(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi ka „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärinevate jalgrataste impordi suhtes.

(2)

Pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (3) teatavate Hiinast pärit jalgrattavaruosade impordile. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 88/97 (4) kehtestati teatavate jalgrattavaruosade suhtes maksuvabastuskava. Alates 1993. aastast on aegumise läbivaatamised avaldatud 2000., 2011. ja 2019. aastal (5).

(3)

Praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks on komisjoni 28. augusti 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/1379 (6) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis jääb vahemikku 0–48,5 % (edaspidi „kehtivad meetmed“). Kehtivate meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse „eelmise läbivaatamisega seotud uurimiseks“ või „viimaseks aegumise läbivaatamiseks“.

(4)

2013. aastal laiendati kehtivaid meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte (7).

(5)

2015. aastal laiendati kehtivaid meetmeid täiendavalt Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte (8).

(6)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (9) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Läbivaatamistaotluse esitas 24. mail 2024 Euroopa jalgrattatootjate ühendus (edaspidi „EBMA“ või „taotluse esitaja“) liidu jalgrataste tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise ja/või tõenäolise kordumise.

(8)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 29. augustil 2024 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10).

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina tootjaid ja ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid üles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Ta moodustas lõpliku valimi toodangu- ja müügimahu representatiivsuse alusel. Komisjon võttis arvesse ka asjaolu, et mitu liidu tootjat tellis tootmisprotsessi osaliselt või täielikult alltöövõtu lepingute alusel tegutsevatelt äriühingutelt (edaspidi „alltöövõtjad“). Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Komisjon palus ka nende sidusettevõtetel ning sõltumatutel alltöövõtjatel koostööd teha ning esitada mikromajanduslikud näitajad. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 40 % hinnangulisest liidu kogutoodangust.

(14)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(16)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ja seetõttu valimit ei moodustatud.

(17)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Nõutud teabe esitasid kaks Hiina tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Nende kahe eksportiva tootja koguimport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 15 % Hiinast pärit jalgrataste koguimpordist liitu. Komisjon leidis, et see väike impordimaht ei ole Hiinast pärit jalgrataste koguimpordi suhtes representatiivne.

(19)

Komisjon teatas Hiina ametiasutustele, et vähese koostöö tõttu võib komisjon järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(20)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud ka valimisse kaasatud liidu tootjatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (11).

(22)

Vastused küsimustikule saadi valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja nende alltöövõtjatelt.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise tõenäosuse ning kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(24)

27. augustil 2025 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(25)

Huvitatud isikud ei esitanud ühtegi märkust.

(26)

Vaatlusalune toode on sama, mis eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt jalgrattad ja muud ilma mootorita rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad praegu CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712 00 70 91, 8712 00 70 92 ja 8712 00 70 99) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(27)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalune toode.

(28)

Meetmeid on laiendatud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast ning Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse nimetatud riikidest pärinevana või mitte.

(29)

Käesoleva aegumise läbivaatamise käigus leidis kinnitust eelmiste aegumise läbivaatamiste tulemusena kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(30)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(31)

Äriühing Oyama Technology (Jiangsu) Co. Ltd, mille TARICi (12) lisakood on B773 ja mille suhtes kohaldatakse individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra 0 %, teatas 10. juulil 2024 komisjonile, et Taicangi kohalik valitsus otsustas kasutada äriühingu praegu Taicangis asuvat maad, ja taotles nime muutmist.

(32)

Seepärast pidi äriühing kolima teise linna (Nantong), mille tõttu muudeti äriühingu nime, uus nimi on Oyama Technology (Nantong) Co., Ltd.

(33)

See on teine Oyama nime muutmise taotlus, mille kohaselt 2022. aastal juba muudeti äriühingu Oyama Bicycles (Taicang) Co., Ltd nime kujule Oyama Technology (Jiangsu) Co., Ltd., mis jõustus komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/57 (13).

(34)

Äriühing esitas maakasutusõiguste äravõtmise teatise koopia (14).

(35)

Pärast nimemuutust (15) palus kõnealune äriühing 10. juulil 2024 komisjonilt kinnitust, et nimemuutus ei mõjuta tema õigust individuaalsele dumpinguvastasele tollimaksule, mida tema suhtes kohaldati eelmise nime all.

(36)

Komisjon vaatas toimikus oleva teabe läbi ja jõudis järeldusele, et nimemuutus on asjaomases ametiasutuses (Nantong City Market Supervision & Administration Bureau) 6. jaanuaril 2022 nõuetekohaselt registreeritud ning uusi suhteid või struktuurimuudatusi teiste kontsernidega, mida komisjon ei ole uurinud, pole selle tagajärjel loodud.

(37)

Seega ei mõjuta nimemuutus rakendusmääruse (EL) 2019/1379 järeldusi ega eelkõige äriühingu suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu määra.

(38)

Võttes arvesse eelmises põhjenduses esitatud kaalutlusi, pidas komisjon asjakohaseks muuta rakendusmäärust (EL) 2019/1379, et võtta arvesse selle äriühingu muutunud nime, kellele oli varem määratud TARICi lisakood B773, ning asjaolu, et nimemuutus peaks jõustuma 10. juulist 2024.

