(1)

19. märtsil 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit fosforishappe impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. veebruaril 2025 ICL Europe Coöperatief U.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu fosforishappe tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/1334 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, samuti teadaolevatele importijatele ja kasutajatele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Nagu on märgitud algatamisteates, tegi komisjon küsimustikud kättesaadavaks ainsale kahele teadaolevale liidu tootjale, nimelt kaebuse esitajale ja äriühingule Italmatch Chemicals SPA. Liidu tootjate valikuuringut ei peetud vajalikuks.

(8)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seetõttu komisjon importijate valimit ei moodustanud.

(10)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Nõutud teabe esitasid viis asjaomase riigi äriühingut, kes nõustusid kuuluma valimisse:

(12)

Oma valikuuringu vastustes teavitasid Linyi Chunming ja Zibo Tiandan komisjoni, et lisaks enda tootele eksportisid nad liitu ka teiste sõltumatute tootjate toodetud fosforishapet. Need äriühingud väitsid, et neil ei ole võimalik oma raamatupidamisarvestuses enda toodet ja ostetud toodet eristada.

(13)

Selle põhjal leidis komisjon, et need äriühingud ei olnud oma valikuuringu vastustes tähtajaks esitanud vajalikku teavet nende toodetud fosforishappe liitu suunatud eksportmüügi kohta. 14. aprillil 2025 teavitas komisjon äriühinguid oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja võtta seega normaalväärtuse, ekspordihinna ja dumpingumarginaal kohta järelduste tegemisel aluseks kättesaadavad faktid. Äriühingutele anti võimalus esitada märkusi.

(14)

Vastusena artikli 18 kohastele kirjadele esitasid Linyi Chunming ja Zibo Tiandan selgitusi, millest nähtus, et vastupidiselt nende varasematele väidetele suutsid äriühingud liitu müüdud fosforishappe päritolu (tootmine või ostmine) jälgida. Selles etapis esitati nende selgituste toetamiseks piisavalt tõendeid. Selle tulemusel vähenes Linyi Chunmingi toodetud fosforishappe liitu suunatud eksportmüük ligikaudu kolmandiku võrra.

(15)

Seetõttu otsustas komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 sätteid mitte kohaldada ja võttis neid kahte äriühingut eksportivate tootjate esialgse valimi moodustamisel arvesse.

(16)

Peale selle muutis Hebei Jia’ao ilma nõuetekohase põhjenduseta oma valikuuringu vastust, vähendades liitu suunatud müügi mahu ühele kolmandikule algselt teatatud kogusest. Komisjon palus äriühingul esitada lisateavet, mis tõestaks valikuuringu käigus esitatud muudetud vastuse õigsust. Äriühing nõutud tõendeid aga ei esitanud.

(17)

Seetõttu järeldas komisjon, et see äriühing ei olnud oma valikuuringu vastuses tähtajaks esitanud vajalikku teavet tema toodetud fosforishappe liitu suunatud eksportmüügi kohta. 14. aprillil 2025 teavitas komisjon äriühingut oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artikli 18 lõiget 1 ja võtta seega normaalväärtuse, ekspordihinna ja dumpingumarginaali kohta järelduste tegemisel aluseks kättesaadavad faktid ning esitas selle põhjused.

(18)

Hebei Jia’aole anti võimalus esitada märkusi komisjoni kavatsuste ja nende põhjenduste kohta, mida on kirjeldatud allpool põhjendustes 16 ja 17. Äriühing ei esitanud aga mingeid märkusi. Seepärast leidis komisjon, et see äriühing ei teinud uurimises koostööd.

(19)

14. aprilli 2025. aasta verbaalnoodiga teavitas komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsust (edaspidi „Hiina RV valitsus“) oma kavatsusest kasutada Linyi Chunmingi, Zibo Tiandani ja Hebei Jia’ao puhul kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses ning andis Hiina RV valitsusele võimaluse esitada märkusi. Hiina RV valitsus märkusi ei esitanud.

(20)

Pärast selgitusi, mida koostööd tegevatelt Hiina äriühingutelt küsiti ja osaliselt saadi (vt punkt 1.4.3.1), moodustas komisjon esialgu kahest äriühingust koosneva eksportivate tootjate valimi, võttes aluseks uurimisperioodi suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(21)

Nende äriühingute eksport moodustas uurimisperioodil Hiina RVst liitu suunatud fosforishappe hinnangulisest ekspordimahust 15 % ja valikuuringu küsimustele vastanud äriühingute liitu suunatud ekspordist 70 %.

(22)

Komisjon teavitas 30. aprilli verbaalnoodiga Hiina RV valitsust eksportivate tootjate esialgse valimi moodustamisest ja kutsus teda esitama märkusi. Hiina RV valitsus märkusi ei esitanud.

(23)

Komisjon kutsus ka huvitatud isikuid eksportivate tootjate valimi moodustamise kohta märkusi esitama. Märkusi esitas kaebuse esitaja.

(24)

Kaebuse esitaja väitis, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ei olnud fosforishapet tootva Hiina tootmisharu suhtes representatiivsed, sest mõlemad tootsid fosforishapet dimetüülfosfiti kõrvaltootest. Kaebuse esitaja väitis, et kuna mõlemad äriühingud tootsid fosforishapet kõrvaltootest, ei kajasta nende tootmiskulu peamise sisendi, s.o dimetüülfosfiti kõrvaltoote tegelikke kulusid. Pigem kajastab selle ostuhind tinglikku kokkuhoidu, mille tarnija saavutab seeläbi, et ei pea kõrvaltoodet jäätmena kõrvaldama.

(25)

Kaebuse esitaja märkuste põhjal eksportivate tootjate esialgse valimi kohta palus komisjon kõikidel koostööd tegevatel Hiina äriühingutel üksikasjalikult selgitada oma tootmisprotsessi ja esitada iga tootmisetapi kohta asjaomase töötlemistoimingu, kasutatud seadmete/masinate ja sisendite ning saadud väljundite ja kõrvaltoodete üksikasjaliku kirjelduse.

(26)

Äriühingute vastuste põhjal leidis komisjon, et neljast äriühingust ainult üks kasutas fosforishappe tootmiseks põhjenduses 47 kirjeldatud tootmisprotsessi, s.o fosfortrikloriidi (PCl3) hüdrolüüsi. Kolm äriühingut kasutasid üht või mitut järgmistest töötlemistoimingutest.

(27)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt ei saanud ühtegi eespool kirjeldatud kolmest meetodist käsitada fosforishappe tootmisena. Kõigil kolmel juhul osteti fosforishapet lahjendatud kujul ja mõnikord lisandeid sisaldavana. Järgnevalt see puhastati ja kontsentreeriti.

(28)

12. juunil 2025 avaldas komisjon toimikusse lisatava teate tootmisprotsesside kohta, mida koostööd tegevad Hiina äriühingud kasutavad, ning palus huvitatud isikutel esitada seisukohad selle kohta, kas põhjenduses 26 kirjeldatud töötlemistoiminguid saab käsitada fosforishappe tootmisena ja kas nendes protsessides kasutatud sisendeid saab käsitada uuritava tootena.

(29)

Oma seisukohad esitas ainult kaebuse esitaja. Tema arvamuse kohaselt oli kõigis kolmes töötlemistoimingus kasutatud sisendite näol tegemist uuritava tootega, sest see on määratletud kui „tahke või vedel (vesilahusena) fosforishape, mida nimetatakse ka fosfoonhappeks [---]“. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et ükski kolmest protsessist ei kujutanud endast fosforishappe tootmist. Kaebuse esitaja selgitas, et kõigi kolme protsessi puhul on fosforishappe molekul juba toodetud PCl3 hüdrolüüsimise teel eelnevas tootmisetapis. Koostööd tegevate Hiina äriühingute tootmisprotsessid seisnesid üksnes vedela fosforishappe puhastamises ja/või kuivatamises. Ainult dimetüülfosfiti kõrvaltoodet hõlmava protsessi puhul toodetakse ebaoluline kogus uut fosforishapet lahuses sisalduvatest dimetüülfosfiti jääkidest. Sellest tulenevalt väitis kaebuse esitaja, et ühtegi Hiina tootjat, kelle töötlemistoiminguid on kirjeldatud põhjenduses 26, ei tohiks käsitada eksportiva tootjana.

(30)

Komisjon analüüsis koostööd tegevatelt Hiina äriühingutelt saadud teavet ja kaebuse esitaja märkusi. Keemiline reaktsioon, mille käigus fosforishappe molekul tekkis, toimus tõepoolest väärtusahela eelnevas etapis. Tootmisahelas eespool asetsevad äriühingud tootsid uuritavat toodet kõrvaltootena ja tarnisid koostööd tegevatele Hiina tootjatele lahust, mis sisaldas põhiliselt fosforishapet, teatavas koguses vett ja lisandeid. Koostööd tegevad Hiina äriühingud tegid väiksemaid töötlemistoiminguid, mis piirdusid eelkõige vedela toote puhastamise ja tahketeks kristallideks töötlemisega.

(31)

Selle tulemusel otsustas komisjon, et uuritava toote eksportiva tootjana ei tuleks käsitada järgmist kolme koostööd tegevat Hiina äriühingut, kes tegid üksnes piiratud töötlemistoiminguid:

(32)

Ainsa järelejäänud eksportiva tootja JQWT eksport moodustas alla 4 % Hiina RVst liitu eksporditud fosforishappe hinnangulisest mahust. Seega ei olnud see piisavalt representatiivne, et teha selle põhjal kogu riiki käsitlevaid järeldusi. Peale selle märkis äriühing, et ta kavatseb taotleda individuaalset kontrollimist, kuid ei esitanud tähtaja jooksul küsimustikule vastust, mis tähendab, et individuaalne teave ainsa eksportiva tootja kohta ei olnud kättesaadav.

(33)

Seetõttu teavitas komisjon 10. juulil 2025 huvitatud isikuid oma analüüsi järeldustest, mida on kirjeldatud põhjendustes 30–32, ja oma seisukohast, et käesolevas uurimises võib koostöösoovimatus tõenäoliselt avaldada uurimise tulemustele olulist mõju alusmääruse artikli 17 lõike 4 tähenduses, millest tulenevalt kavatseb ta kohaldada üleriigilise dumpingu taseme kohta järelduste tegemisel alusmääruse artikli 18 asjakohaseid sätteid (edaspidi „valikuuringut käsitlev lõplik otsus“).

