(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1072/2012 (2) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „HRV“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes.

(2)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 (3) kehtestas nõukogu dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (edaspidi „algsed meetmed“). Algsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi algseks uurimiseks.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1932 (4) muutis komisjon algsetes meetmetes määratletud tootemääratlust, jättes toote määratluse osalise vahepealse läbivaatamise järel välja keraamiliste maitseainetopside või vürtsijahvatite ja nende keraamiliste jahvatavate osade, keraamiliste kohviveskite, keraamiliste noateritajate ja teritajate ning keraamiliste köögiriistade, mida kasutatakse lõikamiseks, jahvatamiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks, ning pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavate keraamiliste kordieriidist küpsetuskivide impordi.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1198 (5) taaskehtestas komisjon pärast aegumise läbivaatamist lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine“).

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2131 (6) muutis komisjon kehtivaid meetmeid vastavalt meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemustele. Rakendusmäärusega (EL) 2019/2131 laiendati rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 1 lõikega 2 kehtestatud „kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat“ 36,1 % tollimaksu impordile, mille on deklareerinud 33 äriühingut, kelle suhtes kohaldati varem madalamat tollimaksu, ja kelle puhul on leitud, et nad hoiavad meetmetest kõrvale toodangu suunamisega läbi teatavate Hiina eksportivate tootjate, ning tunnistati kehtetuks nende TARICi lisakoodid.

(6)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/1981 (7) taaskehtestas komisjon pärast aegumise läbivaatamist lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes.

(7)

Praegu kehtivad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad on vahemikus 13,1–18,3 %. Kõigile algsete meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises (edaspidi „algne uurimine“) valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele määrati tollimaksumäär 17,9 % ja kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatakse jääktollimaksu määra 36,1 %.

(8)

19. detsembril 2024 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel HRVst pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes dumpingu uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (8) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(9)

Komisjon algatas dumpinguga piirduva uurimise läbivaatamistaotluse alusel, mille esitas 17. oktoobril 2024 Cerame-Unie / Euroopa laua- ja dekoratiivnõude liit (European Federation for Table- and Ornamentalware (FEPF), edaspidi „Cerame Unie“ või „taotluse esitaja“). Taotlus esitati liidu keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Taotluses esitati tõendid dumpingu ja muutunud olukorra püsivuse kohta, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(10)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles sõltumatu importija Holst Porzellan GmbH menetluse lõpetamist, sest kuigi uurimine põhines 17. oktoobri 2024. aasta taotlusel, ei olnud äriühingu sõnul huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus selle kuupäevaga taotlust.

(11)

Komisjon selgitas, et algatamisteates on osutatud 16. oktoobril 2024 esitatud ja saadud taotlusele, mis komisjoni tava ja alusmääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt loeti järgmisel päeval esitatuks. Taotluse mittekonfidentsiaalne versioon on olemas ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutele anti selle kohta märkuste esitamiseks aega 37 päeva (9).

(12)

Holst Porzellan väitis, et märkimisväärne osa Cerame Unie loetletud toetavatest liidu tootjatest ei tegele asjaomase tootega ja Hiinast pärit import neid ei mõjuta. Lisaks taotles see importija, et talle esitataks täielik nimekiri taotlust toetavate tootjate kohta.

(13)

Holst Porzellan ei esitanud oma väite kohta mingeid tõendeid. Taotluse esitas 17. oktoobril 2024 taotluse esitaja liidu keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisharu nimel. Alusmääruse artikli 5 lõike 4 kohaselt algatatakse uurimine juhul, kui kaebust sõnaselgelt toetavate liidu tootjate toodang moodustab üle 25 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust. Kuna Cerame Unie toodang moodustas hinnanguliselt üle 37 % liidu tootmisharu kogutoodangust, oli see tingimus täidetud ja nimetatud väide lükati tagasi.

(14)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(15)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, kauplejaid, Hiina ametiasutusi ja teadaolevaid importijaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(16)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(17)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Nõutud teabe esitasid 567 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Nende koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul üle 80 % kogu Hiina impordist.

(20)

Pärast Hiina eksportivate tootjate esitatud teabe analüüsimist otsustas komisjon piirduda uurimises eksportivate tootjate mõistliku arvuga ja moodustada valim kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1. 21. veebruaril 2025 moodustas komisjon valimi esialgu kahest eksportivate tootjate kontsernist, lähtudes suurimast müügimahust liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (10). Kahe valimisse kaasatud kontserni arvele jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 10 % Hiinast liitu eksporditud keraamiliste laua- ja kööginõude hinnangulisest üldkogusest.

(21)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Komisjon sai märkusi taotluse esitajalt ja ühelt esialgselt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt.

(22)

Cerame Unie juhtis tähelepanu sellele, et avalikust versioonist välja jäetud andmete tõttu ei olnud neil võimalik kommenteerida ettevõtjate Hunan Hualian China Industry ja Hunan Hualian Ebillion China Industry (edaspidi „Hunan Hualiani kontsern“) valikut. Cerame Unie juhtis tähelepanu ka lahknevustele ühe eksportiva tootja vastuste vahel valikuuringu vormil ja nende poolt viimase aegumise läbivaatamise käigus esitatud valikuuringu vormil. Cerame Unie pakkus, et äriühing võis müügiandmed meelega välja jätta, et vältida valimisse kaasamist, ning kutsus komisjoni üles olukorda selgitama.

(23)

Komisjon vaatas läbi ettevõtjate Hunan Hualian China Industry ja Hunan Hualian Ebillion China Industry esitatud teabe ning palus äriühingutel esitada ajakohastatud avalik versioon, mis lisati seejärel avatud toimikusse (11). Mis puudutab eksportivat tootjat, kes esitas väidetavalt vastuolulisi andmeid, siis võrdles komisjon valikuuringu vormil esitatud ELi suunatud ekspordi mahu andmeid äriühingu TARICi lisakoodi all registreeritud mahtudega ning leidis, et kuigi nende kahe arvu vahel esines tõepoolest lahknevusi, oli äriühingu ELi suunatud ekspordi korrigeeritud maht siiski liiga väike, et liigitada ta suurimate eksportivate tootjate hulka ja seega valimisse kaasata. Seetõttu ei mõjutanud parandus otsust äriühingut valimisse mitte kaasata.

(24)

Üks esialgsesse valimisse kaasatud kontsernidest, Fung Lin Wah kontsern, esitas märkused, milles selgitas, et nad lisasid müügi sõltumatutele kauplejatele, kes eksportisid ELi nende oma müügina ELi ja ei saanud tagada nende sõltumatute kauplejate koostööd.

(25)

13. mail 2025 avaldas komisjon toimikusse lisatud teate, milles teavitas huvitatud isikuid sellest, et pärast märkuste saamist esialgse valimi kohta muutis ta kooskõlas algatamisteate punktiga 5.3 oma varem moodustatud esialgset eksportivate tootjate valimit, et lisada sellesse Hunan Huazhi kontsern. Rohkem märkusi ei saadud. 21. mail 2025 kinnitas komisjon nende eksportivate tootjate lõpliku valimi, (12) kelle eksport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 12 % koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud Euroopa Liitu eksporditud kogusest. Ühtegi märkust ei esitatud.

(26)

Pärast järelduste avalikustamist väitis valimisse kaasatud eksportiv tootja Hunan Huazhi kontsern, et hoolimata kõrgest koostöömäärast – koostööd tegevate äriühingute arvele langes üle 80 % keraamiliste laua- ja kööginõude impordist uurimisperioodil – langes valimisse kaasatud eksportivad tootjate arvele vaid 12 % hinnangulisest impordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna selle äriühingu arvates ei ole see valim esindav, ei saa valimisse kaasatud äriühingute kontrollimisel tehtud järeldusi laiendada ülejäänud tootmisharule.

(27)

Importija Holst Porzellan kritiseeris valimit ja leidis, et see ei ole esindav võrreldes Hiina keraamiliste lauanõude tootjate koguarvuga ega esinda ka eri rühmi, mille võib moodustada eri individuaalse dumpingumarginaali alusel. Teine sõltumatu importija, Josef Mäser GmbH, väitis, et kuna kõik tootjad asusid samas HRV piirkonnas, siis ei ole valim geograafiliselt tasakaalus ja seega ei ole see ka esindav.

(28)

Komisjon osutas, et valim on moodustatud kookõlas alusmäärusega. Võttes arvesse turu killustatust, leidis komisjon, et valimi suurendamine oleks põhjendamatult koormav, kuid ei oleks esindavust märkimisväärselt parandanud. Nii näiteks oleks suuruselt järgmise keraamilisi lauanõusid eksportiva tootja võtmine valimisse suurendanud valimi esindavust vähem kui 2 protsendipunkti võrra. Geograafilise jaotuse küsimuses teatas komisjon Josef Mäser GmbH-le, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad asuvad tegelikult kolmes eri halduspiirkonnas. Peale selle lisas komisjon 13. mail 2025 toimikusse teate, millega tehti huvitatud isikutele teatavaks eksportivate tootjate lõpliku valimi koosseis. Selle kohta ta märkusi ei saanud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(30)

Ükski importija endast teada ei andnud.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu importijat, et neid ei ole uurimise algatamisest teavitatud. Lisaks taunisid mõned neist importijatest asjaolu, et importijate valimi puudumine mõjutas negatiivselt uurimise tulemust.

(32)

Algatamisteates esitas komisjon sõltumatutele importijatele üleskutse registreeruda huvitatud isikuna ja osaleda valikuuringus. Kuid nagu on nimetatud põhjenduses 30, ei andnud endast teada ükski importija, mistõttu ei olnud valikuuring vajalik.

(33)

Uurimise algatamisel väljendas 19 Hiina eksportivat tootjat huvi individuaalse kontrollimise vastu, kuid ükski neist 19 äriühingust ei vastanud valikuuringu küsimustikule. Seetõttu leiti, et ükski äriühing ei olnud ametlikult taotlenud individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.

(34)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „HRV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. HRV valitsus küsimustikule ei vastanud.

(35)

Komisjon saatis kolmele valimisse kuuluvale kontsernile küsimustikud. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (13).

(36)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida peetakse dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks.

(37)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(38)

Vaatlusalune toode on sama, mis on määratletud rakendusmääruses (EL) 2017/1932 pärast toote määratluse läbivaatamist, mis algatati 12. aprillil 2017, (14) st keraamilised laua- ja kööginõud, välja arvatud keraamilised maitseainetopsid või vürtsjahvatid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised kohviveskid, keraamilised noateritajad, keraamilised teritusvahendid ja lõikamiseks, jahvatamiseks, riivimiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks kasutatavad keraamilised köögiriistad ning pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad teatavad keraamilised kordieriidist küpsetuskivid (edaspidi „vaatlusalune toode“), Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu kuuluvad CN-koodide ex 6911 10 00 , ex 6912 00 21 , ex 6912 00 23 , ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911 10 00 90, 6912 00 21 11, 6912 00 21 91, 6912 00 23 10, 6912 00 25 10 ja 6912 00 29 10 alla (edaspidi „asjaomane toode“ või „keraamilised laua- ja kööginõud“).

(39)

Keraamilised laua- ja kööginõud võivad olla valmistatud portselanist (sh luuportselanist), tellisesavist, keraamikasavist, fajansist, peenest tellisesavist või muust materjalist. Lõplik keraamiline toode oleneb peamise tooraine liigist ja koostisest, nt savi, kaoliin, päevakivi ja kvarts.

(40)

Keraamilisi laua- ja kööginõusid turustatakse väga erinevates aja jooksul välja kujunenud vormides. Neid kasutatakse väga erinevates kohtades, nt kodumajapidamistes, hotellides, restoranides ja hooldusasutustes, ning need on peamiselt ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks.

(41)

Pärast järelduste avalikustamist andis endast teada mitu sõltumatut importijat, kes taotlesid teatavate toodete, sealhulgas sublimaatkattega keraamiliste toodete, polüestriga kaetud keraamiliste sublimaattrükitoorikute ja ühe või mitme värviga kaetud keraamiliste toorikute väljajätmist meetmetest.

(42)

Komisjon tuletas meelde, et käesoleva uurimise asjaomane toode on sama, mis on määratletud määruses, millega kehtestati algsed meetmed, ning et vahepealne läbivaatamine piirdub dumpingu uurimisega, nagu on märgitud algatamisteate punktis 1. Lisaks ei esitanud importijad toodete füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste kohta andmeid, mis õigustaks nende toodete väljajätmist. Seetõttu lükati nende taotlused tagasi.

(43)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide 6911 10 00 , ex 6912 00 21 , ex 6912 00 23 , ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911 10 00 90, 6912 00 21 11, 6912 00 21 91, 6912 00 23 10, 6912 00 25 10 ja 6912 00 29 10) alla.

