Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 108: ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukitele ja nende haagistele mõeldud protekteeritud õhkrehvide tootmismenetluse tüübikinnitust [2026/302]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

muudatusseeria 01 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 11. jaanuar 2026

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentsed ja õiguslikult siduvad tekstid on:

ECE/TRANS/WP.29/2024/63

ECE/TRANS/WP.29/2025/73

SISUKORD

Eeskiri

Kohaldamisala

Mõisted

Märgistus

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnitus

Nõuded

Spetsifikatsioonid

Tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

Toodangu vastavus

10.

Karistused toodangu mittevastavuse korral

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste, katselaborite ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

13.

Üleminekusätted

Lisad

Teatis

Tüübikinnitustähiste kujundus

Protekteeritud rehvi märgistuse kujundus

Koormusindeksid

Rehvimõõdu tähistus ja mõõtmed

Õhkrehvide mõõtmise meetod

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

Selgitav joonis

1. Kohaldamisala

Käesolevas eeskirjas käsitletakse selliste protekteeritud õhkrehvide (*1) (*2) tootmist, mis on ette nähtud peamiselt M1-, N1-, O1- ja O2-kategooria sõidukite jaoks (1) (2). Seda ei kohaldata siiski järgmiste toodete tootmise suhtes:

1.1.

protekteeritud rehvid, mille kiiruskategooria on alla 120 km/h või mis sobivad kiirusele üle 300 km/h;

1.2.

algselt ilma kiiruskategooria ja koormusindeksita toodetud rehvid;

1.3.

algselt ilma eeskirja nr 30 kohase tüübikinnituseta toodetud rehvid;

1.4.

peamiselt vanasõidukite jaoks ettenähtud rehvid;

1.5.

peamiselt võistlemiseks ettenähtud rehvid;

1.6.

ajutiseks kasutamiseks ettenähtud „T-tüüpi“ varurehvid;

1.7.

isetoestuva konstruktsiooniga rehvid (3).

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid (vt ka 8. lisa joonist).

2.1.

„Protekteeritud õhkrehvide valik“ – punktis 4.1.4 osutatud protekteeritud rehvide valik.

2.2.

„Rehvi konstruktsioon“ – rehvi põhimiku tehnilised omadused. Eelkõige eristatakse järgmisi konstruktsioone:

2.2.1.

„Diagonaalrehv“ – rehvi konstruktsioon, mille puhul koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad võrdsete vastassuunaliste nurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90°.

2.2.2.

„Diagonaal-vöörehv“ – rehvi konstruktsioon, mille puhul koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad võrdsete vastassuunaliste nurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90°, kusjuures konstruktsiooni piirab vöö, mis koosneb kahest või enamast oluliselt mittevenivast koordimaterjali kihist.

2.2.3.

„Radiaalrehv“ – rehvi konstruktsioon, mille puhul koordi kihid ulatuvad rantideni ja on paigutatud turvise keskjoone suhtes 90° nurga alla piirkonnas, mis hõlmab enamikku rehvi külgedest ja paikneb väljaspool rante ja põhimikku stabiliseerivat praktiliselt mittevenivat ringvööd.

2.3.

Kasutusliik

2.3.1.

„Tavarehv“ – ainult tavapärastes maanteeoludes kasutamiseks ettenähtud rehv.

2.3.2.

„Talverehv“ – rehv, mille põhiomadused, sealhulgas turvisemuster, on eelkõige ette nähtud saavutama muda- ja/või lumeoludes paremaid tulemusi kui tavarehv, pidades silmas rehvi suutlikkust võimaldada sõiduki liikumahakkamist ja hoida liikumist kontrolli all.

2.3.3.

„Eriotstarbeline rehv“ – segakasutuseks (nii maanteel kui ka maastikul) või muuks erikasutuseks ettenähtud rehv. Need rehvid on konstrueeritud peamiselt selleks, et parandada sõiduki liikumahakkamist või liikumist maastikul.

2.3.4.

„Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehv“ – rehv, mis erineb mis tahes sõidukile normaalsetes sõiduoludes paigaldamiseks mõeldud rehvist ja on mõeldud ainult ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustes.

2.4.

„Rant“ – rehvi osa, mis tänu oma kujule ja konstruktsioonile sobib veljega ja hoiab rehvi selle peal.

2.5.

„Koort“ – kiud, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga.

2.6.

„Kiht“ – kummiga kaetud paralleelsete koordiniitide kiht.

2.7.

„Vöö“ – radiaalrehvi või diagonaal-vöörehvi puhul turvise all olev(ad) materjali(de) kiht (kihid), mis on paigutatud peamiselt turvise keskjoone suunas, piiramaks põhimiku ringsuunalist liikumist.

2.8.

„Vahepadjand“ – diagonaalrehvile kinnitatav vahekiht põhimiku ja turvise vahel.

2.9.

„Kaitsepõll“ – materjal randi piirkonnas põhimiku kaitseks rattavelje põhjustatud hõõrdumise või abrasiooni vastu.

2.10.

„Põhimik“ – õhkrehvi konstruktsiooniosa, mis pole turvis ega välimised kummist küljed ning mis täidetud rehvi korral kannab koormust.

2.11.

„Turvis“ – maapinnaga kokku puutuv õhkrehvi osa, mis kaitseb põhimikku mehaaniliste kahjustuste eest ja soodustab maapinnaga haardumist.

2.12.

„Külg“ – turvise ja velje servaga kaetud ala vahele jääv õhkrehvi osa.

2.13.

„Külje alaosa“ – piirkond ristlõike maksimumlaiust tähistava joone ja velje servaga kaetud ala vahel.

2.14.

„Turvise soon“ – ruum turvisemustri kahe kõrvuti asetseva ribi ja/või ploki vahel.

2.14.1.

„Peasooned“ – laiad sooned turvisepinna keskosas. Keskosa on turviseala, mis moodustab 75 % turvise laiusest, mõõdetuna sümmeetriliselt keskjoonest.

2.14.2.

„Lisasooned“ – turvisemustri täiendavad sooned, mis võivad rehvi eluea jooksul kaduda.

2.15.

„Turvisemustri sügavus“ – rehvi peasoonte sügavus.

2.16.

„Ristlõike laius (S)“ – joonkaugus kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud täidetud õhkrehvi külgede välispindade vahel, välja arvatud märgistusest, kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.17.

„Üldlaius“ – joonkaugus kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud täidetud õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud märgistusest, kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.18.

„Ristlõike kõrgus (H)“ – vahekaugus, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest.

2.19.

„Nominaalne ristlõikesuhe (Ra)“ – sajakordne arv, mis on saadud ristlõike nimikõrgust väljendava arvu jagamisel ristlõike nimilaiust väljendava arvuga, kui mõlemad arvud on väljendatud samades ühikutes.

2.20.

„Välisläbimõõt (D)“ – täidetud vastprotekteeritud rehvi üldläbimõõt.

2.21.

„Rehvimõõdu tähistus“ – tähistus, mis näitab järgmist:

2.21.1.

ristlõike nimilaius (S1). See laius peab olema väljendatud millimeetrites, välja arvatud rehvide korral, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses veerus;

2.21.1.1.

lisavõimalusena tähis P ristlõike nimilaiuse ees;

2.21.1.2.

lisavõimalusena tähis HL ristlõike nimilaiuse ees, kui tegemist on tugevdatud rehvidega;

2.21.2.

nominaalne ristlõikesuhe, välja arvatud rehvide puhul, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisas olevate tabelite esimeses veerus, või olenevalt rehvi konstruktsioonitüübist nominaalne välisläbimõõt millimeetrites;

2.21.3.

konstruktsiooni tähis järgmiselt:

2.21.3.1.

diagonaalrehvidel tähis puudub või velje läbimõõdu märgistuse ette on paigutatud täht D;

2.21.3.2.

diagonaal-vöörehvidel on velje läbimõõdu märgistuse ette paigutatud täht B;

2.21.3.3.

radiaalrehvidel on velje läbimõõdu märgistuse ette paigutatud täht R;

2.21.3.3.1.

radiaalrehvidel, mis sobivad kiirustele üle 240 km/h, kuid mitte üle 300 km/h (rehvid, mille käitusindeksis on kiiruskategooriaks märgitud W või Y), võib velje läbimõõdu märgistuse ette paigutatud tähe R asendada tähisega ZR;

2.21.4.

velje nimiläbimõõt;

2.21.5.

rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse tähis, kui see erineb standardpaigutusest.

