(1)

4. veebruaril 2025 esitas Poola Vabariik (edaspidi „Poola“) komisjonile määruse (EL) 2019/943 (edaspidi „elektrimäärus“) artikli 64 lõike 2b alusel taotluse (edaspidi „taotlus“) saada erand elektrimääruse artikli 22 lõike 4 punktis b sätestatud nõudest.

(2)

Taotletud erandit kohaldataks 1. juulist 2025 kuni 31. detsembrini 2028.

(3)

14. veebruaril 2025 avaldas komisjon taotluse oma veebisaidil ning kutsus liikmesriike ja sidusrühmi üles esitama oma märkused 17. märtsiks 2025. Märkusi esitas üks sidusrühm.

(4)

Poola esitas 2025. aasta 28. veebruaril, 26. märtsil, 9., 17. ja 25. aprillil, 5., 7. ja 15. mail ning 2. juunil täiendavat teavet.

(5)

Taotlus käsitleb Poolas praegu kehtivat reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi „olemasolev reservvõimsuse mehhanism“), mis sai komisjoni 7. veebruari 2018. aasta otsuse (3) (edaspidi „riigiabi otsus“) alusel riigiabi loa. Poola kinnitas oma taotluses, et olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi põhiomadused ei ole pärast riigiabi otsuse vastuvõtmist muutunud. Käesolevas otsuses viidatakse olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi üksikasjaliku kirjeldusega seoses riigiabi otsusele.

(6)

Pärast riigiabi otsuse vastuvõtmist olemasolevas reservvõimsuse mehhanismis tehtud peamised muudatused on tingitud nõuetest, mis tulenevad 4. juulil 2019 jõustunud elektrimäärusest, millega kehtestati esimest korda reservvõimsuse mehhanisme käsitlevad üksikasjalikud normid ELi teisestes õigusaktides.

(7)

Vastavalt elektrimääruse artikli 22 lõike 4 punktile b ei tohi hiljemalt alates 1. juulist 2025 tootmisvõimsust, mille tööstuslikku tootmist alustati enne 4. juulit 2019 (edaspidi „olemasolevad käitised“) ja mille heitkogus on suurem kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta (edaspidi „heite piirnorm“) ja rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta (edaspidi „süsinikueelarve limiit“), kohustusega hõlmata ning see ei saa reservvõimsuse mehhanismi alusel makseid ja selle suhtes ei saa võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus. Seda keeldu ei kohaldata enne 31. detsembrit 2019 võetud kohustuste või sõlmitud lepingute suhtes.

(8)

Poola on lisanud heite piirnormi oma siseriiklikesse õigusaktidesse, takistades sellega heite piirnormi ületavatel olemasolevatel käitistel osaleda pärast 31. detsembrit 2019 korraldatavatel võistupakkumistel, ning on kehtestanud eeskirjad võimsuse turu iga üksuse kohta heite piirnormi arvutamiseks. Sellest tulenevalt ei ole heite piirnormi ületavad olemasolevad käitised alates 1. juulist 2025 enam kõlblikud olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi alusel maksete saamiseks ja nende suhtes ei saa võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus, ilma et see piiraks enne 31. detsembrit 2019 võetud kohustuste või sõlmitud lepingute kohaldamist.

(9)

Olemasolev reservvõimsuse mehhanism on võimsuskohustuse vormis toimiv kogu turgu hõlmav mehhanism, mille kohaselt saavad turuosalised fikseeritud võimsustasu tööpäevadel ajavahemikus 7.00–22.00 ja süsteemistressi perioodidel ressursside kättesaadavuse tagamise eest.

(10)

Nagu on märgitud riigiabi otsuse põhjenduses 4, on olemasolev reservvõimsuse mehhanism avatud uute, renoveeritavate ja olemasolevate käitistega tootjatele, tarbimiskajateenuste pakkujatele ja energia salvestajatele, kes asuvad Poolas või naabruses asuvates ELi liikmesriikides. Olemasolev reservvõimsuse mehhanism ei hõlma võimsusepakkujaid, kes saavad muud liiki toetust (vt riigiabi otsuse põhjendus 18). Olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi alusel on lubatud piiriülene osalemine, nagu on sätestatud riigiabi otsuse punktis 2.5. Naaberpiirkondades asuvad võimsusepakkujad saavad osaleda olemasolevas reservvõimsuse mehhanismis otseselt (kooskõlas riigiabi otsuses sätestatud sihipärase lahenduse nõuetega). Välismaise võimsuse osalemine ei tohi mahult ületada prognoositavat Poolasse imporditava võimsuse mahtu süsteemistressisündmuste ajal. Piiriülese osalemise jaoks võimaldatav maksimaalne sisenemisvõimsus iga tarneaasta kohta arvutatakse kooskõlas elektrimääruse artikli 26 lõikes 7 sätestatud metoodikaga, tuginedes viimasele heakskiidetud Euroopa ressursside piisavuse hindamise aruandele.

(11)

Võimsusepakkujate suhtes kohaldatavad eelkvalifitseerimise nõuded sätestatakse üksikasjalikult eelnevalt, nagu on kirjeldatud riigiabi otsuse punktis 2.3.2.

(12)

Nagu on märgitud riigiabi otsuse põhjenduses 37, korraldatakse võimsuse võistupakkumine igal aastal konkreetse tarneaasta jaoks, kohaldades viieaastast ajavahemikku enne tarneaastat (edaspidi „peamine võistupakkumine“). Tarneperioodile eelneval aastal korraldatakse täiendavaid võistupakkumisi konkreetse tarneaasta iga kvartali kohta (edaspidi „lisavõistupakkumine“). Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse peamisi võistupakkumisi ja lisavõistupakkumisi ühiselt esmasteks võistupakkumisteks.

(13)

Võistupakkumise vorm on esitatud riigiabi otsuse punktis 2.4.2. Kõik võistupakkumised on kindla hinnaga vähempakkumised, mille puhul edukaks osutunud võimsusüksustele makstakse võimsuskohustuse täitmise eest sama hinda. Iga võistupakkumise alguses kuulutab võistupakkumise korraldaja välja kõrgema hinna ja seejärel teevad kõlblikuks osutunud osalejad pakkumise, milles nad märgivad, kui palju võimsust nad on valmis selle hinnaga tarnima. Seda protsessi korratakse järjestikustes voorudes vastavalt eelnevalt kindlaks määratud ajakavale. Võimsuse turu üksused võivad igas voorus loobuda järgnevates voorudes osalemast, esitades selleks väljumispakkumise. Võistupakkumine lõpeb, kui tehakse kindlaks madalaim hind, mille puhul nõudlus vastab pakkumisele.

(14)

Esmaste võistupakkumiste kaudu hangitava võimsuse kogus määratakse kindlaks riigiabi otsuse punktis 2.4.1 sätestatud korras.

(15)

Võistupakkumiste kaudu sõlmitud võimsuslepingute kestus sõltub kapitalikuludest (CAPEX), mis võimsuse turu üksustel tuleb oma võimsuse tarnimiseks kanda (riigiabi otsuse põhjendus 42). Üheaastaseid lepinguid võib sõlmida võimsuse turu üksustega, kes ei kanna märkimisväärseid kapitalikulusid (st peamiselt olemasolev võimsus). Selliseid lepinguid võib sõlmida nii peamiste kui ka lisavõistupakkumiste kaudu.

(16)

Pikema kui üheaastase kestusega võimsuslepingud on kättesaadavad ainult peamistel võistupakkumistel osalejatele. Täpsemalt:

(17)

Kui võimsuse võistupakkumine lõpeb võrdsete pakkumistega, eelistatakse väiksema heitega võimsust (vt riigiabi otsuse põhjendus 40). Seda meedet ja eespool punktis c osutatud meedet nimetatakse ühiselt roheboonuseks.

(18)

Lisavõistupakkumistel võib võimsusepakkujatega sõlmida üht kuni nelja kvartalit hõlmavaid võimsuslepinguid, mille kestus võib olla 3–12 kuud.

(19)

Esmastest võistupakkumistest tulenevate võimsuskohustustega võib järelturul kaubelda vastavalt riigiabi otsuse punktile 2.6.

(20)

Nagu on märgitud riigiabi otsuse põhjenduses 93, peavad edukaks osutunud võimsusepakkujad tarnima energiat alati, kui see on vajalik varustuskindluse tagamiseks, st süsteemistressi olukorras. Selle kohustuse täitmata jätmise korral määratakse karistused, nagu on ette nähtud riigiabi otsuse punktis 2.7.3.

(21)

Elektrimääruse artikli 64 lõikes 2c on erandi rakendamiseks ette nähtud kaheetapiline võistupakkumisprotsess, mis hõlmab esmast võistupakkumist ja täiendavaid võistupakkumisi.

(22)

Esimene peamine võistupakkumine toimus 2018. aasta novembris. Esimene lisavõistupakkumine toimus 2020. aastal. Poola teatab, et toimunud on peamised võistupakkumised tarneaastate 2025–2028 jaoks ning lisavõistupakkumised tarneaastate 2025 ja 2026 jaoks. Poola väitel on kõik pärast 31. detsembrit 2019 toimunud esmased võistupakkumised, mis on korraldatud pärast 1. juulit 2025 algava tarneperioodi jaoks, esmased võistupakkumised elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punkti a tähenduses.

(23)

Poola väitel tagab pärast 1. juulit 2025 algavate tarneperioodide jaoks korraldatavate esmaste võistupakkumiste ülesehitus, et osaleda saavad ainult need võimsusepakkujad, kes täidavad heite piirnormi, ja et nende osalemine on võimalikult ulatuslik, kuna nad ei konkureeri heite piirnormi mitte täitvate pakkujatega. Lisaks võib vähese heitega võimsuse puhul saada roheboonust. Lisaks on esmastel võistupakkumistel ja eelkõige peamistel võistupakkumistel sõlmitavate lepingute kestus palju pikem kui nende lepingute oma, mis sõlmitakse täiendavatel võistupakkumistel erandi tegemise korral.

(24)

Poola väidab oma taotluses, et esmased võistupakkumised, mis on korraldatud ja korraldatakse (4) tarneaastate 2025–2028 jaoks, ei lahendaks nende tarneperioodide piisavusega seotud probleeme. Samuti väidab ta, et kui erandit ei tehta, kõrvaldataks majandusliku elujõuetuse tõttu kasutuselt olemasolevad tootmisüksused, mis ei vasta heite piirnormile, kuid on vajalikud süsteemi piisavuse tagamiseks.