(39)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus jalgrataste import Hiinast, kuigi väiksemas mahus kui esialgsel uurimisperioodil. Eurostati andmete kohaselt moodustas Hiinast pärit jalgrataste import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 6 % liidu turust, samal ajal kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 30,2 % ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 4,1 %. Meetmete üle 30aastase kehtivusaja jooksul on Hiina turuosa pidevalt vähenenud ja see stabiliseerus asjaomasel perioodil 4–6 % juures.

(40)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, vastasid valikuuringule ainult kaks Hiina tootjat, kelle kumulatiivset osa Hiinast pärit jalgrataste koguimpordist liitu ei peetud representatiivseks. Seega teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et ebapiisava koostöö tõttu võib komisjon Hiina kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(41)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest.

(42)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(43)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas uurimise jaoks vajalikuks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(44)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(45)

Samuti märkis komisjon algatamisteate punktis 5.3.2, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(46)

16. mail 2025 teavitas komisjon teatega (edaspidi „teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia, mida kasutatakse jalgrataste tootmisel. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Serbia.

(47)

Komisjon kirjeldas teates, et ta on otsinud Orbise andmebaasist (16) ja muudest allikatest hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid jalgrattaid tootvate äriühingute kohta Türgis, mille taotluse esitaja on nimetanud sobivaks võrdlusriigiks. Kättesaadav teave ei võimaldanud aga arvutada ühegi Türgi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit. Seetõttu ei võetud Türgit potentsiaalse võrdlusriigina arvesse.

(48)

Vaatlusalust toodet toodetakse mitmes teises suurema keskmise sissetulekuga riigis, näiteks Brasiilias, Mehhikos, Malaisias, Indias ja Tais. Sarnaselt Türgi puhul täheldatule ei leidnud komisjon hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid ühegi nende riikide jalgrattaid tootva äriühingu kohta.

(49)

Komisjon leidis hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid ainult kolme äriühingu kohta, kes toodavad jalgrattaid Serbias, samuti suurema keskmise sissetulekuga riigis.

(50)

Seepärast leiti, et Serbia on kõige sobivam võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses. Komisjon teavitas huvitatud isikuid ka sellest, et ta teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kolme Serbia jalgrattatootja (st Venera Bike, Cassini Wheels d.o.o. ja Velo Partner d.o.o. Kruševac) hõlpsasti kättesaadavate ja hiljutiste finantsandmete põhjal.

(51)

Komisjon ei saanud teate kohta ühtegi märkust, välja arvatud märkus teatavate tootmisteguritega seotud tehnilise vea kohta tollikoodides (CN-koodid).

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(53)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“).

(54)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 18, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(55)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiina RVs esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, mistõttu ei ole selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid eri kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(56)

Esiteks sisaldasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi elemente, mis osutasid oluliste moonutuste olemasolule:

(57)

Hiina majandus, sealhulgas jalgrattasektor, põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Need poliitikameetmed tagavad omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Asjakohased plaanid on olemas kõigil valitsustasanditel. Hiina valitsus on edendanud Hiina jalgrattatööstust eelkõige järgmiste riiklike, piirkondlike ja kohalike vahendite abil.

(58)

Taotluses viidati ka 26. septembril 2021 Pekingis toimunud Hiina riiklikule kergetööstuse tehnoloogia innovatsiooni ja tööstuse arendamise konverentsile, kus arutati 13. ja 14. kergetööstuse viisaastakukava (26).

(59)

Peamiste jalgrataste tootmistegurite kulud on Hiina RVs valitsuse poliitilise sekkumise tõttu moonutatud. Seega võib väita, et Hiina valitsus avaldab märkimisväärset mõju hinnakujundusele ja -arengule ning et Hiina hindu ei kujunda turujõud. Taotluses väideti, et süsteemsed moonutused esinevad järgmistes sektorites: teras ja alumiinium (mis on jalgrattatööstuse põhitoorained), (27) rehvid (28) ja kemikaalid (29). Lisaks väideti taotluses, et energiahinnad on moonutatud Hiina valitsuse märkimisväärse ja süstemaatilise sekkumise tõttu Hiina energiaturule (30). Lisaks on ka maa- ja tööjõukulud tugevalt moonutatud Hiina valituse sekkumise tõttu (31).

(60)

Rahastamisele ja kapitalile saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigi omanduses olevate pankade tugev positsioon, mis on riigiga tihedalt seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu. Pangad rakendavad riiklikku poliitikat ja viivad seega oma äritegevust ellu vastavalt riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika suunistele (sealhulgas kavad, millega suunatakse rahastamine Hiina valitsuse poolt soodustatud või muul viisil oluliseks tunnistatud sektoritesse). Võlakirja- ja krediidireitingud on sageli moonutatud ja laenukasutuse kulutusi hoitakse tehislikult madalal, et stimuleerida investeeringute kasvu (32).

(61)

Hiina pankrotinormid ei toimi Hiinas nõuetekohaselt, tekitades moonutusi eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuse jätkamise kaudu. Hiina pankrotisüsteemi iseloomustab süstemaatiline ebapiisav jõustamine ning see ei täida piisavalt oma peamisi eesmärke, nagu nõuete ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike õiguste kaitse (33).

