(1)

6. märtsil 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Brasiilia Liitvabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Brasiilia“) pärit okaspuuvineeri impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 20. jaanuaril 2025 ühendus Softwood Plywood Consortium (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu okaspuuvineeri tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/922 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Peale selle teatas komisjon uurimise algatamisest kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Brasiilia ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ja kutsus neid uurimises osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Pärast uurimise algatamist esitasid kaebuse esitaja, Brazilian Association for Mechanically Processed Timber (edaspidi „ABIMCI“), ELi sõltumatute importijate ajutine ühendus Plywood Trade Interest Alliance (edaspidi „PTIA“) ning sõltumatud importijad Bo Andrén AB, Keflico ja Schüttler Holzmakler/Agentur e.K. esildised kaebuses esitatud tõendite kohta, mis käsitlesid dumpingut, kahju, põhjuslikku seost ja liidu huve. Vastusena esitasid märkusi kolm liidu tootjat ja kaebuse esitaja. Neid märkusi käsitletakse allpool.

(7)

ABIMCI esitas kaebuse esitaja märkuste ümberlükkamiseks täiendavaid esildisi vastavalt algatamisteate punktile 8. Punktis 8 on märgitud, et märkused teabe kohta, mille huvitatud isikud on esitanud enne ajutiste meetmete kehtestamise tähtaega, tuleb esitada 75 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti. ABIMCI ümberlükkavad märkused esitati 14. juulil 2025.

(8)

Kuna need märkused esitati pärast algatamisteates sätestatud asjaomaseid tähtaegu, ei saanud neid uurimise praeguses etapis arvesse võtta.

(9)

ABIMCI väljendas muret kaebuses sisalduva teabe konfidentsiaalsuse pärast, väites eelkõige, et puuduvad sisulised mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted andmetest, mida kasutati dumpinguväidetes arvesse võetud normaalväärtuse arvutamiseks, ning et „normaalväärtuse aruandes“ ei ole esitatud kasutatud metoodikat ega allikaid. ABIMCI väitis, et see läbipaistvuse puudumine ei võimaldanud huvitatud isikutel konfidentsiaalsest teabest mõistlikkuse piires aru saada, see aga oli oluline nende õiguste kaitsmiseks ning väidetava dumpingu ja kahju kohta sisuliste märkuste esitamiseks.

(10)

PTIA väitis, et kaebuses oli kahjuandmeid liigselt redigeeritud. Ta väitis, et see pärssis huvitatud isikute võimet olulise kahju kohta esitatud väidetest aru saada ja neile sisuliselt vastata.

(11)

Alusmääruse artiklis 19 on sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai.

(12)

Komisjon märkis, et teatav teave (näiteks uuring, mille kaebuse esitaja tellis, et koguda teavet Brasiilia okaspuuvineeri omamaiste hindade kohta) oli oma olemuselt konfidentsiaalne ja selle kohta ei saa esitada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Lisaks olid mitmesugused kaebuses viidatud aruanded autoriõigusega kaitstud.

(13)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks mõeldud avalik versioon sisaldas piisaval hulgal olulisi tõendeid ja konfidentsiaalsete andmete mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid, et huvitatud isikutel oleks kogu menetluse jooksul võimalik kasutada oma kaitseõigusi, ning vastas seega alusmääruse artikli 19 lõike 2 nõuetele. Samuti leidis komisjon, et andmevahemike esitamine koos indeksitega on piisav, et huvitatud isikud saaksid kogu menetluse vältel kasutada oma kaitseõigust, ning vastab alusmääruse artikli 19 lõike 2 nõuetele. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(14)

BO Andrén AB väitis, et kaebuses Brasiilia siseturu hindadena kasutatud väärtused olid ebatäpsed, kuna Brasiilia turul müüdavatel toodetel on suures osas teistsugused omadused ning need erinevused muudavad Brasiilia omamaiste paneelide ja eksporttoodete otsese hinnavõrdluse kehtetuks. Lisaks väitis Bo Andrén AB, et Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) andmed, mida kasutati kaebuses võrdlusalusena normaalväärtuse arvutamiseks, ei ole representatiivsed, sest ITTO jälgib peamiselt troopilisest lehtpuidust tooteid, mitte okaspuuvineeri. Need andmed suurendaksid dumpingumarginaale kunstlikult. BO Andrén AB palus komisjonil neid andmeid uuesti hinnata ja võtta kasutusele alternatiivsed andmeallikad või meetodid, mis kajastavad Brasiilia okaspuuvineeri turgu tõepäraselt.

(15)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et taotlus peab sisaldama piisavaid tõendeid. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on uurimise algatamisel tõendite piisavuse kriteeriumi täitmiseks vajalik tõendite kvantiteet ja kvaliteet erinev sellest, mis on vajalik dumpingu ja kahju esialgsel või lõplikul kindlakstegemisel (4). Seda arvesse võttes leidis komisjon, et taotluses esitati dumpingu kohta piisavalt tõendeid. Kaebuse 8. lisas esitatud omamaiste hindade aruanne sisaldas kirjeldavat osa kasutatud metoodika kohta, andmeallikaid ning piisavaid hinnaandmeid, et neid saaks kasutada tõendina.

(16)

ABIMCI vaidlustas kaebuse esitaja väited dumpingu kohta, väites, et need ei ole WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5.2 kohaselt õiguslikult kehtivad. ABIMCI väitis, et kaebuse esitaja väited tuginevad kontrollimata ja ebatäielikele andmetele ning et kaebuse esitaja on teinud oletusi hindade stabiilsuse kohta Schizolobium amazonicum’i vineeri (võrdluseks sobimatu lehtpuutoode) põhjal, mis on metoodiliselt vigane lähenemisviis.

(17)

ABIMCI märkis ka, et kaebuses kasutatud omamaised hinnad on kõrgemad kui männivineeri (Pinus elliottii) tegelikud hinnad Brasiilias, mis on oluliselt madalamad. Argentina lõpetatud dumpinguvastane uurimine Brasiiliast pärit teatavat liiki fenoolkattega vineerpaneelide impordi suhtes (5) toetas ABIMCI seisukohta, et dumpingut ei ole toimunud. ABIMCI järeldas, et need puudused muudavad väited põhjendamatuks ja õiguslikult ebapiisavaks.

(18)

Komisjon leidis siiski, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid dumpingu olemasolu kohta kooskõlas põhjenduses 15 kirjeldatud asjakohase õigusliku standardiga. Kaebuse avalikus versioonis esitatud dumpinguarvutustele oli lisatud nende tegemise eri elementide, sealhulgas kõigi arvutustes kasutatud allikate üksikasjalik selgitus, mis võimaldas huvitatud isikutel saada sisuliselt aru dumpinguväite põhielementidest.

(19)

Argentinas toimunud uurimine puudutas EList erinevat turgu ning seetõttu ei olnud see käesoleva uurimise algatamiseks esitatud väidete seisukohast asjakohane.

(20)

Seetõttu lükati kaebuses esitatud dumpinguväidete kohta esitatud märkus tagasi.

(21)

ABIMCI vaidlustas kaebuses esitatud väited kahju kohta. Ta väitis, et väited kahju kohta, mis tulenes Brasiilia madalate hindadega impordi mahu suurenemisest, ei põhinenud objektiivsel uurimisel. Samuti väitis ta, et teatatud mikro- ja makromajanduslikud näitajad põhinesid hinnangutel ja spekulatiivsetel andmetel.

(22)

ABIMCI rõhutas, et tõelise objektiivse kontrolli käigus oleks pidanud toimuma erapooletu hindamine, sealhulgas vasturääkivate tõendite kontrollimine, ning et see oleks pidanud olema kooskõlas hea usu ja erapooletuse põhimõtetega.

