(1)

Sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik võtta kasutusele maapealseid traadita lairibasüsteeme, et pakkuda tehnoloogianeutraalsuse põhimõttel kohtvõrguühendust mitmesuguste teenuste ja rakenduste jaoks. Ühtlustatud tehnilistest tingimustest on kasu paljude kohalike kasutusmallide puhul eri tööstus- ja mittetööstuskeskkondades nii sise- kui ka välitingimustes.

(2)

Komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (edaspidi „5G tegevuskava“) (2) on kirjeldatud liidu koordineeritud lähenemisviisi 5G teenuste kasutuselevõtule alates 2020. aastast. 5G tegevuskavas rõhutatakse, et 5G on üks põhilisi vertikaalsete tööstusharude (3) digitaliseerimise võimaldeid. Samuti on tegevuskavas märgitud, et liidu tasandil tuleb tegutseda koordineeritult, muu hulgas selleks, et teha 5G jaoks kindlaks sagedusalad ja need ühtlustada, et pakkuda innovatiivsete ärimudelite ja lahenduste jaoks kohaliku tasandi litsentsiga juurdepääsu spektrile.

(3)

Raadiospektripoliitika töörühm tõdes oma arvamuses 5G rakendamisega seotud probleemide kohta (raadiospektripoliitika töörühma kolmas arvamus 5G kohta), (4) et vertikaalsete tööstusharude ühenduvuse võiksid tagada mobiilsideoperaatori lahendused, kolmandast isikust teenusepakkujad või vertikaalsed tööstusharud ise liidu poolt elektroonilise side teenuste jaoks ühtlustatud sagedusalades või vertikaalsetele tööstusharudele eraldatud sagedusalades. Raadiospektripoliitika töörühm soovitab liikmesriikidel kaaluda ka muid spektriga seotud lahendusi, kaasa arvatud sagedusalade eraldamine või ühiskasutusse andmine ettevõtjate/tööstusharu selliste vajaduste jaoks, mida mobiilsideoperaatorid ei pruugi suuta piisavalt rahuldada.

(4)

Dokumendis, milles esitati arvamus täiendavate spektriga seotud vajaduste kohta ja suunised tulevaste traadita lairibavõrkude kiire kasutuselevõtu kohta, (5) tõdes raadiospektripoliitika töörühm ka seda, et on olemas spetsiifiline vajadus kesksagedusspektri järele, ning soovitas liikmesriikidel uurida võimalust kasutada kohalike (väikese/keskmise võimsusega) rakenduste), kaasa arvatud vertikaalsete rakenduste jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz, kaitstes sealjuures satelliitside- ja muid olemasolevaid rakendusi ja teenuseid.

(5)

Sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutatakse kõikjal liidus satelliitsideteenusteks, mille hulka kuulub paikse kosmoseside teenistuse (edaspidi „FSS“) sideedastus satelliitside maajaamadesse suunal kosmos maa. Samuti kasutatakse seda paikse side teenistuse (edaspidi „FS“) maapealse side jaoks nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel.

(6)

Sagedusala 3 400 – 3 800 MHz on liidus ühtlustatud maapealsete traadita lairibasüsteemide jaoks, millega pakutakse elektroonilise side teenuseid vastavalt komisjoni otsusele 2008/411/EÜ, (6) ning see on liidus 5G kasutuselevõtu peamine sagedusala. Nende süsteemide piisav kaitse on ülioluline.

(7)

Sagedusala 4 200 – 4 400 MHz on kogu maailmas eraldatud lennu-raadionavigatsiooniteenistusele (Aeronautical Radio Navigation Service ehk ARNS) ning seda kasutavad õhusõidukite pardale paigaldatud raadiokõrgusmõõturid. raadiokõrgusmõõtureid kasutatakse eri liiki õhusõidukites, kaasa arvatud reisi- ja kaubalennukites ja helikopterites. Need lubavad määrata täpse kõrguse, mis on kriitilise tähtsusega lennunduse mitmesuguste ohutusfunktsioonide jaoks, nagu automaatne maandumine, maapinnaga kokkupõrke vältimise süsteemid, reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemid ja kokkupõrgete vältimine, ning neid tuleks kaitsta.

(8)

Peale selle on Euroopa kriitilise tähtsusega taristuprojekti Galileo raames paigaldatud mõningatesse liikmesriikidesse mõned ülipika baasiga interferomeetria (VLBI) ülemaailmse seiresüsteemi (VGOS) jaamad, millel on väga tundlikud passiivsed vastuvõtjad. Praegu ei ole raadioastronoomiale sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz selliseks seiretegevuseks sagedusi jaotatud. Liikmesriigid peaksid siiski võtma kõik võimalikud meetmed, et kaitsta neid kahjulike raadiohäirete eest.