(44)

Nagu tehti kindlaks nii algse uurimise kui ka eelmiste aegumise läbivaatamiste käigus, kinnitas käesoleva vaheläbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugune põhiline kasutusotstarve:

(45)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist sai komisjon märkused dumpingumarginaali arvutamise kohta taotluse esitajalt, kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, Hiina kergetööstustoodete ja tarbekunsti impordi ja ekspordi kaubanduskojalt (China Chamber of Commerce for Import and Export of Light Industrial Products and Arts-Crafts, edaspidi „CCCLA“) ja mitmelt importijalt.

(47)

Ära kuulati Hunan Hualiani kontsern, POS Germany, Sayano Deutschland GmbH, Holst Porzellan GmbH, Josef Mäser GmbH ja Ritzenhoff & Breker GmbH.

(48)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(49)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisel kasutatavate sisendite kohta, selleks et koguda alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalikke andmeid. Asjakohase teabe esitasid 68 eksportivat tootjat.

(50)

Komisjon saatis HRV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(51)

HRV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Ühtegi märkust ei esitatud.

(52)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib lugeda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgit, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(53)

6. juunil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisel kasutatakse. Lisaks nimetas komisjon kolm võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele – Brasiilia, Tai ja Türgi – ning kavatses kättesaadavate andmete esialgse analüüsi (mis on võetud kokku allpool põhjendustes 77–101) alusel kasutada kõige asjakohasema võrdlusriigina Türgit. Komisjon sai märkusi taotluse esitajalt ja ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt. Kõiki märkusi käsitletakse allpool.

(54)

18. augustil 2025 kinnitas komisjon, saates huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Türgit. Komisjon sai märkusi taotluse esitajalt ja ühelt eksportivalt tootjalt. Kõiki märkusi käsitletakse allpool.

(55)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(56)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(57)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas HRV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(58)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas HRVs esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, mistõttu ei ole selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Kõnealune analüüs hõlmas järgmisi tõenduselemente, mis käsitlesid oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks asjakohaseid erinevaid kriteeriume.

(59)

Esiteks sisaldasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi elemente, mis osutasid oluliste moonutuste olemasolule:

(60)

Taotluse esitaja rõhutas taotluses valdkonnaüleste süsteemsete moonutuste olemasolu Hiinas ning analüüsisid valitsuse sekkumist majanduse eri tasanditel, eelkõige keraamikasektoris ning laua- ja kööginõude turul.

(61)

Taotluses märgiti veel, et Hiina keraamikasektorit, sealhulgas vaatlusaluse toote turgu, teenindavad ettevõtted, mis tegutsevad Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli all või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Sellega seoses juhtis taotluse esitaja tähelepanu Hiina valitsuse sekkumisele majandusse Hiina Kommunistliku Partei tihedate sidemete kaudu nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike üksustega ning märkisid, et Hiina valitsuse poliitilised eesmärgid saavutatakse mitme meetme, sealhulgas riiklike majanduskavade kaudu.

(62)

Taotluses viidati eelkõige Hiina kergetööstuse arengukavale aastateks 2016–2020 ja sellega seotud 2022. aasta suunavatele arvamustele kergetööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta, mille eesmärk on tugevdada ja parandada sektori fiskaal- ja finantstoetuspoliitikat ning julgustada kohalikke omavalitsusi järgima sektori jaoks seatud eesmärke ka provintsi- ja munitsipaaltasandil (15). Taotluse esitaja märkis, et arvestades keraamikatööstuse tähtsust Hiina kergetööstuses, on see Hiina valitsuse pideva poliitilise järelevalve ja juhendamise all, et tagada nende plaanide järgimine. Kergetööstuse jätkusuutliku kasvu töökava (2023–2024), mis hõlmab ka keraamikasektorit, on veel üks poliitikadokument, mille Hiina valitsus on kehtestanud sektori toimimise suunamiseks, võttes „võimsamaid meetmeid […] arengu kiirendamiseks, majandusstruktuuri optimeerimiseks ja majanduse jätkuva taastumise edendamiseks“ (16).

(63)

Taotluses märgiti ka, et riigi osalus ettevõtetes võimaldab tal sekkuda vaatlusaluse toote hindade ja kulude kujundamisse. Taotluse esitaja kordas komisjoni esimese aegumise läbivaatamise järeldusi, eelkõige seoses Hiina jätkuva sekkumisega riigi- ja eraettevõtete siseselt asutatud Hiina Kommunistliku Partei rakukeste kaudu. Taotluse esitaja viitas Hiina Kommunistliku Partei kohalolekule sellistes ettevõtetes nagu Great Wall Group ja Guandong Sitong, kus juhtivatel ametikohtadel töötavad Hiina Kommunistliku Partei liikmed. Lisaks rõhutati taotluses keraamika toorainete lisamist provintsi plaanidesse, näiteks Jiangxi maavarade üldplaani (2016–2020) ja Guangdongi provintsi maavarade üldplaani (2021–2025).

(64)

Peale selle rõhutas taotluse esitaja riikliku poliitika või meetmete olemasolu, mis soosivad kodumaiseid tarnijaid või mõjutavad muul viisil vabaturu toimimist. Taotluses juhiti tähelepanu varasemate dumpinguvastaste uurimiste tulemustele, milles komisjon tegi kindlaks, et vahendeid eraldatakse strateegilisteks või muul viisil majanduslikult olulisteks tunnistatud sektoritele, sealhulgas keraamikasektorile, ning tuletas meelde, et Hiina valitsus on strateegilise taristu ja erirajatiste pakkumiseks rakendanud „tööstusklastri arendamise strateegiat“. Seetõttu järeldas taotluse esitaja, et Hiina riik eraldab vahendeid Hiina keraamikasektorile, nõudes samal ajal, et äriühingud järgiksid riigi poliitikat, mõjutades vabaturu toimimist selles sektoris. Taotluses uuriti ka pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumist, diskrimineerivat kohaldamist või ebapiisavat jõustamist keraamikasektoris ja vaatlusaluse toote turul. Taotluse esitaja märkis Hiina valitsuse olulist rolli maksejõuetusmenetluses, sealhulgas asjaolu, et Hiina kohtud alluvad valitsusele, kui nad otsustavad, kas kiita börsil noteeritud äriühingute taotlused heaks või lükata tagasi. Seoses Hiina asjaõigusega märkis taotluse esitaja, et kogu maa kuulub riigile, mistõttu selle eraldamine sõltub üksnes Hiina valitsusest. Taotluses korrati esimese aegumise läbivaatamise järeldusi, milles komisjon tuvastas, et hoolimata õigusnormidest, mis reguleerivad maakasutuse läbipaistvat jaotamist, ei järgita neid sageli.

(65)

Taotluses rõhutati, et palgakulud on Hiinas, eelkõige keraamikasektoris ja vaatlusaluse toote turul, moonutatud. Sellised moonutused tehti kindlaks juba esimese aegumise läbivaatamise käigus ja taotluse esitaja ei leidnud tõendeid selle kohta, et laua- ja kööginõude sektor oleks palgakulude moonutuste eest kaitstud.

(66)

Teiseks leidis komisjon hiljutises HRV keraamikasektorit käsitlevas uurimises, (17) et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kõnealuses uurimises leidis komisjon, et HRVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat turupõhimõtetega kooskõlas olevat jaotust (18). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et märkimisväärne osa keraamikasektorist ei ole mitte ainult Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (19) vaid Hiina valitsus saab mõjutada ka hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (20). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. HRV planeerimissüsteem toob tõepoolest üldiselt kaasa selle, et ressursid suunatakse valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks peetavatesse sektoritesse, mitte ei jaotata vastavalt turujõududele (21). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses, põhjustades seega moonutusi eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuse jätkamise kaudu ning maakasutusõiguse jaotamisega HRVs (22). Samamoodi leidis komisjon keraamikasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (23) ning finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (24).

(67)

Kolmandaks jõudis komisjon vaatlusalust toodet käsitlevas viimatises aegumise läbivaatamises (25) järeldusele, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole HRVs üldiselt ega ka asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(68)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid Hiina Rahvavabariigi majanduse olulisi moonutusi käsitlevas aruandes (edaspidi „aruanne“), (26) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(69)

Viiendaks ei ole Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesolevas uurimises esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente.

(70)

Eespool toodut arvesse võttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(71)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(72)

Nagu on selgitatud põhjendustes 53–54, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 6. juuni 2025. aasta esimene teade tootmistegurite kohta ja 19. augusti 2025. aasta teine teade tootmistegurite kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Mõlemas tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(73)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Tai ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(74)

Selles teates nimetatud riikide valiku kohta märkusi ei esitatud.

(75)

Esimeses teates käsitles komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit kõige olulisemate tootmistegurite importi kõikidesse võimalikesse võrdlusriikidesse uurimisperioodil. Hiinast pärit import moodustas märkimisväärse osa Tai impordist (ligikaudu 36 % impordi kogumahust), samal ajal kui Hiinast pärit import Brasiiliasse ja Türki oli tähtsusetu.

(76)

Komisjon leidis, et Taid ei tohiks tema osakaalu tõttu Hiina impordis pidada Brasiilia ja Türgiga võrreldavaks võrdlusriigiks.

(77)

Kui analüüsida importi mujalt maailmast tegeliku impordikoguse seisukohalt, importis Türgi mujalt maailmast 11 korda rohkem kaoliini (koguse poolest peamine tooraine) ja kaks korda rohkem pigmente kui Brasiilia. Tsinkoksiidi importis Brasiilia Türgiga võrreldes seitse korda rohkem.

(78)

Brasiilia importis võrreldes Türgiga oluliselt vähem kaoliini, mis on koguseliselt peamine tooraine, ning lisaks oli tal muude harmoneeritud süsteemi (HS) koodide puhul Hiinast pärit impordi osakaal suurem. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et tootmistegurite väärtuste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta Türgist pärit importi.

(79)

Lisaks teavitas komisjon esimeses teates huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kättesaadava teabe põhjal Türgi uuritava toote tootja Kütahya Porselen Sanayi A.S. (edaspidi „Kütahya Porselen“) kohta.

(80)

Hunan Hualiani kontsern esitas märkusi sobiva võrdlusriigi valimise ning Kütahya Porseleni valimise kohta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikaks.

(81)

Seoses komisjoni otsusega mitte käsitada Taid võrdlusriigina Hiina impordi suure osakaalu tõttu väitis Hunan Hualiani kontsern, et Hiinast Taisse imporditud toorainete suur osakaal (36,3 %) ei olnud piisav, et tõendada võrdlushindade moonutatust, ning juhtis tähelepanu sellele, et Taisse suunatud impordi hinnad olid enamasti kõrgemad kui Türgisse suunatu omad.

(82)

Lisaks väitis Hunan Hualiani kontsern, et Türgit ei oleks tohtinud pidada sobivaks võrdlusriigiks tema erandliku majandusolukorra ja kõrge inflatsiooni tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nende väidete kohaselt moonutas kõrge inflatsioon võrdlushindu ja mõjutas finantsteabe täpset esitust vastavalt inflatsiooniga majanduste rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele (IAS 29 – Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades) (28). Lisaks väitis Hunan Hualiani kontsern, et miinimumpalga tõstmine Türgis enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi moonutas tööjõukulusid, muutes need ebatüüpiliseks.

(83)

Komisjon märkis, et Türki suunatud impordi hinnad olid kooskõlas Brasiiliasse ja Taisse suunatud impordi hindadega, ning lükkas tagasi väite, et võrdlusalused olid ebatüüpilised. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et finantsteabe kohandamine IAS 29 alusel vastab üldisele majandustavale ning et Hunan Hualiani kontserni esitatud allikate kohaselt oli miinimumpalga tõstmise eesmärk taastada tööjõukulud tasemel, mis oleks vastavuses riigi üldise majandusarengu tasemega. Seepärast lükati need väited tagasi.

(84)

Hunan Hualiani kontsern pakkus kõige sobivama võrdlusriigina välja Tai ning esitas mitme Tai keraamiliste laua- ja kööginõude tootja finantsteabe allikad.

(85)

Komisjon uuris Tai tootmisharu käsitleva teabe kättesaadavust ja tüüpilisust ning leidis, et Hunan Hualiani kontserni esitatud finantsteabe allikad ning kõik muud allikad, millega komisjon konsulteeris, olid palju vähem üksikasjalikud ja täielikud kui kättesaadav teave Kütahya Porseleni kohta. Kättesaadav finantsteave Tai tootmisharu kohta piirdus mõningate põhiliste finantsandmetega, samas kui avalikult kättesaadav teave Kütahya Porseleni kohta sisaldas täielikku finantsaruandlust. Komisjon leidis, et sama kehtib tööjõukulusid käsitlevate teabeallikate kohta. Seepärast järeldas komisjon, et Türgi sobib paremini võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, ja lükkas Tai vastavalt tagasi.

