(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/1688 (2) dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest (edaspidi ka „USA“) pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude (edaspidi ka „UAN“) impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

2021. aasta mais taotles asjaomase toote kasutajate ühendus Copa-Cogeca kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude peatamist kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikega 4. Komisjon otsustas rakendusotsusega (EL) 2022/2070 (3) mitte peatada Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2019/1688 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

(3)

Praegu Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud jäävad vahemikku 27,77–42,47 eurot tonni kohta, Trinidadist ja Tobagost pärit impordi puhul 22,24 eurot tonni kohta ning Ameerika Ühendriikidest pärit impordi puhul 29,48 eurot tonni kohta.

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (4) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 28. juunil 2024 Fertilizers Europe (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu uurea ja ammooniumnitraadi segude tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja/või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 8. oktoobril 2024 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, asjaomaste riikide teadaolevaid tootjaid, Venemaa, Trinidadi ja Tobago ning Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ning teadaolevalt seotud kasutajate huve esindavaid ühendusi meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Venemaa ametiasutused väitsid, et uurimise algatamine oli WTOga vastuolus, kuna vaekogu aruandes „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (6) leiti, et kulude kohandamise metoodika, mida komisjon esialgses uurimises kasutas, ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2.1.1 ja 2.2. Komisjon märkis, et asjaomane vaekogu aruanne on endiselt edasi kaevatud. Igal juhul erinevad vaekogu analüüsitud faktilised asjaolud käesoleva juhtumi asjaoludest. Eelkõige sisaldab Fertilizers Europe’i esitatud meetmete aegumise läbivaatamise taotlus dumpinguarvutusi, mis põhinevad Venemaa tegelikel omamaistel hindadel. See väide lükati seega tagasi.

(11)

14. novembril 2024 väitsid Venemaa ametiasutused, et taotlus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud WTO dumpinguvastase lepingu artikli 11.3 tähenduses, kuna selles puudusid piisavad tõendid dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosuse kohta. Venemaa ametiasutused viitasid nn standardmetoodika alusel tehtud dumpinguarvutustele, millega seoses Venemaa ametiasutused väitsid, et nende kohta ei ole nõuetekohast kokkuvõtet esitatud. Venemaa ametiasutused märkisid, et taotlus jättis Venemaa huvitatud isikud ilma võimalusest andmeid kontrollida, arvutusi mõista ja kontrollida ning nende kohta oma märkusi esitada, sest taotluses ei olnud esitatud nõuetekohast konfidentsiaalse teabe kokkuvõtet, sealhulgas väliste ekspertide poolt taotluse esitajale esitatud andmeid, või põhjendusi, mis selgitaksid, miks teabe kokkuvõtte esitamine ei olnud võimalik. Sellega seoses viitasid Venemaa ametiasutused WTO dumpinguvastase lepingu artiklile 6.5.1 ja mitmele WTO vaekogu otsusele, sealhulgas aruandele „EÜ – kinnitusdetailid (Hiina)“ (7).

(12)

Lisaks väitsid Venemaa ametiasutused seoses taotluse esitaja taotluses kirjeldatud arvestusliku normaalväärtusega, et Waidhausi või Baumgarteni hindadel põhinevad maagaasikulude korrigeerimised ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. Selle põhjendamiseks viitasid Venemaa ametiasutused WTO vaekogu aruandele kulude kohandamise metoodikate kohta (8).

(13)

Trinidadis ja Tobagos asuv eksportiv tootja Methanol Holdings (Trinidad) Limited (edaspidi „MHTL“) väitis oma 16. novembri 2024. aasta esildises, (9) et taotlus ei vasta õiguslikele nõuetele, mis puudutab väidet, et Trinidadist ja Tobagost pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu kordumise. MHTL täpsustas, et taotluses olid esitatud negatiivsed dumpingumarginaalid seoses Trinidadist ja Tobagost pärit UANi ekspordiga liitu.

(14)

Ameerika Ühendriikides asuv eksportiv tootja CF Industries Holdings, Inc. (edaspidi „CFI“) kordas oma 18. novembri 2024. aasta esildises (10) Venemaa ametiasutuste väidet seoses sellega, et huvitatud isikutele ei antud võimalust taotluses esitatud teatavaid andmeid, hinnanguid ja allikaid kontrollida. CFI seadis kahtluse alla ka taotluse esitaja mõne väite õiguspärasuse, kuna taotluses esitatud andmed ja Eurostati andmed USAst pärit impordi kohta 2020. ja 2021. aastal olid erinevad.

(15)

18. novembri 2024. aasta esildises (11) väitsid JSC Nevinnomyssky Azot (Eurochem) ja JSC Novomoskovsk Azot (NAK Azot) (edaspidi ühiselt „Eurochem“), et meetmete aegumise läbivaatamise taotluse versioon, mille esitas 28. juunil 2024 Fertilizers Europe (edaspidi „esialgne taotlus“), ei sisaldanud piisavaid tõendeid dumpingu või kahju jätkumise tõenäosuse kohta Venemaalt pärit UANi impordi tõttu. Eurochem kordas ka seda, et esialgses taotluses esitatud tõendite mittepiisavust ei saa kõrvaldada lisateabe abil, mille taotluse esitaja esitas kolme kuu jooksul enne esialgsete meetmete aegumist. Sellega seoses viitas ta 9. septembri 2024. aasta meetmete aegumise läbivaatamise taotluse avalikule versioonile, mis tehti huvitatud isikutele juhtumi toimikus kättesaadavaks. Seetõttu palus Eurochem, et komisjon esitaks Eurochemile esialgse taotluse.

(16)

Lisaks väitis Eurochem, et esialgne taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise. Ta väitis, et taotluse esitaja määratud ekspordihind oli ilmselgelt ebatäpne, sest see põhines vääral metoodikal ja seda ei toetanud tõendid. Täpsemalt väitis Eurochem, et taotluses kasutati ebaõigesti Venemaa keskmist aastast impordihinda, kuid selle asemel oleks taotlus pidanud tuginema keskmistele igakuistele impordihindadele, kuna UANi hinnad kõikusid 2023. aastal oluliselt. Taotluses põhines ka 2023. aasta Venemaalt pärit UANi keskmine impordihind Eurostati andmetele, mida korrigeeriti Venemaa-siseste transpordikuludega ja transpordikuludega Venemaalt Prantsusmaale (Roueni). Eurochemi sõnul eeldati selliste korrigeerimiste puhul ekslikult, et kogu Venemaa impordi puhul tuleb kasutada Venemaa-siseseid transpordikulusid, kuna Venemaa suureksportija Acron kasutas oma UANi terminali Eestis ning et kogu Venemaa import sisenes ELi Prantsusmaa kaudu, samas kui Eurochemi andmetel imporditi üks kolmandik Venemaa UANi impordist teiste liikmesriikide kaudu.

(17)

Lisaks väitis Eurochem, et taotluses ei esitatud tõendeid mitme eelduse kohta seoses Venemaa päritolu UANi ekspordihinna kindlaksmääramisega, näiteks selle kohta, et Acron müüs Venemaalt pärit UANi ELile, transportis UANi Venemaa-siseselt ja Venemaalt Prantsusmaale ning asjaomaseid transpordikulusid. Sellega seoses viidati taotluses mitmele konfidentsiaalsele lisale, mille puhul ei olnud esitatud mõjuvat põhjendust selliseks konfidentsiaalsena käsitamiseks. Eurochem väitis, et nende lisade mittekonfidentsiaalne versioon, mis sisaldas teatavaid vahemikke, on sisutühi ja ebapiisav ning ei võimalda huvitatud isikutel esitatud teabe sisust piisaval määral aru saada.

(18)

Lisaks väitis Eurochem, et normaalväärtuse kindlaksmääramine põhines samuti vääral metoodikal ja seda ei toetanud tõendid. Eurochem täpsustas, et vastupidiselt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 võrreldi taotluses sellise Venemaa tehase ekspordihindu, millel puudus omamaine müük (JSC Acron), sellise Venemaa tehase omamaise müügihinnaga, millel oli nii omamaine kui ka eksportmüük (NAK või Nevinka). Eurochemi sõnul oleks taotluses tulnud esitada kas sama tehase omamaised ja ekspordihinnad või Venemaa keskmised ekspordi- ja omamaised müügihinnad. Selle asemel tugines taotlus ekslikult juriidiliste isikute hindadele, mis ei olnud võrreldavad.

(19)

Lisaks väitis Eurochem, et taotluse esitaja ei olnud kasutanud Venemaa turu kolme teadaolevat UANi kuuhinna allikat, nimelt Argus, Chemcourier ja SPIMEX, ning tugines selle asemel tundmatu eksperdi või konsultandi põhjendamatutele spekulatsioonidele. Kuna UANi hinnad kõikusid 2023. aastal märkimisväärselt, oleks taotluses tulnud normaalväärtus kindlaks määrata pigem igakuiste koduturu hindade ja mitte aasta keskmiste hindade alusel.

(20)

Peale selle nõustus Eurochem Venemaa ametiasutuste märkustega, mis puudutasid nõuetekohase kokkuvõtte puudumist normaalväärtuse andmeid käsitleva konfidentsiaalse teabe kohta.

(21)

Lisaks väitis Eurochem, et taotluses ei esitatud tõendeid konkreetse turuolukorra kohta alusmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses ning et kulude kohandamise metoodika, mille kohaselt Venemaa gaasi tegelik hind asendatakse võrdlushinnaga, mis põhineb Waidhausi ja Baumgarteni gaasihindadel, ei olnud kooskõlas kohaldatavate WTO eeskirjadega. Eurochem väitis ka, et USA UANi tootjate müügi-, üld- ja halduskuludel ning kasumil põhineva normaalväärtuse arvutamine oleks samuti vastuolus ELi ja WTO eeskirjadega.

(22)

Eurochem väitis ka, et taotluses ei esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks Venemaalt pärit impordi tõttu kahju jätkumise, ega analüüsitud mitmesuguste muude liidu tootmisharule kahju tekitanud tegurite mõju, nagu import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tarbimise areng, uurea hind, liidu tootjate suurenenud tootmiskulud ja liidu tootjate UANi ostud.

(23)

Komisjon vaatas taotluse läbi kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 ja artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamise tingimused on täidetud. Komisjon leidis, et taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid osutasid olukorrale, kus meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja/või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise, mis õigustas tulenevalt seadusest uurimise algatamist. Teisisõnu leiti, et taotlus on piisaval määral põhjendatud ning väärib seetõttu täiendavat uurimist. Asjaomane hinnang anti enne esialgsete meetmete kehtivuse lõppemisele eelnenud kolme kuu pikkust ajavahemikku. 9. septembri 2025. aasta taotluse versiooni puhul, mis tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks uurimise algatamise ajal juhtumi toimikus, oli tegemist taotluse ja teatavate taotluse esitaja esitatud toetavate tõendite kogumiga, milles ei esitatud taotluse esialgse versiooniga võrreldes uusi tõendeid ega väiteid. Vastuseks Eurochemi taotlusele saada taotluse esialgne versioon edastas komisjon selle Eurochemile 15. jaanuaril 2025. Sellega seoses märgib kohus, et vastavalt Euroopa Kohtu otsusele liidetud kohtuasjades C-554/23 P ja C-568/23 P (Fertilisers Europe ja komisjon vs. Nevinnomysskiy Azot ja NAK „Azot“ (12)) tuleb dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõiget 2 tõlgendada viisil, mille kohaselt on komisjonil õigus võtta arvesse tõendeid, mille liidu tootjad esitasid tema taotlusel dumpinguvastaste meetmete aegumisele eelnenud kolme kuu jooksul, et otsustada, kas asjaomased dumpinguvastased meetmed on vaja läbi vaadata.

(24)

Seega lükati tagasi nelja huvitatud isiku väited algatamise õiguspärasuse ja taotluses esitatud tõendite piisavuse kohta. Sellega seoses rõhutas komisjon, et läbivaatamistaotlus peab sisaldama piisaval määral esmapilgul usutavaid tõendeid. Eelkõige on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt meetmete aegumise läbivaatamise algatamisel tõendite piisavuse kriteeriumi täitmiseks vajalik tõendite kvantiteet ja kvaliteet erinev sellest, mis on vajalik dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise esialgsel või lõplikul kindlakstegemisel (13).

(25)

Taotluse esitaja esitatud taotlus sisaldas üksikasjalikke arvutusi, mis näitasid dumpingu jätkumist Venemaal, tuginedes taotluse esitajale mõistlikult kättesaadavatele tõenditele. Komisjon leidis, et taotluse esitaja esitatud tõendite kvantiteet ja kvaliteet on meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks piisavad. Seoses sellega ja vastupidiselt Eurochemi väitele ei ole alusmääruse artikli 11 kohaselt meetmete aegumise läbivaatamise taotluse puhul kohustust täpselt kajastada dumpingumarginaali arvutustes asjaomase toote kõiki erinevaid turustuskanaleid asjaomastes riikides ja liidus. Samuti puudub õiguslik nõue, et taotlus peab hõlmama kogu omamaist või eksportmüüki või kajastama arvutustes üksikasjalikke korrigeerimisi. Lisaks olid taotluse esitaja tehtud aastapõhised keskmised arvutused esmapilgul usutava dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks piisavad. Meetmete aegumise läbivaatamise taotluse esitajal ei ole kohustust arvutada igakuist dumpingumarginaali enne algatamisetappi.

