Euroopa Liidu
Teataja
ET
L-seeria
|
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/2454 |
2.12.2025 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/2454,
1. detsember 2025,
millega määratakse 2026. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2025/202 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
|
(2) |
Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 3 kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal kalandussektorite õiglase kohtlemise ja võttes arvesse sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 (2) on kehtestatud Läänemere tursa (Gadus morhua), räime (Clupea harengus) ja kilu (Sprattus sprattus) varude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 3 lõikega 1 on kava eesmärk aidata saavutada ÜKP eesmärke. Kõnealuse kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks on kava eesmärk aidata tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning et neid majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Nende eesmärkide hulgas on vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktidele c ja f ka tingimuste loomine majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele. Samuti püütakse nendega tagada rahuldav elatustase nende hulgas, kes sõltuvad püügitegevusest, pidades eelkõige silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke aspekte. |
|
(4) |
28. mail 2025 avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma iga-aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta 2026. aastaks. Läänemere idaosa tursa puhul avaldas ICES uuesti oma varasema nõuande 2025. aasta kohta. ICESi hinnangul toimub suurema osa Läänemerel aset leidva püügi käigus vähemalt mingil määral varude vahelist segapüüki. See segapüük puudutab nii varusid, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki, kui ka varusid, mille suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata. Kõige rohkem segapüüki toimub pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide hulgas. |
|
(5) |
ICES soovitab 2026. aastaks Läänemere lääneosa räime, Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning ICESi alarajoonides 22–31 atlandi lõhe (Salmo salar) (edaspidi „Läänemere avaosa lõhe“) nullpüüki. Turska kaaspüütakse igasuguse püügi käigus, Läänemere lääneosa räime kaaspüütakse kilu sihtpüügi käigus ja Läänemere avaosa lõhet kaaspüütakse mitmesuguse püügi käigus. See tähendab aga, et kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks ICESi nõuandes soovitatud tasemel, tekitaks kogu kõnealuste kalavarude saagi, sealhulgas kaaspüügi täieliku lossimise kohustuse rakendamine segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki piiravad liigid on liigid, mille kvootide puudumine võib sundida ühte või mitut kalalaeva püüki lõpetama, isegi kui neil ei ole muude liikide kvoot ära kasutatud. Püüki piirav olukord mõjutaks eelkõige lestaliste ja pelaagiliste liikide püügiga tegelevaid laevu ning võib sundida neid lõpetama püügitoimingud 2026. aastal ja tuua seega kaasa kõnealuse püügitegevuse enneaegse lõpetamise. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetel on lubatud kogupüügi piires püüda lubatud ja asjakohases vastavas püügipiirkonnas eeldatavasti püütava atlandi merilesta (Pleuronectes platessa), kilu- ja räimepüügi väärtus esmamüügil hinnanguliselt vastavalt 25 300 000, 55 700 000 ja 43 400 000 eurot. Paljud kalapüügiettevõtjad, eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes püüavad liike, mille suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata, peaksid samuti 2026. aastal püügitoimingud lõpetama. Selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane säilitada Läänemere lääneosa räime, Läänemere ida- ja lääneosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe puhul ainult vältimatu kaaspüügi jaoks ette nähtud lubatud kogupüük. |
|
(6) |
Läänemere idaosa tursavaru puhul on ICES soovitanud nullpüüki alates 2019. aastast. Kuna varu on endiselt sama kriitilises seisus, avaldas ICES 2026. aastaks uuesti oma 2025. aasta nõuande, milles esitas oma kindla veendumuse kalavaru biomassi suundumuse kohta ja väitis, et biomass on tunduvalt väiksem kui kaitse piirväärtus (Blim), millest allpool võib kalavaru paljunemisvõime väheneda. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida võimalikku tõsist sotsiaal-majanduslikku mõju, mis tuleneks püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel. |
|
(7) |
ICES on mitu aastat soovitanud kohaldada Läänemere lääneosa tursavarude puhul väikest püügimahtu, kuid 2026. aastaks esitas ta nõuande kohaldada nullpüüki, sest varude biomass on 2025. aastal hinnanguliselt allpool piirväärtust Blim ega jõua sellest piirväärtusest kõrgemale ka 2027. aastal. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel. |
|
(8) |