(25)

See piisavusega seotud probleem on kindlaks tehtud, tuginedes 2024. aasta riikliku ressursside piisavuse hindamise tulemustele, (5) mille alusel hinnatakse ka varustuskindluse normi täitmiseks vajalikku koguvõimsust („nõutava võimsuse tagamise kohustus“, vt allpool Tabel 1).

Tabel 1

(26)

Poola väidab, et lahutades nõutava võimsuse tagamise kohustuse kohasest mahust erandiga hõlmatud tarneaastate esmaste võistupakkumiste kaudu juba kokku lepitud mahud (vt allpool Tabel 2) ning muude süsteemile kättesaadavaks peetavate võimsuste (nt muude kavade kaudu toetatavad) mahud, on tulemuseks siiski puudujääk. Võistupakkumise sihtvõimsus kajastab igal võistupakkumisel lepingu alusel hangitavat võimsuse mahtu, mis tehakse kindlaks vastavalt põhjenduses 14 kirjeldatud metoodikale. Kõik väärtused on megavattides.

Tabel 2

(27)

Poola teeb ettepaneku näha ette täiendavad võistupakkumised, mis oleksid avatud ka heite piirnormi ületavatele olemasolevatele käitistele. Poola selgitab, et täiendavad võistupakkumised konkreetseks aastaks korraldataks ainult siis, kui riikliku ressursside piisavuse hindamise tulemuste põhjal on vajadus täiendava võimsuse järele olemas ja üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

(28)

Poola selgitab, et kui need tingimused on taotletud erandiga hõlmatud iga tarneaasta puhul täidetud, korraldaks ta neli täiendavat võistupakkumist järgmiste tarneperioodide jaoks: 2025. aasta teine pool (poolaastapõhine leping) ning tarneaastad 2026, 2027 ja 2028 (aastapõhised lepingud).

(29)

Tabelis 3 on antud ülevaade kaheetapilisest võistupakkumisprotsessist ja esitatud aastad, mil iga võistupakkumine (peamine ja lisavõistupakkumine ning vajaduse korral täiendav võistupakkumine) toimub.

Tabel 3

(30)

Poola on komisjonile teatanud, et esimene täiendav võistupakkumine (2025. aasta teise poole tarnete jaoks) toimus 15. mail 2025 ja et selle puhul oli võistupakkumise sihtvõimsus 5 444 MW. Selle konkreetse võistupakkumise sihtvõimsuse kinnitas riigi reguleeriv asutus oma 14. mai 2025. aasta kirjas. võistupakkumise esialgsete tulemuste põhjal valiti välja tehnoloogiad, mille puhul kasutatakse kivisütt, gaasi, taastuvaid energiaallikaid, tarbimiskaja ja piiriülest võimsust ning mille kohta sõlmitud lepingutega pandavate võimsuse tagamise kohustustega tagataks võimsust kokku mahus 5 050,856 MW. Poola on kinnitanud, et täiendavatel võistupakkumistel sõlmitud võimsuslepinguid ei hakata täitma enne käesoleva otsuse vastuvõtmist (6).

(31)

Poola on kinnitanud, et täiendavatel võistupakkumistel kohaldataks olemasoleva kava kohaste esmaste võistupakkumistega samu tingimusi, nagu on kirjeldatud eespool punktis 2, välja arvatud järgmisega seoses: kõlblikkuskriteeriumid (vt põhjendus 32), võistupakkumiste sagedus (vt põhjendused 28 ja 29), hangitava võimsuse, sealhulgas piiriülese võimsuse koguse kindlaksmääramiseks kasutatav valem (vt põhjendus 35) ja lepingu kestus (vt põhjendus 28). Neid elemente on kohandatud, et täita elektrimääruse artikli 64 lõike 2b tingimused.

(32)

Lisaks esmastel võistupakkumistel osaleda võivatele üksustele saavad osaleda ka heite piirnormi ületavad olemasolevad käitised, kuid ainult täiendavatel võistupakkumistel.

(33)

Tarneperioodile eelneva aasta 30. aprilliks teatab põhivõrguettevõtja täiendava võistupakkumise toimumise kuupäeva või kinnitab, et asjaomase tarneperioodi jaoks täiendavaid võistupakkumisi ei korraldata, kuna varustuskindluse normi on võimalik täita peamiste ja lisavõistupakkumiste kaudu (tuginedes riiklikule ressursside piisavuse hinnangule).

(34)

Poola selgitab, et riiklik reguleeriv asutus ning kliima- ja keskkonnaministeerium esitavad oma arvamuse riikliku ressursside piisavuse hinnangu kohta või selle ajakohastamise kohta. Selle arvamuse avaldab põhivõrguettevõtja ja selle alusel arvutatakse täiendaval võistupakkumisel asjaomase tarneperioodi jaoks hangitav võimsus.

(35)

Poola sõnul kasutab põhivõrguettevõtja iga täiendava võistupakkumise kaudu hangitava võimsuse kindlaksmääramiseks järgmist valemit: võistupakkumise sihtvõimsus = vajaliku võimsuse tagamise kohustustega tagatava võimsuse kogumaht (nagu on kindlaks määratud riiklikus ressursside piisavuse hinnangus, vt tabel 1 põhjenduses 25) – esmaste võistupakkumiste kaudu (peamised ja lisavõistupakkumised) sõlmitud lepingute alusel tarnitava võimsuse maht – tagatud tuluga tootmisest saadava võimsuse (nt muude kavade alusel toetatavatest taastuvatest energiaallikatest saadav) maht.

(36)

Eespool esitatud valemi põhjal hindab Poola, et tarneaastate 2025 ja 2026 jaoks korraldatavate täiendavate võistupakkumiste puhul on sihtvõimsus vastavalt ligikaudu 5,4 GW ja 6,9 GW. Tarneaastateks 2027 ja 2028 arvutatakse võistupakkumise sihtvõimsus pärast nende tarneaastate jaoks lisavõistupakkumiste korraldamist.

(37)

Taotluse kohaselt ei tohi aastapõhised võimsuslepingud kesta erandi kehtivusajast kauem ja seega kehtib võimsustasude maksmise kohustus ainult 2028. aasta lõpuni.

(38)

Elektrimääruse artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid reservvõimsuse mehhanismide kohaldamiseks kehtestama varustuskindluse normi, mis näitab, milline on „liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase“.

(39)

Elektrimääruse artikli 25 lõike 2 kohaselt peab varustuskindluse normi määrama kindlaks liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepaneku põhjal. Varustuskindluse normi kindlaksmääramisel peab lähtuma elektrimääruse artikli 23 lõike 6 kohasest metoodikast.

(40)

Elektrimääruse artikli 23 lõikes 6 on ette nähtud sellise ELi metoodika kehtestamine, mille alusel arvutatakse saamata jäänud energia hind (VOLL), (7) uue turule siseneja kulu (CONE) ja varustuskindluse norm (RS) (8).

(41)

2024. aastal vaatas Poola kliima- ja keskkonnaministeerium varustuskindluse normi läbi ja määras selleks eeldatava võimsusvajaku kolm tundi (9) aastas, mis vastab riigiabi otsuse punktis 2.2.1 kindlaks määratud väärtusele. Poola väitel põhines norm arvutustel, mis tehti kooskõlas Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (edaspidi „ACER“) vastuvõetud varustuskindluse normi arvutamise metoodika kohaselt ning kasutades riigi reguleeriva asutuse arvutatud parameetreid (10) ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu tulemusi. Otsus on avalikkusele kättesaadav (11).

(42)

Elektrimääruse artikli 20 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid jälgima ressursside piisavust oma territooriumil selle määruse artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu alusel. Euroopa ressursside piisavuse hinnangu täiendamiseks võivad liikmesriigid vastavalt määruse artiklile 24 korraldada ka riikliku ressursside piisavuse hindamise.

(43)

Elektrimääruse artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 kohaselt peaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (edaspidi „ENTSO-E“) töötama elektrimääruse artikli 23 lõikes 5 sätestatud põhimõtetele tuginedes välja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu ja mis tahes riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamisel kasutatava metoodika (12). Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise kesksetel võrdlusstsenaariumidel, mida peab hõlmama ka riiklik ressursside piisavuse hinnang, kuid viimase puhul võib arvesse võtta ka täiendavaid tundlikke elemente (vt elektrimääruse artikli 23 lõige 5 ja artikli 24 lõige 1).

(44)

2. mail 2024 kiitis ACER Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu heaks. See oli esimene kord, kui Euroopa ressursside piisavuse hinnang ametlikult heaks kiideti.

(45)

Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu puhul on mudelis neli sihtaastat (2025, 2028, 2030 ja 2033). Allpool tabelis 4 on esitatud Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangus sisalduvad keskse võrdlusstsenaariumi põhised tulemused Poola kohta. Kui teatatud eeldatava võimsusvajaku väärtus on väiksem kui 3, loetakse varustuskindluse norm täidetuks, mis tähendab, et ressursside piisavusega seotud probleeme ei ole tuvastatud. Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu tulemuste kohaselt sihtaastate 2025, 2028 ja 2030 puhul piisavusega seotud probleemi ei esine, küll aga ületatakse 2033. aasta puhul varustuskindluse norm. Kokkuvõttes tehakse Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnanguga kindlaks piisavusega seotud probleemi esinemine Poolas ainult sihtaasta 2033 puhul.

Tabel 4

Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu kohased piisavust käsitlevad tulemused (eeldatav võimsusvajak  (13) )

(46)

ENTSO-E esitas 7. aprillil 2025 ACERile oma ettepaneku Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnangu kohta (14). Pärast ettepaneku esitamist alustas ACER Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta esialgse hinnangu läbivaatamist kooskõlas elektrimääruse artikli 23 lõikega 7.

(47)

Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnangus, mis on veel läbivaatamisel ja mille ACER peab alles heaks kiitma või mida ta võib veel muuta, tehakse kindlaks piisavusega seotud probleem kõigi erandiga hõlmatud sihtaastate (2025–2028) puhul, kuid selles on probleem hinnatud väiksemaks kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus, nagu on näidatud allpool tabelis 5.

Tabel 5

Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnangu kohased piisavusega seotud tulemused (eeldatav võimsusvajak)

(48)

Riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutatakse keskset võrdlusstsenaariumi, mille puhul ei arvestata uue reservvõimsuse mehhanismi lepinguid (Poola riiklikus ressursside piisavuse hinnangus nimetatakse seda lähtestsenaariumiks), ja stsenaariumi, mille puhul võetakse arvesse uue reservvõimsuse mehhanismi lepinguid (seda nimetatakse reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumiks). Viimane hõlmab võimsust, mis hangitakse olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi raames, täiendavate võistupakkumiste kaudu ja muude mehhanismide, näiteks tulevaste reservvõimsuse mehhanismide kaudu. Riikliku ressursside piisavuse hinnangu mudelis on 16 sihtaastat (aastad 2025–2040). Asjakohane stsenaarium piisavusega seotud probleemide tõendamiseks on lähtestsenaarium. Seda võrreldakse riiklikku ressursside piisavuse hinnangut käsitlevas ACERi arvamuses (vt põhjendus 51) Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu keskse võrdlusstsenaariumiga, kuna selle lähenemisviis on kooskõlas ja võrreldav Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu keskse võrdlusstsenaariumi omaga, mille puhul samuti ei võetud arvesse uue reservvõimsuse mehhanismi lepinguid.

