LISA

KALAPÜÜGILOAGA LIIDU LAEVADE PÜÜGITINGIMUSED COOKI SAARTE PÜÜGIPIIRKONNA VETES

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Mõisted

„Pädev asutus“ –

a)	Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) puhul: Euroopa Komisjon;

b)	Cooki saarte puhul: mereressursside ministeerium.

„Kalapüügiluba“ – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega ja kindlaksmääratud püügipiirkonnas vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

„Vääramatu jõud“ – olukord, kui laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks.

„Püügipäev“ – kalendripäev või osa kalendripäeva 24-tunnisest ajavahemikust (00.00–24.00), mil liidu seinnoodalaev viibib Cooki saarte püügipiirkonna vetes ja tegeleb seal kalapüügiga; püügipäev ei hõlma sellist kalendripäeva ega selle osa, mis on kindlaks määratud kui püügivaba päev.

Kontaktandmed

Lepinguosalised vahetavad enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust kõiki käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke kontaktandmeid.

Liidu Vaikse ookeani piirkonna delegatsioonile esitatakse koopia pädevate asutuste vahelisest teabevahetusest, mis on seotud käesoleva lisa rakendamisega.

Enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust teatavad Cooki saared liidule Cooki saarte riigikassa kontode andmed, kuhu tuleb kanda tasud, mida liidu laevad peavad maksma käesoleva protokolli alusel. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Nõuetele vastavad liidu laevad

Liidu laev vastab kalapüügiloa nõuetele ainult siis, kui selle laeva omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Cooki saarte püügipiirkonna vetes. Laevad järgivad Cooki saarte õigustakte ja nad peavad olema täitnud kõik varasemad Cooki saarte ja liidu vahelistest lepingutest tulenevad kohustused. Lisaks peavad laevad vastama kalapüügilube käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktide nõuetele, olema kantud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kalalaevade registrisse ja Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusameti (FFA) laevaregistrisse ning laevad ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Laeva esindaja

Kalapüügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada volitatud esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Cooki saartel ja kelle kohta on Cooki saarte pädevale asutusele esitatud nõuetekohane teave.

Püügipiirkonnad

10.

Liidu laevadel, kellele Cooki saared on välja andnud kalapüügiloa, on lubatud püüda kala Cooki saarte püügipiirkonna vetes, välja arvatud kaitse- või keelualadel.

11.

Vastavalt lepingu artiklile 11 teavitavad Cooki saared liitu kõigist Cooki saarte püügipiirkonna vete ja kaitsealade või suletud püügipiirkondade koordinaatide muutmistest.

Kalapüügiloa kehtivusaeg

12.

Kalapüügiluba kehtib ühe aasta, millele viidatakse kui aastasele kehtivusajale. Selle ajavahemiku alguskuupäev on käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäev. Kõik järgnevad kalapüügiload kaotavad kehtivuse kuupäeval, mis vastab käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevale.

13.

Kui mis tahes ettenägematutel asjaoludel kalapüügiloa väljaandmine viibib, lõpeb kalapüügiloa kehtivus kuupäeval, mis vastab käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevale. Mõjutatud aastase kehtivusaja püügipäevade koguarvu kohandatakse proportsionaalselt kalapüügiloaga ette nähtud püügipäevade arvuga. Cooki saared hüvitavad laevaomanike makstud ettemaksete kasutamata osa, mis arvutatakse pro rata temporis põhimõttel, välja arvatud juhul, kui laevaomanikud otsustavad säilitada püügipäevade arvu asjaomase aastase kehtivusaja jooksul.

Kalapüügiloa taotlemine

14.

Käesoleva protokolli alusel võivad kalapüügiloa saada ainult nõuetele vastavad liidu laevad.

15.

Liit esitab Cooki saarte pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse iga liidu laeva kohta, kes soovib Cooki saarte püügipiirkonna vetes kala püüda, vähemalt 20 tööpäeva enne püügitegevuse eeldatavat alguskuupäeva. Cooki saared esitavad liidule kogu vajaliku teabe kalapüügiloa menetluse kohta üks kuu enne käesoleva protokolli jõustumist ja seejärel igal aastal. Kalapüügiloa taotluses peab olema esitatud laeva tegelike tulusaajate nimi.

16.

Laevaomanik tasub kalapüügiloaga seotud ettemakse kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.

17.

Liit esitab kõik kalapüügiloa taotlused Cooki saarte pädevale asutusele elektrooniliselt, kasutades mereressursside ministeeriumi esitatud vormi või elektroonilist süsteemi, millele on lisatud järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

b)	kuupäevatempliga märgistatud hiljutine (12 kuud või vähem) piisava resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, millel on näha laeva nimi ja märgistus;

c)	laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;

d)	laeva registreerimistunnistuse koopia;

e)	laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;

f)	FFA registreerimistunnistuse koopia;

g)	lastiplaan.

18.

Liidu laevade maksed hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

19.

Kui taotlus on puudulik või ei vasta punktis 17 osutatud tingimustele, teatavad Cooki saarte ametiasutused seitsme tööpäeva jooksul pärast elektroonilise taotluse kättesaamist liidu pädevale asutusele põhjused, miks on taotlus nende arvates puudulik või ei vasta muul moel punktis 17 kindlaks määratud tingimustele.

Kalapüügiloa väljastamine

20.

Cooki saared annavad kalapüügiloa 15 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist.

21.

Cooki saarte pädev asutus edastab elektroonilise kalapüügiloa viivitamata laevaomanikule ja liidu pädevale asutusele. Samal ajal saadab Cooki saarte pädev asutus laevaomanikule paberil kalapüügiloa.

