European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2026/249

30.1.2026

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2026/249,

26. jaanuar 2026,

millega määratakse 2026., 2027. ja 2028. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ning millega muudetakse määrust (EL) 2025/202

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaste ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Kalapüügivõimalused tuleb samuti kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2018/973 (2) ja (EL) 2019/472 (3) nõuetele, millega kehtestatakse teatavate Põhjameres ja Atlandi ookeani läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastased kavad. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 1 tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 3 tuleks lubatud kogupüük (TAC) kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, lähtudes pikaajalisest perspektiivist, võttes arvesse piirkondlikku eripära ning pidades silmas arvamusi, mida sidusrühmad on konsulteerimise käigus väljendanud.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 on alates 1. jaanuarist 2019 kohaldatud lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuid lubatud on ka teatavad erandid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 3 võttis komisjon vastu delegeeritud määrused (EL) 2023/2459 (4) ja (EL) 2023/2623 (5), milles sätestatakse teatava püügitegevuse suhtes kohaldatava lossimiskohustuse täitmise üksikasjad.

(4)

Selliste kalavarude püügi võimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid püügivõimalused tuginema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikul nõuandel põhineval kogupüügi näitajal, kui see on olemas. Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks maha arvata kõnealusel nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. Veelgi enam, kui ICES annab kalavarude kohta üksnes lossimisalase nõuande, tuleks püügivõimalused kehtestada nimetatud nõuande põhjal.

(5)

Määrusega (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472 kehtestatud mitmeaastastes kavades on sätestatud eesmärgid ja meetmed nende kavadega hõlmatud varude pikaajaliseks majandamiseks. Määruse (EL) 2018/973 artikli 1 lõikes 1 ja määruse (EL) 2019/472 artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude (edaspidi „sihtvarud“) püügi võimalused tuleks kindlaks määrata kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikega („FMSY-vahemikud“) või sellest madalamal tasemel ning, kui see on asjakohane, kooskõlas kõnealustes määrustes sätestatud biomassi kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates ICESi nõuannetes. Selliste sihtvarude püügi võimalused, mille FMSY-vahemikke ei ole võimalik kindlaks määrata, ning samuti määruse (EL) 2018/973 artikli 1 lõikes 4 ja määruse (EL) 2019/472 artikli 1 lõikes 4 osutatud varude (edaspidi „kaaspüügi varud“) püügi võimalused tuleks kindlaks määrata kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega või, kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, kooskõlas ettevaatusprintsiibil põhineval lähenemisviisiga kalavarude majandamisele, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8.

(6)

Määruse (EL) 2018/973 artikli 4 lõike 6 ja määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõike 7 kohaselt tuleks sihtvarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole biomassi piirangu piirväärtust (Blim), oleks alla 5 % (6).

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/973 artikliga 7 ja määruse (EL) 2019/472 artikliga 8 tuleb juhul, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes sihtvaru kudekarja biomass on alla MSY Btrigger (7) väärtust, võtta parandusmeetmeid. Eeskätt tuleks püügivõimalused määrata kindlaks tasemel, mis vastab proportsionaalselt vähendatud kalastussuremuse piirväärtusele, et võtta arvesse biomassi vähenemist. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes sihtvaru kudekarja biomass on alla Blim väärtust, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru kiire taastumine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavat taset. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(8)

On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või madalat püügitaset või mille puhul ICES prognoosib, et alla 5 %-list tõenäosust, et nende varude biomass langeb allapoole piirväärtust Blim saaks saavutada ainult madala püügitaseme korral, saaks saavutada ainult nullpüügi korral või et seda ei ole võimalik saavutada isegi nullpüügiga. Kui aga lubatud kogupüügid kehtestataks sellistel tasemetel, võib kohustus lossida kogu saak, sealhulgas kõnealustest varudest segapüügi käigus kaaspüügina saadud saak, põhjustada ühe või mitme kalalaeva püügitegevuse lõppemise, kuigi neil võib veel olla kvoote teiste liikide jaoks, ning see võib viia teatavate püügipiirkondade enneaegse sulgemiseni. Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artikli 5 lõikele 3, määruse (EL) 2019/472 artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 koostoimes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata segapüüki, arvestades mittejätkamise võimalikku ränka sotsiaal-majanduslikku mõju, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealused kaaspüügi lubatud kogupüügid tuleks kehtestada tasemel, mis hoiaks ära olukorra, et kalalaevadel, millel on endiselt sihtliikide kvoot, ei oleks enam kvooti kaaspüügina püütavate varude jaoks ja püügipiirkonnad tuleks enneaegse sulgeda ning see võiks põhjustada lühiajaliselt tõsiseid sotsiaal-majanduslikke probleeme. Samal ajal peaksid kaaspüügi lubatud kogupüügid tagama asjaomaste varude kaitse olukorras, kus kalavarude kaitseta jätmine tooks kaasa tõsised pikaajalised keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud probleemid ning nendega seotud lühiajalised sotsiaal-majanduslikud probleemid. Kõnealused kaaspüügi lubatud kogupüügid tuleks samuti kehtestada tasemel, mis põhineb konkreetsetel, usaldusväärsetel ja kontrollitavatel tõenditel võimaliku enneaegse püügikeelu, võimaliku lühiajalise sotsiaal-majandusliku mõju ja pikaajalise keskkonnamõju kohta. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus toimub segapüügi käigus kõnealuste kalavarude kaaspüük, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab ohustatud varude biomassil taastuda kestliku tasemeni.

(9)

Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv liikmesriikide jaoks. Selline kvootide vahetamise reserv annaks liikmesriikide käsutusse teatavate püügikoguste kasutamata kvoodid, et katta nende vältimatut kaaspüüki teatavates piirkondades olukorras, kus neil liikmesriikidel muidu kvooti ei oleks.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 16 lõikele 4 tuleks määrustega (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472 hõlmamata kalavarude puhul, kui on olemas piisav teaduslik teave, kehtestada kalapüügivõimalused kooskõlas FMSY väärtusega (8) ja asjakohasel juhul tasemel, mis taastab kalavarud kõrgemal tasemel, kui on vaja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks. Kui kõnealune teaduslik teave ei ole kättesaadav, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga kalavarude majandamisele.

(11)

Teatavate kalavarude kohta annab ICES nõuande mitmeks aastaks, seega kehtib kõnealune nõuanne parima kättesaadava teadusliku nõuandena kogu nõuandeperioodi jooksul. Sellistel juhtudel tuleks põhimõtteliselt kehtestada kogu nõuandeperioodi hõlmavad aastased lubatud kogupüügid (edaspidi „mitmeaastased lubatud kogupüügid“). Kui sel ajavahemikul annab ICES uusi nõuandeid, tuleks võimalikult kiiresti pärast ICESi uue nõuande avaldamist tagada, et mitmeaastased lubatud kogupüügid jääksid kooskõlasse uue nõuandega. Lisaks tuleks tagada, et iga-aastased mahaarvamised kogupüügi kohta antud nõuandest, mille kohaselt tuleb võtta arvesse lossimiskohustusest tehtavaid erandeid, oleksid kooskõlas olemasolevate andmetega. Teatavate kalavarude ja eelkõige selliste kalavarude puhul, mille biomass või kalastussuremus on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud, võib siiski olla asjakohane jätkata lubatud kogupüügi kehtestamist igal aastal.

(12)

Vastavalt määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikele 3 peavad Hispaania ja Prantsusmaa ühiselt tagama, et hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) tööndusliku püügi kvootide kindlaksmääramisel ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületaks nende kvootide, töönduspüügi tagasiheite, harrastuspüügi lossimiste ja harrastuspüügil tagasiheidetud surnud saagi kogus kokku kogu kõnealuses piirkonnas väljavõetud saagi puhul FMSY-vahemiku väikseimat väärtust (edaspidi „MSY Flower“), st 3 883 tonni. Selleks et komisjon saaks jälgida määruses (EL) nr 1380/2013 ja määruses (EL) 2019/472 sätestatud eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid Hispaania ja Prantsusmaa esitama komisjonile teabe hariliku huntahvena tööndusliku püügi kvootide kohta.

(13)

Võttes arvesse harrastuskalapüügi märkimisväärset mõju hariliku huntahvena varu kalastussuremusele, tuleks ICESi 8.a ja 8.b rajoonis jätkata harrastuskalapüügi suhtes täiendavate meetmete kohaldamist.

(14)

On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab madalat püügitaset ületavat püüki. Kui aga lubatud kogupüügid kehtestataks sellistel tasemetel, võib kohustus lossida kogu saak, sealhulgas kõnealustest varudest segapüügi käigus kaaspüügina saadud saak, põhjustada ühe või mitme kalalaeva püügitegevuse lõppemise, kuigi neil võib veel olla kvoote teiste liikide jaoks, ning see võib viia teatavate püügipiirkondade enneaegse sulgemiseni. Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EL) 2019/472 artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata segapüüki, arvestades mittejätkamise võimalikku ränka sotsiaal-majanduslikku mõju, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealused kaaspüügi lubatud kogupüügid tuleks kehtestada tasemel, mis hoiaks ära olukorra, et kalalaevadel ei oleks enam kvooti kaaspüügina püütavate varude jaoks ja püügipiirkonnad tuleks enneaegse sulgeda ning see võiks põhjustada lühiajaliselt tõsiseid sotsiaal-majanduslikke probleeme, ning samas tagaks asjaomaste varude kaitse olukorras, kus kalavarude kaitseta jätmine tooks kaasa tõsised pikaajalised keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud probleemid ning nendega seotud lühiajalised sotsiaal-majanduslikud probleemid. Kõnealused kaaspüügi lubatud kogupüügid tuleks samuti kehtestada tasemel, mis põhineb konkreetsetel, usaldusväärsetel ja kontrollitavatel tõenditel võimaliku enneaegse püügikeelu, võimaliku lühiajalise sotsiaal-majandusliku mõju ja pikaajalise keskkonnamõju kohta. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus toimub segapüügi käigus kõnealuste kalavarude kaaspüük, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab ohustatud varude biomassil taastuda kestliku tasemeni.

(15)

ICESi asjakohase nõuande kohaselt on pollaki (Pollachius pollachius) harrastuspüük ICESi 8. alapiirkonnas ja 9.a rajoonis märkimisväärne. Seepärast on asjakohane kehtestada pollaki harrastuspüügi piirnormid kõnealuses piirkonnas ja sellega piirnevates piirkondades, nimelt ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) piirkonna 34.1.1 liidu vetes.

(16)

2022. aasta mais märkis ICES, et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest euroopa angerja (Anguilla anguilla) varusid taastada, ei ole liidus tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 (9) artikli 2 lõikes 4 nõutud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist, ja et suremuse osas ei täheldatud konkreetseid suundumusi. 2025. aasta novembris soovitas ICES uuesti, et kui kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, peaks euroopa angerja püük olema null kõigis elupaikades ja eluetappides kogu looduslikus levilas, mis hõlmab Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemerd. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki.

(17)

Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 (10) pikendati Atlandi ookeani kirdeosa ELi merealadel ja riimvetes toimuva tööndusliku angerjapüügi keeluaega kuuele kuule. Samuti keelati sellega angerja harrastuspüük nendes vetes. Leiti, et kuuekuuline keeluaeg kaitseks kalavarusid paremini kui 2022. aastani rakendatud liidu ja riiklikud meetmed. Lisaks leiti, et pikem keeluaeg aitaks saavutada eesmärgi, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma vähemalt 40 % hõbeangerja biomassist. Nõukogu määrustega (EL) 2024/257 (11) ja (EL) 2025/202 (12) jäeti need meetmed kehtima, selgitades samas keeluaja kehtestamise kriteeriume ja võimalikku erandit angerjate piiratud püügi jätkamiseks angerja rändeperioodil. Võttes arvesse euroopa angerja jätkuvat kriitilist olukorda, on asjakohane need meetmed 2026. aastal säilitada.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt on klaasangerja taasasustamine kaitsemeede, mille teatavad liikmesriigid on oma angerjavarude majandamise kavades valinud. Selleks et võimaldada nendel liikmesriikidel jätkata kõnealuse meetme rakendamist, võib lubada klaasangerja püüki Kirde-Atlandi liidu merealadel ja riimvetes asjakohasel ajal aastas ning võimalik, et ka nende peamise rändeperioodi jooksul. Seepärast võivad liikmesriigid lubada jätkata klaasangerja püüki veel 50 päeva jooksul klaasangerja peamisel rändeperioodil üksnes taasasustamise eesmärgil.

(19)

ICESi andmetel on hariliku merikeele (Solea solea) biomass 2026. aastal ICESi alarajoonides 20–24 hinnanguliselt väiksem kui Blim. Kooskõlas määruse (EL) 2018/973 artikli 7 lõikega 2 tuleks kõnealuse kalavaru suhtes kehtestada 2026. aastaks parandusmeetmed, et tagada selle biomassivaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Sellised parandusmeetmed tuleks kehtestada hariliku merikeele märkimisväärse kaaspüügi suhtes, st nii atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) nakkevõrkudega segapüügi kui ka norra salehomaari (Nephrops norvegicus) traalnoodaga segapüügi suhtes. Kuna hariliku merikeele kaaspüük on alarajoonis 24 nakkevõrkudega püügil ja alarajoonis 22 väikesemahulisel rannapüügil 55° põhjalaiusest lõuna pool minimaalne, on need piirkonnad sellistest meetmetest vabastatud.

(20)

Oma nõuandes 2026. aastaks soovitab ICES varilõpuseste (nimelt railased, haid ja railased) teatavate varude puhul nullpüüki nende halva kaitsestaatuse tõttu või juhul, kui isegi piiratud püük võiks kaitsmist tõsiselt ohustada. Seepärast tuleks selliste liikide püük keelata. Lisaks ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud. Juhupüügi korral ei tohiks neid liike kahjustada ja nad tuleks viivitamata vette tagasi lasta. Leitakse, et varilõpuseste selline vette tagasi laskmine ei suurenda oluliselt nende kalastussuremust ja toetab nende varude kaitset, kuna nende ellujäämismäär vette tagasi laskmisel on kõrge.

(21)

Püügivõimaluste maksimeerimiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(22)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (13) artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks nende bioloogilise seisundi ja kolmandate riikidega võetud kohustused. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane paindlik ühest aastast teise ülekandmine tuleks vajaduse korral välistada varude bioloogilise seisundi ja kolmandate riikidega võetud kohustuste alusel.

(23)

Kui varu püüab üksnes üks liikmesriik, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealuse varu lubatud kogupüük kindlaks määrata. See on asjakohane tingimusel, et lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramisel järgib liikmesriik määruses (EL) nr 1380/2013 ning määrustes (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472 sätestatud eesmärke ja eeskirju. Selleks et komisjon saaks jälgida kõnealuste eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teabe nende lubatud kogupüükide kohta. Lisaks võib komisjon paluda kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) neid lubatud kogupüüke hinnata ning juhul, kui STECF leiab, et kõnealused lubatud kogupüügid ei vasta määruses (EL) nr 1380/2013 ning määrustes (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472 sätestatud eesmärkidele ja eeskirjadele, peaksid liikmesriigid muutma neid lubatud kogupüüke vastavalt STECFi nõuandele.

(24)

Tuleb kehtestada merikeele püügikoormuse piirangud La Manche’i lääneosas (ICESi 7.e rajoon) kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikliga 12.

(25)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 (14) artiklitega 6, 11, 13 ja 16 on vaja kehtestada hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügikoormuse ülemmäärad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni ala osas, eelkõige Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust.

(26)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (15), eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist püügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude saagi ja püügikoormuse kohta komisjonile andmete saatmisel.

(27)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) ei võtnud oma 2025. aasta aastakoosolekul vastu soovitust, millega kehtestatakse 2026. aastaks nokk-meriahvena (Sebastes mentella) lubatud kogupüük ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Kuni kõnealust kalavaru käsitleva NEAFC soovituse võimaliku vastuvõtmiseni tuleks nokk-meriahvena lubatud kogupüügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas kehtestada ajutiselt null.

(28)

Samuti ei võtnud NEAFC oma 2025. aasta aastakoosolekul vastu soovitust 2026. aastaks süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Süvalesta püügi liidu kvoodiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes 2026. aastaks tuleks seega kehtestada 1 711 tonni. See tase vastab 9,25 %-le ICESi 2023. aasta nõuandes soovitatud tasemest (18 494 tonni), mis on parim kättesaadav teaduslik nõuanne kõnealuse kalavaru kohta.

(29)

Rannikuriikidega peetakse konsultatsioone hariliku makrelli (Scomber scombrus), põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) ja Atlandi-Skandinaavia heeringa (Clupea harengus) varude majandamise üle Atlandi ookeani kirdeosas ning need on ka varud, mida majandab NEAFC. 2026. aasta osas osaleb liit rannikuriikide konsultatsioonidel seisukohtade alusel, mille nõukogu kinnitas 13. oktoobril 2025. Atlandi-Skandinaavia heeringa ja põhjaputassuu puhul dokumenteeriti konsultatsioonide tulemused kokkulepitud protokollides, mis allkirjastati vastavalt 21. ja 23. oktoobril 2025. NEAFC võttis oma 2025. aasta aastakoosolekul vastu soovituse 2026. aasta kaitse- ja majandamismeetmete kohta Atlandi-Skandinaavia heeringa, kuid mitte põhjaputassuu suhtes. Seepärast on asjakohane kehtestada Atlandi-Skandinaavia heeringa lubatud kogupüük NEAFC asjaomase soovituse alusel ja põhjaputassuu lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas 2026. aastaks püügivõimaluste tasemel, mis on kindlaks määratud asjaomases rannikuäärsete riikidega sõlmitud kokkulepitud protokollis. Mis puudutab makrelli, siis on rannikuäärsete riikidega konsultatsioonid veel pooleli ja NEAFC ei võtnud oma 2025. aasta koosolekul vastu ühtegi soovitust. Seepärast on asjakohane kehtestada 2026. aasta esimeseks pooleks hariliku makrelli ajutine lubatud kogupüük. Võttes arvesse makrellipüügi hooajalisust, on asjakohane kehtestada ajutiseks lubatud kogupüügiks 156 921 tonni, mis vastab 90 %-le ICESi soovitatud lubatud kogupüügist.

(30)

Rannikuriikidega peetakse konsultatsioone põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) varude majandamise üle Atlandi ookeani kirdeosas ning see on ka varu, mida majandab NEAFC. Liit väljendas rannikuriikide konsultatsioonidel oma seisukohta, mille nõukogu kiitis heaks 7. oktoobril 2025. Põhjaputassuud käsitlevate rannikuriikide konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kokkulepitud protokollis, mis allkirjastati 23. oktoobril 2025. NEAFC ei võtnud oma 2025. aasta aastakoosolekul vastu soovitust põhjaputassuu kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2026. aastaks. Seepärast tuleks põhjaputassuu 2026. aasta lubatud kogupüügi tase kehtestada nimetatud 23. oktoobri 2025. aasta kokkulepitud protokollis sätestatud tasemel.

(31)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) jättis oma 2025. aasta aastakoosolekul kehtima teatavate ICCATi konventsiooni ala kalavarude suhtes 2026. aastaks võetud meetmed. Ühtlasi suurendas ICCAT hariliku tuuni lubatud kogupüüki Atlandi ookeani idaosas ja vähendas 2026. aastaks Atlandi ookeani lõunaosas lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) pardal hoidmise lubatud kogupüüki võrreldes 2025. aastaga. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

ICCATi konventsiooni ala kalavarude liidu 2026. aasta kvoote kohandati ICCATi 2025. aasta aastakoosolekul vastavalt mitmele ICCATi soovitusele, mille kohaselt võib liit taotluse korral kanda teatava protsendi oma kasutamata kalapüügivõimaluste kvootidest kas 2024. aastast üle 2026. aastasse või 2025. aastast 2026. aastasse. Kuni liidu kvootide sellise võimaliku kohandamiseni tuleks liikmesriikide individuaalsed kvoodid kehtestada liidu 2026. aasta kogukvoodi alusel, millega ICCAT on enne sellist kohandamist nõustunud.

(33)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis oma 2025. aasta aastakoosolekul vastu piirnormid kalavarude püügiks CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikuks 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(34)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) kehtestas oma 2025. aasta aastakoosolekul 2026. aastaks oma pädevusalasse kuuluval alal järgmised meetmed: jättis kehtima kulduim-tuuni (Thunnus albacares) suhtes vastu võetud meetmed, vaatas läbi suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püügi piirnormid ning võttis esimest korda vastu triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügi piirnormid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Liidu kvoot triiptuuni püügiks IOTC pädevusalasse kuuluval alal 2026. aastaks tuleks eraldada asjaomastele liikmesriikidele, võttes aluseks nende liikmesriikide keskmise püügitegevuse suhteline tase kahel võrdlusperioodil: iga liikmesriigi parimad viis aastat ajavahemikul 2015–2024 ja ajavahemik 2022–2024.

(35)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 2.–6. märtsil 2026. Seega peaksid SPRFMO konventsiooni alal kehtivad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2026. aasta lubatud kogupüükide kindlaksmääramiseni.

(36)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) muutis oma 2025. aasta aastakoosolekul teatavaid IATTC konventsiooni alal kehtivaid meetmeid, säilitades samal ajal triivivate peibutuspüügivahendite olemasolevat arvu 2026. aastaks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(37)

Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) võttis oma 2023. aasta aastakoosolekul vastu ringhoovuse tuuni (Thunnus maccoyii) lubatud kogupüügi kolmeks aastaks ajavahemikus 2024–2026. Seda meedet tuleks rakendada liidu õiguses 2026. aastal.

(38)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) jättis oma 2025. aasta aastakoosolekul 2026. aastaks jõusse SEAFO konventsiooni alal kehtestatud olemasolevad lubatud kogupüügid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(39)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) jättis oma 2025. aasta aastakoosolekul 2026. aastaks kehtima 2025. aastaks vastu võetud meetmed. Lisaks võttis WCPFC vastu idatuuni (Thunnus orientalis) kaaspüügi piirnormi, mida kohaldatakse WCPFC konventsiooni alal. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(40)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2025. aastal peetud 47. aastakoosolekul vastu teatavate kalavarude 2026. aasta püügivõimalused NAFO konventsiooni alal. Samuti jättis ta 2026. aastaks kehtima teatavad olemasolevad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalustega NAFO 3. ja 4. alapiirkonnas ning ruske soomuslesta (Limanda ferruginea) püügivõimalustega NAFO rajoonis 3LNO, et minimeerida mittesihtliikide kaaspüüki ja vältida vajadust vähendada nende varude püügivõimalusi mittesihtliikide kaitsmise eesmärgil. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(41)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) 2025. aasta aastakoosolekul vaadati läbi süvamerehaide suhtes kehtivad meetmed, sealhulgas püügipiirkondade praegune sulgemine ja selliste hailiikide loetelu, mille sihtpüük SIOFA lepinguga hõlmatud piirkonnas on keelatud. Lisaks võttis SIOFA vastu uue põhjapüüki käsitleva meetme, mis hõlmab teatavate piirkondade sulgemist kogu põhjapüügiks ja millega lubatakse teatavates piirkondades üksnes põhjaõngejadadega püüki. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(42)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (16) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt peavad liit ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku lepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük.

(43)

2025. aastal pidasid liit ja Ühendkuningriik kahepoolseid konsultatsioone kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi kehtestamise üle 2026. aastaks. Kõnealused konsultatsioonid toimusid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6 ning liit osales nendes konsultatsioonides oma seisukoha alusel, mille nõukogu oli heaks kiitnud 21. oktoobril 2025, ning kooskõlas komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega, mille nõukogu oli heaks kiitnud 21., 23. ja 31. oktoobril ning 11. ja 25. novembril 2025. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kirjalikus protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 10. detsembril 2025. Asjaomased püügivõimalused tuleks seetõttu kindlaks määrata kõnealuses kirjalikus protokollis sätestatud tasemetel ning püügivõimalustega funktsionaalselt seotud muid meetmeid, mis on samuti sätestatud kõnealuses kirjalikus protokollis, tuleks rakendada liidu õiguses.

(44)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030 kokku vastastikuses juurdepääsus, et püüda liikmesriikide ja Ühendkuningriigi majandusvööndites 560 tonni põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga). Kõnealune kokkulepe ei hõlma juurdepääsu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikes 3 osutatud piirkondadele.

(45)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku parandusmeetmetes tursa (Gadus morhua), kilttursa (Melanogrammus aeglefinus), merlangi (Merlangius merlangus), hariliku merikeele ja atlandi merilesta suhtes Keldi meres, Iiri meres ja La Manche’i väinas. Sellised meetmed on funktsionaalselt seotud asjaomaste kalavarude lubatud kogupüügiga, kuna ilma selliste meetmeteta ei tagaks lubatud kogupüügi tasemed varude piisavat taastumist. Selleks et tagada liidu ettevõtjatele Ühendkuningriigi ettevõtjatega võrdsed tingimused, tuleks kõnealuseid meetmeid kohaldada alates 1. juunist 2026.

(46)

ICESi 2026. aasta asjaomase nõuande kohaselt moodustab pollaki harrastuspüük ICESi 6. ja 7. alapiirkonnas märkimisväärse osa selle varu kogupüügist. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealustes piirkondades pollaki harrastuspüügile piirangud.

(47)

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas tuleks jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobia püük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki.