(86)

Lõpuks vaidlustas Hunan Hualiani kontsern komisjoni valiku võtta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamisel aluseks Kütahya Porseleni avalikustatud finantsaruanded, lähtudes sellest, et arvutused, milles kasutatakse vaid ühe äriühingu andmeid, kajastaks valitud äriühingu eripärasid, mis ei pruugi kehtida kogu turu puhul. Sellega seoses väitis Hunan Hualiani kontsern, et valitud äriühing toodab kõrgema hinnaklassi dekoratiivesemeid, mis ei kuulu uuritava toote määratluse alla ja on toonud kaasa suuri finantskulusid, ning väitis, et selle tulemusena olid tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid ebatavaliselt suured. Seepärast pidas Hunan Hualiani kontsern põhjendatumaks kehtestada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusalused Türgi valitsuse avaliku teabe põhjal laiema sektori kohta (NACE C234). Hunan Hualiani kontsern taotles vahendustasude kulu mahaarvamist müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast, et luua parem kooskõla müügi-, üld- ja halduskulude suhtega tehasest hankimise tasandil.

(87)

Komisjon uuris väidet ja jõudis järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et Kütahya Porseleni turustatavad dekoratiivesemed, mis moodustavad äriühingu kataloogist väiksema osa, oleksid kõrgema hinnaga kui osa tema müüdavast uuritavast tootest. Lisaks märkis komisjon, et Kütahya Porseleni auditeeritud aruannetes esitatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olid kooskõlas Türgi valitsuse teatatud laiema sektori (NACE C234) tasemetega, mida Hunan Hualiani kontsern soovitas sobivaks alternatiivseks allikaks, kuigi tal ei olnud 2024. aasta andmeid ja need hõlmasid palju rohkem väljaspoole vaatlusaluse toote määratlust jäävaid tooteid kui Kütahya Porseleni tootekataloog (29) (30).

(88)

Peale selle ei suutnud äriühing tõendada, miks Kütahya Porseleni müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal ei olnud põhjendatud ja moonutamata. Lõpuks ei leidnud komisjon ühtegi põhjust, miks müügikomisjonitasud ei kuuluks müügi-, üld- ja halduskulude hulka tehasest hankimise tasandil, kuna need ei ole seotud transpordi- või tollikuludega. Seepärast lükati need väited tagasi.

(89)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ja äriühingut Kütahya Porselen.

(90)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida riigi sobivust võrdlusriigina ja äriühingu sobivust võrdlusriigi tootjana. Komisjon sai märkusi taotluse esitajalt ja Hunan Hualiani kontsernilt. Kõiki märkusi käsitletakse allpool.

(91)

Oma märkustes teise tootmistegureid käsitleva teate kohta kordas Hunan Hualiani kontsern oma varasemaid väiteid Kütahya Porseleni valimise kohta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikaks ning juhtis tähelepanu sellele, et komisjon peab põhjendama oma võrdlusaluste asjakohasust, mitte pooled ei pea tõendama nende ebapiisavust. Hunan Hualiani kontsern märkis ka 10 protsendipunktist erinevust Kütahya Porseleni ja laiema sektori müügi-, üld- ja halduskulude marginaali vahel ning nõudis lisaks, et tuleks kasutada laiema sektori andmeid. Lisaks seadis Hunan Hualiani kontsern kahtluse alla kontonimede ja erinevate uuritud perioodide finantsdokumentide korralduse vastavuse ning taotles, et „saate-/veo- ja postikulude“ all esitatud arvandmed tuleks samuti müügi-, üld- ja halduskulude arvutusest maha arvata.

(92)

Komisjon kordas, et ta pidas mõlemas teates esitatud tõendeid piisavaks, et pidada Kütahya Porseleni hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid sobivaks teabeallikaks põhjendatud ja moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaalide arvutamiseks. Hunan Hualiani kontserni märkused kohanduste kohta, mis on vajalikud müügi-, üld- ja halduskulude arvutuse representatiivsuse tagamiseks, tõendavad tegelikult veelgi enam Kütahya Porseleni raamatupidamisdokumentide täielikkust ja üksikasjalikkust ning kui oluline on andmete detailsus, millega laiema sektori andmed ei suuda võistelda.

(93)

Seoses kontonimede ja korralduse vastavusega perioodide lõikes tunnistas komisjon, et Kütahya Porselen näib olevat oma finantsaruandluse struktuuri alates 2024. aastast ümber korraldanud. Komisjon ei mõista siiski, kuidas see oleks võinud äriühinguid kahjustada, kuna ta kasutas õigluse tagamiseks kõige konservatiivsemaid näitajaid, nagu see on 2024. aasta tollikulude puhul. Mis puudutab 2024. aastal registreeritud veokulude puudumist, siis mõistab komisjon, et need on lisatud tavalistesse saatekuludesse, mis selgitab, miks need on märkimisväärselt suuremad kui eelmistel perioodidel.

(94)

Mis puudutab postikulusid, siis kontrolli käigus leidis valimisse kaasatud äriühingute näitel kinnitust, et tootmisharus on tavaline kanda proovide ja reklaammaterjalide, mitte tegeliku uuritava toote saatmise ja postitamisega seotud kulusid. Seega leidis komisjon, et neid kulusid peeti õigustatult müügi-, üld- ja halduskulude osaks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(95)

Hunan Hualiani kontsern kordas ka oma väidet, et Türgi ei ole sobiv võrdlusriik. Hunan Hualiani kontsern leidis, et komisjon oli rääkinud endale vastu, kui väitis, et rahvusvahelistes vääringutes (käesoleval juhul jüaanides) väljendatud impordihindade võtmine võrdlusaluste aluseks minimeeris inflatsiooni mõju kõnealustele võrdlusalustele, väites samas, et vahetuskursside ja inflatsiooni vaheline seos ei ole lineaarne. Lisaks juhtis Hunan Hualiani kontsern tähelepanu sellele, et viie aasta jooksul alates esimesest aegumise läbivaatamisega seotud uurimisest (mis viidi lõpule 2019. aastal) kuni käesoleva uurimiseni olid võrdlushinnad tõusnud rohkem kui 50 %. Hunan Hualiani kontserni sõnul oli see kasv silmatorkav ja põhjendamatu. Lisaks rõhutas Hunan Hualiani kontsern, et miinimumpalga tõstmine, mis toimus enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, oli poliitiline meede valimistoetuse tagamiseks ning sellel oli otsene ja vahetu mõju palkadele kogu riigis.

(96)

Samuti kordas Hunan Hualiani kontsern oma varasemat väidet, et seoses mitme tootja 2023. ja 2024. aasta finantsteabe kättesaadavusega on Tai sobivam võrdlusriik, mida Hunan Hualiani kontsern peab representatiivsemaks kui komisjoni valitud Kütahya Porselen. Lisaks väitis Hunan Hualiani kontsern, et varasemate uurimiste käigus on komisjon arvutanud Tai tööjõukulu võrdlusalused ning pidanud seda piisavalt üksikasjalikuks ja usaldusväärseks.

(97)

Mis puudutab Türgi sobivust võrdlusriigiks, siis ei näinud komisjon nende kahe väite vahel vastuolu ja leidis, et nii asjaolu, et võrdlusaluste aluseks võetakse rahvusvahelises vääringus väljendatud impordihinnad, minimeerib riigisisese valuuta inflatsiooni mõju, kui ka asjaolu, et vahetuskursside ja inflatsiooni suhe ei ole lineaarne, on mõlemad majanduslikult sidusad.

(98)

Peale selle juhtis taotluse esitaja oma märkustes teate kohta õigesti tähelepanu sellele, et Brasiilia võrdlushindade tõus esimese aegumise läbivaatamisega seotud uurimise ja käesoleva uurimise vahelisel ajal oli Türgi omaga sarnases suurusjärgus ja mõnel juhul suuremgi. Eelkõige on inflatsioon Brasiilias märkimisväärselt madalam kui Türgis (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 4,5 %) (31), mis kinnitab veelgi komisjoni järeldust, et impordi võrdlusaluste hinnamuutused ei ole tingitud inflatsioonist.

(99)

Lisaks tuletas komisjon Hunan Hualiani kontsernile meelde, et liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa dumpinguvastast tollimaksu kehtestavate määruste seaduslikkuse hindamiseks kasutada varasemat haldustava (32). Seepärast ei peeta muude uurimiste varasemat praktikat piisavaks argumendiks. Kuigi komisjon ei vaidlustanud Tai tööjõu- ja finantsandmete usaldusväärsust, leidis ta, et Türgi andmed on täpsemad, usaldusväärsemad ja üksikasjalikumad ning võimaldavad täpsemalt välja töötada asjakohaseid võrdlusaluseid uuritava toote kohta. Sellega seoses kordas komisjon, et olemasolev üksikasjalik, sektoripõhine ja avalikult kättesaadav Türgi tööjõukuluteave on selgelt asjakohasem allikas kui selle võrdlusaluse arvutamine Tai kohta. Lisaks leidis ta, et üksikasjalik auditeeritud finantsteave, mida saab kitsendada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi täpsele kestusele, on kahtlemata optimaalsem teabeallikas kui üldisem teave, mis hõlmab laiemat ajavahemikku väljaspool läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(100)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(101)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades järeldati, et Türgi vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(102)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid CCCLA, Fun Lin Wah kontsern, Hunan Hualiani kontsern, Hunan Huazhi kontsern ja mitu sõltumatut importijat samu väiteid, mille Hunan Hualiani kontsern oli esitanud pärast eespool nimetatud esimest ja teist teadet. Need isikud vaidlustasid komisjoni dumpingumarginaalide arvutamise metoodika ja väitsid, et komisjoni lähenemisviis ei ole põhjendatud. Nad osutasid kahele peamisele probleemile. Neist esimene on see, et võrdlusriigiks valiti Türgi, mille esindavust vähendavad kõrge ja püsiv inflatsioon ning tööjõukulude moonutused, teine aga see, et kasutatud on Kütahya Porseleni andmeid, mis seab kahtluse alla metoodika usaldusväärsuse, kuna selle äriühingu ärimudel on teistsugune.

(103)

Komisjon märkis, et huvitatud isikud kordasid oma väidet, et Türgi tuleks kõrvale jätta, kuna uurimisperioodil valitses seal hüperinflatsioon. Kuid komisjon jõudis järeldusele, et hüperinflatsioon avaldas võrdlusaluste kindlaksmääramisele vaid vähest mõju ning et Türgi sobib võrdlusriigiks järgmistel põhjustel.

(104)

Toorained. Andmed tooreinete kohta põhinevad impordiväärtustel, mida ei väljendata Türgi liirides ja mida Türgi liiri devalveerimine seega põhimõtteliselt ei mõjuta. Põhjenduses 102 loetletud huvitatud isikud ei selgitanud, kuidas väidetav inflatsioon ja devalveerimine mõjutavad neid väärtusi niivõrd, et need muutuvad kasutamatuks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 83, märkis komisjon, et Türki suunatud impordi hinnad vastasid Brasiiliasse ja Taisse suunatud impordi hindadele. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et võrdlusalus ei ole tüüpiline.

(105)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaale väljendatakse protsentides. Kuigi hüperinflatsioon mõjutab müügihindade ja -kulude absoluutseid näitajaid, on sellel piiratud mõju nende võrdlusaluste puhul kasutatavatele suhtelistele protsendimääradele. Põhjenduses 102 loetletud huvitatud isikud ei selgitanud ka seda, kuidas väidetav inflatsioon ja devalveerimine mõjutavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimäära selliselt, et seda ei saa kasutada.

(106)

Elektri- ja tööjõukulud. Kuigi need on väljendatud kohalikus vääringus, vähendab inflatsiooni mõju Türgi liiri märkimisväärse devalveerumine jüaani suhtes (ajavahemiku 2021. aastast kuni uurimisperioodini toimus liiri odavnemine devalveerumisteguriga kolm). Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et elektrienergia kohta saadud andmete kohaselt langesid hinnad uurimisperioodil võrreldes vahetult eelnenud perioodiga.