(26)

Samamoodi leidis komisjon, et ükski Eurochemi poolt kahju ja põhjusliku seose kohta esitatud märkustest, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 22 eespool, ei seadnud usutavalt kahtluse alla taotluses esitatud üksikasjalike asjakohaste tõendite piisavust.

(27)

Seetõttu leidis komisjon, et eelkõige Eurochemi nõutud tõendite kvantiteet ja kvaliteet ületavad ilmselgelt esmapilgul usutavate tõendite kriteeriumi. Eurochemi väited lükati seetõttu tagasi.

(28)

Venemaa ametiasutuste väidet Venemaa normaalväärtuse hindamise metoodika kohta käsitletakse täiendavalt dumpingu hindamist käsitlevas vastavas jaos, eelkõige põhjendustes 56, 60 ja 61 allpool.

(29)

Mis puudutab MHTLi väidet dumpingu kordumise tõenäosust puudutavate tõendite puudumise kohta, siis nõustus komisjon asjaoluga, et taotluses oli Trinidadi ja Tobago puhul esitatud negatiivsed dumpingumarginaalid. Kui dumpingut ei ole pärast meetmete kehtestamist enam esinenud, tuleb meetmete aegumise läbivaatamise analüüsis tõepoolest keskenduda dumpingu kordumise tõenäosusele. Komisjon märkis, et taotluse esitaja oli esitanud piisavalt tõendeid, mis põhinesid mõistlikult kättesaadavatel andmetel, mis näitavad Trinidadi ja Tobago dumpingu kordumise tõenäosust mitme usutava stsenaariumi korral, olles kooskõlas asjakohaste õiguslike nõuetega. Komisjon leidis, et MHTLi esitatud väited ei sea kahtluse alla taotluses esitatud tõendite piisavust.

(30)

Komisjon leidis, et taotlus esitati piisavalt selge ja üksikasjaliku mittekonfidentsiaalse versiooniga. Mittekonfidentsiaalne versioon tagas huvitatud isikutele sisulise ülevaate taotluse aluseks olevatest õiguslikest ja faktilistest alustest, mis võimaldas neil seega esitada algatamisetapis põhjalikke märkusi. Lisaks märkis komisjon, et menetluse käigus avalikustas taotluse esitaja täiendavalt teavet ja taotluse lisasid, mis olid esialgu konfidentsiaalsed. Taotluse esitaja dokument oli lisatud avalikku uurimistoimikusse ning tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks. Seetõttu lükkas komisjon huvitatud isikute sellekohased väited tagasi.

(31)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(32)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024. Arvesse võeti ka geograafilist jaotust. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas algatamisetapis ligikaudu 64 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 75 % nende tootjate müügist liitu, kes andsid endast teada. Valim oli liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(33)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Eksportiv tootja CFI väitis, et kavandatud valimis olid Ida-Euroopa tootjad üleesindatud, see ei vastanud kehtestatud representatiivsuse nõuetele ning ta palus lisada liidu tootjate valimisse veel ühe (Madalmaade) tootja. Komisjon lükkas CFI väite tagasi põhjendusel, et valim oli liidu tootmisharu suhtes nii tootmise kui ka müügi osas representatiivne ning liidu tootjate asukohta arvestades ka geograafilise jaotuse poolest, kuna valim hõlmas liidu erinevate piirkondade (Saksamaa, Poola ja Leedu) äriühinguid.

(34)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(35)

Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(36)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Venemaa, Trinidadi ja Tobago ning Ameerika Ühendriikide eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(37)

Esialgu esitasid kaks Venemaa eksportivat tootjat JSC Nevinnomyssky Azot (Eurochem) ja JSC Novomoskovsk Azot (NAK Azot) (keda ühiselt nimetatakse Eurochemiks, vt põhjendus 15) nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Arvestades reageerinud tootjate väikest arvu, otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik, ning kahel eksportival tootjal paluti vastata küsimustikule.

(38)

Üks Trinidadi ja Tobago eksportiv tootja ning üks Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega. Arvestades iga vastava riigi tootjate väikest arvu, otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik, ja palus kahel eksportival tootjal vastata küsimustikule.

(39)

Komisjon kutsus kolme valimisse kaasatud liidu tootjat, endast teada andnud kahte sõltumatut importijat ja asjaomaste riikide nelja eksportivat tootjat, kes endast teada andsid, vastama küsimustikule, mis tehti algatamispäeval komisjoni veebisaidil (14) kättesaadavaks. Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku, et koguda andmeid makromajanduslike näitajate kohta.

(40)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, taotluse esitaja, kaks sõltumatut liidu importijat ning kõik asjaomased Trinidadi ja Tobago ning Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad.

(41)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat ei vastanud küsimustikule komisjoni määratud tähtajaks.

(42)

Komisjon teatas oma 12. detsembri 2024. aasta kirjaga kahele Venemaa eksportivale tootjale, et ta peab neid koostööst hoiduvateks isikuteks, ja teavitas neid kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning kasutada uurimises järelduste tegemiseks kättesaadavaid fakte. Komisjon teavitas ka Venemaa ametiasutusi oma kavatsusest kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(43)

19. detsembri 2024. aasta kirjas ei nõustunud kaks Venemaa eksportivat tootjat alusmääruse artikli 18 kavandatud kohaldamisega. Kahe Venemaa eksportiva tootja puhul ei olnud aga tegemist küsimustiku vastuste esitamata jätmisega, vaid nad kahtlesid pigem käimasoleva läbivaatamisega seotud uurimise algatamise õiguspärasuses. Eelkõige väitsid nad, et komisjon ei olnud esitanud Fertilizers Europe’i meetmete aegumise läbivaatamise taotluse koopiat, kuigi ta oli kohustatud selle esitama 8. oktoobril 2024, st käesoleva läbivaatamise algatamise päeval. Selle põhjal jõudsid kaks Venemaa eksportivat tootjat järeldusele, et komisjon takistas nende koostööd meetmete aegumise läbivaatamisel. Seda küsimust on lähemalt käsitletud põhjenduses 23 eespool.

(44)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(a)   Järgnenud menetlus

(45)

20. novembril 2025. aastal avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(46)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(47)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt uurea ja ammooniumnitraadi segud vesi- või ammoniaagilahuses (edaspidi „UAN“), mis kuuluvad praegu CN-koodi 3102 80 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(48)

UAN on vedel lämmastikväetis, mida tavapäraselt kasutatakse mõne põllukultuuri puhul.

(49)

Vaatlusaluse toote kõige olulisem omadus on lämmastikusisaldus. Sõltuvalt lahuse veesisaldusest võib see moodustada 28–32 % UANist. Üldiselt on imporditud lahuste lämmastikusisaldus 32 %, sest kontsentreeritumat UANi on odavam transportida. Olenemata lämmastikusisaldusest leitakse, et kõigil uurea ja ammooniumnitraadi lahustel on siiski samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning seetõttu käsitatakse neid ühe tootena.

(50)

Käesoleva uurimisega seotud asjaomane toode on Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusalune toode, mis kuulub praegu CN-koodi 3102 80 00 alla.

(51)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(52)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(53)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus UANi import Venemaalt, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018). Eurostati andmetel moodustas UANi import Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 12,4 % liidu turust võrreldes 13,4 % suuruse turuosaga esialgse uurimise uurimisperioodil. Suhtelises arvestuses vähenes Venemaa UANi ekspordi maht ELi 47 % ning absoluutarvudes oli vähenemine 289 952 tonni.

(54)

Nagu on märgitud põhjenduses 42, ei teinud uurimise käigus koostööd ükski Venemaa eksportiv tootja. Seetõttu teatas komisjon Venemaa ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu kavatseb komisjon Venemaa kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Eurochem vastas komisjoni teabele 19. detsembril 2024 ning kordas oma kavatsust uurimises koostööst loobuda, võttes arvesse algatamisetapis tehtud väidetavaid vigu, mida on käsitletud eespool punktis 1.5. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi lisamärkust ega -taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(55)

Seega põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatel faktidel, eelkõige taotluse esitajate poolt taotluses esitatud andmetel ja Eurostatilt saadud impordistatistikal.

(56)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 55, kasutas komisjon Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte. Selleks kasutas komisjon taotluse esitaja poolt taotluses esitatud andmeid. Need andmed põhinesid turuteabel, millele taotluse esitajal oli juurdepääs. Hinnanguline normaalväärtus tugines omamaistele tehasehindadele, mis 2023. aastal oli 165 eurot tonni kohta.

(57)

Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu pidi komisjon ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte.

(58)

Ekspordihind määrati kindlaks taotluses esitatud turuteabe andmete põhjal. Sellest tulenev ekspordi tehasehind oli 2023. aastal 135 eurot tonni kohta.

(59)

Nagu on märgitud eespool esitatud põhjendustes, kasutas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaseks võrdluseks tehasehinna tasemele korrigeeritud normaalväärtuse ja ekspordihinna andmeid.

(60)

Eespool esitatud võrdlus näitas, et liitu suunatud ekspordi hinnad, väljendatuna protsendina CIF-väärtusest, olid kindlaksmääratud normaalväärtusest 16,7 % madalamad. Igal juhul leidis komisjon, et kui ta tugineks korrigeeritud maagaasihindadel põhinevale arvestuslikule normaalväärtusele, (15) tooks see kaasa veelgi suurema erinevuse ekspordihindade ja kindlaksmääratud normaalväärtuse vahel, mis on 44 %.

(61)

Kuna Venemaaga seoses tehti dumping kindlaks iga usutava stsenaariumi puhul, leidis komisjon, et Eurochemi väited, mille eesmärk oli välistada arvestuslikul normaalväärtusel põhineva arvutusmetoodika kasutamine, nagu on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, on alusetud.

(62)

Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(63)

Ainus teadaolev UANi tootja Trinidadis ja Tobagos asjaomasel perioodil oli MHTL.

(64)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Trinidadist ja Tobagost pärit UANi import absoluutarvudes peaaegu samal tasemel kui esialgse uurimise uurimisperioodil. Eurostati andmetel moodustas Trinidadist ja Tobagost pärit UANi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 9,8 % liidu turust võrreldes 8,1 % suuruse turuosaga esialgse uurimise uurimisperioodil. Turuosa suhteline kasv on seletatav liidu tarbimise märkimisväärselt madalama tasemega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes esialgse uurimisperioodiga.

(65)

Kõigepealt uuris komisjon, kas MHTLi omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne.

(66)

Kuna siseturul samasugust toodet ei müüdud ja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kindlaks teha (kodumaise tarbimise puudumine), arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 ja artikli 2 lõike 6 punktiga b.

(67)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised summad:

(68)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis MHTL liitu üksnes importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu. Kogu müük liitu toimus Saksamaal asuva seotud importija kaudu. See seotud importija müüs asjaomast toodet sõltumatutele klientidele Saksamaal või seotud äriühingutele Prantsusmaal ja Hispaanias ning nemad müüsid omakorda asjaomast toodet sõltumatutele klientidele omamaistel turgudel.

(69)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning lahjendamis- ja segamiskulude põhjal, ning põhjendatud kasumi saamiseks.

(70)

Pidades silmas praeguse juhtumi spetsiifilisi lahjendamis- ja segamiskulusid, eksportis MHTL uurimisperioodil üksnes UANi, mille lämmastikusisaldus oli 32 %. Seotud importijad seevastu müüsid sõltumatutele klientidele UANi lämmastikusisaldusega 32 % või alla selle. Seetõttu juhul, kui asjaomast toodet lahjendati väiksema lämmastikusisalduse saamiseks veega või segati väävliga, sisaldas põhjenduses 69 osutatud korrigeeritud hind ka seotud importija kantud täiendavaid lahjendamis- ja segamiskulusid.

(71)

Komisjon võrdles tooteliikide kaupa kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 3 ja artikli 2 lõike 6 punktiga b arvutatud normaalväärtust ja eespool kindlaks määratud koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordi tehasehinda.

(72)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrigeerimisi tehti transpordi- ja kindlustuskulude, tollimaksude, käitlemis-, laadimis- ja muude lisakulude ning ladustamiskulude ning seotud importija kantud täiendavate lahjendamis- ja segamiskulude arvessevõtmiseks.

(73)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja MHTLi puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(74)

Eespool põhjenduses 70 kirjeldatud metoodikat kasutades oli dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, MHTLi puhul 35,1 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(75)

Pärast avalikustamist väitis DAKOFO, (16) et Trinidadist ja Tobagost pärit UANi import liitu ei toimunud dumpinguhinnaga. Liitu suunatud ekspordi hinna määramisel tugines DAKOFO Fredericia terminali, mis DAKOFO sõnul on Läänemere piirkonna suurim UANi saadetistega tegelev terminal, hinnangulistele UANi impordihindadele. Normaalväärtuse puhul võttis DAKOFO arvesse, et Trinidadi ja Tobago siseturul UANi ei müüda. Seetõttu kasutas ta arvestuslikku normaalväärtust, mis põhines New Orleans’i (NOLA) avaldatud hinnangulistel CIF-hindadel.