(49)

Poola riikliku ressursside piisavuse hinnangu tulemused lähtestsenaariumi eeldatava võimsusvajaku (LOLE) ja tõenäoliselt tarnimata jääva energia koguse (EENS) kohta on esitatud tabelis 6.

Tabel 6

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu tulemused

(50)

Riikliku ressursside piisavuse hinnangus lähtestsenaariumi alusel saadud tulemuste kohane eeldatava võimsusvajaku näitaja on kõigi nelja asjaomase sihtaasta (2025, 2028, 2030 ja 2033) puhul Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu tulemuste kohasest näitajast suurem. Riikliku ressursside piisavuse hinnangu lähtestsenaariumi puhul ületatakse varustuskindluse norm kõigi mudeliga hõlmatud aastate puhul.

(51)

Poola esitas riikliku ressursside piisavuse hinnangu kooskõlas elektrimääruse artikli 24 lõikega 3 arvamuse saamiseks ACERile. Kuna ACER kiitis Euroopa ressursside piisavuse hinnangu heaks esimest korda 2024. aastal (vt põhjendus 44 eespool), ei olnud eelmistel aastatel veel de facto kohaldatav elektrimääruse artikli 24 lõige 3, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama oma riikliku ressursside piisavuse hinnangu ACERile arvamuse saamiseks, kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemustes esineb lahknevusi.

(52)

ACER esitas oma arvamuse, sealhulgas soovitused Poola riikliku ressursside piisavuse hinnangu kohta 3. veebruaril 2025 (15). ACER selgitas oma arvamuses, et lahknevused riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu tulemuste vahel olid võimsusressursse käsitlevate eelduste osas põhjendatud, kuid piirkonnaülest kauplemist käsitlevate eelduste osas põhjendamatud. Mis puutub lahknevustesse võimsusressursside modelleerimises, siis ei jõudnud ACER nende põhjendatuse osas järeldusele.

(53)

ACER esitas oma arvamuses järgmised soovitused:

(54)

Elektrimääruse artikli 24 lõike 3 viimase lõigu kohaselt peab riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ võtma ACERi arvamust nõuetekohaselt arvesse ja vajaduse korral oma hinnangut muutma. Kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ otsustab ACERi arvamust täielikult arvesse mitte võtta, peab ta avaldama aruande oma otsuse üksikasjaliku põhjendusega.

(55)

22. aprillil 2025 avaldas Poola põhivõrguettevõtja aruande vastusena ACERi arvamusele, mis käsitleb riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu vahelisi lahknevusi (16). Poola põhivõrguettevõtja märkis oma aruandes järgmist.

(56)

Vastavalt elektrimääruse artikli 64 lõikele 2d tuleb erandi taotlusele lisada aruanne, mis peab sisaldama järgmist:

(57)

Poola võrdleb omavahel riiklikus ressursside piisavuse hinnangus esitatud kahte stsenaariumi (vt põhjendus 48 eespool), et hinnata täiendavate võistupakkumiste vormis tehtava erandi mõju kasvuhoonegaaside heitele.

(58)

Poola selgitab, et peamine erinevus kahe stsenaariumi vahel on see, et lähtestsenaariumi puhul on tarnimata energia maht oluliselt suurem kui reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi puhul. Allpool tabelis 7 võrreldakse omavahel riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutatud kahe stsenaariumiga saadud tarnimata energia väärtusi.

Tabel 7

Riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutatud kahe stsenaariumiga saadud tarnimata energia väärtused

(59)

Poola hinnangul võib erandi rakendamine lühiajalises plaanis tuua erandiga hõlmatud ajavahemikul (2025–2028) kaasa CO2 heite mõningase suurenemise (0,2–0,3 % energiasektori heitest). Poola selgitusel on selle põhjus asjaolu, et reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi korral saavutatakse varustuskindluse norm, tänu millele on tarnimata jääva energia maht väiksem kui lähtestsenaariumi puhul, kuna varustuskindluse normi täitmiseks lubataks heitemahukatel üksustel osaleda täiendavatel võistupakkumistel. Poola väidab, et asjaomase aja jooksul ei ole tootmisajast tingituna võimalik hankida suurtes kogustes väiksema heitega uusi soojusseadmeid, nagu avatud tsükliga gaasiturbiin või kombitsükliga gaasiturbiin, mis lisanduvaid heitkoguseid vähendaks.

(60)

Tabelis 8 esitatakse riikliku ressursside piisavuse hinnangu kahe stsenaariumi puhul tekkiva CO2 heite võrdlus, mis põhineb elektritootmis- ja küttesektori soojus- ja elektrienergia koostootmise heite andmetel.

Tabel 8

(61)

Poola järeldab, et erandil oleks väga väike mõju elektritootmissektori heitkogustele keskdispetšjuhtimisega tootmisüksustes, kuna erandiga hõlmataks vaid minimaalne vajalik hulk üksusi, kes saaksid õiguse täiendavate võistupakkumiste kaudu võimsuslepinguid sõlmida. Samas, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud allpool punktis 3.3.2, looks erand Poola väitel stabiilsemad turutingimused tarbimiskaja, salvestamise ja taastuvate energiaallikatega seotud investeerimisotsuste tegemiseks, võimaldades seeläbi heitkoguste kiiremat vähendamist järgnevatel aastatel (ja keskpikas plaanis). Sel põhjusel väidab Poola veel, et lähtestsenaariumi puhul on heitkogused aastatel 2033–2040 suuremad, kuna turutingimused on uute investeeringute jaoks ebasoodsamad.

(62)

Poola hindab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus esitatud kahe stsenaariumi (vt põhjendus 48 eespool) alusel ka erandi mõju energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkidele, st taastuvenergiale üleminekule, paindlikkuse suurendamisele, energia salvestamisele, elektromobiilsusele ja tarbimiskajale.

(63)

Võrdlusanalüüsist nähtub, et erandi kohaldamise korral võib ajutiselt jääda süsteemi veidi suurem hulk suurema heitega tootmisüksusi. Seevastu keskpikas plaanis – 2030. aastatel – toimuks suure heitega üksuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine Poola väitel reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi puhul lähtestsenaariumiga võrreldes kiiremini.

(64)

Poola sõnul vähendaks erandi rakendamine varustuskindluse normi mittetäitmise ohtu ja hinnavolatiilsust. See looks stabiilsemad ja prognoositavamad turutingimused, mis soodustaksid investeeringuid paindlikku võimsusse, näiteks salvestamisse ja uutesse dispetšjuhitavatesse üksustesse, taastuvenergiavõimsusesse ja elektromobiilsusesse, tänu millele ei oleks lõppkokkuvõttes kivisöel töötavad üksused varustuskindluse normi täitmiseks enam vajalikud. Samuti väidab Poola, et erandi puudumise korral peaksid olemasolevad dispetšjuhitavad ja paindlikud üksused (st tarbimiskaja- ja energiasalvestusüksused) töötama väga sageli ning nad ei pruugiks selles väga puudulikus süsteemis suuta täita olemasolevate reservvõimsuse mehhanismide eeskirjade alusel neile pandud kohustusi, mis tähendaks ohtu, et neile määratakse karistusi. See pidurdaks investeeringuid puhastesse paindlikesse tehnoloogialahendustesse ja nende osalemist võimsuse turul.

(65)

Allpool joonisel 1 ja tabelis 9 on näidatud, milliseid tehnoloogialahendusi kasutavad olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi alusel esmaste võistupakkumiste kaudu valitud üksused kuni 2029. aastani kestval tarneperioodil.

Joonis 1

Tabel 9

(66)

Riiklik ressursside piisavuse hinnang hõlmab ajavahemikuga 2025–2040 seotud eeldusi selliste valdkondade lahenduste arendamise kohta nagu taastuvad energiaallikad, energia salvestamine, vähese heitega või heitevabasid kütuseid kasutavad dispetšjuhitavad energiaallikad, tarbimiskajaüksused, elektromobiilsus jne. Selliste lahenduste kasutuselevõtt suureneb prognoosi kohaselt reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi puhul aja jooksul märkimisväärselt, nagu on näidatud allpool joonisel 2, ning kivisöe kasutamise osakaal väheneks pärast erandi kehtivuse lõppemist olulisel määral (40 %-lt 2025. aastal 20 %-le 2029. aastal). Edasistel aastatel väheneks kivisöel põhineva tootmise osakaal turul veelgi. See on tingitud ka enne 31. detsembrit 2019 reservvõimsuse mehhanismi alusel kivisöel töötavate käitistega sõlmitud pikaajaliste lepingute lõppemisest (vt põhjendus 7).

Joonis 2

Eri tehnoloogialahenduste osakaal elektritootmises reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi puhul  (18)

(67)

Poola kliima- ja keskkonnaministeerium korraldas 2024. aasta mais ja juunis elektrituru osaliste seas uuringu, (19) et küsida nende arvamusi elektrituru arengutaseme ja võimsuse turu toimimise kohta.

(68)

Uuringu tulemuste põhjal tegi ministeerium muu hulgas kindlaks järgmised tõkked ja valdkonnad, mille puhul tuleks kaaluda regulatiivsete muudatuste tegemist:

(69)

Osalejate sõnul on võrgutaristusse tehtavate investeeringute heakskiitmise haldusprotsess pikk ja keeruline. Üldsuse heakskiidu puudumine tekitab taristuinvesteeringutele põhjendamatuid takistusi. Selleks et investorid saaksid teha otsuse alustada investeerimist, on vaja väliskapitali, sealhulgas laenuraha, kuna energiasektori projektide kulud endiselt kasvavad.

(70)

2024. aastal korraldas Poola reguleeriv asutus uuringu, et koguda energiaturu osaliste arvamusi ja ettepanekuid Poola olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi võimalike muudatuste kohta. Uuringu tulemuste põhjal tehti kindlaks mitu tegurit, mis võisid mõjutada pärast 1. juulit 2025 algavate tarneperioodide jaoks korraldatud võimsuse turu võistupakkumiste tulemusi. Need on järgmised:

(71)

Poola on seisukohal, et kehtivad turueeskirjad ja olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi toimimist reguleeriv raamistik ei takista salvestus- ja tarbimiskajateenuste arendamist olemasolevas reservvõimsuse mehhanismis. Peamine tegur, mis mõjutab nendega seotud võimsuste arengut, on Poola arvates nende üksuste majanduslik elujõulisus. Energiaturu ja kõrvalteenuste praegused ja prognoositavad tulud paistavad olevat kulude katmiseks ja rahuldava kasumimarginaali tagamiseks ebapiisavad.