22.

Pärast kalapüügiloa andmist kannab Cooki saarte pädev asutus laeva nende liidu laevade loetellu, kellel on luba Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda. See loetelu tehakse kättesaadavaks kõikidele Cooki saarte asjaomastele seire-, kontrolli- ja järelevalveüksustele ning liidu pädevale asutusele.

23.

Elektrooniline kalapüügiluba asendatakse esimesel võimalusel paberil kalapüügiloaga.

24.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei tohi edasi anda.

25.

Kalapüügiluba (elektrooniline või paberil, kui see on olemas) tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

Püügipäevade edasiandmine

26.

Ostetud püügipäevi võib liidu laevade käitajate vahel edasi anda. Sellistel juhtudel teavitavad käitajad Cooki saarte ja liidu pädevaid asutusi vähemalt 72 tundi ette ning teatavad neile muu hulgas asjaomaste laevade vahel jagatavate püügipäevade arvu. Cooki saared kinnitavad edasiandmist käsitleva teate kättesaamist. Edasiandmine hakkab kehtima alles pärast nimetatud kinnitamist.

Vääramatu jõud

27.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja liidu taotluse korral võib laeva kalapüügiloa peatada ja anda selle edasi loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetele vastavale laevale, millele väljastatakse uus kalapüügiluba.

28.

Kalapüügiluba väljastatakse uuele nõuetele vastavale laevale kooskõlas punktidega 14–25, ilma et oleks vaja teha uut ettemakset.

Kalapüügiloa tasud

29.

Kalapüügiluba antakse välja alles pärast seda, kui asjaomane liidu laev on tasunud iga-aastase makse summas 90 000 eurot. See annab kalalaevale õiguse püüda kümne püügipäeva jooksul.

30.

Võimaluse korral võivad laevaomanikud lisaks punkti 29 alusel ostetud päevadele osta Cooki saarte ametiasutustelt täiendavaid püügipäevi. Laevaomanike makstav lisapäevatasu on 14 850 eurot püügipäeva eest.

31.

Kui pool protokolli rakendamise kestusest on möödunud, hindab ühiskomitee punktide 29 ja 30 alusel makstavaid tasusid ja vaatab need kokkuleppe korral läbi.

32.

Kui käesoleva protokolli rakendamise viimasel aastal on liidu laevadel juurdepääs Cooki saarte püügipiirkonna vetele vähem kui aasta jooksul, kohandatakse punkti 29 alusel makstavaid tasusid pro rata temporis põhimõttel. Makstavaid tasusid ei korrigeerita, kui laevaomanikud teatavad Cooki saarte pädevale asutusele, et nad soovivad säilitada kalapüügiõigused vastavalt punktile 29.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGI SEIRE

Püügikoormuse haldamine

33.

Cooki saared teatavad liidu ametiasutustele, kui püügipäevade kogukoormus on 85 % ulatuses saavutatud. Kõnealuse teate saamisel teatavad liidu ametiasutused sellest viivitamata liikmesriikidele.

34.

Ühiskomitee vaatab oma aastakoosolekul läbi, kuidas liidu laevad igal aastal püügipäevi kasutavad.

Püügivabad päevad

35.

Püügivaba päeva taotlemiseks kasutavad liidu laevaomanikud 1. liites esitatud vormi. Püügivaba päeva taotlus tuleb esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast püügivaba päeva, vastasel juhul Cooki saarte pädev asutus taotlust ei menetle. Pärast seda kui liidu laevaomanik on püügivaba päeva taotluse esitanud, on Cooki saarte pädeval asutusel püügivaba päeva taotluse menetlemiseks aega seitse kalendripäeva.

36.

Kui Cooki saarte pädev asutus lükkab liidu laevaomaniku esitatud püügivaba päeva taotluse tagasi ja laevaomanik ei ole selle otsusega nõus, võib laevaomanik paluda oma lipuliikmesriigil ja liidu pädeval asutusel konsulteerida asjaomaste institutsioonidega, et leida vaidlusele lahendus.

Elektrooniline aruandlus

37.

Liidu laevad esitavad Cooki saarte pädevale asutusele oma tegevuse kohta eriaruanded, kuni mõlemad lepinguosalised rakendavad elektroonilisi aruandlussüsteeme.

38.

Kui rakendatakse elektroonilisi aruandlussüsteeme ja tekib tehniline rike, võivad liidu laevad jätkata püügitegevust üksnes siis, kui nad lähevad viivitamata üle käsitsi aruandlusele. Käsitsi toimuvat aruandlust on kirjeldatud 1. ja 2. liite punktides 40–53.

39.

Cooki saared võivad muuta kõiki käesolevas protokollis sisalduvaid andmevorme, standardeid, spetsifikaate ja menetlusi, et need vastaksid riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele. Kui kavandatakse muudatusi, konsulteerib Cooki saarte pädev asutus liidu pädeva asutusega ja annab talle nõu muude kui Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni vastu võetud muudatuste osas.

Püügipäevik

40.

Liidu laevad täidavad Vaikse ookeani ühenduse / FFA hallatavat seinnooda piirkondlikku püügipäevikut, mis on kättesaadav Vaikse ookeani ühenduse veebisaidil, püügireisi iga päeva kohta, sealhulgas saagi puudumise või transiidi korral. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja. Püügipäevikut kasutatakse kuni ühilduva elektroonilise aruandluskorra rakendamiseni.

41.