(107)

Mis puudutab Kütahya Porseleni valimist müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali kindlaksmääramiseks, siis komisjon märkis, et ei esitatud ühtegi uut tõendit, mis oleksid põhjendustes 87 ja 92 esitatud järeldused ümber lükanud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(108)

Hunan Huazhi kontsern väitis veel, et komisjon kohandas küll Türgi andmeid ja põhjendas seda, kuid ei kõrvaldanud täielikult olulisi metoodikalünki: 1) puudub kvantitatiivne analüüs selle kohta, milliseid moonutusi raamatupidamisarvestuses põhjustas äärmuslik inflatsioon; 2) ei ole selgitatud, kuidas komisjoni tehtud kohandused süsteemseid moonutusi kõrvaldavad või neutraliseerivad; 3) ei ole esitatud piisavaid tõendeid ega tundlikkusanalüüsi, mis võimaldaks hinnata praktilisi asjaolusid, piiranguid ja vastavust sellistele standarditele nagu IAS 29, milles on käsitletud raamatupidamislikke ümberkorraldusi hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades.

(109)

Komisjon leiab, et metoodikat on kirjeldatud põhjalikult esimeses ja teises allikaid käsitlevas teates, mis on kõigile isikutele avalikus toimikus kättesaadav ja mille kohta Hunan Huazhi märkusi ei esitanud. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ta on uurimisperioodi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodikat juba üksikasjalikult kirjeldanud vastuseks Hunan Hualiani märkusele. Lisaks on komisjoni kasutatud metoodikat kirjeldatud mõlema teate III lisas, kus on märgitud, et andmeid on võrreldavuse tagamiseks ja süsteemsete moonutuste kõrvaldamiseks kohandatud, ja selgitatud, kuidas seda on tehtud.

(110)

Komisjon leiab, et viide standardile IAS 29 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna IAS 29 käsitleb konkreetselt varasemate finantsandmete analüüsi hüperinflatsiooni kontekstis, kuid võrdlusaluste andmed kajastavad lühikest ajavahemikku. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna see ei ole kooskõlas IAS 29 kohaldamisala ega otstarbega.

(111)

CCCLA, Fun Lin Wah kontsern, Hunan Huazhi kontsern ja mitu sõltumatut importijat väitsid, et Tais, kus Hiinast pärit tooraine osakaal on suur, on majandustingimused stabiilsemad ja turudünaamika tüüpilisem ning seetõttu oleks see riik võrdluseks sobivam ja usaldusväärsem. Hunan Huazhi kontsern aga väitis, et Tai importi ei tohiks ebatüüpilisena kõrvale jätta, sest Tai impordihinnad on endiselt kooskõlas Türgi ja Brasiilia impordihindadega. Kuna nende riikide hinnaerinevused ei ole suured, tuleks võrdlusalusena eelistada Türgile sama tüüpilist või veelgi tüüpilisemat Taid, kuna seal puuduvad süsteemsed moonutused (nt kõrge inflatsioon), mis õõnestavad Türgi usaldusväärsust. Põhiväide on, et kuigi impordihinnad on samal tasemel, on loogiline, et Türgi puuduste taustal on Tai majandusliku stabiilsuse ja moonutuste vähesuse tõttu üldiselt sobivam võrdlusriik. Üks importija kritiseeris ka asjaolu, et Tai on jäetud välja ainult seetõttu, et suur osa toorainest pärineb Hiinast.

(112)

Nagu on märgitud vastuses põhjendusele 81, mille kohaselt Hunan Hualiani kontsern esitas sarnase väite seoses komisjoni otsusega lükata Tai tagasi tema Hiinast pärit impordi mahu alusel, nõustus komisjon selle väitega. Kuid nagu on selgitatud põhjenduses 85, ei peetud tootmiskulusid käsitleva teabe ja finantsteabe allikaid sama heaks kui Türgi allikaid, kuna Türgi andmed olid üksikasjalikumad ja võimaldasid esindavamat analüüsi. Kuna väiteid Türgi süsteemsete moonutuste kohta on käsitletud põhjenduses 103 ja selle kohta uusi väiteid ei esitatud, lükati see väide tagasi.

(113)

Üks importija väitis, et komisjon oleks võimaliku võrdlusriigina pidanud kaaluma ka Bangladeshi. Üks teine importija tegi ettepaneku kasutada kahe või enama üle keskmise sissetulekuga tootjariigi (nt Brasiilia, Tai ja Türgi) andmeid. Selle importija arvates võimaldaks see vähendada ühes riigis esinevaid moonutusi ja saada moonutamata kuludest tasakaalustatuma ülevaate.

(114)

Komisjon tuletas nendele isikutele meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tuleb võrdlusriik valida nende riikide seast, kelle majandusarengu tase on sarnane asjaomase toote päritoluriigi arengutasemega. Komisjon märkis, et Maailmapanga andmete põhjal ei kuulu Bangladesh nende riikide hulka, mille kogurahvatulu on sarnane Hiina omaga. Mitme riigi võrdlushindade kasutamise ettepaneku puhul leiab komisjon, et kuna energia ja tööjõu võrdlushindu käsitlev statistiline aruandlus on riigiti erinev, ei ole nimetatud kolme teabe ühendamine asjakohane. Seepärast lükati see väide tagasi.

(115)

Paljud importijad väitsid, et võrdlushindadel põhinev Türgi normaalväärtus ei kajasta täpselt Euroopa tootjate majandusstruktuuri, tegelikke turutingimusi ega lõpptarbijatele vastuvõetavaid hindu.

(116)

Komisjon selgitas, et nende võrdlusaluste põhjal arvutatud normaalväärtust kasutatakse selleks, et määrata kindlaks uuritava toote selline ligikaudne omamaine hind Hiinas, millest on kõrvaldatud sekkumise mõju, ning seetõttu ei ole see seotud Euroopa turutingimuste ega ELi lõpptarbijatega.

(117)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks Global Trade Atlase andmebaasi. Lisaks märkis komisjon, et ta kasutab moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks Türgi statistikaameti ja energiaturu reguleerimisasutuse avaldatud andmeid ning veekulude kindlakstegemiseks Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeeringute ameti avaldatud teavet.

(118)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(119)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel

Uuritavate keraamiliste laua- ja kööginõude tootmistegurid

(120)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramise metoodikat selgitatakse nõuetekohaselt põhjenduses 149.

(121)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud Global Trade Atlases. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (35) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 58–70, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(122)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 118.

(123)

Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi uuritava toote tootmistegurite moonutamata hinna kindlaksmääramiseks kasutatud allikate ja metoodika kohta.

(124)

Hunan Hualiani kontsern väitis, et komisjon oli analüüsinud Türgi tootmistegurite impordikoguseid ja -hindu HS-koodide abil. Selle eksportiva tootja sõnul peaks komisjon oma analüüsis tuginema kaheksakohalistele tollikoodidele, mis hõlmavad kitsamat ja representatiivsemat tootevalikut kui kuuekohalised HS-koodid.

(125)

Komisjon märkis, et kuigi Hiina eksportivad tootjad esitasid kaheksakohalised koodid, vastavad need tegelikult HS-koodile, sest kaks viimast numbrit on „00“ ja seega ei andnud nad rohkem teavet kui HS-kood. Pealegi on Hiina ja Türgi võrdlemine võimalik vaid HS-koodi tasandil.

(126)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hunan Huazhi kontsern, et komisjon kasutab toorainete puhul märkimisväärselt ülepaisutatud asendushindu, mis sageli on mitu korda kuni mitukümmend korda suuremad kui Hunan Huazhi tegelikud kulud. Nimelt ei vasta savi (suuremahuline ja väikese väärtusega sisendmaterjal, mida imporditakse töötlemiseks harva, kui seda tuleb kohale vedada kaugelt) hind komisjoni kasutatud Türgi impordihinnale, kuna tootmises kasutatakse tegelikult peamiselt muud materjali. Äriühing nõudis, et komisjon viiks läbi hinnaanalüüsi kaheksakohalise HS-koodi tasandil, mis annaks materjalikulude kohta täpsema ja representatiivsema hinnangu.

(127)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 125, peeti uurimises asjakohaseks kasutada kuuekohalist HS-koodi, kuna 1) põhjenduse 125 kohaselt on suur osa toorainehindu näidatud kuuekohalise koodi tasandil ning 2) nagu on osutatud esimese teate II lisas, vastab Türgi savi kaheksakohaline kood, st 2508 40 00 , kuuekohalisele HS-koodile 2508 40 , kuna selle kaks viimast numbrit on „00“. Seega ei parandaks võrdlemine kaheksakohaliste koodide alusel esindavust. Lisaks, nagu on selgitatud punktis 3.2.1, ei pea komisjon Hiina hindu ja kulusid turutingimustele tüüpiliseks ega seega Türgi hindadega võrreldavaks. Võttes arvesse ka seda, et eksportiv tootja ei esitanud oma väite toetuseks täiendavaid sisulisi tõendeid, lükati see väide tagasi.

(128)

Komisjon teavitas esimeses ja teises teates kõiki osapooli oma kavatsusest kasutada Türgi statistikaameti avaldatud andmeid konkreetse tootmissektori kohta. Ettenähtud tähtajaks ei saadud ühtegi märkust.

(129)

Pärast tähtaja möödumist esitas Hunan Hualiani kontsern märkused, milles palus komisjonil arvutada tööjõu võrdlusalus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmebaasi kättesaadavate andmete põhjal. Ettevõtte väitel ajakohastatakse ILO andmeid sagedamini kui Türgi ametlikke andmeid.

(130)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjoni arvates on ILO andmed kättesaadavad ainult kord aastas, mis sunnib andmeid lähendama, samas kui Türgi statistikaameti andmed on kättesaadavad kvartali kaupa, mis võimaldab teha täpsemaid arvutusi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Lisaks pakuvad ILO andmed vähe üksikasju, kuna neis viidatakse üksnes üldisele tootmisele kui sektorile, samas kui Türgi statistikaameti andmed on liigitatud „mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisena“.

(131)

Tööjõukulude puhul kasutas komisjon uuemate andmete puudumisel Türgi statistikaameti avaldatud andmeid, eelkõige töötleva tööstuse sektoris 2022. aastal NACE Rev.2 kohaselt majandustegevuse C.23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) kohta teatatud palku, mis on kõige uuemad kättesaadavad statistilised andmed. Väärtusi on nõuetekohaselt korrigeeritud inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti avaldatud tootjahinnaindeksit (36).

(132)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hunan Huazhi kontsern Hunan Hualiani kontserni väidet, et keraamiliste lauanõude tootmisharu on tööjõumahukas ja toorained moodustavad vaid väikese osa kuludest, ning juhtis tähelepanu sellele, et komisjoni tööjõukulude võrdlusalus (74,92 jüaani tunnis) on mitu korda suurem kui Hunan Huazhi kontserni tegelik määr. Hunan Huazhi kontsern leidis, et Türgi palgaandmed ei ole usaldusväärsed kõrge inflatsiooni, poliitiliselt ajendatud palgatõusu ja vääringu ebastabiilsuse tõttu. See äriühing väitis ka, et kasutatud andmed pärinevad 2022. aastast ega kajasta vaatlusperioodi, kuigi neid on inflatsiooni võrra kohandatud. Hunan Huazhi kontsern nõudis tungivalt, et komisjon kasutaks vaatlusperioodi võrdlusalusena ILO töötleva tööstuse tööjõukulude andmestikku (nagu pakkus välja Hunan Hualiani kontsern) või siis võtaks võrdlusaluseks Tai tööjõukulud ja Hunan Hualiani kontserni esitatud Tai palgaandmed. Hunan Huazhi kontserni arvates tagaks see tööjõukulude õiglasema ja täpsema hindamise.

(133)

Samasuguse väite esitas ka sõltumatu importija LPP S.A., kes kritiseeris asjaolu, et Türgi andmed nõuavad ulatuslikku kohandamist inflatsiooniga vastavalt tootjahinnaindeksitele, mis võib suurendada kulumoonutusi. Teine importija, Club House NV, märkis, et tööjõukulud on märkimisväärselt suuremad võrreldes eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehtud võrdlusalusega, mille uurimisperiood kattus osaliselt käesoleva menetluse uurimisperioodiga.

(134)

Nagu on märgitud põhjenduses 103, leidis komisjon, et Türgist saadud tööjõu võrdlusalus oli piisavalt usaldusväärne selleks, et seda võiks kasutada normaalväärtuse arvutamiseks. Mis puudutab tööjõukulude võrdlusaluse suurendamist, siis komisjon juhib tähelepanu teise teate II lisale, mis näitab, et suurenemine tuleneb tööjõukulude indekseerimisest, mille kohta on andmed avaldanud Türgi statistikaamet. Lisaks, nagu on selgitatud punktis 3.2.1, ei võimalda võrdlus HRV omamaiste hindadega teha mingeid sisulisi järeldusi, võttes arvesse olulisi moonutusi Hiina turul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(135)

Komisjon kasutas elektrihindade statistikat, mille on avaldanud Türgi energiaturgu reguleeriv asutus (37) oma korrapärastes pressiteadetes, mis hõlmavad tööstustarbijate elektriarvetel põhinevaid tariifitabeleid, mis avaldatakse kord kvartalis, ja mis võimaldavad uurimisperioodi täpselt katta.