2.22.

„Velje nimiläbimõõt“ – sellise velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on ette nähtud; läbimõõt esitatakse koodina (arvud alla 100) või millimeetrites (arvud üle 100), kuid mitte mõlemal viisil.

2.22.1.

Kui velje nimiläbimõõt (tähis d) on esitatud koodina, esitatakse d väärtused järgmiselt.

Velje nimiläbimõõdu kood – tähis d	Tähise d väärtus millimeetrites
8	203
9	229
10	254
11	279
12	305
13	330
14	356
15	381
16	406
17	432
18	457
19	483
20	508
21	533
22	559
23	584
24	610
25	635
26	660
27	686
28	711
29	737
30	762

2.23.

„Velg“ – rehvist ja lohvist koosnevat komplekti või lohvita rehvi kandev rattaosa, millele rehvi randid toetuvad.

2.23.1.

„Rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse tähis“ – velje liik, millele paigaldamiseks on rehv ette nähtud. Mittestandardsete velgede puhul tähistatakse seda rehvile kantava sümboliga, näiteks CT, TR, TD või A.

2.24.

„Mõõtevelg“ – velg, mis on mis tahes ühes või mitmes rahvusvahelises rehvistandardis teatava rehvimõõdu tähistuse puhul määratletud kui „mõõtevelje laius“ või „velje teoreetiline laius“.

2.25.

„Katsevelg“ – velg, mis on ühes rahvusvahelistest rehvistandarditest kindlaks määratud kui kõnealuse rehvimõõdu tähistuse ja rehvitüübi jaoks tunnustatud või soovituslik või lubatud velg.

2.26.

„Rahvusvaheline rehvistandard“ – üks järgmistest normdokumentidest:

a)	European Tyre and Rim Technical Organisation (ETRTO): (4)„Standards Manual“;

b)	European Tyre and Rim Technical Organisation (ETRTO):4„Previous Standard Data“;

c)	Tire and Rim Association Inc. (TRA): (5)„Year Book“;

d)	Japan Automobile Tire Manufacturers Association (JATMA): (6)„Year Book“;

e)	Tyre and Rim Association of Australia (TRAA): (7)„Standards Manual“;

f)	Associação Latino Americana de Pneus e Aros ( ALAPA): (8)„Manual de Normas Técnicas“;

g)	Scandinavian Tyre and Rim Organisation (STRO): (9)„Data Book“.

2.27.

„Murenemine“ – kummitükkide eraldumine turvisest.

2.28.

„Koordi eraldumine“ – koordikanga eraldumine kummikatte küljest.

2.29.

„Kihi eraldumine“ – naaberkihtide eraldumine.

2.30.

„Turvise eraldumine“ – turvise lahtitulek põhimikust.

2.31.

„Turvise kulumismärgid“ – eenduvad kujutised turvise soontes, mis on mõeldud turvise kulumisastme visuaalseks näitamiseks.

2.32.

„Käitusindeks“ – koormusindeksi ja kiiruskategooria kombinatsioon (näiteks 94H).

2.33.

„Koormusindeks“ – arv, mis on seotud võrdlusmassiga, mida rehv suudab kanda, kui järgitakse rehvi tootja või protekteerija määratud kasutustingimusi.

Koormusindeksite ja vastavate koormuste loetelu on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

2.34.

„Kiiruskategooria“ –

2.34.1.

sümboliga tähistatud kiirus, mille puhul rehv suudab kanda vastava koormusindeksiga näidatud koormust;

2.34.2.

kiiruskategooriate tähised on esitatud alljärgnevas tabelis.

Kiiruskategooria tähis	Vastav kiirus (km/h)
L	120
M	130
N	140
P	150
Q	160
R	170
S	180
T	190
U	200
H	210
V	240
W	270
Y	300

2.35.

„Maksimaalne kandevõime“ – suurim mass, mida rehv arvestuslikult suudab kanda.

2.35.1.

Kiiruste puhul, mis ei ületa 210 km/h, ei tohi maksimaalne kandevõime ületada rehvi koormusindeksile vastavat väärtust.

2.35.2.

Kiiruste puhul, mis on suuremad kui 210 km/h, kuid ei ületa 300 km/h, ei tohi maksimaalne kandevõime ületada järgmises tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksist, kusjuures võetakse arvesse rehvi kiiruskategooria tähist ja selle sõiduki kiirusvõimekust, millele rehv paigaldatakse.

Rehvi kiiruskategooria tähis	Maksimumkiirus (km/h)	Maksimaalne kandevõime (%)
V	210 215 220 225 230 235 240	100,0 98,5 97,0 95,5 94,0 92,5 91,0
W	240 250 260 270	100 95 90 85
Y	270 280 290 300	100 95 90 85

Vahepealsetele maksimumkiirustele on lubatud maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine.

2.36.

„Protekteerija“ – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse kõigi aspektide eest ja toodangu vastavuse tagamise eest.

2.36.1

„Protekteerimisega tegelev tootmisüksus“ – tegevuskoht või tegevuskohtade rühm, kus toodetakse protekteeritud rehve.

2.37.

„Protekteerimine“ – üldmõiste kasutatud rehvi uuendamise kohta kulunud turvise uue materjaliga asendamise teel. Selle protsessi juurde võib kuuluda ka rehvi väliskülje pinna taastamine. Protekteerimine hõlmab järgmisi töötlemismeetodeid:

2.37.1.

„turvise taastamine“ – turvise asendamine;

2.37.2.

„taastamine külgede ülekatmisega“ – turvise asendamine ja külje osaline taastamine uue materjaliga;

2.37.3.

„täielik taastamine“ – turvise asendamine ja külje uuendamine koos rehvi alaosaga tervikuna või osaliselt.

2.38.

„Mantel“ – kulunud rehv, mis koosneb põhimikust ning allesjäänud turvisest ja küljematerjalist.

2.39.

„Koorimine“ – pinna ettevalmistamine uue turvisematerjali lisamiseks vana materjali mantlilt eemaldamise teel.

2.40.

„Parandamine“ – kahjustatud mantli parandamine kindlaksmääratud piirides.

2.41.

„Turvisematerjal“ – kulunud turvise asendamiseks sobiv materjal, milleks võib olla näiteks järgmine:

2.41.1.

„rehvitaastusprofiil“ – kindla pikkusega valmislõigatud materjaliribad, mida pressitakse vajaliku ristlõikeprofiili saavutamiseks ja mis seejärel paigaldatakse ettevalmistatud mantlile ilma kuumutamata. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.2.

„parandusriba“ – turvisematerjali riba, mida pressitakse ja mähitakse vahetult selleks ettevalmistatud mantlile kuni vajaliku ristlõikeprofiili moodustumiseni. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.3.

„vahetult pressitav materjal“ – turvisematerjal, mida pressitakse vajaliku ristlõikeprofiili saamiseks, kusjuures saadud vormitud materjal pressitakse vahetult selleks ettevalmistatud mantlile. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.4.

„eelnevalt vulkaniseeritud materjal“ – eelnevalt vormitud ja vulkaniseeritud turvis, mis paigaldatakse vahetult selleks ettevalmistatud mantlile. Uus materjal tuleb mantliga siduda.

2.42.

„Küljekate“ – materjal, mida kasutatakse mantli külgede katmiseks ja millele kantakse nõuetekohased tähistused.

2.43.

„Kummipolster“ – materjal, mida kasutatakse uue turvise ja mantli vahelise siduva kihina ja väiksemate kahjustuste parandamiseks.

2.44.

„Sideaine“ – kleepuv lahus, millega uued materjalid enne vulkaniseerimist kinnitatakse.

2.45.

