1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet“).

Käesoleva määrusega asutatud amet asendab määrusega (EÜ) nr 1406/2002 asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja on selle õigusjärglane.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse põhjalikud õigusnormid ameti ülesannete, toimimise ja juhtimise kohta.

3.   Amet abistab liikmesriike ja komisjoni meretranspordiga seotud liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja rakendamisel kogu liidus. Selleks teeb amet liikmesriikide ja komisjoniga koostööd ning annab neile tehnilist, operatiiv- ja teaduslikku abi ameti eesmärkide ja ülesannete piires, mis on sätestatud artiklis 2 ning II ja III peatükis.

4.   Lõikes 3 osutatud abi andmisega toetab amet liikmesriike ja komisjoni eelkõige asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamisel ning aitab samal ajal suurendada mereliikluse ja -transpordi üldist tõhusust vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada meretranspordi valdkonnas liidu eesmärkide saavutamist.

5.   Ameti antav abi ja artiklites 4–11 sätestatud ülesanded ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi.

1.   Ameti peamised eesmärgid on tagada kõrgetasemeline, ühetaoline ja tulemuslik meresõiduohutus, et maksimaalselt vähendada õnnetuste arvu, tagada kõrgetasemeline, ühetaoline ja tulemuslik meresõidu turvalisus, vähendada laevade tekitatud kasvuhoonegaaside heidet ja tagada merendussektori keskkonnakestlikkus, samuti vältida ja tõrjuda laevade põhjustatud merereostust ning tõrjuda nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostust.

2.   Ameti täiendavad eesmärgid on toetada digiüleminekut ja vähendada halduskoormust merendussektoris, hõlbustades andmete elektroonilist edastamist, ning toetada lihtsustamist ja pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele integreeritud süsteeme ja teenuseid seoses mereseire ja teadlikkusega olukorrast merel.

1.   Amet aitab komisjonil:

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib amet teha komisjonile parandusettepanekuid.

2.   Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et:

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel loob amet vajaliku suutlikkuse, et arendada, viia ellu ja koordineerida ameti eesmärkidega seotud koolitust. Koolituse üksikasjad töötatakse välja tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, haldusnõukogu kiidab need heaks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, järgides ühtlasi täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 166.

3.   Amet edendab ja hõlbustab liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd liidu õigusaktide rakendamisel, soodustades kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist.

4.   Kui see on vajalik ameti eesmärkide saavutamiseks, aitab amet komisjoni taotluse korral või omal algatusel kaasa merendusalasele teadustegevusele liidu tasandil, kui haldusnõukogu on sellele artikli 17 kohaselt eelneva heakskiidu andnud. Sellega seoses aitab amet komisjonil ja liikmesriikidel määrata kindlaks peamised uurimisteemad, ilma et see piiraks muud teadustegevust liidu tasandil, ning analüüsida ameti eesmärkidega seotud käimasolevaid ja lõpuleviidud uurimisprojekte. Asjakohasel juhul levitab amet vastavalt kohaldatavatele intellektuaalomandit käsitlevatele õigusnormidele ja turvakaalutlustele ning pärast komisjonilt heakskiidu saamist oma teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi, et aidata luua koostoimet teiste liidu organite ja liikmesriikide teadus- ja innovatsioonitegevusega.

5.   Kui see on ameti ülesannete täitmiseks vajalik, võib amet teha uuringuid, millesse ta kaasab komisjoni ja kohaldataval juhul juhtrühmadega konsulteerimise kaudu liikmesriigid ning asjakohasel juhul sotsiaalpartnerid ja merendussektori esindajad, kellel on käsitletavatel teemadel eksperditeadmised.

6.   Amet võib oma teadustegevuse ja uuringute alusel, samuti oma tegevuse, eelkõige kontrollkäikude ja kontrollide tulemusel saadud kogemuste ning liikmesriikide ja komisjoniga vahetatud teabe ja heade tavade põhjal, kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga esitada asjakohaseid mittesiduvaid soovitusi, suuniseid või käsiraamatuid, et toetada liikmesriike ja asjakohasel juhul merendussektorit asjaomaste liidu õigusaktide rakendamisel.

1.   Amet jälgib liidus meretranspordi ohutuse valdkonnas tehtud edusamme, teeb kättesaadavate andmete põhjal riskianalüüse ning töötab välja riskihindamismudelid, et teha kindlaks ohutusega seotud probleemid ja riskid. Iga kolme aasta järel esitab amet komisjonile meresõiduohutuse valdkonnas tehtud edusammude kohta aruande koos võimalike tehniliste soovitustega, mida võiks käsitleda liidu või rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses võimalike ohutusriskidega, mis tulenevad laevade kestlike alternatiivsete energiaallikate, sealhulgas määruses (EL) 2023/1805 määratletud heitevaba tehnoloogia ning kaldaelektri toite arendamisest, kasutuselevõtust ja kasutamisest.