(72)

Nagu elektrimääruse artikli 64 lõike 2d kohaselt nõutud, on taotlusele lisatud kava koos vahe-eesmärkidega selle kohta, kuidas loobutakse taotletud erandi kehtivusaja lõpuks olemasolevatesse reservvõimsuse mehhanismidesse kivisöel põhineva tootmisvõimsuse kaasamisest, sealhulgas kava vajaliku asendusvõimsuse hankimiseks. Nendes dokumentides esitab Poola ka meetmed põhjendustes 67–71 nimetatud regulatiivsete ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks.

(73)

Poola nendib, et põhjendustes 59 ja 64 esitatud põhjustel võib erandiga kaasneda lühiajalises plaanis ajutiselt veidi aeglasem üleminek söepõhise tootmise üksustelt võimsuse turul, kuid see looks keskpikas plaanis soodsamad tingimused asendusvõimsusesse investeerimiseks. Peale selle, kui taotletud erand tehakse, ei suudaks söeküttel töötavad tootmisüksused enam vähese heitega üksustele konkurentsi pakkuda olemasolevas reservvõimsuse mehhanismis pärast 31. detsembrit 2028, mil taotletud erand aegub. Seega oleks energiaturul majanduslikult elujõuliste söepõhiste tootmisüksuste potentsiaalne maht rahaliste stiimulite puudumise, suurte käitamis- ja hoolduskulude, vähese töötundide arvu ja kaasnevate väikeste tulude ning tehnilise eluea lõppemise tõttu väga tagasihoidlik (20).

(74)

Poola ei eelda aastatel 2025–2028 suuri turupõhiseid investeeringuid – välja arvatud need investeeringud, milleks antakse avaliku sektori toetust, nagu on märgitud põhjendustes 77–81 –, sest uusi üksusi ei saaks hankida nii kiiresti, et neid jõuaks kõnealuse perioodi jooksul kasutusele võtta. See tuleneb peamiselt nende tootmisajast ning asjaolust, et nad ei ole veel sõlminud ühendamislepinguid ega saanud keskkonnalubasid.

(75)

Riiklikus ressursside piisavuse hinnangus on esitatud prognoos asendusvõimsuse kohta, mis tuleks üles seada söepõhise tootmise asendamiseks süsteemis, (21) sealhulgas taastuvenergia üldist osakaalu näitav riiklik soovituslik trajektoor. Allpool joonisel 3 on esitatud ülevaade Poola kavast koos vahe-eesmärkidega selle kohta, kuidas loobutakse taotletud erandi kehtivusaja lõpuks söepõhise võimsuse kaasamisest olemasolevate reservvõimsuse mehhanismidesse.

Joonis 3

Elektritootmise tehnoloogiate ülesseatud võimsus reservvõimsuse mehhanismiga stsenaariumi korral. Kõik väärtused on gigavattides

(76)

Vahe-eesmärkide saavutamiseks kohaldab Poola rakenduskava (vt põhjendus 82) ja viib läbi täiendavad regulatiivsed reformid (vt põhjendused 83–85). Peale selle loodab Poola hankida vajalikku asendusvõimsust olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi (vt põhjendused 77–80) ja muude toetuskavade kaudu (vt põhjendus 81). Mõned vahe-eesmärgid vajaliku asendusvõimsuse hankimiseks on juba täidetud: uued dispetšjuhitavad võimsused saavad kasutusvalmis erandi kehtivusajal, nagu näitavad 2026.–2029. aasta tarneperioodide esmaste võistupakkumiste tulemused (vt põhjendused 77, 78 ja 80).

(77)

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu järgi suureneb aastatel 2026–2028 gaasivõimsus ligikaudu 3 GW võrra ja uute akusalvestusüksuste võimsus ligikaudu 2 GW võrra. Tarneaastate 2026 ja 2027 jaoks korraldatud esmaste võistupakkumiste käigus hangiti 3,1 GW uute gaasiküttel töötavate seadmete võimsust. Tarneaasta 2028 jaoks hangiti rohkem kui 1,7 GW uute akusalvestusseadmete võimsust. Tarneaasta 2029 jaoks korraldatud peamise võistupakkumise tulemused, mis saadi pärast riikliku ressursside piisavuse hinnangu avaldamist, näitavad, et 2029. aastal küündib salvestamisvõimsus 6 GW-ni, mis ületab riikliku ressursside piisavuse hinnangu prognoose.

(78)

Joonisel 4 allpool on näha võimsuskohustustega hõlmatud uue gaasi- ja salvestamisvõimsuse mahud, (22) mis on olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi alusel juba hangitud kuni 2029. aastani.

Joonis 4

Juba korraldatud võistupakkumiste raames kokku lepitud uued võimsuskohustused

(79)

Taastuvate energiaallikate ülesseatud võimsus peaks suurenema 2028. aastaks peaaegu 10 GW võrra ja 2030. aastaks veel 8 GW võrra. Lisaks on aastatel 2031–2040 oodata üle 12,5 GW gaasiküttel üksuste, 12,5 GW akusalvestusüksuste, ligi 35 GW taastuvate energiaallikate ja 3,3 GW tuumaelektrijaamade võimsuse lisandumist (võimsusmehhanismiga stsenaariumi korral) Poola märgib, et riiklikus ressursside piisavuse hinnangus esitatud väärtused on kooskõlas olemasolevate ja kavandatud taastuvenergia toetuskavadega ning et taastuvenergia üldise osakaalu riikliku soovitusliku trajektoori kohane taastuvate energiaallikate osakaal elektrienergiakomponendis saavutatakse.

(80)

Riiklikus ressursside piisavuse hinnangus eeldatakse ka tarbimiskaja laienemist. Olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi raames hangitav otsese tarbimiskaja võimsus küündib 2029. aastaks 1 600 MW ja jääb siis sellel tasemel püsima. Lisaks otsesele tarbimiskajale suureneb hindamisele järgnevatel aastatel järk-järgult kaudne tarbimiskaja. See kaudne tarbimiskaja hõlmab vesiniku tootmise, elektri- ja soojusenergiasüsteemide ning elektrisõidukitega seotud paindlikkust. 2030. aastaks võimaldab kaudne tarbimiskaja ligikaudu 500 MW nõudluse nihutamist, 2033. aastaks küündib see näitaja 3 000 MW tasemele, misjärel kasvusuundumus jätkub. Kokku võimaldavad need mehhanismid nihutada kuni 20 % sisenõudlusest tipptundidelt madalamate hindadega ajavahemikele.

(81)

Lisaks põhjenduses 76 kirjeldatud meetmetele kavatseb Poola jätkata vähese heitega käitiste kasutuselevõtu toetamist. Peamised toetuskavad on järgmised:

(82)

Mis puutub reguleerivatesse meetmetesse, siis jätkab Poola oma rakenduskava rakendamist, mis hõlmab elektriturureforme viies valdkonnas: tasakaalustamisturg, tarbimiskaja, jaeturg, võrgu laiendamine ja piiriülesed ühendused ning jaotamispiirangud. Alates rakenduskava vastuvõtmisest on Poola turureforme järjepidevalt rakendanud ja avaldanud teabe nende rakendamisel tehtud edusammude kohta neljas järelevalvearuandes. Näiteks on käimas mõned investeerimisprojektid (nt Mikułowa-Świebodzice liini teine trass (400 kV)) ja edendatakse nutiarvestite kasutuselevõttu, et saavutada kavas seatud eesmärk, mille kohaselt kasutab neid 2028. aastaks 80 % lõppkasutajatest.

(83)

Lisaks rakenduskavas esitatud reformidele teevad Poola ametiasutused ettepaneku viia läbi reformid taastuvenergiasektoris ja muuta elektrivõrguühendusi käsitlevat õigusraamistikku, et kõrvaldada punktis 3.3.3 nimetatud regulatiivsed ja investeerimistõkked.

(84)

Taastuvenergiasektori puhul on peamiste kavandatud meetmete eesmärgid suurendada netoarvete atraktiivsust tootvate tarbijate jaoks, kiirendada loamenetlust, loobuda 10H-reeglist (mille kohaselt on tuuleparkide ja eluhoonete vaheline minimaalne vahemaa tuuleturbiini kümnekordsele kõrgusele vastav vahemaa), edendada elektrisalvestitega mikrokäitiste ühendamist jaotusvõrku ning kiirendada ja lihtsustada meretuuleparkide valdkonna investeeringute rakendamist. Poola kavatseb need meetmed rakendada 2025. aastal.

(85)

Mis puutub elektrivõrguühendustesse, siis kavatseb Poola parandada ülekande- ja jaotusvõrkude arendamise kavandamist ning suurendada omavahel ühendatavate rajatiste arvu, nähes ette lihtsamad menetlused. See hõlmab selliste kesksete veebiplatvormide loomist, mis sisaldavad korrapäraselt ajakohastatavat teavet esitatud taotluste ja nende menetlemise seisu või saadaoleva liitumisvõimsuse kohta, ning ühendamislepingutesse vahe-eesmärkide täitmise kohustuse lisamist. Poola kavatseb need meetmed rakendada 2025. aastal.

(86)

Lisaks, nagu on näidatud ka vahe-eesmärkidega kavas (vt joonis 3 põhjenduses 75), tagab Poola söepõhise tootmisvõimsuse järkjärgulise asendamine väiksema heitega tootmisvõimsusega ka pärast erandi kehtivuse lõppemist. See võimsus hangitakse tulevikus või selle hankimine on pooleli olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi ja muude toetuskavade raames ning see integreeritakse süsteemi turutingimustel. Samal ajal jätkab Poola oma rakenduskavas (28) üksikasjalikult kirjeldatud reformide ja muude, põhjenduses 83 osutatud reguleerivate meetmete rakendamist, et luua soodsad turutingimused nii avaliku kui ka erasektori investeeringutele.

(87)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, korraldas komisjon taotlust käsitleva avaliku konsultatsiooni, mis kestis 14. veebruarist 2025 kuni 17. märtsini 2025. Esitati üks märkus.