„Vulkaniseerimine“ – uue materjali füüsikaliste omaduste muutumine, mis kaasneb tavaliselt kuumuse ja rõhu rakendamisega kindla ajavahemiku jookusul kontrollitud tingimustes.

2.46.

„Radiaalviskumine“ – hälve rehvi raadiuses mõõdetult ümber turvisepinna välisperimeetri.

2.47.

„Tasakaalustamatus“ – hälbe mõõt massi jaotumises ümber rehvi kesktelje. See on mõõdetav „staatilise“ ja „dünaamilise“ tasakaalustamatusena.

2.48.

„Protekteerimisprotsessis kasutatava turvise tarnija“ – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnituse kõigi aspektide eest.

2.49.

„Protekteerimisprotsessis kasutatav turvis“ – eelnevalt vulkaniseeritud turvis või vormis vulkaniseerimiseks kasutatava turvise põhiomaduste kirjeldus.

2.50.

„Rehvitootja“ – isik või asutus, kes vastutas algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuse ees uute rehvide tüübikinnituse eest ja toodangu vastavuse tagamise eest vastavalt uute rehvide suhtes kohaldatavale eeskirjale.

2.51.

„Materjali tootja / materjali tarnija“ – isik või asutus, kes tarnib protekteerijale protekteerimis- või parandusmaterjalid.

2.52.

„Mark/kaubamärk“ – protekteerija poolt kindlaks määratud ja rehvi küljele (külgedele) märgitud margi või kaubamärgi tähis. Mark/kaubamärk võib olla sama mis protekteerija nimi.

2.53.

„Kaubanduslik nimetus / müüginimetus“ – protekteerija esitatud rehvivaliku tähis. See võib langeda kokku margi/kaubamärgiga.

2.54.

„Tugevdatud“ või „suurendatud kandevõimega“ – rehv, mis on konstrueeritud taluma suuremat koormust suuremal rehvirõhul kui vastav tavapärane rehv tavapärasel rõhul, nagu on sätestatud standardis ISO 4000-1:2021.

2.55.

„Rasketes lumeoludes kasutatav talverehv“ – talverehv või eriotstarbeline rehv, mille põhiomadused, sealhulgas turvisemuster, on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks rasketes lumeoludes ja mis vastab ÜRO eeskirja nr 172 punkti 6.1 nõuetele.

2.56.

„Professionaalne maastikurehv“ – eriotstarbeliste rehvide alarühma kuuluv rehv, mida kasutatakse peamiselt rasketes maastikutingimustes.

2.57.

„Poorsustegur“ – võrdluspinnal olevate pooride pindala ning selle võrdluspinna pindala suhe arvutatuna turvisemustri skeemilt.

2.58.

„Mobiilrehv (EMT)“ – radiaalkonstruktsiooniga rehv, mis asjakohasele veljele paigaldatuna ja ilma lisakomponentideta tagab tühja rehviga sõitmisel rehvi põhifunktsioonid 80 km vahemaa läbimisel kiirusega 80 km/h.

2.59.

„Tühja rehvi režiim“ – kirjeldab rehvi seisundit, mille puhul see säilitab kasutamisel põhimõtteliselt oma konstruktsiooni terviklikkuse rehvirõhul 0–70 kPa.

2.60.

„Rehvi põhifunktsioonid“ – täidetud rehvi normaalsed omadused ettenähtud koormuse talumisel ettenähtud kiiruse piires ning sõidu-, juhtimis- ja pidurdusjõudude ülekandmisel pinnale, millel see liigub.

2.61.

„Deformeerunud ristlõike kõrgus“ – velje keskpunktist trumli pinnani mõõdetud deformeerunud raadiuse ja käesoleva eeskirja punktis 2.26 määratletud poole velje nimiläbimõõdu vahe.

3. Märgistus

3.1.

Protekteeritud rehvi märgistuse paigutuse näidis on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

3.2.

Protekteeritud rehvidel peab sümmeetriliste rehvide puhul olema mõlemal küljel ja asümmeetriliste rehvide puhul vähemalt välisküljel järgmine märgistus:

3.2.1.

protekteerija nimi või mark/kaubamärk;

3.2.2.

kaubanduslik nimetus / müüginimetus (vt käesoleva eeskirja punkt 2). Kaubanduslik nimetus ei ole siiski nõutav, kui see langeb kokku margi/kaubamärgiga;

3.2.3.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud punktis 2.21;

3.2.4.

konstruktsiooni tähis järgmiselt:

3.2.4.1.

diagonaalrehvidel – ilma tähiseta või velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht D;

3.2.4.2.

radiaalrehvidel – velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht R ja lisavõimalusena sõna RADIAL;

3.2.4.3.

diagonaal-vöörehvidel – velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht B ja lisaks sõnad BIAS-BELTED;

3.2.5.

punktis 2.32 määratletud käitusindeks;

3.2.6.

sõna TUBELESS, kui rehv on ette nähtud kasutamiseks ilma lohvita;

3.2.7.

märge M+S või MS, M.S. või M&S, kui rehv on liigitatud kasutusliiki „talverehv“ või kui rehv on liigitatud kasutusliiki „eriotstarbeline rehv“ ja rehvi tootja on punkti 4.1.5.3.1 kohaselt deklareerinud, et see vastab ka punktis 2.3.2 esitatud määratlusele;

3.2.7.1.

mäe sümbol (3-tipuline mägi ja lumehelves), kui lumerehv või eriotstarbeline rehv on klassifitseeritud rasketes lumeoludes kasutatavaks talverehviks. Mäe sümbol (3-tipuline mägi ja lumehelves) peab vastama eeskirja nr 117 7. lisa 1. liites kirjeldatud sümbolile;

3.2.7.2.

märge ET ja/või POR, kui rehv on liigitatud kasutusliiki „eriotstarbeline rehv“. Lisaks sellele võivad need kanda ka märget M+S või M.S. või M&S.

ET tähendab „Extra Tread“ (erimuster) ja POR tähendab „Professional Off-Road“ (professionaalne maastikurehv);

3.2.8.

sõna REINFORCED või sõnad EXTRA LOAD, kui on tegemist tugevdatud rehviga;

3.2.9.

protekteerimise kuupäev neljast numbrist koosneva rühmana, kusjuures kaks esimest näitavad rehvi protekteerimise nädalat ja kaks viimast näitavad aastat. Protekteerimisaja kood võib näidata valmistamise ajavahemikku, mis hõlmab koodis näidatud nädalat ja veel kuni kolme sellele järgnevat nädalat. Näiteks märgistus 2503 võib tähistada rehvi, mis protekteeriti 2003. aasta 25., 26., 27. või 28. nädalal.

Protekteerimisaja kood võib olla märgitud ainult ühele rehvi küljele;

3.2.10.

sõna RETREAD. Protekteerija soovil võib sama sõna kasutada ka teistes keeltes;

3.2.11.

mobiilrehvide korral alljärgnev sümbol, mille kõrgus h on vähemalt 12 mm;

3.2.12.

tähed ERS (Extended Radial Structure (täiustatud radiaalkonstruktsioon)) radiaalkonstruktsiooniga rehvide puhul, mille koordi kihid ei ole rehvi kogu ristlõike ulatuses turvise keskjoone suhtes 90° nurga all;

3.2.13.

rehvidel, mis on valmistatud punktis 2.37.3 määratletud täieliku taastamise meetodil või mis tahes viisil, mille käigus uuendatakse külgseina materjal, peab olema punktis 2.21.5 osutatud märgistus, mis paikneb vahetult punktis 2.21.4 osutatud velje läbimõõdu märgistuse järel.

3.3.

Enne tüübikinnitust peab rehvidel olema piisavalt suur vaba pind tüübikinnitustähise mahutamiseks, nagu on osutatud punktis 5.8 ja käesoleva eeskirja 2. lisas.

3.4.

Tüübikinnituse saamise järel tuleb punktis 5.8 osutatud ja käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud tähised kinnitada punktis 3.3 osutatud vabale pinnale. Need tähised võib kinnitada ainult ühele rehvi küljele.