2.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2009/21/EÜ rakendamisel. Eelkõige korraldab amet asjakohasel juhul ja liikmesriikide abitaotluste alusel lipuriigi inspektoritele ja ülevaatajatele kõnealuse direktiivi artiklis 4c osutatud asjakohast koolitust. Amet aitab komisjonil lisaks välja töötada kõnealuse direktiivi artikli 6 kohast digitaalset koostalitlusvõimelist portaali ja artikli 6a kohast laevainfo andmebaasi, haldab ja ajakohastab neid ning loob kõnealuse direktiivi artiklis 9b osutatud elektroonilise aruandlusvahendi ja võib esitada kogutud andmete põhjal komisjonile soovitusi.

Amet aitab komisjonil töötada välja asjakohased töövahendid ja teenused, mis aitavad liikmesriikidel nende taotluse korral täita direktiivist 2009/21/EÜ tulenevaid kohustusi.

3.   Amet abistab komisjoni direktiivi 2009/16/EÜ artiklis 24 ette nähtud kontrolliandmebaasi väljatöötamisel, haldamisel ja ajakohastamisel ning töötab välja nimetatud direktiivi artiklis 24a ette nähtud valideerimisvahendi, haldab ja ajakohastab seda ning toetab liikmesriike. Andmebaasi kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil analüüsida asjakohast teavet ning avaldada teavet halbade ja väga halbade tegevusnäitajatega laevade ja laevaühingute kohta vastavalt direktiivile 2009/16/EÜ.

Amet pakub asjakohaseid töövahendeid ja teenuseid, mis aitavad liikmesriikidel nende taotluse korral täita direktiivist 2009/16/EÜ tulenevaid kohustusi.

Amet aitab komisjonil koostöös liikmesriikidega ja vastavalt Pariisi memorandumis kokku lepitule töötada välja ka kutsealase koolitusprogrammi sadamariigi kontrolli eest vastutavatele inspektoritele, nagu on ette nähtud direktiivi 2009/16/EÜ artikli 22 lõikes 7.

4.   Amet abistab komisjoni direktiivi 2009/18/EÜ artiklis 17 ette nähtud Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi väljatöötamisel ja haldamisel. Andmebaasi kogutud andmete põhjal koostab amet igal aastal ülevaate laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest. Amet pakub asjaomaste liikmesriikide ohutusjuurdlusasutuste taotlusel ja eeldusel, et ei teki huvide konflikti, kõnealustele liikmesriikidele ohutusjuurdluste läbiviimiseks operatiivtuge. Amet analüüsib ka direktiiviga 2009/18/EÜ ette nähtud ohutusjuurdluste aruandeid, et välja selgitada, millistest saadud asjakohastest kogemustest võiks liidu tasandil õppust võtta.

Amet pakub korrapäraselt koolitust vastavalt liikmesriikide ohutusjuurdlusasutuste vajadustele.

5.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike nõukogu direktiivi 98/41/EÜ (23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/25/EÜ (24) ja 2009/45/EÜ (25) rakendamisel. Amet abistab komisjoni eelkõige direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõike 4 seitsmendas lõigus ja direktiivi 98/41/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a ette nähtud meetmete andmebaasi loomisel ja haldab seda ning aitab komisjonil kõnealuseid meetmeid hinnata.

6.   Amet hõlbustab komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd ja teabevahetust, mille eesmärk on hinnata ülevaatuste ja sertifitseerimisega seotud ülesandeid täitvaid tunnustatud organisatsioone kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 8 lõikega 1. Amet teeb eelkõige järgmist:

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel abistab amet komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2009/21/EÜ artikli 9a rakendamisel.

7.   Amet abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (27) rakendamisel, andes tehnilise hinnangu ohutus- ja keskkonnaaspektide kohta, esitades soovitusi koos asjaomaste projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuete ning katsestandardite loeteludega, ning aitab komisjonil luua ja hallata kõnealuse direktiivi artikli 35 lõikes 4 ette nähtud andmebaasi, ning hõlbustada koostööd teavitatud hindamisasutuste vahel, tegutsedes nende koordineerimisrühma tehnilise sekretariaadina.

8.   Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks kõrgtehnoloogilise automatiseerimise arendamisega seotud ohutusriske.

