(1)

Nõukogu kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Kahju kõrvaldamise tasemel põhinev tollimaks oli vahemikus 7,3–13,8 %.

(2)

Pärast subsiidiumivastast uurimist ja dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 (3) esialgset dumpinguvastast tollimaksu nii, et uued väärtused on vahemikus 0–19,9 %, ja kehtestas lisaks tasakaalustava tollimaksu, mis on vahemikus 4,9–10,3 %. Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed olid vahemikus 4,9–30,2 %.

(3)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist säilitas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2017/724 (4) need meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014.

(4)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2021/328 (5) otsuse rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(5)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2023/1452 (6) otsuse rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(6)

Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed on seega vahemikus 4,9–30,2 %.

(7)

Meetmed kehtivad ka Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes, mis kehtestati pärast subsiidiumivastast uurimist komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/870 (7). Teatavate Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatav tollimaks on subsideerimise taseme põhjal 13,1 %.

(8)

30. augustil 2024 algatas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumivastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus kahjuga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8).

(9)

17. veebruaril 2025 algatas komisjon dumpinguvastase menetluse Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (9).

(10)

30. augustil 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10).

(11)

Komisjon algatas käesoleva läbivaatamise taotluse alusel, mille esitas 3. juunil 2024 Glass Fibre Europe (edaspidi „taotluse esitaja“). Läbivaatamistaotlus esitati liidu klaasfilamentkiust toodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus sisaldas tõendeid Hiina ja liidu klaasfilamentkiust toodete tootmisharude struktuuri püsivate muutuste ning dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mis olid uurimise algatamiseks piisavad.

(12)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina RV eksportivaid tootjaid ning samuti ka Hiina RV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(14)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. Glass Fibre Europe, PROXIMi, Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd. ja Jushi Group Co., Ltd. poolt pärast faktide avaldamist esitatud märkusi on käsitletud allpool asjakohases punktis.

(15)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati Glass Fibre Europe, Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd. ja Jushi Group Co., Ltd.

(16)

Pärast põhjenduses 14 osutatud avalikustamist avaldas komisjon seejärel lõplikud järeldused kõigile huvitatud isikutele. See täiendav avalikustamine sisaldas ajakohastatud järeldusi ja kaalutlusi. Isikutele anti võimalus esitada selle täiendava avalikustamise kohta märkusi ning saadud märkusi on käsitletud allpool asjakohases punktis.

(17)

Algatamise kohta märkusi ei esitatud.

(18)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(19)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon ajavahemiku 1. juuli 2023 kuni 30. juuni 2024 suurimast tootmis- ja müügimahust, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud. Valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 60 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja üle 69 % samasuguse toote hinnangulisest müügi kogumahust liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(21)

Valikuuringu vormile ei vastanud ükski sõltumatu importija. Seega otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(22)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

Neli Hiina RV eksportivat tootjat / kontserni esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast / kontsernist koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina RV ametiasutustega. Esialgsesse valimisse kuulusid Jushi Group ja Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (edaspidi „Jiangsu Changhai“). Algselt valimisse kaasamata eksportivate tootjate kontsern Taishan Fiberglass Group esitas China National Building Materials Groupi (edaspidi ka „CNBM“ või „CNBM Group“) kaudu märkusi oma seotuse kohta ühe algselt valimisse kaasatud äriühinguga, Jushi Groupiga.

(24)

20. septembril 2024 teatas komisjon kõigile huvitatud isikutele, et esialgne valim on muutunud ning et Taishan Fiberglass Groupi ja Jushi Groupi käsitatakse seotud äriühingutena komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (11) artikli 127 tähenduses ning neid käsitatakse samasse kontserni, CNBM Groupi kuuluvana. Seega koosnes lõplik valim CNBM Groupist ja Jiangsu Changhaist, kelle eksport moodustab 98 % Hiina RVst liitu suunatud ekspordi mahust. Lõpliku valimi kohta märkusi ei esitatud.

(25)

Ükski äriühing ei taotlenud individuaalset kontrollimist.

(26)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(27)

Komisjon avaldas veebis (12) küsimustikud eksportivatele tootjatele, kasutajatele, sõltumatutele importijatele ja liidu tootjatele.

(28)

Küsimustiku vastused saadi kõigilt kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kahelt kasutajalt ning valimisse kaasatud Hiina eksportivatelt tootjatelt ja nendega seotud kauplejatelt liidus.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(30)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(31)

Vaatlusalune toode on kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (v.a klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887); ja klaasfilamentkiust matid (v.a klaasvillmatid) (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7019 11 00 , ex 7019 12 00 , 7019 14 00 ja 7019 15 00 (TARICi koodid 7019 12 00 22, 7019 12 00 25, 7019 12 00 26, 7019 12 00 39) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda.

(32)

Vaatlusalune toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaasfilamentkiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleturbiinide labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(33)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(34)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(35)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(36)

Pärast avalikustamist esitas Glass Fibre Europe märkused toote määratluse kohta kehtestatavate meetmete osas.

(37)

Need märkused saadi pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Lisaks piirdus vahepealne läbivaatamine dumpingu ja kahju uurimisega.

(38)

Kuna märkused laekusid pärast ettenähtud tähtaega, ei võtnud komisjon neid arvesse ja lükkas taotluse tagasi.

(39)

Komisjon analüüsis vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, kas dumpingu ja kahjuga seotud asjaolude muutusi saab põhjendatult pidada püsivat laadi muutusteks.

(40)

Taotluses väitsid taotluse esitajad, et dumpinguga seotud püsivad muutused olid seotud Hiina klaasfilamentkiu tootmisharu struktuuri olulise muutusega, vaatlusaluse toote tootmismahu, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse suurenemisega Hiina RVs ning sellest tuleneva tohutu liigse tootmisvõimsuse ja survega ekspordihindade alandamiseks.

(41)

Komisjon märkis, et alates rakendusmääruse (EL) 2017/724 jõustumisest on kõikides aegumise läbivaatamistes Hiina klaasfilamentkiu liigse tootmisvõimsuse andmed kinnitanud ülemäärase tootmisvõimsuse märkimisväärset suurenemist 150 000 tonnilt 2015. aastal (13) 1,1 miljoni tonnini 2021. aastal (14).

(42)

Võttes arvesse andmeid, mis toetavad väidet klaasfilamentkiu tootmisharu tootmisvõimsuse püsiva suurenemise kohta Hiina RVs, uuriti ja kontrolliti koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmisvõimsuse arengut. Kõik valimisse kaasatud koostööd tegevad eksportivad tootjad teatasid tootmisvõimsuse suurenemisest, mis kasvas 1,5 miljonilt tonnilt 2016. aastal 4,1 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Aastatel 2020–2021, COVID-19 pandeemia ja liikumispiirangute haripunktis, suutsid Hiina klaasfilamentkiu tootjad suurendada oma toodangut ainuüksi ühe aasta jooksul rohkem kui miljoni tonni võrra.

(43)

Tuletatakse meelde, et Hiina RV valitsus ei teinud käesoleva läbivaatamise raames koostööd. Seepärast tugines komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele, et teha kindlaks Hiina sisenõudlus klaasfilamentkiu järele. Selle põhjal oli Hiina sisenõudlus klaasfilamentkiu järele 2023.–2024. aastal ligikaudu 3,1 miljonit tonni, mis tähendab vähemalt ühe miljoni tonni suurust liigset tootmisvõimsust võrreldes üksnes valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetega. Võttes arvesse teisi Hiina eksportivaid tootjaid, nagu Chongqing Polycomp International Corp., (15) Shandong Fiberglass Group Corp. Ltd (16) ja Chongqing Sanlei Fiberglass Co. Ltd. (17) ning nende teatatud tootmisvõimsuse suurenemist, võib Hiina liigne tootmisvõimsus olla üle 2 miljoni tonni.

(44)

Lisaks teatasid kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad hiljutistest investeeringutest uutesse ahjudesse ja tootmisliinidesse, kusjuures CNBM Group avas Taiyuanis (18) ja Huai’anis (19) kaks uut tehast, suurendades tootmisvõimsust üle 800 000 tonni võrra aastas.

(45)

Algatamisteates märkis komisjon, et kahjuga seotud püsivad muutused on seotud liidu tootmisharu struktuuri oluliste muutustega, mis on tingitud Hiina klaasfilamentkiust toodete liigsest tootmisvõimsusest tingitud Hiina impordi suurenevast agressiivsest survest kogustele ja hindadele.

(46)

Uurimine kinnitas, et Hiina püsiv liigne tootmisvõimsus koos agressiivse hinnakujundusega on märkimisväärselt takistanud liidu klaasfilamentkiu tootmisharu kasvu. Liidu tootjad on suutnud tootmisvõimsust suurendada vaid piiratud määral, optimeerides olemasolevaid rajatisi. Pärast täiendavate kaubandusmeetmete rakendamist 2014. aastal avaldas Hiina eksport jätkuvalt survet liidu turule, põhjustades mitme tootja turult lahkumise. 2009. aastal, esialgse uurimise uurimisperioodil, oli liidus 11 klaasfilamentkiu tootjat. 2021. aastaks, asjaomase perioodi alguseks, oli see arv vähenenud kümneni. Nimelt lõpetas P-D Glasseiden 2019. aastal Saksamaal tootmise. Hiljuti, 2023. aasta juulis, lõpetas Krosglass klaasfilamentkiu tootmise, et keskenduda järgtööstuse tegevustele. Lisaks kuulutas NEG NL välja pankroti (20) peamiselt energiakulude suurenemise ja nõudluse vähenemise tõttu autotööstuses, mis oli tema optilistest kiududest klaastoodete peamine lõppturg. Selle täiendava sulgemisega vähenes tootjate arv seega vaid kaheksani. Samal ajal lõpetas Electric Glass Fiber UK 2025. aastal klaasfilamentkiu tootmise (21). Arvestades, et Ühendkuningriik ei kuulu alates 1. jaanuarist 2021 enam Euroopa Liitu, ei muuda see areng liidu tootjate arvu, kuigi see vähendab kättesaadavat piirkondlikku pakkumist ja on osa liidu turgu mõjutavatest püsivatest muutustest.

(47)

Kui vaadata tootmisvõimsuse arengut, siis kuigi esialgses uurimises hinnati liidu turu tootmisvõimsust ainult valimisse kaasatud tootjate puhul ja seda ei saa kasutada võrdlusalusena, hinnati 2017. aasta dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisel liidu tootmisvõimsuseks 2015. aastal 725 960 tonni (22). Seevastu käesolevas uurimises vähenes tootmisvõimsus 711 692 tonnilt 2021. aastal 651 196 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (–9 %), st ligikaudu 10 % allapoole esialgse uurimise käigus tuvastatud 2015. aasta taset. Isegi kui Ühendkuningriigi tootjat Brexiti-järgsetes näitajates arvesse ei võetud, leidis kinnitust tootmisvõimsuse alanev trend.

(48)

Esialgse uurimise andmete võrdlemisel selgus, et liidu tootmisharu müük kahanes 737 818 tonnilt 2006. aastal 520 064 tonnile uurimisperioodil, kusjuures turuosa vähenes samal perioodil 75,1 %-lt 69,5 %-le. Seevastu käesolevas uurimises vähenes liidu tootmisharu müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 337 898 tonnini ja turuosa vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 40 %ni. See näitab, et liidu müük on nüüd jõudnud 2000. aastate keskpaiga tasemest tunduvalt madalamale tasemele ja, mis veelgi olulisem, et turuosa on vähenenud ligikaudu 30 protsendipunkti võrra, mis annab märku liidu tootmisharu positsiooni püsivast nõrgenemisest.

(49)

Olukorda liidu turul on mõjutanud ka klaasfilamentkiust tooteid tootvate Hiina äriühingute asutamine kolmandates riikides, nagu Egiptus ja Bahrein (23). Pärast seda, kui asutati äriühingud Egiptuses, kehtestas komisjon tasakaalustavad tollimaksud Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes, (24) et taastada võrdsed tingimused, arvestades liidu tootmisharule kahju tekitavat subsideeritud importi. Lisaks on klaasfilamentkiu tootmisvõimsus Egiptuses (25) ja Bahreinis (26) veelgi suurenenud. Hoolimata Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes võetud meetmetest oli liidu tootmisharu jätkuvalt püsiva surve all, mida avaldas ebaõiglaselt kaubeldavate klaasfilamentkiutoodete korduv sissevool üha suuremast arvust kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiina kontrolli all olevatest Bahreinis ja Egiptuses asuvatest tootmisüksustest, mis suurendas märkimisväärselt nende turuosa liidu turul. 17. veebruaril 2025 algatas komisjon dumpinguvastase menetluse Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes (27).

(50)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et liidu energiaturgudel on toimunud struktuurimuudatused. Kuigi energiakulud olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2022. aasta tipptasemega võrreldes vähenenud, jäid need asjaomase perioodi alguses valitsenud tasemest kõrgemale. Komisjon leidis, et gaasihindade taastumine või kindel stabiliseerumine 2021. aasta keskpaigani täheldatud tasemel on ebatõenäoline. Alates nimetatud aastast on enamik liikmesriike, kes varem sõltusid Venemaalt torujuhtme kaudu imporditavast maagaasist, seda sõltuvust järk-järgult vähendanud. Pärast Venemaa põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu tugevdasid ja kiirendasid liit ja selle liikmesriigid meetmeid energiavarustuse mitmekesistamiseks ja Venemaa gaasist sõltuvuse kaotamiseks. Sellega seoses on kavandatud või ehitamisel vähemalt 17 uut LNG terminali (28). Võttes arvesse veeldatud maagaasi taristusse tehtavate investeeringute mahtu ja liidu selget otsust lõpetada sõltuvus Venemaa torugaasist, (29) järeldas komisjon, et on väga ebatõenäoline, et liit hakkaks taas ostma Venemaa gaasi samas mahus ja samade hindadega, mis kehtisid enne 2021. aastat. Seega tuleb eeldada, et gaasihinnad püsivad 2021. aasta esimese pooleni kehtinud hindadest püsivalt kõrgemad.

