(1)

Väikemäletsejaliste katku viiruse nakkus on kitsi ja lambaid kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib asjaomast loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust rängalt mõjutada ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest vedu ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. Kitsede ja lammaste hulgas tekkiva väikemäletsejaliste katku puhangu korral on tõsine oht, et see taud levib teistesse kitse- või lambapidamisettevõtetesse.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (2) on täiendatud tauditõrje-eeskirju, mida kohaldatakse selliste loetellu kantud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c ning mis on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (3) määratletud A-, B- ja C-kategooria taudidena. Eelkõige on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 21 ja 22 sätestatud piirangutsooni kehtestamine A-kategooria taudi, sealhulgas väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse puhangu korral, ning teatavad piirangutsoonis kohaldatavad meetmed. Lisaks on kõnealuse delegeeritud määruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud, et piirangutsoon peab koosnema kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist.

(3)

Horvaatia on teavitanud komisjoni praegusest epidemioloogilisest olukorrast oma territooriumil seoses väikemäletsejaliste katku viiruse nakkusega pärast kõnealuse taudi puhangut, mis esines kitsede ja lammaste hulgas Splitsko-Dalmatinska maakonna Prgometi omavalitsusüksuses ja mis kinnitati 13. detsembril 2025, ning on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt kehtestanud piirangutsooni, mis koosneb kaitse- ja järelevalvetsoonidest, kus kohaldatakse kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud tauditõrjemeetmeid.

(4)

Selleks et taudi levikut tõkestada ning vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja liidu tasandil kiiresti kindlaks määrata väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse piirangutsoon, mille on kehtestanud Horvaatia ja mis hõlmab kaitse- ja järelevalvetsoone.

(5)

Kaitse- ja järelevalvetsoonide suuruse ning nendes tsoonides kohaldatavate meetmete kestuse määramisel lähtutakse määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest ja delegeeritud määruse (EL) 2020/687 X ja XI lisas sätestatud eeskirjadest, sealhulgas võetakse arvesse epidemioloogilist olukorda seoses väikemäletsejaliste katku viiruse nakkusega kõnealusest taudist tabandunud piirkondades ning väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ning samuti seda, kui suur on risk kõnealuse taudi edasiseks levikuks selles liikmesriigis ja liidus. Lisaks on käesoleva otsusega kehtestatav meetmete kestus määratud kindlaks vastavalt Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeksis esitatud rahvusvahelistele standarditele (4).

(6)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse levikuga ning vajadust tõkestada taudi levikut Horvaatias tabandunud ettevõttest selle liikmesriigi teistesse osadesse või teistesse liikmesriikidesse, on asjakohane kohaldada käesolevas rakendusotsuses sätestatud meetmeid võimalikult kiiresti.

(7)

Seega tuleks Horvaatias kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonidena määratletud piirangutsoon ja kanda see käesoleva otsuse lisasse koos selle kehtivusajaga.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kehtestab viivitamata kaitse- ja järelevalvetsoonidest koosneva piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 21 ja seal sätestatud tingimustel;

b)

punktis a osutatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisas loetletud alasid;

c)

kaitse- ja järelevalvetsoonides võetavaid meetmeid kohaldatakse vähemalt kuni käesoleva otsuse lisas loetletud kuupäevadeni.