmisega:

a)	pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel sellise elektrooniliselt esitatud teabe identifitseerimine, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3, sealhulgas teave, kus sõnade asemel on üldkasutatav piktogramm või sümbol;

b)	elektrooniliselt esitatava teabe vorm ja kujundus, et lihtsustada teabe esitamist, kohandada seda vastavalt tulevasele tehnoloogia arengule ja liidu õiguse või riigisiseste õigusaktidega tarbijate jaoks olulist kohustuslikku teavet käsitlevatele uutele nõuetele või parandada tarbijate juurdepääsu.“

4)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 6b Kohustuslike andmete kordamine Kohustust märkida pakendile kohustuslikud andmed kohaldatakse ainult üks kord nimetatud pakendi kohta.“

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. II lisas kaldkirjas sätestatud müüginimetused jäetakse märgistusel ja aromatiseeritud veinitoote esitlemisel tõlkimata.

Artiklites 6 ja 6a osutatud lisamärked ja kohustuslikud andmed ning artikli 5 lõikes 1a osutatud mõisted esitatakse sõnadega väljendatult ühes või mitmes liidu ametlikus keeles.“

II lisa B osas asendatakse punkt 8 järgmisega:

„8)

Glühwein

Aromatiseeritud veinijook,

—	mis on saadud eranditult punasest, valgest või roosast veinist või nende segamisel;

—	mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli või nelgiga või nende mõlemaga ning

—	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 7 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 2 kohaldamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Kui jook on valmistatud eranditult valgest veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada mõistega „valge“.

Kui jook on valmistatud eranditult roosast veinist, tuleb müüginimetust täiendada mõistega „roosa“. Mõistet „roosa“ ei kasutata siiski juhul, kui Glühwein on saadud punase veini ja valge veini omavahelisel segamisel või neist kummagi segamisel roosa veiniga.

Kui jook on valmistatud punase, valge või roosa veini segamisel, tuleb müüginimetust täiendada sõnaga „valmistatud …“, millele järgnevad tootmisel kasutatud veinide värvust näitavad mõisted.

Erandina käesoleva määruse artikli 5 lõigetest 1 ja 3 ning käesoleva punkti esimese lõigu esimesest j kolmandast taandest võib eespool nimetatud nõuete kohaselt toodetud selliste kääritatud jookide esitlemisel ja märgistamisel, mis on saadud liikmesriikide poolt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 1 viienda lõigu punkti a kohaselt määratletud puuviljaveinist ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 5 mahuprotsenti, kasutada müüginimetust Glühwein. Sellisel juhul võib sellise kääritatud joogi müüginimetuses kasutada mõistet Glühwein, millele on lisatud sõna „puuvilja“ või sellise puuviljaveini tootmiseks kasutatud puuvilja nimetus.“

II lisa B osas asendatakse punkt 9 järgmisega:

„9)

Viiniglögi / Vinglögg / Karštas vynas

Aromatiseeritud veinijook,

—	mis on saadud eranditult punasest, valgest või roosast veinist;

—	mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli või nelgiga või nende mõlemaga ning

—	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 7 mahuprotsenti.

Kui jook on valmistatud eranditult valgest, punasest või roosast veinist, tuleb müüginimetust täiendada vastavalt mõistetega „valge“, „punane“ või „roosa“.“

II lisa B osas asendatakse punkt 12 järgmisega:

„12)

Pelin

Aromatiseeritud veinijook,

—	mis on saadud punasest, valgest või roosast veinist või nende segamisel ja erilisest maitsetaimetinktuurist;

—	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 8,5 mahuprotsenti;

—	mille maksimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on kõige rohkem 50 grammi liitri kohta ja üldine happesus väljendatud viinhappena on vähemalt 3 grammi liitri kohta ning

—	millele võib olla lisatud süsinikdioksiidi.

Kui toode on saadud punase veini ja valge veini omavahelisel segamisel või neist kummagi segamisel roosa veiniga, ei tohi müüginimetust täiendada mõistega „roosa“.

Artikkel 3

Määruse (EL) 2021/2115 muutmine

Määrust (EL) 2021/2115 muudetakse järgmiselt.