(51)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu tegutseb üha rangemate keskkonna- ja energiaalaste kohustuste olukorras. Taotluse esitaja hoiatas oma 2023. aasta seisukohadokumendis, et liidu klaasfilamentkiu tootjad seisavad silmitsi kasvavate tegevuskuludega, mis on seotud keskkonna- ja energianõuete täitmisega (30). Sellega seoses näitas hiljutine olelusringi hindamine, mis hõlmas ligikaudu 95 % liidu klaaskiust kangaste tootmist, et ühe kilogrammi kanga tootmise keskmine keskkonnajalajälg on 2,2 kg CO2 heidet ja 39 MJ primaarenergia tarbimist (31). Aastatel 2015–2021 vähenes kogu tootmisharu energiatarbimine 8 % ja kasvuhoonegaaside heide 3 %. Need arvud näitavad, et kuigi on tehtud mõningaid edusamme, nõuab edasine vähendamine märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid. Lisaks märkis komisjon, et liidu keskkonnakaitsealased õigusaktid, sealhulgas tööstusheidete direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, (32) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1785 (33)), ning muud kliima- ja ringmajanduse meetmed, mis moodustavad osa Euroopa roheleppest, toovad liidu tootjatele eeldatavasti kaasa täiendavad nõuete täitmisega seotud kulud. Kokkuvõttes kinnitavad need tulemused, et liidu tootmisharu keskkonnakulud lähiaastatel eeldatavasti suurenevad. See kujutab endast liidu tootmisharu kulustruktuuri püsivat muutust.

(52)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomast toodet kasutatakse peamiselt tugevdusmaterjalina komposiitide tootmisel. Rohkem kui 95 % klaaskiu nõudlusest liidus on seotud sellise tugevdusfunktsiooniga. Viimastel aastatel on liidu komposiitide turg siiski kokku tõmbunud. Klaaskiuga tugevdatud plasti tootmismahud vähenesid Euroopas 2022. aastal 9 % ja veel 8 % 2023. aastal, (34) mis tähendab, et kogutoodang vähenes 2024. aastal 2,4 miljoni tonnini, seda taset ei ole täheldatud alates 2012. aastast. Samal ajal suurenes ülemaailmne komposiitide tootmine 2023. aastal ligikaudu 6 %, mis rõhutab liidu turuosa vähenemist. Sellel vähenemisel on otsene mõju käesoleva läbivaatamisega hõlmatud klaaskiu põhitüüpide nõudlusele. Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu komposiitide nõudluse vähenemine koos suurenenud ülemaailmse tootmise ja kolmandatest riikidest pärit impordiga kujutas endast turutingimuste püsivat muutust.

(53)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et alates esialgsest uurimisest on asjaolud püsivalt muutunud nii Hiina klaasfilamentkiu tootmisharu ja turu struktuuri kui ka liidu tootmisharu ja turu struktuuri osas, mida peetakse asjaolude oluliseks muutuseks alusmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses.

(54)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(55)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet klaasfilamentkiu tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kaks valimisse kaasatud äriühingut/kontserni.

(56)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega.

(57)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(58)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(59)

23. jaanuaril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele esimese teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik klaasfilamentkiu tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Mehhiko, Tai ja Türgi.

(60)

10. juulil 2025 saatis komisjon teise teate (edaspidi „teine teade“), milles käsitles huvitatud isikutelt esimese teate kohta saadud märkusi ja teatas huvitatud isikutele, milliseid allikaid ta kavatseb normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Șișe Ve Cam Fabrikalari A.Ș. kohta kättesaadava teabe põhjal.

(61)

Komisjon sai teise teate kohta märkusi Jushi Groupilt, CNBM Groupi kuuluvatelt äriühingutelt Glass Fibre Europe, Jiangsu Changhai ja ühelt kasutajalt PROXIM. Neid märkusi on käsitletud allpool punktis 4.2.2 asjaomase pealkirja all.

(62)

Pärast tähtaja jooksul saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud pürofülliidi puhul. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 4.2.2.

(63)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(64)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [...] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“).

(65)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(66)

Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina RV“) klaaskiusektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (35) leidis komisjon, et esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaseid olulisi moonutusi.

(67)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (36). Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa klaaskiusektorist püsib Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (37) tähenduses ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande (38) tähenduses. Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (39). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs moonutusi eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ja maakasutusõiguste jaotamisel (40). Samamoodi leidis komisjon keemiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (41) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (42).

(68)

Nagu eelmistes Hiina RV klaaskiusektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas taotluses, ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete alase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (43) (edaspidi „aruanne“), milles tuginetakse avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(69)

Taotluse esitaja väitis, et Hiina klaaskiudtugevdusmaterjalide sektoris esineb olulisi moonutusi. Ta viitas aruandele ja eelkõige sellele, et Hiina RV majandussüsteem on „sotsialistlik turumajandus“ ja Hiina Kommunistlikul Parteil (edaspidi „HKP“) on aktiivne roll nii Hiina RV avalikus kui ka erasektoris.

(70)

Täpsemalt märgiti taotluses järgmist.

(71)

Kokkuvõttes jõuti taotluses seisukohale, et hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole taotluse kohaselt käesoleval juhul sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(72)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid ja tõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul. Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Oma analüüsis käsitles ta valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(73)

Märkimisväärne osa klaaskiusektorist on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses jätkuvalt Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all. Uurimise käigus leidis kinnitust, et klaasfilamentkiu sektori kolm suurimat tootjat, nimelt Jushi, (50) Taishan Glassfiber (51) ja CPIC, (52) on kas täielikult riigi omaduses või on riigil neis kontrolliv osalus. Need kolm tootjat moodustavad ligikaudu 70 % Hiina klaaskiu tootmisvõimsusest (53).

(74)

Lisaks sellele on HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse saanud reegliks mitte üksnes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (54) ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP organisatsioonide kaudu ettevõtjatele tõepoolest sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla.

(75)

Uurimise käigus leiti, et klaaskiusektorit hõlmava tootmisharu riiklik ühendus on Hiina klaaskiutööstuse ühendus (edaspidi „CFGIA“) (55). CFGIA „järgib HKP üldist juhtrolli, [...] viib ellu parteitegevust ja loob parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused“ (56). Lisaks sellele on „tööstusliidu registreeriv ja juhtiv asutus tsiviilasjade ministeerium“ (57) ning CFGIA esindajaks saamiseks tuleb „alluda HKP juhtimisele, toetada Hiinale omast sotsialismi, järgida otsusekindlalt partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt pädev“ (58).

(76)

Jushi, Taishan Glassfiber ja CPIC on CFGIA liikmed (59).

(77)

Klaaskiusektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina uusimad klaaskiusektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab 14. viisaastakuplaan toorainetööstuse arendamise kohta, (60) milles on kõnealune sektor, eelkõige eriotstarbeline klaaskiud, loetletud nende materjalide hulgas, mille tehnoloogilist innovatsiooni plaani raames võetavate meetmetega toetatakse. Klaaskiud on loetletud soodustatud sektorite hulgas ka 2024. aasta suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tootmisharus (61) ning 2024. aasta suuniskataloogis peamiste uute materjalide kohta, mis vastavad esmase kasutamise/tutvustamise kavade tingimustele (62).

(78)

Sarnaseid näiteid Hiina ametivõimude kavatsusest sektori arengut jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Shandongis, kus konkreetselt klaaskiu ja komposiitmaterjali tootmisharus on kavas „aktiivselt arendada juhtivaid ja tuumikettevõtteid, millel on suur mõju kaubamärgile ja turule, tugev integreerimisvõime ning mõju tööstusahelatele ja -klastritele, ning toetada tootmisharude-, piirkondade- ja omanikevahelisi ühinemisi ja ettevõtete ümberkorraldamist“ ja „arendada kõrgtehnoloogilisi klaaskiude ja tooteid [ning s]oodustada ülipeente, suure tugevusega, suure elastsusmooduliga, leelisekindlate, madala dielektrilisusega, vähese paisumisega, suure ränidioksiidisisaldusega, lagunevate, erikujulise ristlõikega ja muude kõrgtehnoloogiliste klaaskiudude ja klaaskiudtoodete väljatöötamist. Uurida ja edendada elektroonilise teabe, lennundus- ja kosmosetööstuse, uue energia, suurte aretusfarmide, põllumajanduslike kasvuhoonete ja muude valdkondade vajadustele keskendudes klaaskiuga tugevdatud termoplastilisi ja termokõvenevaid liittooteid ning klaaskiust liitreste taristuprojektide jaoks“ (63).

(79)

Samamoodi avaldas Chongqingi omavalitsus, kus CPIC asub, oma 14. viisaastakukava strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude arendamise kohta, (64) milles on ette nähtud „laiendada kõrgtehnoloogiliste kiud- ja liitmaterjalide tööstusahelaid“ ning „kiirendada selliste projektide läbiviimist nagu […] kõrgtehnoloogiliste klaaskiu tootmisliini kasutuselevõtt, mille aastane toodang on 150 000 tonni, ning ülipeente klaaskiud- ja liitmaterjalide tootmisbaasi rajamine, et suurendada kõrgtehnoloogiliste klaaskiud- ja liitmaterjalide tootmisvõimsust“.

(80)

Lisaks võib klaaskiule keskendumist täheldada ka teiste provintside, nagu Guangxi, (65) Hubei (66) või Zhejiangi (67) planeerimisdokumentides.

(81)

Mis puudutab Hiina valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis leidis komisjon, et paljud klaasfilamentkiu tootjad toovad oma veebisaitidel sõnaselgelt esile parteitööd või on nende ettevõtete juhtkonnas parteiliikmed ja nad rõhutavad oma seotust HKPga.

(82)

Näiteks töötab Jushi Groupi juhatuse esimees samal ajal ka parteikomitee asesekretärina (68). Lisaks märgib Jushi oma veebisaidil, et „CNBMi parteikomitee õige juhtimise all rakendab [...] Jushi parteikomitee otsustavalt partei keskkomitee otsuseid [...] ja järgib alati äriühingu parteikomitee juhtivat rolli „suuna seadmisel, üldise olukorra haldamisel ja rakendamise tagamisel“ (69).

(83)

Lisaks sellele on Jushi põhikirja artiklis 195 selgelt sätestatud partei otsene järelevalve oluliste äriküsimuste üle, nähes ette, et „ettevõtte parteikomitee arutab ettevõtte peamisi küsimusi ja teeb nende kohta otsuseid kooskõlas eeskirjadega“, kusjuures parteikomitee põhikohustused on „uurida ja arutada äriühingu peamisi ärijuhtimisega seotud küsimusi ning toetada aktsionäride üldkoosolekut, juhatust, järelevalvenõukogu ja juhtkonda, et nad saaksid kasutada oma volitusi vastavalt seadusele“, samuti „tugevdada juhtimist ja kontrolli ettevõtte töötajate valiku ja tööhõive üle ning teha head tööd ettevõtte juhtimis-, kaadri- ja talendimeeskondade ülesehitamisel“ (70).

(84)

Taishan Fiberglassi puhul täidab juhatuse esimees ka parteikomitee sekretäri ametikohta (71). Samuti tegutseb äriühingu peadirektor parteikomitee asesekretärina (72) ja väidab, et „on vaja täiel määral täita partei ülesehitamise juhtrolli, ühendada parteiliikmete, kaadrite ja töötajate töö kõigil tasanditel ning edendada ettevõtte reformimist ja arendamist ning tootmist ja toimimist uuele tasandile (73).“

(85)

CPICi juhatuse esimees on samal ajal ka parteikomitee sekretär (74).

(86)

Peale selle on klaasfilamentkiu sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi tööstuspoliitika on tavaliselt seotud mitme sektoriga, mitte ainult klaasfilamentkiu sektoriga, kohaldatakse selle suhtes arvukalt kavasid, suuniseid, direktiive ja muid poliitikadokumente, mis on välja antud riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil (vt ka põhjendused 77 ja 80). Need poliitikadokumendid on mõnikord otseselt vastuolus turujõududega.

(87)

Näiteks Guangxi kolme aasta tegevuskava strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude kohta, milles määratakse halduslikult kindlaks tulevased taotletavad toodangumahud ja kasvumäärad: „2023. aastaks on uute materjalide tootmisharu toodangu väärtus 133 miljardit jüaani ja lisandväärtus 44 miljardit jüaani“ (75).

(88)

Samamoodi on kvantitatiivne eesmärk seatud ka Chongqingi tegevuskavas kiud- ja komposiitmaterjalide tootmisharu klastrite kvaliteetseks arendamiseks (2023–2027): „2027. aastaks ületab linna kiud- ja komposiitmaterjalide tootmisharu kogumaht 50 miljardit jüaani, klaaskiud- ja komposiitmaterjalide tootmine ja müük moodustab üle 20 % riigi kogutoodangust, asutatakse 1–2 maailmatasemel kiud- ja komposiitmaterjalide äriühingut ja kaubamärki, rajatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi äriühinguid, parandatakse märkimisväärselt tööstusahela ja tarneahela moderniseerimise taset, parandatakse märkimisväärselt innovatsioonivõimet, kvaliteeti ja tõhusust, kiirendatakse olulise riikliku klaaskiud- ja komposiitmaterjalide tööstusbaasi ehitamist ning luuakse rahvusvahelise mõjuga kiud- ja komposiitmaterjalide tööstusklaster“ (76). Selleks püüab Chongqingi omavalitsus „kiirendada olulise riikliku klaaskiud- ja komposiitmaterjalide tööstusbaasi ehitamist ning luua rahvusvahelise mõjuga kiud- ja komposiitmaterjalide tööstusklastri“ (77).

(89)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas klaasfilamentkiu tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(90)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine keemiasektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(91)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud eespool põhjenduses 67. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või selle peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (78).

