Rahvusvahelise õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 92: ühtsed sätted, mis käsitlevad L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemide (NORESS) tüübikinnitust seoses müratasemega [2025/2463]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

Muudatusseeria 03 – jõustumiskuupäev: 26. september 2025

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentsed ja õiguslikult siduvad versioonid on:

ECE/TRANS/WP.29/2019/7

ECE/TRANS/WP.29/2025/3

SISUKORD

Eeskiri

Kohaldamisala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Märgistus

Tüübikinnitus

Tehnilised nõuded

NORESSi tüübikinnituse muutmine ja laiendamine ning tüübikinnituse laiendamine

Toodangu vastavus

Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

Lisad

Teatis

Tüübikinnitustähise näide

Nõuded NORESSis kasutatavatele heli summutavatele kiudmaterjalidele

Kinnitus mürataseme lisasätete täitmise kohta

Rikkumiskaitse sätted

1. Kohaldamisala

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemide suhtes (1).

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteem või selle komponendid“ – süsteem, mis erineb oma tüübilt süsteemist, mis oli sõidukile paigaldatud tüübikinnituse andmise või laiendamise ajal. Niisugust väljalaske- või summutisüsteemi tohib kasutada ainult asendussüsteemina.

Mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemi tähistatakse lühendiga NORESS.

2.2.

„Mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemi komponent“ – üks mitmesugustest komponentidest, mis kokku moodustavad summutisüsteemi (2).

2.3.

„Eri tüüpi mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemid“ – summutisüsteemid, mis erinevad üksteisest märkimisväärselt järgmiste tunnuste poolest:

a)	nende komponentidel on erinevad müüginimetused või kaubamärgid;

b)	komponendi koostismaterjalide omadused või komponentide kuju või suurus on erinevad; erinevusi kattekihis (tsinkimine, alumiiniumikihiga katmine jne) ei loeta tüübi muutmiseks;

c)	vähemalt ühe komponendi tööpõhimõte on erinev;

d)	nende komponendid on erinevalt ühendatud.

2.4.

„Mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteem (NORESS) või selle komponent“ – sõidukil kasutamiseks ette nähtud ja punktis 2.1 määratletud summutisüsteemi mis tahes osa, välja arvatud sellise tüübi osa, mis oli sõidukile paigaldatud ajal, mil sõiduk esitati ÜRO eeskirja nr 9, nr 41 või nr 63 alusel tüübikinnituse saamiseks.

2.5.

„NORESSi või selle komponendi tüübikinnitus“ – tüübikinnitus, mis antakse seoses mürataseme vähendamisega sellisele summutisüsteemile kui tervikule või selle osale, mis on kohandatav ühe või mitme konkreetse sõidukitüübi jaoks ning mis kuulub käesoleva ÜRO eeskirja kohaldamisalasse.

2.6.

„Sõidukitüüp“ – käesoleva ÜRO eeskirja kohaldamisalasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)	mootori tüüp (kahe- või neljataktiline, kolb- või rootormootor, silindrite arv ja maht, karburaatorite või sissepritsesüsteemide arv ja tüüp, klappide paigutus, maksimaalne kasulik võimsus ja mootori vastav pöörlemissagedus). Rootormootorite puhul arvestatakse mootori mahuks kahekordne kambri maht;

b)	ülekandesüsteem, eriti käikude arv ja käigukasti ning peaülekande ülekandearvud;

c)	summutisüsteemide arv, tüüp ja paigutus.

2.7.

„Mootori nimipöörlemissagedus“ – mootori pöörlemissagedus, mille juures mootor saavutab tootja märgitud maksimaalse kasuliku nimivõimsuse (3).

Mootori nimipöörlemissageduse arvulist väärtust väljendatuna pööretes minuti kohta tähistab sümbol nrated.

2.8.

„Düüs“ – summutisüsteemi väljalaskeava viimane osa, mille kaudu heitgaas väljub (vt joonis 1).

Joonis 1

Väljalaskesummuti

2.9.

„Summutisüsteemi väliskest“ – summutisüsteemi ümbritsev kest või peamine väliskoost.

2.10.

„Tõkesti“ (tavaliselt „mürasummuti“) – summutisüsteemi komponent, mis aitab kaasa müra vähendamisele, piirates õhku paiskuvate heitgaaside voolu.

2.11.

„Kinniti“ – seadis, mida kasutatakse kahe komponendi mehaaniliseks ühendamiseks.

2.12.

„Rikkumisvastased meetmed“ – meetmed, mis:

—	takistavad ja hoiavad ära ebaseaduslikku muutmist ning

—	hõlbustavad ebaseadusliku muutmise avastamist.

2.13.

„Rikkumissündmus“ – mis tahes toiming, millega viiakse summutisüsteem seisundisse, kus see ei vasta enam tüübikinnituse saanud tüübile.

2.14.

„Korvamatu kahju (mis on seotud summutisüsteemide rikkumisega)“ – kahju, mis kujutab endast püsivat tõendit rikkumise kohta.

3. Tüübikinnituse taotlemine

3.1.