(76)

Komisjon lükkas DAKOFO väite tagasi. Nagu põhjendustes 65–74 kirjeldatud, põhinesid komisjoni dumpinguarvutused Trinidadi ja Tobago ainsa koostööd tegeva ja toimikus sisalduva teabe põhjal ka ainsa tegutseva UANi tootja kontrollitud andmetel. Komisjon kontrollis neid andmeid kohapeal. Kuna asjaomased arvutused näitasid dumpingu olemasolu, kinnitati komisjoni järeldus dumpingu jätkumise kohta Trinidadi ja Tobago puhul.

(77)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus UANi import USAst, kuigi väiksemas koguses kui esialgse uurimise uurimisperioodil. Eurostati andmetel moodustas UANi import USAst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20,6 % liidu turust võrreldes 16,2 % suuruse turuosaga esialgse uurimise uurimisperioodil.

(78)

Kõigepealt uuris komisjon, kas CFI, st ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne. Omamaine müük on representatiivne, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul representatiivne.

(79)

Seejärel tegi komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu.

(80)

Järgmisena uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul representatiivne alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on representatiivne, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et ainsa tooteliigi omamaine müük, mida koostööd tegev eksportiv tootja liitu ekspordiks müüs, oli representatiivne.

(81)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas normaalväärtuse arvutamiseks saab kasutada tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(82)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(83)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind.

(84)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(85)

Omamaise müügi analüüs näitas, et [95–100] % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui tootmiskulud. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(86)

Koostööd tegev eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(87)

Komisjon võrdles tooteliikide kaupa koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinna tasemel, nagu on kirjeldatud eespool.

(88)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrigeerimisi tehti allahindluste, mahahindluste ja koguseliste erinevuste; transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja muude lisakulude ning laenukulude arvessevõtmiseks.

(89)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(90)

Selle põhjal oli koostööd tegeva tootja kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 52,2 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(91)

Pärast avalikustamist väitis DAKOFO, et USAst pärit UANi import liitu ei toimunud dumpinguhinnaga. Liitu suunatud ekspordi hinna määramisel tugines DAKOFO Fredericia terminali hinnangulistele UANi impordihindadele, sarnaselt sellele, mida DAKOFO oli sedastanud Trinidadist ja Tobagost pärit impordi puhul (vt põhjendus 75 eespool). Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutas DAKOFO New Orleans’i (NOLA) avaldatud hinnangulisi CIF-hindu, arvestades, et need esindavad USAs makstavaid omamaiseid hindu.

(92)

Komisjon lükkas DAKOFO väite tagasi. Nagu põhjendustes 78–90 kirjeldatud, põhinesid komisjoni dumpinguarvutused USA ainsa koostööd tegeva UANi tootja kontrollitud andmetel. Komisjon kontrollis neid andmeid kohapeal. Kuna asjaomased arvutused näitasid dumpingu olemasolu, kinnitati komisjoni järeldus dumpingu jätkumise kohta USA puhul.

(93)

Lisaks Venemaa puhul dumpingu kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ning liidu turu atraktiivsus.

(94)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal olid asjaomasel perioodil märkimisväärsed. Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt ületas kõigi teadaolevate Venemaa tootjate kogu tootmisvõimsus 3 500 000 tonni aastas ja vaba tootmisvõimsus oli asjaomase perioodi mis tahes aastal keskmiselt ligikaudu 30 %.

(95)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turule.

(96)

Dumpinguvastaste meetmete olemasolu ei vähendanud liidu turu atraktiivsust. Kogu asjaomasel perioodil ulatus aastane impordimaht rohkem kui 300 000 tonnini aastas, mis moodustab peaaegu poole esialgse uurimisperioodi impordimahust, ja enam kui poole aasta keskmisest impordimahust, mida täheldati esialgse uurimise asjaomasel perioodil, mis kestis 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2018. Samuti tuletatakse meelde, et isegi kui kehtisid dumpinguvastased meetmed, toimus asjaomane müük liitu dumpinguhinnaga. Seega meetmete aegumise korral dumpinguhinnaga impordi maht tõenäoliselt suureneb.

(97)

Kohaldatavad dumpinguvastased meetmed ei ole takistanud Venemaa tootjatel jätkamast märkimisväärses koguses UANi müümist liitu dumpinguhinnaga. Kui meetmetel lastakse aeguda, siis tõenäoliselt müüvad need tootjad liitu dumpinguhinnaga veelgi suuremas koguses, sest neil on selleks vaba tootmisvõimsus (vt põhjendus 94).

(98)

Lisaks dumpingu kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 74) uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Trinidadis ja Tobagos ning liidu turu atraktiivsus.

(99)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Trinidadis ja Tobagos olid asjaomasel perioodil märkimisväärsed. Asjaomasel perioodil oli aastane vaba tootmisvõimsus keskmiselt enam kui 400 000 tonni ning 2023. aastal ulatus see enam kui 700 000 tonnini.

(100)

Dumpinguvastaste meetmete olemasolu ei vähendanud asjaomasel perioodil liidu turu atraktiivsust. Trinidadist ja Tobagost pärit impordi aastane maht ulatus asjaomasel perioodil rohkem kui 400 000 tonnini aastas, mis on suurem kui esialgsel uurimisperioodil ja ligilähedane aasta keskmisele impordimahule, mida täheldati esialgse uurimise asjaomasel perioodil, mis kestis 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2018. Samuti tuletatakse meelde, et isegi kui kehtisid dumpinguvastased meetmed, toimus asjaomane müük liitu dumpinguhinnaga. Seega on tõenäoline, et meetmete aegumise korral jätkub dumpinguhinnaga impordi kasv.

(101)

Kohaldatavad dumpinguvastased meetmed ei ole takistanud MHTLil jätkamast märkimisväärses koguses UANi müümist liitu. Meetmete aegumise korral tõenäoliselt müüb MHTL liitu dumpinguhinnaga veelgi suuremas koguses, sest MHTLil on selleks vaba tootmisvõimsus.

(102)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Sellega seoses analüüsis komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust USAs ning liidu turu atraktiivsus.

(103)

Nii esialgsel uurimisperioodil kui ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ainus koostööd tegev USA eksportiv tootja CFI. Taotluses osutati teiste UANi tootjate olemasolule USAs. Asjaomased tootjad ei teinud koostööd käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise ega esialgse uurimise käigus. Nende tootmisvõimsust arvesse võttes peetakse ebatõenäoliseks, et nad liitu ekspordiksid. Tuginedes konservatiivsele lähenemisviisile, on komisjon seega arvesse võtnud üksnes liitu eksportimiseks kasutatavat CFI vaba tootmisvõimsust. See vaba tootmisvõimsus oli kogu asjaomasel perioodil enam kui 200 000 tonni aastas. CFI kogu tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus [6 000 000–6 500 000] tonni aastas.

(104)

Dumpinguvastaste meetmete olemasolu ei vähendanud asjaomasel perioodil liidu turu atraktiivsust UANi eksportivate USA tootjate jaoks. Välja arvatud 2021. aastal, ületas USAst liitu suunatud ekspordi maht 550 000 tonni aastas, mille puhul on tegemist märkimisväärse kogusega ja mis oli vaid ligikaudu 150 000 tonni vähem kui esialgsel uurimisperioodil. Samuti tuletatakse meelde, et isegi dumpinguvastaste meetmete kehtimise korral toimus asjaomane müük liitu dumpinguhinnaga. Seega on tõenäoline, et meetmete aegumise korral jätkub dumpinguhinnaga impordi kasv.

(105)

Kohaldatavad dumpinguvastased meetmed ei ole takistanud CFI-l jätkamast märkimisväärses koguses UANi müümist liitu. Meetmete aegumise korral müüb CFI tõenäoliselt liitu dumpinguhinnaga vähemalt samas koguses kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või isegi suurendab oma müügimahtu liitu, kuna CFI-l on selleks vaba tootmisvõimsust (vt põhjendus 103). Kuigi UANi saab USA siseturul müüa kõrgema hinnaga kui liidu turul, ei ole märke sellest, et USA UANi turg kasvaks veelgi ja seetõttu ei suuda see tõenäoliselt vaba tootmisvõimsust ära kasutada. Lisaks soovib CFI oma tootmisvõimsust parimal viisil ära kasutada ja müüa muidu kasutuseta jääva vaba tootmisvõimsuse toodangut eksporditurgudel, sealhulgas liidu turul.

(106)

Pärast avalikustamist väitis CFI, et komisjon ei ole teinud alusmääruse artikli 11 lõikes 2 nõutavat ettevaatavat hindamist. CFI lisas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iseloomustasid erakorralised ja mitterepresentatiivsed asjaolud, sealhulgas tarnepuudujäägid, mis meelitasid liitu tähtsusetuid eksportijaid. Lisaks väitis CFI, et komisjon ei hinnanud, kas CFI omas stiimulit müüa tulevikus samade hindadega ja kas gaasihinnad, mille langust CFI eeldas pärast 2024. aastat, mõjutaksid hinnasuhteid, kas liidu tootjate taastumine mõjutaks tulevast nõudlust USAs toodetava UANi järele ja kas USA sisenõudluse suundumused piiraksid ekspordi kättesaadavust. Viimasena viitas CFI sellele, et USA eksporti ajendasid ajutised liidu puudujäägid, mitte dumpingut soodustavad struktuursed stiimulid.

(107)

Seoses üldise väitega ettevaatava hindamise puudumise kohta juhtis komisjon CFI tähelepanu põhjendustes 102–105 esitatud hinnangule.

(108)

Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodi mitterepresentatiivsusega tõi komisjon välja, et USA impordimahtusid, mille osakaal liidu koguturust oli enam kui 20 % (vt tabel 2 allpool), ei saa mingil juhul pidada tähtsusetuks. Komisjoni arusaamist mööda ei pidanud CFI silmas „tähtsusetuid eksportijaid“, vaid „tähtsusetut eksporti“.

(109)

Vastupidiselt CFI väitele hindas komisjon, kas CFI-l oleks selge stiimul jätkata UANi müümist liitu dumpinguhinnaga (vt põhjendus 105). Lisaks leidis komisjon, et mitte ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vaid ka aastatel 2022 ja 2023, ületasid CFI omamaised brutohinnad CFI poolt liitu suunatud ekspordi brutohindu, mis on selge märk kogu asjaomasel perioodil jätkunud dumpingutavadest. On kindlaks tehtud, et CFI omab tugevat positsiooni USA siseturul, kuhu ta on müünud vähemalt 95 % oma toodangust kogu asjaomasel perioodil. Puudub ilmne põhjus, miks CFI peaks oma omamaiseid hindu (ekspordihindade tasemele) langetama ja seega oma peamisest kasumiallikast loobuma. Omakorda on ebatõenäoline, et CFI müüks UANi liidu turule kõrgete USA siseturu hindadega, arvestades liidu turu konkurentsivõimelisemat struktuuri.

(110)

Komisjon selgitas lisaks, et gaasihindade mõju tulevastele hinnasuhetele ei ole vaja hinnata. Nagu põhjendustes 102 ja 118 märgitud, ei peetud dumpingu jätkumise tõenäosuse praeguses hindamises hinnasuhete analüüsimist vajalikuks. Samadel põhjustel ei peetud vajalikuks analüüsida, kas liidu tootjate taastumine mõjutaks tulevast nõudlust USAs toodetava UANi järele. Sellest hoolimata võib eeldada, et seni, kuni USAst pärit UANi pakutakse liidu tootjate hindu alla löövate hindadega, jätkub nõudlus USAs toodetava UANi järele.

(111)

Küsimuse osas, kas USA sisenõudluse suundumused võivad ekspordi kättesaadavust piirata, tuletas komisjon meelde, et ta oli järeldanud, et USA siseturg tõenäoliselt enam ei kasva (põhjendus 105). Igal juhul ei esitanud CFI ühtegi analüüsi, mis viitaks vastupidisele, st mis näitaks, et USA siseturg tõenäoliselt tulevikus kasvab.

(112)

Seoses CFI väitega, et dumpingut soodustavad struktuursed stiimulid puudusid, viidatakse eespool esitatud põhjendusele 109, kus komisjon tõi välja, miks CFI tugev positsioon USA siseturul, mis võimaldas tal teenida märkimisväärset kasumit, koos palju konkurentsivõimelisema ekspordituruga liidus on tõepoolest loonud struktuurse dumpingu olukorra, mis tõenäoliselt jätkub.

(113)

Lisaks väitis CFI, et komisjon ei analüüsinud, kas CFI vähemalt 200 000 tonnine vaba tootmisvõimsus aastas oli tegelikult vajalik oma omamaiste ja kolmandate riikide klientide teenindamiseks, ega uurinud ka tootmismahtude liitu suunamise alternatiivkulusid. Ta märkis lisaks, et ühelt poolt järeldades, et liidu turg säilitas atraktiivsuse, kuna CFI ekspordimaht ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 550 000 tonni, ning teiselt poolt järeldades, et meetmete puudumise korral dumping tõenäoliselt jätkub, kujutaks endast ringtõestust.