(23)

Lisaks väitis ABIMCI, et Brasiiliast pärit impordi maht on vähenenud, kuna see järgib sama suundumust kui liidu tarbimine. Samuti väitis ta, et Brasiiliast pärit impordi hinnad on asjaomasel perioodil tõusnud.

(24)

Ka PTIA vaidlustas kaebuses esitatud väited kahju kohta. Ta väitis, et Brasiiliast pärit impordi kasv on ülehinnatud ja selle põhjuseks on peamiselt olnud olukorra normaliseerumine pärast COVID-19ga seotud turuhäiret. Ta märkis, et teatatud mahu kasv alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini kajastab üksnes pandeemiaeelse varasema taseme taastumist.

(25)

Lisaks väitis PTIA, et Brasiiliast pärit import vähenes 2022. aastast kuni uurimisperioodini tegelikult 11 %, vaidlustades kaebuses esitatud väited, et asjaomasel perioodil toimus märkimisväärne impordi sissevool. Lisaks väitis ta, et mis tahes täheldatud negatiivseid suundumusi kirjeldati kahjuna vääralt, kuna tegemist oli üksnes pärast COVID-19 pandeemiat stabiliseeruvate turgude mõjuga.

(26)

Lisaks vaidlustas ta impordihindu ja -mahte käsitlevate andmete piisavuse ja selguse, märkides, et kahju analüüs ei ole veenev, kuna tuginetud on ebatüüpilistele perioodidele ja spekulatiivsetele andmetele.

(27)

Komisjon leidis, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid, et järeldada olulise kahju esinemist, mida on vaja uurimise algatamiseks. Kaebuse punktis 6 analüüsiti nii makromajanduslikke kui ka mikromajanduslikke näitajaid. Komisjon tuletab meelde, et järelduse tegemiseks olulise kahju kohta, mis on vajalik uurimise algatamiseks, tuleb uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruses.

(28)

Alusmääruse artikliga 5 ei nähta konkreetselt ette, et selleks, et oluline kahju oleks uurimise algatamiseks piisavalt põhjendatud, peaksid olema halvenenud kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hinnale liidu turul ja sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid. Kaebus sisaldaski seda teavet ja see osutas kahju olemasolule.

(29)

Seda arvesse võttes leidis komisjon, et kaebuses on kahju kohta esitatud piisavalt tõendeid, ning lükkas ABIMCI ja PTIA väited tagasi.

(30)

ABIMCI ja PTIA vaidlustasid ka 2021. aasta kasutamise võrdlusaastana (baasaasta), väites, et tol aastal ja 2022. aastal taastusid tootmisharud COVID-19st ja seetõttu ei ole see kahjuanalüüsi jaoks piisavalt representatiivne.

(31)

Komisjon leidis, et kahju hindamiseks valitud asjaomane periood on kooskõlas komisjoni väljakujunenud tavaga, mille kohaselt on olulise kahju uurimise ajavahemik kolm kalendriaastat pluss uurimisperiood. Seetõttu lükkas komisjon ABIMCI ja PTIA väited tagasi.

(32)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(33)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel võttis komisjon aluseks suurima tootmis- ja müügimahu, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida ja mis tagas ka hea geograafilise katvuse. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 55 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(34)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(35)

Nõutud teabe esitasid 14 sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kaks sõltumatut importijat, võttes aluseks uuritava toote Brasiiliast liitu suunatud impordi mahu uurimisperioodil. Valimisse kaasatud importijate import moodustas ligikaudu 10 % uuritava toote Brasiiliast liitu suunatud impordi hinnangulisest üldkogusest. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Ühtegi märkust ei laekunud.

(36)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Brasiilia eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Brasiilia Liitvabariigi esindusel kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(37)

Nõutud teabe esitasid 59 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida; need eksportivad tootjad olid Nereu Rodrigues & Cia Ltda (edaspidi „Nereu“) ja Indústria de Compensados Sudati Ltda (edaspidi „Sudati“).

(38)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(39)

Esialgsesse valimisse kaasamata eksportiv tootja Indústria de Compensados Guararapes Ltda. (edaspidi „Guararapes“) taotles enda kaasamist valimisse. Guararapes väitis, et esialgse valimi representatiivsus on piiratud, kuna see hõlmas ainult 30 % Brasiilia okaspuuvineeri ekspordist liitu ja ainult kahte eksportijat. Samuti väitis ta, et representatiivsuses on teatav lahknevus, kuna liidu tootmisharu toodang moodustab 50 % liidu toodangust.

(40)

Samal ajal tegi valimisse kaasatud eksportija Sudati teatavaks seotud äriühingud, mis samuti tootsid ja eksportisid asjaomast toodet, nimelt Guararapes ja Conply Indústria de Compensados Ltda. Need eksportivad äriühingud kaasati seejärel lõplikku valimisse.

(41)

Lõplik eksportivate tootjate valim koosnes seega ühest perekondlike sidemetega äriühingute kontsernist (Sudati, Guararapes ja Conply, edaspidi „SCG kontsern“) ja ühest sõltumatust eksportivast tootjast (Nereu).

(42)

Vastusena Guararapesi märkusele märgib komisjon, et liidu tootmisharu esindatus liidu toodangus ei ole eksportivate tootjate valimi moodustamisel asjakohane.

(43)

Guararapes esitas alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse kontrollimise taotluse, väites, et teda Sudati ja Conplyga ühendavad perekondlikud sidemed ei kahjusta tema õiguslikku ja tegevusalast sõltumatust. Äriühing säilitab täieliku õigusliku ja tegevusalase sõltumatuse nendest kahest Brasiilia eksportijast ning seetõttu tuleks teda käesolevas uurimises käsitleda eraldi majandusüksusena.

(44)

Komisjon märgib, et komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (6) artikli 127 punkti h kohaselt käsitatakse eksportivaid tootjaid seotud üksustena, kui nad kuuluvad samasse perekonda. Seepärast lükati Guararapesi poolt alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel esitatud individuaalse kontrollimise taotlus tagasi.

(45)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud Brasiilia eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (7).

(46)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(47)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(48)

Uuritav toode on vineer (edaspidi „okaspuuvineer“), mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm ja mille mõlemad väliskihid on okaspuidust ja mis võib olla või mitte olla kaetud või pinnatud ning mis praegu kuulub CN-koodi 4412 39 00 alla (edaspidi „uuritav toode“).

(49)

Okaspuuvineeri kasutatakse mitmesugusel otstarbel, nagu ehitus, mööbel, seinapaneelid, põrandakatted (nt parkett), samuti pakendamisel ja katuseehituses.

(50)

Asjaomane toode on Brasiiliast pärit okaspuuvineer, mis kuulub praegu CN-koodi ex 4412 39 00 alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(51)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(52)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(53)

PTIA väljendas muret asjaomaste toodete võrreldavuse ja klassifikatsiooni pärast. Ta väitis, et ehituses kasutatava ja muul otstarbel kasutatava okaspuuvineeri vahel on oluline erinevus, mida praeguses toote määratluses asjakohaselt ei käsitleta. PTIA väitis, et need erinevused mõjutavad märkimisväärselt hinnakujundust ja ärilist kasutusotstarvet, mõjutades seega ka dumpingu ja kahju analüüsi.

(54)

PTIA rõhutas, et õiglase võrdluse ja dumpingumarginaalide täpse kindlaksmääramise tagamiseks tuleks toote kontrollnumbri struktuuris ühe parameetrina arvesse võtta ka seda, kas tegemist on ehitusotstarbelise või muuotstarbelise tootega. Ta väitis, et uurimises tuleks neid erinevusi tunnistada, et vältida väidetava dumpingu või kahju seisukohast ebaoluliste toodete põhjendamatut arvessevõtmist.