Artikli 45 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

liidu finantsabi ülemmäär sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 47 lõike 2 punktides a, c, f, g, h ja i, ja sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides c, d, l, n ja o, samuti tasuta jaotamisest kõrvaldatud toodete kindlaksmääratud pakendi- ja transpordikulu ning sellel eesmärgil kohaletoimetamisele eelnenud töötlemiskulud;“.

Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	sordivahetus, sealhulgas ümberpookimise teel, muu hulgas selleks, et parandada kliimamuutustega kohanemise eesmärgil kvaliteeti või keskkonnasäästlikkust, viinapuude vastupanuvõime suurendamiseks kliimamuutustele või geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks;“

;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

investeeringud viinamarjakasvatussüsteemide materiaalsesse varasse ja immateriaalsesse varasse, välja arvatud punktis a sätestatud sekkumisviisile vastavad tegevused, töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse, sealhulgas turustamine veiniturismi kaudu;“

;

iii)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	nõustamisteenused, eelkõige seoses järgmisega: töötingimused, tööandja kohustused ning töötervishoiu ja -ohutus, otsemüük, keskkonnasäästlikkus ja veinitootmise mitmekesistamine;“

;

iv)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

meetmed, mille eesmärk on parandada liidu viinamarjaistanduste mainet, edendades tootmispiirkondades veiniturismi, mida võtavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152, 156 ja 157 osutatud veinisektoris tegutsevad organisatsioonid, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (*2) artiklitega 32 ja 33 kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad tootjarühmad või muud kutseorganisatsioonid, veinitootjate organisatsioonid või veinitootjate organisatsioonide liidud, mille liikmesriigid on oma ÜPP strateegiakavades loonud;

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).“;"

lisatakse järgmised punktid:

„n)

„seire, diagnostika, koolitus, teabevahetus ja teadusuuringud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (*3) II lisa B osas ja IV lisa C osas osutatud asjaomaste taimekahjustajate leviku tõkestamiseks, mida viivad läbi määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 ja 154 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kõnealuse määruse artiklite 157 ja 158 kohaselt liikmesriikide poolt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid või kooskõlas määruse (EL) 2024/1143 artiklitega 32 ja 33 kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad tootjarühmad;

o)	tootlike viinamarjaistanduste alaline väljajuurimine, mis tähendab viinapuude täielikku kõrvaldamist asjaomasel alal.

(*3) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2072/oj).“;"

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades sätestada konkreetsed agronoomilised, viinamarjakasvatuslikud või muud liiki tingimused, millega tagatakse, et nimetatud sekkumisviisi raames toimuv sordivahetus, viinamarjaistanduse ümberpaigutamine, viinamarjaistanduse taasistutamine või viinamarjaistanduse majandamise meetodite parandamine ei suurenda taasistutatava viinamarjaistanduse saagikust.“

;

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti k kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. Esimese lõigu punkti k kohane müügiedendus- ja teavitustegevus ei tohi kesta kauem kui kolm aastat. Liikmesriigid võivad otsustada pikendada tegevuse kestust kaks korda kuni kolmeks aastaks iga pikendamise puhul. Iga toetusesaaja võib saada toetust esimese lõigu punktis k osutatud sekkumisviiside raames samal turul teostatavate eri tegevuste jaoks maksimaalselt üheksa järjestikuse aasta jooksul.

Esimese lõigu punkti k kohaldamisel võivad liikmesriigid käsitada kolmandas riigis tehtava müügiedendus- ja teavitustegevusena sellist tegevust, mis hõlmab kolmanda riigi kogu territooriumi, kõnealuse territooriumi haldusüksust või kõnealuse liikmesriigi poolt kolmandas riigis määratletud turuliiki.

Liikmesriigid, kes valivad oma ÜPP strateegiakavades esimese lõigu punktis k osutatud sekkumisviisid, tagavad, et väiketootjatel on juurdepääs rahastamisele nende sekkumisviiside raames, kohaldades asjakohaseid meetmeid, nagu lihtsustatud menetluste kasutamine või uute toetusesaajate, uute turgude ja uute toodete suhtes objektiivsete ja mittediskrimineerivate prioriteetidele vastavuse kriteeriumide kehtestamine.“

;