(114)

Komisjon ei nõustunud CFI väidetega. Olenemata põhjenduses 103 esitatud hinnangust leidis komisjon, et isegi kui kindlaks tehtud vaba tootmisvõimsust tulevikus liitu ei ekspordita või sellest eksporditakse vaid väike osa, eksporditaks liitu tõenäoliselt ka edaspidi vähemalt enam kui 550 000 tonni UANi aastas, (17) mis oli väikseim kogus, mida CFI eksportis mis tahes 12-kuulise perioodi jooksul asjaomasel perioodil. Selline ekspordimaht on märkimisväärne (20 % turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vt tabel 2 allpool) võrreldes liidu tarbimisega. Lisaks kinnitas uurimine, et selline import toimus liitu dumpinguhinnaga. Arvestades, et dumpingutavad on jätkunud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse ajal, on tõenäoline, et asjaomased dumpingutavad jätkuvad ka meetmete aegumise korral. Sellise arutluskäigu puhul ei ole tegemist ringtõestusega, vaid pigem on tehtud järeldus tagajärje või tõenäosuse kohta praeguste sündmuste põhjal.

(115)

CFI väitis ka, et USA ekspordi hüppeline kasv aastatel 2022 ja 2023 oli reaktsioon liidu kõrgete hindade, piiratud liidu toodangu ja teiste pakkujate vähenenud kättesaadavuse erandlikule kokkulangevusele. Selleks hetkeks kui liidu tootjad tootmise taastasid ja liidu hinnad normaliseerusid, oli USA eksport juba hakanud vähenema. Ta väitis, et seda saavad kinnitada allpool tabelis 2 esitatud Eurostati andmed, mis näitavad USA impordimahu vähenemist liitu 853 263 tonnilt 2022. aastal 536 569 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Komisjon ei olnud CFI väitega nõus. Esiteks leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud impordimaht moodustas enam kui 20 % liidu tarbimise turuosast (vt tabel 2). Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et see import toimus dumpinguhinnaga. Samuti tuletas komisjon meelde, et isegi ilma erandlike välisteguriteta (nagu näiteks kiiresti tõusvad gaasihinnad ja sellele järgnenud tarnehäired, mida CFI pidas peamiselt USA ekspordimahu suurenemise põhjuseks), moodustas USAst pärit UANi eksport liitu aastatel 2016 ja 2017 ning esialgse uurimise uurimisperioodil, mis hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/576 (18) tabel 2), enam kui 540 000 tonni aastas. See näitab, et kõigil komisjoni poolt alates 2016. aastast uuritud perioodidel toimus UANi eksport liitu märkimisväärses koguses.

(117)

Viimasena märkis CFI, et avalikustamisdokumendi punkti 96 kohaselt kavatses komisjon analüüsida „liidu ja USA hindade vahelist seost“ ning „liitu ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ning USA hindade vahelist seost“. Avalikustamisdokument aga sellist analüüsi ei sisaldanud.

(118)

Komisjon selgitas, et mainitud hinnasuhete analüüs ei olnud vajalik järeldamaks, et meetmete puudumise korral dumping tõenäoliselt jätkub. Sellele järeldusele jõudmiseks piisas USA tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse ning liidu turu atraktiivsuse analüüsist (vt põhjendused 102–105).

(119)

Eeltoodud kaalutluste põhjal kinnitas komisjon järelduse, et meetmete aegumise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

(120)

Asjaomasel perioodil tootis liidus samasugust toodet ligikaudu 20 tootjat (kontsernid). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(121)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 299 135 tonni. Komisjon tegi asjaomase näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nimelt Fertilizers Europe’i kogutud andmete ja taotluse esitajale kättesaadava turuteabe põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 32, kaasati valimisse kolm liidu tootjat. Kontrollitud andmete põhjal moodustas nende toodang ligi 70 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(122)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks selle põhjal, milline oli liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, lisades impordimahud kõikidest kolmandatest riikidest Eurostati andmete järgi.

(123)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(124)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 23 %. Liidu tarbimise vähenemine on seletatav mitme asjaoluga: UANi tootmise ajutine vähenemine liidus seoses 2022. aastal gaasi- ja energiahinna järsu tõusuga; impordimahu märkimisväärne kasv samal aastal ning põllumajanduses toitainete kasutamise parimate tavade rakendamine, mis vähendas mineraalväetiste kasutust (19).

(125)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit asjaomase toote importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 kumulatiivselt hinnata.

(126)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

(127)

Algatamisetapis väitis MHTL, et Trinidadist ja Tobagost pärit importi tuleks eraldi hinnata, kuna asjaolud on esialgse uurimisega võrreldes muutunud. Täpsemalt väljendudes oleks MHTLi sõnul olnud Trinidadi ja Tobago impordi eraldi hindamine põhjendatud, võttes arvesse asjaolu, et taotluses ei tuvastatud Trinidadi ja Tobago puhul dumpingut, Trinidadi ja Tobago eksportijad olid usaldusväärsed ja poliitiliselt stabiilsed partnerid liidu jaoks ning nad erinesid Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest pärit eksportijatest ning Trinidadi ja Tobago import (nende hinnad olid kõrgemad kui muu päritolu impordi puhul ja oluliselt väiksema mahuga kui import Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest kokku) ei oleks saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada. Komisjon lükkas need väited tagasi. Otsus selle kohta, kas importi tuleks hinnata kumulatiivselt või mitte, peab põhinema alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidel, mis on käesoleval juhul täidetud, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool esitatud põhjendustes 129–132. Ükski teine MHTLi väljendatud asjaolu ei seadnud kahtluse alla Trinidadist ja Tobagost ning USAst ja Venemaalt pärit impordi ühise uurimise asjakohasust (20).

(128)

Eksportiv tootja CFI taotles Venemaalt pärit impordi hindamist eraldi Trinidadi ja Tobago ning Ameerika Ühendriikide impordist. CFI tugines oma väites kõva kiudplaadi (21) ja valtstraadi (22) juhtumitele (mis hõlmasid muid riike kui Venemaa) ning viitas i) Venemaa tootjate ainulaadsele kulustruktuurile, mis tulenes riigisiseselt reguleeritavast gaasihinnast; ii) geopoliitilistele teguritele (nimelt Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja sellest tulenevad Venemaa suhtes kehtestatud Lääne sanktsioonid); iii) spetsiifilisele hinnakäitumisele, kuna Venemaa suunas oma maagaasitarned järgmise etapi lämmastikutoodetesse ning iv) taotlusele, mis kajastas märkimisväärset hinna allalöömist üksnes Venemaa puhul. Komisjon märkis, et CFI osutatud juhtumite asjaolud erinesid käesoleva uurimise asjaoludest, mistõttu nendega seotud väiteid ei saa käesolevale uurimisele üle kanda. Näiteks kõva kiudplaadi juhtumi puhul, kus Brasiilia importi hinnati eraldi, oli Brasiiliast pärit import seotud väga erineva kasutusotstarbega tooteliigiga. Komisjon leiab, et seda ei saa käesoleva läbivaatamisega seotud imporditava UANi puhul kasutada. Valtstraadi juhtumis ei kumuleeritud Türgi importi eelkõige seetõttu, et selle hinnad olid väga kõrged ning Türgi ja teiste ettevõtjate vahelise konkurentsi tingimusi ei peetud sarnaseks, samas kui Moldova Vabariigist pärit importi hinnati eraldi, kuna see ei löönud alla liidu tootmisharu hinda ja kahjumarginaal jäi allapoole kahju miinimumtaset. Käesoleva uurimise puhul ei ole ühegi asjaomase riigi hinnad ebatavaliselt kõrged ning hinna allalöömine on märkimisväärne, võttes arvesse sellise kauba nagu UAN hinnatundlikkust. Pärast avalikustamist väitis CFI, et komisjon ei olnud teinud sisulist analüüsi vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 4 punktile b (st eri päritoluga toodete vahelise konkurentsi tingimuste sisulist analüüsi) ning et USA, Venemaa ning Trinidadi ja Tobago dumpingu olemus ja allikad olid erinevad, nimelt tulenes Venemaa dumpinguhind riigi tasandil kehtestatud struktuursetest kulumoonutustest. Komisjon ei nõustunud selle väitega ning märkis, et imporditud toodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi on üksikasjalikult hinnatud põhjenduses 131 allpool ning et dumpingu olemus ei ole sellise analüüsi kontekstis oluline.

(129)

Kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kindlaks tehtud dumpingumarginaalid olid oluliselt suuremad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtasemest.

(130)

Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Venemaalt pärit impordi turuosa 12,4 %, Trinidadist ja Tobagost pärit impordi turuosa 9,8 % ning Ameerika Ühendriikidest pärit impordi turuosa 20,6 %. Kuigi Trinidadist ja Tobagost pärit impordi maht asjaomasel perioodil vähenes, oli selle impordi turuosa liidus endiselt märkimisväärne (9,8 %).

(131)

Konkurentsitingimused ühelt poolt Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ning teiselt poolt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu samasuguse toote vahel olid sarnased. Täpsemalt väljendudes konkureerisid imporditud tooted omavahel ja liidus toodetud samasuguse tootega. Seda seetõttu, et imporditud ja omamaiseid tooteid müüdi samade müügikanalite kaudu ja sarnastele kliendirühmadele. Sageli toimub erineva päritoluga UANi segamine mahutites. Vaatlusalune toode on asendatav homogeenne kaup ja konkurents leidis aset suuresti vaid hindade põhjal. Asjaomasel perioodil saavutasid nii omamaiste tootjate kui ka asjaomaste riikide (ühiselt ja individuaalselt) müügihinnad liitu 2022. aastal kõrgeima taseme ja langesid seejärel märkimisväärselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid Venemaalt pärit impordi hinnad 39 %, samas Trinidadist ja Tobagost pärit impordi hinnad jäid üldjoontes samaks kui 2021. aastal. USA hinnad langesid samuti, kuid vähemal määral. Igast asjaomasest riigist pärit impordi hinnad langesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil allapoole liidu tootmisharu müügihindu liitu.

(132)

Eeltoodut arvesse võttes leidis komisjon, et alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ning Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit importi uuriti kahju väljaselgitamiseks kumulatiivselt.

(133)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(134)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(135)

Asjaomastest riikidest pärit import kasvas asjaomasel perioodil 109 %. Turuosa suurenemine oli veelgi tuntavam, sest asjaomase impordi turuosa kasvas 171 %, jõudes 15,8 %-lt 2021. aastal 42,8 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna liidu tarbimine vähenes samal perioodil 23 %, siis asjaomaste riikide turuosa järsk kasv kahjustas selgelt teisi turuosalisi, nimelt liidu tootmisharu.

(136)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(137)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(138)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid asjaomasel perioodil 19 %. Impordihinnad tõusid 2022. aastal valitsevate turutingimuste tõttu, eelkõige kõrgemate ülemaailmsete gaasihindade tõttu, mis pani ELile suurema koormuse. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks olid need siiski langenud alla 2021. aasta taseme kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi puhul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid Venemaalt pärit impordi hinnad 39 %, samas Trinidadist ja Tobagost pärit impordi hinnad jäid peaaegu samale tasemele kui 2021. aastal. USA hinnatasemed langesid samuti, kuid väiksemas ulatuses kui Venemaalt pärit impordi puhul.

(139)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(140)

Sarnaselt esialgse uurimisega korrigeeriti liidu tootjate müügihinda tehasehinna tasemele, välja arvatud liidu tootmisharu müük, mis hõlmas merevedu sellistesse sadamatesse nagu Rouen (Prantsusmaa) ja Gent (Belgia). Leiti, et müügi puhul, mis moodustas ligikaudu 5 % liidu tootmisharu müügist, on tehasehinna arvutamise asemel asjakohane kasutada asjaomasesse sadamasse tarnimise hindu.

(141)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitas kaalutud keskmist hinna allalöömise marginaali vahemikus 3,5–18 %, mida peeti sellise kauba nagu UAN hinnatundlikkust arvestades märkimisväärseks.

(142)

Lisaks toimus asjaomastest riikidest pärit impordi puhul märkimisväärne hinna allasurumine. Tõepoolest, hinnatase oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu tootmiskuludest madalam, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma hindu kasumlikule tasemele.

(143)

Pärast avalikustamist palus MHTL komisjonil kindlaks määrata kahjumarginaali, milles ei võetaks arvesse liidu tootmisharu prognoositavaid tulevasi kulusid, mis tulenevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmisest. Komisjon kinnitas, et selliseid kulusid ei võeta arvesse hinna allalöömise marginaali arvutamisel ja et käesoleva uurimise käigus turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi ei tehtud.

(144)

UANi import muudest kolmandatest riikidest kui Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärines peamiselt Valgevenest, Ukrainast, Serbiast ja Egiptusest.