Läänemere avaosa lõhe suhtes jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde, kuigi kaalus 2026. aastaks võimalust, et laiuskraadist 59o 30′ N põhja pool asuvas piirkonnas (ICESi alarajoonid 29N–31) võiks jätkuda rannikupiirkondades suvine lõhe töönduslik ja harrastuslik sihtpüük. Lisaks on ICES oma püüginõuande soovitusi võrreldes 2025. aastaga veelgi vähendanud, kuna Läänemere avaosa lõhe arvukuse osas peamises Läänemere avaosa lõhe jões on täiendavat ebakindlust. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane kehtestada püügivõimaluste tase ning püügipiirkond ja -periood vastavalt ICESi nõuandele ning säilitada nendega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed. |
|
(9) |
Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 lõhe rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, on asjakohane lubada kasutada lõhe suhtes piiratud piirkondadevahelist paindlikkust ICESi alarajoonide 22–31 ja ICESi alarajooni 32 vahel. |
|
(10) |
Selleks et vähendada riski, et lõhepüügi käigus püütud lõhet kajastatakse aruandes vääralt kui meriforelli, on asjakohane keelata meriforelli püük lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ning piirata meriforelli kaaspüüki 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist. |
|
(11) |
Tursa ja Läänemere avaosa lõhe harrastuspüügiga seotud meetmed ning meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaselt vastu võetud rangemate riiklike meetmete kohaldamist. |
|
(12) |
Botnia lahe räime biomass on ICESi hinnangul jätkuvalt vähenenud ning jääb praegu piirväärtuse Blim ja kaitse piirväärtuse (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme) vahele, millest allpool tuleb võtta asjakohaseid parandusmeetmeid, et tagada varude kiire taastumine tasemel, mis on kõrgem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalik. ICES osutab noorkalade arvukuse ning kaalu ja vanuse suhte hinnangu ebakindlusele. Lisaks märgib ICES jätkuvalt, et eakamate isendite arv populatsioonis tõenäoliselt ei suureneks, kui kalapüügivõimalused oleksid kehtestatud FMSY väärtusele vastaval tasemel. Peale selle märgib ICES, et varud on tõenäoliselt tundlikud geneetilise mitmekesisuse kadumise suhtes. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning funktsionaalselt seotud parandusmeetmena keelata kolmeks kuuks püük kudemiskohtades. |
|
(13) |
Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES kaheksandat aastat järjest nullpüüki. Sarnaselt 2024. aastaga korrigeeris ICES varasemaid aastaid käsitlevad hinnangud biomassi kohta väiksemaks ja hindab biomassi 2025. aastal endiselt olevat vaid 52 % piirväärtusest Blim, kuigi see on alates 2021. aastast pidevalt suurenenud. Lisaks on varu täienemine endiselt rekordiliselt väike ja 2027. aastal ei eeldata biomassi taastumist ülespoole piirväärtust Blim. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel. |
|
(14) |
ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räimevaru olnud viimase 30 aasta jooksul suurema osa ajast allpool piirväärtust Blim. ICES hindab, et varu on tänu paremale kaalu ja vanuse suhtele ja suuremale varu täienemisele 2022. aastal jõudnud 2024. aastal ülespoole piirväärtust Blim, kuid on endiselt palju väiksem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger tase. ICESi hinnangul võis kalavaru 2024. ja 2025. aastal hoogsalt täieneda, kuid ICES rõhutab samas, et need hinnangud on ebakindlad. 2023. aastal täienesid varud keskmisest vähem. Lisaks tuletab ICES meelde, et liikide kohta jätkuvalt esitatavad valeandmed muudavad nõuande veelgi ebakindlamaks. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning funktsionaalselt seotud parandusmeetmena keelata kolmeks kuuks püük kudemiskohtades. |
|
(15) |
Liivi lahe räime ja atlandi merilesta osas hindab ICES, et nende biomass ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ja püügisurve on väiksem kui FMSY. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt. |
|
(16) |
Kilu biomass on ICESi hinnangul küll endiselt suurem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger tase, kuid biomass on jätkuvalt vähenenud kalavaru erakordselt vähese täienemise tõttu ajavahemikul 2021–2023. Hinnanguliselt on biomass 2025. aastal madalaimal tasemel alates 1990. aastast ja lähedal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger tasemele. ICESi hinnangul võis varude täienemine olla 2024. aastal erakordselt suur, kuid ICES rõhutab, et hinnang ei ole kindel ja tõenäosus, et biomass jääb kaitse piirtasemest allapoole, võib olla alahinnatud. Lisaks tuletab ICES meelde, et liikide kohta jätkuvalt esitatavad valeandmed muudavad nõuande veelgi ebakindlamaks. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning säilitada kehtiv kolmekuuline püügikeeluaeg kudemiskohtades. |
|
(17) |
Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste kasutamist seiratakse ja kontrollitakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist komisjonile kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel. |