NORESSi või selle komponendi tüübikinnitustaotluse esitab tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:

a)	nende sõidukitüüpide kirjeldus, millele NORESSi või selle komponente kavatsetakse paigaldada, võttes arvesse punktis 2.6 osutatud tunnuseid. Esitatakse mootori- ja sõidukitüübi kindlaksmääramist võimaldavad numbrid ja/või tähised ning vajaduse korral sõiduki tüübikinnitusnumber;

b)	tervikliku NORESSi kirjeldus koos viitega selle iga komponendi asukohale teiste komponentide suhtes ning paigaldusjuhised;

c)	NORESSi iga komponendi üksikasjalik joonis, mis võimaldab selle hõlpsasti üles leida ja kindlaks teha, ning andmed kasutatud materjalide kohta; joonistel peab olema näidatud ka kohustuslikus korras paigaldatava tüübikinnitusnumbri asukoht.

3.3.

Tüübikinnituskatseid tegeva tehnilise teenistuse taotluse korral esitab NORESSi tootja:

a)	tüübikinnituse saamiseks esitatud NORESSi või selle komponentide kaks näidist;

b)	sõiduki tüübikinnituse saamiseks esitamise ajal sõidukis olnud originaalsummutisüsteemi näidise;

katsesõiduki, mis esindab sõidukitüüpi, millele NORESSi soovitakse paigaldada; kui (kõigi asjaomaste muudatustega muudetud) ÜRO eeskirja nr 9, nr 41 või nr 63 3. lisas kirjeldatud meetodite kohaselt mõõdetakse kõnealuse sõiduki mürataset, peab sõiduk vastama järgmistele tingimustele:

kui sõiduk kuulub tüüpi, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 9, nr 41 või nr 63 alusel:

a)	müratase liikuva sõidukiga tehtud katse ajal ei tohi ületada asjaomases ÜRO eeskirjas sätestatud piirnormi rohkem kui 1 dB(A) võrra;

b)	müratase seisva sõidukiga tehtud katse ajal ei tohi ületada tüübikinnituse andmise ajal mõõdetud ja tootja andmesildile märgitud taset rohkem kui 3 dB(A) võrra;

ii)	kui sõiduk ei kuulu tüüpi, millele on asjaomase ÜRO eeskirja nõuete alusel antud tüübikinnitus, siis ei tohi müratase ületada rohkem kui 1 dB(A) võrra piirnormi, mis kehtis sõiduki esmakordse kasutuselevõtu ajal.

4. Märgistus

4.1.

NORESSi komponentidele, v.a torud ja kinnitusvahendid, peab olema kantud:

a)	NORESSi või selle komponentide tootja ärinimi või kaubamärk;

b)	tootja antud tootenimetus.

4.2.

Märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ning nähtav asukohas, kuhu NORESS on paigaldatud.

4.3.

Tootja peab NORESSi etiketile märkima kõik sõidukitüübid, mille jaoks on sellele NORESSile antud tüübikinnitus.

4.4.

Kui komponendile on antud tüübikinnitus mitme varusummutisüsteemi komponendina, võib sellel olla mitu tüübikinnitusnumbrit.

4.5.

Varusummutisüsteemi pakendil või etiketil peavad olema järgmised andmed:

a)	varusummutisüsteemi ja selle komponentide tootja ärinimi või kaubamärk;

b)	tootja või tema esindaja aadress;

c)	loetelu sõidukimudelitest, mille jaoks varusummutisüsteem on ette nähtud.

4.6.

Tootja esitab:

a)	täpsed juhised õige paigaldusmeetodi kohta;

b)	summutisüsteemi käitlemise juhised;

c)	komponentide loetelu koos vastavate osanumbritega, v.a kinnitusvahendid;

d)	tüübikinnitustähise.

4.7.

Tüübikinnitustähis.

5. Tüübikinnitus

5.1.

Kui käesoleva ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud NORESS või selle komponent vastab punkti 6 nõuetele, antakse sellele tüübile tüübikinnitus.

5.2.

Igale tüübikinnituse saanud NORESSi tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegusel juhul 03, tulenevalt ÜRO eeskirja muudatusseeriast 03) tähistavad muudatusseeriat, mis sisaldab tüübikinnituse andmise ajal eeskirja tehtud viimaseid olulisemaid tehnilisi muudatusi. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teist tüüpi NORESSile või selle komponendile, mis on ette nähtud paigaldamiseks sama tüüpi sõidukile.

5.3.

Teatis käesoleva ÜRO eeskirja alusel NORESSi või selle komponendi tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva ÜRO eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4.

Igale käesoleva ÜRO eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud NORESSile ja selle komponendile kinnitatakse rahvusvaheline tüübikinnitustähis, mis koosneb järgmisest:

a)	ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

b)	punktis a kirjeldatud ringjoonest paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber;

c)	tüübikinnitusnumber märgitakse tüübikinnituse vormile koos tüübikinnituskatsetel kasutatud meetodiga.

5.5.

Tüübikinnitustähis peab olema kustumatu, ja kui NORESS on sõidukisse paigaldatud, peab tüübikinnitustähis olema selgesti loetav.

5.6.

Komponendil võib olla rohkem kui üks tüübikinnitusnumber, kui see on saanud tüübikinnituse rohkem kui ühe NORESSi osana; sellisel juhul ei ole ringjoont tarvis korrata. Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitustähise näide.

6. Tehnilised nõuded

6.1.