(92)

Pealegi ei ole käesolevas uurimises esitatud tõendeid, mis näitaksid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane riigi sekkumine finantssüsteemi klaasfilamentkiu sektorit ei mõjuta. Riigi sekkumise väga hea näide on ka eespool nimetatud suunav arvamus, milles nõutakse „toetava poliitika parandamist, maksu-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordipoliitika [...] tööstuspoliitikaga kooskõlastamise tugevdamist, [et] täielikult kasutada tööstus- ja finantssektori vahelist riiklikku koostööplatvormi ning edendada ettevõtjate ja pankade vahelist sidet“ (79). Seetõttu mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(93)

Samuti tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(94)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(95)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, maa-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(96)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(97)

Nagu on selgitatud põhjendustes 59 ja 60, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 23. jaanuari 2025. aasta esimene teade tootmistegurite kohta ja 10. juuli 2025. aasta teine teade tootmistegurite kohta.

(98)

Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(99)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, juhul kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(100)

Esimeses teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Mehhiko, Tai ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(101)

Pärast esimest teadet väitsid Jushi Group ja Jiangsu Changhai, et Türgi ei ole normaalväärtuse arvutamiseks sobiv kolmas riik, kuna seal on kõrge inflatsioonimäär, odavnev valuuta ja regulatiivne keskkond on ebastabiilne.

(102)

Komisjon lükkas väited tagasi, tuginedes asjaolule, et taotluse esitanud isikud ei tõendanud, kuidas Türgi liiri odavnemine ja kõrge inflatsioon oleksid tegelikult mõjutanud Türgist hangitud sisendite hindu, ning kui see nii on, siis milline oleks tegelik mõju jüaanides arvutatavale normaalväärtusele.

(103)

Esimese teate kohta esitatud märkustes väitis Jiangsu Changhai, et Malaisiat – riiki, mida ei ole esimeses teates nimetatud – tuleks käsitada võrdlusriigina, kuna klaasitootja Xinyi Energy Smart (M) Sdn Bhd finantsandmed olid kättesaadavad (81). Malaisia valikut toetas ka Jushi Group, võttes arvesse, et riigis tegutseb veel üks asjaomase toote tootja äriühingu Nippon Electric Glass (Malaisia) Sdn Bhd kaudu.

(104)

Komisjon lükkas Malaisia võimaliku võrdlusriigina tagasi. Xinyi Energy Smart (M) Sdn Bhd. on Hiina suure klaasitootja (Xinyi Glass Holdings Ltd) tütarettevõtja. Jushi Groupi esitatud tõendid puudutasid ainult Jaapani kontserni konsolideeritud raamatupidamisaruannete tasandil esitatud teavet. Igal juhul jäi peamiste toorainete import Hiinast Malaisiasse vahemikku 40–79 %.

(105)

Pärast teist teadet väitis PROXIM, et Türgi ei ole Şişecam Elyaf Sanayii A.Ş-i klaasfilamentkiu tootmisstruktuuri ja tootmismahu tõttu sobiv võrdlusriik. Äriühing väitis ka, et import Venemaalt ja Valgevenest Türki koos riigi kõrge inflatsiooni, aegunud tööjõustatistika ja läbipaistmatute andmetega tööstuslike kommunaalteenuste tarbimise kohta mõjutasid tootmistegurite turutingimusi. Seda arvesse võttes lisas äriühing, et Tai või Malaisia oleksid sobivamad alternatiivsed võrdlusriigid.

(106)

Komisjon rõhutas, et PROXIMi märkused olid üldised ja põhjendamata. Igal juhul käsitles komisjon samu märkusi Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi (põhjendus 116), inflatsiooni (põhjendus 102), tööjõustatistika (põhjendus 111) ning Tai ja Malaisia kui võimalike võrdlusriikide (põhjendused 104, 116 ja 119) kohta juba oma vastustes teiste isikute märkustele. Seoses väitega tööstusettevõtete kohta käivate läbipaistmatute andmete kohta tegi komisjon kõigile pooltele kättesaadavaks kommunaalkulude arvutamiseks kasutatud allikad ja metoodika. Seepärast lükati need väited tagasi.

(107)

Käsitletud potentsiaalsete võrdlusriikide puhul, mida on eespool põhjenduses 100 nimetatud, kontrollis komisjon põhjalikumalt hõlpsasti kättesaadavate andmete, sh tootmistegurite impordi andmete ja uuritava toote tootjate finantsandmete kättesaadavust.

(108)

Esimese teate kohta väitis Glass Fibre Europe (edaspidi „GFE“), et komisjon oleks pidanud lisama varuosad tootmistegurite loetellu. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna see oli üldine ja alusetu. Sama väidet korrati vastusena teisele teatele, lisamata uut teavet, ning see lükati seetõttu tagasi.

(109)

Pärast avalikustamist kordas GFE, et varuosad oleks tulnud lisada tootmistegurite loetellu, kuna need on osa otsestest tootmiskuludest ja moodustavad tootmiskuludest 1–5 %. Komisjon rõhutas, et varuosad olid normaalväärtuse arvutamisel arvestatud tootmise üldkuludesse. Seetõttu lükati väide tagasi.

(110)

Pärast esimest teadet väitis Jushi Group, et Türgi ei oleks sobiv kolmas riik tööjõukulude aegunud andmete tõttu, väites, et nende andmete kohandamine tarbijahinnaindeksiga ei oleks asjakohane, kuna Türgi palgad ei ole tõusnud inflatsioonimääraga samas tempos.

(111)

Ettevõte väitis ekslikult, et komisjon kasutas tarbijahinnaindeksit, mis ei ole tõsi, kuna komisjon kasutas tööjõukulude indekseid, mis on täpsemad. Lisaks sellele ei toimunud pärast kohandamist olulisi muutusi tunnitasus. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(112)

Oma märkustes esimese teate kohta lisas Jushi Group, et Türgi äriühingu Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid ei tohiks pidada konsolideeritud tasandil asjakohasteks allikateks, sest klaaskiust toodete tegelik tootja on tema tütarettevõtja Şişecam Elyaf Sanayii A.Ş. Eelkõige näitavad Jaingsu Changhai sõnul äriühingu poolt 2023. ja 2024. aasta andmete põhjal ümber arvutatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, et Türgi Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik.

(113)

Komisjon lükkas Jushi Groupi väite tagasi, tuginedes asjaolule, et Türkiye Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş tööstusliku klaasi segment hõlmas Şişecam Elyafi ja sarnaseid tööstustooteid, mille kulustruktuur oli võrreldav.

(114)

Jiangsu Changhai esitatud väite kohta rõhutas komisjon, et Türgi Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş-i kasumlikkuse arvutamiseks kasutatud metoodikal esines olulisi puudusi seoses raamatupidamispõhimõtete järjepidevusega aastatel 2023 ja 2024 ning asjaoluga, et välja pakutud metoodika ei hõlmanud aasta lõpu finantskorrektsiooni, nagu amortisatsioon, eraldised ja maksud, mis poolaasta aruannetes ei pruugi kajastuda. Seega lükkas komisjon tagasi Jiangsu Changhai väite, et Türgi Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis.

(115)

Nii esimese kui ka teise teate kohta esitatud märkustes väitis Jushi Group, et Tai oleks sobivam võrdlusriik. Äriühing väitis, et Tais toodetakse uuritavat toodet ning müügi-, üld- ja halduskulu ning kasumiandmed on kättesaadavad kahe tootja kohta (82) ning et tootmistegureid ei impordita Venemaalt ega Valgevenest ning Tai päritolu tootmisteguritele ei ole kehtestatud ekspordipiiranguid. Lisaks ei oleks Tai puhul vaja teha tarbijahinnaindeksil põhinevaid inflatsiooniga seotud kohandusi.

(116)

Komisjon rõhutas, et Tai klaaskiu impordistatistika tugineb märkimisväärselt Hiinast imporditud sisenditele, eelkõige peamiste toorainete puhul, nagu kaoliin, epoksüvaik, pürofülliit ja valge krüsanteemimaak, mille osakaal ulatub 30 %-st kuni 71 %-ni, ja põhjustab nende toorainete kulumoonutusi. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. Komisjon ei pidanud põhjendatuks väidet, et kahe Tai tootja andmed olid sobivamad kui Şişecami auditeeritud konsolideeritud andmed. Seoses väitega Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi kohta ei tuvastanud komisjon, et see moonutaks sisendite hindu ei Tais ega Türgis. Väide ekspordipiirangute kohta oli üldine ja põhjendamata. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(117)

Lisaks kajastasid Türgi elektrit ja maagaasi käsitlevad andmed tegelikke andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta ega vajanud kohandamist. Seepärast leidis komisjon, et väide, et Tai andmed kommunaalkulude kohta on täpsemad kui Türgi kohta saadud andmed, ei ole põhjendatud.

(118)

Teises teates vaidlustas Jushi Group asjaolu, et Tai avatus Hiina impordile ei saa olla võrdlusaluseks oleva kolmanda riigi valimisel kriteerium, soovitades, et sisendid, mille impordi osakaal Hiinast on suur, võib asendada Türgist või muudest suurema keskmise sissetulekuga riikidest pärit impordiandmetega.

(119)

Jushi Group lisas, et kõik Tai äriühingud, sealhulgas eraettevõtjad, peavad esitama oma auditeeritud finantsaruanded Tai ametiasutustele, kes teevad need veebis kättesaadavaks (83). Jushi Group väitis, et see asjaolu koos tõsiasjaga, et mõlema äriühingu toodang hõlmab tervikuna asjaomast toodet ja sama toote üldkategooriat (biaksiaalne kangas, kootud heie, paeltselluloos ja sünteetilisest kiust matid), muutis Tai Türgiga võrreldes sobivamaks võrdlusriigiks.

(120)

Komisjon kordas, et esiteks sõltus Tai suuremal määral Hiinast pärit impordist. Tõepoolest, Türgis moodustasid Hiinast imporditud neli kõige enam kasutatavat tootmistegurit, mis moodustasid üle 40 % kogu impordimahust, vaid umbes 1 % tootmise kogukuludest. Teisalt hankis Tai märkimisväärselt rohkem toorainet Hiinast, mis moodustas ka üle 40 % impordi kogumahust ning üle 20 % tootmise kogukuludest. Kõiki Hiinast suurtes kogustes kaubeldavaid ja Taisse imporditavaid tooraineid, välja arvatud kergelt põletatud magneesiumipulber ja silaani siduvad ained, imporditi Türgisse väiksemates kogustes või ei imporditud üldse.

(121)

Teiseks selgus turuandmete võrdlemisel, et Hiina on maailma suurim klaaskiu tootja ja eksportija. Võrreldes Taiga (84) oli Türgi (85) klaaskiu eksporditurg suurem ja asjaomase toote ekspordi tase kõrgem. Lisaks oli Jushi Groupi nimetatud kahe Tai tootja aastane klaaskiu tootmisvõimsus palju väiksem kui Türgi äriühingul. Wanda New Material (Thailand) Co. Ltd ja Thai United Glass Fibre Co. Ltd aastane tootmisvõimsus oli vastavalt 20 000 tonni (86) ja 2 500 tonni klaaskiudu (87). Seevastu Şişecami kontserni 2022. aasta klaasikiu tootmisvõimsuseks oli 70 000 tonni (88). Arvestades Türgi väiksemat sõltuvust Hiinast ja suuremat eksporditurgu, lükkas komisjon tagasi väite, et Tai oleks representatiivsem riik.

(122)

Pärast teist teadet väitis Jushi Group, et kontserni Türkiye Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş klaaskiutootja Şişecam Elyaf Sanayii A.Ş. ei olnud 2024. aastal kasumlik, ning väitis, et komisjon peaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks kasutama segmendi andmeid, millesse Şişecam Elyaf Sanayii A.Ş. kuulub, st tööstussegmendi andmeid. Jiangsu Changhai palus komisjonil kasutada 2024. aasta ajakohastatud finantsaruandeid, mis hõlmavad kohandusi nii 2024. kui ka 2023. aasta inflatsiooniga. Jiangsu Changhai väitis, et kontserni Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş konsolideeritud aruannetes hõlmasid üldised haldus- ja turunduskulud transpordi- ja komisjonitasusid ning pakendamiskulusid, mistõttu komisjon peaks sellised kulud normaalväärtuse arvutamisel välja jätma.

(123)

Komisjon nõustus Jushi Groupi väitega ning vaatas läbi müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumiarvutused, mis põhinesid tööstussegmendil, mitte konsolideeritud tasemel. Komisjon rõhutas, et Jiangsu Changhai esitatud väide puudutas kohandusi konsolideeritud kontserni tasandil ning üldiste haldus- ja turunduskulude jaotus tööstusklaasi segmendi tasandil ei olnud kättesaadav.

(124)

Esimese teate kohta esitatud märkustes rõhutas Jiangsu Changhai, et pürofülliidi HS-kood on liiga lai ja hõlmab mitmesuguseid muid alamrubriigi 2530 90 tooteid, mis ei ole seotud klaasfilamentkiu tootmisega. Arvestades pürofülliidi alumiiniumisisaldusest tulenevaid märkimisväärseid hinnaerinevusi, mida HS-kood ei kajastanud, tegi Jiangsu Changhai ettepaneku alternatiivse võrdlusaluse kohta, mis põhineb turuaruandel, (89) milles eristati pürofülliidi liike ja nende alumiiniumisisaldust.

(125)

Taotluse esitaja väitis, et aruandes sisalduva teabe põhjal on Indoneesia äriühingu PT. Gunung Bale and Kaolin (Malaysia) Sdn pakutud madala alumiiniumoksiidisisaldusega pürofülliidi hinnad kõige sobivam alternatiivne võrdlusalus pürofülliidi hinna kindlaksmääramiseks Hiinas.

(126)

Komisjon nõustus pürofülliidi võrdlusaluse läbivaatamisega ja kasutas võrdlusalusena PT. Gunung Bale’i hindu, arvestades, et Indoneesia sõltub Hiinast pärit pürofülliidi impordist vähem kui Malaisia (vastavalt alla 5 % ja umbes 80 %).

(127)

Teise teate järel väitis Jushi Group, et komisjon oleks pidanud kasutama keskmist hinda, millega üks nende tarnijatest ostis madala kvaliteediga pürofülliiti PT. Gunung Bale’ilt. Teise võimalusena ei tohiks komisjon lisada keskmist transpordikulu võrdlusalusele 0,60 jüaani kilogrammi kohta, kuna tõendina esitatud arve näitas, et transport oli juba kulusse lisatud.