(55)

Lisaks oli PTIA seisukohal, et kuuse- ja männivineeri ei tohiks pidada samasugusteks toodeteks, kuna neid valmistatakse eri puuliikidest ning neil on erinevad kasutusalad ja turud. See erinevus on piisavalt suur, et õigustada kohaldamisala ümberhindamist ja jätta vajaduse korral välja teatavad tooted, mis ei konkureeri otseselt ELis toodetud okaspuuvineeriga.

(56)

ABIMCI rõhutas, et eri liiki vineeri, näiteks männi- ja kuusevineeri ning kaetud ja katmata toodete võrreldavus ning omavaheline vahetatavus ja asendatavus on väga erinev. ABIMCI väitis, et neil toodetel on eri turusegmendid ning ainulaadsed tehnilised ja füüsikalised omadused, mis toovad kaasa tarbijate erinevad eelistused. Ta rõhutas, kui oluline on segmenteeritud analüüs, milles võetakse arvesse selliseid tegureid nagu see, kas tegemist on ehitusotstarbelise või muuotstarbelise okaspuuvineeriga ning kõrgema või madalama klassi turusegmendiga. ABIMCI väitis, et vaja on teha segmenteeritud kahjuanalüüs.

(57)

Vastusena osutas kaebuse esitaja kaebuses esitatud tõenditele, mis näitavad, et nii kuusk kui ka mänd kuuluvad laiemasse okaspuude klassi. Võrreldes muud liiki puiduga, eelkõige laialehiste lehtpuude ja muude lehtpuuliikidega, on kuusk ja mänd heledama või kahvatu värvusega, neid on lihtsam lõigata ning neil on lihtsam poorne struktuur ja suur vaigusisaldus. Lisaks ei ole kuusest ja männist valmistatud okaspuuvineeri vahel olulisi erinevusi, kui pidada silmas nende tootmis- ja müügiprotsessi ning turustuskanaleid liidus, mis kõik on identsed.

(58)

Komisjon leidis, et isegi ühe puiduliigi piires esineb kvaliteedierinevusi, kuna tegemist on loodusliku materjaliga. See kajastub toote kontrollnumbris. Komisjon leidis siiski, et männi- ja kuuseliike kasutatakse sageli samaks otstarbeks. Asjaolu, et mõlemad liigid kuuluvad laiemasse okaspuude klassi, mida iseloomustavad heledam värvus, suhteliselt lihtne töötlemine ja lihtsam poorne struktuur, toob kaasa sarnased füüsikalised omadused, tootmismeetodid ja kasutusalad turul. Oluline on, et nii kuuse kui ka männi vaigusisaldus on suhteliselt suur, mis mõjutab nende vastupidavust ja kasutatavust samasugusel kasutusotstarbel.

(59)

Tarbijad eristavad peamiselt okas- ja lehtpuuvineeri.

(60)

Vastupidi väitele, et liidu tootjad keskenduvad peamiselt kaetud okaspuuvineeri tootmisele, erinevalt Brasiiliast pärit impordist, mis on valdavalt katmata, näitas komisjoni põhjalik analüüs, et valimisse kaasatud liidu tootjad toodavad peamiselt katmata okaspuuvineertooteid.

(61)

Komisjon märkis ka, et kaebus sisaldas konkreetseid näiteid ühe liidu tööstusliku kasutaja kohta, kes hangib sama lõppkasutuse jaoks nii kuuse- kui ka männiliikidest valmistatud okaspuuvineeri, ning liidu tootjate kohta, kes hangivad okaspuust vineerpaneelide tootmiseks mõlemat okaspuuliiki, sageli segavad neid ning kasutavad männi- ja kuusespooni vaheldumisi.

(62)

Kõigil eespool nimetatud põhjustel tegi komisjon kindlaks, et olenemata sellest, kas vineer on valmistatud männi- või kuuseliikidest, ning olenemata sellest, kas see on kaetud või katmata või kas seda kasutatakse ehituses või muul otstarbel, käsitatakse kõiki okaspuidu variatsioone samasuguste toodetena, neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning need konkureerivad samal turul. Need kõik kuuluvad käesolevas uurimises sama tootemääratluse alla ning see tagab ühtse ja tervikliku analüüsi, mis on kooskõlas kehtestatud õigusraamistike ja komisjoni varasema tavaga. Seepärast lükkas komisjon segmenteeritud analüüsi käsitleva väite tagasi.

(63)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas iga valimisse kaasatud koostööd teinud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline.

(64)

Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul ei olnud tüüpiline.

(65)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(66)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(67)

Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(68)

Neljast uuritud äriühingust ühel puudus omamaine müük. Ülejäänud kolmel äriühingul ei olnud tüüpilisi tooteliike või olid vaid üksikud tüüpilised tooteliigid.

(69)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 normaalväärtuse arvutamiseks omamaist müüki.

(70)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(71)

Kui mõlemad tingimused on täidetud, on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(72)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodi, kui

(73)

Analüüs, milles vaadeldi kolme eksportijat, kes tegelesid ka omamaise müügiga, näitas, et ükski tooteliik ei vastanud tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi tingimustele.

(74)

Kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kuna siseturul ei müüdud seda tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(75)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti valimisse kaasatud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(76)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(77)

Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(78)

Valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kellel puudus omamaine müük, põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a kolme ülejäänud valimisse kaasatud uuritud eksportiva tootja puhul kindlakstehtud tegelikel kaalutud keskmistel summadel seoses samasuguse toote tootmise ja müügiga siseturul.

(79)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või Brasiilias asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(80)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli ekspordihind liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(81)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi.

(82)

Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu on allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(83)

Komisjon ei leidnud põhjust normaalväärtuse kohandamiseks ning ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja selliseid kohandusi ei taotlenud, kuna normaalväärtus arvutati tootmiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusel.

(84)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordiga seotud tasud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja muud lisakulud.

(85)

Arvesse võeti järgmisi tegureid, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust: krediidikulud, pangatasud ja vahendustasud.

(86)

Eksportiva tootja Nereu puhul, kelle müük toimus Brasiilias asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, tegi komisjon kindlaks, et kõnealune seotud kaupleja täitis ülesandeid, mis sarnanesid komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. See kaupleja tegutses paralleelselt Nereu müügiosakonnaga ja sai oma ülesande täitmise eest hinnalisandit. Kaupleja kauples lisaks asjaomasele tootele ka muude toodetega.

(87)

Seepärast oli selle Brasiilias asuva seotud kaupleja kaudu toimunud müügi puhul õigustatud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine asjakohaste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusel. Maha arvati seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning 1 % kasum, mis saadi ühelt koostööd tegevalt sõltumatult importijalt.

(88)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(89)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata ning võttes arvesse põhjendustes 224–227 kirjeldatud muudatusi, järgmised.

(90)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Võttes arvesse, et teiste valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate keskmine ekspordihind, mis esitati valikuuringu vastustes, oli madalam selle valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordihinnast, kelle dumpingumarginaal oli null, määrati valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline, ning marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(91)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 5,4 %.

(92)

Kõikide teiste Brasiilia eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(93)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(94)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(95)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 13 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(96)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 675 726 m3. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, näiteks kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 33, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang 55 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(97)

Liidu tarbimise väljaselgitamiseks tugines komisjon liidu tootmisharu müügimahule liidu turul ja asjaomase toote impordile kõigist riikidest. Teabeallikaks olid kaebuse esitaja vastused makromajanduse küsimustikule ja Eurostati ametlikud andmed.

(98)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(99)

Liidu tarbimine suurenes kõigepealt 2022. aastal 7 %, millele järgnes 2023. aastal oluline vähenemine (20 %). Kuigi uurimisperioodil tarbimine taastus, võrrelduna 2023. aasta madala tasemega, ei jõudnud see tagasi 2021. aasta tasemele.