Üldnõuded

Summuti peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigaldatav nii, et:

a)	sõiduk vastab tavalistes kasutustingimustes käesoleva ÜRO eeskirja nõuetele, sõltumata eelkõige vibratsioonist, mis võib sõidukile mõjuda;

b)	sõiduki normaalseid kasutustingimusi arvestades saavutatakse piisav vastupidavus sõidukile mõjuvale korrosioonile;

c)	originaalosana paigaldatud summutiga võrreldes sõiduki kliirens ja võimalik kalle ei vähene;

d)	pinna temperatuur ei ole ebanormaalselt kõrge;

e)	summuti servad ei ole teravad ega sakilised ning jätavad piisavalt ruumi amortisaatorite ja vedrude jaoks;

f)	tagatud on vedrudetailide piisav kliirens;

g)	torud on paigaldatud ohutu vahemaaga;

h)	summuti on rikkumise vastu kaitstud viisil, mis vastab selgelt kindlaks määratud hooldus- ja paigaldusnõuetele.

6.2.

Müratasemeid käsitlevad nõuded

NORESSi või selle komponentide akustilist efektiivsust kontrollitakse ÜRO eeskirjas nr 9, nr 41 või nr 63 kirjeldatud meetodite abil. Eelkõige lähtutakse käesoleva punkti kohaldamisel ÜRO eeskirja nr 92 muudatusseeriast, mis kehtis uuele sõidukile tüübikinnituse andmisel. Kui NORESS või selle komponendid paigaldatakse punkti 3.3 alapunktis c kirjeldatud sõidukile, peavad mürataseme väärtused, mis on saadud kahel meetodil (sõiduki seistes ja sõiduki liikudes), vastama järgmisele tingimusele.

Need ei tohi ületada väärtusi, mis on mõõdetud punkti 3.3 alapunkti c nõuete kohaselt samal sõidukil, kui see on varustatud originaalosana paigaldatud summutisüsteemiga ja kui seda katsetatakse nii liikumisel kui ka paigalseisul.

6.3.

Lisanõuded

6.3.1.

Rikkumiskaitse sätted

NORESS ja selle komponendid peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud rikkumisvastaseid meetmeid arvesse võttes. Selle eesmärk on vältida müra sumbumist soodustavate komponentide eemaldamist või ebatõhusaks muutmist. Igasugune rikkumissündmus peab põhjustama koostule korvamatut kahju.

NORESSi tarkvara (kui see on olemas) projekteeritakse ja programmeeritakse rikkumisvastaseid meetmeid arvesse võttes.

Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse taotlusel kirjeldab NORESSi tootja rakendatavaid rikkumisvastaseid meetmeid, ja näitab nende praktilist tõhusust.

Igal juhul tuleb tagada kõnealuste rikkumiskindluse tagamise meetmete järgimine. See ei sõltu sõiduki tootmisaastast ega müraalastest õigusnormidest, mille alusel anti tüübikinnitus sõidukile, mille jaoks NORESS projekteeriti. Soovitus järgida rikkumisvastaseid sätteid on esitatud 5. lisas. Käesoleva lisa üldpõhimõtted kehtivad ka käesolevas lisas loetlemata disainilahenduste ja konstruktsioonide hindamisel.

6.3.2.

Mitmerežiimiline NORESS

NORESS, millel on mitu juhi valitavat, käsitsi või elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi, peab kõigil töörežiimidel vastama kõigile nõuetele. Registreerida tuleb müratase, mis tekib kõrgeima müratasemega töörežiimil.

6.3.3.

Katkestusseadmete kasutamise keeld

NORESSi tootja ei tohi üksnes käesolevas ÜRO eeskirjas sätestatud müranõuete täitmiseks tahtlikult muuta, kohandada ega kasutusele võtta ühtki seadet või menetlust, mis ei saa olema kasutusel tavapärasel sõitmisel.

6.3.4.

Mürataseme lisasätted

6.3.4.1.

Mürataseme lisasätted peavad olema täidetud ka NORESSi puhul, kui see on ette nähtud kasutamiseks sõidukitel, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 41 mõne muudatusseeria kohaselt, juhul kui mürataseme lisasätted olid osa sõidukile antud tüübikinnitusest.

Kui tuleb katsetada vastavust mürataseme lisasätetele, tuleb need katsed ja vajalikud eelkatsed teha kooskõlas ÜRO eeskirja nr 41 muudatusseeriaga, mis oli sõidukile antud tüübikinnituse aluseks.

6.3.4.2.

Kui NORESSil on eri töörežiimid või muutgeomeetria, tuleb sellele teha ka ÜRO eeskirja nr 41 kohased mürataseme lisasätete katsed, juhul kui NORESS on ette nähtud kasutamiseks sõidukitel, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 41 sellise muudatusseeria kohaselt, kus mürataseme lisasätted ei moodustanud osa neile sõidukitele antud tüübikinnitusest.

Kõnealused mürataseme lisasätete katsed ja vajalikud eelkatsed tuleb teha vastavalt ÜRO eeskirja nr 41 sellele muudatusseeriale, mis oli aluseks kõnealustele sõidukitele tüübikinnituste andmisel.

NORESSiga varustatud sõiduki tekitatav müra tavapärastel sõidutingimustel, mis erinevad ÜRO eeskirja nr 41 3. ja 7. lisas kirjeldatud tüübikinnituskatse tingimustest, ei tohi katse tulemusest olulisel määral erineda.

6.3.4.3.

Punkti 6.3.4.2 kohaseid mürataseme lisasätete katsetel võrreldakse sõidukit, mis on varustatud originaalsummutiga, ja sõidukit, millel on NORESS (järjestikused katsed). Originaalsummutiga varustatud sõiduki mürataseme lisasätete katsed tehakse tavapärasel maanteeliikluse töörežiimil, mille alusel anti sõidukile tüübikinnitus seoses müratasemega. Neid katsetulemusi kasutatakse üksnes alusena, millega võrreldakse NORESSiga varustatud sõidukil mürataseme lisasätete katses saadud tulemusi.