9.   Amet analüüsib meremehi käsitlevat statistikat, mis on esitatud ja mida kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/993 (28). Haldusnõukogu taotlusel võib amet analüüsida ka statistikat meretöönormide 2006. aasta konventsiooniga seotud puuduste kohta, mis tuvastati direktiivi 2009/16/EÜ alusel tehtud sadamariigi kontrollide käigus, et aidata parandada meremeeste töö- ja elamistingimusi laeva pardal.

10.   Pärast haldusnõukogu eelnevat heakskiitu võib amet asjakohasel juhul abistada komisjoni ja liikmesriike meresõiduohutusega seotud esilekerkivates valdkondades, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust nendes valdkondades.

1.   Amet toetab kulutõhusal viisil liikmesriike täiendavate reostustõrjevahenditega, sealhulgas kestlike alternatiivkütuste jaoks välja töötatavate reostustõrje operatiivvahenditega, laevade põhjustatud merereostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral.

Amet pakub toetust selle liikmesriigi taotlusel, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone tehakse. Kõnealune toetus ei piira rannikuäärsete riikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide olemasolu eest ning selle andmisel arvestatakse valdkonnas liikmesriikide vahel juba tehtava koostööga.

Ameti poolt liikmesriikidele antavate operatiivvahendite puhul võetakse arvesse sektori üleminekut kestlike alternatiivsete energiaallikate kasutamisele laevadel ning aidatakse sellele kaasa. Asjakohasel juhul esitatakse reostustõrjemeetmete kasutuselevõtu taotlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (29) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (edaspidi „liidu elanikkonnakaitse mehhanism“) kaudu.

2.   Amet koostab kõigi ELi merepiirkondade riskihinnangu, mis on aluseks ameti nafta- ja keemilise reostuse tõrje laevade asukohale, et toetada liikmesriike merekeskkonna reostustõrjes, ja ajakohastab seda riskihinnangut.

3.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike võimaliku reostuse avastamisel ning saasteaineid ebaseaduslikult merre heitvate laevade vastu kohtumenetluse algatamisel kooskõlas direktiiviga 2005/35/EÜ. Amet aitab eelkõige rakendada nimetatud direktiivi artikleid 10–10d järgneva abil:

4.   Amet teeb koostööd teiste liidu ametitega, näiteks määrusega (EL) 2019/473 loodud Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga, kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 osutatud töökorraga.

5.   Amet pakub teabesüsteemi CleanSeaNet teenust ja muid vahendeid, et aidata komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjonil ja liikmesriikidel jälgida nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse ulatust ja keskkonnamõju.

6.   Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada direktiivi (EL) 2019/883, sealhulgas välja töötada, hallata ja ajakohastada nimetatud direktiivi artiklis 14 ette nähtud kontrolliandmebaasi.

7.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2008/56/EÜ rakendamisel, aidates kaasa nimetatud direktiivis määratletud merealadel hea keskkonnaseisundi eesmärgi saavutamisele või selle säilitamisele direktiivi 2008/56/EÜ laevandusega seotud elementides, ning olemasolevate vahendite, näiteks ameti osutatud integreeritud merendusteenuste kasutamisel.

8.   Amet abistab komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjoni ja liikmesriike muu hulgas operatiivvahendite ja -teenustega direktiivi (EL) 2016/802 laevandusega seotud elementide rakendamisel. Sellega seoses haldab amet ka asjaomast kontrolliandmebaasi, et aidata liikmesriikidel hinnata ohtu, et laevad ei täida kõnealust direktiivi.

9.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (30) rakendamisel, kogudes ja analüüsides andmeid nimetatud määruse täitmise kohta.

10.   Pärast haldusnõukogu eelnevat heakskiitu võib amet asjakohasel juhul toetada komisjoni ja liikmesriike keskkonnakestlikkusega seotud esilekerkivates valdkondades, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust nendes valdkondades.

11.   Amet esitab iga kolme aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta, mida on liidu tasandil tehtud meretranspordi keskkonnamõju vähendamisel.

1.   Amet annab komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist abi seoses operatiiv- ja tehniliste meetmetega ning reguleerimistegevusega, mille eesmärk on vähendada laevade tekitatud kasvuhoonegaaside heidet. Sellega seoses võib amet kasutada kõiki asjakohaseid operatiivvahendeid või -teenuseid. Eelkõige teeb amet teadusuuringuid ja analüüsib asjakohaseid suuniseid ja soovitusi, mis käsitlevad laevade kestlike alternatiivkütuste ning energia- ja elektrisüsteemide, nagu määruses (EL) 2023/1805 määratletud heitevaba tehnoloogia, kaldaelektri toite või tuuleenergial põhineva veojõu, või päikeseenergial põhineva veojõu kasutamist ja kasutuselevõttu, ning energiatõhususmeetmeid, nagu kiiruse optimeerimine, ning esitab need suunised ja soovitused komisjonile, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega.