(100)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks impordi mahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(101)

Komisjon leidis esitatud statistikas moonutatud andmeid täiendava mõõtühiku tasandil (käesoleval juhul kuupmeetrid). Võrdluse tarbeks otsustas komisjon seega teisendada teatatud kaalu (tonnides), mis on usaldusväärsem ja stabiilsem andmekogum, kuupmeetriteks. Teisendamine põhines paneelide tihedusel, mille arvutamiseks jagati kaal täiendava mõõtühikuga. Brasiilia puhul teisendati tonnides teatatud kaal kuupmeetriteks valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud keskmise tiheduse põhjal; teiste riikide puhul kasutati tööstusharu keskmist standardtihedust.

(102)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 91, tuvastati dumping vaid ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul. Seepärast tegi komisjon oma analüüsis vahet Brasiiliast pärineval dumpinguhinnaga ja dumpinguhinnata impordil. Dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale käsitletakse allpool, samal ajal kui dumpinguhinnata impordi mõju uuritakse põhjendustes 159 ja 161 esitatud põhjusliku seose aspektide põhjal. Dumpinguhinnata importi on kirjeldatud ja analüüsitud allpool tabelis 11.

(103)

Nereu dumpinguhinnata impordi maht moodustas uurimisperioodil [5–10 %] Brasiiliast pärit impordi kogumahust. Et teha kindlaks, kas selle äriühingu kohta tehtud järeldusi saaks laiendada kogu valimisse kaasamata impordile, võrdles komisjon Nereu hindu valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate hindadega. Valikuuringu ankeetides ja küsimustiku vastustes esitatud andmete põhjal oli Nereu keskmine ekspordihind [5–10] % kõrgem nende valimisse kaasamata Brasiilia eksportijate keskmisest ekspordihinnast, kes esitasid valikuuringu vastused. Seega leidis komisjon, et ta ei saa Nereu kohta tehtud järeldust, et dumpingut ei esine, laiendada valimisse kaasamata eksportivatele tootjatele.

(104)

Dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(105)

Andmed näitavad nii Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi koguse kui ka selle turuosa märgatavat kasvutendentsi ajavahemikus 2021. aastast kuni uurimisperioodini. 2021. aastal oli Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi maht [500 000–600 000] m3 ja turuosa [30–35] %. 2022. aastaks suurenes dumpinguhinnaga impordi maht [650 000–800 000] m3-ni, mis tähendab muljetavaldavat 32 % kasvu võrreldes eelneva aastaga ning millest tulenes ka suurem, [35–40] % turuosa. Kuigi Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi maht vähenes 2023. aastal (st aastal, mil liidu tarbimine kahanes märkimisväärselt) 14 %, suurenes Brasiilia turuosa jätkuvalt märkimisväärselt, jõudes [45–50] %ni. Uurimisperioodil saavutas dumpinguhinnaga import oma haripunkti, kasvades 2021. aastaga võrreldes 30 %, samas kui turuosa vähenes veidi, kahe protsendipunkti võrra.

(106)

Komisjon tegi dumpinguhinnaga impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi põhjustatud hinna allalöömine tehti kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(107)

Asjaomasest riigist liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/m3)

(108)

Andmed Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi hindade kohta näitavad ajavahemikul 2021. aastast kuni uurimisperioodini kõikumistendentsi. 2022. aastal tõusid hinnad märkimisväärselt, jõudes 443 euroni/m3, mis tähendab 31 % tõusu. Sellele järgnes aga märkimisväärne langus 2023. aastal, mil hinnad langesid 311 euroni/m3, st 39 % võrreldes eelneva aastaga. Seda langustrendi jätkates langesid hinnad uurimisperioodil veelgi, jõudes 302 euroni/m3, mis tähendab, et hinnad langesid 2021. aastaga võrreldes kokku 11 %.

(109)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(110)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 31,8 %.

(111)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(112)

Nagu on märgitud põhjenduses 33, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(113)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kontrollitud andmete alusel, mille kaebuse esitaja esitas makromajanduse küsimustiku vastuses. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(114)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(115)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(116)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(117)

Liidu tootjate tootmismahud näitasid asjaomasel perioodil väikeste kõikumistega vähenemistendentsi. 2021. aastal oli tootmismaht 888 286 m3. 2022. aastal vähenes tootmine 4 % ehk 851 718 m3-le. Vähenemine jätkus ka 2023. aastal, mil tootmine kahanes eelmise aastaga võrreldes veel 28 % ehk 607 714 m3-le. Uurimisperioodil toimus mõningane taastumine ja tootmine suurenes 675 726 m3-ni. Kogu asjaomase perioodi jooksul oli üldine langus 24 %.

(118)

Tootmisvõimsus püsis asjaomasel perioodil stabiilsena, kasvades kokku 1 %.

(119)

Tootmisvõimsuse rakendamine muutus samas taktis tootmismahtudega. 2022. aastal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine võrreldes 2021. aastaga veidi (4 %). Kõige märkimisväärsem langus toimus 2023. aastal, mil rakendamine vähenes eelneva aastaga võrreldes 28 %. Uurimisperioodil taastus tootmisvõimsuse rakendamine mõõdukalt (8 %). Kokkuvõttes vähenes tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil 24 %.

(120)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(121)

Müügi kogumahu suundumused liidu turul näitavad ajavahemikul 2021. aastast kuni uurimisperioodini mõningate kõikumistega üldist langust. 2021. aastal oli müügimaht 756 724 m3. 2022. aastaks oli müük vähenenud 648 176 m3-le ja langustrend jätkus ka 2023. aastal, mil müük vähenes 503 231 m3-le ehk 19 % võrreldes eelneva aastaga. Uurimisperioodil toimus aga tagasihoidlik taastumine ja müük suurenes 572 942 m3-ni (9 %).

(122)

Liidu tootjate turuosa oli 2021. aastal 44 %. Turuosa vähenes 2022. aastal märkimisväärselt, 35 %-le. Kuigi üldine turg ehitustegevuse muutuste tõttu kahanes, täheldati 2023. aastal turuosa mõningast taastumist, 37 %ni. Sellest hoolimata vähenes turuosa uurimisperioodil taas veidi, 36 %-le.

(123)

Väheneva tarbimise tingimustes kaotas liidu tootmisharu liidus peale müügimahu ka turuosa, samal ajal kui Brasiiliast pärit import suurenes liidus nii absoluutse müügimahu kui ka turuosa poolest. Seega ei toimunud liidu tootmisharus asjaomasel perioodil mingit kasvu.

(124)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(125)

2021. aastast kuni uurimisperioodini iseloomustas valimisse kaasatud liidu tootjate tööhõivet märgatav vähenemissuundumus. Töötajate arv vähenes 2021. aasta 1 866 tasemelt uurimisperioodil 1 582-le ehk ligi 15 %. See suundumus viitab selgelt sellele, et sektoril esines probleeme, mis tingisid tööjõu vähendamise.

(126)

Lisaks tööhõive vähenemisele kõikus 2021. aastast kuni uurimisperioodini ka tootlikkus, mida mõõdetakse kuupmeetrites täistööaja ekvivalendi kohta. 2022. aastal jäi tootlikkus suhteliselt stabiilseks, vähenedes vaid veidi (1 %). 2023. aastaks oli aga toimunud märkimisväärsem vähenemine ja tootlikkus kahanes 18 %. Uurimisperioodil see suundumus pöördus mõnevõrra, sest tootlikkus kasvas 9 %. Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu tootlikkus asjaomasel perioodil 10 %.

(127)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(128)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(129)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(130)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kõikusid asjaomasel perioodil märkimisväärselt. 2021. aastal oli keskmine müügihind 449 eurot/m3. 2022. aastal tõusid hinnad märkimisväärselt (39 %), jõudes 622 euroni/m3. 2023. aastal langes keskmine müügihind siiski 11 %, võrrelduna eelneva aastaga, jõudes 575 euroni/m3. Uurimisperioodil langesid hinnad jätkuvalt, 508 eurole/m3.