|
(18) |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (4) artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel otsustada, milliste kalavarude suhtes artiklit 3 ja 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud ka paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Võttes arvesse varude bioloogilist seisundit, tuleks asjakohasel juhul välistada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse kohaldamine. |
|
(19) |
Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Läänemere lääneosa räime varu on allpool piirväärtust Blim. Kõigi nende varude puhul tuleks lubada 2026. aastal üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kel on kvoodiosa asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada 2026. aastal nende varude suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, et 2026. aasta püük ei ületaks asjaomaseid lubatud kogupüüke. Lisaks on laiuskraadist 59o 30′ N lõuna pool peaaegu kõigi jõgede Läänemere avaosa lõhe varude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus (Rlim) ning 2026. aastal on lubatud vaid kaaspüük ja teaduslik püük. Ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid seetõttu võtnud 2026. aastaks samasuguse kohustuse ka seoses Läänemere avaosa lõhe püügiga. |
|
(20) |
Nõukogu määrusega (EL) 2025/202 (5) on kehtestatud norra tursiku (Trisopterus esmarkii) lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis (Skagerrak-Kattegat), ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni (Põhjameri) Ühendkuningriigi vetes. Liit ja Ühendkuningriik pidasid 20. oktoobril 2025 kahepoolseid konsultatsioone norra tursiku lubatud kogupüügi üle nendes piirkondades ajavahemikul 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026. Kõnealuseid konsultatsioone peeti ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (6) artikli 498 lõike 2 kohaselt. Liit osales kõnealustel konsultatsioonidel liidu seisukoha täpsustuste alusel, mille nõukogu kiitis heaks 14. oktoobril 2025 nõukogu otsuse (EL) 2021/1875 (7) artikli 2 kohaselt. Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku lubatud kogupüügis, mis põhineb 10. oktoobril 2025 avaldatud ICESi nõuandel norra tursiku kohta ICESi 4. alapiirkonnas ja 3.a rajoonis. Konsultatsiooni tulemus on dokumenteeritud kirjalikus protokollis, millele liidu ja Ühendkuningriigi delegatsioonide juhid kirjutasid alla 24. oktoobril 2025. Lubatud kogupüük ajavahemikuks 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026 tuleks kehtestada nimetatud kirjalikus protokollis sätestatud tasemel. |
|
(21) |
Määrusega (EL) 2025/202 määrati kindlaks pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) lubatud kogupüük Vahemeres 2025. aastaks. 29. septembril 2025 nõustus Türgi kandma liidule üle 50 kg oma Vahemere pikkuim-tuuni 2025. aasta kvooti kooskõlas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni poolt ülekandmise kohta vastu võetud kohaldatavate normidega. Kõnealust ülekandmist tuleks rakendada liidu õiguse kaudu. |
|
(22) |
Määrust (EL) 2025/202 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(23) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2026. Sätteid, millega muudetakse määrust (EL) 2025/202 seoses norra tursikuga Skagerrakis-Kattegatis ja Põhjameres, tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026, mis on norra tursiku püügi hooaeg. Selleks, et säilitada lubatud kogupüügi aruandlusperiood, mida kohaldati alates 1. jaanuarist 2025, tuleks Vahemere pikkuim-tuuni käsitlevaid sätteid kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kvoodid asjaomase lubatud kogupüügi raames ei ole veel ammendatud või neid on suurendatud. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2026. aastaks.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka Läänemere harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt viidatud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmiseid mõisteid:
|
1) |
„alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (8) III lisas; |
|
2) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
|
3) |
„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
|
4) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
|
5) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
|
6) |
„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang; |
|
7) |
„ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang puudub ja mille kohta on olemas kas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või mille kohta hinnang puudub. |
II PEATÜKK
PÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 4
Lubatud kogupüük, selle jaotamine ja nendega funktsionaalselt seotud meetmed
Lubatud kogupüügid, kvoodid ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud meetmed on esitatud lisas.
Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi. |
2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.
3. Kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 6
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud sihtgruppi mittekuuluvate liikide varud ohututes bioloogilistes piirides, mille suhtes kohaldatakse erandit kohustusest arvestada saak asjaomastest kvootidest maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas esitatud asjakohastes lubatud kogupüügi tabelites.
Artikkel 7
Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks
1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 1. maist kuni 31. augustini.
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:
|
a) |
üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (9) artiklis 25 sätestatud tingimustega; |
|
b) |
liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele; |
|
c) |
ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõikes 1 osutatud keeluaja kehtestamist, liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 25 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 50 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse. |
3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.
4. Lõikes 3 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:
|
a) |
üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega; |
|
b) |
liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele; |
|
c) |
liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 24 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 40 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse; |
|
d) |
liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele. |
5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b, c või d osutatud liidu kalalaevade kaptenid tagavad, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused saavad nende püügitegevust igal ajal seirata.
Artikkel 8
Püügikeeluajad räime kudemise kaitseks alarajoonides 25, 26, 27, 28.2, 29, 30, 31 ja 32
1. Pelaagiliste liikide püük pelaagilise traaliga on keelatud rannikualadel kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, kui vee sügavus on vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele alla 20 meetri, järgmistel ajavahemikel ja alarajoonides:
|
a) |
16. märtsist kuni 15. juunini alarajoonides 25 ja 26; |
|
b) |
1. aprillist kuni 30. juunini alarajoonides 27 ja 28.2; |
|
c) |
1. maist kuni 31. juulini alarajoonides 29–32. |
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Artikkel 9
Püügikeeluajad kilu kudemise kaitseks alarajoonides 25, 26, 27, 28.2, 29 ja 32
1. Liidu kalalaevadel on alates 1. maist kuni 31. juulini keelatud liikuvpüünistega püüda pelaagilisi liike piirkondades, mis on alarajoonides 25, 26, 27, 28.2 ja 29 ning asuvad lähtejoonest kaugemal kui 12 meremiili ning alarajoonis 32 pikkuskraadist 24o 00′ idapikkust lääne pool.
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:
|
a) |
üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega; |
|
b) |
liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega. |
Artikkel 10
Tursa harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–32
1. Tursa harrastuspüük on alarajoonides 22–32 keelatud. Kõik juhuslikult püütud tursa isendid lastakse kohe merre tagasi.
2. Olenemata lõikest 1 võib endale jätta tursa, mis on püütud juhusliku kaaspüügina muude liikide harrastuskalapüügil alarajoonides 27–32.
Artikkel 11
Lõhe harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–31
1. Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Kõik juhuslikult püütud lõheisendid lastakse kohe merre tagasi.
2. Erandina lõikest 1 lubatakse lõhe harrastuspüüki järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:
|
a) |
harrastuskalastaja kohta võib päevas püüda ja endale jätta ainult ühe lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud; |
|
b) |
harrastuskalastaja peab lõpetama selleks päevaks kalapüügi pärast seda, kui on püüdnud ja endale jätnud esimese lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud; |
|
c) |
kõik endale jäetud isendid sõltumata kalaliigist lossitakse tervelt. |
3. Samuti on erandina lõikest 1 lõhe harrastuspüük laiuskraadist 59 30′ põhjalaiust põhja pool lubatud alates 1. maist kuni 31. augustini lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel asuvates piirkondades.
4. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaselt vastu võetud rangemate riiklike meetmete kohaldamist.
Artikkel 12
Meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed alarajoonides 22–32
1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas mis tahes ajal pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.
2. Meriforelli või lõhe õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.
3. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaselt vastu võetud rangemate riiklike meetmete kohaldamist.
Artikkel 13
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 14
Määruse (EL) 2025/202 muutmine
Määrust (EL) 2025/202 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
IA lisa B osa tabel 122 asendatakse järgmisega: „Tabel 122
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
ID lisa tabel 9 asendatakse järgmisega: „Tabel 9
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikkel 15
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2026.
Erandina teisest lõigust:
|
a) |
kohaldatakse artikli 14 punkti 1 alates 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026; |
|
b) |
kohaldatakse artikli 14 punkti 2 alates 1. jaanuarist 2025. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. detsember 2025
Nõukogu nimel
eesistuja
K. DYBVAD BEK
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).
(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).
(4) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj).
(5) Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 püügivõimaluste osas 2025. aastal (ELT L, 2025/202, 31.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/202/oj).
(6) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj.
(7) Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).
(10) Püüda võib ainult alates 1. novembrist 2024 kuni 31. oktoobrini 2025.
(11) Üksnes kaaspüük. Norra tursiku sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(12) Kaaspüügi kvoodi alusel võib püüda üksnes 3.a rajoonis, 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vetes, 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes.
(13) Püüda võib ainult alates 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026.“
(14) Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini 2025 keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi järgmistel perioodidel Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida:
|
— |
Kreeka, Horvaatia, Itaalia ja Küpros: 1. oktoober – 30. november 2025 ja 1.–31. märts 2025; |
|
— |
Hispaania, Prantsusmaa ja Malta: 1. jaanuar – 31. märts 2025. |
(15) Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle laevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda 2017. aastal. Liikmesriigid võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet.
(16) Eritingimus: pikkuim-tuuni kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (ALB/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud pikkuim-tuunid arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (ALB/MED-SR).
(17) Pärast 50 kg ülekandmist Türgilt.“
LISA
LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC), KVOODID JA FUNKTSIONAALSELT SEOTUD MEETMED
Järgmistes tabelites on esitatud kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed.
Kalavarudele on viidatud liikide teaduslike nimetuste tähestikulises järjekorras.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Clupea harengus |
HER |
räim |
|
Gadus morhua |
COD |
tursk |
|
Pleuronectes platessa |
PLE |
atlandi merilest |
|
Salmo salar |
SAL |
atlandi lõhe |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
kilu |
Tabel 1
|
Liik: |
räim |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 30–31 |
|
|
Clupea harengus |
(HER/30/31.) |
|||
|
Soome |
32 063 |
Analüütiline TAC |
||
|
Rootsi |
7 045 |
|||
|
Liit |
39 108 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
39 108 |
|||
Tabel 2
|
Liik: |
räim |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 |
|
|
Clupea harengus |
(HER/3BC+24) |
|||
|
Taani |
110 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Saksamaa |
435 |
|||
|
Soome |
0 |
|||
|
Poola |
103 |
|||
|
Rootsi |