(145)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit UANi impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(146)

Import muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid vähenes asjaomasel perioodil 77 %. Valgevenest ja Ukrainast pärit impordi vähenemist võib seletada geopoliitiliste arengutega (nt Ukraina-vastane agressioonisõda ja Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioonid). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa vaid 2,3 %, mis on väiksem kui esialgse uurimise uurimisperioodil kindlaks tehtud 4,1 %.

(147)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(148)

Nagu on märgitud põhjenduses 32, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(149)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mis sisaldusid taotluse esitaja vastustes makromajanduslikule küsimustikule. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(150)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(151)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(152)

Pärast avalikustamist väitis MHTL, et kahju hindamine oli moonutatud, arvestades perioodi alguse (2021. aasta) eksitavat olemust. Huvitatud isik nõudis COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud asjaolude täpsemat hindamist ning selle omaksvõttu, et kahju hindamise käigus kindlaks tehtud näitajate halvenemise perioodi alguseks oli erandlik 2021. aasta. Komisjon ei olnud MHTLiga nõus, et kahju hindamine oli moonutatud. Liidus peeti toidutarneahelat, sealhulgas väetisesektorit, COVID-19 pandeemia ajal oluliseks ning UANi pakkumine ja turustamine jätkus. Komisjon jõudis järeldusele, et pandeemia ei mõjutanud väetisetööstust märkimisväärselt (23) ning et seega ei ole asjaomase perioodi algust arvestades kahju hindamise puhul tegemist moonutusega.

(153)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(154)

Liidus toodetakse UANi tavaliselt integreeritud keemiatehastes, kus valmistatakse mitut toodet. Selles kontekstis vähenes UANi tootmine asjaomasel perioodil 37 % (3 649 010 tonnilt 2 299 135 tonnile), mis on ligikaudu 1,4 miljonit tonni vähem kui esialgse uurimise uurimisperioodil. Asjaomasel perioodil esinenud enneolematu gaasi- ja energiakriis tõi liidu tootjatele kaasa ajutised tootmiskatkestused.

(155)

Tootmisvõimsus vähenes 2021.–2022. aastal ning püsis seejärel stabiilsena kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(156)

Võttes arvesse üsna stabiilset tootmisvõimsust ja tootmise vähenemist, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 41 %-lt 2021. aastal 28 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on palju väiksem kui tootmisvõimsuse rakendamine esialgse uurimise uurimisperioodil (50 %) ning kindlasti jätkusuutmatu keskpikas ja pikas perspektiivis.

5.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(157)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(158)

Liidu tootmisharu müügimaht liidus vähenes asjaomasel perioodil 45 %. See on teravas vastuolus asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemisega olukorras, kus liidu tarbimine vähenes.

(159)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil 28 %. See areng oli tingitud halbadest turutingimustest, eelkõige imporditava UANi madalast hinnast. Liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomastest riikidest pärit impordi tõttu, kelle turuosa asjaomasel perioodil põhimõtteliselt kolmekordistus.

(160)

Eespool esitatud andmed toodangu, tootmisvõimsuse madala rakendamise, müügimahu ja turuosa kohta näitavad, et liidu tootmisharu ei suutnud asjaomasel perioodil kasvada, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit import suurenes nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest.

(161)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(162)

Arvestades liidu tootmisharu halvenevaid turutingimusi, vähenes liidu tootmisharus asjaomasel perioodil töötajate arv 19 %. Võttes arvesse tehaste ajutist sulgemist ja kuna tootmine vähenes veelgi, vähenes tootlikkus asjaomasel perioodil siiski 22 %. Väärtuslike töötajate koondamise asemel püüdis liidu tootmisharu võimaluse korral viia UANi tootmisega seotud töökohad üle oma keemiatehaste muudesse tootmisüksustesse.

(163)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(164)

Asjaomaste riikide eksportijate jätkuva ebaõiglase hinnakujunduse tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik taastuda esialgse uurimise käigus täheldatud dumpingutavadest.

(165)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulu liidus

(166)

Müügihindu mõjutas pakkumise ja nõudluse dünaamika, sealhulgas mõne liidu tootja tootmise ajutine vähendamine, mis tõi kaasa liidu müügihindade tõusu olukorras, kus UANi kättesaadavus liidu turul vähenes. Pärast seda, kui hinnad olid saavutanud 2022. aasta teises kvartalis haripunkti, nimelt Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju tõttu gaasi- ja energiahindadele, toimus UANi müügihindade langus 2023. aasta keskpaigani ning seejärel hinnad stabiliseerusid.

(167)

Müügihinnad kasvasid asjaomasel perioodil 9 %, samal ajal kui ühiku tootmiskulu suurenes samal perioodil 15 %. Tootmiskulude suurenemise põhjustasid peamiselt gaasihinna kõikumised, mis moodustas suurema osa UANi tootmiskuludest. Liidu tootjad ei suutnud aga katta UANi tootmiskulusid 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma müügihinnaga, kuna asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga UANi import põhjustas ebaausat konkurentsi. Selle tagajärjel muutus liidu tootjate UANi müük liidu turul kahjumlikuks.

(168)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(169)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid asjaomasel perioodil 7 %, nimelt palkade indekseerimise kohustuste täitmise tõttu. Tööjõukulud töötaja kohta olid suuremad 2022. aastal, kui kasumlikkus saavutas haripunkti.

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(171)

Lõppvarud vähenesid asjaomasel perioodil 5 % ja varud protsendina toodangust suurenesid veidi. Seda tegurit ei peetud esialgses uurimises kahju oluliseks näitajaks, sest varud protsendina toodangust olid kogu perioodil madalad ja lõppvarud varieerusid hooajaliselt. Komisjon leidis, et see on nii ka käesolevas uurimises. Käesoleva uurimise käigus leiti, et varud olid suuremad kui esialgse uurimise ajal.

(172)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(173)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes 9,4 %-lt 2021. aastal –7,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna põhjendustes 166–167 kirjeldatud keskmised müügihinnad ja tootmiskulud muutusid, tootmisvõimsuse rakendamine vähenes ja seoses püsikulude katmisega vähenes toodang. 2022. aasta oli ebatavaline aasta, mil tooraine- ja energiahinnad olid kõrged, kuid ka UANi hinnad olid kõrged katkenud tarnetingimustes. Muutunud tootmisgraafikud, tootmiskulude suurenemine ja asjaomastest riikidest pärit impordist tingitud müügihinna allasurumine tõid liidu tootmisharule 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaasa kahjumi. Neid fakte ei lükka ümber ka lämmastikusektori paranenud marginaalid, millele MHTL oma märkustes avalikustamise kohta viitab, tuginedes Euroopa (sealhulgas Norra) kohta osale 2025. aasta kohta saadud turuteabele, (24) st andmetele sektori kohta, mis on laiem kui UANi sektor, geograafilise piirkonna kohta, mis on ulatuslikum kui liit, ja perioodi kohta, mis järgneb läbivaatamisega seotud uurimisperioodile.

(174)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog arenes asjaomasel perioodil negatiivses suunas ja järgis igakülgselt kasumlikkuse suundumust.

(175)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See arenes asjaomasel perioodil negatiivses suunas, kajastades eespool kasumlikkust ja rahavoogu kirjeldavaid suundumusi.

(176)

Liidu tootmisharu investeeringud olid asjaomasel perioodil vähesed, isegi kui pidev investeerimine integreeritud keemiatehasesse oli pikaajalise tegevussuutlikkuse tagamiseks hädavajalik. Investeeringute taseme langus oli tingitud kapitali kaasamise võime vähenemisest, mida näitasid halvenev rahavoo olukord ja kehvad turutingimused. Investeeringud, mis olid väiksemad kui esialgse uurimise ajal, olid suunatud energiatarbimise vähendamisele, ratsionaliseerimisele ja tõhususe suurendamisele.

(177)

Asjaomasel perioodil langesid liidu tootmisharu müügihinnad (–9 %), mis koos suurenenud kuludega (+15 %) tõid kaasa 2021. aasta 9,4 % suuruse kasumi muutumise kahjumiks 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nende suundumuste tõttu vähenes oluliselt rahavoog, investeeringutasuvus ja investeeringute maht. Märkimisväärset negatiivset mõju oli tunda ka kogust kajastavates näitajates, nagu toodang, mis vähenes 37 %, müügimaht, mis vähenes 45 %, ja turuosa, mis vähenes 76,6 %-lt 2021. aastal 54,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti langes tootmisvõimsuse rakendusaste murettekitavale tasemele, mis oli asjaomaste kulude katmiseks liiga madal. Need arengud kahjustasid liidu tootmisharu olukorda. Ükski uuritud näitaja ei kajastanud taastumist ega positiivset arengut.

(178)

Pärast avalikustamist ei nõustunud MHTL väitega, et uuritud kahjunäitajad ei kajastanud taastumist ega positiivset arengut. Komisjon lükkas MHTLi märkused tagasi, kuna need põhinesid konkreetsete aastate otsitud suundumustel ja faktide moonutamisel. Näiteks väitis MHTL, et liidu tootmisharu tootmismaht suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes asjaomase perioodi algusega kõrgeimale tasemele, mis on täiesti väär (vt tabel 5). Samuti viitas see huvitatud isik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud „liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastme märkimisväärsele paranemisele“ (tõustes alates 2022. aastast 25 %-lt 28 %-le), mis ei arvesta 2021. aastat ega asjaolu, et tabel 5 näitas selgelt tootmisvõimsuse rakendusastme halvenemist asjaomasel perioodil (–33 %). MTHL pidas positiivseks arenguks tabelis 6 esitatud absoluutarvudes väljendatud müügimahtude väiksemat langust 2023. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel (– 112 693) võrreldes asjaomastest riikidest pärit impordimahtude suurema langusega samal perioodil (– 210 254 tonni, nagu on näidatud tabelis 2), mis moonutab asjaolu, et asjaomasel perioodil asjaomastest riikidest pärit import peaaegu kolmekordistas oma turuosa, samas kui liidu tootmisharu turuosa langes 28 %.

(179)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Pärast avalikustamist väitis CFI, et komisjon ei olnud seda teinud ja et komisjon oleks pidanud uurima muude teadaolevate tegurite mõju, mis põhjustasid liidu tootmisharu olukorra esialgse halvenemise enne USA impordi taastamist. Komisjon lükkas CFI väite põhjendamatuse tõttu tagasi ning tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on järgmised. muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju, liidu tootmisharu eksporditegevus, liidu tootmisharu UANi import, kasvavad tootmiskulud ja liidu tarbimise vähenemine.

(181)

Asjaomasel perioodil kaotas liidu tootmisharu liidu turul märkimisväärselt müügimahtu, kuna tema müük liidus vähenes 45 %. Kuna tarbimine vähenes 23 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 76,6 %-lt 54,9 %-le.

(182)

Liidu tootmisharu turuosa vähenemist võib seostada asjaomastest riikidest pärit impordiga, mis suurendas nende turuosa 15,8 %-lt 42,8 %-le. Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust tõusid energiahinnad märkimisväärselt, mis tõi kaasa tootmiskulude kiire kasvu. Samal ajal suurenesid impordimahud hüppeliselt.

(183)

Kehtivad tollimaksud olid fikseeritud tollimaksud, mis kehtestati ajal, mil UANi hinnad olid asjaomase perioodi hindadega võrreldes madalad. Liidu tootmisharu keskmine müügihind oli 2017./2018. aastal, mis oli esialgse uurimise ajal koguselise tollimaksu summa arvutamiseks kasutatud periood, 127 eurot tonni kohta, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud liidu tootmisharu keskmine müügihind oli oluliselt suurenenud kulude tõttu enam kui kaks korda kõrgem. Sellest tulenevalt vähenes koguselise tollimaksu tõhusus oluliselt ja asjaomastest riikidest pärit impordil oli laastav mõju mahule juba 2022. aastal, kui UANi hinnad tõusid järsult ja fikseeritud dumpinguvastased tollimaksud moodustasid väga väikese osa UANi lõplikust hinnast. Pärast koguste ja turuosa märkimisväärset vähenemist 2022. aastal, alates 2023. aastast, ei saanud ka liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi ebaausa konkurentsi tõttu kulude kasvu oma müügihindadesse üle kanda ning 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kandis ta märkimisväärset kahju.

(184)

Seetõttu on selge, et langevate hindadega impordi suurel kasvul, mis lõi alla ja surus alla liidu tootmisharu hindu, oli oluline osa liidu tootmisharu majandusnäitajate kiires halvenemises. Seda mõju süvendas kaks tootepõhist tegurit. Esiteks, UAN on tarbekaup, mida müüakse klientidele peaaegu erandlikult hinna alusel. Seetõttu võib väikesel hinnavahel olla oluline tagajärg. Teiseks on UAN erinevalt suuremast osast väetistest vedel toode, mis vajab spetsiaalseid mahuteid. Seepärast peavad liidu tootjad, kes saavutavad UANi ladustamismahu piiri, viima UANi turustusahelasse, müües laovarusid turul valitsevate hindadega, isegi kui need hinnad on madalad.