(131)

Asjaomasel perioodil muutus ka valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu, järgides üsna täpselt müügihindade suundumusi. 2021. aastal oli ühiku hind 419 eurot/m3. 2022. aastal tõusis ühiku hind 22 %, jõudes 511 euroni/m3. Hoolimata kulude suurenemisest suutis liidu tootmisharu üldiselt need kulud oma müügihindu tõstes korvata. 2023. aastal suurenesid ühiku kulud 571 euroni/m3, mis tähendab 14 % kasvu võrreldes eelneva aastaga. Uurimisperioodil langesid kulud pisut, 556 eurole/m3. 2023. aastal ja uurimisperioodil ei suutnud liidu tootmisharu enam kasvavaid kulusid oma müügihindade tõstmisega katta. Asjaomasel perioodil oli üldine kasv 33 %.

(132)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(133)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid asjaomasel perioodil järjepidevalt. 2021. aastal oli keskmine tööjõukulu töötaja kohta 41 757 eurot. 2022. aastaks oli see suurenenud 44 521 euroni, mis tähendab 7 % kasvu võrreldes eelneva aastaga. Kasvutrend jätkus ka 2023. aastal, mil kulud suurenesid 45 724 euroni. Uurimisperioodil suurenesid tööjõukulud 49 079 euroni, mis tähendab kokku 18 % kasvu võrreldes 2021. aastaga.

(134)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(135)

Lõppvarude suuruse suundumused asjaomasel perioodil näitavad märkimisväärset kasvu, millele järgnes järkjärguline vähenemine. 2021. aastal oli lõppvarude maht 45 684 m3. 2022. aastaks oli varude suurus järsult suurenenud 84 878 m3-ni, st 86 %. 2023. aastal vähenesid varud 68 699 m3-le, mida on vähem võrreldes eelneva aastaga, kuid mis ületab siiski märkimisväärselt 2021. aasta mahtu. Uurimisperioodil jätkus varude vähenemine ning varud jõudsid 62 180 m3-ni, kuna liidu tootmisharu suutis uurimisperioodil müüki suurendada; seega suurenesid varud kogu asjaomasel perioodil kokku 36 %.

(136)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(137)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootjate müügi kasumlikkus liidus asuvatele sõltumatutele klientidele müümisel oli asjaomasel perioodil kõikuv. Kasumlikkus, mis moodustas 2021. aastal 15 % müügikäibest, suurenes 2022. aastal järsult, jõudes 25 %ni, mis näitab kõnealusel aastal häid tulemusi. See tipptase aga ei püsinud, sest kasumlikkus langes 2023. aastal järsult 9 %-le ja uurimisperioodil veelgi, vaid 2 %-le, mis viitab probleemidele kasumimarginaalide säilitamisel.

(138)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Pärast esialgset kasvu 2022. aastal näitasid rahavood asjaomasel perioodil vähenemistendentsi. 2021. aastal oli rahavoog 46 114 328 eurot. See näitaja suurenes 2022. aastal 56 315 204 euroni, mis tähendab 22 % kasvu. 2023. aastal vähenes rahavoog järsult 44 % ehk 35 911 903 eurole. See suundumus jätkus ka uurimisperioodil, mil rahavoog vähenes 19 351 190 eurole. Kokku vähenes rahavoog asjaomasel perioodil 58 %, mis osutab vähenevale likviidsusele.

(139)

Investeeringute maht oli kogu perioodi jooksul väga erinev. 2021. aastal oli investeeringute maht 5 432 018 eurot. See vähenes 2022. aastal järsult 3 301 570 eurole, mis tähendab 39 % langust. Seevastu 2023. aastal suurenesid investeeringud märkimisväärselt, 9 092 561 euroni, st 106 % võrreldes eelmise aastaga. Uurimisperioodil vähenesid investeeringud aga 4 787 861 eurole, mis tähendas asjaomasel perioodil kokku 12 % vähenemist ja kajastas ettevaatlikumat investeerimisstrateegiat.

(140)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Pärast esialgset järsku tõusu see vähenes. Investeeringutasuvus oli 2021. aastal 54 % ja suurenes seejärel 2022. aastal 111 %ni, mis viitab tol aastal erakordselt tõhusale tulu teenimisele. 2023. aastal vähenes investeeringutasuvus siiski märkimisväärselt, 37 %-le. Uurimisperioodil vähenes tasuvus 13 %-le, kusjuures indeks oli 24, mis näitab tehtud investeeringute tasuvuse vähenemist ja liidu tootjatel sel perioodil ilmnenud probleeme.

(141)

Kasumlikkuse, netorahavoo ja investeeringutasuvuse olulisel vähenemisel oli valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimele ränk mõju.

(142)

Kõik peamised kahjunäitajad muutusid asjaomasel perioodil halvemaks. Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes 24 % ja müügimaht 24 %. Samuti kaotas liidu tootmisharu turuosa, mis vähenes 2021. aasta 44 % tasemelt uurimisperioodil 36 %-le. Seevastu Brasiiliast liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi maht suurenes samal perioodil 30 % ja selle turuosa suurenes 2021. aasta [30–35 %] tasemelt uurimisperioodil [45–50 %-le]. See saavutati vaatamata sellele, et liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 7 %.

(143)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt, jõudes 2021. aasta ligikaudu 15 %-lt uurimisperioodil 2 %-le, mis näitab jätkusuutmatust ja hindade allasurumist. Sarnast langussuundumust oli näha ka liidu tootmisharu tootlikkuses (vähenes 10 %), tööhõives (vähenes 15 %), investeeringutes (vähenesid 12 %), investeeringutasuvuses ja rahavoogudes, mis kõik asjaomasel perioodil vähenesid.

(144)

Liidu tootmisharu ei suutnud vähenenud müügimahtu liidu turul ekspordi suurendamisega kompenseerida, sest eksport moodustas vaid ligikaudu 15 % tootmisharu kogutoodangust ja vähenes vähehaaval (nagu on kirjeldatud punktis 5.4).

(145)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(146)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: dumpinguhinnata import Brasiiliast, import muudest riikidest peale Brasiilia, liidu tootmisharu eksporditegevus, tarbimise vähenemine ja kulude suurenemine.

(147)

PTIA ja ABIMCI väitsid, et kaebuses esitatud analüüsis ei ole tuvastatud selget põhjuslikku seost Brasiiliast pärit impordi ja väidetava kahju vahel.

(148)

Eelkõige väitis ABIMCI, et Brasiiliast pärit impordi absoluutmahud ei ole suurenenud. Ta rõhutas, et kaebuse esitaja väide suhtelise kasvu kohta põhineb ekslikul eeldusel, et tarbimine uurimisperioodil vähenes, ning on seega ebausaldusväärne. Lisaks väitis ABIMCI, et kuna Brasiiliast imporditud okaspuuvineertooted ei konkureeri liidu okaspuuvineertoodetega samades turusegmentides, ei saanud liidu tootjad Brasiiliast pärit impordi tõttu kahju kannatada. ABIMCI oli ka seisukohal, et Brasiiliast pärit impordi mahtude vähenemist ja hindade langust tuleks tõlgendada nii, et see lihtsalt naasis pandeemiaeelsele tasemele. Ta väitis, et liidu tootmisharu ei ole enne 2022. aastat väitnud, et ta oleks kahju kandnud, ja Brasiiliast pärit impordi pandeemiajärgsed hinnad olid pandeemiaeelsetest hindadest kõrgemad. Viimasena nimetas ABIMCI mitu muud võimalikku tegurit, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada. Nende hulka kuuluvad intresside ja veotasude suurenemisest ja vahetuskursside muutustest tingitud kulude suurenemine, samuti Venemaa Ukraina-vastase sõja mõju, õigusnormide täitmisega seotud kulud ja konkurents muude puidutoodetega.