(48)

2025. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle, mis asuvad nende vastava jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades. Kõnealused konsultatsioonid toimusid ajavahemikul 27. oktoobrist kuni 4. detsembrini 2025 nõukogu poolt 21. oktoobril 2025 kinnitatud liidu seisukoha alusel ning kooskõlas nõukogu poolt 23. ja 27. oktoobril 2025 heaks kiidetud komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 5. detsembril 2025. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kõnealuse kokkulepitud protokolli sätetele.

(49)

Põhja mandrilava tursa puhul tuleks kaasnevad meetmed säilitada. Lisaks tuleks kehtestada parandusmeetmed, et vähendada kalastussuremust ja suurendada tursa noorisendite kaitset. Need hõlmavad kahte uut tursapüügikeeldu ICESi 4.b rajooni liidu vetes, kahte pikendatud püügikeeldu püügipiirkonna 3.a rajooni ja 2. alapiirkonna liidu vetes, püügipiirkonna reaalajas sulgemise korra ajakohastamist 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2026 La Manche’i idaosas (ICESi 7.d rajoon), Põhjamere lõunaosas (ICESi 4.c rajoon) ja Põhjamere keskosas (ICESi 4.b ja 3. rajoon) ning tursapüügi piiramist Põhjamere lõuna- ja keskosas (ICESi 4.c ja 4.b rajoon), piirates tursa kogupüüki kõnealuses kahes rajoonis.

(50)

Liit pidas Norraga kahepoolseid konsultatsioone seitsme ühise kalavaru majandamise üle Skagerrakis (tursk (Gadus morhua), kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), heeringas (Clupea harengus), harilik süvameregarneel (Pandalus borealis), merilest (Pleuronectes platessa), kilu (Sprattus sprattus) ja merlang (Merlangius merlangus)). Kõnealused konsultatsioonid toimusid, et leppida kokku nende varude majandamises ja 2026. aasta püügivõimalustes ning kvootide vahetamises ja juurdepääsu korras kuue ühiselt majandatava kalavaru puhul Põhjameres. Kõnealused konsultatsioonid viidi edukalt lõpule 16. ja 18. detsembril 2025 ning nende tulemused dokumenteeriti kolmes kokkulepitud protokollis: kahepoolse kokkuleppe kalapüügi kohta Skagerrakis ja Kattegatis 2026. aastal ning Norra ja Euroopa Liidu vahel Rootsi nimel 2026. aasta kohta peetud kalandusalaste konsultatsioonide protokolli allkirjastasid delegatsioonide juhid 16. detsembril 2025; kokkuleppe ühiselt majandatavate Põhjamere kalavarude kvootide vahetamise ja neile vetele juurdepääsu kohta allkirjastasid delegatsioonide juhid 18. detsembril 2025. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning kõnealuse kokkulepitud protokolli muid sätteid tuleks rakendada liidu õiguses.

(51)

Liidu ja Norra vahelised konsultatsioonid seoses juurdepääsuga nende vastavatele vetele Atlandi-Skandinaavia heeringa (Clupea harengus) ja põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) puhul on veel pooleli. Kuni kõnealuste konsultatsioonide lõpuleviimiseni tuleks kõnealused juurdepääsutasemed tähistada märkega „kehtestatakse hiljem“.

(52)

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) 2025. aasta kvootide ülekandmine WHB/8C3411 alt WHB/1X14 alla peaks olema lubatud, et võimaldada 2026. aasta põhjaputassuu kvootide kokkulepitud ülekandmist liidust Norrasse. See ei tohiks piirata püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist. Määrust (EL) 2025/202 tuleks vastavalt muuta.

(53)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelises säästva kalapüügi partnerluslepingus (17) ning selle juurde kuuluvas rakendusprotokollis (18) sätestatud korra kohaselt leppisid pooled ühiskomitee 19. ja 20. novembril 2025 toimunud koosolekul kokku liidule 2026. aastaks kehtestatud kalapüügivõimalustes Gröönimaa vetes. Seepärast tuleks asjaomased kalapüügivõimalused kindlaks määrata ühiskomitee koosoleku allkirjastatud protokollis esitatud tasemel ja võttes arvesse delegatsioonide juhtide poolt 16. detsembril 2025 allkirjastatud kokkulepitud protokollides esitatud ülekandmisi liidult Norrale.

(54)

9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) kokkulepe (edaspidi „1920. aasta Pariisi leping“) tagab kõigile selle kokkuleppe osalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, viimati 26. veebruaril 2021, 28. juunil 2021 ja 1. augustil 2022 ja 26. oktoobril 2023. Seoses lumekrabide (Chionoecetes spp.) püügi võimalustega Svalbardi ümbruses on asjakohane määrata kindlaks sellise püügiga tegelevate kalalaevade arv, millega tagatakse lumekrabide varude kasutamine kooskõlas Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega; Norral on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2026. aastaga. Liidus lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(55)

Seoses tursa püügivõimalustega Arktika kirdeosas ja võttes arvesse, et 2026. aastaks ei ole kehtestatud lubatud kogupüügi võrdlusalust, on asjakohane kehtestada liidu ajutine tursakvoot Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, et tagada liidu laevastiku püügitegevuse jätkumine 2026. aastal. Ajutine liidu kvoot peaks vastama 2025. aastaks kehtestatud liidu kvoodist poolele ja piirduma ajavahemikuga 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2026. Kõnealune liidu kvoot tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ (19), võttes arvesse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, nagu on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu 36. lisa tabelis E.

(56)

Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes püügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis ja mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2015/1565, (20) on vaja määrata 2026. aastaks kindlaks Venezuela kalalaevadele liidu vetes riffahvena püügiks antavate lubade maksimaalne arv.

(57)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et lubada konkreetsel liikmesriigil hallata talle eraldatud püügikoormust kilovatt-päevade süsteemi alusel, anda täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise eest ja teadusliku vaatlemise tõhustamiseks ning kehtestada tabelivormid, mida kasutatakse liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelise merepäevade ülekandmise kohta teabe kogumiseks ja edastamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(58)

Selleks et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine ja vältida õiguskindlusetust ajavahemikul aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub järgmiseks aastaks püügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2027. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2027. aastaks.

(59)

Kiireloomulisuse tõttu ja õiguskindluse tagamiseks võimalikult kiiresti peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(60)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2026.

(61)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu püügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2025. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2025. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad püügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2025, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Lisaks kestab kihvkalade püügi hooaeg SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning kuna selle liigirühma lubatud kogupüük kehtestatakse 1. detsembril 2025 algavaks ajavahemikuks, tuleks lubatud kogupüüki kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna osalisriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal ja SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kala ilma loata

(62)

Lisaks tuleks tagasiulatuvalt kohaldada sätteid, millega muudetakse määrust (EL) 2025/202, et võimaldada põhjaputassuu 2025. aasta kvoodi ülekandmist WHB/8C3411-lt WHB/1X14-le. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna nende lubatud kogupüükide kvoodid ei ole veel ammendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud püügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)

2026. aasta püügi piirnormid, ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2027. ja 2028. aasta püügi piirnormid;

b)

2026. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, ajavahemikuks 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027;

c)

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ja teatavate kalavarude püügi võimalused SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ajavahemikul alates 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026 ning

d)

kalapüügivõimalused NPFC konventsiooni alal ajavahemikus 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2027.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalalaevade suhtes:

a)

liidu kalalaevad ja

b)

liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi kalalaevad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ja

b)

kaldalt toimuva tööndusliku püügi suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kolmanda riigi kalalaev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)

„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)

„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)

„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)

„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang;

h)

„ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang puudub, kuid mille kohta on olemas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või hinnang puudub;

i)

„võrgusilma suurus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (22) artikli 6 punktis 34 määratletud võrgusilma suurus;

j)

„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

k)

„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

l)

„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku, ja mis on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

m)

„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)

„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (23) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)

„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)

„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

53°30' N 15°00' W,

—

53°30' N 11°00' W,

—

51°30' N 11°00' W,

—

51°30' N 13°00' W,

—

51°00' N 13°00' W,

—

51°00' N 15°00' W;

e)

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°00' N 9°00' W,

—

43°00' N 10°00' W,

—

44°00' N 10°00' W,

—

44°00' N 9°00' W,

—

44°30' N 9°00' W,

—

44°30' N 8°00' W,

—

43°30' N 8°00' W;

f)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°00' N 8°00' W,

—

43°00' N 10°00' W,

—

42°00' N 10°00' W,

—

42 00' N 8°00' W;

g)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

42°00' N 8°00' W,

—

42°00' N 10°00' W,

—

38°30' N 10°00' W,

—

38°30' N 9°00' W,

—

40°00' N 9°00' W,

—

40°00' N 8°00' W;

h)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

i)

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°30' N 8°00' W,

—

44°30' N 8°00' W,

—

44°30' N 2°00' W,

—

43°00' N 2°00' W,

—

43°00' N 6°00' W,

—

43°30' N 6°00' W;

j)

„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23'48″ W ida poole;

k)

„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioonis (24) (CAMLRi konventsioon) määratletud geograafiline ala;

l)

„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (25) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)

„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (26) (Antigua konventsioon) kindlaks määratud geograafiline ala;

n)

„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (27) kindlaks määratud geograafiline ala;

o)

„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (28) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)

„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala“ – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonis (29) määratletud geograafiline ala;

q)

„NAFO reguleerimispiirkond“ – NAFO konventsiooni ala see osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni;

r)

„NPFC konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (30) kindlaks määratud geograafiline ala;

s)

„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (31) kindlaks määratud geograafiline ala;

t)

„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (32) kindlaks määratud geograafiline ala;

u)

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (33) kindlaks määratud geograafiline ala;

v)

„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (34) kindlaks määratud geograafiline ala;

w)

„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

x)

„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratud geograafiline ala:

—

150° läänepikkust,

—

130° läänepikkust,

—

4° lõunalaiust,

—

50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Asjaomane rannikuriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 25 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (35) ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

3.   Ühendkuningriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 25 ning määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügid määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, juhul kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

2.   Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)

see on kooskõlas määrustes (EL) nr 1380/2013, (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472 sätestatud põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ja

b)

selle tulemusena kasutatakse varusid

i)

võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)

vastavalt kalavarude majandamise suhtes võetavale ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks järgmise teabe:

a)

liikmesriigi poolt kindlaks määratud lubatud kogupüügid;

b)

liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb, ja

c)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüügid vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.   Vajaduse korral võib komisjon paluda kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (STECF) nõu, millega STECF:

a)

hindab lõike 3 punktides b ja c osutatud teavet ja

b)

hindab, kas liikmesriikide määratud lubatud kogupüük vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5.   Kui STECFi nõuande kohaselt peetakse liikmesriikide esitatud teavet ebapiisavaks, esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile ajakohastatud teabe koos põhjendustega STECFi nõuandega seotud ajakohastatud teabe kohta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast STECFi nõuande avaldamist.

6.   Kui STECFi nõuande kohaselt ei vasta liikmesriikide poolt kindlaksmääratud lubatud kogupüügid lõikes 2 sätestatud tingimustele, esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile ajakohastatud lubatud kogupüügi koos põhjendustega STECFi nõuande kohase ajakohastatud lubatud kogupüügi kohta ning vajaduse korral koos lõikes 5 osutatud teabega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõnealuse nõuande avaldamist.

Artikkel 7

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)

selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, kellel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)

see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.   Mittesihtliikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 8

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral

1.   Kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2.   Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) (mis avatakse 1. jaanuaril) jaoks kättesaadavaks 6 % tursa (Gadus morhua) lubatud kogupüügist Keldi meres (COD/7XAD34) ja Šotimaast läände jäävates vetes (COD/5BE6A), merlangi (Merlangius merlangus) lubatud kogupüügist Iiri meres (WHG/07A.) ja atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis (PLE/7HJK.) ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes (WHG/56-14). Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini.

3.   Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 31. märtsi antakse kõik kasutamata kogused tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4.   Ilma kvoodita liikmesriik valib vastu antavad kvoodid IA lisa C osas loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.

5.   Lõikes 4 osutatud vastuantavatel kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.

6.   Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1.   Käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikuks on hariliku merikeele (Solea solea) püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis (La Manche’i lääneosa) sätestatud II lisas.

2.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib liikmesriik lubada tema lipu all sõitval kalalaeval viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend. Komisjon võtab sellise rakendusakti vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 61 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva merel, mille jooksul võib kalalaev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud II lisa punktis 8.1. Komisjoni eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 61 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b, 4.c ja 6.a rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed

1.   Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud hariliku huntahvena pardal hoidmine, ümber laadimine, ümber paigutamine ja lossimine.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kaldalt, ilma laevata toimuval töönduslikul püügil kaaspüügina võrku sattunud hariliku huntahvena suhtes. Seda erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi võrgulubade suhtes. Harilik huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud harilikku huntahvenat.

3.   Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2026. aasta jaanuaris ja alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2026 ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)

põhjatraaliga (36) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 10,0 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 20 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)

noodaga (37) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 10,0 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 20 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)

õngekonksude ja -nööridega püügi (38) korral mitte rohkem kui 8,0 tonni laeva kohta ja aasta kohta;

d)

vainakkevõrkudega püügi (39) korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 5,4 tonni kalalaeva kohta ja aasta kohta.

Esimese lõigu punktis c sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.

Esimese lõigu punktis d sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.

Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

4.   Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt kalalaevalt teisele.

5.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a ja 7.a–7.k rajoonis:

a)

1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026:

i)

hariliku huntahvena puhul on lubatud kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega; ning

ii)

nimetatud piirkonnas püütud harilikku huntahvenat on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida;

b)

jaanuaris 2026 ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2026:

i)

on lubatud püüda ja endale jätta mitte üle kolme hariliku huntahvena kaluri kohta päevas;

ii)

pardal hoitava hariliku huntahvena alammõõt on 42 cm; ning

iii)

keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

6.   Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 11

Meetmed hariliku huntahvena püügiks ICESi 8.a ja 8.b rajoonides

1.   Määrates kindlaks hariliku huntahvena töönduspüügi võimalused ICESi 8.a ja 8.b rajoonis (Biskaia laht), tagavad Hispaania ja Prantsusmaa ühiselt, et nende vastavate püügivõimaluste, töönduspüügi tagasiheite, harrastuspüügi lossimiste ja harrastuspüügil tagasiheidetud surnud saagi kogus kokku ei ületa 3 883 tonni. Kõnealuste püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1224/2009.

2.   Hispaania ja Prantsusmaa teavitavad komisjoni 15. märtsiks lõikes 1 osutatud püügivõimalustest ja sellest, kuidas need püügivõimalused vastavad nimetatud lõikele.

3.   Hispaania ja Prantsusmaa (BSS/8AB) esitavad aruande lõikes 1 osutatud püügivõimaluste alusel töönduspüügi käigus püütud saagi kohta.

4.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis:

a)

lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas ning

b)

keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

5.   Lõige 4 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 12

Meetmed pollaki harrastuspüügiks ICESi 6. ja 7. püügipiirkonnas

1.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 6. ja 7. püügipiirkonnas lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kolm pollaki (Pollachius pollachius) isendit kaluri kohta päevas.

2.   Lõige 1 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 13

Meetmed, mis käsitlevad pollaki püüki ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 liidu vetes

1.   ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 liidu vetes kohaldatakse pollaki (Pollachius pollachius) püügi suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 42 cm.

2.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 liidu vetes:

a)

lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks pollaki isendit kaluri kohta päevas. Kui see ülemmäär on saavutatud, võib harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi, ja

b)

1. jaanuarist kuni 30. aprillini ei tohi püüda ega endale jätta mitte ühtegi pollaki isendit. Nimetatud perioodil võib siiski harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi.

3.   Lõige 2 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 14

Meetmed seoses euroopa angerja püügiga ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu vetes

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu merealade ja riimvete suhtes ning sellega piirnevate liidu riimvete suhtes, sealhulgas estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata tööndusliku kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil kalalaevaga või kalalaevata, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega ning et STECF on komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kinnitanud, et sellised teadusuuringud on teaduslikel põhjustel õigustatud.

3.   Euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduslik püük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides vähemalt kuue kuu jooksul ajavahemikul 1. aprillist 2026 kuni 31. märtsini 2027. Lisaks teevad liikmesriigid ja kalurid kõik mõistlikud jõupingutused, et minimeerida euroopa angerja juhupüüki ja võimaluse korral see lõpetada. Juhupüügi korral ei tohi püütud euroopa angerja isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Selleks määravad asjaomased liikmesriigid järgmistel tingimustel kas üksi või ühiselt ühe või mitu keeluaega:

a)

vajaduse korral võivad keeluaeg või -ajad liikmesriikide vahel või liikmesriigi erinevates püügipiirkondades erineda, et võtta arvesse euroopa angerja geograafilist ja hooajalist rännet selle erinevates eluetappides;

b)

keeluaeg või -ajad kestavad järjestikuse või mittejärjestikuse ajavahemikuna vähemalt kuus kuud ja neid kohaldatakse kõikide asjaomaste kalurite suhtes vastavas püügipiirkonnas;

c)

keeluaeg või -ajad peavad olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega ja kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt kehtestatud riiklike majandamiskavadega ja

d)

keeluaeg või -ajad hõlmavad euroopa angerja peamist rändeperioodi või rändeperioode, sealhulgas rände tipp-perioodi nende vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

4.   Erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on 12 cm või rohkem, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, tuleb püügivahendid veest eemaldada nende mittejärjestikuste püügipäevade vahelisel ajal.

5.   Erandina lõike 3 punktist d võib asjaomane liikmesriik lubada kokku kuni 50 järjestikuse või mittejärjestikuse päeva jooksul püüda vähemalt 12 cm kogupikkusega euroopa angerjat, kes on rändel ELi vetest Sargasso meres asuvatele koelmutele („allavoolu ränne“). Kõnealust erandit kohaldatakse kõigi asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes peamise rändeperioodi jooksul järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

a)

euroopa angerja püügitegevus on lubatud üksnes juhul, kui merevette pääseb ainult läbi ELi-väliste riimvete;

b)

ICESi 22.–32. alarajoonis püütud saak peab vastama kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdule 35 cm vastavalt määruse (EL) 2019/1241 VIII lisa A osale;

c)

püütud suguküpseid euroopa angerjaid ei tohi vigastada ja nad transporditakse põhjendamatu viivituseta ning vabastatakse asjaomase liikmesriigi määratud lähedal asuvas kohas viivitamata ELi merevette, mis võimaldaks sellel jätkata allavoolu rännet;

d)

juhuslikult püütud mittesuguküpseid euroopa angerjaid ei tohi vigastada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta ja

e)

püügitegevusse tuleb kaasata riiklik teadusasutus.

6.   ICESi 3. alapiirkonnas püütud kogupikkusega 12 cm või suuremate euroopa angerja isendite puhul lepivad kõik asjaomased liikmesriigid kokku lõikes 3 osutatud keeluaja või keeluaegade ning lõikes 4 osutatud erandi suhtes, et tagada euroopa angerja tõhus kaitse tema rände jooksul Läänemerest Põhjamerre. Kui sellist kokkulepet 1. aprilliks 2026 ei saavutata, kehtib Taanis, Saksamaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis 15. septembrist 2026 kuni 15. märtsini 2027 püügikeeld, võimaluseta kasutada lõikes 4 osutatud erandit.

7.   Erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on vähem kui 12 cm, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Lisaks võivad asjaomased liikmesriigid lubada peamisel rändeperioodil üksnes taasasustamise eesmärgil toimuvat püüki veel 50 päeva jooksul. Mõlemal juhul määrab asjaomane liikmesriik kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, võetakse püügivahendid veest välja nende mittejärjestikuste püügipäevade vahelisel ajal..

8.   Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud kõigis eluetappides.

9.   Asjaomased liikmesriigid teatavad eraldi või koos teiste liikmesriikidega komisjonile:

a)

hiljemalt 1. maiks lõigete 3–7 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -ajad koos lisateabega, millega põhjendatakse valitud keeluaega või -aegu;

b)

riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 3–7 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -aegadega, kahe nädala jooksul alates nende vastuvõtmisest;

c)

kaheksa nädala jooksul enne keeluaja algust või enne lõigete 3–7 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikke lõike 5 kohaselt toimunud püügitegevusest:

i)

püügitegevuse koht või kohad ja kuupäev või kuupäevad;

ii)

eeldatav osalejate arv ja liik ning kaasatud riiklik teadusasutus ning

iii)

määratud vabastamiskoht või -kohad; ning

d)

kuni kaheksa nädala jooksul pärast lõike 5 kohase püügitegevuse lõppemist:

i)

osalejate arv ja liik;

ii)

sellise püügitegevuse käigus püütud suguküpsete euroopa angerjate arv;

iii)

sellise püügitegevuse käigus püütud mittesuguküpsete euroopa angerjate arv ning

iv)

märgistatud suguküpsete euroopa angerjate arv.

Artikkel 15

Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega lisamist;

c)

määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106, 107 ja 107a kohast mahaarvamist ja kohandamist ja

g)

käesoleva määruse artiklite 26 ja 55 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.   Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.   Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 16

Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobiate (Ammodytes spp.) töönduslik püük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2026 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2026.

Artikkel 17

Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1.   Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on esitatud IV lisas.

2.   Kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul 90 mm, ning õngejadadega (40), on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3.a.20 alarajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.

3.   Erandina lõikest 2 võivad kõnealuses lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades tingimusel, et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; kalalaevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017 kuni 2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit. Selle eelduse võib ümber lükata;

b)

kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes kalalaevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega. STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlblikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades;

c)

kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)

traali paun, mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

ii)

traali tõstetud põhjatross (0,6 m); või

iii)

horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

d)

kalalaevade puhul, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)

lapikkalu ja ümarkalu eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks;

ii)

selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm; või

iii)

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

e)

kalalaevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel. Neid kavasid hindab hiljemalt kaks kuud pärast nende rakendamist liikmesriikide puhul STEFC ja kolmandate riikide puhul asjaomane riiklik asutus ning vajaduse korral vaadatakse need uuesti läbi, kui hindamiste käigus leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata.

4.   Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud kalalaevade seiret ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 18

Teatavate püügipiirkondade reaalajas sulgemine Põhjameres ja Skagerrakis

1.   Kui ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2026 on La Manche’i idaosas (ICESi 7.d rajoon), Põhjamere lõunaosas (ICESi 4.c rajoon) ja Põhjamere keskosas (ICESi 4.b rajoon) tursa kogus valimis suurem kui 25 % tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi üldkogusest, on komisjoni määruse (EL) 724/2010 (41) artikli 4 lõikes 2 osutatud sulgemist käivitav tase 7,5 massiprotsenti noorisendeid nende nelja liigi üldkogusest ühes loomuses.

2.   Kui püügikeeluala põhineb ühel proovil ja asub vetest väljaspool kuni 12 miili kaugusel rannikuäärse liikmesriigi lähtejoonest, nagu on osutatud komisjoni määruse (EL) nr 724/2010 artikli 7 lõike 2 punktis c, on keeluala suurus 50 nm2 kuni 225 nm2, välja arvatud Skagerrakis (ICESi rajoon 3a), La Manche’i idaosas (ICESi rajoon 7d) ja Põhjamere lõunaosas (ICESi rajoon 4c), kus keeluala suurus on 50 nm2 kuni 100 nm2.

Artikkel 19

Tehnilised meetmed Keldi mere, Iiri mere ja Šotimaa lääneranniku vete jaoks

1.   Kalalaevade suhtes, mis püüavad traallaudadega traalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, 7.h rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning 7.j rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)

traallaudadega traalide või nootadega püüdvad kalalaevad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

i)

110 mm noodapära, mille ruudukujuliste silmadega selektiivsusakna suurus on 120 mm; või

ii)

120 mm noodapära;

b)

lisaks kasutavad sellised traallaudadega traalidega püüdvad kalalaevad, mille saak kaalutuna enne tagasiheidet koosneb vähemalt 20 % ulatuses kilttursast (Melanogrammus aeglefinus), püügivahendit, mille õngeliini ja selisekaitse vahe on vähemalt üks meeter. Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva punkti kohaldamisest sellistele traallaudadega traalidega püüdvatele kalalaevadele, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist nende püügireisidest;

c)

traallaudadega traalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 30 % püügist moodustab norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püük, kasutavad 80 mm noodapära ja üht järgmistest püügivahenditest:

i)

300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaknaga püügivahend;

ii)

selektiivtraali 300 mm suuruse ruudukujulise võrgusilmaga sorteerimiskarp; või

iii)

Nordmøre sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või sarnane sortimisrestiga sortimisseade.

d)

traallaudadega traalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 55 % püügist moodustab euroopa merikuradi (Lophiidae), euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja megrimi (Lepidorhombus spp.) püük kokku, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)

100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken; või

ii)

100 mm T90-tüüpi noodapära ja pikendus.

2.   ICESi 6.a ja 5.b rajoonis liidu vetes ida pool 12° läänepikkust (Šotimaa lääneranniku veed) traallaudadega traalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse norra salehomaari püügil järgnevaid meetmeid:

a)

kalalaevade puhul, mille noodapära võrgusilma suurus on alla 100 mm, kasutatakse vähemalt 300 mm suurust ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega); kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 m või mille mootori võimsus on kuni 200 kW, võib selektiivsusakna kogupikkus olla 2 m ja selle võrgusilma suurus 200 mm;

b)

kalalaevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on 100–119 mm, ja mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaar, kasutavad vähemalt 160 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega).