(62)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti taotluses järeldusele, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina valitsus sekkub Hiina jalgrattatööstusse ning see on sektoris kaasa toonud olulisi moonutusi. Seega tuleks normaalväärtus ja dumpingumarginaal kindlaks määrata alusmääruse artikli 2 lõike 6a, mitte artikli 2 lõike 1 alusel (34).

(63)

Teiseks tegi komisjon hiljutistes Hiina alumiiniumi- (35) ja terasesektorit, (36) mis on vaatlusaluse toote peamised toorained, käsitlevates uurimistes kindlaks olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(64)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (37).

(65)

Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et märkimisväärne osa alumiiniumi- ja terasesektorist ei ole mitte ainult Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (38) vaid Hiina valitsus saab mõjutada ka hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (39). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (40).

(66)

Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (41). Samamoodi leidis komisjon alumiiniumi- ja terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (42) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (43).

(67)

Kolmandaks järeldas komisjon vaatlusalust toodet käsitleva kõige hiljutisema aegumise läbivaatamise käigus, et riigis esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiinas üldiselt ega ka asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(68)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid Hiina Rahvavabariigi majanduse olulisi moonutusi käsitlevas aruandes, (44) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(69)

Viiendaks ei ole Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesolevas uurimises esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente.

(70)

Eespool öeldut arvesse võttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(71)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seepärast arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(72)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(73)

Nagu on selgitatud põhjenduses 46, avaldas komisjon toimikusse lisatud teate (edaspidi „teade“) normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Serbiat, kui oluliste moonutuste esinemine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(74)

Teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riik, kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Serbia (st Maailmapank on need riigid kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks). Nagu märgitud põhjenduses 51, siis märkusi ei esitatud.

(75)

Komisjon märkis teates, et Serbia puhul on vaatlusaluse toote tootjaid käsitlevad finantsandmed ning andmed asjaomaste toorainete impordi, energia ja tööjõu kohta hõlpsasti kättesaadavad.

(76)

Seega otsis komisjon Orbis Bureau van Dijkist teavet Serbias asuvate tootvate äriühingute finantsandmete kättesaadavuse kohta (47). Hiinaga sarnase arengutasemega riikide hulgas leiti hõlpsasti kättesaadavaid ja värskeid andmeid ainult kolme Serbia tootja kohta, milleks olid Venera Bike, Cassini Wheels d.o.o. ja Velo Partner d.o.o. Kruševac. Nende äriühingute viimased finantsaruanded hõlmavad majandusaastat 2023. Lisaks olid Serbial kättesaadavad andmed tootmistegurite, elektri- ja tööjõukulude kohta.

(77)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid teises teates, et ta kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste kindlakstegemiseks kasutada sobiva võrdlusriigina Serbiat ning äriühingute Venera Bike, Cassini Wheels d.o.o. ja Velo Partner d.o.o. Kruševac andmeid.

(78)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Serbia sobivuse kohta võrdlusriigina ning äriühingute Venera Bike, Cassini Wheels d.o.o. ja Velo Partner d.o.o. Kruševac sobivuse kohta võrdlusriigi tootjatena.

(79)

Ühtegi märkust ei esitatud.

(80)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Serbia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(81)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Serbia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(82)

Komisjon esitas teates loetelu tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida vaatlusaluse toote tootmisel kasutatakse vastavalt taotluse esitaja esitatud teabele ja kajastades liidus kasutatavat tootmisprotsessi. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (48) ja MacMapi (49). Lisaks märkis komisjon, et kasutab moonutamata tööjõu-, elektri- ja gaasikulude kindlakstegemiseks Eurostati andmeid.

(83)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja pakkuma välja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Komisjon sai EBMA-lt märkuse kolme tootmisteguriga seotud CN-koodide tehnilise vea kohta. Komisjon muutis tabelis 1 esitatud loetelu vastavalt.

(84)

Teates esitatud tootmistegurite loetelu põhines teabel, mille esitasid taotluse esitaja ja kaks eksportivat tootjat, kes andsid endast teada menetluse algatamisel (vt põhjendus 18), kasutades algatamisteate punktis 5.3.2 esitatud vormi. Mitterepresentatiivse koostöö tõttu ja seetõttu, et ükski äriühing ei vastanud küsimustikule, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha ja kontrollida paljude materjalide kasutamist. Sel põhjusel otsustas komisjon kasutada taotluse esitaja esitatud materjalide loetelu, milles oli märgitud ka iga tootmisteguri tarbimine.

(85)

Võrreldes märkuses esitatud materjalide loeteluga on tabelis 1 esitatud muudetud loetelus „rummud“, kuid välja on arvatud „ratas“, „jalgrattalukud“ ja „pappkastid“.

(86)

Kuna tootmistegureid oli palju ja osa toorainest oli tootmise kogukuludes tähtsusetu, rühmitati need kulumaterjalide alla. Nende kulumaterjalide hulka kuulusid ka märkuses loetletud „muud osad“. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda osakaalu toorainete ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(87)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning hiljem komisjoni analüüsitud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Jalgrataste tootmistegurid

(88)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTA andmebaasis. Võttes arvesse käesoleva läbivaatamise laadi ja tuvastatud dumpingu taset, ei lisatud hinnale transpordikulusid. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (52) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(89)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 55, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiinast võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne. Pärast Hiinast võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(90)

Läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal moodustasid mitmed tootmistegurid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmise tooraine kogukuludest tähtsusetu osa. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 86.