(9)

Komisjon andis vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (edaspidi „CEPT“) ülesande töötada välja ühtlustatud tehnilised tingimused sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühiseks kasutamiseks selliste maapealsete traadita lairibasüsteemide jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust.

(10)

Vastavalt saadud ülesandele avaldas CEPT 8. novembril 2024 aruande nr 88 (7) (edaspidi „CEPTi aruanne“). Selles kirjeldatakse kõige vähem piiravaid ühtlustatud tehnilisi tingimusi, mis võimaldavad väikese ja keskmise võimsusega maapealse traadita lairiba süsteemide (edaspidi „WBB LMP süsteemid“) jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühiskasutust, et pakkuda kohtvõrguühendust. Nende tingimuste aluseks on Elektroonilise Side Komitee aruannete 358 (8) ja 362 (9) tulemused.

(11)

CEPTi aruandes nr 88 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused tagavad WBB LMP süsteemide, kaasa arvatud kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) ja raadiotelefonisüsteemi (DECT)-2020 uue raadio (NR) tehnoloogia töö käitamise jaoks tehnoloogilise neutraalsuse. Need võimaldavad nii aktiivantennisüsteemiga (edaspidi „AAS“) kui ka mitteaktiivantennisüsteemiga (edaspidi „mitte-AAS“) keskmise võimsusega tugijaamade ja väikese võimsusega mitte-AAS tugijaamade sünkroniseerimata tööd. Kui on vaja hallata erinevate WBB LMP süsteemide kooseksisteerimist sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz, peaksid liikmesriigid tagama riikliku ja potentsiaalselt piiriülese koordineerimise.

(12)

Juurdepääs sagedusalale on lubatud, kui spektrile juurdepääsuks ja häirete leevendamiseks kasutatakse meetodeid, mille puhul on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (10) põhinõuete täitmiseks küllaldane vastuvõtjate toimivus. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga 2014/53/EL, peab olema tagatud vähemalt nende meetmetega samaväärne tulemuslikkus.

(13)

Ühtlustatud tehnilised tingimused ja asjakohased juhised, mis on esitatud CEPTi aruandes nr 88, käsitlevad sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühiselt kasutavate olemasolevate kasutajate, eeskätt vastuvõtvate satelliitside maajaamade ja maapealsete püsiühenduste kaitset ja pikaajalist arengut. Samuti käsitlevad need sagedustel alla 3 800 MHz elektroonilise side teenuseid pakkuvate maapealsete traadita lairibasüsteemide ja sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite kaitset. Ühtlustatud tehnilised tingimused põhinevad eeldusel, et olemas on riiklik lubade andmise kord, mille jaoks on WBB LMP võrkude või tugijaamade, FS püsiühenduste ja FSS vastuvõtvate satelliitside maajaamade asukohad teada.

(14)

Ühest küljest WBB LMP süsteemide ja teisest küljest FSS või FS süsteemide vaheline ühiskasutus sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik, kuid sõltub konkreetsest juhtumist. Liikmesriigid peaksid tagama, et WBB LMP süsteemid kavandatakse hoolikalt ja iga juhtumit analüüsitakse eraldi, et tagada olemasolevate FSS süsteemide kaitse sagedustel alla 3 800 MHz ning olemasolevate ja tulevaste FSS ja FS süsteemide kaitse sagedusvahemikus 3 800 – 4 200 MHz. Liikmesriigid peaksid kaaluma ka asjakohaste häireleevendusmeetmete rakendamist nii riiklikul tasandil kui ka kahepoolsete või mitmepoolsete piiriüleste koordineerimislepingute kaudu, kui see peaks suurte eraldamiskauguste tõttu vajalikuks osutuma. Sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutamise üle praegu liikmesriikide turul lubatud FSS ja FS teenistuse süsteemide jaoks otsustab endiselt iga riik ise. Käesolev otsus ei piira seda, kuidas liikmesriigid lubavad kõnealust sagedusala kasutada FSS ja FS süsteemide jaoks.

(15)

Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite kaitse sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz töötavate WBB LMP süsteemide eest, tuginedes Elektroonilise Side Komitee aruandes nr 362 kirjeldatud tulemustele ja ilma, et see piiraks lennundusmeetmeid, mida võiks võtta Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“). Riiklikul tasandil tuleks erilist tähelepanu pöörata raadiokõrgusmõõturite kaitsele keskmise võimsusega AAS-tugijaamade eest, mis asuvad lennujaamade vahetus läheduses, sealhulgas piirialadel, ja mis töötavad sagedusvahemikus 4 100 – 4 200 MHz.

(16)

Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz WBB elektroonilise side teenuseid (edaspidi „ECS“) pakkuvate maapealsete süsteemide kaitse, muu hulgas vastavalt vajadusele piiriülese koordineerimise, võrkude sünkroniseeritud töö, võimsusvoo tiheduse piirangute, eraldamiskauguste ja/või sagedusvahede nõuete kaudu.