(34)

10. juuli 2025. aasta verbaalnoodiga teavitati valikuuringut käsitlevast lõplikust otsusest ka Hiina RV valitsust. Hiina RV valitsus ei esitanud ühtki märkust.

(35)

Vastusena komisjoni lõplikule otsusele valikuuringu kohta taotlesid kolm mõjutatud äriühingut ärakuulamist. Ärakuulamisel väitsid nad, et kuna nad omasid tootmisliine ja töötlesid toorainena kasutatavat vedelat fosforishapet tahkeks fosforishappeks, tuleks neid pidada tootjateks ja seega käesolevas uurimises eksportivateks tootjateks. Kaks algselt valimisse kaasatud äriühingut taotlesid endale individuaalse dumpingumarginaali määramist.

(36)

Kolm äriühingut kinnitasid ärakuulamisel, et nende tehtavates töötlemistoimingutes kasutatakse peamise sisendina vedelat fosforishapet. Samuti ei esitanud nad sisulisi argumente, mis lükkaksid ümber komisjoni järelduse, et uuritavat toodet tootsid eelnevas etapis nende äriühingute tarnijad. Seega kinnitas komisjon oma järeldused koostöösoovimatuse ja sellest tulenevalt alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta üleriigilist dumpingu taset käsitlevate järelduste tegemisel.

(37)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(38)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt prima facie tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiina RVs. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina RV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud.

(39)

Hiina RV valitsus ühelegi küsimustikule ei vastanud. Seepärast teavitas komisjon 10. juuli 2025. aasta verbaalnoodiga Hiina RV valitsust, et ta kavatseb kasutada Hiina RVs oluliste moonutuste ja toorainemoonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina RV valitsusele anti võimalus esitada märkusi. Hiina RV valitsus märkusi ei esitanud.

(40)

Komisjon saatis küsimustikud kahele algselt valimisse kaasatud Hiina äriühingule.

(41)

Kõik küsimustikud, sealhulgas sõltumatute importijate küsimustik ja kasutajate küsimustik tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(42)

Kaebuse esitaja esitas küsimustikule vastuse tähtaja jooksul. Teine liidu tootja Italmatch Chemicals SPA algselt küsimustikule ei vastanud. Komisjonile esitatud selgituse kohaselt ei teinud äriühing seda põhjusel, et ta ei müünud uuritavat toodet vabaturul. Komisjoni taotlusel esitas ta aga hiljem vastuse küsimustikule, millest komisjonil oli võimalik kogu liidu fosforishappe tootmisharu kahjuanalüüsis lähtuda (5).

(43)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Nagu on selgitatud punktis 1.4.3.2, põhines dumpingu kindlakstegemine kättesaadavatel faktidel.

(44)

Alusmääruse artikli 16 kohane kontrollkäik tehti kaebuse esitaja, äriühingu ICL Europe Coöperatief U.A. (Amsterdam, Madalmaad) valdustesse. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil teise liidu tootja, äriühingu Italmatch Chemicals SPA (Genova, Itaalia) vastust küsimustikule.

(45)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(46)

Uuritav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit tahke või vedel (vesilahusena) fosforishape, mida nimetatakse ka fosfoonhappeks ja mida tavaliselt tähistatakse CASi (Chemical Abstracts Service) numbritega 13598-36–2 ja 10294-56–1 ning mis kuulub praegu CN-koodi ex 2811 19 80 (TARICi koodi 2811 19 80 60) alla. See toode on pärit Hiina Rahvavabariigist ning selle tolliliidu ja statistika (CUSi) numbrid on tavaliselt 0021895-1 ja 0043878-8 (edaspidi „uuritav toode“).

(47)

Uuritavat toodet saab toota kahel eri meetodil. Valdavalt kasutatakse selle tootmiseks PCl3 hüdrolüüsi. Fosforishapet saab aga toota ka fosfortrioksiidi (P4O6) hüdrolüüsimise teel. On kaks peamist põhjust, miks enamjaolt kasutatakse PCl3 hüdrolüüsi. Esiteks on PCl3 sisend mitmesugustes järgneva etapi toodetes ja seega hõlpsamini kättesaadav kui P4O6. Teiseks on P4O6 keerulisem toota, see reageerib lihtsamalt ja on seega vähem stabiilne.

(48)

Fosforishappel on palju erinevaid kasutusviise ning see on tooraine fosfonaatide ja teiste erikemikaalide tootmisel, mida kasutatakse mitmesugusel viisil eri sektorites (veepuhastus, pesu- ja puhastusained, põllumajandus, nafta ja gaas, ehitusmaterjalid, tekstiili- ja nahatööstus, paberi- ja tselluloositööstus, ravimid ja isikliku hügieeni tooted, toidu- ja joogitööstus).

(49)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode.

(50)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(51)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(52)

Linyi Chunming esitas kaks märkust. Esimeses märkuses paluti lisada tootmisel kasutatavate toorainete kindlakstegemiseks uus toote kontrollnumbri kriteerium. Teises märkuses paluti välja jätta fosforishape, mille tootmiseks kasutab äriühing liidu tootjast erinevat toorainet. Oma taotluse põhjendamiseks selgitas Linyi Chunming, et tema konkreetse tootmisprotsessi kasutamisel saadakse erinevast toorainest veidi madalama puhtusastmega fosforishapet, mille tootmiskulud on erinevad ja keskkonnamõju väike ning millel võivad olla teistsugused kasutusviisid kui liidu tootjate toodetaval fosforishappel. Nendel põhjustel tuleks tema toode uurimise käsitlusalast välja jätta.

(53)

Vastusena Linyi Chunmingi esimesele märkusele, mis käsitles toote kontrollnumbri struktuuri, vaidlustas ICL Linyi Chunmingi väited, sest märkus ja eeskätt tootmisprotsessi selgitus ei olnud tema arvamuse kohaselt piisavalt selge. Lisaks leiti, et kasutatav tooraine juba sisaldas teatava protsendi fosforishapet, mida kuivatamis- ja puhastamisetappides täiendavalt töödeldi, et saada lõplik kristalliline fosforishape. Nendel põhjustel palus ICL komisjonil toote kontrollnumbri muutmise taotlus tagasi lükata.

(54)

Pärast Linyi Chunmingi väidete ja ICLi esitatud teabe hindamist järeldas komisjon, et toote kontrollnumbri struktuuri muutmine või alternatiivsete protsesside teel toodetud fosforishappe väljajätmine ei ole põhjendatud. Komisjon selgitas 12. juunil 2025 avaldatud ja toimikusse lisatud teates, (6) et muude fosforishappe tootmise meetodite puhul kasutatakse peamiselt selliseid tooraineid, mis juba sisaldavad fosforishapet. Kuigi need sisendid peavad veel läbima töötluse, tuleks neid käsitada juba uuritava tootena. Seepärast lükati mõlemad väited tagasi.

(55)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(56)

Sellest tulenevalt kutsus komisjonalgatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet toote tootmisel kasutatavate sisendite kohta, selleks et koguda alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalikke andmeid. Nagu on selgitatud punktis 1.4.3.2, oli tõenäoline, et Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatus võib uurimise tulemusi oluliselt mõjutada. Seega kohaldas komisjon alusmääruse artikli 18 asjakohaseid sätteid, et teha järeldused üleriigilise dumpingu taseme kohta.

(57)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(58)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(59)

2. septembril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „allikaid käsitlev teade“). Allikaid käsitlevas teates loetles komisjon kõik fosforishappe tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, samuti selle tootmisel saadav kõrvalsaadus. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Indoneesia, Malaisia ja Serbia. Võttes arvesse vajaliku teabe kättesaadavust neljas võimalikus võrdlusriigis, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia. Samuti teatas komisjon huvitatud isikutele, et määrab tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kahe Brasiilia samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootja, nimelt äriühingute Nortox S.A. ja Vittia S.A kohta kättesaadava teabe põhjal.

(60)

Kaebuse esitaja esitas komisjonile allikaid käsitleva teate kohta märkusi. Ta vaidlustas kõrvalsaaduse moonutamata väärtuse kindlaksmääramise. Neid märkusi on käsitletud punktis 3.2.5.2.

(61)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(62)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(63)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(64)

Hiina RV keemiasektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (7) tegi komisjon kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu.

(65)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (8). Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa keemiasektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (9) ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (10). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (11). Samuti järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs moonutusi eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ja maakasutusõiguste jaotamisel (12). Samamoodi leidis komisjon keemiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (13) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (14).

(66)

Sarnaselt eelmistele Hiina RV keemiasektorit käsitlevatele uurimistele analüüsis komisjon käesoleva uurimise käigus, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, arvestades oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses, ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (15) (edaspidi „aruanne“), milles tuginetakse avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(67)

Kaebuses väideti, et Hiina fosforishappe sektoris esineb olulisi moonutusi. Selles viidati aruandele ja eelkõige sellele, et Hiina RV majandussüsteem on „sotsialistlik turumajandus“ ja Hiina Kommunistlikul Parteil (edaspidi „HKP“) on aktiivne roll nii Hiina RV avalikus kui ka erasektoris.

(68)

Täpsemalt märgiti kaebuses järgmist.

(69)

Kokkuvõttes jäädi kaebuses seisukohale, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole kaebuse kohaselt käesoleval juhul sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(70)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Oma analüüsis käsitles ta valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(71)

Selleks hindas komisjon kõigepealt, kas fosforishappe sektorit teenindavad Hiina RVs olulisel määral ettevõtjad, kes on Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Asjaomase toote sektoris tegutsevad nii eraettevõtted, nagu Taizhou Yongchang Chemical Co. Ltd, (24) kui ka riigi omanduses olevad ettevõtted, nagu Yuntianhua kontsern (25). Erasektori ja riigi omanduses olevate tootjate täpset suhet fosforishappe turul ei olnud võimalik kindlaks teha. Komisjon leidis siiski, et mitu tootjat on otseselt riigi kontrolli all. Selline tootja on näiteks Yunnan Yuntianhua Co. Ltd., mida kontrollib Yuntianhua kontsern, (26) mille aktsiatest 64,8 % kuulub Yunnani provintsivalitsuse riigivara järelevalve- ja halduskomisjonile. Lisaks kontrollib äriühingut Hubei Xingfa Chemicals Group Ltd (27) Yichang Xingfa kontsern, (28) riigi omanduses olev ettevõte, mis kuulub 100 % Xingshani maakonnavalitsuse riigivara järelevalve- ja halduskomisjonile (29). Ka äriühingut Hubei Yihua Chemical Industry Co. Ltd (30) kontrollib Hubei Yihua Group Ltd., täielikult Yichangi omavalitsuse riigivara järelevalve- ja halduskomisjonile kuuluv riigi omanduses olev ettevõte, (31) ning äriühingut SD Lomon (32) kontrollib lõppkokkuvõttes Sichuani provintsivalitsuse riigivara järelevalve- ja halduskomisjon (33).