3.4.1.

„Rasketes lumeoludes kasutatavaks talverehviks“ liigitatud protekteeritud rehvile tuleb lisaks kinnitada ÜRO eeskirja nr 172 punktis 5.4 osutatud ja selle 2. lisas esitatud tüübikinnitustähis.

3.5.

Punktis 3.2 nimetatud märgistus ning punktides 3.4 ja 5.8 ettenähtud tüübikinnitustähis peavad olema selgesti loetavad. Need peavad olema rehvile kantud püsival viisil või olema rehvi pinnast kõrgemad või madalamad.

3.5.1.

(Reserveeritud)

3.5.2.

Kui punktis 3.2.8 määratletud protekteerimise kuupäeva ei ole rehvile pressitud, tuleb see rehvile kanda hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast protekteerimisprotsessi lõpetamist asjaomases rajatises.

3.6.

Kui algse tootja spetsifikatsioonid on pärast rehvide protekteerimist veel loetavad, käsitatakse neid protekteerijapoolsete protekteeritud rehvi spetsifikatsioonidena. Kui algsed nõuded pärast protekteerimist enam ei kehti, tuleb need täielikult eemaldada.

3.7.

Algne E- või e-tüübikinnitustähis ja tüübikinnitusnumber eemaldatakse.

4. Tüübikinnituse taotlemine

Rehvide protekteerimisega tegelevale tootmisüksusele tüübikinnituse andmisel kehtib järgmine kord.

4.1.

Protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse tüübikinnitustaotluse esitab rehvile kantava ärilise käibenime või kaubamärgi valdaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

4.1.1.

protekteeritud rehve tootva äriühingu struktuuri lühiiseloomustus;

4.1.2.

lühikirjeldus kvaliteedijuhtimissüsteemist, millega tagatakse tõhus kontroll rehvide protekteerimise menetluse üle, et saavutada vastavus käesoleva eeskirja nõuetele;

4.1.3.

mark (margid) / kaubamärk (kaubamärgid), mis kantakse toodetavatele protekteeritud rehvidele;

4.1.4.

toodetavate protekteeritud rehvide kaubanduslik(ud) nimetus(ed) / müüginimetus(ed) (vt punkt 2);

4.1.5.

järgmine teave protekteeritavate rehvide valiku kohta:

4.1.5.1.

rehvimõõtude valik;

4.1.5.2.

rehvide konstruktsioon (diagonaal-, diagonaal-vöö- või radiaalrehvid);

4.1.5.3.

rehvide kasutusliik (tava- või talverehvid, eriotstarbelised rehvid või ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvid);

4.1.5.3.1.

kasutusliigi „eriotstarbelised rehvid“ puhul rehvid, mis võivad kanda märget M+S või M.S või M&S;

4.1.5.3.2.

rasketes lumeoludes kasutatavateks talverehvideks liigitatud rehvide loetelu;

4.1.5.3.2.1.

punktiga 6.6.3.1 hõlmatud turvisemustriga protekteeritud rehvide puhul, mis on valmistatud eelnevalt vulkaniseeritud turvise abil või vormis vulkaniseerimise meetodil, tuleb rehvid loendis selgelt identifitseerida, et luua asjakohane seos punkti 6.6.3.1 alapunktis b osutatud loendi(te)ga. Alljärgnevas tabelis on esitatud näide:

Rehvimõõdu tähistus, koormusindeksid, kiiruskategooria	TM1	TM2	TM3
185/60 R 14 82 H	TPM1/TPR1, TA1	–	TPM2/TPR2, TA2
195/65 R 15 91 H	TPM1/TPR1, TA1	–	–
205/55 R 16 94 V XL	–	TPM3/TPR3, TA3	TPM4/TPR4, TA4
235/60 R 17 102 H	–	–	–
255/45 R 18 99 V	–	TPM5/TPR5, TA5	–

Märkused

TM: eelnevalt vulkaniseeritud turvise tootja mark/kaubamärk

TPM: eelnevalt vulkaniseeritud turvise tootja määratud turvisemustri kaubanduslik nimetus / müüginimetus

TPR: protekteerija määratud turvisemustri kaubanduslik nimetus / müüginimetus, kui see erineb TPMist

TA: ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnituse number, mis on antud protekteeritud rehvi tüübile, mis on valmistatud eelnevalt vulkaniseeritud turvise abil või vormis vulkaniseerimise meetodil ning mille turvisel on samad põhiomadused, sealhulgas turvisemuster;

4.1.5.3.2.2.

vormis vulkaniseerimise või turvisematerjali eelneva vulkaniseerimise meetodil valmistatud protekteeritud rehvide puhul, millel on samad põhiomadused, sealhulgas turvisemuster(-mustrid), nagu punktiga 6.6.3.2 hõlmatud uut tüüpi rehvidel, tuleb rehvid loendis selgelt identifitseerida, et luua asjakohane seos punkti 6.6.3.2 alapunktis b osutatud loendi(te)ga. Alljärgnevas tabelis on esitatud näide:

Rehvimõõdu tähistus, koormusindeksid, kiiruskategooria	TM1	TM2	TM3
185/60 R 14 82 H	TPM1/TPR1, TA1	–	TPM2/TPR2,TA2
195/65 R 15 91 H	TPM1/TPR1, TA1	–	–
205/55 R 16 94 V XL	–	TPM3/TPR3, TA3	TPM4/TPR4, TA4
235/60 R 17 102 H	–	–	–
255/45 R 18 99 V	–	TPM5/TPR5, TA5	–

Märkused

TM: rehvitootja mark/kaubamärk

TPM: rehvitootja määratud turvisemustri kaubanduslik nimetus / müüginimetus

TPR: protekteerija määratud turvisemustri kaubanduslik nimetus / müüginimetus

TA: ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnituse number, mis on antud protekteeritud rehvi tüübile, mis on valmistatud kas eelnevalt vulkaniseeritud turvise abil või vormis vulkaniseerimise meetodil ning mille turvise põhiomadused, sealhulgas turvisemuster, on samad, mis ÜRO eeskirja nr 117 kohase tüübikinnitusega uute rehvide puhul;

4.1.5.3.2.3.

punktiga 6.6.3.3 hõlmatud turvisemustriga protekteeritud rehvide puhul, mis on valmistatud vormis vulkaniseerimise meetodil, tuleb rehvid loetelus selgelt identifitseerida, et luua asjakohane seos punkti 6.6.3.3 alapunktis b osutatud loetelu(de)ga. Alljärgnevas tabelis on esitatud näide:

Rehvimõõdu tähistus, koormusindeksid, kiiruskategooria	TPR1	TPR2	TPR3
185/60 R 14 82 H	TA1	–	TA3
195/65 R 15 91 H	TA1	–	–
205/55 R 16 94 V XL	–	TA2	TA3
235/60 R 17 102 H	–	–	–
255/45 R 18 99 V	–	TA2	–

Märkused

TPR: protekteerija määratud turvisemustri kaubanduslik nimetus / müüginimetus

TA: ÜRO eeskirja nr 172 kohaselt protekteeritud rehvi tüübile antud tüübikinnituse number;

4.1.5.4.

punktides 2.37 ja 2.41 määratletud protekteerimissüsteem ja kasutatavate uute materjalide pealekandmise meetod;

4.1.5.5.

protekteeritavate rehvide maksimaalne kiiruskategooria;

4.1.5.6.

protekteeritavate rehvide maksimaalne koormusindeks;

4.1.5.7.

määratud rahvusvaheline rehvistandard, millele rehvivalik vastab.

4.2.

Tüübikinnitusasutuse nõudmisel peab protekteerija esitama katsete jaoks rehvide näidised või koopiad tehniliste teenistuste katsearuannetest, mis on edastatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 12.

5. Tüübikinnitus

5.1.