(185)

CFI märkis, et tema tarned ELi sõltuvad nõudlusest, mitte pakkumisest, kuid see, kas CFI ise tegeleb klientide leidmisega või kas kliendid tegelevad pakkuja otsimisega, ei ole käesoleva analüüsi seisukohast oluline. Lisaks märkis CFI, et USA impordi ja liidu tootjate tegevuse vähenemise vahel oli parimal juhul nõrk seos, et mitmesugused sõltumatud turusuundumused olid ekslikult omistatud impordi mõjule ning et komisjon peaks tegema järelduse sarnaselt sojavalgutoodete juhtumiga, (25) millisel juhul leiti, et põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel oli katkenud. Pärast avalikustamist leidis CFI, et kahjusuundumused ei vasta USA impordile. Sellega seoses väitis ta, et liidu tootmisharu tegevus vähenes juba 2021. aastal, mis oli enne USA impordi uuesti liitu sisenemist. Komisjon ei olnud sellega nõus ja tuletas CFI-le meelde, et põhjuslik seos tehti kindlaks esialgse uurimise käigus ning et käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise kahjuanalüüs keskendub peamiselt küsimusele, kas liidu tootmisharu on toibunud dumpinguhinnaga impordi põhjustatud varasemast kahjust ja kas selline kahju jätkuks või korduks meetmete aegumise korral. Lisaks tehti käesolevas uurimises vastupidiselt sojavalgutoodete juhtumile kindlaks selge põhjuslik seos asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi, sealhulgas USAst pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Nagu eespool põhjenduses 182 mainitud, suurendas asjaomastest riikidest pärit import nende riikide turuosa 15,8 %-lt 2021. aastal 42,8 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. USAst pärit impordi turuosa suurenes 0 %-lt 2021. aastal 20,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks olid kolme asjaomase riigi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid miinimumtasemest tunduvalt kõrgemad.

(186)

Import kolmandatest riikidest oli kallim kui asjaomastest riikidest pärit import. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes samuti märkimisväärselt, moodustades 2021. aastal 7,6 % turuosast, kuid mitte rohkem kui 2,3 % turuosast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seepärast järeldas komisjon, et asjaomane import ei mõjutanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(187)

Uurimise käigus märkis koostööd tegev importija Union Invivo, et ELi kehtestatud sanktsioonide järgselt Valgevenest pärit impordivoogude kahanemisega kaasnes muudest allikatest pärit impordivoogude ümberkorraldumine liidu tootjate UANi tootmise vähenemise kontekstis. Komisjon tunnistas, et Valgevenest pärit UANi import tõepoolest vähenes märkimisväärselt geopoliitilistel põhjustel ja ELi kehtestatud sanktsioonide tõttu. Komisjon märkis siiski ka, et Valgevenest pärit impordi turuosa oli 2021. aastal 4,7 %, samas kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa oli sel aastal enam kui kolm korda suurem, st 15,8 %. Lisaks, kuigi Valgevenest pärit import on alates 2021. aastast, st enne sanktsioone, vähenenud 120 271 tonni võrra, suurenes asjaomastest riikidest pärit import samal perioodil 582 869 tonni võrra, st peaaegu viis korda võrreldes Valgevene mahuga. Seega ei ole Valgevenest pärit impordi vähenemine seostatav asjaomastest riikidest pärit impordi jõulise kohaloleku ja suurenemisega asjaomasel perioodil.

(188)

Uurimise käigus omistasid koostööd tegevad eksportivad tootjad liidu tootjaid kahjustava olukorra liidu tootmisharu vähenevale ekspordile.

(189)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(190)

Eksport moodustas asjaomasel perioodil keskmiselt 16 % liidu tootmisharu UANi toodangust. Lisaks oli eksportmüügi vähenemine vähene võrreldes liidu müügi vähenemisega, isegi suhtelises arvestuses, ning liidu tootmisharu ekspordihinnad kõikusid ja olid mõnikord kõrgemad kui tema liidu turu jaoks kehtestatud hinnad. Seepärast järeldas komisjon, et liidu tootjate eksporditegevus ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(191)

CFI väitis, et kahju, mida liidu tootjad lõpuks kandsid, oli enda tekitatud, sest mõned liidu tootjad ostsid UANi asjaomastest riikidest. Uurimise käigus tehti kindlaks, et valimisse kaasatud liidu tootja, kellele CFI osutas, oli ostnud keeruliste turutingimuste tõttu erandkorras väikeses koguses UANi teatavate tellimuste täitmiseks. Neil toimingutel ei olnud märkimisväärset mõju liidu tootmisharu üldisele kahjustavale olukorrale sellisel määral, et põhjuslik seos ei oleks tegelik või oluline. Seega lükati väide tagasi.

(192)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad, ühendus AFCOME (26) ja Union Invivo väitsid, et kahju põhjustas asjaolu, et (mõned) liidu tootjad maksid gaasi/energia eest kõrget hinda ja/või sõltusid liiga palju Venemaa gaasist (mida kasutati relvana) ja/või neil olid ebatõhusad kulustruktuurid, mis piirasid nende välistele kriisidele reageerimise suutlikkust, ja/või neil oli madal tootmisvõimsuse rakendusaste ammoniaagitehaste ajutise sulgemise tõttu. Koostööd tegevad eksportivad tootjad lisasid, et mõned neist asjaoludest olid enneolematud, erandlikud ja nende kordumine on üsna ebatõenäoline, kuigi avalikustamisetapis leidis CFI, et liidu pakkumisraskused olid pigem struktuursed. MHTL väitis, et asjaolud, mille tõttu liidu tootjate tulemused olid negatiivsed, olid oma olemuselt erandlikud, samas kui kättesaadavad andmed (taotluses) näitasid selgelt, et liidu tootmisharu on sellest hästi taastumas ja et tema olukord paraneb jätkuvalt. Pärast avalikustamist rõhutasid AFCOME, INOXA (27) ja Union Invivo asjaolu, et asjaomaste riikide jaoks oli gaas madalama hinnaga kättesaadav kui liidu tootjate puhul, samas kui CFI palus analüüsi selle kohta, et väetisesektori tegevus liidus peegeldas väidetavat laiemat kokkuvarisemist ELi maagaasimahukates tööstusharudes, sealhulgas terase-, tsemendi-, klaasi- ja paberitööstuses.

(193)

Väited lükatakse tagasi, sest võrdsete tingimuste korral, olenemata muude maagaasimahukate tööstusharude kui UANi sektori olukorrast, oleks liidu tootjad pidanud igal juhul suutma tõsta oma müügihindu jätkusuutlikule/kasumlikule tasemele, mida käesolev uurimine näitas, et see nii ei olnud. Samuti märgitakse, et gaasi-/energiahindade ja -kulude suundumused asjaomasel perioodil ei seleta kasumi vähenemist käesoleval juhul, sest 2022. aastal, kui gaasi-/energiahinnad ja -kulud saavutasid kõrgeima taseme, oli liidu tootmisharu kasumlik. Erinev gaasihind liidus ja asjaomastes riikides ei õigusta kindlaks tehtud dumpingutavasid.

(194)

Pärast avalikustamist vaidlustas MHTL eespool nimetatud komisjoni hinnangu. Huvitatud isiku puhul, kui kõik muu on võrdne, ei järeldu sellest automaatselt igal juhul, et müüja suudab oma müügihinda lõputult tõsta, et oma kulusid katta, kuna müüja võimet hindu tõsta mõjutavad ka muud piirangud, näiteks pakkumise ja nõudluse suhe ning konkurentidele klientide kaotamise väljavaated. Komisjon lükkas tagasi MHTLi kaalutlused, mis eiravad asjaolu, et võrdsete tingimuste korral oleksid liidu tootjad pidanud suutma gaasihinna langedes (asjaomase perioodi teisel poolel) kahjumi kandmise asemel kulude suurenemise üle kanda.

(195)

Tabelist 1 nähtub, et liidu turul vähenes tarbimine kokku 23 %. Nõudluse vähenemise suundumus on lämmastikväetiste puhul tavaline ning nende tarbimine on viimasel ajal keeruliste kliimatingimuste, muutuvate keskkonnaalaste õigusraamistike ja geopoliitiliste tegurite tõttu stabiilselt vähenenud. Ei ole selge, kas langussuundumus tulevikus tõenäoliselt jätkub, eelkõige UANi puhul. Tulevaste suundumuste kohta märkis CFI, et kuigi UANi nõudlus on aastatel 2020–2024 kõikunud, prognoositakse nii ülemaailmsel kui ka liidu tasandil UANi nõudluse suurenemist (kuigi kvantifikatsiooni ei esitatud).

(196)

Pärast avalikustamist palus CFI analüüsi selle kohta, kas liidu tootjate UANi müügimahu vähenemine liidus tulenes nõudluse langusest ning kas liidu tarbimise vähenemine kahandas liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendusastet, püsikulude katmise suutlikkust ja kasumlikkust. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et eespool punktides 5.2, 5.5.2.1, 5.5.2.2 ja 5.5.3.4 analüüsiti liidu tarbimise, liidu tootmisvõimsuse rakendamise, liidu tootjate liidus toimuva müügi ja nende kasumlikkuse suundumusi.

(197)

Komisjon leidis, et vaatamata UANi tarbimise üldisele vähenemisele liidus asjaomasel perioodil, suurenes asjaomastest riikidest pärit import sel perioodil stabiilselt muu impordi ja liidu tootmisharu müügi arvelt. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et kuigi nõudluse areng võis aidata kaasa liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju tekkimisele, jäi dumpinguhinnaga import sellise kahju tekkimise peamiseks põhjustajaks. Teisisõnu, liidu tarbimise vähenemise mõju ei olnud sellises ulatuses, et dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost saaks pidada mittetegelikuks või ebaoluliseks.

(198)

Eeltoodu põhjal jõudis komisjon seega järeldusele, et asjaomastest riikidest pärit import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju, samas tarbimise vähenemine võis sellele kaasa aidata. Leiti, et muud tegurid ei aidanud kindlakstehtud kahjule kaasa.

(199)

Komisjon järeldas põhjenduses 179, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui vastumeetmetel lastakse aeguda.

(200)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: asjaomaste riikide tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule, ning liidu turu atraktiivsus.

(201)

Komisjon märkis, et eespool nimetatud elementide analüüs toetab selgelt järeldust kahju jätkumise kohta. Olenemata sellest näitavad samad elemendid ja asjaomastest riikidest pärit import asjaomasel perioodil vaatamata dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisele selgelt, et kui meetmeid ei pikendata, toimuks kahju kordumine.

(202)

Nagu on märgitud põhjendustes 94, 99 ja 103, oli kolmes asjaomases riigis märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus. Kõik asjaomaste riikide eksportijad suudavad kiiresti suurendada oma eksporti liitu, nagu näitas impordi märkimisväärne kasv kõigist kolmest asjaomasest riigist aastatel 2021–2022. Nende ühine vaba tootmisvõimsus oli hinnanguliselt ligikaudu kaks miljonit tonni, mis moodustab kaks kolmandikku liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti tuleb märkida, et kahes asjaomases riigis, kus asus suurem osa vabast tootmisvõimsusest (Venemaa ning Trinidad ja Tobago), on siseturg väike või puudub täielikult.

(203)

Asjaomastest riikidest pärit import lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad liidus alla. Kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 18 % Venemaalt pärit impordi puhul, 12 % Trinidadist ja Tobagost pärit impordi puhul ning 3,5 % USAst pärit impordi puhul. Meetmete aegumise korral hinna allalöömine ja allasurumine eeldatavasti jätkuvad, mis süvendab veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. USA puhul suureneksid hinna allalöömise ja allasurumise näitajad, kui allpool põhjenduses 209 nimetatud asjaolud peaksid teoks saama.

(204)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid UANi vähestesse kolmandatesse riikidesse, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises punktis, hinnaga, mis sõltus valitsevatest turutingimustest. Kui liidus dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi hind madalam ja muutub atraktiivsemaks. Tuleb märkida, et CFI oli ainus koostööd tegev eksportiv tootja, kellel oli märkimisväärne siseturg, mida ta teenindas.

(205)

Kuna Venemaal on kehtestatud moonutatud ja kunstlikult madalad gaasihinnad, mis on riiklikul tasandil fikseeritud, ning rakendatakse gaasi kahekordse hinnastamise poliitikat, müüakse Venemaa gaasi kohalikule UANi omamaisele tööstusele kunstlikult madalate hindadega, samal ajal kui liitu eksporditakse gaasi väga kõrgete hindadega. Gaasi kahekordse hinnastamise poliitika mõju süvendas enneolematu gaasikriis liidus. Sellest tulenevalt eeldatakse, et Venemaa jätkab UANi eksporti madalate hindadega, mis lööb alla liidu tootmisharu hinnad.