Ajavahemike kohta, mil laev viibib Cooki saarte püügipiirkonnas, märgitakse Vaikse ookeani ühenduse / FFA hallatava seinnooda piirkondlikku püügipäevikusse „Cooki saarte püügipiirkond“.

42.

Cooki saarte püügipiirkonnas viibides esitavad liidu laevad püügiaruande kokkuvõtte iga seitsme päeva järel, kasutades 2. liites esitatud aruande vormi nr 1 (CAT).

43.

Püügipäeviku koopia saadetakse Cooki saarte pädevale asutusele e-posti teel 14 päeva jooksul pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist.

44.

Püügipäeviku originaal saadetakse Cooki saarte pädevale asutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast esimest sadamasse sisenemist pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist.

45.

Samal ajal saadetakse püügipäeviku koopia asjaomastele liidu teadusasutustele.

Sisenemis- ja väljumisaruanded

46.

Liidu laevad saadavad Cooki saarte pädevale asutusele e-posti teel sisenemis- ja väljumisaruanded vähemalt 24 tundi enne kavandatud sisenemist Cooki saarte püügipiirkonda või sealt lahkumist, kasutades 2. liites esitatud aruandevorme nr 2 (ZENT) ja nr 3 (ZEXT).

Lossimine

47.

Cooki saarte lossimiseks määratud sadam on Avatiu sadam. Cooki saarte pädev asutus võib lubada lossimist muudes Cooki saarte sadamates. Sellest teavitatakse liidu pädevat asutust.

48.

Liidu laevad, kes soovivad lossida saaki Cooki saarte määratud sadamas (sadamates), esitavad Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt 72 tundi ette järgmise teabe:

a)	lossimissadam;

b)	kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	lossimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

e)	töödeldud toote olek.

49.

Liidu laevad täidavad lossimisvormi ja esitavad selle Cooki saarte pädevale asutusele hiljemalt 48 tundi pärast lossimise lõpetamist ja igal juhul enne laeva sadamast lahkumist.

Ümberlaadimine

50.

Liidu laevad, kes soovivad kala ümber laadida, teevad seda üksnes Cooki saarte määratud sadamates või Cooki saarte pädeva asutuse määratud piirkonnas. Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga käesoleva sätte rikkumise suhtes rakendatakse Cooki saarte õigusaktidega ettenähtud karistusi.

51.

Liidu laevad esitavad Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt 72 tundi enne ümberlaadimist järgmise teabe:

a)	sadam või piirkond, kus ümberlaadimine toimub;

b)	ümberlaadiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	vastuvõtva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

d)	ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

e)	ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

f)	töödeldud toote olek.

52.

Liidu laevad esitavad Cooki saarte pädevale asutusele ümberlaadimisdeklaratsiooni hiljemalt 48 tundi pärast ümberlaadimise lõpetamist ja igal juhul enne ümberlaadiva kalalaeva lahkumist ümberlaadimissadamast või -piirkonnast.

Laevaseiresüsteem

53.

Ilma et see piiraks lipuliikmesriigi pädevust ning liidu laevade kohustusi nende lipuliikmesriikide kalapüügiseirekeskuste suhtes, ühilduvad kõik liidu laevad FFA laevaseire satelliitsüsteemiga, mida praegu kohaldatakse Cooki saarte püügipiirkonnas.

Vaatlejad

54.

Cooki saarte püügipiirkonnas tegutsedes tagavad liidu laevad vaatleja kohaloleku kooskõlas asjakohaste Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmetega ning Cooki saarte asjakohaste õigusaktidega.

55.

Liidu laevade pardal on WCPFC piirkondlike vaatlejate programmi volitatud vaatleja või Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) vaatleja, kelle volitused on kokku lepitud WCPFC ja IATTC vaatlejate vastastikust heakskiitmist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumiga.

IV PEATÜKK

KONTROLL

56.

Liidu laevad järgivad Cooki saarte asjakohaseid riigisiseseid kalapüüki käsitlevaid õigusakte ning samuti Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid.

57.

Kontrollimenetlused

a)	Liidu laevade kaptenid teevad koostööd Cooki saarte volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud ametiisikutega, kes tegelevad pardalemineku ja inspekteerimise ning kalanduse kontrolliga.

b)	Ilma et see piiraks Cooki saarte õigusaktide kohaldamist, peab pardaleminek ja inspekteerimine toimuma nii, et inspekteerimisplatvormi ja inspektoreid oleks võimalik identifitseerida Cooki saarte volitatud ametnikena.

Cooki saared teevad liidu pädevale asutusele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide tarbeks. Kõnealune nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmist: i) patrull-laevade nimed, ii) patrull-laevade kirjeldused ning iii) patrull-laevade fotod.

d)	Cooki saared võivad liidu või selle määratud asutuse taotluse korral lubada liidu inspektoritel jälgida sadamas või kai ääres toimuvate kontrollide käigus liidu laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.

Kui inspekteerimine on lõpule viidud ja inspektor on inspekteerimisaruandele alla kirjutanud, tehakse aruanne laeva kaptenile kättesaadavaks märkuste esitamiseks ja allkirjastamiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Enne laevalt lahkumist annab inspektor laeva kaptenile kontrolliaruande koopia.

f)	Inspektorid ei viibi pardal kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

58.

Lossimise või ümberlaadimisega tegelevate liidu laevade kaptenid lubavad Cooki saarte volitatud ametnikel selliseid toiminguid kontrollida ja hõlbustavad kontrolli.

59.