3.   ICESi 7.a rajoonis (Iiri merel) traallaudadega traalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse järgnevaid meetmeid:

a)

kalalaevad, mis püüavad traallaudadega traalide või nootadega, mille noodapära võrgusilm on 70 mm või suurem, kuid väiksem kui 100 mm ja mille püügist üle 30 % moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)

300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaknaga püügivahend; alla 12 meetri pikkustel kalalaevadel võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent;

ii)

selektiivtraali 300 mm suuruse ruudukujulise võrgusilmaga sorteerimiskarp; või

iii)

Nordmøre sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või sarnane sortimisrestiga sortimisseade.

b)

Traallaudadega traalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist üle 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste (Rajiformes) püük kokku, kasutavad 120 mm noodapära.

4.   Lõigetes 1–3 sätestatud püügiprotsendid arvutatakse välja pärast iga püügireisi kõigi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalu määrana kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikega 2.

5.   Kooskõlas määrusega (EL) nr 2019/1241 on püük traallaudadega traalide ja nootade abil kalalaevadele keelatud järgmistes püügipiirkondades:

a)

ICESi rajoonides 7.b ja 7.c,

b)

ICESi rajooni 7.e piirkonnas, mis jääb läände läänepikkusest 5°, ja

c)

ICESi rajoonides 7.f–7.k.

Kõnealust keeldu ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis:

a)

kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, või

b)

mille tursa kaaspüük (kui püük toimub väljaspool lõikes 1 märgitud piirkondi) ei ületa STECFi hinnangul 1,5 %.

6.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„traallaudadega traalid“ – traalid, mida hoiavad avatuna merepõhjas veetavad traallauad;

b)

„selektiivtraali 300 mm suuruse ruudukujulise võrgusilmaga sorteerimiskarp“ – sortimisseade, mis:

i)

koosneb ülemisest paneelist, mille võrgusilma suurus on vähemalt 300 mm (ruutsilm) ja mis on paigutatud noodapära sirges osas asuvasse nelja paneeliga karpi;

ii)

on vähemalt 3 meetrit pikk;

iii)

asetseb traalikoti sulgurist kuni 4 meetri kaugusel ning

iv)

on sama lai kui traali karpsektsiooni ülemise võrgulina laius (st ulatub jamuõmblusest jamuõmbluseni);

c)

„Nordmøre sortimisvõre“ – sortimisseade, mis:

i)

koosneb jäigast võrest, mille võresamm on kuni 35 mm; ning

ii)

on varustatud ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga, mille võrgusilma suurus on 120 mm ja mis paikneb 9–12 meetri kaugusel noodapärasulgurist.

d)

„sortimisrestiga sortimisseade“ – kahe paneeliga traali sisse paigaldatav nelja paneeliga sortimisseade, kuhu on kaldu paigaldatud rombikujuliste silmadega võrgusein, mille võrgusilma suurus on vähemalt 200 mm, ning mille tulemusena tekib traali ülemisse ossa väljapääsuava.

Artikkel 20

La Manche’i väina tehnilised meetmed

1.   ICESi 7.e rajoonis kohaldatakse järgmist:

a)

kalalaevad, mis kasutavad traallaudadega traale või nootasid ning mille kogupüügist üle 25 % moodustab tursk, kilttursk, merlang või põhjaatlandi süsikas, kasutavad 100 mm noodapära; ning

b)

kalalaevad, mis kasutavad traallaudadega traale, piimtraale ja nootasid ning mille püügist üle 30 % moodustab harilik merikeel või atlandi merilest, ning traallaudadega traale või nootasid kasutavad laevad, mille püügist lisaks alla 25 % moodustavad tursk, kilttursk, merlang ja põhjaatlandi süsikas, kasutavad 90 mm noodapära.

2.   ICESi 7.d rajoonis kalastavad kalalaevad traallaudadega traalide, piimtraalide ja nootadega, mille kogupüügist üle 30 % moodustab harilik merikeel või atlandi merilest, kasutatakse 90 mm noodapära.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud püügiprotsendid arvutatakse välja pärast iga püügireisi kõigi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalu määrana kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikega 2.

Artikkel 21

Skagerrakis hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed

1.   Kui hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) noorisendite osakaal, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2201 (42) artikli 5 lõikes 2, on üle 30 % kõnealuse liigi kogupüügist, võivad kontrolliasutused soovitada püügi reaalajas sulgeda ühe proovi alusel, nagu on osutatud kõnealuses artiklis.

2.   Traalerite suhtes, mis püüavad harilikku süvameregarneeli, mõõduselektiivse Nordmøre võrega, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2019/2201 artikli 6 lõikes 2, kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud keeluala.

3.   Delegeeritud määruse (EL) 2019/2201 artikli 7 punktis b osutatud keeluala ei tohi ületada 100 ruutmeremiili.

4.   Delegeeritud määruse (EL) 2019/2201 artikli 8 lõikes 2 osutatud piirkond suletakse 21 päevaks, pärast mida lõpetatakse sulgemise kohaldamine automaatselt keskööl (UTC).

5.   Delegeeritud määruse (EL) 2019/2201 artiklis 11 osutatud hariliku süvameregarneeli püügiks ettenähtud vähemalt 32 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega, ilma kaaspüügi eraldamise seadmeta Nordmøre sorteerimisvõrega varustatud põhjatraalide suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud keeluala.

Artikkel 22

Skagerrakis, Kattegatis ja Läänemere lääneosas hariliku merikeele suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1.   Liidu kalalaevad, mis püüavad ICESi alarajoonides 20–23 põhja kinnitatud nakkevõrkudega, (43) ei kasuta võrgusilma suurust 80–119 mm.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

liidu kalalaevad, mis püüavad kvoodiväliseid liike ja mille hariliku merikeele (Solea solea) kaaspüük on alla 1 % merepiirkonnas lõuna pool 55° 00′ põhjalaiust ja kuni kahe meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest; või

b)

üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvad püügitoimingud, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 23

Keelatud liigid

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 4. alapiirkonna ja 7.d rajooni Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, 3.a rajooni liidu vetes;

b)

harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

c)

liivhai (Carcharias taurus) kõikides vetes, välja arvatud Vahemeri;

d)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 4., 6., 7 ja 8. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 2.a rajooni ja 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning 3., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

e)

suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

f)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes, 6.–8. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning 12. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

g)

oranž karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

i)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

j)

laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ja ICESi 10. alapiirkonna liidu vetes;

k)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

l)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres või

m)

IA lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmistes liidu, Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes: ICESi püügipiirkonnad 1, 2 (välja arvatud 2.a rajooni Ühendkuningriigi veed), 5–10, 12 ja 14 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ning samuti ICESi 2.a rajooni liidu ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 24

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile või komisjoni määratud asutusele elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püügi ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisades esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 25

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade (olemasolu korral) maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.

2.   Kui liikmesriik kannab pärast komisjoni teavitamist kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas sätestatud püügipiirkondades, lisatakse ülekandmisele vajaduse korral asjakohane kalapüügilubade üleandmine. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada. Kvooti üle kandev liikmesriik teatab kalapüügilubade üleandmisest komisjonile samal ajal, kui komisjonile teatatakse kvootide ülekandmisest.

III PEATÜKK

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide hallatavad püügivõimalused

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 26

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

2.   Komisjon võib lõike 1 kohase teate alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon need piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Püügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine püügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

2. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 27

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.   Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Selliste liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Hariliku tuuni püügi luba omavate kalakasvanduste arvu ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7.   Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 (44) artikliga 17 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 28

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on esitatud ID lisas.

Artikkel 29

Rebashaide ja lühiuim-makohaidega seotud keelud

1.   Lisaks määruse (EL) 2017/2107 artiklites 32–36 kehtestatud keeldudele on keelatud ka perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük. See täiendav keeld ei piira määruse (EL) 2017/2107 artiklis 32 sätestatud keeldu hoida pardal, ümber laadida või lossida suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpasid või nende osi.

2.   Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi konventsiooni alal toimuva kalapüügi käigus püütud lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpasid või nende osi.

Artikkel 30

Peibutuspüügivahendid troopikatuunide jaoks

1.   Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 17. märtsist kuni 30. aprillini.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid alates 2. märtsist kuni 16. märtsini.

3. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 31

Teavitamine kihvkalade uurimuslikust püügist 2026.–2027. aasta püügihooajal

1.   Liikmesriigid võivad osaleda või lubada oma kalalaevadel osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimuslikus õngejadapüügis 1. detsembrist 2026 kuni 30. novembrini 2027 ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (45) artikli 7 lõigetele 2–7.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest teavitavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uurimuslikus püügis osaleda kavatsevad või oma kalalaevadel osaleda lubavad liikmesriigid sellest CCAMLRi sekretariaati hiljemalt 1. juunil 2026.

Artikkel 32

Kihvkalade püük 2025.–2026. aasta püügihooajal

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7a kohastele uurimusliku kalapüügi erinõuetele võivad kihvkala 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026 püüda ainult need liikmesriigid, kes on märgitud käesoleva määruse VII lisa tabelis A, ning üksnes samas märgitud alapiirkondades ning mitte suurema arvu kalalaevadega, kui on nimetatud tabelis märgitud. Kõnealuses piirkonnas kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.

2.   Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3.   Kui see on kohaldatav, siis kihvkalade püük mis tahes väikeses uurimisjaotises (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisjaotises keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid FAO alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 on keelatud püük madalamas vees kui 550 m.

Artikkel 33

Tavalise hiilgevähi püük 2026.–2027. aasta püügihooajal

1.   Määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 5a kohaldamisel teavitavad liikmesriigid, kes kavatsevad CCAMLRi konventsiooni alal püüda 1. detsembrist 2026 kuni 30. novembrini 2027 tavalist hiilgevähki (Euphausia superba), sellest komisjoni 1. maiks 2026, kasutades käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest ning asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile 30. maiks 2026.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitada iga sellise kalalaeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.

4.   CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teavitab sellest komisjoni üksnes nende kalalaevade osas, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal

a)

sõidavad tema lipu all või

b)

sõidavad mõne teise CCAMLRi liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidavad eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all.

5.   Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga kalalaeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale kalalaevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja saadab komisjonile koopia, esitades järgmise teabe:

a)

täielikud andmed asenduskalalaeva või -laevade kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud teave, ja

b)

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

4. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 34

Kalalaevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 1.

2.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad kalalaevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.

4.   Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad kalalaevad on IOTC poolt lubatud kalalaevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni kalalaevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid kalalaevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavades kehtestatud piirides.

Artikkel 35

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.   Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2.   Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 250 toimivat poid.

3.   Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 400.

4.   Varustuslaevade maksimaalne arv on kolm varustuslaeva vähemalt 12 seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5.   Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6.   Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate kalalaevade registrisse.

5. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 36

Pelaagiline kalapüük

1.   Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise püügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:

a)

SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri; ning

b)

igakuised püügiaruanded.

6. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 37

Seinnoodapüük

1.   Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):

a)

6. augustist 2026 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2026 (kell 24.00) või 9. novembrist 2026 (kell 00.00) kuni 11. jaanuarini 2027 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—

150° läänepikkust,

—

40° põhjalaiust,

—

40° lõunalaiust; ning

b)

9. oktoobrist 2026 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2026 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—

96° läänepikkust,

—

110° läänepikkust,

—

4° põhjalaiust,

—

3° lõunalaiust.

2.   Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kohta enne 15. juunit 2026, millise lõike 1 punktis a osutatud keeluaja on kalalaev valinud.

3.   IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu; või

b)

reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

5.   Liikmesriigid edastavad iga seinnoodalaeva puhul, mis püüab kala IATTC konventsiooni alal ja sõidab asjaomase liikmesriigi lipu all, komisjonile 1. veebruariks andmed eelneva aasta suursilm-tuuni aastase püügi kohta IATTC konventsiooni alal. Komisjon kogub selle teabe kokku ja edastab selle viivitamata IATTC sekretariaadile.

6.   Lõikes 1 osutatud keeluaegasid pikendatakse liidu seinnoodalaevade puhul IATTC konventsiooni alal nende eelmise aasta suursilm-tuuni püügi alusel järgmiselt:

a)

kalalaevade puhul, mis püüdsid 1 200 – 1 499 tonni, pikendatakse keeluaega 10 päeva võrra;

b)

kalalaevade puhul, mis püüdsid 1 500 – 1 799 tonni, pikendatakse keeluaega 13 päeva võrra;

c)

kalalaevade puhul, mis püüdsid 1 800 – 2 099 tonni, pikendatakse keeluaega 16 päeva võrra;

d)

kalalaevade puhul, mis püüdsid 2 100 – 2 399 tonni, pikendatakse keeluaega 19 päeva võrra, ja

e)

kalalaevade puhul, mis püüdsid 2 400 tonni või rohkem, pikendatakse keeluaega 22 päeva võrra.

7.   Esimeses lõigus osutatud keeluaegu pikendatakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktis a osutatud keeluaja puhul lisatakse täiendavad päevad enne keeluaja algust ja

b)

lõike 1 punktis b osutatud keeluaja puhul lisatakse täiendavad päevad pärast keeluaja lõppu.

8.   Komisjoni teavitamisel keeluaja valikust vastavalt lõikele 2 annab asjaomane lipuliikmesriik iga sellise kalalaeva puhul komisjonile teada ka keeluaja pikendamisest.

Artikkel 38

Triivivad peibutuspüügivahendid

1.   Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui allpool tabelis esitatud arvu aktiivseid peibutuspüügivahendeid. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib kalalaev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

Kalalaevad, mille mahutavus on väiksem kui 1 200 m3

210 peibutuspüügivahendit

Kalalaevad, mille mahutavus on vähemalt 1 200 m3

340 peibutuspüügivahendit

2.   15 päeva jooksul enne käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust peab seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal:

a)

hoiduma peibutuspüügivahendite kasutamisest; ning

b)

korjama merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas.

Artikkel 39

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on esitatud IL lisas.

Artikkel 40

Arvestuse pidamine vette tagasi lastud pikkuim-hallhaide arvu üle

Kalalaeva käitajad peavad pidama arvestust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/56 (46) artikli 8 lõike 2 kohaselt vette tagasi lastud pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) arvu üle ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad 2025. aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2026.

7. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 41

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)

tont-musthai (Apristurus manis),

b)

sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)

lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)

suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)

ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

f)

railased (Rajidae),

g)

harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)

Selachimorpha seltsi kuuluvad haid,

i)

harilik ogahai (Squalus acanthias).

8. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 42

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi meetmed

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv ei ületaks 403 päeva.

2.   Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.   Avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal troopikatuuni püügi luba omavate liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv ei või ületada IX lisa tabelis 2 esitatud piirnorme.

Artikkel 43

Peibutuspüügivahenditega püügi korraldamine

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel, saatelaevadel ning muudel seinnoodalaevade tegevust toetavatel laevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2026 (kell 00.00) kuni 15. augustini 2026 (kell 24.00).

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel ühe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2026 (kell 00.00) kuni 30. aprillini 2026 (kell 24.00) või 1. maist 2026 (kell 00.00) kuni 31. maini 2026 (kell 24.00) või 1. novembrist 2026 (kell 00.00) kuni 30. novembrini 2026 (kell 24.00) või 1. detsembrist 2026 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2026 (kell 24.00).

3.   Liikmesriigid määravad ühiselt kindlaks, millist lõikes 2 osutatud keeluaega kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvate seinnoodalaevade suhtes. Liikmesriigid teatavad ühiselt komisjonile valitud keeluaja hiljemalt 15. veebruariks 2026. Komisjon teatab WCPFC sekretariaadile liikmesriikide ühiselt valitud keeluajad enne 1. märtsi 2026.

4.   Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult seinnoodalaeva pardal.

Artikkel 44

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 45

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2026. aastal IG lisa 2. tabelis sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle tulemusel ei kandu mõõkkala püügi koormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

9. jagu

Beringi meri

Artikkel 46

Vaikse ookeani mintai püügi keeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

10. jagu

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 47

Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)

piiravad oma põhjapüügi koormuse aastased tasemed X lisas sätestatud tasemeteni;

b)

ei tegele põhjapüügiga, välja arvatud kasutades põhjaõngejadasid,

c)

ei püüa bentilisi liike järgmistel IK lisas määratletud püügikeelualadel: Gulden Draak, Rusky, Fools-Flat, East Broken Ridge, Mid-Indian Ridge, Atlantis Bank, Bridle, Banana ja Middle of What;

d)

ei püüa bentilisi liike järgmistel IK lisas määratletud püügikeelualadel: Walter’s Shoal, Coral ja Magneto, välja arvatud põhjaõngejadadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes on pardal alati teadusvaatleja, ja

e)

ei püüa põhjaõngejadaga 5. alapiirkonnas, nagu on määratletud IK lisas.

Artikkel 48

Kihvkalade püügi meetmed

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kihvkalasid (Dissostichus spp.) SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)

ei tohi püüda madalamas vees kui 500 meetrit;

b)

nende pardal on igal ajal vähemalt üks teadusvaatleja, kes peab püügivahendite kasutamise ajal iga hiivatud õngejada puhul jälgima 25 % õngekonksudest, ja

c)

märgistavad ja vabastavad vähemalt viis kihvkala isendit püütud eluskaalu tonni kohta. Kui on püütud 30 või enam kihvkala, kohaldatakse märgistamise ja vabastamise suhtes vähemalt 60 % ulatuses minimaalse kattuvuse statistikat.

Artikkel 49

Süvamerehaide sihtpüügi keeld

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)

Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis), välja arvatud IK lisas sätestatud kaaspüügikvoodi raames,

b)

luits-nokkhai (Deania calceus),

c)

kare astelhai (Centrophorus granulosus),

d)

šokolaadhai (Dalatias licha),

e)

Bachi nõlvahai (Bythaelurus bachi),

f)

tumesuu-meritont (Chimaera buccanigella),

g)

falkor-meritont (Chimaera didierae),

h)

jantpea-meritont (Chimaera willwatchi),

i)

pikknina-süvahai (Centroselachus crepidater),

j)

suuroga-süvahai (Scymnodon macracanthus),

k)

harilik samethai (Zameus squamulosus),

l)

valgejoon-tumehai (Etmopterus alphus),

m)

pisikõht-musthai (Apristurus indicus),

n)

ahaskoon-harriott (Harriotta raleighana),

o)

kitsaspea-nõlvahai (Bythaelurus tenuicephalus),

p)

harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus),

q)

suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai),

r)

ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

s)

lõuna-polaarhai (Somniosus antarcticus),

t)

tonthai (Mitsukurina owstoni),

u)

rändur-tumehai (Etmopterus viator),

v)

sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

w)

soomus-astelhai (Centrophorus squamosus),

x)

väike astelhai (Centrophorus uyato),

y)

Mitsukuri ogahai (Squalus mitsukurii),

z)

koonuk-nokkhai (Deania quadrispinosa),

za)

noolpea-nokkhai (Deania profundorum),

zb)

mosambiigi süvarai (Bathyraja tunae),

zc)

luits-nokistont (Rhinochimaera africana),

zd)

tumekoon-nõlvahai (Bythaelurus naylori).

11. jagu

NPFC konventsiooni ala

Artikkel 50

Jaapani makrelli püük

1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvate liidu kalalaevade puhul edastavad lipuliikmesriigid komisjonile järgmised koondandmed järgmisteks kuupäevadeks:

a)

järgmise kuu seitsmendaks päevaks: jaapani makrelli (Scomber japonicus) igakuine saak püügi piirnormide alusel kõikide NPFC konventsiooniosaliste traalerite ja seinnoodalaevade puhul vastavalt IM lisale, kui kõnealuseid piirnorme kasutatakse alla 60 %, ja

b)

jaapani makrelli iganädalane püük punktis a osutatud piirnormide alusel, kui neid püügi piirnorme kasutatakse järgmise nädala teisipäevaks üle 60 % ja alla 95 %.

Komisjon kogub need andmed kokku ja edastab selle viivitamata NPFC täitevsekretärile.

2.   Kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär teatas, et lõike 1 punktis a osutatud püügi piirnormide kasutamine on jõudnud 95 %ni, lõpetab komisjon nende püügi piirnormide alla kuuluva püügi.

3.   Komisjon kogub kokku teabe NPFC konventsiooni alal püütud jaapani makrelli aastase saagi kohta ja edastab selle NPFC täitevsekretärile järgmise aasta veebruari lõpuks.

4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 33 sätestatud saaki käsitlevatele aruandekohustustele.

Artikkel 51

Haide püügi keeld

1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal haisid püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 52

Anadroomsete kalade püügi keeld

1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ketat (Oncorhynchus keta), kisutši (Oncorhynchus kisutch), gorbuušat (Oncorhynchus gorbuscha), nerkat (Oncorhynchus nerka), tšavõõtšat (Oncorhynchus tshawytscha), masu (Oncorhynchus masou) ega teraspea-lõhet (Oncorhynchus mykiss).

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 53

Norra või Fääri saarte lipu all sõitvad kalalaevad

Norra või Fääri saarte lipu all sõitvatele kalalaevadele võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses ning määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 54

Ühendkuningriigi lipu all sõitvad kalalaevad, mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas, Jersey sõltkonnas või Mani saarel ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus

Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas, Jersey sõltkonnas või Mani saarel ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus, võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses, määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 55

Ühendkuningriigiga toimuv kvootide ülekandmine või vahetamine

1.   Kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga kokku leppida kvootide ülekandmise või vahetamise piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

3.   Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teate alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab liikmesriike ja Ühendkuningriiki kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud püügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud kogusele juurde või eraldatud kogusest maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine püügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

Artikkel 56

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ning määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimusi.

Artikkel 57

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 58

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste kalalaevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala käesoleva määruse artiklis 57 osutatud kalapüügilubade alusel, mutatis mutandis.

Artikkel 59

Keelatud liigid

1.   Kolmandate riikide kalalaevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

harilik liivhai (Carcharias taurus) kõikides liidu vetes;

b)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 3.a ja 7.d rajooni liidu vetes, ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

c)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 3., 4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

d)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4., 6., 7. ja 8. alapiirkonna liidu vetes;

e)

oranž karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi 3., 4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

f)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes;

g)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

h)

laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

i)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemere liidu vetes;

j)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis liidu vetes või

k)

IA lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmistes liidu vetes: ICESi alapiirkonnad 6–10 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ning samuti ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, kui see on kõnealuses lisas ette nähtud.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 60

Määruse (EL) 2025/202 muutmine

Määrust (EL) 2025/202 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 19 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kattegatis tursavarude suhtes 2025. aastal kohaldatavad parandusmeetmed“.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Kattegatis tursavarude suhtes 2026. aastal kohaldatavad parandusmeetmed

1.   Liidu kalalaevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalide ja nootadega, (*1) mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)

lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks;

c)

selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm, või

d)

väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule saavutada selle, et tursa püük on alla 1,5 % kogupüügist, kui see on ainuke püügivahend kalalaeva pardal.

2.   Need liikmesriigi projektis osalevad liidu kalalaevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad kasutada määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa kohaseid püügivahendeid, välja arvatud kõnealuse osa punkti 1.1 joonealuste märkuste teise lause kohased püügivahendid. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile 31. märtsiks kõnealuste laevade loetelu.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

(*1)  Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX.“"

3)

Artikli 63 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Artiklit 19 kohaldatakse 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025;“.

4)

Artiklisse 63 lisatakse järgmine punkt:

„ea)

artiklit 19a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 või kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, millega muudetakse kõnealuse määruse V lisa, mis käsitleb tursa suhtes võetavaid parandusmeetmeid Kattegatis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;“.

5)

IA lisa B osa tabel 59 asendatakse järgmisega:

„Tabel 59

Liik:

põhjaputassuu

Püügipiirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Micromesistius poutassou

(WHB/8C3411)

Hispaania

44 604

 (48)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Portugal

11 151

 (48)

Liit

55 755

 (47)  (48)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 447 054

 

(47)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

Kehtestatakse hiljem

(48)  Seda kvooti võib üle kanda 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistesse vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.“

Artikkel 61

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 62

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026.

Kuid:

a)

artikli 13 lõiget 1 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

artikli 14 lõikeid 1 kuni 8 kohaldatakse 1. aprillist 2026 kuni 31. märtsini 2027;

c)

artikli 14 lõiget 9 kohaldatakse 1. jaanuarist 2026 kuni 31. märtsini 2027;

d)

artikleid 19 ja 20 kohaldatakse alates 1. juunist 2026 kuni 31. detsembrini 2026;

e)

artiklit 21 kohaldatakse alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama komisjoni delegeeritud määrust, millega muudetakse määrust (EL) 2019/2201, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

f)

artiklit 22 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 või kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, millega muudetakse kõnealuse määruse V lisa, mis käsitleb hariliku merikeele suhtes võetavaid parandusmeetmeid Skagerrakis, Kattegatis ja Läänemere lääneosas, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

g)

artiklit 26 kohaldatakse 1. jaanuarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027;

h)

artikli 29 lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2017/2107 muudatust, millega keelatakse ICCATi konventsiooni alal püütud lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

i)

artiklit 32 ning VII lisa kohaldatakse alates 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026;

j)

artikli 37 lõike 1 punkti a kohaldatakse 1. jaanuarist 2026 kuni 11. jaanuarini 2027;

k)

artikli 40 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2021/56 muudatust, mis käsitleb vabakslastud pikkuim-hallhaide arvu registreerimist kalalaevade käitajate poolt vastavalt seisundile ja kõnealuse teabe esitamist liikmesriigile, mille kodanikud nad on, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

l)

11. jagu kohaldatakse alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2027 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse vastavad meetmed;

m)

IA kuni IJ lisa ja IL lisa kohaldatakse ka 2027. ja 2028. aastal, kui see on kõnealustes lisades ette nähtud;

n)

artikli 60 lõiget 5 tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist 2025;

o)

IK lisa kohaldatakse 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026, kui see on kõnealuses lisas ette nähtud;

p)

IM ja XI lisa kohaldatakse 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2027;

q)

II lisa kohaldatakse 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027;

r)

käesoleva määrusega 2026. aastaks, ning kui see on käesolevas määruses sätestatud, ka 2027. ja 2028. aastaks kehtestatud püügi piirnorme ja püügikoormuse piiranguid kohaldatakse jätkuvalt 2026. aastal ning asjakohasel juhul 2027. ja 2028. aastal üksnes järgmistel eesmärkidel:

i)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine;

ii)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja lisamine;

iii)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste peatamine ja

iv)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106, 107 ja 107a kohane mahaarvamine ja kohandamine.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse artikleid 9–14, 16–23, 29, 40, 41, 46, 47, 49, 51, 52 ja 59 jätkuvalt alates kõnealuses lõikes sätestatud kohaldamise lõppkuupäevale järgnevast päevast kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2027. aastaks. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui lõikes 2 osutatud sätete kohaldamine lõpeb selles osutatud õigusaktide kohaldamise alguse tõttu.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2026

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PANAYIOTOU

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/973/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/472/oj).