2.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike määruse (EL) 2023/1805 rakendamisel. Eelkõige abistab amet komisjoni määruse (EL) 2023/1805 artikliga 19 loodud FuelEU andmebaasi ja muude kõnealuse määruse artiklis 19 osutatud asjakohaste IT-vahendite väljatöötamisel ja haldamisel, eeskätt kõnealuse määruse artiklis 18 osutatud asjakohaste seirevahendite, suuniste ja riskipõhiste sihipäraste vahendite väljatöötamisel, et hõlbustada rakendamist ning kontrolli- ja täitmise tagamise toiminguid, ning asjakohaste andmete analüüsimisel ja kõnealuse määruse artikli 30 kohase aruande koostamisel.

3.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike määruse (EL) 2015/757 rakendamisel. Eelkõige abistab amet komisjoni asjakohaste IT-vahendite, andmebaaside ja suuniste väljatöötamisel, ajakohastamisel ja haldamisel kõnealuse määruse rakendamiseks ja selleks, et hõlbustada täitmise tagamise toiminguid, samuti aitab ta komisjonil analüüsida nimetatud määruse alusel esitatud asjakohaseid andmeid ning toetab komisjoni tema tegevuses, mille eesmärk on täita kõnealuse määruse artiklist 21 tulenevaid kohustusi.

4.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel niivõrd, kui see puudutab merendussektorit. Eelkõige abistab amet komisjoni asjakohaste IT-rakendusvahendite, seirevahendite, suuniste ja riskipõhiste sihipäraste vahendite väljatöötamisel, et hõlbustada kõnealuse direktiiviga seotud kontrolli-, täitmise tagamise ja rakendamise toiminguid niivõrd, kui see puudutab merendussektorit, kasutades ühtlasi olemasolevaid asjakohaseid vahendeid, teenuseid ja andmebaase.

5.   Lõigetes 1–4 osutatud abi hõlmab ka seiret ja aruandlust sadamaliiklusele avalduva võimaliku mõju kohta ning seiret ja aruandlust mõju kohta, mida avaldab liidu sadamatest kõrvalehoidmine ja liidu sadamate arvel liikluse ümbersuunamine naabruses asuvatesse konteinerite ümberlaadimissadamatesse.

6.   Amet esitab iga kolme aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta, mida on tehtud liidu tasandil meretranspordi süsinikuheite vähendamisel. Võimaluse korral sisaldab aruanne nende kindlakstehtud probleemide tehnilist analüüsi, mida võiks käsitleda liidu tasandil. Aruanne tehakse ameti veebisaidil üldsusele kättesaadavaks otsingut võimaldavas vormingus.

1.   Amet annab komisjonile tehnilist abi talle määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõike 4 kohaselt määratud kontrolliülesannete täitmisel.

2.   Amet abistab komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjoni ja liikmesriike koos muu asjakohase liidu organiga, andes tehnilisi suuniseid, hõlbustades küberkerksuse ja küberintsidentidega seotud parimate tavade ja teabe vahetamist liikmesriikide vahel.

1.   Amet osutab komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjonile ja liikmesriikidele tipptasemel mereseire- ja sideteenuseid, sealhulgas kosmoses asuva ja maapealse taristu ning andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile, ning suurendab seeläbi teadlikkust olukorrast merel, sealhulgas seoses uute geopoliitiliste probleemidega.

2.   Direktiiviga 2002/59/EÜ hõlmatud laevaliikluse seire valdkonnas edendab amet eelkõige kaldariikide koostööd asjaomastes meresõidupiirkondades ning arendab, haldab ja käitab nimetatud direktiivi artiklis 6b kindlaks määratud laevade kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) Euroopa andmekeskust ja artiklis 22a osutatud SafeSeaNetti ning LRITi rahvusvahelist andmevahetussüsteemi kooskõlas IMO raames võetud kohustustega.

3.   Amet annab taotluse korral, ja ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õiguse kohaldamist, komisjonile, pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele nende volituste piires asjakohaseid laeva positsioneerimise ja Maa seire andmeid, et lihtsustada meetmete võtmist piraatluse ja tahtliku õigusvastase tegevuse ohu vastu vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktides sätestatule, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitsenorme ja tegutsedes kooskõlas direktiiviga 2002/59/EÜ kehtestatud haldusmenetlustega. LRITi andmete esitamiseks on vajalik asjaomase lipuriigi nõusolek.