Kui käesoleva lisa sätteid, milles käsitletakse kalapüügi seiret, laevaseiresüsteemi ja kontrolle, ei täideta, jätab Cooki saarte pädev asutus endale õiguse peatada reegleid rikkuva laeva kalapüügiluba, kuni asjaomased menetlused on lõpule viidud ja karistused kohaldatud. Lipuliikmesriiki ja liidu pädevat asutust teavitatakse viivitamata juhtumist ja liidu laeva suhtes kohaldatud karistustest ning nad saavad selle kohta aruande.

Nõuete täitmise tagamine

60.

Karistused

a)	Käesoleva protokolli sätete, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete või Cooki saarte riigisiseste õigusaktide rikkumise korral kohaldatakse Cooki saarte riigisisestes õigusaktides sätestatud karistusi.

b)	Lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele teatatakse viivitamata kõigist karistustest ja nendega seotud faktidest.

c)	Kui karistusena kalapüügiluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, võib liidu pädev asutus peatatud või kehtetuks tunnistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud muu laevaomaniku laeva suhtes.

61.

Liidu laevade arestimine ja kinnipidamine

a)	Cooki saared teatavad liidu pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile viivitamata igast lepingu kohaselt antud kalapüügiloaga liidu laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest.

b)	Cooki saared edastavad liidu pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile 48 tunni jooksul arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust sisaldava inspekteerimisaruande koopia.

62.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse Cooki saarte õigusaktide alusel kohaldatava kohtumenetluse tähtaegu ja menetluskorda ning pärast punkti 61 alapunktides a ja b osutatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Cooki saarte ametiasutuste nõupidamine. See võib hõlmata asjaomase kolmanda riigi esindaja osalemist.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

63.

Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine

a)	Eeldatav rikkumine püütakse lahendada võimalikult kiiresti.

b)	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse makstava summa kindlaksmääramisel Cooki saarte riigisisestest õigusaktidest. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

c)	Liidu laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtumenetluse lõppemist.

64.

Liidu pädevale asutusele teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud karistustest.

Koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

65.

Selleks et tõhustada kalapüügi seiret ja järelevalvet ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, annavad liidu laevade kaptenid teada igast muust kalalaevast Cooki saarte püügipiirkonna vetes.

66.

Kui liidu laeva kapten märkab kalalaeva, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, kogub ta sellise laeva ja selle tegevuse kohta nägemisulatuses viibimise ajal võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Cooki saarte pädevale asutusele ja koopia lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

67.

Cooki saarte pädev asutus esitab liidu pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik iga nende valduses oleva aruande liidu laeva kohta, mille tegevuses Cooki saarte püügipiirkonna vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

PÕHIMÕTTED, MIDA TULEB JÄRGIDA KALURITE TÖÖLEVÕTMISEL LIIDU LAEVADE PARDALE

68.

Käesoleva peatüki kontekstis on „kalalaevareeder“ laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juht, laevaagent või laevapereta prahtija, kes on võtnud omanikult enda peale vastutuse laeva töö eest ning kes on selle vastutuse võtmisel nõustunud üle võtma kalalaevareederite suhtes käesoleva protokolli kohaselt kehtestatud kohustused ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isik täidab kalalaevareederi nimel teatavaid kohustusi või ülesandeid.

69.

Pardale võetavad kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuliikmesriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159 (1), sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja põhikoolituse tunnistuse osas.

70.

Punkti 69 kohaselt pardale võetavad AKV kalurid peavad olema võimelised mõistma kalalaeva pardal kasutatavat töökeelt, andma selles keeles korraldusi ja juhiseid ning esitama aruandeid.

71.

Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab munsterrolli, mis vastab IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni vormile 5.

72.

Kui kalurid ei vasta punktis 69 osutatud nõuetele, ei võta kalalaevareeder või kalalaevareeder nimel kapten kalureid pardale.

73.

Kalurite pardalevõtmise tingimused ja töötingimused peavad olema kooskõlas lipuliikmesriigi õigusaktidega, millega on võetud üle direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- ja puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.

74.

Liidu laeva pardale võetava iga kaluri puhul peavad nii kalur kui ka tööandja läbirääkimisi kirjaliku töölepingu üle ja allkirjastavad selle. Kõnealune tööleping peab olema kooskõlas lipuliikmesriigi õigusaktidega, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2017/159 I lisa.

75.

Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otse või kaudselt, kui kaluri tööandja on eraõiguslik tööturuteenus, kalalaeva omanik.

76.

Kaluritele tuleks maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega, olenemata kala tegelikust püügist ja/või müügist. Töötasud määratakse kindlaks kalalaevaomanike või nende esindajate ning kalurite ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahelise lepinguga. Kui kollektiivlepingut ei ole sõlmitud, ei tohi kalurite palgatingimused olla halvemad nendest, mida kohaldatakse meeskondade suhtes, ega mingil juhul halvemad ILO ühise merenduskomisjoni meremeeste palkade allkomitee kehtestatud tingimustest, kui puuduvad normid, mille eesmärk on luua rahvusvaheline turvavõrk kalurite inimväärse töö kaitseks ja aidata kaasa selle tagamisele.

77.

Kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

78.

Kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.

(1) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/159/oj).

1. liide

Püügipäevad ja püügivabad päevad

Püügipäevade ja püügivabade päevade arvutamine

Cooki saared haldavad püügipäevade ja püügivabade päevade arvutamist, seiret ja haldamist, kasutades Nauru lepingu osaliste integreeritud kalandusteabe haldamise süsteemi või muud Cooki saarte poolt kindlaks määratud teabehaldussüsteemi kooskõlas käesoleva liitega.