(128)

Komisjon rõhutas, et üks kontrollimata faktuurarve koos volikirjaga, mis sisaldas vigu sisendi tarnija nime õigekirjas, ei kujutanud endast teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil teha piisavalt täpseid järeldusi, ning et kontrollitavat teavet, mis oleks võinud sellist järeldust võimaldada, ei esitatud. Seetõttu otsustas komisjon jätta Jushi Groupi esitatud teabe arvesse võtmata ja lükkas väite tagasi.

(129)

Sama väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, milles väideti, et esitatud arve hõlmas suuremat osa PT. Gunung Bale’ilt uurimisperioodil ostetud mahust ja komisjon oli kontrollinud andmeid, mille kohta arve oli esitatud (st pürofülliidi ostumahtu).

(130)

Komisjon rõhutas, et põhjenduses 128 tehtud hindamine oli endiselt jõus ja kuigi ostumahtusid oli kontrollitud pürofülliidi tarbimise andmete raames, ei saanud komisjon esitatud faktuurarvet kontrollida. Seepärast lükati väide tagasi.

(131)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitis Jiangsu Changhai, et Türgist pärit dolomiidi ja kaltsiumoksiidi hinnad ei olnud väikese impordimahu tõttu tüüpilised ning et nende kahe tooraine hinnad Türgis ei kajastanud klaasfilamentkiu tootmisel kasutatud liiki. Oma väite toetuseks esitas Jiangsu Changhai kaks Multimarket Insightsi (90) aruannet, mis sisaldasid teavet dolomiidi ja kaltsiumoksiidi eri klasside ja kasutusalade kohta.

(132)

Komisjon lükkas Jiangsu Changhai esitatud dolomiidi ja kaltsiumoksiidi esitatud võrdlusalused tagasi põhjendusel, et tal ei olnud piisavalt kontrollitavaid tõendeid, et teha kindlaks, kas esitatud võrdlusalused olid usaldusväärsed ja põhjendatud ning kas neid võis seega pidada sobivaks alternatiivseks võrdlusaluseks. Lisaks ei andnud eksportiva tootja esitatud aruanded piisavalt teavet allikate kohta, mida kasutati dolomiidi ja kaltsiumoksiidi eri liikide erinevate hinnavahemike kindlaksmääramiseks. Seoses dolomiidi ja kaltsiumoksiidiga esitas äriühing oma märkustes teise teate katsearuannete kohta, mis ei olnud komisjoni poolt kontrollitavad, ning Jiangsu Changhai esitatud turuaruannetes ei esitatud ühtegi allikat selle kohta, kuidas arvutati dolomiidi ja kaltsiumoksiidi eri klasside väärtused.

(133)

Seevastu kiitis komisjon heaks Multimarket Insightsi pürofülliidi võrdlusalused (põhjendused 124–126), kuna võrdlushinnad on hõlpsasti kättesaadavad mittekonfidentsiaalse toimiku osana ning eksportivate tootjate kontrollkäigu ajal oli võimalik kontrollida klaasfilamentkiu tootmisprotsessis kasutatava pürofülliidi liiki ja selle mineraalide sisaldust, ning et oli võimalik kindlaks teha, et Türgi võrdlusalus neid eripärasid ei kajastanud. Lisaks sai komisjon kaebuse esitajalt märkusi selle kohta, et aruandes esitatud pürofülliidi hinnad olid mõistlikud ja kajastasid klaasfilamentkiu tootmisel kasutatud pürofülliidi kvaliteediklasside tegelikku olukorda.

(134)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Jiangsu Changhai, et Türgist pärit dolomiidi ja kaltsiumoksiidi impordi võrdlusalused ei ole sobivad, kuna nende toorainete impordimaht Türki on väike, eriti võrreldes ettevõtte tarbimismahte mõlema tooraine puhul. Sellega seoses kutsus Jiangsu Changhai komisjoni üles vaatama üle liidu tootmisharu andmed nende kahe tooraine kohta ja võrdlema nende kulusid Türgi võrdlusalusega. Teise võimalusena peaks komisjon käsitlema neid kahte toorainet kulumaterjalidena.

(135)

Komisjon leidis, et Jiangsu Changhai väide ei ole põhjendatud ega õigustatud. Esiteks ei ole Jiangsu Changhai tõendanud mingit seost impordikoguste ja hinnakujunduse vahel selles mõttes, et impordikogused iseenesest muudaksid hinnad sobimatuks moonutamata hinna kindlaksmääramiseks. Teiseks eirab väide, et väiksemad impordikogused toovad tingimata kaasa ebatüüpilise hinnakujunduse, hindade kindlaksmääramise majanduslikku tegelikkust. Eksportivad tootjad kehtestavad hinnad mitmete tegurite alusel, mitte tuginedes ühegi konkreetse riigi üldisele impordimahule. Seega, isegi kui impordikogused on väikesed, ei tähenda see olemuslikult, et hinnad on moonutatud või mitterepresentatiivsed või et need ei ole turuhinnad. Lisaks moonutab Jiangsu Changhai märkus komisjoni varasemat praktikat, mis ei ole igal juhul siduv, kuna iga juhtumit hinnatakse eraldi. Viitamine varasemale uurimisele (91) on mittetäielik ja valikuline, kuna selles ei mainita, et komisjon jättis selles uurimises kasutamata teatud võrdlusalused, mis põhinesid muudel kaalutlustel kui üksnes kogus, näiteks tollinomenklatuur, mis ei võimaldanud kindlaks teha importi, mis kajastaks eksportivate tootjate kasutatud tegelike sisendite hindu. Jiangsu Changhai käesoleva läbivaatamise käigus sellist väidet ei esitanud, samuti ei väitnud nad, et Türgi dolomiidi ja kaltsiumoksiidi impordi võrdlusalused ei olnud mingil muul põhjusel tüüpilised. Seepärast lükati need väited tagasi.

(136)

Esimese teate kohta esitatud märkustes väitis Jiangsu Changhai, et kõik toorained, välja arvatud pürofülliit, oleks tulnud liigitada kulumaterjalideks, kuna nende mõju tootmiskuludele on väike.

(137)

Komisjon lükkas väite tagasi, tuginedes asjaolule, et ülejäänud toorained moodustasid kumulatiivselt [20–30] % tootmiskuludest ja et nende toorainete võrdlusalused olid kättesaadavad.

(138)

Pärast teist teadet väitis Jiangsu Changhai, et kaltsiumoksiidi, dolomiiti ja pakkematerjale tuleks käsitleda kulumaterjalidena, kuna nende mõju tootmiskuludele on väike, väites, et varasemates uurimistes (92) liigitas komisjon materjalid, sealhulgas pakkematerjalid, kulumaterjalide alla, kui nende kogukulud moodustasid tootmiskuludest ligikaudu 4–7 %.

(139)

Komisjon rõhutas, et kaltsiumoksiid ja dolomiit koos moodustavad juba üle 4 % tootmiskuludest ning ainuüksi pakkematerjalid moodustavad peaaegu 7 % tootmiskuludest. Varasemates uurimistes oli kulumaterjalide alla rühmitatud tootmistegurite osakaal tootmise kogukuludes tühine ning vastupidiselt käesolevale uurimisele ei olnud nende jaoks võimalik leida täpseid võrdlusaluseid. Võttes arvesse Jiangsu Changhai esile toodud tootmistegurite mõju ja asjaolu, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võis kasutada nende tootmistegurite võrdlusaluseid, lükkas komisjon nende väited tagasi.

(140)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Jiangsu Changhai, et osa toorainetest oleks tulnud rühmitada kulumaterjalide alla, ning tegi ettepaneku, et rahvusvaheliselt või kulumaterjalide alla kuuluvate seotud tarnijate kaudu hangitud toorainete puhul hõlmaks komisjon ka omamaiseid tooraineid. Ettevõte lisas ka, et kõik pakkematerjalid rühmitatakse kulumaterjalide alla.

(141)

Komisjon kordas oma seisukohta, et ainuüksi pakkematerjalid moodustavad peaaegu 7 % tootmiskuludest, võtmata arvesse materjale, mis on juba kulumaterjalide hulka arvatud. Arvestades, et nende tootmistegurite puhul on mõistlikud võrdlusalused olemas, lükati väide tagasi.

(142)

Jiangsu Changhai lisas, et kuna normaalväärtuse arvutamisel võetakse arvesse pakendamiskulusid, ei oleks komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohase õiglase võrdluse tagamiseks tohtinud ekspordihinnast maha arvata pakendamiskulusid.

(143)

Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas üle Jiangsu Changhai marginaali arvutuse.

(144)

Pärast avalikustamist tõi Jushi Group dumpingumarginaali koondarvutuses esile mõned tehnilised vead eksportiva riigi valdustes veo- ja käitlemis-, laadimis- ja lisakulude arvutamisel.

(145)

Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas Jushi Groupi vastavad dumpingumarginaali arvutused läbi.

(146)

Pärast teist teadet esitas Jushi Group mitu märkust konkreetsete tootmistegurite ja alternatiivsete võrdlusaluste kohta, mida võiks kasutada. Esiteks väitis äriühing, et komisjon oleks pidanud ÜRO COMTRADE andmebaasist välja võtma lubjakivipulbri impordiandmed 4-kohalise koodi asemel 6-kohalise koodi alusel, paludes komisjonil kasutada äriühingu arvutatud ühikuhinda 2,01 jüaani kilogrammi kohta asemel ühikuhinda 2,5 jüaani kilogrammi kohta.

(147)

Komisjon rõhutas, et äriühingu esitatud ÜRO andmebaasi COMTRADE väljavõte sisaldas andmeid 2024. aasta augusti kohta, mis jääb väljapoole läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ning jättis välja kõik 2023. aasta augusti andmed. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi hõlmava 6-kohalise numbri alusel võetud väljavõte kinnitas, et õige võrdlusalus on 2,5 jüaani kilogrammi kohta.

(148)

Teiseks väitis äriühing, et eri üksuste puhul tuleks kasutada teatavaid Global Trade Atlase (GTA) kaoliini koode, et kajastada eri äriühingute konkreetseid tootmisprotsesse, mis hõlmasid eri liiki kaoliini kas pulbrilisel kujul või maagi kujul.

(149)

Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas vastavad Jushi Groupi arvutused üle.

(150)

Kolmandaks väitis Jushi Group, et komisjon oleks pidanud kasutama GTA koodi 251990300019 – muu täielikult põletatud (paagutatud) magneesiumoksiid, kuna see oli nende tootmisprotsessi jaoks ainus asjakohane kood.

(151)

Komisjon rõhutas, et Jushi Groupi taotlus oli üldine ja põhjendamata, kuna selles ei esitatud konkreetset teavet selle kohta, milliseid muid põletatud magneesiumoksiidi liike GTA kood sisaldas ja kuidas see kood oli nende tootmisprotsessis teiste koodide suhtes asjakohasem. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(152)

Neljandaks väitis Jushi Group seoses vollastoniidipulbriga, et HS-koodil 2530 90 põhinevad impordiandmed on liiga laiaulatuslikud, ning tegi ettepaneku kasutada võrdlusalusena pürofülliidipulbrit ja suurendada seda, võttes arvesse Jushi kulude erinevust vollastoniidipulbri ja pürofülliidi vahel. Jushi Group lisas, et sama metoodikat võib kohaldada ka muude HS-koodi 2530 90 alla kuuluvate tootmistegurite suhtes.

(153)

Komisjon rõhutas, et sellel metoodikal puudub faktiline alus põhjuste kohta, miks komisjon peaks kasutama pürofülliiti vollastoniidi ja muude toorainete võrdlusalusena ning miks see oleks kõige täpsem metoodika. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(154)

Lõpuks taotles Jushi Group, et komisjon ei lisaks kiujäätmeid kulumaterjalide hulka, sest see tootmistegur oli esitatud nende tootmiskulude tabelites, millel oli olemas võrdlusalus, ning et äriühing esitas ka teabe nende edasimüügiväärtuse kohta.

(155)

Väide lükati tagasi põhjusel, et kiujäätmetel oli tootmiskuludele ebaoluline mõju. Lisaks sellele ei kajastanud Jushi Groupi poolt võrdlusalusena pakutud GTA koodid mõistlikult Jushi Groupi tootmisprotsessis tekkivate kiudude tüüpi, võrreldes ettevõtte kõrvalsaaduste keskmise väärtusega.

(156)

Pärast avalikustamist esitas Jushi Group märkused kergelt põletatud magneesiumi, vollastoniidi, kiujäätmete ja lubjakivipulbri kohta.

(157)

Seoses põhjendustega 150 ja 151 kordas Jushi Group pärast lõplike järelduste avalikustamist neid väiteid, esitades täiendavaid tõendeid selle kohta, et nende tootmisprotsessis kasutati HS-koodi 2519 90 30 . Komisjon kasutas GTA kaheksakohaliste koodide, mis lõpevad numbriga „30“, võrdlusaluste kaalutud keskmist hinda.

(158)

Seoses vollastoniidiga (põhjendused 152 ja 153) kordas Jushi Group, et impordihind ei olnud piisavalt täpne, et kajastada hinnaerinevusi mitte ainult vollastoniidipulbri ja pürofülliidipulbri vahel, vaid ka spodumeenipulbri ja lepidoliidipulbri vahel. Jushi Group tegi ettepaneku arvutada kolme pulbri võrdlusalused, võttes aluseks kontserni hinnaerinevused vollastoniidi-, spodumeeni- ja lepidoliidipulbri ning pürofülliidi võrdlusaluse vahel. Teise võimalusena väitis Jushi Group, et komisjon peaks kasutama spodumeeni ja lepidoliidi puhul GTA koodi 2530 90 40 ning vollastoniidi puhul GTA koodi 2530 90 50 , tuginedes Türgi vollastoniidi impordile USAst (93).

(159)

Komisjon rõhutas, et ta ei saa nõustuda äriühingu enda kuluandmetel põhineva arvutusega, sest kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b tehti põhjenduses 95 kindlaks, et oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid kulusid. Komisjon nõustus selle väitega ja ekstrapoleeris spodumeeni, lepidoliidi ja vollastoniidi hinnad GTA kaheksakohalisele tasemele.