(91)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka riigisisesed transpordikulud. Arvestades aga põhjenduses 107 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab, eesmärk on selgitada välja, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et riigisisese transpordi kuludega kohandamine ei ole vajalik. Selliste kohanduste tulemuseks oleks üksnes normaalväärtuse suurenemine ja sellest tulenevalt kõrgem dumpingumarginaal.

(92)

Eurostat avaldab üksikasjalikku teavet palkade ja töötasude kohta Serbia eri majandussektorites. Komisjon kasutas Serbia tööstus-, ehitus- ja teenindussektori (v.a avalik haldus, kaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus) keskmise tööjõukulu arvutamiseks täistööajale taandatud tunnikuluna uusimaid kättesaadavaid andmeid, mis pärinesid 2020. aastast (53). Komisjon ajakohastas neid andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks, kasutades Eurostati avaldatud kvartali tööjõukuluindeksit (54).

(93)

Serbias äriühingutele (tööstustarbijatele) kehtiva elektrihinna avaldab Eurostat (55). Komisjon kasutas Serbia äritarbijate (sh tööstuskasutajate) elektrienergia hindade andmeid, (56) mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(94)

Serbias äriühingutele (tööstustarbijatele) kehtiva maagaasihinna avaldab Eurostat (57). Komisjon kasutas Serbia äritarbijate maagaasi hindade andmeid, (58) mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(95)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(96)

Tootmise üldkulude moonutamata väärtuste kindlakstegemiseks ja Hiina eksportivate tootjate ebapiisava koostöö tõttu lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmis- ja tööjõukulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(97)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(98)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta jalgrataste tootmisel. Komisjon korrutas need tarbimise suhtarvud Serbia puhul täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 4.2.3.

(99)

Kui moonutamata tootmiskulu oli kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 95–96. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks äriühingute Bike, Velo Partner d.o.o. Kruševac ja Casini Wheels d.o.o. 2023. aasta finantsaruannete põhjal, nagu need on esitatud äriühingute auditeeritud raamatupidamisaruannetes (59) (vt põhjendus 50). Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum arvutati kolme äriühingu kaalutud keskmisena.

(100)

Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(101)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(102)

Käesoleval juhul ei olnud Hiina eksportivate tootjate koostöö piisav, mistõttu määrati ekspordihind kindlaks CIF-hinna põhjal, kasutades Eurostati andmeid, mida korrigeeriti tehasest hankimise tasandile. Seega alandati CIF-hinda ekspordiriigis mereveo- ja sisemaaveokulude võrra (60).

(103)

Tavapäraselt tuleks CIF-ekspordihinnast maha arvata ka kindlustus. Arvestades aga põhjenduses 107 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab, eesmärk on selgitada välja, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või kas see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et mereveokindlustuse kuludega kohandamine ei ole vajalik. Selliste kohanduste tulemus oleks üksnes ekspordikulude vähenemine ja sellest tulenevalt kõrgem dumpingumarginaal.

(104)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud normaalväärtust ja eespool kindlaks tehtud ekspordihinda, mis on arvutatud tehasest hankimise tasandil. Põhjenduses 41 käsitletud ebapiisava koostöö tõttu ei tehtud võrdlust tooteliikide kaupa.

(105)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Sellest tulenevalt kohandati ekspordiriigi mereveo- ja sisemaaveokulusid (61).

(106)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt normaalväärtust uurimisaluse toote keskmise ekspordihinnaga.

(107)

Sellest lähtuvalt oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 488 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(108)

Olles teinud kindlaks dumpingu esinemise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi elemente: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(109)

Hiina tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse osas pidid järeldused Hiina tootjate ebapiisava koostöö tõttu põhinema aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel.

(110)

Taotluse esitaja esitas tõendid selle kohta, et Hiina tavapärane jalgrattatootmisvõimsus oli 2023. aastal hinnanguliselt ligikaudu 150 miljonit ühikut, (62) mis on märkimisväärselt suurem eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises hinnatud tootmisvõimsusest (117 miljonit ühikut) (63). Taotluse esitaja hinnangul on omamaine müük Hiinas 11 miljonit ühikut aastas ja Hiina eksport on ligikaudu 38 miljonit ühikut aastas (64). Sellest tulenev vaba tootmisvõimsus on seega suurem kui 100 miljonit ühikut aastas.

(111)

Tootmisvõimsus Hiinas (150 miljonit ühikut aastas) on rohkem kui 15 korda suurem kui liidu tarbimine (8,7 miljonit ühikut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) ja rohkem kui 20 korda suurem kui liidu toodang samal perioodil (7 miljonit ühikut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Samuti on vaba tootmisvõimsus (veidi üle 100 miljoni tüki aastas) rohkem kui 10 korda suurem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(112)

Lisaks, nagu eelmise aegumise läbivaatamise käigus juba kindlaks tehti (65) ja nagu leidis kinnitust uurimise käigus, on jalgrataste tootmise puhul põhiliselt tegemist nende kokkupanemisega, mistõttu saaks toodangut töötajate arvu suurendamise abil hõlpsasti suurendada. Sellega seoses saaksid Hiina tootjad uute töötajate palkamise abil kiiresti uusi tootmisvõimsusi luua, mis omakorda suurendaks kiiresti jalgrataste tootmist.