4.   Amet hoiab käigus keskust, mis on kättesaadav ööpäev läbi seitse päeva nädalas ning mis annab taotluse korral, ja ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õiguse kohaldamist, komisjonile, pädevatele riiklikele asutustele nende lipu-, ranniku- ja sadamariigi õigusi ja vastutust piiramata ning asjaomastele liidu organitele nende volituste piires asjakohasel juhul andmeid, mis puudutavad teadlikkust olukorrast merel, ja analüüsiandmeid, mis toetavad neid järgmistes valdkondades:

Kõnealuse teabe andmisel järgitakse kohaldatavaid andmekaitsenorme ning teavet antakse asjakohasel juhul kooskõlas direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt loodud kõrgetasemelise korraldusrühma suunistega. LRITi andmete esitamiseks on vajalik asjaomase lipuriigi nõusolek.

5.   Amet aitab oma pädevuse ulatuses reageerida õigel ajal kriisidele ja neid leevendada, abistades taotluse korral liikmesriike ja komisjoni hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamisel ning hõlbustades nende vahel teabe ja parimate tavade vahetamist.

6.   Amet abistab Copernicuse programmi juhtimis- ja finantsraamistikus komisjoni Copernicuse julgeolekuteenuse mereseirekomponendi töö korraldamises.

7.   Amet abistab komisjoni ja liikmesriike vabatahtliku ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) kui koostalitluslahenduse väljatöötamisel ja haldamisel, et lihtsustada merendusvaldkonnas vastutavate riiklike tsiviil- ja sõjaväeasutuste poolt kasutatavate eri süsteemide vahelist teabevahetust, millega täiendatakse teavet, mis on juba kättesaadav kohustuslike teabesüsteemide kaudu.

1.   Asjakohasel juhul kogub ja esitab amet tema pädevusse kuuluvates liidu õiguse valdkondades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, et hinnata olemasolevate meetmete tulemuslikkust ja kulutõhusust. Sellised ülesanded hõlmavad elektrooniliste tunnistuste kasutamise lihtsustamist ja edendamist, olemasolevate andmebaaside kasutamist ning uuenduslike IT- ja tehisintellektivahendite kasutamist.

2.   Amet aitab komisjonil rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1239 (31) ning täidab selleks järgmisi ülesandeid:

3.   Amet annab liikmesriikidele nende taotluse korral, ja ilma et see piiraks nende olemasolevaid registrite tehnilisi lahendusi või õigusi ja kohustusi lipuriikidena, abi ja sealhulgas pakub koolitust nende registrite ja menetluste digitaliseerimisel, hõlbustades seeläbi elektrooniliste tunnistuste kasutuselevõttu ja halduskoormuse vähendamist.

4.   IT-vahendite ja muude tehniliste lahenduste väljatöötamisel võtab amet alati arvesse küberturvalisust.

1.   Selleks et aidata komisjonil täita tema ELi toimimise lepingu kohaseid ülesandeid, eelkõige hinnata asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkust meresõiduohutuse ja reostuse vältimise valdkonnas, teeb amet haldusnõukogu kehtestatud metoodika kohaselt kontrollkäike liikmesriikidesse, kui komisjon delegeerib selle ülesande ametile. Kõnealune metoodika hõlmab integreeritud käsitusviisi, mille eesmärk on kontrollida vastavust rohkem kui ühele õigusaktile, mis on asjaomase liikmesriigi lipu-, sadama- või rannikuriigi ülesannete seisukohast asjakohased.

2.   Amet teavitab kooskõlas lõikes 1 osutatud metoodikaga asjaomast liikmesriiki kavandatud kontrollkäigust, volitatud ametnike nimedest ja kontrollkäigu alguse kuupäevast ning selle oodatavast kestusest. Ameti töötajad, kes on volitatud selliseid kontrollkäike tegema, esitavad ameti tegevdirektori (edaspidi „tegevdirektor“) kirjaliku otsuse, milles on märgitud nende kontrollkäigu otstarve ja eesmärgid.

3.   Amet võib teha komisjoni nimel kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvates õigusaktides, sealhulgas seoses tunnustatud organisatsioonidega, ning seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisega kolmandates riikides vastavalt direktiivile (EL) 2022/993, kui komisjon delegeerib selle ülesande ametile.

4.   Amet võib samuti teha komisjoni nimel kohapealseid kontrolle kolmandas riigis asuvates ringlussevõtu kohtades kooskõlas määrusega (EL) nr 1257/2013, kui komisjon delegeerib selle ülesande ametile.

5.   Iga käesolevas artiklis osutatud kontrollkäigu või kontrolli lõpus koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile. Aruanne koostatakse komisjoni kehtestatud vormi põhjal.