(17)

CEPTi aruandes nr 88 ei analüüsitud sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz WBB LMP süsteemide kasutamist õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamaga (aerial terminal station ehk ATS) ühenduvuse jaoks ning seepärast ei kehtestata käesoleva otsusega õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamise ühtlustatud tehnilisi ja töötingimusi. Vastavalt kehtivale õigusraamistikule on liikmesriikidel õigus piirata õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamist selles sagedusalas, võttes sealjuures arvesse võimalikke liidu tasandil tulevikus kasutuselevõetavaid ühtlustatud tingimusi.

(18)

On äärmiselt oluline tagada, et nii WBB LMP süsteemid kui ka WBB LMP süsteemid ja muud väljakujunenud teenused, näiteks raadiokõrgusmõõturid, saaksid koos eksisteerida. Sellega seoses võivad liikmesriigid tugineda Elektroonilise Side Komitee soovitustele riiklikul või kahepoolsel/mitmepoolsel tasandil võetavate meetmete kohta (11).

(19)

Käesoleva otsuse kontekstis hõlmab mõiste „määramine ja kättesaadavaks tegemine“ sagedusala 3 800 – 4 200 MHz puhul järgmisi etappe: i) raadiosageduste jaotamist käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuse sagedusala kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel tingimustel; ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada vajalikus ulatuses kooseksisteerimine kõnealuses sagedusalas olemasoleva kasutusega, ja iii) asjakohaste meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral sidusrühmadega konsultatsioone, et võimaldada kõnealust sagedusala kasutada kooskõlas liidu tasandil kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate ühtlustatud tehniliste tingimustega.

(20)

Vajalikuks võivad osutuda piiriülesed koordineerimiskokkulepped nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et vältida kahjulikke raadiohäireid ning parandada spektrikasutuse tõhusust ja konvergentsi. Selleks et tagada piiriüleselt sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite sidus kaitse, peaksid liikmesriigid võtma arvesse Elektroonilise Side Komitee sellekohaseid soovitusi, ilma et see piiraks EASA võimalike lennundusmeetmete kohaldamist. Komisjon on koostöös liikmesriikide ja EASAga valmistanud ette mittesiduva ELi tegevuskava, et tagada mobiilsidevõrkude ja õhusõidukite raadiokõrgusmõõturite turvaline kooseksisteerimine sagedusalas 3 400 – 4 400 MHz (12).

(21)

Käesoleva otsuse kohase spektrikasutuse tulevane läbivaatamine oleks hõlpsam, kui kogu ELis kasutataks ühetaolisi spektriosi ühte moodi, näiteks alates sagedusala ülemisest osast, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust lubada spektri kasutamist oma territooriumil. Täiendavalt võiks uurida võimalusi kasutada spektrit kõikjal ELis kooskõlastatud viisil. Olenevalt sagedusala 3 800 – 4 200 MHz suhtes kohaldatavast lubade andmise korrast peaksid liikmesriigid hindama vajadust kehtestada täiendavad tehnilised tingimused, et tagada WBB LMP süsteemide ning WBB LMP süsteemide ja muude teenuste nõuetekohane kooseksisteerimine selles sagedusalas ja külgnevates sagedusalades.

(22)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, eeskätt WBB LMP süsteemide järkjärgulise kasutuselevõtu ja arendamise kohta sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz ja võimalike kooseksisteerimisega seotud probleemide kohta, et aidata hinnata otsuse mõju liidu tasandil ja ühtlustatud tehniliste tingimuste sobivust olemasolevate teenuste piisava kaitse tagamiseks ning otsus õigeaegselt läbi vaadata.

(23)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

„raadiokõrgusmõõtur“ – kauguse hindamiseks mõeldud allapoole suunatud raadiolokatsioonisüsteem, mis mõõdab õhusõiduki kõrgust maapinnast ja takistustest lennu kõigis etappides suure täpsuse, usaldusväärsuse ja käideldavusega.

a)

paikse kosmoseside teenistuse (FSS) maajaamad suunal kosmos maa, mida on lubatud käitada sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz kõikjal liidus ning sagedustel alla 3 800 MHz;

b)

sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz töötavad paikse side teenistuse (FS) süsteemid;

c)

sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz traadita lairiba elektroonilise side teenuseid (WBB ECS) pakkuvad maapealsed süsteemid;

d)

sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavad lennu-raadionavigatsiooniteenistuse (ARNS) raadiokõrgusmõõturid;

e)

VLBI ülemaailmse seiresüsteemi jaamad liidu territooriumil, kui see on vajalik ja võttes nõuetekohaselt arvesse nende õiguslikku staatust.