Nende katsete ajal võib NORESSi helirõhutase igal katsetingimusel olla maksimaalselt sama kõrge kui originaalsummutiga varustatud sõidukil, mis on saanud tüübikinnituse.

6.3.4.4.

Kui punktis 6.3.4.1 või 6.3.4.2 kirjeldatud katsed tehakse NORESSiga, millel ei ole mitut juhi valitavat, käsitsi või elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi või muutgeomeetriat, siis kasutatakse punkti 3.3 alapunktis c kirjeldatud sõidukit.

6.3.4.5.

Kui punktis 6.3.4.1. või 6.3.4.2 kirjeldatud mürataseme lisasätete katsed tehakse NORESSiga, millel on mitu juhi valitavat, käsitsi või elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi või muutgeomeetria, tuleb igat NORESSi tüübikinnitustaotluses nimetatud sõidukitüüpi katsetada sõiduki ja NORESSi igal valitaval režiimil.

6.3.4.6.

Punkti 6.3.4.4 kohaseid mürataseme lisasätete katseid võib teha NORESSi tootja.

Punkti 6.3.4.5 kohased mürataseme lisasätete katsed peab tegema tehniline teenistus. Nende mõõtmiste tulemused originaalsummutiga ja NORESSiga varustatud sõidukil ning kõik nende katsete asjakohased andmed märgitakse tehnilise teenistuse katsearuandesse.

6.3.4.7.

Tüübikinnitusasutus võib nõuda mis tahes asjakohaste katsete tegemist, et kontrollida NORESSi vastavust punktide 6.3.4.1–6.3.4.6 nõuetele. Nende katsete käigus võib tüübikinnitusasutus kontrollida ka NORESSi juhtimisseadmete tarkvara, kui neil on mitu juhi valitavat, elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi või muutgeomeetria.

6.3.4.8.

Tootja peab lisaks tehnilise teenistuse katsearuandele esitama käesoleva ÜRO eeskirja 4. lisa kohase kinnituse, et tüübikinnituse saamiseks esitatud NORESS või selle komponendid vastavad asjaomase muudatusseeriaga muudetud ÜRO eeskirja nr 41 mürataseme lisasätetele.

NORESSi puhul, millel on mitu juhi valitavat, käsitsi või elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi või muutgeomeetria, peab NORESSi tootja saatma tüübikinnitusasutusele punkti 6.3.4.9 kohase lisadokumendi, mis sisaldab NORESSi üksikasjalikke tööpõhimõtteid ja juhtimist.

6.3.4.9.

Lisadokumendid NORESSi kohta, millel on mitu juhi valitavat, käsitsi või elektrooniliselt reguleeritavat töörežiimi või muutgeomeetria.

6.3.4.9.1.

Punktis 6.3.4.8 nõutud lisadokument, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel hinnata müravähendusstrateegiat või -strateegiaid, mis tagavad NORESSi nõuetekohase toimimise, tehakse kättesaadavaks kahes osas:

a)	ametlik lisadokumendipakett, mis võidakse nõudmisel teha huvitatud isikutele kättesaadavaks;

b)	laiendatud lisadokumendipakett, mis jääb rangelt konfidentsiaalseks.

6.3.4.9.2.

Ametlik lisadokumendipakett võib olla lühike, tingimusel et selles on esitatud tõendid selle kohta, et kõik NORESSi juhtimiseks vajalikud parameetrid on kindlaks tehtud. Lisadokumentides kirjeldatakse NORESSi toimimist. Seda materjali säilitab tüübikinnitusasutus.

6.3.4.9.3.

Laiendatud lisadokumendipakett peab sisaldama teavet kõigi mürataseme lisastrateegiate (ASES) ja mürataseme põhistrateegia (BSES) toimimise kohta, sealhulgas ASESi muudetavate parameetrite kirjeldust ja piirtingimusi, milles ASES toimib, ning märget selle kohta, milline ASES ja BSES on ÜRO eeskirja nr 41 mürataseme lisasätete asjakohases nõudes sätestatud katsemenetluste tingimuste kohaselt tõenäoliselt aktiivne. Laiendatud dokumendipakett peab sisaldama kõiki töörežiime.

Laiendatud dokumendipakett jääb rangelt konfidentsiaalseks. Seda materjali säilitab tüübikinnitusasutus.

6.4.

Sõiduki tööomaduste mõõtmine

6.4.1.

NORESS või selle komponendid peavad võimaldama tagada, et sõiduk toimib samaväärselt nagu olukorras, kui sellel on originaalosana paigaldatud summutisüsteem või selle komponendid.

6.4.2.

NORESSi või tootja soovi korral selle komponente võrreldakse originaalosana paigaldatud summutisüsteemi või selle komponentidega, mis peavad samuti olema uued ja mis paigaldatakse üksteise järel punkti 3.3 alapunktis c osutatud sõidukile.

6.4.3.

Kontrollimine toimub võimsuskõvera mõõtmise teel vastavalt punktile 6.4.1 või 6.4.2. NORESSiga mõõdetud maksimumvõimsus ja mootori pöörlemissagedus maksimumvõimsusel ei tohi ületada rohkem kui 5 % võrra kasulikku võimsust ja mootori pöörlemissagedust, mis on mõõdetud allpool esitatud tingimustel originaalosana paigaldatud väljalaskesüsteemiga.