(4)  Komisjoni 22. augusti 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2459, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/973, määrates kindlaks läänepiirkonna vete teatavatel püügialadel kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikuks 2024–2027 (ELT L, 2023/2459, 6.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2459/oj).

(5)  Komisjoni 22. augusti 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2623, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/472, määrates kindlaks läänepiirkonna vete teatavatel püügialadel kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikuks 2024–2027 (ELT L, 2023/2623, 22.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2623/oj).

(6)  Blim on biomassi piirangu piirväärtus, millest allpool võib kalavaru paljunemisvõime väheneda.

(7)  MSY Btrigger on biomassi piirväärtus, millest madalama väärtuse korral tuleb võtta majandamismeetmeid, et kalavaru saavutaks taas pikas perspektiivis maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgema taseme.

(8)  „FMSY väärtus“ on hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(9)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj).

(10)  Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/194/oj).

(11)  Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj).

(12)  Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 püügivõimaluste osas 2025. aastal (ELT L, 2025/202, 31.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/202/oj).

(13)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj).

(15)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

(16)   ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj.

(17)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (ELT L 175, 18.5.2021, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/793/oj).

(18)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokoll (2025–2030) (ELT L, 2024/3203, 30.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2024/3203/oj).

(19)  Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (ELT L 135, 23.5.1987, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1987/277/oj).

(20)   Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1565/oj).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj).

(24)   EÜT L 252, 5.9.1981, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1981/691/oj. Liit kiitis CCAMLRi konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 4. septembri 1981. aasta otsusega 81/691/EMÜ Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1981/691/oj).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/216/oj).

(26)   ELT L 224, 16.8.2006, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2005/26/oj. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/539/oj).

(27)   EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1986/238(1)/oj. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1986/238/oj).

(28)   EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1995/399/oj. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1995/399/oj).

(29)   EÜT L 378, 30.12.1978, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1978/3179/oj. Liit ühines NAFO konventsiooniga nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1978/3179/oj).

(30)   ELT L 55, 28.2.2022, lk 14. Liit ühines Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga nõukogu 15. veebruari 2022. aasta otsusega (EL) 2022/314 Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 55, 28.2.2022, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/314/oj).

(31)   EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2001/319/oj. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/738/oj).

(32)   ELT L 196, 18.7.2006, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/496/oj. Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/780/oj).

(33)   ELT L 67, 6.3.2012, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2012/130/oj. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/130(1)/oj).

(34)   ELT L 32, 4.2.2005, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2005/75/oj. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/75(1)/oj).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2403/oj).

(36)  Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(37)  Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(38)  Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(39)  Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(40)  Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.

(41)  Komisjoni 12. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 724/2010, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Põhjamere ja Skagerraki teatavate püügipiirkondade reaalajas sulgemise rakendamiseks (ELT L 213, 13.8.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/724/oj).

(42)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2201, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 üksikasjalike eeskirjadega hariliku süvameregarneeli püügipiirkondade reaalajas sulgemise rakendamiseks Skagerrakis (ELT L 332, 23.12.2019, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2201/oj).

(43)  Püügivahendite koodid: GTR, GTN, GNS, GNC.

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj).

(45)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/601/oj).

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/56, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 24, 26.1.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/56/oj).

LISADE NIMEKIRI

I LISA:

Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus lubatud kogupüük on kehtestatud liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA:

Skagerrak, Kattegat, ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA:

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA:

ICCATi konventsiooni ala

IE LISA:

SEAFO konventsiooni ala

IF LISA:

Ringhoovuse tuun – levikualad

IG LISA:

WCPFC konventsiooni ala

IH LISA:

SPRFMO konventsiooni ala

IJ LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IK LISA:

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

IL LISA:

IATTC konventsiooni ala

IM LISA:

NPFC konventsiooni ala

II LISA:

Kalalaevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis

III LISA:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas

IV LISA:

Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud

V LISA:

Kalapüügiload

VI LISA:

ICCATi konventsiooni ala

VII LISA:

CCAMLRi konventsiooni ala

VIII LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IX LISA:

WCPFC konventsiooni ala

X LISA:

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

XI LISA:

NPFC konventsiooni ala

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi käesoleva määruse lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse selguse huvides lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit. IA–IM lisa kuuluvad I lisa alla.

Käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabel

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Alphanopus carbo

BSF

Must süsisaba

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Kuldkrabid

Chionoecetes spp.

PCR

Lumekrabid

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Eroopa anšoovis

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Harilik pikklest

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Katsuwonus pelamis

SKJ

Triiptuun

Lepidorhombus spp.

LEZ

Kenakammeljad

Leucoraja fullonica

RJF

Šagrään-helerai

Leucoraja naevus

RJN

Kägu-helerai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Macrourus berglax

RHG

Põhja-pikksaba

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Pagellus bogaraveo

SBR

Mustlaik-besuugo

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkalad

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Leucoraja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Laineline rai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Rostroraja alba

RJA

Valgerai

Scomber japonicus

MAS

Jaapani makrell

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus maximus

TUR

Harilik kammeljas

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Sebastes mentella

REB

Nokk-meriahven

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge piikkoon

Thunnus alalunga

ALB

Pikkuim-tuun

Thunnus maccoyii

SBF

Ringhoovuse tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Norra tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1.–10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

A OSA

Liidu autonoomsed kalavarud

Tabel 1

Liik:

euroopa anšoovis

Püügi-piirkond:

8

Engraulis encrasicolus

(ANE/08.)

Hispaania

29 700

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 300

 

Liit

33 000

 

TAC

33 000

 


Tabel 2(1)

Liik:

euroopa anšoovis

Püügi-piirkond:

9W (1) ja 10

Engraulis encrasicolus

(ANE/9WX10)

Hispaania

0

 (2)

Analüütiline TAC

Portugal

0

 (2)

Liit

0

 (2)

TAC

0

 (2)

(1)  See osa 9. alapiirkonnast, mis jääb järgmisi punkte ühendavast joonest lääne poole:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

36°00'00"N

11°00'00"W

2

37°01'20"N

8°59'47"W

(2)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.


Tabel 2(2)

Liik:

euroopa anšoovis

Püügi-piirkond:

9S (3) ja CECAFi 34.1.1 liidu veed

Engraulis encrasicolus

(ANE/9SX3411)

Hispaania

10 938

 

Ennetuslik TAC

Portugal

338

 

Liit

11 276

 

TAC

11 639

 

(3)  See osa 9. alapiirkonnast, mis jääb järgmisi punkte ühendavast joonest lõuna poole:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

36°00'00"N

11°00'00"W

2

37°01'20"N

8°59'47"W


Tabel 4

Liik:

kenakammeljad

Püügi-piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Lepidorhombus spp.

(LEZ/8C3411)

Hispaania

4 375

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

219

 

Portugal

146

 

Liit

4 740

 

TAC

4 986

 


Tabel 5

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Lophiidae

(ANF/8C3411)

Hispaania

4 293

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

4

 

Portugal

854

 

Liit

5 151

 

TAC

5 381

 


Tabel 6

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

8

Merlangius merlangus

(WHG/08.)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

396

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

594

 

Liit

990

 

TAC

990

 


Tabel 7

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Merluccius merluccius

(HKE/8C3411)

Hispaania

10 982

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

1 054

 

Portugal

5 125

 

Liit

17 161

 

TAC

17 445

 


Tabel 8

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

3.a

Nephrops norvegicus

(NEP/03A.)

Taani

5 653

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

16

 

Rootsi

2 023

 

Liit

7 692

 

TAC

8 410

 


Tabel 9

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

Nephrops norvegicus

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

198

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 098

 

Liit

3 296

 

TAC

4 014

 


Tabel 10

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

8.c, funktsionaalne üksus 25

Nephrops norvegicus

(NEP/8CU25)

Aasta

2026, 2027 ja 2028

 

Hispaania

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

 

Liit

0

 

TAC

0

 


Tabel 11

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

8.c, funktsionaalne üksus 31

Nephrops norvegicus

(NEP/8CU31)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

31

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1

 

Liit

32

 

TAC

35

 


Tabel 12

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Nephrops norvegicus

(NEP/9/3411)

Hispaania

46

 (4)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3, kui joonealustes märkustes 1 ja 2 ei ole ette nähtud teisiti.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4, kui joonealustes märkustes 1 ja 2 ei ole ette nähtud teisiti.

Portugal

139

 (4)

Liit

185

 (4)  (5)

TAC

185

 (4)  (5)

(4)  Ei tohi püüda 9.a rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(5)  Selle kvoodi raames ei või 9.a rajooni funktsionaalses üksuses (NEP/*9U30) 30 püüda rohkem kui järgmises koguses:

 

15

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata funktsionaalses üksustes 30.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata funktsionaalses üksuses 30.


Tabel 13

Liik:

viburhännakud

Püügi-piirkond:

Prantsuse Guajaana veed

Penaeus spp.

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 (6)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (6)  (7)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (6)  (7)

(6)  Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(7)  Kinnitatakse Prantsusmaa kvoodiga samaväärses koguses.


Tabel 14

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

Kattegat

Pleuronectes platessa

(PLE/03AS.)

Taani

1 388

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

16

 

Rootsi

156

 

Liit

1 560

 

TAC

2 349

 


Tabel 16

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pleuronectes platessa

(PLE/8/3411)

Aasta

2026, 2027 ja 2028

 

Hispaania

17

 

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

65

 

Portugal

17

 

Liit

99

 

TAC

99

 


Tabel 17

Liik:

pollak

Püügi-piirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

Pollachius pollachius

(POL/8ABDE.)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

142

 (8)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

692

 (8)

Liit

834

 (8)

TAC

834

 (8)

(8)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 18

Liik:

pollak

Püügi-piirkond:

8.c

Pollachius pollachius

(POL/08C.)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

85

 (9)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

9

 (9)

Liit

94

 (9)

TAC

94

 (9)

(9)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 19

Liik:

pollak

Püügi-piirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pollachius pollachius

(POL/9/3411)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

111

 (10)  (11)

Analüütiline TAC

Portugal

4

 (10)  (11)  (12)

Liit

115

 (10)  (11)

TAC

115

 (10)  (11)

(10)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(11)  Eritingimus: sellest kuni 100 % võib püüda 8.c püügipiirkonnas (POL/*08C.).

(12)  Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni märgitud koguseni (POL/93411P). Üksnes kaaspüügiks ja sihtpüük ei ole selle kvoodi alusel lubatud.

 

38


Tabel 20

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed

Solea solea

(SOL/3ABC24)

Taani

96

 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

6

 (13)  (14)

Madalmaad

9

 (13)  (14)

Rootsi

4

 (13)

Liit

115

 (13)

TAC

115

 (13)

(13)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(14)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.


Tabel 22

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

8.a ja 8.b

Solea solea

(SOL/8AB.)

Belgia

30

 

Analüütiline TAC

Hispaania

5

 

Prantsusmaa

2 195

 

Madalmaad

164

 

Liit

2 394

 

TAC

2 482

 


Tabel 23

Liik:

merikeeled

Püügi-piirkond:

8.c, 8.d, 8.e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Solea spp.

(SOO/8CDE34)

Aasta

2026 ja 2027

 

Hispaania

185

 

Ennetuslik TAC

Portugal

307

 

Liit

492

 (15)

TAC

492

 (15)

(15)  Nende kvootide piires ei tohi püüda järgmisest kogusest suuremat hariliku merikeele (Solea solea) kogust (SOL/8CDE34):

 

190


Tabel 24

Liik:

stauriidid

Püügi-piirkond:

9

Trachurus spp.

(JAX/09.)

Hispaania

13 988

 (16)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Portugal

40 079

 (16)

Liit

54 067

 

TAC

56 520

 

(16)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 0 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).


Tabel 25

Liik:

stauriidid

Püügi-piirkond:

10; CECAFi liidu veed (17)

Trachurus spp.

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (18)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (18)

(17)  Assoori saarte ümbruse veed.

(18)  Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.


Tabel 26

Liik:

stauriidid

Püügi-piirkond:

CECAFi liidu veed (19)

Trachurus spp.

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (20)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (20)

(19)  Madeira ümbruse veed.

(20)  Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.


Tabel 27

Liik:

stauriidid

Püügi-piirkond:

CECAFi liidu veed (21)

Trachurus spp.

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (22)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (22)

(21)  Kanaari saarte ümbruse veed.

(22)  Kinnitatakse Hispaania kvoodiga samaväärses koguses.

B OSA

Ühised kalavarud

Tabel 1

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed

Ammodytes spp.

(SAN/2A3A4) (23)

Taani

Kehtestatakse hiljem

 (23)  (24)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3, kui joonealuses märkuses 3 ei ole ette nähtud teisiti.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4, kui joonealuses märkuses 3 ei ole ette nähtud teisiti.

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 (23)  (24)

Rootsi

Kehtestatakse hiljem

 (23)  (24)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (23)  (24)

Ühend-kuningriik

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

(23)  Muudes allpool esitatud tobiavarude majandamise piirkondades püütud saagist teatatakse eraldi.

(24)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas kindlaks määratud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade liidu veed

 

1r

2r

3r

4

5r

6

7r

 

(SAN/234_1R)

 (3)

(SAN/234_2R)

 (3)

(SAN/234_3R)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)

 (3)

(SAN/234_7R)

Taani

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Rootsi

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Ühend-kuningriik

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kokku

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

(3)  Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Tabel 2

Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Argentina silus

(ARU/1/2.)

Saksamaa

26

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

8

 

Madalmaad

20

 

Liit

54

 

Ühend-kuningriik

41

 

TAC

95

 


Tabel 3

Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed

Argentina silus

(ARU/3A4-C)

Taani

1 163

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

12

 

Prantsus-maa

8

 

Iirimaa

8

 

Madalmaad

54

 

Rootsi

45

 

Liit

1 290

 

Ühend-kuningriik

21

 

TAC

1 311

 


Tabel 4

Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Püügi-piirkond:

6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Argentina silus

(ARU/567.)

Saksamaa

666

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

14

 

Iirimaa

617

 

Madalmaad

6 953

 

Liit

8 250

 

Ühend-kuningriik

488

 

TAC

8 738

 


Tabel 5

Liik:

meriluts

Püügi-piirkond:

1., 2. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Brosme brosme

(USK/1214EI)

Saksamaa

5

 (25)

Ennetuslik TAC

Prantsus-maa

5

 (25)

Muud

2

 (25)  (26)

Liit

12

 (25)

Ühend-kuningriik

5

 (25)

TAC

17

 (25)

(25)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(26)  Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS).


Tabel 6

Liik:

meriluts

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Brosme brosme

(USK/04-C.)

Taani

42

 (27)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

13

 (27)

Prantsus-maa

29

 (27)

Rootsi

4

 (27)

Muud

4

 (28)

Liit

92

 (27)

Ühend-kuningriik

63

 (27)

TAC

155

 

(27)  Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (USK/*6AN58).

(28)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS).


Tabel 7

Liik:

meriluts

Püügi-piirkond:

6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Brosme brosme

(USK/567EI.)

Saksamaa

74

 (29)

Ennetuslik TAC

Hispaania

260

 (29)

Prantsus-maa

3 078

 (29)

Iirimaa

297

 (29)

Muud

74

 (30)

Liit

3 783

 (29)

Norra

0

 (31)  (32)  (33)

Ühend-kuningriik

1 622

 (29)

TAC

5 405

 

(29)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (USK/*04-C.).

(30)  Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS).

(31)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ei tohi ületada allpool esitatud kogust (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

 

0

(32)  Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes:

Harilik molva (LIN/*5B67-)

0

Meriluts (USK/*5B67-)

0

(33)  Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra:

 

0


Tabel 8

Liik:

meriluts

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

Brosme brosme

(USK/04-N.)

Belgia

0

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Taani

25

 

Saksamaa

0

 

Prantsus-maa

0

 

Madalmaad

0

 

Liit

25

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 9

Liik:

hirvkalalased

Püügi-piirkond:

6, 7 ja 8

Caproidae

(BOR/678-)

Taani

7 293

 

Analüütiline TAC

Iirimaa

20 537

 

Liit

27 830

 

Ühend-kuningriik

1 890

 

TAC

29 720

 


Tabel 10

Liik:

heeringas (34)

Püügi-piirkond:

3.a

Clupea harengus

(HER/03A.)

Taani

7 344

 (34)  (35)  (36)

Analüütiline TAC

Saksamaa

117

 (34)  (35)  (36)

Rootsi

7 682

 (34)  (35)  (36)

Liit

15 143

 (34)  (35)  (36)

Norra

Ei kohaldata

 (35)

TAC

328 566

 

(34)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(35)  3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/*03A.) ja HER/03A-BC (HER/*03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:

Taani

554

Saksamaa

8

Rootsi

407

Liit

969

Norra

250

(36)  Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (HER/*4-UK) ning kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4B-EU).


Tabel 11

Liik:

heeringas (37)

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna liidu, Ühendkuningriigi ja Norra veed põhja pool 53°30' N

Clupea harengus

(HER/4AB.)

Taani

38 730

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

25 421

 

Prantsus-maa

15 874

 

Madalmaad

37 108

 

Rootsi

2 731

 

Liit

119 864

 

Norra

91 013

 (38)

Ühend-kuningriik

59 156

 

TAC

328 566

 

(37)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(38)  Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.b püügipiirkonna (HER/*04B-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:

 

2 700

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*4N-S62)

Liit

2 700


Tabel 12

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Clupea harengus

(HER/4N-S62)

Rootsi

846

 (39)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

846

 

TAC

Ei kohaldata

 

(39)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.


Tabel 13

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

3.a

Clupea harengus

(HER/03A-BC)

Taani

3 818

 (40)  (41)  (42)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

34

 (40)  (41)  (42)

Rootsi

615

 (40)  (41)  (42)

Liit

4 467

 (40)  (41)  (42)

TAC

328 566

 (41)

(40)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(41)  3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/*03A.) ja HER/03A-BC (HER/*03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:

Taani

554

Saksamaa

8

Rootsi

407

Liit

969

(42)  Eritingimus: kuni 100 % sellest kvoodist võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4-EU-BC).


Tabel 14

Liik:

heeringas (43)

Püügi-piirkond:

4 ja 7.d; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Clupea harengus

(HER/2A47DX)

Belgia

34

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

6 597

 

Saksamaa

34

 

Prantsus-maa

34

 

Madalmaad

34

 

Rootsi

32

 

Liit

6 765

 

Ühend-kuningriik

101

 

TAC

328 566

 

(43)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.


Tabel 15

Liik:

heeringas (44)

Püügi-piirkond:

4.c ja 7.d (45)

Clupea harengus

(HER/4CXB7D)

Belgia

7 500

 (46)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

507

 (46)

Saksamaa

333

 (46)

Prantsus-maa

7 569

 (46)

Madalmaad

12 552

 (46)

Liit

28 461

 (46)

Ühend-kuningriik

4 156

 (46)

TAC

328 566

 

(44)  Üksnes heeringakogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(45)  Välja arvatud Blackwateri kalavaru, st heeringavaru Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(46)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.).


Tabel 16

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

6.b ja 6.aN; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (47)

Clupea harengus

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

142

 (48)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

27

 (48)

Iirimaa

192

 (48)

Madalmaad

142

 (48)

Liit

503

 (48)

Ühend-kuningriik

998

 (48)

TAC

1 501

 

(47)  Viidatud on heeringavarudele 6.a rajooni selles osas, mis asub ida pool 7° W ja põhja pool 55° N või lääne pool 7° W ja põhja pool 56° N, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(48)  Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate rajoonide neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuue meremiili laiune vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.


Tabel 17

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

6.aS (49), 7.b, 7.c

Clupea harengus

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

2 972

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

297

 

Liit

3 269

 

TAC

3 269

 

(49)  Viidatud on heeringavarudele 6.a rajoonis, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.


Tabel 18

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

7.a (50)

Clupea harengus

(HER/07A/MM)

Iirimaa

41

 

Analüütiline TAC

Liit

41

 

Ühend-kuningriik

4 137

 

TAC

4 178

 

(50)  Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30' N,

—

lõunas laiuskraad 52°00' S,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.


Tabel 19

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

7.e ja 7.f

Clupea harengus

(HER/7EF.)

Prantsus-maa

77

 

Ennetuslik TAC

Liit

77

 

Ühend-kuningriik

77

 

TAC

154

 


Tabel 20

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

7.a püügipiirkond lõuna pool 52°30' N; 7.g, (51) 7.h, (51) 7.j (51) ja 7.k (51)

Clupea harengus

(HER/7G-K.)

Saksamaa

10

 (52)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

54

 (52)

Iirimaa

750

 (52)

Madalmaad

54

 (52)

Liit

868

 (52)

Ühend-kuningriik

1

 (53)

TAC

869

 

(51)  Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30' N,

—

lõunas laiuskraad 52°00' S,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(52)  Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

(53)  Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist.


Tabel 21

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

Skagerrak

Gadus morhua

(COD/03AN.)

Belgia

4

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 277

 

Saksamaa

32

 

Madalmaad

8

 

Rootsi

223

 

Liit

1 544

 

TAC

1 596

 


Tabel 22

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

Gadus morhua

(COD/2A3AX4)

Belgia

267

 (54)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 536

 

Saksamaa

973

 (54)

Prantsus-maa

330

 (54)

Madalmaad

868

 

Rootsi

10

 

Liit

3 984

 (57)

Norra

1 898

 (55)

Ühend-kuningriik

5 282

 (54)  (56)

TAC

11 164

 

(54)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (COD/*6AN58).

(55)  Liidu vetes ei tohi püüda järgmisest suuremat kogust (COD/*3AX4-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

 

1 579

(56)  Sellest võib järgmised tursakogused (COD/*4BC) püüda 4.b. ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes:

 

250

(57)  Sellest võib järgmised tursakogused (COD/*4BC) püüda 4.b. ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes:

Belgia

101

Taani

577

Saksamaa

367

Prantsusmaa

124

Madalmaad

327

Rootsi

4

Liit

1 500

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

2 883


Tabel 23

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Gadus morhua

(COD/4N-S62)

Rootsi

382

 (58)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

382

 

TAC

Ei kohaldata

 

(58)  Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.


Tabel 24

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

6.b; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00' W ning 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Gadus morhua

(COD/5W6-14)

Belgia

0

 (59)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

2

 (59)

Prantsus-maa

11

 (59)

Iirimaa

5

 (59)

Liit

18

 (59)

Ühend-kuningriik

56

 (59)

TAC

74

 (59)

(59)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 25

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00' W

Gadus morhua

(COD/5BE6A)

Belgia

1

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

7

 

Prantsus-maa

78

 

Iirimaa

31

 

Liit

117

 

Ühend-kuningriik

508

 

TAC

625

 


Tabel 26

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

7.a

Gadus morhua

(COD/07A.)

Belgia

4

 (60)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

12

 (60)

Iirimaa

74

 (60)

Madalmaad

1

 (60)

Liit

91

 (60)

Ühend-kuningriik

74

 (60)

TAC

165

 (60)

(60)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 27

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Gadus morhua

(COD/7XAD34)

Belgia

8

 (61)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

136

 (61)

Iirimaa

27

 (61)

Madalmaad

0

 (61)

Liit

171

 (61)

Ühend-kuningriik

20

 (61)

TAC

191

 (61)

(61)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 28

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

7.d

Gadus morhua

(COD/07D.)

Belgia

28

 (62)  (63)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

546

 (62)  (63)

Madalmaad

16

 (62)  (63)

Liit

590

 (62)  (63)

Ühend-kuningriik

60

 (62)  (64)

TAC

650

 

(62)  Üksnes kaaspüük. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(63)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).

(64)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4X).


Tabel 29

Liik:

harilik pikklest

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Glyptocephalus cynoglossus

(WIT/03A-C.)

Taani

802

 (65)

Analüütiline TAC

Saksamaa

1

 (65)

Madalmaad

1

 (65)

Rootsi

167

 (65)

Liit

971

 (65)

TAC

971

 

(65)  Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/*2AC4-C1).


Tabel 30

Liik:

kenakammeljad

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Lepidorhombus spp.

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

9

 (66)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

8

 (66)

Saksamaa

8

 (66)

Prantsus-maa

50

 (66)

Madalmaad

40

 (66)

Liit

115

 (66)

Ühend-kuningriik

2 950

 (66)

TAC

3 065

 

(66)  Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (LEZ/*6AN58).


Tabel 31

Liik:

kenakammeljad

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Lepidorhombus spp.

(LEZ/56-14)

Hispaania

570

 (67)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

2 225

 (67)

Iirimaa

650

 (67)

Liit

3 445

 (67)

Ühend-kuningriik

2 745

 (67)

TAC

6 190

 

(67)  Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEZ/*2AC4C).