6.   Amet analüüsib asjakohasel juhul ja alati siis, kui käesolevas artiklis osutatud kontrollkäigu- või kontrollitsükkel on lõpule viidud, selle tsükli aruandeid, et teha kindlaks horisontaalsed leiud ning teha üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile ja liikmesriikidele täiendavaks arutamiseks, et võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist.

1.   Amet annab liikmesriigi või komisjoni taotlusel liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehnilist abi, et aidata kaasa IMO, ILO, laevanduse puhul Pariisi memorandumi ning asjaomaste piirkondlike organisatsioonide tehniliste organite asjakohasele tööle liidu pädevusse kuuluvates küsimustes.

Selleks et täita neid ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult, võib tegevdirektor otsustada paigutada töötajaid Ühendkuningriigis asuvasse liidu delegatsiooni vastavalt Euroopa välisteenistusega sõlmitud asjakohastele kokkulepetele, et toetada liikmesriike ja komisjoni tegevuses, mis on seotud nende osalemisega IMO töös. Komisjon ja haldusnõukogu peavad sellisele otsusele andma eelnevalt nõusoleku. Otsuses määratakse kindlaks ümberpaigutatud töötajate tegevuse ulatus viisil, millega välditakse tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist.

2.   Amet võib komisjoni taotlusel seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas korraldada asjakohast koolitust riikidele, kes taotlevad liiduga ühinemist, ning kohaldataval juhul Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja Pariisi memorandumi osalisriikidele.

3.   Amet võib komisjoni või Euroopa välisteenistuse või mõlema või liikmesriikide taotlusel anda abi laevade põhjustatud merereostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral, mis mõjutab liiduga merepiirkonda jagavaid kolmandaid riike. Amet annab abi kooskõlas liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga ja liikmesriikide suhtes kohaldatavatele tingimustega, millele on osutatud artikli 5 lõikes 1 ning mida kohaldatakse analoogia põhjal kõnealuste kolmandate riikide suhtes. Need ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega.

4.   Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, võib amet komisjoni taotluse korral anda kolmandatele riikidele komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes tehnilist abi.

5.   Amet võib pärast komisjonilt heakskiidu saamist sõlmida halduskokkuleppeid ja teha koostööd teiste liidu organitega, kelle töö on seotud ameti pädevusse kuuluvate küsimustega. Selliste kokkulepete ja koostöö tingimuseks on haldusnõukogu heakskiitev arvamus ning nendest haldusnõukogule korrapäraselt aru andmine.

6.   Haldusnõukogu võtab ühtse programmdokumendi osana vastu ameti rahvusvaheliste suhete strateegia ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

1.   Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kummagi ameti vastavate volituste piires riiklikke asutusi rannikuvalveülesannete täitmisel liikmesriigi ja liidu ning asjakohasel juhul rahvusvahelisel tasandil järgmiselt:

2.   Ilma et see piiraks artiklis 15 sätestatud haldusnõukogu volitusi, määratakse ameti, Frontexi ning Euroopa Kalanduskontrolli Ameti vahelise rannikuvalveülesannetega seotud koostöö täpne vorm kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Töökorra kiidavad heaks haldusnõukogu, Frontexi haldusnõukogu ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogu.

3.   Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Frontexi ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kättesaadavaks rannikuvalveülesannetega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab teabevahetuse suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud ülesanded ei piira artiklites 4–11 osutatud ameti ülesannete täitmist ega liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eelkõige lipu-, sadama- või rannikuriikidena.

1.   Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja neli komisjoni hääleõiguslikku esindajat.

Lisaks kuulub haldusnõukokku neli komisjoni poolt ametisse nimetatud hääleõiguseta liiget, kes on spetsialistid artiklis 2 sätestatud ameti eesmärkidega kõige tihedamalt seotud valdkondades.

Kõigi haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende asjakohastest kogemustest ja eksperditeadmistest artiklis 2 osutatud valdkondades. Liikmesriigid ja komisjon püüavad saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Üks neljast spetsialistist on direktiivi 2009/18/EÜ artiklis 10 osutatud ohutusjuurdlusasutuste alalise koostööraamistiku esindaja.

2.   Iga liikmesriik ja komisjon nimetavad haldusnõukokku ametisse oma liikmed ja asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral.

3.   Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Haldusnõukogu liikmete ametiaega võib pikendada.

4.   Haldusnõukogu iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Haldusnõukogu iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui olukord huvide konflikti osas muutub. Amet avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

1.   Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

Kui esimese lõigu punkti g kohaldamisel teatab komisjon 15 päeva jooksul alates metoodika vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu kõnealuse metoodika uuesti läbi ning kehtestab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel kas hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele töötajale peale tegevdirektori.