(160)

Kiujäätmete kohta väitis Jushi Group, et kiujäätmeid ja -jääke imporditakse Türki HS-koodi 7019 62 10  (94) (HS-koodi 7019 90 asemel) all ning komisjon peaks kasutama Türgist pärit impordi keskmiseid hindu, et kehtestada kiujäätmete võrdlusalus. Teise võimalusena peaks komisjon kasutama ELi impordi- või ekspordihinda. Kui komisjon ei kohalda kiujäätmete suhtes võrdlusalust, tuleks ka toorained, mille tootmiskulud on veelgi väiksemad, rühmitada kulumaterjalide alla.

(161)

Kõigepealt rõhutas komisjon, et kahe Jushi Groupi üksuse tarbimistabelites oli märgitud kohaldatavaks kiujäätmete HS-koodiks 7019 90 , ning ühe üksuse puhul ei olnud HS-koodi üldse märgitud, rõhutades, et selle konkreetse tootmisteguri jaoks sobiva koodi leidmine on keeruline. Teiseks uuris komisjon koodi 7019 62 10 ja leidis, et Türgi importis üksnes HS-koodi 7019 62 (muu mehaaniliselt seostatud klaasheidest tihe riie) (95) või HS-koodi 7019 62 90 (muu mehaaniliselt seostatud klaasheidest tihe riie) ning teave HS-koodi 7019 62 10 kohta ei olnud kättesaadav. Kolmandaks, isegi kui vaadata teiste esimeses ja teises teates nimetatud võimalike võrdlusriikide andmeid, moodustas Hiinast pärit impordi maht enamikus riikides 90 % või rohkem selle tootmisteguri koguimpordist. Kokkuvõttes ei olnud ei HS-koodi 7019 90 (põhjendus 155) ega koodi 7019 62 puhul võimalik kindlaks teha, mis nende koodide alla kuulub, ning koodi 7019 62 10 jaoks ei olnud võimalik võrdlusalust leida. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(162)

Pärast avalikustamist väitis Jushi Group, et Türgist pärit lubjakivipulbri ja kaltsiumoksiidi / kaltsineeritud lubjakivipulbri impordihinnad näisid väikese impordimahu tõttu põhjendamatult kõrged, ning väitis, et komisjon peaks võrdlusalused läbi vaatama järgmiselt: a) võttes aluseks Türgi ekspordihinna ja lisades sellele asjakohased imporditollimaksud või b) kasutades GTA keskmist rahvusvahelist impordihinda; c) kasutades Brasiiliasse suunatud impordi hinda või d) kasutades ELi impordihindu (või ekspordihindu).

(163)

Kaltsiumoksiidi ja lubjakivipulbri puhul käsitles komisjon sarnast märkust impordikoguste ja hindade vahelise korrelatsiooni kohta juba põhjenduses 135.

(164)

Pärast avalikustamist väitis GFE, et kaoliinimaagi ja jahvatatud kaoliini segu kaalutud keskmise hinna kasutamine ei ole asjakohane, kuna sellist segu partii tegelikes koostistes ei ole. Samal ajal ei saa kaoliinimaaki klaasfilamentkiu tootmisel otseselt kasutada, sest see peab läbima vaheetapid, nagu purustamine ja jahvatamine. GFE väitis, et komisjon peaks normaalväärtuse arvutamiseks kasutama toorainena ainult jahvatatud kaoliini tollikoodi (250700200012). Komisjon selgitas, et kasutas vastavalt äriühingute konkreetsetele tootmisprotsessidele kas kaoliinimaagi või kaoliinipulbri vastavat hinda. Kaoliinimaagi kaoliinipulbriks töötlemise kulud arvestati energia- ja tööjõukulude hulka ülekandmise kaudu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(165)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(166)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(167)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(168)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Pürofülliidi puhul, nagu on käsitletud põhjenduses 126, kasutas komisjon Indoneesia äriühingu PT. Gunung Bale’i hindu (96). Lisaks kasutas komisjon moonutamata tööjõu-, (97) energia- (98) ja maagaasikulude (99) kindlakstegemiseks Turkstati ja Eurostati andmeid. Vee puhul kasutas komisjon Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimis- ja finantsameti avaldatud andmeid (100).

(169)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Peale selle andis komisjon teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kasutab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kulude jaoks asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste korral.

(170)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Klaasfilamentkiu tootmistegurid

(171)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramisel tugines komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate andmetele.

(172)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (106) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(173)

Nagu on selgitatud põhjenduses 124, väitis Jiangsu Changhai, et pürofülliidi HS-kood on liiga lai ega kajasta alumiiniumisisaldusel põhinevat erinevust. Seega esitas ettevõte turuaruande, milles esitati andmed pürofülliidi kohta, lähtudes selle kasutusvaldkondadest ja piirkondadest, ning samuti konkreetsete äriühingute ja pürofülliidi konkreetsete liikide hinnad. Taotleja väitis, et Indoneesia ettevõtte PT. Gunung Bale and Kaolin (Malaysia) Sdn-i madala alumiiniumoksiidisisaldusega pürofülliidi (st klaasfilamentkiu tootmisprotsessis kasutatava tüübi) hinnad oleksid kõige sobivam alternatiivne võrdlusalus. Komisjon nõustus selle väitega ja kasutas pürofülliidi tarnija PT. Gunung Bale’i hindu, kuna Indoneesia sõltub vähem Hiinast pärit pürofülliidi impordist

(174)

Pärast avalikustamist väitis GFE, et kuigi roodiumi ja plaatina kulud kajastusid amortisatsioonis, ei ole need kulud täielikud, kuna väärismetalle saab hoida varana või liisida, ja pakkus välja erinevad arvutusmeetodid sõltuvalt sellest, kas plaatinat ja roodiumi sisaldavad filjeerid olid omandis või liisitud. Komisjon rõhutas, et plaatina/roodiumi tarbimist ja lekkeplaati võeti arvesse normaalväärtuse arvutamisel tootmise üldkulude all.

(175)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist lisas GFE, et tuginedes põhjenduses 42 esitatud järeldustele, st et Hiina tootmisharu suurendas oma tootmisvõimsust 1,5 miljonilt tonnilt 2016. aastal 4,1 miljonile tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, oleks komisjon pidanud normaalväärtuse arvutamisel võtma arvesse GFE uue klaasfilamentkiust toodete tehase kulusid ja sellest tulenevaid iga-aastaseid amortisatsioonikulusid. Komisjon selgitas, et need kulud sisaldusid juba amortisatsioonikuludes. See väide ei ole asjakohane ja lükati tagasi.

(176)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. See oli nii suruõhu, hapniku ja auru puhul.

(177)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(178)

Pärast avalikustamist väitis Jushi Group, et komisjon oleks pidanud moonutamata tooraine kuludele lisama üksnes tegelikud teatatud transpordikulud ja mitte kohaldama suhtarvu, nagu klaaskiust kangaste puhul (107).

(179)

Komisjon rõhutas, et kasutatud metoodika kajastab eksportiva tootja kulude struktuuri, kuna transpordikulude ja toorainekulude suhe säilitatakse ning seda kohaldatakse moonutamata võrdlusaluse suhtes. Komisjon rõhutas, et ta ei saa nõustuda äriühingu enda kuluandmetel põhineva arvutusega, sest kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b tehti põhjenduses 95 kindlaks, et oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid kulusid. Lisaks ei tähendanud Jushi Groupi esitatud näide tingimata, et kasutati tegelikku kulu, kuna „kõigi toorainete omamaiseid transpordikulusid hinnati koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmete põhjal“. Igal juhul ei suutnud Jushi Group tõendada, miks komisjoni kasutatud lähenemisviis on ebamõistlik. Seega leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud.

(180)

TurkStati 2023. aasta töötasude struktuuri statistika (108) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas NACE Rev.2 klassifikaatori kohase majandustegevuse kohta uusimat kättesaadavat statistikat, mis hõlmab 2023. aastat. 2023. aasta lõpu kohta esitatud kuuväärtust kohandati nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades TurkStati avaldatud tööjõukuluindeksi kohandust tunni kohta (TurkStat, tööjõukuluindeksid, 2009–2024 [2021=100]). (109).

(181)

Türgis kehtiva elektrihinna äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) avaldab Eurostat: Elektrihinnad mitte-kodutarbijatele – kaks korda aastas esitatavad andmed (alates 2007. aastast) (nrg_pc_205) (110) oma regulaarsetes pressiteadetes. Komisjon kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta tööstustarbijate elektrihindade andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta kilovatt-tundides.

(182)

Pärast avalikustamist väitis Jiangsu Changhai, et komisjon oleks pidanud kasutama elektri tarbimisvahemikku, mis kajastaks äriühingu elektrikasutust. Samamoodi väitis ettevõte maagaasi puhul, et komisjon peaks nende tarbimise alusel kohaldama tarbimise alusel kindlaksmääratud tarbimisvahemikku, mitte kõigi tarbimisvahemike keskmist.

(183)

Komisjon nõustus nende väidetega ning kohandas elektri ja maagaasi võrdlusalust, võttes arvesse valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate tegelikke tarbimisprofiile.

(184)

Türgi tööstustarbijate maagaasihinna avaldab Eurostat – gaasihinnad mitte-kodutarbijatele – kaks korda aastas esitatavad andmed (111). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava maagaasi hinna andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta uurimisperioodil väljendatuna kilovatt-tundides.

(185)

Tööstusliku vee hinna avaldab Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimis- ja finantsamet (112). Komisjon kasutas Istanbuli piirkonna tootmisharu keskmist hinda, mis on seotud järgmiste organiseeritud tööstuspiirkondadega: Eskişehir OIZ, Balıkesir OIZ, Ankara Başkent OIZ ja İzmir Aliağa OIZ.

(186)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(187)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(188)

Selleks et kindlaks teha moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma, tugines komisjon Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş-i 2023. aasta finantsandmetele, mis on saadud äriühingu majandusaasta aruannetest (113).

(189)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(190)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega.

(191)

Pärast seda, kui moonutamata tootmiskulu oli kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on märgitud põhjendustes 186–188. Need tehti kindlaks äriühingu Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 188.

(192)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, et teha kindlaks tootmise moonutamata kogukulud, nagu on selgitatud põhjendustes 186 ja 187.

(193)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş-i müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 22,7 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 8,8 %.

(194)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(195)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GFE, et Şişecam i tööstusklaasi äriandmete kasutamine müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlike summade kindlaksmääramiseks ei olnud põhjendatud, kuna a) komisjon oleks pidanud välistama Şişecami klaasiäri muu tegevustulu ja finantstulu; b) müügi-, üld- ja halduskulud ei kajastanud klaasfilamentkiu tootjate tegelikku majandusolukorda; c) 8,8 % suurune kasum ei olnud kapitalimahukate tootmisharude, nagu klaasfilamentkiu tootmise puhul piisav ja oli seega ebamõistlik, väites, et komisjon peaks kasutama kogu kontserni müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(196)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jiangsu Changhai, et Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş.-i tööstusklaasi segment oli 2023. aastal tegelikult kahjumlik, kuna intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum tuleneb üksnes investeerimistegevusest saadud tulust ja kasumist, materiaalse ja immateriaalse vara omandamisest ning kasutusõigusega seotud varast, mitte põhitegevusest. Jiangsu Changhai taotles Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş.-i 2024. aasta aruannetes sisalduvate 2023. aasta inflatsiooniga korrigeeritud andmete kasutamist ning transpordi-, komisjoni- ja pakendamiskulude mahaarvamist. Teise võimalusena, kui komisjon peaks endiselt kasutama segmendipõhiseid andmeid, tuleks proportsionaalne osa konsolideeritud müügi-, üld- ja halduskuludest jaotada tööstussegmendile.

(197)

Seoses müügi-, üld- ja halduskulude mõistlike summade kindlaksmääramisega nõustus komisjon Jiangsu Changhai väitega jätta välja kogu kontserni transpordi-, pakendamis- ja komisjonikulud ning jaotada need käibe alusel. Komisjon vaatas läbi oma arvutused tööstussegmendi kasumi kohta ja kinnitas, et tööstussegmendi ümberarvutatud maksueelne kasum oli 2023. aastal negatiivne.

(198)

Şişecami kontserni konsolideeritud finantsaruannetes on esitatud Şişecam Elyafi kasum ning tööstusklaasi segmendi müügi-, üld- ja halduskulud. Klaaskiudu tootva äriühingu Şişecam Elyafi kohta avaldati kättesaadavates 2023. aasta finantsaruannetes netomüük ja kasum, kuid need ei sisaldanud teavet müüdud kaupade kulude ega müügi-, üld- ja halduskulude kohta. Müüdud kaupade kulud olid kättesaadavad Şişecami kontserni tööstusklaasi segmendi tasandil. Şişecam Elyafi kasumiprotsendi arvutamiseks jaotas komisjon seega selle tööstussegmendi müüdud kauba kulud, kuhu Şişecam Elyaf kuulub, kasutades jaotamispõhimõttena käivet.

(199)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et oleks asjakohane määrata müügi-, üld- ja halduskulude mõistlik summa kindlaks tööstussegmendi ümberarvutatud müügi-, üld- ja halduskulude põhjal, kasutades Türgi kontserni viimases aastaaruandes esitatud 2023. aasta inflatsiooniga korrigeeritud andmeid. Komisjon jaotas Şişecami kontserni netofinantskulud segmendile, kasutades jaotamispõhimõttena käivet, ning sai müügi-, üld- ja halduskulud väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest (11,24 %).

(200)

Selleks et arvutada kasum protsendimäärana müüdud kaupade kulust, jagas komisjon Şişecam Elyafi kasumi tööstussegmendi Şişecam Elyafile jaotatud müüdud kaupade kuluga, kasutades jaotamispõhimõttena käivet, nagu on selgitatud põhjenduses 198. See määr oli 21,58 %.

(201)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis GFE, et komisjon ei oleks tohtinud nõustuda Jiangsu Changhai väitega transpordikulude, pakendamiskulude ja komisjonitasude kohta ning igal juhul ei oleks ta tohtinud kohaldada kohandust kõigi eksportivate tootjate suhtes. Samamoodi oleks tulnud esitatud väiteid eksportijate kohta kohaldada ainult konkreetse väite esitanud eksportiva tootja suhtes mitte kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes.