140 |
|||
|
Liit |
788 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
788 |
|||
Tabel 3
|
Liik: |
räim |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
|
|
Clupea harengus |
(HER/3D-R30) |
|||
|
Taani |
2 122 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Saksamaa |
563 |
|
||
|
Eesti |
10 837 |
|
||
|
Soome |
21 154 |
|
||
|
Läti |
2 674 |
|
||
|
Leedu |
2 816 |
|
||
|
Poola |
24 033 |
|
||
|
Rootsi |
32 264 |
|
||
|
Liit |
96 463 |
|
||
|
Lubatud kogupüük |
Ei ole asjakohane |
|
||
Tabel 4
|
Liik: |
räim |
Püügipiirkond: |
alarajoon 28.1 |
|
|
Clupea harengus |
(HER/03D.RG) |
|||
|
Eesti |
15 870 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Läti |
18 497 |
|
||
|
Liit |
34 367 |
|
||
|
Lubatud kogupüük |
34 367 |
|
||
Tabel 5
|
Liik: |
tursk |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–32 liidu veed |
|
|
Gadus morhua |
(COD/3DX32.) |
|||
|
Taani |
99 |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
||
|
Saksamaa |
39 |
|||
|
Eesti |
10 |
|||
|
Soome |
8 |
|||
|
Läti |
37 |
|||
|
Leedu |
24 |
|||
|
Poola |
113 |
|||
|
Rootsi |
100 |
|||
|
Liit |
430 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
Ei ole asjakohane |
|
||
Tabel 6
|
Liik: |
tursk |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 |
|
|
Gadus morhua |
(COD/3BC+24) |
|||
|
Taani |
116 |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
||
|
Saksamaa |
57 |
|||
|
Eesti |
3 |
|||
|
Soome |
2 |
|||
|
Läti |
10 |
|||
|
Leedu |
6 |
|||
|
Poola |
31 |
|||
|
Rootsi |
41 |
|||
|
Liit |
266 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
266 |
|||
Tabel 7
|
Liik: |
atlandi merilest |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed |
|
|
Pleuronectes platessa |
(PLE/3BCD-C) |
|||
|
Taani |
7 861 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Saksamaa |
873 |
|
||
|
Poola |
1 646 |
|
||
|
Rootsi |
593 |
|
||
|
Liit |
10 973 |
|
||
|
Lubatud kogupüük |
10 973 |
|
||
Tabel 8
|
Liik: |
atlandi lõhe |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–31 liidu veed |
|
|
Salmo salar |
(SAL/3BCD-F) |
|||
|
Taani |
5 292 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Saksamaa |
589 |
|||
|
Eesti |
538 |
|||
|
Soome |
6 599 |
|||
|
Läti |
3 366 |
|||
|
Leedu |
396 |
|||
|
Poola |
1 605 |
|||
|
Rootsi |
7 152 |
|||
|
Liit |
25 537 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
Ei ole asjakohane |
|
||
Tabel 9
|
Liik: |
atlandi lõhe |
Püügipiirkond: |
alarajooni 32 liidu veed |
|
|
Salmo salar |
(SAL/3D32.) |
|||
|
Eesti |
1 049 |
Ennetuslik TAC |
||
|
Soome |
9 183 |
|||
|
Liit |
10 232 |
|||
|
Lubatud kogupüük |
Ei ole asjakohane |
|
||
Tabel 10
|
Liik: |
kilu |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed |
|
|
Sprattus sprattus |
(SPR/3BCD-C) |
|||
|
Taani |
19 923 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Saksamaa |
12 622 |
|
||
|
Eesti |
23 135 |
|
||
|
Soome |
10 429 |
|
||
|
Läti |
27 942 |
|
||
|
Leedu |
10 108 |
|
||
|
Poola |
59 300 |
|
||
|
Rootsi |
38 516 |
|
||
|
Liit |
201 975 |
|
||
|
Lubatud kogupüük |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist kuni 31. oktoobrini 2026.
(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Erandina esimesest lõigust lubatakse seda kvooti kasutada liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude, ridvata õngede, kastmõrdade või haardõngedega. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused saavad nende püügitegevust igal ajal seirata.
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
(5) Väljendatakse isendite arvuna.
(6) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib lõhet sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Erandina esimesest lõigust lubatakse liidu kalalaevadel selle kvoodi alusel püüda kala alates 1. maist kuni 31. augustini laiuskraadist 59 30′ põhjalaiust põhja pool piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel.
(7) Eritingimus: alarajooni 32 liidu vetes ei või püüda rohkem kui 450 isendit sellest kvoodist (SAL/*3D32).
(8) Väljendatakse isendite arvuna.
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2454/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)