Tabel 32

Liik:

kenakammeljad

Püügi-piirkond:

7

Lepidorhombus spp.

(LEZ/07.)

Belgia

397

 (68)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Hispaania

4 405

 (69)

Prantsus-maa

5 346

 (69)

Iirimaa

2 431

 (69)

Liit

12 579

 

Ühend-kuningriik

3 445

 (69)

TAC

16 024

 

(68)  10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks hariliku merikeele sihtpüügil.

(69)  35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).


Tabel 33

Liik:

kenakammeljad

Püügi-piirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

Lepidorhombus spp.

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

833

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

673

 

Liit

1 506

 

TAC

1 585

 


Tabel 34

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Lophiidae

(ANF/2AC4-C)

Belgia

386

 (70)  (71)

Analüütiline TAC

Taani

850

 (70)  (71)

Saksamaa

415

 (70)  (71)

Prantsus-maa

79

 (70)  (71)

Madalmaad

292

 (70)  (71)

Rootsi

10

 (70)  (71)

Liit

2 032

 (70)  (71)

Ühend-kuningriik

17 355

 (70)  (71)

TAC

19 387

 

(70)  Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (ANF/*6AN58).

(71)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes lõuna pool 58°30' N, 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed ning 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).


Tabel 35

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

Lophiidae

(ANF/04-N.)

Belgia

36

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

926

 

Saksamaa

15

 

Madalmaad

13

 

Liit

990

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 36

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Lophiidae

(ANF/56-14)

Belgia

316

 (72)

Analüütiline TAC

Saksamaa

361

 (72)

Hispaania

338

 (72)

Prantsus-maa

3 890

 (72)

Iirimaa

880

 (72)

Madalmaad

304

 (72)

Liit

6 089

 (72)

Ühend-kuningriik

4 882

 (72)

TAC

10 971

 

(72)  Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (ANF/*2AC4C).


Tabel 37

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

7

Lophiidae

(ANF/07.)

Belgia

3 982

 (73)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

444

 (73)

Hispaania

1 582

 (73)

Prantsus-maa

25 550

 (73)

Iirimaa

3 265

 (73)

Madalmaad

516

 (73)

Liit

35 339

 (73)

Ühend-kuningriik

10 783

 (73)

TAC

46 122

 

(73)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).


Tabel 38

Liik:

merikuratlased

Püügi-piirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

Lophiidae

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 793

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

9 978

 

Liit

11 771

 

TAC

12 358

 


Tabel 39

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

3.a

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/03A.)

Belgia

27

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

4 573

 

Saksamaa

291

 

Madalmaad

5

 

Rootsi

541

 

Liit

5 437

 

TAC

5 675

 


Tabel 40

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/2AC4.)

Belgia

530

 (74)  (75)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

3 643

 (74)  (75)

Saksamaa

2 318

 (74)  (75)

Prantsus-maa

4 042

 (74)

Madalmaad

398

 (74)  (75)

Rootsi

325

 (74)  (75)

Liit

11 256

 (74)

Norra

21 237

 (76)

Ühend-kuningriik

59 844

 

TAC

92 337

 

(74)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (HAD/*6AN58).

(75)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 3.a püügipiirkonnas (HAD/*03A.).

(76)  Liidu vetes ei tohi püüda rohkem kui 17 671 tonni (HAD/*04-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

6 970


Tabel 41

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/4N-S62)

Rootsi

707

 (77)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

707

 

TAC

Ei kohaldata

 

(77)  Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.


Tabel 42

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

6.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/6B1214)

Belgia

26

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

27

 

Prantsus-maa

1 198

 

Iirimaa

858

 

Liit

2 109

 

Ühend-kuningriik

11 951

 

TAC

14 060

 


Tabel 43

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/5BC6A.)

Belgia

25

 (78)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

26

 (78)

Prantsus-maa

1 132

 (78)

Iirimaa

812

 (78)

Liit

1 995

 (78)

Ühend-kuningriik

8 294

 

TAC

10 289

 

(78)  Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (HAD/*2AC4.).


Tabel 44

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

7.b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/7X7A34)

Belgia

16

 (79)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

989

 (79)

Iirimaa

329

 (79)

Liit

1 334

 (79)

Ühend-kuningriik

365

 (79)

TAC

1 824

 (79)

(79)  Üksnes kaaspüük. Kilttursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 45

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

7.a

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/07A.)

Belgia

8

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

36

 

Iirimaa

214

 

Liit

258

 

Ühend-kuningriik

328

 

TAC

586

 


Tabel 46

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

3.a

Merlangius merlangus

(WHG/03A.)

Taani

362

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

1

 

Rootsi

39

 

Liit

402

 

TAC

455

 


Tabel 47

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

4; 2a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Merlangius merlangus

(WHG/2AC4.)

Belgia

2 456

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

10 621

 

Saksamaa

2 763

 

Prantsus-maa

15 963

 

Madalmaad

6 139

 

Rootsi

14

 

Liit

37 956

 

Norra

15 934

 (80)

Ühend-kuningriik

105 449

 

TAC

159 344

 

(80)  Liidu vetes ei tohi püüda rohkem kui 13 259 tonni (WHG/*04-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

21 407


Tabel 48

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Merlangius merlangus

(WHG/56-14)

Saksamaa

26

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Prantsus-maa

523

 

Iirimaa

1 280

 

Liit

1 829

 

Ühend-kuningriik

3 535

 

TAC

5 364

 


Tabel 49

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

7.a

Merlangius merlangus

(WHG/07A.)

Belgia

3

 (81)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

37

 (81)

Iirimaa

211

 (81)

Madalmaad

1

 (81)

Liit

252

 (81)

Ühend-kuningriik

394

 (81)

TAC

646

 (81)

(81)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 50

Liik:

merlang

Püügi-piirkond:

7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k

Merlangius merlangus

(WHG/7X7A-C)

Belgia

394

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

24 234

 

Iirimaa

11 231

 

Madalmaad

197

 

Liit

36 056

 (84)  (85)

Ühend-kuningriik

4 685

 (82)  (83)

TAC

41 575

 

(82)  Sellest võib järgmise koguse püüda 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHG/*7XAD). Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.

 

260

(83)  Sellest võib järgmise koguse püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WHG/*07D.).

 

4 425

(84)  Sellest võib järgmised kogused püüda 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHG/*7XAD). Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.

Belgia

22

Prantsusmaa

1 347

Iirimaa

624

Madalmaad

11

Liit

2 004

(85)  Sellest võib järgmised kogused püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WHG/*07D.). Nende kvootide alusel ei tohi 7.d püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Belgia

372

Prantsusmaa

22 888

Iirimaa

10 607

Madalmaad

186

Liit

34 053


Tabel 51

Liik:

merlang ja pollak

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

(W/P/4N-S62)

Rootsi

190

 (86)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

190

 

TAC

Ei kohaldata

 

(86)  Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.


Tabel 52

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

3.a

Merluccius merluccius

(HKE/03A.)

Taani

1 516

 (87)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Rootsi

129

 (87)

Liit

1 645

 

TAC

1 645

 

(87)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.


Tabel 53

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Merluccius merluccius

(HKE/2AC4-C)

Belgia

15

 (88)  (89)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

623

 (88)  (89)

Saksamaa

72

 (88)  (89)

Prantsus-maa

138

 (88)  (89)

Madalmaad

36

 (88)  (89)

Liit

884

 (88)  (89)

Ühend-kuningriik

1 020

 (88)  (89)

TAC

1 904

 

(88)  3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(89)  Eritingimus: sellest kuni 6 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (HKE/*6AN58).


Tabel 54

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

Merluccius merluccius

(HKE/04-N.)

Belgia

12

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 108

 

Saksamaa

125

 

Prantsus-maa

51

 

Madalmaad

89

 

Rootsi

Ei kohaldata

 

Liit

1 385

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 55

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Merluccius merluccius

(HKE/571214)

Belgia

272

 (90)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Hispaania

8 711

 (90)

Prantsus-maa

13 453

 (90)

Iirimaa

1 630

 (90)

Madalmaad

175

 (90)

Liit

24 241

 (90)

Ühend-kuningriik

6 366

 (90)

TAC

30 607

 

(90)  Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistesse vetesse. Liikmesriigid teavitavad sellisest ülekandmisest eelnevalt komisjoni.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE)

Belgia

36

Hispaania

1 455

Prantsusmaa

1 455

Iirimaa

182

Madalmaad

18

Liit

3 146

Ühend-kuningriik

819


Tabel 56

Liik:

euroopa merluus

Püügi-piirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

Merluccius merluccius

(HKE/8ABDE.)

Belgia

9

 (91)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Hispaania

6 287

 

Prantsus-maa

14 120

 

Madalmaad

18

 (91)

Liit

20 434

 

TAC

20 756

 

(91)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

2

Hispaania

1 821

Prantsusmaa

3 279

Madalmaad

5

Liit

5 107


Tabel 57

Liik:

põhjaputassuu

Püügi-piirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed

Micromesistius poutassou

(WHB/24-N.)

Taani

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 


Tabel 58

Liik:

põhjaputassuu

Püügi-piirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed

Micromesistius poutassou

(WHB/1X14)

Taani

38 983

 (92)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

15 157

 (92)

Hispaania

33 049

 (92)  (93)

Prantsus-maa

27 129

 (92)

Iirimaa

30 188

 (92)

Madalmaad

47 537

 (92)

Portugal

3 070

 (92)  (93)

Rootsi

9 643

 (92)

Liit

204 756

 (92)  (94)

Norra

47 905

 (95)  (96)

Fääri saared

Ei kohaldata

 

Ühend-kuningriik

Ei kohaldata

 

TAC

851 344

 

(92)  Eritingimus: liidu kasutatava (p.m.) tonni suuruse kehtestatava juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05-F.) püüda järgmise protsendi: kehtestatakse hiljem %

(93)  Selle kvoodi võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda ning CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.

(94)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

Kehtestatakse hiljem

(95)  Võib püüda liidu vetes 4. püügipiirkonnas, 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N, 6.b püügipiirkonnas ja 7. püügipiirkonnas lääne pool 12°W (WHB/*46AB7-EU).

(96)  Eritingimus: Norra kvoodist võib liidu vetes 4. püügipiirkonnas, 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N, 6.b püügipiirkonnas ja 7. püügipiirkonnas lääne pool 12°W püüda järgmise koguse:

Kehtestatakse hiljem


Tabel 59

Liik:

põhjaputassuu

Püügi-piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Micromesistius poutassou

(WHB/8C3411)

Hispaania

26 242

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Portugal

6 561

 

Liit

32 803

 (97)

TAC

851 344

 

(97)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

Kehtestatakse hiljem


Tabel 60

Liik:

väikesuulest ja harilik pikklest

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

(L/W/2AC4-C)

Belgia

97

 

Analüütiline TAC

Taani

269

 

Saksamaa

34

 

Prantsus-maa

73

 

Madalmaad

223

 

Rootsi

3

 

Liit

699

 (100)  (101)

Ühend-kuningriik

1 357

 (98)  (99)

TAC

2 056

 

(98)  Sellest võib järgmises koguses püüda väikesuulesta (LEM/2AC47D). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEM/*2AC4-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LEM/*07D.).

 

605

(99)  Sellest võib järgmises koguses püüda harilikku pikklesta (WIT/2AC47D). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WIT/*2AC4-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (WIT/*07D.).

 

752

(100)  Sellest võib järgmistes kogustes püüda väikesuulesta (LEM/2AC43A7D). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEM/*2AC4-C), 3.a püügipiirkonna liidu veed (LEM/*03A-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LEM/*07D.).

Belgia

43

Taani

120

Saksamaa

15

Prantsusmaa

33

Madalmaad

99

Rootsi

1

Liit

311

(101)  Sellest võib järgmistes kogustes püüda harilikku pikklesta (WIT/2AC43A7D). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WIT/*2AC4-C), 3.a püügipiirkonna liidu veed (WIT/*03A-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (WIT/*07D.).

Belgia

54

Taani

148

Saksamaa

19

Prantsusmaa

41

Madalmaad

124

Rootsi

2

Liit

388


Tabel 61

Liik:

väikesuulest

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Microstomus kitt

(LEM/03A-C.)

Taani

92

 (102)

Analüütiline TAC

Saksamaa

1

 (102)

Madalmaad

5

 (102)

Rootsi

3

 (102)

Liit

101

 (102)

TAC

101

 

(102)  Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C1).


Tabel 62

Liik:

väikesuulest

Püügi-piirkond:

7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Microstomus kitt

(LEM/07D.)

Belgia

42

 (103)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

21

 (103)

Madalmaad

4

 (103)

Liit

67

 (103)

Ühend-kuningriik

16

 (103)

TAC

83

 

(103)  Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C2).


Tabel 63

Liik:

sinine molva

Püügi-piirkond:

6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/5B67-)

Saksamaa

109

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eesti

16

 

Hispaania

343

 

Prantsus-maa

7 811

 

Iirimaa

30

 

Leedu

7

 

Poola

3

 

Muud

30

 (104)

Liit

8 349

 

Norra

0

 (105)

Fääri saared

0

 (106)

Ühend-kuningriik

2 783

 

TAC

11 132

 

(104)  Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS).

(105)  Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).

(106)  Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha. Võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.


Tabel 64

Liik:

sinine molva

Püügi-piirkond:

12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/12INT-)

Eesti

0

 

Analüütiline TAC

Hispaania

37

 

Prantsus-maa

1

 

Leedu

0

 

Muud

0

 (107)

Liit

38

 

Ühend-kuningriik

0

 

TAC

38

 

(107)  Jaotamata „Muud“ kvoot ilma osadeta liikmesriikidele on ette nähtud üksnes kaaspüügiks. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS).


Tabel 65

Liik:

sinine molva

Püügi-piirkond:

2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Molva dypterygia

(BLI/24-)

Taani

2

 (108)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

2

 (108)

Iirimaa

2

 (108)

Prantsus-maa

8

 (108)

Muud

2

 (108)  (109)

Liit

16

 (108)

Ühend-kuningriik

6

 (108)

TAC

22

 (108)

(108)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(109)  Jaotamata „Muud“ kvoot ilma osadeta liikmesriikidele on ette nähtud üksnes kaaspüügiks. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS).


Tabel 66

Liik:

sinine molva

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Molva dypterygia

(BLI/03A-)

Taani

1,5

 (110)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

1

 (110)

Rootsi

1,5

 (110)

Liit

4

 (110)

TAC

4

 (110)

(110)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 67

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/1/2.)

Taani

5

 

Ennetuslik TAC

Saksamaa

5

 

Prantsus-maa

5

 

Muud

2

 (111)

Liit

19

 

Ühend-kuningriik

6

 

TAC

25

 

(111)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS).


Tabel 68

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Molva molva

(LIN/03A-C.)

Belgia

8

 

Analüütiline TAC

Taani

61

 

Saksamaa

8

 

Rootsi

24

 

Liit

101

 

Ühend-kuningriik

0

 

TAC

101

 


Tabel 69

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Molva molva

(LIN/04-C.)

Belgia

9

 (112)  (113)

Analüütiline TAC

Taani

133

 (112)  (113)

Saksamaa

83

 (112)  (113)

Prantsus-maa

74

 (112)

Madalmaad

3

 (112)

Rootsi

6

 (112)  (113)

Liit

308

 (112)

Ühend-kuningriik

1 269

 (112)  (113)

TAC

1 586

 

(112)  Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (LIN/*6AN58).

(113)  Eritingimus: sellest kuni 35 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda: püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).


Tabel 70

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/05EI.)

Belgia

1

 (114)

Ennetuslik TAC

Taani

1

 (114)

Saksamaa

1

 (114)

Prantsus-maa

1

 (114)

Liit

4

 (114)

Ühend-kuningriik

1

 (114)

TAC

5

 (114)

(114)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 71

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

6, 7, 8, 9 ja 10; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/6X14.)

Belgia

27

 (115)

Analüütiline TAC

Taani

5

 (115)

Saksamaa

98

 (115)

Iirimaa

527

 (115)

Hispaania

1 971

 (115)

Prantsus-maa

2 101

 (115)

Portugal

5

 (115)

Liit

4 734

 (115)

Norra

0

 (116)  (117)  (118)

Fääri saared

0

 (119)  (120)

Ühend-kuningriik

2 901

 (115)

TAC

7 635

 

(115)  Eritingimus: sellest kuni 50 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LIN/*04-C.).

(116)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14.). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

 

0

(117)  Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning kogused on järgmised:

Harilik molva (LIN/*5B67-)

0

Meriluts (USK/*5B67-)

0

(118)  Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra:

 

0

(119)  Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30' N ja 6.b püügipiirkonnas (LIN/*6BAN.).

(120)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):

 

0


Tabel 72

Liik:

harilik molva

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

Molva molva

(LIN/04-N.)

Belgia

4

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Taani

443

 

Saksamaa

12

 

Prantsus-maa

5

 

Madalmaad

1

 

Liit

465

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 73

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Nephrops norvegicus

(NEP/2AC4-C)

Belgia

1 158

 

Analüütiline TAC

Taani

1 158

 

Saksamaa

17

 

Prantsus-maa

34

 

Madalmaad

596

 

Liit

2 963

 

Ühend-kuningriik

19 180

 

TAC

22 143

 


Tabel 74

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

Nephrops norvegicus

(NEP/04-N.)

Taani

200

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0

 

Liit

200

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 75

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Nephrops norvegicus

(NEP/5BC6.)

Hispaania

33

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

132

 

Iirimaa

221

 

Liit

386

 

Ühend-kuningriik

15 981

 

TAC

16 367

 


Tabel 76

Liik:

norra salehomaar

Püügi-piirkond:

7

Nephrops norvegicus

(NEP/07.)

Hispaania

682

 (121)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

2 764

 (121)

Iirimaa

4 191

 (121)

Liit

7 637

 (121)

Ühend-kuningriik

5 530

 (121)

TAC

13 167

 (121)

(121)  Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16).

Hispaania

654

Prantsusmaa

410

Iirimaa

787

Liit

1 851

Ühend-kuningriik

318


Tabel 77

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

3.a

Pandalus borealis

(PRA/03A.)

Taani

0

 (122)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

0

 (122)

Liit

0

 (122)

TAC

0

 (122)

(122)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.


Tabel 78

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Pandalus borealis

(PRA/2AC4-C)

Taani

0

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

0

 

Rootsi

0

 

Liit

0

 

Ühend-kuningriik

0

 

TAC

0

 


Tabel 79

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Pandalus borealis

(PRA/4N-S62)

Taani

25

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

123

 (123)

Liit

148

 

TAC

Ei kohaldata

 

(123)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvootidest maha.


Tabel 80

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

Skagerrak

Pleuronectes platessa

(PLE/03AN.)

Belgia

103

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

13 392

 

Saksamaa

69

 

Madalmaad

2 575

 

Rootsi

717

 

Liit

16 856

 

TAC

19 346

 


Tabel 81

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

Pleuronectes platessa

(PLE/2A3AX4)

Belgia

6 026

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

19 583

 

Saksamaa

5 649

 

Prantsus-maa

1 130

 

Madalmaad

37 660

 

Liit

70 048

 

Norra

10 122

 (124)

Ühend-kuningriik

38 277

 

TAC

144 605

 

(124)  Liidu vetes ei tohi püüda rohkem kui 8 423 tonni (PLE/*3AX4-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

32 865


Tabel 82

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Pleuronectes platessa

(PLE/56–14)

Prantsus-maa

13

 

Ennetuslik TAC

Iirimaa

173

 

Liit

186

 

Ühend-kuningriik

288

 

TAC

474

 


Tabel 83

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

7.a

Pleuronectes platessa

(PLE/07A.)

Belgia

17

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

7

 

Iirimaa

132

 

Madalmaad

5

 

Liit

161

 

Ühend-kuningriik

314

 

TAC

614

 


Tabel 84

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

7.d ja 7.e

Pleuronectes platessa

(PLE/7DE.)

Belgia

292

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

973

 

Liit

1 265

 (127)  (128)

Ühend-kuningriik

811

 (125)  (126)

TAC

2 203

 

(125)  Sellest võib järgmise koguse püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07D.):

 

215

(126)  Sellest võib järgmise koguse püüda 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07E.):

 

596

(127)  Sellest võib järgmised kogused püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07D.):

Belgia

242

Prantsusmaa

807

Liit

1 049

(128)  Sellest võib järgmised kogused püüda 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07E.):

Belgia

50

Prantsusmaa

166

Liit

216


Tabel 85

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

7.f ja 7.g

Pleuronectes platessa

(PLE/7FG.)

Belgia

27

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

48

 

Iirimaa

7

 

Liit

82

 

Ühend-kuningriik

30

 

TAC

114

 


Tabel 86

Liik:

atlandi merilest

Püügi-piirkond:

7.h, 7.j ja 7.k

Pleuronectes platessa

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Prantsus-maa

15

 

Iirimaa

53

 

Madalmaad

31

 

Liit

107

 

Ühend-kuningriik

23

 

TAC

130

 


Tabel 87

Liik:

pollak

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Pollachius pollachius

(POL/56-14)

Hispaania

1

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

45

 

Iirimaa

13

 

Liit

59

 

Ühend-kuningriik

34

 (129)

TAC

93

 

(129)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 88

Liik:

pollak

Püügi-piirkond:

7

Pollachius pollachius

(POL/07.)

Belgia

63

 (130)

Analüütiline TAC

Hispaania

4

 (130)

Prantsus-maa

1 447

 (130)

Iirimaa

154

 (130)

Liit

1 668

 (130)

Ühend-kuningriik

556

 

TAC

2 224

 (130)

(130)  Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).


Tabel 89

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Pollachius virens

(POK/2C3A4)

Belgia

15

 (131)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 836

 (131)

Saksamaa

4 637

 (131)

Prantsus-maa

10 913

 (131)

Madalmaad

46

 (131)

Rootsi

252

 (131)

Liit

17 699

 (131)

Norra

29 608

 (132)

Ühend-kuningriik

6 746

 

TAC

54 053

 

(131)  Eritingimus: sellest kuni 15 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (POK/*6AN58).

(132)  Sellest võib 23 388 tonni püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:

4. püügipiirkonna Norra veed (POK/*04N-)

Liit

15 980


Tabel 90

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Pollachius virens

(POK/56-14)

Saksamaa

244

 (133)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsus-maa

2 423

 (133)

Iirimaa

81

 (133)

Liit

2 748

 (133)

Norra

0

 

Ühend-kuningriik

2 860

 

TAC

5 608

 

(133)  Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (POK/*2AC4C).


Tabel 91

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Pollachius virens

(POK/4N-S62)

Rootsi

880

 (134)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

880

 

TAC

Ei kohaldata

 

(134)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.


Tabel 92

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pollachius virens

(POK/7/3411)

Belgia

0

 

Ennetuslik TAC

Prantsus-maa

83

 

Iirimaa

41

 

Liit

124

 

Ühend-kuningriik

22

 

TAC

146

 


Tabel 93

Liik:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus

(T/B/2AC4-C)

Belgia

364

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

777

 

Saksamaa

198

 

Prantsus-maa

94

 

Madalmaad

2 753

 

Rootsi

6

 

Liit

4 192

 (137)  (138)

Ühend-kuningriik

1 048

 (135)  (136)

TAC

5 240

 

(135)  Sellest võib järgmises koguses püüda harilikku kammeljat (TUR/2AC4-C).

 

654

(136)  Sellest võib järgmises koguses püüda siledat kammeljat (BLL/2AC47DE). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (BLL/*2AC4-C) ning 7.de püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLL/*7DE.).

 

394

(137)  Sellest võib järgmistes kogustes püüda harilikku kammeljat (TUR/2AC4-C).

Belgia

227

Taani

485

Saksamaa

124

Prantsusmaa

58

Madalmaad

1 719

Rootsi

3

Liit

2 616

(138)  Sellest võib järgmistes kogustes püüda siledat kammeljat (BLL/2AC43A7DE). Seda kogust võib püüda järgmistes piirkondades ja saagist teatatakse eraldi: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed, 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (BLL/*2AC4-C), 3.a püügipiirkonna liidu veed (BLL/*03A-C) ning 7.de püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLL/*7DE.).

Belgia

137

Taani

292

Saksamaa

75

Prantsusmaa

35

Madalmaad

1 035

Rootsi

2

Liit

1 576


Tabel 94

Liik:

sile kammeljas

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Scophthalmus rhombus

(BLL/03A-C.)

Taani

145

 (139)

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

 (139)

Madalmaad

14

 (139)

Rootsi

27

 (139)

Liit

186

 (139)

TAC

186

 

(139)  Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C1).


Tabel 95

Liik:

sile kammeljas

Püügi-piirkond:

7.d ja 7.e

Scophthalmus rhombus

(BLL/07DE.)

Belgia

172

 (140)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

384

 (140)

Madalmaad

4

 (140)

Liit

560

 (140)

Ühend-kuningriik

353

 (140)

TAC

913

 

(140)  Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C2).


Tabel 96

Liik:

railised

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Rajiformes

(SRX/2AC4-C)

Belgia

583

 (141)  (142)  (143)  (144)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Taani

23

 (141)  (142)  (143)

Saksamaa

29

 (141)  (142)  (143)

Prantsus-maa

92

 (141)  (142)  (143)  (144)

Madalmaad

498

 (141)  (142)  (143)  (144)

Liit

1 225

 (141)  (143)

Ühend-kuningriik

2 727

 (141)  (142)  (143)  (144)

TAC

3 952

 (143)

(141)  Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(142)  Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Seda sätet ei kohaldata Ühendkuningriigi poolt kehtima jäetud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(143)  Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(144)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud asjaomaste keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.