(202)

Komisjon rõhutas, et järeldused võrdlusäriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta puudutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavaid põhjendatud summasid ja neid kohaldatakse kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes. Komisjon ei saa kohaldada erinevaid müügi-, üld- ja halduskulusid üksnes selle äriühingu suhtes, kes esitas taotluse müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimiseks. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(203)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis GFE ka seda, et puudusid tõendid selle kohta, et kõik transpordikulud kehtiksid ainult väljaminevate tehingute suhtes, ning et eeldades, et need olid seotud nii sissetulevate kui ka väljaminevate tehingute kuludega, oli komisjoni kohandus ülemäärane, kuna mõned valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad teatasid oma aastaaruannetes palju väiksematest transpordikuludest ja komisjon oleks seega pidanud neid kulusid vastavalt kohandama. Lõpuks väitis GFE, et Şişecami finantsaruannete tööstussegment koosneb mitme eri tootmisharu toodetest, ning põhjendas, et autotööstuse transpordi- ja pakendamiskulud peavad olema suuremad kui klaasfilamentkiu tootmisharu puhul.

(204)

Komisjon lükkas need väited tagasi, sest normaalväärtus tuli kindlaks määrata tehasest hankimise tasandil, seega tuli need kulud maha arvata, et teha kindlaks mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum võrdlusriigis. Lisaks ei oma käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et autotööstuse transpordi- ja pakendamiskulud võivad olla suuremad kui klaasfilamentkiu tööstuse puhul, kuna transpordi- ja pakendamiskulud võeti arvesse kogu kontserni puhul ja neid kohaldati proportsionaalselt tööstussegmendi käibe alusel ning tööstusklaasi segmendile omaste transpordikulude jaotus ei olnud kättesaadav.

(205)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Jiangsu Changhai Şişecam Elyafi kasumi arvutamise, väites, et kohaldatud müügi-, üld- ja halduskulude määr ei kajasta teatatud kasumi aluseks olnud kulustruktuuri, ning tegi ettepaneku arvutada Şişecam Elyafi kasum ümber, lisades sellele müügi-, üld- ja halduskulude suhte müüdud kaupade kuludesse või määrates kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi koondnäitaja, mis põhineb Şişecam Elyafi käibel, millest on lahutatud ümberarvutatud müüdud kaupade kulud.

(206)

Komisjon rõhutas, et kasumi arvutamisel järgitud lähenemisviis keskendus Şişecam Elyafile kui eraldiseisvale äriühingule, kajastades seega täpsemalt klaasfilamentkiust toodete tootjate kasumit Türgis. Lisaks järgiti müüdud kaupade kulude jaotamisel klaasfilamentkiust toodete tootja kasumile sama loogikat ja jaotust, mille Jiangsu Changhai oli välja pakkunud komisjonitasude, pakkimiskulude ja transpordikulude arvutamiseks ning mis kanti kogu kontserni tasandilt üle tööstussegmendile. Sama metoodikat on juba varem kohaldatud, kasutades ühe klaasfilamentkiust tootmisahela järgmise etapi toote müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks sama kontserni, tööstussegmenti ja klaasfilamentkiust toodete tootjat samal aastal (st 2023. aastal) (114). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(207)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(208)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(209)

Kaudse müügi puhul määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Väljakujunenud kohtupraktikas on selgitatud, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtavad kohandused hõlmavad kulusid, mida on kandnud väljaspool Euroopa Liitu asuv üksus, tingimusel et see üksus on tõenäoliselt seotud importija või eksportijaga ning et tavapäraselt kannaks kõnealuseid kulusid importija (115). Selles kontekstis on need kulud kohtupraktikas võrdsustatud tütarettevõtjate müügitegevusega seotud kuludega, sest need vähendavad eksportiva tootja saadavat summat, kuivõrd tavapäraselt kannab neid importija (116). Nagu Euroopa Kohus märkis, on see lähenemisviis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 9 eesmärgiga. Kohtu sõnade kohaselt ei oleks võimalik seda eesmärki täita, kui eksportiv tootja suudaks oma müügi üles ehitada lihtsalt nii, et enne asjaomase toote Euroopa Liitu importimist oleks tagatud temaga seotud vahendaja kaasamine, kes vastutaks tavapäraselt importija kantavate kulude eest, et tõsta ekspordihinda, mida importija tegelikult maksab (117).

(210)

Komisjon märkis, et Hongkongis asuvate eksportivate tootjatega seotud kaupleja kandis kulusid, mida tavaliselt kannab importija, sealhulgas kulusid, mis on seotud arvete esitamisega liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Seetõttu oli nende kulude (müügi-, üld- ja halduskulud) ning nominaalkasumi kohandamine algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel õigustatud.

(211)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(212)

Kuna käesoleval juhul sõltumatud importijad koostööd ei teinud, kasutati usaldusväärse ekspordihinna kindlaksmääramiseks liidu piiril klaaskiust kangaste esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud 5 % (118) suurust mõistlikku kasumit järgmise etapi klaaskiust toodete puhul.

(213)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et: i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(214)

Nagu on selgitatud põhjenduses 194, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seepärast ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(215)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(216)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, pangatasud ja vahendustasud.

(217)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(218)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõigi teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. Kõigi muude äriühingute puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(219)

Chongqing Polycomp International Corporation oli ainus eksportiv tootja, kes andis endast valikuuringu käigus teada ja keda valimisse ei kaasatud. Lõplik tollimaksumäär kehtestatakse valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kehtestatud määrade kaalutud keskmisena.

(220)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(221)

Asjaomase perioodi alguses tootis liidus samasugust toodet kümme tootjat, kellest kaks lõpetasid tootmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on märgitud põhjenduses 46. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(222)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 504 019 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, mille esitas Glass Fibre Europe (edaspidi „GFE“). Nagu on viidatud põhjenduses 19, kaasati valimisse liidu kolme tootja tootmisettevõtted, mille toodang moodustab 60 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(223)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu tootmisharu toodangu müügi mahu alusel liidu turul vastavalt GFE andmetele ja ii) kolmandatest riikidest pärit impordi alusel vastavalt Eurostati (Comext) andmetele.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(224)

Klaasfilamentkiu tarbimine liidus vähenes asjaomasel perioodil 6 %. 2022. aastal täheldatud kasv oli peamiselt tingitud majanduse taastumisest pärast COVID-19 meetmete tühistamist, kui kasutajad esitasid taas tellimusi varude täiendamiseks ja alustasid uuesti tootmist. 2023. aastal nõudlus klaasfilamentkiu järele liidus siiski vähenes, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see taastus 2 % võrra. Tarbimise vähenemine ja sellele järgnenud kehv taastumine tulenesid ülemäärastest tellimustest eelmistel aastatel ja tarbijate ettevaatlikumast kulutamisest, mis tulenesid majandusolukorrast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(225)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(226)

Isegi kehtivate meetmete juures suurenes Hiina RVst pärit impordi maht asjaomasel perioodil 51 %. Arvestades tarbimise arengut, suurenes Hiina impordi turuosa 6 %-lt 2021. aastal 10 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(227)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Hiina RVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(228)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind liitu tõusis 2022. aastal esialgu 22 %, kuna pärast COVID-19 meetmete kaotamist olid saatmiskulud erakordselt suured. Seejärel võis täheldada keskmiste impordihindade märkimisväärset langust. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liitu suunatud impordi keskmine hind 28 % madalam kui 2021. aastal.

(229)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(230)

Valimisse kaasatud eksportiva tootja Taishan Fiberglass Inc. puhul jäeti hinna allalöömise arvutustest välja müük, mis toimus liidu tootjaga European Owens Corning Fiberglas SPRL sõlmitud spetsiaalse tarnelepingu alusel, sest kõnealust toodet – leeliskindlat klaaskiudu, mida kasutatakse tsemendi tugevdamiseks – liidus ei toodetud. Toodet valmistatakse hoopis üksnes Hiinas ja Jaapanis nende kahe äriühingu vahelise pikaajalise tarnelepingu alusel, kusjuures tootmine põhineb Euroopa Owens Corning Fiberglas SPRLi omandiõigusega kaitstud tehnoloogial ja sisenditel (nt filjeerid).

(231)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi Hiina RVst pärit vaatlusalust toodet liidus hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla 16,64–30,68 %, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu hindadest, isegi kui arvestada kohaldatavaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse.

(232)

Lisaks hinna allalöömisele tehti kindlaks ka hinnatõusu märkimisväärne takistamine alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindu tõsta kooskõlas tootmiskulude arenguga, püüdes samal ajal saavutada mõistlikku kasumitaset, nagu on näidatud allpool tabelis 9. Hindade märkimisväärset allasurumist kinnitavad tabelis 4 esitatud andmed ning valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal kindlaks tehtud turuhinnast madalama hinnaga müük.

(233)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(234)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(235)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid GFE esitatud andmete alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(236)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(237)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(238)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(239)

2021. aastaga võrreldes tootmismaht 2022. aastal veidi suurenes, kuna COVID-19 meetmete leevendamine võimaldas stabiilsemat tootmist. Lisaks suurendasid 2022. aastal mitmed valimisse kuulunud liidu tootjad tootmismahtu, et koguda valmistooteid varudesse, kuna neil oli kavas ahjud ümber ehitada. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht siiski märkimisväärselt, kuna liidu tootjad müüsid akumuleeritud varusid maha, samal ajal kui liidu tootmisharu seisis silmitsi vähenenud nõudluse ja suurenenud madalate hindadega klaasfilamentkiust toodete impordiga Hiina RVst.

(240)

Tootmisvõimsus vähenes kogu asjaomase perioodi jooksul järjekindlalt ja langes 9 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 46, oli tootmisvõimsuse vähenemine 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni tingitud mõne liidu tootja tootmise lõpetamisest, sealhulgas Krosglass S.A. peatas klaasfilamentkiu tootmise Poolas ja Electric Glass Fiber NL, B.V. algatas pankrotimenetluse. Lisaks jäeti NEG UK pärast Brexitit liidu tootmisharust välja, mis aitas kaasa ka tootmisvõimsuse ilmsele vähenemisele võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisega.

(241)

Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes asjaomasel perioodil 10 protsendipunkti võrra, sest tootmismaht vähenes rohkem kui tootmisvõimsus.

(242)

Liidu tootmisharu müügimaht vabaturul ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt:

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa vabaturul (tonnides)

(243)

Asjaomasel perioodil vähenesid liidu vabaturu müügimaht (v.a tootmisharusisene müük) ja liidu tootjate turuosa märkimisväärselt, mis peegeldas nõudluse vähenemist koos Hiina RVst pärit odava impordi suurenemisega. Samal ajal kui tarbimine vabaturul vähenes 6 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht veelgi rohkem, nii et liidu tootmisharu turuosa vähenes 45 %-lt 2021. aastal 40 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(244)

Tootmisharusisene maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tootmisharusisene maht liidu turul (tonnides)

(245)

Liidu tootmisharusisene maht (mis koosneb sisetarbest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul) vähenes liidu turul asjaomasel perioodil 10 %. Kuigi müük nii vabaturul kui ka tootmisharusisesel turul järgis 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni sarnast suundumust, vähenes müük tootmisharusisesel turul 7 protsendipunkti vähem kui vabaturul.

(246)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(247)

Asjaomasel perioodil näitas liidu tootmisharu töötajate arv esialgu kasvu, millele järgnes langus. Esialgne kasv 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga oli vastavuses tootmise ja müügi suurenemisega pärast COVID-19 piirangute leevendamist. Seejärel pidi liidu tootmisharu keeruliste turutingimustega kohanemiseks ning tegevuse tõhususe säilitamiseks töökohti vähendama ning mõned liidu tootjad lõpetasid klaasfilamentkiu tootmise, nagu on selgitatud põhjenduses 46.

(248)

Tootlikkus vähenes 2021.–2023. aastal 190 tonnilt töötaja kohta 166 tonnile töötaja kohta, enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes 187 tonnile töötaja kohta pärast märkimisväärset töökohtade arvu olulist vähenemist. Tõhususe kasv järgnes ka mitme liidu klaasfilamentkiu tootja ahjudesse tehtud investeeringutele.

(249)

Dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(250)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 6 %. Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes veelgi, nimelt 16 %. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt asjaomastest riigist pärit impordist, mille turuosa asjaomasel perioodil suurenes.

(251)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(252)

Keskmised müügihinnad tõusid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid inflatsioonist tingitud kulude kasvu nõudluse suurenemise tõttu klientidele üle kanda. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmised müügihinnad langesid, mis oli tingitud ülemaailmsest madalamast turunõudlusest ja Hiina RVst pärit impordi suurenenud hinnasurvest.

(253)

Ühiku tootmiskulud suurenesid 2021.–2023. aastal tööjõukulude ja tooraine hinnatõusu tõttu 26 %. Lisaks on energiakulud olnud volatiilsed, mis on oluliselt mõjutanud energiast sõltuvaid tootmisharusid. Ühiku tootmiskulu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes, kuid jäi tänu energiahindade langusele, suuremale energiatõhususele ja edukatele kuluhaldusstrateegiatele 2021. aasta tasemest palju kõrgemale.

(254)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(255)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid pidevalt, suurenedes asjaomasel perioodil kokku 11 %. Kasv oli peamiselt tingitud tööturusurvest, kuna ettevõtted tõstsid palku, et meelitada töötajaid COVIDi-järgsele pingelisele tööturule, mida iseloomustas kõrge inflatsioon, ja neid seal hoida.

(256)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(257)

Varude suurenemine 2022. aastal oli algselt tingitud strateegilisest varude suurendamisest, et olla valmis kavandatud ahjude ümberehitamiseks. See oli kooskõlas varasema perioodiga COVID-19 ajal, mil nõudlus kasvas märkimisväärselt ja tarneahela probleemid ajendasid liidu tootjaid tootmisnõuete täitmiseks tooraineid üle tellima. Pärast ahjude ümberehitamise lõpuleviimist varud vähenesid, kuna valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olemasolevad varud maha müüa. 2022. aasta varude suurenemine oli tingitud varude suurendamisest, et olla valmis kavandatud ahjude ümberehituse ajal toimuvaks tootmise peatamiseks. Pärast taastamist varud siiski vähenesid, kuna valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus need varud 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maha müüa, mis langeb kokku tootmismahu vähenemisega.