Püügipäeva arvutamine

a)	Kui seinnoodalaeva poolt püügipäeval esitatud positsioneerimisandmed osutavad viibimisele Cooki saarte püügipiirkonna vetes, arvestatakse püügipäeva vastavalt Cooki saarte püügipiirkonna vetes viibimise tegelikule ajale.

Kui seinnoodalaev teatab, et viibib Cooki saarte püügipiirkonna vetes kogu kalendripäeva jooksul (00.00–24.00),

i)	arvestatakse kogu kalendripäeva püügipäevana, kui selle kalendripäeva jooksul toimub püügitegevus;

ii)	ei arvestata kogu kalendripäeva püügipäevana, kui laev täidab punktides 3–6 sätestatud püügivaba päeva nõudeid.

Kui seinnoodalaev teatab, et viibib Cooki saarte püügipiirkonna vetes vähem kui kogu kalendripäeva jooksul (00.00–24.00),

i)	arvestatakse see osa kalendripäevast osalise püügipäevana, kui kõnealusel ajavahemikul on Cooki saarte püügipiirkonna vetes toimunud püügitegevus;

ii)	ei arvestata seda osa kalendripäevast püügipäevana, kui laev vastab punktides 3–6 sätestatud püügivaba päeva nõuetele.

d)	Püügipäevadena ei võeta arvesse ajavahemikku, mil seinnoodalaev viibib Cooki saarte sadamas.

„Püügivaba päev“ – kalapüügiloaga laevade puhul mis tahes päev või osa päevast, mil laev asub Cooki saarte püügipiirkonna vetes, kuid mille jooksul laev ei tegele kalapüügiga mõnel punktis 5 sätestatud põhjusel.

Kalapüügiloaga liidu laevad peavad esitama taotluse püügivaba päeva kohta Cooki saarte pädevale asutusele. Iga taotlus püügivaba päeva arvestamiseks peab sisaldama järgmist:

a)	laeva nimi;

b)	rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	Cooki saarte püügipiirkonna vetesse sisenemise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius/pikkus);

d)	Cooki saarte püügipiirkonna vetest väljumise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius/pikkus);

e)	kalapüügi lõpetamise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius/pikkus);

f)	kalapüügi taasalustamise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius/pikkus);

g)	püügivaba päeva konkreetne põhjus, nagu on sätestatud punktis 5.

Püügist loobumise konkreetsed põhjused.

a)	Transiit (1). Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui Cooki saarte pädevale asutusele on saadetud eelnevalt teade transiidi kohta ning teates on märgitud transiidi sihtkoht ning püügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise koht.

Transiit kogupüügiga. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui Cooki saarte pädevale asutusele on saadetud eelnevalt teade püügitegevuse lõpetamise kohta. Kui püügitegevus on lõpetatud, tuleb kõik püügivahendid stoovida ning laev peab liikuma sihtsadamasse otse ja ühtlase kiirusega. Kalapüügi lõpetamise teade peab sisaldama järgmist: i) laeva nimi, ii) rahvusvaheline raadiokutsung, iii) praegune positsioon (laius-/pikkuskraad) ning iv) sihtsadam.

c)	Halb ilm. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui laev ei saa 24 tunni jooksul noota kasutada ega muul viisil kala püüda. Laeva kapten peab täpsustama, kas halbade ilmastikuolude põhjuseks on i) tugev tuul (… palli), ii) tormine meri ning iii) hoovus.

d)	Peibutuspüügivahendite kasutamine või nende kasutamise lõpetamine. Päeva arvestatakse püügivaba päevana üksnes juhul, kui 24 tunni jooksul püügitegevust ei toimu ja seda tõendab vaatleja aruanne.

e)	Punkerdamine. Päeva arvestatakse püügivaba päevana üksnes juhul, kui 24 tunni jooksul püügitegevust ei toimu ja seda tõendab vaatleja aruanne.

f)	Võrkude parandamine. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui laev parandab võrke ega tegele 24 tunni jooksul kalapüügiga.

g)	Vettelaskmine võrgu puhastamiseks. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui 24 tunni jooksul püügitegevust ei toimu, nooda selis asub sirgjoonel ja kokkuveotross on kinnitamata ning seda tõendab vaatleja aruanne.

h)	Jaotus. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui laeva rike kestab 24 tundi ja laev ei saa rikke tõttu kala püüda.

i)	Avariituled. Päeva arvestatakse püügivaba päevana üksnes juhul, kui 24 tunni jooksul püügitegevust ei toimu ja seda tõendab vaatleja aruanne, ning hädaolukord on seotud i) meeskonna tervise ja ohutusega ning ii) laeva ohutusega.

Otsimis- ja päästetegevus. Päev loetakse püügivabaks päevaks üksnes juhul, kui selle kohta on kinnituse andnud Cooki saarte pädev asutus, kes kontrollib vastavust vaatleja aruandele. Kui otsingu- ja päästetööde tulemusena pöördub laev sadamasse tagasi, peab kapten teavitama sellest eelnevalt Cooki saarte pädevat asutust ning täpsustama i) laeva asukoha ja ii) sihtsadama.

Sadamase suunduvad laevad tagavad, et i) kõik püügivahendid on stoovitud, ii) laev liigub oma asukohast otse sadamasse ning iii) laev liigub kõige otsemal kursil ja püsiva kiirusega.

Kui laeva sadamasse naasmisel toimub püügitegevus või kui alapunktides a–j nimetatud nõuetest ei peeta kinni, käsitatakse kõiki tagasisõidu päevi püügipäevadena.

