European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/345

13.2.2026

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2026/345,

11. veebruar 2026,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 koostoimes artikli 31 lõikega 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu leppis 25. juulil 2012 kokku Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja („ELi eriesindaja“) nimetamises (1).

(2)

Nõukogu võttis 23. juunil 2025 vastu otsuse (ÜVJP) 2025/1252 (2), millega nimetati ELi inimõiguste eriesindajaks Kajsa OLLONGREN. ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2026.

(3)

Kajsa OLLONGRENILE tuleks anda ELi inimõiguste eriesindajana uued volitused 24 kuuks.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) nimetatakse alates 1. märtsist 2026 kuni 29. veebruarini 2028 Kajsa OLLONGREN. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste (edaspidi „volitused“) kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel seoses inimõigustega, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, samuti ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilisel raamistikul ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskaval, hõlmates järgmist:

a)

liidu mõjususe, kohalolu ja nähtavuse suurendamine inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel maailmas ning inimõiguste suhtes positiivse vaatenurga esiletoomine, eelkõige süvendades liidu koostööd ja poliitilist dialoogi kolmandate riikide, asjaomaste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevuse kaudu asjaomastes rahvusvahelistes foorumites;

b)

liidu panuse suurendamine demokraatia ja institutsioonide arendamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamisse kogu maailmas;

c)

liidu inimõigustealase tegevuse sidususe parandamine ja inimõiguste parem integreerimine kõigisse liidu välistegevuse valdkondadesse.

Artikkel 3

Volitused

Volitused artiklis 2 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on järgmised:

a)

toetada liidu inimõigustealase poliitika, eelkõige ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava, samuti liidu inimõigustealaste suuniste, vahendite ja tegevuskavade rakendamist, sealhulgas koostades selle kohta soovitusi;

b)

toetada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamist käsitlevate nõukogus kindlaks määratud liidu seisukohtade rakendamist;

c)

toetada rahvusvahelise kriminaalõiguse järgimise edendamist käsitlevate nõukogus kindlaks määratud liidu seisukohtade, eelkõige nõukogu otsuse 2011/168/ÜVJP (3) (Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta) rakendamist;

d)

aidata panna Euroopa hääl tugevamalt kõlama kolmandate riikide valitsustega ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste osalejatega peetava inimõigustealase dialoogi kaudu, et tagada liidu inimõigustealase poliitika mõjusus ja nähtavus; juhtida olulisi inimõigustealaseid dialooge kolmandate riikidega;

e)

toetada liidu poliitika ja meetmete sidususe parandamist ja järjepidevust inimõiguste kaitse ja edendamise valdkondades, eelkõige aidates kaasa liidu asjakohase poliitika kujundamisele;

f)

toetada liikmesriikidega konsulteerides punktides b ja c osutatud liidu seisukohtade suuremat sidusust ja järjepidevust.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   Volituste täitmisega seotud kulude (edaspidi „kulud“) katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. märtsist 2026 kuni 29. veebruarini 2028 on 3 320 623,17 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

ELi eriesindaja meeskonna koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. ELi eriesindaja meeskonda kuuluvad liidu institutsioonide ja liidu inimõigustealase välistegevuse alal ning konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud, nagu on vaja volituste täitmiseks. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ELi eriesindaja meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepanekuid lähetada personali ELi eriesindaja meeskonda. Lähetatud personali töötasu katab vastavalt kas lähetav liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja meeskonda võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel personali liikmetel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kogu lähetatud personal jääb lähetanud liikmesriigi, asjaomase liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidab oma kohustusi ja tegutseb volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja meeskond jagab ruume asjaomase Euroopa välisteenistuse osakonnaga, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 8

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs kogu asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused osutavad ELi eriesindajale ja tema meeskonna liikmetele vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 9

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kogu tema otseses alluvuses oleva personali julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud personali julgeoleku kohta, vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette konkreetsed füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, et juhtida personali ohutut liikumist vastutuspiirkonda ja -piirkonnas ning ohjata julgeolekuintsidente, ning koostades erandolukorra lahendamise plaani ja evakueerimisplaani;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kogu väljapoole liitu lähetatud personalile;

c)

tagades, et kogu väljapoole liitu lähetatud personal, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised personali liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kõnealuste soovituste elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid korrapäraste eduaruannete ja artiklis 14 osutatud volituste täitmist käsitleva lõpliku täieliku aruande raames.

Artikkel 10

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale korrapäraselt aruandeid. ELi eriesindaja esitab korrapäraselt aruandeid poliitika- ja julgeolekukomiteele ning vajaduse korral nõukogu töörühmadele, eelkõige inimõiguste töörühmale. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindajale teha ülesandeks Euroopa Parlamendi teavitamise.

Artikkel 11

Juurdepääs dokumentidele ja andmekaitse

1.   ELi eriesindaja kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (5) sätestatud norme ning asjakohaseid rakendusnorme, mille on vastu võtnud kõrge esindaja.

2.   ELi eriesindaja kaitseb üksikisikuid nende isikuandmete töötlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (6) sätestatud normidega ning asjakohaste rakendusnormidega, mille on vastu võtnud kõrge esindaja.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab saavutada liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kohaldatakse või rakendatakse järjekindlalt, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid. ELi eriesindaja tegevust koordineeritakse liikmesriikide ja komisjoni tegevusega ning asjakohasel juhul teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapealsete külastuste korral teeb ELi eriesindaja tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega, samuti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide juhtide või ülematega ning asjakohasel juhul muude ELi eriesindajatega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel.

3.   ELi eriesindaja teeb kohapeal koostööd ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega. ELi eriesindaja püüab korrapäraselt kohtuda kodanikuühiskonna organisatsioonidega nii peakorteri tasandil kui ka kohapeal.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed aitavad vastata eelmise ELi inimõiguste eriesindaja volitustest tulenevatele nõuetele ja kohustustele ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile korrapäraselt eduaruandeid ning iga aasta 30. novembriks lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. veebruar 2026

Nõukogu nimel

eesistuja

K. KALLAS


(1)  Nõukogu 25. juuli 2012. aasta otsus 2012/440/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (ELT L 200, 27.7.2012, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/440/oj).

(2)  Nõukogu 23. juuni 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/1252, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (ELT L, 2025/1252, 24.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1252/oj).

(3)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/168/oj).

(4)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/488/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/345/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)