(72)

Lisaks sellele on HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse saanud reegliks mitte üksnes riigi omanduses olevates ettevõtetes, (34) vaid ka eraettevõtetes, ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP organisatsioonide kaudu ettevõtjatele tõepoolest sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla.

(73)

Uurimise käigus leiti, et keemiasektorit hõlmav riiklik tööstusühendus on Hiina nafta- ja keemiatööstuse liit (edaspidi „CPCIF“). CPCIF allub HKP üldisele juhtimisele, viib ellu parteilist tegevust ja loob parteirakukeste tegevuseks vajalikud tingimused (35). Lisaks on „tööstusliidu registreeriv ja juhtiv asutus [---] tsiviilasjade ministeerium“ (36) ning CPCIFi esindajaks saamiseks tuleb „alluda HKP juhtimisele, toetada Hiinale omast sotsialismi, viia otsusekindlalt ellu partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt pädev“ (37).

(74)

Yichang Xingfa kontsern on CPCIFi liige ja talle kuulub üks liidu asepresidendi ametikoht (38). Peale selle on Yuntianhua kontsern CPCIFi liige ja talle kuulub üks liidu tegevdirektori ametikoht (39). Ka Yihua Chemical Industry Co. Ltd on CPCIFi liige (40).

(75)

Täpsemalt leiti uurimise käigus, et fosforishappe tootjaid esindav riiklik tööstusühendus on kompleksfosforväetiste tööstusliit (edaspidi „CPFIA“) (41). CPFIA allub HKP üldisele juhtimisele, viib ellu parteilist tegevust ja loob parteirakukeste tegevuseks vajalikud tingimused (42). Lisaks on „tööstusliidu registreeriv ja juhtiv asutus [---] tsiviilasjade ministeerium“ (43) ning CPFIA esindajaks saamiseks tuleb „alluda HKP juhtimisele, toetada Hiinale omast sotsialismi, viia otsusekindlalt ellu partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt pädev“ (44).

(76)

Hubei Xingfa Chemicals Group Ltd, Yuntianhua Group ja Hubei Yihua Group Ltd. on CPFIA liikmed ja täidavad liidu tegevdirektorite ametikohti (45).

(77)

Keemiasektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased keemia- ja naftakeemiasektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab 14. viisaastakuplaan majandus- ja sotsiaalarengu ning 2035. aasta perspektiivide kohta, mille kohaselt kavatseb Hiina RV valitsus „kiirendada oluliste tootmisharude, näiteks keemiatööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (46).

(78)

Lisaks on 14. viisaastakuplaani perioodil naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitlevas suunavas arvamuses (47) (edaspidi „suunav arvamus“) märgitud ka see, et Hiina RV valitsus „kiirendab traditsiooniliste tootmisharude ümberkujundamist ja ajakohastamist, töötab aktiivselt välja uusi keemilisi materjale ja peenkemikaale [---] ning edendab Hiina üleminekut suure naftakeemia- ja keemiatööstusega riigist tugevaks jõuks naftakeemia- ja keemiatööstuse valdkonnas. [---] 2025. aastaks [---] täiustatakse veelgi mahtlastina keemiatoodete tootmise koondumist ning tootmisvõimsuse rakendusaste jõuab rohkem kui 80 %ni; uute keemiliste materjalide varustuskindlus jõuab rohkem kui 75 %ni“ (48). Peale selle Hiina RV valitsus „[e]dendab tööstuse struktuuri kohandamist: tugevdab konkreetseid meetmeid ja tööstuse mastaabi teaduspõhist reguleerimist [ning] kontrollib rangelt kollase fosfori tootmisharus [---] uue tootmisvõimsuse lisamist“ (49). Kollane fosfor on fosforishappe tootmisel kasutatav sisend.

(79)

Seda nõuet kontrollida sisendina kasutatava kollase fosfori sektorit on kinnitatud ka 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta (50) ja 14. viisaastakuplaanis keskkonnasäästliku tööstuse arendamise kohta (51).

(80)

Lisaks on 2024. aasta tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis (52) esitatud „soodustatud tootmisharude“ loetelus nimetatud „tehnoloogia kollase fosfori tootmiseks räbu täielikult suletud tingimustes kõrgsurve all toimuva vesikarastuse teel“.

(81)

Peale selle on fosforivarude tõhusa kasutamise ja väärindamise edendamise rakenduskava eesmärk „täita asjaomaste riiklike kavadega ette nähtud põhiülesandeid, fosforivarusid tõhusalt kasutada ja väärindada ning suurendada kogu tööstusahela konkurentsieeliseid“ ning kava kohaselt Hiina RV valitsus „[e]dendab riiklike strateegiliste vajaduste põhjal tootmise, õppimise, teadustegevuse ja rakendamise põhjalikku integreerimist, keskendub fosforkemikaalide tootmisharu kvaliteetset arendamist piiravate peamiste tehnoloogiate ja seadmetega seotud probleemide lahendamisele, arendab aktiivselt uue kvaliteediga tootlikkust ning ehitab üles sõltumatu ja kontrollitava tööstus- ja tarneahela“ (53).

(82)

Samalaadseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest teha fosforishappe sektori üle järelevalvet ja suunata selle arengut leiab provintsi tasandil, nagu Shandongi provintsi 14. viisaastakuplaan keemiatööstuse arengu kohta, (54) mille eesmärk on „[t]erviklikult edendada tööstusbaasi täiustamist ja tööstusahela moderniseerimist, kiirendada aegunud ja ebatõhusa tootmisvõimsuse kasutusest kõrvaldamist ning edendada keemiatoodete arendamist funktsionaalse kasutuse, täiustamise ja eristamise suunas. Suunata ettevõtteid ühinema ja oma tegevust ümber korraldama, optimeerima ressursside eraldamist ja tööstusahela struktuuri ning parandama tootmise tõhusust ja kasumlikkust“ (55).

(83)

Täpsemalt nõutakse Hubei 14. viisaastakuplaanis majandus- ja sotsiaalarengu ning 2035. aasta perspektiivide kohta „traditsiooniliste tootmisharude, nagu fosforkemikaalide tootmisharu ümberkujundamist ja nüüdisajastamist“ (56).

(84)

Ka Hubei 14. viisaastakuplaanis töötleva tööstuse kvaliteetse arengu kohta nõutakse „traditsioonilise keemiatööstuse, nagu [---] fosforkemikaalide tootmisharu ümberkujundamist ja nüüdisajastamist [ning] kvaliteetsete kemikaalide arendamisele keskendumist“ (57).

(85)

Ka Hubei 14. viisaastakuplaanis uute materjalide kvaliteetse väljatöötamise kohta on kinnitatud, et Hiina RV valitsus kavatseb arendada „Yichangi uute materjalide tööstusbaasi, [et] optimeerida, täiustada ja moderniseerida fosfori tööstusahelat, keskendudes fosforil põhinevate peenkemikaalide tootmisharu uute materjalide sektori arendamisele“ (58).

(86)

Veel üks näide Hiina ametiasutuste kavatsusest fosforishappe sektori arendamist provintside tasandil kontrollida ja suunata leidub Guizhou 14. viisaastakuplaanis strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude klastrite loomise kohta, kus on märgitud, et Hiina RV valitsus „[k]iirendab fosfaatidel põhinevate peenkemikaalide tootmisharu arengut, soodustab fosfaatkemikaalide tootmisharu ja rafineerimise arendamist, arendab ja kasutab teaduslikult ja ratsionaalselt fosforiidivarusid, [---] arendab aktiivselt [---] kollase fosfori töötlemisjärgseid tooteid [ning] keskendub spetsiaalsete fosforkemikaalide, nagu elektroonilise puhtusastmega kollase fosfori, söövituslahuste ja leegiaeglustite arendamisele ning võtab eesmärgiks pikendada kollase fosfori süvatöötlemise tööstusahelat“ (59).

(87)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust mõjutada hindu või kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis leidis komisjon, et Yuntianhua kontsernis tehtava parteitöö eesmärk on „lähtuda tootmisse ja äritegevusse integreeritud rohujuuretasandi parteitöö uuest mõtteviisist, uutest meetmetest ja uutest tulemustest [---], et anda parteitöö peamiste eeliste põhjal tõhusalt hoogu kontserni kvaliteetse arengu edendamisele“ (60).

(88)

Peale selle tegutseb Yunnan Yuntianhua Co. Ltd. esimees parteikomitee sekretärina ning äriühingu tegevdirektor ja esimehe asetäitja on ühtlasi parteikomitee sekretäri asetäitja (61).

(89)

Hubei Xingfa Group Ltd. esimees on samal ajal emaettevõtja Yichang Xingfa kontserni esimees ja selle parteikomitee sekretäri asetäitja. Ka üks Hubei Xingfa Group Ltd. direktor on emaettevõtja Yichang Xingfa kontserni peadirektor ja selle parteikomitee sekretäri asetäitja (62).

(90)

Hubei Yihua Chemical Industry Co. Ltd. esimees on ühtlasi parteikomitee sekretär ja äriühingu peadirektor on parteikomitee sekretäri asetäitja (63).

(91)

Kõikide Hiina fosforishappe tootjate ja HKP vaheliste isiklike sidemete olemasolu ei olnud võimalik süstemaatiliselt kindlaks teha. Kuna aga uuritav toode esindab keemiasektori allsektorit, leidis komisjon, et keemiasektorit käsitlevate hiljutiste uurimiste käigus kindlaks tehtud teave, millele on osutatud põhjenduses 65, on asjakohane ka uuritava toote puhul.

(92)

Samuti on fosforishappe sektoris kehtestatud poliitika, millega tagatakse omamaiste tootjate sooduskohtlemine või mõjutatakse turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Komisjon leidis mitu dokumenti, millest nähtub, et fosforishappe tootmisharu saab kasu valitsuse suunistest ja sekkumisest keemiasektorisse, kuna fosforishappe näol on tegemist keemiasektori allsektoriga. Lisaks leidis komisjon ka dokumente, milles on käsitletud konkreetselt fosforisektorit.