(206)

Nagu on märgitud jaos 4, on liidu turg oma suuruse ja hindade poolest atraktiivne. UANi kasutatakse ainult Kesk-Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Argentinas ja Austraalias ning maailmas kaubeldakse igal aastal ainult 4–5 miljoni tonniga (28). Liit on suuruselt teine UANi turg maailmas. CFI märkis, et kuigi nõudlus on aastatel 2020–2024 kõikunud, suureneb prognooside kohaselt nii ülemaailmne kui ka liidu nõudlus UANi järele. Liidu turg on hinna poolest jätkuvalt atraktiivne, kuna väetisi tarbivatel põllumajandustootjatel on juurdepääs kasulikele rahastamisallikatele, täppisväetamise tehnoloogia taristule ja muudele ressurssidele. Kehtivad meetmed ei takistanud asjaomastel riikidel suurendamast oma turuosa 37,7 %-lt esialgse uurimise uurimisperioodil 42,8 %-le käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(207)

Üldiselt on eksportijatel liidus hästitoimivad väetiste turustuskanalid, mis hõlbustab logistiliselt eksporti. Nende suutlikkus saata kiiresti liitu märkimisväärseid koguseid oli eriti suur 2022. aastal, mil asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi maht oli ligikaudu 1,5 korda suurem kui 2021. aastal. Venemaa kehtestas 2021. aasta lõpus mineraalväetistele ekspordikvoodid, kuid nende rakendamine ja laiendamine mõjutas ekspordimahtu vähe (29).

(208)

Lisaks ei ole uutel turgudel lihtne luua UANi tarbimist, mis nõuab spetsiifilist taristut, mis on liidus juba olemas.

(209)

Lisaks suureneb liidu turu atraktiivsus, kui USAst pärit UANi tollitariifid langevad praeguselt 6,5 %-lt nullile (30). USA kaubanduspoliitika hiljutiste muudatuste tõttu, (31) millega kaotati lõpuks tariifid, mida USA tavatses teatud impordi, sealhulgas UANi suhtes kohaldada, võib eeldada USAst pärit UANi koguste täienemist. See toob tõenäoliselt kaasa konkurentsi elavnemise USA UANi siseturul, seejärel turu küllastumise ja sellest tuleneva UANi ümbersuunamise USAst liidu premium-turule.

(210)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks suure tõenäosusega märkimisväärselt kahjustava dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, mis suurendaks seeläbi veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(211)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad pidasid liidu tootjate toodangu ja turuosa suurenemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2023. aastaga märgiks liidu tootmisharu taastumisest. Pärast avalikustamist juhtis MHTL tähelepanu liidu tootmisharu paranenud tegutsemistingimustele, mis tulenesid maagaasihinna langusest pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, st olukorrast, mis huvitatud isiku arvates oleks vastuolus iga järeldusega liidu tootmisharule tekitatava olulise kahju jätkumise tõenäosuse kohta. Need kaalutlused ei sea eelmises põhjenduses esitatud järeldust kahtluse alla, arvestades ka eespool punktides 5.5.2 ja 5.5.3 esitatud analüüsi.

(212)

Meetmete aegumise korral oleks igal juhul olulise kahju kordumine tõenäoline. Täpsemalt, kui meetmeid ei pikendata, suureneb suure tõenäosusega järsult asjaomastest riikidest pärit kahjustava dumpinguhinnaga import. Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CFI mõlemad väited USA impordi osas kahtluse alla, viidates ebakorrektsele dumpinguanalüüsile. CFI asjakohaseid väiteid käsitleti eespool punktis 4.3.3. Komisjon jõudis järeldusele, et asjaomastest riikidest pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu riski muudab oluliseks asjaolu, et eksportivates riikides on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Kättesaadavad andmed ekspordihindade kohta osutavad ka sellele, et UANi hinnad liidus on jätkuvalt atraktiivsed, pidades sellega silmas, et ükski teine sihtkoht ei suuda ära tarbida koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud müügi mahtu. Nagu on märgitud põhjenduses 206, on UANi tarbivaid riike väga vähe.

(213)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi eri huvide, sh liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja muude majandustegevuses osalejate huvide hindamisel.

(214)

Liidus on ligikaudu 20 teadaolevat UANi tootjat. Liidu tootjad, kelle toodang moodustas ligi 70 % liidu tootmismahust, tegid uurimise käigus koostööd. Ükski ei olnud uurimise vastu.

(215)

Arvestades keerukat väetiseturgu, mis puudutab pakkumist ja kõikuvaid hindu, vähendasid kehtivate meetmete eeldatavat mõju kõrged UANi hinnad, mistõttu ei toonud need meetmed kaasa liidu tootmisharu olulist taastumist. Meetmete kehtetuks tunnistamine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju liidu tootmisharule, kuna asjaomastest riikidest pärit kahjustava impordi tõenäoline kasv toob kaasa madalamad müügimahud ja -hinnad, süvendades seega rahalist kahju ja kahjustades veelgi liidu tootmisharu investeerimissuutlikkust. Meetmete pikendamine võimaldaks liidu tootmisharul tegevust jätkata, pakkuda vaatlusaluse toote regulaarseid tarneid, säilitada töökohti, investeerida keskkonnakestlikkusesse ja suurendada kasumlikkust jätkusuutliku tasemeni.

(216)

Saksamaa põllumajandustootjate esindajad väitsid, et SPIM (32) muudaks dumpinguvastased tollimaksud tarbetuks. Komisjon lükkas väite tagasi, sest SPIM käsitleb muid küsimusi peale dumpingu (nimelt kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu võitlemine). Lisaks ei osuta miski sellele, et SPIM peataks UANi impordi, isegi kui heidutavat mõju võib mõistlikult eeldada, väidavad AGPB (33) ja Union Invivo.

(217)

Küsimustikule vastasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid uurimise käigus koostööd tegema. Mõlemad toetasid Venemaalt pärit UANi impordiga seotud meetmete pikendamist geopoliitilistel põhjustel.

(218)

UANiga seotud äritegevus moodustas kahest koostööd tegevast importijast ühe importija tegevuse puhul väikese osa, kes oli oma liikmete nimel tegutsev ühistute liit ja kes teenindas 2023. aastal enam kui 20 % vaatlusaluse toote liidu turust. Teine importija, kelle äritegevus sõltus rohkem UANist, kohandas oma müügihindu vastavalt UANi turu arengule. Kaks koostööd tegevat importijat pakkusid mitmesuguseid teenuseid ja/või tooteid ning neil oli mitu tarneallikat.

(219)

Meetmete pikendamisest tulenevad negatiivsed tagajärjed liidu importijatele ei tohi kaaluda üles meetmete positiivseid tagajärgi liidu tootmisharule. Meetmete pikendamise eesmärk on toetada võrdseid tingimusi, millest saavad kasu kõik osapooled. Peale selle pakuvad importijad üldiselt suurt hulka väetisi ja/või teenuseid ning neil on mitu tarneallikat. Enamik isikuid, sealhulgas mõlemad koostööd tegevad importijad, väitis, et lõppkokkuvõttes on meetmetest tulenevast hinnatõusust (kui seda esineb) mõjutatud isikud UANi lõppkasutajad, st põllumajandustootjad.

(220)

Ükski kasutajate huve esindav isik küsimustikule ei vastanud.

(221)

Endast andsid teada asjaomaseid põllumajandusühistuid ja/või põllumajandustootjaid esindavad ühendused liidus (Copa-Cogeca) ning Austrias, Belgias (Wallonia), Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Poolas ja Portugalis. Ükski neist ei vaidlustanud Venemaalt pärit UANi impordiga seotud meetmete pikendamist geopoliitilistel põhjustel. Nad vaidlustasid siiski meetmete pikendamise seoses UANi impordiga teistest asjaomastest riikidest põhjendusel, et need meetmed kahjustasid põllumajandustootjaid. Koostööd tegevad eksportivad tootjad väljendasid sarnast seisukohta ning esitasid selle kohta dokumendid. Mõned Prantsusmaa ametiühingud / ühistute rühmad, kes tegutsevad põllumajandustootjate nimel põllumajandustooteid ostvate ostuplatvormidena, teatasid meetmete negatiivsest mõjust Prantsusmaa põllumajandustootjatele ja tegid ettepaneku, et põllumajandustootjad rahastaksid gaasi puudumist ELi territooriumil, makstes UANi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse.

(222)

Põllumajandustootjaid esindavad ühendused väitsid, et põllumajandustootjatel (ja/või muudel ettevõtjatel) on vähe asendustooteid või need puuduvad, sest liidus ei toodeta piisaval määral lämmastikväetisi. Siiski olid mõned isikute esitatud toetavad andmekogumid, nimelt liidu UANi toodangu kohta, puudulikud.

(223)

Teatud märkustes käsitati UANiga seotud kulude tähtsust põllumajandusettevõttes (kuigi kvantifitseerimine varieerus olenevalt osapoolest (34)) ja/või viidati, et põllumajandustootjad on aastaid eri põhjustel (näiteks halb saak, madalad müügihinnad, halvad ilmastikuolud või turu suur konkurentsivõime) kannatanud ning rõhutati, et kaalul on töökohad. Nende isikute sõnul sunniks dumpinguvastaste meetmete säilitamine mõningaid põllumajandustootjaid oma tootmist lõpetama ja/või ebastabiilsel turul tegutseva sektori olukord halveneks veelgi, sest põllumajandustootjad ei saa kulusid üle kanda ja nad peavad globaliseerunud turul konkurentsivõimeliseks jääma. Pärast avalikustamist teatas AGPB, et liidus on tuhandeid spetsialiseerunud teraviljafarme, kus on tuhandeid töökohti, sealhulgas nii eelneva kui ka järgneva tootmise valdkonnas. Siiski ei kvantifitseerinud ükski isik ohustatud töökohtade arvu ega põhjendanud seda, kas, mil viisil ja/või kui palju võiks tegelike tõendite põhjal olla ohustatud.

(224)

Tunnistades, et meetmete mõju võib varieeruda sõltuvalt põllumajandusettevõtte liigist või põllumajandustavast, märgitakse, et esialgses uurimises leidis komisjon, et UAN moodustas vähem kui 1 % liidu põllumajanduse kogukuludest. See protsentuaalne näitaja jäi käesolevas uurimises vaidlustamata. Avalikustamise kohta esitatud märkustes märkis AGPB, et see protsentuaalne näitaja kujutab endast märkimisväärset summat.

(225)

Leiti, et meetmetest tulenev hinnatõus ei avalda märkimisväärset mõju liidu põllumajandussektorile tervikuna ega peamise põllukultuuri ekspordile liidus, mille kasvatamiseks kasutatakse UANi, st nisu. Tegelikult suurenes liidu nisueksport 32,3 miljonilt tonnilt 2021.–2022. aastal 35,1 miljoni tonnini 2022.–2023. aastal ja seejärel 38,9 miljoni tonnini 2023.–2024. aastal (35). Sellega seoses märkis AGPB oma märkustes avalikustamise kohta, et komisjon oli jätnud tähelepanuta asjaolu, et liidu nisueksport langes 2024. aastal mitmel põhjusel, nimelt väetiste hinnatõusu tõttu, ning et paljudel spetsialiseerunud teraviljafarmidel oli 2024. ja 2025. aastal negatiivne tulu. Komisjon leidis, et AGPB viimane väide on vastuolus AGPB kaalutlustega seose puudumise kohta nisuekspordi suurenemise aastatel 2021/2022, 2022/2023 ja 2023/2024 ning väetiste hindade vahel (väetised ostetakse 18 kuud enne saagikoristust). Viimasena tuletas komisjon meelde oma esialgse uurimise järeldust, mis käsitles seose puudumist põllumajanduslike sisendite maksumuse varieeruvuse ja põllumajandustootjate sissetuleku vahel.

(226)

Võttes arvesse, et UANi kui väetise kasutamine hõlmab väga mitmesuguseid tingimusi ning et selle kasutamine põllukultuuride, piirkondade vms lõikes on väga erinev, siis sarnaselt esialgsele uurimisele keskendus komisjon oma analüüsis võimalikule mõjule, mida avaldab meetmete säilitamine Prantsusmaa (liidu peamine nisutootjariik) harilikule nisule (st peamisele UANi kasutavale põllukultuurile) spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele, kes kasutavad UANi ainsa lämmastikväetise allikana. Tuletatakse meelde, et Prantsusmaa on maailmas suuruselt teine vaatlusalust toodet tarbiv riik ning et 2023. aastal moodustas selle tarbimine 52 % vaatlusaluse toote tarbimisest Euroopas (36).

(227)

2023. aastal moodustasid Prantsusmaa põllukultuuridele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete väetised 22,7 % kõigist vahesisenditest (37). Prantsusmaa spetsialiseerunud põllumajandustootjad, kelle peamine toodang oli nisu (enam kui 30 %), kulutasid 27,3 % oma tootmise kogukuludest väetistele. Asjaomaste põllumajandusettevõtete puhul moodustas UAN ligikaudu 19,1 % tootmise kogukuludest, millest 1,53 % tuleneks kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest (38). COPA-COGECA vaidlustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta tehtud järelduse 1,53 %, kuid ei esitanud alternatiivset arvutust.