(149)

PTIA väitis, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes oluliselt rohkem kui Brasiiliast pärit impordi maht. Ta väitis, et sellist kolmandatest riikidest pärit importi tuleks põhjusliku seose analüüsis arvesse võtta, kuna ka see import avaldab turuhindadele survet ja mõjutab liidu tootmisharu tulemusi. PTIA väitis ka, et ebatüüpiliste perioodide, nagu 2021. aasta pandeemiajärgse taastumisperioodi kasutamine kahju kindlakstegemiseks näitab kahjut ebatäpselt tegelikust suuremana.

(150)

Neid väiteid käsitletakse allpool.

(151)

Komisjon uuris, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel oli põhjuslik seos. Asjaomasel perioodil suurenes Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga toote import 30 %, isegi kui liidu tarbimine vähenes 7 %. See järeldus lükkab ümber ABIMCI väite, et Brasiiliast pärit impordi absoluutmaht ei suurenenud.

(152)

Lisaks võimaldas Brasiiliast pärit impordi 11 % hinnalangus koos samal ajal toimunud liidu tootmisharu tootmiskulude 33 % kasvuga Brasiiliast pärit impordil haarata veel 13 % turust. See muutus toimus liidu tootmisharu arvelt, mille müügimaht vähenes märkimisväärselt ehk 24 % ja turuosa kahanes 8 protsendipunkti. Seetõttu langes liidu tootmisharu kasumlikkus jätkusuutmatule tasemele: uurimisperioodil tegutses tootmisharu ainult 2 % kasumiga.

(153)

Asjaolu, et Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga imporditud toote keskmise hinna ja liidu tootmisharu samasuguse toote keskmise hinna vahel oli nii suur erinevus (302 eurot/m3 vs. 508 eurot/m3), takistas liidu tootmisharul oma hindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulusid ja seeläbi säilitada kasumlikkus.

(154)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et Brasiiliast pärit okaspuuvineeri dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule hinna ja mahu poolest olulist kahju.

(155)

Komisjon uuris, kas liidu tootmisharu olukorda mõjutasid muud kahjutegurid peale Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi.

(156)

Brasiiliast pärit dumpinguhinnata impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Brasiiliast pärit dumpinguhinnata import

(157)

Brasiiliast pärit dumpinguhinnata impordi maht ja hinnad põhinesid sellelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt küsimustikule saadud kontrollitud vastusel, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud.

(158)

Brasiiliast pärit dumpinguhinnata impordi maht suurenes asjaomasel perioodil stabiilselt, kasvades uurimisperioodil [45 000 – 55 000] m3-ni. Brasiiliast pärit dumpinguhinnata impordi turuosa järgis sama suundumust, suurenedes 2021. aasta [0–2] % tasemelt uurimisperioodil [1–3] %-le. Dumpinguhinnata impordi maht ja turuosa olid asjaomasel perioodil siiski Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi mahust oluliselt väiksemad. Seepärast leidis komisjon, et need ei nõrgendanud põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(159)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(160)

Import muudest kolmandatest riikidest pärines peamiselt kahest riigist: Tšiilist ja Hiinast. Nende kahe riigi turuosa oli uurimisperioodil kokku 12 %, samal ajal kui kõigi ülejäänud kolmandate riikide import moodustas samal perioodil 3 %.

(161)

Asjaomasel perioodil oli Tšiilist liitu suunatud impordi maht kõikuv. 2022. aastal suurenes import 2021. aastaga võrreldes 39 % ja Tšiili turuosa kasvas 8 %-lt 2021. aastal 10 %-le. 2023. aastal import aga vähenes 47 % ja turuosa kahanes 9 %-le. Uurimisperioodil import taas suurenes, kuid turuosa jäi samaks. Kokkuvõttes suurenes Tšiilist pärit impordi kogumaht asjaomasel perioodil 14 % ja turuosa 1 %. Impordi keskmine hind suurenes 3 %, 493 eurolt/m3 2021. aastal 509 euroni/m3 uurimisperioodil.

(162)

Hiinast pärit import järgis sarnast suundumust. Impordi maht suurenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 56 %. 2023. aastal langes maht tunduvalt allapoole 2021. aasta taset, kuid uurimisperioodil suurenes see taas, ületades 2021. aasta taset. Kokkuvõttes suurenes Hiinast pärit impordi maht asjaomasel perioodil 15 %. Hiina turuosa oli 2021. aastal 3 %, kasvas 2022. aastal 4 %ni ning püsis nii 2023. aastal kui ka uurimisperioodil 3 % tasemel. Hiinast pärit impordi keskmine hind, mis oli 2021. aastal 443 eurot/m3, langes uurimisperioodil 413 eurole/m3.

(163)

Kõigist muudest kolmandatest riikidest (v.a Brasiilia) pärit impordi kogumaht vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt, st 79 %. Ka turuosa vähenes samal perioodil märkimisväärselt: 13 %-lt 3 %-le. Keskmine hind tõusis asjaomase perioodi jooksul 17 %.

(164)

Tšiilist ja Hiinast pärit impordi kogused ja turuosa asjaomasel perioodil küll suurenesid, kuid asjaolu, et muudest kolmandatest riikidest pärit import vähenes märkimisväärselt, näitab, et kumulatiivne import kõigist muudest kolmandatest riikidest (v.a Brasiilia) tegelikult vähenes. See suundumus on teravas vastuolus Brasiiliast pärit impordi kogustega, mis kasvasid samal perioodil 32 %, samal ajal kui nende turuosa suurenes 14 protsendipunkti. Kogu asjaomase perioodi jooksul olid Tšiilist ja Hiinast pärit impordi hinnad oluliselt kõrgemad kui Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad, kusjuures uurimisperioodil olid Tšiilist pärit impordi hinnad 71 % kõrgemad ja Hiinast pärit impordi hinnad 39 % kõrgemad.

(165)

Seepärast järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei ole eespool kirjeldatud kahju põhjus.

(166)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(167)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksport märkimisväärselt: 36 %. See suundumus on kooskõlas muudes valdkondades täheldatud liidu tootmisharu negatiivsete suundumustega. Liidu tootjate keskmine ekspordihind tõusis samal perioodil 20 %. See ekspordihindade tõus viitab asjaolule, et kuigi ekspordimaht vähenes, suurenes ekspordi väärtus, mis võis mahu vähenemise mõju teataval määral korvata.

(168)

Liidu tootmisharu eksportmüük moodustab liidu tootmisharu kogumüügist siiski üksnes piiratud osa, mis tähendab, et kuigi ekspordi vähenemine võis mõnevõrra tootmisharu probleemide tekkele kaasa aidata, ei olnud sellel tõenäoliselt märkimisväärset mõju tootmisharu mõjutanud laiematele suundumustele. Seetõttu järeldas komisjon, et vähenenud ekspordi üldine mõju liidu tootmisharu kantud kahjule ei saanud nõrgendada põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(169)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 7 %. See vähenemine oli tingitud mitmest omavahel seotud tegurist: liidu majandus kasvas 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes aeglasemalt (liidu SKP kasvas 2023. aastal 0,4 % ja 2022. aastal 3,5 %). See langus mõjutas mitmesuguseid sektoreid, sealhulgas ehitust ja tootmist, mis on okaspuuvineeri peamised tarbijad. Samuti aitasid kõigis sektorites tööstustoodangu ja nõudluse vähenemisele kaasa kõrged energiahinnad ja ebakindlus energiaturul.