Tabel 97

Liik:

railised

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/03A-C.)

Taani

84

 (145)

Ennetuslik TAC

Rootsi

24

 (145)

Liit

108

 (145)

TAC

108

 

(145)  Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.


Tabel 98

Liik:

railised

Püügi-piirkond:

6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Rajiformes

(SRX/67AKXD)

Belgia

783

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

4

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Prantsus-maa

3 516

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Saksamaa

10

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Iirimaa

1 131

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Leedu

18

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Madalmaad

3

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Portugal

19

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Hispaania

946

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Liit

6 430

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

Ühend-kuningriik

2 890

 (146)  (147)  (148)  (149)  (151)  (153)

TAC

9 320

 (148)  (149)  (151)  (153)

(146)  Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(147)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.

(148)  Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük 7.e püügipiirkonnas tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest. Juhupüügi korral 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.f–k püügipiirkonnas ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(149)  Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.e, 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonnas ega ka 7.e püügipiirkonnas püüda nendest kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid.

Liik:

peentäpp-rai

Püügi-piirkond:

7.f ja 7.g

Raja microocellata

(RJE/7FG.)

Belgia

6

 (151)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eesti

0

 (151)

 

Prantsusmaa

25

 (151)

 

Saksamaa

0

 (151)

 

Iirimaa

8

 (151)

 

Leedu

0

 (151)

 

Madalmaad

0

 (151)

 

Portugal

0

 (151)

 

Hispaania

7

 (151)

 

Liit

46

 (151)

 

Ühend-kuningriik

57

 (151)

 

TAC

103

 

 

(151)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist nendes kindlaks määratud piirkondades.

Liik:

peentäpp-rai

Püügi-piirkond:

7.e

Raja microocellata

(RJE/07E.)

Belgia

1

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

2

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

2

 

 

Liit

11

 

 

Ühend-kuningriik

5

 

 

TAC

16

 

 

(151)  Sellest võib järgmiseid koguseid šagrään-heleraid (RJF/67AKXD) püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes:

Liik:

šagrään-helerai

Püügi-piirkond:

6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Leucoraja fullonica

(RJF/67AKXD)

Belgia

11

 (153)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

0

 (153)

 

Prantsusmaa

51

 (153)

 

Saksamaa

0

 (153)

 

Iirimaa

16

 (153)

 

Leedu

0

 (153)

 

Madalmaad

0

 (153)

 

Portugal

0

 (153)

 

Hispaania

14

 (153)

 

Liit

92

 (153)

 

Ühend-kuningriik

42

 (153)

 

TAC

134

 

 

(153)  Eritingimus: sellest kuni 5 % šagrään-heleraid (Leucoraja fullonica) võib püüda 7.d püügipiirkonna (RJF/*07D.) vetes, ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud asjaomaste keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) püügist teatatakse eraldi (RJF/*07D.).

(153)  Sellest võib järgmiseid koguseid ümar heleraid (RJI/67AKXD) püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes:

Liik:

ümar helerai

Püügi-piirkond:

6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Leucoraja circularis

(RJI/67AKXD)

Belgia

2

 (155)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

0

 (155)

 

Prantsusmaa

11

 (155)

 

Saksamaa

0

 (155)

 

Iirimaa

3

 (155)

 

Leedu

0

 (155)

 

Madalmaad

0

 (155)

 

Portugal

0

 (155)

 

Hispaania

3

 (155)

 

Liit

19

 (155)

 

Ühend-kuningriik

8

 (155)

 

TAC

27

 

 

(155)  Eritingimus: sellest kuni 5 % ümar heleraid (Leucoraja circularis) võib püüda 7.d püügipiirkonnas (RJI/*07D.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud asjaomaste keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Ümar helerai (Leucoraja circularis) püügist teatatakse eraldi (RJI/*07D.).


Tabel 99

Liik:

railised

Püügi-piirkond:

7.d

Rajiformes

(SRX/07D.)

Belgia

299

 (155)  (156)  (157)  (158)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsus-maa

2 509

 (155)  (156)  (157)  (158)

Madalmaad

16

 (155)  (156)  (157)  (158)

Liit

2 824

 (155)  (156)  (157)  (158)  (160)

Ühend-kuningriik

529

 (155)  (156)  (157)  (158)  (159)

TAC

3 353

 (158)

(155)  Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(156)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.

(157)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/*04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/*2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.

(158)  Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest.

(159)  Sellest kuni 3 tonni peentäpp-raid (Raja microocellata) võib püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.

(160)  Sellest võib järgmiseid koguseid peentäpp-raid (RJE/07D) püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes:

Belgia

1

Prantsusmaa

12

Madalmaad

0

Liit

13


Tabel 100

Liik:

Laineline rai

Püügi-piirkond:

7.d ja 7.e

Raja undulata

(RJU/7DE.)

Belgia

283

 (161)

Analüütiline TAC

Eesti

1

 (161)

Prantsus-maa

1 390

 (161)

Saksamaa

3

 (161)

Iirimaa

367

 (161)

Leedu

6

 (161)

Madalmaad

3

 (161)

Portugal

6

 (161)

Hispaania

306

 (161)

Liit

2 365

 (161)

Ühend-kuningriik

1 274

 (161)

TAC

3 639

 (161)

(161)  Neid liike võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira liidu kalalaevade suhtes liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides sätestatud keeldude kohaldamist neis aktides kindlaks määratud piirkondades.


Tabel 101

Liik:

railised

Püügi-piirkond:

8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/89-C.)

Belgia

12

 (162)  (163)

Ennetuslik TAC

Prantsus-maa

2 207

 (162)  (163)

Portugal

1 789

 (162)  (163)

Hispaania

1 800

 (162)  (163)

Liit

5 808

 (162)  (163)

Ühend-kuningriik

13

 (162)  (163)

TAC

5 821

 (163)

(162)  Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(163)  Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda sihtliigina selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Need sätted ei piira liidu õigusaktides sätestatud keeldude kohaldamist neis aktides kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid:

Liik:

Laineline rai

Püügi-piirkond:

8. püügipiirkonna liidu veed

Raja undulata

(RJU/8-C.)

Belgia

0

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

13

 (165)

Portugal

10

 

Hispaania

10

 (166)

Liit

33

 

Ühend-kuningriik

0

 

TAC

33

 

(165)  Lisaks võib eraldada 28,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/8-C.SEN). Prantsusmaa peab enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

(166)  Lisaks võib eraldada 21,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/8-C.SEN). Hispaania peab enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

Liik:

Laineline rai

Püügi-piirkond:

9. püügipiirkonna liidu veed

Raja undulata

(RJU/9-C.)

Belgia

0

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

20

 

Portugal

15

 (167)

Hispaania

15

 

Liit

50

 

Ühend-kuningriik

0

 

TAC

50

 

(167)  Lisaks võib eraldada 50 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/9-C.SEN). Portugal peab enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.


Tabel 102

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

6; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/2A-C46)

Taani

23

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

40

 

Eesti

23

 

Hispaania

23

 

Prantsus-maa

375

 

Iirimaa

23

 

Leedu

23

 

Poola

23

 

Liit

553

 

Norra

0

 

Ühend-kuningriik

1 468

 

TAC

2 021

 


Tabel 103

Liik:

harilik makrell

Püügi-piirkond:

3.a; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.d ja 4. püügipiirkond; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed

Scomber scombrus

(MAC/2A34-N.)

Belgia

135

 (167)  (168)  (169)

Analüütiline TAC

Taani

6 802

 (167)  (168)  (169)  (171)

Saksamaa

140

 (167)  (168)  (169)

Prantsus-maa

424

 (167)  (168)  (169)

Madalmaad

426

 (167)  (168)  (169)

Rootsi

1 443

 (167)  (168)  (169)  (170)

Liit

9 370

 (167)  (168)  (169)

TAC

156 921

 (167)

(167)  See kvoot kehtib alates 1. jaanuarist 2026 kuni 30. juunini 2026.

(168)  Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

3.a

(MAC/*03A.)

3.a, 4.b ja 4.c püügi-piirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

(MAC/*3A4BC)

4.b

(MAC/*04B.)

4.c

(MAC/*04C.)

2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügi-piirkonna Ühend-kuningriigi ja rahvus-vahelised veed

(MAC/*2AX14)

Belgia

0

0

0

0

81

Taani

0

4 130

0

0

4 081

Saksamaa

0

0

0

0

84

Prantsusmaa

0

490

0

0

254

Madalmaad

0

490

0

0

256

Rootsi

0

0

390

10

866

Liit

0

5 110

390

10

5 622

(169)  Nende kvootide alusel ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed

(MAC/*02A4AN-)

Fääri saarte veed

(MAC/*FRO1)

Belgia

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Taani

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Rootsi

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

(170)  Eritingimus: järgmise koguse võib püüda 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):

 

242

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(171)  Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6, 7 ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes: 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2A14):

Saksamaa

94

Hispaania

0

Eesti

1

Prantsusmaa

63

Iirimaa

313

Läti

1

Leedu

1

Madalmaad

137

Poola

7


Tabel 104

Liik:

harilik makrell

Püügi-piirkond:

6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Scomber scombrus

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

2 945

 (172)  (173)

Analüütiline TAC

Hispaania

3

 (172)  (173)

Eesti

24

 (172)  (173)

Prantsus-maa

1 964

 (172)  (173)

Iirimaa

9 817

 (172)  (173)

Läti

18

 (172)  (173)

Leedu

18

 (172)  (173)

Madalmaad

4 295

 (172)  (173)

Poola

207

 (172)  (173)

Liit

19 291

 (172)  (173)

Norra

0

 (173)  (174)  (175)

Fääri saared

0

 (176)

Ühend-kuningriik

Ei kohaldata

 (173)

TAC

156 921

 (172)

(172)  See kvoot kehtib alates 1. jaanuarist 2026 kuni 30. juunini 2026.

(173)  Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal vahetada, et püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).

(174)  Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(175)  Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) põhja pool 56°30′ N. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist.

Kehtestatakse hiljem

(176)  See kogus arvatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a (põhja pool 59° N) püügipiirkonnas (MAC/*24N59).

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ja järgmistel perioodidel püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

 

4.a püügi-piirkonna Ühendkuning-riigi veed. 4.a püügipiir-konna Ühendkuning-riigi veed ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 14. veebruarini ja 1. augustist kuni 31. detsembrini

(MAC/*4A-UK)

2.a püügipiirkonna Norra veed

(MAC/*2AN-)

Fääri saarte veed

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

2 945

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Hispaania

3

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Eesti

24

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Prantsus-maa

1 964

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Iirimaa

9 817

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Läti

18

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Leedu

18

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Madalmaad

4 295

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Poola

207

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Liit

19 291

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Ühend-kuningriik

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata


Tabel 105

Liik:

harilik makrell

Püügi-piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Scomber scombrus

(MAC/8C3411)

Hispaania

5 907

 (177)  (178)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

39

 (177)  (178)

Portugal

1 221

 (177)  (178)

Liit

7 167

 

TAC

156 921

 (177)

(177)  See kvoot kehtib alates 1. jaanuarist 2026 kuni 30. juunini 2026.

(178)  Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

8.b (MAC/*08B.)

Hispaania

496

Prantsusmaa

3

Portugal

103


Tabel 106

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Solea solea

(SOL/24-C.)

Belgia

900

 

Analüütiline TAC

Taani

411

 

Saksamaa

720

 

Prantsus-maa

180

 

Madalmaad

8 121

 

Liit

10 332

 

Norra

5

 (179)

Ühend-kuningriik

2 117

 

TAC

12 454

 

(179)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-EU).


Tabel 107

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Solea solea

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

 

Ennetuslik TAC

Liit

46

 

Ühend-kuningriik

11

 

TAC

57

 


Tabel 108

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

7.a

Solea solea

(SOL/07A.)

Belgia

279

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

4

 

Iirimaa

69

 

Madalmaad

88

 

Liit

440

 

Ühend-kuningriik

96

 

TAC

545

 


Tabel 109

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

7.d

Solea solea

(SOL/07D.)

Belgia

335

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

669

 

Liit

1 004

 

Ühend-kuningriik

255

 

TAC

1 275

 


Tabel 110

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

7.e

Solea solea

(SOL/07E.)

Belgia

38

 (180)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

411

 (180)

Liit

449

 (180)

Ühend-kuningriik

758

 (180)

TAC

1 213

 (180)

(180)  Eritingimus: kuni 3 % võib püüda 7.h püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ja sellest tuleb teatada järgmise koodiga: (SOL/*07H).


Tabel 111

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

7.f ja 7.g

Solea solea

(SOL/7FG.)

Belgia

567

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsus-maa

57

 

Iirimaa

28

 

Liit

652

 

Ühend-kuningriik

320

 

TAC

989

 


Tabel 112

Liik:

harilik merikeel

Püügi-piirkond:

7.h, 7.j ja 7.k

Solea solea

(SOL/7HJK.)

Belgia

14

 

Ennetuslik TAC

Prantsus-maa

28

 

Iirimaa

77

 

Madalmaad

23

 

Liit

142

 

Ühend-kuningriik

28

 

TAC

170

 


Tabel 113

Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

3.a

Sprattus sprattus

(SPR/03A.)

Taani

0

 (181)  (182)  (183)

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

 (181)  (182)  (183)

Rootsi

0

 (181)  (182)  (183)

Liit

0

 (181)  (182)  (183)

TAC

0

 (182)

(181)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(182)  See kvoot kehtib alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.

(183)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.


Tabel 114

Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Sprattus sprattus

(SPR/2AC4-C)

Belgia

0

 (184)  (185)

Analüütiline TAC

Taani

0

 (184)  (185)

Saksamaa

0

 (184)  (185)

Prantsus-maa

0

 (184)  (185)

Madalmaad

0

 (184)  (185)

Rootsi

0

 (184)  (185)  (186)

Liit

0

 (184)  (185)

Norra

0

 (184)

Fääri saared

0

 (184)  (187)

Ühend-kuningriik

0

 (184)

TAC

0

 (184)

(184)  Kvoot kehtib alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.

(185)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(186)  Sealhulgas tobiad.

(187)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.


Tabel 115

Liik:

kilu

Püügi-piirkond:

7.d ja 7.e

Sprattus sprattus

(SPR/7DE.)

Belgia

0

 (188)

Analüütiline TAC

Taani

0

 (188)

Saksamaa

0

 (188)

Prantsus-maa

0

 (188)

Madalmaad

0

 (188)

Liit

0

 (188)

Ühend-kuningriik

0

 (188)

TAC

0

 (188)

(188)  Kvoot kehtib alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.


Tabel 116

Liik:

harilik ogahai

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

Squalus acanthias

(DGS/03A-C.)

Taani

237

 

Analüütiline TAC

Rootsi

558

 

Liit

795

 

TAC

795

 


Tabel 117

Liik:

harilik ogahai

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Squalus acanthias

(DGS/2AC4-C)

Belgia

41

 

Analüütiline TAC

Taani

234

 

Saksamaa

42

 

Prantsus-maa

75

 

Madalmaad

64

 

Rootsi

3

 

Liit

459

 

Ühend-kuningriik

1 958

 

TAC

2 417

 


Tabel 118

Liik:

harilik ogahai

Püügi-piirkond:

6, 7 ja 8; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 1., 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Squalus acanthias

(DGS/15X14)

Belgia

473

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

101

 

Hispaania

245

 

Prantsus-maa

2 017

 

Iirimaa

1 273

 

Madalmaad

7

 

Portugal

10

 

Liit

4 126

 

Ühend-kuningriik

3 537

 

TAC

7 663

 


Tabel 119

Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

Trachurus spp.

(JAX/4BC7D)

Belgia

1

 (189)  (190)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

266

 (189)  (190)

Saksamaa

23

 (189)  (190)  (191)

Hispaania

5

 (189)  (190)

Prantsus-maa

22

 (189)  (190)  (191)

Iirimaa

17

 (189)  (190)

Madalmaad

160

 (189)  (190)  (191)

Portugal

1

 (189)  (190)

Rootsi

75

 (189)  (190)

Liit

570

 (189)

Norra

0

 (192)

Ühend-kuningriik

388

 (189)  (190)  (191)

TAC

970

 

(189)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(190)  Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 0 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(191)  Eritingimus: kuni 0 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi alusel: 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU).

(192)  Ei tohi püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes.


Tabel 120

Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

2.a ja 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Trachurus spp.

(JAX/2A-14)

Taani

6 201

 (193)  (195)  (197)

Analüütiline TAC

Saksamaa

4 838

 (193)  (194)  (195)  (196)  (197)

Hispaania

6 599

 (196)  (197)

Prantsus-maa

2 490

 (193)  (194)  (196)  (197)

Iirimaa

16 113

 (193)  (197)

Madalmaad

19 413

 (193)  (194)  (197)

Portugal

636

 (196)  (197)

Rootsi

675

 (193)  (197)

Liit

56 965

 

Fääri saared

0

 (195)

Ühend-kuningriik

6 016

 (193)  (194)  (197)

TAC

64 072

 

(193)  Eritingimus: kuni 0 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes enne 30. juunit kasutatud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on kasutatud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi alusel (JAX/*2A4AC).

(194)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 0 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.).

(195)  Üksnes 4.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.

(196)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2).

(197)  Hirvkala, kilttursa ja merlangi kaaspüük (OTH/*2A-14) võib moodustada kuni 5 % kvoodist, kui see vastab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 tingimustele. Hirvkala, kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav muu liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.


Tabel 121

Liik:

stauriidid

Püügi-piirkond:

8.c

Trachurus spp.

(JAX/08C.)

Hispaania

8 638

 (198)

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

150

 

Portugal

854

 (198)

Liit

9 642

 

TAC

10 142

 

(198)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 0 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).


Tabel 122

Liik:

norra tursik ja seotud kaaspüük

Püügi-piirkond:

3.a; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Trisopterus esmarkii

(NOP/2A3A4.)

Aasta

2026

 

2027

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

282,738

 (199)  (200)

0

 (202)

Saksamaa

0,054

 (199)  (200)  (201)

0

 (202)

Madal-maad

0,208

 (199)  (200)  (201)

0

 (202)

Liit

283,000

 (199)  (200)  (201)

0

 (202)

Ühend-kuningriik

100,000

 (199)  (200)  (201)

0

 (202)

TAC

400

 (199)

0

 (202)

(199)  Püüda võib ainult 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026.

(200)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(201)  Kaaspüügi kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.

(202)  Püüda võib ainult 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027.


Tabel 123

Liik:

tehniliseks otstarbeks ette nähtud kala

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

 

(I/F/04-N.)

Rootsi

800

 (203)  (204)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

800

 

TAC

Ei kohaldata

 

(203)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(204)  Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N.) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:

 

400


Tabel 124

Liik:

muud liigid

Püügi-piirkond:

6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed

 

(OTH/67-EU)

Liit

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Norra

0

 (205)

TAC

Ei kohaldata

 

(205)  Püütakse ainult õngejadaga.


Tabel 125

Liik:

muud liigid

Püügi-piirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

 

(OTH/04-N.)

Belgia

12

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Taani

1 112

 

Saksamaa

125

 

Prantsus-maa

52

 

Madalmaad

89

 

Rootsi

Ei kohaldata

 (206)

Liit

1 390

 (207)

TAC

Ei kohaldata

 

(206)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.

(207)  Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.


Tabel 126

Liik:

muud liigid

Püügi-piirkond:

4. ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed

 

(OTH/46AN-EU)

Liit

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Norra

300

 (208)  (209)

Fääri saared

0

 

TAC

Ei kohaldata

 

(208)  Üksnes 4. püügipiirkond (OTH/*4-EU).

(209)  Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.

C OSA

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral

Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8, 9 ja 10 püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.

Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3.b, 3.c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32; heeringas 4., 7.d püügipiirkonnas ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8, 9 ja 10 püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ning 2.a, 12. ja 14. püügipiirkondade rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu vetes.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ning 12. ja 14. püügipiirkondade rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

D OSA

Keelatud süvamereliigid

1)   Süvamerehaid

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Apristurus spp.

API

Musthaid

Centrophorus spp. (210)

CWO

Astelhaid

Centroscyllium fabricii

CFB

Must okishai

Centroscymnus coelolepis  (211)

CYO

Portugali süvahai

Centroscymnus crepidater

CYP

Pikknina-süvahai

Chlamydoselachus anguineus

HXC

Harilik mantelhai

Dalatias licha  (212)

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea  (213)

DCA

Luits-nokkhai

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus spinax

ETX

Harilik tumehai

Galeus melastomus

SHO

Mustsuu-koerhai

Galeus murinus

GAM

Hiir-saaghai

Hexanchus griseus

SBL

Kammhai

Oxynotus paradoxus

OXN

Puriuim-vinkelhai

Scymnodon ringens

SYR

Harilik nugahammashai

Somniosus microcephalus

GSK

Atlandi polaarhai

(210)  Kohaldatakse ka soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) suhtes ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(211)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(212)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(213)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

2)   Süvamereraid (Rajiformes)

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Raja fyllae

RJY

Leht-väikerai

Raja hyperborea

RJG

Arktiline sünkrai

Raja nidarosiensis

JAD

Mustkõht-tiibrai

3)   Süvamere meritontlased

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Chimaera monstrosa

CMO

Euroopa meritont

Chimaera opalescens

WCH

Küütlev meritont

Harriotta haeckeli

HCH

Haeckeli harriott

Harriotta raleighana

HCR

Ahaskoon-harriott

Hydrolagus affinis

CYA

Süva-merijänes

Hydrolagus lusitanicus

KXA

Lusitaania merijänes

Hydrolagus mirabilis

CYH

Suursilm-merijänes

Hydrolagus pallidus

CYZ

Kahkjas merijänes

Rhinochimaera atlantica

RCT

Atlandi nokistont

F OSA

Jagatud süvamere kalavarud

Tabel 1

Liik:

must süsisaba

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Alphanopus carbo

(BSF/56712-)

Saksamaa

7

 (214)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

3

 (214)

Iirimaa

18

 (214)

Hispaania

35

 (214)

Prantsus-maa

491

 (214)

Läti

23

 (214)

Leedu

0

 (214)

Poola

0

 (214)

Muud

2

 (215)

Liit

579

 (214)

Ühend-kuningriik

35

 (214)

TAC

614

 

(214)  Eritingimus: kuni 50 % sellest kvoodist võib püüda 8., 9. ja 10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (BSF/*8910-).

(215)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BSF/56712_AMS).


Tabel 2

Liik:

must süsisaba

Püügipiirkond:

8., 9. ja 10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Alphanopus carbo

(BSF/8910-)

Hispaania

3

 

Analüütiline TAC

Prantsus-maa

8

 

Portugal

1 032

 

Liit

1 043

 

TAC

1 043

 


Tabel 3

Liik:

limapead

Püügipiirkond:

3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed

Beryx spp.

(ALF/3X14-)

Iirimaa

5

 (216)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania

40

 (216)

Prantsus-maa

11

 (216)

Portugal

118

 (216)

Liit

174

 (216)

Ühend-kuningriik

5

 (216)

TAC

179

 (216)

(216)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 4

Liik:

kalju-tömppeakala

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

Coryphaenoides rupestris

(RNG/5B67-)

Saksamaa

3

 (217)  (218)  (220)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

19

 (217)  (218)  (220)

Iirimaa

86

 (217)  (218)  (220)

Hispaania

21

 (217)  (218)  (220)

Prantsus-maa

1 092

 (217)  (218)  (220)

Leedu

25

 (217)  (218)  (220)

Poola

13

 (217)  (218)  (220)

Muud

3

 (217)  (218)  (219)  (220)

Liit

1 262

 (217)  (218)  (220)

Ühend-kuningriik

64

 (217)  (218)  (220)

TAC

1 326

 (217)  (218)

(217)  Sellest kuni 10 % võib püüda 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (RNG/*8X14- kalju-tömppeakala ja RHG/*8X14- põhja-pikksaba (Macrourus berglax) kaaspüügi puhul).

(218)  Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/5B67-) kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.

(219)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (RNG/5B67_AMS kalju-tömppeakala ja RHG/5B67_AMS põhja-pikksaba puhul).

(220)  Üksnes kaaspüük. Pikksabade sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 5

Liik:

kalju-tömppeakala

Püügipiirkond:

8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Coryphaenoides rupestris

(RNG/8X14-)

Saksamaa

11

 (221)  (222)  (223)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa

2

 (221)  (222)  (223)

Hispaania

1 195

 (221)  (222)  (223)

Prantsus-maa

55

 (221)  (222)  (223)

Läti

19

 (221)  (222)  (223)

Leedu

2

 (221)  (222)  (223)

Poola

374

 (221)  (222)  (223)

Liit

1 658

 (221)  (222)  (223)

Ühend-kuningriik

5

 (221)  (222)  (223)

TAC

1 663

 (221)  (222)

(221)  Sellest kuni 10 % võib püüda 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (RNG/*5B67- kalju-tömppeakala ja RHG/*5B67- põhja-pikksaba (Macrourus berglax) kaaspüügi puhul).

(222)  Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/8X14-) kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.

(223)  Üksnes kaaspüük. Pikksabade sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 6

Liik:

mustlaik-besuugo

Püügipiirkond:

6, 7 ja 8

Pagellus bogaraveo

(SBR/678-)

Iirimaa

3

 (224)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania

85

 (224)

Prantsus-maa

4

 (224)

Muud

3

 (224)  (225)

Liit

95

 (224)

Ühend-kuningriik

11

 (224)

TAC

105

 (224)

(224)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(225)  Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SBR/678_AMS).