(228)

Selle põhjal järeldas komisjon, et hoolimata paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad põllumajandustootjate majanduslikku olukorda, oli kehtivate UANi dumpinguvastaste meetmete mõju põllumajandustootjate kuludele nn halvima stsenaariumi korral vähene, võttes arvesse ka seda, et paljud liidu põllumajandusettevõtted kasvatavad mitmeid põllukultuure.. Avalikustamise kohta esitatud märkustes ei nõustunud AGPB selle järeldusega, kuna asjaomased põllumajandusettevõtted olid oma olemuselt spetsialiseerunud teraviljale ja õliseemnetele (st mitte muudele põllukultuuridele). Komisjoni jaoks ei välista selline spetsialiseerumine muid tulusid (39). Kokkuvõttes ei sea see kahtluse alla järeldust, et eespool esitatud põhjenduses selgitatud 1,53 % kulud osutavad sellele, et kehtivate UANi dumpinguvastaste meetmete mõju põllumajandustootjatele nn halvima stsenaariumi korral peaks olema „piiratud“.

(229)

Põllumajandustootjate huve esindavad ühendused, koostööd tegevad liidu importijad ja CFI nõustusid Venemaa suhtes kehtestatud meetmete pikendamisega neil põhjustel, et liit soovis vähendada kriitilise tähtsusega põllumajandussisendite sõltuvust Venemaast ja et Venemaa muundab gaasi lämmastikväetisteks, et ELi sanktsioonidest mööda hiilida (40). Komisjon tunnistas, et alates 2022. aastast on Venemaa suhtes geopoliitilistel põhjustel võetud mitmesuguseid meetmeid. Venemaalt ja Valgevenest pärit lämmastikväetiste, sealhulgas UANi suhtes kohaldatakse lisamakse alates 2025. aasta juulist (41).

(230)

Põllumajandustootjate huve esindavad ühendused, koostööd tegevad sõltumatud importijad ja koostööd tegevad eksportivad tootjad olid vastu meetmete pikendamisele muude riikide kui Venemaa suhtes neil põhjustel, et vaatlusaluse toote import on vajalik, et mõned liiduvälised tarnijad ei ole enam kättesaadavad, et liidu toodang ei vasta omamaisele nõudlusele, et paljud liidu tootjad teenindavad ainult kohalikke turge, et UANi tarneahelas esines häireid ja/või et liidu tootjad eelistavad muid lisandväärtusega tooteid kui vaatlusalune toode. MHTL märkis, et tema puhul on sisuliselt tegemist Šveitsi ettevõtte tootmisüksusega ja et ta on teinud märkimisväärseid investeeringuid eri liikmesriikide ladustamismahtu, ning palus, et teda käsitataks usaldusväärse tarneallikana, kes on asutatud liidu suhtes sõbralikus ja poliitiliselt stabiilses partneris, vastupidiselt poliitiliste suhete kasvavale ebastabiilsusele Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, ning liidu tootmisharu täiendusena.

(231)

Pärast avalikustamist teatas COPA-COGECA, et väetiste toitainete taskukohasus sattus 2025. aastal surve alla. AFCOME osutas UANi pakkumise vähenemisele 2025. aasta keskel. AGPB kordas sarnaseid muresid, lisades, et USA uued õigusaktid võivad soodustada väetiste importi välisriikidesse (liidu kahjuks). Mõned isikud, näiteks INOXA, väitsid, et liidu tootjatel oli struktuurne suutmatus nõudlust rahuldada, eelkõige Prantsusmaal.

(232)

Komisjon lükkas tagasi kahes eespool esitatud põhjenduses kokkuvõtlikult esitatud väited. Mõned märkused olid liiga üldised, st käsitlesid väetamist üldiselt, kuid mitte tingimata UANi. Komisjon leidis, et üldiselt on tarneallikaid piisavalt, sealhulgas mitu liidu tootjat ja import. Kehtivad meetmed ei takistanud asjaomastel riikidel suurendamast oma turuosa 37,7 %-lt esialgse uurimise uurimisperioodil 42,8 %-le käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Dumpingutavasid ei saa põhjendada asjaoluga, et i) liidus oli tootmine ajutiselt piiratud ja tarneahelas esines mõningaid häireid ja/või ii) et mõned liidu tootjad muutusid ajutiselt vähem kulutõhusaks kui teised või võrreldes liiduväliste tootjatega ja/või iii) et mitte kõik liidu tootjad ei teeninda liikmesriiki, mis tarbib liidus kõige rohkem UANi. Uurimine näitas, et liidule on kasulik säilitada keerulisel ja pidevalt muutuval maailmaturul mitu tarneallikat, sealhulgas liidu UANi tootjad, selle asemel, et suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest, kus rakendatakse ebaausaid kaubandustavasid ja/või millel on suurem CO2 jalajälg. Samuti näitas uurimine, et liidu tootjatel (kellest mõned on võimelised tegema strateegilisi otsuseid tootmisvõimsuse jaotamise kohta erinevat liiki lämmastikväetiste vahel) on tootmisvõimsus / võimalus suurendada tootmist, kui on tagatud võrdsed tingimused ning need vastavad põllumajandustootjate ja nende ühenduste vajadustele, kes uurimise käigus nõudsid UANi tarneallikate mitmekesistamist. Pärast avalikustamist leidis MHTL, et see viimane väide on vastuolus komisjoni teiste algatustega, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/1227 (42) põhjenduses 9 esitatud kohaldatavate tariifide järkjärgulise suurendamise põhjendusega. Komisjon leidis siiski, et kõik tema mitmesugused algatused on kooskõlas, ning märkis, et MHTLi mainitud põhjenduses 9 on selgelt arvesse võetud asjaolu, et tariifide järkjärguline tõstmine suurendaks tootmist liidus.

(233)

Pärast avalikustamist kutsus MHTL komisjoni üles hoolikalt tagama oma välismeetmete järjepidevuse ning tunnistama kehtetuks Trinidadi ja Tobagot puudutavad meetmed. CFI nõudis USA puudutavate meetmete kehtetuks tunnistamist. Komisjon lükkas väited alusetutena tagasi, kuna isikud ei esitanud konkreetseid ja piisavaid põhjendusi. Tegelikult põhinesid asjaomased väited peamiselt nende isikute muudel väidetel, mis käsitlesid alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaseid kumulatiivse hindamise tingimusi. Nagu punktis 5.3.1 täpsustatud, jõudis komisjon järeldusele, et konkurentsitingimused Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu samasuguse toote vahel olid sarnased. Seetõttu ei ole alust jätta ühestki asjaomasest riigist pärit eksporti käesoleva menetluse ja selle aluseks olevate meetmete kohaldamisalast välja.

(234)

Union Invivo väitis, et vaatlusalune toode oli muutunud lämmastikväetistes kasutamiseks kalliks ning et meetmete pikendamine mõjutab negatiivselt lämmastikulahuste turustusahelas osalevaid sidusrühmi. Kahju, kui seda üldse esines, ei olnud võimalik kvantifitseerida. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ükski sadamates ladustamist, turustajaid, põllumajandusettevõtteid või pritsimisettevõtete paakautosid esindav isik ei esitanud küsimustiku vastuseid ega muid kontrollitavaid andmeid selle kohta.

(235)

MHTL väitis, et esialgsete meetmete kehtestamine mõjutas märkimisväärselt liidu järgmise etapi tootmisharusid, suurendades kulusid ja ohustades nende elujõulisust. Komisjon lükkas põhjendamatu väite tagasi.

(236)

Tarnete mitmekesistamise eesmärgil palus AFCOME liidul UANi tootmiseks importida lisaks gaasile ka valmis UANi. Union Invivo väitis, et CNG-l põhineva (43) UANi impordil on väiksem keskkonnamõju kui liidus LNG (44) impordile tuginedes toodetud UANil, kuna LNG-l põhinev UANi tootmine tekitab 16 % rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui CNG, samal ajal kutsudes üles mitmekesistama liidu tarneid nii gaasi kui ka gaasist sünteesitud valmistoodete puhul. Komisjon tunnistab, et UANi keskkonnamõju sõltub toorainest, kuid lükkas väite tagasi niivõrd, kuivõrd liidu huvides on säilitada liidus mitu gaasitarne- ja UANi tootmisallikat, sealhulgas omamaised UANi tootjad.

(237)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad väitsid, et kaalul on toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus, kusjuures tarbijad kannatavad kõige rohkem toiduainete hinnatõusu ja pikaajalise elukalliduse kriisi mõju tõttu. Sellega seoses märkis MHTL, et USA oli lasknud tervel mõistusel võita, otsustades 2022. aasta augustis mitte kehtestada dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse Ameerika Ühendriikidesse Trinidadist ja Tobagost imporditava UANi suhtes (45). Komisjon lükkas need väited tagasi. Väited ei olnud põhjendatud, mis puudutas kehtivate meetmete mõju toiduga kindlustatusele ja toidu taskukohasusele ning tarbijatele. Toimikus ei ole midagi, mis näitaks, et kehtivad meetmed oleksid viimase viie aasta jooksul mõjutanud toiduga kindlustatust ja toidu taskukohasust. Mis puudutab dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamata jätmist USAs 2022. aastal, siis selle tingimused ja asjaolud erinevad käesoleva uurimisega hõlmatud tingimustest ja asjaoludest. Komisjon tuletas meelde, et meetmete pikendamise eesmärk on tagada kõigile osapooltele kasu toovad võrdsed tingimused.

(238)

Pärast avalikustamist nõudis CFI põllumajandustootjate abistamist sisendkulude vähendamise, tarnete kättesaadavuse parandamise ja strateegilise sõltuvuse vähendamise teel Venemaa tootjatest. Sellised isikud nagu Interore ja COPA-COGECA väljendasid muret mitmete algatuste, nimelt SPIMi, kumulatiivse mõju pärast põllumajandussektorile. INOXA sõnul moodustavad kõik maksud (dumpinguvastased tollimaksud, SPIM ja tollimaksud kokku) enam kui 30 % lämmastikväetiste lõpphinnast põllumajandustootjate jaoks, samas aga meetmete säilitamine kahjustaks saagikust ja teravilja kvaliteeti. INOXA ja CFI puhul oleks meetmete pikendamine vastuolus liidu strateegiliste eesmärkidega (nimelt ühine põllumajanduspoliitika, strateegia „Talust taldrikule“, strateegilise avatuse eesmärgid ja/või strateegiliste varude loomine). Kuigi komisjon ei nõustunud INOXA esitatud põhjendamatu kvantifitseerimisega, möönis ta, et kõik INOXA mainitud maksud mõjutavad põllumajandussektori kulusid. Komisjon leidis, et saagikuse ja teravilja kvaliteedi kohta esitatud väited on alusetud, märkis, et nimetatud maksudel on erinevad eesmärgid, ning järeldas, et dumpinguvastased tollimaksud on vajalikud seni, kuni kaubanduse kaitse, vastupidava väetisetootmise tagamine liidus ja Venemaa põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu sanktsioneerimine on liidu prioriteetide hulgas.

(239)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused, mis takistaksid asjaomastest riikidest pärit UANi impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamist.

(240)

AFCOME ja Union Invivo väljendasid kahtlust järelduse kehtivuse osas, kuna SPIMi rakendamine (ja AFCOME puhul ka ETSi läbivaatamine) mõjutab ka põllumajandustootjaid. Komisjon pidas väiteid ennatlikeks ja alusetuteks ning lükkas need seetõttu tagasi.

(241)

Põhjenduses 239 esitatud järeldusest hoolimata tunnustab komisjon liidu põllumajandussektori tähtsust ja on teadlik mitmesugustest probleemidest, millega see silmitsi seisab. Kui UANi hind tõuseb võrreldes 2024. aasta hinnatasemega oluliselt kõrgemale tasemele ja kehtivate meetmete mõju põllumajandustootjate kulustruktuurile muutub jätkusuutmatuks, kaalub komisjon meetmete peatamist, tuginedes alusmääruse artikli 14 lõikele 4.

(242)

Pärast avalikustamist pidas AGPB meetmete võimalikku peatamist ebatõhusaks, kuna ajutised meetmed ei võimalda turul kohaneda. Komisjon tuletas meelde, et kõik võetavad meetmed (nii ajutised kui ka püsivamad) peavad arvestama kõikide puudutatud osapoolte huvidega.

(243)

Pärast avalikustamist vaidlustasid põllumajandustootjate huve esindavad ühendused järelduse, põhjendades seda UANi hinna tõusuga 2025. aastal ja/või teraviljahinna ja UANi hinna vahe kõikumisega. Komisjon märkis, et esitatud andmekogumid (mis mõnikord jäeti esitamata, mille puhul mõnikord puudus allikas, mis mõnikord olid üksnes osaliselt 2025. aasta kohta vms) ei sea kahtluse alla igakülgse uurimise käigus tehtud järeldusi dumpingu ja kahju kohta põhjenduses 7 nimetatud perioodide kohta ning järeldust kahjustavate dumpingutavade ja nende tõenäolise jätkumise kohta meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(244)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada asjaomastest riikidest pärit UANi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(245)

Selleks et minimeerida ohtu, et Venemaa tollimaksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalseid dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Venemaalt pärit impordi suhtes“.

(246)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jms), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ja veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud, nagu on ette nähtud tollialastes õigusaktides.

(247)

Kui ühe sellise Venemaa äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(248)

Käesolevas määruses Venemaa äriühingute jaoks sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Vaatlusaluse toote, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, impordi suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Venemaalt pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(249)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (46). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse äriühingu nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(250)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused.

(251)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (47) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(252)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,