(136)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hunan Hualiani kontsern, et komisjon ei peaks kasutama Türgi energiaturu reguleerimisasutuse andmeid, vaid Eurostati omi. See huvitatud isik väitis, et Türgi reguleerimisasutus ei esita energiakulusid elektritarbimise vahemike kaupa, kuid Eurostat esitab selliseid andmeid iga kuue kuu tagant.

(137)

Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas oma arvutused läbi, tuginedes Eurostati esitatud andmetele äritarbijate elektrihindade kohta Türgis (38). Selle põhjal määrati kindlaks järgmised elektri võrdlushinnad:

(138)

Komisjon kasutas gaasi hinda Türgi tööstustarbijatele, mille energiaturgu reguleeriv asutus avaldas oma 2023. ja 2024. aasta maagaasituru sektori aruandes (39). Komisjon kasutas tööstusgaasi hindade andmeid vastavas tarbimisvahemikus TRY/Sm3 2023. aasta viimase ja 2024. aasta esimese poolaasta kohta.

(139)

Oma märkustes teise teate kohta väitis taotluse esitaja, et Türgi maagaasihindade põhjal kindlaks määratud võrdlusalus põhines ekslikult üldisel tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud maagaasi hinnal, mitte LNG hinnal, mis on peamine maagaasi Hiinasse importimise meetod, ja mida kasutati muudes uurimistes. Seepärast palus taotluse esitaja, et komisjon kasutaks viimatinimetatut, kuna see oleks Hiina eksportivate tootjate olukorra suhtes representatiivsem.

(140)

Hunan Hualiani kontsern vaidlustas selle, et andmed maagaasi hindade kohta Türgis on üksikasjalikumad ja need arvutatakse võtmata arvesse muid kulusid, näiteks eritarbimismaksu. Lisaks väitis ta, et vahetegemine torujuhtme kaudu imporditava maagaasi ja LNG vahel oleks vastuolus komisjoni väljakujunenud tavaga ning lisaks ei olnud äriühingutel võimalik teada, millist gaasiallikat nende tarnijad kasutasid.

(141)

Peale selle rõhutas taotluse esitaja oma väidet, et komisjon peaks uurimises kasutama LNG põhist võrdlusalust, väites, et 1) LNG ametlikud hinnaandmed on üksikasjalikumad kui üldiste maagaasihindade omad ja võimaldaksid maha arvata eritarbimismaksu, 2) selline valik oleks kooskõlas komisjoni tavaga ja 3) Hunan Hualiani kontserni väite, et tootjatel ei olnud teavet ostetud maagaasi allika kohta, lükkas ümber nende endi väide, et Hunan Hualiani kontsern ostis tegelikult gaasi, mida ei imporditud LNGna.

(142)

Hunan Hualiani kontsern esitas täiendavaid märkusi, korrates oma varasemaid väiteid, ja märkis, et ainult 0,96 % Türgis jaotatavast maagaasist on LNG, ning väitis, et seega ei olnud Türgis avaldatud LNG hinnad tüüpilised. Hunan Hualiani kontsern väitis ka, et taotluse esitaja seisukoht, et LNG hindadel põhineva võrdlusaluse kasutamine on asjakohasem kui torugaasipõhise võrdlusaluse kasutamine, tõendab, et Türgi ei ole sobiv võrdlusriik.

(143)

Komisjon tuletas mõlemale poolele meelde, et üldkohtu praktika kohaselt ei saa varasemat haldustava kasutada õigusliku tõlgendamise ja sellega seotud otsuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks.

(144)

Komisjon uuris Cerame-Unie väidet maagaasi hankimise kohta Hiinast ja leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas LNG import ligikaudu 58 % kogu maagaasi impordist Hiinasse, (40) ning et tema torugaasi import näitas kasvutrendi (41). Teiselt poolt täheldas komisjon kontrollimenetluse käigus, et enamasti olid pooled teadlikud oma ostetud maagaasi allikast, mistõttu oli eristamine võimalik.

(145)

Komisjon leidis, et taotluse esitaja palve kasutada asjakohasema võrdlusalusena LNG hindu ei tulenenud sellest, et Türgi kohta kättesaadavad andmed polnuks asjakohased, vaid pigem üksikasjalikumast hinnangust Hiina turu kohta.

(146)

Seepärast otsustas komisjon kohaldada maagaasi ja LNG suhtes erinevaid võrdlusaluseid, vastavalt sellele, mida valimisse kaasatud äriühingud teatasid, ja mida nende valdustes kontrolliti.

(147)

Komisjon kasutas LNG müügihinda Türgis, mille energiaturgu reguleeriv asutus avaldas oma regulaarses maagaasituru LNG/surumaagaasi sektori hinnaaruannete nimekirjas (42). Komisjon tegi asjakohased kohandused, et arvutada võrdlusalus ilma maksudeta.

(148)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(149)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana nende eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(150)

Esimeses allikaid käsitlevas teates teavitas komisjon kõiki osapooli oma kavatsusest kasutada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa kindlakstegemiseks Kütahya Porseleni finantsandmeid, mis on saadud avalikult kättesaadavatest finantsdokumentidest.

(151)

Vaadati läbi huvitatud isikute osutatud vead, mille tulemusel saadi läbivaadatud müügi-, üld- ja halduskulude marginaal 36,25 %, väljendatuna protsendina müüdud kauba omahinnast.

(152)

Pärast kõigi laekunud märkuste hoolikat läbivaatamist valis komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa kindlakstegemiseks välja Kütahya Porseleni finantsandmed uurimisperioodi kohta. Selle äriühingu finantsdokumendid olid hõlpsasti kättesaadavad.

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kritiseerisid CCCLA, Fun Lin Wah kontsern, Hunan Huazhi kontsern, Hunan Hualian kontsern ja mitu importijat müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamist üksnes ühe äriühingu (Kütahya Porseleni) finantsdokumentide põhjal. Tootjad leidsid, et andmed kajastavad vaid selle äriühingu eripära, mitte ei esinda kogu tootmisharu.

(154)

Kuna ainult ühelt äriühingult saadud arvud kajastavad paratamatult äriühingupõhiseid asjaolusid, mis ei pruugi turul olla laialt levinud, palus Hunan Huazhi kontsern komisjonil nende asemel kasutada tüüpilisemaid ja mõistlikumaid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. See äriühingu väitis, et komisjon pole esitanud andmeid, mis tõendaksid, et see üks ettevõtja esindaks kõiki Türgi ekspordile orienteeritud töömahukaid keraamikatootjaid. Nende suurte kulude ja suurte kasuminäitajate kasutamine tõstab normaalväärtust ja suurendab kunstlikult dumpingumarginaali, mis on vastuolus dumpinguvastase õigusakti põhimõtetega. Hunan Huazhi kontserni arvates tuleks juhul, kui lõplike järelduste tegemisel lähtutakse Tai andmetest, kasutada mitme Tai tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali kaalutud keskmisi suhtarve.

(155)

Lisaks väitsid CCCLA, eksportiv tootja Fun Lin Wah kontsern ja mitu sõltumatut importijat, et Kütahya Porselen toodab peamiselt kvaliteetseid dekoratiivkeraamikatooteid, mis ei kuulu uurimise alla.

(156)

Komisjon märkis, et Kütahya Porseleni finantsandmete kasutamine tehti teatavaks esimeses teates ja neid andmeid peeti asjaomase toote tootmise seisukohalt tüüpiliseks, nagu on selgitatud põhjendustes 79–87. Huvitatud isikud ei esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et Kütahya Porseleni kohta saadud kasumi- ning müügi-, üld- ja halduskulude määrade alusel saadaks väärtused, mis ei ole „moonutamata ja mõistlikud“ artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(157)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid üks sõltumatu importija ja Hunan Hualiani kontsern, et Kütahya Porselen ei ole mitte ainult tootja, vaid tal on ka ulatuslik jaemüügivõrk. Seega erineb Kütahya Porseleni müügi-, üld- ja halduskulude struktuur oluliselt Hiina tootjate omast, kuna nemad ei tegele otsemüügiga tarbijatele. Lisaks väitis Hunan Hualian, et kohtuotsuses Sinopeci kohta rõhutas Üldkohus, et õiglase ja võrreldava analüüsi huvides tuleb normaalväärtus ja ekspordihind määrata kindlaks samal kaubandustasandil. Importija palus arvestusest välja jätta komisjonitasud ning rendi- ja reklaamikulud, mida importijatele müüvad Hiina eksportijad ei ole kandnud.

(158)

Komisjon vaatas selle väite läbi ja jõudis järeldusele, et müügi-, üld- ja halduskulude vähendamise tulemusel suureneksid samavõrra kasumimarginaalid, kuid see ei mõjutaks dumpingumarginaali arvutust. Lisaks näitab finantsaruannete analüüs, et äriühingu väide ei ole põhjendatud. Kuna see väide ei andnud alust müügi-, üld- ja halduskulude kohandamiseks, lükkas komisjon selle tagasi.

(159)

Eespool nimetatud sõltumatud importijad ja Hunan Hualiani kontsern väitsid ka seda, et komisjon peaks Kütahya Porseleni kasumi suuruse arvutamisel jätma välja muust tegevusest saadava tulu ja võtma arvesse rahalist kahjumit.

(160)

Komisjon vaatas selle väite läbi ja järeldas, et kõrvaltegevusest saadud tulu tuleks kogukasumi arvutamisel välja jätta. Selle väljajätmisega tagatakse, et kasumimarginaal kajastab täpselt uuritava toote kasumlikkust. Sama põhimõtet kohaldatakse rahalise netokahjumi puhul, mis ei ole seotud kõnealuse toote tootmise ja müügiga ning mida ei saa seega maha arvata selle müügist saadud kasumist. Rahaline kahjum, mis tavaliselt tuleneb inflatsiooniga korrigeerimisest, on asjaomase aruandeperioodi kasumiaruandes sõnaselgelt liigitatud rubriiki „Finantstulud ja -kulud“. Kuigi see konto kajastatakse kasumiaruandes kahjumina, seisneb selle lõplik mõju bilansile jaotamata kasumi korrigeerimises.

(161)

Oluline on see, et kasumiaruandest selgub, et rahaline kahjum jäetakse tegevusmarginaali arvutustest välja. Just selle näitaja järgi hinnatakse, mil määral on äriühingu põhitegevus kasumlik. Rahaline kahjum jäetakse tegevuskasumist välja, sest see on oma olemuselt tegevusega mitteseotud kulu, mis ei tulene müügist, tootmisest ja haldustegevusest, vaid välistest teguritest, nagu valuutakursside kõikumine ja inflatsioon. Selline eristamine tagab, et tegevusmarginaal jääb tegevuse tõhususe usaldusväärseks näitajaks, mida ei mõjuta ühekordsed ega väheolulised finantssündmused.

(162)

Lisaks eristatakse Türgi maksuõiguses standardseid tegevuskulusid ja IFRSi/IASi kohaselt nõutavaid raamatupidamislikke ümberkorraldusi. Konkreetset kirjet „Kasum (kahjum) rahaliste vahendite netopositsioonist“, millega IFRSi finantsaruannetes kajastatakse ostujõu vähenemist, ei käsitata Türgi maksuhaldurite silmis „tavaliste ja vajalike kuludena“ ning seetõttu jäetakse see kogukasumi kindlaksmääramisel kõrvale, sest kogukasumit saab arvutada Kütahya Porseleni finantsaruannete põhjal.

(163)

Hunan Hualiani kontsern kritiseeris ka seda, et komisjon näib alahindavat Türgi hüperinflatsiooni mõju tootmistegurite kuludele. Ta väitis, et selline mõju neutraliseeritakse üksnes seetõttu, et võrdlusalused on väljendatud jüaanides. Kuid komisjon on seisukohal, et vahetuskursi ja inflatsiooni vaheline korrelatsioon ei ole lineaarne. Eksportiv tootja kritiseeris seda, et vääringu korrigeerimise meetod ei kajasta täielikult Türgi inflatsiooni, mis kasvas 50 %, kuid Türgi liir odavnes Hiina jüaani suhtes ainult 18 %. Komisjon aga esitas põhjenduses 103 järelduse, et hüperinflatsioon avaldas võrdlusaluste kindlaksmääramisele vaid vähest mõju. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(164)

Üks importija väitis, et kõik „vahetuskursierinevustest saadud kasumi või kahjumina“ kirjendatud tulud ja kulud tuleks Kütahya Porselen finantstulemusest välja jätta, kuna need kajastavad eksporditegevust, mitte aga tehasest hankimist. See importija väitis, et uurimisperioodi finantsteabe koostamisel ei olnud komisjon järjekindel, kuna võrdles omavahel Türgi liiri nominaalväärtuses väljendatud näitajaid 2023. aasta esimese poole kohta ja inflatsiooniga kohandatud näitajaid kogu 2023. aasta kohta.