Tabel 7

Liik:

mustlaik-besuugo

Püügipiirkond:

10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Pagellus bogaraveo

(SBR/10-)

Aasta

2026

2027

 

 

Hispaania

3

3

 

Analüütiline TAC

Portugal

376

419

 

Liit

379

422

 

Ühend-kuningriik

3

4

 

TAC

382

426

 

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Tabel 1

Liik:

heeringas

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

Clupea harengus

(HER/1/2-)

Belgia

11

 

Analüütiline TAC

Taani

10 675

 

Saksamaa

1 869

 

Hispaania

35

 

Prantsusmaa

461

 

Iirimaa

2 763

 

Madalmaad

3 820

 

Poola

540

 

Portugal

35

 

Soome

165

 

Rootsi

3 956

 

Liit

24 330

 

Ühend-kuningriik

Ei kohaldata

 

TAC

533 914

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

Liit

Kehtestatakse hiljem

2, 5.b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

Kehtestatakse hiljem

Taani

Kehtestatakse hiljem

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Iirimaa

Kehtestatakse hiljem

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem

Poola

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

Soome

Kehtestatakse hiljem

Rootsi

Kehtestatakse hiljem


Tabel 2

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

Gadus morhua

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 091

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

260

 

Hispaania

2 332,5

 

Iirimaa

260

 

Prantsusmaa

1 920

 

Portugal

2 332,5

 

Liit

9 196

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 3

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes

Gadus morhua

(COD/N1GL14)

Saksamaa

2 050

 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

2 050

 (1)

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Võib püüda ainult 1. märtsist kuni 31. maini „Kleine Banki majandamispiirkonnas“, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

65°00'N

38°00'W

2

65°00'N

35°15'W

3

64°00'N

35°15'W

4

64°00'N

38°00'W


Tabel 4

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

Svalbardi veed; 1. ja 2.b püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Gadus morhua

(COD/1/2B.)

Saksamaa

908

 (2)  (3)  (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

2 348

 (2)  (3)  (5)

Prantsusmaa

388

 (2)  (3)  (5)

Poola

427

 (2)  (3)  (5)

Portugal

496

 (2)  (3)  (5)

Muud

42

 (2)  (3)  (4)  (5)

Liit

4 609

 (2)  (3)  (5)

TAC

Ei kohaldata

 

(2)  Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3)  Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(4)  Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola ja Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS).

(5)  Püüda võib ainult 1. jaanuarist 2026 kuni 30. juunini 2026.


Tabel 5

Liik:

tursk ja kilttursk

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

(C/H/05B-F.)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 6

Liik:

pikksabad

Püügi-piirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

Macrourus spp.

(GRV/514GRN)

Liit

60

 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 (7)

(6)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei tohi püüda sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(7)  Allpool esitatud kogus eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

 

40


Tabel 7

Liik:

pikksabad

Püügi-piirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

Macrourus spp.

(GRV/N1GRN.)

Liit

45

 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 (9)

(8)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei tohi püüda sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(9)  Allpool esitatud kogus eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

 

55


Tabel 8

Liik:

moiva

Püügi-piirkond:

2.b

Mallotus villosus

(CAP/02B.)

Liit

0

 

Analüütiline TAC

TAC

0

 


Tabel 9

Liik:

moiva

Püügi-piirkond:

ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes

Mallotus villosus

(CAP/514GRN)

Taani

0

 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0

 (11)

Rootsi

0

 (11)

Kõik liikmesriigid

0

 (10)

Liit

0

 (11)

Norra

0

 (11)

TAC

Ei kohaldata

 

(10)  Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).

(11)  See kvoot kehtib alates 15. oktoobrist 2026 kuni 15. aprillini 2027.


Tabel 10

Liik:

kilttursk

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

312

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

188

 

Liit

500

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 11

Liik:

põhjaputassuu

Püügi-piirkond:

Fääri saarte veed

Micromesistius poutassou

(WHB/2A4AXF)

Taani

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (12)

TAC

Ei kohaldata

 

(12)  Põhjaputassuu püügiga koos võidakse vältimatu kaaspüügina püüda põhjaatlandi hõbekala.


Tabel 12

Liik:

harilik molva ja sinine molva

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

Molva molva ja Molva dypterygia

(B/L/05B-F.)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (13)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

(13)  Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F):

Kehtestatakse hiljem


Tabel 13

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

Pandalus borealis

(PRA/514GRN)

Taani

800

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

800

 

Liit

1 600

 

Norra

1 500

 

Fääri saared

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 14

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

Pandalus borealis

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 125

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 125

 

Liit

2 250

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 15

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

Pollachius virens

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

345

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

55

 

Liit

400

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 16

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Pollachius virens

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

Analüütiline TAC

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 17

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

Pollachius virens

(POK/05B-F.)

Belgia

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 18

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

165

 (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

165

 (14)

TAC

Ei kohaldata

 

(14)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 19

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/1/2INT)

Liit

1 711

 (15)

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 

(15)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 20

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/N1G-S68)

Saksamaa

1 625

 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

1 625

 (16)

Norra

275

 (16)

TAC

Ei kohaldata

 

(16)  Tohib püüda lõuna pool 68° N.


Tabel 21

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonna Gröönimaa veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/5-14GL)

Saksamaa

4 125

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

4 125

 (17)

Norra

650

 

Fääri saared

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 

(17)  Püütakse korraga kuni kuue laevaga.


Tabel 22

Liik:

nokk-meriahven

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

Sebastes mentella

(REB/1N2AB.)

Saksamaa

851

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

106

 

Prantsusmaa

93

 

Portugal

450

 

Liit

1 500

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 23

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Sebastes spp.

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (18)  (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

(18)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist kuni 30. novembrini. Laevad piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.

(19)  Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.


Tabel 24

Liik:

meriahvenad (pelaagilised)

Püügi-piirkond:

ICESi XII ja XIV alapiirkonna ning NAFO rajooni 1F Gröönimaa veed

Sebastes spp.

(RED/N1G14P)

Saksamaa

0

 (20)  (21)  (22)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

 (20)  (21)  (22)

Liit

0

 (20)  (21)  (22)

Norra

0

 (20)  (21)

Fääri saared

0

 (20)  (21)  (23)

TAC

Ei kohaldata

 

(20)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(21)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45'N

28°30'W

2

62°50'N

25°45'W

3

61°55'N

26°45'W

4

61°00'N

26°30'W

5

59°00'N

30°00'W

6

59°00'N

34°00'W

7

61°30'N

34°00'W

8

62°50'N

36°00'W

9

64°45'N

28°30'W

(22)  Eritingimus: võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(23)  Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).


Tabel 25

Liik:

meriahvenad (põhjalähedased)

Püügi-piirkond:

NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

Sebastes spp.

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 194

 (24)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

6

 (24)

Liit

1 200

 (24)

Norra

900

 (24)

TAC

Ei kohaldata

 

(24)  Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja ida pool:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15'N

54°26'W

2

59°15'N

44°00'W

3

59°30'N

42°45'W

4

60°00'N

42°00'W

5

62°00'N

40°30'W

6

62°00'N

40°00'W

7

62°40'N

40°15'W

8

63°09'N

39°40'W

9

63°30'N

37°15'W

10

64°20'N

35°00'W

11

65°15'N

32°30'W

12

65°15'N

29°50'W


Tabel 26

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

Sebastes spp.

(RED/05B-F.)

Belgia

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 27

Liik:

muud liigid

Püügi-piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

 

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

143

 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

57

 (25)

Liit

200

 (25)

TAC

Ei kohaldata

 

(25)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 28

Liik:

muud liigid (26)

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

 

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 

(26)  Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.


Tabel 29

Liik:

lestalised

Püügi-piirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

 

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 30

Liik:

kaaspüük (27)

Püügi-piirkond:

Gröönimaa veed

 

(B-C/GRL)

Liit

300

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

(27)  Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

NAFO 2J3KL

Gadus morhua

(COD/N2J3KL)

Bulgaaria

0

 (1)  (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0

 (1)  (2)

Eesti

0

 (1)  (2)

Hispaania

0

 (1)  (2)

Prantsusmaa

0

 (1)  (2)

Läti

0

 (1)  (2)

Leedu

0

 (1)  (2)

Poola

0

 (1)  (2)

Portugal

0

 (1)  (2)

Rumeenia

0

 (1)  (2)

Liit

0

 (1)  (2)

TAC

0

 (1)  (2)

(1)  See kvoot kehtib alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2027.

(2)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikul 15. aprillist 2027 kell 00.00 UTC kuni 30. juunini 2027 kell 23.59 UTC. Sellel ajavahemikul püütakse seda liiki üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 2

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

NAFO 3NO

Gadus morhua

(COD/N3NO.)

Liit

0

 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (3)

(3)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 000  kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 3

Liik:

tursk

Püügi-piirkond:

NAFO 3M

Gadus morhua

(COD/N3M.)

Eesti

170,8

 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

714,8

 (4)

Läti

170,8

 (4)

Leedu

170,8

 (4)

Poola

582,5

 (4)

Hispaania

2 197,8

 (4)

Prantsusmaa

306,6

 (4)

Portugal

3 014,2

 (4)

Liit

7 328,3

 (4)

TAC

15 360

 (4)

(4)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikul 1. jaanuarist kell 00.00 UTC kuni 31. märtsini kell 24.00 UTC. Sellel ajavahemikul püütakse seda liiki üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 4

Liik:

harilik pikklest

Püügi-piirkond:

NAFO 3L

Glyptocephalus cynoglossus

(WIT/N3L.)

Liit

0

 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (5)

(5)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 5

Liik:

harilik pikklest

Püügi-piirkond:

NAFO 3NO

Glyptocephalus cynoglossus

(WIT/N3NO.)

Eesti

64,7

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

64,6

 

Leedu

64,6

 

Liit

193,9

 

TAC

1 461

 


Tabel 6

Liik:

harilik karelest

Püügi-piirkond:

NAFO 3M

Hippoglossoides platessoides

(PLA/N3M.)

Liit

0

 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (6)

(6)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 7

Liik:

harilik karelest

Püügi-piirkond:

NAFO 3LNO

Hippoglossoides platessoides

(PLA/N3LNO.)

Liit

0

 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (7)

(7)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 8

Liik:

lühiuimkalmaar

Püügi-piirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

Illex illecebrosus

(SQI/N34.)

Eesti

128

 (8)  (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

128

 (8)  (9)

Leedu

128

 (8)  (9)

Poola

227

 (8)  (9)

Muud

29 467

 (8)  (9)  (10)

Liit

30 078

 (8)  (11)

TAC

34 000

 

(8)  Ükski laev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril kell 00.00 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC.

(9)  Ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini ei käsitata asjaomase kalavaru sihtpüügina maksimaalselt kahenädalase erandi kohaldamise perioodi jooksul kuni kolme loomust, milles moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud kogusaagist mõni muu liik, mille kalapüügivõimalused NAFO konventsiooni alal kehtestatakse käesoleva määrusega, ja mis on muu liik kui kalmaar, juhul kui kalalaeva pardal viibib vaatleja, kui võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm ja see vastab kõnealuse kahenädalase erandi kohaldamise perioodi suhtes kohaldatavatele NAFO teavitamis- ja aruandlusnõuetele. Pärast iga sellise loomuse võtmist peab kalalaev viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja püsima seal kogu järgmise loomuse aja.

(10)  See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS).

(11)  Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.


Tabel 9

Liik:

ruske soomuslest

Püügi-piirkond:

NAFO 3LNO

Limanda ferruginea

(YEL/N3LNO.)

Liit

0

 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Muud

121,4

 (13)

TAC

24 290

 

(12)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500  kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui kvootide ülekandmise või vahetamise järgselt või prahtimise tulemusena teostatakse sihtpüüki, teatatakse püütud saagist eraldi (YEL/N3LNO-DIR) ja kohaldatakse järgmist:

a)

lubatud on hariliku karelesta kaaspüük 15 % ulatuses. Kui kalalaeva pardal on vaatleja:

i)

on hariliku karelesta maksimaalne kogus 2 900  kg või 15 %, olenevalt sellest, kumb on suurem; ning

ii)

laev võib ületada punktis i) osutatud maksimaalset kogust hariliku karelesta kaaspüügi puhul, kui saaki hoitakse pardal NAFO reguleeritavas piirkonnas veedetud üheksa esimese püügipäeva jooksul, tingimusel et hariliku karelesta kaaspüük on selle perioodi lõpus või selle hetke seisuga, kui laev lahkub NAFO reguleeritavast piirkonnast, 15 % või vähem, olenevalt sellest, kumb on varasem;

b)

esimesel kahel korral, kui hariliku karelesta püük moodustab loomusest massiprotsentides suurima osa, käsitatakse seesugust püüki juhupüügina, kuid laev peab viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja püsima seal kogu järgmise loomuse aja.

(13)  See kogus on kättesaadav NAFO konventsiooni osalistele, kellele ei ole eraldatud selle kalavaru kvooti, sealhulgas liidule, kooskõlas kohaldatavate NAFO meetmetega. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, teatatakse selle jagatud kvoodi alusel püütud saagist eraldi (YEL/N3LNO-OTH). Kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm järgmine: maksimaalselt 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 10

Liik:

moiva

Püügi-piirkond:

NAFO 3NO

Mallotus villosus

(CAP/N3NO.)

Liit

0

 (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (14)

(14)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 11

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

NAFO 3LNO (15)  (16)

Pandalus borealis

(PRA/N3LNOX)

Eesti

0

 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

0

 (17)

Leedu

0

 (17)

Poola

0

 (17)

Hispaania

0

 (17)

Portugal

0

 (17)

Liit

0

 (17)

TAC

0

 (17)

(15)  Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

47°20'00"N

46°40'00"W

2

47°20'00"N

46°30'00"W

3

46°00'00"N

46°30'00"W

4

46°00'00"N

46°40'00"W

(16)  Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

46°00'00"N

47°49'00"W

2

46°25'00"N

47°27'00"W

3

46°42'00"N

47°25'00"W

4

46°48'00"N

47°25'50"W

5

47°16'50"N

47°43'50"W

(17)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 12

Liik:

harilik süvameregarneel

Püügi-piirkond:

NAFO 3M (18)

Pandalus borealis

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata

 (19)

Analüütiline TAC

(18)  Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

47°20'00"N

46°40'00"W

2

47°20'00"N

46°30'00"W

3

46°00'00"N

46°30'00"W

4

46°00'00"N

46°40'00"W

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

47°55'00"N

45°00'00"W

2

47°30'00"N

44°15'00"W

3

46°55'00"N

44°15'00"W

4

46°35'00"N

44°30'00"W

5

46°35'00"N

45°40'00"W

6

47°30'00"N

45°40'00"W

7

47°55'00"N

45°00'00"W

(19)  Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik

Püügipäevade maksimaalne arv

Taani

0

Eesti

0

Hispaania

0

Läti

0

Leedu

0

Poola

0

Portugal

0


Tabel 13

Liik:

süvalest

Püügi-piirkond:

NAFO 3LMNO

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/N3LMNO)

Eesti

295,6

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

302,0

 

Läti

41,6

 

Leedu

21,1

 

Hispaania

4 046,7

 

Portugal

1 691,91

 

Liit

6 398,9

 

TAC

10 914

 


Tabel 14

Liik:

railased

Püügi-piirkond:

NAFO 3LNO

Rajidae

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

62

 

Hispaania

3 403

 

Portugal

660

 

Liit

4 408

 

TAC

7 000

 


Tabel 15

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

NAFO 3LN

Sebastes spp.

(RED/N3LN.)

Eesti

296,6

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

204,0

 

Läti

296,6

 

Leedu

296,6

 

Liit

1 093,8

 

TAC

6 000

 


Tabel 16

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

NAFO 3M

Sebastes spp.

(RED/N3M.)

Eesti

1 571

 (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

513

 (20)

Läti

1 571

 (20)

Leedu

1 571

 (20)

Hispaania

233

 (20)

Portugal

2 354

 (20)

Liit

7 813

 (20)

TAC

15 636

 (20)

(20)  Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO osaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga:

7 818


Tabel 17

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

NAFO 3O

Sebastes spp.

(RED/N3O.)

Hispaania

708

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

2 092

 

Liit

2 800

 

TAC

8 000

 


Tabel 18

Liik:

meriahvenad

Püügi-piirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

Sebastes spp.

(RED/N1F3K.)

Läti

0

 (21)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

0

 (21)

Liit

0

 (21)

TAC

0

 (21)

(21)  Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250  kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.


Tabel 19

Liik:

valge ameerikaluts

Püügi-piirkond:

NAFO 3NO

Urophycis tenuis

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

333

 

Liit

588

 (22)

TAC

1 000

 

(22)  Kui NAFO eeskirjade kohaselt kinnitavad NAFO osalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania

255

Portugal

333

Liit

588

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

purikala

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala ida pool 45° W

Istiophorus albicans

(SAI/ICAE45W)

TAC

1 271,00

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Tabel 2

Liik:

purikala

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lääne pool 45° W

Istiophorus albicans

(SAI/ICAW45W)

TAC

1 030,00

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Tabel 3

Liik:

sinine marliin

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala

Makaira nigricans

(BUM/ICCAT)

Hispaania

22,77

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

332,82

 

Portugal

46,21

 

Liit

401,80

 

TAC

1 670,00

 


Tabel 4

Liik:

sinihai

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala põhja pool 5° N

Prionace glauca

(BSH/ICAN05N)

Iirimaa

0,72

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

20 309,50

 

Prantsusmaa

113,96

 

Portugal

4 024,82

 

Liit

24 449,00

 

TAC

30 000,00

 


Tabel 5

Liik:

sinihai

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lõuna pool 5° N

Prionace glauca

(BSH/ICAS05N)

Hispaania

12 498,27

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

4 906,73

 

Liit

17 405,00

 

TAC

27 711,00

 


Tabel 6

Liik:

valge piikkoon

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala

Tetrapturus albidus

(WHM/ICCAT)

Hispaania

30,50

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

19,50

 

Liit

50,00

 

TAC

355,00

 


Tabel 7

Liik:

põhjapoolne pikkuim-tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala põhja pool 5° N, välja arvatud Vahemere piirkond

Thunnus alalunga

(ALB/ICAN05NXM)

Iirimaa

3 967,52

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

22 362,40

 

Prantsusmaa

7 033,33

 

Portugal

2 452,65

 

Liit

35 815,90

 (1)  (2)

Ühend-kuningriik

552,80

 (3)

TAC

47 251,00

 

(1)  Sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv on: 1 241 .

(2)  Eritingimus: selle kvoodi piires ei tohi Ühendkuningriigi vetes püüda järgmistest suuremaid koguseid (ALB/*ICAN05NXM-UK):

Iirimaa

62,03

Hispaania

349,65

Prantsusmaa

109,97

Portugal

38,35

Liit

560,00

(3)  Eritingimus: selle kvoodi piires ei tohi liidu vetes püüda järgmistest suuremat kogust (ALB/*ICAN05NXM-EU):

 

560,00


Tabel 8

Liik:

lõunapoolne pikkuim-tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lõuna pool 5° N

Thunnus alalunga

(ALB/ICAS05N)

Hispaania

870,12

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

285,95

 

Portugal

608,93

 

Liit

1 765,00

 

TAC

28 000,00

 


Tabel 9

Liik:

Vahemere pikkuim-tuun

Püügi-piirkond:

Vahemere piirkond

Thunnus alalunga

(ALB/MED)

Kreeka

385,30

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

99,46

 

Prantsusmaa

14,45

 

Horvaatia

6,74

 

Itaalia

1 128,24

 

Küpros

416,06

 

Malta

39,68

 

Liit

2 089,93

 

TAC

2 500,00

 (4)  (5)  (6)

(4)  Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi järgmistel perioodidel Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida:

—

Kreeka, Horvaatia, Itaalia ja Küpros: 1. oktoober – 30. november ja 1.–31. märts;

—

Hispaania, Prantsusmaa ja Malta: 1. jaanuar – 31. märts

(5)  Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle laevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda 2017. aastal. Liikmesriigid võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet.

(6)  Eritingimus: pikkuim-tuuni kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (ALB/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud pikkuim-tuunid arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (ALB/MED-SR).


Tabel 10

Liik:

kulduim-tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala

Thunnus albacares

(YFT/ICCAT)

TAC

110 000,00

 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(7)  Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/*ICCATPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/*ICCATLL) teatatakse eraldi.


Tabel 11

Liik:

suursilm-tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala

Thunnus obesus

(BET/ICCAT)

Hispaania

7 523,98

 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

3 195,86

 (8)

Portugal

2 856,45

 (8)

Liit

13 576,29

 (8)

TAC

73 000,00

 (8)

(8)  Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/*ICCATPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/*ICCATLL) teatatakse eraldi. Alates juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste kalalaevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist.


Tabel 12(1)

Liik:

harilik tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala ida pool 45° W

Thunnus thynnus

(BFT/ICAE45W)

Küpros

220,12

 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

409,14

 

Hispaania

7 938,81

 (10)  (12)

Prantsusmaa

7 833,53

 (10)  (11)  (12)

Horvaatia

1 238,13

 (15)

Itaalia

6 182,61

 (12)  (14)

Malta

507,24

 (12)

Portugal

746,51

 

Muud

88,53

 (9)

Liit

25 164,62

 (10)  (11)  (12)  (14)  (15)

TAC

48 403,00

 (9)

(9)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/ICAE45W_AMS).

(10)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*E45W8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

1 202,76

Prantsusmaa

558,76

Liit

1 761,52

(11)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*E45W641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4  kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

100,00

Liit

100,00

(12)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*E45W641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

158,78

Prantsusmaa

313,34  (*13)

Itaalia

123,65

Küpros

4,40

Malta

10,14

Liit

610,31

(13)  Millest 50 % võib püüda ainult Lioni lahest.

(14)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*E45W643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

123,65

Liit

123,65

(15)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*E45W8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ette nähtud hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Horvaatia

1 114,32

Liit

1 114,32


Tabel 12(2)

Liik:

harilik tuun

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lääne pool 45° W

Thunnus thynnus

(BFT/ICAW45W)

Liit

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 13

Liik:

lühiuim-makohai

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lõuna pool 5° N

Isurus oxyrinchus

(SMA/ICAS05N)

Liit

257,27

 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

1 000,00

 (16)  (17)

(16)  Kõnealuse varu jaoks liidu lubatud pardal hoidmise rakendamiseks kehtestatud kvoot.

(17)  Üksnes kaaspüük.


Tabel 14

Liik:

mõõkkala

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala põhja pool 5° N, välja arvatud Vahemere piirkond

Xiphias gladius

(SWO/ICAN05NXM)

Hispaania

6 097,29

 (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

1 108,20

 (19)

Muud

162,84

 (18)  (19)

Liit

7 368,33

 

TAC

14 769,00

 

(18)  Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/ICAN05NXM_AMS).

(19)  Eritingimus: kuni 2,39  % sellest kogusest võib püüda ICCATi konventsiooniga hõlmatud alal, lõuna pool 5° N (SWO/*ICAS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/*ICAS05N_AMS).


Tabel 15

Liik:

mõõkkala

Püügi-piirkond:

ICCATi konventsiooni ala lõuna pool 5° N

Xiphias gladius

(SWO/ICAS05N)

Hispaania

4 525,88

 (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

298,12

 (20)

Liit

4 824,00

 

TAC

10 000,00

 

(20)  Eritingimus: kuni 3,51  % sellest kogusest võib püüda ICCATi konventsiooniga hõlmatud alal, põhja pool 5° N (SWO/*ICAN05N).


Tabel 16

Liik:

mõõkkala

Püügi-piirkond:

Vahemere piirkond

Xiphias gladius

(SWO/MED)

Horvaatia

13,74

 (21)  (22)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Küpros

50,67

 (21)  (22)

Hispaania

1 565,04

 (21)  (22)

Prantsusmaa

109,08

 (21)  (22)

Kreeka

1 036,02

 (21)  (22)

Itaalia

3 208,44

 (21)  (22)

Malta

380,64

 (21)  (22)

Liit

6 363,63

 (21)  (22)

TAC

9 017,00

 

(21)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.

(22)  Eritingimus: Vahemere mõõkkala kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (SWO/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud Vahemere mõõkkalad arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (SWO/MED-SR).

IE LISA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO osalistele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb SEAFO osalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Tabel 1

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO konventsiooni ala

(ALF/SEAFO)

TAC

200

 (1)

Ennetuslik TAC

(1)  Alarajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).


Tabel 2

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

TAC

162

 (2)

Ennetuslik TAC

(2)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.


Tabel 3

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO konventsiooni ala, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

 

Ennetuslik TAC


Tabel 4

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

274

 

Ennetuslik TAC


Tabel 5

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO konventsiooni ala, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

0

 

Ennetuslik TAC


Tabel 6

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

TAC

0

 (4)

Ennetuslik TAC

(3)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

(4)  Välja arvatud lubatud kaaspüük neli tonni (ORY/*F47NA).


Tabel 7

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO konventsiooni ala, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

50

 

Ennetuslik TAC


Tabel 8

Liik:

kultkalad

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO konventsiooni ala

(EDW/SEAFO)

TAC

135

 

Ennetuslik TAC

IF LISA

RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD

Liik:

ringhoovuse tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

kõik levikualad

(SBF/F41-81)

Liit

13

 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

13

 

(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1(1)

Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügi-piirkond:

WCPFC konventsiooni ala

(BET/WCPFC)

Liit

2 000,00

 (1)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 (1)

(1)  Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.


Tabel 1(2)

Liik:

idatuun

Thunnus orientalis

Püügi-piirkond:

WCPFC konventsiooni ala

(BFT/WCPFC)

Liit

10,00

 (2)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 (2)

(2)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Kohaldatakse isendite suhtes, mille kaal on 30 kg või rohkem. Juhupüügi korral ei tohi väiksemaid isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.