(113)

Lõpuks leidis komisjon, et ei Hiina riigisisene nõudlus ega ülemaailmne nõudlus ei suuda katta Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust.

(114)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiina tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust, et varustada liidu turgu, kui meetmetel lastakse aeguda.

(115)

Selleks et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest. Liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest.

(116)

Suuruselt jäi liidu nõudlus jalgrataste järele vaatamata jalgrataste tarbimise langusele liidu turul märkimisväärseks ja moodustas ligikaudu 6,5 % maailmaturust, mis on umbes 139 miljonit tükki aastas (66).

(117)

Lisaks on olulised turud, nagu Ühendkuningriik, Argentina ja Mehhiko, kehtestanud meetmed Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes (67). Seega, kui meetmetel lastakse aeguda, on liidu turg veelgi atraktiivsem.

(118)

Mis puudutab hindu, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina jalgrataste müügihind ELi eksportimisel (89,06 eurot ühiku kohta, väljendatuna FOB-des) GTA ekspordiandmete põhjal kõrgem kui ülejäänud maailma oma (51,87 eurot ühiku kohta, väljendatuna FOB-hinnana).

(119)

Seetõttu on liidu turg Hiina tootjate jaoks hindade poolest endiselt ahvatlev.

(120)

Eeltoodu põhjal ja arvestades Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, järeldame, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise, mille tagajärjel siseneksid dumpinguhinnaga eksporditooted liidu turule märkimisväärsetes kogustes.

(121)

Asjaomasel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 400 tootja. Nagu on märgitud viimases aegumise läbivaatamises, tellisid mõned neist tootmisprotsessi osaliselt või täielikult alltöövõtu korras kolmandatelt äriühingutelt, kes tegutsevad alltöövõtulepingute alusel (nn alltöövõtjad). Need tootjad ja alltöövõtjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(122)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 7 miljonit ühikut. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nagu läbivaatamistaotlus ja vastused liidu tootjate ühendusele EBMA saadetud küsimustikule.

(123)

Nagu on viidatud põhjenduses 13, valiti valimisse neli liidu tootjat ja nende alltöövõtjad, kelle toodang moodustab üle 40 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(124)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks EBMA esitatud andmete põhjal.

(125)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tk)

(126)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil rohkem kui 40 %. Tarbimise vähenemine on peamiselt tingitud nõudluse üleminekust elektrijalgratastele, kuid ka nõudluse vähenemisest pärast pandeemiaperioodi lõppu.

(127)

Komisjon tegi impordi koguse kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise alusel, mille andmed on esitatud tabelis 2.

(128)

Hiinast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tk) ja turuosa

(129)

Hiinast pärit impordi kogus vähenes, kuna vähenes ka tarbimine liidu turul. Hiina turuosa jäi asjaomasel perioodil siiski stabiilseks. Kahe Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldatakse 0 % tollimaksu ning kolmas Hiina eksportiv tootja vabastati kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust. Nende kolme tootja eksport moodustas vaatlusalusel perioodil vähem kui poole vaatlusaluse toote koguimpordist. Läbivaatamisega seotud uurimise käigus moodustas see import 46,5 % liitu suunatud impordi kogusest, st 3,0 % turuosast.

(130)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, kuna Hiina tootjate koostöö ei olnud käesoleval juhul piisav. Impordihindade allalöömine tehti kindlaks, võrreldes neid Eurostati hindu valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadega.

(131)

Hiinast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tükk)

(132)

Eurostati impordiandmed ei võimalda üksikasjalikult analüüsida Hiinast imporditavaid jalgrattaliike, mistõttu andmetes ei ole võimalik eristada täiskasvanute jalgrattaid, lastejalgrattaid, maastikurattaid jne. Hinnatõus võib olla tingitud muutunud tootevalikust või ka ülemaailmsest inflatsioonist.

(133)

Siiski võib täheldada, et nende äriühingute impordihind, kelle suhtes kohaldatakse 0 % tollimaksu või kes dumpinguvastasest tollimaksust vabastati, oli märkimisväärselt kõrgem kui nende äriühingute impordihind, kelle suhtes tollimaksu kohaldati. Tuleb siiski märkida, et ka kõnealuse impordi puhul ei ole tootevalik teada.

(134)

Komisjon tegi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaks, võrreldes valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele ja Eurostati andmetel põhinevat Hiinast pärit impordi keskmist hinda, mis määrati kindlaks CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, sealhulgas dumpinguvastane tollimaks.

(135)

Hindu võrreldi samal kaubandustasandil. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitas, et Hiinast pärit impordi keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 50 % koos dumpinguvastase tollimaksuga.

(136)

Tuleb märkida, et 0 % tollimaksuga või dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud äriühingute import lõi liidu tootjate hinna endiselt oluliselt alla, nimelt 36 % võrra. See näitab, et kogu Hiina import lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla ja et liidu tootmisharu vajab kaitset.

(137)

Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärines peamiselt Kambodžast, Bangladeshist ja Taiwanist.