6.4.4.

Katsemeetod

6.4.4.1.

Mootori katsetamise meetod

Mõõtmised tehakse punkti 3.3 alapunktis c osutatud sõiduki mootoril, mis on paigaldatud dünamomeetrile.

6.4.4.2.

Sõiduki katsetamise meetod

Mõõtmine tehakse punkti 3.3 alapunktis c osutatud sõidukil. Originaalosana paigaldatud summutisüsteemiga saadud väärtusi võrreldakse NORESSiga saadud väärtustega. Katse tehakse rulldünamomeetril.

6.5.

Kiudmaterjaliga täidetud NORESSi või selle komponente käsitlevad lisasätted

Müra summutava kiudmaterjali kasutamine on NORESSi ehituses lubatud üksnes juhul, kui 3. lisa tingimused on täidetud.

6.6.

Varusummutisüsteemiga varustatud sõidukite heitmete mõõtmine

Punkti 3.3 alapunktis c osutatud sõiduk, mis on varustatud mitteoriginaalosana paigaldatud summutisüsteemiga (NORESS), mille tüübile tüübikinnitust taotletakse, peab vastama sõiduki tüübikinnituses sätestatud saastenõuetele. Sellekohased tõendid esitatakse katsearuandes.

7. NORESSi tüübikinnituse muutmine ja laiendamine ning tüübikinnituse laiendamine

7.1.

Igast muudatusest NORESSi või selle komponentide tüübis tuleb teatada NORESSi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib kõnealune asutus:

a)	leida, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat negatiivset mõju, või

b)	nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.

NORESSi või selle komponendi tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja võib taotleda NORESSile ühe või mitme sõidukitüübi jaoks tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuselt tüübikinnituse laiendamist teist tüüpi sõidukitele. Menetlust on kirjeldatud punktis 3.

7.3.

Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 kindlaks määratud korras.

7.4.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus märgib igale sellise laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8. Toodangu vastavus

Toodangu vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) liitega 2 ja vastama järgmistele nõuetele.

a)	Käesoleva ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituse saanud NORESS peab olema toodetud nii, et see vastab punktis 6 sätestatud nõuetele ja vastab seega tüübikinnituse saanud tüübile.

b)	Tüübikinnituse omanik tagab, et igat tüüpi NORESSiga tehakse vähemalt käesoleva ÜRO eeskirja punktis 6 kirjeldatud katsed.

c)	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul;

Kui ÜRO eeskirjade nr 9, 41 ja 63 asjaomast sõidukitüüpi käsitlevad nõuded on täidetud ning kui liikumiskatse ajal asjaomastes ÜRO eeskirjades kirjeldatud meetodil mõõdetud müratase ei ületa tüübikinnituse andmisel mõõdetud mürataset rohkem kui 3 dB(A) võrra ega ÜRO eeskirjades nr 9, 41 ja 63 ettenähtud piirnorme rohkem kui 1 dB(A) võrra, loetakse toodang käesoleva ÜRO eeskirja nõuetele vastavaks.

9. Karistused toodangu mittevastavuse korral

9.1.

Kui punkti 8 nõudeid ei järgita või kui NORESS või selle komponendid ei läbi punkti 8 alapunktis b nimetatud katseid, võib käesoleva ÜRO eeskirja alusel antud NORESSi või selle komponentide tüübikinnituse tühistada.

9.2.

Kui käesolevat ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva ÜRO eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult varusummutisüsteemi või selle komponentide tüübi tootmise käesoleva ÜRO eeskirja kohaselt, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, kes omakorda teatab viivitamata teistele käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva ÜRO eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

12. Üleminekusätted

12.1.

Alates käesoleva eeskirja muudatusseeria 03 ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest või tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatusseeriaga 03.

12.2.

24 kuud pärast muudatusseeria 03 jõustumiskuupäeva ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama tüübikinnitusi, mis on antud varasemate muudatusseeriate alusel esmakordselt 24 kuud pärast muudatusseeria 03 jõustumiskuupäeva.

12.3.

36 kuud pärast muudatusseeria 03 jõustumiskuupäeva ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama tüübikinnitusi, mis on antud käesoleva eeskirja varasemate muudatusseeriate alusel (v.a juhul kui seade või osa on ette nähtud asendusseadmena paigaldamiseks kasutuses olevatele sõidukitele ning selle seadme või osa puhul ei ole tehniliselt võimalik täita käesoleva eeskirja muudatusseerias 03 sisalduvaid uusi nõudeid).

12.4.

Kuni 36 kuud pärast muudatusseeria 03 jõustumiskuupäeva on käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama tüübikinnitusi, mis on antud varasemate muudatusseeriate alusel esmakordselt enne 24 kuu möödumist muudatusseeria 03 jõustumiskuupäevast.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.7, punkt 2).

(2) Nende komponentide hulka kuuluvad eelkõige väljalaskekollektor, summuti ise, paisumiskamber ja resonaator.

(3) Kui suurim kasulik nimivõimsus saavutatakse mitmel eri pöörlemissagedusel, on mootori nimipöörlemissagedus käesolevas eeskirjas mootori suurim pöörlemissagedus, mille juures saavutatakse suurim kasulik nimivõimsus.

(4) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.7).