(88)

Vastaja märgib, et välisressursside osalemise olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi raames toimuvatel võistupakkumistel määrab riikliku ressursside piisavuse hinnang. Viidates käesoleva otsuse punktis 3.2.3 osutatud ACERi arvamusele, väidab vastaja, et riiklikus ressursside piisavuse hinnangus alahinnatakse Poola nõudluse rahuldamiseks vajalike välisressursside osatähtsust. See toob kaasa selle, et võistupakkumistele lubatakse vaid piiratud mahus välismaiseid võimsusi.

(89)

Eelkõige väidab vastaja, et Poola kohaldab täiendavate võistupakkumiste mahu kindlaksmääramiseks valemit (vt põhjendus 35 eespool), mis võib takistada välisressursside osalemist võistupakkumistel.

(90)

Vastusena nendele väidetele märgib Poola, et sünkroonses sagedusalas asuvatel üksustel on olnud õigus osaleda peamisel võistupakkumisel, mis korraldati tarneaasta 2027 ja sellele järgnevate tarneaastate jaoks, ning lisavõistupakkumistel, mis korraldati tarneaasta 2025 ja sellele järgnevate tarneaastate jaoks. Välismaised üksused võivad sõlmida üheaastaseid lepinguid.

(91)

Seoses täiendavate võistupakkumistega kinnitab Poola, et osaleda võiva välismaise võimsuse maht määratakse kindlaks kooskõlas põhjendustes 10 ja 35 esitatud parameetritega.

(92)

Poola selgitab, et need parameetrid kajastavad täiendavate võistupakkumiste eesmärki, mis ei ole mitte hankida samas mahus võimsust, mis tagati juba varasematel võistupakkumistel, teist korda sama tarneperioodi jaoks, vaid hankida puudujääv võimsus. Vastasel juhul ületataks maksimaalse sisendvõimsuse väärtus ja piiriüleseks osalemiseks pakutav maht oleks suurem sellest, mis võib aidata kaasa Poola elektrisüsteemi piisavuse tagamisele.

(93)

Lõpetuseks märgib Poola, et 2025. aasta teise poole jaoks korraldatud täiendaval võistupakkumisel oli välismaise võimsuse osalemine võimalik kogu hangitava võimsuse ulatuses, st saadaval oli 1 169 MW sünkroonse sagedusala, 365 MW Leedu ja 593 MW Rootsi jaoks.

(94)

Vastavalt elektrimääruse artikli 64 lõigetele 2b, 2c ja 2d võib teha erandi kõnealuse määruse artikli 22 lõike 4 punktist b, kui selles punktis sätestatud tingimused on täidetud.

(95)

Vastavalt elektrimääruse artikli 64 lõikele 2b „võivad liikmesriigid taotleda, et tootmisvõimsuse, mille tööstuslikku tootmist alustati enne 4. juulit 2019 ja mille puhul tekib heitmena enam kui 550 g fossiilkütustest pärinevat CO2 kWh elektri kohta ja keskmiselt enam kui 350 kg fossiilkütustest pärinevat CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta, võib tingimusel, et järgitakse ELi toimimise lepingu artikleid 107 ja 108, erandkorras hõlmata kohustusega või võib see saada makseid või selle suhtes võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus, pärast 1. juulit 2025, sellise reservvõimsuse mehhanismi alusel, mille komisjon on heaks kiitnud enne 4. juulit 2019“.

(96)

Taotletud erandit kohaldataks heite piirnormi ületavate olemasolevate käitiste suhtes. Erandkorras võiks sellised käitised hõlmata kohustusega või nad võiksid saada makseid või nende suhtes saaks võtta kohustuse teha makseid tulevikus, pärast 1. juulit 2025 (vt põhjendus 27), olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi alusel, mille komisjon on heaks kiitnud riigiabi eeskirjade põhjal 2018. aasta veebruaris (vt põhjendus 5).

(97)

Käesolev otsus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 järgimise hindamist.

(98)

Eespool öeldut arvesse võttes saab lugeda elektrimääruse artikli 64 lõike 2b nõuded täidetuks.

(99)

Elektrimääruse artikli 64 lõikes 2c on sätestatud, et „[k]omisjon hindab lõikes 2b osutatud taotluse mõju kasvuhoonegaaside heitele. Komisjon võib teha erandi pärast lõikes 2d osutatud aruande hindamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

Käesoleva lõike kohast erandit võib kohaldada kuni 31. detsembrini 2028, tingimusel et selles lõikes sätestatud tingimused on täidetud kogu erandi kehtivusaja jooksul.“

(100)

Poola on pärast 31. detsembrit 2019 korraldanud esmased võistupakkumised pärast 1. juulit 2025 algava tarneperioodi jaoks (vt põhjendused 22 ja 26).

(101)

Need esmased võistupakkumised olid avatud uutele ja olemasolevatele tootjatele, tarbimiskajateenuste pakkujatele ja energia salvestajatele, kes asuvad Poolas või naabruses asuvates ELi liikmesriikides (vt põhjendus 10), ning välistati pärast 31. detsembrit 2019 nende olemasolevate käitiste osalemine, mis ei täida heite piirnormi (vt põhjendus 8).

(102)

Heite piirnormi täitvad võimsusüksused ei konkureerinud esmaste võistupakkumiste raames heite piirnormi mittetäitvate üksustega. Lisaks said heite piirnormi täitvad võimsusüksused sõlmida pikemaajalisi lepingud kui need üksused, kes osalevad lisavõistupakkumistel või täiendavatel võistupakkumistel, mille puhul on lepingu maksimaalne kestus üks aasta.

(103)

Põhjenduses 17 osutatud roheboonusega antakse vähese süsinikuheitega võimsusepakkujatele täiendav stiimul esmastel võistupakkumistel osaleda. Võrdsete pakkumiste korral eelistatakse väiksema heitekoefitsiendiga võimsusepakkujaid suurema heitekoefitsiendiga pakkujatele ning pakkujad, kelle pakutava võimsuse heide on väiksem kui 450 g CO2/MWh, saavad sõlmida teiste võimsusepakkujatega võrreldes pikemaid lepinguid.

(104)

Tarneaastate 2025–2029 jaoks juba korraldatud esmaste võistupakkumiste raames sõlmitud lepingutega hangitud võimsuse puhul on heite piirnormi täitva võimsuse osatähtsus märgatavalt suurem (nt akusalvestid ja gaasiküttel töötavad seadmed) (vt põhjendus 78).

(105)

Peale selle võivad heite piirnormi täitvad võimsusüksused osaleda ka täiendavatel võistupakkumistel (vt põhjendus 32 eespool). Need võistupakkumised korraldatakse üksnes juhul, kui esmaste võistupakkumiste raames ei ole õnnestunud hankida piisavusega seotud probleemi lahendamiseks vajalikus mahus võimsust (vt põhjendus 27).

(106)

Eespool toodut arvesse võttes võib järeldada, et Poola on pärast 31. detsembrit 2019 korraldanud pärast 1. juulit 2025 algava tarneperioodi jaoks mitu konkurentsipõhist võistupakkumist eesmärgiga tagada elektrimääruse artikli 22 lõike 4 nõuetele vastavate võimsusepakkujate võimalikult suur osalemine.

(107)

Komisjon kiitis Poola reservvõimsuse mehhanismi ülesehituse heaks oma 7. veebruari 2018. aasta riigiabi otsuses. Allpool põhjendustes 108–120 hinnatakse, kas esmane võistupakkumine on kooskõlas elektrimääruse artikliga 22.

(108)

Elektrimääruse artikli 22 lõikes 1 on sätestatud konkreetsed ülesehituslikke omadusi käsitlevad tingimused, millele iga reservvõimsuse mehhanism peab vastama, (29) ning artikli 22 lõikes 3 on sätestatud erinõuded muudele reservvõimsuse mehhanismidele kui strateegilised reservid, näiteks olemasolev reservvõimsuse mehhanism.

(109)

Elektrimääruse artikli 22 lõike 1 punktides g ja h on vastavalt sätestatud, et võimsusepakkujate osalemise tehnilised tingimused tuleb sätestada enne valikuprotsessi ning et reservvõimsuse mehhanism peab olema avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja nõudluse juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset. Pärast 31. detsembrit 2019 toimunud konkurentsipõhise pakkumismenetluse eelkvalifitseerimise nõuded kehtestati enne valikumenetlust (vt põhjendus 11) ning protsessid olid avatud Poolas asuvatele olemasolevatele ja uutele tootjatele, tarbimiskaja ja salvestamise valdkonna ettevõtjatele ning välismaistele võimsusepakkujatele (vt põhjendus 10). Lisaks võetakse kvalifitseerumist käsitlevate eeskirjade puhul (vt põhjendus 10), ajavahemiku puhul enne tarneaastat (vt põhjendus 12) ja lepingute kestuse (vt põhjendused 15, 16 ja 18) puhul arvesse potentsiaalsete võimsusepakkujate eripära, et tagada eri tehnoloogiatele ning uutele ja olemasolevatele võimsustele võrdsed tingimused.

(110)

Elektrimääruse artikli 22 lõike 1 punktides d ja f on vastavalt sätestatud, et võimsusepakkujad tuleb valida läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil ning et nende tasu tuleb kindlaks määrata konkurentsipõhise protsessi kaudu. Olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi raames valitakse võimsusepakkujad võistupakkumiste kaudu. Võistupakkumiste parameetrid on avalikult kättesaadavad ja kindlaks määratud aegsasti enne võistupakkumisi (vt põhjendused 11 ja 13). Põhjendustes 11 ja 13 osutatud kõlblikkuse kriteeriumid ja muud ülesehituse omadused tagavad, et võistupakkumised on mittediskrimineerivad ja konkurentsipõhised. Võistupakkumine on kindla hinnaga vähempakkumine, mis lõpeb, kui kindlaks on tehtud madalaim hind, mille puhul nõudlus vastab pakkumisele (vt põhjendus 13).

(111)

Elektrimääruse artikli 22 lõike 1 punktis b on sätestatud, et reservvõimsuse mehhanismid ei tohi tekitada tarbetuid turumoonutusi ega piirata piirkonnaülest kauplemist. Olemasoleva reservvõimsuse mehhanismiga makstakse tasu üksnes ressursside kättesaadavuse tagamise, mitte tegelikult toodetud elektri eest (vt põhjendus 9), ning konkurentsipõhine jaotamisprotsess tagab, et võimsuse turu saadav tulu piirdub minimaalselt vajalikuga ning võimaldab hulgimüügiturul saata asjakohaseid hinna- ja investeerimissignaale. Lisaks on see konkurentsipõhine pakkumismenetlus avatud ja mittediskrimineeriv (vt põhjendused 11 ja 13).