(165)

Komisjon märkis, et rahvusvahelistest tehingute puhul tekib tõepoolest vahetuskursierinevustest saadud kasumit või kahjumit, kuid rahvusvaheliste tehingute hulka ei kuulu ainult eksportmüük ja võivad vähemalt osaliselt olla kooskõlas rahvusvaheliste hanketavadega. Mis puudutab nominaalsete ja inflatsiooniga kohandatud näitajate omavahel kombineerimist, siis märkis komisjon, et olenemata tasandist, mida finantsnäitajad kajastavad, võrreldi neid kohandatuna vastavalt 2024. aasta juuni inflatsioonitasemele, st samal võrdlustasemel. Lisaks märgib komisjon, et 2024. aasta juuni finantsaruanne sisaldab võrdluseks 2023. aasta juuni inflatsiooniga kohandatud väärtusi, mis annab tunnistust sellest, et näitajate võrdlemine inflatsiooni võrra kohandatuna ei ole mitte ainult matemaatiliselt korrektne, vaid ka üldlevinud tava. Seepärast lükati need väited tagasi.

(166)

Selle arutluskäigu põhjal kohandas komisjon kasumimarginaali ja väljendas seda protsendina müüdud kaupade maksumusest (st 19,8 %).

(167)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(168)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud punktis 3.2.6.1.

(169)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit ja kulumit vastavalt põhjenduses 149 märgitule. Need tehti kindlaks Kütahya Porseleni finantsaruannete põhjal uurimisperioodi kohta, nagu on selgitatud põhjendustes 79–152.

(170)

Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kauba omahinnast, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 36,25 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes, oli kasum 20,42 %.

(171)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(172)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või kauplejana tegutsevate sidusettevõtjate kaudu.

(173)

Kui valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(174)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) viia need tagasi tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(175)

Nagu on selgitatud põhjenduses 171, tehti normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summadega, mida oli kohaldatud sellele kaubandustasandile.

(176)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(177)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(178)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(179)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata):

(180)

Komisjon analüüsis vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, kas dumpinguga seotud asjaolude muutus on püsivat laadi.

(181)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 51, põhinesid selle punkti järeldused teadaolevatel faktidel, nimelt läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja uurimise käigus kogutud teabel.

(182)

Taotluses osutas taotluse esitaja Hiina kohalike ja munitsipaalasutuste hiljutistele jõupingutustele edendada keraamikatööstuse ulatuslikku taaskonsolideerimist klastripõhiste tööstuse arengustrateegiate abil. Komisjon uuris keraamikatööstuse taaskonsolideerimist peamiste juhtivate suurettevõtete ümber, mida toetavad Hiina ametiasutused. Need klastrid, mida nimetatakse ka „kõrgtehnoloogia aladeks“ või „parkideks“, pakuvad ressursipõhistele ja energiamahukatele tööstusharudele soodsaid tingimusi ning võimalikele turuletulijatele stiimulina heldeid edenduskavasid (43).

(183)

Hiljutistes kavades on keskendutud tootmisprotsessi ja tööstuse struktuuri optimeerimisele, arendades välja kontsentreerituma tööstuse, mis koondub suuremate konkurentsivõimeliste juhtettevõtete ümber. Suurt tähelepanu on pööratud uute patentide loomisele ning teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisele nendes juhtettevõtetes (44).

(184)

See keskne strateegia on kinnitatud mitmes „igapäevakeraamika“ (45) tootmisharule keskenduvas kavandamisdokumendis, mis on väljastatud provintsi ja omavalitsuse tasandil.

(185)

Head näited on Guandongi, Fujiani ja Hunani provints ning Lilingi omavalitsusüksus.

(186)

Chaozhou saja miljardi jüaani taseme keraamikatööstusklastri loomise 2020. aasta tegevuskava (Guangdongi provints) ei sisalda mitte ainult üksikasjalikke sätteid piirkonna keraamikatööstuse laiendamise kohta, vaid selles on sätestatud ka investeerimisprogrammid mastaabisäästu loomise toetamiseks:

(187)

Samamoodi sisaldab Fujiani provintsivalitsuse 2022. aasta kava konkreetseid meetmeid juhtivate ja peamiste ettevõtete tugevdamiseks ning püsikulude vähendamiseks tootmise suurendamise kaudu:

(188)

Lisaks kirjeldatakse kavas üksikasjalikult kohalike omavalitsuste investeerimispüüdlusi, et toetada peamisi ettevõtteid aastatel 2023–2025 rohkem kui 30 miljoni jüaaniga (50).

(189)

Zhuzhou linnas (Hunani provints) loodi 2023. aastal Lilingi keraamikatööstuse klaster, (51) mis edendab suurte sihtotstarbeliste kõrgtehnoloogiliste keraamikakontsernide kasvu (52) (53).

(190)

Sellest tulenevalt said Hunani provintsi omavalitsusasutused juhised „edendada tööstusvõimsuse suurendamist, kvaliteedi parandamist ja tõhususe suurendamist“ mitme projekti raames, sealhulgas uute tehaste ehitamise ja muude tootmisvõimsuse suurendamise vahendite toetamine, nagu on kirjeldatud Hunani provintsi tööstusettevõtete tootmisvõimsuse laiendamise ja ajakohastamise põhiprojektide (54) esimeses ja teises paketis.

(191)

Selle strateegia raames on Hiina ametiasutused koos suure riigipoolse toetusega juhatanud sisse Hiina keraamikatööstuse tõsise ümberkujundamise, soodustades ühinemisi, ning suurendanud suuremate ettevõtjate mahtu ja tootlikkust.

(192)

Valimisse kaasatud äriühingute kontrollimine võimaldas seda dünaamikat selgelt näidata, kuna täheldati, kuidas eespool nimetatud kavades ja strateegiates kindlaks määratud piirkondlikud liidrid on viimastel aastatel alla neelanud mitme samas tööstuspargis asuva äriühingu tootmisvõimsuse.

(193)

Eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises, mis kattub osaliselt käesoleva vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga, leiti, et Hiina tootmisvõimsus 2023. aastal oli 87 miljardit keraamikaeset ja vaba tootmisvõimsus 18,7 %, (55) mis näitab pidevat kasvu pärast viimast läbivaatamist.

(194)

Leitud tõendid toovad esile Hiina kohalike ja munitsipaalasutuste jõupingutused keraamikatööstuse ulatusliku taaskonsolideerimise edendamiseks klastripõhise tööstuse ja mitme olulise suurettevõtte ümber koonduvate arengustrateegiate kaudu. Eespool loetletud kavades määrati kindlaks ja kiideti heaks piirkondlikud liidrid, kellel on tugevad teadus- ja arendustegevuse osakonnad ning väljakujunenud tarnijavõrgustik, ning kujundati tingimused nende tootmisvõimsuse suurendamiseks. Selle strateegia raames on Hiina kohalikud ametiasutused koos suure riigipoolse toetusega juhatanud sisse Hiina keraamikatööstuse tõsise ümberkujundamise, soodustades ühinemisi, ning suurendanud suuremate ettevõtjate mahtu ja tootlikkust.

(195)

Lisaks, nagu näitavad valitsuse strateegiad ning provintsi ja munitsipaaltasandil välja antud planeerimisdokumendid (vt põhjendused 184–190) ja valimisse kaasatud äriühingute kontrollimise käigus saadud teave, on Hiina keraamiliste lauanõude tootmisharu muutunud algse uurimise järel tootmisharu järkjärgulise kontsentreerumise kaudu ning keskendunud märkimisväärsetele investeeringutele taristusse ja teadusuuringutesse.

(196)

Selline konsolideerumise ulatus tõestab selle struktuurilist ja pöördumatut olemust, kajastades püsivat nihet tööstuse struktuuris ja tarneahelates. Seepärast kujutab see endast asjaolude põhjalikku ja püsivat muutust, mis annab põhjuse dumpingumarginaalid uuesti läbi vaadata.

(197)

Lisaks näitab läbivaatamistaotluses esitatud Hiina liitu suunatud ekspordi statistika, et hinnad on alates 2019. aastast langenud ligikaudu 15 %. Arvestades, et hiljutises meetmete aegumise läbivaatamises leiti, et Hiina hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla rohkem kui 38 %, kahjustaks sektori restruktureerimisest ja sellest tekkiva mastaabisäästu kasutamisest tulenev võimalik hinnalangus kahtlemata liidu tootmisharu.

(198)

Arvestades eespool öeldut ja väga madalate dumpinguhindadega impordi taset viimase aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 11 lõike 3 nõue, s.o „olemasolevast meetmest […] enam ei piisa […] dumpingu korvamiseks“, on täidetud.

(199)

Pärast järelduste avalikustamist ei nõustunud mitu importijat eespool kirjeldatud järeldustega püsivate struktuurimuutuste kohta. Nad väitsid, et Hiinast pärit impordi hinnalangus oli tingitud tõhususe paranemisest ja mastaabisäästust ning et sisendihinnad kajastavad turutingimusi. Mitmed teised importijad väitsid, et suundumus on tegelikult vastupidine, kuna hinnad jäid stabiilseks või koguni tõusid tootmis- ja logistikakulude kasvu tõttu. Importijad kritiseerisid ka üleriigilise tollimaksu kehtestamist, kusjuures üks importija väitis, et Hiina keraamikasektori struktuurilisi omadusi ja väidetavaid moonutusi on juba uuritud varasemate läbivaatamiste käigus, ning nõudis lisateavet.

(200)

Importijad ei esitanud oma väidete toetuseks sisulisi tõendeid. Seepärast lükati need väited tagasi.

(201)

Järelduste põhjal, millele komisjon jõudis käesolevas osalises vahepealses läbivaatamises, mis piirdub dumpinguga, tuleks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 ja kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 HRVst pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu muuta.

(202)

Uurimise käigus leidis komisjon märkimisväärseid tõendeid, mis seadsid tõsiselt kahtluse alla individuaalsete tollimaksumäärade kehtestamise teostatavuse vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 5.

(203)

Esiteks ja eelkõige tõendas punktis 3.2.1 esitatud oluliste moonutuste analüüs, et Hiina ametiasutused teostavad keraamikasektori üle ranget järelevalvet (vt põhjendused 58–70).

(204)

Valikuuring näitas, et Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisharu on omavahel tihedalt seotud, ning edasine analüüs tõi esile tugevad ja keerulised seosed tootjate, kauplejate ja ametiasutuste vahel, mis on sektori jaoks struktuursed ja juurdunud kogu tootmisharu tarneahelates.

(205)

Kontrollkäikude ajal täheldati, et kõik valimisse kaasatud tootjad olid ostnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuritava toote kirjelduse alla kuuluvaid kaupu teistelt tootjatelt ja eksportinud neid liidu turule. See kinnitab komisjoni hinnangut, et selline edasimüük on sektoris tavapärane ekspordiviis. Lisaks täheldati kontrollimise käigus, et kõik valimisse kaasatud tootjad tegelesid ka teiste äriühingute valmistatud toodete edasimüügiga ekspordi eesmärgil ning et järgnevas tarneahelas oli enne kaupade liitu saabumist üks või mitu sõltumatutest kauplejatest koosnevat vaheetappi. Tegelikult olid kõik kontrollitavad äriühingud jätnud mõnel juhul esitamata asjakohase allkirjastatud deklaratsioonid, nagu on nõutud rakendusmääruse (EL) 2019/2131 2. ja 3. lisas.

(206)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hunan Huazhi kontsern, et kuigi ta ostis tooteid teistelt tootjatelt, ei eksporditud neid kõiki ELi. Tema väitel ei kontrollinud komisjon nende ostude sihtriike ja eeldas ekslikult, et need olid mõeldud ELi turule. Lisaks selgitas Hunan Huazhi kontsern, et temaga seotud kaupleja ostis kaupu koostööd mittetegevatelt tarnijatelt, kelle suhtes kohaldati jääktollimaksumäära ja saatsid kauba välja ilma allkirjastatud deklaratsioonideta (mida nõutakse ainult koostööd tegevatelt äriühingutelt). Kõigil Hunan Huazhi kontserni enda toodetud ja ELi eksporditud toodetel olid nõutavad allkirjastatud deklaratsioonid, nagu leiti ka kontrollimisel. Seetõttu ei saavat komisjon järeldada, et kõik äriühingud ei esitanud deklaratsioone, ning see väide eirab erinevusi ja moonutab fakte.