Rehvide protekteerimiseks peab protekteerimisega tegeleval tootmisüksusel olema pädeva ametiasutuse poolt käesoleva eeskirja nõuete kohaselt antud tüübikinnitus. Pädev ametiasutus võtab käesolevas eeskirjas kirjeldatud vajalikud meetmed, et tagada vastavas tootmisüksuses protekteeritud rehvide vastavus käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele. Protekteerimisega tegelev tootmisüksus on täielikult vastutav selle eest, et protekteeritud rehvid vastaksid käesoleva eeskirja nõuetele ja oleksid tavatingimustes ettenähtud viisil kasutatavad.

5.2.

Lisaks rehvide protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse esialgse hindamise tavanõuetele peab tüübikinnitusasutus veenduma, et materjali tarnijate esitatud dokumendid menetluste, töö käigu, kasutusjuhiste ja spetsifikatsioonide kohta on protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse töötajatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

5.3.

Tüübikinnitusasutus peab tagama, et iga protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse menetlusi ja töö käiku kajastav dokumentatsioon sisaldab parandusmaterjalide ja -viiside kohta kehtestatud nõudeid rehvi kahjustuse ulatuse või rehvi põhimikku läbivate torkeavade ulatuse osas, millest alates rehvi ei loeta protekteeritavaks, olenemata sellest, kas on tegemist olemasoleva kahjustusega või kahjustusega, mis on tekitatud protekteerimiseks ettevalmistamise käigus.

5.4.

Enne tüübikinnituse andmist peab tüübikinnitusasutus olema veendunud, et protekteeritud rehvid on käesoleva eeskirja nõuetega kooskõlas ja et katsed on edukalt läbi viidud vähemalt viie, kuid mitte tingimata rohkem kui 20 protekteeritud rehvinäidisega, mis esindavad protekteerimisega tegelevas tootmisüksuses toodetavat rehvivalikut, kui see on punktide 6.7 ja 6.8 kohaselt ette nähtud.

5.5.

Iga katsetuste jooksul registreeritud ebaõnnestumise puhul katsetatakse kaht lisanäidist samast rehvispetsifikatsioonist. Kui üks neist kahest täiendavast katsest või mõlemad neist ebaõnnestuvad, testitakse kaht sama tüüpi rehvinäidist viimast korda.

Kui viimasest näidistepaarist üks või mõlemad ebaõnnestuvad, lükatakse protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse tüübikinnitustaotlus tagasi.

5.6.

Kui kõik käesoleva eeskirja nõuded on täidetud, antakse tüübikinnitus ja igale protekteerimisega tegelevale kinnitatud tootmisüksusele antakse tüübikinnitusnumber. Selle tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit tähistavad muudatusseeriat, mis sisaldab tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja tehtud viimaseid olulisemaid tehnilisi muudatusi. Tüübikinnitusnumbrile eelneb tekst 108R, mis näitab, et tüübikinnitus kehtib käesoleva eeskirja kohaselt protekteeritud rehvi kohta. Sama tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit teisele käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvale tootmisüksusele.

5.7.

Teade käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.8.

Igale käesoleva eeskirja kohasele protekteeritud rehvile tuleb punktis 3.3 osutatud piirkonda lisaks punktis 3.2 ettenähtud märgistusele selgesti nähtavalt kinnitada rahvusvaheline tüübikinnitustähis, mis koosneb järgmistest elementidest:

5.8.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (10) ja

5.8.2.

tüübikinnitusnumber, nagu on kirjeldatud punktis 5.6.

5.9.

Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud näide tüübikinnitustähise kujunduse kohta.

6. Nõuded

6.1.

Rehve ei võeta protekteerimiseks vastu, kui neil ei ole tüübikinnitust ega E- või e-märgist.

6.1.1.

Suure kiiruskategooriaga rehve, millel on rehvimõõdu tähistuses ainult märgistus ZR ja millel puudub käitusindeks, ei protekteerita.

6.2.

Protekteerimisele ei kuulu varem protekteeritud rehvid.

6.3.

Protekteerimisele ei kuulu mantel, mis on originaalrehvi tootmise aastat näitavate numbrite järgi vanem kui seitse aastat; nt rehvi, millel on protekteerimisaja kood 253, on võimalik protekteerida kuni 2000. aasta lõpuni.

6.4.

Tingimused enne protekteerimist

6.4.1.

Rehvid peavad enne ülevaatust olema puhtad ja kuivad.

6.4.2.

Enne koorimist vaadatakse iga rehv põhjalikult üle nii seest kui ka väljast, et teha kindlaks selle sobivus protekteerimiseks.

6.4.3.

Rehve, mille nähtavad kahjustused on tekkinud ülekoormuse või rehvide alarõhu tõttu, ei protekteerita.

6.4.4.

Rehve, millel esineb üks järgmistest kahjustustest, ei võeta protekteerimiseks vastu:

6.4.4.1.

a)	põhimikuni ulatuv suur lõhe;

b)	põhimikku läbivad kahjustused või mantli kahjustused kõrgemate kiiruskategooriatega rehvidel kui H, välja arvatud juhul, kui need mantlid tähistatakse madalamate kiiruskategooriatega;

c)	varasemate kahjustuste parandused, mis ulatuvad üle kindlaksmääratud kahjustuspiiride – vt punkt 5.3;

d)	põhimiku purunemine;

e)	õli vm kemikaali tekitatud märgatav kahjustus;

f)	mitu lähestikku paiknevat kahjustust;

g)	kahjustunud või purunenud rant;

h)	parandamatult rikutud või kahjustunud sisevooder;

i)	randikahjustus, välja arvatud väike kummimaterjaliga piirduv kahjustus;

j)	turvise või külje kulumisest tingitud koordiniitide paljandumine;

k)	parandamatu turvise- või küljematerjali eraldumine põhimikust;

l)	struktuurne kahjustus külje piirkonnas.

6.4.5.

Protekteerimisele ei kuulu eraldunud vööga radiaalrehvide põhimikud, välja arvatud juhul, kui vöö serv on kergelt lahti tulnud.

6.5.

Ettevalmistamine

6.5.1.

Pärast koorimist ja enne uue materjali pealekandmist vaadatakse iga rehv veel kord vähemalt väljastpoolt põhjalikult üle, et veenduda selle jätkuvas sobivuses protekteerimiseks.

6.5.2.

Kogu uue materjali pealekandmiseks ettenähtud pind peab olema ette valmistatud seda liigselt kuumutamata. Kooritud pinna struktuuris ei tohi olla sügavaid puhastamisel tekkinud rebendeid ega lahtisi materjaliosakesi.

6.5.3.

Eelnevalt vulkaniseeritud materjali kasutamise korral peavad ettevalmistatud pinna piirjooned vastama materjali tootja nõuetele.

6.5.4.

Lahtised koordiniitide otsad ei ole lubatud.

6.5.5.

Mantli koordiniite ei tohi ettevalmistuse käigus kahjustada.

6.5.6.

Lihvimise käigus tekkivad radiaalrehvide vöökahjustused on lubatud ainult pinnakihi piiratud ulatusega piirkondades.

6.5.7.

Koorimise käigus diagonaalrehvidel tekkivate kahjustuste puhul tuleb arvestada järgmist:

6.5.7.1.

kahekihilise rehvikonstruktsiooni korral ei tohi põhimikul olla ühtegi kahjustust peale väikeste piiratud ulatusega koorimiskahjustuste põhimiku liitekohas;

6.5.7.2.

lohvita rehvitüübi kahekihilise vahepadjandiga konstruktsiooni korral ei tohi põhimikul ja vahepadjandil olla ühtegi kahjustust;

6.5.7.3.

lohviga rehvitüübi kahekihilise vahepadjandiga konstruktsiooni korral on vahepadjandi piiratud ulatusega kahjustus lubatav;

6.5.7.4.

lohvita rehvitüübi nelja või enama kihiga konstruktsiooni korral ei tohi põhimikul ja vahepadjandil olla ühtegi kahjustust;

6.5.7.5.

lohviga rehvitüübi nelja või enama kihiga konstruktsiooni korral peab kahjustus piirduma ainult kõige välimise kihi kõrgemaleulatuva osaga.

6.5.8.

Katmata terasosad tuleb töödelda nii ruttu kui võimalik sobiva materjaliga, nagu on ette näinud kõnealuse sobiva materjali tootja.