(138)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordikogus, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(139)

Kõigist muudest riikidest pärit import asjaomasel perioodil vähenes. Hinnatase oli aga riigiti väga erinev. Hindade muutumine aastate jooksul on tõenäoliselt seotud imporditud toodete tootevalikuga, kuna hind on ühiku kohta ning ei sõltu jalgrattaliigist. Kuigi Taiwani ja Kambodža import näis olevat nihkunud kallimate jalgrataste poole, jäi Bangladeshist ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi hind suhteliselt madalaks ja vastas paremini Hiina hindadele.

(140)

Kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud Taiwanilt, pärit impordi hind on madalam kui liidu tootmisharu hind. Siiski on nendest riikidest pärit impordihinnad alati kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(141)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(142)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks kasutati valikuuringut.

(143)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid liidu tootjate ühenduse EBMA esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(144)

Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Leiti, et nii makromajanduslikud kui ka mikromajanduslikud andmed on liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(145)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(146)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(147)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(148)

Liidu toodangu kogus vähenes kõnealuse perioodi jooksul järsult. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli toodang peaaegu 40 % väiksem kui 2021. aastal. See vähenemine järgis tarbimise suundumust, mis oli tingitud elektrijalgratastele üleminekust ja nõudluse vähenemisest pärast pandeemiaperioodi lõppu, nagu on märgitud põhjenduses 126.

(149)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilsena. Võrreldes võrdlusaastaga (2021) suurenes tootmisvõimsus 2022. ja 2023. aastal veidi, millele järgnes langus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(150)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vähenes perioodi jooksul 30 protsendipunkti võrra. Kuna liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis stabiilsena, võib tootmisvõimsuse rakendamise vähenemist seletada tootmismahtude vähenemisega liidus.

(151)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht (tk) ja turuosa

(152)

Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes asjaomasel perioodil 35 %, kuid arvestades tarbimise veelgi suuremat vähenemist samal perioodil, suurenes selle turuosa 13 %, mille tulemuseks oli 70 % suurune turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(153)

Arvestades liidu tarbimise ja tootmise langust, leidis komisjon, et asjaomasel perioodil kasvas ainult turuosa.

(154)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(155)

Liidu tootmisharu ei suutnud asjaomasel perioodil säilitada stabiilset tööhõive taset ja vähenes ka tootlikkus. Tootevalik võib aga tootlikkust oluliselt mõjutada, kuna ühe päevaga on võimalik valmistada palju rohkem lastejalgrattaid kui kvaliteetseid maastikurattaid.

(156)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid olid märkimisväärsed. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Hiina impordi mahtu ja hindu.

(157)

Seega muutis Hiina eksportijate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus liidu tootmisharu jaoks võimatuks ka varasemast dumpingust taastumise.

(158)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tüki kohta)

(159)

Valimisse kaasatud liidu tootjatel on suur tootevalik, mis muutub hooajati, mistõttu oli aastate hindade võrdlemine keeruline. Andmed näitasid siiski, et aasta müügihinnad olid samal aastal kõrgemad kui ühiku tootmiskulu. Tuleb märkida, et esitatud ühiku tootmiskulu kehtib kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate, sealhulgas alltöövõtjate kohta, samal ajal kui ühiku müügihind on esitatud ainult nende valimisse kaasatud liidu tootjate kohta, kellel on otsene sõltumatu müük.

(160)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(161)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tööjõukulud jäid asjaomasel perioodil stabiilseks ja isegi vähenesid veidi.

(162)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(163)

Valimisse kaasatud liidu tootjate valmis jalgrataste varusid ei peetud usaldusväärseks näitajaks, sest mõned alltöövõtulepingu alusel tootvad ettevõtjad ise varusid ei hoia. Seega kajastab see näitaja neid äriühinguid, kes müüvad ainult oma nime all. Lõppvarude osakaal protsendina toodangust on asjaomasel perioodil kahekordistunud, näidates varude suurenemist.

(164)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(165)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse kasumi protsendina selle müügi käibest.

(166)

See näitaja kajastas aga ainult kahte neljast valimisse kaasatud liidu tootjast, kes müüsid sõltumatutele isikutele. Need valimisse kaasatud tootjad, kes toodavad alltöövõtu lepingu alusel, ei müünud sõltumatutele isikutele ning esimene sõltumatu müük oleks iga jalgratta jaemüük lõpptarbijale.

(167)

Kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil poole võrra, 4 %-lt 2 %-le. See näitas, et liidu tootmisharu ei suutnud asjaomasel perioodil teenida korralikku kasumit ja seda olukorda süvendas tarbimise ja müügi vähenemine kogu perioodi jooksul.

(168)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes asjaomasel perioodil positiivselt, alates 2021. aasta väga madalast tasemest.

(169)

Kuigi algselt suutsid valimisse kaasatud tootjad teha investeeringuid, sealhulgas ehitada uusi tootmisrajatisi igat liiki jalgrataste kokkupanekuks, vähenes investeeringute tase pärast 2022. aastat järsult.

(170)

Investeeringutasuvus näitab valimisse kaasatud liidu tootjate teenitud kasumit nende investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena. Tasuvus püsis asjaomasel perioodil positiivne, kuid järgis kasumlikkuse ja müügikoguste negatiivset suundumust.