(207)

Komisjon märgib, et see, et kogu lõpptoote edasimüük ei olnud suunatud liidu turule, ei muuda olematuks selle tava olemasolu ega selle struktuurset laadi. Seoses Hunan Huazhi kontserni teise väitega tunnistab komisjon, et ta ei kontrollinud, kas allkirjastatud arved, mille alusel seotud kaupleja Liling Leyi Home Trading müüs edasi Hunan Huazhi Ceramicsi toodetud valmistooteid, on kehtivad.

(208)

Rakendusmääruse (EL) 2019/2131 lõikes 3 nimetatud äriühingute individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sõltus eespool nimetatud allkirjastatud deklaratsioonide esitamisest liikmesriikide tolliasutustele. Arvestades, et mitmelt tarnijalt ostmine toimub tootjate tasandil, ei peeta käesoleval juhul ühtegi dokumentide esitamise süsteemi liidu piiril piisavalt tõhusaks, olenemata võimalikest muudest lisanõuetest.

(209)

Lisaks algatas komisjon 2019. aastal meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ja tuvastas kaupade kanaliseerimise individuaalsete (madalamate) tollimaksumääradega eksportivate tootjate vahel. Pärast kõnealust uurimist kehtestati individuaalse tollimaksumäära saamiseks täiendav tagatis. Uurimise käigus kogutud tõendid seavad aga kahtluse alla praegu kehtivate nõuete asjakohasuse ja mõjususe, nagu on kirjeldatud põhjenduses 205.

(210)

Hiina tootmisharu killustatus koos püsivale taaskonsolideerimisele järgnenud struktuurimuutustega muudab praeguse süsteemi üksiku äriühingu põhise lähenemisviisiga jätkamise kasutuks. Seda näitab ühelt poolt nende Hiina äriühingute märkimisväärne arv, kes alustasid eksportimist ja taotlesid uue eksportiva tootja režiimi, et nende suhtes kohaldataks soodsamat tollimaksumäära, ning teiselt poolt nende Hiina äriühingute suur arv, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära, ja kes ei ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportinud (enam kui 50 äriühingut 400st, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära), mis viitab sellele, et nad ei pruugi enam tegutseda.

(211)

Eespool esitatud järelduste ja kaalutluste põhjal järeldas komisjon, et individuaalsete tollimaksumäärade kehtestamine on osutunud selle konkreetse sektori ja toote puhul teostamatuks ning ohustaks meetme mõjusust. Üleriigiline tollimaksumäär oleks käesoleval juhul asjakohasem kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõike 5 teise lõiguga.

(212)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hunan Hualiani kontsern üleriigilise tollimaksu kohaldamise õiguslikud alused. Kontsern väitis, et alusmääruse artikli 9 lõige 5 katab kolme võimalikku juhtumit: 1) juhtumid, kui individuaalse dumpingumarginaali arvutamine on võimatu, mistõttu on põhjendatud üleriigilise tollimaksu kohaldamine, 2) tootjad või tootjad ja nende tarnijad moodustavad ühe majandusüksuse, nii et kõigi ühe üksusena käsitatavate äriühingute suhtes on võimalik kohaldada ühtset tollimaksu, ning 3) tootjate ja riigi vahel on moodustunud üks majandusüksus, mistõttu võib nende tootjate suhtes kohaldada ühtset tollimaksu.

(213)

Hunan Hualiani kontsern väitis veel, et üleriigilise tollimaksu kohaldamine vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 5 piirdub olukordadega, kus ei ole võimalik arvutada individuaalset dumpingumarginaali iga tarnija kohta, olenemata selle jõustamise tõhususest (või mittejõustamisest). Seepärast tuleb alati, kui määratakse kindlaks individuaalsed tollimaksumäärad, kohaldada individuaalset tollimaksumäära, nagu on sätestatud WTO apellatsioonikogu aruandes juhtumi „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid (Hiina)“ kohta (56). Kuna Hunan Hualiani kontsern väitis, et tal on õigus individuaalsele tollimaksule, mis on väiksem kui 79 %, oleks üleriigilise tollimaksu kohaldamine tema suhtes diskrimineeriv. Ta väitis ka, et komisjon ei suutnud tõendada, et Hunan Hualiani kontserni või mis tahes muud eksportivat tootjat tuleks käsitada ühe üksusena, mille moodustava tema ning riik või teised tarnijad. Lisaks väitis Hunan Hualiani kontsern, et isegi kui need seosed oleksid tõendatud, siis WTO asjakohase kohtupraktika (57) kohaselt peab komisjon juhul, kui konkreetsed eksportijad on omavahel seotud ja moodustavad ühe tarnija, määrama sellise majandusüksuse jaoks kindlaks individuaalse dumpingumarginaali, mis põhineb iga üksiku eksportija keskmistel ekspordihindadel. Kontsern väitis, et kui selles olukorras kohaldataks üleriigilist tollimaksu, mis põhineb oluliste moonutuste olemasolul HRVs, tuleks sellist tollimaksu kohaldada kõigi HRVga seotud dumpinguvastaste juhtumite puhul.

(214)

Lisaks eitas Hunan Hualiani kontsern tollimaksust kõrvalehoidmist ja vaidlustas komisjoni järeldused, kuna need põhinevad ühelainsal episoodil, mis ei anna tunnistust sellest, et kontsernil oleks olnud tahtlik ja süstemaatine kava kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks. Selline väidetav tegevus ei anna alust kohaldada üleriigilist tollimaksu ning meetmetest kõrvalehoidmine nende täitmise vältimiseks ei anna alust kohaldada üleriigilist tollimaksu vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 5.

(215)

Kuna läbivaatamine piirdus dumpingu uurimisega, osutas Hunan Hualiani kontsern ka sellele, et algse uurimise (AD586) käigus arvutatud kahjumarginaalid kehtivad ja on kohaldatavad ka praegu. Seega on komisjoni otsus kohaldada üleriigilist tollimaksu 79 % tegelikult suunatud ja kahjulik ainult Hunan Hualiani kontsernile, kuna see kontsern on ainus äriühing, kelle kahjumarginaal on alla 79 %, ja seega ainus äriühing, kelle individuaalne tollimaks on alla 79 %. Hunan Hualian leiab, et seetõttu ei ole komisjoni ettepanek kehtestada üleriigiline tollimaks mitte ainult põhjendamatu, vaid ka diskrimineeriv.

(216)

Komisjon osutas sellele, et Hunan Hualiani kontsern märkis õigesti, et alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt kuulub üleriigilise tollimaksu kohaldamise asjakohaste tegurite hulka „riigipoolne hindade ja tootmismahtude kontroll või nende olulisel määral mõjutamine või tarniva riigi majanduslik struktuur“.

(217)

Alusmääruse artikli 9 lõike 5 praegune sõnastus kehtestati määrusega, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (58) rakendades järeldusi, mille WTO tegi juhtumis „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid (Hiina)“. Nagu on selgitatud osutatud muutmismääruse põhjenduses 4, sõltub mitme eksportija jaoks ühtse dumpingumarginaali ja ühtse dumpinguvastase tollimaksu kindlaksmääramine asjaoludest, mis annavad alust arvata, et kahe või enama eksportija (ehkki õiguslikult eraldiseisvate) omavaheline suhe on selline, et neid tuleks käsitada ühe üksusena. Sellised asjaolud võivad olla näiteks: i) eksportijate vahelised struktuurilised või ärisidemed, näiteks ühine kontroll, kapitaliosalus ja juhtimine, ii) riigi ja eksportijate vahelised struktuurilised või ärisidemed, näiteks ühine kontroll, kapitaliosalus ja juhtimine, iii) riigipoolne hindade ja tootmismahtude kontroll või nende olulisel määral mõjutamine ning või tarniva riigi majanduslik struktuur, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõikes 5.

(218)

Komisjon märkis, et enamik Hunan Hualiani kontserni esitatud väiteid on valitud tsitaadid apellatsioonikogu aruandest juhtumi „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid“ kohta ning et kontsern on jätnud tähelepanuta, et aruanne võeti alusmäärusesse üle kiiresti ja täielikult ning seda on sellest ajast peale täielikult järgitud. Hunan Hualiani kontsern ei maini seda, et apellatsioonikogu aruande kohaselt võib uurival asutusel, kes analüüsib, kas riik ja mitu eksportijat on üks üksus, mistõttu riik on hinnadiskrimineerimise allikas, olla vaja arvesse võtta ka muid tegureid ja tõendeid kui need, mis annavad tunnistust üksustevahelistest seostest või ärisuhetest. Tal võib olla vaja arvesse võtta tõendeid riigipoolse kontrolli, korralduste andmise ja olulise mõju kohta teatavate eksportijate käitumisele hinnakujunduse ja tootmise valdkonnas. Lisaks võib WTO liikme majandusstruktuuri esitada uurimisasutusele tõendina selle kohta, et riik ja mitu uurimisalust eksportijat või tootjat on omavahel niivõrd seotud, et moodustavad ühe üksuse, mistõttu tuleks neile arvutada ühtne marginaal ja kehtestada ühtne tollimaks (59). Nende kriteeriumide alusel võib selguda, et ka juhul, kui riigi ja konkreetsete eksportijate vahel puuduvad ametlikud struktuurilised seosed, määrab ja mõjutab riik tegelikult oluliselt hindu ja toodangut ning et uurimisalused eksportijad või tootjad on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et moodustavad ühe üksuse. Apellatsioonikogu aruandes on selgelt märgitud, et kui riik annab juhiseid või mõjutab oluliselt mitme eksportija käitumist hindade ja tootmise valdkonnas, võib neid dumpinguvastase lepingu kohaldamisel käsitada ühe eksportijana ning sellele ühele eksportijale võib määrata ühtse marginaali ja tollimaksu (60).

(219)

Käesoleval juhul ja nagu on selgitatud punktis 3.2.1 esitatud oluliste moonutuste analüüsis ja põhjenduses 194, leiti uurimise käigus arvukalt tõendeid selle kohta, et keraamikasektor on Hiina ametiasutuste kontrolli ja olulise mõju all ning et riigil on ulatuslik mõju selle sektori majandusstruktuurile. Nagu on märgitud põhjenduses 70, järeldas komisjon, et oluline osa keraamikasektori äriühinguid on Hiina valitsuse omandis (61) ning Hiina valitsus saab mõjutada ka hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes (62). Kõik need tõendid on asjakohased ka alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohase analüüsi läbiviimisel eesmärgiga kehtestada üleriigiline tollimaks, sest need näitavad selgelt, et Hiina valitsus kontrollib ja mõjutab oluliselt lauanõude sektori hinnakujundust ja tootmist ning et Hiina valitsuse seisukohad ja plaanid mõjutavad sektori majandusstruktuuri. Vastupidiselt Hunan Hualiani kontserni väitele rajas komisjon oma järeldused kõigile neile tõenditele, nagu on osutatud ka põhjendustes 203 ja 204.

(220)

Lisaks jätab Hunan Hualiani kontsern märkimata ja käsitlemata viimased poliitilised sündmused, mis näitavad, kui ulatuslik on riigi mõju keraamikasektori eri haldustasanditel (st riigi ja provintsi tasandil). Punktis 3.6 esitatud tõendid annavad tunnistust sellest, kui vahetut mõju valimisse kaasatud äriühingutele avaldab Hiina valitsuse viimase aja strateegias, mis sisaldab muu hulgas sektori konsolideerimist, riigi tipptegijate loomist, tootmise ja tootmisvõimsuse suurendamist ning rahaliste vahendite ettenägemist selle strateegia rakendamiseks.

(221)

Konkreetselt Hunan Hualiani kontserni kohta märkis komisjon, et selle nimi on sõnaselgelt kantud põhjenduses 190 nimetatud Hunani provintsi tööstusettevõtete tootmisvõimsuse laiendamise ja ajakohastamise põhiprojektide nimekirja. Lisaks palutakse selle plaaniga toetatavatel äriühingutel (sh Hunan Hualiani kontsern) järgida nõudeid, mis on esitatud teates Hunani provintsi tööstusettevõtete tootmisvõimsuse laiendamise ja ajakohastamise põhiprojektide teise paketi väljaandmise kohta (Xiang Gongxin Investment, 2023, nr 429), (63) ning saavutada viivitamatult valitsuse taotletav tõhususe kasv.