Aruanded edastatakse Cooki saarte pädevale asutusele järgmisel e-posti aadressil: licensing@mmr.gov.ck.

(1) Kõik laeva püügivahendid peavad olema stoovitud nii, et need ei oleks kalapüügiks lihtsasti kättesaadavad; eelkõige tuleb poomi langetada nii palju kui võimalik, et laeva ei saaks kasutada kalapüügiks, kuid päästepaadid oleks hädaolukorras kasutamiseks kättesaadavad; helikopter (kui see on olemas) peab olema kinnitatud maandumisplatvormile; mootorpaadid peavad olema pardale kinnitatud. Laev peab liikuma kõige otsemal kursil ja püsiva kiirusega. Kui toimub püügitegevus või kui eespool nimetatud nõuetest ei peeta kinni, käsitatakse kõiki transiidipäevi püügipäevadena.

2. liide

Aruandevorm

1. Püügiaruande kokkuvõte (CAT)

Sisu	Ülekanded
Teate saaja
Toimingu kood	CAT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonnides):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonnides)
Suursilm-tuun (BET)	(tonnides)
Vööttuun (SKJ)	(tonnides)
Muu (täpsustage)	(tonnides)
Püügikordade arv pärast eelmist aruannet

2. Sisenemisaruanne (ZENT)

Sisu	Ülekanded
Teate saaja
Toimingu kood	ZENT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	laiuskraad, pikkuskraad
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonnides):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonnides)
Suursilm-tuun (BET)	(tonnides)
Vööttuun (SKJ)	(tonnides)
Muu (täpsustage)	(tonnides)

3. Lahkumisaruanne (ZEXT)

Sisu	Ülekanded
Teate saaja
Toimingu kood	ZEXT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Väljumise koht	laiuskraad, pikkuskraad
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonnides):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonnides)
Suursilm-tuun (BET)	(tonnides)
Vööttuun (SKJ)	(tonnides)
Muu (täpsustage)	(tonnides)

4. Aruanded edastatakse Cooki saarte pädevale asutusele järgmisel e-posti aadressil: licensing@mmr.gov.ck.

3. liide

Valdkondliku toetuse üksikasjalikud rakendusreeglid

Valdkondliku toetuse läbipaistvus ja jälgitavus

Rahalise toetuse summa, mille liit kannab Cooki saartele üle säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt ette nähtud valdkondliku toetusena kajastub Cooki saarte vastuvõetud aastaeelarves. Cooki saared lähtuvad seejuures finantsdistsipliini ja -juhtimist käsitlevatest riigisisestest õigusaktidest.

Valdkondliku toetuse kavandamine ja rakendamine

Cooki saared töötavad välja mitmeaastase valdkondliku programmi valdkondliku toetuse kasutamiseks käesoleva protokolli kohaldamisaja jooksul. Lisaks peavad Cooki saared koostama üksikasjaliku ettepaneku iga-aastase valdkondliku programmi kohta, mis käsitleb valdkondliku toetuse kasutamist käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal.

Valdkondlikes programmides tuleb keskenduda mitmele meetmele, mis on kooskõlas riiklike prioriteetidega. Programmide puhul tuleb võtta arvesse Cooki saarte suutlikkust hallata ja rakendada valdkondliku toetuse vahendeid ning anda selle kohta aru.

Valdkondlikes programmides määratakse kindlaks i) strateegilised eesmärgid, ii) rahastatavad meetmed, iii) näitajad, iv) iga-aastased eesmärgid, v) igale meetmele eraldatud vahendid ning vi) kontrolli allikad.

Ühiskomitee arutab mitmeaastase valdkondliku programmiga ja esimese iga-aastase valdkondliku programmiga seotud ettepanekuid, muudab neid asjakohasel juhul ja võtab need vastu oma esimesel koosolekul pärast protokolli ajutise kohaldamise algust. Esimene koosolek toimub hiljemalt 120 päeva jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust.

Cooki saared esitavad igal teisel ja järgnevatel aastatel liidule iga-aastase valdkondliku programmi hiljemalt 30 päeva enne ühiskomitee koosolekut.

Cooki saared vastutavad vastuvõetud mitmeaastaste ja iga-aastaste valdkondlike programmide rakendamise eest.

Valdkondliku toetuse vahendite kasutamise seire, aruandlus ja hindamine

Cooki saared jälgivad tähelepanelikult valdkondliku programmi rakendamist.

Cooki saarte eest vastutav liidu kalandusatašee külastab Cooki saari korrapäraselt, et hinnata koos asjaomaste riiklike ametiasutustega mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel tehtud edusamme. Nende külastuste ajal on liidu kalandusatašeel õigeaegne juurdepääs kõikidele dokumentidele, mida liidu kalandusatašee peab edusammude kontrollimiseks vajalikuks. Juurdepääs dokumentidele ei hõlma konfidentsiaalset või riiklikke huve puudutavat teavet.

10.

Cooki saared koostavad iga-aastased eduaruanded mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamise kohta. Need aruanded esitatakse liidule hiljemalt 30 päeva enne ühiskomitee koosolekut.

11.

Iga-aastastes eduaruannetes kirjeldatakse rakendatud meetmeid ja iga üksiku näitaja iga-aastaste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti kirjeldatakse neis aruannetes programmi rakendamisel esinenud raskusi, võetud parandusmeetmeid ja selliste parandusmeetmete tulemusi. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, jagatakse mitmeaastases valdkondlikus programmis loetletud kontrolliallikaid ühiskomiteega.