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti o kohaldamisel ei ole tootjatel, kes on käesoleva artikli kohaselt tootlikud viinamarjaistandused välja juurinud, õigust taotleda määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 kohaseid uusistutuslube väljajuurimise aastale järgneva kümne turustusaasta jooksul. Kui sellistel tootjatel on kehtiv luba uute istanduste rajamiseks, tühistab liikmesriik sellise loa väljajuurimistoetuse taotluse heakskiitmisel. Liikmesriigid võivad jätta nimetatud tüüpi sekkumise kohaldamisalast välja alad, kus viinamarjaistandustel on keskkonna, maastiku säilitamise või sotsiaal-majanduslikust seisukohast oluline roll.“

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust võib liidu finantsabi katta kuni 80 % viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest, kui sekkumine on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele.“

;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringute korral ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)	75 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d)	65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus osutatud piirmääraga üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (*4) tähenduses ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

Ettevõtjate puhul, kes ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid ega ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikega 1 ja milles on vähem kui 750 töötajat või kelle aastakäive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud liidu finantsabi ülempiiri poole võrra.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning tootmissüsteemide kestlikkuse parandamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele.

Liidu finantsabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses (*5).

(*4) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj)."

(*5) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.“;"

lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Liidu finantsabi viinapuude alaliseks väljajuurimiseks, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis o, ei tohi ületada 70 % väljajuurimisega seotud otseste kulude ega väljajuuritud alalt ühe aasta jooksul hinnanguliselt saamata jäänud tulu summast. Lisaks sellele võivad liikmesriigid anda riiklikku toetust kuni 30 % väljajuurimisega seotud otseste kulude ja väljajuuritud alalt ühe aasta jooksul hinnanguliselt saamata jäänud tulu summast.“

;

lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Siiski võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis m osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest selliste investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning tootmissüsteemide kestlikkuse parandamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele.“

;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud innovatsioonile ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)	80 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d)	65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus osutatud piirmääraga üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

Ettevõtjatele, kes ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid ega ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikega 1 ja milles on vähem kui 750 töötajat või kelle aastakäive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud liidu finantsabi ülempiiri poole võrra.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning tootmissüsteemide kestlikkuse parandamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele.

;

f)	lisatakse järgmine lõige: „6a. Liidu finantsabi nõustamisteenustele, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis f, võib katta kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest.“ ;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides h ja k osutatud teavitusmeetmetele ning müügiedendus- ja teavitustegevusele ei tohi ületada 60 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Lisaks võivad artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid anda esimeses lõigus osutatud sekkumisviiside puhul riiklikku toetust kuni 20 % rahastamiskõlblikest kuludest. Veinisektoris tegutsevate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses võivad liikmesriigid anda riiklikku toetust kuni 30 % rahastamiskõlblikest kuludest.“

;

h)	lisatakse järgmine lõige: „7a. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis n osutatud meetmetele komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa B osas ja IV lisa C osas osutatud taimekahjustajate vastu võitlemiseks võib katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.“

Artikkel 4

Määruse (EL) 2024/1143 muutmine

Määruse (EL) 2024/1143 artikli 37 lõiget 5 muudetakse järgmiselt.

1)	Teine lõik jäetakse välja.

Neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Geograafilise tähise all turustatavaid põllumajandustooteid, mis on märgistatud enne 14. maid 2026, võib jätkuvalt turule lasta, ilma et oleks täidetud kohustus märkida tootja või ettevõtja nimi geograafilise tähisega samale vaateväljale, kuni olemasolevad varud on ammendunud.“

Artikkel 5

Üleminekusäte

Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 1 ja punktides 4–9 määratletud kategooriatesse kuuluvad viinamarjasaadused, mis on läbinud alkoholitustamise vastavalt kõnealuse määruse VIII lisa I osa E jaole ning mis on märgistatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 119 lõike 1 punkti a alapunktidele i ja ii enne 19. septembrit 2027, võib jätkuvalt turule lasta kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 8 kohaldatakse siiski alates 19. märtsist 2030 ja artikli 1 punkti 10 kohaldatakse alates 19. septembrist 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2026

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

C. KOMBOS

(1) ELT C, C/2025/5161, 28.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5161/oj.

(2) ELT C, C/2025/4418, 29.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/4418/oj.

(3) Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2026. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. veebruari 2026. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1308/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014, mis käsitleb aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/251/oj).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).

(8) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/273/oj).

(9) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.