(112)

Vastavalt elektrimääruse artikli 22 lõike 1 punktidele e ja i peab reservvõimsuse mehhanismidega looma võimsusepakkujatele stiimuleid olla eeldatava süsteemistressi korral kättesaadavad ning kohaldama asjakohaseid karistusi võimsusepakkujatele, kes ei ole süsteemistressi korral kättesaadavad.

(113)

Olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi raames on ette nähtud maksed võimsusepakkujatele, kes on eeldatava süsteemistressi ajal kättesaadavad, ning karistused, mida kohaldatakse ressursside kättesaamatuse korral (vt põhjendused 9 ja 20).

(114)

Elektrimääruse artikli 22 lõike 1 punktis c on sätestatud, et reservvõimsuse mehhanism ei tohi olla ulatuslikum, kui on vaja piisavusega seotud probleemi lahendamiseks. Eespool põhjenduses 14 kirjeldatud metoodika tagab selle nõude täitmise, sest a) piisavusega seotud probleem määratakse kindlaks, võttes aluseks tarbijate valmisoleku maksta võimsuse eest (võistupakkumise kaudu hangitava võimsuse maht määratakse kindlaks varustuskindluse normi alusel), ning b) piisavusega seotud probleemi lahendamiseks vajaliku võimsuse maht määratakse kindlaks põhivõrguettevõtja ettepaneku alusel ja riigi reguleeriva asutuse osalusel, võttes arvesse ressursside tõenäolist kättesaadavust.

(115)

Mis puutub elektrimääruse artikli 22 lõike 3 nõuete täitmisse, siis märgib komisjon, et jaotamisprotsessi konkurentsipõhine olemus (vt põhjendused 10, 11 ja 13) ning võistupakkumiskõvera kuju (vt põhjendus 14) tagavad, et kui turul on piisavalt võimsust, võrdsustub võistupakkumishind tavaliselt nulliga, mis on kooskõlas punkti a nõuetega. Lisaks hõlmab olemasolev mehhanism järelturgu, tagamaks, et võimsuskohustusi saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda, mis on kooskõlas punktiga c. Punkti b nõue, nimelt nõue tasustada osalevaid ressursse üksnes nende kättesaadavuse alusel ja tagada, et tasustamine ei mõjuta võimsusepakkuja otsuseid selle kohta, kas toota või mitte, on täidetud eespool põhjenduses 113 esitatud põhjustel.

(116)

Eespool esitatud põhjendustes esitatud põhjustel saab järeldada, et esmased võistupakkumised on kooskõlas elektrimääruse artikli 22 lõigetega 1 ja 3.

(117)

Elektrimääruse artikli 22 lõikes 4 on sätestatud heite piirnormi ja süsinikueelarve limiiti käsitlevad nõuded. Poola on kehtestanud heite piirnormi ja pole võimaldanud pärast 31. detsembrit 2019 toimunud võistupakkumistel osaleda olemasolevatel käitistel, mille heitkogused ületavad heite piirnormi (vt põhjendus 8). Seega on esmased võistupakkumised, mis on korraldatud pärast 31. detsembrit 2019 ja 2025. aastale järgnevate tarneaastate jaoks, kooskõlas elektrimääruse artikli 22 lõikega 4.

(118)

Elektrimääruse artikli 22 lõikes 5 on sätestatud, et elektrimääruse IV peatüki nõuete täitmine ei piira 31. detsembriks 2019 võetud kohustuste või sõlmitud lepingute täitmist.

(119)

Komisjon märgib, et enne 31. detsembrit 2019 sõlmitud mitmeaastased võimsuskokkulepped (vt põhjendus 16), millega on võetud kohustus teha tulevasi makseid, sealhulgas makseid tootmise eest, mis ei vasta heite piirnormile, on tagatud kooskõlas elektrimääruse artikli 22 lõikega 5.

(120)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades loetakse artikli 64 lõike 2c punkti a tingimused täidetuks.

(121)

Elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punktiga b on erandi tegemine võimalik tingimusel, et sama lõike punktis a osutatud konkureeriva pakkumismenetluse käigus pakutava võimsuse maht ei ole kõnealuse pakkumismenetlusega hõlmatud tarneperioodi piisavusega seotud probleemi lahendamiseks piisav. Piisavusega seotud probleem tuleks kindlaks teha kooskõlas elektrimääruse artikli 20 lõikega 1.

(122)

Elektrimääruse artikli 20 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid jälgima ressursside piisavust oma territooriumil elektrimääruse artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamise alusel. Euroopa ressursside piisavuse hinnangu täiendamiseks võivad liikmesriigid vastavalt elektrimääruse artiklile 24 korraldada ka riikliku ressursside piisavuse hindamise. Elektrimääruse artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad riiklikud ressursside piisavuse hindamised olema piirkondliku ulatusega ning põhinema elektrimääruse artikli 23 lõikes 3 osutatud metoodikal ja eelkõige artikli 23 lõike 5 punktides b–m sätestatul.

(123)

Riiklik ressursside piisavuse hinnang peab põhinema asjakohastel kesksetel võrdlusstsenaariumidel kooskõlas elektrimääruse artikli 24 lõikega 1. Elektrimääruse artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid oma piisavuse hindamisel arvesse võtta tundlikke elemente, mis on seotud riikliku elektrienergia nõudluse ja -pakkumise eripäraga. Nagu on märgitud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu metoodika artikli 3 lõikes 6, võivad need tundlikud elemendid hõlmata paljusid muutusi eeldustes kogu asjaomasel geograafilisel alal, sealhulgas muutusi eeldustes, mis käsitlevad sisendandmeid, nagu ülesseatud võimsused, muutused piirkonnaüleses võimsuses ning majandusliku elujõulisuse hindamisel kindlaks tehtud investeeringute usaldusväärsusega seotud erinevad hinnangud.

(124)

Elektrimääruse artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul tehakse kindlaks piisavusega seotud probleem, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnangu puhul kindlaks ei tehtud, peab riiklik ressursside piisavuse hinnang hõlmama nende hinnangute lahknevuste põhjuseid, sealhulgas üksikasju kasutatud tundlike elementide ja aluseks olevate eelduste kohta. Riiklik ressursside piisavuse hinnang tuleb avaldada ja esitada arvamuse saamiseks ACERile. ACERi arvamuses tuleb hinnata, kas kahe hinnangu vahelised lahknevused on põhjendatud.

(125)

Riiklik ressursside piisavuse hinnang on kõige viimane Poola põhivõrguettevõtja koostatud piisavuse hinnang. Poola on riiklikule ressursside piisavuse hinnangule tuginedes kindlaks teinud põhjenduses 27 mainitud piisavusega seotud probleemi, mis põhjendab taotletud erandi vajalikkust. Kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul käsitletakse aastaid 2025–2040, siis käesoleva otsuse hinnangu puhul keskendutakse taotletud erandi seisukohast asjakohasele ajavahemikule ehk aastatele 2025–2028.

(126)

Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu kohaselt piisavusega seotud probleemi taotletud erandiga hõlmatud aastate puhul ei ole, ent Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnangus tehti kindlaks piisavusega seotud probleem seoses aastatega 2026 ja 2028. Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnang on küll veel heaks kiitmata ja ACER võib seda veel muuta, kuid selles kasutatud andmed põhinevad kõige ajakohasematel süsteemi suundumustel ja kõige viimasel kättesaadaval teabel ning see toetab riikliku ressursside piisavuse hinnangu järeldust, mille kohaselt esineb taotletud erandiga hõlmatud ajavahemikul piisavusega seotud probleem.

(127)

Komisjon märgib siiski, et piisavusega seotud probleemi ulatus on hinnatud erinevaks. ACER on esitanud riikliku ressursside piisavuse hinnangu kohta oma arvamuse, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.2.3. ACER võrdleb oma arvamuses riiklikku ressursside piisavuse hinnangut Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnanguga, kuna ta pole Euroopa ressursside piisavuse 2024. aasta hinnangut veel heaks kiitnud. ACER ei kvantifitseeri siiski lahknevuste mõju ei eeldatava võimsusvajaku ega tõenäoliselt tarnimata jääva energia koguse seisukohast ega ka tootmise piisavuse tagamiseks vajaliku võimsuse mahu seisukohast.

(128)

Mis puutub riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu vahelistesse lahknevustesse võimsusressurssidega seotud eeldustes, siis leidis ACER need olevat põhjendatud (vt põhjendus 52).

(129)

Elektrimääruse artikli 23 lõike 5 punkti d kohaselt peab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangus võtma asjakohaselt arvesse kõigi olemasolevate ja võimalike tulevaste ressursside panust. Lisaks on Euroopa ressursside piisavuse hinnangu metoodika artikli 5 lõikes 10 sätestatud, et Euroopa ressursside piisavuse hinnangu ja riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamiseks kasutatavad majandusandmed peavad olema kooskõlas uusima parima kättesaadava hinnanguga, mida kasutati viimases uue turule siseneja kulu uuringus, nagu on sätestatud piisavuse näitajate arvutamise metoodikas.

(130)

Komisjon nõustub ACERi hinnanguga seoses võimsusressursse käsitlevate eeldustega ja leiab, et riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tehtud muudatused on mõistlikud ajakohastused, mis põhinevad kas uue turule siseneja kulu uuringul või viimasel kättesaadaval teabel (30).

(131)

Mis puutub riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu lahknevustesse võimsusressursside modelleerimises, siis ei jõudnud ACER nende põhjendatuse osas järeldusele (vt põhjendus 52). ACER märgib siiski, et riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kohaldatud muutuste kombinatsiooni puhul väljub võimsust süsteemist rohkem ja piisavusega seotud riskid võivad suureneda.

(132)

Elektrimääruse artikli 23 lõike 5 punkti b kohaselt peaksid ressursside piisavuse hinnangud sisaldama majanduslikku hinnangut tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise ja ajutise kasutuselt kõrvaldamise ning uute tootmisüksuste ehitamise tõenäosuse kohta.

(133)

Komisjon märgib, et riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul kohaldatud ressursside majandusliku elujõulisuse hindamisel kasutatud modelleerimise viis erineb Euroopa ressursside piisavuse hinnangu puhul kohaldatust. Mõningaid eeldusi, millest need erinevused tulenevad, ei ole ei riiklikus ressursside piisavuse hinnangus ega ka punktis 3.2.4 osutatud aruandes piisavalt põhjendatud. Eelkõige märgib komisjon seoses majandusliku elujõulisusega, et riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul simuleeritakse majandusotsused vaid ühe kalendriaasta alusel ja arvesse ei võeta tulevasi tulusid. Tavapärase majandustava kohaselt põhinevad tootjate ja investorite majandusotsused tavaliselt pikema perioodi prognoositud kuludel ja tuludel.