(258)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(259)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kuigi liidu tootmisharu kandis 2021. aastal kahjumit, suurenes kasumlikkus 2022. aastal, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid ühiku tootmiskulude suurenemise klientidele üle kanda tänu soodsatele turutingimustele, mis olid seotud suure nõudluse ja suurte transpordikuludega. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikkus siiski vähenes suurenenud kulude tõttu, mida ei olnud võimalik kompenseerida müügihindade tõusuga Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise tõttu, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(260)

Investeeringud asjaomasel perioodil suurenesid. Need investeeringud olid peamiselt seotud valimisse kaasatud liidu tootjate ahjude renoveerimisega, mille eesmärk oli tagada seadmete pikaealisus. Need pikalt planeeritud investeeringud tehti 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud ebasoodsate turutingimuste taustal.

(261)

Rahavoog aastatel 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini näitas märkimisväärseid kõikumisi, mis olid tingitud volatiilsetest turutingimustest ja mõnede tehaste konkreetsetest tegevuspiirangutest, mis olid seotud ahjude ümberehitamise edasilükkamisega. Asjaomasel perioodil oli 2022. aasta ainus aasta, mil kõik valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid märkimisväärset kasumit, mis kahanes osaliselt varude kasvatamisel enne ahjude ümberehitust, mis tõi kaasa positiivse rahavoo. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäid rahavood hoolimata suurest kahjumist positiivseks. See näiliselt vastuoluline olukord, mis oli eriti ilmne läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võib suuresti olla tingitud 2022. aastal kogunenud varude vähenemisest tulenevast märkimisväärsest positiivsest mõjust rahavoogudele.

(262)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus muutus sarnaselt kasumlikkusega. Esmalt suurenes see 2022. aastal, seejärel vähenes 2023. aastal ja veelgi enam läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis raskendas liidu tootmisharu jaoks kapitali kaasamist ja kasvu.

(263)

Asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlik ainult 2022. aastal, pärast mida muutus see taas kahjumlikuks. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid liidu tootmisharu kahjumlik olukord kokku impordi suurenemisega Hiina RVst hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ja tootmiskulud.

(264)

Liidu tootmisharu suutis 2022. aastal oma hinnataset tõsta, et saavutada kasumlik olukord. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindade ja Hiina RVst pärit impordi hindade vahe siiski suurenes. Liidu hinnad tõusid asjaomasel perioodil 10 %, samal ajal kui Hiina RVst pärit impordi hinnad langesid samal perioodil 28 %. Sellest tulenevalt järgisid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordihinnad liidu tootmisharu hindadega võrreldes vastupidist suundumust. Selle tulemusena kaotas liidu tootmisharu, kuigi ta oli sunnitud müüma kahjumiga, ajavahemikul 2021. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni turuosa Hiina impordi kasuks.

(265)

Peaaegu kõigi kahjunäitajate üldine suundumus oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, kasumlikkus ja investeeringutasuvus halvenesid koos müügimahtude ja turuosa vähenemisega. 2022. aastal suutis liit teataval määral taastuda, kuna nõudlus klaasfilamentkiu järele suurenes pärast COVID-19 meetmete kaotamist. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil halvenes liidu tootmisharu olukord langevate hindadega impordimahu suurenemise tõttu veelgi, nagu näitab liidu tootmisharu suurenenud kahjum.

(266)

Nagu eespool märgitud, olid muud majandusnäitajad, nagu investeeringutasuvus, asjaomasel perioodil negatiivsed, välja arvatud 2022. aastal. See mõjutas liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada ja kapitali kaasata, takistades seega tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist keskpikas ja pikas perspektiivis.

(267)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(268)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuriti, kas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(269)

Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Komisjoni poolt arvesse võetud tegurid olid import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV, liidu tootmisharu eksporditulemused, tooraine- ja energiakulude suurenemine liidu tootmisharus ning nõudluse vähenemine.

(270)

Komisjon uuris asjaomasest riigist pärit impordi mahtude muutumist ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 6.

(271)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustusmeetmetest ning vähenevast tarbimisest suurenes asjaomasel perioodil Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Kui võtta võrdlusaastaks 2021. aasta, suurenes impordimaht 51 %, samal ajal kui Hiina RVst pärit impordi turuosa suurenes 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(272)

Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil viie protsendipunkti võrra.

(273)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised ühikuhinnad vähenesid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 28 % ning olid madalamad liidu tootmisharu hindadest samal perioodil.

(274)

Liidu tootmisharu oli 2022. aastal kasumlik ja muutus hiljem kahjumis olevaks, mis langes kokku Hiina RVst pärit impordi hindade märkimisväärse langusega. Isegi pärast müügihinna alandamist 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada. Kõnealune hinnaalandus tehti kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli kahjumlik olukord.

(275)

Eespool esitatu põhjal järeldati, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi hinnatase avaldas liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale märkimisväärselt negatiivset mõju ja mängis seega otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud olulises kahjus.

(276)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega. Seoses kahaneva turuga avaldas Hiina RVst pärit impordi suurenenud turuosa koos madalate keskmiste müügihindadega negatiivset mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale. Kuigi liidu tootmisharu suutis 2022. aastal taastuda, ei suutnud ta suurenenud tootmiskulude täielikuks katmiseks oma müügihindu piisavalt tõsta, sest Hiina RVst pärit klaasfilamentkiu dumpinguhinnaga import suurenes. Seega järeldas komisjon, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasv langes 2023. aastal kokku liidu tootmisharu olukorra märkimisväärse halvenemisega, mis jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(277)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tegi komisjon kindlaks, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(278)

Klaasfilamentkiust toodete import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV pärines peamiselt Egiptusest, Malaisiast ja Ühendkuningriigist.

(279)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud klaasfilamentkiust toodete impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(280)

Malaisiast liitu suunatud import näitas 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini nii mahu kui ka turuosa märkimisväärset vähenemist koos hinnakõikumistega. Impordimaht vähenes järsult 136 086 tonnilt 2021. aastal 76 909 tonnile 2023. aastal, enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks veidi taastus, jõudes 84 827 tonnini. Sellest tulenevalt vähenes Malaisiast pärit impordi turuosa 15 %-lt 9 %-le, enne kui see veidi suurenes, 10 %-le. Kuigi keskmine hind tonni kohta tõusis 2022. aastal esialgu 32 %, langes see 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt.

(281)

Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi maht ja turuosa püsisid märkimisväärsete hinnakõikumiste tingimustes stabiilsena, eriti võrreldes liidu keskmiste hindadega. Egiptusest pärit impordi maht suurenes 2021.–2022. aastal veidi (ligikaudu 5 %), vähenes 2023. aastal ligikaudu 10 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks peaaegu esialgsele tasemele, säilitades püsiva 12 % turuosa, mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi kasvas, jõudes 13 %ni. Egiptusest pärit impordi hinnad jäid madalamaks nii liidu tootmisharu keskmistest hindadest kui ka Hiinast pärit impordi hindadest.

(282)

Klaasfilamentkiust toodete import Ühendkuningriigist liitu 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini näitas mahu suurenemist ja suhteliselt stabiilset turuosa. Ühendkuningriigist pärit impordi maht suurenes aastatel 2021–2022, kuid vähenes seejärel 2023. aastal ligikaudu 12 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 5 %. Turuosa suurenes 2022. ja 2023. aastal 4 %-lt 6 %-le, langedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi, – 5 %-le. Ühendkuningriigist pärit impordi keskmine hind tonni kohta oli samal või kõrgemal tasemel kui liidu tootmisharu keskmine hind ja kõrgem kui Hiina RVst pärit impordi hind. Ühendkuningriigist pärit impordi hinnad tõusid 2021.–2022. aastal kõigepealt 31 % ja tõusid 2023. aastal jätkuvalt 1 397 euroni, enne kui need läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi langesid – 1 273 euroni.

(283)

Klaasfilamentkiust toodete import kolmandatest riikidest (v.a eelnevalt kindlaks määratud riigid) liitu suurenes asjaomasel perioodil mahult ja turuosalt 18 %-lt 20 %-le. Nende riikide keskmised hinnad olid siiski kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordi hinnad.

(284)

Muudest kolmandatest riikidest pärit klaasfilamentkiust toodete impordiandmete analüüs annab vastuolulise pildi. Malaisiast pärit import vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt nii absoluut- kui ka suhtarvudes, olles samal ajal liidu tootmisharu hindadest madalam. Egiptusest pärit import jäi stabiilseks, kuid selle hind oli madalam kui liidu tööstuse keskmine hind. Ühendkuningriigist pärit import, mis küll suurenes, sisenes liitu 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgemate hindadega. Muudest eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Kokkuvõttes ei toimunud märkimisväärset importi kolmandatest riikidest, mis oleksid asjaomasel perioodil ja eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurendanud oma turuosa ja mille hind oleks olnud liidu tootmisharu hindadest madalam.

(285)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(286)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Liidu tootjate eksporditegevus

(287)

Alates 2021. aastast on liidu tootmisharu eksport järk-järgult suurenenud, kuid jäänud kogumüügiga võrreldes väikeseks. Kõnealune eksport koosnes suures osas kõrgemate tehnilise nõuetega toodetest, mis kaitsesid neid otsese hinnakonkurentsi eest. Sellest tulenevalt võiks liit saavutada nende klaasfilamentkiust toodete puhul rahvusvahelistel turgudel liidu turuga võrreldes kõrgemaid hindu. See kajastas strateegilist keskendumist välismaa nišiturgudele.

(288)

Seega ei nõrgendanud eksportmüügi kasv põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Vastupidi, eksportmüük võimaldas liidu tootmisharul parandada oma üldist finantsolukorda tänu suurenenud müügimahule ja saavutatud hinnatasemele, mis oli kõrgem kui liidu turul.

(289)

Liidu tootmisharu keskmine energiahind muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Energia ja toorainete hinnad liidus

(290)

Energiahindade suundumus liidus asjaomasel perioodil näitas märkimisväärset tõusu ja lõpuks stabiliseerumist. 2022. aasta järsku kasvu võrreldes 2021. aastaga süvendasid energiavarustust mõjutavate geopoliitiliste pingete tagajärjed, mis olid peamiselt tingitud Venemaa põhjendamatust ja provotseerimata agressioonisõjast Ukraina vastu. Energiahindade järsk tõus mõjutas märkimisväärselt valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulusid. 2023. aastaks energiahinnad langesid.

(291)

Uurimine näitas, et peamiste toorainete kulud suurenesid 2022. aastal märkimisväärselt, aidates kaasa ühiku müügihinna märkimisväärsele tõusule, kuna liidu tootmisharu sai need kulud klientidele üle kanda. Kuigi 2023. aastal tooraine kulud jätkasid tõusu, langes samal ajal ühiku müügihind, kuna liidu tööstus ei suutnud neid lisakulusid klientidele edasi kanda. Kuigi toorainekulud võrreldes 2023. ja 2022. aasta kuludega vähenesid, langesid liidu turuhinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi, sest liidu tootmisharu ei suutnud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu oma hindu säilitada ega tõsta.

(292)

Selle põhjal järeldas komisjon, et energiahindade ja toorainekulude muutumine ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel.

(293)

Nagu on märgitud põhjenduses 245, näitas nii vabaturu kui ka tootmisharusisese turu müük asjaomasel perioodil sarnast suundumust, kuid tootmisharusisene müük kahanes aeglasemalt, täpsemalt 7 protsendipunkti vähem. Seetõttu ei saa tootmisharusisest müüki pidada teguriks, mis kahjustaks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja selle mõju vahel liidu tootmisharule.

(294)

Kuigi nõudlus mõnevõrra vähenes, nagu on selgitatud põhjenduses 171, suurenes Hiina impordi turuosa 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid. Lisaks jõuti uurimise käigus järeldusele, et Hiina impordi puhul esineb hindade allalöömine ja hindade allasurumine.

(295)

Selle põhjal järeldas komisjon, et nõudluse vähenemine ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel.

(296)

Liidu tootmisharu finantsolukord halvenes 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üldiselt. Need negatiivsed asjaolud langesid ajaliselt kokku Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisega, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad ja kulud, hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest tollimaksudest.

(297)

Analüüsiti ka muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada. Sellega seoses leiti, et muudest kolmandatest riikidest pärit import, liidu tootmisharu eksporditegevus, energiahindade tõus, tootmisharusisese turu areng ja nõudluse vähenemine ei nõrgendanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(298)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Nagu on selgitatud põhjenduses 52, lõpetasid kaks liidu tootjat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil klaasfilamentkiust toodete tootmise ebasoodsate turutingimuste tõttu.

(299)

Meetmete muutmine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada/taastada oma turuosa, suurendada tootmist ja tootmisvõimsuse rakendamist, tõsta hindu tootmiskulu katmiseks ja saavutada selline kasumlikkus, mida võiks eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes. Selle alusel peaks liidu tootmisharu taastama kestlikkuse, mis võimaldaks tal teha tulevikus investeeringuid.

(300)

Meetmete säilitamine samal tasemel tooks tõenäoliselt kaasa turuosa edasise vähenemise ja kasumlikkuse vähenemise, mis muutus 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks. See võib põhjustada täiendavaid tootmisrajatiste sulgemisi ja koondamisi, seades seega ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse.

(301)

Seetõttu jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete muutmine Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(302)

Ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule.

(303)

Uurimise käigus andsid endast teada ja esitasid küsimustikule väga puudulikud vastused ainult kaks kasutajat, Amiblu Holding GmbH ja F.S. Fehrer Automotive GmbH. Komisjon palus asjaomastel isikutel esitada puuduv teave, kuid nad ei täitnud seda taotlust ettenähtud tähtaja jooksul.

(304)

Algatamise ajal esitas teine kasutaja, PROXIM, meetmete võimaliku muutmise suhtes vastuväiteid. PROXIM väitis, et paljud kasutajad ei olnud uurimisest teadlikud, mis takistas neil ettenähtud aja jooksul küsimustikku esitada.