(171)

Kuigi import Hiinast vähenes kahaneva turutarbimise kontekstis 44 %, püsis selle turuosa asjaomasel perioodil stabiilsena ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne – 6,5 %, samal ajal kui import kõigist muudest kolmandatest riikidest vähenes märkimisväärselt, mille tulemusel vähenes nende turuosa asjaomasel perioodil 7 protsendipunkti võrra.

(172)

Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt alla, põhjustades seega liidu turule hinnasurvet.

(173)

See põhjustas enamiku kahjunäitajate negatiivse suundumuse asjaomasel perioodil.

(174)

Liidu tootmisharu toodang vähenes asjaomasel perioodil. See vähenemine oli tingitud tarbimise 42 % kahanemisest liidu turul. Kokkuvõttes vähenes toodang asjaomasel perioodil 38 % ja müük 35 %.

(175)

Kuna tarbimise vähenemine oli suurem kui liidu tootmisharu müügi vähenemine, on liidu tootmisharu suutnud asjaomasel perioodil suurendada oma turuosa 8 protsendipunkti võrra, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 70 %-ni.

(176)

Näitajad osutasid siiski ka seda, et kasum jäi väikeseks, jäädes vahemikku 2–4 %, kuna hinnatõusuga kaasnes kulude suurenemine. Samuti vähenes järsult investeeringutasuvus, nagu ka tootlikkus. Lisaks järgis tööhõive negatiivset suundumust, vähenedes 14 %.

(177)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(178)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(179)

Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import. Nende tegurite hulka kuuluvad nõudluse vähenemine asjaomasel perioodil ja import muudest riikidest.

(180)

Komisjon uuris, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel oli põhjuslik seos.

(181)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja liidu tarbimise märkimisväärsest vähenemisest 42 % võrra, püsis Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa asjaomasel perioodil stabiilsel tasemel (ligikaudu 3 %).

(182)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga jalgrataste impordihinnad kasvasid aastatel 2021 kuni 2022 48 %, enne kui need langesid asjaomasel perioodil 2021. aasta tasemele, samas kui liidu tootmisharu hinnad tõusid 75 %. Seda tuleb aga vaadelda koos liidu tootmisharu 76 % kulude suurenemisega. See näitas, et Hiinast pärit import võib muutuda varasemast veelgi konkurentsivõimelisemaks.

(183)

Hiina dumpinguhinnad olid endiselt väga madalad ja suutsid liidu tootmisharu hindu oluliselt alla lüüa. Hinna allalöömist esines nii Hiinast pärit impordi puhul, mille eest maksti dumpinguvastast tollimaksu, kui ka impordi puhul, mille suhtes kohaldati 0 % tollimaksu või mis jäeti meetmete kohaldamisalast välja, põhjustades seega hinnasurvet liidu turul.

(184)

Kahjuanalüüsist ilmnes, et liitu suunatud Hiina dumpinguhinnaga import ja import, mille suhtes tollimaksu ei kohaldata või mille suhtes kohaldatakse 0 % tollimaksu, säilitas oma turuosa, olenemata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja vähenevast liidu tarbimisest, pakkudes tooteid oluliselt allalöödud hindadega. See langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu finantstulemuste näitajate halvenemisega, nagu kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vähenemine.

(185)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(186)

Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogus oli märkimisväärne, kuid vähenes asjaomasel perioodil 7 protsendipunkti, nagu on näidatud põhjenduses 138.

(187)

See import toimus osaliselt hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad, eriti Bangladeshi hindade puhul, mis järgisid Hiina impordi hinnataset.

(188)

Seega, isegi kui asjaomasel perioodil vähenenud import võis kaasa aidata liidu tootmisharu kahjustavale olukorrale, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost kahju ja Hiina ekspordi vahel.

(189)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordikogus muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(190)

Kuigi liidu tootmisharu eksporditulemused püsisid kuni 2023. aastani stabiilsena, on 2023. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini näha märkimisväärset 17 protsendipunkti suurust langust. Nagu müük liidu turul, tõusis ka eksportmüügi keskmine hind kooskõlas tootmiskulude kasvuga.

(191)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordiks müüdavad kogused on siiski piiratud ja moodustavad ligikaudu 2 % nende müügist liidu turul ning seetõttu ei saanud neil olla märkimisväärset mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(192)

Põhjenduses 125 esitatud liidu nõudlus jalgrataste järele näitas selget ja järsku langustrendi. Selle langustrendi põhjustas ühelt poolt suurenenud huvi elektrijalgrataste vastu ja nõudluse vähenemine pärast pandeemiaperioodi lõppu. Liidu turg oli siiski jätkuvalt üks maailma suurimaid turge.

(193)

Komisjon leidis, et nõudluse vähenemine aitas kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju tekkimisele, kuigi liidu tootmisharu suutis sellel kahaneval turul mõningase turuosa hõivata. Seega ei nõrgendanud nõudluse vähenemine põhjuslikku seost Hiina liitu suunatud ekspordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(194)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Liidu tootmisharu kahjustavat olukorda võisid aga mõjutada ka muud tegurid, eelkõige vähenenud tarbimine ja import muudest kolmandatest riikidest. Seepärast otsustas komisjon täiendavalt hinnata, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt jätkuks.

(195)

Komisjon järeldas põhjenduses 194, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju tõenäoliselt jätkuks, kui meetmetel lastaks aeguda. Komisjon uuris Hiinast pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharule, liidu turu atraktiivsust, tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust Hiinas ning meetmetest kõrvalehoidmist.