6.6.

Protekteerimine

6.6.1.

Protekteerija peab tagama, et parandusmaterjalide (sealhulgas paikade) tootja või tarnija vastutab järgmise eest:

a)	esitab protekteerija soovi korral kasutusmeetodid ja hoiutingimused selle riigi riigikeeles, kus materjale kasutatakse;

b)	esitab protekteerija soovi korral kirjelduse kahjustuse ulatuse kohta, mille parandamiseks materjalid on ette nähtud, selle riigi riigikeeles, kus materjale kasutatakse;

c)	tagab, et tugevdatud rehvipaigad täidavad põhimiku parandustöödel õige paigaldamise korral oma ettenähtud otstarvet;

d)	tagab, et paigad suudavad pidada vastu rehvitootja määratud maksimaalse rehvirõhu kahekordsele väärtusele;

e)	tagab mis tahes muu parandusmaterjali vastavuse ettenähtud kasutusotstarbele.

6.6.2.

Protekteerija vastutab parandusmaterjali õige kasutamise eest ning selle eest, et parandamise käigus ei tekiks defekte, mis võiksid kahjustada rehvi töökindlust.

6.6.3.

Protekteerija peab tagama, et turvise- ja küljematerjali tootja või tarnija esitab täpsed nõuded materjali hoiutingimuste ja kasutamise kohta, et tagada materjali ettenähtud omadused. Protekteerija soovi korral peab see teave olema selle riigi riigikeeles, kus materjale kasutatakse.

6.6.3.1.

Eelnevalt vulkaniseeritud turvise abil ja/või vormis vulkaniseerimise meetodil valmistatud, ühesuguse turvisemustriga protekteeritud rehvide puhul, mida ei hõlma punkt 6.6.3.2 ja mis on saanud ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnituse, peab protekteerija tagama, et protekteerimisprotsessis kasutatava(te) turvis(t)e tarnija(d) esitab (esitavad) käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitust andvale tüübikinnitusasutusele ja tehnilisele teenistusele ning vajaduse korral protekteerijale järgmised dokumendid:

(a)	asjaomase tüübikinnitusasutuse poolt väljastatud ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)e vastavustunnistus(t)e koopia(d);

(b)	ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)ele vastavustunnistus(t)ele lisatud rehvimõõtude loetelu(d). Loetelu(d) peab (peavad) sisaldama vähemalt punktis 4.1.5.3.2.1 määratletud rehve;

(c)	ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)e vastavustunnistus(t)ega hõlmatud turvisemustri(te) joonis(ed), sealhulgas lumetõhususega seotud põhiomadused;

d)	koopia viimasest toodangu vastavuse aruandest, nagu on nõutud ÜRO eeskirjas nr 172.

6.6.3.2.

Vormis vulkaniseerimise meetodil või eelnevalt vulkaniseeritud turvise abil valmistatud protekteeritud rehvide puhul, millel on sama(d) turvisemuster (-mustrid) nagu uut tüüpi rehvil, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 117 kohase tüübikinnituse seoses rasketes lumeoludes lumetõhususe tagamise miinimumnõuete täitmisega, peab protekteerija tagama, et uue rehvitüübi tootja esitab käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitust andvale tüübikinnitusasutusele ja tehnilisele teenistusele ning vajaduse korral protekteerijale järgmised dokumendid:

(a)	asjaomase tüübikinnitusasutuse poolt ÜRO eeskirja nr 117 kohas(t)e vastavustunnistus(t)e alusel väljastatud ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)e vastavustunnistus(t)e koopia(d);

(b)	ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)ele vastavustunnistus(t)ele lisatud rehvimõõtude loetelu(d). Loetelu(d) peab (peavad) sisaldama vähemalt punktis 4.1.5.3.2.2 määratletud rehve;

(c)	ÜRO eeskirja nr 117 kohas(t)e vastavustunnistus(t)ega hõlmatud turvisemustri(te) joonis(ed), sealhulgas lumetõhususega seotud põhiomadused;

(d)	koopia viimasest toodangu vastavuse aruandest, nagu on nõutud ÜRO eeskirjas nr 117.

6.6.3.3.

Vormis vulkaniseerimise meetodil valmistatud protekteeritud rehvide puhul, mida ei hõlma punktid 6.6.3.1 või 6.6.3.2 ja mis on saanud ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnituse, peab protekteerija esitama käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitust andvale tüübikinnitusasutusele ja tehnilisele teenistusele järgmised dokumendid:

(a)	asjaomase tüübikinnitusasutuse poolt väljastatud ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)e vastavustunnistus(t)e koopia(d);

(b)	ÜRO eeskirja nr 172 kohas(t)ele vastavustunnistus(t)ele lisatud rehvimõõtude loetelu(d). Loetelu(d) peab (peavad) sisaldama vähemalt punktis 4.1.5.3.2.3 määratletud rehve;

(c)	turvisemustri(te) joonis(ed), sealhulgas lumetõhususega seotud põhiomadused;

d)	koopia viimasest toodangu vastavuse aruandest, nagu on nõutud ÜRO eeskirjas nr 172.

6.6.3.4.

Protekteeritud rehvide puhul, mille valmistamisel kasutatakse ÜRO eeskirja nr 172 kohase tüübikinnitusega eelnevalt vulkaniseeritud turvisematerjali (-materjale), peab protekteerija tagama, et eelnevalt vulkaniseeritud turvisematerjali(de) pakendil on tüübikinnitustähisega kleebis, kuni pakend avatakse ja materjali hakatakse kasutama protekteerimisprotsessis, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitustähis on märgitud turvise õlale.

6.6.4.

Protekteerija peab tagama, et parandamisel kasutatav materjal ja/või materjalisegu on tootja või tarnija sertifikaadis dokumenteeritud. Materjalisegu peab sobima rehvi ettenähtud kasutusotstarbeks.

6.6.5.

Töödeldud rehv tuleb vulkaniseerida nii kiiresti kui võimalik pärast kõigi parandus- ja taastamistööde lõppu ning hiljemalt vastavalt materjali tootja spetsifikatsioonidele.

6.6.6.

Rehvi vulkaniseerimise aeg, temperatuur ja rõhk sõltuvad kasutatavate materjalide ja töötlemisseadmete nõuetest ja eripärast.

6.6.7.

Vormi mõõtmed peavad vastama uue materjali paksusele ja kooritud mantli suurusele. Radiaalrehve vulkaniseeritakse ainult radiaalsetes või radiaalse jaotusega vormides.

6.6.8.

Originaalmaterjali paksus pärast koorimist ja mis tahes uue materjali keskmine paksus turvisemustri all pärast protekteerimist peab vastama punktides 6.6.8.1 ja 6.6.8.2 sätestatule. Materjali paksust kontrollitakse mis tahes punktis mööda turvise laiust või ümber rehvi perimeetri nii, et punktides 6.7.5 ja 6.7.6 esitatud nõuded oleksid täidetud.

6.6.8.1.

Radiaalrehvide ja diagonaal-vöörehvide puhul (mm):

1,5 ≤ (A + B) ≤ 5	(minimaalselt 1,5 mm; maksimaalselt 5,0 mm)
A ≥ 1	(minimaalselt 1,0 mm)
B ≥ 0,5	(minimaalselt 0,5 mm)

P.D.	=	mustri sügavus
X	=	koorimispiir
A	=	uue materjali keskmine paksus mustri all
B	=	originaalmaterjali miinimumpaksus vöö kohal pärast koorimist

6.6.8.2.

Diagonaalrehvide puhul:

originaalmaterjali paksus vahepadjandi kohal peab olema ≥ 0,00 mm;

uue materjali keskmine paksus kooritud mantli kohal peab olema ≥ 2,00 mm;

originaalmaterjali ja uue materjali kogupaksus turvisemustri soonte all peab olema ≥ 2,00 ja ≤ 5,00 mm.

6.6.9.

Protekteeritud rehvi käitusindeksis ei tohi olla kõrgem kiiruskategooria ega kõrgem koormusindeks kui originaalrehvil enne protekteerimist.