(170)

Seepärast uuris komisjon, kas kõnealune tarbimise vähenemine võis nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Nagu on aga esitatud tabelis 2, kasvas Brasiilia eksportmüük asjaomasel perioodil hoolimata liidu tarbimise vähenemisest järjepidevalt, kokku 30 %. Selle kasvu tulemusel kasvas turuosa [30–35] %-lt [45–50] %-le, see tähendab 13 protsendipunkti. Nagu on märgitud põhjenduses 109, lõid Brasiiliast pärit impordi hinnad liidu tootmisharu müügihindu liidu turul samal ajal keskmiselt 31,8 % alla. Nagu on näidatud tabelis 5, vähenes liidu tootmisharu müük asjaomasel perioodil 24 % ja turuosa 8 protsendipunkti. Selle põhjal järeldas komisjon, et tarbimise vähenemine ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(171)

ABIMCI märkis, et liidu tootmisharu väidetav kahju on tingitud „toorainehindade enneolematust tõusust“ ja seda ei tohiks omistada Brasiiliast pärit impordile.

(172)

Komisjon tegi kindlaks, et toorainekulud asjaomasel perioodil tõepoolest üldiselt suurenesid.

(173)

Komisjon leidis, et tavapärastes turutingimustes oleks liidu tootmisharu suutnud tõsta oma müügihindu, et võtta arvesse toorainekulude suurenemist ja kanda need kulud üle oma klientidele. Liidu tootjad küll tõstsid oma hindu, kuid Brasiiliast pärit ebaõiglaselt madalate hindadega impordi märkimisväärse sissevoolu tõttu ei suutnud nad seda teha piisavalt, et korvata tootmiskulude suurenemist.

(174)

Seepärast lükkas komisjon väite tagasi ja tegi esialgse järelduse, et toorainekulude suurenemine ei nõrgendanud põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel.

(175)

ABIMCI väitis, et Venemaa Ukraina-vastase sõja tõttu suurenenud energiakulud aitasid märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkele. Ta väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju peamine põhjus olidki need kõrged energiakulud, mitte Brasiiliast pärit impordi konkurents.

(176)

Komisjon leidis, et kasvavad energiakulud mõjutasid tõepoolest liidu tootjate kasvavaid tootmiskulusid. See mõju ei olnud siiski otsustav. Liidu tootjad tootsid oma energiat osaliselt biomassist (hakkpuit, koor, saepuru, defektsed spoonid). Lisaks oli osa liidu tootjaid maandanud uurimisperioodil oma elektrienergia väliskulude kõikumise riske. Selle tulemusena suurenesid energiakulud asjaomasel perioodil vaid vähesel määral. Seega oli liidu tootmisharu energiakriisi eest suhteliselt hästi kaitstud. Lisaks moodustasid energiakulud vähem kui 11 % tootmiskuludest. Ausa konkurentsi tingimustes oleks liidu tootmisharul olnud võimalik see mõõdukas tootmiskulude kasv üle kanda oma klientidele, kuid ta ei saanud seda teha Brasiilia impordi põhjustatud hindade allasurumise tõttu.

(177)

Seepärast lükkas komisjon väite tagasi ja tegi esialgse järelduse, et toorainekulude suurenemine ei nõrgendanud põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel.

(178)

ABIMCI väitis, et liidu tootjatele avaldasid negatiivset mõju suurenevad veotasud, mis süvendasid liidu tootjate rahalisi raskusi. Komisjon leidis siiski, et liidu tootmisharu hangib oma tooraineid kohalikult turult ning kuna tema peamised tarbijad asuvad liidus ja Ühendkuningriigis, on lõpptoodete transpordikulud endiselt madalad. Seetõttu ei saa veohindade tõusu pidada liidu tootmisharu kantud kahju tekkele kaasa aidanud teguriks. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(179)

ABIMCI väitis, et liidu tootjate konkurentsivõimele ja kasumlikkusele on olulist mõju avaldanud vahetuskursside kõikumine. Ta väitis, et ebasoodne vahetuskursside muutumine on suurendanud ELis toodetud kaupade suhtelist maksumust impordiga võrreldes ning seega mõjutanud otseselt liidu tootmisharu rahalist heaolu. ABIMCI juhtis tähelepanu juhtudele, kus euro odavnemine olulisemate vääringute suhtes muutis imporditud kaubad, sealhulgas Brasiiliast pärit kaubad, taskukohasemaks kui liidus toodetud alternatiivid.

(180)

Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad hankisid palke kohalikult turult. Komisjon ei leidnud, et vahetuskursside muutused oleksid avaldanud olulist mõju sellele ega ühelegi muule olulisele kulutegurile. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(181)

ABIMCI väitis, et väiksema nõudluse ja suure bürokraatia tõttu on okaspuuvineeri müümiseks nõutavad sertifikaadid ELis kallimad kui Brasiilias.

(182)

ABIMCI ei ole seda väidet põhjendanud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(183)

ABIMCI väitis, et klientide otsust osta Brasiilia okaspuuvineeri mõjutas ka parem müügijärgne teenindus ja kiirem tarnimine võrreldes liidu tootjatega. Lisaks kasutasid liidu tootjad 2022. aastal ära hoogsalt kasvanud nõudlust ja tõstsid hüppeliselt oma hindu.

(184)

ABIMCI ei põhjendanud väidet parema müügijärgse teeninduse ja kiirema tarnimise kohta. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kliendid eelistasid Brasiilia okaspuuvineeri, kuna liidu tootjad küsisid 2022. aastal kõrgeid hindu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(185)

Kahjuanalüüs näitas, et hoolimata liidu tarbimise vähenemisest suurenes Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga import asjaomasel perioodil 30 %. Lisaks langesid Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad 11 %, samal ajal kui liidu tootmiskulud suurenesid 33 %, mille tulemusel suurenes Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa liidu tootmisharu arvelt veel 13 %, sellal kui liidu tootmisharu müügimaht vähenes 20 % ja turuosa 7 %. See põhjustas liidu tootmisharu kasumlikkuse järsu languse, kusjuures kasum vähenes uurimisperioodil jätkusuutmatule 2 % tasemele. Märkimisväärne hinnaerinevus Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu toodete vahel (302 eurot/m3 vs. 508 eurot/m3) takistas liidu tootmisharul oma hindu tõsta, et korvata suurenenud tootmiskulusid ja säilitada kasumlikkus.

(186)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(187)

Kuigi liidu tootmisharu eksporditulemused võisid vähesel määral kaasa aidata liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel.

(188)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ja Brasiiliast pärit dumpinguhinnata impordi mõju kohta järeldas komisjon, et see import ei nõrgendanud põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(189)

Liidu tootmisharul oli asjaomasel perioodil probleeme tarbimise vähenemise ja tootmiskulude kasvuga. Ilma dumpinguhinnaga impordi hinnasurveta oleks tootmisharu saanud oma hindu kohandada, et võtta arvesse suuremaid kulusid ja reageerida muutuvatele turutingimustele tulemuslikumalt. Nagu eespool mainitud, ei tohiks dumpinguhinnaga import takistada liidu tootjaid kandmast kulude kasvu üle oma hindadesse. Seega kuigi tootmisharul oli kasvavate kulude ja vähenenud nõudluse tõttu raskusi, tehti kindlaks, et need tegurid ei nõrgenda põhjuslikku seost Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(190)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid, nagu liidu tootmisharu eksporditegevus, ei nõrgendanud põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise, tootlikkuse, kasumlikkuse, lõppvarude, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemises.

(191)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(192)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(193)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(194)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi osakaalu suurenemisele vahetult eelnenud aastate põhjal ei olnud võimalik kasumimarginaali kindlaks määrata. Leiti, et majanduse taastumine COVID-19 järel avaldas 2021. ja 2022. aastal tugevat mõju ning need aastad ei tundunud olevat taotletava kasumi kindlaksmääramiseks sobivad. Seega pidas komisjon asjakohasemaks kasutada 2017. aastal saavutatud 9 % suurust kasumlikkuse taset.