(134)

Komisjon märgib, et riiklikus ressursside piisavuse hinnangus eeldatakse, et suuremat osa tehastest hooldatakse jaanuaris ehk kuul, mil nappust esineb kõige sagedamini. See vähendab ressursside kättesaadavust, suurendades seega piisavusega seotud riski.

(135)

Majanduslike otsuste simuleerimine üheainsa aasta kulude ja tulude põhjal ei ole kooskõlas tavapärase majandustavaga, sest see võib anda tulemuseks mõne elektrijaama enneaegselt turult lahkumise, kuigi nad võivad olla üksuse kogu majandusliku eluea peale kasumlikud. Lisaks ei ole Poola esitanud elektrijaamade hoolduskavade kohta piisavalt tõendeid. Selleks, et viia need riikliku ressursside piisavuse hinnangu elemendid kooskõlla elektrimääruse ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu metoodikaga, tuleks riiklikus ressursside piisavuse hinnangus seega hinnata tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise ja ajutise kasutuselt kõrvaldamise ning uute tootmisüksuste ehitamise tõenäosust mitte ainult ühe aasta, vaid kümneaastase perioodi hinnanguliste tulude ja kulude alusel. Peale selle peaks Poola põhjendama hooldusmustritega seotud eeldusi tegelike hoolduskavade alusel ja selgitama, kuidas need mustrid on seotud riikliku ressursside piisavuse hinnangus esitatud hinnangutega, tõendamaks, et need kajastavad Poola tootmisüksuste riiklikku eripära.

(136)

Riiklikus ressursside piisavuse hinnangus eeldatakse, et reservvõimsuse mehhanismi puudumise korral ei siseneks aastatel 2025–2028 turule tarbimiskaja ja salvestamisega tegelevad pakkujad ja gaasiküttel töötavad elektrijaamad.

(137)

Tarbimiskaja osas on kõnealused eeldused kooskõlas Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnanguga. Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu kohaselt siseneksid akud ja gaasiküttel töötavad elektrijaamad turule vastavalt 2025.–2028. aastal ja 2028. aastal. Nagu on tunnistatud ka ACERi arvamuses, on riikliku ressursside piisavuse hinnangu eeldus uute gaasiküttel töötavate elektrijaamade turule sisenemise kohta mõistlik ajakohastus, kuna Poola riiklik ressursside piisavuse hinnang valmis hiljem kui Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnang. Lisaks on gaasiküttel töötavate elektrijaamade turupõhine hankimine taotletud erandiga hõlmatud aastatel (2025–2028) väga ebatõenäoline, võttes arvesse nende tootmisaega ning ehituslubade ja võrguühendustele heakskiidu taotlemise menetluse kestust. Need kaalutlused kehtivad ka taotletud erandiga hõlmatud ajavahemikul uute salvestite sisenemise kohta.

(138)

Mis puutub Poola riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu vahelistesse lahknevutesse piirkonnaülese kauplemisega seotud eeldustes, siis leidis ACER, et need ei ole põhjendatud (vt põhjendus 52).

(139)

Elektrimääruse artikli 23 lõike 5 punktis d on sätestatud, et Euroopa ressursside piisavuse hinnangu metoodikas, mida tuleb järgida ka riiklike ressursside piisavuse hinnangute puhul, võetakse asjakohaselt arvesse kõiki ressursse, sealhulgas importi ja eksporti, ning nende panust süsteemi paindlikku toimimisse.

(140)

Kui Euroopa ressursside piisavuse 2023. aasta hinnangu puhul kasutatakse piirkondlikku lähenemisviisi ja modelleeritakse selgelt mitu pakkumispiirkonda, siis Poola riiklikus ressursside piisavuse hinnangus välismaiseid pakkumispiirkondi selgelt ei modelleerita. Sellest tulenevalt on naaberriikide nõudluse ja pakkumise nähtavus selles piiratud. Peale selle käsitletakse riiklikus ressursside piisavuse hinnangus impordi panust piisavuse tagamisse lihtsustatult ega võeta üldse arvesse eksporti. Need importi ja eksporti käsitlevad eeldused võivad kaasa tuua selle, et riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul tehakse kindlaks suurem piisavusega seotud probleem kui Euroopa ressursside piisavuse hinnangu puhul.

(141)

Mis puutub importi, siis kasutatakse riiklikus ressursside piisavuse hinnangus talve – perioodi, mil tõenäoliselt esineb samal ajal nappust kogu piirkonnas ja vähendatakse Poola suunatud eksporti – väärtuste lihtsustatud keskmist ning kohaldatakse seda kogu aasta suhtes, kuigi import on tavaliselt suurem suvel.

(142)

Poola sõnul on lahknevused impordieeldustes põhjendatud sellega, et ta kohaldab lähenemisviisi, mis on tema arvates kooskõlas piiriülese osalemise metoodikaga (elektrimääruse artikli 26 lõike 11 punkt a) (vt põhjendus 55). Seda metoodikat tuleks aga kasutada üksnes selleks, et teha pärast piisavuse hindamist kindlaks, kui palju välismaist võimsust võib reservvõimsuse mehhanismis osaleda.

(143)

Samas on hinnanguline nende tundide jaotus aasta jooksul, mil energia jääb tarnimata, võimsuse võistupakkumise mahu seisukohast asjakohane. Poola võiks seda jaotust võimsuse võistupakkumiste kaudu hangitavate mahtude kindlaksmääramisel kaaluda, võttes arvesse samaaegse nappuse olukordi.

(144)

Mis puutub ekspordiga seotud eeldustesse, siis on riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul eeldatud, et ekspordi maht on erandiga hõlmatud aastatel null MW. See eeldus mõjutab ekspordist saadava tulu näitajat ja võib seega avaldada mõju kasutuselt kõrvaldamist käsitlevatele otsustele. Riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul kasutatud ekspordiga seotud eeldusi ei ole tõenduspõhiselt või modelleerimistulemuste alusel piisavalt põhjendatud ei riiklikus ressursside piisavuse hinnangus endas ega ka punktis 3.2.4 osutatud aruandes. Seega tuleks tulevikus prognoosida Poola eksporditava elektrienergia mahtu, tuginedes modelleerimisele ja mõistlikele eeldustele, näiteks Euroopa ressursside piisavuse hinnangus esitatud andmekogumile.

(145)

Eespool esitatud analüüsi põhjal järeldab komisjon, et elektrimääruse artikli 20 lõike 1 järgimise tagamiseks tuleb varustuskindluse normi täitmiseks vajaliku võimsuse maht ajakohastatud riikliku ressursside piisavuse hinnangu alusel ümber arvutada. Riikliku ressursside piisavuse hinnangu puhul tuleb eelkõige:

(146)

Nagu on mainitud põhjenduses 27, korraldataks täiendavad võistupakkumised konkreetse tarneperioodi jaoks, kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu tulemused kinnitavad vajadust täiendava võimsuse järele, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

(147)

Poola on riikliku ressursside piisavuse hinnangu alusel märkinud eespool tabelisse 1 võimsuskohustuste kogumahu, mis on vajalik varustuskindluse normi täitmiseks erandiga hõlmatud aastatel (2025–2028). Poola on juba sõlminud võimsuslepingud peamiste võistupakkumiste kaudu tarneaastate 2025–2028 jaoks ning lisavõistupakkumiste kaudu tarneaastate 2025 ja 2026 jaoks. Lisavõistupakkumisi tarneaastate 2027 ja 2028 jaoks ei ole veel toimunud, sest need võistupakkumised korraldatakse tarneperioodile eelneval aastal (vt põhjendus 12). Nagu on näidatud Tabel 2, ei piisa nendel võistupakkumistel sõlmitud lepingutega tagatavast võimsusest nõutava võimsuse kohustuse täielikuks täitmiseks.

(148)

Eespool toodut arvesse võttes leiab komisjon, et elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punkti b kohane menetlusnõue on täidetud, kuna Poola on kinnitanud, et täiendavad võistupakkumised korraldatakse alles pärast esmaste võistupakkumiste lõpuleviimist ja ainult juhul, kui nende esmaste võistupakkumiste raames ei ole õnnestunud hankida võimsust piisavas mahus, et lahendada riikliku ressursside piisavuse hinnangus kindlaks tehtud piisavusega seotud probleem kõnealuste võistupakkumisprotsessidega hõlmatud tarneperioodil.

(149)

Nagu eespool märgitud, tuleks riiklikku ressursside piisavuse hinnangut siiski ajakohastada vastavalt põhjenduses 145 kirjeldatule.

(150)

Lisaks peab Poola reguleeriv asutus kontrollima, kas ajakohastatud riikliku ressursside piisavuse hinnangu kohane hangitava võimsuse kogumaht on põhjendatud, ja eelkõige seda, kas see kajastab süsteemi vajadusi samaaegse nappuse olukorras.

(151)

Nagu on märgitud põhjenduses 31, on Poola kinnitanud, et täiendavate võistupakkumiste suhtes kohaldataks samu ülesehituse nõudeid, mida kohaldatakse esmaste võistupakkumiste suhtes, nagu on kirjeldatud eespool punktis 2, välja arvatud seoses järgmiste põhjenduses 31 kirjeldatud elementidega: i) kõlblikkuse kriteeriumid, ii) võistupakkumiste sagedus, iii) hangitava võimsuse mahu kindlaksmääramise valem ja iv) lepingu kestus.

(152)

Mis puutub täiendavate võistupakkumiste ülesehituse omadusi, mis ei erine esmaste võistupakkumiste omadest, siis viitab komisjon põhjendustes 108–116 esitatud kaalutlustele ja asub seisukohale, et need vastavad elektrimääruse artikli 22 asjakohastele nõuetele, välja arvatud nõuded, mis on sätestatud kõnealuse artikli lõike 4 punktis b.

(153)

Täiendavatel võistupakkumistel osalemise õigus on esmaste võistupakkumistega võrreldes laiem, kuna need on avatud olemasolevatele käitistele, mis ei täida elektrimääruse artikli 22 lõike 4 punktis b sätestatud heite piirnormi. Komisjon märgib, et see on taotletud erandi üks element ja on kooskõlas elektrimääruse artikli 64 lõikega 2b.

(154)

Seoses piiriülese osalemisega täiendavatel võistupakkumistel märgib komisjon, et välismaistel võimsusepakkujatel on lubatud osaleda täiendavatel võistupakkumistel sama menetluse kohaselt, mida kohaldatakse esmaste võistupakkumiste puhul, nagu on sätestatud põhjenduses 10. Täiendavatel võistupakkumistel pakutav võimsuse maht arvutatakse, lahutades välismaistele osalejatele esmastel võistupakkumistel juba eraldatud võimsuse mahu välismaise võimsuse osalemiseks kättesaadava maksimaalse sisendvõimsuse mahust, mis arvutatakse kooskõlas ACERi piiriülese osalemise metoodikaga.