1. LISA

Teatis

OSA A

NORESS sõidukitüüpidele, mis on saanud tüübikinnituse muudatusseeriaga 04 muudetud ÜRO eeskirja nr 41 alusel

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

(1)

Välja andnud:

ametiasutuse nimi:

…

milles käsitletakse sõidukitüübi (2):

tüübikinnituse andmist

tüübikinnituse laiendamist

tüübikinnituse andmata jätmist

tüübikinnituse tühistamist

tootmise lõpetamist

seoses NORESSi või selle komponendi tüübiga vastavalt ÜRO eeskirjale nr 92

Tüübikinnituse nr: … Laienduse nr: …

Sõiduki müüginimetus või kaubamärk: …

Sõiduki tüüp: …

Tootja nimi ja aadress: …

Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

Mootor

5.1.

Tootja: …

5.2.

Tüüp: …

5.3.

Mudel: …

5.4.

Suurim kasulik nimivõimsus: … kW pöörlemissagedusel … min-1

5.5.

Mootori tüüp (nt sädesüütega, survesüütega jne)3. (3): …

5.6.

Tsüklid: kahetaktiline/neljataktiline2

5.7.

Mootori töömaht: … cm3

Jõuülekanne

6.1.

Ülekande liik: manuaalne/automaatne: …

6.2.

Käikude arv: …

Seadmed

7.1.

Väljalaskesummuti

7.1.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas): …

7.1.2.

Mudel: …

7.1.3.

Tüüp: … vastavalt joonisele nr …

7.2.

Sisselaskesummuti

7.2.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas): …

7.2.2.

Mudel: …

7.2.3.

Tüüp: … vastavalt joonisele nr …

Liikuva mootorratta katses kasutatud käigud: …

Peaülekandearv (-arvud): …

10.

Rehvi(de) ECE tüübikinnitusnumber: …

Kui seda ei ole, esitatakse järgmine teave:

10.1.

Rehvi tootja: …

10.2.

Rehvitüübi kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (telje kaupa) (nt müüginimetus, kiirusindeks, koormusindeks): …

10.3.

Rehvimõõt (telje kaupa): …

10.4.

Muu tüübikinnitusnumber (kui on olemas): …

11.

Massid

11.1.

Suurim lubatud täismass: … kg

11.2.

Katsemass: … kg

11.3.

Võimsuse ja massi suhe (PMR): …

12.

Sõiduki pikkus: … m

12.1.

Võrdluspikkus l ref: … m

13.

Sõiduki kiirused käigul (i) tehtud mõõtmiste korral

13.1.

Sõiduki kiirus käigul (i) kiirendusperioodi alguses (3 katse keskmine): … km/h

13.2.

Eelkiirenduse vahemaa käigul (i): … m

13.3.

Sõiduki kiirus v PP' (3 katse keskmine) käigul (i): … km/h

13.4.

Sõiduki kiirus v BB' (3 katse keskmine) käigul (i): … km/h

14.

Sõiduki kiirused käigul (i+1) tehtud mõõtmiste korral (kui see on kohaldatav)

14.1.

Sõiduki kiirus käigul (i+1) kiirendusperioodi alguses (3 katse keskmine): … km/h

14.2.

Eelkiirenduse vahemaa käigul (i+1): … m

14.3.

Sõiduki kiirus v PP' (3 katse keskmine) käigul (i+1): … km/h

14.4.

Sõiduki kiirus v BB' (3 katse keskmine) käigul (i+1): … km/h

15.

Kiirendused arvutatakse joonte AA′ ja BB′ või joonte PP′ ja BB′ vahel

15.1.

Kiirenduse stabiliseerimiseks kasutatud seadmete funktsiooni kirjeldus (kui see on kohaldatav): …

16.

Liikuva sõiduki müratasemed:

16.1.

Täisgaasiga tehtud katse tulemus L wot: … db(A)

16.2.

Püsikiiruskatse tulemus L crs: … db(A)

16.3.

Osaline võimsustegur k p: … --

16.4.

Lõplik katsetulemus L urban: … db(A)

17.

Seisva sõiduki müratase

17.1.

Mikrofoni asukoht ja suund (vastavalt muudatusseeriaga 04 muudetud eeskirja nr 41 3. lisa 2. liitele): …

17.2.

Seisva sõiduki katsetulemus: … dB(A) pöörlemissagedusel … min-1

18.

Mürataseme lisasätted:

Vt tootja vastavuskinnitus (lisatud)

19.

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse võrdlusandmed

19.1.

Käik (i) või fikseerimata ülekandearvudega katsetatud sõidukite puhul katseks valitud käigukangi asend: …

19.2.

Eelkiirenduse vahemaa l PA: … m

19.3.

Sõiduki kiirus käigul (i) kiirendusperioodi alguses (3 katse keskmine): … km/h

19.4.

Mürarõhutase L wot(i): … db(A)

20.

Sõiduki tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

21.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: …

22.

Kõnealuse teenistuse väljastatud aruande kuupäev: …

23.

Kõnealuse teenistuse väljastatud aruande number: …

24.

Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud:2 …

25.

Tüübikinnitustähise asukoht mootorrattal: …

26.

Koht: …

27.

Kuupäev: …

28.

Allkiri: …

29.

Käesolevale teatisele on lisatud järgmised eespool esitatud tüübikinnitusnumbriga dokumendid:

Mootori ja summutisüsteemi joonised, skeemid ja plaanid;

mootori ja väljalaske- või summutisüsteemi fotod;

summutisüsteemi nõuetekohaselt identifitseeritud komponentide loetelu.