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi põhjal ja komisjoni arvamust arvestades iga aasta 30. novembriks vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast tööprogrammi. Haldusnõukogu edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates ühtse programmdokumendi vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu ühtse programmdokumendi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel kahe kuu jooksul alates komisjoni mittenõustumisest vastu kas hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

2.   Ühtne programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

3.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase tööprogrammiga. Selles tuuakse selgelt välja eelneva eelarveaastaga võrreldes lisatud, muudetud või välja jäetud ülesanded. Iga-aastane või mitmeaastane tööprogramm sisaldab (või sisaldavad mõlemad) strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 11 osutatud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.

4.   Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inimressurssidele ja eelarvevahenditele ning haldusnõukogu võib teha otsuse muude ülesannete täitmine edasi lükata.

5.   Olenemata haldusnõukogu õigusest teatavaid ülesandeid ja tegevust iga-aastasel ja mitmeaastase planeerimisel prioriseerida, vaatab haldusnõukogu ühtse programmdokumendi koostamise raames läbi komisjoni või liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis c, artikli 3 lõike 2 punktis b, artikli 4 lõigetes 2, 9 ja 10, artikli 5 lõigetes 6, 8 ja 10, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 6 ja 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4 ning artikli 11 lõigetes 2 ja 4, ja kiidab need heaks. Selliste taotluste heakskiitmine:

6.   Iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

7.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

8.   Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti selleks, et võtta arvesse artiklis 38 osutatud hindamise tulemusi. Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast eesistuja ja eesistuja asetäitja. Eesistuja ja eesistuja asetäitja valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Eesistuja asetäitja asub automaatselt täitma eesistuja kohustusi, kui eesistuja ei saa neid ise täita.

3.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada ühe korra. Kui eesistuja või eesistuja asetäitja liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1.   Haldusnõukogu koosolekud toimuvad haldusnõukogu kodukorra kohaselt ja need kutsub kokku haldusnõukogu eesistuja.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui eesistuja otsuse kohaselt võib tema osalemine tekitada huvide konflikti või kui haldusnõukogu peab tegema otsuse kooskõlas artikliga 32.

3.   Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku eesistuja algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide taotluse korral.

4.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada ilma asjaomaste liikmete kohalolekuta. See ei mõjuta liikmesriikide ja komisjoni õigust olla esindatud asendusliikme või muu isiku poolt. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud reeglid nähakse ette haldusnõukogu kodukorras.

5.   Haldusnõukogu võib kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, vaatlejana osalema oma koosolekute konkreetsete päevakorrapunktide arutamisel.

6.   Haldusnõukogu liikmed võivad kooskõlas haldusnõukogu kodukorraga kasutada nõustajate või ekspertide abi.

7.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule amet.

1.   Haldusnõukogu võtab otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui komisjon väljendab tõsist muret mõne haldusnõukogule esitatud otsuse ettepaneku pärast delegeeritud määruse (EL) 2019/715, personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega seotud küsimustes, lükkab haldusnõukogu otsuse vastuvõtmise edasi. 15 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on väljendanud tõsist muret haldusnõukogule esitatud otsuse ettepaneku pärast, vaatab haldusnõukogu kõnealuse otsuse uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

3.   Haldusnõukogu igal liikmel on üks hääl. Tegevdirektor ei hääleta.

4.   Haldusnõukogu liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

5.   Kodukorras määratakse kindlaks üksikasjalikum hääletuskord, sealhulgas tingimused, mille korral haldusnõukogu üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

1.   Tegevdirektori nimetab varasemate töötulemuste ning merendussektoriga seotud dokumenteeritud pädevuse ja kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, milles austatakse soolise ja geograafilise tasakaalu põhimõtet.

2.   Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist palutakse tal esineda avaldusega Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

3.   Tegevdirektori lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu eesistuja.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Aegsasti enne selle perioodi lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme, ning esitab selle teavitamise eesmärgil haldusnõukogule koos ametiaja pikendamise ettepanekuga.

5.   Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest tegevdirektori ametiaega pikendada. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametiaja pikendamise kohta, võidakse paluda, et tegevdirektor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees avaldusega ja vastaks parlamendiliikmete küsimustele.

6.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas uues valikumenetluses.

7.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb ettepaneku alusel, mille võib esitada kas komisjon või vähemalt kolmandik haldusnõukogu hääleõiguslikke liikmeid.

8.   Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

1.   Tegevdirektor juhib ametit kooskõlas haldusnõukogu otsustega ja annab haldusnõukogule aru.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmise kohta aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmise kohta aru andma.