12.

Iga-aastased eduaruanded peavad kajastama valdkondlike rahaliste vahendite kasutamist. Sellega seoses tehakse kättesaadavaks teave liidu valdkondliku toetuse vahendite kasutamisega seotud eelarve täitmise kohta.

13.

Iga-aastastes eduaruannetes esitatakse kogu teave, mida ühiskomitee vajab, et teha teadlikke otsuseid valdkondliku toetuse järgmiste iga-aastaste osamaksete väljamaksmise kohta.

14.

Lisaks iga-aastasele lõplikule eduaruandele esitavad Cooki saared ühiskomiteele 90 päeva jooksul pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist lõpparuande käesolevas protokollis sätestatud valdkondliku toetuse rakendamise kohta.

15.

Vajaduse korral võivad lepinguosalised jätkata seiret valdkondliku toetuse rakendamise üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemist. Nad teevat sellist seiret vastavalt käesolevale protokollile.

16.

Vajaduse korral võib ühiskomitee kokku leppida, et Cooki saared tellivad sõltumatu välishindamise, mida rahastatakse valdkondlikust toetusest, et hinnata mitmeaastase valdkondliku programmi tulemusi ühiskomitee poolt heakskiidetud volituste alusel.

Valdkondliku toetuse väljamaksmise, peatamise ja tagasinõudmise kriteeriumid ja menetlused

17.

Liit maksab valdkondliku toetuse Cooki saartele välja iga-aastaste osamaksetena.

18.

Käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal makstakse valdkondlik toetus täies ulatuses välja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil ühiskomitee on mitmeaastase valdkondliku programmi vastu võtnud.

19.

Käesoleva protokolli kohaldamise teisel ja järgnevatel aastatel makstakse valdkondlikku toetust üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused.

—	Kõik ühiskomitee poolt kokku lepitud ja valdkondlikust toetusest rahastatavad sõltumatud välisauditid on lõpule viidud.

—	Kõige uuem kättesaadav teave eelarve täitmise kohta näitab, et valdkondliku toetuse vahenditest on kasutusele võetud või kohustustega kaetud 75 % või rohkem.

—	Valdkondlikke toetusmeetmeid rakendatakse kooskõlas mitmeaastase valdkondliku programmiga. Selleks et määrata kindlaks, kas meetme rakendamine on lõpule viidud või on meede alles rakendamisel, kasutatakse võrdlusalusena kokkulepitud näitajaid.

—	Ühiskomitee on kooskõlas mitmeaastase valdkondliku programmiga heaks kiitnud järgmise iga-aastase valdkondliku toetusprogrammi, ning kaalunud käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt valdkondliku toetuse iga-aastase summa kahekordistamist.

20.

Valdkondliku toetuse viimane osamakse tehakse üksnes juhul, kui on täidetud punktis 19 sätestatud tingimused. Summasid, mida Cooki saared ei ole enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu välja maksnud ega kohustustega sidunud, ei tagastata.

21.

Liit jätab endale õiguse vaadata osaliselt või täielikult läbi valdkondliku toetuse vahendite väljamaksed ja/või need peatada, kui ühiskomitee iga-aastane hindamine näitab, et tulemused erinevad oluliselt valdkondlikus programmis kavandatust või kui valdkondlikku toetust ei rakendata ühiskomitee poolt kindlaks määratud viisil.

22.

Valdkondliku toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja ühiskomitees saavutatud kokkulepet, kui see on heakskiidetud mitmeaastase kava rakendamise tulemuste põhjal õigustatud. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa aga enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu.

23.

Valdkondlik toetus makstakse välja kooskõlas Cooki saarte avaliku sektori finantsjuhtimissüsteemidega. Ülekantud vahendite haldamise eest vastutavad ainuisikuliselt Cooki saared.

24.

Cooki saared võivad hõlbustada mitmeaastase valdkondliku programmi raames kindlaks määratud meetmete kaasrahastamist. Kaasrahastamise kohta antakse aru iga-aastastes eduaruannetes.

25.

Euroopa Komisjon võib algatada Cooki saartele makstud valdkondliku toetuse tagasinõudmise menetluse, kui valdkondliku toetuse meetmeid ei rakendata või ei rakendata kooskõlas käesoleva protokolliga ja kui ühiskomitee ei ole kokkuleppele jõudnud. Tagasinõudmismenetlus on esitatud allpool alapunktides a–d.

Liidu pädev asutus teatab Cooki saarte pädevale asutusele ametlikult oma kavatsusest kindlaksmääratud summa tagasi nõuda ja esitab selle tagasinõudmise põhjused. Cooki saared saavad esitada kavandatud tagasinõudmise kohta tähelepanekuid, märkusi ja/või teabenõudeid 30 päeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast.

b)	Cooki saarte esitatud teabe alusel peavad lepinguosalised heas usus läbirääkimisi, et lahendada kavandatava tagasinõudmisega seotud vaidlused või lahkarvamused ning leppida kokku parandusmeetmetes või pikendatud tähtaegades.

Kui liit otsustab tagasinõudmismenetlust jätkata, teavitab ta Cooki saari sellest otsusest ja selle põhjustest. Liit väljastab ka ametliku võlateate, mis kuulub maksmisele 30 päeva jooksul. Kui Cooki saared ei tee makset kindlaksmääratud tähtajaks, nõuab liit tasumisele kuuluva summa sisse, tasaarvestades selle liidu poolt Cooki saartele võlgnetava mis tahes summaga.