6.6.10.

Protekteeritud rehvi minimaalne lubatud kiirusvõimekus on 120 km/h (kiiruskategooria L) ja maksimaalne 300 km/h (kiiruskategooria Y).

6.6.11.

Turvise kulumismärgid peavad olema paigutatud järgmiselt.

6.6.11.1.

Protekteeritud õhkrehvil peab olema vähemalt kuus rida turvise kulumismärke, mis paiknevad turvise peasoontes võrdsete vahedega põikiridadena. Turvise kulumismärgid peavad olema sellised, et neid ei saa segi ajada turvise ribide või plokkide vahel olevate materjalirantidega;

6.6.11.2.

Rehvide korral, mis sobivad paigaldamiseks velgedele nimiläbimõõdu koodiga 12 või vähem, on siiski lubatud kasutada nelja rida turvise kulumismärke;

6.6.11.3.

Turvise kulumismärgid peavad võimaldama näidata, kui turvise soonte sügavus on vähenenud 1,6 mm-ni lubatud hälbega +0,60/–0,00 mm.

6.6.11.4.

Turvise kulumismärkide kõrguse määramiseks leitakse vahe turvise pinna ja kulumismärkide ülemise poole vahelise kauguse ning turvise pinna ja turvisesoonte põhjas asuva kulumismärkide alumise poole vahelise kauguse vahel.

6.7.

Kontrollimine

6.7.1.

Pärast vulkaniseerimist, kui rehv on veel mõnevõrra soe, tuleb iga protekteeritud rehv üle vaadata, et kontrollida nähtavate defektide puudumist. Protekteerimise ajal või pärast seda tuleb rehv kontrollimiseks täita rõhuni vähemalt 1,5 bar. Kui rehviprofiilis on mis tahes nähtav defekt (nt õhumull, süvend jne), vaadatakse see rehv vea põhjuse kindlakstegemiseks eraldi üle.

6.7.2.

Enne protekteerimist, protekteerimise ajal või pärast seda tuleb rehvi konstruktsiooni terviklikkust vähemalt ühel korral sobiva ülevaatusmeetodi abil kontrollida.

6.7.3.

Kvaliteedikontrolli tarbeks tehakse mitmele protekteeritud rehvile purustav ja/või mittepurustav katse või ülevaatus. Kontrollitud rehvide arv ja katsete tulemused tuleb registreerida.

6.7.4.

Protekteeritud rehvi mõõtmed peavad käesoleva eeskirja 6. lisa kohase mõõtmise tulemusel ühtima käesoleva eeskirja punkti 7 või 5. lisa menetluse kohaselt arvutatud mõõtmetega.

6.7.5.

Protekteeritud rehvi radiaalviskumine ei tohi ületada 1,5 mm (lubatud mõõtmishälbega +0,4 mm).

6.7.6.

Protekteeritud rehvi maksimaalne staatiline tasakaalustamatus velje läbimõõdult mõõdetuna ei tohi ületada 1,5 % rehvi massist.

6.7.7.

Turvise kulumismärgid peavad vastama punktis 6.6.11 esitatud nõuetele.

6.8.

Koormuse/kiiruse kestvuskatse

6.8.1.

Käesolevale eeskirjale vastavad protekteeritud rehvid peavad läbima koormuse/kiiruse kestvuskatsed, nagu on sätestatud käesoleva eeskirja 7. lisas.

6.8.1.1.

Protekteeritud mobiilrehvide puhul tehakse eespool nimetatud koormuse/kiiruse katse ühel 7. lisa punkt 1 kohaselt täidetud rehvil, järgides rehvile märgitud koormuse ja kiiruse tingimusi. Teine koormuse/kiiruse katse tuleb teha sama tüüpi rehvi teise näidisega, nagu on sätestatud 7. lisa punktis 3. Tootja nõusoleku korral võib teise katse teha sama näidisega

6.8.2.

Protekteeritud rehv, millel pärast koormuse/kiiruse kestvuskatseid ei ole turvis ega muud kihid eraldunud, koort lahti tulnud, turvis murenenud ega koordiniidid purunenud, loetakse katse läbinuks.

6.8.3.

Kui mobiilrehvi deformeerunud ristlõike kõrgus ei ole pärast 7. lisa punktis 3 määratletud katse läbimist muutunud katse alguses mõõdetud kõrgusega võrreldes rohkem kui 20 % ning kui turvise ühendus kahe küljega on säilinud, loetakse see rehv katse läbinuks.

6.8.4.

Rehvide (välja arvatud radiaalkonstruktsiooniga rehvid) välisläbimõõt ei tohi kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatset erineda enne katset mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui ± 3,5 %.

7. Spetsifikatsioonid

7.1.

Käesolevale eeskirjale vastavad protekteeritud rehvid peavad vastama järgmistele mõõtmetele.

7.1.1.

Ristlõike laius

7.1.1.1.

Mõõteveljele paigaldatud rehvi ristlõike laius S arvutatakse järgmise valemiga:

ja ümardatakse lähima täismillimeetrini,

kus

S1	:	on mõõteveljele vastava rehvi arvutuslik ristlõike laius vastavalt rahvusvahelisele rehvistandardile, mille protekteerija kõnealuse rehvimõõdu jaoks määrab;
A	:	on katsevelje laius millimeetrites;
A1	:	on mõõtevelje laius millimeetrites vastavalt rahvusvahelisele rehvistandardile, mille protekteerija kõnealuse rehvimõõdu jaoks määrab;
K	:	on tegur, mille väärtuseks loetakse 0,4.

7.1.2.

Välisläbimõõt

7.1.2.1.

Protekteeritud rehvi teoreetiline välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemiga:

D = d + 2H

kus

D	:	on teoreetiline välisläbimõõt millimeetrites;
d	:	on punktis 2.21.3 määratletud kokkuleppeline arv millimeetrites;
H	:	on ristlõike nimikõrgus millimeetrites ja võrdub Sn ja 0,01 Ra korrutisega, kus:

Sn	:	on ristlõike nimilaius millimeetrites;
Ra	:	on nominaalne ristlõikesuhe.

Kõik eespool nimetatud sümbolid vastavad rehvimõõdu tähistusele, nagu see on märgitud rehvi küljele kooskõlas punktiga 3.2.2 ja punkti 2.21 määratluse kohaselt.

7.1.2.2.

Rehvide puhul, mille tähistus on esitatud ÜRO eeskirja nr 30 5. lisa tabelite esimeses veerus, peab välisläbimõõt siiski vastama kõnealustes tabelites esitatud väärtusele.

7.1.3.

Protekteeritud rehvide mõõtmise meetod

7.1.3.1.

Protekteeritud rehvide mõõtmeid mõõdetakse käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud menetluse kohaselt.

7.1.4.

Rehvi üldlaiuse spetsifikatsioon

7.1.4.1.

Tegelik üldlaius võib olla väiksem kui punktis 7.1.1 määratud ristlõike laius või laiused.

7.1.4.2.

Tegelik üldlaius võib ületada ka punktis 7.1 kindlaksmääratud väärtust või väärtusi järgmiselt:

7.1.4.2.1.

4 % radiaalrehvide puhul ja

7.1.4.2.2.

6 % diagonaalrehvide või diagonaal-vöörehvide puhul;

7.1.4.2.3.

lisaks sellele, kui rehvil on spetsiaalne kaitsevöö, võib laius olla kuni 8 mm võrra suurem punktides 7.1.4.2.1 ja 7.1.4.2.2 esitatud lubatud hälvetest.

7.1.5.

Välisläbimõõdu spetsifikatsioon

7.1.5.1.