OSA B

NORESS sõidukitüüpidele, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 9 või nr 63 alusel

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

((1))

Välja andnud:

ametiasutuse nimi:

…

milles käsitletakse sõidukitüübi ((2)):

tüübikinnituse andmist

tüübikinnituse laiendamist

tüübikinnituse andmata jätmist

tüübikinnituse tühistamist

tootmise lõpetamist

seoses NORESSi või selle komponendi tüübiga vastavalt ÜRO eeskirjale nr 92

Tüübikinnituse nr: … Laienduse nr: …

Sõiduki müüginimetus või kaubamärk: …

Sõiduki tüüp: …

Tootja nimi ja aadress: …

Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

Mootor

5.1.

Tootja: …

5.2.

Tüüp: …

5.3.

Mudel: …

5.4.

Suurim kasulik nimivõimsus: ... kW pöörlemissagedusel ... min-1

5.5.

Mootori tüüp (nt sädesüütega, survesüütega jne) ((3)): …

5.6.

Tsüklid: kahetaktiline/neljataktiline2

5.7.

Mootori töömaht: ... cm3

Jõuülekanne

6.1.

Ülekande liik: manuaalne/automaatne: …

6.2.

Käikude arv: …

Seadmed

7.1.

Väljalaskesummuti

7.1.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas): …

7.1.2.

Mudel: …

7.1.3.

Tüüp: ... vastavalt joonisele nr ...

7.2.

Sisselaskesummuti

7.2.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas): …

7.2.2.

Mudel: …

7.2.3.

Tüüp: ... vastavalt joonisele nr ...

Liikuva mootorratta katses kasutatud käigud: …

Peaülekandearv (-arvud): …

10.

Rehvi(de) ECE tüübikinnitusnumber: …

Kui seda ei ole, esitatakse järgmine teave:

10.1.

Rehvi tootja: …

10.2.

Rehvitüübi kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (telje kaupa) (nt müüginimetus, kiirusindeks, koormusindeks): …

10.3.

Rehvimõõt (telje kaupa): …

10.4.

Muu tüübikinnitusnumber (kui on olemas): …

11.

Massid

11.1.

Suurim lubatud täismass: ... kg

11.2.

Katsemass: ... kg

11.3.

Võimsuse ja massi suhe (PMR): …

12.

Sõiduki pikkus: ... m

13.

Liikuva sõiduki müratase ... db(A)

13.1.

Liikuva sõiduki katsetamisel kasutatud käik (i) …

13.2.

Sõiduki kiirus käigul (i) kiirendusperioodi alguses (3 katse keskmine): ... km/h

14.

Seisva sõiduki müratase … dB(A)

14.1.

mootori pöörlemissagedusel … min-1

14.2.

Mikrofoni asukoht ja suund: …

15.

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse võrdlusandmed

15.1.

Käik (i) või fikseerimata ülekandearvudega katsetatud sõidukite puhul katseks valitud käigukangi asend: …

15.2.

Sõiduki kiirus käigul (i) kiirendusperioodi alguses (3 katse keskmine): ... km/h

15.3.

Mürarõhutase L( i): ... db(A)

16.

Sõiduki tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

17.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: …

18.

Kõnealuse teenistuse väljastatud aruande kuupäev: …

19.

Kõnealuse teenistuse väljastatud aruande number: …

20.

Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud:2 …

21.

Tüübikinnitustähise asukoht mootorrattal: …

22.

Koht: …

23.

Kuupäev: …

24.

Allkiri: …

25.

Käesolevale teatisele on lisatud järgmised eespool esitatud tüübikinnitusnumbriga dokumendid:

Mootori ja summutisüsteemi joonised, skeemid ja plaanid;

mootori ja väljalaske- või summutisüsteemi fotod;

summutisüsteemi nõuetekohaselt identifitseeritud komponentide loetelu.

(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).

(2) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(3) . Mittestandardse mootori kasutamise korral tuleb see ära märkida.

((1)) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).

((2)) Mittevajalik läbi kriipsutada.

((3)) Mittestandardse mootori kasutamise korral tuleb see ära märkida.

5. LISA

Rikkumiskaitse sätted

(Vt käesoleva eeskirja punkt 6.3.1)

Sissejuhatus

Tootjad järgivad käesoleva lisa nõudeid või lepivad tüübikinnitusasutuse või tema määratud tehnilise teenistusega kokku alternatiivsetes lahendustes, tingimusel et nendega saavutatakse sama eesmärk.

Käesolevas lisas:

—	antakse tugiteavet, mis aitab tõlgendada mõisteid, mis käsitlevad summutisüsteemide rikkumiskindlust;

—	antakse juhiseid ja loetletakse häid tavasid olemasolevate NORESSi disainilahenduste, konstruktsioonide ja tootmismeetodite kohta.

Käesolev lisa põhineb konstruktsioonimeetoditel, mida hetkel (2024) tavapäraselt kasutatakse, ja see ei pretendeeri ammendavusele. Käesolevas lisas loetlemata disainilahenduste ja konstruktsioonide hindamisel kohaldatakse ikkagi punkti 3.1 üldpõhimõtteid.

Mõistete tõlgendamine

2.1.