(93)

Hiina RV valitsus peab keemiatööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (64). Seda kinnitavad arvukad kemikaale käsitlevad riiklikul, piirkondlikul ja kohalike omavalitsuste tasandil avaldatud kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus nägi 14. viisaastakuplaani raames ette keemiatööstuse optimeerimise ja ajakohastamise (65). Samamoodi on toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakuplaaniga ette nähtud, et Hiina RV valitsus „[o]ptimeerib organisatsioonilist struktuuri: muudab juhtivad ettevõtted suuremaks ja tugevamaks. [---] Toetab ettevõtteid piirkondade- ja omanikevaheliste ühinemiste ja ümberkorralduste kiirendamisel, tööstuse koondumise suurendamisel ja rahvusvahelise tegevuse elluviimisel. Arendab keemia, naftakeemia, terase, mitteraudmetallide, ehitusmaterjalide ja muude tootmisharude tööstusahelates välja keskkonnahoidlike ja konkurentsivõimeliste juhtivate ettevõtete rühma“ (66).

(94)

Täpsemalt on fosforivarude tõhusa kasutamise ja väärindamise edendamise rakenduskava seletuskirjas märgitud järgmine: „Kiiresti tuleb keskenduda tööstusahela eri etappidele ja piirkondadele ning rakendada konkreetseid poliitikameetmeid toote struktuuri, äriühingu ülesehituse ja piirkondliku paiknemise optimeerimiseks“ (67). Samuti on seletuskirjas täpsustatud, et Hiina RV valitsus kavatseb „arendada kasulikke tööstusklastreid, innustada Yunnani, Guizhou, Hubei ja Sichuani provintse ehitama üles kõrgtehnoloogilisi tootmisklastreid [ja] kvaliteetseid ettevõtteid, et parandada fosfori kaevandamist, suurendada fosforkemikaalide esmatootmise koondumist, soodustada eelneva ja järgneva etapi tootmisharude koordineeritud arendamist, [---] arendada juhtivaid fosforkemikaalide tootmisega tegelevaid äriühinguid, kellel oleks kontroll varude üle ja valitsev seisund tööstusahelas, kiirendada spetsialiseerunud ja innovaatiliste nn väikeste hiiglaste ja oma valdkonna tipptegijate arendamist, tugevdada fosforkemikaale tootvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tüüpilisi tööstusklastreid ning edendada tööstusahela ümberkujundamist ja nüüdisajastamist“ (68).

(95)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritavat toodet. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(96)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine keemiasektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(97)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud eespool põhjenduses 65. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või selle peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (69).

(98)

Peale selle ei ole käesoleva uurimise käigus esitatud tõendeid, millest nähtuks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane riigi sekkumine finantssüsteemi ei mõjuta fosforishappe sektorit. Näide riigi seda laadi sekkumise kohta on ka eespool nimetatud suunav arvamus, milles nõutakse „toetava poliitika parandamist, maksu-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordipoliitika [---] tööstuspoliitikaga kooskõlastamise tugevdamist, [et] täielikult kasutada tööstus- ja finantssektori vahelist riiklikku koostööplatvormi ning edendada ettevõtete ja pankade vahelist sidet“ (70). Seega mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(99)

Samuti tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(100)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta.

(101)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, maa-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(102)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(103)

Käesolevas etapis ei saanud komisjon üheltki Hiina eksportivalt tootjalt märkusi fosforishappe sektorit mõjutavate oluliste moonutuste kohta.

(104)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(105)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(106)

Nagu on selgitatud põhjendustes 59 ja 60, avaldas komisjon 2. septembril 2025 teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Allikaid käsitlevas teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina [riigi nimi], kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(107)

Allikaid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majanduse arengutasemega riigid, kus uuritavat toodet või samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Indoneesia, Malaisia ja Serbia, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(108)

Komisjon selgitas allikaid käsitlevas teates, et ekspordistatistika põhjal tundus, et uuritavat toodet toodetakse ainult Brasiilias. Indoneesias, Malaisias ja Serbias toodetakse ilmselt muid fosforil põhinevaid happeid.

(109)

Selle kohta ei esitatud ühtki märkust.

(110)

Komisjon analüüsis allikaid käsitlevas teates selliste andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, mida saaks kasutada toorainete moonutamata kulu kindlaksmääramiseks, samuti uuritava toote või samasse üldkategooriasse kuuluva toote tootjate finantsandmeid.

(111)

Komisjon tegi kindlaks kõige olulisemad toorained. Kuna tegelikud fosforishappe tootjad Hiina RVs koostööd ei teinud, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena kaebuses sisalduvat teavet.

(112)

Kaebuse kohaselt oli kõige olulisem fosforishappe tootmisel kasutatav tooraine kollane fosfor, mis moodustas [55–60] % tootmise kogukuludest. Veel üks oluline sisend oli kloor, mis moodustas [8–11] % kuludest. Kõrvaltootena saadud soolhappe väärtus oli [17–20] % toorainekuludest.

(113)

Neljast võimaliku võrdlusriigina kindlakstehtud riigist importis kollast fosforit, kloori ja soolhapet representatiivsetes kogustes ainult Brasiilia. Ebaoluline kogus Brasiilia imporditud kollast fosforit (alla 0,5 %) pärines Hiina RVst.

(114)

Seevastu – ja lisaks kollase fosfori piiratud impordile – pärinesid Hiina RVst märkimisväärsed kogused teatavaid tooraineid, mida imporditi Indoneesiasse (peaaegu 32 % kollast fosforit, 52 % naatriumhüdroksiidi ja üle 30 % soolhapet) ja Serbiasse (peaaegu 100 % kollast fosforit).

(115)

Lisaks hindas komisjon turumoonutuste olemasolu uuritava toote ja peamiste toorainete suhtes kehtestatud ekspordi- ja/või impordipiirangute põhjal (72).

(116)

Peamiste toorainete ega uuritava toote suhtes ei kehtinud teadaolevaid kaubanduspiiranguid, mis muutnuks peamiste sisendite omamaised hinnad Brasiilias ja seega impordihindade asendusväärtuse moonutamata kulude kindlakstegemise jaoks mittesobilikuks andmeallikaks.

(117)

Indoneesias kehtis nii kõikide toorainete kui ka uuritava toote suhtes ekspordi- ja impordiloa nõue. 2021. aastal leevendati hea mainega äriühingutele loa andmise korda (73).

(118)

Malaisia on alates 2016. aastast nõudnud teatavate nikotiinipõhiste toodete, kemikaalide ja suitsetamisest loobumist toetavate asendustoodete ja -ainete, sealhulgas fosfori puhul impordilubasid (74).

(119)

Serbias ei kehtinud peamiste toorainete ega uuritava toote suhtes teadaolevaid kaubanduspiiranguid.

(120)

Kolmandad riigid ei olnud neljast võimalikust võrdlusriigist pärit peamiste toorainete ja uuritava toote suhtes kehtestanud dumpinguvastaseid või subsiidiumivastaseid meetmeid ega kaitsemeetmeid.

(121)

Vastupidiselt esialgsetele andmetele, mille kohaselt Brasiilias toodetakse fosforishapet, ei suutnud ei komisjon ega kaebuse esitaja teha kindlaks uuritava toote tootjaid, kelle finantsteave oleks hõlpsasti kättesaadav.

(122)

Kaebuse esitaja kinnitas, et samasse üldkategooriasse kuuluva toote tootjana tuleks käsitada agrokeemiasektorit, kus kasutatakse fosforishapet põllumajanduskemikaalide tootmisel lähteainena. Nii uuritav toode kui ka põllumajanduskemikaalid on mõeldud sarnastele klientidele.

(123)

Selle põhjal tegi komisjon kindlaks, et asjakohane kood, mille alla tegevusala liigitub, on NACE Rev.2 (75) kood 20.20 „Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine“. Kuna fosforishape on anorgaaniline kemikaal, pidas komisjon asjakohaseks ka NACE Rev.2 koodi 20.13 „Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine“.

(124)

Brasiilia puhul tegi komisjon kindlaks, et äriühingute Nortox S.A. ja Vittia S.A. finantsaruanded on hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks olid Orbise (76) andmebaasis hõlpsasti kättesaadavad veel kolme samasse üldkategooriasse kuuluvaid tooteid tootva äriühingu finantsandmed. Mis puudutab Orbise andmebaasis kättesaadavaid finantsandmeid, siis leidis komisjon, et äriühingute teatatud müügi-, üld- ja halduskulude ja/või kasumisummad ei olnud mõistlikud. Seepärast järeldas komisjon, et moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel tuleks allikana kasutada ainult Nortox S.A. ja Vittia S.A. finantsteavet.

(125)

Peale selle leidis komisjon Orbise andmebaasis hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed ühe Indoneesia, 11 Malaisia ja ühe Serbia äriühingu kohta, kes toodavad samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet.

(126)

Arvestades eespool esitatud kaalutlusi, eeskätt hõlpsasti kättesaadavate andmete olemasolu kõige olulisemate fosforishappe tootmisel kasutatavate toorainete kohta, teavitas komisjon huvitatud isikuid, et ta kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks kasutada sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ning äriühingute Nortox S.A. ja Vittia S.A. finantsandmeid.

(127)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Brasiilia võrdlusriigiks ning äriühingute Nortox S.A. ja Vittia S.A. võrdlusriigis samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootjateks sobivuse kohta.

(128)

Hõlpsasti kättesaadavate andmete olemasolu kohta neljas võimalikus võrdlusriigis märkusi ei esitatud.

(129)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(130)

Komisjon tegi kindlaks, et samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet toodeti neljas Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigis, nimelt Brasiilias, Indoneesias, Malaisias ja Serbias. Teave peamiste fosforishappe tootmisel kasutatavate toorainete impordihindade kohta oli aga kättesaadav ainult Brasiilia puhul. Leiti, et kõnealuse impordi maht on representatiivne ja selle hinda ei moonutanud ulatuslik import Hiina RVst ega kehtivad kaubanduspiirangud. Uurimisperioodi käsitlev finantsteave, mis sisaldas kõiki vajalikke andmeid (nagu müüdud kaupade maksumus, mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumisummad ning üksikasjalikud andmed eri tulukategooriate ja müügikulude kohta), oli hõlpsasti kättesaadav kahe Brasiilia samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootja puhul.

(131)

Seevastu Indoneesia, Malaisia ja Serbia puhul oli kättesaadav teave paljuski puudulik. Kõige olulisem aspekt oli see, et peamiste toorainete import puudus või oli väga väike. Lisaks kehtisid Indoneesias ja Malaisias kõikide või osade kõnealuste toorainete suhtes ekspordi- ja impordipiirangud. Peale selle imporditi Serbiasse väga vähe kollast fosforit, mis pärines peaaegu täielikult Hiina RVst. Samuti olid uurimisperioodi kohta kättesaadavad Indoneesias, Malaisias ja Serbias samasse üldkategooriasse kuuluvaid tooteid tootvate äriühingute finantsandmed. Mõne äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummad ei olnud aga mõistlikud.

(132)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes vastas Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(133)

Komisjon esitas allikaid käsitlevas teates loetelu tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida uuritava toote tootmisel kasutatakse, ning märkis, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi (77). Lisaks märkis komisjon, et moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks kasutab ta Brasiilia ja rahvusvahelist statistikat.

(134)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 60, esitas ainult kaebuse esitaja oma seisukohad kõrvaltoote moonutamata väärtuse kohta.

(135)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud teavet ja uurimise toimikus kättesaadavaid fakte, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Uuritava toote tootmistegurid

(136)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlakstegemiseks kasutas komisjon Vittia S.A. finantsaruandeid, mis sisaldasid vajalikku teavet. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.2.5.7.

(137)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (78) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.1, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(138)

Seoses imporditollimaksudega lisas komisjon imporditollimaksud iga tooraine kaalutud keskmisele impordihinnale, mis põhines selle kaubakoodil ja vastaval päritoluriigil. Kohaldatava imporditollimaksu määra kindlaksmääramisel tugines komisjon turulepääsukaardil (79) kogutud teabele.

(139)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon avalikult kättesaadavat teavet, et hinnata Brasiilia äriühingu tavapäraseid kulusid sisendite transportimisel tarnija ja tema valduste vahel. Kui aruandes „Doing Business“ oli teatavate riikide punktiarvestuses avastatud ebakorrapärasusi, (80) avaldas Maailmapank 2024. aastal uue aruande, milles kasutati täiustatud metoodikaid. Aruanne „Business Ready“ („B-Ready“) (81) ei hõlmanud aga Brasiilia 2024. aasta andmeid ega sisaldanud ekspordi ja impordi riigisiseste veokulude uuringut. Seepärast tugines komisjon kõige viimasele aruandele (82)„Doing Business“ (83) ja korrigeeris andmeid inflatsiooniga (84).

(140)

Kõrvaltoote soolhappe puhul kasutas komisjon põhjendustes 137 ja 138 kirjeldatud metoodikat, välja arvatud see, et impordihinnale ei lisatud transpordikulusid. Komisjon leidis, et kuna kõrvaltoodet tootis Brasiilia fosforishappe tootja, mis tähendab, et tarnija ei pidanud seda tootja valdustesse tooma, siis on moonutamata väärtus piisavalt kajastatud kõrvaltoote hinnas mahalaadimisel.

(141)

Oma märkustes allikaid käsitleva teate kohta väitis kaebuse esitaja, et müüakse eri puhtusastmetega soolhapet, mis mõjutab selle hinda. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt saadakse fosforishappe tootmisel kõrvaltootena madala puhtusastmega tööstuslikku soolhapet, mille kontsentratsioon on umbes 30 %. Kaebuse esitaja kinnitas, et Brasiilia tariifinomenklatuur ei võimalda soolhappe eri puhtusastmeid eristada. Lisaks väitis ta, et impordi kõrgete ühikuhindade põhjal hõlmas Brasiiliasse suunatud import ka kõrge puhtusastmega soolhapet. Kaebuse esitaja soovitas komisjonil võtta arvesse ainult sellist soolhappe importi, mille ühikuhind ei ületanud 0,30 USA dollarit kilogrammi kohta, sest kaebuse esitaja teadmiste kohaselt vastab see hinnatase tööstusliku soolhappe hinnale.

(142)

Komisjon leidis, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid, mis oleksid kinnitanud tema väiteid fosforishappe tootmisel kõrvaltootena saadud soolhappe tavapärase kontsentratsiooni, Brasiiliasse imporditud soolhappe puhtusastme ja tööstusliku soolhappe tüüpilise hinna kohta. Lisaks ei olnud selge, kas tööstusliku soolhappe väidetav tüüpiline hind kehtis ka sobivaks võrdlusriigiks valitud Brasiilia turul. Samuti leidis komisjon, et teatava impordi ebatavaliselt kõrged hinnad võivad olla põhjustatud pigem väikestest impordikogustest, mitte suurtest erinevustest soolhappe puhtusastmes. Arvestades kõnealuse kõrge hinnaga impordi väikeseid koguseid, oli selle mõju kaalutud keskmisele impordihinnale ebaoluline. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(143)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid kaebuse esitaja tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 157.

(144)

Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística (edaspidi „IBGE“) (85) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Brasiilia eri majandussektorites. Komisjon tugines viimastele kättesaadavatele statistilistele andmetele, nimelt teabele töötajate arvu, aastaste kogupalgakulude ning sotsiaalmaksude, hüvitiste ja toetuste kohta uurimisperioodil, et teha kindlaks keskmised tööjõukulud tootmissektoris 20.12 „Väetiste vaheainete tootmine“ (86).

(145)

Lisaks kasutas komisjon ILOSTATi avaldatud teavet, mis käsitles nädala keskmist töötundide arvu töötaja kohta Brasiilias 2024. aastal (87).

(146)

Brasiilia elektrihinda äriühingutele (tööstustarbijatele) avaldab Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium (88) (Ministério de Minas e Energia).

(147)

Igakuises bülletäänis avaldatud tariifid sisaldasid Brasiilia osariikide kehtestatud maksu kaupade ringluselt ning osariikidevaheliste ja kohalike omavalitsuste vaheliste transpordi- ja sideteenuste osutamiselt (Imposto sobre Circulação de Mercadorias e Serviços, edaspidi „ICMS“). Tööstustarbijad võivad selle maksu tagasi nõuda, seepärast arvati see kindlaksmääratud võrdlusalusest maha. Kuna kogutud ICMSi määr jäi uurimisperioodil sõltuvalt osariigist vahemikku 17–18 %, arvutas komisjon elektrienergia võrdlusaluse ümber, arvestades sellest maha keskmiselt 17,5 % suuruse ICMSi.

(148)

Komisjon tuletas auru moonutamata kulu maagaasi moonutamata kulust, lähtudes tööstustarbijate makstud hinnast uurimisperioodil, nagu on avaldatud Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi kuukirjades (89).

(149)

Maagaasi hind sisaldas makse (90). Käesolevas etapis ei olnud aga mingeid tõendeid selle kohta, et need maksud sarnanesid müügi- või käibemaksuga, mille äriühing saab üldjuhul tagasi nõuda, mistõttu ei moodusta see osa tema kuludest.

(150)

Komisjon arvutas aurutootmise hinna Brasiilias, kasutades USA energeetikaministeeriumi soovitatud metoodikat (91). Kõnealuse metoodikaga saadakse auru maksumus selle tootmiseks vajaliku soojusenergia alusel. Komisjon kasutas oma arvutustes maagaasi kui soojusenergiat, nagu soovitati ka kaebuses. Kaebuses sisalduva teabe põhjal tegi komisjon kindlaks madalrõhuauru (vastab arvutusmeetodis 150 PSIG-le) moonutamata kulu.

(151)

Samuti lisas komisjon tegevuskulud, mis moodustasid hinnanguliselt 10 % aurutootmise kogukuludest, ning Brasiilia maagaasi tootja ja tarnija, äriühingu Petrobras müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(152)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(153)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Komisjon tugines ühe Brasiilia samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootja, Vittia S.A (92). finantsaruannetes sisalduvale teabele tootmise üldkulude kohta.

(154)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtuse kindlakstegemiseks kasutas komisjon kahe Brasiilia samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootja, Nortox S.A (93). ja Vittia S.A. finantsteavet, mis oli hõlpsasti kättesaadav, auditeeritud ja konsolideeritud. See teave käsitles uurimisperioodi ja sellest nähtusid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlikud tasemed.

(155)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(156)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon kaebuse esitaja kaebuses esitatud teabele iga tootmisteguri (materjalid, energia ja tööjõud) kasutamise kohta fosforishappe tootmisel. Iga tootmisteguri ühiku tarbimine korrutati võrdlusriigi andmetel põhinevate moonutamata kuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.5. Selle põhjal tegi komisjon kindlaks moonutamata otsesed kogukulud.

(157)

Nagu on selgitatud punktis 3.2.5.3, käsitas komisjon teatavate ebaoluliste materjalide ja energiaallikate kulusid kulumaterjalidena. Komisjon väljendas kaebuse esitaja kantud kulumaterjalide kulusid protsendina kaebuse esitaja otsestest kogukuludest, see tähendab materjali-, energia- ja tööjõukuludest. Seejärel lisati see protsent ([4–4,5 %]) moonutamata otsestele kogukuludele.

(158)

Moonutamata tooraine-, energia-, tööjõu ja kulumaterjalide kulude summa on moonutamata tootmiskulu.

(159)

Pärast moonutamata tootmiskulu kindlakstegemist lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud punktis 3.2.5.7.

(160)

Tootmise üldkulud tehti kindlaks Vittia S.A. finantsaruannete põhjal. Need moodustasid 6,6 % müüdud kaupade maksumusest. Selles arvutuses käsitatakse müüdud kaupade maksumust samaväärsena tootmiskuluga, see tähendab tootmiskuludega, millele on lisatud tootmise üldkulud. Seepärast suurendati moonutamata tootmiskulu nii, et tootmise üldkulud moodustasid 6,6 % tulemuseks saadud moonutamata tootmiskuludest.

(161)

Komisjon määras moonutamata tootmiskulud kindlaks, liites moonutamata tootmise üldkulud moonutamata tootmiskulule.

(162)

Nagu on selgitatud punktis 3.2.5.7, tehti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks Nortox S.A. ja Vittia S.A. finantsaruannete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum moodustasid müüdud kaupade maksumusest vastavalt 31,1 % ja 19,2 %. Moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi vastavad protsendimäärad lisati moonutamata tootmiskuludele, et teha kindlaks moonutamata normaalväärtus enne kõrvaltootega kohandamist.

(163)

Lõpuks arvas komisjon põhjenduses 162 nimetatud moonutamata normaalväärtusest maha kõrvaltoote soolhappe põhjenduses 140 selgitatud viisil kindlakstehtud moonutamata väärtuse, et võtta arvesse kulude ja kasumi osakaalu, mis tuleks jaotada fosforishappe tootmisel saadud kõrvaltootele.

(164)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Arvutatud normaalväärtus oli 28 850,04 jüaani/tonn.

(165)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kindlaks impordistatistika põhjal, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 182. Andmebaasis Surveillance 3 (94) esitatud CIF-impordihind liidu piiril oli 13 558,63 jüaani/tonn.

(166)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon õiglaselt võrdlema normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja üleriigilisel tasandil kindlaksmääratud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu on allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et taandada need tehasest hankimise tasandile.

(167)

Nagu on selgitatud põhjenduses 164, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummadega. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(168)

Selleks et taandada ekspordihind tagasi tehasest hankimise tasandile, tehti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga e kohandusi seoses mereveo ja kindlustusega.

(169)

Ekspordihind tehasest hankimise tasandil oli 12 195,27 jüaani/tonn.

(170)

Nagu on märgitud põhjenduses 33, järeldas komisjon, et käesolevas uurimises võib koostöösoovimatus tõenäoliselt avaldada uurimise tulemustele olulist mõju alusmääruse artikli 17 lõike 4 tähenduses, ning sellest tulenevalt kavatses ta teha järeldused dumpingu kohta üleriigilisel tasandil.

(171)

Esialgne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine.

(172)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(173)

Kuna liidu tootmisharu koosneb ainult kahest liidu tootjast, on kahjuanalüüsis kasutatud andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud vahemikena.

(174)

Liidu kogutoodang oli uurimisperioodil vahemikus [8 400 – 9 200] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe liidu tootja vastuste põhjal küsimustikule.

(175)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(176)

Fosforishapet kasutatakse vaheainena fosfonaatide ja teiste erikemikaalide tootmisel, millel on mitmesuguseid kasutusviise eri sektorites (veepuhastus, pesu- ja puhastusained, põllumajandus, nafta ja gaas, ehitusmaterjalid, tekstiili- ja nahatööstus, paberi- ja tselluloositööstus, ravimid ja isikliku hügieeni tooted, toidu- ja joogitööstus).

(177)

Komisjon leidis, et kahest liidu tootjast ühe fosforishappe kogutoodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks. Sageli anti toode lihtsalt üle (ilma arveta) ja/või tarniti seda siirdehinnaga kolmandates riikides, see tähendab väljaspool liitu asuvatele samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele. Kahju analüüsimisel on oluline eristada tootmisharusisest turgu ja vabaturgu, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga.

(178)

Komisjon uuris makromajandusliku analüüsi jaoks nii ICLi kui ka Italmatchi teatavaid majandusnäitajaid. Kuna Italmatchil müük vabaturul puudus, põhines mikromajanduslik analüüs (müügihind, tootmiskulud, rahavoog ja investeeringutasuvus) ainult ICLi andmetel.

(179)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: i) andmebaasi Surveillance 3 impordistatistika (vt punkt 4.4.1) ja ii) liidu tootmisharu kontrollitud müügimaht.

(180)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(181)

COVID-19 pandeemia järgsest majanduse taastumisest tulenevalt oli liidu tarbimine 2021. aastal tipptasemel. Seejärel vähenes tarbimine 2022. ja 2023. aastal järk-järgult ning taastus seejärel uurimisperioodil jõudsalt (kuid oli 2021. aasta tasemest siiski 21 % väiksem). Suurim vähenemine leidis aset aastatel 2022–2023, mil see jäi vahemikku 3 000 – 3 300 tonni (–32 protsendipunkti).

(182)

Eurostatis on fosforishape liigitatud laia TARICi koodi (2811 19 80 90) alla, mis hõlmab palju muid tooteid. Seepärast oli kaebuse esitaja kasutanud kaebuses turuteabe aruannet. Need andmed olid aga kaitstud autoriõigusega ega olnud seepärast avalikult kättesaadavad. Peale selle põhinesid need Hiinast pärit teatatud ekspordikogustel, mitte ELi suunatud impordi kogustel, ning asjaomaseid tooteid ei olnud kirjeldatud.

(183)

Komisjon leidis, et impordiandmebaasi Surveillance 3 statistiliste andmete kasutamine võimaldaks asjaomase toote importi paremini arvutada. Üldiselt on nendes andmetes selgelt esitatud kauba kirjeldus, mis võimaldab komisjonil kindlaks teha ja eristada ainult fosforishappega seotud imporditehingud. Kuigi konkreetsed tooteandmed ei olnud kõigi tehingute kohta kättesaadavad, eeskätt uurimisperioodile eelneval ajavahemikul, oli komisjonil võimalik kohaldada teatavaid mõistlikke hinnanguid tervikliku pildi saamiseks.

(184)

Komisjon esitas täieliku teabe fosforishappe impordi kindlaksmääramiseks kohaldatud metoodika kohta toimikusse lisatatud teates (95).

(185)

Impordi turuosa väljaselgitamiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega vabaturul, nagu on kindlaks tehtud punktis 4.2.

(186)

Eespool kirjeldatud metoodika kohaselt, mis on esitatud toimikusse lisatud teates, muutus liidu import asjaomasest riigist järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(187)

Tabelist 3 nähtub, et asjaomasel perioodil vähenes Hiina RVst pärit import absoluutnäitajates 14 %. Hiina RVst pärit impordi turuosa kasvas asjaomasel perioodil [52–58] %-lt [57–63] %-le ehk ligikaudu viis protsendipunkti.

(188)

Nagu on selgitatud punktis 4.4.1, määras komisjon impordihinnad kindlaks andmebaasi Surveillance 3 põhjal. Impordi põhjustatud hinna allalöömine tehti kindlaks selle tulemusel saadud Hiina RVst pärit impordi keskmise hinna põhjal, mida oli kohandatud vastavalt hinnale ELis mahalaadimisel, ja kõikide kaebuse esitaja müüdavate kristalsete tooteliikide keskmise müügihinna põhjal.

(189)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(190)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind langes asjaomasel perioodil kokku 18 %.

(191)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(192)

Hindu võrreldi samal kaubandustasandil, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha vahendustasud. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 23–27 %. Hinna allalöömine tuvastati kogu Hiinast pärit fosforishappe impordi puhul.

(193)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(194)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid liidu tootjate küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete põhjal. Makromajanduslikud andmed hõlmasid täielikult mõlemat liidu tootjat, kuid kuna Italmatchil vabaturumüük puudus, pidi komisjon teatavate mikromajanduslike andmete puhul tuginema ainult kaebuse esitaja küsimustikuvastusele. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(195)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(196)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(197)

Komisjoni statistiliste andmete analüüsist nähtus, et uurimisperioodil imporditi Hiinast ainult tahket/kristallilist fosforishapet, seevastu liidu tootmisharu müüs uuritavat toodet nii tahkel kui ka vedelal kujul. Võrreldavuse tagamiseks konverteeris komisjon eri näitajate mahud vajaduse korral tahkele kujule.

(198)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(199)

Tootmismahu suundumusest nähtub vähenemine 9 600 – 10 700 tonnilt 2021. aastal 5 300 – 5 900 tonnile 2023. aastal (–45 %), millele järgnes kasv 8 000 – 8 900 tonnile 2024. aastal. Tootmisvõimsus püsis asjaomasel perioodil stabiilne, 11 900 – 13 200 tonni, samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamise suundumus vähenes 75–83 %-lt 2021. aastal 42–46 %-le 2023. aastal ja kasvas seejärel 63–69 %-le 2024. aastal.

(200)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(201)

Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes 4 500 – 5 100 tonnilt 2021. aastal 2 500 – 2 800 tonnile 2023. aastal (–45 %) ja kasvas seejärel 3 100 – 3 600 tonnile 2024. aastal. Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu müük siseturul 31 %, mida on rohkem kui tarbimise vähenemine (–21 %).

(202)

Sellest tulenevalt vähenes liidu tootmisharu turuosa 41–45 %-lt 2021. aastal 35–39 %-le uurimisperioodil.

(203)

Liidu tootmisharu kasv oli asjaomasel perioodil negatiivne, eelkõige 2022. ja 2023. aastal võrdluses 2021. aastaga. Uurimisperioodil esines märke selle kohta, et liidu tootmisharul oli võimalik olukorraga toime tulla, kui ta suutis hinna vähendamise arvelt müügimahtu eelnevate aastatega võrreldes suurendada.

(204)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(205)

Asjaomasel perioodil püsis tööhõive liidus stabiilne. Hoolimata väiksemast tootmismahust asjaomasel perioodil säilitas liidu tootmisharu hea väljaõppega ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, eeldades, et turuolukord normaliseerub ja suurem tootmismaht taastub.

(206)

Eelmisest põhjendusest ja põhjendusest 204 järeldub, et tootmismahu kahanemise tõttu vähenes tootlikkus asjaomasel perioodil märkimisväärselt.

(207)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(208)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(209)

Kaebuse esitaja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(210)

Kaebuse esitaja keskmised müügihinnad liidu turul kahekordistusid erakorraliselt 2021.–2022. aastal ja langesid seejärel kahel järgmisel aastal märkimisväärselt võrreldes 2022. aasta hinnatasemega. Osaliselt kajastasid kõrgemad keskmised müügihinnad tootmiskulude kasvu ja erakorralist turuolukorda 2022. ja 2023. aastal – need kaks aastat olid Hiina jaoks keerulised omamaiste tarneahelate häirete ja liitu suunatud merevedude kulude järsu kasvu tõttu.

(211)

Aastatel 2021–2022 kasvas ühiku tootmiskulu 67 % ja vähenes siis 2023. aastal 32 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli ühiku tootmiskulu 2021. aastaga võrreldes 30 % suurem.

(212)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(213)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2021.–2022. aastal 4 %. 2022. aastal toimunud palkade kasv oli tingitud teatavatele töötajatele seoses aasta finantstulemustega makstud kogunenud lisatasudest. 2023. aastal ja uurimisperioodil vähenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta 2021. aastaga võrreldes 5 %, mis oli tingitud väiksematest lisatasudest ja asjaolust, et kogenud töötajad, kelle puhul olid tööjõukulud suured, asendati uute töötajatega.

(214)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(215)

Esimesel kahel aastal järgis lõppvarude tase tootmise langussuundumust. Seejärel kasvasid lõppvarud 2023. aastal, jõudes 2021. aastaga samale tasemel, ja vähenesid lõpuks uurimisperioodil.

(216)

Protsendina tootmismahust langes varude tase 3–4 %-lt 2021. aastal 1–3 %-le 2022. aastal. 2023. aastal oli vaja ammendunud varusid täiendada. Uurimisperioodil naasid lõppvarud, väljendatuna protsendimäärana toodangust, 2021. aastaga samale tasemele.

(217)

Lõppvarude tase oli kogu asjaomasel perioodil ebaoluline. Võib küll tunduda, et see osutab varude tõhusale haldamisele, ent tegelikult kahjustas mõistlike varude puudumine liidu tootmisharu tegevuse paindlikkust. Piisavate varude olemasolu on äärmiselt oluline, et nõudluse kõikumisega tõhusalt toime tulla.

(218)

Kaebuse esitaja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(219)

Komisjon tegi kindlaks liidu ainsa tootja kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu oli 2021. aastal kahjumis, 2022. aastal kasvas kasumlikkus hüppeliselt [29–33] %-le, vähenes 2023. aastal [13–16] %-le ning uurimisperioodil teenis kaebuse esitaja napi, [1–2] % kasumi.

(220)

Kahel aastal (2022–2023) saavutatud kasumlikkust mõjutas majanduslik olukord, kus nõudlus vähenes ja ka Hiina RVst pärit import ajutiselt vähenes, mis oli tingitud toote liitu tarnimise mereveokulude järsust kasvust. Hoolimata energiakriisist, mis algas pärast Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algust 2022. aastal, ja toorainete tarneahelate häiretest Euroopas (mis mõjutasid ka Hiina tootmist, vt punkt 5.2.1), suutis liidu tootmisharu 2022. ja 2023. aastal kulude kasvu liidu kasutajatele üle kanda. Täheldatud juurdehindlus oli tootmiskuludega võrreldes erakordselt suur: 2022. aastal [1 200 – 1 400] eurot/tonn ja 2023. aastal [300–500] eurot/tonn.

(221)

Uurimisperioodil püsis liidu tootmisharu kasumlikkus dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu tõttu veidi üle tasuvuspiiri. Asjaomasest riigist pärit väga madala hinnaga fosforishappe kättesaadavuse tõttu kaotas liidu tootmisharu kontrolli toote hinnakujunduse üle, millest tulenevalt olid hinnad uurimisperioodil alla surutud.

(222)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus järgis kasumlikkuse suundumust: asjaomasel perioodil ja eelkõige 2022. aastal oli see positiivne, mis võimaldas liidu tootmisharul investeerida masinate vajalikku hooldusse ja asendamisse.

(223)

Asjaomasel perioodil ja peamiselt 2022. aastal, pärast kasumlikkuse taseme tõusu, hakkas liidu tootmisharu poolt uuritavasse tootesse suunatav aastane investeeringuvoog uuritavasse tootesse suurenema. Investeeringud jõudsid asjaomase perioodi teises pooles 300 000 – 500 000 euroni ja olid seotud tehases masinate hoolduse ja asendamisega.

(224)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. 2021. aastal oli see negatiivne, paranes 2020.–2022. aastal kooskõlas kasumlikkuse kasvuga märkimisväärselt ja vähenes lõpuks uurimisperioodil [9–11] %-le.

(225)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes märkimisväärselt ja tema turuosa kahanes kokkutõmbuval liidu turul [4–7] protsendipunkti. Hindade seisukohast oli liidu tootmisharu 2021. aastal kahjumis ja teenis uurimisperioodil vaid väikest kasumit, kuid 2022. ja 2023. aastal oli tootmisharu kasumlik. Nendel aastatel teenitud kasum oli aga tingitud erakorralistest asjaoludest ja uurimisperioodil ületas liidu tootmisharu kasumlikkus vaid veidi tasuvuspiiri.

(226)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(227)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. dumpinguhinnaga impordi mõju, kollase fosfori järsu hinnatõusu mõju, kolmandatest riikidest pärit impordi mõju, liidu tootmisharu eksporditegevus, kasvavad tootmiskulud ja vähenev liidu tarbimine.

(228)

Asjaomasel perioodil kaotas liidu tootmisharu liidu turul märkimisväärselt müügimahtu – müügimaht liidus vähenes 31 %. Kuna tarbimine vähenes 21 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa [41–45] %-lt [35–39] %-le. Kuna tarbimine vähenes 21 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa [40,5–45] %-lt [35,4–39,3] %-le.

Liidu tootmisharu turuosa vähenemise saab täielikult omistada asjaomasest riigist pärit impordi samaaegsele kasvule, sest muud olulised impordiallikad puudusid. Hiina turuosa kasvas [52–58] %-lt [57–63] %-le. Samal ajal lõid Hiina impordi hinnad liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil rohkem kui 25 % alla. Selle tulemusel olid hinnad liidu turul märkimisväärselt alla surutud.

(229)

Müügimahu vähenemise tõttu kahanes oluliselt ka liidu tootmisharu tootmismaht. Konkurentsivõime säilitamiseks oli liidu tootmisharu sunnitud oma müügihindu langetama (2023. aastal 35 % ja 2024. aastal 15 % võrra), mis avaldas negatiivset mõju tema kasumlikkusele. Uurimisperioodil ületas liidu tootmisharu kasumlikkus vaid veidi tasuvuspiiri.

(230)

Seepärast järeldati esialgu, et Hiinast pärit fosforishappe dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(231)

Peamine tooraine on kollane fosfor, mis moodustab üle 50 % fosforishappe tootmiskuludest. Selle tooraine hind tõusis asjaomasel perioodil erakorraliselt. Seega hindas komisjon kollase fosfori hinnatõusu võimalikku kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

Tabel 12

Kollase fosfori hinna muutumine (USA dollarit/kg)

(232)

Komisjon leidis, et asjaomase perioodi alguses tõusis ülemaailmsel turul kollase fosfori hind ebatavaliselt kõrgeks. Kuna see hinnatõus oli ülemaailmne, mõjutas see ka Hiina tootjaid.

(233)

Liidu tootmisharu suutis kulude kasvu oma klientidele üle kanda 2022. aastal, mil Hiina import oli 2021. aastaga võrreldaval tasemel, ja ka 2023. aastal, mil Hiinast pärit import 38 % vähenes (vt tabel 3). Kuna kollase fosfori hind uurimisperioodil märkimisväärselt langes, ent liidu tootmisharu majanduslik olukord samal ajavahemikul halvenes, ei nõrgendanud kollase fosfori hinna kõikumised põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(234)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(235)

Kolmandatest riikidest pärit import moodustas uurimisperioodil [0,5–1,5] % ja asjaomase perioodi kolmel ülejäänud aastal alla 1 % tarbimisest (ja oli uurimisperioodil [106–119] tonni). Arvestades kolmandatest riikidest pärit impordi kõnealust madalat taset, järeldas komisjon, et kolmandatest riikidest pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(236)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(237)

Keskmiselt moodustas ekspordi maht 3 % liidu tootmisharu fosforishappe kogumüügist asjaomasel perioodil. Peale selle oli eksportmüügi vähenemine isegi suhtelises arvestuses selgelt suurem kui liidus toimunud müügi vähenemine. Lisaks leiti, et liidu tootmisharu ekspordihinnad olid järjepidevalt kõrgemad kui tema hinnad liidu turul. Seepärast järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei põhjustanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(238)

Uurimisest ilmnes seos asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Madalama hinnaga impordi märkimisväärne kasv avaldas liidu turul suurt hinnasurvet ning põhjustas liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahtude ja turuosa ulatusliku vähenemise tootmisharu koduturul.

(239)

Hiina impordi keskmised hinnad olid alates 2023. aastast liidu tootmisharu keskmistest müügihindadest väiksemad. Samal ajal kasvas Hiina impordi turuosa, mis oli juba asjaomase perioodi alguses [52–58] %, veel 8 %. Müügimahu vähenemine ja sellest tulenev tootmismahu kahanemine tõi kaasa püsikulude kasvu, mis tähendas liidu tootmisharu ühikukulu märkimisväärset suurenemist. Liidu tootmisharu viis oma hinnad kasvanud tootmiskuludega kooskõlla, kuid selle tulemuseks oli hinnatase, mis ei võimaldanud konkureerida Hiina dumpinguhinnaga impordiga, mille maht kasvas jätkuvalt nii absoluut- kui ka suhtelistes näitajates ning hindade juures, mis olid liidu tootmisharu kuludest ja müügihindadest madalamad. Sellises olukorras olid hinnad liidu turul märkimisväärselt alla surutud, mille tagajärjel müük, turuosa ja kasumlikkus vähenesid.

(240)

Seega tegi komisjon kindlaks, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos.

(241)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Ent nende tegurite mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule ei olnud märkimisväärne.

(242)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(243)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris komisjon, kas üleriigilisel tasandil arvutatud dumpingumarginaal (vt punkt 3.5 eespool) oleks suurem kui kahjumarginaal (vt põhjendused 244–250 allpool).

(244)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(245)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(246)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud, lähtudes kasumlikkusest, mis saavutati enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, see tähendab aastatel 2017–2019. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 9,96 %.

(247)

Selle põhjal on mittekahjustav hind [2 400 – 2 800] eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 10 % kasumimarginaali kohaldamisest kaebuse esitaja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(248)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Liidu tootmisharu ei teatanud aga sellistest tulevastest kuludest.

(249)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna [2 400 – 2 800] eurot tonni kohta, kohaldades kaebuse esitaja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 246).

(250)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes asjaomase riigi kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, kaebuse esitaja poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(251)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(252)

Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse kollase fosfori suhtes, mis moodustab [55–60] % asjaomase toote tootmiskuludest, Hiina RVs 20 % eksporditollimaksu.

(253)

Seega, nagu on märgitud algatamisteates, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a väidetavaid moonutusi ja muid alusmääruse artikli 7 lõikega 2a hõlmatud moonutusi Hiina RVs, samuti nende moonutuste mõju fosforishappe tootmisele Hiina RVs. Kuna Hiina RV valitsus ja eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon oma järeldustes kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele asjaomaste reguleerivate dokumentide kohta, milles on kehtestatud piirangud, mis kujutavad endast alusmääruse artikli 7 lõikes 2a käsitletud toorainemoonutusi, ning kaebuses sisalduvale teabele.

(254)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks peamised asjaomase toote tootmisel kasutatud toorained. Peamiste toorainetena võeti arvesse ainult neid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad tõenäoliselt vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Komisjon tegi kindlaks, et sellele tingimusele vastab ainult kollane fosfor.

(255)

Seejärel uuris komisjon, kas kollase fosfori hinda Hiinas mõjutas mõni järgmine alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus.

(256)

Kaebuse esitaja osutas riiginõukogu tollimaksude komisjoni teatisele [2009] nr 6 teatavate toodete suhtes eksporditollimaksude kohandamise kohta, (96) milles on märgitud, et „kollase fosfori suhtes jätkatakse 20 % eksporditollimaksu kohaldamist“. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealune meede kehtis ka uurimisperioodil (97).

(257)

Komisjon tegi kindlaks, et kollase fosfori omamaist hinda Hiinas mõjutas alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede, nimelt eksporditollimaks.

(258)

Järgmisena võrdles komisjon kollase fosfori hinda Hiinas selle hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Kaebuses osutati avalikult kättesaadavale hinnaindeksile, mida avaldab turuteabe pakkuja Business AnalytIQ. Selles allikas on esitatud kollase fosfori igakuised hinnad uurimisperioodil Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Kagu-Aasias. Lisaks kasutas komisjon võrdlusriigis Brasiilias kindlakstehtud kollase fosfori moonutamata väärtust. Komisjon leidis, et hinnad kõnealustel rahvusvahelistel turgudel olid Hiina RV hindadest 22 % (Euroopas) kuni 67 % (Brasiilias) kõrgemad.

(259)

Lõpuks uuris komisjon, kas põhjenduses 256 kirjeldatud eksporditollimaksust mõjutatud kollane fosfor moodustab vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon kaebuse esitaja tootmiskuludele. Selles arvutuses kasutati põhjenduses 258 nimetatud rahvusvahelistel turgudel kindlakstehtud tooraine moonutamata hinda. Komisjon tegi kindlaks, et kollane fosfor moodustas üle 50 % kaebuse esitaja tegelikest tootmiskuludest.

(260)

Seega järeldas komisjon, et kollast fosforit mõjutasid moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(261)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b uuris komisjon, kas ta saab teha selge järelduse, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine oli liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Liidu huvi kindlakstegemine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel.

(262)

Komisjon tegi kindlaks, et Hiina fosforishappe tootjatel on erakordselt suur vaba tootmisvõimsus, mis tekitab tõsise ohu, et eksport liidu turule jätkub ka pärast võimalikku meetmete kehtestamist. Kaebuses esitatud tõendite põhjal leiti, et kogu ülesseatud tootmisvõimsus Hiina RVs ületab liidu tarbimist enam kui nelikümmend korda. Uurimisperioodil ei kasutatud ligikaudu 23 % sellest tootmisvõimsusest, mille saab seega hõlpsalt kasutusele võtta liitu eksportimiseks.

(263)

Kõigepealt analüüsis komisjon tingimusi fosforishappe tootmisel kasutatava peamise tooraine turul. Kõige olulisema fosforishappe tootmisel kasutatava sisendmaterjali, s.o kollase fosfori suhtes kehtib Hiinas 20 % eksporditollimaks. Selle meetmega piiratakse rahvusvahelist pakkumist ja hoitakse Hiina omamaised hinnad kunstlikult madalad, mis annab Hiina tootjatele kulueelise. Kollane fosfor moodustab [55–60] % fosforishappe tootmiskuludest. See suur kulude vahe moonutab konkurentsi ja paneb liidu tootjad struktuurselt halvemasse olukorda.

(264)

Komisjon analüüsis meetmete kehtestamise võimalikku mõju liidu tarneahelatele, sealhulgas mõju järgnevale turule ja asjaomase toote kättesaadavusele liidus. See hinnang põhines koostööd tegevate huvitatud isikute esitatud teabel. Täieliku vastuse küsimustikule esitas ainult üks kasutaja ja seepärast tugines komisjon peamiselt kõnealuse kasutaja esitatud andmetele. Analüüsist ilmnes, et meetmete kehtestamisel ei oleks olulist kahjulikku mõju selle kasutaja kasumlikkusele, mis püsiks jätkusuutlikul tasemel ja võimaldaks tegevust oluliste häireteta jätkata. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharul on piisav kasutamata tootmisvõimsus, mis võimaldab tal oma toodangut suurendada ja rahuldada seega suuremal määral liidu nõudlust.

(265)

Pärast kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe hindamist järeldas komisjon, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine on liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a.

(266)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a kehtestada ajutised dumpinguvastased tollimaksud järgmisel tasemel.

(267)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2a, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(268)

Kaebuse esitanud liidu tootja, kelle toodang moodustab kogu vabaturul kättesaadava liidu toodangu, tegi uurimises täielikult koostööd ja väljendas oma huvi meetmete kehtestamise vastu. Ka teine liidu tootja Italmatch tegi täielikult koostööd ja esitas vastused sihtotstarbelisele küsimustikule.

(269)

Eelduste kohaselt ennistab tollimaksude kehtestamine liidu turul õiglased kauplemistingimused ja võimaldab liidu tootmisharul taastuda uurimisperioodil kantud kahjust. Eelkõige võimaldavad meetmed liidu tootjal võita tagasi kaotatud müügimahu ja turuosa, parandada kasumlikkust ning tagada tootmisrajatiste jätkusuutliku tegevuse. Seega on meetmete kehtestamisel tõenäoliselt positiivne mõju liidu tootmisharu elujõulisusele ja pikaajalisele konkurentsivõimele.

(270)

Kui meetmeid ei kehtestata, siis jätkavad Hiina eksportivad tootjad asjaomase toote dumpinguhindadega eksportimist liitu, surudes hindu liidu turul veelgi alla ja vähendades liidu tootmisharu kasumlikkust. See kahjustaks liidu tootmisharu suutlikkust investeerida, uuendada ja säilitada tootmine ning ohustaks lõppkokkuvõttes tema elujõulisust.

(271)

Seega jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(272)

Liidu importijad ega kauplejad ei esitanud komisjonile vastuseid küsimustikule. Üks importija (S. Goldmann GmbH & Co. KG, Saksamaa) esitas kirjalikud märkused, milles ta väljendas oma vastuseisu meetmetele.

(273)

Goldmann väitis, et meetmed annaksid kaebuse esitajale monopoolse seisundi, mis tõenäoliselt nii suurendaks Goldmanni kulusid kui ka ohustaks liidu tarneahelat, sest ICL ei suuda kogu nõudlust rahuldada. Mis puudutab tarneahela turvalisust, siis järeldas komisjon, et ainsad fosforishappe allikad on kaebuse esitaja ja Hiina tootjad. Kui liidu tootmisharu lõpetaks tegevuse, oleks Hiina RV ainus fosforishappe allikas. Seoses liidu tootmisharu monopoolse seisundiga järeldas komisjon, et meetmed taastaksid õiglased kauplemistingimused kõikide osapoolte jaoks ning järgeva etapi tootmisharul oleks jätkuvalt võimalik hankida materjali Hiina RVst, kuid õiglaste hindadega, s.o mitte dumpinguhinnaga.

(274)

Seetõttu järeldas komisjon, et ei esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtuks, et Hiina RVst pärit fosforishappe impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine avaldab importijate või kauplejate kasumlikkusele püsivat kahjulikku mõju.

(275)

Uurimise käigus andis endast teada üks kasutaja, Giovanni Bozzetto Spa, kes esitas vastuse küsimustikule ja kirjalikud märkused, milles ta väljendas oma vastuseisu meetmete kehtestamisele. Fosforishape on üks tooraine, mida Bozzetto kasutab pesu- ja veepuhastusainete tootmisel.

(276)

Komisjon tegi äriühingu küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete ja tabelis 3 esitatud Hiina RVst pärit koguimpordi põhjal kindlaks, et Bozzetto import moodustas 15–25 % Hiina RVst liitu suunatud asjaomase toote koguimpordist.

(277)

Bozzetto väitis, et meetmed annaksid kaebuse esitajale monopoolse seisundi, mis tõenäoliselt nii suurendaks Bozzetto kulusid kui ka ohustaks liidu tarneahelat, sest kaebuse esitaja ei suuda kogu nõudlust rahuldada.

(278)

Mis puudutab tarneahela turvalisust, siis märkis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole importi tõkestada, vaid taastada õiglased kauplemistingimused kõikide osapoolte jaoks – järgneva etapi tootmisharul oleks jätkuvalt võimalik hankida materjali Hiinast ja seega ei oleks liidu tootmisharul monopoolset seisundit. Seevastu kui liidu tootmisharu lõpetaks tegevuse, oleks Hiina ainus fosforishappe allikas.

(279)

Bozzetto väljendas muret selle pärast, et vertikaalselt integreeritud Hiina tootjad suudavad meetmeid vältida, töödeldes fosforishapet edasi fosfonaatideks ja eksportides liitu järgmise etapi toodet, mis moonutaks konkurentsi liidu fosfonaatide turul. Järgmise etapi tooteid tootvad kolmandate riikide kemikaalitootjad saaksid liidu tootjate ees konkurentsieelise, sest nemad ostaksid Hiina fosforishapet ka edaspidi ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta ja müüksid seega lõpptoodet liidus odavama hinnaga. Ka kolmandate riikide fosforishappe tootjad võivad Hiinast pärit toodet sihtotstarbeliselt edasi töödelda ja toodet liidu turule eksportides meetmetest kõrvale hoida.

(280)

Mis puudutab võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist ja impordi järsku kasvu järgmise etapi toote turgudel, siis on komisjonil vahendid nende probleemide lahendamiseks, kui need peaksid tekkima.

(281)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit fosforishappe impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(282)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(283)

Hiina RVst pärit fosforishappe impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Komisjon järeldas põhjenduses 266, et kahju kõrvaldamise piisav tase on dumpingumarginaal.

(284)

Eespool kirjeldatu põhjal tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, kehtestada tasemel 122,8 %.

(285)

Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit asjaomase toote impordi suhtes.

(286)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(287)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine peatada.

(288)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(289)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse ja majandusjulgeoleku peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(290)

Tähtaja jooksul esitasid märkusi kolm koostööd tegevat Hiina äriühingut. Märkused ei puudutanud aga arvutuste õigsust. Seepärast käsitletakse neid märkusi uurimise lõppetapis.

(291)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(292)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,