Protekteeritud rehvi tegelik välisläbimõõt peab olema väärtuste Dmin ja Dmax vahemikus, mis arvutatakse järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H × a) ja

Dmax = d + (2H × b)

kus:

7.1.5.1.1.

rehvimõõtude puhul, mida ei ole esitatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelites, kehtivad punktis 7.1.2.1 määratletud H ja d väärtused;

7.1.5.1.2.

punktis 7.1.2.2 nimetatud rehvimõõtude puhul:

H = 0,5 (D – d)

kus D on välisläbimõõt ja d on eespool nimetatud tabelites kõnealusele rehvimõõdule vastava velje nimiläbimõõt;

7.1.5.1.3.

tegur a = 0,97;

7.1.5.1.4.

tegur b on järgmine:

	Radiaalrehvid	Diagonaalrehvid ja diagonaal-vöörehvid
Tavaliste rehvide korral	1,04	1,08

7.1.5.2.

Talverehvide puhul ei tohi punkti 7.1.5.1 kohaselt arvutatud maksimaalset välisläbimõõtu (Dmax) ületada rohkem kui 1 % võrra.

7.2.

Klassi „eriotstarbeline rehv“ liigitamiseks peab rehvil olema plokkidest turvisemuster, mille plokid on suuremad ja laiemate vahedega kui tavarehvidel, ning turvisemuster peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	turvisemustri sügavus ≥ 9 mm ja

b)	poorsustegur ≥ 30 %.

7.3.

Klassi „professionaalne maastikurehv“ liigitamiseks peavad rehvil olema järgmised omadused:

a)	turvisemustri sügavus ≥ 11 mm ja

b)	poorsustegur ≥ 35 % ja

c)	kiiruskategooria ≤ 160 km/h.

8. Tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.1.

Igast protekteerimisega tegelevat tootmisüksust puudutavast muudatusest, mis muudab protekteerimisega tegeleva tootmisüksuse poolt tüübikinnitustaotluses (vt punkt 4) esitatud teavet, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes andis protekteerimisega tegelevale tootmisüksusele tüübikinnituse. Asjaomane ametiasutus võib sel juhul:

8.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märkimisväärselt nõuetele vastavust ja et protekteerimisega tegelev tootmisüksus vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

8.1.2.

nõuda tüübikinnituse täiendavat uurimist.

8.2.

Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.7 kindlaks määratud korra kohaselt.

8.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

9. Toodangu vastavus

Toodangu vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja vastama järgmistele nõuetele.

9.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud protekteerimisega tegelev tootmisüksus peab vastama punktis 6 sätestatud nõuetele.

9.2.

Tüübikinnituse omanik peab tagama, et käesoleva eeskirja kohaselt kontrollitakse ja katsetatakse toodetava rehvivaliku näidistena vähemalt järgmist hulka rehve:

0,01 % aastasest kogutoodangust, kuid mitte mingil juhul vähem kui viis rehvi ja mitte tingimata rohkem kui 20 rehvi igal tootmisaastal kogu selle aasta peale jaotatuna.

9.3.

Kui punkti 9.2 nõudeid täidab tüübikinnitusasutus või see toimub tema kontrolli all, võib tulemusi kasutada punktis 9.4 ette nähtud nõuete osana või nende asemel.

9.4.

Protekteerimisega tegelevale tootmisüksusele tüübikinnituse andnud ametiasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisrajatises rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Tüübikinnitusasutus valib iga tootmisrajatise puhul juhusliku valiku teel näidised ning käesoleva eeskirja nõuete kohaselt kontrollitakse ja katsetatakse toodetava rehvivaliku näidistena vähemalt järgmist hulka rehve:

0,01 % aastasest kogutoodangust, kuid mitte mingil juhul vähem kui viis rehvi ja mitte tingimata rohkem kui 20 rehvi igal tootmisaastal.

9.5.

Punktis 9.4 nimetatud katsed ja kontrollid võivad asendada punktis 9.2 nõutavaid katseid ja kontrolle.

10. Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.1.

Kui punkti 9 nõuded ei ole täidetud või kui tootmisüksus või selles tootmisüksuses toodetud protekteeritud rehvid ei vasta punktis 9 sätestatud nõuetele, võib protekteerimisega tegelevale tootmisüksusele käesoleva eeskirja alusel antud tüübikinnituse tühistada.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tühistab varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. Tootmise lõpetamine

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud protekteeritud rehvide tootmise ja tootmisüksuse tegevuse täieliku lõpetamise korral tuleb sellest teatada tootmisüksusele tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Asjaomase teabe saamisel edastab asutus selle teabe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

12. Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste, katselaborite ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.1.

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning vajaduse korral nende tunnustatud katselaborite ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

12.2.

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised võivad määrata tunnustatud katselaboriteks rehvitootjate või rehvide protekteerimisega tegelevate tootmisüksuste laboreid.

12.3.

Kui 1958. aasta kokkuleppe osaline kohaldab punkti 12.2, võib teda soovi korral katsetel esindada üks või mitu tema valitud isikut.

13. Üleminekusätted

13.1.

Alates muudatusseeria 01 ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest või tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatusseeriaga 01.

13.2

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad jätkuvalt rehvide protekteerimisega tegelevatele tootmisüksustele käesoleva eeskirja varasemate muudatusseeriate alusel antud tüübikinnitusi, mida ei mõjuta muudatusseeriaga 01 tehtud muudatused, ja annavad nendele tüübikinnitustele laiendusi.

13.3.

Alates 1. septembrist 2025 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama tüübikinnitusi, mis on antud varasemate muudatusseeriate alusel esmakordselt pärast 1. septembrit 2025.

13.4.

Kuni 1. septembrini 2028 tunnustavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi, mis on antud varasemate muudatusseeriate alusel esmakordselt enne 1. septembrit 2025, ja annavad nendele tüübikinnitustele laiendusi.

(*1) Käesolevas eeskirjas tähendab mõiste „rehvid“ „õhkrehve“.

(*2) Protekteeritud rehvid on protekteerimisprotsessi käigus uuendatud rehvid.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3).

(2) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse rehvi kui komponendi nõuded. Eeskirjaga ei piirata rehvide paigaldamist mis tahes kategooria sõidukitele.

(3) Rehvid, mille velje läbimõõdu tähise ees on tähed RF (nt 235/45 RF 17).

(4) Rehvistandardid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:

ETRTO, Avenue d'Auderghem 22-28, B 1040 Brüssel, Belgia.

(5) TRA, 175 Montrose West Avenue, Suite 150, Copley, Ohio, 44321 Ameerika Ühendriigid.

(6) JATMA, 9th Floor, Toranomon Building No. 1-12, 1-Chome Toranomon Minato-ku, Tokyo 105, Jaapan.

(7) TRAA, Suite 1, Hawthorn House, 795 Glenferrie Road, Hawthorn, Victoria, 3122 Austraalia.

(8) ALAPA, Avenida Paulista 2444-12o Andar, conj. 124, 01310-300 Sao Paulo, S.P. Brasiilia.

(9) STRO, Älggatan 48 A, Nb, S-216 15 Malmö, Rootsi.

(10) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas.

Li	kg	Li	kg	Li	kg	Li	kg
0	45	31	109	61	257	91	615
1	46,2	32	112	62	265	92	630
2	47,5	33	115	63	272	93	650
3	48,7	34	118	64	280	94	670
4	50	35	121	65	290	95	690
5	51,5	36	125	66	300	96	710
6	53	37	128	67	307	97	730
7	54,5	38	132	68	315	98	750
8	56	39	136	69	325	99	775
9	58	40	140	70	335	100	800
10	60	41	145	71	345	101	825
11	61,5	42	150	72	355	102	850
12	63	43	155	73	365	103	875
13	65	44	160	74	375	104	900
14	67	45	165	75	387	105	925
15	69	46	170	76	400	106	950
16	71	47	175	77	412	107	975
17	73	48	180	78	425	108	1 000
18	75	49	185	79	437	109	1 030
19	77,5	50	190	80	450	110	1 060
20	80	51	195	81	462	111	1 090
21	82,5	52	200	82	475	112	1 120
22	85	53	206	83	487	113	1 150
23	87,5	54	212	84	500	114	1 180
24	90	55	218	85	515	115	1 215
25	92,5	56	224	86	530	116	1 250
26	95	57	230	87	545	117	1 285
27	97,5	58	236	88	560	118	1 320
28	100	59	243	89	580	119	1 360
29	103	60	250	90	600	120	1 400
30	106