(222)

Hunan Hualiani kontsern ei esitanud tõendeid, mis oleksid vastuolus kõigi nende järelduste ja nende aluseks olevate tõenditega, ega näidanud, et ta ei ole Hiina valitsuse mõju või kontrolli all. Seega puudub põhjus kohelda Hunan Hualiani kontserni teisiti kui teisi Hiina lauanõude eksportivaid tootjaid. Tõendid Hiina riigi kontrolli või olulise mõju kohta keraamiliste lauanõude sektori hinnakujundusele ja tootmisele ning Hiina valitsuse majandusstruktuuri ja poliitika kohta samas sektoris viivad kokkuvõttes järeldusele, et käesoleval juhul on asjakohane kohaldada üleriigilist tollimaksu. Seetõttu lükati nende väited tagasi.

(223)

Komisjon ei nõustu ka Hunan Hualiani kontserni väidetega, et selle kontserni puhul ei ole leitud üleriigilisest tollimaksumäärast kõrvalehoidmist ning et oluliste moonutuste analüüsist lähtumise korral tuleks kõigi HRVd käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste tulemusel kohaldada üleriigilist tollimaksu. Komisjon märkis, et tema otsus kehtestada käesoleva juhtumi puhul üleriigiline tollimaks põhineb Hiina valitsuse poliitika ja mõju tulemusel kujundatud majandusstruktuuril ning kõigil käesolevas määruses selgitatud asjaoludel, mis näitavad, et keraamikasektor, sh hinnakujundus ja toodang, on Hiina valitsuse kontrolli ja olulise mõju all. See järeldus ei põhine üksnes punktis 3.2.1 esitatud oluliste moonutuste analüüsil, vaid ka mitmel muul uuritavale tootele ja sektorile iseloomulikul asjaolul, mis on esitatud põhjendustes 205 ning 208–211 ja mis kõik ei pruugi konkreetselt puudutada Hunan Hualiani kontserni, kuid on asjakohased järelduse tegemisel kogu riigi kohta. Need asjaolud annavad tunnistust Hiina valitsuse konkreetsest sekkumisest ning sellest, et lauanõude sektor on äärmiselt killustatud ja Hiina valitsuse poliitika on suunatud selle konsolideerimisele. Lisaks seisneb lauanõude sektori eripära selles, et eksportivad tootjad reekspordivad ELi teiste tootjate ostetud tooteid, sektoris tegutseb palju uue eksportiva tootja režiimi kasutajaid ja esineb ka meetmetest kõrvalehoidmist. Selle põhjal lükkas komisjon Hunan Hualiani kontserni väited tagasi.

(224)

Komisjon ei nõustu ka väitega, mille Hunan Hualiani kontsern esitas vastavalt WTO otsusele juhtumis „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid“ selle kohta, et pärast individuaalse dumpingumarginaali väljaarvutamist ühe eksportija moodustavate tarnijate suhtes kohaldatav ühtne tollimaks peaks põhinema üksikeksportijate keskmistel ekspordihindadel. Esiteks tuletas komisjon meelde, et käesoleva uurimise tulemusel kehtestatav üleriigiline tollimaks põhineb kahjumarginaalil, mitte dumpingumarginaalil, nagu on selgitatud punktis 4.1.2, kuna kahjumarginaal on dumpingumarginaalist väiksem. Peale selle, nagu on osutatud punktis 3.5, leiti, et kolme valimisse kaasatud ja ühe üksuse suhtes representatiivseks peetud tootja ekspordihindu kajastav keskmine dumpingumarginaal oli 138,2 %, mis on suurem kui uus üleriigiline tollimaks 79 %. Tegelikult ei määranud komisjon kindlaks mitte individuaalseid dumpingumarginaale, vaid tegi kõigepealt kindlaks iga sellise valimisse kaasatud, ühe üksuse suhtes esindavaks peetava eksportiva tootja vahemarginaali. See oli vajalik vaheetapp, ja selle põhjal arvutas ta välja dumpingumarginaali ühe üksuse kohta. Seepärast lükati need väited tagasi.

(225)

Asjaomastest riikidest pärit toodete impordi suhtes tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles algse uurimise käigus kindlaks tehtud turuhinnast kahjumarginaale ja eespool põhjenduses 179 kindlaks tehtud dumpingumarginaale. Kuna käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaal on suurem kui algse uurimise käigus kindlaks tehtud kahjumarginaal, põhineb meetmete uus tase neist kahest marginaalist madalama, seega turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel.

(226)

Sellega seoses ning arvestades individuaalsete tollimaksude kohaldamise teostamatust ja asjaolu, et kõik individuaalsed dumpingumarginaalid olid kahjumarginaalist kõrgemad, otsustas komisjon võrrelda käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus kindlaks tehtud üleriigilist dumpingumarginaali kahjutasemega, mida kohaldati valimi keskmise suhtes algses uurimises.

(227)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CCCLA ja Fun Lin Wah kontsern, et algse uurimise käigus kindlakstehtud kahjumarginaal ei ole praeguses kontekstis enam asjakohane. Mõlema isiku sõnul peaks komisjon täpsuse tagamiseks ja tegeliku turudünaamika kajastamiseks kahju taset uuesti analüüsima vastavalt vahepealse läbivaatamise uurimisperioodil valitsenud tingimustele.

(228)

Lisaks väitsid CCCLA ja Fun Lin Wah kontsern, et kavandatava uue dumpinguvastase tollimaksu määra hakatakse kohaldama kõigi Hiina äriühingute suhtes, olenemata sellest, kas nad tegid uurimise käigus koostööd või mitte. Fun Lin Wah kontsern väitis, et see oleks ebaõiglane koostööd teinud Hiina äriühingute, eriti aga valimisse kuulunud äriühingute suhtes (nagu Fun Lin Wah kontsern) ning võib pärssida tulevast koostööd ELi uurimistega. Lisaks väitis Fun Lin Wah kontsern, et äriühingute eristamata jätmine võib kahjustada komisjoni suutlikkust viia tulevikus uurimisi läbi tõhusalt, ning kutsus komisjoni tungivalt üles: a) tunnustama osalevate äriühingute (eelkõige valimisse kaasatud äriühingute) head koostööd, b) kohaldama erinevaid tollimaksumäärasid vastavalt koostööle (st madalamaid määrasid koostööd teinud äriühingute suhtes) ja c) pakkuma valimisse kaasatud äriühingutele tehtud koostöö eest soodsamaid määrasid.

(229)

CCCLA ja Fun Lin Wah kontsern väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude suurendamine ELis kahjustaks ELi importijaid, häiriks tarneahelaid ja põhjustaks majanduslikku kahju. Mõlemad väitsid, et Hiina ja liidu tootmisharud ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist, kuna ELi tootjad keskenduvad kvaliteetsetele kaubamärgiga toodetele ja Hiina tarnib kulutõhusat massturu keraamikat. Lisaks väitsid CCCLA ja Fun Lin Wah kontsern, et kõrgema tollimaksu tõttu kannataks lõppkokkuvõttes tarbija ja süveneks inflatsioon ning et praegune tegevusjaotus Hiina tootjate ja liidu importijate vahel on laadilt positiivne ning tagab kulutõhususe, toodete kvaliteedi ja tarbija rahulolu. Need isikud järeldasid, et kavandatavad tollimaksud ohustavad ELi majanduslikku stabiilsust, ja tarbija heaolu ning Hiina ja ELi vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ja mõlema pikaajalisi huve.

(230)

Pärast järelduste avalikustamist esitasid paljud sõltumatuid importijaid uurimise kohta märkusi, mis olid samalaadsed CCCLA ja Fun Lin Wah kontserni märkustega.

(231)

Importijad väitsid ka seda, et kõrgema tollimaksu tõttu suurenevad importijate kulud ning tõusevad hinnad tarbijate ja tootmisahela järgmise etapi sektorite jaoks, mis toob kaasa märkimisväärse rahalise kaotuse, sunnib vähendama töökohtade arvu ja põhjustab maksejõuetusi. Importijad kritiseerisid asjaolu, et selle käes kannatavad eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

(232)

Importijad väitsid, et Euroopa tööstusvõimsus ei suuda asendada Hiina impordi mahtu, mis põhjustaks tarnehäireid ja kaubanappust. Mitu importijat leidis, et Türgi ei sobi alternatiivseks tootmiskohaks, kuna tal puudub tehnoloogiline suutlikkus täita Euroopa norme. Üks importija kritiseeris seda, et meede põhjustaks tootmise ümberpaigutamist muudesse kolmandatesse riikidesse, nagu Vietnam, Bangladesh ja Türgi. Importijad kritiseerisid ka seda, et jaehindade tõusu tõttu võib ühe rohkem tarbijaid hakata ostma otse Hiinast selliste ostukanalite kaudu nagu Temu. Mitmes esildises väideti, et meetmete muutmisel on keskkonnamõju, kuna tarbijad võivad hakata kasutama plastnõusid.

(233)

Mitu importijat kritiseeris asjaolu, et kindlasummaline tollimaks ei kajasta turu mitmekesisust. Nad kardavad, et see võib kõrvaldada terved tootekategooriad, vähendada konkurentsi ning võimaldada ELi ja kolmandate riikide tootjatel hindu tõsta. Mõned importijad pidasid ebatõenäoliseks, et dumpinguvastase tollimaksu suurendamine elavdaks ELi keraamikatootmist. Nad osutasid struktuursetele ja pikaajalistele probleemidele, nagu tarbijaharjumuste muutumine, demograafilised suundumused ning energia-, keskkonna- ja tööjõukulude kasv.

(234)

Mitu importijat nõudis ka üleminekukorda selliste olemasolevate pikaajaliste lepingute jaoks, millega on ette nähtud karistused tarnimata jätmise ja tarnete hilinemise korral ning millega ettenähtud tarnetingimusi ja hindu ei saa muuta.

(235)

Holst Porzellan väitis, et kahe uurimise (aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise) korraldamisega rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 50. Ta viitas aegumise läbivaatamise tulemusel tehtud järeldustele kahju kohta. Mitu importijat väitis, et vahepealse läbivaatamise käigus oleks tulnud arvesse võtta aegumise läbivaatamise tulemusi, nimelt et liidu tootjad on kandnud kahju 38 % hinna allalöömise marginaali tõttu, ning kritiseeris tollimaksu suurendamist 79 %ni vahepealse läbivaatamise tulemusel.

(236)

Seoses eespool esitatud väidetega soovib komisjon meelde tuletada, et vahepealne läbivaatamine piirdus ainult dumpinguga. Seega ei hõlma see kahju ja liidu huvide analüüsi. Peale selle ei teinud ükski huvitatud isik pärast uurimise algatamist koostööd ega vastanud küsimustikule. Võttes arvesse ka seda, et nende väidete toetuseks ei esitatud kaalukaid tõendeid, lükati need väited tagasi.

(237)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(238)

Käesolevas määruses sätestatud dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks kirjeldatud uurimise tulemuste põhjal. Sellepärast kajastab see nimetatud uurimise ajal tuvastatud olukorda. Seda kogu riiki hõlmavat ja kõigi äriühingute suhtes kohaldatavat ühtset tollimaksu kohaldatakse kogu HRVst pärit asjaomase toote impordi suhtes.

(239)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Hunan Huazhi kontsern ja mitu importijat, et kavandatud tollimaksumäär rikub WTO proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjoni otsus kehtestada kõigile eksportijatele ühtne 79 % tollimaks ei olevat selle põhimõttega kooskõlas, kuna olemas on ka vähem piiravaid, kuid sama tõhusaid alternatiive. Hunan Huazhi kontsern väitis, et see määr kahjustaks ebaproportsionaalselt järgmise etapi tootmisharusid ja lõpptarbijaid, eelkõige neid, kelle jaoks peavad keraamilised laua- ja kööginõud olema taskukohased, ning on suurem kui määr, mis oleks proportsionaalne dumpingust tuleneva kahju kõrvaldamise seisukohalt. Selline meede võib põhjustada seda, et hüvitis ületab dumpingut, ning tekitada sektoritele ja tarbijatele tarbetut majanduslikku kahju. Lisaks palus Hunan Huazhi kontsern komisjonil arvutada kahjumarginaal ning kehtestada selline tollimaks, mis võimaldaks kõrvaldada kahju, kuid ei oleks ülemäärane. Sellega hoitaks ära ELi tootjate liigne kaitsmine ning kehtestataks meetmed, mis on õiglased ja proportsionaalsed.

(240)

Nagu algatamisteates märgitud, uuriti vahepealse läbivaatamine käigus ainult dumpingut ning seetõttu lähtutakse käesolevas menetluses sellest kahjumarginaalist, mis kehtestati algsete meetmete määrusega. Nagu on selgitatud põhjenduses 225, lähtuti vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 4 tollimaksu kindlaksmääramisel sellest, kumb marginaal oli väiksem, kas dumpingumarginaal või kahjumarginaal. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(241)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (64) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(242)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,