(196)

Liitu suunatud Hiina impordi keskmised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast oluliselt madalamad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 135, lõid Hiina hinnad pärast dumpinguvastaste tollimaksude tasumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla 50 %.

(197)

Kui meetmetel lastaks aeguda, suureneks hindade allalöömise tase 65 %-ni.

(198)

Hinnad oleksid tõenäoliselt isegi madalamad, arvestades, et suureneks konkurents selle Hiina impordi vahel, mille suhtes praegu kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu, ja selle impordi vahel, mille eest praegu tollimaksu ei maksta.

(199)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmeteta tõenäoliselt hinnad liidu turul langeksid, põhjustades seeläbi kahju liidu tootmisharule.

(200)

Nagu on märgitud põhjendustes 115–119, oli liidu turg Hiina eksportijatele jätkuvalt atraktiivne, mis viitab sellele, et tollimaksude puudumisel suureneks eksport liitu, põhjustades liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(201)

Nagu on märgitud põhjendustes 109–114, näitasid kõik toimikus olevad tõendid, et Hiinal on tootmisvõimsust liidu turule tarnimiseks ja vaba tootmisvõimsust, et suurendada oma tarneid liitu dumpinguhindadega, mis tekitaksid kahju.

(202)

Alates meetmete kehtestamisest 1993. aastal on komisjon viinud läbi meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevaid uurimisi seoses jalgrataste saadetistega liitu ning laiendanud meetmeid järgmiselt:

(203)

Selline korduv kõrvalehoidmine erinevate kolmandate riikide kaudu näitas selgelt Hiina äriühingute huvi varustada liidu turgu.

(204)

Eeltoodut arvestades jõudis komisjon järeldusele, et meetmete puudumisega kaasneb tõenäoliselt Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju jätkumine on tõenäoline.

(205)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate ja tarbijate huve.

(206)

Meetmed on kehtinud alates 1993. aastast ja komisjon leidis igas aegumise läbivaatamises, et meetmete pikendamine ei ole olnud vastuolus liidu huvidega.

(207)

EBMA esindas rohkem kui poolt liidu tootmisharust. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu on ikka veel ebakindlas seisundis. Kui meetmed kaotavad kehtivuse, halveneks liidu tootmisharu olukord kiiresti, lühiajalises perspektiivis tekiksid taas kahjumid ja pikemas perspektiivis kogu tootmisharu järkjärgulise kadumise oht.

(208)

Oluline osa liidu tootmisest on allhanke korras antud alltöövõtjatele, kes tegid asjaomasel perioodil olulisi investeeringuid vaatlusalusesse tootesse. Arvestades, et alltöövõtjad sõltuvad suuresti oma äripartnerite tegevuse mahust, halveneks meetmete tühistamise korral ka nende majanduslik olukord kiiresti.

(209)

Seega järeldati, et Hiinast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides, võimaldades neil oma positsiooni turul stabiliseerida ja tagada tööhõive.

(210)

Komisjon kutsus kõiki sõltumatuid importijaid uurimises osalema ja võttis ühendust kõigi teadaolevate importijatega. Nagu ka eelmise läbivaatamisega seotud uurimise korral, ei andnud ükski neist endast teada ega teinud uurimise käigus mingil viisil koostööd.

(211)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole takistada importi, vaid taastada õiglane kaubandus ja tagada, et import ei toimuks dumpingu- ja kahjustava hinnaga.

(212)

Uurimise käigus leiti, et import, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 14 %, pärineb riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata.

(213)

Eurostati statistika ja alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt komisjonile esitatud andmed näitavad samuti, et import siseneb liitu äriühingute kaudu, kelle suhtes ei kohaldata meetmete laiendamist, võimaldades importijatele juurdepääsu impordile nendest riikidest järgmiselt.

Tabel 14

Import tollimaksuvabastusega riikidest

(214)

Seetõttu leidis komisjon, et importijad võivad endiselt hankida jalgrattaid paljudest riikidest.

(215)

Komisjon palus kõigil vaatlusaluse toote kasutajatel endast teada anda ja oma seisukohad teatavaks teha. Ükski kasutaja ega tarbijaühendus ei andnud endast teada ega teinud uurimise käigus koostööd.

(216)

Käesoleva uurimise puhul puuduvad tõendid, mis osutaksid sellele, et kehtivad meetmed on kasutajaid kuidagi kahjustanud.

(217)

Seega leidis kinnitust, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine neid ülemäära ei mõjuta.

(218)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit jalgrataste suhtes.

(219)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kahju jätkumise ning liidu huvide kohta, tuleks Hiinast pärit jalgrataste suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(220)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade ja pärast kõrvalehoidmisvastaseid uurimisi meetmete pikendamise suhtes tehtud vabastuste rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid.

(221)

Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu ja vabastusi kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni rakendatakse impordi suhtes „kogu muule Hiinast pärit impordile“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(222)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid ja vabastusi dumpinguvastasest tollimaksust, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 6 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapäraseid kontrolle ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära või vabastuse edasine kohaldamine on õigustatud.

(223)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(224)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(225)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (69). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(226)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(227)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust.

(228)

Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(229)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklit 109, (70) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(230)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,