(305)

Komisjon võttis siiski kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki taotluses nimetatud teadaolevaid kasutajaid ja sõltumatuid importijaid teavitataks nõuetekohaselt. Lisaks avaldati Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade, millega teavitati uurimisest kõiki huvitatud isikuid. Juhtumi veebisaidil avaldati ka kasutajatele ja importijatele mõeldud küsimustikud (119).

(306)

Oma avalduses väitsid kasutajad Tolnatext Fonalfeldolgozo es Müszakiszovet-gyàrto Bt. (edaspidi „Tolnatext”) ja Dr. Günther Kast GmbH & Co., mis kuuluvad KAST Groupi, et täiendavate kaubandusmeetmete rakendamine mõjutaks negatiivselt tõhusat tarneahelat. Tolnatexti sõnul ei ole liidu tootjad hoolimata sellest, et nad on kehtivate meetmetega kaitstud, suurendanud oma suutlikkust tarnida liidu turule klaasfilamentkiust tooteid, et rahuldada asjakohaselt kasutajate nõudlust. Lisaks märkisid nad, et teatavat heiet, näiteks madala joontihedusega heiet, liidus ei toodeta ning mõne puhul ei vasta liidu tootjad kasutajate nõutud tehnilistele nõuetele, mis muudab kasutajad äärmiselt sõltuvaks alternatiivsetest allikatest pärit konkreetsete toodete kättesaadavusest. Lisaks mõjutas liidu kasutajaid negatiivselt Hiina RV ekspordimaksusoodustuste vähenemine ja mõnest liidu tootjast moodustunud üha kontsentreeritum oligopol. Sarnased väited esitas PROXIM oma märkustes teise tootmistegurite teate kohta.

(307)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et need väited ei olnud põhjendatud. Nagu on rõhutatud põhjenduses 260, on liidu tootmisharu hoolimata keerulistest turutingimustest teinud märkimisväärseid investeeringuid. Tootmisvõimsuse edasiseks suurendamiseks on aga vaja pikaajalisi kapitalikohustusi, mis tuginevad võrdsete võimaluste säilitamisele, kus konkurentsivõimelised tootjad saavad eeldada õiglast investeeringutasuvust. Liidu tootmisharu seisis silmitsi ka ebaõiglase impordiga muudest riikidest, näiteks Egiptusest, (120) ja keeruliste turutingimustega, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõjuga.

(308)

Klaasfilamentkiust tooted on suures osas standardsed tooted. Vaatamata mitmesugustele erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele lõppkasutuses, on kõigil klaasfilamentkiust toodete eri liikidel samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt samadel eesmärkidel. Seega saavad klaasfilamentkiust toodete kasutajad muuta tarneallikaid, kuna väljaspool Hiina RVd on olemas alternatiivsed tarneallikad, sealhulgas Malaisia, Egiptus, Ühendkuningriik ja muud allikad. Lisaks on liidu tootmisharul tootmisvõimsus, suutlikkus ja tehnoloogia paljude nõutavate liikide, näiteks madala joontihedusega heide tootmiseks. Liidu tootmisharu on investeerinud innovatsiooni ja teinud järjepidevalt koostööd järgtööstusega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et tooteid tõhusalt kohandada. Nagu märgitud põhjenduses 327, ei olnud kahjuks sellised investeeringud alati võimalikud, kuna Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu valitses tihe konkurents.

(309)

Isegi kui Hiina RV ekspordimaksusoodustuse tagasimaksed 2024. aasta novembris vähenesid, sisenesid liidu turule jätkuvalt suured impordimahud. See näitas, et maksusoodustuse muutus üksi turudünaamikat märkimisväärselt ei mõjutanud. Analüüsiti turukontsentratsiooniga seotud probleeme. Sellega seoses märkis komisjon, et üldiselt kontrollivad reguleerivad asutused hoolikalt ühinemisi ja omandamisi, et vältida konkurentsivastast käitumist. Sellised küsimused ei kuulu aga käesoleva kaubandusalase uurimise kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(310)

Kasutaja OPTIPLAN GmbH esitas märkused pärast algatamisteates sätestatud tähtaega, mille kohaselt peavad kõik huvitatud isikud esitama oma seisukohad, teabe ja kinnitavad tõendid 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist. OPTIPLAN väitis oma avalduses, et kombineeritud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude suurendamine mõjutaks tema tegevust, kuna see häiriks tema tarneahelat piiratud pakkumise ja uute tarnijate kvalifitseerimise vajaduse tõttu. OPTIPLAN väitis ka, et rangemad meetmed suurendaksid ka tema kulusid.

(311)

Kuigi OPTIPLAN ei esitanud tõendeid, mis toetaksid tema väidet tarnenappuse kohta, viitab komisjon põhjendusele 307, kus seda küsimust on juba käsitletud. Kuna OPTIPLAN ei vastanud küsimustikule, ei olnud kulusid käsitlevat väidet võimalik hinnata. Seepärast lükati need märkused tagasi.

(312)

Pärast avalikustamist väitis PROXIM, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse klaaskiust armeeringute liidu kasutajate olukorda ja väiteid. Ta väitis, et kasutajad on oluliselt raskemas konkurentsiolukorras kui liidu tootjad, eelkõige vertikaalselt integreeritud tootjad. Lisaks väitis PROXIM, et komisjon ei andnud kasutajatele piisavat abi, et hõlbustada nende tõhusat osalemist uurimises, mistõttu nende mured ei kajastunud järeldustes asjakohaselt.

(313)

Komisjon tuletas meelde, et kõiki taotluses nimetatud teadaolevaid kasutajaid ja sõltumatuid importijaid teavitati nõuetekohaselt läbivaatamise algatamisest. Euroopa Liidu Teatajas avaldati algatamisteade, kasutajatele ja importijatele mõeldud küsimustikud tehti internetis kättesaadavaks ning kõigil isikutel paluti esitada märkusi ja taotleda ärakuulamist. Mitu kasutajat, sealhulgas PROXIM, esitasid oma seisukohad ja kuulati ära isikud, kes vastava taotluse esitasid. Komisjon jõudis seega järeldusele, et kasutajatele anti kõik võimalused osalemiseks ja et nende väiteid võeti kooskõlas menetlusnõuetega arvesse.

(314)

PROXIM väitis ka, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt vähendas Hiina Rahvavabariigi valitsus 2024. aasta lõpus teatavate mittemetalsetest mineraalidest toodete kategooriate, sealhulgas klaasfilamentkiust toodete potentsiaalselt asjakohaste tariifiridade ekspordimaksusoodustuste taset 13 %-lt 9 %-le. PROXIMi hinnangul alandas see tegevus märgatavalt Hiina RV subsideerimise taset ja seda oleks tulnud tasakaalustusmeetmete taseme kehtestamisel arvesse võtta.

(315)

Seoses viitega Hiina RV ekspordimaksusoodustuse vähendamisele 2024. aasta lõpus märkis komisjon, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import sisenes suures mahus liidu turule ka pärast soodustuse vähendamist. Nagu uurimises märgitud, ei muutnud soodustuste muutmine oluliselt turudünaamikat, mida iseloomustas endiselt märkimisväärne hinna allalöömine ja hindade allasurumine Hiina impordi poolt. Peale selle toimus soodustuste muutus pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja seetõttu ei saanud seda käesolevas menetluses subsideerimise taseme kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(316)

Lisaks väitis PROXIM, et meetmete praegune tase võib kahjustada liidu järgtööstusi, suurendades nende kulusid võrreldes konkurentidega väljaspool liitu. Eelkõige juhtis PROXIM tähelepanu ohule, et liidu kasutajate konkurentsivõime väheneb ja tootmisahela järgmise etapi tegevused võidakse liidust välja viia. PROXIM nõudis seetõttu, et komisjon tagaks tasakaalustatuma lähenemisviisi liidu tootjate kaitse ja liidu kasutajate huvide vahel, et vältida viimaste ebaproportsionaalset kahjustamist.

(317)

Seoses väitega, et meetmed suurendaksid kasutajate kulusid ja vähendaksid nende konkurentsivõimet võrreldes väljaspool liitu asuvate ettevõtjatega, leidis komisjon, et mis tahes mõju kuludele on eeldatavasti piiratud, võttes arvesse klaaskiu tugevdamise mõõdukat osakaalu tootmise kogukuludes ja alternatiivsete tarneallikate kättesaadavust. Komisjon järeldas, et meetmed ei mõjutaks oluliselt liidu kasutajate konkurentsivõimet ega tooks kaasa tootmisahela järgmise etapi tegevuste ümberpaigutamist. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(318)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal ning kasutajate ja importijate sisulise vastuse puudumisel puudusid tõendid, mis oleksid vastuolus järeldusega, et meetmete negatiivne mõju sõltumatutele importijatele ja kasutajatele on eeldatavasti piiratud ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

(319)

Äriühingud, kes tarnivad epoksüvaiku liidu tootmisharule, Olin Epoxy & Chemicals International (USA), Westlake Epoxy BV (NL) ja Spolek pro chemickou a hutní výrobu, akciová společnost (CZ), väljendasid oma toetust meetmete rakendamisele. Nad rõhutasid, kui oluline on, et kõik selle väärtusahela põhikomponendid ja materjalid asuksid liidus, et tagada toimetulekuvõime strateegilistes sektorites. Lisaks kinnitasid nad, et sellise kohaloleku säilitamine tugevdab tarneahelat ning suurendab liidu innovatsioonisuutlikkust ja suutlikkust reageerida tõhusalt turunõudlusele.

(320)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes meetmete muutmine liidu huvides.

(321)

Nagu on järeldatud põhjenduses 267, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Sellest tulenevalt ei ole meetmete praegune tase kahju põhjustava dumpingu vastu võitlemiseks enam piisav.

(322)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal on ilmne, et kehtivate meetmetega ei saavutata kahju kõrvaldamisel kavandatud tulemusi. Seepärast tuleks olemasolevate meetmete taset muuta, et hoida ära dumpingust põhjustatud kahju liidu tootmisharule.

(323)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(324)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõike 2c ja artikli 7 lõike 2d tähenduses.

(325)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(326)

Mis puudutab kasumlikkuse taset enne Hiina RVst pärit impordi suurenemist, siis uuris komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate kümne aasta jooksul saavutatud kasumit. Märgiti, et Hiinast pärit import oli liidu turul olemas kogu kümne aasta jooksul ja seetõttu ei olnud võimalik määrata kasumimarginaali ühegi Hiina RVst pärit impordi kasvule eelnenud aasta põhjal. Samuti leiti, et COVID-19 järgne majanduse taastumine mõjutas 2022. aastat tugevalt ning see aasta ei tundunud olevat asjakohane taotletava kasumi kindlaksmääramiseks. Seepärast leiti, et 2016. aasta oli asjakohane, sest see oli kõige hilisem aasta, mil liidu tootmisharu tegutses tavapärastes turutingimustes pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kehtestamist 2014. aastal. 2016. aastal oli liidu tootmisharu kasum 12,28 %, samas kui Hiina RVst pärit import moodustas 8 % liidu tarbimisest (121).

(327)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet kontrollkäikude ajal, kontrollides äriühingu sisedokumente investeerimiskavade, juhtkonna otsuste ja finantsaruannete kohta. Liidu tootmisharu väited osutusid põhjendatuks. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. Tuginedes kontrollitud teabele investeeringute kohta, mida asjaomasel perioodil ei olnud võimalik teha, suurendati taotletavaid kasumimarginaale olenevalt valimisse kaasatud tootjast 0,26 % kuni 1,99 %.

(328)

Seega jäi käesolevas uurimises ja kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c kindlaks määratud taotletav kasum vahemikku 12,54–14,27 %, sõltuvalt iga valimisse kaasatud äriühingu olukorrast.

(329)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavaid taotletavaid kasumimarginaale valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes.

(330)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei tekkinud selliste konventsioonide järgimisega seotud lisakulusid.

(331)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, välja arvatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Nagu on selgitatud põhjenduses 230, jäeti valimisse kaasatud eksportiva tootja Taishan Fiberglass Inc. puhul kahjumarginaali arvutustest välja müük, mis toimus liidu tootjaga European Owens Corning Fiberglas SPRL sõlmitud spetsiaalse tarnelepingu alusel.

(332)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „teiste koostööd teinud äriühingute“ ja „kogu muu Hiina RVst pärit impordi“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja selle impordi dumpingumarginaal (vt põhjendused 218 ja 219).

(333)

Pärast avalikustamist osutas Glass Fibre Europe teatavatele tehnilistele vigadele kahjumarginaali arvutamisel. Pärast nende märkuste läbivaatamist tegi komisjon kindlaks ja parandas arvutusvead, mille tulemusel kohandati kahjumarginaali, mis avalikustati koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele.

(334)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (122) artikli 24 lõikega 1 ja artikli 15 lõikega 2 ja topeltarvestuse vältimiseks kehtestas komisjon kõigepealt kehtiva lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Tasakaalustavad tollimaksud jäid samaks, välja arvatud Jiangsu tasakaalustav tollimaks, sest selle äriühingu tollimaks (4,9 %) kehtestati esialgses uurimises kahjumarginaali tasemel. Sellele järgnes allesjäänud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastas asjakohasele dumpingumarginaalile, mida vähendati tasakaalustava tollimaksu summa võrra, ning Jiangsu puhul vähendati seda subsiidiumimarginaali summa võrra (5,8 %). Kuna uurimise käigus tehti kindlaks, et dumpingumarginaalid olid kahjumarginaalidest madalamad, tuleb dumpinguvastased tollimaksud kehtestada dumpingumarginaalide tasemel. Kuna dumpingumarginaali vähendati kogu subsiidiumisumma võrra, ei esinenud topeltarvestuse küsimust.

(335)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

(336)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimiste käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes uuritava toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata muude äriühingute, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksuste toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes.

(337)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuse individuaalse tollimaksumäära kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (123). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(338)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(339)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peaksid liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapäraseid kontrolle ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(340)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(341)

Selleks et tagada tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestatud tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(342)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(343)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,