4.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega ametile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel määrab tegevdirektor kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga kindlaks oludele kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tõhusalt hinnata. Tegevdirektor tagab, et ameti organisatsioonilist struktuuri kohandatakse korrapäraselt vastavalt muutuvatele vajadustele ameti käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Sellega seoses kehtestab tegevdirektor korralise hindamise korra, mis vastab tunnustatud kutsealastele normidele.

1.   Ameti töös võivad osaleda kolmandad riigid, kes on sõlminud liiduga lepingud, millega nad on võtnud vastu liidu õiguse meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja tõrje valdkonnas ning kohaldavad seda.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmib amet pärast komisjoni arvamuse ja haldusnõukogult heakskiidu saamist kokkulepped, milles täpsustatakse nende kolmandate riikide ameti töös osalemist käsitlevate üksikasjalike reeglite laad ja ulatus, sealhulgas sätted rahalise osaluse ja personali kohta.

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

2.   Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

4.   Ameti kulud hõlmavad personali töötasusid, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse esialgse projekti.

3.   Ameti tulude ja kulude eelarvestuse esialgne projekt esitatakse komisjonile iga aasta 31. jaanuariks. Haldusnõukogu esitab eelarvestuse lõpliku projekti komisjonile asjaomase aasta 31. märtsiks.

4.   Komisjon esitab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) koos liidu üldeelarve projektiga.

5.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse ning esitab üldeelarve projekti kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8.   Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandusi.

9.   Iga hoonetega seotud projekti suhtes, mis võib märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) 2019/715.

1.   Ameti eelarvet täidab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

1.   Ameti peaarvepidaja esitab järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja Euroopa Kontrollikojale esialgse raamatupidamise aastaaruande.

2.   Amet esitab järgneva eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruande.

3.   Komisjoni peaarvepidaja esitab järgneva eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Kontrollikojale komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande.

4.   Pärast Euroopa Kontrollikojalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (33) artikli 252 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.   Ameti peaarvepidaja esitab järgneva eelarveaasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva eelarveaasta 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab Euroopa Kontrollikojale vastuse selle tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 267 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

1.   Amet võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks riiklike ekspertide ametisse lähetamise reeglid.

1.   Amet on liidu organ ja tal on juriidilise isiku staatus.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Ametit esindab tegevdirektor.

4.   Ameti asukoht on Portugalis Lissabonis.

5.   Komisjoni taotlusel ning kokkuleppel ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes igakülgselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas asjaomaste liikmesriikide osalust, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mida on vaja mõningate ameti ülesannete kõige tulemuslikumaks ja tõhusamaks täitmiseks. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ja tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega.

1.   Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (34).

2.   Ameti jaoks vajalikke kirjaliku tõlke ja muid keeleteenuseid, välja arvatud suulise tõlke teenus, osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (35).

2.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud reeglid.

3.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud ameti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada vastavalt kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtule.

4.   Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (36).

1.   Selleks et hõlbustada määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 alusel võitlust pettuste, kelmuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, võtab amet vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse kogu ameti personali suhtes.

2.   Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on toetanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätete ja neis sätestatud menetluste kohaselt korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, millega antakse Euroopa Kontrollikojale, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile sõnaselgelt õigus selliste auditite ja juurdluste korraldamiseks vastavalt nende pädevusele.

1.   Ameti lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kahju, mida amet või tema töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

1.   Hiljemalt 19. jaanuar 2031 ja seejärel iga viie aasta järel teeb komisjon hindamise, et hinnata eelkõige ameti tegevuse ja töötavade mõju, tulemuslikkust ja tõhusust, võttes arvesse haldusnõukogu arvamust. Hindamisel käsitletakse eeskätt võimalikku vajadust muuta ameti volitusi, eelkõige liidu meretranspordi valdkonna õigusaktide arengu arvessevõtmiseks, ja sellise võimaliku muutmise finantsmõju, samuti vajadust kehtestada tasude ja lõivude süsteem ning määrata kindlaks teenused, mida amet võib sellise süsteemi raames osutada.

2.   Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamise tulemused avalikustatakse.

3.   Iga teise hindamise käigus hindab komisjon ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades ameti eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti tegevuse jätkamine ei ole ameti eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

1.   Erandina käesoleva määruse artiklist 15 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 1406/2002 alusel enne 18. jaanuar 2026, haldusnõukogu liikmeteks kuni oma ametiaja lõpuni, ilma et see piiraks iga liikmesriigi õigust nimetada uus esindaja.

2.   Määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 16 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor jääb tegevdirektori ametikohale ning täidab käesoleva määruse artiklis 22 sätestatud ülesandeid ja kohustusi.

3.   Käesoleva määruse jõustumine ei piira 18. jaanuar 2026 kehtivate töölepingute kohaldamist.