Ainult igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel või vea korral võib liit summat või maksetähtaega muuta või tagasinõudmisest loobuda, tingimusel et sellised muudatused on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kõik käesoleva sätte kohased muudatused dokumenteeritakse ja edastatakse Cooki saartele koos selliste muudatuste põhjendustega.

Valdkondliku toetusprogrammi läbivaatamine

26.

Kui ühiskomitee on mitmeaastase valdkondliku programmi heaks kiitnud, võib selle muudatusettepanekuid kaaluda üksnes juhul, kui need on igakülgselt põhjendatud. Oluliste muudatuste puhul, millega jäetakse välja, muudetakse või lisatakse strateegilisi eesmärke, on vaja ühiskomitee heakskiitu. Selliste oluliste muudatuste ettepanekud esitatakse ühiskomiteele kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne ühiskomitee koosolekut.

27.

Kui kavandatud muudatused hõlmavad meetme välja arvamist strateegiliste eesmärkide hulgast või sinna lisamist või vahendite ülekandmist ühest meetmest teise rohkem kui 10 % ulatuses sellele meetmele eraldatud esialgsetest vahenditest, konsulteerivad Cooki saared liiduga kirjalikult. Liit vastab taotlusele 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Pärast taotluse alusel peetud konsultatsioone otsustavad lepinguosalised ühiskomitee erakorralise koosoleku kokkukutsumise vajaduse üle. Kui lepinguosalised otsustavad, et ühiskomitee erakorralist koosolekut ei ole vaja kokku kutsuda, kantakse kokkulepitud muudatus ametlikult ühiskomitee järgmise korralise koosoleku protokolli.

Valdkondliku toetusprogrammi nähtavus

28.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tagavad Cooki saared, et iga valdkondliku toetusprogrammi raames rakendatava meetme puhul kohaldatakse asjakohaseid teavitamis- ja nähtavusmeetmeid. Cooki saared määravad need meetmed kindlaks liiduga kokku leppides.

29.

Mitmeaastase valdkondliku programmi raames eraldatakse teavitus- ja nähtavusmeetmete jaoks sihtotstarbeline eelarve.

30.

Liidu valdkondliku toetusprogrammi raames võetavate meetmete nähtavaks tegemise viisid hõlmavad järgmist:

—	avalik teadaanne kavandatavate projektide ja tegevuse kohta;

—	tele- ja raadiosaated ning pressiteated projektide ja tegevuse lõpuleviimise kohta;

—	lõpparuannete ja uuringute avalik levitamine;

—	liidu nähtavusmärkide kasutamine;

—	liidu Vaikse ookeani piirkonna delegatsiooni töötajate osalemine avatseremooniatel, konverentsidel ja muudel üritustel;

—	Cooki saarte ja liidu esindajate ühiskülastused projektide ja meetmete rakendamisega seotud paikades.

4. liide

Isikuandmete töötlemine

Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a)	„isikuandmed“ – igasugune teave, mis käib tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otse või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

„töötlemine“ – isikuandmetega või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c)	„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;

d)	„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;

e)	„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

f)	„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“);

g)	„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva liite kohaldamise seire eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Tegevuse ulatus

Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on kalalaeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate kalalaevade pardal.

Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses püügitegevuse seire ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

a)	laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid;

b)	andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuse kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollide, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

c)	laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);

d)	kohaliku töötaja andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);

e)	kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);

f)	pardale võetud kaluritega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend.

Vastutavad ametiasutused

Andmete töötlemise eest vastutavad liidu poolt Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Cooki saarte poolt mereressursside ministeerium.

Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik käesoleva protokolli rakendamiseks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes käesolevas protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

Saadud isikuandmeid ei töödelda muul kui punktis 5 osutatud eesmärgil või need anonüümitakse.

Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud isikuandmete kasutamisest.

Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.

Andmete säilitamise piirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati. Isikuandmete säilitamise maksimaalne aeg vastab riigisisestele õigusaktidele.

Turvalisus ja konfidentsiaalsus

10.

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Isikuandmete töötlemise eest vastutavad ametiasutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele edastavale asutusele ning teevad õigel ajal vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma riigisisesele õigusraamistikule.

11.

Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesolevale protokollile.

Parandamine või kustutamine

12.

Edastav asutus võtab kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesolevale protokollile, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.

13.

Edastav asutus teavitab vastuvõtvat asutust igast parandamisest või kustutamisest.

Läbipaistvus

14.

Liit tagab, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva protokolli avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.

Andmete edasisaatmine

15.

Vastuvõttev asutus edastab käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmed kolmandale isikule üksnes juhul, kui see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga ja kui muud käesolevas liites sätestatud nõuded, eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega, on täidetud.

Andmesubjekti õigused

16.

Andmesubjektidel on õigus taotleda juurdepääsu isikuandmetele, neid parandada või kustutada kooskõlas kummagi lepinguosalise asjakohaste õigusaktidega.

Järelevalve

17.

Liidu puhul teeb isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub komisjoni pädevusse, või riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse.

18.

Cooki saarte puhul on vastutav asutus mereressursside ministeerium.

19.

Punktides 17 ja 18 osutatud asutused menetlevad tõhusalt ja õigel ajal kaebusi, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist käesoleva protokolli alusel.

20.

Andmesubjektid võivad taotleda õiguskaitset artiklis 12 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmete rikkumise korral kummagi lepinguosalise asjakohaste õigusaktidega ettenähtud ulatuses.

Teabevahetus

21.

Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.

Muutmine

22.

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist.