KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/2251,

10. november 2025,

mis käsitleb ammendavusmeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 (kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 94/168/EÜ, Euratom) kohaldamise eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus), (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ammendavusmeetmed on üks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2147 (2) loetletud küsimustest.

(2)

Alates komisjoni otsuse 94/168/EÜ, Euratom (3) jõustumisest on liikmesriikides võetavate ammendavusmeetmete ühtlustamine ja kvaliteet oluliselt paranenud. Sellest hoolimata tuleb selleks, et kogurahvatulu andmed oleksid usaldusväärsed, ammendavad ja võrreldavad, veelgi ühtlustada ammendavusmeetmeid, võttes arvesse selle valdkonna kontrollimise tulemusi. Eelkõige on kogurahvatulu kontrollimine näidanud vajadust veelgi ühtlustada meetmeid, mis on seotud järgmisega: i) demograafilistel allikatel põhinevate tööhõiveandmete võrdlus tööhõiveandmetega, mis on aluseks turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) hinnangutele; ii) statistilised korrektsioonid seoses mitterahalise tulu ja jootrahaga; iii) SKP hinnangute ammendavuse parandamiseks maksuauditite andmete kasutamine, ning iv) ebaseadusliku majandustegevusega seotud statistilised korrektsioonid.

(3)

Demograafilised allikad (nt tööjõu-uuring, rahvaloendused) on tõhus vahend SKP hinnangute aluseks olevate tööhõivenäitajate valideerimiseks (vastavalt SKP koondandmetele tootmise meetodi ja sissetulekute meetodil) või SKP korrigeerimiseks mittejälgitava tootmise ja tulu puhul. Tööjõu-uuring on läbi viidud järjepidevalt kõigis liikmesriikides, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 (4) ning komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/2240 (5). Ettevõtlusstatistika allikad, nagu ettevõtluse struktuurstatistika ja statistilised ettevõtlusregistrid, mida kasutatakse SKP andmete koostamiseks kõigis liikmesriikides, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2152 (6) (edaspidi „ettevõtlusstatistika määrus“) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1197 (7).

(4)	Mitterahaline tulu ja jootraha on nähtused, mis esinevad kõigis liikmesriikides, ning SKP hinnangud võivad nende arvessevõtmiseks vajada korrigeerimist.

(5)	Kõikides liikmesriikides on olemas füüsiliste isikute ja ettevõtete tulumaksusüsteem ning käibemaksusüsteem koos vastavate maksuauditimehhanismidega. Maksuaudititest saadud teavet võib kasutada selleks, et korrigeerida valesti esitatud tootmist ja tulu.

(6)	Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (8) (edaspidi „ESA 2010“) jõustumisest on kõik liikmesriigid vajaduse korral korrigeerinud SKPd, et võtta arvesse ebaseaduslikku majandustegevust, mis kuulub tootmise määratluse alla.

(7)	Seega on kõikides liikmesriikides olemas statistika- ja haldustaristu, mis võimaldab neid ammendavusmeetmeid veelgi ühtlustada.

(8)	Kogurahvatulu koondnäitajad ja nende komponendid peaksid vastama ESA 2010 asjakohastele määratlustele ja raamatupidamiseeskirjadele.

(9)	Ammendavusmeetmete edasiseks ühtlustamiseks tuleks asendada otsuses 94/168/EÜ, Euratom sätestatud meetmed ning seetõttu tuleks otsus 94/168/EÜ, Euratom kehtetuks tunnistada.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

Eesmärk ja ulatus

Artikkel 1

Käesoleva määruse eesmärk on parandada SKP kui liikmesriikide kogurahvatulu olulise komponendi ammendavust seoses ESA 2010-s määratletud tootmisega. See hõlmab majandustegevust, mis on iseenesest seaduslik, kuid ei toimu kooskõlas maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadega, samuti majandustegevust, mis on siseriiklike õigusaktide kohaselt ebaseaduslik, tingimusel et kõik asjaomased üksused alustavad tegevust vastastikusel kokkuleppel, nagu on sätestatud ESA 2010 punktis 1.79.

Artikkel 2

Lisaks käesoleva määruse 4.–7. peatükis sätestatud meetmetele võivad liikmesriigid oma ammendavuse puudujääkide kõrvaldamiseks võtta täiendavaid riigipõhiseid meetmeid.

2. PEATÜKK

Ammendavus

Artikkel 3

1. Kogurahvatulu ja SKP hinnangud on ammendavad, kui need hõlmavad järgmist:

a)	tootmine, esmane tulu ja kulutused, mida jälgitakse otse statistilistes uuringutes või haldustoimikutes, ning

tootmine, esmane tulu ja kulutused, mida otseselt ei jälgita ja mis on seotud ühe või mitme järgmise nähtusega:

i)	majanduslikult aktiivsete üksuste puudumine statistikadokumentides;

ii)	maksude ja/või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest kõrvalehoidumine;

iii)	vabastus kohustusest esitada andmeid maksuhaldurile ja sotsiaalkindlustusasutusele;

iv)	statistilised puudujäägid andmetes.

2. Majanduslikult aktiivsete üksuste puudumine lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud statistikadokumentidest tähendab, et statistikadokumentides ei registreerita maksu- või sotsiaalkindlustusasutustes registreeritud majanduslikult aktiivseid üksusi ega majanduslikult aktiivseid üksusi, kes tahtlikult ei ole end registreerinud, et vältida maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustusi või seetõttu, et nad on seotud ebaseadusliku tegevusega.

3. Lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud maksudest ja/või sotsiaalkindlustusmaksetest kõrvalehoidmine hõlmab maksu- või sotsiaalkindlustusasutustele selliste andmete esitamist, mis sisaldavad väljajätmisi või on võltsitud.

4. Lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud vabastus maksu- ja sotsiaalkindlustusasutustele teabe esitamise kohustusest on seotud ühe või mitmega järgmistest:

a)	teatavate tegevuste või tehingute kohustusliku registreerimise miinimumkünniste olemasolu;

b)	teatavate isikute või ettevõtterühmade maksuvabastus;

c)	selliste osaliste deklaratsioonide esitamine, mis ei ole vastuolus maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide eeskirjadega.

5. Lõike 1 punkti b alapunktis iv osutatud andmete ammendavust mõjutavad statistilised puudujäägid on seotud ühe või mitme järgmise puudusega:

a)	andmed, mis on puudulikud, kogumata või ei ole otseselt kogutavad;

b)	andmed, mida statistikud käsitlevad, töötlevad või koostavad ebaõigesti.

6. Ammendavus tähendab, et SKP (ja sellest tulenevalt ka kogurahvatulu) hinnang on ammendav.

7. Mitteammendavus on seisund, mille korral SKP (ja sellest tulenevalt ka kogurahvatulu) hinnang ei ole ammendav, kuna ei ole tehtud asjakohaseid ammendavuse korrigeerimisi.

3. PEATÜKK

SKP hinnangute ammendavuse tagavate arvutuste ja korrektsioonide kirjeldus

Artikkel 4

Liikmesriigid peavad esitama kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide koostamiseks kasutatud allikate ja meetodite loetelu kooskõlas ESA 2010-ga (kogurahvatulu nimistu, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1546) (9). Liikmesriigid lisavad oma kogurahvatulu nimistusse tuvastatud ammendavuse puudujääkide kirjelduse ja meetodid, mida kasutatakse, et tagada oma SKP hinnangute ammendavus, ning esitavad tehtud korrektsioonide väärtuse. Kirjeldus peab hõlmama järgmisi elemente:

a)	selliste mitteammendavuse liikide tuvastamine, mille puhul on vaja korrektsioone teha andmete puudumise, kõrvalehoidumise või vabastuse või statistiliste puudujääkide tõttu;

b)	mitteammendavuse üksikute elementide tuvastamine iga punktis a osutatud mitteammendavuse liigi puhul;

c)	kirjeldus selle kohta, kuidas tuvastatud liigid ja mitteammendavuse elemendid on seotud meetoditega, mida kohaldatakse ammendavuse tagamiseks, ning ülevaade mitteammendavuse eri liikide ja elementide puhul tehtud korrektsioonidest;

d)	selliste ammendavusmeetodite kirjeldus, mida kasutatakse mitteammendavuse tuvastatud liikide ja elementide käsitlemiseks.

Artikkel 5

1. Artikli 4 punktis a osutatud mitteammendavuse liigid on loetletud käesoleva määruse I lisas. Need liigid on asjakohased olukorras, kus algandmed saadakse tootjauuringutest või haldusallikate andmekogudest. Seepärast kasutatakse neid liike eelkõige ammendavuse analüüsimisel SKP koostamise kontekstis tootmise meetodi alusel. Neid saab kasutada ka SKP arvutamiseks kasutatavate sissetuleku meetodi ja tarbimise meetodi analüüsi puhul tingimusel, et alusandmed saadakse ka tootjauuringutest või haldusallikate andmekogudest.

2. Artikli 4 punktis b osutatud mitteammendavuse iga liigi üksikud elemendid võivad olla (kuid ei piirdu nendega) käesoleva määruse I lisas kirjeldatud näited.

3. Mitteammendavuse kindlaksmääratud liikide ja elementide sidumisel meetoditega, mida kohaldatakse, et tagada ammendavus ja ülevaade artikli 4 punktis c osutatud mitteammendavuse eri liikide ja elementide puhul tehtud korrektsioonidest, kasutatakse ülevaatlikke tabeleid, mille nõutav sisu on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Seda tehakse eelkõige SKP arvutamiseks kasutatava tootmise meetodi komponentide puhul ning, kui alusandmed saadakse tootjauuringutest või haldusallikate andmekogudest, SKP arvutamiseks kasutatava tarbimise meetodi ja sissetulekute meetodi asjaomaste komponentide puhul.

4. PEATÜKK

Demograafiliste allikate kohaste tööhõiveandmete ja SKP hinnangute aluseks olevate tööhõiveandmete võrdlus

Artikkel 6

Liikmesriigid võrdlevad demograafiliste allikate kohaseid tööhõiveandmeid (tööjõu pakkumine) SKP hinnangute aluseks olevate tööhõiveandmetega (tööjõunõudlus). Selle võrdluse tulemusi kasutatakse mittejälgitava tootmise ja tulu selgeks ammendavuse korrigeerimiseks või SKP hinnangute valideerimiseks. Võrdlus tehakse vähemalt iga viie aasta järel, alustades 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklist.

Artikkel 7

1. Artiklis 6 osutatud tööjõupakkumise demograafilised allikad on tööjõu-uuring või rahvaloendus (sealhulgas selle aluseks olevad haldusandmed).

2. Artiklis 6 osutatud tööjõunõudlust käsitlevad andmed tuletatakse ettevõtlusstatistika allikatest, mida kasutatakse SKP koostamiseks, mis hõlmab ettevõtluse struktuurstatistikat, statistilist ettevõtlusregistrit, muid ettevõtlusega seotud allikaid, haldusandmeid või nende kombinatsioone.

3. Kui artiklis 6 osutatud võrdluse tulemusi kasutatakse SKP hinnangute valideerimiseks, on SKP hinnangute aluseks olevad tööhõivenäitajad lõplikud tööhõiveprognoosid rahvamajanduse arvepidamises.

Artikkel 8

Kohaldatav tööhõive mõiste on määratletud ESA 2010 punktides 11.11–11.19 (vastab siseriiklikule tööhõivele). Kuna demograafilised allikad kasutavad erinevat tööhõive määratlust (töötamine riigi tasandil), võtavad liikmesriigid meetmeid, et viia see artiklis 6 osutatud võrdlemise eesmärgil vastavusse ESA 2010 määratlusega. Need meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi aspekte:

a)	residendist üksustes töötavate mitteresidentide, näiteks mitteresidendist võõrtöötajate, mitteresidendist piirialatöötajate ja hooajatöötajate kaasamine;

b)	mitteresidendist tootjate palgatud residentide, näiteks residendist piirialatöötajate ja hooajatöötajate väljajätmine;

c)	institutsioonides püsivalt elavate residendist töötajate kaasamine; nad võivad elada ja töötada ühiskondlikes asutustes (nt vanglates või pikaajalise hoolduse asutustes), asutusleibkondades (nt usuasutused) ja relvajõududes;

d)	inimeste kaasamine oma tarbeks toimuvasse tootmisse (nt põllumajandustegevus).

Artikkel 9

Artiklis 6 osutatud võrdlemisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et:

määrata kindlaks sellise majandustegevuse ulatus, mida tuleb võrdlemisel arvesse võtta, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (10) kehtestatud Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit (NACE), ning ühtlustada tööhõiveandmete NACE kodeerimist tööjõu pakkumise ja nõudluse allikates;

b)	arvutada tööhõiveandmed „töötatud tundide“ (nagu on määratletud ESA 2010 punktis 11.27) või „täistööaja ekvivalendi“ (nagu on määratletud ESA 2010 punktis 11.32) alusel;

määrata kindlaks kogulisandväärtuse või -toodangu asjakohased suhtarvud tööjõuühiku kohta, mida kohaldatakse tuletatud tööjõulõhe suhtes (erinevus tööhõiveandmete vahel vastavalt artiklile 8 ühtlustatud demograafiliste allikate ja SKP hinnangute aluseks olevate tööhõiveandmete vahel), kui võrdlemise tulemusena tehakse selgeid ammendavuse korrektsioone mittejälgitava tootmise puhul (kogulisandväärtus ja selle komponendid).

Artikkel 10

Liikmesriigid esitavad kogurahvatulu nimistus artiklis 6 osutatud tehtud võrdluse kirjelduse. See algab kogurahvatulu nimistust, mis järgneb 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklile. Kui võrdluse tulemuseks on selge ammendavuse korrigeerimine, esitavad liikmesriigid tehtud korrektsioonide väärtuse. Kui selle võrdluse tulemusel ei tehta selgeid ammendavuse korrektsioone, esitavad liikmesriigid kogurahvatulu nimistus põhjenduse koos teabega selle kohta, kuidas võrdlustulemusi on kasutatud SKP hinnangute valideerimiseks.

5. PEATÜKK

Statistilised korrektsioonid seoses mitterahalise tulu ja jootrahaga

Artikkel 11

Liikmesriigid vaatavad läbi mitterahalise tulu ja tegevuste eri liigid, mille puhul on kõige levinum jootraha andmine, et vajaduse korral teha ammendavuse tagamiseks SKPs korrektsioone. Samuti vaatavad liikmesriigid läbi kõnealused korrigeerimismeetodid, et tagada nende usaldusväärsus. Selline läbivaatamine tehakse vähemalt iga viie aasta järel, alustades 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklist.

Artikkel 12

Artiklis 11 osutatud eri liiki mitterahaliste tulude läbivaatamine hõlmab järgmisi elemente:

a)	liiklusvahendite või teiste kestvuskaupade andmine töötajatele isiklikuks kasutamiseks;

b)	söögid ja joogid, sealhulgas ärireisidel tarbitavad söögid ja joogid;

c)	hinnaalandused, mis on saadud tasuta või subsideeritud sööklates või lõunakupongidega;

d)	transport tööle ja tagasi;

e)	kaubad ja teenused, mis on tööandja enda tootmisprotsesside toodang, näiteks söögid ja joogid;

f)	tasuta majutus / eluasemetoetused;

g)	laenud töötajatele vähendatud intressimääradega;

h)	kõik muud mitterahalised tulud, mida peetakse kvantitatiivselt oluliseks.

Artikkel 13

Artiklis 11 osutatud eri liiki mitterahaliste tulude läbivaatamine hõlmab järgmist:

taksod;

b)	restoranid;

hotellid;

d)	juuksurid;

e)	kõik muud tegevused, mida peetakse kvantitatiivselt oluliseks.

Artikkel 14

Liikmesriigid võrdlevad oma mitterahalise tulu hinnanguid iga nelja aasta tagant tehtavate ELi tööjõukulude uuringute tulemustega, kuna need sisaldavad andmeid mitterahalise tulu kohta. Võrdlus tehakse iga kord, kui ELi tööjõukulude uuringu tulemused saavad kättesaadavaks.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid lisavad kogurahvatulu nimistusse mitterahalise tulu ja jootraha suhtes kohaldatavate maksueeskirjade kirjelduse. Kogurahvatulu nimistu sisaldab ka selgitust selle kohta, kuidas SKP hinnangutes neid eeskirju nõuetekohaselt arvesse võetakse (nt kaaludes, kuidas need mõjutavad algandmeid ja seega võimalikku korrigeerimise vajadust). See algab kogurahvatulu nimistust, mis järgneb 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklile.

2. Kui konkreetsete kirjete puhul tehakse korrektsioone, kirjeldatakse andmeallikaid ja arvutusmeetodit ning esitatakse korrektsiooni väärtus.

3. Liikmesriigid kirjeldavad kogurahvatulu nimistus ka artiklis 11 osutatud läbivaatamiste tulemusi ja artiklis 14 osutatud võrdlustulemusi ning esitavad vajaduse korral asjaomaste muudatuste põhjenduse ja kirjelduse. See algab kogurahvatulu nimistust, mis järgneb 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklile.

6. PEATÜKK

SKP hinnangute ammendavuse parandamiseks maksuauditite andmete kasutamise uurimine

Artikkel 16

Liikmesriigid analüüsivad maksuauditite kasutamise teostatavust SKP hinnangute ammendavuse parandamiseks. See analüüs tehakse vähemalt iga viie aasta järel, alustades 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklist.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid kirjeldavad artiklis 16 osutatud analüüsi tulemusi kogurahvatulu nimistus, alustades kogurahvatulu nimistust pärast 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklit.

2. Kirjelduses jõutakse järeldusele, kas maksuauditi teavet võib kasutada valesti esitatud tootmise ja tulude korrigeerimiseks (kvantitatiivselt) või valeandmete esitamise mustrite kindlakstegemiseks (kvalitatiivselt).

3. Kui ammendavust korrigeeritakse maksuauditite põhjal (kvantitatiivne kasutus), selgitatakse kirjelduses, kuidas korrigeeritakse maksuaudititest saadud teavet sellele eesmärgile vastavaks, ning esitatakse korrektsioonide väärtus.

4. Kui maksuauditeid kasutatakse kvalitatiivselt, selgitatakse kirjelduses, kuidas kasutatakse tuvastatud valeandmete esitamise mustreid ammendavuskorrektsioonideks, mis on tuletatud muudest ammendavusmeetoditest. Kui ammendavusega seotud töös maksuauditeid ei kasutata, selgitatakse kirjelduses selle põhjuseid.

7. PEATÜKK

Ebaseadusliku majandustegevusega seotud statistilised korrektsioonid

Artikkel 18

Liikmesriigid vaatavad läbi ESA 2010 tootmise määratluse alla kuuluvad ebaseadusliku majandustegevuse liigid, et vajaduse korral teha SKPs ammendavuse tagamiseks korrektsioone, ning vaatavad läbi nende korrektsioonide tegemiseks kasutatud meetodid, et tagada nende usaldusväärsus. Selline läbivaatamine tehakse vähemalt iga viie aasta järel, alustades 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklist.

Artikkel 19

Artiklis 18 osutatud ebaseaduslike tegevuste liikide läbivaatamine hõlmab järgmisi elemente:

a)	prostitutsioon (kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt ebaseaduslik);

b)	uimastite tootmine ja nendega kauplemine (kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt ebaseaduslik);

c)	alkoholi ja tubakatoodete salakaubavedu;

d)	kogu muu ebaseaduslik majandustegevus, mida peetakse kvantitatiivselt oluliseks.

Artikkel 20

Liikmesriigid kirjeldavad kogurahvatulu nimistus artiklis 18 osutatud analüüsi tulemusi, alustades kogurahvatulu nimistust pärast 2025.–2029. aasta kogurahvatulu kontrollitsüklit. Kogurahvatulu nimistu sisaldab vajaduse korral asjaomaste muudatuste põhjendust ja kirjeldust. Kui konkreetsete ebaseaduslike majandustegevuste puhul tehakse korrektsioone, kirjeldatakse andmeallikaid ja arvutusmeetodit ning esitatakse korrektsiooni väärtus.

Artikkel 21

1. Otsus 94/168/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. november 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 91, 29.3.2019, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/516/oj.

(2) Komisjoni 8. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2147, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/516, määrates kindlaks igas kontrollitsüklis käsitletavate küsimuste loetelu, ELT L 428, 18.12.2020, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/2147/oj.

(3) Komisjoni 22. veebruari 1994. aasta otsus 94/168/EÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamist käsitleva nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rakendamiseks võetavate meetmete kohta, EÜT L 77, 19.3.1994, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1994/168/oj.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1700/oj).

(5) Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2240, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2240/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2152/oj).

(7) Komisjoni 30. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti, ELT L 271, 18.8.2020, lk 1 (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1197/oj).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/oj).

(9) Komisjoni 23. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1546, millega kehtestatakse rahvamajanduse kogutulu koondnäitajate ja nende komponentide koostamiseks kasutatavate allikate ja meetodite nimistu struktuur ja üksikasjalik kord kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemiga, ELT L 354, 26.10.2020, lk 1 (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1546/oj).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1893/oj).

I LISA

Artiklis 5 osutatud mitteammendavuse liigid

Kõikide tootmistegevuste jaotus vastavalt nende mitteammendavuse potentsiaalile peab põhinema standardsetel mitteammendavuse liikidel. Liigid on märgistatud N1–N7. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud kõiki mitteammendavuse liike (N1–N7) ja toodud näiteid mitteammendavuse liikide üksikute elementide kohta.

Märgis

Liik

Mitteammendavuse liikide ja nende elementide kirjeldus

Tootja oleks pidanud end registreerima (põrandaalune tootja)

—	Tootja ei registreeri end maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste vältimiseks. Sageli on tegemist väiketootjatega, kelle käive ületab künniseid, millest alates nad peaksid oma tulu registreerima.

—	Tootjad, kes ei ole end registreerinud, sest nad on seotud ebaseadusliku tegevusega, kuuluvad N2, mitte N1 kategooriasse.

—	N1 ei hõlma kõiki põrandaaluseid tegevusi – mõned on seotud N6-ga.

Tootja tegeleb ebaseadusliku majandustegevusega ega registreeri end

—	N2 hõlmab ebaseaduslike tootjate tegevust, kes täielikult väldivad registreerimist.

—	N2 ei hõlma selliste registreeritud juriidiliste isikute või ettevõtjate ebaseaduslikku tegevust, kes teatavad (või teatavad valesti) oma tegevusest seadusliku tegevuse koodide all.

Tootja ei ole kohustatud end registreerima

—	Tootja ei ole kohustatud end registreerima, sest tal puudub turutoodang. Tavaliselt on tegemist turuväliste kodutootjatega, kes on seotud järgmisega: i) kaupade tootmine enda tarbeks või enda kapitalimahutuseks põhivarasse, ning ii) eluruumide ehitamine ja remont.

—	Tootjal on teatav turutoodang, kuid see jääb allapoole taset, mille juures tootja peaks end ettevõtjana registreerima.

Registreeritud juriidilist isikut statistikas ei kajastata

—

Juriidilist isikut ei saa statistikasse lisada mitmel põhjusel. Näiteks: i) äriregister on aegunud või ajakohastamise menetlused ei ole piisavad; ii) klassifitseerimisandmed (tegevus, suurus või geograafilised koodid) ei ole õiged, või iii) juriidiline isik on uuringuraamistikust välja jäetud, sest tema suurus jääb allapoole teatavat künnist.

Registreeritud juriidilist isikut statistikas ei kajastata

—	Juriidilist isikut ei saa statistikasse lisada paljudel põhjustel. Näiteks ei pruugi haldusallikas, mis sisaldab registreeritud ettevõtjate nimekirju, alati saata statistikaametile täielikke või ajakohastatud nimekirju.

—	Isegi kui haldusallikast saabub statistikaametisse korrapäraselt täpset ja põhjalikku teavet, ei pruugi registreeritud ettevõtja olla kantud äriregistrisse mitmel põhjusel (vt N4).

Tootja esitab valeandmeid

—	Valeandmete esitamine tähendab tavaliselt seda, et toodangut ei esitata piisavalt ja/või vahetarbimist esitatakse liiga palju, et hoida kõrvale tulumaksust, käibemaksust või sotsiaalkindlustusmaksetest (või neid vähendada).

—	Valeandmete esitamine hõlmab sageli järgmist: i) kahe raamatupidamisarvestuse pidamine; ii) vahetarbimisena kirjendatud ümbrikupalkade maksed; iii) sularahamaksed ilma arveteta ning iv) käibemaksupettus.

Andmetes esineb statistilisi puudujääke

—

N7 jaguneb järgmiselt: i) N7a – andmed, mis on puudulikud, kogumata või ei ole otseselt kogutavad; ii) N7b – andmed, mida statistikud käsitlevad, töötlevad või koostavad ebaõigesti. Selline eristamine on kasulik, et paremini mõista mitmesuguseid võimalikke statistilisi puudujääke. Tegelikkuses ei ole N7a ja N7b siiski alati lihtne eristada.

—

Statistilised puudujäägid: järgmine loetelu ei ole ammendav, kuid neid teemasid tuleks uurida mitteammendavusega seoses:

—	uuringutele vastamata jätmise käsitlemine;

—	tootmine turutootjate enda lõpptarbimiseks;

—

jootraha;

—	mitterahaline palk;

—	kõrvaltegevused.

—	On selge, et mitte kõik statistilised puudujäägid ei too kaasa SKP alahindamist. Siin keskendutakse nende valdkondade näitlikustamisele, mis tõenäoliselt viivad rahvamajanduse arvepidamise mitteammendavuseni.

Liigid N1–N7 on asjakohased olukorras, kus alusandmed saadakse tootjate uuringutest või haldusallikate andmekogudest. Seepärast kasutatakse neid liike eelkõige ammendavuse analüüsimisel SKP koostamise kontekstis tootmise meetodi alusel. Neid liike saab kasutada ka analüüsi puhul sissetulekute meetodi ja tarbimise meetodi alusel, kuid seda on lihtsam teha, kui need alusandmed saadakse ka tootjauuringutest või haldusallikate andmekogudest.

Tagamaks, et mitteammendavuse liigid on selgelt eristatud ja eraldiseisvad, on nende sõnastuse aluseks tootmistegevuse jagamine vastavalt selle mittejälgitavusele potentsiaalile. See saavutatakse tootjate hõlpsasti jälgitavate omaduste uurimisega, kusjuures iga omadus on jagatud üksteist välistavateks ja ammendavateks kategooriateks. Omadused tuleks koostada järgmiste küsimuste põhjal:

a)	kas tootja on registreeritud haldusasutustes või mitte?

b)	kas tootja on kantud statistilisse äriregistrisse või mitte?

c)	mis on põhiandmeallikas: tootjauuring, haldusallika andmekogu või muu allikas?

d)	kas tootja on juriidiline isik, ettevõtja või turuväline kodutootja?

e)	kas tootja vastab uuringutele või mitte?

f)	kas tootja annab õigesti aru või esitab valeandmeid?

g)	kas kõik rahvamajanduse arvepidamise jaoks vajalikud andmed on kogutud või mitte?

Need omadused toetavad liikide N1–N7 kirjeldusi ja esitavad võimaliku mitteammendavuse põhjaliku jaotuse. Liikide N1–N7 tuletamist ja nende seoseid kirjeldatakse allpool.

Kõigepealt tuleks kaaluda, kas tootja osaleb uuringus või saadakse andmed haldusallika andmekogust. Tootja ei pruugi kuuluda uuringuraamistikku või olla hõlmatud haldusallika andmekoguga, sest:

a)	nad jätavad end tahtlikult registreerimata, sest nad on seotud põrandaaluse (N1) või ebaseadusliku (N2) tegevusega;

b)	nad ei pea end registreerima (turuvälised kodutootjad) (N3);

c)	nad on juriidilised isikud, kuid nad ei kuulu uuringuraamistikku (N4);

d)	nad on registreeritud ettevõtjad, kuid nad ei kuulu uuringuraamistikku (N5);

Kui tootja kuulub uuringuraamistikku, ei pruugi saadud andmed olla ammendavad, sest:

a)	tootja esitab tahtlikult valeandmeid (N6);

b)	nõutavaid andmeid ei koguta ega töödelda nõuetekohaselt (statistiline puudujääk) (N7).

II LISA

Artiklis 5 osutatud ülevaatetabelite vormid

Kasutatud ammendavusmeetodi kohased mitteammendavuse liigid ja elemendid – toodangu ammendavuskorrektsioonide ülevaade (analoogilist vormi kasutatakse vahetarbimise ja kogulisandväärtuse puhul ning kui alusandmed saadakse tootjauuringutest või haldusallikate andmekogudest, SKP arvutamiseks tarbimise meetodi ja sissetulekute meetodi asjaomaste komponentide puhul)

Mitteammendavuse liigid ja elemendid

Ammendavuse meetodid

Kokku

Meetod 1

Meetod 2

Meetod 3

Meetod 4

Meetod 5

Meetod 6

Meetod 7

Meetod 8

—

Element 1

—

Element 2

—

...

—

Element 1

—

...

—

Element 1

—

...

—

Element 1

—

...

—

Element 1

—

...

—

Element 1

—

...

—

Element 1

—

...

Kokku

100 %