(155)

Kuna välismaise võimsuse osalemiseks kättesaadav maksimaalne sisendvõimsuse maht kajastab hinnangut selle kohta, mil määral võib välismaine võimsus aidata kaasa tootmise piisavuse tagamisele süsteemistressi olukorras, ei tohi sama võimsust esmase ja täiendava võistupakkumise protsessi kaudu sama tarneperioodi jaoks kaks korda eraldada.

(156)

Seega järeldab komisjon, et täiendavatel võistupakkumistel piiriüleseks osalemiseks pakutava võimsuse mahu arvutamiseks kasutatud valem on asjakohane.

(157)

Mis puutub erinevustesse esmaste ja täiendavate võistupakkumiste sageduses, siis viitab komisjon punktis 5.3.2.2 esitatud põhjendustele ja peab neid asjakohaseks, kuna täiendavad võistupakkumised korraldatakse alles pärast esmaste võistupakkumiste lõpuleviimist ja ainult juhul, kui nende esmaste võistupakkumiste raames ei ole õnnestunud hankida võimsust piisavas mahus, et lahendada riikliku ressursside piisavuse hinnangus kindlaks tehtud piisavusega seotud probleem kõnealuste võistupakkumistega hõlmatud tarneperioodil.

(158)

Elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punktis c on sätestatud, et tootmisvõimsus, mille puhul heide ületab heite piirnormi, võib olla hõlmatud kohustusega või saada makseid või selle suhtes võib võtta kohustuse makse tegemiseks tulevikus kuni ühe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ja tarneperioodi jooksul, mis ei kesta kauem kui tehtud erand.

(159)

Heite piirnormi mittetäitvatele tootmisüksustele antakse võimalus sõlmida kuni ühe aasta pikkuseid lepinguid (vt põhjendus 28). Nad saavad võimaluse sõlmida täiendavate võistupakkumiste kaudu kuuekuulise lepingu (2025 aasta teine pool) või üheaastase lepingu (2026, 2027 või 2028).

(160)

Aastapõhised lepingud ei tohi kesta kauem kui taotletud erand, mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2028. Sellest tulenevalt seotakse võimsustasud kulukohustustega ainult kuni 2028. aasta lõpuni (vt põhjendus 37).

(161)

Seega on lepingu kestus ja tarneperioodi kestus kooskõlas elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punktis c sätestatud nõuetega.

(162)

Elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punkti c kohaselt tohib võimsust hankida täiendava võistupakkumise kaudu ainult sellises mahus, mis on vajalik sama lõike punktis b osutatud piisavusega seotud probleemi lahendamiseks.

(163)

Poola on kinnitanud, et kui riikliku ressursside piisavuse hinnangu tulemused kinnitavad vajadust täiendavate võistupakkumiste järele, piirdutakse nende võistupakkumiste puhul varustuskindluse normi täitmiseks vajaliku võimsuse mahu hankimisega kooskõlas põhjenduses 35 esitatud valemiga (31).

(164)

Eespool toodut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punkti c kohane menetlusnõue on täidetud, kuna põhjenduses 35 esitatud valemiga tagatakse, et täiendavate võistupakkumiste kaudu sõlmitavate lepingute alusel hangikse võimsust ainult sellises mahus, mis on vajalik piisavusega seotud probleemi lahendamiseks.

(165)

Siiski tuleks riiklikku ressursside piisavuse hinnangut ajakohastada, nagu on kirjeldatud põhjenduses 145, ja riigi reguleeriv asutus peaks selle läbi vaatama, nagu on kirjeldatud põhjenduses 150.

(166)

Artikli 64 lõikes 2c on sätestatud, et „[k]omisjon hindab lõikes 2b osutatud taotluse mõju kasvuhoonegaaside heitele. Komisjon võib teha erandi pärast [artikli 64] lõikes 2d osutatud aruande hindamist […]“.

(167)

Elektrimääruse artikli 64 lõike 2d kohaselt tuleb erandi taotlusele lisada liikmesriigi aruanne, mis peab sisaldama järgmist:

(168)

Poola on esitanud aruande, mis sisaldab kõiki artikli 64 lõikes 2d loetletud elemente. Täpsemalt on Poola esitanud järgmise:

(169)

Hinnates erandi mõju kasvuhoonegaaside heitele, võrdleb Poola oma aruandes riikliku ressursside piisavuse hinnangus esitatud kahte stsenaariumi: stsenaarium, mille puhul hõlmatakse taotletud erandiga heite piirnormi mittetäitev võimsus, ja stsenaarium, mille puhul taotletud erandit ei kohaldata.

(170)

Komisjon märgib, et taotletud erandi kohaldamist hõlmava stsenaariumi puhul on kasvuhoonegaaside heide suurem, kuna selle stsenaariumi puhul kasutatakse süsteemis rohkem söepõhist tootmist. Kasvuhoonegaaside heite suurenemine on siiski mõõdukas (vt põhjendus 59). Peale selle kohaldataks erandit ainult väikese arvu aastate (2025–2028) suhtes ja sellega võimaldataks hankida võimsust üksnes sellises mahus, mis on vajalik, et lahendada piisavusega seotud probleem, mis on kindlaks tehtud riiklikus ressursside piisavuse hinnangus, mida tuleks kooskõlas põhjendustega 145 ja 150 muuta. Kui muudetud riiklik ressursside piisavuse hinnang osutab endiselt piisavusega seotud probleemile, mida ei saa lahendada esmaste võistupakkumiste kaudu, ei suudaks Poola ilma erandit saamata oma varustuskindluse normi täita.

(171)

Lisaks märgib komisjon, et põhjendustes 59, 74 ja 81 esitatud põhjustel on ebatõenäoline, et erandiga hõlmatud ajavahemikul siseneks turule uut dispetšjuhitavat võimsust ilma avaliku sektori toetuseta. Pärast erandi kehtivusaja lõppu ei ole selline võimsus, mille puhul heide ületab heite piirnormi, enam võimsuse turul osalemiseks kõlblik.

(172)

Poola prognoosi kohaselt oleks ainult väike arv nende võimsuste pakkujaid energiaturul kasumlikud, kuna rahalised stiimulid puuduvad, käitamis- ja hoolduskulud on suured ning töötundide arv ja seega teenitav tulu väike. See tähendaks tõenäoliselt seda, et pärast erandi kehtivuse lõppemist kõrvaldatakse asjaomased tootmisjaamad kasutuselt (vt põhjendus 73 eespool). Komisjon märgib, et söepõhise tootmise osakaalu prognoositav vähenemine peaks looma nii era- kui ka avaliku sektori jaoks stiimuleid investeerida söepõhise tootmisvõimsuse asendamisse. Erand tagaks seega, et selliseid investeeringuid saab nõuetekohaselt kavandada, et hõlbustada keskpikas plaanis nõuetekohast üleminekut vähem süsinikuheidet tekitavale elektrisüsteemile, maandades samal ajal energiajulgeolekuga seotud riske.

(173)

Lisaks tunnistab komisjon, et Poola on juba hankinud või kavatseb hankida taotletud erandiga hõlmatud ajavahemiku jaoks olemasoleva reservvõimsuse mehhanismi ja muude toetuskavade kaudu väiksema heitega võimsust (vt põhjendused 76 ja 78). Esmaste võistupakkumiste tulemused, eelkõige viimased neist (vt põhjendus 78) näitavad, et heite piirnormile vastavat võimsust on võimsuse võistupakkumistel saatnud edu.

(174)

Mis puutub regulatiivsetesse reformidesse, millega edendatakse söepõhise tootmise asendamiseks vajalikke investeeringuid, siis jätkab Poola oma rakenduskavaga ette nähtud meetmete kohaldamist. Lisaks märgib komisjon, et Poola on pakkunud välja täiendavad regulatiivsed meetmed koos nende rakendamise ajakavaga, näiteks meetmed, nagu maismaa tuuleparkide kasutuselevõtu piirangute kõrvaldamine, loamenetluse kiirendamine ja võrguga liitumise protsessi tõhustamine. Need meetmed loovad soodsamad turutingimused, et teha investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, tarbimiskajasse, salvestamisse, gaasiküttel põhinevasse tootmisse ning ülekande- ja ühendusvõimsusesse (vt põhjendused 82–85).

(175)

Elektrimääruse artikli 64 lõike 2c viimases lõigus on sätestatud, et erandit võib kohaldada kuni 31. detsembrini 2028, tingimusel et eespool punktis 5.3 osutatud tingimused on täidetud kogu erandi kehtivusaja jooksul.

(176)

Selle nõude eesmärk on tagada, et kui erand tehakse kolmeks aastaks, siis ei ole artikli 64 lõike 2c punktides a–c sätestatud tingimused täidetud mitte ainult erandi kehtestamise ajal, vaid jäävad täidetuks kuni kolmeaastase perioodi lõpuni.

(177)

Nagu on märgitud põhjenduses 2, on Poola taotlenud erandit elektrimääruse artikli 22 lõike 4 punktis b sätestatud nõudest 1. juulist 2025 kuni 31. detsembrini 2028.

(178)

Komisjon osutab eespool punktis 5.3 esitatud hindamisele ja asub seisukohale, et elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punktides a–c sätestatud tingimused on tarneaasta 2025 puhul täidetud. Komisjon peab kahetsusväärseks, et Poola korraldas esimese täiendava võistupakkumise 2025. aasta mais, enne käesoleva otsuse tegemist. Komisjon märgib siiski, et esimene täiendav võistupakkumine toimus tingimusel, et võistupakkumise lõplikud tulemused kuulutatakse välja alles pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist (vt põhjendus 30).

(179)

Komisjon leiab ka, et Poola on kehtestanud kaitsemeetmed, mis tagavad, et need tingimused täidetakse ka järgnevatel tarneaastatel (vt nt põhjendused 27, 31 ja 34). Komisjon märgib, et vajaduse korral korraldaks Poola täiendavad võistupakkumised järgmiste tarneperioodide jaoks: 2025. aasta teine pool (poolaastapõhine leping) ning tarneaastad 2026, 2027 ja 2028 (aastapõhised lepingud).

(180)

Poola peaks teavitama komisjoni kõigist elektrimääruse artikli 64 lõike 2c punktides a–c sätestatud tingimustega seotud muudatustest erandiga hõlmatud ajavahemikul.

(181)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tehakse Poolale elektrimääruse artikli 64 lõike 2b kohane erand käesoleva otsuse artiklis 1 kirjeldatud tingimustel,