Mõiste „rikkumisvastane tegevus“ määratlus

Käesoleva ÜRO eeskirja punktis 2.12 on sätestatud:

„ „ Rikkumisvastased meetmed “ – meetmed, mis:

—	takistavad ja hoiavad ära ebaseaduslikku muutmist ning

—	hõlbustavad ebaseadusliku muutmise avastamist.

Rikkumisvastane tegevus eeldab rikkumisvastase disaini olemasolu.

Rikkumisvastase disaini all mõeldakse disainilahendust, milles on määratud kindlaks rikkumisvastased meetmed, mida NORESSi tootja peab järgima, et täita käesoleva eeskirja nõudeid.

Rikkumisvastane disain peab olema osa NORESSi terviklikust ülesehitusest.

Disainilahenduse tõhusus rikkumisvastaste nõuete täitmisel moodustab osa toote valideerimisest (vt nt ISO 9001:2015, punkt 8.3). Et kinnitada disainilahenduse tõhusust või teha kindlaks edasise optimeerimise vajadus, hinnatakse NORESSi kooskõlas ISO 9001:2015 punktiga 8.5 või sellega võrreldava kvaliteeditagamise süsteemiga.

Ebaseaduslik muutmine

Käesoleva eeskirja kontekstis on ebaseaduslik muutmine igasugune tahtlik tegevus, mis vähendab summutisüsteemi tõhusust või muudab selle kuju või seisundit nii, et see ei vasta enam tüübikinnituse saanud tüübile.

Sõiduki ettenähtud kasutusest tingitud kahjustusi ei peeta ebaseaduslikeks.“

2.2.

Mõiste „korvamatu kahju“ määratlus

Käesoleva eeskirja punktis 2.14 on sätestatud:

„ „ Korvamatu kahju (mis on seotud summutisüsteemide rikkumisega) “ – kahju, mis kujutab endast püsivat tõendit rikkumise kohta.

Püsivad tõendid

—

Püsivad riistvaralised tõendid on summutisüsteemi osade kergesti nähtavad kahjustused, mida ei saa tavapäraste vahenditega kustutada.

—	Tavapärased vahendid on tavatööriistad, mis on kättesaadavad üldotstarbelistes tööriistakauplustes, nt standardsed kuuskant- ja Torx-mutrivõtmed, kruvikeerajad, tangid ja muud käsitööriistad.

—	Püsivad tõendid NORESSi tarkvara muutmise kohta (kui tarkvara kasutatakse) peavad olema kergesti avastatavad.“

Juhised nõuete rakendamise kohta

Käesoleva eeskirja punktis 6.3.1 on sätestatud:

„Rikkumiskaitse sätted

NORESSi tarkvara (kui see on olemas) projekteeritakse ja programmeeritakse rikkumisvastaseid meetmeid arvesse võttes.

Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse taotlusel kirjeldab NORESSi tootja rakendatavaid rikkumisvastaseid meetmeid ja näitab nende praktilist tõhusust.“

3.1.

Üldpõhimõtted

3.1.1.

Summutisüsteemide tootjad peavad rakendama rikkumisvastaseid meetmeid, et vältida NORESSi terviklikkuse kahjustamist.

3.1.2.

Lõpptarbijal ei tohi olla võimalik viia NORESSi tüübikinnitusele mittevastavasse olekusse ilma suurte jõupingutusteta (nt lihvimine, keevitamine või freesimine).

3.1.3.

Ebaseaduslikud muudatused peavad olema kergesti avastatavad.

3.2.

Head tavad NORESSi komponentidele, mille põhiülesanne on aidata kaasa müra sumbumisele

3.2.1.

Keevitamist peetakse metallide ja sulamite puhul esmaseks rikkumiskindlaks konstruktsioonimeetodiks.

3.2.2.

Võimalikud rikkumiskindlad kinnitusmeetodid:

a)	keevitamine piisava piirjoone ulatuses, et vältida eemaldamist;

b)	püsiliimimine piisava piirjoone ulatuses, et vältida eemaldamist;

c)	piisavate ja otstarbekate roostevabast terasest neetide kasutamine.

3.2.3.

Järgmisi kinnitusmeetodeid peetakse igal juhul ebapiisavaks:

a)	keermestatud kinnitus;

b)	alumiiniumneedid;

c)	vedrurõngad;

d)	tavapärased kinnitusdetailid.

3.2.4.

Võimalikud kinnituskohad:

a)	summutisüsteemi väliskest;

b)	väljalasketoru summutisüsteemis;

düüs ainult juhul, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:

—	düüs on summutisüsteemi fikseeritud osa;

—	ühtki düüsi osa ei ole võimalik eemaldada.

3.3.

Head tavad NORESSi komponentidele, mis ei aita kaasa müra sumbumisele

3.3.1.

Ilukorgid võib kinnitada tavapäraste kinnitusdetailidega, kui:

a)	korgi eemaldamine ei hõlbusta tõkestite või muude sumbumisseadmete eemaldamist ning

b)	ilukorgid ei ole summuti- ega paisumiskambri osad.

3.4.

Head tavad NORESSi tarkvarale (kui see on olemas)

3.4.1.

Võimalikud rikkumisvastased meetodid tarkvarale:

a)	pitseeritud kontrollkarbi kasutamine, kus tarkvara vahetamisel on näha avamismärke;

tarkvara uuendamise liideste kaitse:

—	juurdepääsukontrolli meetmete abil;

—	versioonihalduse logipidamise kaudu (et võrrelda viimast salvestuskuupäeva algse tarkvaraversiooni salvestuskuupäevaga).