Tabel 2

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala, uurimisüksused A ja B (1)

(TOT/SPR-AB)

TAC

0

 (2)  (3)  (4)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

(1)  uurimisüksus A:

NW

50°30'S, 136°E

NE

50°30'S, 140°30'E

SE

54°50'S, 140°30'E

SW

54°50'S, 136°E

uurimisüksus B:

NW

52°45'S, 140°30'E

NE

52°45'S, 145°30'E

SE

54°50'S, 145°30'E

SW

54°50'S, 140°30'E

(2)  Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimuslikule kalapüügile, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/975* artikli 4 punktis 11. Püük on keelatud vähem kui 600 m ja rohkem kui 2 500  m sügavuses. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 60 järjestikuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, mis võib toimuda mis tahes ajavahemikul alates 1. maist kuni 15. novembrini. Kogu kalapüük lõpetatakse viivitamata, kui hukkub:

a)

üks isend mis tahes järgmisest liigist: rändalbatross (Diomedea exulans), hallpea-albatross (Thalassarche chrysostoma), mustkulm-albatross (Thalassarche melanophris), hall-tormilind (Procellaria cinerea), samet-tormilind (Pterodroma mollis), või

b)

kolm isendit mis tahes järgmisest liigist: tuhkalbatross (Phoebetria palpebrata), hiid-tormilind (Macronectes giganteus), rait-tormilind (Macronectes Halli).

Lisaks piiratakse püüki maksimaalselt 100 loomusega, millel on kõige rohkem 5 000 õngekonksu ühe loomuse kohta. Õngejadad seatakse üksteisest vähemalt 3 meremiili kaugusele ning ühe kalendriaasta jooksul mitte samadesse kohtadesse. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui püügireisi jooksul on 100 loomust vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal (ELT L 179, 16.7.2018, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/975/oj).

(3)  Sellest kuni 0 tonni võib püüda uurimisüksuses A. Kui lähenetakse uurimisüksuse A püügi piirnormile, seatakse lühemad õngejadad tagamaks, et püügi piirnormi ei ületata. Kihvkalade püügist uurimisüksuses A teatatakse eraldi (TOT/SPR-A).

(4)  Sellest kuni 0 tonni võib püüda uurimisüksuses B. Kui lähenetakse uurimisüksuse B püügi piirnormile, seatakse lühemad õngejadad tagamaks, et püügi piirnormi ei ületata. Kihvkalade püügist uurimisüksuses B teatatakse eraldi (TOT/SPR-B).


Tabel 2

Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

0

 

Leedu

0

 

Poola

0

 

Liit

0

 

TAC

Ei kohaldata

 

IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Tabel 1

Liik:

Triiptuun

Katsuwonus pelamis

Püügi-piirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(SKJ/IOTC)

Hispaania

84 616

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

36 845

 

Itaalia

3 539

 

Liit

125 000

 

TAC

Ei kohaldata

 


Tabel 2

Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügi-piirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(YFT/IOTC)

Hispaania

42 903

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

27 710

 

Itaalia

2 365

 

Portugal

100

 (1)

Liit

73 078

 

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.


Tabel 3

Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügi-piirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(BET/IOTC)

Hispaania

14 792

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

4 255

 

Itaalia

472

 

Portugal

44

 (2)

Liit

19 562

 

TAC

Ei kohaldata

 

(2)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IK LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Tabel 1

Liik:

Portugali süvahai

Centroscymnus coelolepis

Püügi-piirkond:

SIOFA alapiirkond 2 (1)

(CYO/F517S2)

TAC

767,6

 (2)  (3)

Ennetuslik TAC

(1)  Ala, mille piirideks on:

—

lõunas laiuskraad 36°00' S,

—

idas pikkuskraad 49°00' E,

—

läänes pikkuskraad 40°00' E,

—

põhjas külgnevad majandusvööndid.

(2)  Eespool esitatud lubatud kaaspüüki ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata.

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle lubatud kaaspüügi alusel ei ole lubatud. Kui lubatud kaaspüük on ammendatud, teavitab SIOFA sekretariaat sellest SIOFA kokkuleppeosalisi. Pärast teate saamist selle kohta, et lubatud kaaspüük on ammendatud, tagavad liikmesriigid, et nende SIOFA 2. alapiirkonnas kalastavad laevad ei hoia pardal Portugali süvahaid ülejäänud aastal. Pardal hoidmise keeldu kohaldatakse kõigi vees olevate õngejadade suhtes pärast seda, kui SIOFA sekretariaat on teatanud, et lubatud kaaspüük on ammendatud. Laevad, millel on teate saamise ajal vees olevad õngejadad, võivad hoida Portugali süvahaid, kes on traalitõmbe ajal surnud, ja vabastavad kõik Portugali elusad süvahaid sellistel õngejadadel.


Tabel 2

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügi-piirkond:

Del Cano piirkond (4)

(TOT/F517DC)

Liit

14,66

 (5)

Ennetuslik TAC

TAC

44

 (5)

(4)  Ala, mille piirideks on:

—

põhjas laiuskraad 44°00' S, kui see asub lääne pool 44°09' E, ja laiuskraad 43°30' S, kui see asub ida pool 44°09' E,

—

lõunas laiuskraad 45°00' S,

—

läänes ja idas külgnevad majandusvööndid.

(5)  Püüda võivad üksnes kalalaevad, mille pardal on vaatlejad ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal alates 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema üksteisest vähemalt kolme meremiili kaugusel.

Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas.


Tabel 3

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügi-piirkond:

Williams Ridge (6)

(TOT/F574WR)

TAC

140

 (7)

Ennetuslik TAC

(6)  Ala, mille piirideks on järgmised koordinaadid:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52°50'00"S

80°00'00"E

2

55°00'00"S

80°00'00"E

3

55°00'00"S

85°00'00"E

4

52°50'00"S

85°00'00"E

(7)  Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes kalalaevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal alates 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva.

Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui kalalaev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is.

Põhjapüügikeelud

Gulden Draak

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

28°00'

98°00'

2

29°00'

98°00'

3

28°00'

99°00'

4

29°00'

99°00'

Rusky

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

31°20'

94°55'

2

31°30'

94°55'

3

31°20'

95°00'

4

31°30'

95°00'

Fools-Flat

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

31°30'

94°40'

2

31°40'

94°40'

3

31°30'

95°00'

4

31°40'

95°00'

East Broken Ridge

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

32°50'

100°50'

2

33°25'

100°50'

3

32°50'

101°40'

4

33°25'

101°40'

Mid-Indian Ridge

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

13°00'

64°00'

2

15°50'

64°00'

3

15°50'

66°48'

4

15°02'

68°00'

5

15°50'

68°00'

Atlantis Bank

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

32°00'

57°00'

2

32°50'

57°00'

3

32°00'

58°00'

4

32°50'

58°00'

Bridle

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

38°03'

49°00'

2

38°45'

49°00'

3

38°03'

50°00'

4

38°45'

50°00'

Banana

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

30°20'

45°40'

2

30°30'

45°40'

3

30°20'

46°00'

4

30°30'

46°00'

Middle of What

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

37°54'

50°23'

2

37°56'30"

50°23'

3

37°54'

50°27'

4

37°56'30"

50°27'

Walters Shoal

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

33°00'

43°10'

2

33°20'

43°10'

3

33°00'

44°10'

4

33°20'

44°10'

Coral

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

41°00'

42°00'

2

41°40'

42°00'

3

41°00'

44°00'

4

41°40'

44°00'

Magneto (ametlikult South Indian Ridge)

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

44°00'

40°52'40,8"

2

45°00'

42°07'26,4"

3

44°00'

46°32'38,4"

4

45°00'

45°42'39,6"

Alapiirkond 5

Punkt

Lõunalaius (S)

Idapikkus (E)

1

25°00'

90°00'

2

36°00'

90°00'

3

25°00'

105°00'

4

36°00'

105°00'

IL LISA

IATTC KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

IATTC konventsiooni ala

(BET/IATTC)

Liit

500

 (1)

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

IM LISA

NPFC KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

jaapani makrell

Scomber japonicus

Püügipiirkond:

NPFC konventsiooni ala

Liit

0

 (1)  (3)  (4)  (5)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

NPFC konventsiooniosalised, sealhulgas liit

0

 (1)  (2)  (3)  (4)

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Püüda võib ainult 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2027.

(2)  Eritingimus: selle püügi piirnormi alusel ei tohi allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid püüda järgmised laevad:

Traalerid (*3)

(MAS/NPFC-TR)

Seinnoodalaevad (*3)

(MAS/NPFC-PS)

0

0

(*3)  NPFC konventsiooniosalised, sealhulgas liidu poolt komisjon, lõpetavad kõnealuste püügi piirnormide alusel toimuva püügi kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär annab välja teate, et kõnealused püügi piirnormid on 95 % ulatuses ära kasutatud.

(3)  Korraga lubatakse jaapani makrelli püüda vaid ühel liikmesriigi lipu all sõitval traaleril. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu tulevasi püügivõimalusi NPFC konventsiooni alal, eelkõige liikmesriigi puhul, kellel on luba püüda ajavahemikus 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2027.

(4)  Jaapani makrelli ei lubata püüda liidu kalalaevadel, mille kogumahutavus on üle 10 000 .

(5)  Selle kvoodi alusel püütud saagist teatatakse eraldi (MAS/NPFC-EU).

II LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’i LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS

I peatükk

Üldsätted

1.   KOHALDAMISALA

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse La Manche’i lääneosas (ICESi 7.e rajoon) viibivate liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit ja mis kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikli 12 lõikega 2 hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)

sellised kalalaevad püüdsid 2024. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)

sellised kalalaevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale; ning

c)

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2026 aruande selliste kalalaevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. jaanuariks 2027 aruande selliste kalalaevade hariliku merikeele püügi kohta 2026. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused kalalaevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; ja

ii)

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;

d)

„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027.

3.   PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II peatükk

Load

4.   PÜÜGILOAGA KALALAEVAD

4.1.

 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale kalalaevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2003–2024 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

 Siiski võib kalalaev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta sellele laevale eraldatud päevade arv on võrdne kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arvuga või sellest suurem.

4.3.

 Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui kalalaevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja kalalaevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III peatükk

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.   PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Kalalaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

Belgia

176

Prantsusmaa

188

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

Belgia

176

Prantsusmaa

191

6.   KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.

 Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada kalalaeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

 Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga kalalaeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laevale eraldataks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele; ning

b)

nende merepäevade arv, mis oleks igale kalalaevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja punkti 6.1 kohaldamise korral nende merepäevade arv, mille iga kalalaev oleks saanud.

6.4.

 Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida kalalaeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 (1) artikli 20 kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste kalalaevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

 Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

 Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui kalalaev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2026 taotluse koos aruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste kalalaevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendi rühmale.

7.5.

 Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.6.

 Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.

 Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruar 2026 kuni 31. jaanuar 2027 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul kalalaev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on ette nähtud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (2) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

 Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

 Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatluskava kirjelduse.

8.4.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV peatükk

Haldamine

9.   ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.   PÜÜGIPERIOODID

10.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul kalalaev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval kalalaeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et kalalaev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V peatükk

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.

 Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele oma lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale kalalaevale, tingimusel et kalalaeva poolt vastu võetud päevade arv ja kalalaeva mootori võimsus kilovattides (kilovatt-päevad) on võrdne doonorkalalaeva ülekantud päevade arvu ja doonorkalalaeva mootori võimsusega kilovattides või sellest väiksem. Kalalaevade mootori võimsus kilovattides vastab liidu kalalaevastiku registrisse kantud mõlema laeva mootori võimsusele.

11.2.

 Punkti 11.1 kohaselt piirkonnas viibimise päevade ülekantud koguarvu ja doonorkalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis ei tohi olla suurem kui doonorkalalaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis.

11.3.

 Vastavalt punktile 11.1 võivad omavahel päevi üle kanda need kalalaevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 61 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI peatükk

Aruandekohustus

13.   PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 33 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.   ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad kalalaevad, ning püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad kalalaevad, ja nende kalalaevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.   ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2024. ja 2025. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Püügiperiood

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini

(1)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus kalalaev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Ühtne laevastikuregistri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

V

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (3)

(4)

Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

V

Päevade arv, mille jooksul kalalaeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)

Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“

(2)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(3)  Komeni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2011/404/oj).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1139/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1004/oj).

III LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle liites:

Tobiavarude majandamise piirkond

ICESi statistilised ruudud

1r

31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5

2r

35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1

3r

41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0

4

38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0

5r

47–52 F1–F5

6

41–43 G0–G3; 44 G1

7r

47–52 E6–F0

Liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

Image 1

IV LISA

KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD

Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):

Tähtajalised püügikeelud

Nr

Piirkonna nimetus

Koordinaadid

Ajavahemik

Lisamärkused

1

Stanhope ground

60°25' N - 01°45' E

60°25' N - 02°00' E

60°10' N - 02°00' E

60°10' N - 01°45' E

1. jaanuarist 30. aprillini

 

2

Long Hole

59°07,35' N - 0°31,04' W

59°03,60' N - 0°22,25' W

58°59,35' N - 0°17,85' W

58°56,00' N - 0°11,01' W

58°56,60' N - 0°08,85' W

58°59,86' N - 0°15,65' W

59°03,50' N - 0°20,00' W

59°08,15' N - 0°29,07' W

1. jaanuarist 31. märtsini

 

3

Coral edge

58°51,70' N - 03°26,70' E

58°40,66' N - 03°34,60' E

58°24,00' N - 03°12,40' E

58°24,00' N - 02°55,00' E

58°35,65' N - 02°56,30' E

1. detsembrist 28. veebruarini

 

4

Papa Bank

59°56' N - 03°08' W

59°56' N - 02°45' W

59°35' N - 03°15' W

59°35' N - 03°35' W

1. jaanuarist 15. märtsini

 

5a

Foula Deeps

60°17,5' N - 01°45' W

60°11,0' N - 01°45' W

60°11,0' N - 02°10' W

60°20,0' N - 02°00' W

60°20,0' N - 01°50' W

1. novembrist 31. detsembrini

 

5b

Foula Deeps

60°21' N - 02°05' W

60°22' N - 02°27' W

60°06' N - 02°27' W

60°06' N - 02°05' W

1. jaanuarist 15. märtsini

 

6

Egersund Bank

58°07,40' N - 04°33,0' E

57°53,00' N - 05°12,0' E

57°40,00' N - 05°10,9' E

57°57,90' N - 04°31,9' E

1. detsembrist 31. märtsini

(10 x 25 meremiili)

7

Fair Isle’ist idas

59°40' N - 01°3' W

59°40' N - 01°13' W

59°30' N - 01°20' W

59°00' N - 01°20' W

59°00' N - 01°40' W

59°10' N - 01°40' W

59°10' N - 01°28' W

59°30' N - 01°28' W

59°40' N - 01°23' W

1. jaanuarist 15. märtsini

 

8

West Bank

57°15' N - 05°01' E

56°56' N - 05°00' E

56°56' N - 06°20' E

57°15' N - 06°20' E

1. jaanuarist 15. märtsini

(18 x 4 meremiili)

9

Revet

57°28,43' N - 08°05,66' E

57°27,44' N - 08°07,20' E

57°51,77' N - 09°26,33' E

57°52,88' N - 09°25,00' E

1. jaanuarist 15. märtsini

(1,5 x 49 meremiili)

10

Rabarberen

57°47,00' N - 11°04,00' E

57°43,00' N - 11°04,00' E

57°43,00' N - 11°09,00' E

57°47,00' N - 11°09,00' E

1. jaanuarist 15. märtsini

Skagenist idas

(2,7 x 4 meremiili)

11

Krogbund

56°56' N - 06°25' E

56°47' N - 06°25' E

56°47' N - 06°55' E

56°56' N - 06°55' E

1. jaanuarist 31. märtsini

 

12

Lille Fiskerbanke

56°50' N - 06°08' E

56°50' N - 05°52' E

56°38' N - 05°52' E

56°38' N - 06°08' E

1. jaanuarist 31. märtsini

 

V LISA

KALAPÜÜGILOAD

A OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00' N

59

DK

25

51

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SE

10

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N

66

DE

16

41

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

Jaotamata

2

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N

450

DK

450

141

Svalbardi veed; 1. ja 2.b püügipiirkonna rahvusvahelised veed (1)

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

20

EE

1

Ei kohaldata

ES

1

LV

11

LT

4

PL

3

(1)  Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

B OSA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Venezuela (2)  (3)  (4)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45

(2)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva kalalaevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida riffahvena saaki asjaomaselt kalalaevalt kõnealuses departemangus nii, et loa kehtivusajal lossitakse 75 % kogu kalalaeva riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu kinnitavad Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

(3)  Püügitegevus on lubatud aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust 16. veebruarist31. märtsini 2026 pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:

—

algatas püügiloa uuendamise protsessi,

—

täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused.

See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.

(4)  Neid püügilubasid omavate kalalaevade püügitegevus võib toimuda üksnes perioodil 16. veebruarist 2026 kuni 14. detsembrini 2026.

VI LISA

1.   

Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania

60

Prantsusmaa

55

Liit

115

2.   

Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania

364

Prantsusmaa

154 (1)

Itaalia

30

Küpros

20 (1)

Malta

54 (1)

Liit

622

(1)  See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kuni kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Horvaatia

18

Itaalia

12

Liit

30

4.   

Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

 

Kalalaevade arv (2)  (3)

 

Kreeka (4)

Hispaania

Prantsusmaa

Horvaatia

Itaalia

Küpros (5)

Malta (6)

Portugal

Seinnoodalaevad (7)

0

0

0

0

0

0

0

0

Õngejadalaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Söödaga õngelaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Käsiõngelaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Traalerid

0

0

0

0

0

0

0

0

Väikesemahulise püügi laevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad (8)

0

0

0

0

0

0

0

0

(2)  Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kehtestatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

(3)  Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib veelgi suurendada, tingimusel et täidetakse liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(4)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(5)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(6)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(7)  Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.

(8)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

5.   

Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Maksimaalne lõkspüüniste arv (9)

Liikmesriik

Lõkspüüniste arv

Hispaania

6

Itaalia

6

Portugal

2

(9)  Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

6.   

Luba omavate kalakasvanduste maksimaalne arv ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Luba omavate kalakasvanduste maksimaalne arv ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (10)

 

Kalakasvanduste arv

Sisseviidav kogus (tonnides)

Kreeka

2

785

Hispaania

10

6 300

Horvaatia

4

2 947

Itaalia

13

3 764

Küpros

3

2 195

Malta

6

8 786

Portugal

2

350

(10)  Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

7.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on kooskõlas määruse (EL) 2017/2107 artikliga 17 lubatud sihtliigina püüda põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga).

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Portugal

310

VII LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse ajavahemikul 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026 järgmiselt:

Tabel A

Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik

Alapiirkond

Laevade maksimaalne arv

Hispaania

48.6

1

Hispaania

88.1

1

Hispaania

88.2

1

Tabel B

Lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid

Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Alapiirkond

Piirkond

Hooaeg

Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta (1)

Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta

Railised

(Rajiformes)

Pikksabad (Macrourus spp.) (2)

Muud liigid

48.6

Kogu alapiirkond

1. detsember 2025 – 30. november 2026

48.6_2

182

713

9

29

29

48.6_3

60

3

9

9

48.6_4

181

9

28

28

48.6_5

290

14

46

46

88.1

Kogu alapiirkond

1. detsember 2025 – 31. august 2026

A, B, C, G (3)(N70)

623

3 278

31

99

31

G, H, I, J, K (4)(S70)

2 163

108

316

108

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (SRZ)

428

21

72

21

88.2

Kogu alapiirkond

1. detsember 2025 – 31. august 2026

A, B (3)(N70)

Sisaldub N70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

 

Sisaldub N70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

A, B (4)(S70)

Sisaldub S70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

 

Sisaldub S70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

SSRU_A osa SRZs

Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

 

Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

88.2_1

184

1 425

9

29

29

88.2_2

454

22

72

72

88.2_3

468

23

74

74

88.2_4

319

15

51

51

14. detsember 2025 – 31. august 2026

88.2_H

199

199

9

31

31

(1)  Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.

(2)  Üksnes piirkonnas 88.1 ja piirkonna 88.2 SSRUdes A ja B: kui ühe kalalaeva poolt mis tahes kahe 10-päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10-päevases perioodis suurem kui 1 500  kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.

(3)  Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° S.

(4)  Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° S.

Liide

A osa

Uurimisjaotiste 48.6 koordinaadid

Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid

54°00'S 01°00'E

55°00'S 01°00'E

55°00'S 02°00'E

55°30'S 02°00'E

55°30'S 04°00'E

56°30'S 04°00'E

56°30'S 07°00'E

56°00'S 07°00'E

56°00'S 08°00'E

54°00'S 08°00'E

54°00'S 09°00'E

53°00'S 09°00'E

53°00'S 03°00'E

53°30'S 03°00'E

53°30'S 02°00'E

54°00'S 02°00'E

Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid

64°30'S 01°00'E

66°00'S 01°00'E

66°00'S 04°00'E

65°00'S 04°00'E

65°00'S 07°00'E

64°30'S 07°00'E

Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid

68°20'S 10°00'E

68°20'S 13°00'E

69°30'S 13°00'E

69°30'S 10°00'E

69°45'S 10°00'E

69°45'S 06°00'E

69°00'S 06°00'E

69°00'S 10°00'E

Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid

71°00'S 15°00'W

71°00'S 13°00'W

70°30'S 13°00'W

70°30'S 11°00'W

70°30'S 10°00'W

69°30'S 10°00'W

69°30'S 09°00'W

70°00'S 09°00'W

70°00'S 08°00'W

69°30'S 08°00'W

69°30'S 07°00'W

70°30'S 07°00'W

70°30'S 10°00'W

71°00'S 10°00'W

71°00'S 11°00'W

71°30'S 11°00'W

71°30'S 15°00'W

Uurimisjaotise 88.2 koordinaadid

Uurimisjaotise 88.2_1 koordinaadid

73°48'S 108°00'W

73°48'S 105°00'W

75°00'S 105°00'W

75°00'S 108°00'W

Uurimisjaotise 88.2_2 koordinaadid

73°18'S 119°00'W

73°18'S 111°30'W

74°12'S 111°30'W

74°12'S 119°00'W

Uurimisjaotise 88.2_3 koordinaadid

72°12'S 122°00'W

70°50'S 115°00'W

71°42'S 115°00'W

73°12'S 122°00'W

Uurimisjaotise 88.2_4 koordinaadid

72°36'S 140°00'W

72°36'S 128°00'W

74°42'S 128°00'W

74°42'S 140°00'W

Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu

Piirkond

Väike uurimis-jaotis (SSRU)

Piirjoon

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

F

Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.

G

Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.

H

Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

I

Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

K

Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.

L

Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.

M

Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

D

Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

E

Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

F

Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

G

Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

J

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

K

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

L

Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

M

Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

B osa

Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) püügis osalemise kavatsuse teatis

Üldandmed

Liige:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada vastav kastike

48.1

□

48.2

□

48.3

□

48.4

□

58.4.1

□

58.4.2

□


Püügitehnika:

Tähistada vastav kastike

□

tavaline traalpüük

□

pidevpüügisüsteem

□

noodapärasse pumpamine

□

muu meetod (täpsustage)


Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (1)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode (palun täpsustada)

 

(1)  Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.


Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (2) (m)

 

 

 

Suupindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (4) (mm)

Välimine (3)

Sisemine (3)

Välimine (3)

Sisemine (3)

Välimine (3)

Sisemine (3)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

(2)  Eeldatud töötingimustes.

(3)  Välimine võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(4)  Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel.

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) järgmisel koosolekul. Võrgu joonis(ed) peab (peavad) sisaldama järgmisi andmeid.

1.

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrkusattumist välistav seade

Seadme joonis(ed):

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM järgmisel koosolekul.

Esitada teave iga mereimetajate võrkusattumist välistava seadme kohta, sealhulgas selle kohta, kas tegemist on hüljeste, vaalade või muude loomade võrkusattumist välistava seadmega.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Avaldis (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Liik

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W*L*H*ρ*1 000

W = mahuti laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (5)

V*Fhiilgevähk*ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fhiilgevähk = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (5) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (6)

(V*ρ)–M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuja

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M*(1–F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (6) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuja

Vookaalu massi parandustegur

—

Kogur

(M–Mkogur)*N

Mkogur = tühja koguri mass

Konstant

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuja

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

Mjahu*MCF

Mjahu = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendamise tegur

Muutuja

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

W*H*L*ρ*π/4*1 000

W = noodapära laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Täpsustage

 

 

 

 

(5)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(6)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ±0,05  m)

Iga kuu (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ±0,1  m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (7)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (8)

Võtta voomõõturist proov ning:

—

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega,

—

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (8)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu)

Iga nädal (7)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist

Iga loomus (8)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (8)

Võtta vookaalust proov ning:

—

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

—

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ±0,1  kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ±0,1  kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu (7)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000  – 5 000  kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ±0,1  m)

Iga kuu (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ±0,1  m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

(7)  Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(8)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

VIII LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

1.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga)

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Liit

83

26 397

(1)  See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

3.   

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.   

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

1.   

Selliste õngejadasid kasutavate liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala (Xiphias gladius) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S

Hispaania

14

Liit

14

2.   

Selliste liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad vahemikus 20° N ja 20° S

Hispaania

4

Liit

4

X LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liidu kalalaevade aastane põhjapüügi koormus SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

Prantsusmaa

237 püügipäeva

Hispaania

2 laeva

Muud liikmesriigid

0

XI LISA

NPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on põhjapüügi luba NPFC konventsiooni alal:

Liit

0

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/249/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)