(195)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet investeerimiskavade ning tagasilükatud ja edasilükatud projektide alusel, millest ilmnes, et neid investeeringuid oli tõesti olnud plaanis teha. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille ELi tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil.

(196)

See erinevus, mida väljendati protsendina käibest, oli 0,03 % ja see lisati põhjenduses 191 mainitud 9 % baaskasumile ning nii saadi taotletavaks kasumiks 9,03 %.

(197)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohasel meetme kohaldamise perioodil, tulenevalt mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest. Olemasolevate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks iga liidu tootja lisakulu [0–5] eurot/m3 võrreldes selliste konventsioonide järgimise tegelike kuludega uurimisperioodil. See lisakulu liideti mittekahjustavale hinnale.

(198)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna 565 eurot/m3, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 190) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(199)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud Brasiilia eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(200)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 92–95).

(201)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(202)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(203)

Kaebuse esitas ühendus Softwood Plywood Consortium, kuhu kuulub neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 60 % liidu okaspuuvineeri kogutoodangust.

(204)

Meetmete kehtestamine parandaks liidu tootjate jaoks turutingimusi. See võimaldaks neil tugevdada oma konkurentsipositsiooni, taastada kaotatud müügimahu ja turuosa, suurendada tootmisvõimsuse rakendamist ning muuta oma hinnakujunduse elujõuliseks. Seega tõstaks see nende kasumlikkuse ausa konkurentsi tingimustes eeldatavale tasemele.

(205)

Selliste meetmete puudumise korral kannataks liidu tootmisharu endiselt olulist kahju jätkuva hindade allasurumise tõttu, mida põhjustab Brasiiliast pärit liiga madala hinnaga impordi sissevool. See tooks kaasa turuosa, müügi ja tootmise kiireneva vähenemise, mis vähendaks veelgi tootmisvõimsuse rakendamist ja muudaks liidu tootjate tegevuse võimatuks. Praegune puudujääk suureneks, mõjutades oluliselt tulevasi investeeringuid ja tööhõivet liidus. Seega otsustas komisjon, et ajutiste meetmete kehtestamine on kooskõlas liidu tootmisharu parimate huvidega.

(206)

Sõltumatu importija Schüttler Holzmakler/Agentur e.K. väitis, et liidu tootjate tootmisvõimsus ei oleks nõudluse rahuldamiseks piisav.

(207)

Komisjon kordas, et Brasiiliast pärit impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise eesmärk ei ole sellise impordi kõrvaldamine, vaid ausa konkurentsi taastamine liidu turul. Lisaks ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et meetmed vähendaksid liidu turul konkurentsi, eelkõige seetõttu, et uurimine kinnitas, et on erinevaid tarneallikaid, kust tuleb liitu okaspuuvineeri, sealhulgas liidu tootjad, Brasiilia tootjad ning import muudest kolmandatest riikidest, nagu Tšiili ja Hiina.

(208)

On tõenäoline, et importijad saavad tollimaksudega seotud lisakulud oma klientidele üle kanda. Brasiilia okaspuuvineeri edasimüük moodustab vaid väikese osa importijate äritegevusest ja selle mõju nende kasumlikkusele on väike. Seepärast järeldas komisjon, et tollimaksude kehtestamine kindlaksmääratud tasemel ei tohiks avaldada importijate kasumlikkusele olulist mõju. Ehkki tollimaksud ei näi olevat sõltumatute importijate huvides, järeldas komisjon, et see ei ole kaalukas põhjus tollimaksude kehtestamata jätmiseks, võttes arvesse tollimaksude piiratud mõju sõltumatutele importijatele.

(209)

PTIA väitis, et kõrgete tollimaksude kehtestamine Brasiiliast pärit impordi suhtes suurendaks ELi kasutajate ja lõpptarbijate kulusid. PTIA rõhutas, et ELi kasutajatel, eelkõige okaspuuvineerist sõltuvates sektorites, oleks raskusi nende kulude katmisega või nende edasiandmisega klientidele, kes võivad minna üle odavamatele alternatiividele, mida töödeldakse kolmandates riikides. Lõppkokkuvõttes vähendaks see liidus toodetud kaupade lisaväärtust ning mõjutaks oluliselt sellest impordist sõltuvate kasutajate ja majandussektorite huve.

(210)

Lisaks rõhutas PTIA, et liidu tootmisharu ei suudaks täielikult rahuldada nõudlust okaspuuvineeri järele, kuna impordil on ajalooliselt olnud pakkumises oluline osa, eelkõige madalama hinnaga toodete turusegmentides.

(211)

Üks kasutaja, liidu mööblitootja Euroline, andis endast teada ja märkis, et võimalikud Brasiilia impordi suhtes kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksud tooksid kaasa märkimisväärse hinnatõusu, kahjustades liidu äriühingute konkurentsivõimet. Samuti märkis ta, et okaspuutoodetele ei ole häid alternatiive, sest lehtpuuvineertooted on kallimad ning muudel materjalidel, nagu MDF/HDF ja lamineeritud puitlaastplaadid, puuduvad tema toodete valmistamiseks sobivad füüsikalised omadused. Ühtlasi rõhutas ta negatiivset mõju liidu tarneahelale ja tööhõivele.

(212)

Komisjon ei leidnud tõendeid, mis viitaksid sellele, et ebatõenäolise stsenaariumi korral, kus Brasiiliast pärit asjaomase toote import pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist lõpetatakse, ei suudaks liidu tootjad liidu turu nõudlust rahuldada. Lisaks on võimalikud dumpinguvastased tollimaksud suhteliselt tagasihoidlikud ja tõenäoliselt ei too need liidus kaasa olulist hinnatõusu, ei häiri tarneahelaid ega ohusta tööhõivet. Lisaks liidu tootmisharu märkimisväärsele tootmisvõimsusele võttis komisjon arvesse ka alternatiivsete tarnijate olemasolu muudes kolmandates riikides. Komisjoni hinnangul saaksid kasutajad jätkata piisava kvaliteediga ja piisavas koguses okaspuuvineeri hankimist mitmelt tarnijalt liidus, muudes kolmandates riikides, sealhulgas Tšiilis ja Hiinas, ning ka dumpinguhindadeta Brasiilia tarnijalt. Seega järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete rakendamise korral oleks nende mõju kasutajatele piiratud.

(213)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Brasiiliast pärit okaspuuvineeri impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(214)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(215)

Brasiiliast pärit okaspuuvineeri impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale eespool põhjenduses 199. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(216)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(217)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomase äriühingu puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud asjaomase toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(218)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes.

(219)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jms), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ja veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud, nagu on ette nähtud tollialastes õigusaktides.

(220)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida, kas on vaja kaotada individuaalsed tollimaksumäärad ja sellest tulenevalt kehtestada üleriigiline tollimaks.

(221)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(222)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(223)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud / ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(224)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(225)

Brasiilia eksportiv tootja Guararapes vastas talle saadetud teabele ja juhtis tähelepanu arvutustes tehtud tehnilisele veale, täpsemalt sellele, et komisjon oli võtnud arvesse merevedu ja kindlustust tema FOB-müügil (franko laeva pardal) liidus asuvatele sõltumatutele klientidele.

(226)

Komisjon nõustus väitega, et tehniline viga tuleks parandada, ning jättis ekspordihinnast lahutatavate kulude hulgast välja summa, mis vastab mereveo ja kindlustuse summale Guararapesi FOB-müügil liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Selle tulemusena korrigeeris komisjon Guararapesi, SCG kontserni, valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate ja koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaale.

(227)

Saadetud teabe kohta muid märkusi ei laekunud.

(228)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(229)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,